Nr в juuni 2008 hind 29.-

^r~

1 Muusikalinn Viin ;«№F Eesti juurtega Peterburi pianist Peeter Laul Eesti pianistide ja puhkpilli­ mängijate konkurssidest Cafe Grand in II II s i к л s л I o n (|

|ЛГГГм1 и

20.06 pidulik avakontsert. Eesti krooni aastapäev - barokkansambel Corelli Consort ja kontratenor Risto Joosl MAARDU MÕISA 9.07 salongiõhtu- tšellokvartett C-JAM MUUSIKASALONG 10.09 salongiõhtu- Yoshiko It-ki (klavessiin, Jaapan). Jõelähtme kihelkond - koostöös Eesti Pangaga koostöös Jaapani Saatkonnaga Salongiõhtud kolmapäeviti kell 18. publik on oodatud kell 17 w ww.maardumois.co ni

15.08 Puurmani loss 22.08 Viimsi mõis 16.08 Avanduse mõis 23.08 Aruküla mõis (Koeru) ESTI MÕISAD 17.08 Pirgu mõis 24.08 Tammistu mõis kontserdisari -10! TOETAME KOOS TAMMISTU MÕISA О puuetega laste keskust, vaata www.agrenska.ee

il) suve roõisamuusikat! CORELLI CONSORT, FINE 5, Jüri Kuuskemaa

forelli /Ku sic ^ j PILETID: PlETElEVf ja Statoil üle Eesti L *um otsad efcjotJbl [email protected] www.corclli.ee INFOTIIIKON

lU^k maxit Eesti Päevaleht IvoNikkolo °%T0 SIRP «Я ГЖЯГ akfesKus fLaS «5» Intro 6/2008 KAVA SOOLO 2 Joosep Sang. Suur mees, suur hääl, suur süda. Selle aasta kevadel toimunud Eesti Muusikanõukogu aasta­ Intervjuu Bonzoga koosolekul kõneldi mitmetel olulistel teemadel. Meelde jäi ja BAGATELLI D mõtlema pani Andres Mustoneni ütlus, millise pitseri vajutab 8 Mirjam Tally. Uudiseid maailmast väärtushinnangutele ja arvamustele meedias levinud süva- IM PRESSIOON I D 10 Kerri Kotta. Eesti muusika päevad - üks kord väärtustest mitte lugu pidamine. Toomas Siitani ideeks oli aastas, kõigile suunata ajakirjandusse rohkem positiivset retoorikat, lühi- 12 Tõnu Reimann. Noored talendid. Mari ja Mihkel Polli kontserdist Estonia kontserdisaalis loosungeid, mis kõneleksid käibel olevas keeles ning oleksid 13 Johanna Mängel. Lõhnatu muinasjutt. n-ö märgid, mida mööda liikudes võiks jõuda süvakultuurile Rahvusooper Estonia lavastusest "Minu veetlev lähemale. leedi" 14. Kristiina Are. Hoogsad ja moodsad kuuendad klavessiinipäevad la Remmel 16 Laura Paju. Värvikalt mitmekülgne"Jazzkaar" MÕDU LATSIOON 18 la Remmel, Kristina Kõrver, Talvi Nurgamaa, Joosep Sang. Muusikalinn Viin

UVERTUU R 24 Tamara Unanova. Peeter Laul "Reinu kuld" Peterburist Peatoimetaja la Remmel [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] VICTORIA Toimetaja Joosep Sang [email protected] 28 Nele-Eva Steinfeld. Uus pianistide põlvkond. Turundusjuht HerjeTamm [email protected] Seitsmes eesti pianistide konkurss Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 30 Olavi Kasemaa. Puhkpillimängijate mõõdu­ Keeletoimetaja Kulla Sisask võtt Tartus

Rahastaja EV Kultuuriministeerium HOMMAGE Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 32 Tiiu Tosso. Isa keelu kiuste muusikuks. Väljaandja SA Kultuurileht Harfimängija Silvia Tobias 100 Voorimehe 9, 10146 Tallinn BAGATELLI D Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 34 Uudiseid Eestist Toimetus: Rävala pst 16,10143 Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon 66 757 88 MELOMAAN Kodulehekülg: muusika.kul.ee 40 Heliplaatide tutvustus Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Laki 26, 12915 Tallinn COLLAGE ISSN 1406-9466 42 Valik juunikuu muusikasündmusi © Eesti Muusikanõukogu

Tellimine: AS Express Post Maakri23A, 10145 Tallinn Tel 6662535, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number Aastatellimus 295 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 215 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788,55 56 18 94

BONZO FOTO ANTS LIIGUS/SCANPIX JK «M

<Д» "гЩ^ъ щ

FOTO MARGUS OTT

2 muusika 6/2008 SOOLO

*;*** ^t E'V. * 'j Щ* j» r. ' Suur mees, suur hääl, / 4 suur süda

JOOSEP SANG

''..: Я Andrus Albrecht ehk Bonzo on laulja, kelle füüsiline suurus on silmaga näha. Tema vokaalne suurus on kõrvaga kuulda - Bon­ zo häält iseloomustab suur väljenduslik ja

#?£JM^. , x • • • • dünaamiline diapasoon vaevukuuldavast sosinast kõrvulukustava karjeni. Tema südame suurust kinnitavad sõbrad, kes */• - ' N Il **: • • teda kui inimest paremini tunnevad. Bonzo

1 f* • л kõige sagedasem ansamblipartner, kitar- • > rist-laulja Tõun ütleb: "Me naerame enam­ vähem sarnaste asjade üle. Bonzol on nii kultuuriliselt kui ka kulinaarselt arenenud maitsemeel, lisaks on tema seltsis üsna julge linna peäl liikuda." ja näitleja-lavas-

» •*** taja Üllar Saaremäe lisab: "Bonzo on vana rahu ise. Ei ole juhtunud mina veel nägema, et tal miski üle viskaks. Nagu muusikuna, ajab ta ka inimesena oma rida. Bonzo pöörastest aegadest olen ma ainult kuulnud, näinud ma neid pole. Kui ma üheksakümnendate keskel Rakverre tulin, tutvusin väga kindlapilguliseja "paigas" oleva inimesega."

