Stora Ehitab Imaverre Tehase Jaapani Turu Jaoks

valuutakursid 12.04 Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,95 EEK Ei odavale EUR 1,21 USD võõrtööjõule Välismaalaste ÄP indeks 12.04 töönõuete leevendamine 1051,47 -0,09% toob Eestisse massiliselt ida tööjõudu, hoia- ÄP 500 12.04 tab ametiühin- gujuht Harri Harri Taliga 1010,29 0,00 Taliga. lk 27 TEISIPÄEV • 13. aprill 2004 • nr 70 (2610) • hind 15 kr

Keskerakonna üks peamisi valimislubadusi oli sundüürni- ke probleemi lahendamine. Sundüürnikke elab aga nende tarvis ehitatud Tallinna munitsipaal- korterites alla poole.

lk 6–7, 26

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar veebruaris avatud linnamajas Endla tänaval. Foto: Andras Kralla

3 magamistoaga Tallinn 4,3 Külmaseade kontrolli alla eramu hind 3 mln 3,9 Stora ehitab Imaverre Kokkuhoid soodsas rajoonis Üle 4000 Eesti ettevõtte peavad tehase Jaapani turu jaoks 1. maist hakkama trahvi ähvardusel pisiasjadelt rangelt kontrollima oma külma- ja Ministeeriumite Allikas: Dagens Industri, Stora Enso kliimaseadmeid. lk 4 säästuprog- Helsingi ERI Kinnisvara Stockholm Timber ehitab rammid on Maja hind Tallinnas Imavere Saeves- Luman, Hermet ja Hagel muutunud ki alale võimsa kokkuhoiuks ligineb naabritele lk 9 liimpuidutehase, suurimad Reformi toetajad pisiasjadelt. mis hakkab Ehitusettevõtja Toomas Luman, pank- Näiteks ei käi välisminis- Virkebau maandus tootma liimpuit- rotihaldurina tuntud Andres Hermet ja teeriumisse Dagens Nyheter, talasid peamiselt Võru linnapea Ando Hagel olid I kv sääst 7500 krooni. lk 2 Baltex 2000s Jaapani turu Reformierakonna suurimad toetajad Mullu veeb- jaoks. Imavere igaüks 100 000 krooniga. lk 10 transport Saeveski juhata- ruaris ametist EL toob uued logistikateenu- vabastatud ja Peedo Pihlaku Kaubamaja aktsia Kaubamaja sed. lk 16 Kreenholmi sõnul on tege- tõusnud ligi 50% mist Eesti kõige kallinenud eksjuht Mee- eile äriidee lis Virkebau suurema inves- 108 kr teeringuga pui- enim asub eilse Kaljasega lõbusõidule. lk 20 du järeltöötle- Tänavu on börsil aasta teate kohaselt alguses Meelis Virkebau misse. lk 5 suurematest 73 kr juhtima tegijatest enim turundus Tolaram Gruppi kuuluvat kan- kerkinud Kauba- gafirmat AS Baltex 2000. lk 5 Telefoni ootereþiimi muusika Peedo Pihlak maja aktsia. lk 12 Allikas: HEX ärritab. lk 24 uudised 2 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid

Japauto hakkab ka Hyundai autosid müüma

n Eesti Japauto varustaja Simetron Grupi omanikul ja juhil Mikko En- nevaaral on plaan alustada Hyun- dai autode müüki kõigis kolmes Balti riigis. Praegu müüb Simetron Grupp vastavalt 1997. a tootjaga sõlmi- tud lepingule vaid Suzukisid, kir- jutas Helsingin Sanomat. Nüüd ta- hab Ennevaara Balti riikides ka Hyundai autodele saada tugeva positsiooni, prognoosideis neil tur- gudel automüügi kiiret kasvu, kir- jutab leht. Ennevaara sõnul on firmal Ees- Haridus- ja teadusmi- tis juba hea müügivõrk. Lätis ja nisteeriumi Tallinna Leedus on plaanis Riiga ja Vilnius- kontori ametnikud se ehitada müügisalongid. Äripäev peavad sõidukulude kokkuhoidmiseks RMK audiitoriks saab virtuaalkonverentse Ernst & Young Baltic AS aparatuuriga, mille soetamine läks n Riigimetsa Majandamise Kesku- maksma 400 000 se (RMK) audiitoriks saab audii- krooni. Foto: Andras Kralla torfirma Ernst & Young Baltic AS. Ernst & Young Baltic võitis kon- kursi 2004.–2006. aasta RMK aru- annete auditeerimiseks, teatas Suured säästukavad lükatud tulevikku RMK esindaja. Riigihankes esitati neli pakku- mist, millest tunnistati edukaks Sügisel alustatud säästu- sega kulusid koomale tõmmanud. Ernst & Young Baltic ASi oma. Aastatel 1999–2003 on RMK ma- programmi raames on Ministeeriumid juurutavad kahepoolset printimist “Asekantslerite mobiiltelefonide kuu- limiiti on vähendatud 450 krooni võr- jandusaasta aruandeid auditeeri- seni ainus suur samm ha- ra ja see on nüüd 1150 krooni kuus,” nud PricewaterhouseCoopers AS. ridusministeeriumi video- näiteid 2004. aasta säästukavadest, kokkuhoid kroonides rääkis Tamm. Ta loodab, et aasta Uue audiitori leidmise vajadus tek- kultuuriministeerium kis seoses eelneva riigihanke raa- konverentside süsteem, lõpuks võib ministeerium nimetada • vanade ja ebaökonoomsete autode müük ...... 50 000 sidekuludeks 200 000 krooni võrra mes sõlmitud lepingu tähtaja lõp- teised ministeeriumid on kulu: uue mikrobussi soetamine 500 000 krooni mullusest väiksema numbri. pemisega. Äripäev piirdunud vaid kokkuhoiu- • riigisisestel lähetustel ühistranspordi kasutamine ...... 25 000 Meetmetega, millelt sääst oleks • üldharivatest koolitustest loobumine ...... 30 000 Sampo Elukindlustuse ga pisiasjade pealt. suurem, ei lähe siiski nii ladusalt. • kallite kingituste tegemisest loobumine ...... 85 000 Näiteks haridus- ja teadusminis- preemiamaht kasvas üle välisministeerium teeriumile peaks kõige rohkem, 6 mil- kahe korra Kristina Traks • vähendada paberkandjal tellitavate jonit krooni, kokkuhoidu andma Tal- [email protected] ajakirjandusväljaannete hulka ...... 15 000 linnas Raadiku tänaval asuvate ame- n Ulla Ilissoni juhi- • kahe ametiauto võõrandamine, sõidukite tikorterite müük. Paraku pole korteri- tav Sampo Elukind- Tartus asuv haridus- ja teadusmi- kaskokindlustusest loobumine ...... 98 000 te edasise saatuse heaks praegu palju lustus kogus märtsis nisteerium, mille ametnikud sõelu- • elektroonilise asjaajamise juurutamine ...... 150 000 tehtud. Ministeeriumi riigivara hal- 7,1 miljonit krooni vad alailma Tallinna vahet peavad, kokkuhoid 2004.–2006. a 4 mln krooni dusbüroo on saanud ülesande leida preemiaid, mis on 4,2 on võtnud sõidukulude kokkuhoiuks • paberikulu vähendamine kahepoolse printimise teel ...... 83 000 korterite küsimuses lahendus. miljoni krooni võrra kasutusele videokonverentsi süstee- kulu: 30 uue printeri ost 600 000 krooni Põllumajandusministeerium on rohkem kui möödu- Ulla mi. “Nn ühe koosoleku sõidud jäävad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium siiski asunud jõudluskontrollikeskuse nud aasta samal pe- Ilisson ära,” sõnas Liina-Jaanika Seisler hari- • odavamate sõidukite ostmine ...... 110 000 korterite müüki ette valmistama. Mi- rioodil. dus- ja teadusministeeriumist. “Vir- • ametiautode arvu vähendamine, linnasõitudel nisteeriumi riigivara haldamise bü- Käesoleva aasta märtsis moo- tuaalsed koosolekud on muutunud taksoteenuse kasutamine ...... 120 000 roo peaspetsialisti Olev Joa sõnul saa- dustasid kogutud preemiatest 57 väga populaarseks, vahest tuleb kulu: 10 000 krooni dakse aprilli jooksul teada, kas neid protsenti laekumised investeerimis- “koosolekuruum” lausa mitu nädalat • kahepoolsete võrguprinterite kasutuselevõtt ...... 20 000 kortereid on vaja teistele riigiasutus- riskiga elukindlustuse lepingutele, ette kinni panna.” kulu: printerite soetamine tele. “Pärast seda tellitakse hindami- teatas seltsi esindaja pressiteate vahendusel. Investeerimisriskiga Edaspidi, kui sarnased koosoleku- põllumajandusministeerium ne ning korterid lähevad enampakku- keskused tekivad näiteks Brüsselisse, misele,” lisas ta. elukindlustuse osatähtsus on seltsi • lõpetada rahvusvaheliste põllumajandusorganisatsioonide portfellis jõudsalt kasvanud alates saaks raha kokku hoida ka välissõitu- liikmemaksude ministeeriumi eelarvest tasumine ...... 889 200 Rohkem kui korterite eest on aga de pealt. Seisler ei oska öelda, kui ministeeriumil raha saada põlluma- möödunud aasta lõpust, kui alus- • põllumajandusreformi käigus tekkinud võla sissenõudmine .....458 277 tati kapitaligarantiiga fondi pak- palju virtuaalne süsteem praegu ra- • jõudluskontrollikeskuse kahe ametikorteri müük ...... 150 000 jandusreformi käigus võlgu jäänud halist kokkuhoidu annab, küll aga on isikutelt – tervelt 450 000 krooni. kumist Eesti turul. • paberi kokkuhoid, elektrooniline asjaajamine ...... 25 000 Hüvitisi maksis Sampo Elukind- teada kulud, mis selle juurutamisega haridus- ja teadusministeerium Selle raha kättesaamiseks on minis- kaasnesid – 400 000 krooni. teerium kokkuhoiuprogrammis luba- lustus märtsis 292 000 krooni ula- • videokonverentsisüsteemi käivitamine ...... 100 000 tuses. Kultuuriministeeriumi ametnikud kulu: 400 000 krooni nud kasutada kohtutäituri abi. käivad Eesti-sisestel lähetustel nüüd Üks säästuideoloogia propageeri- Selle aasta kolme kuuga on selts • Raadiku tn ametikorterite müük ...... 6 000 000 kogunud preemiaid 30,1 miljonit ühistranspordiga ega saa enam osa • kahe ametiauto müük ...... 80 000 jaid rahandusminister Taavi Veskimä- üldharivatest juhtimiskoolitustest. gi sõnas, et kokkuhoid algab tilkuva krooni ja maksnud hüvitisi 976 Ministeerium vabanes ka 1998. keskkonnaministeerium kraani kinnikeeramisest. “Samas ei 000 krooni ulatuses. Äripäeva aasta Opel Omegast ning kümme aas- • mobiiltelefonide soetamise lõpetamine ...... 52 500 pea ma väga oluliseks kokkuhoiuks tat vanast ja ligi 500 000 km läbinud • mobiililimiitide vähendamine ...... 200 000 seda, kui ostetakse vähem koopiapa- Tarbuse bussijuhid Mercedes-Benzist. Autod anti tasuta • autolimiitide vähendamine ...... 215 000 berit ja mobiiltelefone,” sõnas Veski- kindlustasid palgatõusu ära vastavalt teatri- ja muusikamuu- Allikas: ministeeriumite kokkuhoiukavad mägi. Säästev mõtteviis on siiski riigi- seumile ning Põltsamaa vallas asuva- asutustes Veskimägi hinnangul levi- n Transpordi ametiühing ja AS le Lustivere hooldekodule. mõnede Eesti perioodikaväljaannete kasutamiseks, nende asemele uusi sõi- mas, minister isegi prindib “kahe- Tarbus kirjutasid eile alla kollek- Kultuuriministeeriumi nõuniku Ave tellimisest, säästes nii aastas umbes dukeid ostetud ei ole. Seevastu sõi- poolselt”. tiivlepingule, millega bussijuhtide Toots-Erelti sõnul oli Mercedes müü- 20 000 krooni. Ka ei käi ministeeriu- dukite kaskokindlustusest pole minis- Kuuldes aga kahe ära antud sõidu- palgad tõusevad kokku keskmiselt gis, kuid seda ei soovinud keegi osta. misse enam paberkandjal ajalehed teerium, nii nagu säästukavas luba- auto asemele poole miljoni kroonise 740 krooni. Nüüd on nende sõidukite asemele Dagens Nyheter ja European Voice, tud, siiski loobunud. sõiduki ostmisest, sõnas minister, et Koos liinigraafiku tihendamise- soetatud uus Volkswagen Multivan, sääst vastavalt 7500 ja 2000 krooni. Keskkonnaministeeriumi haldus- see pole küll kulude kokkuhoid. “See ga küünib juhtide palgatõus üle mis maksis 561 080 krooni. Kaks ametiautot andis välisminis- osakonna juhataja kt Tiit Tamme sõ- on riigivarade raiskamine, selle prob- tuhande krooni, teatas ametiühin- Välisministeerium on loobunud teerium Tallinna politseiprefektuurile nul on ministeerium võrreldes sügi- leemiga peab tegelema riigikontroll.” gu esindaja. Äripäev reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 3 uudised 4 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

Määrus nõuab külmaseadmete kontrolli sõnumid Luksusautode äris Tuhanded Eesti ette- Trahv küündib osalesid ametnikud poolesaja tuhande võtted peavad 1. n Keskkriminaalpolitsei avas- maist hakkama trahvi kroonini tas peamiselt riigiametnikest ähvardusel rangemalt • Keda puudutab? koosnenud grupi, kes olid seo- kontrollima oma kül- Ettevõtteid, kelle külma- tud varastatud luksusautode seadmetes on külmaainet äriga. ma- ja kliimasead- HCFC enam kui 3 kg või 2002. aastal kasutati auto- meid. kelle seadmetes on CFC- registrikeskuse (ARK) Tallinna tüüpi külmaainet büroos Mercedes Benz S-320 Kristiina Randmaa • Kuhu peab pöörduma? arvele võtmiseks võltsitud Sak- [email protected] Keskkonnauuringute kesku- samaa sõiduki tehnilist passi, se osoonibüroo, e-post: teatas politseiameti pressiesin- “Kuigi enamjaolt peaks tegu [email protected], tel 6 daja. Passi blankett oli aasta olema suuremate ettevõtetega, 112 931 varem varastatud Saksamaa võib enam kui 3 kilo keelatud • Kui suur on trahv? Oschersebeni autoregistrikes- ainet olla ka külapoe külmle- Füüsilisele isikule kuni kusest. tis,” ütles osoonibüroo juhata- 18 000 krooni, juriidilisele Politseiuurijad tegid kind- ja Inari Truumaa. isikule kuni 50 000 krooni laks, et sarnaselt on Eestis ar- vele võetud veel viis kallist Keskkonnauuringute kesku- Allikas: keskkonnauuringute keskuse autot. se osoonibüroo saatis aprillis osoonibüroo Euroopa Liidu osoonimäärust Autod olid varastatud His- tutvustava kirja umbes 3000 paaniast, Saksamaalt, Ðveitsist ettevõttele, peamiselt poeoma- ja Eestist. Kõikide nende auto- nikele ja toiduainetööstustele. de dokumendid olid vormista- Osoonibüroo andmetel puudu- Saku Õlletehase tehnikajuhi Juhan Talpsepa kõrval on külmutusseadmed, milles töötab tud enne varastatud sõidukite tab määrus 4000–4500 siinset keskkonnasõbralik külmaaine. Foto: Raul Mee Eestisse toimetamist. Äripäev ettevõtet, kelle õhukonditsio- neerides, külmlettides, sügav- rollraamatuid ning tegema osoonibüroolt kirja möödunud maainet. Transpordil kasuta- et ühendust võtab 1000–1500 Politsei võttis Pärnus külmikutes, külma- ja kliima- kord aastas lekkekontrolli. Sa- nädalal, kuid pole jõudnud sel- takse termoisolatsiooniga kon- ettevõtet. “Eesti firmad ei ole ära võltsitud kaupa seadmetes ning soojapumpa- mas keelab uus määrus kliima- lesse süveneda. “Kuigi see loo- ge, mis ei kasuta üldse jahu- väga seaduskuulekad,” ütles des võib osoonikihti kahjusta- ja külmaseadmete kasutamise, mulikult puudutab meid, ei pea tusaineid. Väike osa külmutus- Inari Truumaa. Ta lisas, et n Pärnu linnas ja maakonnas vat ainet leiduda. milles sisaldub CFC-tüüpi kül- kõigi paberitega kohe tegele- seadmeid kasutab külmainet maist paneb keskkonnainspekt- toimunud politseioperatsiooni maainet. ma,” ütles ETK haldusdivisjoni HCFC, mille osas hakatakse pi- sioon automootorid käima ja käigus võeti kaupmeestelt ära Külmaaine kuulub Enamik Äripäeva küsitletud juht Kalle Vani. dama kontrollraamatuid ja lek- hakkab firmasid järjest kont- 186 eset. kontrollile alates 3 kilost ettevõtetest polnud tuleval keid kontrollima. Nende toi- rollima. Loetellu kuuluvad näiteks Osoonikihti kahandavate aine- kuul kehtima hakkavast mää- Õlletehas määruse mimist kontrollib ettevõte ISO Kehtiva välisõhukaitse sea- võltsitud Adidas, Fila, Diesel, te määrus piirab külmaaine rusest midagi kuulnud. Näi- kehtimiseks valmis kvaliteedisüsteemi raames juba duse järgi saab määrust eira- Nike ja Reebok märki kandvad HCFC kasutamist, mistõttu et- teks ei olnud osoonibüroo kir- Saku Õlletehase tehnikajuht praegu. vat füüsilist isikut karistada spordiriided jm. tevõtted, kelle külmaseadme- ja saanud Tallegg, Tallinna Juhan Talpsepp ütles, et ena- Määruse lahtimõtestamisel kuni 18 000kroonise trahviga, Alustati kokku 8 väärteoas- tes on seda enam kui 3 kilo, Külmhoone ega Selver. mus tehase seadmetest sisal- abi pakkuvad osoonibüroo juriidilist isikut kuni 50 000 ja seoses võltsitud kaubaga peavad hakkama pidama kont- Kaubandusettevõte ETK sai dab keskkonnasõbralikku kül- ametnikud avaldasid lootust, krooniga. kauplemisega. Äripäev PRIA rahuldas kõik nõuetekohased Rakvere Viljasalve uus SAPARDi taotlused n Põllumajanduse Registrite omanik on Virumaa ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas möödunud aastal kõik Euroopa Liidu SAPARDi abi- laenukontori juht programmi Vandeadvokaat Urmas nõuetekohased Riigi toiduteravilja taotlused. julgeolekuvaru kao- Arumäe, kes polnud eile veel nõus Rakvere Viljasalve uue Mullu esitati tanud Rakvere Vilja- omaniku nime avaldama, üt- 1158 SAPARDi salve uus omanik on les, et salvel on uus omanik toetuseks taot- juba paar kuud. “Mingil ajal lust. Kokku 88% Virumaa laenukonto- ehk 1021 taot- tagasimaksed hilinesid ja akt- Katrin lust toetuse ko- ri juht Georgi siad müüdi,” rääkis Arumäe. Noorkõiv Litvinov. Tema sõnul on uue omani- gusummaga ligi ku puhul tegemist ehtsa in- 800 mln krooni vastas nõuete- Inno Tähismaa vestoriga. Ta on ettevõttele le, teatas PRIA esindaja. [email protected] laenanud raha ligi 8 miljonit PRIA peadirektori asetäitja krooni. Arumäe lisas, et uus Katrin Noorkõiv ütles pressi- “Kui räägitakse, ju siis omanik pole viljasalve juhti- teate vahendusel, et sellega on olen,” kommenteeris Litvinov dega varem äriliselt seotud nüüd SAPARDi programmile asjaolu, et temast on saanud olnud. joon alla tõmmatud ja peatselt ASi Rakvere Viljasalv uus Märtsis jõudis avalikkuse- alustab PRIA ELi struktuuri- omanik. Rohkem polnud ta ni teade, et riigi toiduteravil- fondide toetustaotluste vastu- nõus kommenteerima. Ta üt- ja julgeolekuvaru hoidnud võtuga. “Hea meel on tõdeda, les, et teeb seda siis, kui on ASist Rakvere Viljasalv on ka- et kõik nõuetekohased SA- õige aeg. dunud kolmandik seal hoiul PARDi taotlused on rahulda- Litvinov on tuntud kui olnud viljast. tud,” ütles Noorkõiv. “Toetuse Rakveres tegutseva laenu- ASi Rakvere Viljasalv tol- väljamaksmine oleneb sellest, kontori OÜ Lääne-Virumaa lane direktor ja üks omanik- kuna taotlejad investeeringu Investeerimisgrupp juht. Et- ke Vladimir Semjonov tun- teevad.” Äripäev tevõte peab muu hulgas pan- nistas oma süüd kahju tekita- dimaja. misel ja lahkus ametist. Eesti Ehitus ehitab Nõmmele kortermaju

n Eesti Ehitus alustas Nõmme Autohinnad Soomes rohkem ei alane keskuses uute kortermajade ehitustöödega. n Soome autoala keskliit ca 8%. Sel ja tuleval aastal Kolm kahekorruselist man- AKL ennustab, et sõiduauto- midagi sarnast enam ei tule, sardkorrusega kortermaja ehi- de hinnad Soomes rohkem kirjutas Helsingin Sanomat. tatakse 0,5 ha suurusele kin- ei alane ja hakkavad pigem AKLi juht Pentti Rantala nistule, teatas ettevõte. taas tõusma. prognoosib eelolevateks aas- Arhitektuurse lahenduse Mullu alanesid sõiduauto- tateks paariprotsendilist hin- saamiseks korraldas ehitaja de jaemüügi hinnad Soomes natõusu, mille taga on pea- konkursi, mille võitis arhitekt automaksu alandamise ja ti- miselt tehasehindade ühtlus- Indrek Allmann büroost Kolde henenud konkurentsi tõttu tumine ELis. Äripäev Grupp. Äripäev uudised toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 5

Meelis Virkebau asub Stora Enso Timber rajab Imaverre tööle Baltex 2000 juhina Inno Tähismaa Haigekassa nõukogus ja Eesti uue tehase Jaapani turu tarvis [email protected] Disainipoliitika töögrupis. Tallinnas asuv, Tolaram Mullu veebruaris ametist Gruppi kuuluv Baltex 2000 Skandinaavia metsa- vabastatud Kreenholmi eksjuht on tekstiilitööstusettevõte, mis tööstuskontsern Tänavu murdub Meelis Virkebau teatas eile, et on asutatud 1899. aastal Balti asub tööle kangafirma ASi Manufaktuuri nime all. Ette- Stora Enso Timber miljardipiir käibes Baltex 2000 juhina. võte keeldus tänavu kevadel ehitab Imavere sae- Virkebau jätkab koostööd Äripäevale oma majandustu- veski alale võimsa Imavere Saeveski käive Tööandjate Keskliiduga voliko- mln kroonides lemusi avaldamast põhjendu- 1024 progn gu nõunikuna. Samuti jääb ta sega, et eelmine aasta oli keh- liimpuidutehase, mis tööandjate esindajaks Eesti vapoolne. hakkab tootma liim- 1000

puittalasid peamiselt 800 Jaapani turu jaoks. 600

Väinu Rozental 400 [email protected] 200 “Tegu on Eesti oludes ilm- selt kõige suurema investee- 0 200420032002 ringuga puidu järeltöötlemis- se,” ütles ASi Imavere Saeves- puhaskasum ki juhataja Peedo Pihlak. Ÿ 2002 – 85 mln kr Imaverre rajatava liimpui- Ÿ 2003 – 87 mln kr dutehase maksumus on umbes Ÿ 2004 – 94 mln kr, progn 206 miljonit krooni. Uue teha- Allikas: Imavere Saeveski se ehitus algab eeloleval suvel Endine Kreenholmi juht, praegune Baltex 2000 juht ning tehas käivitub järgmise Meelis Virkebau aasta esimeses kvartalis. Tala- tehase käivitamine suurendab Pankurid peavad Meelis Virkebau: uus ametikoht töötajate arvu ligi 90 inimese Stora Enso võrra. Kokku on Imavere Sae- tähendab hulka tööd veskisse kümne aasta jooksul sammu Eestile n Tekstiiliettevõtte AS Baltex lõpu seisuga oli ettevõttes 198 imvesteeritud üle 600 miljoni kasulikuks 2000 juhina tööle asuv Meelis inimest. Kogu toodang läheb krooni. Virkebau ütles intervjuus, et ekspordiks. Pihlaku andmeil vääristatak- n Hansapanga analüütiku uus ametikoht tähendab hulka se pärast uue tehase valmimist Vaiko Tammevälja sõnul on Mida kavatsete selle ettevõt- Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak põhjendab tööd. kohapeal pool Imavere Sae- panustamine järeltöötlusele tega teha? veski saetoodangust. Uue liim- Imavere valimist liimpuidutehase asukohaks sellega, et loomulik areng metsatöös- Kuidas saite Baltex 2000 siin saetakse nii männi- kui ka kuusepalki. Foto: Julia-Maria Linna Esimene plaan on ettevõte puittalatehase aastavõimsuseks tuses. juhi koha? 3 kasumisse viia. Kümne päeva- kujuneb 80 000 m toodangut. “Kuna Eesti saetööstus on 3 Tehti pakkumine, mille üle ga tahaks pildi ette saada, mida Praegu toodab Imavere sae- hataja Ants Musta sõnul nad ritud 380 000 m saetoodan- tänaseks moderniseeritud, sai aru peetud. Siis sai otsus teha. Tänu üheksa-aastasele veski komponenditehas aastas Imaverre rajatavas tehases ot- gut, samuti hööveldamis- ja on ettevõtjatel mõttekas lii- 3 tehtud. Kaalusin pikka aega. kogemusele tekstiilis on või- 60 000 m toodangut. sest konkurenti ei näe. “Meie sõrmjätkamisliin ning kompo- kuda väärtusketti pidi edasi malik kümne päevaga pilt ette Pihlaku sõnul hakkab uus toodame praktiliselt ainult Ees- nentide tootmisliin. Aastane ja panustada järeltöötlusse Kui pikk see aeg oli? saada. tehas tootma puitmajade ehi- ti turule, nemad Jaa- toormevajadus hak- või investeerida metsamaa Tänaseks neli kuud. tamisel kasutatavaid kuni ka- panisse,” põhjendas Tegu on kab olema ligi 780 majandamisse,” põhjendas Miks te võtsite vastu sellise heksa meetri pikkusi liimpuit- Must. “Meie teeme ” Eesti 000 m3. Tammeväli. “Eesti majandu- Mis ettevõte on Baltex pakkumise? talasid. “Toodangu põhituruks suuri liipuittalasid, oludes ilmselt Stora Enso sele tervikuna mõjub saema- 2000? Viimane kuusteist aastat on planeeritud Jaapan, kus on nemad hakkavad kõige suurema Timber soovib saada terjali täiendav väärtustami- See on tekstiiliettevõte, mis olen olnud tööstuse juht. See puitmajade ehitamisel suured tootma väiksemaid investeeringu- suurimaks liimpuit- ne enne eksporti positiiv- toodab lõnga ja riiet. Ettevõtte on ala, mida kõige paremini traditsioonid,” rääkis Pihlak. talasid.” ga puidu toodete tarnijaks selt.” tulemustega viin end kurssi. tunnen. Pihlaku kinnitusel valis Must ütles, et uue järeltöötlemis- Jaapanisse, teatas Ka Eesti Ühispanga kre- Inimeste arvule pole veel päris Ei tahaks oskusi lendu las- Stora Enso Timber liimpuitta- liimpuidutehase suu- se. kontsern pressitea- diidianalüütik Kaarin Silm ta. Tahaks tugevaid külgi edasi latehase asukohaks Imavere reks plussiks saab tes. Lisaks Imavere pidas oluliseks trendi, et vii- pihta saanud. Tolaram pakkus Peedo Pihlak, mulle seda kohta ja sai otsus arendada. kahel põhjusel. “Esiteks on siin see, et toorainet too- liimpuittalade teha- mastel aastatel on hakatud ASi Imavere tehtud. Eesti suurim saetööstus ja tei- detakse kohe kõrval. sele kavandab Stora Eesti puidule üha enam ko- Kes seni Baltexit juhtis? seks saeme me mõlemat tala- “Uus tehas saab va- Saeveski juhataja Enso Timber Aust- hapeal lisaväärtust andma. Kas see on kasumlik ettevõ- Üks mees Lõuna-Aafrika Va- de tootmisel kasutatavat puitu jaliku sorditud sae- riasse uut postite- “Mida enam töödeldakse pui- te? bariigist oli kuni tänavuse aas- ehk mändi ja kuuske,” lausus toodangu kiirelt kätte,” lisas hast. Et liimpuittalade ja muu- tu kohapeal, seda parem,” Selleks mind võetigi tööle, ta jaanuarini. Siis tuli talle pa- Pihlak. “Suuruselt teises sae- Must. de elamuehitustööstuses vaja- ütles Silm. “Nii liigume tasa- et saaks kasumlik ettevõte. Mit- rem pakkumine. Vahepealse aja veskis Paikusel saetakse ainult Pärast talatehase käivitu- minevate toodete müük Jaa- pisi ideaali poole, kus kogu te kordagi elus pole mulle pa- teised töötajad asendasid. kuusepalki.” mist kuulub Imavere komplek- panis paremini läheks, asutab toode tehakse lõpptarbijale kutud lihtsat ettevõtet. Nüüd Nüüd tähendab see mulle hul- Põlvas asuva, suuri liimpuit- si suur saeveski, mille tänavu- Stora Enso Timber selle aasta kohapeal.” vaatan, et möödunud aasta ka tööd, mis mulle meeldib. talasid tootva ASi Liimpuit ju- seks tootmimahuks on planee- juulis Osakasse turustusfirma. Väinu Rozental 6 Äripäev 13. aprill 2004

munitsipaalmaja Männiku tee 96 ja 98

korterite arv ...... 127 eluruumi m2 maksumus, kr .. ca 10 000 majad on valmimisel

munitsipaalmaja Pae 48

korterite arv ...... 24 sh üürile antud sundüürnikele .... 20 munitsipaalmaja Alvari 37 eluruumi m2 maksumus, kr ..... 9740 üürivõlg, kr ...... 23 930 korterite arv ...... 44 sh üürile antud sundüürnikele .... 34 eluruumi m2 maksumus, kr ....9 500 üürivõlg, kr ...... 66 283 Erakondliku ehituse

