DOCSLIB.ORG

Projekteerimistingimuste Andmine Riigitee Nr 52 Viljandi-Rõngu Km 7,000-22,098 Nõmme-Mustla Lõigu Ehitusprojekti Koostamiseks“

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Projekteerimistingimuste Andmine Riigitee Nr 52 Viljandi-Rõngu Km 7,000-22,098 Nõmme-Mustla Lõigu Ehitusprojekti Koostamiseks“ Lisa 3. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 7,000-22,098 Nõmme-Mustla lõigu ehitusprojekti koostamiseks“ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. Arvamused Jrk Arvamuse Arvamuse sisu Maanteeameti otsus nr esitaja 1. Ramsi VK OÜ Ramsi VK palub projekteerimisetingimuste menetluse riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km Otsus: Arvestada 7,000-22,098 Nõmme-Mustla lõigu ehitusprojekti koostamisel arvestada Holstre küla vee- ja ettepanekuga. Täiendada kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise tehnoloogilise projektiga nr VI24 (213-17), projekteerimistingimuste Infragate Eesti AS. punkti 5.6. järgmiselt: Arvestada Holstre küla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise tehnoloogilise projektiga nr VI24 (213-17), Infragate Eesti AS. 2. Elektrilevi OÜ Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 7,000-22,098 Otsus: Arvestada Nõmme-Mustla lõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetluse materjalidega. ettepanekuga. Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu kohta palume tellida Tehnilised Tehnilised tingimused on tingimused mitteelektriprojektile (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). tellitud ja Elektrilevi OÜ poolt Teeprojekti koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb eelnevalt esitatud. Sõlmida sõlmida kolmepoolne koostööleping ning juhinduda väljastatavast projekteerimise kolmepoolne koostööleping lähteülesandest. Elektrilevi OÜ-ga võrgu ümber projekteerimiseks. 3. Vasseuse ….olen nõus 52 Viljandi-Rõngu 7,000-22,098 Nõmme- Mustla lõigu tee ehitusega. Minu Selgitus: Projektiga (79701:003:1390) ettepanek oleks korralikud kuivendus kraavid koos äravooluga. Minu krundi piires. lahendatakse vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt nii, et ei halveneks piirevate kinnistute olukord. Kinnistusisese veerežiimi parandamine ei ole käesoleva projekti eesmärk. Otsus: Mitte arvestada ettepanekuga. 4. Linsiveski Tänan Teid riigitee nr 52, Viljandi-Rõngu maantee, Nõmme-Mustla lõigu ehitusprojekti Selgitus: Projektiga nähakse (79701:004:0181) projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks saatmise eest. ette nähtavuse parandamine Esitan arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu koostamiseks. nii plaaniliselt (tee laius ja Tunnustan nimetatud tee rekonstrueerimise algatamise eest. Nimetatud tee seisukord on geomeetria viiakse tõepoolsest allpool igasugust arvestust. Kasutades seda igapäevaselt meie pere poolt nii korrapäraseks) kui ka isikliku sõiduauto kui liinibussiga liiklemiseks näeme ilmselget vajadust selle tee vertikaalselt (pikiprofiili rekonstrueerimist võimalikult kiiresti. raadius suureneb) nii Raasilla Erilist tähelepanu tuleks pöörata Raasilla silla piirkonnas uue silla ehituse kõrval ka selle silla piirkonnas kui ka kurvis, lõigu õgvendamist ja laiendamist, sest see on eriti talveperioodil ohtlik ning seal on nähtavus kus on ristumine teega nr 221. väga halb. Otsus: Arvestada Ohtlik ja ebapiisava nähtavusega on ka kurv ristumisel kohaliku teega nr 221 