muusika 6/2008 3 Räägi veidi oma muusikuteest. Kuidas alustasid ja millist muu­ Ühel hetkel sai sellest küllalt. Ma sain aru, et sellisel viisil edasi sikat oled teinud? minna pole suurt mõtet ja et minusuguseid trubaduure on terve Huvi muusikategemise vastu oli mul juba põhikoolis, kui paari maailm täis. Ja järjest rohkem hakkas mulle meeldima eesti keeles klassivennaga minu kodu pööningul omast arust bändi tegime, laulmine. Mõned katsed said ka tehtud. Rein Oja pakkus mulle kuid päriselt sai asi alguse suvel 1988 Hulja malevas. Seal olid ühes etenduses laulmiseks Tom Waitsi laulu "Looking for the mõned Kohtla-Järve punkarid, kellel oli ühes elektrikitarr, mille­ Heart of Saturday Night", eesti keeles on selle nimeks "Päikesehelk". ga nad üksteise võidu "Tere, perestroikat" tinistasid. Mina olin Reinu vend Tõnu, kes seda etendust vaatamas käis, andis mulle elektrikitarri varem ainult televiisorist näinud ning olin sellest Waitsi loole "Innocent When You Dream" kirjutatud teksti "Unel­ täiesti rabatud ja endast väljas. Loomulikult tehti seal bändi ja mais olen prii", mille ta tegi, mõeldes, et Tõnis Mägi seda laulma mina tagusin selles bändis trumme, milleks olid plastmassist hakkab. Aga Mäksini see tekst millegipärast ei jõudnud ja vahest bensiinikanistrid ja klubist laenatud taldrik. Hiljem kasvas sellest oligi nii hea. välja legendaarne punkbänd Alice Tisler. Edasi tulid punkbänd Mõtlesin, et peaksin tegema oma plaadi, aga seda, mida sinna Päikesejänkil ning poisslaste koolirocki ansambel Bio Est Rock, peale panna, ma ei teadnud. Välismaa lugusid pole ju mõtet origi­ millest sai tuule tiibadesse tänane bassivirtuoos Mihkel Mälgand naalkeeles plaadile salvestada, aga kui nendele eestikeelne tekst ja kus mina alustasin oma lauljateed. mõelda, ei pruugi autorilt luba saada. Ühesõnaga - keeruline. Ei Väga oluline aeg oli laulvaks trummariks olemine ansamblis Sats jäänudki muud üle, kui hakata tegema laule ise ja eesti keeles. Blues Band. Selle bändiga käisime ära ka Leningradis ning koos Mui olid mõned laulud juba varem olemas, kuid ma ei osanud Ultima Thule ja Compromise Bluega isegi ühel Moskva bluusifesti- siis neist suurt pidada. Soojendasin nad üles ja tegin mõned lood valil. Ja muidugi Neil Youngi ja Bob Dylani tribuutbänd Harvest. juurde. Laenasin sõber Peep Pihlakult laulu "Õnnelik mees", lisasin Dylani prantsuskeelse loo "Si tu dois partir" ning Akvariumi poolt Kas see, et oled Rakverest, on sinu muusikat kuidagi vormi­ kuulsaks lauldud laulu "Gorod" ja saingi materjali kokku. Suuresti nud? Milline on üldse Rakvere linnana, kus elada ja muusikat tänu Alari Piispeale ja Aarne Valmisele, kes mind, tundmatut kõrt­ luua? simuusikut, usaldasid, saigi see teisipidi tegelikkus teoks. Järgmised Kaheksakümnendate lõpul oli meil Rakveres selline seltskond või plaadid "Andke tagasi maa" ja "Settimine" olid puhtalt omaloomin­ kommuun, kus püüdsime vähegi eralduda üldisest massist, kas­ gulised ja emakeelsed. Iga plaadiga kaasneb ju ka tähelepanu ja vatasime pikki juukseid ning riietusime, käitusime ja mõtlesime väike fookuses olemine, nii see pilt suureneb. natuke alternatiivsemal moel kui teised. Meil oli oma mentor ja Publikule meeldib, kui ta saab aru, millest lauldakse. Mind ajab guru, Elmar "Hipi" Sats, kelle väikeses katusekorteris tihti aega täiesti öökima, kui mõni nooruke "superstaar" edvistab, et ta lau­ veetsime, kanget teed jõime ja palju igasugust muusikat kuulasi­ lab põhimõtteliselt inglise keeles, sest eesti keeles ei ole võimalik me. Tal oli kohutavalt suur fonoteek. Seal kohtusin ma Zeppelini, hästi laulda. Akvariumi, Neil Youngi, Dylani, Joni Mitchelli ja teiste muusika­ ga. Satsi plaadi- ja lindikogu on mind palju mõjutanud ja ma ar­ Millise pilguga sa vaatad sellele muusikalisele atmosfäärile, van, et neid mõjusid on minu muusikas praegugi tunda. keskkonnale, milles noored "superstaarid" täna oma teed Üldiselt on Rakvere nagu iga teinegi koht siin ilmas ja ma ei alustavad? Kogu meedia tähelepanu, see, kuidas eikellestki arva, et siin oleks mingil põhjusel parem või halvem muusikat luua saab paari päevaga esikaanestaar. Kas oleksid ka enda laulja­ kui näiteks Tallinnas või Paides. Elada on siin mõnus, kuna linn on tee alguses midagi sellist soovinud? väike, vaikne ja rahuliku rütmiga. Aga ma ei oska öelda, kas see Loomulikult soovib iga noor ja vihane muusikamees, et tema kajastub ka minu muusikas. Mingil määral vist ikka. loomingut kuulataks ja tunnustataks, ning eks nooruses on kuul­ susejanu ka kõvasti suurem. Ka mina ei olnud mingi erand. Kuigi oled tegutsenud juba mõnda aega, jõudsid eesti muusika Mulle läks ikka väga korda, kui ma seitsmeteistkümneaastaselt "suurele pildile" mööda mõneti käänulist teed. Minu meelest Eesti Televisioonis koos ansambliga Bio Est Rock laulsin "Okas oled alles viimastel aastatel hakanud pälvima seda tähelepanu poiss on Endel". Siis olid teised olud ja asjal teine väärtus. Oli üks ja tunnustust, mida tegelikult väärid... Eesti Televisioon, üks Vikerraadio, üks ajakiri Noorus. Vaata, mis Ma arvan, et see "suurele pildile" jõudmine algas vaikselt neli praegu toimub. Meediakanaleid on metsikult palju ja kõigil on aastat tagasi, kui ma üllitasin oma esimese plaadi "Teisipidi tege­ vaja midagi kajastada, seetõttu ostetakse sisse ja mõeldakse välja likkus". Ma olin pikka aega laulnud laevadel ja erinevates igasuguseid staaride tootmise formaate. Eestimaa kõrtsides, põhiliselt inglise keeles. Ma kujutasin ette, et Täna ei ole staariks saamisega mingeid probleeme, piisab, kui mul on justkui missioon tutvustada inimestele Neil Youngi või sul on tibake viisipidamist - seda saab ka kompuutri abiga paika Dylani loomingut. Inglise keeles laulmine tundus mulle ainuõige seada -, kena näolapp ja parajalt ülbust. Iseasi, kas see ka midagi lahendus, et siit kuhugi - ma ei tea küll kuhu - edasi jõuda, aga väärt on. Ma ei kujuta ette, mis siin Eestis selle staariks olemise õnneks sain sellest haigusest üle. Maa peäl kõrtsides ei huvitanud teadmisega küll peale hakata. Mõnikord on ikka väga piinlik. see missioon kedagi. Laevadel küsisid turistid mu käest üsna tih­ Isikupäraseid noori lauljaid on meil kahjuks vähe. Enamik lau­ ti, et miks ma siin laulan ja miks ma juba Ameerikas ei ole. Sageli lab justkui ühte lugu ja ühte moodi.Väga vähe on neid, kes natuke­ küsiti telefoninumbrit ja kutsuti esinema, mitte ainult Soome või seks ajaks ka püsima jäävad, üldjuhul unustatakse nad juba üle­ Rootsi, vaid ka kaugemale. Mulle meeldib mõnikord mõelda, et homme ära. Tõelised anded tulevad ja jäävad. kui need ettepanekud oleksid kõik tõeks saanud, oleks mul juba pool maailma läbi sõidetud ja lauldud. Kahjuks olid need ettepa­ Samas, kas oled minuga nõus, et praeguste noorte lauljate ja nekud tehtud enamalt jaolt vintis peaga ja hetke emotsiooni ajel. üleüldse muusikute n-ö tehnilised oskused, aga ka enesekind­ Ei helistanud mulle keegi. lus ja ambitsioonid on suuremad kui näiteks kahekümne aasta

4 muusika 6/2008 üht, teist kui kolmandatki. Lood, mis on algselt kitarril või klaveril valmis tehtud ja lõpptulemusena plaadi peale jõuavad, võivad kar­ dinaalselt erinevad olla. Kui minu käest mõnikord küsitakse, et mis stiili ma teen, jään vastusega tavaliselt jänni. Aga tundub, et selgus tuli majja tänavusel muusikaauhindade jagamisel, kus mind Eesti etno ja folgi rahva sekka arvati. Lõpuks ometi. Mitte et mul midagi folgi ja etnomuusika vastu oleks, aga kuul­ ge, no mis etnomees nüüd mina olen. Folk võib-olla veel, kuigi ka see mõiste on selles kontekstis mulle natuke arusaamatu. Etnomuu- sikaga olen ma viimasel ajal üsna tihti kokku puutunud tänu sõber Tõunile, kelle plaadikollektsioon erinevate maade rahvamuusikast on aukartust äratav. Ja nii olen minagi sellist muusikat otsast kuu­ lama hakanud. Just Tõun on muusik, kellega ma olen viimastel aastatel üsna tihedalt seotud. Ma arvan, et oleme viis-kuus aastat küll juba koos musitseerinud ja viimased neli aastat koos plaadis­ tanud. Meie ühine plaat, mis ilmus 2005. aastal, kannab nime 'Andke tagasi maa". Sellel plaadil on suhteliselt tugev kristlik ala­ toon, rääkides peaasjalikult jumalast, kuradist, tiibadeta inglitest, patust ja kahetsusest, ketseritest ja põrgulistest, aga ka näiteks kol­ mest joodikust. Tõun on väga osav ja andekas muusik. Temaga on mugav koos musitseerida sellepärast, et ta haarab lennult ja tuleb kohe kaasa. On juhtunud, et üllatan teda kontserdil mõne täiesti uue looga, mida ta ei ole enne kuulnud, aga ta, sunnik, mängib mbira või sZ/cfe-kitarriga kohe kaasa, nagu teaks seda lugu juba am­ mu. On juhtunud ka vastupidi, aga mina ei ole nii andekas instru­ mentalist ja olen sestap lihtsalt lolli näoga pealt vaadanud. Veel üks muusik, keda ma tahaksin kindlasti ära märkida, on pianist Ahti Bachblum. Ahti on mänginud kõikidel minu plaatidel, tal on üks väga hea omadus - ta mängib vähe ja maitsekalt. Tõun on öelnud, et kui Tom Waits peaks tulema Eestisse esinema ja peaks siinsetest muu­ sikutest kokku panema saatebändi, oleks Ahti klaverimängijatest konkurentsitult parim kandidaat. Nii Tõuni kui ka Ahti puhul on suurepärane veel see, et nad ka kirjutavad laule ja laulavad, mis teeb kontserdi minu jaoks natuke lihtsamaks ja publiku jaoks va­ heldusrikkamaks. Kaaslastega Tartus. FOTO LAURI KULPSOO Sellise muusika puhul, nagu sina teed, on kõikjal maailmas le­ eest? Võibolla on isegi silmaring avaram, kindlasti on palju vinud nn singer-songwriter'i tüüp, see tähendab muusik, kes avaramad võimalused eneseteostuseks. esitab enda viise ja tekste. Sina kasutad teiste kirjutatud luu­ Muidugi. Maailm on ju täiega avatud. Tehniline tase on väga tu­ letekste, mis on iseenesest väga eestilik, sest seda on siin juba gev. Kord kuulasin ühel festivalil ühte bändi ja imestasin, kui aastakümneid tehtud. Kas sa ei usalda oma tekstiloomise os­ keeruliselt on noored võimelised mängima. Absoluutne mate­ kust või inspireerib sind laule luues teiste tekstide lugemine? maatika, täppisteadus, selgelt ja kindlalt läbi komponeeritud teo­ Esimese plaadi peale said ka mõned omad tekstid, mis mu mee­ sed. Uskumatult perfektne pillide valdamine. lest iseenesest kõige halvemad ei olegi. Ma olen proovinud neid Muusika salvestamise võimalused on rikkalikud. Põhimõtte­ ka hiljem teha, kuid arvan, et ühte teksti ei peaks kolm päeva, liselt võib iga mees endale koju stuudio teha ja järjest rohkem nii pastakas suus, välja mõtlema. Tekst peaks ikka kohe tulema, aga ka läheb. Muu maailma muusikamoega on lihtne kaasas käia, kuna sellist sähvakat pole mul juba ammu käinud. Muusikule, kellele see on kergesti kättesaadav ning tänu järjest paremaks muutuvale on antud anne häid tekste kirjutada, on loo valmistamine märksa tehnikale ja võimalustele tehakse meil juba päris professionaalsel valutum protsess, kui neile, kes seda kunsti ei mõista. Ma tõesti tasemel asju. kadestan selliseid loojaid nagu Lauri Saatpalu või InBoil, kes sel­ lega suurepäraselt hakkama saavad. Kuhu sa paigutaksid end eesti muusikamaastikul? Mis on see Meenub üks lugu ajast, kui ma salvestasin plaati "Teisipidi te­ muusika ja kes on need muusikud, kellega sa hingelist ja loo­ gelikkus". Olime Tartus stuudios ja mul oli meloodia, millel ei ol­ mingulist lähedust tunned? nud teksti, aga oli kange tahtmine see lugu plaadile panna. Lasime Ma ei oskagi ennast kindlalt kuhugi paigutada. Ja kas on tingi­ kiiresti peast läbi teada olevad Tartu poeedid ja helistasime mata vajagi? InBoilile. Viisin talle demo ja ta ütles, et aega võib minna paar Mui ei ole kombeks maha istuda, pill kätte võtta ja mõelda, kas päeva, sest tegemist on palju ja ta ei tea, millal ta selle töö ette võ­ teen nüüd kantri- või jazziloo? Eks nendes lauludes ole natuke nii tab. Tal oli sel ajal kodus mõne kuu vanune beebi, keda ta hetkel

