Riia Linnapea Pole Nõus Laevaliini Tallinkile Andma

valuutakursid 21.02. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 11,98 EEK Ilma teeksime vaid uue tehnoloogiaga EUR 1,31 USD Eesti võimalus on kõrgtehno- loogilise tööstu- SEK 1,72 EEK se arendamine – traditsioonili- ÄP indeks 21.02. ses tööstuses jääme nagunii alla, kirjutab 1455,94 -0,16% Kaarel Kilvits TEISIPÄEV • 22. veebruar 2005 TTÜ professor • nr 36 (2816) • hind 15 kr Kaarel Kilvits. lk 23 Odav elekter erafirmalt Viis aastat tagasi erastatud Läänemaa ja Narva elektrivõrgud suudavad elektrit müüa Eesti Energiast odavamalt, sest on tegevuskulusid vähendanud ja investeerinud mõistlikumalt. lk 2, 22

ASi Fortum Elekter juhatuse liige Märt Jemmer on veendunud, et erakapital suudab elektrivõrke majandada efektiivsemalt. Foto: Andras Kralla

Schenker on 468 Tormikahjudest ligikaudu järjepidevalt Rootsi võtab priske kasvanud 431 pool välja makstud 399 dividendi TeliaSonerast käive, mln kr Kindlustusfirmadelt on Lääne- Ajal, kui Eesti valitsus kaa- 311 329 Eesti tormikahjude hüvitist nõutud kokku umbes 188 miljonit krooni. lub TeliaSonera ostupak- kumist, kogub Rootsi riik 192 Kõige suurem summa, 84 miljonit krooni, on esitatud If Eesti Kind- TeliaSonerast dividende ega lk 8 lustusele, millest umbes 40 miljo- kiirusta osaluse müügiga. nit on juba välja makstud. lk 4 prognoos transport 200420032002200120001999 Allikas: Äripäev Tallinna börs sai aastaga Puidust aluste sissevedu Schenker avas juurde neli liiget muutub karmimaks. lk 14 mööblilao Eelmisel aastal lisandus Tallin- äriidee Juhtiv logistikafirma Schenker Riia linnapea Gundars Bojars na börsile neli liiget: Carnegie avas eile Liival Soome mööbli- Investment Bank, Latvijas Uni- Vanapaber sünnib Räpinas tootja Indoor Group teenin- banka, Fischer Partners Fond- uuesti joonistus- ja tarbepa- damiseks 5700 m2 suuruse Riia linnapea pole nõus kommission ja E*Trade Sverige. berina ning pakkenurkadena. mööbli spetsiaallao. lk 7 Põhjuseks toodi Balti turu potent- lk 16 laevaliini Tallinkile andma siaali ja oma klientide huvi. lk 9 Riia linnapea Gundars Bojars pole rahul Läti transpordi- turundus Veskimägi peab ministriga, kes on Riia–Stockholmi laevaliini teemal töövõimetushüvitiste pidanud läbirääkimisi Tallinkiga. Linnapea ennustas, et Uus e-arvete portaal PR-teenust kasutatakse kõige taoline kingitus eestlastele võib pankrotini viia kohaliku enam toote tutvustamiseks. piiramist väheseks lk 3 alustas tegevust lk 4 laevandusettevõtte Riga Sea Lines. lk 5 lk 20 uudis 2 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] Erastatud võrkudest odavam elekter Erastatud Läänemaa ja Narva elektrivõr- gud suudavad oma klientidele vahenda- da elektrit odavamalt kui 1. märtsist hinda tõstev Eesti Energia.

Sirje Niitra [email protected] Läänemaal ja Viimsis tegut- sev AS Fortum Elekter esitas möödunud nädalal energiaturu inspektsioonile hinnatõu- su taotluse, mille rahuldami- sel jääks elektri hind Fortumi võrgus Eesti Energia omast madalamaks. ASi Fortum Elekter juhatuse liige Märt Jemmer ütles, et kui inspektsioon taotluse rahuldab, tõuseb 1. septembril keskmiselt elektri hind nii era- kui ka ärikliendile 5%. “Kui arvestada viimase kolme aasta inflatsiooni või tarbijahinnain- deksi muutust, siis võib öelda, Viimsi SPA juht Peeter Kukk on rahul, et palju elektrit nõudva parafiiniahju töö ei kalline, sest Fortum tänavu neile elektri hinda ei tõsta. et reaalhind pigem langeb,” Foto: Julia-Maria Linna lausus ta. Eesti Energia summaarne põhitariif tõuseb 1. Elekter Eesti Energia võrgus muutub kalleimaks Elektrivõrkude erastamine märtsil 16,6%. Lõpptulemuse- na jäävad seni kõrgeks peetud summaarne põhitariif Fortum Elekter koos käibemaksuga, senti/kWh andis hea võrdlusbaasi Fortumi hinnad pisut madala- 123 kr maks kui Eesti Energial. hinnatõus 5,1% EE Jaotusvõrkude tariif indlasti on elektrivõrku- Fortumiga samal ajal erakä- sisaldab kuutasu 5 kr Kde erastamine välismais- Einari Kisel 117 majandusministeeriumi tesse läinud ASi Narva Elektri- 108 tele elektrifirmadele andnud võrk juhataja Ahti Puur ütles, hea võrdlusbaasi, kuidas tao- energeetika osakonna EE Jaotusvõrgud juhataja et nende piirkonnas on elektri lised ettevõtted peaksid are- Jaanuaritorm näitas, 126 kr hind kogu aeg olnud üks ma- hinnatõus 16,6% nema. Ei tahaks spekuleerida, dalamaid. Hetkel käivad läbi- ” et Läänemaal oli kes on Eesti parim võrguette- gu mõnevõrra halvem kui vä- rääkimised Eesti Energiaga. märksa vähem avariisid võtja, sest lähtekoht ning tin- lisfirmadele erastatud võrgu- “Kui saavutame neilt õiglased ja need likvideeriti kiire- gimused on olnud väga erine- ettevõtjatel: metalli maailma- tingimused, tuleb meil mini- mini kui mujal Eestis. vad. Erastamise õigsusest võiks turu hinnad on oluliselt kõrge- maalne hinnatõus ja mõninga- järeldusi tegema hakata umbes mad kui 4–5 aastat tagasi, mil- tele tarbijagruppidele võib see Arvi Hamburg, viie aasta pärast. lest tuleneb ka mõnevõrra kõr- energeetikaekspert praegu pärast isegi alaneda,” ütles ta. Puu- hinnatõusu Allikas: Fortum Elekter Fortum on Läänemaal ning gem uute seadmete maksumus ri sõnul on erastatud võrku- Viimsis viimase viie aastaga Jaotusvõrgule kui mõned aas- de edu saladuseks tehtud in- Energeetikaeksperdi, en- mas kulus Eesti Energial mõ- jatele tõesti 3 senti odavamad, teinud suuri investeeringuid, tad tagasi Fortum Elektrile. Sa- vesteeringud. “Kui meie alus- dise majandusministeeriumi nel pool elektriühenduse taas- kuid suurte koduklientide ja mistõttu on oluliselt parane- muti liiguvad tõusujoones ehi- tasime oma võrkude korrasta- asekantsleri Arvi Hamburgi tamiseks üle nädala. ettevõtete jaoks 6–7% kõrge- nud võrguteenuse kvaliteet. Se- tusteenuste hinnad. See aval- misega juba 1999. aastal, siis sõnul on Fortumi tehtud in- “Oleme rahul, sest teenin- mad. “Eriti suur hinnatõus on da on võimaldanud teha mõ- dub nüüd ka kõrgemas võrgu- Eesti Energial seisab see alles vesteeringud võrgu töökind- dus on väga operatiivne. Ise- neil elektriga kütjatel. Kui EE nevõrra kõrgem võrguteenu- teenuse hinnas. ees,” lisas ta. lust oluliselt suurendanud ja gi nende suurte tormide aegu puhul on elektrikütja keskmise hind kui OÜ-l Jaotusvõrk ja Võib eeldada, et kättejõud- Märt Jemmeri sõnul on nüüd pole enam selle uuenda- oli meil elekter ja soe vesi ko- ne hind 96,8 senti/kWh, siis tema eelkäijatel. Nüüdseks on va intensiivsema investeeri- Fortum teinud pidevat tööd misele nii palju vaja raha kulu- gu aeg majas,” kiitis Fortumi Fortumil 105,5 senti/kWh. suuremad investeeringuvajadu- misperioodi jooksul võib Jao- efektiivsuse tõstmiseks. Li- tada. “Jaanuaritorm näitas ku- ühe suurema kliendi Viim- Arvestades seda, et suurem sed Fortum Elektri võrgupiir- tusvõrgu võrguteenuse hind saks on ettevõte lõpetanud jukalt, et Läänemaal oli märk- si SPA juht Peeter Kukk, kelle osa elektrist müüakse püsita- konnas rahuldatud. Jaotusvõrk jäädagi mõnevõrra kõrgemaks kahjumlikud kõrvaltegevused sa vähem avariisid ja need lik- sõnul on Fortum Elekter luba- suga pakettidega, on tõenäo- hakkab 1. märtsil kehtima hak- kui Fortum Elektril, investee- ja vähendanud töötajate arvu. videeriti kiiremini kui mitmel nud, et elektri hind selle aasta liselt EE keskmine hind siiski kavate hindadega jõudma suh- ringute stabiilse taseme saavu- “Elektrivõrkude erastamisel pool mujal Eestis,” tõdes ta. jooksul ei muutu. odavam,” seisab Eesti Energia teliselt võttes samale investee- tamisel aga peaks hinnad taas on paljudes maades tulemu- Nimelt suutis Fortum Elekter Eesti Energia (EE) pres- kommentaaris. ringute tasemele, kus Fortum võrdsustuma, samas ka võrgu- seks nende parem majanda- kõik voolukatkestatud likvi- siesindaja sõnul on Fortumi Elekter on olnud juba mõned teenuse kvaliteet samaväärseks mine,” rääkis Jemmer. deerida 48 tunni jooksul, sa- uued hinnad väikestele tarbi- Loe ka juhtkirja lk 22. aastad. Samas on ajastus prae- muutuma.

Andke koormaid!

Rahvusvahelised kaubaveod ja logistilised teenused www.allando.com Euroopa riikidesse EESTI: Allando Trailways AS Narva mnt 53-11, Tallinn 10152 Tel +372-6691066 fax +372-6691044 [email protected] LÄTI: Latvia: SIA Allando Trailways Veru iela 5/9, Riga 1010 Tel +371-7357579 fax +371-7357578 [email protected] uudis toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 3

Veskimägi: haigushüvitise vähendamisest on vähe

Martin Järv Haigekassat, haiglaid, arste esindajad kohtumisel peami- [email protected] ” ja inimesi tuleks motiveerida nister Partsiga ettepaneku vä- Rahandusminister Taavi Ves- tegutsema selles suunas, et iga hendada ajutise töövõimetuse ki mägi sõnul on Eesti Tööstu- kodanik oleks terve, ja vähem hüvitisi 80 protsendilt 70 prot- se ja Tööandjate Keskliidu et- selles suunas, kuidas pakkuda sendile kindlustatu töötasust. tepanekud põhimõtteliselt õi- ja tarbida aina rohkem raviteenu- ETTK ettepanekut peab tõ- ges suunas, kuid tervishoid va- seid. siseltvõetavaks alternatiiviks jab terviklahendust. ka Eesti Energia personalijuht , rahandusminister Ministri sõnul on meid kõi- Taavi Veskimägi Ave Kala. “Tööandjate poolt pa- ge suuremad väljakutsed oota- kutud variandi rakendamine mas tervishoiusüsteemi finant- nekud on põhimõtteliselt õiges tegutsema selles suunas, et iga võiks töötajaid senisest enam silise jätkusuutlikkuse vajalike suunas, kuid üksikutest sam- kodanik oleks terve, ja vähem oma tervisele mõtlema pan- lahenduste leidmisel. Sellepä- mudest on vähe. Vaja on uut selles suunas, kuidas pakkuda na ning vähendaks kindlasti Tallinna linnapea Tõnis Palts saatis laupäeval erakonnakaas- rast on hea, et tööturu osapoo- suurt pilti, kuidas kompleksse- ja tarbida aina rohkem ravitee- fiktiivsete töövõimetuslehte- lastele Reformierakonda süüdistava kirja. Foto: Raul Mee led mõtlevad ja pakuvad välja te lahenduste abil muuta meie nuseid,” ütles ta. de hulka. Miinuseks on kind- lahendusi. tervishoiusüsteem efektiivse- Möödunud nädala nelja- lasti see, et haigena tööle tu- “Seega Eesti Tööstuse ja maks, motiveerides haigekas- päeval tegid Eesti Tööandjate levate inimeste arv suureneb,” Palts halvustas Tööandjate Keskliidu ettepa- sat, haiglaid, arste ja inimesi ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) ütles ta. Reformierakonda Erakonnakaaslastele Paltsu kiri algab järgmi- saadetud kirjas süü- selt: “Nädal aega on pealinnas käinud üks trall ja tagaajami- distas Tallinna linna- ne. Ajakirjanikud litsuvad uk- pea Tõnis Palts või- sest-aknast sisse, raekoda ka- muliitu kuuluvat Re- jab kuulujuttudest, oravapoi- sid käivad mossis nägudega, formierakonda linnale nagu oleks keegi nende see- kahjulike tehingute te- nesupi sisse s...nud. Ma mõt- gemises. lesin – sülitanud ja sealjuures lumpeniks sõimanud. Ajale- Villy Paimets hed on fantaasiarikkaid lugu- [email protected] sid-laule täis.” “Piritale ja Estonia puiestee- Kirjas hoiatab Palts Res Pub- le plaanitakse püstitada hiig- lica alahindamise eest: laslikke plekist ja klaasist kuu- “See, kes kunagi mõtles bikuid, kuna mõned abilinna- välja termini Reformi puudel pead on kinnisvaraarendaja- (Res Publica kohta – toim.), tele lubadusi andnud! Linna- võis üht-teist teada küll dema- osavanem tükeldab vanalin- googiast, aga kindlasti mit- napäevade korraldamise väi- te künoloogiast. Puudel, nagu kesteks juppideks, et Rebaste- enamus koeratõuge, on ustav, le raha andmine riigihanke- töötahteline ja intelligentne. Ei seadusest mööda pääseks. Aga pure pähkleid ega varasta. Ohu ajaleht kirjutab ikka, et polit- korral võitleb ja ei ole puu otsas sei uurib linnavõimu tegevust. isegi siis kui pauk käib. Linnavõim – see on aga avalik- Kui puudlit keti otsas alan- kuse silmis respublikaan Palts,” dada, mõnitada ja rikka rahva kirjutas Tõnis Palts laupäeval prassimise riismetega toita, lä- erakonnakaaslastele saade- heb ta ikka kurjaks küll. Kan- tud kirjas. natab küllalt kaua, aga lõpuks “Oravapartei tsahkerdab ja lööb hambad sisse. Olete vaa- susserdab, aga avalikkuse ar- danud, kui võimsad kihvad on vates ei tule linnajuhtimisega suus ka kõige ohutuma välimu- toime Res Publica!” kritiseeris sega koeral? Ei soovita väga lä- Tallinna linnapea koalitsiooni- hedalt uurima minna, kui puu- partnerit. del vihane on.” Paltsu kommunikatsiooni- Viimastel päevadel levivad nõunik Jaano-Martin Ots ütles, kuuldused, et Palts soovib Re- et tegemist oli iganädalase kir- formierakonna võimult tõrjuda jaga Tallinna Res Publica liik- ja kaasab pealinna võimuliitu metele. Kirjaga soovib linnapea Keskerakonna, viimase esimees informeerida erakonnakaaslasi Edgar Savisaar hakkab juhtima Tallinnas toimuvast. linnavolikogu.

Olari Taal soovitas viia rahapesu uurimise maksuameti alluvusse Riigikogu õiguskomis- liikme Jaanus Rahumä- jon arutas eile rahapesu- gi sõnul oli õiguskomis- ga seonduvat ega näinud joni arutelu teiseks ajen- vajadust rahapesu and- diks rahapesu tõkesta- mebüroo haldusala va- mise kriitiline olukord hetada. Lätis, kus kümmekond Nimelt oli Riigikogu panka on langenud rah-

julgeolekuasutuste järe- Olari Taal vusvaheliselt rahapesu levalve erikomisjon esi- kahtluse alla. Õigusko- mees Olari Taal saatnud jaa- misjoni huvitas Rahumägi sõ- nuari lõpus peaminister Juhan nul, missugune on praegu olu- Partsile kirja, milles ta soovitas kord Eestis. anda rahapesu uurimine polit- Rahumägi sõnul jõudis ko- seilt üle maksu- ja tolliameti- misjon eile selgusele, et nii- le. Taal oli seejuures viidanud sugust olukorda nagu Lätis, ei keskkriminaalpolitsei alluvu- ole Eestis praegu täheldada ja ses asuva rahapesu andmebü- puudub ka igasugune vajadus roo väidetavale nõrkusele. rahapesu andmebüroo allu- Riigikogu õiguskomisjoni vust muuta. Äripäev uudis 4 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid Kindlustusfirmad maksavad Tootmine kallines jaanuaris 0,5% Tööstustoodangu tootja- hinnaindeks muutus 2005. tormikahjude nõuded välja varasuveks aasta jaanuaris võrreldes 2004. aasta detsembriga Kindlustusfirmadelt 0,5%, teatas statistikaamet. on Lääne-Eesti tormi- Tootjahinnaindeksit mõ- kahjude hüvitist prae- jutas jaanuaris võrreldes detsembriga keskmisest guseks nõutud kok- enam hindade tõus keemia- ku umbes 188 miljonit tööstuses, tekstiili ja tekstiil- krooni, kõige rohkem toodete tootmises ning rõi- vatootmises. nõudeid on hüvita- Ekspordihinnaindeks tõu- nud Seesam ja Salva sis eelmise kuuga võrreldes Kindlustus. 1,4% ja 2004. aasta jaanua- riga võrreldes 4,1%. Impor- Gert D. Hankewitz dihinnaindeksi tõusis vasta- [email protected] valt 0,7% ja 3,7%. Äripäev Jaanuaris toimunud Lääne- Eesti üleujutuses kannatanud on kindlustusfirmadelt prae- Tartu kaubahalli juht guseks kokku nõudnud umbes jäi riisumises süüdi 188 miljonit krooni. Kõige roh- Tartu ringkonnakohus kem on kindlustusnõudeid väl- jättis 2,5 miljoni riisumises ja maksnud Seesam Rahvus- süüdi endise ASi Kesklin- vaheline Kindlustus ja Salva na Kaubahall juhatuse liik- Kindlustus. me Meelis Jürimäe, kirjutas Seesam Kindlustuse pea- EPL Online. direktori Margus Luihi sõnul Samas mõistis kohus õi- on neile laekunud tormikahju- geks MTÜ Lõuna-Eesti Met- de hüvitamisnõudeid 48 miljo- satöötlemise Arendusühingu ni krooni eest. Sellest on Luihi juhatuse liikme Priit Saare. sõnul makstud välja umbes viis Ringkonnakohus leidis, miljonit krooni sõidukite hüvi- et Jürimäe on süüdi 2002. tamiseks. Luih ei osanud öelda aastal näilike tehingutega summat, mis on makstud ko- 2,5 miljoni krooni kauba- duvarakindlustust ja ettevõt- halli vara riisumises ja raha- tekindlustust, sest nende juh- Vana-Pärnu elanik Urmas Vahenõmme sai jaanuarikuises uputuses paarisaja tuhande krooni eest kahju, kindlustusfirma pesus ning mõistis selle eest tumite puhul ei kanta tihtipea- korvas kogu remondile kulunud summa ja raha maksti välja nädala jooksul. Foto: Andras Kralla liitkaristuseks nelja-aasta- le raha üle, vaid väljastatakse se vangistuse. Samas muu- garantiikiri, et makstakse kin- joni krooni eest, millest umbes vaga muutub ka väljamakstud tis ringkonnakohus esime- ni remondikulud. 60 protsenti on juba hüvitatud. hüvitiste summa. “Tormikah- Hüvitistest ligikaudu pool välja makstud se astme otsust ning mõis- tis Jürimäe õigeks varguses “Koduvara- ja ettevõtte- Kõige rohkem tuli jude väljamaksmi- hüvitisi esitatud, mln kr kindlustuses on makstud hü- Salvale kahjunõu- ” Tormikah- se lõpetame eelda- süüdistuses. vitisi, tehtud avansilisi mak- deid eraisikutelt ja jude välja- tavasti varasuveks,” If 38,7 84,1 Priit Saare (39) mõistis ringkonnakohus õigeks ko- seid ja väljastatud garantiikir- seda 2,43 miljoni maksmise lõpe- lisas Karm. ERGO 22,2 55,6 ju remonditööde teostamiseks krooni ulatuses. tame eeldatavasti Kõige rohkem gu talle esitatud süüdistu- Seesam 48 sellest välja ses – kaubahalli vara rii- umbes 70% juhtumite puhul,” ERGO Kindlus- varasuveks. kahjunõudeid, 84 28,8 makstud, mln kr sumisele kaasaaitamises ja rääkis Luih. tusele on suhtekor- miljoni krooni eest, Salva 10 Hille Karm, ERGO 6 varguses. Äripäev Seesamile tuli kõige rohkem raldusjuhi Hille Kindlustuse suhte- on esitatud If Eesti kahjunõudeid ettevõtetelt. Pea- Kar mi sõnul kah- Kindlustusele, mil- korraldusjuht Allikas: kindlustused direktori sõnul peaks kahjude junõudeid esita- lest umbes 40 mil- 56% eestlastest väljamaksmine järgneva paari tud ligi 55,6 miljonit on välja maks- Kindlustusele kahjunõude paar Vahenõmme lisas, et on peab ELi kasulikuks kuu jooksul lõppema. joni krooni ulatuses. Sellest tud. päeva pärast tormi. siit-sealt kuulnud jutte ka teis- Kui mullu kevadel pidas Salva Kindlustuse kindlus- on eelmise nädala seisuga väl- Pärnumaal elava Urmas “Sain raha nii umbes nädala te inimeste kahjunõuete koh- ELi kuulumist kasulikuks tusdirektori Urmas Kivirüüdi ja makstud umbes 22 miljonit Vahenõmme kahjud ulatusid jooksul kätte,” ütles Vahenõm- ta ning et enamasti on kahju- 41% eestlastest, siis sama andmetel on Salvale kahjunõu- krooni. Karm ütles, et hüvita- paarisaja tuhande krooni kan- me, kellele kindlustus korvas nõude esitatutele remondiku- aasta sügisel arvas nii juba deid laekunud ligi kümne mil- mine kestab iga päev ja iga päe- ti. Vahenõmme esitas If Eesti kogu ehituskulude summa. lud hüvitatud. 56% Eurobaromeetri raames küsitletud eestlastest. Negatiivset arvamust esin- das 31% vastanuist kevadise Alustas uus e-arvete portaal 38% asemel. Eilsest käivitus teiste hulgas Ees- Koos Eestiga on arvamus uus e-arvete inter- ti Energia, ERGO märgatavalt positiivsemaks netiportaal www.ar- Kindlustus, Fortum muutunud veel Leedus, kus ved.ee. Elekter, Hansa Lii- ELi kuulumist pidas 78% Portaali haldava sing, Hydro Texaco vastanuist. ASi Itella andmetel ja Neste. Järsult langenud on saadavad täna Eesti Itella AS, endise uutes liikmesriikides arva- ettevõtted keskmiselt nimega Eesti Mak- mus Küprosel, kus sügiseks 5% arvetest elekt- sekeskuse AS, on oli nende hulk, kes ELis ka- roonilistena. Portaa- Mait Sooaru 1997. aastal asuta- sutegurit nägid, langenud li eesmärgiks on aas- tud arveldusteenu- 40%le. Halvenenud on suh- ta lõpuks seda arvu vähemalt seid osutav ettevõte, mis va- tumine ka Ungaris ja Slo- kahekordistada. “Loodame hendab igakuiselt üle kahe veenias. Äripäev uuest mittetulunduslikust in- miljoni arve. ternetiportaalist uut edukat 2004. aastal omandas Soo- PRIA ostab sammu Eesti e-edu loos,” üt- me Post ettevõtte 100protsen- les portaali tegevdirektor dilise osaluse SwedGiro AB’lt. sekkumiskokkuostu Mait Sooaru. Itellas töötab 40 inimest ja teravilja Portaaliga on juba liitu- 2004. aasta käive oli 114 mil- Eelmisel nädalal võttis nud esimesed 15 ettevõttet, jonit krooni. Äripäev PRIA teravilja sekkumiskokkuostu vastu esimesed 90 tonni otra. Signaal jätkab liiklusmärkide paigaldamist Teravilja kokkuostu pak- Homsel Tallinna linnava- Teede REV-2, soodsaimaks kumisi saab esitada PRIA- litsuse istungil on kavas tun- osutus Signaali pakkumi- le igal turustusaastal 1. no- nistada AS Signaal Tallin- ne. Lepinguperiood on seit- vembrist kuni 31. maini. Te- na liikluskorraldusvahendi- se aastat. Tänavu on Tallin- ravilja sekkumishinnaks on te hooldamiseks ja paigalda- nas liikluskorraldusvahendite 1585,16 krooni tonn. miseks korraldatud riigihan- ja teekattemärgistuse paigal- Minimaalne kogus, mille ke võitjaks. damiseks eraldatud 15 iljonit kohta võib pakkumise esita- Pakkumise esitas ka AS krooni. Äripäev da on 80 tonni. Äripäev uudis toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 5

Tallinki kasum vähenes kasum, mln kr 382

313

251 245

00/01 01/02 02/03 03/04

Allikas: Tallink Grupp

Riia linnapea Gundars Bo- jars leiab, et Riia-Stockhol- mi laevaliinil opereerimise lepingu andmine Tallinkile võib raskustesse viia Läti laevafirma. Tallink ajab Läti Foto: Riia Vabasadam poliitikud omavahel tülli

Riia linnapea kriti- transpordiminister ei infor- guid. See on tuleviku turg,” seerib Riia-Stockhol- meerinud linnavalitsust, lae- ütles ta. Praegu pole Tallink vafirmat ega Riia sadamat juhtide väitel teinud kindlat mi liinilepingu pak- Tallinkiga peetavatest kõne- otsust minna Riia-Stockholmi kumist Tallinkile, sest lustest. laevaliini operaatoriks. see võib ajada pank- Transpordiminister Slesers Samas teatas Läti trans- ütles pärast kohtumist Tallin- pordiministeerium eelmisel rotti Läti ettevõtte ki juhatuse esimehe ja ühe nädalal, et kokkulepe Riia– Riga Sea Lines. omaniku Enn Pandiga, et an- Stockholmi laevaliini käivi- tud liin lahendab süveneva tamiseks on juba sõlmitud ja Martin Järv reisilaevaliikluse probleemi vastavad kõnelused Tallinkiga [email protected] Stockholmi ja Riia jätkuvad 28. veeb- Riia linnapea Gundars Bo- vahel. ” Kuid Tallinkil ruaril. jars arvustab Läti transpordi- Tallinki finants- pole sõlmi- AS Tallink ministri Ainars Slesersi tege- direktori asetäitja tud mingeid si- Grupp on reisija- vust, kes on pidanud Tallinki- Janek Stalmeistri duvaid lepinguid. jate ja kaubaveo ga läbirääkimisi Riia-Stock- sõnul on Riia- See on tuleviku turuliider Tallinn- holm laevaliini teemal, kirju- Stock holmi liin turg. Helsingi ja Tallinn- tas BBN. huvipakkuv, kuid Janek Stalmeister, Stockholmi laeva- Bojarsi sõnul on riskantne esialgu jälgitakse Tallinki finantsdirek- liinidel. Ettevõte lubada Riia-Stockholmi liini Läti turul toimu- tori asetäitja opereerib kuue rei- operaatoriks Eesti laevafirma vat eemalt. Riia silaeva, kolme kiir- USA müügiguru Roger Seip esmakordselt Tallinnas Tallink. Linnapea ennustas, linnapea avaldus, laeva ja kahe kau- AUTO et taoline kingitus eestlastele et Läti valitsus võiks pigem balaevaga neljal liinil ja an- võib pankrotini viia kohaliku hoolitseda oma laevafirmade nab tööd 2800 inimesele. Tal- GateWay to Success in Sales laevandusettevõtte Riga Sea eest, sisaldab endas poliitilist link peatas alates 2. jaanua- ERI Rahvusraamatukogu 23. märts 2005 kell 09.00-17.00 Lines. Riia linn omab selles riski, mis Stalmeistri sõnul on rist kõrgete sadamaksude tõt- laevafirmas veidi üle 35 prot- alati olemas. tu Peterburi laevaliini tegevu- Koolituse teemad: sendi aktsiatest. “Kuid Tallinkil pole sõlmi- se. Ettevõte otsustab laevalii- ilmub Veel väitis linnapea, et tud mingeid siduvaid lepin- ni jätkamise kevadel. Goal Setting 16. märtsil Attitude Management Time Management Eile algas kohtuprotsess Haapsalu Kutsehariduskeskust Effective Communication Kuressaare linnapea üle remondib Koger & Partnerid AS Eile algas Saare maakohtus Kuressaare lin- Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis eile rii- Koolitusele järgneb vastuvõtt ööklubis "Amigo" napea Jaanus Tamkivi üle peetav kohtuprot- gihanke võitja, ASiga Koger & Partnerid le- sess, kirjutas saarlane.ee. pingu tulevase Haapsalu Kutsehariduskesku- Osavõtutasu 4900kr+km Tamkivi süüdistatakse ame ti volituste üle- se hoonete rekonstrueerimiseks. tamises, finants- ja eelarve- Projekteerimis- ja ehituslepingu maht on Eesti-inglise-eesti sünkroontõlge distsipliini rikkumises, linna- 47,9 miljonit krooni. Koger & Partnerid AS ko- Viimane registreerimistähtaeg 16.03.2005 le ainuisikuliselt rahaliste ko- hustub õppehoone ning õpilaskodu renovee- Reklaamipinna broneerimine hustuste võtmises ning mit- rima 31. juuliks. 1. märtsini Lisainfo ja registreerumine: mete ehitusobjektide puhul Koger & Partnerid AS kuulutati Haapsa- 640 5805 riigihanke korraldamata jät- lu Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimis- www.uusmaa.ee mises. Raadio Kadi teatel lä- tööde tegemiseks korraldatud hanke võit- Projektijuht Asso Laido www.corpore.ee biti protsessil eile protseduu- jaks 2. veebruaril 2005. Pakkumise esitas e-post [email protected] Jaanus riline etapp. Süüdistaja lu- viis firmat. tel 667 0072, 51 83 848 Tamkivi ges ette süüdistuskokkuvõtte Varsti kuulutatab RKAS välja hanke kutse- ning alustas ka küsitlemisega. Linnapea en- hariduskeskuse kompleksi lisanduva puidu- nast hommikusel istungil talle esitatud süü- töökoja ehituseks. Õppetöö algab uutes ruu- distustes süüdi ei tunnistanud. Äripäev mides 1. septembril 2005. aastal. Äripäev reklaam 6 Äripäev 22. veebruar 2005 reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected]

