DOCSLIB.ORG

Saue Linna Kroonika 2006

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Nr 8 - 9 / 278 - 279 märts 2008 Tasuta SAUE – KODUNE LINN SAUE LINNA KROONIKA 2006 SAUE LINNA KROONIKA KUNI AASTANI 2006 ON AVALDATUD RAAMATUS SAUE LINN 2 SAUE KROONIKA 2006 18. jaanuar JAANUAR Gümnaasiumis külalised Hiiumaalt. Käina vallavolikogu esimees, vallavanem, koolidirektor ja õpetajad tutvusid Saue kooli 1. jaanuar õpetajate ja koolimaja, ujula ja staadioniga. Direktor Jaan Jõustus kohtupiirkondade reform. Esimese astme kohtud Palumets rääkis koolikorraldusest ja õpetamisnippidest meie linna hakkasid 16 asemel kuuluma nelja ning halduskohtud nelja koolis. asemel kahe piirkonna alla. Ringkonnakohtute struktuur ja arv 18. jaanuar ei muutunud. Päevakeskuses kuulati erukolonelleitnanti, preestrit, 6. jaanuar vaimsuseliidrit ja nii kirjutiste kui ka raadioloengute järgi tuntud Sauele talvelaagrisse kogunes 110 noort puhkillimängijat Einar Laignat. Käsitleti maailma ajalugu ja tulevikuvisioone. Kas Harjumaa Noorte ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestritest. Peale siis kõik on nii trööstitu? Sugugi mitte. Elame teadmises, et kui pingelisi ja väsitavaid proove said noored basseinis veemõnusid homme tuleks ka maailma lõpp, siis täna istutame veel õunapuu. nautida ja palli mängida. Toimusid I Noorte Puhkpillimängijate 19. jaanuar võistlused ujumises, mille võitis napilt Eesti Noorte Linnavolikogu oma viiendal istungil luges 2006.a. eelarvet, Puhkpilliorkestri võistkond. Eesti noored puhkpillimängijad olid arutas detailplaneeringut, muutis jäätmeveo teenustasu Sauel teist korda, Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestrile on linn piirmäärasid, kinnitas linna põhimääruse struktuuri, kuulas infot koduks. linnavalituse tööst. 6. jaanuar 19. jaanuar Invaühing arutas uue aasta plaane ja võttis vastu uusi liikmeid. MIDRIMAA salongis vestlusring “Mudilase imetamine ja 7. jaanuar võõrutamine”. Vestlust juhtis Jana Kama, korraldasid Saue Eesti Kultuurkapitali aastapreemia sai Harjumaa Noorte Perekool ning Sünni ja Imetamise Tugiühing. Puhkpilliorkestri peadirigent Harry Illak. 20. jaanuar 8. jaanuar Ajalehes Saue Sõna tänas Midrimaa juhataja Anne Teetamm Saue Gümnaasiumi aulas UUSAASTA PUHKPILLI GALA- ettevõtet PR Firmareklaam ja selle juhti Raivo Ojapõldu, kes KONTSERT. Esinesid üle 100 noore Eestimaa orkestritest, kinkis lasteaiale seni puudunud uksesildid ning teadetetahvli juhatasid Harry Illak, Ott Kask, Valdo Rüütelmaa, Tõnu Sal- Majajuht. Tänas ka lastele toolid, mänguasjade kastid ja nagid Saller, Olev Roosa ja Lauri Metus. kinkinud firmat K-Rautakesko. 9. jaanuar 20. jaanuar Keskuse pargis traditsiooniline Jõulukuuskede põletamine. Pakuti Päevakeskuses oli juhataja Tiiu Kuuskme sooja alkoholivaba glögi ja iga kuusetooja sai maiustuse. Esines (!) viimane tööpäev, kes oli tosin aastat Muusikakooli trummide ansambel. Tuli, mille süütamise ja tagasi asutuse sünni juures. Tänu tema kontrolli all hoidmise eest hoolitses kaitseliitlane Matti Nappus, tööle, energiale ja püüdlikkusele saavutas sai uhke ja lastelgi oli selle ümber tükiks ajaks sagimist- Päevakeskus kõrge taseme, tegutsenud toimetamist. oma võimaluste piiril. Tiiu on musikaalne, 9. jaanuar laululembeline, mängib õhtuti kodus Uue õppeveerandi