muusika 6/2008 5 kantseldas, kuid umbes kahe tunni pärast helistas ta tagasi ja küsis: "Settimise" andsime välja vaikselt, ilma suurema kärata ja erilist "Kas sa ei mõtlegi oma tekstile järele tulla vä?" Selle loo nimi on vastukaja ta ei pälvinud. Üksikud muusikaarvustajad, kes sellest "Üks jogi". kirjutasid, olid üldjuhul asjaga rahul, mingile osale publikust Olen tihti sirvinud interaktiivse kirjandusklubi "Poogen" saiti tundus see liiga staatiline ja igav, aga mina pean "Settimist" ja olen sealt leidnud ka täitsa häid tekste. Seal on mul lemmikuks üheks oma paremaks plaadiks. Hoolimata sellest, et ma ühtegi Kati Jõemaa, kelle tekstid domineerivad kõikidel mu autoriplaati- auhinda ei võitnud, on mul hea meel, et auväärt žürii seda plaati del. Lisaks muidugi rida armastatud näitlejaid: Üllar Saaremäe, tunnustas. Toomas Suuman, Tõnu Oja, Andres Noormets. See aeg on üldse minu jaoks olnud suurte muudatuste aeg. Ma usun, et ühel heäl päeval käib mingi krõks ja ma hakkan ka Lõpetasin eelmisel aastal laeval laulmise. Aega ja energiat jäi üle ise tekste kirjutama. ning midagi oli vaja ette võtta. Peale selle, et hakkasin hoolega Mis seal siis ikka nii väga keerulist on, tuleb ainult õigest otsast plaate salvestama, hakkasin neid ka ise välja andma. See tähendab pihta hakata. muidugi mänedžeritööd ja palju asjaajamist, aga olen sellega hak­ kama saanud ja nüüd on mu kontol juba kaks plaati. Ainus paha Väga sümpaatne sinu plaatide juures on see, et kasutad valda­ asi on see, et selline töö pärsib natuke loomingulist poolt, üha vä­ valt samu muusikuid, kes ei ole võib-olla kõige tuntumad, kuid hem leian end pilli mängimas ja uusi lugusid loomas. Aga ma loo­ loovad väga loomuliku, heas mõttes elementaarse kõlalise at­ dan, et parimad ajad on veel ees. mosfääri. Kuidas sa neid muusikuid ja oma kõlaideaali iseloo­ Tuntusega on, nagu on. Ma ei aja taga metsikut kuulsust, ega mustad? anna endast kõike, et olla iga päev mõne ajalehe või žurnaali esi­ Tegemist on ühe konkreetse bändiga, millel nimeks Unelmate küljel. See ei ole minu jaoks oluline. Aga kuna sellest sõltub suu­ Orkester ja mille koosseis võib erinevatel plaatidel varieeruda. resti ka plaadi läbimüük ja esinemiste tihedus, peab ennast orbiidil Peale plaadistamiste saadavad need muusikud mind ka suurema­ hoidma ja aeg-ajalt inimestele näitama, et sind ära ei unustataks. tel esinemistel. Ma olen mugav inimene ja oma harjumuste küü­ Ma olen üritanud seda teha võimalikult vähe piinlikul moel. sis. Ma ei näe hetkel põhjust vahetada juba nagu kodustuudioks muutunud Forwardsi ja sealsetest pillimeestest koosnevat sõprus­ Sinu viimane plaat sisaldab tõlgendusi vanadest isamaalistest konda. Inimesed, kes minu plaate kuulavad, on juba harjunud (koori)lauludest. Milline on sinu suhtumine nende laulude ori­ nende kõlade ja instrumentidega, mida ma üldjuhul kasutan. See ginaalidesse ja isamaalisusse üldse? Kuidas sa nendele laulude­ ongi minu nägu. Ma pean väga lugu Toomas Rullist ja Raul le lähenesid, mida püüdsid nende juures muuta või rõhutada? Vaiglast, aga oma bändis ma neid hästi ette ei kujutaks. Ma suhtun nendesse lauludesse suure austustundega. Kuidas mul Üks asi veel. Ma ei tunne nooti ja seetõttu on mul stuudios va­ olekski võimalik paremini oma kodumaa vastu lugupidamist ja kõrvale inimest, kes aitab mu mõtted looks vormida. Alari üles näidata, kui neid lauldes. Piispea on selle tänuväärse ja raske tööga mulle suureks abiks ol­ Ma kuulasin seda materjali kokku pannes väga palju isamaalist nud. Ma olen juba nelja plaadi tegemisel tema kõrval kogemusi koorimuusikat ja mõtlesin selle üle, kui vägevaid laule meil juba kogunud, Alari oli ka inimene, kes esimese plaadi salvestamiseks sada aastat tagasi kirjutati. Neid lugusid, mille välja valisin, on lau­ selle bändi kokku pani. lupidudel sageli esitatud ja nad on kahtlemata tuntuimad. Ma proo­ visin neid laulda nii hästi, kui hästi on võimalik üksinda laulda 2008 näib olevat sulle hea aasta - sulle anti kaks nominatsioo- koorile kirjutatud lugu. Arvan, et väga paljudel, kes käivad laulu­ ni Eesti Muusika Auhindade tseremoonial, väikese vaheaja jä­ peol, ei ole mingit ülevaadet erinevatest noodipartiidest, aga nad ju rel ilmus juba teine album. Kas tunned ise ka, et miski on sinu laulavad kaasa, laulavad nii, nagu oskavad ja õigeks peavad. Sama jaoks muutumas, või ei otsigi sa suurt tuntust, läbimüüki ja ti­ moodi lähenesin nendele lauludele ka mina. hedat esinemisgraaf ikut?