ja vajaks samuti ettepanekuga. Võimalusel õgvendamist. parandada nähtavust teel. 5. Oma põllumaa 21.11.2019 nr 15-1/19-0710/54219-1 Tee projekteerimistingimuste andmise menetlusse Otsus: Arvestada (57002:003:0001) kaasamine riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 7,000-22,098 Nõmme-Mustla lõigu ettepanekuga. Projekteerida ehitusprojekti koostamiseks vastuseks. mahasõit kinnistule Oma Projektis ei kajastu peale kraavi kaevamist üheteistkümnendal kilomeetril Oma Põllumaa kü Põllumaa (57002:003:0001) Nr 57002:003:0001 ja Tammemäe katastriüksuste kohal pääs põllule (paisjärve Holstre poolne ots) mahasõiduna. Palun teha parandus mahasõiduks projeteeritavalt teelt ja võimaldada pääs põllule, kuna olen Põllumajandustootja... 6. Tammemäe Kaasatavad maaüksused riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 7,000-22,098 Nõmme-Mustla Täname tagasiside eest ja (57002:001:0044) lõigul on Tammemäe (57002:001:0042) ja (57002:001:0044), mille kohta käivad joonised tulevikus anname failidele pilveserveris on P18043_PP_TL_2AP-09-98+70-102+30.pdf ja P18043_PP_TL-2AP-10- selgemad ja arusaadavamad 102+30-105+90.pdf. nimed. Soovin siinkohal avaldada arvamust, et saadetud dokumentatsiooni hulka kuuluvas lisas 2 Otsus: Arvestada oleksid võinud olla katastriüksuste juures ka failide nimetused, mis konkreetset maaüksust ettepanekutega. puudutavad. Joonistest arusaamist raskendas ka puudulik legend (värvilisi jooni on joonistel Kinnistul 57002:001:0044 rohkem kui legendis tähendusi), nt pidin ise otsima sidekaabli joone tähendust ning mõnigi asuva Lolu tee raadamisala joon on seni selguseta. Ei saa eeldada, et kõik kaasatavad osapooled on antud valdkonna korrigeerida, maksimaalne ala spetsialistid. on nõlva alumine serv. Võrreldes 2016. aastaga on oluliselt suurenenud Lolu teel võsa ja metsa eemaldamise ala Kinnistul 57002:001:0042 (katastriüksus 57002:001:0044, joonis P18043_PP_TL_2AP-09-98+70-102+30.pdf). Kas korrigeerida lahendust. Rajada eemaldatava puittaimestiku ala on optimaalne või pigem maksimaalne? truubi väljavoolu alla väike Joonisel P18043_PP_TL-2AP-10-102+30-105+90.pdf on vahemikus PK 103+00 … PK settebassein, millest 104+00 projektis märgitud 800-ne truup ja maaüksusel (57002:001:0042) puhastatav kraav. ülevooluga liigub vesi järve Seal ei ole kunagi kraavi olnud. poole edasi väikese kaldega, et Kontrollisin ka Maa-ameti XGIS rakendustest metaandmeid kasutades nii ortofotodelt kui ka vesi saaks veel puhastuda. kaartidelt ning ei leidnud sealt seda väidetavalt olemasolevat kraavi. Jooniselt lähtub, et kraav Vähendada raadamist ja kraav suunatakse otse Tammemäe paisjärve (VEE2090310). Seletuskirjas on järvel miskipärast veel kaevata minimaalselt, et vana nimi ehk Pirmastu paisjärv. Nimetatud järvel on 10 m veekaitsevöönd tagatud oleks vee puhastumine (keskkonnaregistri andmed), mille eesmärk peaks olema just veekogu kaitsmine, rääkimata enne järve. Korrigeerida järve ehituskeeluvööndist (25 m) ja kalda piiranguvööndist (50 m). nime õigeks. Sellise lahendusega ei saa ma kuidagi nõus olla. Nimelt on teisel pool teed Peale projekti korrektuure põllumajanduslik maa, mida väetatakse nii orgaanilise kui ka mineraalväetisega ning ilmselt edastada lahendus kasutatakse ka kinnistuomanikule uuesti taimekaitsevahendeid. Arvestades kõrguste vahesid ning vee ärajooksu mööda arvamuse avaldamiseks. huumushorisonti vahemikus PK 102+00 … 103+00 (tee vasakul küljel) ning võimalikku Teavitame ja laseme teostada toitainete ärakannet põllumajanduslikult maalt tekib küsimus settete hulga kohta, mis kõik raide maaüksustel suunatakse Tammemäe paisjärve. 