Tooteloomeprotsess ideest tooteni Solid Edgei, kasutades Visual gutusskeemi baasil, võime säilitada ratakse kindlaks uue koostu struk- 2D/3D hübriidmudeli Basicut. sideme eskiisiga ja kasutada 2D geo- tuur. Tuleb lihtsalt valida komponendi loomine hõlmab mitmeid etappe: toote disainimine, meetriat detaili mõõtmete kontrollimi- tüüp (koost, detail, lehtmetall) ja anda inseneriarvutused, protsesside juhtimine, 2D geomeetria seks või lõhkuda sideme ning mo- talle nimi. Seda tuleb korrata seni, Kui kontseptuaalne struktuur on val- delleerida edaspidi detaili sõltuma- kuni kogu info on sisestatud. Samas mis ja soovitakse alustada detailse- tootmine jne. Lähiminevikus kasutati nende muutmine 3D tult. Kui teil on juba olemas 3D mu- aknas on kiiresti võimalik muuta ma konstrueerimisega, muudetakse ülesannete lahendamiseks pliiatsit ja detailideks delid, mida kasutada projektis, saa- koostu struktuuri, grupeerides kom- kogu virtuaalne koost ühe nupuva- te neid positsioneerida 2D eskiisides, ponente erinevatesse alamkoostu- jutusega reaalseks. Sellel hetkel paberit. Tänapäeva infotehnoloogia on Kui tunnete end juba koduselt 2D joo- lisades mõõtmeid. Mõõtmestami- desse. Loodud komponentide oma- luuakse failisüsteemi kõik vajalikud meile kättesaadavaks teinud niste ülekandmisel, loomisel ning seks saab kasutada virtuaalset geo- duste lisamiseks ja muutmiseks saa- failid, mis sisaldavad endas kogu vir- muutmisel, annab Solid Edge teile meetriat, nagu avade teljed, või me kasutada omaduste haldurit, tuaalse komponendi geomeetrilist ja kahemõõtmelised (2D) ja võimaluse võtta oma töö tõhusa- positsioneerida detaili, kasutades eri- kus saame tabelis kiirelt omistada loogilist infot. Edasise töö käigus li- kolmemõõtmelised (3D) keskkonnad. maks muutmiseks kasutusele 3D nevates tasapindades mõõdetavaid väärtusi meid huvitavatele omadus- satakse projektile vajalikku 2D3D projekteerimise vahendid. Olemas- nurki. 3D koostu kinemaatilise ana- tele. See võimaldab meil luua eel- geomeetriat ja luuakse toote detail- Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade olevate jooniste kiireks 3D mudeli- lüüsi läbiviimiseks on lisaks tavapä- spetsifikatsioone, ootamata ära te- ne kujutis. tänapäevastest projekteerimise meetoditest, teks muutmiseks võib kasutada 2D- rastele vahenditele võimalik kasuta- geliku koostu teket. Samu vahendeid Zero D kontseptsiooni veel üheks lt 3D-le ülemineku abimeest. Abime- da juhtgeomeetriana paigutusskee- saab kasutada ka hinna või mõne kasulikuks omaduseks on see, et pä- kasutades 2D ja 3D ruumi võimalusi. hed aitavad valida ja positsioneerida mi, lahendades 3D probleemi juba muu olulise kriteeriumi eelkalkulat- rast reaalse koostu loomist saab loo- 2D geomeetriat, mida kasutatakse enne täieliku prototüübi loomist. siooniks. Kõik virtuaalses kompo- dud komponendid asendada ole- hilisemas modelleerimise protsessis. nendis määratud omadused kandu- masolevate mudelitega. Seega võib 2D geomeetria paigutatakse eskiisi- Toote struktuuri vad edasi reaalsetesse komponen- planeerimisfaasis opereerida keeru- desse, mis asuvad detailides või tidesse. Virtuaalse struktuuri loomi- ka detaili või koostu mõõtudes rist- 3D projekteerimise eelised on laialt tide kogemused, kes on oma 2D koostudes. Pärast seda on kasuta- loomine kasutades se võimalus on oluline iga tooteloo- külikuga ja hiljem asendada ta reaal- tuntud. Näitena võiks loetleda mõnin- tarkvara vahetanud Solid Edgei jal täielik kontroll 3D geomeetria loo- virtuaalseid meprotsessi kontseptuaalses faasis. sega. Asukoht jääb komponendi va- gaid eeliseid: vastu. miseks, luues standardsete Solid komponente ehk hetusel samaks, sest virtuaalsel kom- komponentidevaheliste suhete Kogenud 3D kasutajad saavad Edgei 3D käskudega loodud eskii- Konstruktiivse info ponendil määratakse kindlaks tema parem mõistmine, visualiseerimi- teha kogu eeltöö (paiknemise sidel põhinevat geomeetriat detaili Zero D projekteerimine sidumine nullpunkt ja orientatsioon. ne; skeemid, visandid) ühtses kesk- kaupa või koostu kontekstis. vigade arvu oluline vähenemine; konnas, sidudes vajadusel 3D di- Antud hetkel on teil juba segu 3D Eelmises osas kirjeldasime Solid Järgmises projekteerimise etapis ta- 3D projekteerimine lihtsam muudatuste läbiviimine; saini 2D-ga. mudelitest ja 2D geomeetriast. Edas- Edgei võimalusi töötada samaaeg- valiselt paigutatakse olulisemad edukate lahenduste taaskasuta- Kuigi Solid Edgei tööriistu kasutavad pidi lisame uusi detaile ja elemente selt 2D ja 3D andmetega. Kuigi need komponendid ja alamsüsteemid 2D Kuigi see teema ei ole käesoleva ar- mine; erinevad grupid erineval otstarbel, on selles keskkonnas, mis tundub mei- eelised on ilmselged, algab tooteloo- eskiisil sobivatele kohtadele. Selleks tikli fookuses, pakub Solid Edge sadu tootmise ettevalmistusaja lühene- neil palju ühist. Kõige olulisem on le õigem. Selliselt kombineerides ei meprotsess tavaliselt enne selle geo- võib importida olemasolevat 2D geo- suurepäraseid tööriistu täieliku 3D mine; aga, et sõltumata, millisesse gruppi kaota me produktiivsust, liigume aga meetria loomist. Juhtiv konstruktor meetriat või luua kohapeal uusi es- prototüübi loomiseks ja haldamiseks. virtuaalsete prototüüpide kasuta- kasutaja kuulub, saab ta valida õiged järjekindlalt täieliku 3D projekteerimi- võib defineerida koostu struktuuri, kiise. Igal juhul lisandub projektile liht- Oma töökindla ja lihtsa modelleeri- mine füüsiliste asemel; vahendid sobival ajal oma töö tege- se suunas. Nüüd räägime aga täp- määrata kindlaks olulisemad kompo- ne 2D geomeetria, mis kujutab esi- mise, unikaalsete eri tööstusharude- jne. miseks. semalt võimalustest ja eelistest, mida nendid ja alamsüsteemid, mida ka- mest toote paigutusskeemi. Järgmi- le mõeldud lahendustega ja täielikult Hoolimata sellest hinnatakse, et kuni annab meile hübriidprojekteerimine. sutada algandmetena projekti käivi- seks loogiliseks sammuks on omis- integreeritud projektihaldustarkvara- 80% CADi kasutajatest teeb osa tööd Töö 2D keskkonnas tamisel. Võib kindlaks määrata de- tada loodud virtuaalsetele kompo- ga aitab Solid Edge saada vigadeta, või koguni kogu töö 2D keskkonnas. Projekteerimine, tailide numbrid ja muu mittegraafili- nentidele 2D geomeetria. See ope- korrektset tulemust. Solid Edgei Miks? Charles Clarke kirjutab oma 2D tarkvara kasutanud firmad tunne- se informatsiooni, nagu materjal, tar- ratsioon viiakse läbi eskiisis, kus va- modelleerimis- ja koostamisvahendid artiklis ajakirjas The Engineer (juuli vad põhjendatud muret oma varase- kasutades nijad või komponendi hind. Sel het- litakse vajalikele komponentidele võimaldavad inseneride meeskonnal 2004): Tõeliselt hea inseneritöö- mate tööde saatuse pärast. Solid hübriidmeetodit kel on olemas ainult projekti struk- geomeetria ja selle orientatsioon kergelt välja töötada erinevaid tooteid, keskkond vajab segu 2D ja 3D töö- Edgeiga on teie varasemad inves- tuur, võib-olla mõned eskiisid, stan- uues failis. Kui sama komponenti on alates lihtsast detailist kuni tuhande- võtetest ning puhtal 2D disainil jääb teeringud kaitstud. Solid Edge pakub Segades 2D geomeetriat 3D detaili- dardkomponentide mudelid või mida- koostus mitu, siis geomeetria mää- test komponendist koosnevate sead- alati oluline koht tootearenduses. teile ainulaadset ning lihtsat töökesk- dega, saate tunda hübriidmodellee- gi vanadest projektidest. Tegelik ratakse ainult ühe korra, teised kom- meteni. Spetsiaalsed käsud ja struk- Tootearenduses on kümneid olukor- konda, kus sisalduvad kõik 3D CADi rimise tõelist jõudu, lahendades 3D konstrueerimine pole veel alanud. ponendid paigutatakse eskiisile, ka- tureeritud kasutajaliides kiirendavad di, kus konstruktor sooviks töötada süsteemide eelised, jättes samal ajal probleeme 2D-s ja kasutades 2D Seepärast loodigi Solid Edgei Zero sutades tavalisi geomeetrilisi side- teatud tööstusele iseloomulike kuju- 2D-s 3D asemel. Need olukorrad ei võimaluse töötada harjumuspäraste geomeetriat 3D detailide loomisel ja D kontseptsioon, mis vastab tavali- meid ja mõõte. elementide loomist. Detailide loomi- teki tavaliselt toote tootmise või pro- 2D vahenditega. positsioneerimisel. sele tootearendusprotsessi kulule. Jätkates tööd, tuleks paigutada es- ne koostu kontekstis tagab nende totüübi loomise staadiumis, vaid pä- Solid Edge loeb sisse olemasolevad Kui töötate meeskonnana, avaneb Kasutades Zero D kontseptsiooni, kiisile tõelised komponendid (nt veatu sobivuse seadmesse. Solid ris tooteloomeprotsessi alguses, ol- 2D failid (AutoCAD DWG/DXF, teil võimalus jagada koostu paigutus- saate Solid Edgei abil defineerida mootor, laagrid), mille asend tavali- Edgeiga loodud toode hakkab tööle les konstruktorile abiks probleemist Mechanical Desktop, MicroStation skeemi kogu meeskonnale ning ka- toote struktuuri olulisemad elemendid selt seotakse 2D paigutusskeemiga. esimese korraga ja nii iga kord. mõtlemisel. DGN, IGES 2D), kasutades automa- sutada sealset geomeetriat detailide enne igasuguse geomeetria loomist. 3D detailid tõmmatakse eskiisile ja Solid Edge on ainuke kesktaseme Virtuaalse 3D prototüübi loomiseks tiseeritud abimeest, mis pakub täie- ja alamkoostude loomisel, säilitades positsioneeritakse tavaliste 2D mõõ- CADi süsteem, mis sisaldab endas võib vaja minna järgmisi andmeid: likku kontrolli joone tüüpide, mõõtme- sidemed. Kõik meeskonna liikmed Virtuaalse struktuuri tude ja geomeetriliste sidemetega. andmehalduskeskkonda. Solid Koostu struktuur: Olulisemate te, kirja tüüpide ning kihtide ülekand- näevad kohe nii 2D kui ka 3D geo- määramine Alternatiivselt võib 3D mudelite pai- Edgei unikaalne Insight-tehnoloogia koostu komponentide ja alamsüs- mise parameetrite üle. Solid Edge meetrias tehtud muudatusi, vältides gutamise jätta hilisemaks ja nende haldab kogu inseneri loomeprotses- teemide määramine, mida kasu- tunneb automaatselt ära ka joonise nii üllatusi edasises tooteloomeprot- Virtuaalse struktuuri loomine ei eel- asemel luua virtuaalsed komponen- si, koordineerib töögrupi tööd ja kõr- tatakse uue toote loomise algeta- suuruse ja vaadete mõõtkavad. sessis. da komponendi failide loomist. Vir- did, mida on hiljem võimalik välja valdab vead, mis võiksid tekkida vää- pis. Solid Edge 2D võimaldab hallata Luues uusi komponente koostu pai- tuaalse koostu loomise aknas mää- vahetada reaalsete detailidega. ritimõistmisest. Olemasolevad 2D joonised: olemasolevaid jooniseid lisada uut Andmed kasutusel olevaist või geomeetriat, mõõte ja tekste ning kunagi kasutusel olnud CADi isegi lisada nutikaid seoseid olemas- keskkondadest. olevale geomeetriale. Kogemus, mis Uued 2D eskiisid: Lihtne 2D geo- omandatakse Solid Edgei 2D kesk- meetria, mis kujutab toote kompo- konnas töötades, on otseselt kasu- nentide esialgset paigutust. tatav 3D käskude puhul muutes 3D mudelid: tarnijate poolt või 3D keskkonna omandamise lihtsa- eelneva arendustöö tulemusena maks. loodud 3D detailid ja koostud. Eelnevalt 2D keskkonda kasutanud Järgnevalt kirjeldame võimalusi/eeli- insener leiab eest palju tuttavaid/har- seid, mida annab erinevate projek- jumuspäraseid töövõtteid, millele li- teerimismeetodite omavaheline kom- sandub palju uusi võimalusi, millega bineerimine, kasutades kahe- ja kol- on muudetud 2D keskkond kasutaja- memõõtmelist ruumi. sõbralikumaks ning tõhusamaks. Näiteks on võimalik kasutada väga 2D/3D hübriid- paindlikku abivõrgustikku (grid) vi- sandamise abivahendina. Joonesta- projekteerimine des on võimalik haarata nii abivõr- Tootearenduse efektiivsuse tõstmi- gustiku sõlmpunktidest kui ka joon- seks tuleb kasutada erinevaid and- test, muuta võrgustiku orientatsiooni metüüpe efektiivselt ja loogiliselt. ja ühildada nullpunkt mingi soovitud Hoolimata suure hulga projekteeri- geomeetriaga. mistarkvara olemasolust on hübriid- 2D joonestamisel on võimalik kasu- modelleerimisele tähelepanu pööra- tada projektsioonijooni, mis on tava- tud vähestes. Järgnevalt käsitleme lise joone lõputu pikkusega kujutis. projekteerimiskeskkonna Solid Edge Sellised jooned on eriti kasulikud li- unikaalset 2D/3D hübriidprojekteeri- savaadete loomisel, kuid erinevalt mise kontseptsiooni, mis on välja reaalsetest joontest pole neid vaja arenenud arusaamast, et 3D tarkva- pärast vaate valmimist kustutada ra on kõige efektiivsem juhul, kui kõik nad on lihtsalt joone omadus, mille projekteerimise etapid, alates ideest, võib kas sisse või välja lülitada. Kõik tatud andmehaldusvahen- ma ja näitlikustama antud 2D eskiisidest kuni valmis tooteni, on geomeetrilised tingimused, mis on Kokkuvõte seotud ühtsesse tervikusse. seotud projektsioonijoontega, jäävad ditega annab inseneri käsu- artiklit ning tutvustama Sellise lähenemisviisiga on ettevõt- alles ka pärast nende väljalülitamist. Solid Edge oma ainulaadse tusse tööriista, millega üks- Solid Edgei uue versiooni tel võimalik vabalt valida, millisel het- Solid Edge pakub ka 2D geomeet- hübriidmodelleerimise, ki hea idee ei jää rakendu- võimalusi, et lahendada just kel on kõige otstarbekam tuua sisse riast tuttavat detailsete jooniste loo- Zero D virtuaalvahendite seta. Oleme meeleldi nõus Teie töökohal esinevaid 3D modelleerimistehnoloogia ning mise võimalust, kus kasutades 1 : 1 millal on otstarbekam rakendada 2D joonestatud geomeetriat luuakse joo- olemasoluga ning sisseehi- tulema kohapeale tutvusta- probleeme. tehnikaid. nise lehele sobivad, vabalt valitava Alustame Solid Edgei tutvustust 2D mõõtkavaga vaated. Kõik vaated ja tööriistadest ja jätkame 2D/3D hüb- nendega seotud mõõdud ning viited riidprojekteerimist toetavate vahen- säilitavad oma seosed originaalgeo- dite tutvustamisega. Solid Edgei meetriaga geomeetria muutmisel Iga Solid Edge Classicu Protsessor: Intel® Pentium® 4 3.00 GHz, 1 MB, 800 FSB hübriidprojekteerimine pakub eeli- muutuvad ka joonised automaatselt. Operatiivmälu: 1024 MB (4×256 MB DIMM) 533 MHz DDR2 ECC SDRAM seid kahele erinevale kasutajate gru- Suurem osa kirjeldatud 2D võimalus- paketi ostjale Kõvaketas 1: 80 GB (7,200 rpm) Serial ATA pile: test on kasutusel ka 3D projekteeri- kuni 31.03.2005 tasuta kaasa Meediaseade: 48× DVD-ROM/CD-RW Combo Senised 2D kasutajad saavad jät- mise profiilide loomise keskkonnas. Korpus: MT (Tower-korpus) kata tööd 2D keskkonnas ning pa- Paljud ettevõtted on töö kiirendami- Dell Workstation Videokaart: 128 MB PC-Ie ×16 (DVI/VGA) nVidia Quadro FX 1300, Dual Mon ralleelselt alustada 3D projektee- seks loonud oma 2D CADi tarkvara- Võrgukaart: integreeritud 10/100/1000 Inteli võrgukaart rimisega, kaotamata produktiivust. des abiprogramme (nt avatabelite Precision WS370 Operatsioonisüsteem: Microsoft® Windows® XP Pro Solid Edgei 2D projekteerimiselt loomine, tükilehed). Pro-STEP OÜ 3D-le ülemineku strateegia on tä- Kuigi 3D mudelitele omase struktuuri Hind 25 400 krooni nase päeva seisuga parim. Selli- tõttu ei ole seda tüüpi abiprogram- Telli endale tasuta Solid Edge Layout 2D joonestamiseks. Laki 14-614, Tallinn se lähenemise väljatöötamisel on mid enam vajalikud, on võimalik ole- Tel 680 3060 olnud suureks abiks paljude klien- masolevad programmid kohandada [email protected] uudis toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 7

sõnumid

Rüütel nimetas Langi välisministriks Vabariigi President Ar- nold Rüütel kirjutas eile Kadriorus alla otsusele nimetada Vabariigi Valitsuse liikmeks ning välisminist- riks Rein Lang. Eile hommikul Kadriorus toimunud kohtumisel aru- tati välispoliitilist olukorda ja Eesti seisukohti mitmetel teemadel – eelkõige Euroo- pa Liidu ja NATO kontekstis. President ja Lang käsitlesid Euroopa Liidu naabruspolii- tika raames ka Eesti suhteid Venemaa, Ukraina ja Gruu- siaga, samuti Balti riikide koostööd. Äripäev

Eesti Gaasi kasum ligi 100 miljonit ASi Eesti Gaas 2004. aasta realiseerimise netokäi- ve moodustas 1,13 miljardit krooni ja ettevõte teenis 99,3 miljonit krooni puhas- kasumit. Aasta varem oli netokäi- ve 1,14 miljardit krooni ning puhaskasum ulatus 114,6 Indoor Group Oy logistikadirektor Markku Henttinen (vasakul) ja ASi Schenker tegevdirektor Meelis Arumeel eile Tallinnas Schenkeri uue spetsiaalselt miljoni kroonini. Äripäev mööbli jaoks mõeldud lao avamisel. Foto: Andras Kralla

ACE Logistics Groupil parem käive ACE Logistics Groupi Schenker avas Tallinnas uue mööblilao 2004. aasta realiseerimise netokäive oli 107,2 mln kr Juhtiv logistikafirma “Samuti on Eesti asukoht 5500 m2 kaupu. Seni Indoori Turuolukord muutuks ja maksude-eelne kasum 7 soodne pakkumaks 24 tun- mahte teenindanud laopinnad ” mln krooni. Schenker avas eile ehk, kui ehitada 20 000 ni tarneid nii Soome kui Lätti- jäävad Schenkeril terminalina 2 Aasta varem oli käi- Liival Soome mööb- m ladusid ja need kõigile soo- Leetu,” lisas Arumeel. töösse, samuti saab seda kasu- vijatele välja üürida. ve 87,4 mln litootja Indoor Group Lao kaudu hakkavad roh- tada puhvrina, mida varem ei krooni ning kem kui 30 Eesti ja Leedu olnud, sest lao täitumus oli aas- Jaan Lepp, DFDS Transpordi kasum enne teenindamiseks 5700 tegevjuht 2 mööblitootja kaubad liikuma ta lõikes üle 100 protsendi, nor- makse 8,3 m suuruse mööbli Indoor Group’i kauplusteni. maalne on kuni 80%. mln kr. spetsiaallao. Neid on kokku 80 Soomes ja Enne Schenkeri teenuste ACE Logis- kolm Eestis, lisaks Lätis, Root- kasutamist korraldasid kõik mise ladu,” ütles ta. “Samas, sioonid on ka ülejäänud Skan- tics Groupi Rivo Sarapik sis ja Venemaal. Indoor Groupi Eesti tarni- turuolukord muutuks ehk, kui dinaaviamaades ja Balti riiki- tegevjuht [email protected] Praegust Schenkeri kasutu- jad oma toodete transpordi ehitada 20 000 m2 ladusid ja des. Eestis asuvad firmal kaup- Karli Lambot Karli Laopinna omanik on Rii- ses olevat laopinda plaanib fir- Villähde kesklattu ise. need kõigile soovijatele välja lused Tallinnas, Tartus ja Pär- tea tas ma- Lambot giressursside Keskus, mis ko- ma Arumeele sõnul kaubamah- Schenkeri konkurent, DFDS üürida.” Praegu aga turuosad nus. jandustu- handas Schenkeri nõudmiste- tude prognoositava kasvu tõt- Transpordi tegevjuht Jaan Lepp tema sõnul ei muutu. Schenker on Euroopa ja Ees- lemusi kommenteerides: le vana lao. tu veel käesoleval aastal suu- leidis, et uus kompleks ei mõju- Rahvusvaheline mööbli ja si- ti üks juhtivamaid logistikatee- “Grupi käibele avaldas po- ASi Schenker tegevjuht Mee- rendada. ta siinset laopindade turgu kui- sustustoodete müügile kesken- nuse pakkujaid. Firma koos- sitiivset mõju müügimahtu- lis Arumeel selgitas, et ladu- “Võimalik on ca 2500 ruut- givõrd. Seda enam, et laopin- dunud ettevõte Indoor Group töö Indoor Groupiga sai alguse de kasv Lätis ja Leedus. Ka- terminal loodi Eestisse, sest lõ- meetrit meie käes hetkel kasu- nad on mõeldud ühe firma tee- tegutseb Sotka ja Asko kau- 2001. aastal, mil pilootprojek- sumi kahanemise põhjustas viosa Indoor Groupi hankijatest tusel olevale pinnale veel juur- nindamiseks. Schenker lihtsalt bamärgi all, firma omanik on tina alustati detsembris Indoori oodatud ELga ühinemise asub siin. Lähipäevil alustatak- de saada,” selgitas Arumeel. parandas tema hinnangul oma Kesko Oy tütarfirma Keswell mööbli ladustamist. Kuus käsit- mõju, kuivõrd suur osa tol- se vastavatud terminali tarneid Eelmisel aastal oli Schen- teenindusvõimalusi. Oy. Soomes ja Eestis on fir- les Schenker tollal ca 500 m2 lituludest on nüüdseks ka- ka Leedu tootjatelt. keril korraga tippmahuna laos “5700 m2 ladu on üle kesk- ma turuliider, tugevad posit- mööblit. dunud.” Äripäev