LEGEND

Kord nägi Virumaa külamees üht suurt laulmise pidu. naljaka pilli, mida ta geniaalselt mängis. Viiendal oli jällegi Külamehele meeldisid need suured laulud ja pidu väga. kontrabass, aga hulga väiksem. Ta mängis seda poognaga. Ning kaasa jorisemise tahtmine oli tal ka suur. Keegi teda aga Koos otsiti üles üks usklik mees, kellel oli harmoonium ja laulupeo koori ei kutsunud. Ja oligi hea, sest ta oli natuke hä­ kes olla neid lugusid ka mitmel korral esitanud. Ta oskas neid belik mees ja üldse meeldis talle rohkem üksinda või väikese isegi peast. sõpruskonnaga koos laulda. Kuuldused vahvast orkestrist pääsesid ilma peale valla, Saanud ühe teise hää külamehe käest laulude noodid, nii et isegi pealinnast paar toreda nimega moosekanti kohale seadis ta oma sammud laulupidude hälli poole, et sealse kaa­ tõttas. Istuti siis maha ja hakati mängima. re all see asi järele proovida. Ühest ülikoolilinna puhvetist Alguses vaatas Virumaa mees seda asja pealt, endal suu laululava lähedalt leidis ta eest mõned ärksamad pojad, kelle­ viltu ja nägu pilves peas. Aga mida rohkem harjutati, seda le ta neid noote näitas. Nood vaatasid teda suurte silmadega. rõõmsamaks ta muutus. Võeti siis paar pitsi ja peeti aru. Ja siis, kui tõusis püsti ja möirgas need laulud ühekorraga Üks mees tõi kodust kontrabassi. Teine leidis üles oma maha, nagu tema oskas - nii, nagu ei kunagi varem. Sellist vana triangli ja sõbranna, kellel oli viiul ka. Kolmandal oli va­ asja polnud keegi veel enne kuulnud. ruks suisa kolm pasunat. Neljas mees tõi kitarri ja veel ühe Ta oli tore mees ja ei saanud mitte vaiki olla.

6 muusika 6/2008 uuni 2008 line VI Noorte •sittlLffiUäsi!

•^

щ Wagner Barbosa jävThais Morell Vanalinna Hariduskolleegiumi^aalis Vene 22 15.00-18.00 Noorteansamblite jazzkontserdid Von Krahli baaris, pääse 25.-/50.- 19.00 peaesineja DJABE Ungarist Teater N099 suures saalis «*. ^i 21.00- Visiooni Noorte Jam Teater N099 kohvikus

*«£• •• 7. juuni Sauel i лЧ Gümnaasiumi saalis, Nurmesalu tn. 9 12.00-18.00 Noorteansamblite jazzkontserdid 19.00 peaesinejpeaesineia DUuuOu WAGNEvvMui\mrR\ BARBOSDM A (kitarr) THAIS MORELL (laul),

Piletid eelmüügis piletilevipileti s www..piletilevi.e e või tund enne kontserti algust ко • ШЛ M

Xl Loomingu ja Improvisatsiooni Päevad 8.-10. juunil Sauel Improvisatsiooni õpitoad muusikas, kunstis, liikumises

muusika 6/2008 7 BAGATELLID * MAAILM

MIRJAM TALLY vabakutseline

Preemiad David Langile ja Kaija Saariahole 2008. aasta Pulitzeri muusikapreemia pälvis sedapuhku helilooja David Lang oma Hans Christian Anderseni ainelise teosega "The Little Match Girl Passion". Umbes pooletunnises teoses mängivad neli lauljat ka löökpille. David Lang on tuntud uue muusika an­ sambli The Bang on a Can asutaja ning tema teoseid on esitanud paljud muusikakollektiivid alates Kronos Quartetist ja lõpetades New Yorgi filharmoonikutega. Pulitzeri preemia aga kipub viima­ sel ajal akadeemikute käest ära libisema, sest näiteks 2007. aastal autasustati sellega hoopis džässilegendi Ornette Colemani, kes on mõjutanud ka avangardmuusika arengut. Los Angeles Timesi muu­ sikakriitik Mark Swed arvab, et muusikale, mida Lang kirjutab, po­ le veel sobivat nime leitud. Ka otsib helilooja teid, kuidas erinevalt määratleda virtuoossuse mõistet muusikas ja sisse tuua üllatuslik­ ku momenti, mis väljuks ootuspärastest raamidest. Lang unistab ka hoopis eriskummalistest "teostest". Näiteks paluti ükskord te­ malt ühe suurema festivali jaoks ettepanekuid kõige pöörasematest ideedest, mis ta alati on tahtnud teha, aga mida kellelgi pole seni olnud julgust temalt tellida. Lang pakkus välja mõtte tunniajasest Oslo uus ooperimaja. teosest tuhandele tänaval tulistavale inimesele. Festivali korralda­ FOTO INTERNETIST jad aga sellest mõttest just vaimustuses polnud. Kaija Saariaho aga pälvis 2. aprillil Nemmersi kompositsioo- nipreemia, millega kaasneb rahasumma sada tuhat dollarit ja teose ettekanne Chicago sümfooniaorkestriga. Saariaho resideerib alates Oslos avati uus ooperimaja 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aastani Illinoisi Northwestern 12. aprillil avati Oslos uus ooperimaja. 800 miljonit dollarit University School of Music juures. Nemmersi preemia anonüümne maksnud hoone avatseremoonial osales ka Norra kuningas nõukogu aga hindas Saariaho heliloojanatuuri juures just võimet Harald ning tähtsaid poliitikuid ja teisi kuningliku perekonna transformeerida avangardtehnikaid justkui helendavasse, muutlike esindajaid, galakontsert sisaldas Mozarti, Wagneri, Puccini ja värvidega emotsionaalse sügavusega kõlamaailma. Varasemad Verdi kõrval ka norra armastatud helilooja Edvard Griegi muusi­ Nemmersi preemia saajad on olnud näiteks Oliver Knussen ja John kat. Modernse arhitektuuriga ooperimaja ehitamisele kulus viis Adams. aastat. Ooperimaja ümbruski on urbanistlik: looklevad kiirteed, sadamakonteinerid, tihe kaubavahetus... "Ehitis pidi tulema mo­ Stockhauseni festival novembris numentaalne," ütles Tarald Lundevall norra arhitektuurifirmast Londoni Southbank Centre andis aprilli keskpaiku teada plaanist Snohetta, kes on hoone disaininud. "Me tõime sisse skandinaavia korraldada novembrikuus Karlheinz Stockhauseni muusikale pü­ idee ühisomandist ja ligipääsetavusest." Ooperimaja on suurim hendatud festival. Nädalaajase festivali kunstiline juht on Oliver kultuuriehitis 4,7 miljoni elanikuga Norra riigis alates Nidaros- Knussen, kellega Stockhausen plaanis ka teose "Zodiac" ettekan­ domeni katedraali ehitamisest Trondheimi 14. sajandil. Hoone net. Nii kõlavad selle tema viimaseks jäänud loo kõrval ka näi­ on kaetud 35 000 marmortahvliga, selles on rohkem kui tuhat teks mõned teosed tsüklist "Klang", kust on kavas "Glanz" an­ erinevat ruumi. Hoone suurim kontserdisaal on ehitatud 17 000 samblile ja "Freude" kahele harfile. Teiste teoste seas on kavas ka klaasdetailist. "Mantra", "Stimmung" ja "Trans". "Suurteoste kõrval, millega he­ lilooja oli enamiku ajast hõivatud, võib leida ka ebatavalisi ja in- Esimene salvestatud heli novatiivseid teoseid, mis pole siinse publiku ees veel kõlanud, Esimene salvestatud heli kõlas märtsi lõpul esimest korda publi­ näiteks "Luzifers Tanz from Samstag aus LICHT"," kommenteeris ku kõrvadele, nimelt USAs toimunud konverentsil, mille korral­ Knussen festivali kava. Tema arvates olevat see teos justkui kogu das Stanfordi ülikooli juures asuv Association for Recorded Stockhauseni ideemaailma kvintessents. Esinejate seas on nii Sound Collections. Esimesed helid on salvestatud fonautograa- London Sinfonietta, Asko Ensemble, soliste, kes on teinud fiks nimetatud aparaadiga, mis pärineb 1860. aastast, seega ka­ Stockhauseniga tihedat koostööd, kui ka Londoni Kuningliku heksateist aastat enne seda, kui Thomas Edison patenteeris oma Muusikaakadeemia noori talente.South Bank Centrei 2008.-2009. fonograafi, ja kakskümmend seitse aastat enne Emile Berlineri aasta hooaja kavas on ka vokaalsari "International voices", mille patenteeritud grammofoni. Fonautograafi ehitas prantsuse leidur raames on esindatud nii lääne kui ka ida muusikatraditsioonid, li­ Edouard-Leon Scott de Martinville, aga erinevalt fonograafist saks tähistatakse ka Elliott Carteri 100. sünniaastapäeva. polnud eesmärk tekitada selle abil kuuldavaid helisid. Häälega te-