Keskerakonna esime- kõik korterid ei peagi sundüür- he Edgar Savisaare nike kasutusse minema. “5000 korteri programm täidab igal Sundüürnik: jaksan valimislubadus “5000 juhul oma eesmärki, hädasti elu- eluaset Tallinnasse” ruumi vajavate tallinlaste elu- on neelanud 200 mil- asemeprobleeme on viimastel vaevu üüri maksta aastatel jõudsalt lahendatud,” n Septembris Erika tänava munitsipaalmajja koli- jonit krooni, kuid katse kommenteerib ta. “Programmis nud sundüürnik Lemme Krimm tunnistab, et jak- selle kaudu sundüür- on mõeldud ka teistele sihtgrup- sab vaevu üüri maksta. “Algul olin ikka tõsistes nike olukorda paran- pidele, kellel seaduse alusel on raskustes, nüüd tulen kuidagi toime,” ütleb Krimm. õigus linnalt korter saada.” 75ruutmeetrise läbi kahe korruse korteri üür on dada on suures osas Kaks aastat tagasi kaasati 1500 krooni, teist sama palju tuleb maksta kom- läinud tühja. kava ettevalmistamisse näiliselt munaalteenuste eest. Krimm elab korteris üksi. ka ehitus- ja kinnisvaraeksper- “Mul on vaid üks lambipirn, telekat peaaegu ei Gea Velthut-Sokka te, kuid sisuline otsus oli juba vaata. Elekter on ainus asi, [email protected] enne komisjoni kokkutulekut mille pealt saan natukene- tehtud. “Materjalid olid valmis, munitsipaalmaja Erika 13 gi kokku hoida.” Kohalike omavalitsuste vali- komisjon võis ainult üht-teist Krimmi sõnul ei oleks mise eel käis Keskerakond ühe soovitada,” ütleb komisjoni lii- korterite arv ...... 41 ta kunagi mõelnudki mu- valmislubadusena välja ka ela- ge, Uus Maa Kinnisvara analüü- sh üürile antud sundüürnikele .... 30 nitsipaalmajja kolimise muehitusprogrammi “5000 elu- tik Ain Kivisaar. “Reaalseid turu- eluruumi m2 maksumus, kr ..... 9600 peale, kui tal oleks olnud aset Tallinnasse,” mille otsene uuringuid ja arvutusi polnud üürivõlg, kr ...... 31 041 teine võimalus. “Nägin eesmärk oli lahendada 2008. tehtud, programm koosnes sõ- seda kohe ette, et seda 20 aastaks sundüürnike probleem. nadest, mitte arvudest.” krooni ruutmeetri eest ma Tänaseks on Tallinna elamu- Praeguseks on programmi maksta ei jõua. Kuid vas- Mul on vaid ” üks lambi- majandusameti andmetel sund- raames ehitatud üheksa maja ja tasel juhul oleksin pida- üürnike jaoks ehitatud või re- kulutatud 200 miljonit krooni, pirn, telekat nud kuuse alla minema.” monditud 1115 korterit, neist veel neli korterelamut valmib Enne elas Krimm sund- peaaegu ei vaata. enam kui pooltes elab aga keegi sügiseks. Selleks aastaks on lin- üürnikuna omanikule ta- Elekter on ainus teine. Sundüürnikele on üürile na eelarves munitsipaalmajade gastatud majas 125ruut- asi, mille pealt antud vaid 420 elamispinda. Ka ehitamiseks eraldatud 120 mil- meetrises korteris, kus saan natukenegi uutes elamutes on sundüürnik- jonit krooni, mis on vaid 50 maksis üüri 8 krooni ruut- kokku hoida. ke vaid kahel kolmandikul pin- miljonit vähem, kui plaanitakse meetrilt. “Ma ei jaksanud Lemme Krimm, dadel. Samas on ligi 4000 sund- kulutada lagunevate linnatäna- seda maksta ja jäin võlgu. sundüürnik, Erika 9 üürnike perekonda pannud en- vate remondiks. Kokku peaks Lõpuks võttis omanik vee munitsipaalmaja nast linnakorteri järjekorda. Tallinna linna maksumaksjad ka ära,” räägib Krimm. Edgar Savisaar märgib, et munitsipaalmajade ehitamiseks Eesti Üürnike Ühendu- andma 900 miljonit krooni ning se aktiivse liikmena lubab Krimm võidelda selle uued kodud peaksid program- eest, et munitsipaalmajja korteri saanud sundüür- mis sõnastatud eesmärgi järgi nikud selle hiljem ka erastada saaks. “Ja mitte saama just sundüürnikud. munitsipaalmaja Erika 9 turuhinnaga, vaid sundüürnikele õiglase hinna- Samal ajal on Tallinn pan- ga. Ainult nii on võimalik ebaõiglus likvideeri- nud maksumaksja õlule lisa- korterite arv ...... 120 da,” rõhutab Krimm. koormuse – paljud linna korte- sh üürile antud sundüürnikele .... 84 eluruumi m2 maksumus, kr ..... 8900 üürivõlg, kr ...... 139 172 Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja abilinnapea Aivar Pärna Endla tänava munitsi- paalmaja avamisel värvi järele lõhnavaid kortereid vaatamas. Foto: Andras Kralla

munitsipaalmaja Narva mnt 156/6

korterite arv ...... 54 sh üürile antud sundüürnikele ...... 23 eluruumi m2 maksumus, kr ...... 9240 üürivõlg, kr ...... 35 508 vaatlus toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0115, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 7

munitsipaalmaja Alasi 4

korterite arv ...... 16 munitsipaalmaja Alasi 6 2 eluruumi m maksumus, kr ca 10 000 korterite arv ...... 20 maja on valmimisel eluruumi m2 maksumus, kr ca 10 000 maja on valmimisel Munitsipaalmaja Vilde tee 94 korterite arv ...... 89 sh üürile antud sundüürnikele .... 10 eluruumi m2 maksumus, kr ..... 7360 eksperiment kiratseb üürivõlg, kr ...... andmed puuduvad

sund- Ametnik: programm üürnikele on õnnestunud ehitatud n Tallinna elamumajandusameti osakonna juhata- 1115 ja Priit Pärtelpoja sõnul on programm “5000 elu- kortereid aset Tallinnasse” õnnestunud ning täidab oma eesmärki. “Tõsi, oleme ehitanud vähem kui programm neist ette näeb, aga see sõltub eelarvest. Tänu sellele paberile saame aga iga aasta põhjendada, miks sundüürnike just nii palju on vaja elamuehituseks raha eralda- 420 kasutuses da,” ütleb Pärtelpoeg. “Eesmärk on endiselt sama – lahendada sund- munitsipaalmaja Maleva 2a üürnike probleem.” rites elavad sundüürnikud on eluaset Tallinnasse” Keskerakon- Tema sõnul on põhjen- korterite arv ...... 48 kroonilised võlglased. Linnale na propagandistlik programm, datud ka see, et sundüür- sh üürile antud sundüürnikele .... 29 kuuluvate korterite elanike üüri- mida täita on väga raske. “Oma- nikke elab nende tarvis eluruumi m2 maksumus, kr ..... 9960 võlg on 9,5 miljonit krooni, sel- nike ja üürnike suhe on üks ehitatud korterites alla üürivõlg, kr ...... 67 484 lest kaheksa miljonit on võlgu kümnele ning poliitikud on ära poole. “Meil on ka teisi elu- just munitsipaalkorterite asu- tabanud, kumba poolt on kasu- Tänu sellele kad. Viimase kahe aasta jooksul likum toetada.” ruume vajavaid isikuid – ” lastekodulapsed, endised paberile ehitatud elamute üürnikest on Ploompuu sõnul on ta saa- saame aga iga makseraskustes kolmandik – 1. nud ka vihjeid, et kortereid ei vangid, muul viisil elu hammasrataste vahele aasta põhjenda- märtsi seisuga on nad linnale jagata sihtotstarbeliselt. “Nii on da, miks just nii võlgu 363 000 krooni. ka omanikel käed seotud – linn jäänud,” loetleb ta. “Ka palju on vaja Eesti Üürnike Ühenduse juhi justkui tegeleb probleemiga, aga nemad tuleb kuhugi ma- Urve Paeorgi sõnul on munitsi- tegelikult sundüürnikud jutada.” Uutesse majades- elamuehituseks paalmajade korterite üür sund- majast välja ei se on tema kinnitusel siis- raha eraldada. üürnikele liiga kõrge. “Ahjuküt- lähe,” ütleb ki valdavalt majutatud Priit Pärtelpoeg, just sundüürnikke. tega korter, kust nad tulevad, Ploom- Tallinna elamuma- Pärtelpoeg tun- on ju kümme korda soodsam. puu. jandusamet Enamik sundüürnikke on pen- nistab ka problee- sionärid ja nad lihtsalt ei suuda mi võlglastega. maksta üüri 20 krooni ruut- “Ma ei ütleks, et üür on liiga kõrge. Pigem meetrilt pluss kommunaalku- on linnal üüriliste distsiplineerimisel veel lud,” räägib Paeorg. palju õppida.” Eesti Õigusjärgsete Omanike Tema sõnul laheneb peagi probleem, munitsipaalmaja Endla 12 Liidu juhatuse liikme Peeter kuhu kroonilised võlglased panna – täna- korterite arv ...... 51 Ploompuu hinnangul on “5000 vu peaks valmima vaestemaja. sh üürile antud sundüürnikele .... 43 (21 korterit veel majutamata) eluruumi m2 maksumus, kr ..... 8100 üürivõlg, kr ...... andmed puuduvad Loe ka juhtkirja lk 26.

munitsipaalmaja Loometsa 6

korterite arv ...... 98 sh üürile antud sundüürnikele .... 63 (21 korterit veel majutamata) eluruumi m2 maksumus, kr ..... 9460 üürivõlg, kr ...... andmed puuduvad reklaam 8 Äripäev 12. aprill 2004 reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected]

AS Scanforest (pankrotis) pankrotihaldurid müüvad avalikul suulisel enampakkumisel ASi Scanforest (pankrotis), registrikood 10722906, asukoht Näpi tee 2A, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa alljärgneva tervikvara: NÄPI SAETÖÖSTUS, kokku alghinnaga nelikümmend miljonit (40 000 000) krooni, mille koosseisu kuuluvad:

• kinnistu nr 9417 “Britannicu”, asukohaga Lääne-Viru maakond, Sõmeru vald, Näpi küla, tootmismaa, 105 241 m2, hoonestatud, I jk seatud ühishüpoteek 25/37 mõttelises osas ASi Hansapank ja 12/37 mõttelises osas ASi Sampo Pank kasuks hüpoteegisummas 37 000 000 krooni, kõrvalnõuetega 7 400 000 krooni, intressimääraga 15% aastas; II jk seatud ühishüpoteek ASi Sampo Pank kasuks hüpoteegisummas 10 000 000 krooni, kõrvalnõuete suurusega 2 000 000 krooni, intressimääraga 15% aastas, alghinnaga kolmkümmend neli miljonit (34 000 000) krooni;

• tootmiseks vajalik ja muu vallasvara nimekirja alusel, koormatud kommertspandiga 25/37 mõttelises osas ASi Hansapank ja 12/37 mõttelises osas ASi Sampo Pank kasuks summas 37 000 000 krooni, alghinnaga kuus miljonit (6 000 000) krooni (koos käibemaksuga).

Enampakkumise tingimused on kinnitatud pankrotitoimkonna 11.03.2004 koosolekul:

1. Enampakkumine toimub 17. mail 2004. a algusega kell 11.00 OÜ Haldur büroos asukohaga Kotzebue 9/11, Tallinn; 2. Enampakkumisel võetakse arvesse ka kirjalikke ostupakkumisi, mis on saabunud halduritele hiljemalt 14. maiks 2004. a; 3. Enampakkumisest osavõtja on kohustatud hiljemalt 14. maiks 2004. a tasuma ASi Scanforest (pankrotis) arvelduskontole nr 221016295002 ASis Hansapank osavõtutasu summas kaks tuhat (2000) krooni ning tagatisraha üks (1) protsent (%) alghinnast, seejuures osavõtutasu ei kuulu tagastamisele. Tagatisraha tagastatakse enampakkumisest osavõtjale, keda ei tunnistata enampakkumise võitjaks, kolme tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast, enampakkumisel kõige kõrgema pakkumise teinud isikule kolme tööpäeva jooksul päevast, mil võlausaldajate üldkoosolek keeldus PankrS § 141 kohase nõusoleku andmisest; 4. Enampakkumisest osavõtja peab hiljemalt 14. maiks 2004. a esitama halduritele kirjalikult (aadressil Kotzebue 9/ 11, postkast 1509, 10412 Tallinn või aadressil Laada tn 29, 44310 Rakvere) järgmised dokumendid ja andmed: 4.1 juriidilise isiku põhikiri, juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete nimekiri; 4.2 andmed juriidilise isiku osanike, aktsionäride kohta; 4.3 andmed juriidilise isiku tütarettevõtjate kohta, samuti andmed juriidilise isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute kohta; 4.4 enampakkumisest osavõtja kontaktandmed (postiaadress, telefonid, faks, e-posti andmed), samuti andmed pangakonto kohta, kuhu tagastada tasutud tagatisraha; 5. Halduritel on õigus nõuda ja enampakkumisest osavõtjal on kohustus esitada ka muid andmeid, mis on vajalikud PankrS § 141 sätestatud asjaolude kontrollimiseks; 6. Enampakkumisest osavõtja on kohustatud enne enampakkumise algust selgelt väljendama siduvat nõusolekut enampakkumisteates ja enampakkumise reglemendis sätestatud tingimustega ja esitama haldurile enampakkumisest osavõtja esindaja volitusi tõendavad dokumendid; 7. Enampakkumine toimub suulise ülepakkumise teel enampakkumise reglemendiga kehtestatud korras, enampakkumise alghinnast lähtuvalt, kusjuures võetakse arvesse ka kirjalikult esitatud ostupakkumised; 8. Enampakkumise võitjaks tunnistatakse isik, kes pakub kõige kõrgema ostuhinna ja kelle suhtes ei ole kohaldatavad PankrS §s 141 sätestatud piirangud või kelle suhtes on võlausaldajate üldkoosolek andnud seadusekohase nõusoleku; võrdsete pakkumiste korral valib parima pakkumise teinud isiku võrdse pakkumise teinud enampakkumisest osalejate hulgast pankrotitoimkond halduri ettepanekul; 9. Enampakkumise kohta koostatakse PankrS § 136 lg 4 kohane akt, mille haldurid esitavad 7 päeva jooksul pärast enampakkumise tingimuste punkti 10 nõuete täitmist enampakkumise võitja poolt kinnistusametile kinnistu omandi ülekandmiseks ostjale koos avaldusega kinnisasja koormavate asjaõiguste kustutamiseks (PankrS § 139 lg 4); enampakkumisel ostetud vallasvara antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna ja vallasvara ostuhinnale lisanduva käibemaksu tasumist. Kui ostetud vara tuleb vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel. Juhul kui nimetatud toimingutega kaasnevad kulud, tasub need ostja; Pankrotitoimkonnal on õigus halduri ettepanekul: 9.1 juhul, kui parima ostupakkumise teinud isik rikub oluliselt enampakkumise tingimusi (sh enampakkumiste tingimuste punkti 10 nõudeid) või selguvad enne ostjale enampakkumisel müüdava vara omandiõiguse üleminekut PankrS §s 141 sätestatud asjaolud, tunnistada enampakkumine nurjunuks, jättes parima pakkumise teinud isikule tagatisraha tagastamata; 9.2 kokkuleppel enampakkumise võitjaga muuta enampakkumise tingimuste punktide 9 ja 10 nõudeid mõistlikes piirides; 10. Enampakkumise võitja on kohustatud 7 päeva jooksul enampakkumise võitjaks tunnistamise päevast või PankrS §s 141 kohase nõusoleku andmise päevast tasuma kogu enampakkumisel tehtud hinnapakkumise summa, millest on tasaarveldatud tasutud tagatisraha, ASi Scanforest (pankrotis) arvelduskontole nr 221016295002 Hansapangas.

Kõik isikud, kellel on õigusi kinnisasjadele, peavad esitama tõendid oma õiguste kohta enne enampakkumise algust; tõendit ei pea esitama isik, kelle õigused on kantud kinnistusraamatusse.

Vara ja enampakkumise reglemendiga on võimalik tutvuda, leppides eelnevalt kokku telefonidel 325 5055, 627 0444, 51 34 190, 50 27 434.

Eesti ettevõtjad! Meil on osakond 28.07.–01.08. Soomes toimuval FARMERI messil, mida külastab umbes 85 000 inimest. Otsime partnereid Eestis tegutsevate firmade hulgast. Teatage kiiresti (soome keeles), mida teie firmal oleks Soomes pakkuda. EUROMAR OÜ pk 73, 76901 Tabasalu, tel/faks 603 2500, 55 602 892 uudised toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 9

Põhjala pealinnadest on kalleim kinnisvara Oslos

hinnad Euroopa pealinnades, mln kroonides Kalleim korter Dublinis Tallinna elamuhind Euroopaga võrreldav keskmine uus kahetoaline korter keskmine kolme magamistoaga eramu soodsas rajoonis Dublin 5,5 Pariis 15,6 Madrid 5,2 Madrid 14,1 Rooma 4,7 London 8,6 London 4,1 3,7 Rooma 7,5 Oslo mln kr Oslo Pariis 2,8 Berliin 5,3 5,8 Berliin 2,8 Dublin 4,6 mln kr Kopenhaagen 2,6 Kopenhaagen 4,6 Brüssel 2,2 Stockholm 4,3 Viin 2,2 Brüssel 4,2 Helsingi 2,1 Viin 4,2 Stockholm 2,0 Helsingi 3,9 Tallinn 0,8 Tallinn 3,2

Allikas: Dagens Industri, ERI Kinnisvara

Skandinaavia Põhjalas jätkub mõjutab Eesti laenutingimusi majaostubuum n Et Põhjala pankadel on Eestis tugev positsioon, siis on võimalik, Madalad intressid on Soomes kerkinud viie aasta- et nad kar- tekitanud Põhjalas ga enam 60%. Samal ajal on mistavad korterite hinnad tõusnud automaatselt maja- ja korteriostu- 40% ja ehituskulud ainult laenutingi- palaviku, maaklerid 10%. musi ka Ees- ja pangad viitavad “Kruntide hinnad kajastu- tis, lausus ERI vad nii uute korterite kui ka Kinnisvara hinnamulli võimalik- kaudselt vanade korterite hin- hindamisgru- kusele. nas,” ütles Soome Panga esin- pi juht And- Andres daja Veli-Matti Mattila res Teder. Teder Tõnis Arnover MTV3-le. Samuti vähendaks see [email protected] Soodsa intressitaseme tõt- potentsiaalsete Põhjala in- tu kasvas Soomes eluaseme- vestorite hulka, kes oleks Kõigis Põhjamaades tuleks laenu võtmine veebruaris valmis pärast Eesti saamist hinnamulli paisumisele tõsist 15,8%, kusjuures keskmine ELi liikmeks paigutama raha tähelepanu pöörata, sest hin- intress oli 3,14%. Mattila sõ- Eesti kinnisvaraturule. natõus ei kesta igavesti, hoia- nul ei ole Soome eluaseme- Kui Eesti majanduskasv tas Rootsi maaklerite liidu te- laenuturg läinud veel üle oht- ja palkade tõus jätkub seni- gevdirektor Lars Kilander. liku piiri, kuid ta lisas, et ses tempos, siis Tederi sõ- Et nõudlus ületab pakku- hinnatõusurisk on suurene- nul ei tohiks mõningane mist, siis on hinnad järsult nud. Euribori kerkimine Eesti kerkinud nii Helsingis, Stock- Põhjalas on kinnisvara hin- kinnisvaraturule erilist mõju holmis, Oslos kui ka Kopen- na tõus ikka toimunud laine- avaldada. Hoopis rohkem haagenis. tena. Suur hindade kerkimi- mõjutab kinnisvaraturgu Aprilli algul langetas Root- ne oli 1980. aastate lõpus, see, et laenujõuliste inimes- si keskpank baasintressi pool kui oli ka viimane mull, järg- te ring hakkab Balti riikides protsenti, mille järel see on mine tõus algas 1995. aasta ammenduma. ülimadalal kahe protsendi ta- lõpul. Enne praegust tõusu Riias eelmisel nädalal semel, mõjutades ka panka- on Põhjala ja eriti Stockhol- peetud konverentsil “Balti de laenuintresse. Rootsi suur- mi kinnisvaraturul valitsenud kinnisvara 2004” prognoo- pankade Handelsbanken ja viimastel aastatel suhteline sis Parex Asset Managemen- SEB esindajad kutsusid ini- vaikus. ti president Roberts Idel- mesi kainelt oma riske hin- Kuid vaatamata sellele, et sons, et tuleval aastal pole dama ja mitte laskma end Stockholmis on majahinnad kinnisvaraturul kriis välis- madalatest intressidest uinu- selle aasta esimeses kvartalis tatud, kuid eelkõige tabab tada. kerkinud keskmiselt 6%, jääb see spekulantidest lühiajali- Soomes on kinnisvarahin- see tõus tublisti alla teistele si investoreid, kes loodavad dade suurenemise peapõhju- Rootsi piirkondadele, nagu hinnatõusule ja ostavad seks krundid, mida ei jätku Gotland (tõus 20%), Malmö pangalaenuga kinnisvara piisavalt. Krundihinnad on (14%) ja Göteborg (12%). hulgi kokku. Tõnis Arnover Aastaga on korterite hinnad ka Moskvas üles sööstnud n Viimase aastaga on eluase- German Gref on korduvalt teerimise eesmärgil ning täna- me hinnad Venemaal ja eel- hoiatanud kinnisvaramulli vu peaks selliste korterite osa kõige Moskvas tõusnud 30– ohu eest, kirjutas Taloussano- kasvama 40protsendile. Sel- 40% ning sama tempo peaks mat. liste korteriostude suur hulk jätkuma sel aastal. Eri hinnanguil on 10–30% võib Venemaa kinnisvaraturul See teeb muret Venemaa Moskvas viimasel aastal müü- tuua järsu hinnalanguse, kir- valitsusele, majandusminister dud korteritest ostetud inves- jutas leht. Äripäev