Trigon Baltic Farmingu käive oli Toll leidis Luhamaal ligi 20 000 võltsitud toodet Jõgevamaa tunnustas oma parimaid ettevõtteid Toll avastas Luhamaa piiritollipunkti sel peeti kinni 21 522 ühikut intellek- Jõgeva maavanem Aivar Kokk an- gevamaa hea põllumajandusettevõtte 32,6 miljonit kaudu Eesti-Vene piiri ületada üritanud tuaalse omandi rikkumise kahtlusega dis laupäeval üle auhinnad möödunud tiitli sai OÜ Viraito tänapäevase külm- ASi Trigon Baltic Farming Leedu transiitveokitest üle 20 000 ühi- kaupa. Kinnipeetud teksad, tualett- aastal maakonnas enim silma paistnud lauda ehitamise eest. AS Valmeco sai 2004. aasta käive oli 32,6 ku võltsimiskahtlusega kaupa. veed ning mobiiltelefonide tarvikud ettevõtetele. auhinna kui oluline tööandja maakon- mln ja kasum 1,3 mln Tolliametnikud suunasid 5. veeb- kandsid loata kasutamise kahtlusega Jõgevamaa hea investori tiitli sai AS nas ja eduka majandamise eest 2004 kroo ni. AS Trigon Baltic ruaril kontrolli kaks TIR-vedusid teos- kaubamärke Hugo Boss, Nina Ricci, Konesko Mällikvere tootmisbaasi raja- aastal. Farmingu gruppi kuulu- tanud veokit. Dubaist Baltimaade kau- Gucci, Nokia, Philips, Sony Ericsson, mise eest, investeeringu suurus oli 85 Jõgevamaa hea turismitegija auhin- vad OÜ Revino, OÜ Revino du Venemaale jõudma pidanud 43 ton- Siemens ja Panasonic. Toll alustas uuri- mln kr. Metallitöötlemisettevõte avas na sai Kasepää vallavalitsus Raja vana- Aiand, OÜ VR-Vasavere ja ni kauba ülelugemine lõpetati möödu- mise ja võttis ühendust kaubamärkide oma tootmisbaasi Jõgevamaal, kus too- suliste palvela renoveerimise ja Peipsi OÜ Voka Peekon. Äripäev nud nädalal ning ülevaatuse tulemu- omanike esindajatega. Äripäev detakse detaile sildkraanade jaoks. Jõ- ranna-ala korrastamise eest. Äripäev uudis 8 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid Telekomiärist saanud Rootsi riigi kullaauk Vilniusesse kavandatakse CD-R- Ajal, kui Eesti valitsus andmekandjate tehast Leedus ehitatav CD-R-plaa- ootab TeliaSoneralt tide tehas tahab hakata and- soodsamat ostupak- Peaaegu pool mekandjatega varustama ter- kumist, kogub Root- TeliaSonerast kuulub vet Balti regiooni. Leedu ettevõtjad planee- si riik TeliaSonerast Rootsi riigile rivad asutada Vilniuses Balti priskeid dividende ja riikide esimese CD-R-andme- sotsiaaldemokraatlik TeliaSonera aktsionärid kandjate tehase, mis rahuldaks 2005. a alguse seisuga üha suurenevat salvestavate la- valitsus ei kiirusta riigi serplaatide nõudlust siinses re- osaluse müügiga. gioonis. Vastasutatud kompanii Soome riik Tõnis Arnover Baltic Recordable Disc (BRD) [email protected] kavatseb sellesse projekti in- Soome Rootsi telekomikontsern institutsioonid vesteerida 3,8 miljonit eurot TeliaSonera soovib kätte saaja firmad (ligi 60 mln krooni) ja ekspor- da Eesti riigi 27protsendilist aktsionäre: 3717 tida suurema osa toodangust osalust Eesti Telekomis. Pak- Soome Lätti, Eestisse ning teistesse re- üksikinvestorid giooni riikidesse. kumine on jõus kuni 23. veeb- 2,39 12,05 aktsionäre: 118 999 Seni veetakse suurem osa ruarini, kuid Eesti valitsus on 3,96 Välismaised juba rootslaste ostupakkumise investorid Baltimaades müüdavatest sal- tagasi lükanud. Põhjuseks lii- aktsionäre: 8507 vestavatest CD-R-laserplaati- dest sisse Taiwanist, Hiinast ga väike pakkumishind. Vaa- 45,31% dates Rootsi valitsuse häid ko- 13,73 ja teistest Aasia riikidest. Pla- neeritakse, et Leedu andme- gemusi TeliaSonera pealt tee- Rootsi riik nimisega, ei tohiks tõesti olla kandjate hind kujuneb sarna- 3,51 seks Aasiast imporditutega, kuskile kiiret. Rootsi Rootsi valitsus on TeliaSonera 19,05 institutsioonid kuid nende kvaliteet on tundu- konkurentsitult suurim osanik ja firmad valt parem. Äripäev 45,31protsendilise aktsiapaki- aktsionäre: 7904 Rootsi ga. Teisele riiklikule investori- üksikinvestorid le, Soome riigile, on alles jää- aktsionäre: 683 177 nud ainult 13,73protsendiline osalus. Ja ehkki mõlemad va- Allikas: TeliaSonera litsused on võtnud kohustuse oma osalust vähendada, praegune Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus sellega ei kiirusta, eriti enne tuleva aasta va- limisi. Viivitamise üks põhjus on kindlasti see, et TeliaSonera on valitsusele tõeline kullaauk. Hiljuti TeliaSonera aasta- tulemuste tutvustamisel soovitas nõukogu maksta tänavu dividendiks 1,20 Rootsi kroo- Printsess Cristina pühapäe- ni aktsia pealt. Järelikult tee- val Madridis hääletamas. nib riik ainuüksi dividendide- Foto: All Over Press na tänavu 2,5 miljardit Root- Sel aastal võtab Rootsi Hispaanlased ütlesid riik TeliaSonarast divi- si krooni (4,3 miljardit Ees- ELi leppele “jah” ti krooni). Aga see pole veel dendidena ja aktsiate ta- gasiostu tõttu 12 miljardit Hispaanlased hääletasid pü- kõik. Kuna TeliaSonera on ot- hapäeval toimunud referendu- Eesti krooni. Foto: Scanpix sustanud kevadel tagasi osta mil ülekaalukalt ELi uue põ- oma aktsiaid 10 miljardi Rootsi hiseadusliku leppe poolt, kuid krooni eest (17,2 mld krooni), ja arvestanud, et ainuüksi see riigile haruldaselt kasulik tu- – eelmise aasta veebruarist sel- Suhteliselt skeptilised on valijate osalusprotsent oli ma- siis oma aktsiate müügi ja di- kokkuhoid annab riigile 1–1,9 luallikas. le aasta veebruarini – on neist TeliaSonera suhtes ka ana- dal. videndidega kokku saab Rootsi miljardit krooni aastas lisadi- Sama ei saa ettevõtte kohta neljast suurima kogutulusu- lüütikud. Investeerimispank 77% valimas käinutest ehk riik telekomikontserni käest sel vidende. Koos jätkuva aktsia- öelda väikeaktsionärid, kes en- sega olnud just TeliaSonera. JPMorgan alandas äsja oma os- 11 miljonit hispaanlast oli poolt aastal 12 miljardit Eesti kroo- müügi ja dividendidega voo- ne börsikrahhi rahvaaktsiaks Svenska Dagbladeti andmeil tusoovituse TeliaSonera suhtes ja 17% vastu, kirjutas Financial ni, ilma et tema osalus aktsia- lab TeliaSonerast aastail 2005– kuulutatud TeliaSonera akt- on seda näitav aktsiakursi neutraalseks, öeldes põhjendu- Times. Kokku käis valimas te vähenemisele vaatamata ka- 2007 riigile 38 miljardit Ees- siat massiliselt ostma ruttasid. areng pluss sularahas maks- seks, et tavatelefonivõrgu fir- 42,3% hääleõiguslikest koda- haneks. ti krooni. Praegune TeliaSonera aktsia tav dividend suurenenud 30 ma tulusid sööb järjest kasvav nikest. Oma aastaaruandes kuu- Kui sellele lisada veel enne väärtus moodustab ainult um- protsenti. lairibavõrk. Valimiste tulemuses ei ol- lutas TeliaSonera välja suu- 2000. aastal börsil noteerimist bes poole tollasest Telia aktsia TeliaSonera lähituleviku pilt Gartneri telekomianalüütik nud kahtlust, sest hispaanlased re säästuprogrammi, mis näeb Rootsi riigi müüdud 30protsen- märkimiskursist. Sellele vaa- Rootsis pole päris pilvitu, sel- Katja Ruud leiab ajakirjas seostavad oma jõukust ja de- ette kokku hoida kuni 10 mil- dilise Telia aktsiapaki eest saa- tamata on TeliaSonera jäänud lest anna tunnistust ka suur Computer Swe den, et kui Telia- mokraatiat Euroopa Liidu liik- jardit Eesti krooni. Lähtudes dud 103 miljardit Eesti krooni üheks peamiseks Rootsi rah- säästuprogramm. Pärast mo- Sonera ei suuda kiiresti leida meks olekuga. TeliaSonera eesmärgist jagada ja sellest ajast siiani teenitud vaaktsiaks SEB, Swedbanki ja nopoli kadumist on juba kaks uut strateegiat, eriti uutele kas- Suurim “ei” häälte osakaal lähiaastail dividendideks 30– 10 miljardit krooni dividendi- Ericssoni kõrval. Kokku on neil miljonit rootslast teinud valiku vuturgudele tungimisel, siis ei oli Baskimaal – 33%. Äripäev 50% puhaskasumist, on Root- dena, siis võib julgelt öelda, et neljal firmal 2,3 miljonit Rootsi mõne teise operaatorfirma ka- pruugi kaugel olla aeg, kui see si ajaleht Dagens Nyheter väl- TeliaSonera on olnud Rootsi väikeaktsionäri. Viimane aasta suks ja see tendents jätkub. üles ostetakse. Panga asepresidendi laip leiti betooni seest Moskvas avastati pühapäeval Läti välisminister: Läti-Vene deklaratsiooni lähikuudel ei tule 2001. aastal kaduma jäänud pangajuhi laip, mis oli ühe ga- Läti välisministri Artis Pab- Et deklaratsiooni saaks peab seal kajastuma aus suh- maikuud, sest Lätil pole lepin- raaži betoonpõrandasse vala- riksi kinnitusel Läti ja Vene- ” nimetada leppimise dekla- tumine ka ajaloosündmustes- gu sõlmimiseks ei poliitilisi ega tud, kirjutas Kommersant. maa suhete deklaratsiooni lä- ratsiooniks, peab seal kajastuma se, rõhutas Läti välisminister. tehnilisi takistusi. Jutt on Pervoje OVK ni- hikuudel alla ei kirjutata, kir- aus suhtumine ka ajaloosünd- See käib eeskätt Läti ja Vene ra- Pabriks teatas usutluses, et me kandnud panga direktori- jutas etv.ee. mustesse. huleppe, Molotovi-Ribbentropi kahe riigi suhete normalisee- te nõukogu liikmest ja finants- Pabriksi sõnul on teksti väl- pakti ning selle mõju kohta Lä- rimise alus ei saa olla nn pu- ala asepresidendist Ljudmi- jatöötamiseks vaja teha veel tile ja teistele Euroopa riiki- has leht, nagu pakub Mosk- la Kransogerist, kes jäi kadu- , Läti välisminister palju ja kaua tööd. Artis Pabriks dele. Venemaa pakutud pro- va. Ministri hinnangul on vaja nuks. Krasnoger kuulus tun- Seetõttu pole õige siduda jekt on selles osas erapoolik ja arutada läbi need tänase päe- tud ettevõtja, praeguse föderat- deklaratsiooni allkirjastamist Pabriksi sõnul on Läti dek- tuleks võtta aluseks uuenevas ebatäpne. va ja ajalooga seotud problee- siooninõukogu liikme Umar ükskõik milliste teiste doku- laratsiooniversiooni põhisõ- Euroopas ja globaalpoliitikas- Pabriks märkis, et Läti seisu- mid, mis pole siiani võimal- Džabrailovi lähikonda. mentidega, mille allakirjuta- num rääkida ausalt ajaloost vabadus, demokraatia, inimõi- koht Läti-Vene piirileppe asjus danud tekkida usaldusel. Sel- Surnukeha õnnestus leida mist kummagi riigi kodanikud ning meenutada Läti ja Vene gused ja riikide suveräänsus. on selge ja lihtne: juba parafee- leks pole Vene välisministee- tänu Kingissepa linna kurite- ootavad, ütles minister Vene le- suhete tähtsaid tõsiasju, samu- Et deklaratsiooni saaks nimeta- ritud leping tuleb alla kirjuta- rium Pabriksi hinnangul veel geliku rühmituse liikmete üles- hele Nezavissimaja Gazeta. ti märkida neid väärtusi, mida da leppimise deklaratsiooniks, da võimalikult kiiresti ja enne valmis. Äripäev tunnistustele. Äripäev ÄP indeks 21. veebruar börs 1455,94 52 nädalat 0,36% toimetaja Lauri Matsulevitš, tel 667 0037, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 9 1400 perioodi kõrgeim 1300 1455,94 madalaim 1200 959,70 Kes on börsi liige Aktsia teekond börsisüsteemis Tallinna börsi liikmed 1100 seisuga 18.02.2005 Selleks, et börsil kaubelda Äripäeva indeks on arvutatud Carnegie Investment ning klientide tehinguid va- 1000 10 Tallinna börsil Bank AB Soome hendada, on maaklerfirmal enamkaubeldud Tallinna börsi Credit Suisse First aktsia sulgemis- Boston või pangal vaja börsi liikme 900 hinna põhjal liikmed Cresco Väärtpaberid staatust, milleks tuleb bör- 011109070503 pank Eesti Ühispank siga vastav leping sõlmida. E*Trade Sverige AB Börsi liikmelisus võimaldab Fischer Partners turuosalisel pakkuda oma Fondkommission AB B30 indeks 21. veebruar Hansapank klientidele võimalust kaubel- 0,74% Kaupthing Sofi da Tallinna börsil kaubelda- 52 nädalat 173,13 Latvijas Unibanka vate väärtpaberitega. Ilma perioodi Lõhmus, Haavel & liikme staatust omamata ei 160 kõrgeim Viisemann 173,13 ole võimalik börsil tehinguid 150 Nordea Bank madalaim Sampo Pank teha, sest börsi kauplemis- 140 116,60 SBM Pank süsteemi võib kasutada Suprema Securities ainult börsi liige. 130 Balti 30 indeksisse Trigon Securities kuulub 30 Eesti, Enamik Eesti pankadest 120 Läti ja Leedu Allikas: Tallinna börs enamkaubeldud on Tallinna börsi liikmed. 110 aktsiat Samas ei ole börsi liige 020112111009080706050403 näiteks Krediidipank, kuigi firma pakub ka väärtpabe- riteenuseid. Seega tuleb Ericsson sai lahti rämpsvõlakirja reitingust klient A Krediidipangal teha klientide pank Reitinguagentuur teemide turul on stabi- tehinguid läbi mõne teise maakleri kaudu. Fitch tõstis maailma liseerumas. klient B suurima mobiiltelefo- “Samuti on firma re- Allikas: Tallinna börs, Äripäev nide võrguseadmete struktureerimise käi- tootja Ericssoni kredii- gus korralikult vähen- direitingu BBB- peale. danud oma kulutusi,” Bloombergi teatel seisis analüüüsis. on tegemist firma ma- “Teistegi agentuu- Klientide kasvav huvi sunnib dalaima investeerimis- Carl-Henric ride krediidireitingu- reitinguga. Sellega sai Svanberg te tõstmised on vaid Ericsson lahti oma va- aja küsimus,” mär- rasemast rämpsvõlakirja staa- kis Ericssoni juht Carl-Henric välismaaklereid Tallinna börsile tusest. Svanberg. Ericssoni reitingu tõstmine Moody’s on Ericssoni kre- Eelmisel aastal li- avaldas jaanuaris ka analüüsi. peegeldab kontserni soliidset diidireitinguks andnud Ba2, Samas rõhutas Vilhelmson, et Käivet teevad Uued maaklerid sandus Tallinna bör- vanad börsiliikmed finantsprofiili, mida firma on mis on kaks sammu investee- si liikmete nimekirja mahud kui sellised jäävad vä- Tallinna börsil näidanud oma neljanda kvar- rimiskõlbulikust soovitusest ga väikesteks võrreldes näi- kauplemisaktiivsus Tallinna börsil jaan 2005, % tali ja kogu eelmise aasta tu- madalam. Standard & Poor’s kokku neli uut välis- teks Põhjamaade börsidega. E*Trade oli esimesi firmasid, lemustega, kirjutas Fitch oma on Ericssoni krediidireitin- maaklerit, peamine Fischer Partners on huvi- Nordea Pank mis hakkas pakkuma online- analüüsis. Reitinguagentuu- guks andnud BB+, mis on üks tatud klientidele kiirema ja 3,16 investeerimisteenuseid. Juba põhjus on klientide muud ri andmetel on näha märke, et samm investeerimiskõlbulikust paindlikuma investeerimis- 1,82 kakskümmend aastat tagasi oli huvi. nõudlus mobiiltelefonide süs- madalam. Annika Matson teenuse pakkumisest Balti tur- Eesti Ühispank võimalik E*Trade’i vahendusel gudel. Laienemine Balti riiki- 3,18 teha päringuid ja ülekandeid. Lauri Matsulevitš desse on Fischeri jaoks loomu- 1992. aastal loodi E*Trade sõnumid [email protected] lik areng ning firma on väga 29,73 Securities, millena oli tegemist Aasta alguses ühines börsi huvitatud tegutsemisest hea 62,11 ainult elektroonilise maakle- Novartis ostab Hexali kauplemissüsteemiga Carnegie kasvu ja huvitava potentsiaa- riga. E*Trade on hetkel esin- Suprema Šveitsi ravimitootja Novartis teatas eile, et on nõus üle võtma Investment Bank, septembris liga turul. datud 12 riigis, kliente on fir- Latvijas Unibanka. Novemb- Kokku on Tallinna börsil Securities mal 3,5 miljonit. Klientide vara Saksa geneeriliste ravimite tootja Hexali, vahendas Bloomberg. Hansapank Euroopa suuruselt neljas ravimitootja Novartis maksab Hexali ris kiitis Tallinna Börsi juha- 15 liiget, 7 neist teevad tehin- moodustab kokku 80 miljardit eest 5,65 miljardit eurot (88 miljardit krooni). Lisaks saab tus heaks Fischer Partners guid välismaalt. Välismaakle- Allikas: Tallinna börs dollarit. Praegu on E*Trade no- Novartis seni Hexalile kuulunud USA firma Eon Labs 68% akt- Fondkommissioni ja E*Trade rite huvi suurenemise taga on teeritud New Yorgi börsil. Tal- siate omanikuks. Ülejäänud Eon Labsi aktsiate väljaostmiseks te- Sverige taotlused börsi liikme- kindlasti Eesti ühinemine Eu- linna börsil on E*Trade Sverige hakse väikeaktsionäridele pakkumine. staatuse saamise kohta. roopa Liiduga ja samuti Tallin- mitteaktiivne börsiliige, tehin- “Koopiaravimite tootmine oli Novartise jaoks probleemiks Unibanka jaoks oli börsi- na börsi liitumine OMX kaup- guid tema vahendusel veel teh- ning selle ülevõtmisega teeb firma suure sammu edasi,” ütles liikmeks saamise põhjuseks lemissüsteemiga, mis Tallin- tud ei ole. Swisscanto Asset Managementi portfellihaldur Dieter Winet. madalamad komisjonitasud. na börsi kommunikatsiooni- Ülevõtmine järel saab Novartisest maailma suurim koopiara- Kui varem toimusid tehingud juhi Tex Vertmanni sõnul on Fischer Partners asutati vimite tootja. Äripäev Eesti Ühispanga kaudu, siis kauplemise välisinvestorite 1984. aastal. Sellest ajast saa- nüüd saab Unibanka teha te- jaoks lihtsamaks teinud. dik on firma kasvanud juhti- hinguid ise, mis tähendab ka Samas on börsi statistika vaks maaklerfirmaks Põhja- Mažeikiu Nafta kasum kolmekordistus madalamaid teenustasusid järgi uute liikmete vahendu- maade börsidel, olles esindatud Vene naftatootja Jukose Leedu üksus Mažeikiu Nafta teatas, et klientidele. Unibanka eeliseks sel tehtud tehingute osakaal Kindlasti tuleb Stockholmis, Helsingis, Kopen- tema eelmise aasta kasum enam kui kolmekordistus tänu kõrge- on ka see, et SEB Grupi pan- väike – Carnegie kaudu tehti ” hakata vaatama ka haagenis ja Oslos. Firma klien- tele hindadele naftatööstuses. gad ei pea kõik eraldi ühele 2005. aasta jaanuaris 0,16% lisanimekirja aktsiate did on nii institutsionaalsed Eelmise aasta kasum oli 721,9 miljonit litti (3,3 mld kr), vahen- börsile liikmetasu maksma. Tallinna börsi tehingutest, poole. kui ka erainvestorid. Fischeri das Bloomberg. 2003. aastal oli kasum 220,9 mln litti. Unibanka kaudu investeerivad Unibanka osaks jäi 0,05%. 100protsendiliseks omanikuks Kompanii avaldas mullu detsembris prognoosi, mille kohaselt Eestisse peamiselt Läti väike- Fischeri osakaal on jäänud Arnis Malbergs, on Rootsi investeerimisfirma ootas aasta kasumiks 600 miljonit litti. investorid. Panga analüütiku olematuks. Unibanka analüütik Kinnevik. Käibe poolest Leedu suurim firma Mažeikiu Nafta omab Balti Arnis Malbergsi sõnul prog- Uute liikmete kauplemisak- riikides ainsat naftatöötlemise tehast, samuti naftajuhet ja toor- noosib Unibanka selleks aas- tiivsus on väike peamiselt tä- mutanud. Samas loodetakse, Carnegie on üks vane- nafta terminale. Jukosele kuulub 54 protsenti firmast. Leedu va- taks Tallinna börsiindeksi tõu- nu nende lühikesele tegutse- et neid lisandub samas tempos maid Tallinna börsil esinda- litsus omab 41 protsenti ettevõttest. Leedu Hansabankase ana- suks 20–25%. “Kindlasti tu- misperioodile Tallinna börsil. mis eelmiselgi aastal. tud maaklerfirmasid, asuta- lüütiku Vidmantas Saferise sõnul peab Lukoil hetkel läbirääki- leb hakata vaatama ka lisani- Teiseks tuleb arvestada selle- Fischeri aktsiaturgude juhi tud juba 1803. aastal Götebor- misi Jukosega Mažeikiu Nafta ostuks. Eile sulgus Mažeikiu Naf- mekirja aktsiate poole,” sõnas ga, et välisinvestorid teevad Lars Jerlini sõnul vähendaks gis. 1990ndate keskel otsus- ta aktsia 8,5 protsenti plussis ja maksis 4,83 litti. Äripäev analüütik. valdavalt tehinguid läbi ko- mõningal määral huvi siin- tas Carnegie keskenduda Põh- Carnegie väärtpaberiturgu- halike maaklerite. Kui välis- se turu vastu näiteks Hansa- jamaade turule ja saada juhtide juht Stig Vilhelmson näeb investorite osakaal börsil on panga kadumine börsilt. “Lü- vaks investeerimispangaks re- investori kalender Balti turgudes tugevat kasvu- 83%, välismaaklerite osakaal hemas perspektiivis muudaks gioonis. Firma omanikeks on potentsiaali. Tallinna börsi aga paari protsendi kandis, see turu muidugi väikeseks,” Briti pank Singer & Frielander T. 22. veebruar Carlsberg – majandustulemused liikmeks saadi samuti klien- siis on ilmne, et kasutatakse ütles Jerlin. “Pikemas pers- ning Carnegie enda töötajad. Heineken – majandustulemused tide suurenenud huvi tõttu. peamiselt kohalikke vahen- pektiivis oleks Skandinaavia 2001. aastal noteeriti Carnegie Home Depot – majandustulemused “Meie börsi liikmelisus oli loo- dajaid. Vaieldamatult on kõi- investoritel jätkuv huvi Tallin- aktsiad Stockholmi börsil. Hansdelsbanken – majandustulemused mulik käik, mis põhineb pea- ge aktiivsem börsi liige Han- na börsi vastu siiski olemas.” USA – tarbijausaldusindeks miselt Soomest ja Suurbritan- sapank, kelle vahendusel te- Ka Malbergs ei muretsenud Latvijas Unibanka kuulub Lä- niast pärit klientide huvil,” hakse ligi kaks kolmandikku selle pärast, et Hansapanga ti kolme suurema panga hulka. K. 23. veebruar Baltika – majandustulemused põhjendas Vilhelmson. Samal börsitehingutest. võimalik lahkumine Tallinna Eelmisel aastal oli Unibanka Nordea – majandustulemused põhjusel on firma hakanud Vertmann ei osanud öelda, börsilt võiks oluliselt siinset Läti suurim laenuväljastaja. OM Group – majandustulemused katma ka huvitavamaid Eesti kas ja kui palju uusi maakle- investeerimismaastikku mõ- 2000. aastast kuulub Unibanka Peugeot – majandustulemused börsifirmasid. Kõige atraktiiv- reid sellel aastal Tallinna bör- jutada. “Hansapanga kadumi- sarnaselt Eesti Ühispanga- Cadbury Schweppes – majandustulemused sem on kindlasti olnud Han- siga liitub, samuti ei vihjanud ne ei oleks veel Tallinna börsi le täielikult Rootsi SEB panga USA – tarbijahinnaindeks sapank, mille kohta Carnegie ta, kas keegi juba huvi on il- lõpp,” kinnitas analüütik. omandusse. Äripäev investeerimine Eestisse 10 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected]

21.02 Eesti 21.02 aktiivseim aktsia Hansapank 186,04 125,17 Merko Ehituse aktsia aastaga tõusnud 84% 0,34% Telekom EEK 0,00% Hansapank ...... 41,75 mln krooni EEK hinnad kroonides 180

122 160 indeksid 350 378,33 117 Talse ...... 540,84 ...... 0,31% 140 300 112 ÄP tööstusindeks ...... 173,13 ...... 0,74% 120 205,75 107 Pensioniindeks ...... 123,22 ...... -0,07% 250

