Estonia Perch and Pike-Perch Assessment

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Estonia Perch and Pike-Perch Assessment MSC Sustainable Fisheries Certification Lake Peipus Perch and Pike-Perch Fishery Public Certification Report October 2017 Client: Logi-F Assessment Team: Rob Blyth-Skyrme, Dmitry Sendek, Tim Huntington Full Assessment Template per MSC V2.0 02/12/2015 Contents Table of tables ......................................................................................................................................... 6 Table of figures ....................................................................................................................................... 8 List of Acronyms .................................................................................................................................... 10 1 Executive summary ....................................................................................................................... 12 1.1 Conditions of Certification .................................................................................................... 13 2 Authorship and peer reviewers .................................................................................................... 15 2.1 Assessment team .................................................................................................................. 15 2.1.1 RBF Training .................................................................................................................. 16 2.2 Peer Reviewers...................................................................................................................... 16 3 Description of the fishery.............................................................................................................. 18 3.1 Units of assessment (UoAs) and scope of certification sought ............................................ 18 3.2 Consideration of MSC scope criteria ..................................................................................... 18 3.3 Final UoCs .............................................................................................................................. 19 3.3.1 Total UoA and UoC catch for the target species ........................................................... 20 3.4 Overview of the fishery ......................................................................................................... 21 3.4.1 Fishery background ....................................................................................................... 21 3.4.2 Vessel and gear description .......................................................................................... 28 3.4.3 User rights ..................................................................................................................... 29 3.4.4 Management structure ................................................................................................. 29 3.5 Principle One: Target Species Background ........................................................................... 30 3.5.1 Perch – Perca fluviatilis ................................................................................................. 30 3.5.2 Perch in Lake Peipus...................................................................................................... 31 3.5.3 Pike-perch - Sander lucioperca ..................................................................................... 36 3.5.4 Pike-perch in Lake Peipus ............................................................................................. 37 3.5.5 Perch and pike-perch stock assessments ...................................................................... 44 3.5.6 Stock status and reference points ................................................................................ 46 3.5.7 History of fishing and management .............................................................................. 47 3.5.8 Ecosystem effects and trophic interactions .................................................................. 55 3.5.9 Aquaculture and introduced species ............................................................................ 58 3.6 Principle Two: Ecosystem Background ................................................................................. 59 3.6.1 Primary and secondary species ..................................................................................... 59 3.6.2 Main primary species .................................................................................................... 62 3.6.3 Minor primary species .................................................................................................. 64 3.6.4 Minor secondary species .............................................................................................. 66 3.6.5 Other species ................................................................................................................ 66 3.6.6 Management and fishery information .......................................................................... 66 3.6.7 Endangered, threatened or protected species ............................................................. 68 3.6.8 Habitats ......................................................................................................................... 69 Document: MSC Full Assessment Reporting Template V2.0 page 2 Date of issue: 8 October 2014 © Marine Stewardship Council, 2014 3.6.9 Ecosystem ..................................................................................................................... 70 3.7 Principle Three: Management System Background .............................................................. 