Tallinn andis äriruumid üürile uue rekordhinnaga n Tallinna linnavalitsus an- Hiiekivi võtab kümneks dis eile nõusoleku Raekoja aastaks üürile Mündi tn 2/ platsil asuvate äriruumide Raekoja plats 10/Saiakang 1 üürile andmiseks OÜ-le Hiie- keldrikorruse äriruumid üld- kivi hinnaga 2130 kr/m2. pinnaga 47,5 m2. Uus üürihind on kõrgeim Üürilepingu tingimuste ko- summa, mida seni avalikul haselt antakse äriruumid ka- enampakkumisel linnale ren- sutusse toitlustusettevõttena, dipinna eest on pakutud, tea- üürilepingu kohaselt on äri- Hoone Tallinnas Raekoja tas linnavalitsuse pressitee- ruumide allkasutusse andmi- platsil, mille keldrikorrust nistus. ne keelatud. Äripäev üürib OÜ Hiiekivi.Foto: Raul Mee uudised 10 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Suuremat lisaraha korjas annetajatelt vaid Reformierakond Ainsa erakonnana Ettevõtjad toetavad Reformierakonda korjas esimeses kvar- talis arvestatava sum- Enim teenis I kvartalis Res Publica erakondadele laekunud raha Reformierakonna suuremad ma ettevõtjatelt Refor- I kv 2004, mln kroonides toetajad Ÿ 100 000 kr Ando Hagel,  mierakond, veidi ka 5 Võru linnapea Otepää vineeritehase senine juht Kaido Kukk. Res Publica, teised Foto: Julia-Maria Linna Ÿ 100 000 kr Andres Hermet,  piirdusid riigieelarvest 4 pankrotihaldur Ÿ 100 000 kr Toomas Luman,  Et firma alt enam Kaido Kukk asub tööle laekuva rahaga. Eesti Ehituse juhatuse esimees ” 3 toetada ei saa, siis Ÿ 40 000 kr Roland Lust, riigieelarvest andsin raha eraisikuna. Soome suurkontserni Heidit Kaio Võru kaubandusettevõtja 2 [email protected] Ÿ 40 000 kr Erki Saarman,  Andres Hermet, pankroti- Võru uste ja akende tootja haldur ja kinnisvaraärimees n ASi UPM-Kymmene Ote- vusvahelistes kontsernides on 1 Ÿ 40 000 kr Veljo Ipits, Salvesti  pää tegevjuht Kaido Kukk võimalik.” 100 000 krooni andis Refor- suurosanik asub mai alguses juhtima Kuke andmeil töötab tema mierakonnale Võru linnapea Ÿ 30 000 kr Verni Loodmaa, on täiesti juhuslik. Rotary on kontserni UPM-Kymmene juhtimisalasse jäävas 13 te- Ando Hagel, endine Võru Juus- 0 hotellide Pallas ja London juhatuse  täiesti apoliitiline organisat- kuuluvat 13 vineeri- ja spoo- hases kokku üle 3000 inime- tu osanik. Ando Hagel on läbi esimees sioon,” ütles Verni Loodmaa. artei Ÿ 30 000 kr Peep Pree, ilukliiniku  P nitehast. se. “Tehased toodavad kokku aegade üks suuremaid maksu- ublica Riigikogu võttis eelmise aas-

P Clinica omanik Neli aastat tagasi Otepää umbes 350 000 kuupmeetrit tulu deklareerijaid. 1997. aas- Rahvaliit ta lõpus vastu seaduse, mille- vineeritehase käivitanud vineeri ja spooni ehk ligi küm- tal maksis ta makse 20 miljo- Isamaaliit ga keelatakse ettevõtete anne- eskerakond Res Allikas: erakonnad Kukk asub mai alguses tööle ne korda enam, kui toode- nilt kroonilt. K tused erakondadele. Erinevalt

Lahtisse kontserni UPM- takse Eestis kokku,” lisas ta. 100 000 krooni andsid ka Reformierakond teistest on Reformierakond aas- Kymmene puidutoodete divis- Kuke sõnul annab ta sellel Reformierakonna üks suure- taid lähtunud põhimõttest, mil- joni kasetootmise rühma et- nädalal Otepää vineeritehase maid rahastajaid Toomas Sotsiaaldemokraatlik le kohaselt enamik partei toe- teotsa. juhtimise üle praegusele toot- Luman ja pankrotihaldurina Res Publica suuremad toetajad tajatest on eraisikud. Tema juhtimisalasse jääb misjuhile Ando Jukkile. tuntud Andres Hermet. “Ma ei Ÿ 50 000 kr Väino Kaldoja, Silberauto juhatuse esimees Res Publicat toetas 50 000 seitse vineeritehast Soomes Kaido Kukk on lõpetanud toeta erakonda pankrotihaldu- Ÿ 10 000 kr Kaido Jõeleht, Stora Enso Timberi nõukogu liige krooniga Silberauto juhatuse ning vineeritehased Prantsus- Soomes Joensuus metsama- ri tegevusest, vaid vahenditest, esimees Väino Kaldoja ja 10 maal, Venemaal ja Otepääl, janduse kolledþi. “Olen hari- mis saan kinnisvaraärist ja 000 krooniga Stora Enso Tim- lisaks kolm spoonitehast, mil- duselt metsamajandusinsener õigusabi teenuste osutamisest,” mad on ka Võru linnavolikogu Pree ning Verni Loodmaa, ho- beri nõukogu liige Kaido Jõe- lest kaks asuvad Soomes ja ja õpingute ajal keskendusin ütles Andres Hermet. “Et firma liikmed. tellide Pallas ja London juha- leht. üks Venemaal. peamiselt puidutoodete müü- alt enam toetada ei saa, siis Tartu ettevõtjatest maksid tuse liige. Kõik erakonnad on saanud “See on suur väljakutse,” gile,” täpsustas Kukk. andsin raha eraisikuna.” Reformierakonnale 40 000 Reformierakonna Tartu tu- peamise osa rahast riigieelar- kommeenteeris Kukk oma Otepää vineeritehase ette- 40 000 krooni panid välja krooni Salvesti suuromanik Vel- gigruppi kuuluvad ettevõtjad vest, mida makstakse vastavalt edutamist. “Samas tõestab otsa asus Kukk neli aastat Võrumaa ettevõtjad Erki jo Ipits, 30 000 krooni iluki- on enamasti ka kohaliku Ro- erakonna esindajate arvule Rii- see, et eestlaste karjäär rah- tagasi. Väinu Rozental Saarman ja Roland Lust, mõle- rurgiakliiniku omanik Peep tary klubi liikmed. “See seos gikogus.

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna Tallinn Technical University and Tallinn Pedagoogikaülikool (TPÜ) korraldavad Pedagogical University will carry out kaasomandis oleva kinnistu A PUBLIC AVALIKU KIRJALIKU WRITTEN AUCTION ENAMPAKKUMISE for the joint transfer of the common ownership (2/3 legal share owned by Tallinn Technical University and 1/3 legal share owned by Tallinn Pedagogical University) Tallinna Tehnikaülikoolile (2/3 mõttelise osa omanik) ja Tallinna Pedagoogikaülikoolile registered immovable. (1/3 mõttelise osa omanik) kuuluva kaasomandis oleva kinnistu ühiseks võõrandamiseks. Transferred will be the built-up immovable located in Harju County, Müüakse hoonestatud kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Tallinn, at Estonia Avenue 7 / Teatri Square 1 (cadastral unit 78401:102:0040, register part number 1261 of the Tallinn Land Registry Division). Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 (katastritunnus 78401:102:0040, Tallinna Linnakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriosa number 1261). • Size: 3702 m2. • Intended purpose: 100% public land • Pindala: 3702 m² • Restrictions: none to our knowledge • Sihtotstarve: 100% sotsiaalmaa • Buildings: office building with gross area 7115 m2 and auxiliary building with gross area 123,5 m2 • Piirangud: teadaolevad piirangud puuduvad • Contracts: The building is encumbered with rental contracts for a specified term with legal persons • Hoonestus: büroohoone üldpinnaga 7115 m² ja abihoone üldpinnaga 123,5 m² (until 31 December 2005). There are preliminary agreements with the tenants using the flats to terminate the • Lepingud: hoone on koormatud juriidiliste isikutega sõlmitud tähtajaliste (kuni 31.12.2005) üürilepingutega. rental contracts for a compensation fee. Üürilepingu alusel kortereid kasutavate elanikega on eelkokkulepped üürilepingute lõpetamiseks • Transfer of possession: direct possession of the registered immovable shall be transferred on 31 December 2005 kompensatsiooni eest. at the latest. • Valduse üleandmine: kinnistu otsene valdus antakse üle hiljemalt 31. detsembril 2005. a The registered immovable will be sold at a starting price of 85,000,000 (eighty five million) Estonian kroons. Kinnistu müüakse alghinnaga 85 000 000 (kaheksakümmend viis miljonit) Eesti krooni. The deposit amount is 7,000,000 (seven million) Estonian kroons. Tagatisraha suurus on 7 000 000 (seitse miljonit) Eesti krooni. The participation fee is 3,000 (three thousand) Estonian kroons. Osavõtutasu suurus on 3000 (kolm tuhat) Eesti krooni. All physical and legal persons with active legal capacity can take part in the auction. Enampakkumisel võivad osaleda kõik teovõimelised füüsilised ja juriidilised isikud. Bids shall be submitted in a closed envelope in Estonian or in English (with an Estonian translation by a sworn Pakkumised tuleb esitada eesti või inglise keeles (koos vannutatud tõlgi tõlkega eesti keelde) kinnises ümbrikus TTÜ translator) to Tallinn Technical University at 5 Ehitajate Road “Tehnika- ja kinnisvara osakond” (office VB-301), aadressil Ehitajate tee 5, tehnika- ja kinnisvaraosakond (kabinet VB-301), 19086 TALLINN, hiljemalt 7. juunil 19086 TALLINN, by 7 June 2004, 10 a.m. at the latest. The entry words “Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 kinnistu 2004. a kell 10.00. Ümbrikul peab olema märksõna “Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 kinnistu enampakkumine”. enampakkumine” should be marked on the envelope. Applications received after this deadline will not be considered. Hilinenud pakkumisi ei arvestata. The Conditions and Rules of Procedure are available in the Department of Technical and Facilities Management of Enampakkumise tingimustega ja protseduurireeglitega saab tutvuda TTÜ tehnika- ja kinnisvaraosakonnas aadressil Tallinn Technical University at 5 Ehitajate Road, office VB-318, 19086 TALLINN or in the Real Estate Department Ehitajate tee 5, kabinet VB-318, 19086 TALLINN või TPÜ kinnisvaraosakonnas aadressil Narva mnt 27, kabinet H- of Tallinn Pedagogical University at 27 Narva Road, office H-308, 10120 Tallinn from 9 a.m. until 4 p.m. on working 308, 10120 TALLINN, tööpäevadel kella 9.00–16.00. days.

Objektiga ja kinnistut iseloomustava materjaliga saab tutvuda tööpäeviti kella 9.00–12.00, leppides eelnevalt kokku In order to inspect the object and the documents characterizing the registered immovable please call 644 4189 or 50 telefonidel 644 4189 ja 50 78 045 (Toivo Tubli). Lisainfot saab telefonil 620 3407 (Rein Järva) või 640 9161 (Tarvo 78 045 (Toivo Tubli) from 9 a.m. until 12 a.m. on working days. For additional information please contact Tel 620 Tomingas). 3407 (Rein Järva) or 640 9161 (Tarvo Tomingas). reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 11

adÛ]kaf]nY\Ûf]]\•Û lkmklYnY\‘ J]eafYj ldmk]Û1d]Ûg EERIUMI Y`YlYg ATSIOONIMINIST TON ]kÛJafmÛj -ARIA6ËR c -AJANDUS JAKOMMUNIKANTSLER A „ ENGUASEK ON +ERSTIN,IIV MAJANDUSAR 2IIVO!NT EKTOR ENDUSàKSUSEDIR VE „ )NNOPOLIS/¯JUHT EEMIAR „ %!3IANALààSI JASKENDAMISESIHTASUTUSE)NNO+AIRE3ÜMER %LUKESTVAÜPPEAR „ OETUSTEàKSUSEJUHATAJATRIN.OORKÜIV STRUKTUURIT +A EKTORIASETËITJA ENGUOSAKONNANÜUNIK 02)!PEADIR „ EERIUMIREGIONAALAR „ 3ISEMINIST -ADIS+ALDMËE ARIPAEVEESEMINAR HTTPWWW AVALEIAD 3EMINARITËPSEK börs ÄP indeks 12. aprill 12 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Annika Matson, tel 667 0405, e-post [email protected] 52 nädalat 1051,47 -0,09% 1000 perioodi kõrgeim 920 1052,69 madalaim Tänavu on kõige enam kerkinud 840 610,07 760 Äripäeva indeks  on arvutatud  680 10 Tallinna börsil  enamkaubeldud  Tallinna Kaubamaja aktsia aktsia sulgemis- 600 hinna põhjal 030111090705 Alates selle aasta al- gusest on Tallinna Tallinna Kaubamaja B30 indeks 12. aprill börsil kõige enam aktsia on aasta algusest 131,48 +0,11% kerkinud Tallinna Kau- 52 nädalat tõusnud ligi 50% perioodi bamaja aktsia, mille 120 kõrgeim 132,74 110 väärtus on kosunud hind kroonides madalaim 12.04.2004 ligi poole võrra. 100 75,36 107,96 kr Kaubamajal on ” 90 Balti 30 indeksisse Annika Matson hetkel ka palju kuulub 30 Eesti,  [email protected] 100 väljaminekuid ja tekib 80 Läti ja Leedu enamkaubeldud küsimus, kas need ka 70 aktsiat Alates aasta algusest on akt- ennast õigustavad. 040302011211100908070605 sia tõusnud 47,7%. Tallinna Kaubamajast enam ehk 57,4% Alo Vallikivi, LHV maakler on tõusnud Tallinna Farmaat- Võlakirjapettuses süüdistatud Goldman siatehase aktsia. Farmafirma maja ka tütarettevõte A-Selveri Sachsi asepresident pannakse vangi tõusu taga on aga tülikate väi- Kaubamaja aktsia  uutest köökidest. Eile avas jae- 90 keaktsionäride ja emafirma sel aastal üks börsi kaubanduskett A-Selver ASis n Siseinfo väärkasuta- 2001. aasta oktoob- Grindeksi turuhinnast palju paremaid tõusjaid Kadaka Selver uue köögi, mis mine USA valitsuse võ- ris sai John Youngdahl suuremad börsivälised tehin- aktsiahindade muutused  on üks suuremaid Eestis. Uue lakirjadega kauplemisel teada seni veel avali- gud. Lisaks on Farma vabalt aasta algusest, protsentides Selveri Köögi pindala on ligi viib investeerimispanga kustamata info, et USA kaubeldavate aktsiate hulk 800 ruutmeetrit ja seal töötab endise asepresidendi ja riigikassa lõpetab 30- Tallinna Farmaatsiatehas 57,4 väga väike, sest ettevõtte akt- üle saja inimese, vahendas vanemökonomisti John aastaste valitsuse võla- Tallinna Kaubamaja 47,7 siatega teeb tehinguid vaid Selver. Youngdahli 33 kuuks kirjade müügi. Young- Saku Õlletehas 29,4 John emafirma. 80 vangi. dahl andis selle info Merko Ehitus 24,9 Youngdahl Tallinna Kaubamajale järg- Selveri Kööki investeeriti New Yorgi prokuröri edasi Goldman Sachsi Hansapank 24,5 nevad Saku Õlletehase ja 5 miljonit krooni Brian Coadi sõnul tuli süüdisi- võlakirjakauplejatele, kes tee- Harju Elekter 23,1 Merko Ehituse aktsia, mis on “Senine tootmisvõimsus hak- tus Goldman Sachsi endisele nisid mõne minutiga 3,5 mil- Eesti Telekom 19,2 tõusnud vastavalt 29,4 ja 24,9 kas aina enam alla jääma iga- töötajale John Youngdahlile jonit dollarit (45 miljonit kroo- Rakvere Lihakombinaat 13,3 protsenti. päevasele turunõudlusele,” USA väärtpaberijärelvalve ni) kasumit. Norma 9,7 põhjendas pressiteates uue (SEC) poolt, kirjutas uudiste- Varasemates aruteludes on Kalev 2,2 Soovitus osta aktsiat köögi loomist A-Selver ASi ju- agentuur AFP. SECi sõnul esi- Goldman Sachs tunnistanud  105 krooni tasemelt 02.01.2004 hataja Ain Taube. “Uue Selveri tati Youngdahlile süüdistus Youngdahli tegevust kui pet- LHV maakler Alo Vallikivi soo- Köögi ehitamisel lähtusime väärtpaberipettuses ja siseinfo tust ja lubanud maksta trahvi- 73,07 kr Estiko E -5,5 vitab Tallinna Kaubamaja akt- kogu keti strateegilisest ees- põhjal teostatud tehingus, mil- de, intresside ja ebaseadusli- Klementi A -9,5 siat osta tasemelt 100 kuni märgist üle Eesti laieneda. Nii le tõttu teenis Goldman Sachs kult teenitud kasumi tõttu 9,3 Viisnurk -21,4 105 krooni. Ka Hansabank lubab tootmismahtude suuren- ebaseaduslikult kasumit. mln dollarit. Raivo Sormunen Baltika -31,4 Marketsi peaanalüütiku Urmas Allikas: Tallinna börs damine Selveri Köögil nüüd- Riieli sõnul on aktsia hetkel sest varustada valmistoiduga sõnumid ostuks liiga kallis. kuni 20 Selveri kauplust." Eile sulgus aktsia 114 kroo- nekuid ja tekib küsimus, kas Tallinna Kaubamaja 2003. aas- Kokku valmistatakse Selveri Dell näeb ettevõtete IT-investeeringute kasvu ni tasemel, mis oli 5,5 protsen- need ka ennast õigustavad,” ta 579 miljoni kroonist käivet Köögis 250 eri tootenimetust, ti madalam kui eelmise nädala ütles Vallikivi. võiks lisanduv pind sel aastal mis on veerandi võrra rohkem, n Arvutitootja Delli teatel on hakanud ettevõtete investeeringud neljapäeval. Erinevalt möödunud aastast kaubanduskontserni käivet kui valmistasid märtsis suletud IT-seadmetesse kasvama, kirjutas uudisteagentuur NewsFactor. Vallikivi sõnul on kaubama- on Tallinna Kaubamajal see paarisaja miljoni krooni võrra kaks Selveri Kööki. Delli finantsjuhi Jim Schneider sõnul kasvasid firma arvuti- ja ja aktsiasse juba liiga palju aasta üks suuremaid laiene- kasvatada,” prognoosis Äripäe- Projekti koguinvesteerin- arvutiseadmete müügimahud esimeses kvartalis võrreldes aasta- ootusi sisse arvestatud, nagu misaastaid. Seda eeskätt sel va analüütik Raivo Sormunen. guks kujunes 5 miljonit kroo- tagusega 25%. Veebruaris ootas Dell veel 20% kasvu. näiteks Viru Keskuse avamine nädalal avatava Viru Keskuse Lisaks avab kaubanduskont- ni. Seni oli Selveri Köögil kaks Uudis ühtis Delli möödunud nädala uudisega, kus arvutitoot- ja Selverite edukas ümber- näol, mis kasvatab Tallinna sern suvel Kuressaares uue tootmisüksust – Järve Selveris ja teatas, et ootab esialgselt prognoositud 11,2 mld dollarilise orienteerumine rikkalt klien- Kaubamaja müügipinda prae- Selveri. Veebruaris viidi lõpule ja Kadaka Selveris, omades esimese kvartali käibe asemel 11,4 mld dollarilist käibe mahtu. tuurilt keskmisele. “Kaubama- guselt 9500 ruutmeetrilt 14 Tondi Selveri laiendus. kokku üldpinda ligi 500 ruut- “Dell näitab rohkem kui ükski teine firma pilti kogu turu jal on hetkel ka palju väljami- 500 ruutmeetrile. “Arvestades Lisaväärtust loodab kauba- meetrit. kohta,” ütles turu-uuringufirma IDC analüütik Roger Kay. Kuid samas ta hoiatas, et Delli numbrid võivad olla ka eksitavad, sest firmal on läinud paremani kui turul keskmiselt. Äripäev Toshiba aktsia hind tõusis tänu uuele strateegiale Marks & Spenceri investorid pole juhiga rahul

Romet Kreek tõstma. JPMorgan telerite turgu, kus n Suurbritannia moekaubamaja Marks & Spencer aktsionärid [email protected] soovitas seni hoida praegu domineeri- Toshiba aktsia tõusis  soovivad, et firma juhatuse esimees Luc Vandevelde keskenduks aktsiat portfellis vä- vad LCD- ja plasma- kuue kuu kõrgtasemele rohkem firmale või astuks tagasi. Maailma suuruselt kolman- hem võrreldes indek- ekraanid. SED-ekraa- Sunday Timesi sõnul on viiteistkümnest investorist koosneva aktsia hind ühenduse arvates jaemüügifirma juht Luc Vandevelde liialt da sülearvutitootja Toshiba akt- si koosseisuga, nüüd nid on praegustest jeenides 504 jeeni sia tõusis eile kuue kuu kõrg- soovitas ta osakaalu ekraanidest õhemad seotud firmaväliste kohustustega. Möödunud kuul liitus tasemele firma uue strateegia võrreldes indeksiga ja tarbivad vähem Vandevelde Euroopa suurima jaemüügifirma Carrefour SA nõu- avaldamise järel, vahendas suurendada. elektrit. 485 koguga. Lisaks on ta Change Capital LLP tegevdirektor ja Reuters. “Suurim positiiv- Firma juht ütles Vodafone Group juhatuse liige. Äripäev Firma uue äriplaani hulka ne üllatus oli see, et veel, et ta tahab tu- kuulub uute lameekraaniga te- Toshiba otsustas kär- Tadashi Okamura gevdada kahjumit 450 investori kalender lerite turuletoomine ja arvu- pida oma majasisest teenivat arvutiäri, titootmise teenuste sisseotsmi- arvutiarendust ja ka- plaanides muuta ük- T 13. aprill majandustulemused ne. Eile tõusis Toshiba aktsia sutada agressiivselt Taiwani suse kasumlikuks 1. aprillil ala- 415 Intel – majandustulemused N 15. aprill hind Tokyo börsil 3,92 prot- tootjaid, suunates arvutiaren- nud majandusaastal. Johnson & Johnson – ma- Eesti Telekom – majandustu- senti, 504 jeenile. duselt ressursid lameekraani- Maailma suuruselt kolmas jandustulemused lemused Firma kärpis läinud majan- ga telerite tootmisse,” kirjutas sülearvutitootja plaanib arvu- 380 Philips – majandustulemu- Citigroup – majandustule- dusaastal kolm korda oma ar- JPMorgani analüütik Yoshiharu tite osas suurendada tootmise 14.10. 12.04. sed mused vutite ja arvuti lisaseadmete Izumi analüüsis. sisseotsmist 2005./2006. ma- Allikas: Bloomberg K 14. aprill Sun Microsystems – majan- käibeprognoosi. Toshiba president Tadashi jandusaastal praeguselt 30 Apple Computer – majan- dustulemused Reedel, Tokyo aktsiaturu Okamura ütles, et firma plaa- protsendilt 50 protsendile või teeringute juht Hajime Yagi. dustulemused R 16. aprill sulgemise järel teatas Toshiba, nib tuua järgneval majandus- veelgi enam. “Nende kahe stsenaariumi va- Bank of America– majan- Nokia – majandustulemused et nad investeerivad tugevasti aastal, alates 2005. aasta ap- “Ma eelistan oodata ja näha, hel on suur erinevus.” dustulemused Hansa Capitali võlakiri – vii- pooljuhtide ja ekraanide toot- rillist, turule uued arenenud kas viimane plaan peatab ar- Toshiba oli seitse aastat sü- Texas Instruments – majan- mane kauplemispäev misse ning plaanivad kahekor- lameekraaniga telerid. vutidivisjoni kahjumi või teeb learvutite osas kuni 2000. aas- dustulemused Harju Elekter – aktsionäride distada tegevuskasumi järgne- Toshiba arendab SED-ekraa- selle taas Toshiba üheks kasu- tani tipptegija, kuid divisjon Fannie Mae – majandustule- üldkoosolek va kolme aasta jooksul. niga ekraanipaneele koostöös miteenimise alussambaks,” üt- on olnud viimastel aastatel sur- mused E 19. aprill Uus äristrateegia pani ka Canoniga, lootes haarata kii- les Meiji Drsdner Asset Mana- ve all Hewlett-Packardi ja Del- FleetBoston Financials – Hansapank – aktsionäride analüütikuid aktsiasoovitusi resti kasvavat tasase ekraaniga gementi Jaapani aktsiainves- liga peetava hinnasõja tõttu. üldkoosolek investeerimine Eestisse toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 13

Nii nigelat päeva pole börsil kuus kuud olnud aktiivseim aktsia Eesti 12.04 Hansapank 12.04 Telekom 123,30 416,98 käive Eesti Telekom ...... 1,54 mln krooni -0,88% EEK 0,12% mln kr 12.11. EEK 144,06 440 125 90 indeksid 390 115 60 Talse...... 348,71...... 0,05% 105 ÄP tööstusindeks ...... 131,17...... 0,53% 340 30 Pensioniindeks ...... 115,43...... 0,09% 95 290 EPI 100 ...... 107,60...... -0,07% 85 10.10.2003 12.04.2004 EPI 75 ...... 112,27...... 0,01% 75 240 2,62 mln kr 2,67 mln kr 040212100806 040212100806 EPI 50 ...... 117,89...... 0,16% Allikas: Tallinna börs Investeerimisfondid

fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte Telekomi pakkumist kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr

II PENSIONISAMBA FONDID võib oodata optsiooniga ERGO Tuleviku Pensionifond 12.04 ... 11,8000 ...... 12,2800 ... 11,9200 .... - ...... 6,43 ...... 16,18 ...... - ...... - ...... 39 858 695 ..... AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond 12.04 ... 10,5600 ...... 10,9900 ... 10,6700 .... - ...... 2,01 ...... 3,97 ...... - ...... - ...... 16 834 702 ..... AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 12.04 ... 10,8000 ...... 11,0700 ... 10,9100 .... - ...... 1,77 ...... 4,00 ...... - ...... - ...... 69 146 145 ..... Hansa Investeerimisfond elekomi aktsia ostupakku- Hansa Pensionifond K2 12.04 ... 11,2500 ...... 11,5300 ... 11,3600 .... - ...... 4,22 ..... 11,37...... - ...... - ...... 243 668 947..... Hansa Investeerimisfond T mise tulekule või tulemata Hansa Pensionifond K3 12.04 ... 11,9200 ...... 12,2200 ... 12,0400 .... - ...... 6,97..... 20,04 ...... - ...... - ...... 350 079 771 ..... Hansa Investeerimisfond Romet Kreek LHV Aktsiapensionifond 12.04 ... 11,6500 ...... 11,8900 ... 11,7700 .... - ...... 7,39 ..... 21,22 ...... - ...... - ...... 38 505 162 ..... LHV Varahaldus jäämisele spekuleerimiseks Äripäev LHV Intressipensionifond 12.04 ... 11,0300 ...... 11,2500 ... 11,1400 .... - ...... 1,92 ...... 6,40 ...... - ...... - ...... 8 954 342 ..... LHV Varahaldus võib optsioon sobida aktsiatest Sampo Pension 25 12.04 ... 11,0682 ...... 11,2918 ... 11,1800 .... - ...... 4,39 ...... 6,48 ...... - ...... - ...... 25 993 625 ..... Sampo Varahaldus paremini. Sampo Pension 50 12.04 ... 11,8008 ...... 12,0392 ... 11,9200 .... - ...... 7,58 ..... 11,40 ...... - ...... - ...... 147 326 359 ..... Sampo Varahaldus Neljapäeval toimus Tallinna Sampo Pension Intress 12.04 ... 10,4544 ...... 10,6656 ... 10,5600 .... - ...... 1,15 ...... 2,23 ...... - ...... - ...... 9 912 156 ..... Sampo Varahaldus börsil aktiivne kauplemine Ees- Seesami Kasvu Pensionifond 12.04 ... 10,4700 ...... 10,7900 ... 10,5800 .... - ...... 5,38 ..... 11,37 ...... - ...... - ...... 19 085 048 ..... Seesam Varahalduse AS Seesami Optimaalne Pensionifond 12.04 ... 10,3800 ...... 10,6900 ... 10,4800 .... - ...... 2,85 ...... 5,12 ...... - ...... - ...... 18 995 691 ..... Seesam Varahalduse AS ti Telekomi aktsiaga, mis lan- väiksem – müües aktsiad ja Seesami Võlakirjade Pensionifond 12.04 ... 10,5800 ...... 10,8000 ... 10,6900 .... - ...... 1,42 ...... 2,39 ...... - ...... - ...... 13 927 971 ..... Seesam Varahalduse AS ges 1,73 protsenti, 124,39 ostes asemele väiksema raha- Ühispanga Pensionifond Konservatiivne 12.04 ... 10,5400 ...... 10,8100 ... 10,6500 .... - ...... 1,60 ...... 3,35 ...... - ...... - ...... 75 355 767 ..... Ühispanga Varahaldus kroonile. Eile kängus Telekomi summa eest optsioonid Ühispanga Pensionifond Progressiivne 12.04 ... 11,8000 ...... 12,1000 ... 11,9200 .... - ...... 8,21 ..... 16,38 ...... - ...... - ...... 267 342 708 ..... Ühispanga Varahaldus aktsiaga kauplemine kokku. (straddle), eeldades, et ülevõt- III PENSIONISAMBA FONDID TeliaSonera Balti juht kom- mispakkumise tulekul või tule- Hansa Pensionifond V1 08.04 ... 14,8600 ...... 15,2400 ... 15,0100 .... 3,56 ...... 5,19 ...... 16,99 ...... 10,57...... -...... 39 723 477 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond V2 08.04 ... 10,6100 ...... 10,8800 ... 10,7200 ..... - ...... 6,45 ...... - ...... - ...... - ...... 12 235 312 ..... Hansa Investeerimisfond menteeris läinud nädalal, et mata jäämisel liigub aktsia hind Hansa Pensionifond V3 08.04 ... 11,2100 ...... 11,4900 ... 11,3200 ..... - ...... 11,64 ...... - ...... - ...... - ...... 9 140 377 ..... Hansa Investeerimisfond praegusel kõrgel tasemel akt- järsult. Siis oleks juba maitse LHV Täiendav Pensionifond 12.04 ... 11,1800 ...... 11,4000 ... 11,2900 .... - ...... 9,82 ...... 25,44 ...... - ...... - ...... 6 910 419 ..... LHV Varahaldus sionäridele väljaostupakkumist küsimus, kas hoida optsioon Sampo Pensionifond 12.04 ... 13,0581 ...... 13,3219 ... 13,1900 ... 4,18 ...... 8,38 ..... 13,61 ...... - ...... - ...... 14 360 496 ..... Sampo Varahaldus ei tule. Imelik oleks, kui mõne pakkumise kuupäevani või loo- Ühispanga Pensionifond Täiendav 12.04 ... 13,5900 ...... 13,8700 ... 13,7300 .... 3,27 ...... 8,58 ...... 18,76 ...... 11,58 ...... - ...... 46 218 641 ..... Ühispanga Varahaldus detud tõusnud volatiilsuse juu- AVATUD INVESTEERIMISFONDID ülevõetava firma juht ütleks Hansa Balti Kasvufond 08.04 . 319,5400 ...... 327,6100 . 322,7700 ... 8,62 ...... 15,11 ...... 42,34 ...... 23,07 ...... 19,09 ...... 265 080 378 ..... Hansa Investeerimisfond enne oodatavat ostupakkumist, res realiseerida enne Telekomi Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond 08.04 ... 91,2100 ...... 93,5100 ... 92,1300 .... - ...... 13,83 ...... 44,25 ...... - ...... - ...... 83 787 090 ..... Hansa Investeerimisfond et ettevõte on odav. Sellega aktsionäride lepingu lõppemist. Hansa Venemaa Aktsiafond 08.04 . 924,2800 ...... 947,6200 . 933,6200 . 22,73 ...... 43,65 .... 120,02 ...... 46,57 ...... 46,90 ...... 142 637 472 ..... Hansa Investeerimisfond räägitaks ju aktsia hind üles ja Muidugi on veel risk, et aktsio- Mandatum Neutral 12.04 . 345,7371 ...... 356,3209 . 352,7929 .... - ...... 0,56 ...... 1,72 ...... 2,58 ...... - ...... 3 419 072 082 ..... Sampo Rahastoyhtiö ülevõtvale firmale tähendaks näride lepingut pikendatakse. Mandatum Omega 12.04 . 342,7633 ...... 353,2560 . 349,7584 .... - ...... 0,64 ...... 1,31 ...... - ...... - ...... 1 597 886 787 ..... Sampo Rahastoyhtiö Nordea Euroland* 08.04 ..... 1,9734 ...... 2,0133 ..... 1,9934 .. 15,24 ...... 3,89 ...... 27,94 ...... -8,60 ...... - ...... 200 300 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö see täiendavat kulu. Ilma ostu- Nii nigelat börsipäeva, nagu Nordea Optima.fi* 08.04 ..... 0,2391 ...... 0,2439 ..... 0,2415 .... 5,62 ...... 4,56 ...... 11,52 ...... -2,40 ...... -0,40 ...... 523 500 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö pakkumiseta näib aga aktsia oli eile Tallinnas, pole pool aas- Nordea Euro Obligaatio* 08.04 ..... 0,2625 ...... 0,2651 ..... 0,2638 .... 3,60 ...... 1,87...... 4,30 ...... 5,70...... 4,20 ...... 313 700 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö kallis ja see võib põhjustada tat näha olnud. Eile tehti börsil Sampo Balti IF 12.04 ..... 3,9932 ...... 4,1154 ..... 4,0747 . 11,68 ...... 20,33 ..... 56,59 ...... 36,71 ...... - ...... 660 092 552 ..... Sampo Rahasto./Sampo Varah. müügisurvet aktsiale. 44 tehingut kõigest 2,67 mln Sampo Kasvufond 12.04 ... 15,5232 ...... 15,8368 ... 15,6800 . 16,23 ...... 25,94 ..... 45,59 ...... - ...... - ...... 44 147 546 ..... Sampo Varahaldus Börsil tegutsedes puutub in- krooni käibe juures. Sellest Trigon Balti Aktsiafond 12.04 . 234,8854 ...... 240,8469 . 238,4623 .. 11,25 ...... 16,85 ...... 61,24 ...... 32,99 ...... - ...... 16 064 250 ..... Trigon Funds Trigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond 12.04 . 144,1617 ...... 147,8207 . 146,3571 .... - ...... 18,54 ...... 43,39 ...... - ...... - ...... 718 352 460 ..... Trigon Funds vestor iga päev kokku teadma- väiksem käive oli viimati 10. Ühispanga Kasvufond 12.04 ..... 4,0030 ...... 4,0838 ..... 4,0434 .. 11,06 ...... 25,94 ...... 56,69 ...... 35,74 ...... 25,14 ...... 166 578 916 ..... Ühispanga Varahaldus tusega. Nii tuleb võtta ka pak- oktoobril 2003 – 2,62 mln VÕLAKIRJAFONDID kumise tulekut või tulemata krooni. Väikese käibe taga võib Hansa Intressifond 12.04 . 135,4300 ...... 135,4300 . 135,4300 ..... - ...... 0,95 ...... 3,32 ...... 3,84 ...... - ...... 1 254 605 732 ..... Hansa Investeerimisfond jäämist. Teadmatuse pealt on näha suure raha peremeeste Kapitalikaitsefond 12.04 1 205,8191 ... 1 208,8412 1 208,8412 .... 0,32 ...... 1,02 ...... 2,83 ...... 3,68 ...... - ...... 30 780 724 ..... Trigon Funds Ühispanga Võlakirjafond 12.04 ... 12,0303 ...... 12,0303 ... 12,0303 .... 1,32 ...... 1,42 ...... 5,04 ...... 5,12 ...... - ...... 327 947 013 ..... Ühispanga Varahaldus võimalik teenida, võttes näge- ehk Euroopa investorite esmas- tootlus (p.a.) muse sellele, et loodetavasti päevast püha. kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte hakatakse enne tähtaega ak- Eesti Telekomi aktsia hind RAHATURUFONDID tiivsemalt spekuleerima ja lii- langes 1,54 mln kroonise käi- Hansa Rahaturufond 12.04 ...... - ...... - ...... 1 000,0000 .... 1,75 ...... 1,71 ...... 1,79 ...... 1,90 ...... 1 316 559 043 ..... Hansa Investeerimisfond. gutatakse aktsiate hinnad ära, be juures 0,88 protsenti, Hansa USD Rahaturufond** 12.04 ...... - ...... - ...... 59,4420 .... 0,50 ...... 0,48 ...... 0,53 ...... 0,60 ...... 11 661 406 ..... Hansa Investeerimisfond. Sampo Rahaturufond 12.04 ...... - ...... - ...... 1 166,1200 .... 2,50 ...... 1,93 ...... 1,88 ...... 2,15 ...... 331 357 695 ..... Sampo Varahaldus mistõttu kasvab volatiilsus. 123,30 kroonile. Ühispanga Rahaturufond 12.04 ...... - ...... - ...... 100,0000 .... 2,00 ...... 2,37...... 2,27 ...... 2,30 ...... 1 872 302 752 ..... Ühispanga Varahaldus Kui ostupakkumist loode- Saku Õlletehase aktsia tõu- taks, sobiksid ehk kogenud spe- sis 0,92 protsenti, 119,70 kroo- * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve kulantidele pigem optsioonid. nile 0,48 mln kroonise käibe- Sel juhul oleks rahaline risk ga. Maaklerfirmad

Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0941, faks 661 6038 Tallinna börs 12.04. Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel 665 6622, faks 665 6802 käive 2,67 mln kr Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. LHV Roosikrantsi 2, Tallinn tel 611 0300, faks 611 0310 hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn PÕHINIMEKIRI tel 630 2104 Baltika ...... 22,53 ... 5,88 ...... 20,81 .... 22,53 ..... 3 ...... 70 598 ...... - ...... - Suprema Pärnu mnt 10, Tallinn tel 640 5784, faks 640 5701 Eesti Telekom ...... 123,30 .. -0,88 .... 123,30 .. 124,39 ... 18 .... 1 540 932 ...... 16,4 .... 6,00 Trigon Securities Pärnu mnt 15, Tallinn Hansapank ...... 416,98 ... 0,57.... 414,64 .. 416,98 ..... 3 ...... 247 009 ...... 16,2 .... 7,00 tel 667 9233, faks 667 9201 Harju Elekter ...... 129,08 ... 0,12 .... 122,51 .. 129,08 ..... 1 ...... 27 108 ...... 4,0 .... 4,00 Merko Ehitus ...... 234,70 ... 0,00 .... 234,70 .. 243,31 ..... 0 ...... 0 ...... 11,3 .... 4,20 Fondivalitsejad Norma ...... 111,56 ... 0,42 .... 110,62 .. 111,09 ..... 3 ...... 143 808 ...... 11,5 .... 5,00 T. Kaubamaja ...... 107,96 .. -5,48 .... 107,96 .. 120,48 ..... 2 ...... 115 629 ...... 11,1 .... - ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, I-NIMEKIRI faks 667 9201 Estiko ...... 13,30 ... 0,00 ...... 12,99 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 5,3 .... - Hansa Investeerimisfondide AS Kalev ...... 43,03 ... 3,77 ...... 42,87 .... 43,97 ..... 2 ...... 40 779 ...... 28,5 .... - Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636 Klementi ...... 28,32 .. -0,55 ...... 28,16 .... 30,51 ..... 1 ...... 8 156 ...... - ...... - e-post: [email protected] Rakvere LK ...... 17,37 ... 0,00 ...... 15,96 .... 17,37 ..... 0 ...... 0 ...... 16,5 .... - LHV Varahalduse AS Saku Õlletehas .... 119,70 ... 0,92 .... 117,66 .. 120,48 ... 11 ...... 476 773 ...... 17,5 .... 5,00 Roosikrantsi 2, Tallinn 10 119, T. Farmaatsiatehas 28,32 ... 0,00 ...... 24,25 .... 32,08 ..... 0 ...... 0 ...... 3,5 .... - tel 611 0308, faks 611 0310, e-post: [email protected] Viisnurk ...... 26,44 ... 0,00 ...... 25,82 .... 28,16 ..... 0 ...... 0 ...... - ...... - Nordea Rahastoyhtiö VÕLAKIRJADE NIMEKIRI Hobujaama 4, Tallinn 10 151, Hansa Capital . 10 442,00 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... - .... *** tel 628 3344 Eesti Post ...... 10 192,00 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 4,28%*** Sampo Varahalduse AS Narva mnt 11, Tallinn, Sampo Pank ... 15 811,31 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... - .... *** tel 630 2295, faks 630 2275 Tallinna Sadam 10 332,00 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 3,56%*** e-post [email protected], kodulehekulg: http://www.sampo.ee VABATURG Trigon Funds Pärnu mnt 15, EVP ...... 0,951 0,00 ...... 0,950 .... 0,958 ... 0 ...... 0 ...... - ...... - Tallinn 10 141, tel 667 9208 * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise faks 667 9221, e-post:[email protected], raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal kodulehekulg: http://www.trigon.ee ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) Ühispanga Varahalduse AS Tornimäe 2, *** tulusus arvestades viimast tehinguhinda 15 010 Tallinn, tel 665 6565 faks 665 7122, e-post [email protected], Aktsiate ostu-müüginoteeringud 12.04. kodulehekülg: http://www.eyp.ee Seesam Varahalduse AS Pärnu mnt.15, 10 141 Tallinn, tel 665 1727 aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija faks 665 1729, e-post EVP ...... EEK ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank [email protected], kodulehekülg: kursid on päeva jooksul korrigeeritavad http://www.pension.ee investeerimine välismaale 14 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected]

Maailma väärtpaberiturud indeksid Indeks viimane muutus 52 nädala Pangaaktsiad Nikkei 12.04 eelmisest % kõrgeim madalaim Jaapani 12 042,70 Dow Jones ...... 10 442,03 ...... 0,65 1,22% börsiindeks Ameerika Standard & Poors 500 ...... 1139,32 ...... 0,54 ...... 1163,23 ...... 862,76 Jaapanis tõusmas Nasdaq ...... 2 052,88 ...... 0,59 Euroopa 12000 Oslo ...... 209,21 ...... 0,88 ...... 215,72 ...... 115,49 Helsingi...... 6 236,87 ...... 0,05 Kopenhagen ...... 264,30 ...... 0,73 ...... 282,29 ...... 194,63 aapani aktsiaturg tõusis eile Nikkei 225 11250 Madrid ...... 876,25 ...... 1,03 ...... 878,56 ...... 648,91 Stockholm ...... 719,93 ...... 0,26 Milano ...... 27985,00 ...... 0,35 ...... 28492,00 ...... 23044,81 J indeksi järgi 1,2 protsenti, 12 042,70 punk- 10500 Amsterdam ...... 350,96 ...... 0,13 ...... 365,93 ...... 264,80 tile. Tõusu vedasid pangaaktsiad. London ...... 4 489,70 ...... 0,47 Kesk- ja Ida-Euroopa 9750 Varssavi WIG ...... 24694,14 ...... 0,94 ...... 24736,45 ...... 14022,18 “See on kõige veenvam ralli, mida ma olen Frankfurt ...... 4 013,53 ...... 0,31 Praha PX50 ...... 850,20 ...... -0,40 ...... 854,70 ...... 497,90 näinud,” ütles Bloombergile HSBC Asset 9000 Moskva RTS-Interfax ...... 781,55 ...... 0,41 ...... 785,52 ...... 372,05 Management (Japan) fondijuht Kosgi Kumagai, Pariis ...... 3 740,11 ...... 0,15 Vilnius LITIN-10 ...... 2857,97 ...... -0,44 ...... - ...... - 8250 Riia RICI ...... 585,26 ...... 0,11 ...... 591,09 ...... 295,96 kes on investeerinud Jaapani aktsiatesse alates Tokyo ...... 12 042,70 ...... 1,22 Aasia 1988. aastast. “Majanduse fundamentaalnäita- 7500 Hongkong Hang Seng ...... 12909,37...... -0,08 ...... 14058,21 ...... 8331,87 040212100806 jad on soliidsed ja me võime olla sisenemas päevalõpu indeksid, allikas Bloomberg päevalõpu indeksid, allikas Bloomberg pikaajalisele härjaturule.” Jaapani suurima varade mahuga panga, USA börsid 12.04. Helsingi börs 08.04. Londoni börs 08.04. Mizuho Financiali aktsia hind tõusis 3,7 prot- aktsia sulgemis- muut 52 nädala aktsia sulgemis- muut 52 nädala aktsia muut 52 nädala senti, 504 000 jeenile. Tõusva päikese maa hind % max min p/e hind % max min p/e hind % max min p/e suuruselt teise laenuandja, Mitsubishi Tokyo Financial Groupi aktsia tõusis 2,9 protsenti, Advanced Micro Dev ...... 17,27 1,59 18,50 5,80 - Aldata Solution ...... 2,02 -1,46 2,24 0,92 673,3 Barclays ...... 487,00 1,83 539,25 397,75 11,5 Alcoa ...... 34,32 1,36 39,44 21,28 25,8 Comptel ...... 2,04 -0,972,52 0,82 53,7 British Airways ...... 291,96 2,54 343,00 115,00 - 1,05 mln jeenile. Riigi suuruselt neljanda pan- Altria Group ...... 55,76 0,70 58,96 29,87 12,1 Elisa Comm...... 14,20 1,0714,50 6,25 - BP ...... 481,75 0,26 486,50 392,00 - ga, UFJ Holdingsi aktsia hind tõusis 4,3 prot- Amazon.com ...... 47,97 -0,27 61,15 24,13 80,0 Elcoteq Network ...... 16,36 4,40 21,50 9,76 23,3 BT ...... 177,75 -0,56 210,25 170,25 5,6 Apple Computer ...... 27,84 1,13 28,37 12,72 84,4 Elektrobit Group ...... 0,55 -1,79 0,69 0,29 42,3 HSBC Holdings ...... 821,30 0,24 919,00 647,00 15,9 senti, 749 000 jeenile. Jaapani Topix pangan- AT&T ...... 19,14 -0,4723,18 13,45 7,8 F-Secure ...... 1,44 2,13 1,88 0,68 - Lloyds TSB ...... 418,25 1,03 486,00 375,50 11,3 dusindeks on sel aastal tõusnud 25 protsenti Bristol Myers Squibb ...... 24,24 0,92 31,30 22,06 13,7 Nordea ...... 5,671,61 6,04 4,03 - Marks & Spencer ...... 275,09 -2,82 339,00 266,00 13,1 seoses Jaapani majanduskasvu kiirenemise op- Caterpillar ...... 83,46 1,81 85,70 50,19 25,9 Nokia ...... 14,05 1,01 19,09 12,33 18,7 mm02 ...... 102,72 0,00 117,75 51,00 - ChevronTexaco ...... 91,72 1,98 91,75 62,13 13,0 Outokumpu ...... 12,25 0,33 12,59 6,8722,8 Reuters ...... 403,81 1,13 445,00 104,25 130,0 timismiga, mis aitab pankadel vähendada halbu Cisco Systems ...... 24,19 0,1729,39 13,15 37,2 Pohjola Yhtyma ...... 24,45 0,74 24,50 11,80 7,1 Royal Bank of Scotland ...... 1687,00 1,02 1794,00 1516,00 21,4 laene. Citigroup ...... 51,96 0,83 52,88 37,50 15,2 Perlos ...... 8,70 2,35 9,29 3,56 52,7 Shell Trans & Trading ...... 369,28 0,61 440,00 346,25 11,4 Coca-Cola ...... 51,13 -0,21 52,78 39,00 26,2 Sampo ...... 8,04 -15,72 9,85 6,10 12,6 Unilever ...... 540,44 -0,46 636,50 473,00 19,0 Keskpanga andmetel kahanes Jaapanis lae- DaimlerChrysler ...... 41,31 0,44 49,85 28,58 - Stonesoft ...... 0,82 2,50 1,070,38 - Vodafone ...... 132,09 0,95 150,25 112,00 - namine märtsis mullusega võrreldes 4,3 prot- Delta Air Lines ...... 8,13 0,12 16,05 7,00 - Stora Enso ...... 10,83 -0,09 12,42 8,70 64,5 sulgemishinnad, GBP, allikas Bloomberg senti, mis on väiksem langus pärast oktoobrit, Dell ...... 35,85 0,62 37,18 28,23 35,1 Teleste ...... 6,10 2,52 7,06 2,67 - Du Pont ...... 44,05 1,43 46,25 38,60 26,7 TeliaSonera AB ...... 3,71 1,374,42 3,02 - mil laenamine vähenes sama palju. Eastman Kodak ...... 25,34 -0,39 32,46 20,39 10,9 Tietoenator ...... 25,05 3,94 27,70 12,95 31,7 Frankfurdi börs 08.04. Jaapani keskpank on muutunud reedel tur- eBay ...... 75,81 -0,17 76,22 43,26 96,6 TJ Group ...... 0,29 0,00 0,43 0,13 - Exxon Mobil ...... 43,11 1,55 43,40 34,26 16,9 UPM Kymmene ...... 15,61 0,19 17,10 11,52 22,2 gude sulgemise järel avaldatud raporti alusel ...... aktsia sulgemis- muut 52 nädala optimistlikumaks esmakordselt detsembrist ala- FedEx ...... 74,86 1,41 78,05 57,29 24,1 sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg hind % max min p/e Flextronics ...... 18,28 0,88 19,62 8,05 52,2 tes, teatades, et ekspordist veetud taastumine Ford Motor ...... 13,77 1,32 17,34 7,88 12,2 Stockholmi börs 08.04. Allianz ...... 92,29 -0,15 112,24 50,15 18,49 on laienenud tööstusest väljapoole ja tarbimis- General Elecric ...... 31,64 0,73 34,57 26,90 20,4 Bayer ...... 21,07-1,08 25,82 15,21 - se. Jaapani rahandusministeeriumi esialgne ra- Gillette ...... 39,01 0,5739,95 29,7529,1 aktsia muut 52 nädala BMW ...... 34,571,89 38,69 25,91 12,0 Hewlett-Packard ...... 22,64 -1,01 26,28 15,20 18,4 hind % max min p/e Commerzbank ...... 14,85 -0,93 17,58 7,27 - port näitas, et välismaalased ostsid 31. märtsil Home Depot ...... 36,44 0,66 37,89 25,75 19,5 DaimlerChrysler ...... 34,02 -3,84 39,5724,99 - lõppenud rahandusaastal rekordilise 14 triljoni Deutsche Bank ...... 71,73 0,04 77,77 42,33 33,4 IBM ...... 94,071,02 100,43 78,1621,6 ABB ...... 45,50 0,44 47,20 17,64 - Deutsche Lufthansa ...... 14,06 0,5715,32 8,32 - jeeni (1,7 triljoni krooni) eest Jaapani aktsiaid. Intel ...... 27,42 0,18 34,60 16,65 30,8 Autoliv ...... 323,00 0,62 333,00 182,00 - Deutsche Post ...... 18,58 0,98 19,81 9,99 15,8 International Paper ...... 42,39 0,90 45,01 33,1753,0 Assa Abloy ...... 96,00 0,52 104,00 67,00 4000,0 USA aktsiaturg kauples eile pool tundi pä- Deutsche Telekom ...... 14,63 0,00 16,8711,08 50,5 JP Morgan Chase ...... 41,49 0,83 43,84 25,88 12,7 AstraZeneca ...... 363,00 -0,95 382,00 288,00 - HVB ...... 16,85 -0,06 21,36 6,46 - rast turu avanemist peamiste indeksite järgi 0,5 JDS Uniphase ...... 4,31 -0,23 5,89 2,60 - Electrolux ...... 156,50 -1,88 194,50 138,50 10,3 Infineon ...... 12,64 1,94 14,18 6,20 - Johnson & Johnson ...... 50,94 0,14 57,99 48,05 19,2 Ericsson ...... 23,40 -0,43 24,20 5,40 - kuni 0,65 protsenti plussis. Lääne-Euroopa akt- SAP ...... 136,60 1,48 143,94 81,05 39,4 Juniper Networks ...... 27,70 0,65 31,25 9,05 173,1 FöreiningsSparbanken ...... 146,00 1,39 148,00 102,00 12,2 siaturud olid suletud. Siemens ...... 62,55 0,48 68,90 37,94 21,3 Lucent Technologies ...... 4,470,45 5,00 1,46 - Hennes & Mauritz ...... 206,00 -0,96 209,50 161,50 26,4 Romet Kreek McDonalds ...... 28,95 0,98 29,98 15,02 20,1 Holmen ...... 218,00 0,23 241,45 172,27 12,0 Merck ...... 44,77 0,31 60,10 40,57 14,5 Investor ...... 79,00 0,00 82,50 49,00 - sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg Vilniuse börs 09.04...... Sandvik ...... 248,00 -0,20 262,00 183,50 22,2 Merrill Lynch ...... 59,70 1,69 64,89 38,42 15,2 Skandia ...... 32,30 1,25 35,20 20,20 23,0 Tokyo börs 12.04. aktsia sulgemis- muut 52 nädala Microsoft ...... 25,66 0,71 30,00 23,60 24,0 Skanska ...... 61,00 4,2768,50 40,90 9,3 3M ...... 83,43 1,21 86,20 60,26 27,0 aktsia sulgemis- muut 52 nädala hind % max min p/e SKF ...... 288,50 1,23 313,00 205,00 16,1 hind % max min p/e Morgan Stanley ...... 56,62 0,75 62,83 40,56 15,9 SEB ...... 114,50 1,33 115,50 75,00 13,9 Ekranas ...... 7,36 0,68 8,42 4,70 20,2 Motorola ...... 18,05 -0,55 18,90 7,59 72,2 Securitas ...... 113,50 0,00 123,00 72,50 33,3 Bridgestone ...... 1711 0,88 1743 1321 23,2 Lietuvos Telekomas ...... 2,29 0,44 2,36 0,99 - Oracle ...... 12,51 1,06 15,03 11,15 26,1 Svenska Handelsbanken ... 145,50 -0,34 149,50 126,50 12,4 Hitachi ...... 819 1,61 850 366 98,6 Mazeikiu Nafta ...... 3,09 -0,96 3,41 1,12 - PepsiCo ...... 54,82 0,15 55,00 39,39 26,9 Tele2 ...... 357,50 0,70 425,00 256,00 22,0 Honda Motor ...... 4730 0,85 5510 3570 24,1 Snaige ...... 289,00 -0,35 300,00 120,00 43,6 Pfizer ...... 35,27-0,93 38,89 29,43 20,2 TeliaSonera ...... 34,00 0,59 40,20 27,50 17,5 Procter & Gamble ...... 106,83 0,40 107,21 86,51 24,3 Matsushita ...... 1603 0,38 1660 860 133,9 Vilniaus Vingis ...... 8,50 -2,30 10,30 6,08 6,9 SBC Communications ...... 24,56 0,41 27,73 19,65 15,9 sulgemishinnad, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors ...... 322 3,54 334 205 75,7 sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Starbux ...... 39,20 0,15 39,91 22,80 53,0 NEC ...... 8871,84 1030 333 232,9 Sun Microsystems ...... 4,74 0,21 5,93 3,13 - Moskva kauplemissüsteem 12.04. Nissan Motor ...... 1198 -0,08 1455 799 42,1 Texas Instruments ...... 29,35 0,58 33,98 16,00 46,6 Nomura Holdings ...... 1896 0,85 2125 1087- Riia börs 08.04. NTT ...... 627 000 0,80634 000400 000 48,5 Time Warner ...... 17,50 0,63 19,30 12,22 30,7 aktsia sulgemis- muut 52 nädala NTT DoCoMo ...... 232 000 0,00320 000209 000 26,9 Wal-Mart Stores ...... 57,15 0,81 61,31 50,50 27,9 hind % max min p/e aktsia sulgemis- muut 52 nädala Sharp ...... 1875 0,81 1958 1160 62,5 Walt Disney ...... 25,71 -2,06 28,41 17,45 32,2 hind % max min p/e Wells Fargo ...... 57,47 1,04 59,18 46,11 15,7 Lukoil ...... 33,1500 0,61 33,5000 14,4000 14,6 Sony ...... 4420 0,45 4670 2720 - Rostelekom ...... 2,6400 0,96 2,6600 1,3500110,5 TDK ...... 7680 0,26 8350 3810 7124,3 Verizon Communications ..... 37,49 0,48 41,35 31,10 14,6 Latvias Gaze ...... 5,52 0,00 6,25 5,40 18,1 Surgutneftegaz ...... 0,7790 -1,27 0,7900 0,3303 66,7 Toyoya Motor ...... 3890 - 3990 2455 22,8 Yahoo! ...... 55,32 -1,58 56,24 23,66 131,7 LASCO ...... 0,51 -1,92 0,54 0,26 - UES ...... 0,3542 1,93 0,3580 0,1340 11,0 Toshiba ...... 504 3,92 541 303 48,0 Ventspils Nafta ...... 1,72 0,00 1,78 0,75 - Yukos ...... 15,3400 0,26 16,3500 9,4000 10,8 kella 18.00 seisuga, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, JPY, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg rahaturg/börsikaubad toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0173, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 15