100 102 EPI 100 ...... 112,47 ...... -0,13% 200 EPI 75 ...... 118,37 ...... -0,15% 25.02.04 21.02.05 80 97 021210080604 021210080604 EPI 50 ...... 126,78 ...... -0,04% Allikas: Äripäev Investeerimisfondid fond kuupäev ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte kr aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat II PENSIONISAMBA FONDID Merko Ehituse aktsia ERGO Tuleviku Pensionifond ...... 21.02 ...... 13,060 ...... 13,590 ...... 13,190 .....4,91 ...... 4,35 ...... 14,01 ...... - ...... - ...... 78 297 182 .....AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond ...... 21.02 ...... 11,070 ...... 11,520 ...... 11,180 .....1,76 ...... 0,90 ...... 5,79 ...... - ...... - ...... 26 874 693 .....AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 ...... 18.02 ...... 11,170 ...... 11,450 ...... 11,280 .....1,90 ...... 0,36 ...... 3,87 ...... - ...... - ...... 125 535 585 .....AS Hansa Investeerimisfondid rekordkõrgel Hansa Pensionifond K2 ...... 18.02 ...... 11,890 ...... 12,190 ...... 12,010 .....3,20 ...... 1,78 ...... 7,71 ...... - ...... - ...... 522 411 271 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K3 ...... 18.02 ...... 12,880 ...... 13,210 ...... 13,010 .....5,87 ...... 3,25 ...... 11,96 ...... - ...... - ...... 776 930 725 .....AS Hansa Investeerimisfondid erko Ehituse aktsia hind LHV Aktsiapensionifond ...... 21.02 ...... 12,410 ...... 12,670 ...... 12,540 .....6,48 ...... 4,94 ...... 10,78 ...... - ...... - ...... 68 293 533 .....LHV Varahaldus M LHV Intressipensionifond ...... 21.02 ...... 11,450 ...... 11,690 ...... 11,570 .....2,81 ...... 1,31 ...... 5,28 ...... - ...... - ...... 12 559 414 .....LHV Varahaldus sulgus eile rekordkõrgel Romet Kreek Sampo Pension 25 ...... 21.02 ...... 11,540 ...... 11,780 ...... 11,660 .....2,24 ...... 1,92 ...... 7,07 ...... - ...... - ...... 44 229 432 .....Sampo Baltic Asset Management – 378,33 kroonil. Korraliku, analüütik Sampo Pension 50 ...... 21.02 ...... 12,550 ...... 12,810 ...... 12,680 .....3,79 ...... 3,09 ...... 11,33 ...... - ...... - ...... 335 203 783 .....Sampo Baltic Asset Management Sampo Pension Intress ...... 21.02 ...... 10,690 ...... 10,910 ...... 10,800 .....1,76 ...... 0,37 ...... 2,76 ...... - ...... - ...... 13 751 297 .....Sampo Baltic Asset Management 10,3 mln kroonise käibega akt- Seesami Kasvu Pensionifond ...... 21.02 ...... 10,680 ...... 11,010 ...... 10,790 ..... 5,02 ...... 2,29 ...... 4,73 ...... - ...... - ...... 25 331 109 .....Seesam Varahalduse AS sia hind kerkis 2,89 protsenti. Seesami Optimaalne Pensionifond ...... 21.02 ...... 10,600 ...... 10,920 ...... 10,710 .....2,38 ...... 1,23 ...... 3,69 ...... - ...... - ...... 25 780 074 .....Seesam Varahalduse AS Päeva sees tehti kõrgeima hin- Seesami Võlakirjade Pensionifond ...... 21.02 ...... 10,870 ...... 11,090 ...... 10,980 .....2,06 ...... 0,55 ...... 3,53 ...... - ...... - ...... 16 928 821 .....Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne ....21.02 ...... 11,170 ...... 11,450 ...... 11,280 .....2,32 ...... 1,26 ...... 6,66 ...... - ...... - ...... 150 960 588 .....Ühispanga Varahaldus naga tehing 378,65 kroonil. ro asemel 169,70 eurot ja Erste Ühispanga Pensionifond Progressiivne .....21.02 ...... 12,670 ...... 12,990 ...... 12,800 .....4,16 ...... 3,49 ...... 11,89 ...... - ...... - ...... 578 562 978 .....Ühispanga Varahaldus Kuus aastat tagasi sai Merko Banki aktsia 38,35 euro ase- III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V1 ...... 18.02 ...... 16,150 ...... 16,550 ...... 16,310 .....3,87 ...... 2,84 ...... 11,33 ...... 11,19 ...... 8,88 ...... 51 282 352 .....AS Hansa Investeerimisfondid Ehituse aktsiat osta vähem kui mel 57,14 eurot. Paraku ei mak- Hansa Pensionifond V2 ...... 18.02 ...... 11,970 ...... 12,270 ...... 12,090 ...... - ...... 4,68 ...... 17,26 ...... - ...... - ...... 26 207 178 .....AS Hansa Investeerimisfondid 10 krooniga. sa kohe nende Austria pankade Hansa Pensionifond V3 ...... 18.02 ...... 13,320 ...... 13,650 ...... 13,450 ...... - ...... 7,00 ...... 27,37 ...... - ...... - ...... 24 977 633 .....AS Hansa Investeerimisfondid Suurima käibega Hansa- aktsiad ostma tormata. Nende LHV Täiendav Pensionifond ...... 21.02 ...... 11,940 ...... 12,180 ...... 12,060 .....9,73 ...... 7,39 ...... 13,56 ...... 5,99 ...... - ...... 9 489 972 .....LHV Varahaldus Sampo Pensionifond ...... 21.02 ...... 13,970 ...... 14,250 ...... 14,110 .....4,15 ...... 3,37 ...... 12,61 ...... - ...... - ...... 16 942 546 .....Sampo Baltic Asset Management panga aktsia hind tõusis päeva pankade omakapitali tootlus Ühispanga Tasakaalukas Pensionifond ...... 21.02 ...... 14,470 ...... 14,762 ...... 14,616 .....4,16 ...... 2,80 ...... 11,28 ...... 11,29 ...... - ...... 60 406 633 .....Ühispanga Varahaldus lõpuks 0,34 protsenti, 186,04 on palju madalam, turuosad Ühispanga Aktiivne Pensionifond ...... 21.02 ...... 10,413 ...... 10,624 ...... 10,519 ...... - ...... 5,06 ...... - ...... - ...... - ...... 10 064 458 .....Ühispanga Varahaldus kroonile. väiksemad ja nende maade ma- AVATUD INVESTEERIMISFONDID Hansa Balti Kasvufond ...... 18.02 ...... 352,450 ....361,350 ...... 356,010 .....8,43 ...... 4,07 ...... 18,90 ...... 21,84 ...... 17,38 ...... 357 045 984 .....AS Hansa Investeerimisfondid Äripäeva Austria sõsar- janduskasv väiksem. “Hansa- Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond ...... 18.02 ...... 145,720 ....149,400 ...... 147,190 ...... - ...... 19,65 ...... 68,76 ...... - ...... - ...... 805 973 319 .....AS Hansa Investeerimisfondid leht Wirtschaftsblatt kirjutas pangal on superturuosad, kii- Hansa Venemaa Aktsiafond ...... 18.02 ...... 830,290 ....851,260 ...... 838,680 ...30,60 ...... 13,96 ...... 11,58 ...... 21,17 ...... 22,77 ...... 148 332 774 .....AS Hansa Investeerimisfondid seoses Swedbanki pakkumis- re kasv ja lisaks sisenemine Mandatum Baltic ...... 21.02 ...... 4,938 ...... 5,090 ...... 5,039 ...11,56 ...... 7,39 ...... 33,71 ...... 43,07 ...... - ...... 991 153 937 .....Sampo Rahastoyhtiö Mandatum Russia G ...... 21.02 ...... 17,892 ...... 18,253 ...... 18,072 ...... - ...... 17,21 ...... 9,52 ...... - ...... - ...... 748 462 834 .....Sampo Rahastoyhtiö kavatsusega Hansapanga akt- Venemaale, kus on pangandus- Nordea Euroland* ...... 18.02 ...... 2,200 ...... 2,245 ...... 2,222 ...11,85 ...... 5,19 ...... 10,01 ...... -1,50 ...... - ...... 208 900 000 .....Nordea Rahastoyhtiö siate omandamiseks, et see sektori tulevane kasvuturg,” üt- Nordea Optima.fi* ...... 18.02 ...... 0,247 ...... 0,252 ...... 0,250 .....4,82 ...... 2,78 ...... 5,47 ...... -0,60 ...... -3,70 ...... 499 800 000 .....Nordea Rahastoyhtiö võib tõsta Kesk- ja Ida-Euroo- les Vontobeli fondijuht Günter Nordea Euro Obligaatio* ...... 18.02 ...... 0,276 ...... 0,278 ...... 0,277 .....2,53 ...... 0,68 ...... 5,80 ...... 6,20 ...... 6,40 ...... 369 100 000 .....Nordea Rahastoyhtiö Sampo Compass 25 G ...... 21.02 ...... 17,049 ...... 17,220 ...... 17,135 ...... - ...... 2,13 ...... 6,56 ...... 4,36 ...... - ...... 5 595 842 096 .....Sampo Rahastoyhtiö pas tegutsevate Austria panka- Faschang. Sampo Compass 50 G ...... 21.02 ...... 16,428 ...... 16,760 ...... 16,594 ...... - ...... 3,32 ...... 7,98 ...... 2,71 ...... - ...... 993 096 742 .....Sampo Rahastoyhtiö de aktsiahindu. Sellisteks Aust- Kui Swedbankil õnnestuks Sampo Compass 75 G ...... 21.02 ...... 15,412 ...... 15,724 ...... 15,568 ...... - ...... 4,47 ...... 8,49 ...... 0,71 ...... - ...... 1 048 430 918 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo Compass Liquidity G ...... 21.02 ...... 19,429 ...... 19,527 ...... 19,527 ...... - ...... 0,40 ...... 3,66 ...... 4,23 ...... - ...... 1 778 469 039 .....Sampo Rahastoyhtiö ria pankadeks on Bank Austria Hansapank üle võtta, peak- Sampo Compass Equity G ...... 21.02 ...... 9,138 ...... 9,323 ...... 9,230 ...... - ...... 5,22 ...... 9,19 ...... -0,46 ...... - ...... 1 237 198 801 .....Sampo Rahastoyhtiö Creditanstalt (BA-CA) ja Erste sid Austria pankade omani- Sampo 2010 G ...... 21.02 ...... 17,660 ...... 18,016 ...... 17,838 ...... - ...... 3,35 ...... 7,63 ...... 4,02 ...... - ...... 441 150 285 .....Sampo Rahastoyhtiö Bank. Kasutades Swedbanki kud murelikud olema. Senini Sampo 2020 G ...... 21.02 ...... 15,065 ...... 15,369 ...... 15,217 ...... - ...... 5,04 ...... 7,27 ...... 1,23 ...... - ...... 462 925 979 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo 2030 G ...... 21.02 ...... 13,141 ...... 13,406 ...... 13,274 ...... - ...... 5,54 ...... 7,90 ...... -0,76 ...... - ...... 259 334 212 .....Sampo Rahastoyhtiö poolt pakutud hinna ja raama- on arad välisinvestorid, kes on Sampo 2040 G ...... 21.02 ...... 16,476 ...... 16,809 ...... 16,643 ...... - ...... 5,86 ...... - ...... - ...... - ...... 33 333 872 .....Sampo Rahastoyhtiö tupidamisväärtuse suhet, võiks kartnud otse Ida-Euroopa pan- Sampo Uus Euroopa Fond ...... 21.02 ...... 20,440 ...... 20,860 ...... 20,650 ...13,15 ...... 8,29 ...... 52,74 ...... 29,87 ...... 15,45 ...... 197 831 057 .....Sampo Baltic Asset Management Austria pankadel olla suur kade aktsiatesse investeerida, Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond ...... 21.02 ...... 189,720 ....196,460 ...... 192,610 ...10,67 ...... 9,97 ...... 46,01 ...... - ...... - ...... 1 379 470 730 .....Trigon Funds Trigon Teise Laine Fond ...... 21.02 ...... 148,750 ....154,040 ...... 151,020 ...... - ...... 22,32 ...... - ...... - ...... - ...... 1 570 508 217 .....Trigon Funds tõuspotentsiaal. Lihtsalt Hansa- kasutanud selleks regioonis ak- Ühispanga Kasvufond ...... 21.02 ...... 4,617 ...... 4,710 ...... 4,664 ...13,30 ...... 9,39 ...... 31,40 ...... 27,26 ...... 22,28 ...... 294 214 443 .....Ühispanga Varahaldus panga aktsia on nii kõrgelt hin- tiivselt tegutsevaid Viini börsil VÕLAKIRJAFONDID natud võrreldes teiste regioonis kaubeldavate Austria pankade Hansa Intressifond ...... 18.02 ...... 138,800 ....138,800 ...... 138,800 .....0,04 ...... 0,32 ...... 2,83 ...... 3,31 ...... - ...... 1 042 291 273 .....AS Hansa Investeerimisfondid Trigon Areneva Euroopa Võlakirjafond ...... 21.02 ...... 1224,500 ..1227,570 .....1227,570 .....0,44 ...... 0,47 ...... 2,04 ...... 2,92 ...... - ...... 5 838 342 .....Trigon Funds tegutsevate pankadega. Prae- omandamist. Swedbanki edu Ühispanga Võlakirjafond ...... 21.02 ...... 12,580 ...... 12,580 ...... 12,580 .....1,40 ...... 0,67 ...... 5,07 ...... 5,36 ...... - ...... 331 757 469 .....Ühispanga Varahaldus gusi Austria panga aktsiate hin- korral võivad arad investorid kuupäev ost müük NAV tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte du võrreldavate väärtushin- hakata Austria pankade kõr- kr 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud nangute alusel näeksid nad val või nendest mööda vaada- RAHATURUFONDID Austria pangaaktsiate puhul tes hoopis Swedbanki aktsiat Hansa Rahaturufond ...... 18.02 ...... - ...... - ...... 1000,000 .....1,69 ...... 1,64 ...... 1,67 ...... 1,69 ...... 1 130 783 640 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa USD Rahaturufond** ...... 18.02 ...... - ...... - ...... 10,000 .....1,75 ...... 1,42 ...... 1,32 ...... 0,00 ...... 10 403 851 .....AS Hansa Investeerimisfondid utoopilisi hinnasihte. Nii võiks vaatama hakata. Seda enam, Sampo Likviidsusfond ...... 21.02 ...... - ...... - ...... 1184,420 .....3,39 ...... 2,71 ...... 2,08 ...... 1,84 ...... 294 137 218 .....Sampo Baltic Asset Management 14. veebruari hindade alusel et Swedbank on Austria panka- Ühispanga Likviidsusfond ...... 21.02 ...... - ...... - ...... 100,000 .....1,83 ...... 1,94 ...... 1,75 ...... 2,02 ...... 1 703 337 685 .....Ühispanga Varahaldus maksta BA-CA aktsia 66,77 eu- dest madalamalt hinnatud.

* noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve

Maaklerfirmad Tallinna börs 21.02. Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0941, faks 661 6038 käive 54,95 mln kr Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. tel 665 6622, faks 665 6802 hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 PÕHINIMEKIRI LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, faks 680 0410 Baltika ...... 29,89 ...1,60 ...... 30,35 ...... 31,14 ...... 2 ...... 26 732 ...... - ...... - Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn Eesti Telekom ...... 125,17 ...0,00 ...... 125,17 ...... 125,33 ....16 ...... 1 969 187 ...19,2 ...... 8,00 tel 630 2104 Hansapank ...... 186,04 ...0,34 ...... 186,04 ...... 186,19 ....66 .... 41 752 161 ...20,6 ...... 1,75 SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel 680 2500, faks 680 2501 Harju Elekter ...... 193,24 ..-5,00 ...... 193,24 ...... 203,41 ....12 ...... 252 834 .....6,6 ...... 4,00 Suprema Tartu mnt 2, Tallinn Merko Ehitus ...... 378,33 ...2,89 ...... 372,39 ...... 378,49 ....19 ....10 311 281 ...14,0 ...... 4,20 tel 640 5784, faks 640 5701 Norma ...... 105,61 ..-1,89 ...... 105,61 ...... 107,65 ...... 1 ...... 84 492 ...13,3 ...... 5,00 Trigon Securities Pärnu mnt 15, Tallinn T. Kaubamaja ...... 165,85 ...0,00 ...... 166,01 ...... 179,94 ...... 0 ...... 0 ...11,0 ...... - tel 667 9233, faks 667 9201 I-NIMEKIRI Fondivalitsejad Kalev ...... 26,60 ..-3,41 ...... 26,29 ...... 26,60 ....11 ...... 226 156 ...20,1 ...... - ERGO Varahalduse AS Klementi ...... 28,32 ...0,00 ...... 28,16 ...... 28,95 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Rakvere LK ...... 23,78 ...2,01 ...... 23,63 ...... 23,94 ...... 6 ...... 129 523 ...11,2 ...... - faks 667 9201 Saku Õlletehas ...... 113,44 ...5,38 ...... 107,18 ...... 113,44 ...... 5 ...... 173 737 ...19,7 ...... 5,00 AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, T. Farmaatsiatehas ...48,50 .14,81 ...... 48,50 ...... 0,00 ...... 2 ...... 9 372 ...19,5 ...... - tel 631 0336, faks 626 0636 Viisnurk ...... 21,44 ...0,74 ...... 21,28 ...... 21,91 ...... 1 ...... 15 005 ...... - ...... - e-post: [email protected] VÕLAKIRJADE NIMEKIRI LHV Varahalduse AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Baltika ...... - ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 680 0447, faks 680 0410, BIG ...... - ...... 0,00 .... 9 700 ...... 9 730 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - e-post: [email protected] Fenniger ...... 134 560 ...... 0,00 147 078 ...... 150 207 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn 10 151, Eesti Post ...... 10 192 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 628 3344 Sampo Pank ...... 15 800 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Sampo Baltic Asset Management Tallinna Sadam ..10 204 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275 VABATURG e-post [email protected], EVP ...... 0,973 .0,32 ...... 0,973 ...... 0,992 ....1 ...... 0 ...... - ...... - koduleht: www.sampo.ee Trigon Funds Pärnu mnt 15, P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise Tallinn 10 141, tel 667 9208 raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal faks 667 9221, e-post:[email protected], dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) koduleht: www.trigon.ee Ühispanga Varahalduse AS Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 6565 faks 665 7122, e-post [email protected], Aktsiate ostu-müüginoteeringud koduleht: www.eyp.ee aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija Seesam Varahalduse AS Tartu mnt 2, 10 145 Tallinn, tel 680 0426, faks 680 0402, EVP ...... EEK ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank e-post [email protected], kursid on päeva jooksul korrigeeritavad koduleht: www.pension.ee investeerimine välismaale toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 11

indeksid Maailma väärtpaberiturud 21.02 indeks viimane muutus 52. nädala Novartis 59,05 Ravimitootjatel Dow Jones ...... 10785,22 ...... 0,29 eelmisest, % kõrgeim madalam franki 3,05% Ameerika Standard & Poors 500 ...... 1201,59 ...... 0,07 ...... 1217,90 ...... 1060,72 Nasdaq ...... 2058,62 ...... -0,13 60 pidupäev Euroopa Helsingi ...... 6622,12 ...... -0,48 Oslo ...... 271,40 ...... 0,40 ...... 272,58 ...... 190,60 Kopenhaagen ...... 308,34 ...... 0,08 ...... 310,64 ...... 246,53 avimitootjate aktsiatel oli eile Euroopas hea Stockholm ...... 761,98 ...... 0,52 Madrid ...... 1010,98 ...... -1,01 ...... 1027,52 ...... 801,40 58 Milano ...... 31703,00 ...... -0,95 ...... 32410,00 .... 26040,00 Rpäev. Õigupoolest tekkis ajend tõusuks ju- Amsterdam ...... 374,65 ...... -0,22 ...... 376,14 ...... 307,31 ba reedel USAs. 30. septembril oli USA ravimi- London ...... 5057,20 ...... -0,00 Kesk- ja Ida-Euroopa 56 Varssavi WIG ...... 28019,21 ...... 0,96 ...... 28124,42 ....22392,27 gigant Merck sunnitud täide viima ajaloo suu- Frankfurt ...... 4348,08 ...... -0,26 Praha PX50 ...... 1160,90 ...... 1,13 ...... 1160,90 ...... 727,70 Moskva RTS-Interfax ...... 674,62 ...... 0,83 ...... 785,52 ...... 518,15 rima ravimite ärakorjamise USA turult, te- Pariis ...... 4020,05 ...... -0,22 Vilnius LITIN-10 ...... 3650,11 ...... 0,16 ...... 3650,11 ...... 2542,18 54 gu oli valuvaigistiga Vioxx. Nüüd lubati ravim Riia RIGSE index ...... 430,62 ...... 0,31 ...... 434,61 ...... 308,03 USAs taas müügile: pakendil peab olema kar- Tokyo ...... 11651,02 ...... -0,08 Aasia Hongkong Hang Seng ...... 14111,65 ...... 0,17 ...... 14339,06 ....10917,65 52 mim märge. Ka Pfizeri ravim Celebrex, mille 011109070503 indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg manustamine tõstis südamerabandusohtu, võib tulla taas müügile karmima märkega, kirjutas Bloomberg. USA börsid 18.02.* Helsingi börs 21.02. Londoni börs 21.02. Mercki aktsia hind tõusis reedel rõõmusõnu- aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e mi peale 13 protsenti, 32,61 dollarile. Pfizeri hind % min max hind % min max hind % min max aktsia hind tõusis 6,9 protsenti, 26,80 dollarile. Advanced Micro Device ...... 16,90 ...-0,94 ...... 10,76 .....24,95 ..43,3 Comptel ...... 2,09 ... -2,34 ...... 1,74 ...... 2,35 .. 22,0 Barclays ...... 613,00 ... -0,16 ...... 434,50 ... 619,00 .. 12,0 Vahva jant. Kõigepealt korjatakse ravimid ära, AIG ...... 68,93 ...-1,08 ...... 54,28 ..... 77,36 ..15,9 Elisa Comm...... 13,44 ...-0,89 ...... 8,80 .....14,50 ..17,4 British Airways ...... 270,25 ...-0,46 ...... 196,00 ...343,00 ..11,4 sest need on tervisele ohtlikud. Seejärel lubatak- Alcoa ...... 31,10 .... 0,19 ...... 28,01 ..... 38,58 .. 19,9 Elcoteq Network ...... 16,41 ... -0,73 ...... 12,80 ..... 18,34 .. 12,5 BP ...... 559,00 .... 0,72 ...... 418,50 ... 566,50 .. 14,7 Altria Group ...... 64,90 ....0,28 ...... 44,50 .....68,50 ..13,3 Elektrobit Group ...... 0,58 ...-1,70 ...... 0,43 ...... 0,65 ..16,0 BT ...... 208,25 ... -0,95 ...... 166,25 ... 217,75 .. 10,5 se taas müüki, pakendil on vaid vajalik märge, Amazon.com ...... 35,31 ... -1,06 ...... 33,00 ..... 54,70 .. 38,0 Finnair ...... 6,35 .... 0,63 ...... 4,46 ...... 6,55 .. 45,7 HSBC Holdings ...... 895,00 ...-0,56 ...... 784,00 ...953,50 ..15,3 et tarbimine võib tõsta terviseriski – nagu mär- Apple Computer ...... 86,81 ...-1,14 ...... 21,89 .....90,88 ..67,8 Fortum ...... 14,30 ... -3,77 ...... 8,19 ..... 15,06 .... 9,9 Lloyds TSB ...... 506,83 ...-0,44 ...... 387,00 ...513,50 ..14,2 AT&T ...... 19,41 ... -0,05 ...... 13,59 ..... 20,50 .. 12,3 F-Secure ...... 1,70 .... 1,19 ...... 1,22 ...... 1,98 .. 18,7 Marks & Spencer ...... 367,30 ...-1,14 ...... 260,50 ...382,75 ..17,9 ge suitsupakkidel: “Suitsetamine tapab!” Bristol Myers Squibb ...... 24,36 ....1,84 ...... 22,22 .....28,60 ..14,3 Kemira ...... 11,49 ... -0,09 ...... 8,16 ..... 11,64 .. 17,9 mm02 ...... 129,50 ... -1,33 ...... 84,25 ... 131,75 .. 29,4 Ega Euroopas puudunud ka omad head uudi- Caterpillar ...... 90,84 ... -1,07 ...... 68,50 ..... 98,72 .. 16,0 Metso ...... 14,16 ... -1,46 ...... 9,12 ..... 14,37 .. 28,0 Reuters ...... 413,50 ... -0,72 ...... 283,00 ... 429,00 .. 16,4 ChevronTexaco ...... 59,73 .... 1,91 ...... 42,17 ..... 60,24 .. 10,7 Nordea ...... 7,51 ...-0,40 ...... 5,29 ...... 7,63 ...... - Royal Bank of Scotland ... 1823,00 ...-0,16 ...... 1456,00 .1845,00 ..20,4 sed. Nimelt nõustus Euroopa suuruselt neljas Cisco Systems ...... 17,30 ...-0,86 ...... 17,28 .....24,83 ..20,7 Nokia ...... 12,06 ... -0,33 ...... 8,83 ..... 19,09 .. 17,3 Shell Trans & Trading ...... 494,50 ....1,44 ...... 347,00 ...495,00 ..11,6 ravimitootja Novartis ostma ära Saksa koopia- Outokumpu ...... 14,46 .... 1,76 ...... 10,25 ..... 14,72 .... 6,8 Unilever ...... 503,00 ... -0,54 ...... 438,00 ... 582,50 .. 24,4 Citigroup ...... 48,57 ...-0,47 ...... 42,10 .....52,88 ..11,9 ravimitootja Hexali, mis loob maailma suurima Coca-Cola ...... 42,96 ... -0,09 ...... 38,30 ..... 53,50 .. 20,9 Perlos ...... 8,85 ...-0,56 ...... 7,30 ..... 13,14 .... 8,5 Vodafone ...... 139,75 ... -0,71 ...... 113,50 ... 148,50 ...... - Pohjola Yhtyma ...... 9,54 ....0,11 ...... 6,68 ...... 9,77 ....8,7 DaimlerChrysler ...... 46,27 .... 0,02 ...... 39,67 ..... 48,63 ...... - hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg koopiaravimite tootja ja suurema osa temaga Dell ...... 40,55 .... 0,52 ...... 31,14 ..... 42,57 .. 31,4 PKC Group ...... 11,17 ...-0,09 ...... 7,43 .....11,99 ..15,3 seotud USA ettevõttest Eon Labs. Novartise akt- Du Pont ...... 53,95 ....3,14 ...... 39,88 .....53,95 ..22,7 Sampo ...... 10,73 ... -0,28 ...... 7,20 ..... 10,95 .... 7,7 Eastman Kodak ...... 34,00 ...-0,44 ...... 24,25 .....35,19 ..12,7 Stockmann ...... 25,25 .... 0,00 ...... 17,02 ..... 26,60 .. 24,9 Frankfurdi börs 21.02. sia hind tõusis eile õhtuks 3%, 59,05 frangile. eBay ...... 42,46 ... -0,61 ...... 32,40 ..... 59,21 .. 70,2 Stonesoft ...... 0,48 ... -4,00 ...... 0,46 ...... 0,92 ...... - Maailma suuruselt kolmanda ravimitootja, Exxon Mobil ...... 59,41 .... 2,20 ...... 39,91 ..... 59,85 .. 15,0 Stora Enso ...... 11,47 ...-0,61 ...... 9,60 .....12,11 ..12,9 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Tietoenator ...... 25,93 ... -0,08 ...... 19,90 ..... 26,95 .... 8,2 hind % min max Sanofi aktsia hind tõusis 3,4%. Saksamaa suu- FedEx ...... 97,35 ... -0,41 ...... 65,88 ... 100,92 .. 22,5 UPM Kymmene ...... 17,20 ....0,29 ...... 14,48 .....17,29 ....9,4 Adidas-Salomon ...... 114,55 ...-0,18 ...... 88,50 ...123,32 ..16,2 ruselt neljanda koopiaravimite tootja, Stada Flextronics ...... 13,49 ... -1,32 ...... 10,06 ..... 19,12 .. 21,1 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Allianz ...... 93,77 .... 1,03 ...... 72,66 ... 106,49 .. 10,1 Ford Motor ...... 12,96 ...-0,31 ...... 12,61 .....16,48 ....6,1 Arzneimitteli aktsia hind hüppas 6,6 protsenti, BASF ...... 56,71 ... -0,11 ...... 40,11 ..... 57,10 .. 19,0 General Elecric ...... 35,88 ...-0,42 ...... 28,88 .....37,75 ..22,6 Stockholmi börs 21.02. Bayer ...... 26,79 .... 0,15 ...... 17,89 ..... 26,85 ...... - 24,60 eurole. “See on sektor, mille tootlus on ol- General Motors ...... 37,30 ....0,24 ...... 35,85 .....50,04 ....5,8 BMW ...... 32,76 .... 0,43 ...... 31,52 ..... 37,59 .. 10,5 Gillette ...... 50,65 .... 0,10 ...... 37,20 ..... 51,90 .. 30,3 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e nud alla turutootluse ja millel on nüüd natuke Commerzbank ...... 16,86 ...-0,35 ...... 12,65 ..... 17,30 ..25,6 Google ...... 197,95 ....0,03 ...... 85,00 ...216,80 ...... - hind % min max tõusuruumi,” ütles Barclays Investment Services DaimlerChrysler ...... 35,61 .... 0,42 ...... 31,59 ..... 39,50 .. 14,8 Hewlett-Packard ...... 21,00 .... 0,67 ...... 16,08 ..... 23,75 .. 15,4 ABB ...... 42,30 .... 0,48 ...... 35,40 ..... 48,10 ...... - Deutsche Bank ...... 66,68 ...-0,05 ...... 52,37 .....77,77 ..13,1 aktsiaanalüüsijuht Gary Dugan. “Uudised para- Home Depot ...... 42,02 ....0,50 ...... 32,34 .....44,30 ..19,0 Autoliv ...... 351,00 ... -0,28 ...... 278,50 ... 357,50 ...... - Deutsche Lufthansa ...... 10,73 ....0,00 ...... 8,42 .....14,60 ...... - IBM ...... 93,27 ... -0,51 ...... 81,90 ..... 99,10 .. 18,4 nevad ja me võime näha sektori liikumist suu- Assa Abloy ...... 103,50 ....0,98 ...... 84,00 ...116,00 ..25,3 Deutsche Post ...... 18,04 ....0,50 ...... 14,92 .....19,81 ..15,0 Intel ...... 24,02 .... 1,65 ...... 19,64 ..... 30,14 .. 21,0 AstraZeneca ...... 285,50 .... 4,01 ...... 237,00 ... 378,00 ...... - Deutsche Telekom ...... 15,94 ...-0,31 ...... 12,70 .....16,89 ..23,8 rusjärgus 10–15 protsenti.” Romet Kreek International Paper ...... 38,36 ....0,95 ...... 36,68 .....44,88 ..26,8 Electrolux ...... 163,00 .... 0,00 ...... 126,00 ... 168,00 ..15,5 E.ON ...... 68,31 ... -3,11 ...... 50,60 ..... 71,90 .... 8,6 JP Morgan Chase ...... 36,51 ...-0,73 ...... 34,62 .....43,84 ..12,1 Ericsson ...... 19,90 .... 0,51 ...... 17,40 ..... 24,50 .. 16,5 Infineon ...... 7,69 ....2,40 ...... 6,82 ..... 13,00 ..35,0 JDS Uniphase ...... 1,79 ...-0,56 ...... 1,75 ...... 5,08 ...... - FöreiningsSparbanken ...... 170,00 .... 0,59 ...... 133,50 ... 175,50 .. 10,4 Metro ...... 41,90 .... 0,72 ...... 31,36 ..... 42,23 .. 20,1 Johnson & Johnson ...... 65,43 ....0,12 ...... 49,25 .....66,89 ..21,1 Vilniuse börs 21.02. Hennes & Mauritz ...... 237,00 .... 0,00 ...... 173,00 ... 239,50 .. 27,0 Münich Re ...... 90,91 ....0,45 ...... 72,22 .....97,00 ..13,1 Juniper Networks ...... 21,95 ...-2,23 ...... 19,65 .....30,25 ..48,8 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Holmen ...... 233,00 .... 0,87 ...... 206,00 ... 248,50 .. 16,0 Siemens ...... 60,16 .... 0,25 ...... 53,01 ..... 65,80 .. 14,6 Lucent Technologies ...... 3,24 ...-1,52 ...... 2,70 ...... 4,53 ..10,1 Investor ...... 97,25 .... 2,64 ...... 70,00 ..... 97,25 .. 10,6 hind % min max McDonalds ...... 32,33 .... 0,12 ...... 25,05 ..... 33,18 .. 16,8 Sandvik ...... 288,00 ....1,41 ...... 228,50 ...293,50 ..16,2 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Merck ...... 32,61 ..13,03 ...... 25,60 .....48,80 ..10,6 Ekranas ...... 4,14 . -10,00 ...... 4,14 ...... 8,42 ...... - Skandia ...... 36,10 .... 0,84 ...... 25,20 ..... 36,70 .. 15,4 Grigiskes ...... 3,55 ... -1,39 ...... 2,40 ...... 3,80 ...... - Skanska ...... 80,25 .... 1,26 ...... 57,50 ..... 86,00 .. 12,7 Invalda ...... 11,71 ... -1,51 ...... 12,30 ...... 3,44 ...... - Merrill Lynch ...... 58,86 ...-1,85 ...... 47,35 .....64,89 ..13,4 SKF ...... 337,00 .... 1,05 ...... 245,00 ... 340,50 .. 13,0 Tokyo börs 21.02. Microsoft ...... 25,48 ...-0,66 ...... 24,01 .....30,20 ..19,9 Lietuvos Telekomas ...... 2,26 .... 0,46 ...... 1,70 ...... 2,36 ...... - SEB ...... 130,50 .... 0,00 ...... 99,50 ... 134,50 .. 13,5 aktsia sulgemis-muutus 52. nädala p/e Lithuanian Energy ...... 2,99 ...-2,92 ...... 1,78 ...... 3,31 ..24,9 3M ...... 85,55 ...-0,19 ...... 73,31 .....90,29 ..22,8 Securitas ...... 107,50 .... 0,94 ...... 86,00 ... 121,00 .. 26,8 Morgan Stanley ...... 57,65 ...-3,29 ...... 46,54 .....62,83 ..13,9 hind % min max Mazeikiu Nafta ...... 4,83 .... 8,54 ...... 2,49 ...... 5,15 .. 14,3 Svenska Handelsbanken ...171,00 ....0,89 ...... 136,50 ...175,00 ..13,1 Snaige ...... 18,20 ... -0,27 ...... 15,07 ..... 20,00 .. 41,3 Motorola ...... 15,50 ... -0,39 ...... 12,38 ..... 18,70 .. 18,0 Bridgestone ...... 2 050 ...... -1,44 ...... 1 556 .....2 190 ...... 19,9 Tele2 ...... 245,00 .... 2,30 ...... 222,50 ... 381,50 .. 19,0 Rokiskio Suris ...... 77,00 ....2,53 ...... 64,50 .....79,00 ..22,7 Oracle ...... 12,94 ... -0,15 ...... 9,78 ..... 14,87 .. 22,7 Hitachi ...... 659 ...... -0,75 ...... 627 ...... 850 ...... 45,9 TeliaSonera ...... 40,60 ...-0,73 ...... 29,50 .....43,20 ..14,7 Vilniaus Vingis ...... 5,10 ...-3,77 ...... 4,99 .....10,30 ....5,1 PepsiCo ...... 54,20 .... 0,87 ...... 47,37 ..... 55,71 .. 23,7 Honda Motor ...... 5 560 ...... -1,42 ...... 4 370 .....5 670 ...... 31,4 hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Pfizer ...... 26,80 ....6,94 ...... 21,99 .....37,97 ..12,6 Matsushita ...... 1 573 ...... 0,26 ...... 1 372 .....1 694 ...... 57,1 sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Procter & Gamble ...... 53,50 ....0,32 ...... 50,53 .....57,40 ..21,3 Mitsubishi Motors ...... 139 ...... 0,72 ...... 72 ...... 350 ...... - SBC Communications ...... 24,18 ...-0,29 ...... 22,98 .....27,29 ..16,3 NEC ...... 655 ...... 0,15 ...... 555 ...... 937 ...... 45,0 Starbux ...... 49,93 .... 0,26 ...... 36,51 ..... 64,26 .. 48,5 Moskva kauplemissüsteem 21.02. Nissan Motor ...... 1 130 ...... -0,09 ...... 1 060 .....1 284 ...... 62,9 Riia börs 21.02. Sun Microsystems ...... 4,16 ....0,24 ...... 3,29 ...... 5,65 ...... - Nomura Holdings ...... 1 454 ...... 0,21 ...... 1 278 .....1 966 ...... 15,3 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Texas Instruments ...... 25,32 ...-0,63 ...... 18,06 .....31,85 ..23,7 NTT ...... 456 000 ...... -0,44 ..418 000 .634 000 ...... 17,1 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e hind % min max Time Warner ...... 17,89 ...-0,89 ...... 15,41 .....19,90 ..22,9 NTT DoCoMo ...... 180 000 ...... 0,00 ..171 000 .244 000 ...... 26,3 hind % min max Wal-Mart Stores ...... 52,72 .... 0,04 ...... 51,08 ..... 61,31 .. 21,9 Sharp ...... 1 642 ...... -0,36 ...... 1 437 .....2 100 ...... 27,6 Jukos ...... 0,77 .... 2,67 ...... 0,45 ..... 15,61 ...... - LASCO ...... 0,59 ....0,00 ...... 0,37 ...... 0,61 ..14,4 Walt Disney ...... 29,06 ...-0,99 ...... 20,88 .....29,99 ..26,4 Sony ...... 3 970 ...... -0,25 ...... 3 550 .....4 710 ...... - Lukoil ...... 32,80 .... 0,83 ...... 24,10 ..... 33,50 .... 7,2 Latvijas Gaze ...... 6,36 ...-0,16 ...... 5,50 ...... 6,60 ..19,5 Wells Fargo ...... 59,81 ...-0,98 ...... 54,32 .....64,04 ..14,4 TDK ...... 7 490 ...... -0,27 ...... 6 790 .....8 630 ...... 51,9 Rostelekom ...... 2,15 .... 1,42 ...... 1,66 ...... 2,66 198,9 SAF Tehnika ...... 13,20 ....6,45 ...... 11,67 .....16,00 ...... - Verizon Communications .....35,31 ...-1,04 ...... 34,13 .....42,27 ..14,1 Toyota Motor ...... 4 130 ...... -0,96 ...... 3 630 .....4 520 ...... 26,8 Surgutneftegaz ...... 0,77 .... 0,59 ...... 0,59 ...... 0,84 .. 38,1 Valmieras Fiberglass ...... 2,19 ....0,00 ...... 1 ...... 2,29 ..62,6 Yahoo! ...... 33,60 ... -0,65 ...... 20,57 ..... 39,79 .. 92,1 Toshiba ...... 443 ...... 0,00 ...... 379 ...... 576 ...... 58,3 UES ...... 0,30 .... 0,85 ...... 0,23 ...... 0,36 .. 13,2 Ventspils Nafta ...... 1,76 ....0,00 ...... 1,11 ...... 1,88 ...... - * 21.02 olid turg pühade tõttu suletud, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

