Kõue Valla Korraldatud Jäätmeveo Rakendamise Tingimused Ja Kord
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Kõue Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 43, 498 Kõue valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord Vastu võetud 26.10.2006 nr 21 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 366 ja “Jäätmeseaduse” § 66 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäärad. § 2. Mõisted (1) Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) korraldatud jäätmevedu – segaolmejäätmete vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2) korraldatud jäätmete kogumise teenus – segaolmejäätmete kogumine, vedamine, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimine ja teenuse eest arveldamise korraldamine ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine; 3) veopiirkond – omavalitsuse volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmeveoettevõte; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed – Vabariigi Valitsuse 06.04.2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ jäätmekoodiga 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed); 5) jäätmevaldaja – on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on segaolmejäätmed; 6) jäätmekäitlusettevõte– avaliku konkursi korras väljavalitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu jäätmeveopiirkonnas; 7) jäätmehoolduskeskus – jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust osutav ettevõte (MTÜ Kesk - Eesti Jäätmehoolduskeskus); 8) jäätmeveoleping – kolmepoolne kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte, jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmevaldaja vahel; 9) korraldatud jäätmeveo teenustasu – jäätmehoolduskeskuse poolt jäätmekäitlusettevõttele 1 (ühe) kilogrammi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest makstav maksimaalne tasu (jäätmevedaja teenustasu piirmäär); 10) korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär – jäätmevaldaja poolt jäätmehoolduskeskusele jäätmete käitlemise teenuse eest makstav ühekordne konteineri maksimaalne tühjendustasu (jäätmevaldaja teenustasu piirmäär); 11) eramu – üksikelamu (ühepereelamu), ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) , kahe korteriga elamud; 12) korterelamud – kolme ja enama korteriga elamud. 2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEO RAKENDAMINE JA TINGIMUSED § 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond Kõue valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. § 4. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid (1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmete kogumine ja vedu. Kõue valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord Leht 1 / 5 (2) Korraldatud jäätmevedu ei hõlma: 1) olmejäätmete hulgast liigitikogutud jäätmeid (sealhulgas ohtlikud, pakendi- ja biolagunevad jäätmed); 2) aia- ja haljastusjäätmeid (sealhulgas kalmistujäätmed); 3) tänavapühkme jäätmeid, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid ning suurjäätmeid. § 5. Korraldatud jäätmeveo korraldus (1) Jäätmeveo piirkonnas moodustatakse kahetasandiline segaolmejäätmete veo korraldus: 1) I tasand - Külad: Ardu, Habaja, Harmi, Kõue, Ojasoo, Paunküla, Rava, Rõõsa (metskonna keskus), Silmsi, Triigi (Tuulimäe), Virla, Äksi. 2) II tasand– Külad: Aela, Alansi, Kadja, Kantküla, Katsina, Kirivalla, Kiruvere, Kukepala, Kõrvenurga, Laane, Leistu, Lutsu, Lööra, Marguse, Nutu, Nõmmeri, Pala, Paunaste, Puusepa, Riidamäe, Rõõsa (v a metskonna keskus), Saarnakõrve, Sae, Sääsküla, Triigi (v a Tuulimäe), Uueveski, Vahetüki, Vanamõisa. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusüksuste piiride vastuolu korral juhindutakse omavalitsuse üldplaneeringust. (3) I tasandi kortermajade jäätmevedu: 1) Segaolmejäätmete kogumiseks I tasandi kogumispiirkonnas peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmeveoettevõttel tühjendada. 2) I tasandi kogumispiirkonna kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid 0,6 – 4,5 m3 suurustes ühiskasutatavates konteinerites. 3) Kasutatava konteineri suurus sõltub kortermajas elavate elanike arvust ja tühjendamissagedusest (vt Lisa 2). 4) Vallavalitsus võib kindlaks määrata mitme kortermaja kohta ühise kogumispunkti, kuhu paigutatakse kogumiskonteinerid. (4) I tasandi eramute jäätmevedu: 1) Segaolmejäätmete kogumiskonteiner peab olema iga eramu juures. 2) Eramute juures kasutatakse standardset jäätmete kogumiskonteinerit suurusega 60 – 340 liitrit. 