Hiina jahutab 08.04.2004 1kuu ...... 2,052 Euribor 2 kuud ...... 2,043 2,036 3 kuud ...... 2,036 6 kuud 6 kuud ...... 2,036 13.10.2003 9 kuud ...... 2,072 tooraineturgu -0,125% 2,161 12 kuud ...... 2,119

ile langes New Yorgis vase sused võivad ületada nõudlust, Eesti Pank 12.04. Börsikaubad 09.04 E hind kuu aja madalaimale põhjustades hindade kukku- tasemele. Spekuleeriti, et Hii- mist ja kasvatades halbu lae- valuuta tähis EEK Kütused Rotterdami na püüdlus jahutada oma ma- ne. Austraalia dollar ...... AUD 9,91228100 sadamates (CIF) jandust vähendab maailma Hiina tööstustoodang kas- Bulgaaria lev ...... BGN 8,03996500 Euro ...... EUR 15,64664000 USD/t suurima vasetarbija ehk Hiina vas märtsis aastatagusega võr- Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,56442500 nafta* ...... 33,34 kerge kütteõli ...... 292,75-294,75 nõudlust. Vase hind langes reldes 19,4 protsenti. Aasta esi- Hongkongi dollar ...... HKD 1,66101400 Masuut ...... 145-147 Comexil 3,1 protsenti, 1,264 mese kahe kuuga tõusid inves- Horvaatia kuna ...... HRK 2,09406900 Bensiin ...... 382-384 dollarile naelast. teeringud põhivarasse 55 prot- IMF arveldusühik ...... SDR 19,03530000 Diisel ...... 322,75-324,75 Hiina kekspank tõstis pan- senti. Hiina impordi 42prot- Islandi kroon ...... ISK 0,17898640 Jaapani jeen (yen) ...... JPY 0,12198560 *brenti segu Londoni rahvusvahelisel kade reservnõuet, mistõttu Hii- sendilist kasvu vedas tooraine naftabörsil (USD/barrel) seisuga 08.04 Kanada dollar ...... CAD 9,75866100 Allikas: Bloomberg na kommertspangad peavad import. Investeeringud terase- Korea won ...... KRW 0,01134017 kaasatud hoiustest senisest tööstuses kasvasid selle aasta Küprose nael ...... CYP 26,67649000 Väärismetallid esimesel kahel kuul 173 prot- Leedu litt ...... LTL 4,53158000 08.aprill suurema osa keskpanka edasi Kuld ...... 419,50 Läti latt ...... LVL 24,03710000 hoiustama. Selle sammuga senti. Ehituses olevad terase- Hõbe ...... 8,0850 tõmbab keskpank raha ringlu- tööstused on võimelised toot- Malta liir ...... MTL 36,85868000 Plaatina ...... 897,00 Norra kroon ...... NOK 1,86538600 Pallaadium ...... 322,00 sest välja ja tahab jahutada ma alates tulevast aastast 330 Poola zlott ...... PLN 3,32505800 Aasia suuruselt teist majan- mln tonni terast aastas. Riigi Rootsi kroon ...... SEK 1,70740300 USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr – 31,103 g) dust, kartes, et tooraine im- majandusplaneerijad ei näe, et Rumeenia leu ...... ROL 0,00038414 pordi kasv ähvardab tõsta inf- kodumaine nõudlus ulatuks Shveitsi frank ...... CHF 10,08471000 Värvilised metallid latsioonisurvet. Alates 25. ap- sellisele tasemele enne 2010. Singapuri dollar ...... SGD 7,76072400 08.aprill rillist peavad Hiina kommerts- aastat. Slovakkia kroon ...... SKK 0,39038790 metall ühik ost müük Sloveenia talaar ...... SIT 0,06562487 Alumiinium .... USD/t ..... 1 723,5 ..... 1 724,0 pangad hoidma senise seitsme Hiinas ehitatavad alumiiniu- Suurbritannia nael ...... GBP 23,75257000 Nikkel ...... USD/t ... 13 775,0 ... 13 780,0 protsendi asemel 7,5 protsenti mitehased enam kui kolmekor- Taani kroon ...... DKK 2,10135600 Plii ...... USD/t ...... 762,0 ...... 762,5 hoiustest keskpangas. distavad tuleval aastal riigi alu- Tai baht ...... THB 0,33028360 Tina ...... USD/t ..... 8 600,0 ..... 8 605,0 Hiina valitsus tahab aeglus- miiniumitoodangu 10 mln ton- Tshehhi kroon (koruna)CZK 0,48272230 Tsink ...... USD/t ..... 1 024,0 ..... 1 025,0 tada investeeringuid sellistes- nile. Riigi alumiiniuminõudlus Türgi liir ...... TRL 0,00000960 Ukraina grivna ...... UAH 2,42964000 se tööstusharudesse nagu tera- on sellest kogusest kaks korda Kohv Ungari forint ...... HUF 0,06312628 12.aprill se-, alumiiniumi- ja tsemendi- väiksem. USA dollar ...... USD 12,94877000 Arabica (USc)/LB ...... 72,15 tööstus, kartes, et tootmisvõim- Uus-Meremaa dollar .. NZD 8,57208400 Robusta(USD/t) ...... 721,00 Romet Kreek 1 LB = 453,59 g Valgevene uus rubla .. BYR 0,00600523 Venemaa rubla ...... RUB 0,45322950 Suhkur 08.aprill Põhivaluutade kursid 12.04. valge(USD/t) ...... 229,20 Kuld (EEK/oz) ...... XAU 5461,14400000 toor-(USc/LB) ...... 6,78 ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 12.04. Krediidipank ..... 12,9000 ..... 13,0297 ...... 15,6040 ... 15,6900 ...... 1,6996 ... 1,7167 Ühispank ...... 12,9091 ..... 13,0389 ...... 15,6000 ... 15,6940 ...... 1,6995 ... 1,7165 RUB RUB LTL LTL LVL LVL Tallinna Äripank 12,8985 ..... 13,0173 ...... 15,6232 ... 15,6701 ...... 1,6978 ... 1,7141 ost müük ost müük ost müük

SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEK Krediidipank (sular) .... 0,4530 ... 0,4700 ...... 4,4950 .... 4,5770 ..... 23,7120 .... 24,2900 ost müük ost müük ost müük (ülek) .... 0,4515 ... 0,4572 ...... 4,5157 .... 4,5474 ..... 23,8700 .... 24,2300 Krediidipank ..... 12,8610 ..... 13,0820 ...... 15,5700 ... 15,7000 ...... 1,6840 ... 1,7170 Ühispank (sular) .... 0,4520 ... 0,4650 ...... 4,5000 .... 4,5700 ..... 23,8931 .... 24,2011 Ühispank ...... 12,9000 ..... 13,0454 ...... 15,5700 ... 15,6995 ...... 1,6960 ... 1,7174 (ülek) .... 0,4520 ... 0,4570 ...... 4,5157 .... 4,5474 ..... 23,9268 .... 24,1891 Tallinna Äripank 12,8931 ..... 13,0227 ...... 15,5800 ... 15,6800 ...... 1,6675 ... 1,7153 Tallinna Äripank (ülek) .... 0,4490 ... 0,4574 ...... 4,5079 .... 4,5557 ..... 23,9140 .... 24,1763 kursid on päeva jooksul korrigeeritavad (sular) .... 0,4516... 0,4695 Muude valuutade kursid 12.04. Arvelduskonto intressid UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEK ost müük ost müük ost müük Nordea Pank, EEK, EUR,% päevasaldolt Ühispank ... 2,3200 ...... 2,4200 ...... 3,2890 ...... 3,3287 ...... 1,6377 ...... 1,6876 panga klient püsiklient võtmeklient kuni 50 000 kr ...... 0,4% ...... 1,0 ...... 1,25 kursid on päeva jooksul korrigeeritavad 50 000–250 000 kr ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,0 üle 250 000 kr ...... 2,1 ...... 2,1 ...... 2,1 Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % keskmiselt kuu min tähtajaline hoius % pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa

(4) (6) Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25 ...... - ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 1,85 ...... 2,05 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,60 ...... 1000/5000 (5) (6) Sampo Pank ...... 0,30 ...... - ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,20 ...... 2,45 ...... 2,70 ...... 2,75 ...... 1000/5000 Krediidipank ...... 0,50 ...... 1000** ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,50 ...... 2,65 ...... 3,00 ...... 3,15 ...... 1000 Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 1,70 ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 2,00 ...... 2,30 ...... 2,55 ...... 2,55 ...... 2000* Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,95 ...... 2,25 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 1000/100 000(3) Tallinna Äripank ...... 0,30 ...... 2,00 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,40 ...... 2,70 ...... 3,00 ...... 3,10 ...... 1000 Nordea Pank ...... kuni 2,10 (vt tabel ülal) ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 2,05 ...... 2,25 ...... 2,50 ...... 5000 EEK pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank ...... 0,80 ...... 0,85 ...... 0,85 ...... 0,90 ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... Krediidipank ...... 0,90 ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,15 ...... 1,30 ...... 1,50 ...... 100 USD ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,50 ...... 2,70 ...... 100 EUR Ühispank ...... 0,70 ...... 0,72 ...... 0,74 ...... 0,80 ...... 0,86...... 0,90 ...... 600 USD ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 640 EUR Hansapank ...... - ...... - ...... 0,65 ...... 0,75 ...... 0,80 ...... 0,90 ...... 225 USD ...... - ...... - ...... 1,80 ...... 1,90 ...... 1,95 ...... 2,10 ...... 195 EUR Tallinna Äripank ...... 0,90 ...... 0,95 ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 1,40 ...... 100 USD ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,45 ...... 65 EUR Nordea Pank ...... 0,50 ...... 0,50 ...... 0,50 ...... 0,60 ...... 0,75 ...... 0,85 ...... 5000 EEK ...... 2,02 ...... 2,03 ...... 2,04 ...... 2,08 ...... 2,14 ...... 2,20 ...... 5000 EEK

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris Forward-tehingute kursid Eesti pankades 08.04.

Eesti Ühispank USD USD EUR EUR SEK SEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük Ärikoolituse eri spot ...... 12,9443 ...... 12,9790 ...... 15,6450 ...... 15,6470 ...... 1,7040 ...... 1,7120 1 nädal ...... 18 ...... 44 ...... -7 ...... 17 ...... 0 ...... 2 1 kuu ...... 73 ...... 175 ...... -30 ...... 71 ...... -3 ...... 7 3 kuud ...... 225 ...... 535 ...... -55 ...... 244 ...... -7 ...... 23

Nordea Pank USD USD EUR EUR SEK SEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük

spot ...... 12,8268 ...... 12,8338 ...... 15,6455 ...... 15,6475 ...... 1,6891 ...... 1,6909 1 nädal ...... 12,8293 ...... 12,8373 ...... 15,6455 ...... 15,6488 ...... 1,6889 ...... 1,6909 1 kuu ...... 12,8393 ...... 12,8498 ...... 15,6455 ...... 15,6535 ...... 1,6889 ...... 1,6913 ilmub 3 kuud ...... 12,8568 ...... 12,8778 ...... 15,6455 ...... 15,6585 ...... 1,6883 ...... 1,6921 6 kuud ...... 12,8808 ...... 12,9178 ...... 15,6455 ...... 15,6875 ...... 1,6874 ...... 1,6935 29. aprillil 9 kuud ...... 12,9058 ...... 12,9528 ...... 15,6475 ...... 15,7075 ...... 1,6872 ...... 1,6947 12 kuud ...... 12,9258 ...... 12,9828 ...... 15,6475 ...... 15,7275 ...... 1,6870 ...... 1,6959 Kontaktandmed

Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 Reklaampinna broneerimine Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 19. aprillini Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 )F%ESTI+INDLUSTUS Nordea Pank – Hobujaama 4, Tallinn 10151tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.nordea.ee Reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected] [email protected], www.sampo.ee tel 667 0089, 52 44 160, faks 667 0200 Eurex Valuutavahetus – Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 05161332 e-post [email protected], www.eurex.ee transport Rasked asjad 16 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] kergelt kõrgele a member of the logistics people Interspe Hamann Group Rahvusvaheline KASUTATUD TÕSTUKITE transport ja MÜÜK•RENT ekspedeerimine 70 esindust Lääne- ja 16 Ida- Enim toovad maikuus uusi Euroopas tagavad kindla ja re- gulaarse kaupade liikumise Euroopa, Skandinaavia, Balti teenuseid kullerifirmad riikide ja Venemaa vahel. www.revival-svoris.ee www.liftrent.ee • tel 605 3616 Avanevad piirid too- vad logistikaturule Uued teenused uusi teenuseid, enim euroliidus Firmad hakkavad pakkuma täisteenust laiendavad teenuste- • kullerifirmade soodsa- OÜ Jaotuskeskus turundusdi- valikut kullerifirmad. mad, ajalubaduse ja rektor Tauno Tuisk leidis, et rahatagastusgarantiiga üheks võimalikuks lisateenu- Rivo Sarapik teenused seks, mida koostööpartnerile [email protected] • soodsamad teenused pakkuma hakatakse, on kau- Euroopa Liidu riikidesse bavarude optimeerimine ja TNT Eesti turundus- ja PR- • logistika täisteenused uuendamine. juht selgitas, et ELis muutub • tarneahela juhtimine Tootjad ja hulgimüüjad hak- TNT transport kiiremaks ja ala- • uued lennuveoliinid kavad tema sõnul üha enam tes 1. maist saab firma pakku- Allikas: Äripäev teadvustama logistikakulude Üheks muudatu- da klientidele kellaajaliselt ga- osatähtsust kauba hinnas. See- ” seks saab lähiajal ranteeritud pakkide ja kaupa- tõttu peab teenusepakkuja ole- see, et teenusepakkuja de kohaletoimetamise teenust. ma valmis detailseks aruand- peab suutma pakkuda 1. maist saab kullerifirmade luseks ja analüüsiks, mis või- koostööpartnerile kaudu saata ka suuremaid pak- maldab välja selgitada, kui pal- terviklahendust, mis ke, nii et need jõuavad järgmi- ju mingi toote või kaubagrupi hõlmab lisaks kohaliku se päeva hommikul juba enne käitlemine maksab. turu teenindamisele ka kella 9 või 12 Euroopa suuri- Tänaseni on logistikakulu- näiteks kaupade matesse ärikeskustesse. “Varem tusi Tuisu hinnangul vaadel- välistransporditeenu- sai varajast kättetoimetamist dud üldkeskmiste näitajate Kui varem sai seid. kasutada ainult dokumendisaa- baasil. “Toon näite: oletame, varahommikuks detiste puhul,” selgitas UPS et hulgimüüja toob maale ja Tauno Tuisk Euroopas kohale Eesti müügi- ja turundusjuht müüb joogivett ning alkoholi, OÜ Jaotuskeskus turundus- toimetada vaid Roman Lossman. Pakksaade- tema üldkeskmine logistikaku- direktor dokumentsaadetisi, tiste kiirem kohaletoimetami- lu on olnud n% kaupade müü- siis 1. maist saab ka ne saab võimalikuks tolliprot- gi netokäibest. Kui nüüd aga muudatuseks saab lähiajal see, suuremaid pakke seduuride kadumise tõttu detailselt analüüsima hakata, et teenusepakkuja peab suut- varahommikuks Euroopa Liidu sees. Lisaks ei siis jõuame järeldusele, et joo- ma partnerile pakkuda tervik- kohale saata. pea 1. maist alates saadetisega givee logistikakulu on keskmi- likku lahendust, mis hõlmab pakki dokumente kaasa pane- Foto: Erik Prozes sega võrreldes tunduvalt suu- lisaks kohaliku turu teeninda- ma, piisab saatelehest. se lähetatud kullersaadetiste soodsama hinnaga ja vähem turu maht on nende jaoks liiga rem, kuna tegu on võrdlemisi misele ka näiteks kaupade vä- Lisaks pakutakse alates 1. transpordiks uut ekspresstee- ajatundlikele kaupadele. Veel väike,” lisas Ratas. Põhiline odava ja mahulise kaubaga. Nii listransporditeenuseid,” nime- maist klientidele vedaja vastu- nust, mis asendab senised do- muutub 1. maist see, et saade- muutus on see, et kaob tollimi- saame, et joogivee tegelik lo- tas Tuisk. tuse laienemise teenust. Rah- kument- ja pakksaadetiste tee- tise saab varahommikuks ne kaubavahetuses ELi riikide- gistikakulu on (n+2)%; alko- Teiseks oluliseks mõjutegu- vusvaheliste konventsioonide nused Euroopa Liidu riikides Euroopas kohale lähetada ka ga. holi puhul on aga vastupidi (n- riks, mis ajendab laiendama järgi on vedaja vastutus saade- asuvate sihtkohtade puhul. Li- suurlinnadest eemal olevates- Lennuvedude turul on 1. 2)%. Selline detailne ja kulu- teenuste valikut, on erisugu- tise kaotsimineku või vigastu- saks hakkab DHL pakkuma fir- se linnadesse. maist oodata uute tegijate li- põhine analüüs võimaldab sed müügikampaaniad. “Tihti mise korral piiratud lennu- ma müügi- ja marketingijuhi Meretransporditurul suuri sandumist, sest rakendub ava- tootjal või hulgimüüjal edaspi- kohtab kauplustes spetsiaalpa- transpordi puhul 17,66 SDR Salmen Ðoisi sõnul nii ekspor- muutusi ilmselt oodata ei ole. tud õhuruum, mis tähendab, di õiglasemalt kalkuleerida eri- kendeid, komplekte, kooslusi (ligikaudu 335 kr) kilo kohta dil kui ka impordil garanteeri- CF&S Agentide ASi juhataja et liikmesriikide vahel lenda- nevate tootegruppide müügi- erinevatest toodetest, mis kõik ja autotranspordi puhul 8,33 tud transpordiaegadega tee- Ants Ratas selgitas, et Eesti miseks ei ole vaja enam kahe- hindu, mis omakorda hajutab on koondatud ühtsesse paken- SDR (umbes 160 kr) kilo koh- nust raskematele kaupadele, turul on juba paar aastat kõik poolseid kokkuleppeid. ASi Tal- riske, juhul kui erinevate too- disse. Selline müügiks etteval- ta. Kui klient kasutab TNT tee- mille hinnad on kullersaade- suuremad tegijad esindatud ja linna Lennujaam juhatuse esi- tegruppide müügiproportsioo- mistamine jätkub tulevikus nust ITLL (Increase to Limits of tiste omaga võrreldes soodsa- uusi tegijaid esialgu tulemas mees Rein Loik rääkis, et läbi- nid peaksid paigast nihkuma,” kindlasti ning siinkohal juuru- Liability), siis suureneb TNT mad. näha ei ole. “Uusi firmasid, rääkimised on käimas mõnede selgitas Tuisk. tatakse järjest uusi ja atraktiiv- vastutus lennuvedude puhul UPS laiendab teenuste vali- keda siiani Eestis pole olnud, lennufirmadega. Näiteks avab Seoses klientide vajaduste semaid lahendusi.” kahekordselt ja autovedude pu- kut ning hakkab rahatagastuse võib siia tulla siis, kui Eesti mais lennufirma Volare liini pideva muutumisega peab ka Enne 1. maid soovitab Tuisk hul neljakordselt. garantiid pakkuma kõigile tee- veoturu maht suureneb. Siiani Tallinnast Milaanosse. Lisan- logistikateenuse pakkuja ole- klientidel varuda veidi kanna- DHL pakub alates 1. maist nustele. Lisaks tuleb firma tu- on paljud firmad Eestis esinda- dub ka Estonian Airi lend Tal- ma valmis muutuma ja juuru- tust ja olla valmis võimalikeks Euroopa Liidu liikmesriikides- rule uute teenustega, mis on mata ainult seetõttu, et Eesti linnast Münchenisse. tama uusi teenuseid. “Üheks ajutisteks tõrgeteks. Äripäev

RAHA Pole olemas ainult musta ja rohelist JETCARGO FIRST 1-2 päeva teed. Ka logistikas on õhu- ja meretranspordi kõrval mitmeid JETCARGO BUSINESS 3-4 päeva kliendisõbralikumaid lahendusi. Schenker pakub Kaug-Ida suunal JETCARGO 6-8 päeva ECONOMY erinevaid kombineeritud veoskeeme, mis aitavad luua paindlikuma ja SKYBRIDGE 10-22 päeva ökonoomsema logistikalahenduse. TÄTÄIS-IS- JA OSAKONTEINERVEDU 30-38 päeva Võtke meiega ühendust ja leiame Teie eelistustele sobivaima tee. AEG www.schenker.ee

AS SCHENKER LENNU- JA KONTEINERVEOD TARTU JÕHVI PÄRNU Kaabli 13 Tel. 606 0517 Ravila 53c Jõhviküla 11 Savi 36, 10112 Tallinn Faks 606 0602 51014 Tartu 41541 Jõhvi 80041 Pärnu [email protected] Kaug-Idast õiget teed otsides Üldtel. 606 0600 Tel. 738 7000 Tel. 337 0171 Tel. 447 3012 Üldfaks 606 0666 Faks 742 5400 Faks 337 1062 Faks 447 3013 transport toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 17

Seadmete sisseveol • lubada seadmed vabasse ringlusse, milleks tuleb esitada vastav tollideklaratsioon ja maksta 1. mai ei too alates maist, käibemaks ning tollimaks juhul, kui ei suudeta tõestada ühendusesisest päritolu. kolm võimalust: • saata tootmisseadmed püsivalt tagasi. • saata tootmisseadmed tagasi ja tuua rentimise eesmärgil uuesti Eestisse. Sellisel juhul logistikakatastroofi käsitletakse seadmete rentimist teenuse ostmisena, mis kuulub maksustamisele pöördkäibemaksuga. Tollimaksud ei rakendu, kui tegemist on ühenduse kaubaga.