alguse puhul esines Harjumaa Noorte klaverit, osaleb naisansamblis Rukkilill. Puhkpilliorkester kontsertidega Saue ja Turba Gümnaasiumis. Inglise keele huvilistele on ta asenda- 11. jaanuar matuks pedagoogiks. Pensionäride Linnavalitsus oma aasta esimesel istungil nõustus lepingute Ühendus ja klubi Tammetõru ei kujuta sõlmimisega, väljastas ehitus- ja kasutusload, arutas oma tööd ette ilma Tiiuta. Selles, et Saue on saanud Harjumaa sotsiaalküsimusi ja volikogu eelnõusid. Kinnitati Muusikakooli kaunima omavalitsuse tiitli, on kahtlemata ka tema teened. Tiiu hoolekogu: Madis Milling - volikogu esindaja; Elina Siimon, Kuuskme olemus on sõbralikkus, lahkus, abivalmidus, Anneli Laos, Thomas Oberg, Sirje Piirsoo - lastevanemate kohusetunne ja soov aidata abivajajat. Nii kirjutas Saue Sõnas esindajad; Elviira Alamaa, Terje Mäss - õpetajate esindajad; Armand Nagel ja soovis sauelaste nimel - Tuult Sulle tiibadesse Ingrid Niid - linnavalitsuse esindaja; ja Midrimaa hoolekogu: uuel algaval eluetapil! Kersti Reinsoo, Kristjan Jaani, Marge Elmelo, Ülle Aasjõe, Kalev 20. jaanuar Lillo, Lilli Talumaa, Olga Komissarova, Krista Dudarenko, Karin Neli päeva viibis ametilähetuses Ukraina Vabariigi Kozeletsi Paemre, Natalja Matsina, Kaiali Nuudi, Meelika Rakko, Svetlana linnas abilinnapea Rafael Amos, eesmärk keskkonnaalaste Mitrofanova, Siiri Antsmäe, Liilia Leus, Alo Tammsalu, Maret ühisprojektide ja käesoleva aasta suhtlusplaani kooskõlastamine. Evestus, Rafael Amos. Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus tegi 2005.a. 11. jaanuar linnale ettepaneku liituda mõningate nende projektidega. Kohe Vabadusvõitlejate koosolek. mõeldi, kuidas kaasata Ukraina sõpruslinn Kozelets. Eelmisel 12. jaanuar suvel külastati koos linnapea Petr Fedðenkoga Keskkonnakeskust Represseeritute mälestuste õhtu. ja lepiti kokku kahe projekti asjus. Esimene käsitleb 13. jaanuar keskkonnasõbralike turismitalude rajamist, niinimetatud Gümnaasiumi saalis Lauluklubi rahvalike laulude õhtu koos Saue Roheline Võti. Kirjutati projekt, saadi esialgse rahastaja - Eesti kapelliga. Vabariigi Välisministeeriumi – põhimõtteline nõusolek. Teine 16. jaanuar projekt käsitleb algklasside õpilaste kevadisi loodusvaatlusi ja Algas juba teist korda Gümnaasiumi viiendates klassides läbi nende edastamist Euroopa võrgustiku koordinaatoritele viidav uimastiennetusalane projekt „See on sinu valik”, mis kestis Üleeuroopalise andmebaasi koostamiseks. Euroopas, mis on 3. veebruarini. jagatud regioonideks, käib sellealane koostöö juba üle kümne SAUE KROONIKA 2006 3 aasta. Tänu Sauele on esmakordselt kaasatud ka üks Ukraina linn. 31. jaanuar Valmistasime kolmkümmend vaatlusvihikut, tõlkisime selgitavad Harjumaa ärksamad ja aktiivsemad kultuuriedendajad kutsuti materjalid ja abilinnapea andis need üle. Uuritakse, millal mingi Tallinna Linnateatri Kammersaali. Eesti Kultuurkapitali Harju lind kohale lendab, millal laulma hakkab, millal muru roheliseks Maakonna ekspertgrupp oli oma valiku teinud ja ekspertgrupi läheb, millal lill tärkab... Kohalik koordinaator on õpetaja Nadia esimees Kalev Konsa andis 2005. aasta preemiad pidulikult üle. Moroz, tegutseb lasteaia vanem rühm, meil koordineerib Sauel linnast olid aastapreemia vääriliseks tunnistatuid kolm: Gümnaasiumi algklasside õpetaja Malle Liiv. Kozeletsi linna Elena Kalbus ja Vilve Nilk rahvatantsu juhendamise ja Raada leidis Rafael Amose tegevuses erilised teened ukraina ja arendamise eest ning Kristiina Liivik puhkpillimuusika eesti rahvaste sõpruse arendamisel, Kozeletsi ja Saue suhete edendamise eest. Aastapreemiad jagatud, vaadati Taevalaval loomisel. Seetõttu omistas talle linna neljanda aukodaniku tiitli. etendust „Eesti teatri laulud“. (Fotol paremalt vasakule). Sauelane on esimene välismaalane. 