2. märtsil 2005 Äripäeva juhtimisseminar Reval Hotel Olümpias eraelu

suhtle- side mine tagasi-

kehtes-

tamine rimine Viis võtit delegee-

Eraelu võti: kuidas tunnetada suhtlevale töötajate isiklikku ellu sekkumise piiri? BDA Estonia Delegeerimise võti: projektikonsultatsioonide üksuse Suhtlemise võti: kuidas juht Maria Kütt efektiivne suhtlemine tagab kuidas tüütute kohustuste tõhusama juhtimise? ära andmisest saab juhile tunnustav usaldamine? Tagasiside võti: kuidas “piits ja präänik” Self II konsultandid Karin Hango ja Vahur Murutar Kehtestamise võti: kuidas rääkida nii, Kalevi müügi- ja päriselt tööle panna? EBS Juhtimiskoolituse et jutule järgneb tegu? A Le Coq Tartu teenindusdirektor Keskuse müügi ja müügijuhtimise suuna Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop Kati Kusmin juhtivõppejõud Mati Ruul

Koostööpartner Soodushind kuni 23. veebruarini 2240 kr (km-ga 2643.20 kr). Täishind 2800 kr (km-ga 3304 kr). Kui ettevõttest registreerida korraga mitu osalejat, kehtib täiendav soodustus 10%. Lisainfo ja registreerimine tel 667 0233 (Merle Kumari). www.aripaev.ee/seminar rahaturg/börsikaubad 12 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected]

Euribor 21.02.2005 1 kuu ...... 2,102 Konverents Nafta hind kolme 2,186 2 kuud ...... 2,117 3 kuud ...... 2,135 6 kuud 6 kuud ...... 2,186 20.08.2004 9 kuud ...... 2,254 nädala kõrgtasemel 0,016% 2,161 12 kuud ...... 2,333 afta hind tõusis kolme nä- ni. Nimelt lubas minister tõsta Eesti Pank 21.02. Börsikaubad 21.02. N Kütused Rotterdami sadamates dala tipptasemele, kuna Eu- Saudi Araabia naftatoodangu valuuta tähis EEK e (CIF) roopas ja USAs valitsev külm 2008. aastaks 12,5 mln barre- Araabia ÜE dirham ...... AED ...... 3,26115000 USD/t lin ilm tõstab kütteõli tarbimist. lile päevas. Aserbaidžaani manat ...AZM ...... 0,00243876 a Austraalia dollar ...... AUD ...... 9,45636000 Nafta* ...... 46,85 v Londonis on vastavalt “Saudi Araabia päevane naf- Bulgaaria lev ...... BGN ...... 8,00052000 Kerge kütteõli ...... 428,50-430,50 Masuut ...... 162-164 ur Weather Online’i ilmaennus- tatoodang on praegu umbes 9 Euro ...... EUR ...... 15,64660000 T Hiina jüaan (renminbi) .CNY ...... 1,44738000 Bensiin...... 427-431 tusele kogu selleks nädalaks mln barrelit, samas kui toot- Hongkongi dollar ...... HKD ...... 1,53580000 Diisel ...... 438,00-442,00 prognoositud miinuskraade. misvõimsusi on 11 mln barre- Horvaatia kuna ...... HRK ...... 2,08221000 * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel IMF arveldusühik ...... SDR ...... 18,19710000 naftabörsil (USD/barrel) WeatherDerivativesi andme- lit pumpamiseks päevas,” üt- India ruupia ...... INR ...... 0,27359100 05 tel võib 25. veebruarini Kirde- les minister Bloombergile. “Me Indoneesia ruupia ...... IDR ...... 0,00129226 Väärismetallid Islandi kroon ...... ISK ...... 0,19530700 USAs soojanõudlus ületada ta- plaanime selle tõsta 2008. aas- USD tr.oz 20 Jaapani jeen (yen) ...... JPY ...... 0,11348800 Kanada dollar ...... CAD ...... 9,73007000 Kuld ...... 427,15 IT vapärast taset 6% võrra. USA taks 12,5 mln barrelile.” Ta Kasahstani tenge ...... KZT ...... 0,09211210 Hõbe ...... 7,3650 adisson SAS kütteõli laovarud olid 12 prot- vihjas, et maailma strateegili- Korea won ...... KRW ...... 0,01170760 Plaatina ...... 861,00 ell R senti viie aasta sama perioodi sed laovarud katavad 51 päeva Kõrgõzstani somm ...... KGS ...... 0,29136900 Pallaadium ...... 179,00 ts 2005 Hot keskmisest väiksemad. tarbimise, mis on õiglane tase Küprose nael ...... CYP ...... 26,81120000 1 tr.oz=31,105 g 9. mär Leedu litt ...... LTL ...... 4,53157000 Londoni fiksingud Nafta hind tõusis Londoni ja määrab nafta turgu. LAVi rand ...... ZAR ...... 2,01187000 JA: rahvusvahelisel naftabörsil ei- “Me ei usu, et nafta stratee- Läti latt ...... LVL ...... 22,48340000 Värvilised metallid PEAESINE ijuht Malta liir ...... MTL ...... 36,32090000 18. veebruari seisuga a IT risk le kella 16.45ks 46,90 dollari- giline laovaru ületaks teises Moldova leu ...... NDL ...... 0,95718700 ühik ost müük oner le barreli kohta. Saudi Araa- kvartalis 52 päeva, mis aval- Alumiinium .... USD/t .....1 923,0 ....1 924,0 Telia S er Norra kroon ...... NOK ...... 1,88646000 ekk Nikkel ...... USD/t ...15 600,0 ..15 605,0 oni B set bia naftaminister Ali Nuaimi daks otsest mõju nafta hin- Poola zlott ...... PLN ...... 3,92644000 Plii ...... USD/t ...... 1000,0 .....1005,0 T ektiiv edastas eile sõnumi, mis võiks nale,” lisas Ali Nuaimi. “Hin- Rootsi kroon ...... SEK ...... 1,71703000 Tina ...... USD/t ..... 8150,0 ..... 8175,0 ehk rõõmustada pikaajalisi kü- nad tõusevad, kui laojääk ka- Rumeenia leu ...... ROL ...... 0,00043670 Tsink ...... USD/t .... 1 350,5 ....1 351,0 Kuidas üles ehitada eftsiooni? Singapuri dollar ...... SGD ...... 7,31329000 Vask ...... USD/t .....3 338,0 ....3 339,0 va organisa tusetarbijaid, juhul kui kütu- haneb ja langevad, kui laojääk Slovakkia kroon ...... SKK ...... 0,41119700 Londoni Metallibörs IT tur Romet Kreek Sloveenia talaar ...... SIT ...... 0,06526740 senõudlus ei kasva kiiremi- kuhjub.” Suurbritannia nael ...... GBP ...... 22,72930000 Kohv Šveitsi frank ...... CHF ...... 10,12270000 Arabica (USc)/LB ...... 118,05 Taani kroon ...... DKK ...... 2,10179000 õte – Robusta (USD/t) ...... 825,00 kuv Põhivaluutade kursid 21.02. Tai baht ...... THB ...... 0,31054300 ok 1 LB = 453,59 g Taiwani dollar ...... TWD ...... 0,38016000 Aasta k almistuda? USD EUR SEK LIFFE, CSCE Tšehhi kroon (koruna) CZK ...... 0,52268600 , milleks v riisalu ost müük ost müük ost müük tus Ukraina grivna ...... UAH ...... 2,25959000 Suhkur ijuht Jaan P ÜLEKANNE Ungari forint ...... HUF ...... 0,06425910 mis juh Krediidipank ...... 11,9308 ..... 12,0459 ...... 15,6220 ...... 15,6720 ...... 1,7111 ...... 1,7283 USA dollar ...... USD ...... 11,97920000 valge suhkur(USD/t) ...... 260,40 Tallinna Äripank ...... 11,9276 ..... 12,0382 ...... 15,6232 ...... 15,6701 ...... 1,7080 ...... 1,7238 Usbekistani somm ...... UZS ...... 0,01122930 toorsuhkur (USc/LB) ...... 8,85 Hansapanga IT risk Parex Pank ...... 11,9409 ..... 12,0068 ...... 15,6466 ...... 15,6466 ...... 1,7162 ...... 1,7265 Uus Türgi liir ...... TRY ...... 9,16193000 LIFFE, CSCE Uus-Meremaa dollar ...NZD ...... 8,69568000 Allikas: Bloomberg SULARAHA Valgevene uus rubla ...BYR ...... 0,00552672 ellida Krediidipank ...... 11,9280 ..... 12,0480 ...... 15,5700 ...... 15,7000 ...... 1,7080 ...... 1,7280 Venemaa rubla ...... RUB ...... 0,42883900 uidas t Tallinna Äripank ...... 11,9230 ..... 12,0428 ...... 15,5800 ...... 15,6800 ...... 1,6773 ...... 1,7254 Kuld (EEK/oz) ...... XAU .. 5115,71000000 Case study - K kursid on päeva jooksul korrigeeritavad turvaanalüüsi? alle Oja Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 21.02. Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid oto juhatuse liige K RUB LTL LVL Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt Eesti L ost müük ost müük ost müük klient hõbeklient kuldklient ÜLEKANNE arvelduskonto, eraisikud Krediidipank ...... 0,4270 ...... 0,4313 ...... 4,5157 ...... 4,5474 .... 22,3900 ..... 22,5700 kuni 50 000 EEK ...... 0,40 ...... 1,00 ...... 1,25 Tallinna Äripank ...... 0,4251 ...... 0,4329 ...... 4,5081 ...... 4,5556 ....22,3544 .....22,6054 50 000–250 000 EEK ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,00 enenud digitaalne Parex Pank ...... 0,4261 ...... 0,4293 ...... 4,5180 ...... 4,5452 ....22,4070 .....22,5420 üle 250 000 EEK ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,10 reservhoius, eraisikud Kuidas on ar vus Eestis? SULARAHA kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR ...... 2,05/2,10 ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 kuritege eemide Krediidipank ...... 0,4260 ...... 0,4400 ...... 4,5000 ...... 4,5770 .... 22,3570 ..... 22,5930 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 osüst elaid Tallinna Äripank ...... 0,4274 ...... 0,4439 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 ...... 2,45/2,50 Politseiameti inf illar Aar kursid on päeva jooksul korrigeeritavad oo komissar H arendusbür Kommertspankade intressitooted õivad jooksev hoius % illised ohud v pank keskmiselt kuu minimaalne tähtajaline hoius % w - M kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Live sho osüsteemidele Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25(4) ...... - ...... 1,80 ...... 1,90 ...... 1,95 ...... 2,20 ...... 2,40 ...... 2,65 ...... 2,65 ...... 1000/5000(6) õrgust? Sampo Pank(5) ...... 0,30 ...... - ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,80 ...... 2,80 ...... 1000/5000(6) ilmneda inf v Krediidipank ...... 0,30 ...... - ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,25 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,15 ...... 1000/3000(6) tsiooni sise y Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 1,90 ...... 1,92 ...... 1,94 ...... 2,00 ...... 2,30 ...... 2,55 ...... 2,55 ...... 2000* organisa ecurit Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,95 ...... 2,20 ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 1000/100 000(3) Domina S Tallinna Äripank ...... 0,20 ...... 2,00 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,40 ...... 2,60 ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 1000 ts-Pärn Nordea Pank ...... kuni 2,10 (vt arvelduskonto ja Reservhoiuse tabel ülal) ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,25 ...... 2,40 ...... 2,58 ...... 2,75 ...... 5000 EEK Lauri Kor Parex Pank ...... 2,0 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 2,55 ...... 2,55 SBM Pank ...... 0,25 ...... 0,30 ...... 2,15 ...... 2,2 ...... 2,25 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 2,9 ...... 3,1 ...... 5000 EEK tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa õi CSIRT ja milleks? Sampo Pank ...... 2,40 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 2,95 ...... 3,10 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,30 , CIRT v enduskeskuse Krediidipank ...... 2,00 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,40 ...... 2,70 ...... 3,00 100/200 (6) USD .....2,10 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,40 ...... 2,70 .....100/200 (6) EUR CERT eemide Ar Viira Ühispank ...... 2,00 ...... 2,07 ...... 2,14 ...... 2,35 ...... 2,54 ...... 2,69 ...... 640 USD ...... 1,90 ...... 1,92 ...... 1,94 ...... 2,00 ...... 2,06 ...... 2,12 ...... 640 EUR i Infosüst Toomas Hansapank ...... - ...... - ...... 0,85 ...... 1,15 ...... 1,40 ...... 1,50 ...... 225 USD ...... - ...... - ...... 1,70 ...... 1,80 ...... 1,90 ...... 2,00 ...... 195 EUR Riig Tallinna Äripank ...... 2,25 ...... 2,30 ...... 2,35 ...... 2,60 ...... 2,80 ...... 2,95 ...... 100 USD ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,40 ...... 65 EUR infoturbe juht Nordea Pank ...... 1,95 ...... 2,02 ...... 2,12 ...... 2,35 ...... 2,53 ...... 2,69 ...... 300 USD ...... 2,08 ...... 2,12 ...... 2,16 ...... 2,28 ...... 2,34 ...... 2,40 ...... 320 EUR Parex Pank ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,30 ...... 2,30 ...... 2,50 SBM Pank ...... 2,0 ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,80 ...... 500 USD ...... 2,1 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,50 ...... 2,70 ...... 350 EUR did interneti kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris vad? Kuidas pahar vita ehis Forward-tehingute kursid Eesti pankades 21.02. teenuseid kuritaroturbe juht M õtted inf Äripäeva maksukoolitus USD EUR SEK ev aja ost müük ost müük ost müük Elion Ett Hakk Nordea Pank Maksuseadused 2005 spot ...... 11,7938....11,7969 .... 15,6455 ...... 15,6475 .....1,7431 ...... 1,7443 1 nädal ...... 11,7936 ....11,7972 .... 15,6458 ...... 15,6478 .....1,7431 ...... 1,7444 JÕGEVA 1 kuu ...... 11,7907....11,7966 .... 15,6441 ...... 15,6492 .....1,7430 ...... 1,7447 Eestis 3 kuud ...... 11,7846 ....11,7955 .... 15,6441 ...... 15,6561 .....1,7430 ...... 1,7456 aba Eesti?” e 6 kuud ...... 11,7710 ....11,7909 .... 15,6502 ...... 15,6746 .....1,7437 ...... 1,7478 9 kuud ...... 11,7490 ....11,7769 .... 15,6529 ...... 15,6886 .....1,7432 ...... 1,7488 „Spämmiv 12 kuud ...... 11,7240 ....11,7619 .... 15,6544 ...... 15,7045 .....1,7425 ...... 1,7497 vate spämmi ﬁltrit. pakuta Kontaktandmed võrdlus ja tutvustusirjanikud Eesti Ühispank – Äripäeva ajak Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 rooni Hansapank – tsini 2660 k SARI “LEMMIKLEKTORITE LOENGUD” EESTI LINNADES Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 tsi 3800 Eesti Krediidipank – entsi hind kuni 2. mär o Konver Hind pärast 2. mär Lektor BDO Eesti AS juhtiv maksukonsultant Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 istreerimine ja inf Tallinna Äripank – (km-ga 3138.80). Kalle Kägi m-ga 4484). Reg umari) Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 krooni (k erle K RAAMATUPIDAJALE JÕGEVAL Nordea Pank – Hobujaama 4, Tallinn 10151 tel 628 3300, faks 628 3201 telefonil 667 0233v.ee/seminar/ (M 2. märtsil 2005 Jõgeva Kultuurikeskus (Aia 6) e-post: [email protected], www.nordea.ee .aripae Sampo Pank – www NB! Registreerudes koolitusele kuni Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, 25. veebruarini (k.a) on koolituse hind 1799 e-post: [email protected], www.sampo.ee SBM Pank – krooni (km-ga 2122.82). Pärast 25. veebruari Pärnu mnt 12, Tallinn 10158 tel 680 2500, faks 680 2501 on koolituse hind 2499 krooni (km-ga 2948.82). Parex Pank – Registreerimine ja info telefonil 667 0233 (Merle Rootsikrantsi 2, Tallinn 10119 tel 611 0200, faks 611 0244, [email protected] Kumari), faks 6670 165. www.aripaev.ee/seminar/ reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel 667 0161, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 13

KESKASTMEJUHIKS SAAB ÕPPIDA Keskastmejuhi amet vajab 10% eeldusi ja 90% tööd

Erik Samel Erik Samel „Keskastmejuht „Suhtlemine kahe tule vahel” – keskastmejuhi proovikivi”

Paketi hind 584 krooni (eraldi ostes 672 krooni) Pakkumine kehtib 20. märtsini Tellimine www.aripaev.ee/raamatuklubi, e-aadressil [email protected] või telefonil 667 0108 transport 14 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] Puidust pakendite sissevedu karmistub AATOMIK-TRANSPORT OÜ Euroopa Liit nõuab Pakendile lüüakse tel 551 5111 märtsist märgistatud vastavusmärk puitaluste kasutamist Vastavusmärgil peab olema sisseveol kolmanda- rahvusvaheliselt tunnustatud test riikidest. sümbol (viljapea koos IPPC tähisega) Nõue tuleneb Rivo Sarapik [email protected] EE – riigi tähis (ISO kood) rahvusvahelisest 000 – ettevõtte taimetervise- Sügisest karmistusid nõu- standardist registri kande number ded EList kolmandatesse riiki- Pakkematerjali vastavus- HT 56° C/30 min – töötlemis- desse puitpakendite veol, mis märgiga märgistamise nõue tu- viisi tähis tähendab, et EList ei saa kol- leneb rahvusvahelisest fütosa- mandatesse riikidesse vedada nitaarmeetmete standardist nr Vastavusmärk peab olema kuumtöötlemata ja märgista- 15, mis on puidust pakkemater- ühevärviline mata puitpakendit. Sama nõue jali standard. selgelt eristatav (loetav) hakkab kehtima kolmanda- Nimetatud standardi on vee- ja kulumiskindel test riikidest puidust pakendi- koostanud rahvusvahelise tai- paigutatud puidupakendi te sisseveol. mekaitse konventsiooni sekre- vähemalt kahele küljele pa- Uue standardi kohaselt peab tariaat. Puidust pakkematerja- rempoolsesse ülanurka kogu pakkematerjal olema val- li standard kiideti heaks 2002. paigutatud puidust toote mistatud toormest, mis välistab aasta märtsis. vastaskülgedele puidukahjustajate leviku ning Standardi kohaselt peab ko- Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda vastav materjali töötlemisviisi gu puidust pakkematerjal ole- tõendav märk peab olema igal ma valmistatud toormest, mis puidust pakendil. Vastavus- Euroopa Liit nõuab tänavu 1. märtsist märgistatud puitaluste kasutamist sisseveol kolman- välistab puidukahjustajate levi- märk tõendab, et puit on läbi- datest riikidest. Nõue kehtib ka EList kolmandasse riiki veol. Foto: Indrek Susi ku. Pakkematerjal peab olema nud kuumtöötluse ja puidusü- eelnevalt läbinud kuumtööt- damikku on kuumutatud 56° C Kolmandatesse riikidesse Puitpakendile lemise ja puidusüdamik peab juures 30 minutit. Pakendeid ” kauba viimisel seni meil löödav märk olema kuumutatud 56° C juu- saavad märgistada firmad, kel- kauba pakendist tulenevaid näitab, et seda res 30 minutit. lel on vastav litsents. probleeme ega takistusi olnud ei on nõuetekoha- 2004. aastal ratifitseerisid Standardi kohaselt peab ko- ole ja seni oleme saanud hakka- selt kuumuta- standardi mitmed riigid, teis- gu puidust pakkematerjal olete seas Ameerika Ühendriigid, ma ilma erimärgistuseta. tud. ma valmistatud selliselt töödel- Kanada, Uus-Meremaa ja Aust- dud puidust, mis välistab kah- Andres Leht, raalia. Hiina rakendab stan- jurite leviku. Materjali tööt- NBI Ekspeditsiooni ASi müügijht dardit juba 2003. aasta ok- lemisviisi tõendav märk peab toobrist. olema igal puidust pakendil. ril. “Vene pool on standardist firma kaubavahetusest moo- Nõuetekohase pakendi saab 19 firmalt 1. maist 2004 Eestis jõustu- Puidust pakkematerjalide hul- huvitatud ja eelmisel nädalal dustab Venemaaga vahetatav nud taimekaitseseadus võtab ka kuuluvad nt pakkekastid, tutvusid Venemaa veterinaar- kaup ca 25%, kuid uus nõue te- Eesti Kaubandus-Tööstusko- salved, vaadid, puitalused, tu- fütosanitaarkontrollid Eesti ma hinnangul teenusepakkujat Nõuetele vastavad puidu kuivatamise Nõuetele vastavad pakkematerjali ja andmeil samuti arvesse pui- või kuumtöötlemisega tegelevad tootmisega tegelevad firmad 17.02. gipostid, aluspuud. taimsete toodete kontrolli kor- ei puuduta, sest pakendi eest firmad 17.02. seisuga seisuga dust pakkematerjalide standar- Puidust pakkematerjali raldusega, ka aluste kuumtööt- hoolitseb reeglina klient, kau- di nõuet. standardi on juba ratifitsee- lemisega,” lisas Friedenthal. ba saatja või müüja. “Kolman- Imavere Saeveski AS Nefab Eesti AS Euroopa Liidus reguleerib rinud mitmed riigid, näiteks Kaubaaluseid tootva firma datesse riikidesse kauba viimi- Stora Enso Timber – AS Forst Fortuna AS vastavat ala nõukogu direk- USA, Kanada, Uus-Meremaa ja OÜ Nelico juhataja Urmas Mä- sel seni kauba pakendist tule- Näpi Saeveski, AS Sauga Unibox OÜ tiiv 2000/29/EÜ taimedele või Austraalia. gi ennustas sügisel, et uus nõue nevaid probleeme olnud ei ole Saeveski, AS Paikuse Sae- Wentos OÜ taimsetele saadustele kahjuli- Eesti Kaubandus-Tööstus- toob kaasa kaubaaluste kalli- ja seni oleme saanud hakkama veski Nelico OÜ ke organismide ühendusse sis- koja (EKTK) väliskaubandus- nemise ligikaudu 20% võrra. erimärgistuseta,” lisas Leht. Natural AS Premanest OÜ setoomise ja seal levimise vas- osakonna juhataja Lidia “Aluse kohta tähendab see ku- “Kauba pakendamine on ikka Dales Production OÜ Timmokse OÜ tu võetavate kaitsemeetme- Friedenthal soovitas kaupade ni kümnekroonist kallinemist,” enamasti kauba saatja ülesan- Toftan AS Dales Production OÜ te kohta. impordil ja transiidil puidust lisas Mägi. Alus maksab 45–50 ne, seega ei näe vajadust oma Forst Fortuna AS Dauerst OÜ Direktiiv jõustus 8. mail pakkematerjali kasutavatel fir- krooni. tegemisi ümber korraldada.” Sakala Saeveski AS E. A. R. Ilvese OÜ 2000. Alates märtsist 2005 ko- made teavitada oma partnereid Nõuetekohaste pakendite Sama meelt oli ASi Allando Tapa Mill OÜ ÕP Kloodi puit OÜ haldatakse Euroopa Liidus ko- kolmandates riikides pakke- mitte kasutamine toob toodan- Trailways müügiesindaja Jaa- Vara Saeveski OÜ HeSveKa & CO AS misjoni direktiivi 2004/102/ materjali kuumtöötlemise va- gule kaasa eksporditõkendid nika Vakker, kes ei olnud uuest Nelico OÜ Ilmre AS EÜ, millega muudetakse eel- jadusest ja vastava märgistu- ehk nõuetele mittevastavaid nõudest kuulnud. “Vahel on Rait AS Technomar & Adrem AS mise direktiivi lisasid II, III, se olemasolust. Samuti peak- puidust tooteid ei ole enam või- Taanis-Saksamaal probleeme Viiratsi Saeveski AS Lamiflex Eesti AS IV ja V. Äripäev sid puidust pakkematerjali ka- malik nendesse riikidesse eks- alustega, millel on märge PKP. Mo-Puit Jõgeva AS MNM Tehase AS sutavad eksportöörid tutvuma portida. Kaup tuleb kas ümber Need on väidetavalt valmista- HeSveKa & CO AS Primeks Trade OÜ Vaata ka importiva riigi vastava seadus- laadida ja alused ära põletada tud Poolas odava tööjõu poolt Ilmre AS AP Puit OÜ www.agri.ee andlusega. või kaup tagasi saata. ja lääneeurooplased boikoti- Technomar & Adrem Allikas: taimetoodangu inspektsioon www.plant.agri.ee Enim seisakuid võim tema NBI Ekspeditsiooni ASi müü- vad neid põhimõtteliselt,” li- Narova Pine AS www.koda.ee hinnangul tulla Eesti–Vene pii- gijuht Andres Leht selgitas, et sas Vakker.

www.ford.ee FordRanger SuperCab Nauditavalt jõuline ja efektiivne.

299900.- 299 900.- Tavahind 361

Soodushinnaga pakutavate autode arv on piiratud. Ford Ranger on auto, millega ei jää hätta ka kõige karmimates

Pildil olev auto on illustreeriva iseloomuga. teetingimustes. Ta veab koorma soovitud sihtpunkti, pakkudes samal ajal reisijatele täit mugavust.