namikus Eesti ettevõtetes on Tehtav valik sõltub seadme tollistaatusest, seadmete olemusest ja poolte tahtest (kas rentida või soetada). E ettevalmistused Euroopa Mait Marran Allikas: Marko Saag Liiduga liitumiseks kas juba Balti Logistika tehtud või teostamise lõppjär- arendusjuht Liikmesriikide vahel kaob ajutine sissevedu gus. Nii jääb neil üle ainult oodata ja vaadata, mis tegeli- kult pärast 1. maid juhtuma seda võis teha ilma igasuguse eale ELiga liitumist säilib nii käibemaksuarvestusele kui mesriiki tagasi ning tuua uues- hakkab. eelneva (tolli) teavituseta. Ees- Pajutine sissevedu vaid liik- Marko Saag ka tollimaksuarvestusele. ti Eestisse rentimise eesmärgil, mesriigi ja kolmanda maa va- Ernst & Young Balticu Pärast 1. maid tootmissead- on samuti tegu teenuse ostmi- Suure tõenäosusega on tis toimuvad need muutused maksukonsultant muutuste mõjud Eesti ettevõ- samamoodi. hel, see mõjutab nii käibe- kui mete, mis on Eestisse toodud sega, mitte kauba ühendusesi- tetes samalaadsed kui nende ka tollimaksu arvestamist. enne 1. maid ELi liikmesriigist sese soetamisega ning siis kuu- riikide ettevõteteski, kes liitu- Negatiivsed mõjud Enne ELiga liitumist ajutise- ja millel on ELi tollistaatus, lub renditasu maksustamisele sid Euroopa Liiduga varem. peale liitumist le impordile allutatud kaubad na ka teistes liikmesriikides. deklareerimist vabasse ringlu- pöördkäibemaksuga ning, kui Seetõttu on meil hea tunda jäävad ka peale liitumist edasi Sellest johtuvalt ei kasutata tol- sesse käsitletakse kauba im- tegemist on ühenduses vabas näiteks Soome ettevõtete ko- • Esialgu halvenes saadetiste tolli järelevalve alla ning tolli- liprotseduurina “ajutist impor- pordina, mis toob kaasa käibe- ringluses olevate seadmetega, gemusi muudatustest ELiga lii- liikumise jälgitavus nii trans- protseduur tuleb lõpetada vas- ti” ühest liikmesriigist teise maksu arvutamise kohustuse ei kuulu ka tollimaksud raken- tumise hetkel ja mõni kuu pea- pordiettevõtetes kui ka klienti- tavalt ELi õigusaktidele. Toll seadmete saatmisel, vaid ühes seadmete tolliväärtuselt. Kui damisele. le liitumist. del endil, sest importkaup ei käsitleb neid kaupu välisriigi liikmesriigis vabas ringluses pärast 1. maid ei suudeta tões- Mitteliikmesriigi tolli- Balti Logistika esindab Ees- pidanud saabuma enam tolli- kaupadena. olev kaup või seadmed on va- tada seadmete ühenduse tolli- staatusega tootmisseadmed – tis juhtivat logistikafirmat terminalidesse. Kaubad laaditi Kuna tootmisvahenditele bas ringluses ka teises liikmes- staatust, kuuluvad need mak- pärast 1. maid jääb tolliprotse- EXEL, kellel on kontorid ka lihtsalt terminalidesse maha või ELis täielikku tollimaksuvabas- riigis. Seega on loogiline, et sustamisele tollimaksudega. duurina ajutine import alles Soomes. Järgnevalt toon välja viidi klientidele kohale info- tust rakendada ei saa, ei vasta näiteks Soomest praegu ajuti- Kui aga seadmed tuuakse mitteliikmesriikide suhtes. Nii EXELi Soome müügi- ja turun- süsteemidesse jälgi jätmata. 1. maist nende kasutamine sel- selt toodud seadme- Eestisse pärast 1. võivad mitteliikmesriikide tol- listel tingimustel ühenduse tol- te selline protseduur maid rentimiseks, listaatusega seadmed olla aju- dusdirektori Janne Jaskara kir- Selle negatiivse mõju kõrval- Pärast jeldatud positiivsed ning nega- damine võttis pisut aega, enne liseadustiku tingimustele ja tuleb lõpetada. on tegu teenuse tisel impordil. Seega mitteliik- ” ELiga tiivsed mõjud vahetult peale kui transpordiettevõtted paran- protseduur tuleb lõpetada ELi ELi tollistaatuse- ostu, mitte kauba mesriigist toodud seadmete ELiga liitumist. dasid oma tegevusprotseduure sätete kohaselt. Küll lubatakse ga seadmete ajutise liitumist säilib impordiga nagu osas ei ole tarvilik pärast 1. Annan ka omapoolse hin- ning viisid sisse vajalikud muu- jätkata sellist protseduuri kuni impordi lõpetamine ajutine sisseve- oleks enne 1. maid maid lõppeva loa tähtaja lõppu nangu, millised võivad olla vas- datused infovahetuses klienti- loa kehtivuse lõpuni. Siinkohal pärast loa kehtivus- du vaid liikmes- toodud seadmete ilmtingimata lõpetada selline tavad mõjud Eesti puhul. dega. on tarvis eristada ELi liikmes- aja lõppu on võima- riigi ja kolmanda vabasse ringlusesse tolliprotseduur, vaid on võima- Üldkommentaarina ütles Eesti importijad on harju- riigi tollistaatusega ja mitte- lik kahte moodi: kas riigi vahel. deklareerimisel, lik taotleda uut luba, mis väl- Janne Jaskara, et kogu prot- nud seni saama ladustamistea- liikmesriigi tollistaatusega toot- saata seadmed taga- mida siis maksusta- jastatakse ühenduse tollieeskir- sess läks Soomes küllalt suju- teid, mille järgi on selge, et misseadmeid. si või deklareerida Eestis va- takse pöördkäibemaksuga tee- jades sätestatud tingimustel. valt ja praktiliselt keegi ei mä- kaup on jõudnud tollitermina- ELi liikmesriigi tollistaa- basse ringlusesse. Kuna palju- nuse ostmise käibe tekkimise Juhul kui aga pikendamine ei leta mingi suuri probleeme ei li. Kui pärast 1. maid enam tusega tootmisseadmed – ELi sid seadmeid ei saa kergelt aja ja maksustatava väärtuse ole võimalik, tuleb jällegi sead- tolli, uute seaduste ega töö- neid teateid ei saabu, tuleks liikmesriikide territoorium on tagasi saata, käsitleme esma- reeglite kohaselt. ELi tollistaa- med kas tagasi saata (re-eks- korraldusega. eelnevalt logistikapartneritega ühtne tolliterritoorium ning järjekorras vabasse ringlusesse tusega kauba või seadmete Ees- port) või deklareerida vabasse kokku leppida, kuidas ja milli- ühes liikmesriigis toodetud deklareerimist. tisse toomisel ei kuulu ka tolli- ringlusesse, mis tekitab käibe- Positiivsed mõjud ses vormis peaks toimuma seadmeid või vabasse ringlu- Nimetatud protseduuri soo- maksud rakendamisele. maksu- ning tollimaksukohus- peale liitumist kliendi teavitamine kaupade sesse lubatud seadmeid käsit- ritamine pärast 1. maid ja pä- Seega kui näiteks saata tuse, kuna seadmed on toodud saabumisest. letakse vabas ringluses oleva- rast loa lõppu avaldab mõju seadmed pärast 1. maid liik- kolmandast riigist. • Impordi- ja ekspordiprotse- • Võimalikud tööjõumuutused, duurid kiirenesid Soome ette- sest transpordi- ja tollivormis- võtete jaoks. Polnud enam va- tusprotseduuride lihtsustumine jadust kaupade kohta käiva de- tähendas Soomes ka seda, et tailse info järele, sest soetami- samade tegevuste teostamiseks Maailmas on Uks,oma mida ala võib asjatundja usaldada sel polnud kaupade täpne klas- läks vaja väiksemat arvu ini- sifitseerimine enam vajalik, see mesi, kellel ei pidanud varase- palju häid uksi... tähendas transiitaegade lühe- maga võrreldes olema enam nemist peale Euroopa Liiduga nii kõrgeid ametialaseid tead- liitumist. misi ega oskusi. Soomes mõju- ...tegijate arvates parim Eestis juhtub kindlasti sa- tas see kõige rohkem auto- mamoodi, et lihtsamate tolli- transpordiettevõtteid. formaalsuste ja piiriületuste Eestis on see mõju tõenäoli- tõttu Euroopa Liidu sisesed selt sarnane. Kliendi seisuko- transiitajad lühenevad. halt võib muudatus olla selli- Kuna kaubavarude kujune- ne, et kui olite transpordifir- misel on üheks mõjuriks tran- mas harjunud seni suhtlema siitaeg, siis saaksid Eesti ette- näiteks ekspediitor Jüriga, siis võtted peale ELiga liitumist vä- võib juhtuda, et mõne aja jook- hendada lühema transiitaja tõt- sul peale ELiga ühinemist vas- tu oma kaubavarusid. Eesti eks- tab teile hoopis ekspediitor UKSED -20% SILLAD -15%-15%

portöörid saaksid oma ELi Mari, kes on kas võetud Jüri Standoor Eesti OÜ klientidele pakkuda jällegi lü- asemel tööle või kellele on an- Aiandi tee 24, 74001 Viimsi, Harju maakond hemat tarneaega ehk suure- tud täiendavalt Jüri senised Tel 600 8930, faks 609 1420, [email protected] www.standoor.ee mat paindlikkust, mille tõttu ülesanded. võidakse suurendada äri mah- Tõenäoliselt peale 1. maid tu ELi klientidega. transpordi- ja logistikateenuse • Kaob vajadus tollivormistus- kasutajale midagi väga suurt NB! Väliskaubandusega tegelejad, nõuete selgitamiseks teistes ELi ei muutu ja paanikaks pole riikides. Kui varem pidid nii põhjust. Pigem on muudatu- tollimaaklerid, deklarandid, Soome kui ka Eesti sed väiksemad, pika- logistikud, ekspedeerijad, vedajad ettevõtted enne te- Soovitan ajalisemad ja pide- hingu teostamist en- ” klientidel vad. Kindlasti tasub nast kurssi viima tei- mitte jätta oma võimalikud muutu- AS RENEWO jätkab uue tollialase koolitusega se riigi tollivormis- kaupade lae- sed oma logistika- tusnõuetega, siis ühi- kumisi nädala- partneriga läbi aru- Tolliagendi täiendõpe mahus 48 tundi ses majandusruumis tele 18 ja 19. tada, et muuta po- seda vajadust enam tentsiaalsed ohud kursus algab 15. aprillil kell 10 Türi tn 7 koolituskeskuses pole. Kaob ära nõuete mitte- enda võimalusteks. tundmisest tulenev risk, mis Kui aga lähtuda rahvatarku- Info ja registreerimine kursustele tel 655 6372, 655 6374 tähendab, et selle võrra ärisu- sest, et parem on karta, kui e-post [email protected], faks 655 6375, lisainfo hete riskitase väheneb. kahetseda, siis soovitaksin www.renewo.ee • Veofirmad hakkavad kaupa- klientidel siiski mitte jätta oma sid tooma erinevatesse ter- kaupade laekumisi nädalatele UUDISENA pakume nõustamisteenust minalidesse. Soomes polnud 18 ja 19. Nädalal 18 võib seo- Eesti liitumisel Euroopa Liiduga väliskaubanduses tekkivate prob- enam vahet, kas tegemist oli ses Aasiast tulevate kaupade leemide lahendamisel ning soodustuste taotlemisel. Samuti koosta- tavalise terminali või tolli- suurema hulgaga olla tollil roh- me Teie eest Intrastati aruandeid. terminaliga. Loomulikult muu- kem tööd ja nädalal 19 võib Narva mnt 53, 10152 Tallinn tus võimalikuks ka saadetiste olla veel esialgne segadus uue- tel 651 5548, e-post [email protected], faks 655 6375 Tel 627 7566, 501 7121, [email protected] otsene kohalevedu kliendile ja le süsteemile üleminekul. transport 18 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected]

IGAPÄEVANE TRANSPORDITEENUS EESTI JA SOOME VAHEL Euroliit toob Eestile tollitariifistiku

Navaka Transiiditeenuste OÜ EKSPEDEERIMINE SRÜ, EUROOPA Haili Kapsi Transiitvedude korraldus, toimingud JA SKANDINAAVIA RIIKIDES Eesti Kaubandus- Muuga vabatsoonis, Printsipaal. Tööstuskoja väliskaubandus- Maardu tee 57–311, 74115 Maardu osakonna nõunik Tel 631 9114, faks 631 9111 • osakoormad ja väikepakid Tallinna ja Helsingi vahel änavu 1. maist rakenduvad Navaka Transporditeenuste AS uksest ukseni 24 h jooksul T Eestis kaupade impordil Soome–Eesti liin, Rahvusvahelised kaubaveod • tollimisteenused Eestis ja Soomes kolmandatest riikidest tolli- maksud, mis põhinevad Euroo- Navaka AS • tolliterminali pa Ühenduse tollitariifistikul. Tolliteenused, Printsipaal ja tolliterminal teenus Euroopa Komisjon on oma Navaka Ekspedeerimise OÜ määrusega (2658/87) kehtes- Ekspedeerimine SRÜ, Skandinaavia ja tanud ühenduse tollitariifisti- Euroopa riikides ku TARIC (Tarif Intégré de la Paavli 6A, 10412 Tallinn Communauté), mida kasutatak- Tel 626 4020, Faks 626 4021 se ühendusse importimise ja www.navaka.ee, [email protected] ühendusest eksportimisega seo- tud väliskaubandusalaste meet- mete kohaldamiseks. Eesti Tollitariifistiku leiab praegu testversioonina maksu- TARICu rakendamiseks Ees- ja tolliameti kodulehelt ww.customs.ee – ETT alt. tis on väljatöötatud Eesti Tolli- tariifistik (ETT). duse, statistilise mõõtühiku ja • Päring “Mõõtmine” võimal- See on arvutipõhine tollita- valitud kuupäevaga päringu dab otsida ja kuvada kauba- riifistiku süsteem, mis sisaldab “Kaubakoodi jaoks” sisestusek- koodile lisakoodi lähtuvalt ta- • Euroopa ühenduse integree- raanile. belist “Measuring” ning lisa- AS RAMSI TURVAS ritud tollitariifistiku andmeid, • Teksti järgi otsimise eesmär- koodidele vastavaid tollimak- Ramsi 71101, Pärsti vald • Eesti rahvuslikke (riiklikke) giks on sõna või teksti järgi sumäärasid. Measuring-lisakoo- Info tel 433 3302 andmeid ja kümnekohalise TARIC-kauba- did on seotud täiendava tolli- faks 433 3226 • maksude arvutamist. koodi leidmine. Kui vajalik maksu arvutamisega suhkrule [email protected] www.ramsiturvas.ee/metall.html Brüsseli poolt aktualisee- kaubakood on leitud, siis klik- ja jahule, mis on suhkru-, ka- ritud TARICu andmed lisatakse kides luubile saab minna no- kao- ja kondiitritoodetes. ETTsse igal tööpäeval auto- menklatuuri sirvimisele. • Päring “Maksude arvutami- maatselt. Riiklikud maksumeet- • Päring “Seosetabel“ võimal- ne” võimaldab arvutada Euroo- med, nagu käibemaks, aktsii- dab näha seoseid muutunud pa Liidu tollimaksu, muid im- sid sisestab ETTsse maksu- ja kaubakoodide vahel, leida uute pordimakse, rahvuslikke akt- LAADIMISSILLAD tolliamet. Keeldude ja piiran- kaubakoodide seoseid kehtivu- siise ja käibemaksu kauba im- gutega seotud meetmed sises- se lõpetanud koodidega pordil kolmandatest riikidest. TEIE KAUPADE KIIREKS tab vastavat meedet haldav (päritoluotsing) ja kehtivuse Maksud arvutatakse ainult ministeerium või selle allasu- lõpetanud kauba- Tollitariifis- kümnekohaliste dek- tus. koodide seoseid uute lareeritavate TARICu ” tik sisaldab JA ODAVAKS LAADIMISEKS Eesti tollitariifistiku testver- koodidega (järgne- kaubakoodide kor- rahvuslikke siooni leiab maksu- ja tolli- vuste otsing). ral. ameti kodulehelt aadressil • Päring “Vahetus- meetmeid, Kui meetmete in- www.customs.ee klikates me- kursid” võimaldab maksude tegreerimisel on ka- nüüs ETT. otsida ja kuvada tol- arvutamist ja sutatud lisakoodi, on Leheküljel on võimalik saa- lis rakendatavaid va- ELi tollitariifisti- lisakoodi kasutamine da ETTst alljärgnevat informat- luutakursse, saada ku andmeid. maksude arvutami- siooni: teavet eelnevatel pe- sel kohustuslik. • Nomenklatuuri sirvimise ees- rioodidel rakendatud valuuta- Kui maksumäärad on seo- märgiks on impordi korral kursside kohta ja kasutada va- tud tingimustega, kuvab süs- kümnekohalise TARIC-kauba- luutakalkulaatorit. teem loetelu tingimustest ja koodi leidmine ja ekspordi kor- • Päring “Kaubakoodi jaoks” maksude arvutamisel tuleb ak- ral kaheksakohalise kaubano- võimaldab otsida ja kuvada nii tiveerida sobiv valik. menklatuuri (KN) kaubakoodi TARICus sisalduvaid Euroopa Eesti tollitariifistiku pärin- leidmine. Kui vajalik kauba- Liidu õigusaktidega kehtesta- gud on kasutamiseks kõigile kood on leitud, siis kaubakoo- tud meetmeid, mis rakendu- asjast huvitatud interneti- di ees olevale luubikujutisele vad kaubakoodile, kui ka Eesti kasutajatele. Süsteemi on või- klikkides edastab süsteem selle õigusaktidega kehtestatud rah- malik kasutada nii eesti- kui kaubakoodi koos koodi kirjel- vuslikke meetmeid. ka ingliskeelsena.

Import, jae- ja hulgimüük Konsultatsioonid

Vintsid - Tõõ mbev ime kuni 50 tonni

Kahvelkärud - 2500kg

Teknowinch

= Kett-tropid = Koormakinnitusvahendid = Kaubakärud ja tõstukid = Tross-tropid = Talid = Trossitarvikud = Lint-tropid = Telfrid ja sildkraanad = Roostevabad tross-süsteemid = Terastrossid = Tööstuslikud vintsid

...Ja palju teisi tootegruppe OÜ Palustre Pärnu mnt. 238 Tallinn Tel. 6722360 Faks 6140255 transport toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 19

Müüdud tarbesõidukeist pea pooled olid väikekaubikud Esimene kvartal oli tarbesõidukite müük märtsis 2004 TOP 5 VEOKID Märts tarbeautodele edukas üle täismassiga üle 16 tonni Peugeot ...... 60 • Scania ...... 13 Citroen ...... 46 ärts möödus tarbesõiduki- • MAN ...... 11 Renault ...... 41 Mte turul positiivselt, kuu • Mercedes-Benz ...... 9 Rivo Sarapik Mercedes-Benz ...... 41 müügitulemus ehk 314 uut tar- • Volvo ...... 9 Äripäeva toimetaja Ford ...... 27 beautot ületas veebruari tule- • Renault ...... 5 must 82 tarbeauto võrra. Eel- • Iveco ...... 5 2004 mise aasta märtsi tulemusest kokku ...... 52 Peugeot ...... 145 oli tänavune aga 90 auto võrra giarvult raskeveokid, mida täismassiga kuni 16 tonni Citroen ...... 111 • Iveco ...... 6 edukam. müüdi 52. Turgu said nad sel- Renault ...... 110 Ühtekokku on selle aasta lega peaaegu 17%. • MAN ...... 4 Mercedes-Benz ...... 110 • Mercedes-Benz...... 1 esimese kolme kuuga müüdud Märtsis meeldisid tarbeauto- Ford ...... 51 kokku ...... 11 783 uut tarbesõidukit. de ostjaile enim sõsarkaubikud Märtsi müüduim tarbesõiduk kandis Peugeot Partneri Eelmise aasta esimese kvar- Peugeot Partner ja Citroen nime, neid müüdi 53 tükki. Foto: Peugeot Partner KAUBIKUD tali tulemust edestab tänavune Berlingo. Esimest müüdi 53, kaubaruumiga alla 4 m³ tulemus 102 uue tarbeauto teist 32 tükki. Populaarsuselt kaubaruumiga üle 4 m³ võrra. • Peugeot ...... 53 • Iveco ...... 1 PIKAPID kolmandaks olid Mercedes- • Mercedes-benz ...... 30 Sarnaselt veebruari tulemu- • Citroen ...... 32 • Toyota ...... 1 • Ford ...... 16 Benzi suure kaubaruumiga • Opel ...... 7 • Renault ...... 26 sele müüdi ka märtsis enim • KIA ...... 1 • Nissan ...... 7 kaubabussid. • Ford ...... 7 • Citroen ...... 14 väikese kaubaruumiga kaubi- kokku ...... 102 • Mazda ...... 6 Aasta tagasi olid märtsis • Toyota ...... 4 • Peugeot ...... 7 kuid, kokku 111 tükki ehk 35 • Mitsubishi ...... 5 enimostetud Mercedes-Benzi • Lada ...... 3 • Fiat ...... 6 protsenti turu mahust. Teisel BUSSID • Fiat ...... 1 väikesed veoautod ja Peugeot’ • Hyndai ...... 2 • Opel ...... 5 kohal olid suure ehk üle 4 m³ • Mercedes-Benz ...... 1 • Toyota ...... 1 väikese kaubaruumiga bussid. • Fiat ...... 2 • Volkswagen ...... 5 kaubaruumiga bussid, neid • Renault ...... 1 kokku ...... 36 Kolmandal kohal seisid siis Peu- • Seat ...... 1 • Ford ...... 4 müüdi 102, mis teeb turuosaks kokku ...... 2 geot’ sõsarkaubik Citroen Ber- kokku ...... 111 • Hyndai ...... 2 Allikas: AMTEL 32,5%. Kolmandaks jäid müü- lingo.

[email protected] www.forklift.ee Rahvusvaheline vedu ERIVEOD SUUR KAHVELTÕSTUKID tenthaagistega PIKK LAI • müük KÕRGE • rent RASKE VEOS • ost Tel 672 4878, 50 92 605 tel 50 90 770

Laotõstukid l multimodaalse transpordi operaator

Vastukaalutõstukid l tollimaakleri teenused

Käsikahvelkärud l kaupade kindlustamine Lloyd’sis

MÜÜK•• RENT HOOLDUS• VARUOSAD l GTO liige – agendivõrk 125 riigis Paldiski mnt 120d, TALLINN Tel 659 3050, faks 659 3051 FASTWAY AS, F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn e-post [email protected], www.abct.ee Telefon 627 4000, faks 627 4010, [email protected], www.fastway.ee

Tel 601 2957, 050 40 658, 50 55 559 Faks 601 2985 e-post [email protected]

www.miil.ee KON TEINERVEOD äriidee 20 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Liina Leiten, tel 667 0109, e-post [email protected]

Müts maha Kahe mastiga vanaaegne kaljas Iris ettevõtlikkuse ees rkki Haldre on Irist taastades E hakkama saanud suurepärase pakub puhkajatelele purjetamislusti teoga, mida tasub järgida. Müts maha tema ettevõtlikkuse ees, mis andis Eestile nii ilusa ja suure lae- va. Meil pole erinevalt Irise omani- Eelmisel suvel pakkus nii kest kavas esialgu kasumit teenida. puhkajaile kui ka kohalike- Ka meie rahastamisskeem oli teine: le palju huvi Pärnu lahel osa raha saime euroabina, osa ko- halikelt omavalitsustelt ja osa spon- uhkelt purjetanud pruuni- soritelt. Eesmärgiks on Eesti sise- de nahast purjedega vana- veekogude elustamine, aga ka pi- aegne kuunar Iris. sut kaugemad laevareisid Venemaa- le. Priit Jagomägi Sirje Niitra Eesti Lodjaselts [email protected]

Irise nime kandev kaljas võttis pea- Traditsioonid le kuni 40 reisijat ja sõitis mitmeks vajavad taastamist tunniks Pärnu lahele, kus soovijad võisid keset merd supelda, seejärel otse tünnist Kariibi mere rummi rüü- bata või päikeseloojangut nautida. Jorma Friberg Lastele oli lõbusõit tasuta, täiskasva- Rannarootsi Muuseum nuil tuli kahe tunni eest 150 krooni r välja käia. Huvilisi jätkus, eriti päike- seloojangu ajal. Kaljase üks omanikke, endine raa- esti meremeestel ja mereajaloo- diomees Erkki Haldre on ise purjeta- E lastel on kogu aeg vanade lae- ja. Lähiriikides ringi käies nägi ta vade saatus hingel kripeldanud. enda sõnul hästi palju vanu rannasõi- Nõukogude võimu tõttu pole vanu dupurjelaevu. Kuna Eestis ühtki sel- laevu alles jäänud, nüüd on või- list polnud, tekkis Haldrel koos oma malus traditsioonid taas äratada. samuti purjetajast sõbra, hambaarsti Näiteks Soomes, Rootsis, Saksa- Riho Rätsepaga mõte üks selline siia maal, Inglismaal on need tradit- tuua. Koos moodustati MTÜ Eesti Pur- sioonid järjepidevalt säilinud ning jelaevad. Haldre sõnul on osaliselt taasiseseisvumise järel on meie ini- tegu hobi ja osalt ettevõtlusega. “Hee- mestel olnud võimalus ringi käia ja ringas ja soolalast on sel kaljasel ole- selle kultuuriga tutvuda. Vanade mas, aga põhja üritame mitte min- laevade taastamiseks on vaja ka na,” teeb ta vihje tuntud rahvalikule palju jõudu ja raha. laulule. Kaljas Iris on väga hästi oma niði leidnud. Eestis on sellise äri Eeskuju Lääne-Euroopast tegemise potentsiaali küll ja uutele Haldre uuris järele, kuidas sellised tulijatele on ruumi. Rootsis aga on vanad purjelaevad Lääne-Euroopas vahepeal ka mõõnaperioode üle töötavad ja mil moel ennast tasa tee- elatud. Seal on sellise teenuse pak- nivad. Iris leiti pärast pikki otsinguid kujaid palju ning kõik tahavad sõna lõpuks Soomest ja selle eest tuli välja sekka öelda ja raha saada. käia seitsmekohaline rahasumma. Ise pole selles suunas mõtet len- Laev oli sõidukorras, kuid vajas paras- nutanud. Küll on meie puulaeva- jagu kõpitsemist. “Enne lõpeb meres selts, kes jaala ehitamisega maha vesi otsa, kui puulaevas töö,” mee- sai, mõelnud, et võib-olla teeme nutab reeder vana meremehetarkust. tutvustamise eesmärgil mõne sõi- Pangad ei arvanud algul säärasest du. Kommertseesmärki pole sead- äriideest midagi, pidades seda hullu- nud. meelsuseks. Laenu saamiseks tulid appi Haldre põhitöökoha Ditch Witch ameeriklasest omanikud, kes tagasid laeva ostu Haldre isikliku hobina. Laeval lõbu laialt “Kui see äriidee toimib igal pool maa- n Iris alustab lõbureisidega aprilli ilmas ja ainuüksi Soomes on kaks- lõpus Pirita jahisadamast, jaanipäe- kümmend sellist purjelaeva, siis miks vaks kolib Pärnusse ja 15. augustil ei peaks see Eestis toimima?” küsib on jälle Tallinnas tagasi. Laeval toi- Haldre. muvad fotoõpitoad, Pipi lastehom- Haldre arvab teadvat, miks keegi mikud koos pannkookide ja morsi- teine Eestis sellist äri ei tee: “Eesti ga, piraadilaeva üritused, ekskur- rahvas pole kahjuks näoga mere poole sioonid Naissaarele ja palju muud pööratud, inimesi on pikka aega me- huvitavat. rest eemale tõrjutud.” Sellegipoolest Haldre tahab ideed edasi aren- on ta oma uue ettevõtlusega rahul. dada. Tänavu saab meeskond stiil- Esimene hooaeg näitas, et inimestel sed meremeherõivad, filoloogi taus- tahtmist merele minna jagub, sest taga reederil on plaanis panna me- Irisega käis sõitmas kolm ja pool tuhat hed tulevikus ka 20. sajandi alguse inimest. Arvestades asjaolu, et meie eesti keelt rääkima. Tänavu plaa- suvi on lühike, pole seda sugugi vähe. nib MTÜ Eesti Purjelaevad Eestisse tagasi tuua ka teadaolevalt vanima Tänavu plaanis nulli jõuda säilinud siin ehitatud laeva. See on Esimesel aastal jäädi majandustule- ehitatud 1902. aastal ja on küllalt- muste poolest küll veel miinusesse, Kaljase üks omanikke, endine raadiomees Erkki Haldre usub, et lõbusõitude tegemine merel on väärt ki halvas seisukorras. Restaureeri- kuid tänavu loodab reeder juba ots äriidee, mis võimaldab tänavusel teisel hooajal ots otsaga kokku tulla ja järgmisel aastal kasumisse jõuda. miseks võib kuluda kuni viis aastat otsaga kokku tulla ning järgmisest Foto: Raul Mee ja seejärel läheb Vaala nime kan- aastast alates kasumit teenima haka- tu. “Tahame pakkuda inimesele sise- MTÜ Eesti Purjelaevad dev laev Saaremaale, kuhu on plaa- ta. Mullune käive ulatus üle miljoni nemist ajaloolisse filmi, teatrisse või nis rajada ka Vaalaküla. Pole teada, krooni. Kuna selleks suveks on juba muuseumisse ning astuda laeva par- • teeb kaljasega merel lõbusõite kas selles on omajagu süüd ka Irisel, väga palju ettetellimisi, usub Haldre, dale tulles ajas sada aastat tagasi,” • kaljas on pärit Soomest ja maksis seitsmekohalise summa kuid viimasel ajal on Eestis tähel- et tegu on väärt äriideega. “Olen räägib Haldre õhinal. dada huvi kasvu vanade veesõidu- • esimesel aastal käis kaljasega sõitmas ca 3500 inimest siiralt õnnelik, et asi nii hästi käima Samas tunnistab Haldre, et tuleb kite vastu. Nii on Tartus tekkinud on läinud,” lausub ta. teha kompromisse ja näiteks mootor • 2003. a käive üle miljoni krooni Eesti Lodjaselts. Jaala ehitajad ta- Niipea kui tekib kasum, on kavas laevale peale jätta, söökide serveeri- • 2003. a jäädi kahjumisse, sel aastal plaanitakse ots otsaga kokku tul- havad hakata tegema Tormilinnu hakata Irisel välja vahetama sinna misel seab aga oma piirangud tervi- la, 2005 kasumisse jõuda Allikas: Äripäev koopiat, Pärnus hakatakse ehitama vahepeal lisatud detaile esialgsete vas- sekaitse. hansakoge. Sirje Niitra karjäär reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 21