20. jaanuar Ajalehes Saue Sõna pöördus töökasvastust tähtsustava artikliga “Armas noor elluastuja, soovitus Sinule!” noorte sauelaste poole Matti Nappus. (Fotol lilledega) Autoril täitus 40 aastat töötamist ühes ettevõttes, Tallinna Autobussikoondises. VEEBRUAR 2. veebruar Linnavalitsus oma 3. istungil arutas 2006.a. eelarvet. Otsustati nõustuda volikogu istungil tehtud parandusettepanekute sisseviimisega eelnõusse ning teha volikogule ettepanek eelnõu 23. jaanuar vastu võtta otsusena. Hakkasid kehtima uued üksikpiletite ja 30-päeva kaartide hinnad 2. veebruar bussiliinil nr. 190. Tartu Rahu 86. aastapäeva tähistamisel üksikpilet - 15 krooni Tartus pidas Tartu Rahu Põlistamise Seltsi sooduspilet - 10 krooni liige, Saue linnavolikogu liige Henn 30-päeva kaart - 280 krooni Põlluaas (!) kõne. Kõne teksti avaldas 30-päeva sooduskaart - 180 krooni Saue Sõna. 24. jaanuar 3. veebruar Vabadusvõitleja Sigfrid Udris Tähistas 80. sünnipäeva Gümnaasiumis bioloogiaolümpiaadi 25. jaanuar Harjummaa põhikoolide ja Linnavalitsus oma teisel istungil nõustus lepingu sõlmimisega, gümnaasiumite maakondlik voor. muutis Saue Sõna reklaami hindu, kinnitas projekteerimis- 3. veebruar tingimused, eraldas sordiühingule raha ja otsustas sotsiaal- Koos linnalehega jagati 1 Kõlakoda küsimused. sauelastele Saue Koostöökogu KKõlaKoda 25. jaanuar väljaandmisel ilmuma hakanud Päevakeskuses kohtuti abilinnapea Rafael Amosega, arutati linna Saue Kodanikuühenduste hääle- jaanuar, veebruar, märts, 2006, nr 1 (1) tulevikku. kandja KõlaKoda. Linnapea Ero SAUE KODANIKUÜHENDUSTE HÄÄLEKANDJA 27. jaanuar Tervitan meie Liivik tervitas Kodanike- kodanikeühendusi Kõlakoda Saue linnavalitsusel on Päevakeskuses oli koos klubi Tammetõru. olnud läbi aastate kõigi ühendusi, esikülje artikli kirjutas meie linna mittetulun- dusühingutega (MTÜ- kõlab vastu! dega) väga tihedad, 27. jaanuar töökad ja soojad suhted. Koostöökogu eestseisuse liige See on vastastikku täiendav koostöö. Juba aastaid toetab Saue linn rahaliselt MTÜ-de Gümnaasiumi saalis Huvikeskuse poolt juba neljandat korda tegevust – eelarvest läheb Urmas Viilma. Saue Naisseltsi kindel protsent nii kultuuri- kui spordiühingutele, vastavalt 0,5% ja 0,75% eelarve mahust. Toetust on saanud kõik ühingud, kes seda on vajanud ja osanud kasutada. Pealegi ei jaga raha mitte linnavalitsuse ametnikud, vaid nendesamade MTÜ-de korraldatud talvine Folklooripidu koos Rakvere rahva- tutvustas Sirje Luberg, esindajatest koosnev komisjon. Linnavalitsus korraldab vähemalt kord aastas MTÜ-de ümarlaua, kus vaetakse tehtut, plaanitakse edasist tegevust, arutatakse probleeme. Viimastel kordadel on kohtumine toimunud Klooga noortelaagris. Linnavalitsuse roll kultuuriansambliga
Recommended publications
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx

    Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx

    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
  • Ispa Project Estonia

    Ispa Project Estonia

    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km

    Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
  • VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö

    VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala Merle Harjo VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Urmo Reitav, MA Kaitsmisele lubatud ……………………. Viljandi 2013 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TEEMA LÄHTEALUSED...................................................................................................... 5 1.1 Töös kasutatavaid mõisted ................................................................................................ 5 1.2 Ootus ja ootuste teooria .................................................................................................... 6 1.3 Kohalik omavalitsus ......................................................................................................... 7 1.4 Avatud noorsootöö – noortele, noortega ja noorte heaks ................................................. 9 1.5 Noortekeskused Eestis .................................................................................................... 12 1.6 Noorsootöö Ida-Virumaal ............................................................................................... 14 2. UURIMISMETOODIKA .....................................................................................................
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
  • Tree-Ring Dating in Estonia

    Tree-Ring Dating in Estonia

    University of Helsinki Faculty of Science Department of Geology View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto TREE-RING DATING IN ESTONIA ALAR LÄÄNELAID HELSINKI 2002 Doctoral dissertation to be defended in University of Helsinki, Faculty of Science To be presented, with the permission of the Faculty of Science of the University of Helsinki, for public criticism in Auditorium E204, Physicum, Kumpula, Gustaf Hällströmin katu 2, University of Helsinki, on November 29th, at 2 o'clock in the afternoon. Custos: Prof. Matti Eronen, Department of Geology, Faculty of Science of University of Helsinki, Finland Opponent: Prof. Dieter Eckstein, Institute for Wood Biology of University of Hamburg, Germany Reviewers: Dr. Tomasz Wazny, Dendrochronological Laboratory, Faculty of Conservation and Restoration of Academy of Fine Arts, Warsaw, Poland Prof. Olavi Heikkinen, Department of Geography of University of Oulu, Finland © Alar Läänelaid, 2002 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 ISBN 9985–78–740–4 Tellimus nr. 488 2 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 4 PREFACE ..................................................................................................... 5 1. INTRODUCTION ................................................................................... 6 1.1. What is tree-ring dating? .................................................................. 6 1.2. Briefly about the
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025

    Saue Valla Teehoiukava 2021-2025

    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
  • KORRALDUS 16.11.2018 Nr 1-3/18/220

    KORRALDUS 16.11.2018 Nr 1-3/18/220

    KORRALDUS 16.11.2018 nr 1-3/18/220 Projekteerimistingimuste andmine Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekt koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste menetluse ese (11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal Riisipere alevikus, Saue valla territooriumil. Tulenevalt EhS § 31 lõikest 3 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse Lisas 2 loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud. Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: Põllumajandusamet (registrikood 70000071) Terviseamet (registrikood 70008799) Muinsuskaitseamet (70000958) Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: Maa-amet (registrikood 70003098) Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430) Telia Eesti AS (registrikood 10283074) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) Connecto Eesti AS (registrikood 10722319) Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control

    LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control

    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
  • International Geological Congress, XXVII Session, Estonian Soviet Socialist Republic, Excursions: 027, 028 Guidebook

    International Geological Congress, XXVII Session, Estonian Soviet Socialist Republic, Excursions: 027, 028 Guidebook

    INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027, 028 Guidebook 021 A +e \ \ �� Dz \ _(,/ \ POCCHHCKAR Ct/JCP\ RUSsiAN SFSR \ y n] Dt (. - � v$&.1/ATBHHCKA f1 CCP LATV/AN SSR 02 • 3 INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION USSR MOSCOW 1984 ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic 028 Geology and minerai deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area Guidebook Tallinn, 1984 552 G89 Prepared for the press by Institute of Geology, Academy of Sciences of the Estonian SSR and Board of Geology of the Estonian SSR Editorial board: D. Kaljo, E. Mustjõgi and I. Zekcer Authors of the guide: A. Freimanis, ü. Heinsalu, L. Hints, P. Jõgar, D. Kaljo, V. Karise, H. Kink, E. Klaamann, 0. Morozov, E. Mustjõgi, S. Mägi, H. Nestor, Y. Nikolaev, J. Nõlvak, E. Pirrus, L. Põlma, L. Savitsky, L. Vallner, V. Vanchugov Перевод с русского Титул оригинала: Эстонская советехая сочиалистичесхая Республика. Экскурсии: 027, 028. Сводный путеводителъ. Таллии, 1984. © Academy of Sciences of the Estonian SSR, 1984 INTRODUCTION The geology of the Estonian Soviet Socialist Republic (Estonia) has become the object of excursions of the International Geo­ logical Congress for the second time. It happened first in 1897 when the excursion of IGC visited North Estonia (and the ter­ ritory of the present Leningrad District) under the guidance of Academician F. Schmidt. Such recurrent interest is justi­ fied in view of the classical development of the Lower Pa­ laeozoic in our region and the results of investigations ohtained by geological institutions of the republic. The excursions of the 27th IGC are designed, firstly, to provide a review of the stratigraphy, palaeontology and lithology of the Estonian Early Palaeozoic and associated useful minerals in the light of recent investigations (excursion 028), and, secondly, to give a survey of the problerus and some results of hydrogeology in a mare extensive area of the northwestern part of the Soviet Union (excursion 027).
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.