3) Ühe inimese kohta tuleb arvestada vähemalt 60 l konteinerimahtu kuus. 4) Eramutes elavad jäätmevaldajad võivad kasutada ka ühiskonteinerit, sõlmides omavahel sellekohase lepingu. (5) I tasandi segaolmejäätmete kogumiskonteinereid tühjendatakse minimaalselt üks kord kuus, v a korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise loa korral ( Lisa 1). (6) II tasandi kokkukandepunktide jäätmevedu: 1) Segaolmejäätmete kogumine II tasandi kogumispiirkonnas toimub jäätmete kokkukandepunktides. 2) Igas II tasandi kogumispiirkonna külas peab asuma vähemalt üks jäätmete kokkukandepunkt, v a juhul, kui kõik jäätmevaldajad kasutavad individuaalset kogumiskonteinerit või on Lisas 2 toodud avalduse alusel korraldatud jäätmeveost vabastatud. 3) Jäätmete kokkukandepunktide arvu ja täpse asukoha määrab kindlaks vallavalitsus ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. 4) Kokkukandepunktide asukohtade kindlaks määramisel lähtutakse, et majapidamiste kaugus kokkukandepunktist ei oleks rohkem kui 5 km, teede seisukord võimaldaks teostada jäätmevedu aastaringselt ja kokkukandepunktid moodustaksid ühtse jäätmeveo ringi omavalituse haldusterritooriumil. Jäätmete kokkukandepunktid peaksid asuma piirkonna elanike kokkukäimiskohtades (bussijaam, teede ristumispunkt, seltsimaja, kauplusauto peatumiskoht jms). 5) Kõikidesse II tasandi kokkukandepunktidesse paigaldatakse 0,34 – 5 m3 segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. 6) Konteinerite suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kokkukandepunkti teeninduspiirkonnas elavate elanike arvust, arvestusega kvartalis 100 liitrit konteineriruumi inimese kohta. 7) Kogumiskonteinerid kokkukandepunktidesse paigaldab jäätmevedu teostav jäätmeveoettevõte. 8) II tasandi kokkukandepunkte tühjendatakse kord kvartalis. 9) II tasandi piirkonnas elavad jäätmevaldajad võivad enda soovil kasutada individuaalset sobiva suurusega kogumiskonteinerit, sõlmides sellekohase jäätmeveolepingu. (7) Konteinerite paigutamine jäätmevaldajatele toimub järgmiselt: 1) jäätmevaldajad, kes juba omavad käesoleva määruse § 5 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 nimetatud jäätmekogumiskonteinereid ning milliseid on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmeveoettevõttel tühjendada, kasutavad edaspidi enda kogumiskonteinereid. 2) kui jäätmevaldaja poolt soetatud jäätmekogumiskonteiner ei vasta eeltoodud tingimustele, vahetatakse see jäätmevedu teostava jäätmeveoettevõtte poolt standardse kogumiskonteineri vastu, ilma jäätmevaldaja poolse lisatasuta. 3) kui jäätmevaldajal ei ole kogumiskonteinerit, paigaldab selle renditasu eest jäätmeveoettevõte. § 6. Eeldatavad jäätmekogused Leht 2 / 5 Kõue valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord (1) Eeldatavate jäätmekoguste all mõeldakse eeldatavat aastast segaolmejäätmete kogust ühe inimese kohta, mille kogumisega peaks korraldatud jäätmevedu teostav ettevõte arvestama: 1) kogumispiirkonna kortermajades on arvestatud eeldatavaks segaolmejäätmete koguseks 120 kg ühe inimese kohta aastas; 2) ühepereelamutes on arvestatud eeldatavaks segaolmejäätmete koguseks 80 kg ühe inimese kohta aastas. (2) Kõue valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas on eeldatavaks aastaseks segaolmejäätmete koguseks 164 tonni. § 7. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Kõue valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas, loetakse “Jäätmeseaduse” § 69 lõike 1 aluselkorraldatud jäätmeveoga liitunuks alates käesoleva määruse jõustumisest. § 8. Korraldatud jäätmeveo leping ning lepingu sõlmimine (1) Korraldatud jäätmeveo leping on kahepoolne kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse jäätmekäitluse korraldaja ja jäätmevaldaja vahel. (2) Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, vajadusel konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). (3) Jäätmeveo lepingu sõlmimine on jäätmevaldaja jaoks vabatahtlik. (4) Jäätmeveolepingu sõlmimine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) jäätmete kogumiseks kasutatakse jäätmeveoettevõttelt renditud konteinerit; 2) jäätmete kogumiseks kasutatakse mitme jäätmevaldaja peale ühist konteinerit; 3) II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada individuaalset kogumiskonteinerit. (5) Jäätmevaldajate, kes ei soovi sõlmida jäätmeveo lepingut, õigused ja kohustused ning jäätmeveo teenuse osutamise tingimused on reguleeritud “Jäätmeseaduse” § 69, käesoleva määruse ning teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. § 9. Korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär (1) Korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär arvestatakse ühekordse kogumiskonteineri tühjendamise kohta, sõltuvalt konteineri suurusest.