TALLINN Pärnu mnt. 232 TARTU Turu 1 PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 671 0060 [email protected] tel. 737 1882 [email protected] tel. 443 3393 [email protected] Paremini kohale transport toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 15

Garmin StreetPilot 2610 üks küsimus teejuht sinu autos Kullerteenuse tellimine Millal vastutab veda- puutetundlik ekraan, ja kauba hävinemise Euroopa teed ja eest? linnad, sisesta ainult eeldab täpsust Kahju hüvitab aadress, juhib sind häälega, suunab põhjustaja noolega... Kullerteenusel on Hind 12 900.- saaja täpne aadress Raul Aarma ja postiindeks eriti ASi Acro olulised, et saadetise Transport StreetPilot müügijuht kiiresti kohale saaks hinnad alates 9 900.- toimetada. Küsi lisa! ldjuhul vastutab ve- Rivo Sarapik Üdaja kauba säilimi- Jakari Marine OÜ [email protected] se eest saatjalt vastu- Regati pst 1, 11911, Tallinn Et kullerteenusest kui kiirei- võtmisest saajale üleand- Tel 639 8993, faks 639 8994 mast logistikateenusest tellitud miseni. www.jakari.ee ajavõit saada, peaks kindlasti Kauba vigastamine hoolitsema selle eest, et saaja peab juhtuma vedamise aadress ning kontaktandmed käigus ja vedaja süül. Ve- oleksid võimalikud täpsed. daja on süüdi kauba kah- TNT avalike suhete ja turun- Kuller saab paki õige saajani toimetada, kui aadress on justamises, kui kaup on duskoordinaator Anton Juurik täiesti täpne. Foto: Rivo Sarapik transpordiks sobivas pa- selgitas, et kas või üks vale kendis, vedaja ise juhen- • Milline saab olema uus number indeksis võib tähenda- ga kaasneb nende igale külje- Kullerteenuse ABC das laadimist või kinni- Transpordi-logistika arengukava? da teist linna ning õige aadressi le sattumise võimalus,” selgitas kauba iseseisvalt, po- leidmine võtab aega. Kui posti- tas Sakk. saaja aadress ja postikood le tuvastatud kolmandat • Millist tööd teeb logistik? kood on ebakorrektne, võib ka Kui asi lõpeb nii, et välispa- peavad olema täpsed, mui- osapoolt, kes oleks kauba- juhtuda, et saadetis lähetatak- kend on kahjustamata, sees aga du viibib kohaletoimetamise kahjus süüdi. se valesse sorteerimiskeskusse, kinnitamata ja tihendamata ol- aeg Vedaja ei vastuta kau- • Kuidas jõuab kullerisaadetis mis omakorda põhjustab hili- nud esemed katki, siis mitte- saaja kontaktandmete ba kahjustumise eest, kui saatjalt kliendini? nemise. kohasest pakendist õigsus on oluline, lisaks selle laadis ja kinnitas Kliendipool- Puudulikult täi- ” tekkinud kahjustu- aadressile ka telefoni- või saatja autojuhi osaluseta, detud saateleht või ne korrektne si teenusepakkuja mobiilinumber samuti kui kauba pakend • Mida näitavad ebatäpne info tee- pakend on üheks ei hüvita. Selle väl- transiitaegu arvestatakse on ebapiisav kahjustuste- ladustamise suhtarvud? nuse tellimisel tä- tähtsamaks ta- timiseks tasub ar- tööpäevade põhjal ta veoks sihtkohta. hendab ka oodatust gatiseks saade- vestada, et ka käest pühadeaegsed päevad tuleb Vedaja põhjustanud • Kellele on mõeldud erinevat teenuse tise turvalisele kätte toimetami- arvestada lisapäevadena liiklusõnnetuses kahjus- kvaliteet. “Vältimi- jõudmisele siht- ne ei tähenda, et laupäevane kohaletoimeta- tunud kauba eest vas- ISO-sertiﬁkaat logistikas? seks tuleks lihtsalt punkti. pakk on kogu aeg mine on eriteenus tutab vedaja. Kuid kui teada, et kui teenu- kellegi käte vahel. näiteks kahjustus kaup Evert Kreek, kliendipoolne korrektne pa- • Kuidas näeb logistika arengut se tellimisel täpsus- “Kliendipoolne kor- kend on üheks tähtsamaks liiklusõnnetuse tagajär- tatakse, mis kauba- DHLi Baltimaade rektne pakend on jel, milles on süüdlane turundusjuht tagatiseks saadetise turva- Andrus Ansip? ga on tegu või kui- üheks tähtsamaks lisele jõudmisele sihtpunkti, avarii teine pool, on kah- das see pakitud on või paken- tagatiseks saadetise turvalise- ebapiisavast pakendist tin- ju põhjustanud süüdla- di mõõtmeid, siis seda kõike on le jõudmisele sihtpunkti,” lisas gitud vigu teenusepakkuja ne teada ning vedaja va- vaja teada saadetise saatja hu- lisas DHLi Baltimaade turun- ei hüvita baneb vastutusest kauba vides ning parima võimaluse dusjuht Evert Kreek. Allikas: TNT, UPS, DHL omaniku ees (CMR art. leidmiseks,” selgitas UPS Eesti Mõnikord eksivad kliendid 17.2). Kui vedaja on kau- Sellest ja paljust muust arendusjuht Sirje Sakk. ka teenuse valikul, Saki sõ- tist tellida, määrates täpselt ära pa vigastanud tahtlikult, Konfliktide allikaks on sa- nul enim just Eestisse saade- nii teenuse kui ka pealevõtmise pole tema vastutuse piir- loe 23. veebruari muti pakendamine. “Igal veo- tud pakkide puhul, kui saatja kuupäeva,” selgitas Sakk. määrad CMR konvent- liigil on oma eripära, näiteks on kiireloomulistele saadetis- Teenuste valikul tasub siooni järgi limiteeritud vibratsioon lennukis erineb tele valinud odavama ja aeg- veel arvestada, et transiidi- (CMR art. 29.1). LOGISTIKAst autos rappumisest ja lennuk ei lasema teenuse või vastupidi. aegu arvestatakse kulleri- säilita tõustes ning maandu- “Nüüd saab EList ja Norrast, teenusel tööpäevades, ka ta- Vaata ka raamatut des horisontaalasendit, pakki- Liechtensteinist ning Šveitsist sub pühadeagsed päevad lisa- “CMR Konventsioon” de konveierlindil sorteerimise- saadetiste pealevõtmist ka Ees- päevadena arvestada. autor Renee Mahl www.forklift.ee KAHVELTÕSTUKID müük, rent, ost hooldus remont varuosad lisaseadmed transport konsultatsioonid tel 50 90 770 asume Tartus Ringtee 43e

Rahvusvaheline transport kõikidel tarnetingimustel:

• Ekspress- ja tavalennuveod üle kogu maailma Tel 601 2957, 050 40 658, 50 55 559 • Täis- ja osakonteinerveod Kaug-Ida, Aasia ja Faks 601 2985 USA suunal e-post [email protected] • Osakoormate autoveod Lääne- ja Tõstukid ja Ida-Euroopa suunal • Multimodaalveod Kiire ühendus, laotehnika • Tolli- ja kindlustusteenused soodne hinnatase Tel 606 6020 ja asjatundlik [email protected] Lisainfo telefonidelt 614 3301, 614 3303 teenindus! www.bt-baltic.com faks 614 3300, e-post [email protected] www.miil.ee KONTEINERVEOD äriidee 16 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Teet Reier, tel 667 0109, e-post [email protected]

Räpina paberit Pakkenurgad lubavad vabrikul areneda saab julgelt Oskuslik majanda- kliendile soovitada mine ja panustamine Eva Peedimaa pakkenurkade tootmi- Triip ASi tegevjuht sele on toonud veel aastal 2001 miinuses olnud Räpina Paberi- äpina Paberivabrik on mei- vabrikule tänaseks Rle väga atraktiivne koostöö- miljonilise kasumi. partner ja seda kolmel põhjusel. Esiteks on nad meie piirkonna Teet Reier ehk Lõuna-Eesti firma ja töö- [email protected] andja, teiseks tegelevad kesk- “Tegelikult ei olnud mul pa- konnasäästliku taastootmis- beritootmisest õrna aimugi,” protsessiga ja kolmandaks te- sõnab Räpina Paberivabrik ASi gutsevad meile väga lähedasel juhataja Meelis Mälberg. “Kui alal – paberi tootmisega. Räpina paberivabriku eelmi- Oleme Räpina paberile trük- ne juht mulle 2003. aasta kes- kinud nii ofsett- kui ka siiditrü- kel helistas ja teatas, et oma- kis ja soovitame seda ka oma nik soovib tootmise lõpetada klientidele. või müüa ning et kas mul po- Sõitsime kohe kogu kollek- leks huvi sellega tegeleda, ot- tiiviga ka kohapeale vabrikut sustasin proovida.” vaatama. Hiigelsuured podise- Tänaseks on proovitöö tu- vad makulatuuri keetmise kat- lemused näha. Kui 2002. ma- lad ja saalisuurune ca 150 aas- jandusaasta lõpetas vabrik veel tane paberimasin jätsid manu- kahjumis, siis järgmisel aastal faktuurist uhke mulje. jõuti juba 400 000 krooniga ka- Uskumatu tundus, et vabrik sumisse. Eelmise aasta kasu- ennast majandada suudab. Olin miprognoose ületati aga kahe- arvanud, et tema tõeline väär- kordselt. Mälbergi sõnul peaks tus on ajalooline taust ja täna- veel kinnitamata aastakasum päeval võiks ta töötada riikli- olema 1,1–1,2 mln krooni. Sa- kult doteeritud turismiobjekti- mas on eelmisel aastal inves- na, muutes Räpinat atraktiivse- teeritud ligi nelja miljoni eest. maks turismipiirkonnaks ja an- Suurimaks investeeringuks Räpina Paberivabriku juhataja Meelis Mälbergi sõnul pärineb paberimasina vanim osa aastast 1870. Vaatamata ümber- des seeläbi ka tööd kohalikule oli uue 3,2 miljonit krooni ehitustele ja täiendustele on uunikum siiani edukalt töös. Fotod: Meeli Küttim elanikkonnale. Selgus aga, et maksnud pakkenurkade liini majandusnäitajad on positiiv- ostmine. Eelmine, 1985. aastal kadega tema koduõuel kaubel- mad kasutavad ka vabriku pa- sed ja käive kasvav. Soomest ja läbi Moskva soeta- da,” räägib Mälberg. kutavat dokumentide hävitami- Usun, et sellise edu alus on tud masin oli juba ajast ja arust Mälbergi sõnul on seatud se teenust. eelkõige inimesed, kes on Rä- ega võimaldanud enam tootmis- suured plaanid ka vabriku tule- Uuenduste teostamisel võib pina patrioodid, tunnevad ja mahtu suurendada. Seevastu vikule. “Seadmete uuendamine Mälbergi arvates takistuseks väärtustavad kodukandi ajalu- uuel, Prantsusmaal valminud võimaldaks hakata meil ümber saada asjaolu, et vabriku hoone gu ning julgevad ääremaal et- liinil on ressurssi piisavalt. Esi- töötlema tavalise vana paberi on muinsuskaitse all. Siiski tevõtlust arendada. Ja olgem algu töötab liin küll kahes va- kõrval ka pakendeid, esialgu peab ta muinsuskaitsjate suh- ausad, Räpina toodetel on nii hetuses, kuid nõudluse suure- vähemalt tetrapakendit,” sel- tumist pigem mõistvaks ja la- tegu kui nägu. nedes võib vabalt üle minna ka gitab ta. Selleks on plaanitud hendusi otsivaks kui pisiasja- ööpäevasele toot- Seadmete investeerida ligi de kallal norimiseks. Muinsus- mistsüklile. ” uuendami- 13 miljonit kroo- kaitse on eraldanud 2005. aas- Eesti turul kindel Agaralt otsitak- ne võimaldaks ni, millest 5 mil- taks 150 000 krooni, mida ka- se uusi turge ja hakata meil jonit krooni tuleks sutatakse vabriku peakorpuse tarbijaskond kuna seni ollak- Keskkonnainves- katuste remondiks. ümbertöötlema Valik Räpina paberivabriku tooteid: pakkenurgad (vasakul) se Balti turul ainu- teeringute Kesku- Praegu külastab Räpina tavalise vanapabe- ja joonistus- ning akvarellipaberi vihud. kesed pakkenurka- se vahendusel Eu- vabrikut aastas ligi sadakond Hedi Vaikjärv de tootjad, on just ri kõrval ka paken- roopa fondidest. õpilaste või Värska sanatoo- ASi Vunder projektijuht naaberriigid Räpi- deid, esialgu vähe- Kui praegu tar- riumi puhkajate ekskursioo- na vabriku toodan- malt tetrapakendit bib vabrik oma ni. Mälberg näeb siin võima- AS Räpina Paberivabrik gu peamiseks siht- Meelis Mälberg, töös keskmiselt 10 lust tulevikus luua vabrikule ka kohaks. Lisaks Lä- Räpina Paberivabrik tonni makulatuuri oma paberiäri, kus külastajad Omanik: Meelis Mälberg 100% äpina Paberivabriku toode- tile ja Leedule loo- AS juhataja ööpäevas, võimal- saaksid nende toodangut os- Käive 2004: 9,1 mlj kr Rtud paber on aastate jook- detakse siseneda daks uus tehno- ta. Suurt lisatulu see ilmselt ei Kinnitamata kasum 2004: 1,1–1,2 mlj kr sul leidnud endale kindla tar- sel aastal ka Soo- loogia tõsta jõud- tooks, küll aga aitaks toodangu Investeeringuid 2004: ligi 4 mlj kr bijaskonna Eesti turul. Sood- me turule. Hetkel ongi Räpi- lust 25 tonnile. Mälbergi üt- tutvustamisele kaasa. 2005 kavas investeerida 13 mlj kr sast hinnaklassist tingituna na paberivabriku konkuren- lust mööda tuleb enamik tooret Koostööd on tehtud ka Tar- Äripäeva Põlvamaa ettevõtete TOPis aastal 2003 47. eelistavad Räpina paberit ka- diks Eesti turul üks Soome et- pakenditootjatelt ja trükikoda- tu kunstikooliga, antud nei- koht sutada eelkõige just koolid ja tevõtja, kes küll kohapeal pak- dest. Eraisikutelt laekuv vana- le katsetada erinevaid paberi- aastal 2003 14. koht lasteringid. kenurki ei valmista. “Kui tema paberihulk on kahjuks suhteli- liike, saades niiviisi väärtuslik- Asukoht: Põlva maakond, Räpina, Pargi 23 Oluline tegur Räpina pa- tuleb oma toodanguga siia, siis selt kesine, vaid protsent aas- ku tagasisidet paberi omaduste Allikas: Äripäev beri puhul on nende tead- eks võime meie oma pakkenur- tas. Mitmed riigiasutused ja fir- ja kvaliteedi kohta. lik keskkonnasõbralikus. Ene- se täpsemaks positsioneerimi- seks peaks ehk Räpina Paberi- Enamik vanapaberit rändab Eestis kahjuks prügimäele Paberimasin töötab juba kolmandat sajandit vabrik senisest enam tarbijale teadvustama, et nende too- Eestis tekib erinevatel hin- piinadeta prügimäele. Vanapa- rivabrik kasutab oma tootmises Räpina Paberivabrik on ehitasid kohapeal kohalikud dang on valmistatud taaskasu- nangutel 40 000–70 000 ton- beri taaskasutuse protsent on praegu 1000 tonni vanapaberit asutatud aastal 1734. Tööta- meistrid. Kolmas, Sigeli vab- tatud paberist. Usun, et paljud ni vanapaberit, -kartongi ja - Eestis mitmeid kordi madalam aastas. Aastaks 2005 plaanime vatest paberivabrikutest ol- riku toodang, töötab ümber- ei ole veel endale seda teadvus- pappi aastas. Kokku kogutak- kui Lääne- ja Põhja Euroopas. tootmises kasutada 4000 tonni lakse üks vanemaid kogu Eu- tehtult tänaseni. Vabriku sor- tanud või ei oska sellele tähe- se praegu sellest ainult 12 000 Enamik kogutavat vanapabe- vanapaberit aastas. roopas. 19. sajandi keskel jõu- timent on olnud mitmekesine lepanu pöörata. On ju ökoloo- tonni. Ülejäänu rändab süüme- rit eksporditakse. Räpina Pabe- Räpina Paberivabrik dis Saksamaalt Räpinasse esi- – ehituskartongist akvarelli- gilisus ja keskkonnasõbralik- mene paberimasin – paberi- ja filterpaberini. Oma algus- kus tänapäeval äärmiselt olu- veskist kujunes manufaktuur. aastail tellis Eesti Vabariik siit lised teemad. Hüdropurustajas saavad ettevõtted hävitada ka dokumente Vabrikuhoone ja keeruline ka rahapaberi. Oma eripära suudab Räpi- Kui sul on dokumente, mi- Dokumentide hävitamise metallist, plastmassist ja ki- lüüside süsteem ehitati oluli- Tootmises üritatakse 270 na Paberivabrik esile tõsta ka da sa enam ei vaja, siis Räpina juures on võimalik ise viibida lest dokumendikaaned (nt re- selt ümber. aastaga kogunenud kogemu- plokkide kujunduses, mis on paberivabrik on õige koht, ku- ja kogu protsessi jälgida. gistraatorid, kiirköitjad, kile- Tänu omanik P. A. Siversi sed kombineerida tänapäe- ökoliini rõhutavad ja eestipära- hu pöörduda. Hävitatavate dokumentide taskud). ja paberivabriku rentniku vaste tehnoloogiatega. Räpi- sed. Tuntud ja hinnatud kunst- Dokumendid hävitatakse hulgast tuleb eemaldada metal- Dokumentide hävitamine Shulze ettevõtlikkusele jõudis na paberivabrik kasutab toor- nike tööde kasutamine kujun- hüdropurustajas ja saadud list ja plastmassist köiteklamb- maksab 1200 krooni tonn. Hin- vabrikusse lühikese aja jook- ainena ainult vanapaberit ja duses (Viiralt, Köler, Tolli) pa- massi kasutatakse uute toode- rid (v.a väikesed kirjaklamb- nale lisandub käibemaks. sul veel kaks masinat. Huvi- sellega aitab säästa meie elu- kuvad äratundmisrõõmu nii te valmistamisel. rid ja klammerdajaklambrid), Räpina Paberivabrik tav on fakt, et teise masina keskkonda. Teet Reier eestlastele kui ka turistidele. karjäär reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 17

CVO Group CV-Online Professional People CVO Technologies

Siseministeerium kuulutab välja konkursid Professional People’i kliendiks on Infopluss Eesti AS, kes kuulub RIIGIVARAOSAKONNA NÕUNIKU rahvusvahelisse Interinfo kontserni, mis tegeleb inernetikataloogide, infotelefonide ja telefoniraamatutega (EHITUSE VALDKOND) ametikohale kaheksas Euroopa riigis. Kontserni peakontor asub Oslos ning Tööülesanded: omanikuks on investeerimisfirma Texas Pasific Group (USA). • Siseministeeriumi valitsemisala ehitustegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine Kohalikul Eesti turul kuulub firma kolme suurima infomeedia • valitsemisala ehitusspetsialistide juhendamine, ehitusvajaduste selgitamine ja osalemine projekteer- ettevõtte hulka. Infopluss Eesti AS tooted on: internetikataloog imis- ja ehitustegevuse planeerimisel www.infopluss.ee, Eesti Ettevõtete Telefoniraamat, • kogu valitsemisala ehitusalase tegevuse kontrollimine Infopluss Tallinn/Harjumaa Telefoniraamat ja Infotelefon 119. • esindab ministeeriumit Riigi Kinnisvara ASi jt arendajate ees ehitiste ehitamise perioodil Pakutav ametikoht: Nõudmised kandidaadile: • ehitusalane kõrgharidus • ehitustegevust ja avaliku sektori tegevust reguleerivate õigusaktide tundmine • põhjalikud teadmised ja kogemused ehitustegevuse korraldamises (soovitatavalt projektijuhtimine) müügidirektor ja insenertehnilise ettevalmistuse olemasolu • töökogemust ehitussektorist vähemalt 3 aastat Tööülesanded: •o salemine müügikampaaniate ettevalmistamisel, aastaplaanide • eesti keele oskus kõrgtasemel koostamisel ja hinnastrateegiate planeerimisel • algatusvõime, töövõime, kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime • müügirühmadepüstitatud tulemuste saavutamine • vajalike meetmete rakendamine tulemuste muutmiseks • klientidega suhtlemine ja nende nõustamine RIIGIVARAOSAKONNA NÕUNIKU Nõudmised kandidaadile: •k õrgharidus (KINNISVARA VALDKOND) ametikohale • varasem kokkupuude müügiorganisatsioonide töö spetsiifikaga • vähemalt 2- aastane varasem juhtimiskogemus Tööülesanded • väga hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas • valmistab ette ja teostab kõik kinnisvaraga seotud tehingud, peab kinnisvaraarvestust • hea inglise ja vene keele oskus kõnes ja kirjas • kontrollib kogu valitsemisala kinnisvara kasutamist ja käsutamist • tulemusele orienteeritus • esindab ministeeriumit Riigi Kinnisvara ASi jt arendajatega suhtlemisel ehituse-eelsel perioodil • initsiatiivikus ja algatusvõime Nõudmised kandidaadile • kõrgharidus, soovitavalt majandusalane, juriidiline, või haldusjuhtimisalane Pakume: •k aasaegseid töötingimusi ja väljakutseid pakkuvat tööd • töökogemus kinnisvara- või avalikus sektoris vähemalt 2 aastat • meeldivat kollektiivi • eesti keele oskus kõrgtasemel võimalust rahvusvaheliseks suhtlemiseks• • algatusvõime, töövõime, kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime • turu keskmisest kõrgemat töötasu

Omalt poolt pakume: • huvitavat ja vastutusrikast tööd Kandideerida saab läbi CV-Online keskkonna www.cv.ee • suurepärast meeskonda või saates oma avaldus ja CV e-posti aadressil: • eneseteostamise võimalust • õppimis- ja arenguvõimalusi [email protected]

Kandideerimiseks palume esitada avaldus ja CV e-postiga aadressil [email protected] Kontaktisik: Triin Raamat märksõnaga “ehitus” ja “kinnisvara” Aadress: Mustamäe tee 4, Tallinn Kandideerimise tähtaeg on 6.03.2005. Lisainformatsioon telefonidel 612 5041 ja 612 5186 Telefon: 656 6514 Kandideerimise tähtaeg: 03. märts 2005

Ksanort on suhteliselt noor ja stabiilselt arenev firma, Austraalia valmisriiete mille põhitegevusala on erineva konfiguratsiooniga kaubamärkide esindus Balti riikides uute ja kasutatud kaubaaluste ost ja müük. Otsime oma meeskonda Tallinnas võtab konkursi korras tööle müügisekretäri, müügijuhi kelle põhilisteks tööülesanneteks on infovahetuse korraldamine, Kandidaadilt ootame: müügipakkumiste koostamine ning haldamine. Kandidaadilt eeldame: väga head suhtlemisoskust, info haldamise os- • müügi organiseerimise praktilist kust, arvutioskust (tekstitöötlus, tabelitöötlus), eesti, rootsi ja vene keele kogemust valdamist kõnes ja kirjas. • uute kaubamärkide turule Kasuks tuleb eelnev töökogemus müügisekretärina, B-kategooria juhi- toomise kogemust lubade olemasolu. • inglise, vene ja eesti keele oskust Pakume: arenemisvõimalust, konkurentsivõimelist palka • kõrgharidust (põhipalk + tulemuspalk), tööalast koolitust, väliskomandeeringuid. Palume elulookirjelduse saata 25. veebruariks aadressile: [email protected] CV ja foto saata e-posti aadressil: või Vesse 9b, 11415 Tallinn [email protected]

www.tieliikelaitos.fi karjäär 18 Äripäev 22. veebruar 2005 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]

Nylund Eesti OÜ on 1999. aastal asutatud tehnikatoodete hulgimüügi- firma asukohaga Tallinnas. Vaata lisainformatsiooni meie fima kohta TALLINNA KESKLINNA VALITSUS internetilehekülgedelt www.nylund.ee ja www.nylund.fi.

Otsime oma meeskonda soovib võtta teenistusse aktiivset müügijuhti linnaosa Eeldame: vähemalt kolmeaastast praktilist töökogemust elektri ja/või telekommunikatsiooni installatsioonimaterjalide müügi alal arhitekti Pakume: palju tööd, tööautot ja head palka

Saada oma vabas vormis avaldus ja CV e-postiaadressile kandidaadilt eeldame: [email protected] enne 28. veebruari k.a. – arhitektuuri- või linnaplaneerimisalast kõrgharidust; Konﬁdentsiaalsuse garanteerime. – ehituse ja linnaplaneerimise valdkonda reguleerivate õigusaktide tundmist; – head suhtlemisoskust, algatusvõimet; – korrektsust ja täpsust asjaajamises; – kontoritarkvara kasutamise oskust; – meeskonnatööle orienteeritust; – head pingetaluvust.

kasuks tuleb: INDREK – arhitektuuri- või linnaplaneerimisalane töökogemus; RAHU – registrite kasutamise oskus (kinnistusregister, on alates 14.02.2005 ehitisregister jm); kaubabetoonitootja – teadmised projekteerimistarkvarast; Tarim AS – maakorraldusalased teadmised. juhatuse esimees. Samas jätkab ta tööd Ametikoht pakub: ASi HC Betoon juhatajana. – huvitavat ja pingelist tööd ning Mõlemad ettevõtted enesetäiendamise võimalusi. kuuluvad HeidelbergCement Groupi 25. veebruarini. kontserni, mis on üks CV saatmise tähtaega on pikendatud maailma juhtivaid CV palume saata Tallinna Kesklinna Valitsuse aadressil tsemendi, kaubabetooni ja Nunne 18, 15058 Tallinn või e-posti aadressil siret. ehitusmaterjalide tootjaid. [email protected] Lisainfo: Kaia Sarnet tel 645 7203

Экономическая газета «Деловые ведомости» возьмёт на работу Лучшая газета Эстонии на русском языке «Деловые ведомости» ищет ТОРГОВОГО ПРЕДСТАВИТЕЛЯ, ХУДОЖНИКА задачей которого будет активный поиск ОФОРМИТЕЛЯ, по телефону новых подписчиков

От кандидатов требуется: который l умение убеждать сможет быстро и умело l умение общаться верстать газету l терпение и оформлять рекламу Желательно: l умение пользоваться компьютером

Предлагаем: Заявление и CV с пометкой l работу на стабильном предприятии «Silm» присылайте l неполный рабочий день (4 часа) до 10 МАРТА l основную зарплату +зарплату по www.vedomosti.ee результатам труда по адресу: Заявление и CV Пярну мнт.105, 19094 с пометкой „TMO” Таллинн присылайте до 11 МАРТА или по адресу: [email protected] Пярну мнт.105, 19094 Таллинн www.vedomosti.ee [email protected]

Delovõje Vedomosti Delovõje Vedomosti Majandusleht võtab tööle Parim Eestis ilmuv vene leht telefonimüüja, otsib kujundajat, kelle tööks on lugejate leidmine telefoni teel. kes suudab arvutis kiiresti ja kõrgel tasemel Kandidaatidelt eeldame Soovitav Pakume valmis teha lehe teksti- ja reklaamiküljed. • veenimisoskust arvuti • tööd stabiilses ettevõttes • suhtlemisoskust tundmine • 4tunnist tööpäeva CV oma oskuste, teadmiste ja kogemuste kohta palume • kannatlikku meelt • põhipalka ja tulemuspalka saata hiljemalt 10. märtsiks aadressil Pärnu mnt 105, Avaldus ja CV saata 11. märtsiks aadressil Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, märgusõna “Silm”. 19094 Tallinn, märgusõna “TMO” www.vedomosti.ee www.vedomosti.ee karjäär reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 19