8 muusika 6/2008 kitatud helilained soovitati masinal oleva nõela abil paberile, mis oli kaetud õlilambist pärit tahmaga. Tulemuseks "noodilehed", millele oli joonistatud helilaine. Helisignaal juhiti koonusekujulise "sarve" abil nõelani, sarve kitsamas otsas asus tundlik membraan. Nüüd on audioajaloolased aga suutnud neid kirjapandud helilai­ neid ka kuuldavaks teha, kasutades paberi digitaalset skaneeri­ mist. Nii kõlab salvestisel aastast 1860 naishääl, mis laulab umbes kümnesekundilise jupi loost "Au Clair de la lune". Varaseimaks audiosalvestiseks aga võib pidada Thomas Edisoni fonograafiga lil U11 ILf 1887. aastal salvestatud laulu "Mary had a little lamb". Emile Berlineri leiutatud grammofon aga oli esimene aparaat, mis ehita­ Tuleuikumuusika tud just ekstra helimaterjali esitamiseks ja mis juhatas teed edasi­ Festiual sele helitehnoloogia arengule. 3. - 6. juuli 2008

Lang Langi tõusutee Hiina pianist Lang Lang säras aprillis solistina Tan Duni uues kla­ Christafari (USA) verikontserdis, mille esiettekanne toimus New Yorgis. Rootsi muusikaajakirja Opus aprillinumbris ilmus temaga pikem interv­ Catapults & Parachutes (USA) juu, kus 25-aastane pianist avab nii enda kui ka oma kodumaa Hiina muusikalist tausta. Oma käesoleva aasta projektidest mainib La Tregua (Argentiina/Prantsusmaa) pianist koostööd Cecilia Bartoli ja Placido Domingoga. Lang usub, et koostöö iga suure muusikuga avab uusi võimalusi ja viib ka esita­ Rinneradio (Soome) tava teose uuele tasemele. Veel on pianistil plaanis avada Hong- Kongis (mis on üks tema kolmest elukohast Philadelphia ja Berliini Timo Lassy Band (Soome) kõrval) rahvusvaheline pianistide kool. Praegugi toimuvat tema sõnul Hong-Kongis palju meistrikursusi, mis lühemas perspektii­ Michael Kolk (Kanada) vis on hea, ent klaverikooli rajamine annaks hariduselule hoopiski uue suuna. Hiinas, kus klaveri õppimine on ebatavaliselt populaa­ rne, on kolmkümmend kuus miljonit noort klaveriõppurit, kellest DJ Bunuel (Soome) paljudel terendab silmis eesmärk saada "teiseks Lang Langiks". Lang ise aga paneb klaveriõppijatele südamele mitte kopeerida Pirjo Levandi & Fulvio Paredes eeskujusid, vaid tunda muusikategemisest ka rõõmu ning leida (Eesti/Argentiina) oma isikupära. "Kuidas nad seda teevad, selle tee peavad nad ise leidma, mina saan siin olla ainult inspiratsiooni andjaks," arvab ta. Tõnu Kaljuste ja Oma elu esimeseks suurimaks muusikaliseks eeskujuks peab Nargen Festival Muhus! Lang Horowitzi. CD-mängijaid tollal veel polnud, kuid Langi klave­ riõpetajal oli paraboolantenn, millega sai "püüda" vene kanaleid. Esietendus "Mängud murul" Nii õppiski Lang palju kassettidelt ja televiisorist. Võimalik oli ka muusika Veljo Tormis, kooli raamatukogu abil ennast täiendada, ent poest ei olnud tema lapsepõlves võimalik mingit muusikat endale soetada. Lang jutus­ lavastaja Teet Kask, tab ka loo ühest oma konservatooriumi-aj a klaveriõpetajast, kel polnud temasse vähimatki usku ja kes ütles talle: "Sinust ei saa ku­ solist Villu Veski nagi pianisti. Sõida parem koju Shenyangi ja õpi midagi muud." Aga Lang jätkas õpinguid, vahetades õpetajat. Praegu ei tunne Lang oma endise õpetaja vastu mingit kibedust, vaid koguni tänas teda Lisaks veel muusikud Eestist, sellise õppetunni eest. Oma lemmikheliloojaks peab Lang Schön­ Lätist, Leedust. berga kuid teistest uus-viini koolkonna heliloojatest ta suurt lugu ei pea. "Paljude arvates on nende klaverimuusikat päris keeruline esi­ Kontsertid Muhus Nautse Mihkli tal tada, aga minu jaoks puudub neis iva," ütleb Lang. "Ja nii on see ise­ Muhu Katariina kirikus ning gi paraku paljude nüüdismuusika teostega. Kahjuks aga, kui ma ei Jazz del Mar Kuressaares. saa helilooja mõttekäigust aru, siis ei teki mul selle muusikaga ka NB! Festivali pass saadaval vaid mingit kontakti." Lang tavatseb tihti kuulata teisi pianiste ning tema arvates on põnev näha ka teistmoodi tõlgendusi ja karaktereid. [email protected] Loe ka: www.langlang.com www.nordicsounds.ee Majutusinfo: www.muhu.info

muusika 6/2008 9 Eesti muusika päevad - üks kord aastas, kõigile KERRI KOTTA muusikateadlane

Järg ajakirja Muusika mainumbris avalda­ tud artiklile. Muljeid 3.-10. aprillini toi­ munud festivalilt.

Piirideta nüüdismuusika suunas. Õpilased Süvamuusika analüüsi puhul on stiili- või struktuurikeskne lähenemine teosele üld­ juhul õigustatud, võimaldades segamatult keskenduda muusika n-ö immanentseteks peetud omadustele. Sellise, oma olemuselt formalistliku lähenemisviisi puuduseks on eelkõige teatav hermeetilisus: ettekujutus muusikast seotakse siin üsna üheselt abst­ raktsete helidevaheliste suhetega. See oma­ korda asetab nii süvamuusika (sh nüüdis­ muusika) kui ka süvamuusikast kirjutami­ se rõhutatult elitaarsesse positsiooni, ja se­ da ühiskonnas, mis egalitaarsetest väärtus­ hinnangutest tulenevalt püüdleb pigem suurema ühisosa, sidususe ja häireteta kommunikatsiooni poole. Sellest pisut kaugemale vaadates võib näha, et ettekujutus muusikast ei seostu ju­ ba ammu enam ainult teose ja selle stiili või struktuuriga. Muusika väljendub pigem te­ gevuse ja suhete võrgustikuna, millesse on haaratud nii teos (kui sellest eraldi kategoo­ riana veel üldse vaevutakse rääkima), esita­ ja, kuulaja/vastuvõtja, produtsent kui ka laiem kontekst (olgu siis näiteks muusika­ festivali või üldisema kultuuritausta näol). Kusjuures mitte ühelgi mainitud aspektil pole vähemalt teoreetiliselt võetuna üli­ põhjus on pelgalt turumajanduslik ja välja erinevate eesmärkide üksteisele ohverda­ must mis tahes teise aspekti ees. kasvanud vajadusest end kõige muu kõrval mist. Idee kavandada strukturaalne raamis­ Näib, et mõtteviisist "muusika kui asi" ka edukalt müüa. Hoopis tähtsamaks osu­ tik ja lasta see õpilastel teatavaid suuniseid on hakatud järkjärgult loobuma mõtteviisi tus muusika kui vahend milleski osalemi­ järgides täita, ei ole muusikapedagoogikas "muusika kui tegevus" kasuks, seda ka seks. iseenesest uus, kuid oli siin innovatiivselt ja EMPi korraldades. Muusikalise kommuni­ Juba traditsiooniline mammutkontsert, maitsekalt teostatud. Kõige selle tulemuse­ katiivsuse kasvu väljendab panustamine mis sellel aastal oli nimetatud "mammuti- na said õpilased väärtusliku osalemistunde erinevatele sihtrühmadele (muusikakoolide keseks", oli sisult peamiselt pedagoogiline ja kuulajad positiivse elamuse. ja tavagümnaasiumide õpilased, lapsed, projekt, mille eesmärgiks viia kokku noo­ Kui Tauno Aintsi projekt oli suunatud Eesti Rahvusringhäälingu auditoorium jne) red ja nüüdismuusika. Õnnestumiseks võib pigem õpetajalt õpilasele, siis Tallinna 32. ning erinevatele esitusformaatidele. Ei usu, pidada Tauno Aintsi "Muusikat gümnasis­ keskkooli teatri Tunderakk muusikaline et festivali mängulise loomuse suurenemise tidele ja lindile", milles oli suudetud vältida etendus "Libarebased ja kooljad" oli suuna-