AS Freselle on 1995. aastal asutatud ekspedeerimis-agenteerimisettevõte. Seoses firma töömahu suurenemisega otsime oma meeskonda: Liiniagenti, Laevaagent- Maakler- kelle tööülesanneteks on laevaliini agenteerimine ja terminalisisene operatiivtöö ekspediitorit, administraatorit, kelle tööülesanneteks on laevade agenteerimine ja kelle põhiülesandeks on tollitöö ning lisatööks lao Kandidaadilt eeldame: kaubadokumentide vormistamine administreerimine • eesti ja inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas • vene keele oskust suhtlustasandil Kandidaadilt eeldame: Kandidaadilt eeldame: • juhiloa olemasolu • eesti, vene ja inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas • kehtiva maakleritunnistuse olemasolu • väga head arvutioskust • juhiloa olemasolu • eesti, vene ja inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas • eelnevat töökogemust merenduse-transpordi alal • arvutioskust • arvutioskust • kohusetundlikkust, korrektsust, algatusvõimet, pingetaluvust • eelnevat töökogemust antud erialal • juhiloa olemasolu Kasuks tuleb: • kohusetundlikkust, korrektsust, ausust, pingetaluvust • eelnevat töökogemust maaklerina • saksa keele oskus kõnes ja kirjas • kohusetundlikkust, korrektsust, ausust, pingetaluvust Omalt poolt pakume: Omalt poolt pakume: • motiveerivat tööd Omalt poolt pakume: • motiveerivat tööd • kaasaegset arenevat töökeskkonda • motiveerivat tööd • kaasaegset arenevat töökeskkonda • meeldivat töökollektiivi • kaasaegset arenevat töökeskkonda • meeldivat töökollektiivi • meeldivat töökollektiivi

Töö asukoht Tallinnas. CV koos sooviavaldusega palume saata aadressil Merivälja tee 5, 11911 Tallinn või e-posti aadressil:[email protected]

Soovime Eesti suurim äripindade kinnisvarahoolduse ja puhastusteenindusega tegelev tööle võtta müügiassistendi firma SOL EESTI OÜ otsib oma päikeselisesse meeskonda TALLINNA LÕUNA-EESTI Tööülesanded: • tellimuste käsitlemine (sisestus, grupisisene jaotus ine) • tellimuste täitmise jälgimine ja raporteerimine MÜÜGIJUHTI PIIRKONNAJUHTI Nõudmised: kelle tööülesanneteks on Nõudmised kandidaadile: kelle tööülesanne- Ootused kandidaadi suhtes: • hea arvutikasutamisoskus kliendisuhete loomine ja • eelnev müügitöö kogemus teks on ettevõtte • iseseisvus ja algatusvõime • hea inglise keele oskus hoidmine, müügipakkumiste • iseseisvus ja algatusvõime töökohustuste piirkonna arengukava- • soovitav eelnev kokkupuude puhastusteeninduse alaga täitmisel koostamine, läbirääkimiste de koostamine ja • ausus ning hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus • täpsus ja hoolsus • hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus • orienteeritus meeskonnatööle ja tulemusele Pakume: pidamine, lepingute sõlmimi- • orienteeritus meeskonnatööle ja tulemustele teostamine, kliendisu- • soovitav on soome ja vene keele oskus ne ja häireteta müügiprotses- • soome ja vene keele oskus suhtlemistasandil hete loomine ja aren- suhtlustasandil • arenguvõimalust rahvusvahelises keskkonnas si tagamine. • heal tasemel arvuti kasutamise oskus damine, müügipakku- • heal tasemel arvuti kasutamise oskus (MS Office) • täiendkoolitust Sooviavaldus ja CV palume saata miste koostamine ja • B-kategooria juhiluba • B-kategooria autojuhiluba hiljemalt 22. aprilliks aadressil läbirääkimiste pidami- Hauka 10, 11315 Tallinn, SOL Ettevõte pakub: ne, lepingute sõlmimi- SOL Eesti pakub: • sõbralikku meeskonda ja häid töötingimusi AS Interlink Eesti OÜ märgusõnaga “Müügi- ne, personali juhtimi- • sõbralikku meeskonda juht” või “Piirkonnajuht” e-posti • erialast koolitust • erialast täiendkoolitust Lehola küla, Keila vald, Harjumaa • tulemustele vastavat konkurentsivõimelist ne ja teiste kesksete aadressil: [email protected]. • tulemustele vastavat konkurentsivõimelist palka Telefon 671 7161, faks 671 7180 palka äriprotsesside käigus- Täiendavat infot saab aadressilt hoidmine. Tööle asumise aeg: mai–juuni Sooviavaldus ja CV palume saata hiljemalt 22. aprilliks. www.sol.ee. Tööle asumise aeg: mai-juuni www.

.eeTööotsija, vaata ka pakkumised www.aripaev.ee/toopakkumised karjäär 22 Äripäev 13. aprill 2004 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]

SUSHIHOUSE on noor toitlustusega tegelev ettevõte, kelle tegutsemise põhivaldkonnad on: • à la carte restoran Tallinna vanalinnas • sushi valmistamine ja kaasamüük Stockmanni kaubamajas • catering

Otsime oma tegusasse meeskonda tegusat ja tulemustele orienteeritud tegevjuhti

kelle töö eesmärk on ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine ja tulemuslikkuse tagamine.

Kandidaadilt eeldame: • Kõrgharidust (soovitavalt majandusalast) • Vähemalt 2aastast töökogemust juhina (keskastmejuht, tippjuht) • Väga head eesti ja inglise keele oskust kõnes ja kirjas • Ulatuslikke teadmisi turunduse vallas • Kasuks tuleb varasem töökogemus toitlustussfääris

Omalt poolt pakume: • Mitmekesist ja huvitavat tööd • Konkurentsivõimelist tulemusest sõltuvat palka • Eneseteostuse võimalust

Oma sooviavaldus koos CVga palume saata hiljemalt 26. aprilliks e-postile: [email protected].

Firma pakub tööd sekretär-juhiabile

Nõudmised: • eesti, vene ja inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas • väga hea arvuti tundmise oskus Soovitav eelnev töökogemus Sooviavaldused saata: [email protected] • Info tel 646 4603

Äripäevas ilmub aastas üle 100 erilehe ning HARKU VALLAVALITSUS 6 regulaarset eriväljaannet – Juhtimine, Logistika, Kinnisvara, ITee, Visioon, võtab tööle Puhkepäev.

ehitusjärelevalveinseneri Seoses töömahu suurenemisega otsib Äripäeva rubriigi- ja eriprojektide toimetus oma meeskonda Nõutav: • Ehitusalane kõrgharidus • Erialane töökogemus ajakirjanikku, Avaldus koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendi koopiaga saata hiljemalt 30. aprilliks Harku Vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu alevik, 76901 Harju maakond. Faks 603 2012 või e-post [email protected]. kelle tööülesanded on: • eriväljaannete toimetamine Info telefonil 603 2013 • artiklite kirjutamine • osalemine eriprojektides

Kandidaadilt eeldame: • valmidust kirjutada ja toimetada artikleid erinevatest valdkondadest Ootame oma meeskonda rõõmsa- • iseseisvust ja süsteemsust meelseid, kohusetundlikke, loova mõt- • valmidust erineva iseloomuga tööülesanneteks lemise ning väga hea väljendus- ja kuu- • inglise keele oskust suhtlustasandil lamisoskusega inimesi. • soovi õppida

Kasuks tuleb: Kasuks tuleb hea arvutitundmine. Kandideerimiseks palume • ajakirjandusliku töö kogemus saata CV koos Pakume väljaõpet, kaasaegset töökesk- • algteadmised projektijuhtimisest sooviavaldusega hiljemalt Äripäeva Kirjastuse AS konda, osalist tööaega (13.00–17.00) 16. aprillil Pakume: võtab konkursi korras tööle ning töötulemustele vastavat tasu. aadressil • mitmekesist tööd ajakirjanduslikes projektides [email protected] • toetavat meeskonda või Äripäeva Kirjastuse AS, müügi- Sooviavaldus ja CV märgusõnaga • arenguvõimalusi ajakirjaniku ja projektijuhina Pärnu mnt 105, 19094 müügi- Äripäeva Kirjastuses “Telefonimüük” palume saata Tallinn. hiljemalt 14. aprilliks aadressil • lepingulist tööd Märgusõna esindajaid,esindajaid, Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn “Eriprojektid”. või e-postiga [email protected].

kelle ülesandeks on kirjastuse Info telefonil 667 0159 toodete müük telefoni teel. Erika Truuverk reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 23 turundus 24 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Eda-Liis Kann, tel 667 0182, e-post [email protected] Telefoni ootereþiimi muusika ärritab klienti

Dali Kask Muusikamaa muusikaterapeut Hotellides puudub ootereþiimimuusika

Kommertspangad esti ettevõtted kasutavad • Eelistavad maþoorset elektroonilist või instrumentaalmuusikat. E oma telefonide ootereþiimi- • Rõõmsameelse kõlaga maþoorne muusika tekitab positiivseid del vaid ühte muusikapala, mis emotsioone ja instrumentaalne esitus võimaldab säästa inime- mitmekordsel kuulamisel mõ- se tähelepanu. jub ärritavalt ja tekitab soovi • Ootemuusika kõlakvaliteet on halb. Heliteoste korduvus on oma ärritus klienditeenindaja- sage – sisuliselt kordub üks ja sama lugu, mis korduval helis- le üle kanda. tamisel võib muutuda kliendile tüütavaks. Kuigi telefoni ootemuusika eesmärk on leevendada helis- tajate kärsitust, selgus märtsis Kindlustusfirmad Muusikamaa läbi viidud uurin- • Eelistavad mahedat dþässmuusikat puhkpillide ja saatean- gust, et Eesti ettevõtete oote- samblite esituses. reþiimide muusikapalad hoo- • Dþäss, bluus, soul jm Aafrika juurtega muusika mõjub meele- pis ärritavad kliente. olu parandavalt ja rahustavalt, mis kindlustustehingute taga- Uuringust selgus, et ootaja- maid arvesse võttes on vajalik meeleseisund. le muutub tüütavaks sama • Kõlakvaliteedilt on kindlustusfirmade ootemuusika keskmine, muusikalise fraasi või loo kor- kuid korduvus taas sage. damine. Veelgi suuremad puu- dujäägid ilmnevad helikvalitee- di ja þanrite valikus. Kinnisvarafirmad Eesti kommertspangad eelis- • Eelistavad klassikalist muusikat. tavad maþoorset elektroonilist • Klassikalise muusikaga seostatakse tihti rafineeritust ja eksklu- või instrumentaalmuusikat. siivsust. Muusikavõõramale inimesele võib klassikaline muusi- Rõõmsameelse kõlaga maþoor- ka mõjuda raskepäraselt ning tekitada ka kurbusega seondu- ne muusika tekitab positiivseid vaid assotsiatsioone. emotsioone ja instrumentaal- • Kõlakvaliteedi suur erinevus. Korduvus on sage. ne esitus võimaldab säästa ini- mese tähelepanu. Äripäeva reklaamitoimetaja Margit Raiase sõnul on kõige häirivam, kui ootereþiimimuusi- Küll aga jättis soovida oote- ka on liiga kõva, nii et toru ei saa kõrva äärde panna. Foto: Julia-Maria Linna Teenindusettevõtted muusika kõla kvaliteet. Samuti • Eelistavad meeleolumuusikat arvuti või kitarri esituses. on heliteoste korduvus sage – kalise muusikaga seostatakse teet jätab soovida, samas elekt- muusikapala, mis mitmekord- • Meeleolult on ootemuusika rõõmsameelne, mis tekitab üldju- sisuliselt kordub üks ja sama tihti rafineeritust ja eksklusiiv- rooniline muusika kostab kesk- sel kuulamisel mõjub ärrita- hul helistajas positiivseid emotsioone. lugu, mis korduval helistami- sust. Seepärast peaksid sellist miselt. valt ja tekitab soovi oma ärri- • Kõlakvaliteet jätab soovida kitarrimuusika puhul, samas elekt- sel võib muutuda kliendile tüü- muusikat kasutavad ettevõtted Kuna elektronmuusika heli- tus klienditeenindajale üle kan- rooniline muusika kostab keskmiselt. Ootemuusika kippus lii- tavaks. arvestama, kas selline muusi- koostis on märgatavalt lihtsam da. ga tihti korduma. Kindlustusfirmade oote- ka haakub nende maine ja pak- naturaalpillide helikoostisest, muusikaeelistused sarnanevad kumistega. siis on seda ka lihtsam telefo- Hotellides ei kasutata oma tonaalsuselt kommerts- Näiteks muusikavõõramale nisüsteemide kaudu edastada. ootereþiimimuusikat Telekommunikatsiooniettevõtted pankadele, erinevad aga þanri- inimesele võib klassikaline Tämbrilisest aspektist lähtudes Kui suuremas jaos teenindus- • Eelistavad maþoorset kaasaegset instrumentaalset, mahedalt valiku poolest. Kindlustajate muusika mõjuda raskepäraselt tuleb arvesse võtta ka seda, et sektori osades on raske leida dþässilikku, pop- ja elektroonilist muusikat. Esitusedki ulatu- telefoniootereþiimides kõlab ning tekitada ka kurbusega kõrgemad helid mõjuvad ini- telefoni ootemuusikata ettevõ- vad paaniflöödist elektrikitarrini, hõlmates näiteks ka kohalikku mahe dþässmuusika puhkpilli- seonduvaid assotsiatsioone. mesele ärritavamalt kui mada- tet, siis kohalikus hotellindu- menuansamblit Genialistid. de ja saateansamblite esituses. Uuritud kinnisvarafirmade lamad helid, mistõttu tuleb eriti ses on ootemuusika kasutami- • Kõlakvaliteet kõigub halva ja keskmise vahel. Praktiliselt kogu Dþäss, bluus, soul jm Aafri- telefoni ootemuusika tonaal- tähelepanu pöörata heliteoses ne ainulaadne. aeg kordub taas vaid üks muusikapala, mis mitmekordsel kuu- ka juurtega muusika mõjub sus on samuti maþoorses helis- kasutatavatele pillidele. Vähesed ootemuusikat ka- lamisel mõjub ärritavalt ja tekitab soovi oma ärritus klienditee- meeleolu parandavalt ja rahus- tikus, v.a üks ettevõ- Ka teenindusette- sutavad hotellid eelistavad ma- nindajale üle kanda. tavalt, mis kindlustustehingu- te, kes on eelistanud Suuremad võtete telefonide þoorses laadis muusikat. Þan- te tagamaid arvesse võttes on ” puudujää- minoorset kõla. Esi- ootemuusika kippus rieelistused kalduvad popmuu- Hotellid vajalik meeleseisund. tuste valik on selles gid ilmnevad liiga tihti korduma. sika valda, mis üldiselt tekitab Kõlakvaliteedilt on kindlus- sektoris laiem ning helikvaliteedi ja Telekommunikat- inimeses vaba aja ja meelela- • Enamikus hotellides puudub telefoni ootemuusika. Vähesed tusfirmade ootemuusika kesk- varieerub keelpillior- þanrite valikus. siooni valdkonna et- hutusega seonduvaid assotsiat- ootemuusikat kasutavad hotellid eelistavad maþoorses laadis mine, kuid korduvus taas sage. kestrist kuni arvuti- tevõtete telefonide sioone. Muusika kõla telefoni- popmuusikat. Dali Kask helideni. Samuti tor- ootemuusika on üks- torus on paraku halb ning kor- • Tekitab inimeses vaba aja ja meelelahutusega seonduvaid as- Klassikaline muusika kab kõrva kõlakvali- Muusikamaa meelselt maþoorne. duvus sage. sotsiatsioone. teeb kurvaks muusikaterapeut teedi suur erinevus. Þanrivalik on kaas- Sarnaselt hotellidele on ka • Muusika kõla telefonitorus on paraku halb ning korduvus on Kinnisvarafirmade þanrieelistu- Ja taas on korduvus sage. aegne, hõlmates instrumen- Eesti riigiasutused pigem kon- sage. seks on klassikaline muusika. Turupositsioonilt monopool- taalset, mahedat dþässilikku, servatiivsed mistahes muusika Oma loomult on mõned klassi- ses seisus olevad teeninduset- pop- ja elektroonilist muusi- rakendamisel telefoni ootere- Riigiasutused kalise muusika stiilid väga tevõtted eelistavad meeleolu- kat. Esitusedki ulatuvad paani- þiimis. Vaid kahel asutusel kõ- struktureeritud (näiteks ba- muusikat kas arvuti või kitarri flöödist elektrikitarrini, hõlma- lab ootemuusika, mis mõlemal • Vaid kahel riigiasutusel kõlab ootemuusika, mis mõlemal ma- rokk- ja klassitsistlik muusi- esituses. Meeleolu poolest on tes näiteks ka kohalikku me- maþoorne, kuid erineb þanri þoorne, kuid erineb þanri poolest – ühel mahe dþässmuusika, ka), mis avaldavad sarnast nende ootemuusika rõõmsa- nuansamblit Genialistid. poolest – ühel mahe dþäss- teisel klassika. mõju ka inimese hingeelule, meelne, mis tekitab helistajas Kõlakvaliteet kõigub halva muusika, teisel klassika. Erine- • Erinevusi on tunda ka kõlakvaliteedis. tekitades stabiilsuse, korra ja üldjuhul positiivseid emotsioo- ja keskmise vahel. Praktiliselt vusi on tunda ka kõlakvalitee- Allikas: Muusikamaa etteaimatavuse tunde. Klassi- ne. Kitarrimuusika kõlakvali- kogu aeg kordub taas vaid üks dis.

Telefon (046) 22 525, 050 32 186 ELLAS AUDIT OÜ e-post [email protected] Emmaste, Hiiu maakond ARHIIVITEENUSED AUDIITORI- JA RAAMATUPIDAMISTEENUSED. • korrastamine • säilitamine Kogu tegevus on seotud kõikidele nõuetele vastavas turvalises arhiivis. dokumentide loomise, saamise, korrastamise, kontrolli ja TÄIENDAVALT säilitamisega. • asjaajamine • ohuplaanide koostamine Kõiki teenuseid osutatakse üle Eesti. PARIM KAITSE DOKUMENTIDELE turundus toimetaja Eda-Liis Kann, tel 667 0182, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 25

Kuldmunal aasta parimad reklaamileiud Kaubamärgid ei täida lubadusi uldmunal jagus huvitavaid seks. Ehk oleks viimane aeg K reklaamileide päris mitmeid. Lauri Tikerpe muuta oma suhtumist ja mõt- Eriti muidugi raadioreklaamid, copywriter lemisviisi? Häirivalt suur hulk Ave Paavo mille üle võib kodumaine rek- Adell Saatchi & Saatchi Eesti reklaame on laiemalt vaa- ASi Liiwi Heliis imporditava ja laamitööstus põhjusega uhke dates üsna hambutud. vahendatava kauba olla. Ja ka muudes kategooria- Tellijale sooviks rohkem jul- tootejuht tes. Samas, mõnede võidutööde Kuldmuna ei olnudki nii kuld- gust, skandaaliihalust, intelli- puhul lubatagu mul siiski jääda ne. Ainult viies kategoorias ka- gentset anarhismi, eristuvust, aubamärgid annavad ini- eriarvamusele. Aitäh! heteistkümnest peeti töid kõi- oma ninast ja käsiraamatutest K mestele lubadusi, mida Kriipiv on aga see lugu, et ge kõrgema auhinna väärili- kaugemale vaatamist! kahjuks ei suudeta täita. Kohalikud ettevõtted on järjest enam asunud looma kaubamärke, mis lubavad täi- ta tarbijate kõrgendatud ootu- sed. Mida suuremaid lubadusi kaubamärgi omanik annab, seda suuremad on ka ootu- sed. Paraku tuleb aga tõdeda, et paljud kaubamärgid ei suu- da siiski antud lubadusi täita. Parim näide on Elioni bränd, mis lubab ülisõbralikku ja pe- rekeskset lähenemist. Tahtsin jagada interneti- Elioni positiivne reklaam heast teenindusest tekitab ühendust kahe arvuti vahel. klientides pahatihti pettumust. Foto: Julia-Maria Linna Kuhu ikka mujale helistada kui reklaamitud Elioni. Rääki- ma. Lõpuks uuris, kas mul on saanud nad üldse aru, miks sin oma loo, et vajan mingit olemas kaablitangid. Muidu- ma seda ütlesin. Tulid kohale jagajat (ruuterit) ja põrandast gi mul neid ei olnud. Soovitas ja tegid asja korda. tuleb teise arvuti jaoks juhe, hankida, kuna nendega ole- Minu ootused Elioni kau- mis on pandud juba selleks vat kitsas. bamärgile olid seekord tundu- ehitamise käigus, aga sellel Küsisin, kas poleks võima- valt suuremad, kui ma vastu pole otsikut. Teenindaja küsis lik tulla inimesel ja vaadata, sain. Esmakordselt lugesin läbi vaid, kuhu läheb juhtme teine milline jagaja (ruuter) mulle konkureeriva internetiühen- ots ja soovitas helistada pai- sobiks. Olin valmis kohaletu- duse pakkuja tingimused. galdajale. leku ja konsultatsiooni aja Järjest enam ilmub turule Helistasingi. Too imestas ja eest maksma. Öeldi, et kon- uusi kaubamärke, sh ka juba ütles, et loogiline ju, et esime- sultatsioonide jaoks ei jätku rahvusvaheliselt tuntud kau- se arvuti juurde seinakontak- inimesi. bamärke, mis aga on sageli ti. Teenindaja soovitas mul Läksin siis hoopis Rocca al siinsetele tavatarbijatele veel minna osta juhtmele otsik. Mare K-Arvutisalongi. Mulle täiesti tundmatud. Ootan hu- Küsisin, kas on mingi ni- soovitati ruuter, võeti kaasa viga, milliste kampaaniate ja metus, et ei eksiks. Elektri- kaabliotsik ja kui ma ütlesin, lubatustega nad meid üllata- kaupade poes pidavat aru saa- et mul pole kaablitange, ei vad. Kallis kaup pole Kui lähedal müügimehele võib olla hea kohv? argument

Vaid nupuvajutuse kaugusel, kui tellid meilt muretu kohviteenuse. Ekke Lainsalu koolitaja Nüüd KUUMAJOOGI AUTOMAAT Vendor Coffee Fresh 2000 kuumakse ainult

Alati lai valik värskeid ja ida öelda siis, kui klient kvaliteetseid kuumi jooke 995.- Mpeab teie firma toodet- tavahind 1600.- Värske kohv vaid teenust liiga kalliks? nupuvajutuse kaugusel Joogi kangust ja kogust Esimene vastus: lihtne reguleerida Kas te olete kunagi välja Raha- või magnetkaardisüsteemi arvutanud madalama kvali- paigaldamise võimalus teedi hinna? Katkestuste Säästad aega ja raha hinna, kulutatud aja hinna, lisatelefonikõnede hinna, Hind sisaldab igakuist hooldust, peavalu ja lisatööde hinna? tooraine kohaletoimetamist ja Kui kalliks see võiks teile seadme 5 aastast garantiid. minna? Näete ise – kõrgem Pakkumine kehtib kuni kvaliteet tegelikult hoopis 01. juunini 2004. säästab teie raha pikemas perspektiivis! LISAKS VÕID VÕITA KONTORISSE EHTSA ESPRESSO-MASINA Saeco Royal! Teine vastus: Kui me oleksime odavamad, kas te siis tahaksite seda toodet või teenust? Vendor Saeco Royal Suurepärane, siis järeli- espresso- ja cappuccino- masin kult on teie seisukoht, et te tegelikult tahate seda. Vaa- Vaata lähemalt www.vendor.ee tame koos, kuidas me saa- me seda teile võimaldada.