Altia Eesti AS on 1997. aastal asutatud alkoholi müügi ja turundusega tegelev ettevõte, mis kuulub põhjamaisesse alkoholikontserni Altia Oyj, mille käive ulatub 6 miljardi kroonini aastas. Firma tooteportfelli kuuluvad mitmed tuntud kaubamärgid nagu Saaremaa Vodka, Finlandia Vodka, Koskenkorva, Jack Daniel’s, Grant’s, Personalipunkt Extra on loodud märtsis 2004 Soome juhtiva personalifirma Staffpoint OY poolt. Glenfiddich jne. TEGELEME TÖÖJÕU VAHENDUSE, RENDI JA KOOLITUSEGA. Seoses firma laienemisega pakume tööd Teeme koostööd Eesti ja Soome suurettevõtetega ning pakume kvaliteetset teenust töötajatele ja tööandjatele. Sesose klenditellimuste suurenemisega • ettekandjaid divisjonijuhile • kelnereid kokki VAJAME: • kelle peamisteks tööülesanneteks on regiooni • keevitajaid müügitulemuste eest vastutamine, klientidega suhtlemine ning müügimeeskonna suunamine firma eesmärkide saavutamisel nii koduturul kui travel Täpsem info www.personalipunkt.ee, telefonil 644 4014 või tule läbi meie kontorist retail sektoris. Estonia pst 7, 10143 Tallinn, avatud E–N 9–18, R 9–15 [email protected] Ootame Sind kandideerima, kui oled eelneva müügitöö ning meeskonnajuhtimise kogemusega, tulemustele orienteeritud, algatusvõimeline ning hea suhtleja. Samuti peaksid omama head läbirääkimisvõimet, iseseisvust ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Kinnisvara arenduse, ehitusjuhtimise ja omanikujärelevalvega tegelev kohusetundlikkust. Eeldame: vajab kvaliteedijuhtimise osakonda • keeleoskust (eesti, inglise, soome, vene) kogemustega metoodikut korraldab konkursi • head arvutioskust (MS Office) PROJEKTIJUHI • B-kategooria juhiluba Eeldame: keemiaalast kõrgharidust leidmiseks Tallinna kontorisse Pakume: EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 tundmist Töö kirjeldus: • Tellija esindamine projekteerimis- ja ehitusprotsessis vastutusrikast tööd ja eneseteostusvõimalust väga head võõrkeel(t)e oskust • Arendusprojektide müügi korraldamine • Omanikujärelevalve teostamine rahvusvahelises ettevõttes, kaasaegset töökeskkonda täpsust, korrektsust, aktiivsust, analüüsivõimet ning arengut toetavat koolitust. head arvutikasutusoskust Kandidaadilt • Ehitusalast kõrgharidust ootame: • Töökogemust ehituse juhtimisel ja/või projekteerimisel head suhtlemisoskust ja rahulikku meelt • Meeskonna juhtimise oskust • Iseseisvust, algatus- ja vastutusvõimet Konkursist osavõtuks palume saata kaaskiri Pakume: kindlat ja stabiilset töösuhet • Pingetaluvust, kohusetundlikkust ja korrektsust konkurentsivõimelist palka koos elulookirjeldusega hiljemalt 11. märtsiks Omalt poolt • Huvitavat ja vastutusrikast tööd aadressil: Tammi tee 30, Laabi küla, Tabasalu kaasaegseid töötingimusi pakume: • Konkurentsivõimelist töötasu sjsk, 76901 Harjumaam, e-post: [email protected], info tel 611 2900 või 656 7302 CV ja motivatsioonikiri palume saata hiljemalt 10. märtsiks 2005 märgusõna: divisjonijuht. ASile Vallikraavi Kinnisvara aadressile Järvevana tee 9, 11314 Tallinn Tel 671 2100, faks 671 2101 CV ja vabas vormis avaldus saata enne või e-postile [email protected]. 28. veebruari [email protected] või faksil 611 2901 www.vallikraavi.ee

Leedu Leedu kontoritoolide pehme suurtootja mööbli otsib suurtootja otsib Eesti Merelaevanduse Grupp, kes laiendab oma te- esindajat gevust merendus- ja merendusega seotud tegevus- esindajat aladel, võtab konkursi korras tööle

www.softimus.com www.gurda.lt tel +370 6983 1478 [email protected] Edukalt kandidaadilt ootame • eelnevat töökogemust raamatupidajana vähe- malt 3 aastat, soovitavalt merendus- või logisti- MÜÜGI ka valdkonnas asepresident • erialast haridust Meie kliendiks on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb tööviljakuse • bilansivõimelisust parandamise teenuste pakkumisega suurettevõtetele. Selle klientideks on • väga head eesti, inglise ja soome keele suulist ja paljud maailma kõige prestiižikamad ja edukamad firmad. kirjalikku oskust, kasuks tuleb vene keele oskus Ettevõte soovib kliendibaasi edasiarendamiseks Eestis ametisse määrata müügijuhi. Sellega kaasneb ka vastutus Balti riikides: Leedus ja Lätis, • täpsust, korrektsust, aktiivsust, analüüsivõimet, samuti Peterburi piirkonnas Venemaal. iseseisvust, head rutiini- ja pingetaluvust Töö sisu: • head arvutikasutusoskust - äritegevuse arendamine / müük - põhiklientide haldus - konsultatiivne müük tegevjuhi tasandil Pakume Edukas kandidaat on: • konkurentsivõimelist palka - kogenud ärispetsialist - müügi- ja läbirääkimiskogemustega juhatuse tasandil • meeldivat töökeskkonda rahvusvahelises ette- - distsiplineeritud ja pühendunud võttes - motiveeritud - ettevõtlik • eneseteostus- ja arenguvõimalust rahvusvahelise - loov suunitlusega töökeskkonnas - tulemustele ja eesmärgile orienteeritud - valdab eesti, vene ja inglise keelt - peab olema Eesti elanik - peab olema valmis reisima Täpsem informatsioon meie tegevusaladest Edukale kandidaadile antakse põhjalik ja intensiivne ülikooli tasemele vastav koduleheküljel www.eml.ee koolitus nii tootetundmise kui ka müügiprotsessi alal. CV koos avaldusega palume saata Pakume atraktiivset, tulemustepõhist ja oma valdkonnas erilist preemia- süsteemi. Kui olete majanduslikult motiveeritud ja suudate pingelises müügi- hiljemalt 22. veebruariks 2005 keskkonnas tulemuslikult töötada, palun esitage kandideerimiseks avaldus faksile 640 9565 või e-postile [email protected]. inglise keeles firmale Litchfield Associates, kasutades järgmist tööotsingute veebilehele viitavat linki: Märgusõna “raamatupidaja”. http://jobsearch.monster.ie/getjob.asp?JobID=26975421. Võite saata oma CV ka otse e-posti aadressil: Lisainformatsioon 640 9530 larvpcie@litchfieldassociates.net koos viitega RVP/EST/FEB05. turundus 20 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Eda-Liis Kann, tel 667 0269, e-post [email protected] PR-teenust kasutatakse kõige enam toote tutvustamiseks Kuigi aastaid on rõ- PR kujundab mainet hutud, et suhtekorral- ettevõtte toodete-teenuste meediaturu TOP duse esmane ülesan- toetamine turul ne on ettevõtte maine ettevõtte positiivse imago loomine ja kindlustamine kujundamine, kasu- meedias tavad ettevõtted PR- ettevõtte missiooni ja Elisa kolmekordistas trükireklaami mahtu väärtuste edastamine teenust eelkõige too- firmavälistele sihtgruppidele kümme suurimat ajalehtedes reklaamijat korporatiivbrändi loomine (lk arvu põhjal) perioodil 11.02.2005–17.02.2005 dete tutvustamiseks. töötajate motiveerimine kriisijuhtimine Eda-Liis Kann koht firma lehekülgede arv reklaamide arv [email protected] ettevõtte missiooni ja väärtuste edastamine 1. (3.) Elisa Mobiilsideteenus 32,2 59 International University Con- firmasiseselt 2. (1.) Rimi Baltic 12,2 17 cordia Audentese möödunud ettevõtte positiivse imago 3. (8) Arco Vara 9,7 132 aasta kevadel läbi viidud kü- loomine ja kindlustamine 4. (5.) EMT 7,5 19 sitluses kinnitasid Eesti ette- Saku Õlletehase avalike suhete juht Kristina Seimann kor- investorite silmis 5. (4.) MPDE 7,3 51 võtted, et suhtekorraldust ka- raldamas järjekordset tootetutvustust ajakirjanikele. Allikas: International University Concordia 6. (9.) Uus Maa 7,1 120 Audentes sutatakse kõige enam toodete Foto: Julia-Maria Linna 7. (7.) Fenster Ehitus 6,0 13 toetamiseks turul. Alles teise- 8. (17.) Kinnisvaraekspert 5,7 37 na nimetati, et suhtekorralduse Siin on üks “aga” – kui asi on tavad ettevõtte tooteid-teenu- ennetamisse või nendeks val- 9. (10.) Pindi Kinnisvara 5,6 71 eesmärk on kindlustada orga- uudislik, on see võimalik. Tun- seid turul. misolekusse. Sisuliselt jäetak- 10. (6.) Eesti Ühispank 5,6 18 nisatsiooni positiivne kuvand tud toodete-teenustega on aja- Samas näitab Rulli sõnul se Rulli sõnul seega oma ette- meedias. Vähemtähtsaks pee- kirjanduse huvi Sal-Salleri sõ- kogemus, et üha rohkem kas- võtte või toote hea nimi kind- ti PR-teenuse kasutamist kriisi- nul äratada märksa raskem. vab vajadus ettevõtte positiivse lustamata. A. Le Coq telereklaami tippude hulgas juhtimises. Üldiselt on Sal-Salleri sõ- imago ning missiooni ja väär- “Kurioosne, et paljud ette- Estoveri tegevjuht Ago Te- nul ajakirjanduse huvi jätkuv tuste edastamise järgi väliste- võtted ja organisatsioonid kümme suurimat telekanalites reklaamijat der kinnitab, et tema arva- IT-toodete ja ehitust puuduta- le sihtgruppidele. “Enamik tel- kindlustavad enamasti hooli- (sek arvu põhjal) perioodil 11.02.2005–17.02.2005 mus ühtib uuringu tulemuste- va vastu, sest mõ- lijaid on tajunud kalt oma maist vara – autosid, ga. “Kuna meil PR-osakonda ei lemad teemad on ” Uus seep või ja jääb veel pikaks hooneid, seadmeid jms – kuid koht firma sekundite arv klippide arv ole, kasutame PR-teenust pea- trendikad. Uus seep pesupulber ajaks suhtekorral- jätavad sageli oma kalleima 1. (1.) Procter & Gamble 14092 528 miselt uute toodete turule too- või pesupulber päl- pälvivad vähem dust tajuma ees- vara – ärinime, kaubamärgid, 2. (3.) Elisa Mobiilsideteenus 3250 164 misel,” kinnitas Teder. vivad vähem ajakir- ajakirjanduse kätt kui meedia- brändid, juhtivisikute hea nime 3. (17) Unilever 2899 78 Suhtekorraldusettevõte In janduse huvi. “Rek- huvi. suhete abil posi- – võimalike kriiside vastu kind- 4. (55.) Colgate-Palmolive 2680 127 Nomine juht Heikki Sal-Saller laamijad on usinalt tiivse imago loo- lustamata,” nentis Rull. 5. (24.) L’Oreal 2588 169 Heikki Sal-Saller, 6. (-.) Vertelson Mobiil 2546 111 möönis, et tõepoolest tahavad treinud totraid tele- In Nomine juht mist,“ usub Rull. Heikki Sal-Salleri sõnul ettevõtted, et nende toode või klippe, mis tööta- Rulli sõnul on võiks loetelus eespool olla sise- 7. (2.) EMT 2535 183 teenus satuks meediasse. Põh- vad hoopiski tõrjuvalt kogu pe- aga üllatav kriisijuhtimise ta- kommunikatsiooni puuduta- 8. (12.) A. Le Coq Tartu Õlletehas 2491 114 jus on, et tahetakse massiivsest su- ja hügieenivahendite massi gasihoidlik 6. positsioon. “See vad asjad nagu töötajate moti- 9. (7) Jippi 2440 71 reklaamihulgast esile tulla ja vastu,“ nentis Sal-Saller. näitab, et enamik ettevõtteid ja veerimine ja missioonide-väär- 10. (4) Wrigley’s 2380 104 tarbijale usutavam olla. “Ette- Suhtekorraldusfirma Rull organisatsioone tegeleb kriisi- tuste edastamine firmasiseselt. Sulgudes koht eelmisel perioodil. võtted soovivad pahatihti lau- ja Rumm juht Ivo Rull ütles ga alles siis, kui see juba käes Sisekommunikatsioonga tege- sa broileri presentatsiooni, il- uuringut kommenteerides, et on,” nentis Rull. Paraku ala- levad organisatsioonis nii tipp- Ajalehtede iganädalane reklaamijate pingerida sisaldab 44 ajalehe andmeid. ma et mõistaks, et niisuguste ka tema kogemus kinnitab, et hindavad paljud ettevõtted ja juht, personalijuht, avalike su- Telekanalite iganädalane reklaamijate pingerida sisaldab nelja telekanali andmeid: 3+; Kanal 2; PBK; TV3. asjade vastu on meediahuvi ja- tänasel turul nõutakse kõige organisatsioonid vajadust in- hete spetsialist kui ka juhiabid he,” nentis Sal-Saller. enam PR-teenuseid, mis toe- vesteerida võimalike kriiside ning sekretärid. Allikas: TNS Emori reklaamipanuste uuring (lisainfo: [email protected]) Meie tooted olgu meedias näha NT Eesti kui arvutikaupade Peame oluliseks ka korpo- Ghulgimüüja jaoks on Con- Ingrid Eha ratiivbrändi loomist ja säilita- Kia – Euroopa kõige kiiremini kasvav automark cordia Audentese nimestik pai- GNT Eesti mist, kuid sellega me lõpptar- KIA on täna Euroopa turul kõige dünaamilisemalt arenev automark. tooteturunduse direktor gas. Meile on kõige olulisemad bijani ei lähe, pigem on olu- Juba viiendat aastat järjest on KIA teatanud rekordilisest läbimüügist Euroopas. ettevõtte toodete toetamine line kommunikeerida tegija- KIA Auto AS on 1994. aastal asutatud Kia Motors Corporationi ametlik esindaja Balti riikides. Eestis, Lätis ja Leedus toimib tugev edasimüüjate võrgustik, mis ning ettevõte positiivse imago te hulka kuulumist ettevõtlus- tagab meie turuosa stabiilse kasvu ja teeb KIA sõiduki ostmise ja omamise kindlustamine meedias. tevõtte imagoga seoses on ilm- maastikul. kliendile lihtsaks ning mugavaks. Põhjus, miks me eelistame nenud ka PRi peidetud mõ- Töötajate motiveerimise val- kõige enam toodete presentat- ju. Nimelt tegelesime aasta al- last nimetaksin aga tendent- sioone tuleneb meie spetsiifi- guses uute töötajatega ja töö- si, mida oleme samuti märga- kast. Hulgimüüja roll on mõ- intervjuude käigus kuuldu oli nud näiteks sõprade ja tutta- Seoses pidevalt kasvavate müügimahtudega võetakse tööle jutada kaupade nõudlust – kui mesi meie kõrvadele – mitmed vatega lävides. Nendegi poolt BALTI REGIOONI TURUNDUSJUHT, tarbija tuleb poodi ja küsib ku- kandidaadid tegid juttu suuru- on kuulda, et nad tajuvad posi- sagil meedias nähtud toodet, sest ja käibest. Seega on hea tiivset kuvandit, mis omakor- kelle peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte eesmärkide saavutamise toetamine läbi efektiivsete siis müüja on sunnitud talle imago tõhus abimees töötajate da tunnustab ning motiveerib turundusstrateegiate väljatöötamise ja elluviimise, Balti edasimüüjate raames ühtse KIA brändi selle toote riiulilt ulatama. Et- värbamisel. töötajat. rakendamine, avalike suhete koordineerimine ja sisemine marketing.

Selver kasutab PR-teenust toodete tutvustamiseks Kandidaadilt eeldame: Pakume: kõrgharidust (soovitavalt turundus- või väljakutset pakkuvat tööd ldjoontes tuleb tõdeda, et deni kõige paremini viia just majandusalane) tulemustele orienteeritud töötasu Üantud uurimuse tulemused Ain Taube, koostöös PR-partneriga, mis eelnevat, vähemalt 2-aastast, turundusalast kaasaegseid töötingimusi ja -vahendeid A-Selveri juhataja töökogemust rahvusvahelises ettevõttes rahvusvahelisi suhteid ühtivad ka meie enda seisukoh- omakorda kasutab paljusid ja strateegilise planeerimise oskust toredaid ja toetavaid kolleege tadega. Nii on ka Selverile PR- erinevaid meediakanaleid. Ka- teadmisi Balti riikide autoturust teenuse kasutamise peamiseks sutame PR-teenust ka seetõt- väga head inglise ja vene keele oskust kõnes põhjuseks oma toodete ja tee- tu, et parem on lasta asja teha ja kirjas nuste toetamine jaekaubandus- sele. Meie sihtgrupiks on iga- proffidel, mis tagab ka parema valmisolekut välisreisideks turul. Lisaks aitab PR-teenuse päevakaupade lõpptarbija, kel- tulemuse, kui hakata ise n-ö B-kategooria autojuhilube Konkursist osavõtuks palume 6. märtsiks saata initsiatiivikust CV koos kaaskirjaga aadressil KIA Auto AS, kasutamine kaasa meie ima- le hulk on väga suur. Seetõttu oma põhitöö kõrvalt põlve ot- meeskonnatöö oskust Ülemiste tee 1, 11415 Tallinn või [email protected] . go loomisele ja selle hoidmi- saame me oma sõnumeid nen- sas jalgratast leiutama. turundus toimetaja Eda-Liis Kann, tel 667 0269, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 21

Kliendilehed on muutunud hinnakataloogideks 9. märtsil ilmub erileht esti jaekaupluste kliendi- Tekita kliendis toote Elehed on pelgalt hinna- Tiina Kilkson vastu huvi Konverentsiturism kataloogid, mitte reklaamle- Akadeemia Nord psühholoogia eriala hed, mis ostma meelitaks. Enne ei lähe inimene reklaamitud üliõpilane Vaadates postkasti saabu- poodi neid tooteid vaatamagi, kui nud kliendilehti Expertilt, ei ole temas eostatud mõtet, et see huvitab teda, nii et ta läheks ja ONOFFilt või K-Arvutisalongilt, on see, mis rahuldab tekkinud küsiks kohapeal veelgi täpsemalt. torkab silma ainult see, et nad vajadusi ja alles siis asub klient rõhutavad kui odavalt, sood- võrdlema sarnaste toodete hin- Kui reklaamlehel oleks lahti salt, suure allahindlusega, seo- du ja erinevate kaupluste pak- kirjutatud, mis erinevus on kahel pealtnäha sarnasel tootel, ses hinnarevolutsiooniga nad kumisi. kui teine on 50% odavam, mis nüüd tooteid pakuvad. Eesti Teisalt aga tuleks arvestada puudujäägid on odavamal tootel tarbija on tõesti hinnatundlik, ka sellega, et Eesti inimesed – võib-olla see tõesti rahuldab aga see pole ainuke argument, soovivad ka kvaliteetseid too- kliendi vajadusi – ja mis on kallimal tootel parem, ökonoomsem, et sisse astuda just nendesse teid. Võibolla ongi mõni neist on see lodussõbralikum, tehnikapoodidesse. vägagi kvaliteetne või võrrel- energiasäästlikum, mugavam, TEEMAD: Reklaami põhiline ülesan- des hinna ja kvaliteedi suhet kiirem, mootor töötab vaiksemalt ne on ikkagi tekitada klien- täiesti tasemel, aga reklaam- või muud, mis ärataks tarbijas soovi • Ühe ettevõtte seminarid teises • Konverentsid Eestist välismaale dis vajadust, kui talle on selgi- lehtedest see ei selgu ja nii- selle tootega lähemalt tutvuda. • Millist laadi konverents kuhu • Seikluskoolitus – mis see on ja tatud kuidas antud sugune lähenemi- Palju annaks juurde, kui need sobib millisel juhul valida Apellerimine toode teeb tema elu ” ne võib jätta ise- reklaamlehed ei oleks kuust kuusse • Catering • Seminarid ja konverentsid madalale sarnase kujundusega ja ei rõhutaks mugavamaks, liht- gi niisuguse mul- • Konverentsitehnika. Mida saab laeval, plussid ja miinused. samaks, huvitava- hinnale ei taga je, et kui odavasti, ainult odavust. tavaliselt kohapealt, mida vaja Kui populaarsed on, kui kaua maks, hoiab kok- enam müügiedu. siis kehv. Huvi äratamiseks võiks ku aega, avardab Arvuti müügil reklaamlehtede kuju ja kujundus eraldi tellida kestavad, millised on võimalused, võimalusi võrreldes vanane- ei ole mõistlik rõhuda ainult olla mingil moel vastavuses • Mida peab ise tegema, milles mida pakutakse lisaks, kui nud toodetega – siis alles hak- kokkuhoitud rahale. Kui ar- reklaamitavate toodetega. võib usaldada ürituse korraldajat kulukaks läheb jne Näiteks arvutipood võiks oma kab inimene mõtlema, et võiks vutid maksavad 15 000 kroo- reklaami kujundada kas arvuti- või • Kui palju firmad eelarvest • Konverentsiturismi sihtpunkt minna ja vaadata. ni ja enam, siis 500kroonine hiirekujulisele reklaamlehele. Leida konverentsidel osalemisele Tallinn. Kohad, kus mis on Kui klient ei tea, mille poo- kokkuhoid ei mängi enam rol- tuleks omapära ja eristuda teistest. kulutavad toimunud lest teine sarnane toode parem li, pigem tuleks rõhutada, mil- on, mis see talle annab, mida le poolest see toode on eelne- Paberi kokkuhoiu mõttes võiks • Mille alusel juht valib, millisest • Konverentside ajaloost kuust kuusse mitte korrata konverentsist tema või töötajad taasiseseisvunud Eestis. Pärnu võimaldab, siis inimene ei lä- vatest parem, kiirem, kvali- kõiki samu reklaampilte ja hegi reklaamitud poodi neid teetsem. A4-lehel, vaid vahepeal tuua osa võtavad konverentsid, mõju Pärnu linnale tooteid vaatama, vaid ostab Seega kõigepealt tuleb nen- välja näiteks ainult uudistooted. • Olulisim sotsiaalne suhtlemine • Suuremad konverentside vajamineva toote pigem kodu de reklaamlehtedega potent- Niisugune väike meeldetuletus võiks ilmuda teistsuguses pärast kella viit korraldajad. Käive, kasum, info lähedalt või harjumuspärasest siaalse kliendi huvi äratada. kujunduses, ainult traditsiooniliselt ostukohast. Apellerimine madalale hinnale kasutatud värvigamma viitaks Koduelektroonika ja kodu- ei taga enam müügiedu. Tarbija põhireklaamlehele. Reklaami pinna broneerimine 23. veebruarini masinad kuuluvad kestvus- ootab teistsugust lähenemist. Neil, kes tahavad edu saavutada kaupade hulka ja on loomulik, Neil, kes tahavad edu saavu- või edu hoida, oleks vaja erineda Reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi et neid tuleb valida, kaaluda tada või edu hoida, oleks vaja massist ja millegi poolest silma [email protected] paista – selleks ongi loovust vaja. mitme toote eeliseid ja puudu- erineda massist ja millegi poo- telefon 667 0089, 524 4160, faks 667 0200 si, selgusele jõuda, kas just see lest silma paista. Allikas: Tiina Kilkson

Per Scitumi kogemus julgustab Eesti ettevõtjaid senisest enam Euroopa turul konkureerima

Liitumine Euroopa turuga on avardanud võima- ba liikumist ja päritolu turul hoolega jälgida. Ühelt lusi tegutsemiseks võrdsetel tingimustel teiste poolt on saadud info tähtis tarbijale, teiselt poolt on Euroopa riikidega. Lisaks struktuurifondidest see oluline kalavaru kui ressursi kasutamise seisu- raha taotlemisele on Eesti firmadel võimalik osa- kohast riigile. Paljud liikmesriigid on varem sellist leda ELi raamlepingute alusel toimuvates telli- süsteemi üles ehitada üritanud, kuid üheselt mõõ- mustöödes, millesse on erinevates valdkondades detavate ja ühiselt kasutatavate andmeteni pole siia- paigutatud märkimisväärsed rahasummad. ni jõutud. Samuti on jätnud soovida andmete kvali- Poolteist aastat tagasi loodud OÜ Per Scitum teet, kuna tihtilugu ei vastanud tegelikkus kirjapan- ülesandeks sai neist raamlepingutest headele dule. Olukorra parandamiseks otsustas EL viia tea- ideedele raha leidmine. be kogumise ning analüüsi ühtsetele alustele – “EC Per Scitum juhatuse liikme Aivar Kivisivi 2065/2001 detailed rules to informing consumers sõnul on firmal esimesed saavutused käes. Per about fishery and aquaculture products” [OJ L 278, Scitum on ühe kuuenda raamlepingu IST pro- 23.10.2001]. jekti, SAMANTHA liige. SAMANTHA on oma olemuselt kaheksast firmast moodustunud kon- SAMANTHA projektis leidis OÜ Per Scitum ra- sortsium, mis täidab suunatud tellimust. Kõik kenduse kahele Eesti IT-firma tehnoloogilisele la- firmad on erinevatest ELi liikmesriikidest. Tu- hendusele. Ühe lahenduse abil osaletakse info- lemuseni jõudmiseks kulus pikk tee. Per Scitum süsteemi ülesehituse väljatöötamises ja mobiilse- koostas oma arengustrateegia ning viis selle ellu te lahenduste rakendamises. Teiseks on projekti- kooskõlas Euroopa Liidu arengukavadega. Selles juhtimiskeskkond ToDo, mille alusel korraldab Per protsessis osales firma rahvusvahelistel konve- Scitum SAMANTHA ühe töögrupi juhtimist, mis rentsidel, mille tulemusena on Per Scitum praegu CONSEN Projekti tulemusena peab valmima üleeuroopaline infohõi- projekti raames hindab ja kontrollib projekti tulemusi. Li- EEIG üks kolmest asutajaliikmest, kuulub AMI ühendusse vesüsteem, mis aitab tagada toodete kvaliteeti, kalavarude saks osaleb Per Scitum valmistoote testimises, mille jaoks ja EXOSS eksperdina projekti juhtgruppi. säilimist ja vältida ebaseaduslikku konkurentsi. otsib firma partnereid Eesti kalatoodete tootjate, kalapüüd- Konverentsidel, ärikohtumistel ja läbirääkimistel eri- jate ja kalakasvatajate seast. nevates Euroopa Liidu institutsioonides tutvustasid Per SAMANTHA projekti vajalikkust kinnitab ka alljärgnev. Scitumi esindajad oma ideid ning Eesti ettevõtete võimalu- Euroopa kalanduspoliitika üks osa on turukorraldus. Turu- OÜ Per Scitum leiab, et kõigil väikeettevõtetel on võimalik si, mille põhjal moodustati hiljem ühiste huvidega koostöö- korraldust reguleerivast põhimäärusest tulenevad kohustu- saada innovatiivsetele ideedele toetust ja rakendust Euroo- konsortsiume. sed igale ELi liikmesriigile. Määruse kohaselt tuleb tagada pa Liidu turul. Samuti ollakse valmis jagama oma kogemu- SAMANTHA on esimene Per Scitumi osalusega pro- tarbijale teave, kust ja kuidas on kala püütud. Samuti peab si ning pakkuma igakülgset abi, et leida kaasrahastamisvõi- jekt, mis on jõudnud realiseerimise ja Euroopa Liidu poolse olema kalal määratud suurus- ja värskuskategooria. Nõu- malusi neile, kes alles soovivad oma tegevust Euroopa Liidu kaasrahastamise faasi. See on infotehnoloogiline projekt, tud infot tuleb koguda kogu töötlemis-käitlemisahela väl- arengukavadega siduda või on selle tegevusega alustanud. mis jälgib raadiokiibi abil kala tema sünnist kalakasvan- tel ja fikseeritud peab olema kogu ahel – veest kuni tarbija www.scitum.ee duses või väljapüügist merel kuni lõpptarbijani jõudmiseni. taldrikuni. Kuna kala rikneb kergesti ja kiiresti, tuleb kau- arvamus 22 Äripäev 22. veebruar 2005 toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0115, e-post [email protected]