71 3.7.1 Governance and Policy .................................................................................................. 71 3.7.2 Legal framework ........................................................................................................... 71 3.7.3 Rights and dispute resolution ....................................................................................... 74 3.7.4 Roles and responsibilities .............................................................................................. 74 3.7.5 Russian fisheries management ..................................................................................... 76 3.7.6 Consultation and participation mechanisms ................................................................ 76 3.7.7 Long-term objectives .................................................................................................... 77 3.7.8 Fisheries-Specific Management .................................................................................... 77 3.7.9 Monitoring, Control and Surveillance ........................................................................... 78 3.7.10 Monitoring and Evaluation ........................................................................................... 80 4 Evaluation Procedure .................................................................................................................... 81 4.1 Harmonised Fishery Assessment .......................................................................................... 81 4.2 Previous assessments ........................................................................................................... 81 4.3 Assessment methodologies .................................................................................................. 81 4.4 Site visit ................................................................................................................................. 81 4.5 Evaluation processes and techniques ................................................................................... 83 4.5.1 Principle 1 and Principle 2 scoring elements ................................................................ 85 5 Traceability .................................................................................................................................... 86 5.1 Eligibility date ........................................................................................................................ 86 5.2 Traceability within the fishery .............................................................................................. 86 5.3 Eligibility to enter further chains of custody ......................................................................... 87 5.4 Eligibility of IPI stocks to enter further chains of custody .................................................... 88 6 Evaluation Results ......................................................................................................................... 89 6.1 Principle level scores ............................................................................................................. 89 6.2 Summary of PI scores ............................................................................................................ 89 6.3 Summary of conditions ......................................................................................................... 90 6.4 Recommendations ................................................................................................................ 91 6.5 Determination, formal conclusion and agreement .............................................................. 91 6.6 Changes in the fishery prior to and since pre-assessment ................................................... 91 References ............................................................................................................................................ 92 Appendix
Recommended publications
  • Majutus / Accommodation / Размещение Muuseumid
    · · Paar Trükk: Design GBF Kujundus: Arendus Geodata OÜ Kartograafia: www.vaikla.ee www.jussinmaja.com/ee [email protected] www.kylalistemaja.ee 36 Kopra Puhkemaja www.kauksipuhkemaja.ee www.mesitare.ee 48 Peipsi Holiday Home 55 Hundi Turismitalu info@hirvemäe.ee MAJUTUS / ACCOMMODATION / +372 521 9326 +372 332 7314 +372 518 6373 www.matsutalu.eu +372 522 7965 Kopra talu, Jaanikste küla, +372 518 1125 Kulla tee 14, Iisaku vald, Kolodavitsa küla, Värska vald, www.hirvemae.ee Turism Peipsimaa & Peipsimaa РАЗМЕЩЕНИЕ +372 5804 9366 +372 502 5113 Räpina vald, Põlva maakond Ida-Viru maakond Põlva maakond +372 797 6105 www.visitpeipsi.com 11 Kopraonu hostel 21 Külalistemaja Kadrina mõis [email protected] 40 Rannamõisa puhkeküla 46 Katase suvemaja [email protected] [email protected] Tartu 17A, Vaksali 4 HOTELLID Värska Sanatooriumi Hotell 9 Raadna küla, Lohusuu vald, 18 Kadrina küla, Pala vald, www.koprapuhkemaja.eu Ranna küla, Pala vald, 57 Avinurme Hostel Aarde Villa Katase küla, Alajõe vald, +372 5560 1425 +372 5664 9957 Kalameestemaja Turism Peipsimaa MTÜ äike-Rõsna küla , Värska vald, Ida-Viru maakond Jõgeva maakond +372 527 2219 Jõgeva maakond Võidu tänav 8, Avinurme vald, Sääritsa küla, Pala vald, Ida-Viru maakond Narva 9C, Mustvee linn, väljaandja: Kaardi Põlva maakond 1 Mäetaguse Mõisa Ida-Viru maakond [email protected] Jõgeva maakond [email protected] +372 5354 0203 [email protected] [email protected] 49 Välgi puhkemaja 56 Hirvemäe puhkekeskus Jõgeva maakond [email protected] hotell & SPA [email protected]
    [Show full text]
  • Kala- Ja Sibulalaat 2018 1