10 muusika 6/2008 Džässmuusikud "akadeemilisel" laval. Mihkel Mälgand, Eno Kollom ja Jürmo Eespere TTÜ kontserdil. FOTOD TAAVI KULL

tud ilmselt rohkem õpilastelt täiskasvanute­ ka päris kindel, kas Veljo Värgi teos da sõna "optimism" sõnadega "neoklassit­ le, st et siin näitasid õpilased seda, mida "Muretult 2" oli ikka tavapärane kontsert- sism" ja "polüstilistika", aga siis poleks ehk nad täiskasvanu liigsest suunamisest vaba­ muusika või "töötaks" see paremini mõnes kontserdi pealkiri enam nii efektne olnud. na ise teeksid. Tulemuseks oli peaaegu stii­ teises kontekstis. Esiettekannete peateoseks oli Rene Ees­ lipuhas, paralleelselt mitut üksteisega koha­ Peale tudengite loomingu sai kuulata pere "Cum filio" ("Pojaga"), milles oli or­ ti haakuvat lugu jutustav miniatuurne muu­ ka gümnasistide ja päris väikeste heliloojate gaaniliselt ühendatud nooditekstis fiksee­ sikal, milles žanrile omaselt domineerisid loomingut, seda küll juba eraldi kontserdil ritud ja reaalajas improviseeritud muusi­ lihtsad ja pateetilised tunded. Muusikalises Inglise kolledžis. Mõnes mõttes oli see isegi ka. Tavaliselt kannatab sedalaadi teostes mõttes oleks siin järelduste tegemise koht üllatusterohkem kui mammutkontserdi tervikvorm, kuid siin ei olnud midagi sel­ kõigile üldhariduskooli muusikaõpetajatele kompositsioonitudengite paneel. Üsna põ­ list tunda. Tõnis Kaumanni teos "Si" jäi ja eriti neile, kes hakkavad koostama uut nev oli jälgida, kuidas noorimate aastakäi­ aga hillitsetuks ja kuidagi sissepoole pöö­ üldhariduskoolide muusika õppekava. kude õpilaste "rikkumata" muusikalisel in­ ratuks. Üliõpilaste kompositsioonidele pühen­ tuitsioonil põhinevad teosed andsid vanuse Üheks festivali sisuliseks kulminatsioo­ datud paneel jäi siinkirjutaja subjektiivsel kasvades järk-järgult maad üha enam niks kujunes kontserdil "Kiire lõppmäng" hinnangul sellel aastal pisut kahvatumaks, konstrueeritud ja oma muusikalist haridust Ansambel U: ette kantud Märt-Matis Lille aga võib-olla oli süüdi ka kontserdi toimu­ rohkem või vähem teadlikult reflekteeriva­ "When the Buffalo Went Away". Jäi mulje, mise suhteliselt hiline kellaaeg. Teiste seast tele töödele, jõudes kohati eri stiilide paro­ et kogu teose vorm oli tämbrilises mõttes tõusid esile Aile Alveuse hari vormis kirju­ deerimiseni. Positiivseks üllatuseks osutus tuletatud teose aluseks oleva teksti ja eel­ tatud, peene huumoriga vürtsitatud "H" ja ka kontserdi lõpuosa, kus astusid üles va­ kõige sõna nothing kõlast. Teose algust sü­ Riho Maimetsa inglise renessanssmuusika nemate klasside õpilased: mõningad güm­ gavas registris võib seostada juba mainitud hõnguline "Images of Late". Päll Ragnar nasistidest heliloojad olid suutnud end sõna algusega (no-), täpsemalt selle välja- Pälssoni teos "Aed" näis olevat muusikalise omandatud haridusest juba üsna edukalt hääldamisel tekkiva iseloomuliku heli- materjali hõredust arvestades oma žestiku- distantseerida ja jõuda (uuesti?) isikupära­ spektriga, milles samuti domineerivad ma­ latsioonilt liiga pretensioonikas, Ivan sema stiili ja konventsioonidest vabama dalamad sagedused. Kindlate helikõrguste Cancialosci teoses "Xhristos anesis" kippus muusikakeeleni. Kindlasti tuleb selle kont­ kasutamist teose alguses saab omakorda tihe kromaatiline kontrapunkt cantus serdi puhul tõsta esile ka Alo Põldmäe pe­ seostada vokaali о harmoonilise, st regulaar­ firmus\ lämmatama ning Evelin Seppari dagoogilist tegevust, kes enamiku juhenda­ se spektriga. Teose teine pool koosnes pea­ teoses "Kaks paralleelset sirget" tekitas ras­ jana ei olnud end õpilastele peale surunud miselt ilma kindla helikõrguseta müradest, kusi teose muusikalise materjali ja seda ka­ ja nende eest liiga palju kompositsioonilisi millele sõnas nothing vastab tähekombinat­ valehel illustreeriva luuletuse sisuline haa- otsuseid ära teinud. sioon th - see sarnaneb hääldamisel helilise kumine. Mait Jüriado ja Sander Saarmetsa nähtusega, mida tuntakse elektronmuusi­ puhul ei ole veel päris kindel, kuhu nad on Muljeid teistest kontsertidest kas mõiste white noise all. Sõna lõpp -ing liikumas: esimesena mainitu helikeelt võiks Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud tähistas sonoorses mõttes tagasipöördumist tituleerida kui humoorikat paduromantis- "Kontsert optimistlikust nüüdismuusi­ algusesse, poolenisti välja hääldamata lõpu- mi, teise puhul võiks märksõnaks olla ehk kast" oli oma pealkirja poolest pigem eksi­ täht -g seostus aga teose hajumisega lõpma­ "pehme" strukturaalsus. Siinkirjutaja pole tav. Võib-olla oleks täpsem olnud asenda­ tusse, eimiskisse.

muusika 6/2008 11 IMPRESSIOONID

Järgnenud Pille Kanguri "Laulu otsimi­ ne" läks siinkirjutajast pisut mööda, võima­ lik, et eelmisena kõlanud teose mõju kestis Noored talendid veel. Seetõttu jäi ebaselgeks, kuidas seda TÕNU REIMANN laulu otsiti ja kas see lõpus ka leiti. Kimmo EMT A viiuliprofessor Kuituneni Trio esindas head soome aka­ deemilist modernismi. Tänu Mart Kangro ja Ansambel U: tegemistele hakkab ka inst- rumentaalteater end eesti uues muusikas ~¥" Jfontsert sarjast "Noored talendid" (taas?) kodusemalt tundma. Sedapuhku de­ §4 6. mail Estonia kontserdisaalis: konstrueeriti teost "Romeo ja Julia". Kui A. V Mari Poil (viiul), Mihkel Poil mõned lahendused ehk olidki muusikaliselt (klaver). Kavas J. S. Bachi Sonaat soolo­ liiga ettearvatavad, siis terviku ja kontsept­ viiulile nr 2 a-moll, Beethoveni Sonaat sioonina jättis teos oma resigneerituses klaverile ja viiulile nr 4 a-moll, Ansinki sümpaatse mulje. Mariliis Valkoneni Capriccio sooloviiulile, Schönbergi "Katkestus" mõjus jälle oluliselt pehmema Fantaasia op 47, Poulenci Sonaat viiulile ja õrnemana kui pealkiri oleks lubanud eel­ ja klaverile. dada. Kontserdi teise poole sisustas Eesti Igal maal on omad esindussaalid, millel Rahvusmeeskoor Kaspars Putninši juhatu­ on oma aura, kujundatud artistide poolt, sel. Tatjana Kozlova teos "No Selfhood" kes seal on esinenud. Mari ja Mihkel kippus oma introvertsuses jääma teiste, Poil mängisid Estonia kontserdisaalis. Noored talendid Mihkel ja Mari Poil. rohkem efekti taotlevate lugude varju. See­ See on Tallinnas muusika tegemiseks FOTO KAUPO KIKKAS tõttu ei olnud võib-olla õigustatud muuda­ parim koht - on ruumi, on õhku (kui tused kavas, mille tulemusena esitati see just parter ei ole toole täis tuubitud), on pärast Mirjam Tally teost "2 pages, 122 fantaasialikkus annab esitajatele palju tasakaalustatud akustika ning ligi saja- võimalusi ja neid kasutati. words on music and dance", mis helilooja aastane muusika tegemise ja kuulamise stiilile iseloomulikult oli värviline, hedo­ Muljet avaldav oli Mari Polli muusi­ traditsioon. Kahjuks on viimasel küm­ kalise mälu demonstratsioon, nii Schön­ nistlik, mõnulev, mänguline ja positiivne. nendil keelpillimängijate soolokontser­ Ülo Kriguli "*.ram" sisaldas mitut head lei­ bergi kui kogu kava, ka sonaadid, mängis did sellest saalist välja tõrjutud, meelde ta peast. Keskendumine, sisemine val­ du, mis olid seotud nii visuaalselt kui ka tuleb vaid Baiba Skride kontsert. Seda auditiivselt möödaniku ja hetkel toimuva misolek ja jõud oli märkimisväärne. rõõmustavam oli sellise võimaluse leidu- Kontserdi kõlapaletti rikastasid An­ sünteesimisega. Hea hommage, mis kokku­ mine meie oma muusikutele. võtlikult sai vist aga pisut liiga pikk. sinki Capriccio sooloviiulile ja Debussy Kava oli esinemiskohale vastav, so­ "Kuuvalgus". Neist esimene on kirjutatud EMP hõlmas ka järelkaja, milleks oli liidne ja kontsertlik. Raskuspunkt oli 20. hea viiulitundmisega ja andis solistile Eri Klasi dirigeerimisel toimunud Tallinna sajandi muusikal, mida esitades tundsid võimaluse näidata ka oma virtuoosse- Kammerorkestri kontsert. Ülo Kriguli interpreedid end kõige kodusemalt. Mõju­ maid võimeid. Debussy lüüriline värv pä­ "Presence" oli avaloole sobivalt lühike ja le pääses musitseerimise tahe, mida ei ol­ rast Schönbergi oli meeldivalt lõõgastav. lööv, kujutades endast maskuliinset ja ko­ nud kammitsemas lugematu arv vana­ hati agressiivset tämbrimuusikat. Arvo Kontserdi kava koostamine on suur meistrite esitusi. Vaba ja tahtega muusika kunst. 21-aastase muusiku puhul on ot­ Pärdi teose "Labbe Agathon" (solist Helen juhtimine, samas end muusikast kanda Lokuta) iseloomulikuks jooneks on konf­ sustamise õigus suuresti õppejõul. Lon­ laskev esitus tegi Poulenci sonaadi naudi­ donist vaadates on mõistlik Bachi soolo- likt teose ooperliku välisilme ja range kom­ tavaks. Kujundid olid selged, karakterid positsioonilise grammatika vahel: teose sonaati sisse mängida kusagil perifeerias. esile toodud, viiuli ja klaveri tasakaal oli Tallinnas ootad Londonist tulnud viiul­ struktuur on oma olemuselt kõike muud hea. kui see, mida kuulaja kuuleb. Helena Tulve dajalt, kes alustab kontserti Bachi a-moll Omaette teoseks viiuldajate reper­ soologa, et see on tal mugav või kindel teosele "Hõbevalge" (solist Jaakko Kuusis­ tuaaris on Arnold Schönbergi Fantaasia - to) vähegi adekvaatsema hinnangu andmi­ avanumber. Ehk ükskord ongi. keerulise faktuuriga, viiuli traditsioonilist Mari Poll on õnnelikus olukorras, tal seks peaks teost korduvalt kuulama. Selle mängutehnikat hülgav, samas tema peamisteks hoovusteks näisid olevat tämb­ on kasutada pianistist hingesugulane, Viiulikontserdiga võrreldes pisut vaba­ võib-olla mitte nii sageli, kui sooviks, aga rite, registrite ja harmooniate aeglane teise­ mas seeriatehnikas kirjutatud. (Kontserti nemine, kuid kompositsiooni peaaegu ikkagi. Vennaga musitseerides on paljud viiuldajatele pakkudes leidsid need, et probleemid juba mängeldes lahendatud. haiglane haprus nõuab selle ettekandmi­ selle äramängimiseks on vaja kuue sõr­ Kontserti võib pidada igati õnnestu­ seks ilmselt oluliselt intiimsemat atmos­ mega viiuldajat. Härrasmehelik vastus nuks, mida kinnitasid ka lisapalad ja roh­ fääri. heliloojalt oli: "Hästi, ma ootan.") Teose ked lillesülemid.