Täna arutab Riigikogu sotsiaalkomisjon uut tubakaseaduse eelnõu, millega võidakse keelustada suitsetamine teenindusasutustes. Keelakem paindlikult ue tubakaseaduse eelnõu Umenetlemisel Riigikogus Karl Kermes on ehk enim olnud teemaks Club Tallinna tegevjuht suitsetamise piiramine või isegi keelamine toitlustus- ja kultuuri asutustes, ööklubides ja teistes teenindusasutustes. dagi, kuid need suunavad pal- Riigikogu sotsiaalkomisjon on jud kliendid paratamatult tä- võtnud praegu radikaalsema navale. Usun, et meie sooviks seisukoha, pannes neile asu- ei ole tänavasuitsetajate prob- tustele kohustuse ehitada välja leemi tekkimine, vaid inimes- lisa ruum suitsetamiseks. te tervise kaitsmine. Viimastel aastatel on maa- Kutsun otsustajaid üles ilmas astutud otsustavaid sam- paindlikkusele. Pole mõist- me suitsetamise piiramiseks lik kirjutada seadusesse üld- avalikes kohtades. Eesmärk on lahendust, mis kehtib ühtviisi õige – pakkuda nii suitsetaja- kõigile. Neis kohtades, kus lisa- tele kui ka mittesuitsetajate- ehitustööd rikuksid kultuuri- le võrdseid võimalusi vaba aja pärandi või pole muul põhjusel veetmiseks kohas ja seltskon- võimalikud, peaks rõhku pane- nas, kus kõik ennast hästi tun- ma ventilatsiooni parandami- nevad. Kuid kas pole Eesti ees- sele, klientide istumiskohta- märgi saavutamiseks valimas de ja laudade paigutusele ning Fortum astub Eesti Energiale liialt karmi poliitikat? Tallin- teistele abinõudele. na vanalinn on hinnatud siht- Probleemi ees seisavad ka paik turistidele mitte ainult ar- ööklubid, kus pakutakse joo- hitektuuri, muuseumide jt vaa- ki ja mõnel puhul ka sööki. tamisväärsuste, vaid ka olusti- Kuidas tõmmata piir, milline hinnaga kanna peale ku tõttu. Kuidas peaksid käitu- meele lahutuskoht on toitlus- ma kohvikud, sigaritoad, väik- tuskoht ja milline mitte? Kas sale Eesti elektritarbijaist, kes on juhtkiri Vastuväide Fortumi hinnapoliitika- semad ja eksklusiivsed resto- apelsini- ja sidrunilõikude val- Fortumi kliendid, on tulemas hea le: praegu on Fortumi kWh põhitariif ranid, kuhu pole võimalik lisa- mistamine teatud jookide tar- Ouudis: neile kallineb elekter vä- (Peale EE enda ja Fortumi on kolmas Eesti kõrgeim – 1,17 kr EE 1,05 kr vas- ruumi rajada karmide muinsus- vis ning soolapähklite või kar- hem – Fortumi taotlus on 5% – kui Ees- suurem võrguettevõte erastatud Narva tu –, selle hinnaga peavad leppima nii kaitsenõuete pärast? tulikrõpsude serveerimine teeb ti Energia klientidele. Elektrivõrgud.) Läänemaa kui ka Viimsi elanikud. See- Möödunud nädalal nen- klubist söögikoha? On küll kee- Äripäeva arvates tervendab Fortum Veelgi enam: erakliendil ja väi- ga on Fortum tõstnud hinna ette ära. tis mitme pealinna ajaveetmis- ruline hakata firmasid mingite koha ja lõbustusasutuse oma- tunnuste alusel eristama, kuid konkurentsi elektriturul sellega, et suu- ke- ning keskmise suurusega äriklien- Ent Fortum on rohkesti investeerinud nik, et kuna ta ise pole suitseta- see annaks paljude jaoks vastu- tes olla efektiivsem elektrienergia jao- dil puudub võimalus valida endale ka ja kuna EE alles alustab võrkudesse in- ja, pole tal piirangute vastu mi- võetavama tulemuse. taja ja müüja kui Eesti Energia (EE) jao- elektrienergia tootjat. Kuid Fortumi vesteerimist, siis võib see tähendada te- tusvõrk, on energiaturu inspektsioonil madalam elektrienergia lõpphind on malt uut hinnatõusutaotlust. Fortumil tulevikus lihtsam põhjendamatuid hin- Eesti sumbunud elektriturul pretseden- on see juba läbitud etapp. natõusutaotlusi tagasi lükata. ti loomas. Kuivõrd 1. märtsist lööb ka Fortumi näitel on elektrivõrgu osali- EE elektri tootmise ja ülekande kulud amuti võib vastu väita, et EE-l tu- Piirakem suitsetamist ne erastamine osutunud õigeks. Erasta- lahku, tekib hea võimalus võrguettevõt- leb 1. märtsist erinevaid pakette eadus, mis seab suitsetami- tud võrkudesse sai kohe hakata inves- teid efektiivsuse seisukohalt võrrelda. Svälja rohkem kui Fortumil, kellel Ssele karmimad piirangud, Tiina Kilkson teerima. Kasu sellest väljendub madala- Tarbijale toob kasu teine pääsuke: on neid praegu neli. Seega oleks igal oleks võinud juba ammu ole- OÜ Kiltina arendusjuht, mas hinnatõusutaotluses ja samuti näi- kui energiaturu inspektsioon hakkab EE tarbijal justkui võimalik leida see mas olla. Suitsetajad on liht- Isamaaliidu liige teks suuremas tormikindluses – Lääne- võrdlema võrguettevõtete tööjõukulu- üks ja õige – optimaalne pakett vasta- salt agressiivsemad oma nõud- maal, Fortumi ühel pärusmaal, pida- sid, energiakadusid, investeeringuid, valt tarbimisele. misi esitama. sid võrgud paremini vastu kui Pärnu- kasumit, võttes kilovatt-tunni hinna Kuid uuele, hetkel paremale paketi- Kui suitsetajad ise aru ei mises. Lapsi harjutatakse suit- saa, et enamik inimkonnast sulõhnaga igal sammul. Kui on maal. komponentide baasiks näiteks konku- le ülekolimine ei hoia ära hinnatõusu. tunneb ennast suitsuses kesk- näiteks vaja mina väikelapsega Tarbijale tervikuna ei pruugi esime- reerivate võrguettevõtete tarbijasõbra- Kahjuks pole mõtet võrrelda mobiilside- konnas halvasti, tuleb reeg- taksoga arsti juurde, on enami- ne pääsuke veel tuua kevadet. Tarbi- likumad näitajad. ga, kus pakettide arvu kasv on toonud lid seadusena kehtestada. ÄP kus taksodes kõva suitsulõhn. ja ei saa valida endale võrguettevõtet, Fortum plaanib ehitada Tartusse 800 kaasa minutihinna drastilise languse. 17.02. arvamusleheküljel toob Kas võiks olla taksosid ka mitte- kes talle elektri kohale toimetab, kuna miljonit krooni maksva kombijaama, Samuti on iga uus EE hinnatõusutaot- Tubakatootjate Eesti Assotsiat- suitsetajatele? paralleelseid juhtmeid ei hakka keegi mis toodab koos nii soojus- kui ka elekt- lus varasemad põhimõtted totaalselt se- siooni esimees Urmas Silman Suitsutubade ehitamise nõu- talle vedama. Seega ei saa tarbija va- rienergiat. Kõigutamata sellega Eesti gi paisanud, võimaldamata tarbijal aja- välja tubakatootjate seisukoha: desse võib suhtuda kui suitse- ”Ettepanek keelata suitsetami- tajatele eelise loomisesse. On lida endale Fortumit nagu uut teenus- Energia positsiooni, tekib osal tarbija- da ühte kindlat liini. Fortumi tegevus ne baarides ja restoranides dis- levinud arusaam, et kui inime- paketti. Ta jääb edasi sõltuma oma piir- test siiski suurem võimalus valida enda- aitab hinnakindluse tagasi tuua. krimineerib suitsetajaid.” Sil- ne läheb töö ajal suitsu tegema, konna võrguettevõtte armulikkusest. le elektrienergia tootjat ja ülekandjat. Vaata ka uudist lk 2. man väidab, et kolmandik täis- siis ta puhkab, kui aga mitte- kasvanutest suitsetab. Aga mis suitsetaja tõuseb, et virgutada, ajast otsustab kolmandik kahe siis tema looderdab. Ka firma- kolmandiku eest? de uste taha suitsetama tulnud repliik Äripäev 5 aastat tagasi Suitsetaja paneb kõik sa- töötajad teevad oma ettevõtte- mas ruumis olevad inimesed le antireklaami. Eurooplased teevad odavalt 22. veebruar 2000 passiivse suitsetaja rolli. On Haiglatesse arvatavasti suit- kindlaks tehtud, et passiivne sutubasid ei ehitata ja jääb ikka Kuidas saada oma ettevõttesse noort haritud tööjõudu Eu- Internetipank muutub tasuliseks suitsetamine kahjustab veel- nii, et tagatrepp, WC või vanni- roopast neljandiku palga eest, mida nad kodus teeniksid? Äripäev kirjutas viis aastat tagasi, et aprillist 2000 maksab gi rohkem tervist kui suitseta- tuba on muudetud suitsutoaks. Tecnovate’i New Delhi kõnekeskuses töötab ligi sada Eu- Hansapanga internetipangas ühe maksekorralduse tegemine mine. Minu tuttava laps õppis Siingi on loodud suitsetajatele roopa noort Saksamaalt, Rootsist, Soomest ja mujalt, kes erakliendile kolm krooni. Ühispank otsustab märtsis, kas järgi- lasteaia päevil suitsetama ja eelised mittesuitsetajate arvel. räägivad kokku üheksat keelt. Nad rügavad allhanke ku- da seda algatust. seitsme aastaselt kooli minnes Ilmselt ei tule suitsutubasid ka ningriigis Indias odava tööjõuna väga rõõmsalt. Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets sõnas, et teatas, et ta on juba suitsetami- koolidesse. Kas jääb ikka nii, Tecnovate lihtsalt mõtles välja, mis ühele seiklushimuli- juba ligi 80 protsenti panga kõigist tehingutest tehakse läbi se maha jätnud! Küsimus ei ole et õpetajad suitsetavad ühe vä- sele noorele elus tarvis: korralikku elamist koos koristajaga, elektrooniliste kanalite. Internetipanga teenuste maksustami- suitsu kättesaadavuses ja hin- ravaposti taga, õpilased teisel aega reisimiseks, natuke koolitust ja korralikul hulgal pidu- sega võib Hansapank teenida eraklientide pealt orienteeruvalt nas, vaid selle lõhnaga harju- pool ja üks ei näe teist? sid. Mis nii ühel 22–23aastasel sakslasel või hollandlasel vi- ligi 17 miljonit krooni aastas. Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS ga aastake-paar eksootikas elada? “See on väga julge samm Hansapanga poolt, kuid samas on Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Samamoodi võiks ka Eestisse ülikooli lõpetanud noori see mõistlik tegevus,” sõnas Ühispanga asepresident Jürgen e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee maailmakodanikke meelitada. Tuleb ainult asi Lamp. “Raha internetipanga teenuste eest hakatakse võtma va- TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] mõnusaks teha. Parajalt tööd, parajalt Tamm- rem või hiljem.” Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected] Hetkeseis REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 saare majamuuseume ja parajalt vaba aega : Praegu maksab Hansapangas maksekorralduse TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 noorte äranägemisel firma rahalisel toetusel. tegemine pangasiseselt 2,50 ja teise panka 6 krooni. Ühispan- Tellimishind 12 kuuks 2425 kr. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine. Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik gas maksab maksekorraldus 3 krooni olenemata pangast. Ku- ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, Kertu Ruus ni 25aastastele ja üle 60aastastele on maksekorraldus mõlemas levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. [email protected] pangas tasuta. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. arvamus toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] Äripäev 22. veebruar 2005 23

10 aastat turismiturul

REISID VENEMAA, UKRAINA, MAJUTUS VALGEVENE, Euroopa innovatsiooni- ja VIISATEENUSED TEISED SRÜ RIIGID Pärnu mnt 20a, Tallinn, www.estintour.ee tööpoliitika lähevad vastuollu Tel 646 1390, tel/faks 646 3601, e-post [email protected]

uroopa Liidul, liikmesriiki- kolumn Riigi ja omavalitsuste suurtest ö peenemad valdkonnad ei va- Edel ja regioonidel on kaks maksutuludest kulub suur osa ja. Aga mingit lihtsat tööd võik- vastuolulist eesmärki: ühelt teravnenud sotsiaalprobleemi- sid nad teha. Seepärast on mõ- poolt kõrgtehnoloogilise, tea- Kaarel Kilvits de pehmendamiseks. ned majandusteadlased seisu- dusmahuka, suure lisandväär- Töö(hõive)poliitika dekla- kohal, et madala kvalifikatsioo- ROOSTEVABA TERAS HAPPEKINDEL ALUMIINIUM TTÜ majanduspoliitika professor tusega töötleva tööstuse eelis- reerib oma eesmärgina täielik- niga tööjõu rakendamiseks on kuumvaltslehed ROOSTEVABA TERAS lehed kuumvaltslehed rihvellehed arendamine ja teisalt töökohta- ku tööhõivet. Kuigi isegi aruka- töö(jõu)mahukas töötlev töös- külmvaltslehed lihvitud lehed külmvaltslehed anodeeritud lehed de säilitamine ja isegi juurde- mad ametiühinguliidrid on am- tus ülioluline. Peetakse võima- poleeritud lehed lihvitud lehed profiilid loomine madalatehnoloogilis- mu nõus tõsiasjaga, et 5% ini- likuks, et ELi riikidel võivad ol- mõõtu lõigatud lindid poleeritud lehed kliendiprofiilid mõõtu lõigatud lindid anodeeritud profiilid tes, väikese lisandväärtusega, meste tööst eemal hoidmine on la mõnevõrra erinevad arengu- ümartorud ümartorud töö(jõu)mahukates harudes. ühiskonnale odavam kui nende strateegiad. Kõrgtehnoloogia nelikanttorud nelikanttorud VASK JA VASESULAMID Esimest eesmärki teenib in- töö juurde laskmine. pole ainus võimalus. Saab tu- ristküliktorud novatsioonipoliitika, teist töö- Tihti on eesmärk töökohta- gineda ka töö(jõu)mahukale ristküliktorud lehed poleeritud torud poleeritud torud (hõive)poliitika. Üha raskem de säilitamine ja isegi juurde- tootmisele, teenindusele, turis- ümarlatid lihvitud torud lihvitud torud ristküliklatid on leida arukat tasakaalu kahe loomine madalatehnoloogilis- mile, loodusressurssidele. ümarlatid ümarlatid nelikantlatid vastuolulise eesmärgi vahel. tes, väikese lisandväärtusega ristküliklatid ristküliklatid Valikuvõimalused piiratud torud harudes. Selline tegutsemine nelikantlatid nelikantlatid mõõtu lõigatud lindid Kumba eelistada? pidurdab SKP kasvu ja alandab Põhjamaade valikuvõimalused Innovatsioonipoliitika edukas rahvusvahelist konkurentsivõi- on piiratud. Palju energiat ku- rakendamine võimaldab suu- met. Kuid sellised töökohad on lub halbade kliimaolude kom- rendada sisemajanduse kogu- odavad ja neid luuakse palju, penseerimiseks. Ehitised on produkti, saada kõrget maksu- sh äärealadel, siis regionaalne kallimad kui lõuna pool: süga- tulu, olla rahvusvaheliselt kon- struktuur ühtlustub. Sellistes vamal asuvad vundamendid ja kurentsivõimeline. Kõrgtehno- ettevõtetes leiab tööd ka mada- kommunikatsioonid, paksemad loogilised töökohad on kallid lalt kvalifitseeritud ja halvasti seinad, soojusisolatsioon, mit- EUROOPA METALLI OÜ ja neid luuakse vähe. Tootmi- distsiplineeritud tööjõud. Järe- mekordsed aknad, lume ras- Betooni 26 A, 11425 Tallinn ne nõuab kvalifitseeritud töö- likult tööpuudus ja sotsiaalne kust taluv katus. Pool aastat tu- Tel 651 7150, faks 651 7151 jõudu. Rakendust leiavad pea- Töö(jõu)mahukas kihistumine vähenevad. leb hooneid kütta. ” e-post [email protected] miselt spetsialistid. tootmises ei Töötajatele on vaja rohkem Kõrgtehnoloogilise toodan- suuda me kõrgete Otsitakse kompromissi palka maksta kui lõunas. Toot- gu ja tehnoloogia juurutamisel tootmiskulude pärast Otsitakse mõistlikku komp- miskulud on suuremad ja Põhja- ettevõtetes töötajate arv reegli- Lõuna-Euroopaga romissi. ELi majanduspoliiti- maad ei suuda paljudes tööjõu- AUTENTE na väheneb. Olemasolevat töö- võistelda, seepärast ka kujundajad on jõudnud jä- mahukates tootmisvaldkon- ACltius onsult VALMIS OSAÜHINGUD jõudu ei peeta tihti isegi kooli- peame tegema panu- reldusele, et ei klassikaline in- dades lõunapoolsete riikidega FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK RAAMATUPIDAMISTEENUSED tuskõlblikuks ja kõrge kvalifi- se innovatsioonile. novatsioonipoliitika ega töö- maailmaturul konkureerida. Tallinnas Narva mnt 7643, VI k Telefon 660 1760 katsiooniga tööjõudu püütakse (hõive)poliitika pole puhtal Seepärast tuleb Põhjamaa- Tõnismägi 3a, tel 646 3760 Tartus Vallikraavi 2, IV k hoopis mujalt värvata. Kogu va- regioonides (pealinnas, linna- kujul rakendatavad. Viimaseil des – sh Eestis – eelkõige eelis- [email protected] Telefon 744 0460 www.altius.ee www.autente.ee [email protected] banev tööjõud ei leia rakendust des). Seetõttu muutub riigi re- aastail on ELis senisest aktiiv- arendada kõrgtehnoloogilist, teistes majandusharudes ning gionaalne struktuur veel eba- semalt hakatud otsima arukat teadusmahukat, suure lisand- seetõttu tööpuudus ja sotsiaal- ühtlasemaks. Suureneb tuu- keskteed kahe äärmuse vahel. väärtusega töötlevat tööstust. ne kihistumine suurenevad. ma ja perifeeria, linna ja maa, Ka kõige arenenumas töös- Aga kindlasti tuleb arvesta- Müüa ekskavaator MÜÜA BÜROOPINNAD VIRU Kõrgtehnoloogilise tootmi- kvalifitseeritud ja kvalifitsee- tusriigis leidub hulk inimesi, da sellega kaasnevate sotsiaal- Ackermann EC150 JA NIGULISTE TÄNAVAL. se areng toimub reeglina rii- rimata tööjõu, edukate ja edu- keda kõrgtehnoloogiline tööt- probleemidega ja nende peh- Hind 28 500 kr/m2, kokku ca 110 m2 15 t, kolm koppa, 6900 h, v.l. 1996 gi jõukamates (arenenumates) tute harude sissetulekute vahe. lev tööstus, avalik sektor jm n- mendamise kulukusega. e-post [email protected] Tel 50 43 991, 53 409 807 AS Simson Holding Majanduskeskkond pole ettevõtja probleem 18. märtsil ore on, et ka pärast ühine- da. Nad saavad aru sotsiaalsest nata väikese ja keskmise suu- Tmist Euroopa Liiduga käib Olev Laanjärv vastutusest, kuid vaja on leida rusega ettevõtjate tegevust ilmub söögikohtade teatmik aktiivne arutelu, kas ELiga on Riigikogu liige komporomiss sotsiaalsuse ja teadmismahuka tooangu ja tee- kogu aeg üks suur jama. Kertu majandusarengu vahel. Komp- nuste pakkumise suunas. Ruus julgeb välja õelda ka tä- romissi pooldas 72% küsitletud Kas Eestis on nõudlus sellis- nu kupjale nende põldude eest, ettevõtjatest. te toodete järele? Kas on vähe- Hea Maitse mis veel haljendavad. See on kes näevad kaugemale kui järg- malt mingisugunegi tarbijate kosutav ja intrigeeriv. Kuid mi- mised valimised. Mõjutame tarbimist arusaam, mida teadusmahukat nu arvates pole mõtet auru ku- Majanduskeskkonna aren- Eesti avalik sektor on majan- üldse ettevõtjatelt oodata? Kui 2005 lutada teemale, kas valik oli ik- damist ei saa jätta ainult ette- duskeskkonna kujundamisel pole nõudlust, ei teki ka pak- ka õige. Valik on tehtud, tuleb võtja kaela. Tal on endalgi turu- keerulises olukorras. Enne ELi- kumist. Kas riik ei võiks võtta edasi minna ja proovida pike- jõududega toimetulemisega ga liitumist järgitud vabama- teadlikult suuna tarbimise mõ- malt ette näha, kui on ühe aas- muret küllaga. Kui Eesti majan- janduse poliitika eeldas võima- jutamisele? Kui riik seda teeks ta riigieelarve kokkusaamise duskeskkond osutub ebasood- likult minimaalset sekkumist ja nõudlus tõepoolest tekiks, võimalused. saks, võib tulu teenida ka Hii- riigi poolt. Praegu tuleb arves- tuleksid ka ettevõtjad järele nas, Lääne-Euroopas või hoo- tada ühise Euroopa majandus- ja hakkaksid vajalikku kaupa Hiiliv allakäiguspiraal pis Indias – suurt vahet pole. ruumi reeglitega. Oht on minna tootma ja teenust pakkuma. Ai- Eduka majandusarengu tagami- Ettevõtja on aru saanud, et te- teise äärmusse – aktiivseid ha- nult nii võiksime lähemale jõu- seks Eestis tuleb hoolitseda ma- gutseb vabas majanduses. Ette- katakse peletama vastusega: ei da teadmistel põhineva majan- janduskeskkonna konkurentsi- võtjal maksumaksjana on õigus saa, eurodirektiiv ei luba. duse idee elluviimisele. võimelisena püsimise eest. majanduskeskonna arengute Siiski on võimalusi, mida Täna ei oska vist keegi täp- Eurostati andmeil on Ees- kohta saada vastust riigilt. avalik sektor võib senisest ak- selt öelda, kus need Eesti suu- ti maksukoormus kõrgem kui 2003. aastal Prantsusmaal tiivsemalt kasutada üldise ma- red majanduslikud eeldused Lätis ja Leedus. See võib tähen- ettevõtjate sotsiaalsete tege- janduskeskkonna ettevõtjasõb- on, mis on meis nii unikaalset, dada investeeringute kolimist vuste ja kohustuste program- ralikumaks muutmiseks. Näi- mida pole teistes ELi riikides. naaberriikidesse. Kaotatud in- mi raames tehtud uuring näi- teks kohalikku nõudlust ku- Ei tea seda valitsus ega erasek- vesteeringud on kaotatud töö- tab, et 85% ettevõtjaist ei taha jundavate standardite ja nõue- tor. Nii ei jäägi riigil muud üle, kohad, väiksem maksutulu, midagi kuulda vastutusest mate kehtestamine ning tarbija ül- kui ettevõtjatele sel moel appi suuremad sotsiaalsed problee- janduskeskkonna arendami- dist nõudlust ja haritust suuna- tulla, et kõigepealt kaardista- mid. se eest. 62% ei tahaks sõltuda vate süsteemide loomine. Need da ja selgitada välja, kuhu meie Reklaamipinna broneerimine Tegu on hiiliva allakäiguspi- ühest riigist ja oleks võimalu- hoovad on valitsusel endiselt ja majandus kümne aasta pers- 23. veebruarini raaliga. Kui midagi koos ette sel ühegi konkreetse õiguskesk- seda rolli ei täida erasektor. pektiivis minna võiks, ja tule- ei võeta ega soovita majandus- konna piirava mõjuta. Kuna Eesti majanduspolii- nevalt sellest hakkab kavanda- keskkonda raputavate otsuste- See, et nad tegutsevad tika üks eesmärk on saavuta- ma toetavaid tegevusi. LISAINFO JA REKLAAMI TELLIMINE: ga (nt sadamatasude järsu tõst- Prantsuse turul, on nende tee- da edusamme teadmistel põ- projektijuht Ander Sibrik [email protected] misega) hetkelist edu saavuta- ne riigile. Vastutasuks oota- hinevas majanduses, siis ava- Loe ka: Kertu Ruus, “Me telefon 667 0110, faks 667 0200 da, tuleb hakata rääkima asjast vad ettevõtjad riigilt võimali- liku sektori abi on teretulnud tegime õigesti, et astusime ilustamata ning leida inimesed, kult soodsat majanduskeskkon- valdkondades, mis aitaks suu- Euroopa Liitu”, 3.02. 24 Teisipäev 22. veebruar 2005 Äripäev

President tunnustab ettevõtjate palju õnne! Sirje Endre 60 kirjastaja ja poliitik tööd Valgetähe ordeniga Vjatšeslav Šlõk 53 Silbet ASi President annab tä- juhatuse esimees navu vabariigi aasta- Raissa Muljar 52 päeva puhul 443 tee- Marja Arenduse ASi netemärki, millest to- tegevjuht sinkond läheb ettevõt- Tõnu Reim 41 jatele, väärtustamaks Eesti Metsataim ASi nende tööd. tegevdirektor

Krista Taim [email protected] “Loomulikult on see on erili- selt meeldiv tunne,” tunnistab Valgetähe IV klassi ordeni saa- ” Auraha saavaid ” Arvan, et teened ja Rein Kilk. ettevõtjaid on olid aastaid tagasi, “Sellist laadi tähelepanu piisavalt. Poliitikud kui olid väga keerulised väärtustab ettevõtja ametit. tegelevadki rohkem ajad ja pandi ettevõtlust Kui vaadata teenetemärkide riigi asjadega ja paika. Sellest ajast on saajate nimekirju, siis tavaliselt ettevõtjad ajavad küll teeneid, aga praegu Toomas Tamsar 38 on seal ärimehi, ettevõtjaid või rohkem oma asja. teen lihtsalt rutiinset ettevõtja nagu Eesti ajal öeldi – majan- Indrek Neivelt, Hansa- tööd. dustegelasi – imevähe. Mõnes panga juht Aarne Saar, Eesti Gaasi juht Andry Krass 31 mõttes on see ka loogiline, sest Kvatro Eesti Kinnisva- ettevõtja jaoks on kõige parem rahalduse OÜ autasu õnnestunud äriplaan. juhatuse esimees Kuidagi on harjutud seda asja nii võtma ja võib-olla see ka on nii. Seetõttu, kui keegi ma- jandustegelane saab ka sellise autasu osaliseks, millega auta- sustatakse poliitikuid, omava- litsustegelasi ja kultuuritegi- ärilause jaid, siis see mõjub erilisemalt,” sõnab Kilk. Mis puudutab nimekirja, siis Kilgi meelest võiks see olla et- tevõtjate osas pikem. “Tean, et majandusministeerium on See on suur Sellist laadi Ma pole mõel- tundnud muret, et Eestis on et- ” austus ja ” tähelepanu ” nud veel, kus tevõtlusega tegeleda soovivate hakkad mõtlema, väärtustab ettevõt- kohas seda hoid- inimeste arv langenud. Olen ka mida oled elus ära ja ametit. ma hakkan, aga ise vaadanud statistikat mure- teinud. Rein Kilk, ettevõtja ma võtan seda kui ga – nii maakondade kaupa kui Oliver Kruuda, Kalevi tunnustust. ka üle Eesti on ettevõtlusega te- Cardo Remmel geleda soovivate inimeste arv juht , Saku Õlletehase nõukogu Janno Reiljan langenud ja madalam kui mu- Riigikogu Rahvaliidu jal Euroopas. Meie maal taha- liige fraktsiooni liige vad inimesed millegipärast ol- Eesti riigi võ- la palgatöölised. Poleks üldse- küll,” tunnistab Valgetähe III kem ettevõtjaid ja vähem po- “See on suur austus ja hak- et Valgetähe IV klassi ordeni ” gi paha, kui ettevõtlusega seo- klassi saaja, ASi Eesti Gaas juha- liitikuid. kad mõtlema, mida oled elus saamine tuli suure üllatuse- lakoorem on tud inimeste arv oleks suurem, tuse esimees Aarne Saar. Mille Valgetähe III klassi ordeni ära teinud,” ütleb Valgetähe IV na. “Mõne inimese puhul os- praegu null, mis- sest need inimesed on ka kesk- eest auraha antakse, ta öelda ei kavaleri Indrek Neivelti sõnul klassi ordeni saaja, ASi Kalevi kasin küll arvata, mille puhul tõttu ülemäärase misest aktiivsema eluhoiakuga oska “Arvan, et teened olid aas- on auraha saavaid ettevõtjaid tegevjuht Oliver Kruuda “Oma ta ordeni sai, aga enda kohta laenamise eest ja riiklikult on väga oluline, et taid tagasi, kui olid väga keeru- piisavalt. “Poliitikud tegelevad- kännu otsast vaadates võiks ei tea,” tunnistab Remmel. Ta hoiatamine võr- tuleks juurde neid, kes tahak- lised ajad ja pandi ettevõtlust ki rohkem riigi asjadega ja ette- võib-olla küll olla rohkem ni- lubab kindlasti minna auraha dub kõrbes uppu- sid riske võtta ja aktiivselt elu paika. Sellest ajast on küll tee- võtjad ajavad rohkem oma as- mekirjas ettevõtjaid, keda mär- vastu võtma. missurmaga äh- edasi viia, mitte olla lihtsalt neid, aga praegu teen lihtsalt ja,” põhjendas Neivelt. Enda ar- gatakse, aga ka kultuuriinimes- “Ma pole mõelnud veel, kus vardamisega. passiivsemat laadi töövõtjad,” rutiinset tööd,” arutleb Saar. vamist ordenisaajate nimekir- te töö on raske.” kohas seda hoidma hakkan, Postimees, 21.02.2005 sõnab Kilk. Tema hinnangul võiks teene- ja peab ta suureks ja rõõmus- Pikaaegne Saku Õlleteha- aga ma võtan seda kui tunnus- “Ütlen ausalt, et rõõm on temärkide nimekirjas olla roh- tavaks üllatuseks. se juht Cardo Remmel tõdeb, tust,” sõnab Remmel.

Teemasid jagub terveks hooajaks – alustades krundi valimi- 7. mär t sil ilmub sest, vundamendi ehitusest ning lõpetades valminud kodu Äripäeva vahel sisustamise, aia kujundamise ning hooldamisega. kuukiri 7. märtsil ilmuvas Oma Majas: Omanäoline kodu m Elamukruntide asukohad ja hinnad oma aja Vundamendi ehitus Sidelahendused krundil Viimased vabad reklaamipinnad!

Ehituse eelarvestus REKLAAMI MÜÜK JA BRONEERIMINE Oma Soojustamine Kristel Janno Ehitamine kergplokkidest 667 0086, [email protected] Aia planeerimine Oma Maja toimetaja Teet Reier Puude lõikamine 667 0109, [email protected] Maja Põnevad sisustusideed Sündmuste kalender