57002:001:0042 ja Lisaks on selguseta kraavide sügavus ja laius. Soovin, et mind teavitatakse likvideerimisele 57002:001:0044 kuuluvate puude märgistamisest, et saaksin sel ajal ise kohal olla. Ettemärgitud puude raie kinnistuomanikul ise. korraldan ise ja materjal kuulub maaomanikule. Samuti olen huvitatud maaüksustel tehtavate Enne likvideeritavate puude mullatööde käigus tekkiva pinnase kasutamisest Tammemäe (57002:001:0042 ja märgistamist Töövõtjal võtta 57002:001:0044) kinnistutel. kinnistute 57002:001:0042 ja 57002:001:0044 omanikuga ühendust, puude raide õigus jätta maaomanikule, raiematerjal kuulub kinnistu omanikule. Maaüksustel 57002:001:0042 ja 57002:001:0044 mullatööde käigus tekkiva ehituseks mittevajaliku pinnase kasutamise osas võtta Töövõtjal nimetatud maaüksuste omanikuga ühendust. 7. Viljandi Varem on Reaalprojekt saatnud Viljandi Vallavalitsusele kooskõlastamiseks vallas oleva töö Selgitus: Kooskõlastamine Vallavalitsus nr. P18043,, Mnt 52 Viljandi - Rõngu km 7,00 – 22,097 Nõmme - Mustla lõigu toimub mitmes etapis, eelmine (täpsustav rekonstrueerimise põhiprojekti", millela andsime kooskõlastuse 07.06.2019 (4-7/1374-2). Kas kooskõlastus oli sisendiks küsimus) on toimunud mingid olulised muudatused, et uuesti kooskõlastamiseks saadeti? Lisan kirjale projekteerijale. Antud juhul on juurde ka eelmise teedespetsialisti ettepaneku ning käidukorraldaja märkused tegemist Ehitusseadustikust tänavavalgustuse osas: tuleneva nõudega pädevale 1.Viljandi vald soovib et projekti lisatakse veel üks valgusti ja kaks hülssi tee alt läbi, et oleks asutusele (antud juhul võimalik hiljem liita ka ülejäänud valgustus selle kergliiklustee valgustusega. Maanteeamet) esitada 2. Märkused: 1) projektis on käsitlemata, olemasoleva Holstre kooli sissesõidutee ja projekteerimistingimused territooriumi valgustuse sidumine antud projektiga (saab toite olemasolevast liitumisest) 2) arvamuse avaldamiseks kui valgusteid ei dimmerdata, siis milleks juhtsoonega toitekaabel ARLC 4G25+2,5 (ei pea asutusele, kelle õigusi või majanduslikult mõttekaks dimmerdata 10W valgusteid 4G25+sellisel moel,seda enam, et olemasolev kooli territooriumi valgustitena kasutatakse eelprogrammeeritud valgusteid). 3) huve võib taotletav ehitis või kui valgusteid ei dimmerdata, siis tuleb ka jaotuskilbi lahend vastavusse viia tegelikele ehitamine puudutada. vajadustele. Paistu tee alt läbi on hülss juba projekteeritud, teistkordselt 1. Paistu tee alt hülssi läbi ei viida. Lisa hülss projekteerida Paistu mahasõidu Pk 49+49 alt läbi. 2. Juhtsoonega toitekaabel jätab vallale võimalusel hiljem vajadusel valgusteid dimmerdada. Holstre kooli sissesõidutee valgustuse sidumine uue valgustusega on teostatud. Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. Valgustuspost lisada Maanteeameti valgustuse maakaabli trassi. Korrigeerida juhtkilbi lahendust ja viia see vastavusse tegelike vajadustega. Täiendada projekteerimistingimuste punkti 3.6: Projektiga siduda Holstre kooli sissesõidutee valgustus
Load more

Recommended publications
  • Majandusaasta Aruanne 2019
    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine.
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]