    NR 8 (8) SEPTEMBER 2018 TASUTA Kala- ja sibulalaat 2018 1. septembril tunnustas Päästeamet Rääkides sellest, kuidas möö- vaid naeratades kandsid oma päästeteenistuse aumärkide ja tänu- dus tänavu Kallaste traditsioo- suurepärased rahvatantsud ette kirjadega rekordiliselt 108 inimest, niline sibulalaat, tuleb alustada ka daamid Alatskivilt ja Varalt. kes on silma paistnud hoolivuse, mis- Tartu tantsukooli Friends esine- Ka pealtvaatajad ei vandunud sioonitunde ja vaprusega inimeste elu jate sõnadest:„Vihm pole vihm, alla – nad seisid tihedas ringis ja vara päästmisel või on osutanud kui on nii palav!“. ümber lava ning kuulasid meie märkimisväärseid teeneid päästevald- 25. augusti ilm vedas meid alt, lauljaid Kereketkinite perest konna arendamisel. vihm püüdis rikkuda nii üritust ja elasid kaasa libedal postil Tunnustuse saajate hulgas oli ka Lõuna Pääste- kui ka tuju, kuid ... KÕIK LÄKS tantsivatele tüdrukutele. Samal keskuse Alatskivi päästekomando komandopealik KORDA!“ ajal jooksid märjal staadionil Varmo Laumets, kellele omistati hõbedaste tamme- Laat oli kõrgetasemeline – hoogsalt edasi-tagasi sama mär- suur hulk müügitelke, palju jad jalgpallurid. Vihm vihmaks, lehtedega Päästeameti teenetemedal. maitsvat ja sooja toitu, erinevad kuid turniir viidi läbi! maiustused, kala mitmel erine- Sel aastal rõõmustasid ka loo- val moel ja loomulikult sibul! mingulised töötoad. Külastajate Suurem osa külastajaid oli tagasiside oli väga positiivne, laadaks valmistunud vastavalt Peipsiääre valla elanike kingituse Sibulapats 100 üleand- isegi vaimustusest pakatav! olukorrale – neil olid värvilised mine Eesti Rahva Muuseumi esindajale Anu Järsile. Koos Amelinite pere daamidega vihmavarjud, jalas kummikud, FOTO Viktoria Arro õppisid soovijad punuma sibu- seljas jakid ja vihmakeebid, lavanikut, magusasõber Ailiga mis andsid vihmasele päevale saarekesed, justkui ujudes laa- pidamata. Üks, mis oli üllatav keedeti vanausuliste suhkrut, pidulikud värvid.
    [Show full text]
  • Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022
    Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 Muudetud 07.10.2015 määrusega nr 12 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2022 2014 Alajõe valla arengukava 2015 - 2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Alajõe valla olukorra analüüs ............................................................................................. 5 Piirkonna ajalugu ja kultuuripärand ....................................................................................... 5 Geograafiline asend ................................................................................................................ 6 Elanikkond .............................................................................................................................. 8 Rahvaarvu prognoos ........................................................................................................ 11 Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................... 12 Sotsiaaltoetused ja teenused ........................................................................................... 12 Tervishoiuteenus .............................................................................................................. 13 Haridus ............................................................................................................................. 14 Kultuur ja vabaaeg ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Illuka Valla Arengukava 2017-2020 ______
    Lisa 1 Kinnitatud Illuka Vallavolikogu 29.11.2016.a. määrusega nr 18 ILLUKA VALLA ARENGUKAVA 2017-2020 ILLUKA VALLA TEGEVUSKAVA 2017-2020 2016 Illuka valla arengukava 2017-2020 __________________________________________________________________________ Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................... …3 1. ILLUKA VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD ÜLDISED SUUNDUMUSED 4 2. ILLUKA VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2012-2015 ......... 5 3. ILLUKA VALLA VISIOON 2020 JA ÜLDEESMÄRK ...................................... 8 4. ILLUKA VALLA HETKEOLUKORD, ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSED ....................................................................................................................................... 9 4.1. Asend ja territoorium ...................................................................................................... 9 4.2. Rahvastik ja asustus ..................................................................................................... 10 4.3. Ettevõtlus ......................................................................................................................... 13 4.3.1. Turism ............................................................................................................................. 15 4.4. Tööhõive .......................................................................................................................... 18 4.5. Mittetulundustegevus ja kodanikuühiskond .........................................................
    [Show full text]
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes
    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse kolme olemasoleva kaitstava loodusobjekti – Piirissaare zooloogilis- botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala siseriiklik kaitse ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Peipsiveere looduskaitseala paikneb Tartu maakonna idaosas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas. Piirissaare zooloogilis-botaaniline kaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Tartu Maakonnavalitsus moodustas 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” looduskaitseobjekti haruldaste taimede ja loomade säilitamiseks. Emajõe-Suursoo sookaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” sookaitsealad ning Emajõe suudmeala hoiuala
    [Show full text]
  • Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998
    Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]