Kolmas vastus: Mul on hea meel, et te mai- nisite hinda. See on meie teenuse ostmise juures kõi- Vendor Eesti OÜ, Luite 19a, 11313 Tallinn, tel 699 9813, ge parem osa. Kui me jaga- e-mail [email protected] me hinna kuude peale ära, siis on teie tegelik igakuine kulu oluliselt väiksem kui konkureerivate firmade tee- nust kasutades. arvamus 26 Äripäev 13. aprill 2004 toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0183, e-post [email protected]

Pada ja katel – Linnahall ja nukuteater

elmisel nädalal etenduste- seeria lõpetanud “Grease’i” E Liis Kängsepp piletite ümber tekkinud sega- Äripäeva reporter duses sõimavad mõlemad osa- pooled üksteist – nukuteatri arvates on topeltpiletite müü- gis süüdi Linnahall, Linnahalli üheksandasse ritta piletid ost- arvates ei teinud nemad mida- nud inimesed suunati ootama- gi valesti. tult kõige viimasesse ritta. Nii Linnahall kui ka nuku- Nii nukuteatri kui ka Linna- teater müüsid “Grease’i” eten- halli juhtide suhtumisest jäi kõ- dustele üheksanda rea välja, lama ülbe röögatus – kulla ini- kuid Linnahallist ostes maksis mene, te oleksite pidanud ar- pilet 95 krooni, Nukuteatrist vestama, et kui te nii kallisse 395. Linnahallist pileti ostnud sektorisse ostate teistest neli inimesed pidid üheksanda rea korda odavamad piletid, siis asemel aga istuma hoopis 32. võib tekkida mingi jama. Või plastmasstoolidest komplek- nagu ütles mulle Linnahalli fi- teeritud lisareas. nantsdirektor: “Nende kohta, Mind kui tarbijat ei huvita, kes ostsid meie käest need 95- miks Linnahall ja nukuteater kroonised piletid, arvas nuku- omavahel müügitingi- teater, et nad võivad mustes korralikult ” Mind istuda ükskõik kus kokku ei leppinud. huvitab, nurga taga.” Üür vabaks ja lõpp linna Mind ei huvita ka kumb kahest Minu meelest ei naiivne eneseõigus- asutusest on ole normaalne, et ini- tus, et tegelikult ei süüdi, et ma mene peab piletit os- oleks Linnahall tohti- pidin istuma 23 tes paanitsema, kas priiskavale majaprogrammile nud neid pileteid oma rida tagapool. tal mingit jama ei raamatupidamisest tule. Naiivne on end odavamalt müüa ja üldse oli õigustada väitega, et kõik vii- änane Äripäev tõestab veenvalt, et juhtkiri korter kõrgub läbi kahe korruse. Tema üheksas rida sellel piletil trü- masesse lisaritta pandud ini- Tallinna linna munitsipaalmajade taotles sellise suurusega korterit ja selle kiviga. mesed said kompensatsiooni ja Mind huvitab, kumb kahest kes ei saanud, ei käitunud pii- T ga korteri soetavad. Sundüürnikuna on ka sai, aga linn ei oleks seda pidanud ehitamise projekt “5000 eluaset asutusest on süüdi selles, et savalt pretensioonikalt. Tallinnasse” on läbi kukkunud. Sund- kirjas ka inimesi, kellel tegelikult on talle andma. ma selle üheksanda rea ase- Kolmapäeval, kui Äripäevas üürnike jaoks on korda tehtud 1115 kor- võimalik endale kinnisvara soetada. Samal ajal ragistab linn aina edasi raha mel pidin enesele ootamatult ilmus nukuteatri juhi Meelis terit, aga sundüürnikud elavad vaid 420s Kõik need erinevad grupid ei tohiks kulutada utoopilise programmi elluvii- istuma 23 rida tagapool ja Pai lubadus inimestele uued korteris. samadel alustel abi saada. Seepärast ei miseks: tänavuses eelarves on selleks miks minu ja paljude teistega piletid anda, saatsin teatri ukse Ühtsele grupile nimega “sundüürni- tohiks neid ka üldse vaadata kui ühtset mõeldud 120 miljonit krooni, 200 mil- ebaviisakalt ümber käidi. Miks taha oma piletitega kaks noort kud” munitsipaalelamute ehitamine tu- gruppi nimega “sundüürnikud”, vaid pi- jonit kulus juba kahel eelmisel aastal. ma pidin nägema vanu inime- inimest, kes saadeti sealt mi- si, kes ei saanud ümbertõstmi- nema. “Aga te ju vaatasite eten- Munitsipaalmajad kerkivad edasi nagu leb peatada. Äripäev pakub järgmist la- gem kui pensionäre, töötuid, paljulap- se pärast etendusest midagi duse ära,” oli kassapidaja sõ- hendust: lasta üüri piirmäär vabaks ning selisi peresid jne. omal ajal Lasnamäe ja täpselt samuti aru? Mind hämmastab mõle- num. “Kõiges on süüdi Linna- aidata siis neid inimesi, kes vabalt kuju- Teiseks ei tööta süsteem praegu selle- tuleb need nüüd peatada. Sest mida ma osapoole reageering minu hall!” Pada sõimab katelt, ühed nevate turuhindade juures endale jõu- pärast, et isegi kui munitsipaalelamu- rohkem raha neile kulutatakse, seda pärimisele, miks 95 krooni eest mustad mõlemad? kohast eluaset leida ei suuda. tesse asuvad elama vaesemad inimesed, vähemaks jääb raha nende inimeste toe- Praegune süsteem ei tööta. Esiteks käib uue korteri eest maksmine neile tamiseks, kes sundüürnike kirevast selts- jagunevad sundüürnikud erinevatesse üle jõu ja nad jäävad linnale lihtsalt konnast seda kindlasti vajavad. Tõelisi sotsiaalsetesse gruppidesse. On näiteks võlgu. Tallinnas on kõige kõrgem üüri abivajajaid võiks linn seejuures aidata Skandinaavia mudel sobib Eestile palju üksikuid vanainimesi, kes jääksid piirmäär 15 krooni, uute munitsipaal- rahalise otsetoetusega, mitte enam uusi turuhinda makstes eluasemeta – seda majade ruutmeetrihind aga 20 krooni. kortereid ehitada. Vastukaja Äripäevas ilmunud artiklitele Ulrica Forsilt (7.04., Andres Lipstokilt (7.04.) ja Esko Passilalt (8.04.) enam, et üüri piirmäära vabastades Munitsipaalkorterite asukad võlgnevadki soovivad omanikud tõenäoliselt nendest linnale kokku juba 8 miljonit krooni. õpetuseks lahendaks üüri piirmää- oome ja Rootsi ühiskonna- tegevusfondile. Ka see on sot- ra kaotamine ka majaomanike prob- kui tülikatest üürnikest vabaneda ja Seega ei lahenda linn tegelikult nende L S kriitikud soovitavad Eestil siaalne turvasüsteem, mis Ees- tõstavad hinna lakke. inimeste toimetulekuprobleeme, kuigi leemid, kes ei saa praegu korterite loobuda Skandinaavia mude- tis puudub. Näiteks Eesti puue- Kuid sundüürnike seas on ka heal keskerakondlik linnavalitsus seda hääl- eest mõistlikku üüri küsida ning seepä- lite kasutamisest. Objektiivse- tega laste rehabilitatsioonitoe- järjel olevaid inimesi, kes oma sundüür- te püüdmisel armastab rõhutada. rast ka maju korda teha. Seejuures pole ma pildi saamiseks tasuks kü- tused ei taga nende kasvamist niku staatust ära kasutavad, kui neil kord Või võtame selle tänases Äripäeva loos karta, et omanikud üürnikke liigselt sida Ulricalt ja Eskolt, millis- maksumaksjaks, vaid tekitavad juba on võimalus soodsa üüri eest ela- küsitletud sundüürnikust daami, kellel nöörida saavad. Kui on palju vabu pin- test sotsiaaltoetustest nad “mugavaid maksumaksjate ar- oleksid nõus loobuma, kui da. Neile annavad munitsipaalkorterid on üks lambipirn ja kes ei jõua kuidagi du, tulevad hetkeks üles aetud üürihin- vel elajaid” juurde. Erinevate nende kodumaa valib Eesti li- toetuste maksmine on olnud ebavõrdse eelise näiteks väiksema pal- 3000 krooni kuus korteri eest maksta, nad jälle kõbinal alla. Niiviisi hoolitseb beraalkapitalistliku ühiskonna- majanduslikult põhjendatud ka gaga inimeste ees, kes ise pangalaenu- aga kelle 75ruutmeetrine munitsipaal- turg kõigi, ka sundüürnike eest. mudeli. praegustele heaoluriikidele. Kas nad vähendaksid Eesti Niisamuti peaks Eesti mõt- tasemele oma puudega inimes- lema sellele, et praegu enne- te ja nende hooldajate toetusi, repliik tustöösse suunamata investee- Äripäev 5 aastat tagasi töötusrahasid või tervisekulu- ringud toovad endaga tulevi- tusi? Ka paljudes muudes kus kaasa suure arve. Kui riik Suured silmad on ka 13. aprill 1999 “ühiskonnale raha kokku hoid- saab maksude vähendamisest vates meetmetes” võib Eesti väidetavalt rohkem raha, siis tööpuuduse-hirmul Reformierakond varjab oma sponsoreid Põhjamaadele eeskuju anda, maksuraha kasutamisel võiks Eelmisel neljapäeval avaldas Äripäev Mati Feldmanni repliigi sest Eestis neid lihtsalt pole. riik eeskuju võtta Põhjamaa- “Hinnatõusu-hirmul on suured silmad”: kui tegelik hinnatõus Reformierakonna ametlikus, 5 miljoni krooni suuruses vali- Pole isegi, millest vähendada. dest. Praegu näitame maail- oli märtsis (aasta baasil) vaid 0,4%, siis tarbijatele tundus, et miseelarves on näidatud 2,1 miljoni krooni allikana OÜ R- Ameerikat eeskujuks tuues male uhkusega Eesti säravat hinnad tõusid viimasel 12 kuul 9,2%. Hooldus. Mitu poliitikut teistest erakondadest arvab, et unustatakse, et mitmesaja-aas- Pärsia vaipa, mille alla on pü- Nüüd tuleb tõdeda, et ka Tallinna linnapea ja Keskerakon- sellise kummalise firma taga on need sponsorid, kes ei soovi tase ajalooga suurriigis tege- hitud kümnete tuhandete nõr- na esimees käitub kui inimene, kes sündmuste kirjeldamisel oma nime seostamist avalikult Reformierakonnaga. leb heategevusega ligi 90% gemate vajadused ja elud. ennast majandusstatistikast häirida ei lase. “Miks kasvab Kokku toetasid firmad Reformierakonda 2,4 miljoni ja elanikkonnast, üks inimene Peep Ehasalu, TBWA/ tööpuudus?” nõuab Savisaar laupäevases Postimehes valitsust eraisikud 1,9 miljoni krooniga. Riigieelarvest jõudis Reformi- annetab keskmiselt 12-le hea- Guvatrak kritiseerides. Eks siis ütleme talle, et tööpuudus tegelikult ei erakonna valimiseelarvesse 766 770 krooni ja liikmemaksu- dest laekus 24 870 krooni. kasva. 2003. aastal langes töötuse määr 10 protsendini, mis Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Suurim eraisikust Reformierakonna toetaja on USA noor Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn on viimase viie aasta madalaim. Veel enam, telefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 ärimees Morgan Hammerbeck, kes lisas erakonna valimiseel- e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee konjunktuuriinstituudi andmetel on ka tavaini- TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 meste seas hirm tööpuuduse kasvu ees haru- arvesse 360 000 krooni. REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Hetkeseis: Täna on Reformierakonna rahastajad – nagu TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 kordselt väike, nii et kokkuvõttes on optimistid Tellimishind 12 kuuks 2100 kr. Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee. Trükk AS Kroonpress ka teiste erakondade sponsorid – üldiselt teada ning nendest hetkel lausa ülekaalus. Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. saab ülevaate tänasest Äripäevast. Reformierakond sai tänavu Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende Kertu Ruus esimesel kvartalil 3,5 miljonit toetust. reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. [email protected] Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. arvamus toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0183, e-post [email protected] Äripäev 13. aprill 2004 27

9 aastat turismiturul

REISID VENEMAA, UKRAINA, MAJUTUS VALGEVENE, Odav võõrtööjõud – tänan, ei! VIISATEENUSED TEISED SRÜ RIIGID Pärnu mnt 20a, Tallinn Tel 646 1390, tel/faks 646 3601, e-post [email protected] Täna arutab Riigikogu välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, mis lihtsustaks võõrtööjõu tulekut Eestisse

iiride täielik avanemine kolumn vendab seniseid ning tekitab bama hakkavad, tegemist os- VÄIKEBUSSIDE RENT LIIMISEADMED P ida suunas – see on tule- uusi sotsiaalseid probleeme. kustöölistega, keda Eestis tõe- mus, kui riik leevendab Esiteks, taas hakkab kasvama poolest napib? Kes ja kuidas JA REISIKORRALDUS Harri Taliga
PVA-liimidele, mööbli- nõudeid, mis täna reguleeri- tööpuudus, mis viimastel aas- hakkab hindama nende kutse- ja puidutööstusele Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees www.hage.ee vad välismaalaste töötamist tatel veidi langes. Teiseks kii- tunnistuste vastamist rahvus-
kuumsulatusliimidele Eestis. reneb kohaliku oskustööjõu vahelistele standarditele? tel 52 23 066, 51 48 124
kuumliimipulgad Euroopa Liidu liikmena lahkumine ELi riikidesse. Miks Välismaalaste seaduse pakendite liimimiseks ootaks meid ees odava tööjõu peakski väljaõppinud ja tööko- muutmisega seonduv annab U U S K A U P ! massiline sissetoomine Vene- gemusega keevitaja nõustuma taas kord tunnistust sellest, et
maalt, Ukrainast, Valgevenest, töötama alampalga eest? Eestis napib sotsiaalset vastu- liimirullid 72–180 mm aga miks mitte ka Hiinast või tustunnet ning et nn reaalpo- Lõuna-Ameerikast. Pandora Kokkuvõttes riigi liitika meetmed ei pruugi ühti- Tel 656 3312, mob 056 569 482 laegas avaneb kohe, kui riik maksutulud vähenevad da ametlikult välja kuulutatud [email protected] lubab kolmandate riikide ko- Riigi tööturuameti loodud töö- eesmärkidega. Soov ELiski re- danikel töötada üksnes viisa vahenduskeskkonnas (www. hepappi teha ilmnes esmalt tõ- www.pakarte.com alusel ega nõua neilt enam amet.ee) võib igaüks ise veen- siasjas, et Euroopa Sotsiaal- tööluba. Väidetavalt aitab os- duda, et sellised “tööpakkumi- fondi rahale lootes vähendas 5. mail ilmub majandusnädalalehe kustööliste töötamine üksnes sed” on üsna tavalised. Kok- Eesti tänavuses riigieelarves Delovõje Vedomosti erileht viisa alusel suurendada Eesti kuvõttes vähenevad riigi mak- enda panust aktiivse tööhõive- majanduse konkurentsivõimet. sutulud ning paratamatult te- poliitika rahastamisse. Interjöör ja Et vastata küsimusele, mil- kib täiendav surve Eesti eelar- Nüüd tahetakse teha teine kodutehnika line on meie tegelik konku- vele – rohkem kulub vahen- samm, mis süvendab veelgi rentsivõime täna, tuleb vaada- deid töötu abirahaks, ühiskond pingeid meie tööturul. Vaevalt Reklaam telefonil 667 0144 ta Eesti majandust iseloomus- ei vabane kohustusest ravida nõustub EL tulevikus lahenda- tavaid näitajaid. 2002. aastal haigeid ja maksta pensione. ma Eesti sotsiaalprobleeme, moodustas meil tootlikkus napi Kolmandaks, pelgalt õhu- likvideerima vaesust ja sot- viiendiku ELi keskmisest Meie trumpideks võngutamiseks jäävad kõik siaalset tõrjutust, kui riigi po- ACltius onsult (Eurostati andmetel 21,8%). ” peavad olema heietused kvaliteetsest ning liitika tekitab uusi kitsaskohti. FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK Tööjõukuludes on Eesti maha- kvaliteet ja lisandväär- tööturu vajadustest lähtuvast jäämus veelgi suurem – meil tus, mitte odav töö- kutseharidusest, kuigi vähe- Riigi poliitika peab Tõnismägi 3a, tel 646 3760 tööhõivet suurendama [email protected] jääb minimaalne tunnipalk tä- jõud. malt sõnades rõhutavad selle www.altius.ee navu veel allapoole 1 euro ta- vajalikkust nii tööandjad kui Parem tulevik on Eestile taga- set (14.60 kr), samas kui nt ka riik. On üsna loomulik, et tud vaid siis, kui riigi poliitika Inglismaal ja Prantsusmaal on soovi hoida madalal meie pal- noored ei soovi õppida oskus- suurendab tööhõivet, pakub see kuus-seitse korda kõrgem. gataset. Ilmselt oleks võimalus tööliseks, kui needsamad kut- sobivat ja hästi tasustatud tööd jätkata veel mingigi aja jook- sehariduse hädade üle kurtjad kõigile soovijatele ning toetab Valitseb lühiajalist kasu sul majandustegevust harju- teevad kõik selleks, et mitte kaasaegsel tehnoloogial põhi- taotlev mõtteviis muspärasel viisil vägagi ahvat- maksta väärilist palka keeruli- nevat produktiivset tootmist. Järelikult suudavad selle argu- lev. Seetõttu ei suudeta või ei se ja lisaväärtust loova töö eest. Meie trumpideks peavad mendi kasutajad näha meie tahetagi loobuda ühepäevape- Nõiaringist välja murdmiseks olema kvaliteet ja lisandväär- konkurentsieelist vaid odavas remehe mentaliteedist ning ot- ei tekigi mingit võimalust. tus, sest maailmas leidub alati tööjõus ning on ammu unusta- sida arenguteid, mis tagaksid Paratamatult lisandub küsi- kohti, kus tööjõukulud on ma- nud mõttegi Eesti Nokia leid- edu pikemas perspektiivis. mus riigi suutlikkusest teosta- dalamad kui Eestis. Esmapil- misest. Pole mingit kahtlust, et Panuse tegemine võõrtöö- da efektiivset kontrolli selle gul odav võõrtööjõud toob aga kogu sellel retoorikal on vaid jõu massilisele sissetoomisele üle. Kas tõesti on nende sada- kaasa vaid sotsiaalse dumpin- üks eesmärk – varjata lühiaja- on juba ette määratud läbikuk- de ja tuhandete inimeste pu- gu ja läheb kokkuvõttes kalliks list kasu taotlevate ettevõtjate kumisele, sest see ainult sü- hul, keda firmad ida poolt vär- maksma. Venemaa demokraatia aeg võib peagi otsa saada

iigid, kus sissetulek elaniku mis omistada kirjaniku töö toi- noloogiaid koordineerib presi- Rkohta sarnaneb Venemaa metajale või, veelgi enam, tsen- dendi administratsioon. Kõige Aleksander praeguse tasemega, säilitavad sorile. Paljud Vene töösturid, edukamaks näiteks oli Kodu- Etkind demokraatia keskmiselt 15–20 sotsioloogiaprofessor näiteks Jukose asutajad, nägid maa partei loomine presidendi aastaks. 1991. aastal tekkinud Euroopa Ülikoolis oma äri oivalist kasvu. Nüüd administratsiooni poolt kaks 12. mail Vene demokraatia aegumis- Peterburis on mõned neist vanglas või kuud enne parlamendivalimi- tähtaeg võib hakata kätte jõud- eemale hirmutatud. Kurnatud, si, mis tõmbas ära protestihää- ilmub nädalalehe ma. vad erafirmad, mitte riik. Kõi- kuid edasipüüdlikule rahvale led liberaalsetelt parteidelt ja Delovõje Vedomosti Putini esimene ametiaeg ke, mida Vene kodanik võib elutähtis majanduskasv oli pre- kommunistidelt. Kaks kuud pä- osutus majanduslikult edu- supermarketist leida, kaasa ar- sidendikampaania keskseks rast oma hämmastavat võitu kaks, aga poliitiliselt ebaõn- vatud supermarketeid endid, teemaks. partei lagunes. ERILEHT nestunuks. Venemaa on rikas toodavad või impordivad era- Inimesi ei saa kasvu osas Vene poliitikaeksperdid, riik vaese elanikkonnaga ja firmad. tüssata, sest nad tunnevad oma avaliku arvamuse spetsialistid ümberjaotamisskeemid toimi- Ka kasvu peamine mootor, rahatasku sisu. Küll aga võib ja konsultandid panevad kõik vad sellistes tingimustes hästi. nafta, on erakätes. 1980ndate manipuleerida nende arusaa- edusammud ja läbikukkumised Need ei toimi aga kaua. lõpus teatas Mihhail Gorbat- misega sellest, kas kasvu too- Vene poliitikas “poliitiliste teh- Putin lubas Venemaa SKT aas- ðov, et Venemaa nafta on prak- jad on Hodorkovskid või noloogiate” arvele. Nende elu- Auto taks 2010 kahekordistada. See tiliselt otsas. Nüüd kinnitab Putinid. Ja tundub, kutse on viimastel Auto parandaks demokraatia välja- Putin, et teeb Venemaast maa- et kasvu ei omistata Putini aastatel nii oluliseks vaateid, kuid Putinil on vähe ilma juhtiva tootja Saudi Araa- mitte neile, kes seda ” esimene muutunud, et Vene- täidetud lubadusi. Tðetðeenia bia ees. See on tõepoolest kor- toodavad, vaid nei- ametiaeg oli maal tähistatakse Test väike-keskauto praktilisuse seisukohalt n Matka- sõda venib, rassismi levides ta- daminek. Kütusesektor tagab le, kes selle eest ka- majanduslikult nüüd 25. veebruaril karavanide ja reisibusside rent n Suvesündmused – petakse välisüliõpilasi. Rahvas- Venemaa kasvu, õõnestab Araa- ristavad. Putini ja edukas, aga poliitilise konsultan- kokkutulekud, laadad jms n Kütuse hind. Mis muutub, tik kahaneb, kuid sisserännet bia tootjate ja OPECi jalgealust tema kildkonna äriks poliitiliselt di päeva. kuidas mujal? n Pesulate võrdlus n Automaailma trendid, takistatakse ideoloogilistel põh- ja võimaldab seega naftahin- on poliitika. Need ebaõnnestunud. Sellel aastal val- seosed ja sündmused n Kanada spetsifikatsiooniga justel. Sõltumatu meedia on dade langust. Putini jaoks aga inimesed, keda on landas Putin sel päe- autode registreerimine peale 1. maid n Uue automudeli välja surnud. on probleem see, et see ei ole vorminud julgeolekuteenistus, val Venemaa ettevõtlusreformi- turuedu saladus n EL ja Eesti autoturg n Ülevaade: uute Venemaa rahvusvaheline mitte Vene riigi, vaid eraette- on tarvitusele võtnud mõiste de arhitekti, peaminister Mih- automudelite tulek Eestisse positsioon on halvem kui ku- võtete kordaminek. “poliitiline tehnoloogia”. hail Kasjanovi justkui tähista- nagi varem. Türgi ja Ukraina Sõltumatute kohtute loomi- Need nn tehnoloogiad ula- des “poliitilise tehnoloogia” taotlevad Euroopa Liiduga lii- se, varaõiguste tagamise ja õig- tuvad püünisparteide loomisest ülekaalukat mõjuvõimu. Selli- Reklaam telefonil 667 0147, Eduard Stogov tumist, Venemaa mitte. Putin laste maksude kogumisega on ja vastaste seaduslikust taga- ne valitsemisstiil suretab pike- panustab majanduskasvule kui riigi roll ettevõtlusele soodsa kiusamisest valede arvamuskü- mas perspektiivis välja nii ma- oma isikliku populaarsuse alu- keskkonna loomisel otsustav. sitluste avaldamise ja valimis- janduskasvu kui demokraatia. sele. See on aga kehv panus. Kuid omistada Vene ettevõtete tulemuste võltsimiseni. Uus asi Venemaa majanduskasvu loo- edu riigi pingutustele on sama on seejuures see, et neid teh- Copyright: Project Syndicate 28 Teisipäev 13. aprill 2004 Äripäev

palju õnne!

Andres Koern 58 Põltsamaa Felix ASi tegevjuht

Mihkel Reinsalu 40 Eesti Päevalehe ASi reklaamidirektor

Einar Soe 34 Tesman Auto ASi tegevjuht

Prantsuse Kultuurikeskus õpetab prantsuse keelt kõigi ministeeriumide töötajatele, paremal keskuse direktor Jean-Louis Pelletan. Foto: Indrek Susi Euroliit ahvatleb prantsuse keelt õppima

Eestis on ligi pool tuhat keele tundides käib vaid 17 inimest. lest hakkasid huvituma need ametni- Prantsuse keelt õpib poolsada ametnikku, kes lahkuvad Kursuse tasu maksab ministeerium. kud, kes osalesid Euroopa Liidu ot- välisministeeriumi ametnikku Kõikidele siinsetele ministeeriumi- sustusprotsessis. Paljude eesmärgiks kaks korda nädalas pool- dele ja suurele osale ametitest pakub polnud prantsuse keele selgeks saa- ministeeriumide prantsuse keelt õppivate ametnike arv ärilause teiseks tunniks töölaua ta- prantsuse keele kursusi Tallinnas asuv mine, vaid keele loogika ja häälduse • välisministeerium ...... 56 gant ning istuvad koolipin- Prantsuse Kultuurikeskus. Mingi hulk mõistmine. Orunuki sõnul on keele- • rahandusministeerium ...... 46 ametnikke õpib ka keelte- õppurite hulgas ka neid, kes ki – algab prantsuse keele Praegu on • majandus- ja koolides. Prantsuse riik toe- tahavad Brüsselisse tööle. kommunikatsiooniministeerium .... 32 ” nii, et töö tund. tab kultuurikeskuses ühe Frankofiili ja Tallinna • kaitseministeerium ...... 28 ametniku kursust 1000 segab keele Prantsuse Lütseumi direk- • põllumajandusministeerium ...... 17 Kristiina Randmaa krooniga poolaastas, teise õppimist. Ma tori Lauri Leesi hinnangul • keskkonnaministeerium ...... 20 [email protected] 1000 krooni tasub kas mi- eelistaksin, kui õpib kokku Eestis prantsuse Allikas: ministeeriumid nisteerium või osaliselt saaksin pärast keelt paar tuhat täiskasva- Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 11 ametnik. tööd minna. nut, lõviosas ametnikud. Mullu õppis Prantsuse Kultuurikeskuses läheb prantsuse keele tundi kaitsemi- Kui möödunud aasta Tema sõnul vallandas prant- üle 800 ametniku Reelika Semjonov, nisteeriumi avalike suhete osakonna jooksul õppis kultuurikes- suse keele õppimise buumi prantsuse keelt juhataja asetäitja Reelika Semjonov. kuses prantsuse keelt üle kaitseministeerium ametnike avastus, et ELi ja õppivate ametnike arv Meelis Virkebau “Praegu on nii, et töö segab keele 800 ametniku, siis nüüd käib prant- NATOga seotud linnad – Brüssel, Luk- uus AS Baltex 2000 juht õppimist. Ma eelistaksin, kui saaksin suse keele tundides üle 400 riigi- semburg ja Strasbourg – asuvad prant- 1998 pärast tööd minna,” räägib juba kolm ametniku. “Praegu on algajaid kõige suskeelses keskkonnas. 1999 Selleks mind aastat keelt õppinud Semjonov. Ku- rohkem, põhimass on 30–35aastased Leesi andmetel on Eestis mitmeid 2000 ” võetigi tööle, nagi tulevikus tahab ta töötada NATO naised,” märkis kultuurikeskuse pe- poliitikuid, kes räägivad prantsuse 2001 et saaks kasumlik peakorteris Brüsselis ja vestelda sisu- dagoogikanõunik Liina Altvee. keelt vabalt, näiteks Kristiina Oju- 828 ettevõte. listest asjadest prantsuskeelsete polii- Rahandusministeeriumi koolitus- land, Toomas Hendrik Ilves ja Jüri 2002 tikutega. osakonna peasepetsialisti Kaisa Oru- Adams. Ka Brüsselis tööd alustav 2003 Kokku õpib kaitseministeeriumis nuki sõnul algas suurem õppimine eurovolinik Siim Kallas on aastaid 0 200 400 600 800 Äripäev Online 12.04.2004 prantsuse keelt 28 ametnikku, inglise kolm aastat tagasi, mil prantsuse kee- prantsuse keele kallal pusinud. Allikas: Prantsuse Kultuurikeskus

)F%ESTI+INDLUSTUS