12 muusika 6/2008 nerliku lahenduse üle lavakujunduses Eliza kirgliku sajatuse "Oota vaid Henry Higgins!" saatel, kus mu peatähelepanu Lõhnatu köitis pigem küsimus, mis on selle tume­ pruuni kõrge raamaturiiuli taga. Seda suu­ rem oli mu jahmatus, kui selgus, et Henry Higginsil olid tekkinud Eliza Doolittle'i muinasjutt vastu tunded ja foneetikaprofessori hinge­ seisundit reetnud laul "Ta näoga harjund' olen ma" mind teises vaatuses ootamatult JOHANNA MANGEL ja peaaegu et alatult hingepõhjani liigutas! õpilane Mida sellise etenduse puhul publik üld­ se näha tahab? Staare? Kostüüme? Ma ar­ van, et saalis viibijad, üheks õhtuks teatri­ kunstile oma väärtusliku aja broneerinud inimesed, ootavad lihtsalt üht liigutavat lu­ gu. Selle loo oleks saanud, ja pidanukski, kokku võtma Eliza lauluga "Ma tantsiks Janne Ševtšenko Eliza rollis ja Rene Soom veel ja veel". Igatsuse, ülevoolavate tunnete professor Higginsina Rahvusooperi lavastu­ ses "Minu veetlev leedi". ja ekstaasi asemel nägin ma aga lavale de­ FOTO HARRI ROSPU koratsioonide vahele vangistatud laulja tööd iseendaga. lanne Ševtšenko sobib Eliza rolli imeli­ lan Jay Lernerija Frederick Loewe vastab sajaprotsendiliselt klassikalisele mui­ selt. Temas on olemas hepburnilik ilu, kau­ muusikal "Minu veetlev leedi" 19. nasjutule või tänapäevasele seebikale, mille nis, puhas hääl, lavaline sarm ja dramatism. aprillil 2008. Esietendus 3. aprillil sarnaseid saab päeva ilusamatel tundidel A Jääb ainult arusaamatuks, miks lavastaja 2008 Rahvusooperis Estonia. Dirigendid: meiegi telekanalitelt lõputult vaadata. Läbi talle kingitud materjaliga midagi peale ei Erki Pehk, Mihhail Gerts. Lavastus, tantsu­ õnneliku juhuse ja naiseliku apluse ning ar­ hakanud. Võib-olla arvas Ago-Endrik lised liikumised: Ago-Endrik Kerge. mastuse jõuab lihtne tüdruk lõpuks kõrg­ Kerge, et viiskümmend aastat teatri- ja ki­ Lavakujundus: Liina Keevallik. Kostüümid: klassi hulka. Iseenesest lihtsakoeline stse­ nopublikut lummanud kassahitt on teinud Liina Pihlak. Tantsuseaded: Eduard naarium on Loewe'1 ja I.erneril elama pan­ nüüdseks korraliku eeltöö ning Estonia la­ Korotin. Osatäitjad: Hele Kore, Janne dud fenomenaalselt meeldejäävate laulude val jääb järjekordne üllitis ainult vormista­ Ševtšenko, Raivo E. Tamm, Rene Soom, ning kergesti mõistetava huumoriga. Publi­ da. Või uinutas tema tähelepanu hoopis la­ Madis Milling, Mart Laur, Jaak Jõekallas, ku soosingu võidavad hoogsad tantsu­ vastuse paralleelkoosseis, mille peajõud on Oliver Kuusik, Andero Ermel, Helgi Salla, numbrid, koomilised tegelased ja pretse­ teadupärast draamanäitlejate kanda? On Juuli LUI, Priit Volmer, Väino Puura jt. denditult kaunid kostüümid. See kõik oli liiga ekslik pidada maailma üht enim lavas­ tol õhtul olemas, kuid lugu ise jäi pooli­ tatud muusikali "isemängivaks tükiks", isegi Ma kuulan hea meelega aegadetagust muu­ kuks. näitlejatele, kuigi siinsed karakteersed rol­ sikat, mille salvestusel on iseloomulik ra­ Süüdistades ennast harimatuses ja või­ lid esitavad ilmselt suurema väljakutse pi­ gin sees, vaatan vanu filmejä fotosid, asju, deldes kahetsusega, et just täna seda eten­ gem lauljatele. Samas on Eliza Doolittle, mis ammu enne mind on olemas olnud. dust vaatama sattusin, püüdsin avada kõik Henry Higgins ja Alfred Doolittle vaielda­ Ometi ma arvan, et olin sel aprilliõhtul oma meeled ja olla siiralt vastuvõtlik. Ma matult ühed inspireerivaimad rollid muusi­ Estonia teatrisaalis ainus, kes polnud näi­ sõna otseses mõttes igatsesin nutta ja naer­ kali- ja operetilauljale. Seda teha tahtmist nud ühtki teist konkureerivat, segadust ja da, isegi tunda lavale toodud kärutäie lille­ nägin ma ka laval olnutest. Paraku paneb võrdlust tekitavat "Minu veetleva leedi" la­ de lõhna. Paraku puges mulle vägisi pähe mis tahes hea materjali elama lavastaja, kel­ vastust ega mitte sekundilistki filmikat- nägemus ühest teisest, hoogsamast, nalja­ le kohalolu ma selles parteri viimases reas kendit. Mina, noor ja selle teose osas täies­ kamast ja usutavamast "Minu veetleva lee­ oma kurvastuseks ei tajunud, kui mürtsu­ ti eelarvamustevaba inimene, lootsin näha di" koosseisust, millest jutustas ka teatri vad tantsunumbrid välja arvata. Kunstiliselt midagi, mis on hullutanud mitmeid põlv­ trepimademelt ostetud kavaleht. oli laval toimuv justkui ülessoojendatud kondi, kaasa arvatud minu vanaema. Ma Hipodroomistseen, mis oleks pidanud kohv - aroomitu ja ebaapetiitne. küll teadsin ilmselt kõiki neid laule või vä­ kujunema esimese vaatuse ärevaimaks mo­ Tol õhtul koju jõudnud, vaatasin ma hemalt nii mulle tundus, kuid ma polnud mendiks, hämmastas mind oma täieliku esimest korda seda vana filmi, õigemini neid kunagi osanud ühte lavastusse arvata. elutusega. Hetkel, mil Rene Soom professor katkendeid sellest, kus üks veider foneeti- Neil puudus minu jaoks terviklik lugu. Higginsina vaatajaid oma sisekaemustes kateadlane muudab kellegi lilleneiu, ja läbi Just seda asusin ma nüüd vaatama. veenda püüdis, jälgisin mina hoopis rohe­ tema iseenda ootuspärast saatust. Mulle Eestiski aegade jooksul nii Estonias kui listes mundrites piitsa järgi joonduvaid la- tõesti meeldib vanu asju vaadata. Vanemuises lavastatud "Minu veetlev leedi" vatõõlisi-abijõude või murdsin pead inse-

muusika 6/2008 13 Hoogsad ja moodsad kuuendad klavessiinipäevad KRISTIINA ARE klavessiinist

uuendad klavessiinipäevad, mis galiselt uudishimulikke muusikahuvilisi. toimusid 10. - 15. aprillini Tal­ Kuuldavasti on pedaalklavikordi Eestis kor­ Klinnas, jäävad meelde kui ühed ra nähtud, kuid Kadrioru lossi seinte vahel erilisemad. Tänavune festival eristub eel­ toimus pedaalklavikordimuusika kontsert mistest eelkõige oma formaadi poolest. esmakordselt. Seekord olid esinejateks vaid väliskülali­ Joel Speerstra, ameerika päritolu orga­ sed, kontserte just parasjagu, et kõigest nist ja klavikordimängija, sattus 1994. aas­ osa saada. Oli positiivne, et ka meil endil, tal läbi mitme õnneliku juhuse Göteborgi, eesti klavessiinimängijatel oli võimalus et osaleda Göteborgi Organ Art Centeri nautida kontserte, loenguid, suhelda küla­ suurejoonelises projektis uurida neljasaja listega ja omavahel. aasta vanust Põhja-Euroopa orelikunsti tra­ Festivalil kuuldu oli algusest lõpuni vä­ ditsiooni ning luua koopia Põhja-Saksa ga hea. Et hea võib olla nii ebaootuspärane 17. sajandi teise poole orelist. Instrumendi taasloomine ei olnud GO Artile eesmärk ja uutest suundadest juhitud, täheldasin es­ Pedaalklavikordi "maaletooja" Joel Speerstra makordselt ja pisut tõrksaltki. FOTO IMBI TARUM omaette. GO Arti huvitas eelkõige barok­ Klavessiiniilmaruumis on liikumas set orelimängutehnikat käsitlevate traktaa­ uued tuuled ning neist olid kantud ka tide paikapidavuse testimine autentsel Omaette mõtlemisainet pakkus kavas kuuendad klavessiinipäevad. Klavessinistid instrumendil. Projekti kaasati tunnustatud rohkelt esindatud vaba fantaasia vorm, mi­ sarnaselt teiste ajalooliste klahvpillide män­ pillimeistreid, muusikateadlasi, organiste, da eriti hoogsalt viljeldi hilisbaroki perioo­ gijatega ei piirdu ainult oma kitsasse eri­ pedagooge ja üliõpilasi. Pedaalklavikordi dil, aga mille näiteid leiab nii J. S. Bachi kui alasse süvenemisega. Üha enam huvitutak­ ehitamise tingis vajadus uurida, kas ja mil ka Mozarti ja nende kaasaegsete loomin­ se kogu klahvpillimängu arenguajaloost. määral mõjutas see J. S. Bachi aegsel Saksa­ gust. Suuresti on see tingitud uuritava teema laie­ maal laialt levinud organistide kodune С Ph. E. Bach kirjeldab oma raamatus nemisest alates barokist läbi hilisbaroki va­ harjutuspill orelimängu tehnikat. Joel "Versuch über die wahre Art das Clavier zu raromantismini välja. Eriti palju uusi ideid Speerstra, kelle ülesandeks oli uurida pe- spielen" vabas stiilis fantaasiat kui improvi­ on andnud saksa hilisbaroki põhjalikum daalklavikordiga seonduvat, ehitas inglise satsiooni, millel pole kindlat, määratletud tundmine, mis on lõimeks saksa baroki ja pillimeistri John Barnes'i abiga J. D. Gers- rütmi, mis koosneb tavatutest harmoonilis- Viini klassikute vahel. tenbergi tüüpi kahe manuaaliga pedaal­ test progressioonidest ning mida väljenda­ Festivali avakontsert "Vabast fantaa­ klavikordi, mille originaal asub Leipzigis. takse erinevate figuratsioonide ja motiivi­ siast" pakkuski võimaluse teha kaasa rän­ Valmis klavikordimängu tehnikat ja reper­ dena. See muusika armastab äärmuslikke nak läbi klahvpillimuusika ajaloo arengu- tuaari käsitlev raamat "Bach and the Pedal afekte ja on ülimalt ekspressiivne. Kirja etappide С Ph. E. Bachist Schubertini. Clavichord: An Organist's Guide", mis on pandud vaba fantaasia puhul jääb kirjelda­ Vaatluse all oli ajavahemik, mil klahvpilli- huvitav ja kohati intrigeeriv lektüür igale tud vabadustest interpreedile vaid voli ise mängus hakkasid toimuma suured muutu­ klahvpillimängijale. rütmi kujundada. Kuid kus on selle vaba­ sed. Kadrioru kontserdil kõlanud pill oli just duse piir? Õhtu solist, maailma üks nimekamaid see esimene Gerstenbergi koopia, mis val­ Wolfgang Brünner lahendas selle prob­ haamerklaverimängijaid Wolfgang Brünner mis GO Arti projekti raames. leemi delikaatselt, rakendades rütmilise va­ kajastas sellel teekonnal mitmeid tehnikaid. Nagu eelmise kontserdi kava, pakkus baduse dünaamika ja väljenduslikkuse tee­ С Ph. E. Bachi Fantaasias c-moll Wq 63/6 ka Joel Speerstra soolokontsert uhkelt nistusse. Festivali üks kaunimaid hetki oli oli kuulda valdavalt klavessiinipärast ar- mõtlemisainet. Kontserdi tuumaks olid Brunneri esituses kõlanud Mozarti Fantaa­ pedžeerimist. Kava edenedes klavessiini J. S. Bachi triosonaadid BWV 528 ja 529, sia c-moll KV 475. Tekkis suur sulandumi­ mõjud taandusid klaveritehnika ees, kuigi mida nelja ülejäänud kaaslasega (Sechs ne, kus tähtis polnud enam, kes on esineja veel ka Schuberti Sonaadis Es-duur D557 Sonaten BWV 525-530) on peetud läbi sa­ või kuulaja, oli vaid kõikvõimas muusika. oli kuulda barokiliku tugev-nõrk dünaami­ jandite organistide pärusmaaks. Erinevad lise hierarhia mõjusid. Joel Speerstra kontsert "J. S. Bach pe- ajaloolised allikad viitavad seevastu võima- daalklavikordil" kogus Kadrioru lossi hul­

14 muusika 6/2008 lusele, et tegu on siiski klavikordi reper­ selt muutus kontserdi edenedes kõrvale võõristustunnet. Olles välisega kohanenud, tuaariga originaalis. Samasugune oletus mugavaks, hajutas publiku tagasihoidlikku­ märkasin peagi, et laval on suur muusik ja kehtib ka "Das Wohltemperierte Klavieri" se ja umbusu. Tavapärase garderoobi torma­ tark naine. Mitzi Meyersoni mängus võlu­ suhtes. mise asemel pärast esimest lisalugu, jäid ini­ sid suurepärane kõla tekitamise oskus ja fi­ Tehnikafriigina tabasin end jälgimas mesed saali seda omapärast pillihiiglast kae­ ligraanselt välja töötatud fraasid, mille üles interpreedi mängutehnikat, mis nii mõnes­ ma, muljeid jagama, üksteise käekäigu järele leidmine nooditekstist osutub mitte prant­ ki mõttes erineb sellest, kuidas klavessiini- pärima. See oli üks koduselt südamlik hetk. suse verd mängijatele sageli keerukaks. Nii mängija taustaga inimene klavikordi käsit­ Joel Speerstra kontserdile järgnenud väidavad prantslased. Fraasikujunduses ka­ seb. J. S. Bachi looming pakkus selliseks päeval oli taas põhjust Kadrioru lossi ba- jastus klavessinisti rafineeritud muusikaline võrdluseks suurepärast võimalust. Klaves- rokksaali koguneda. Klavessiinisõbrad said maitse. Eriti meeldejäävad olid Meyersoni siinimängijana olen pidanud aastaid oma osa meeldivast kohtumisest noore eesti pä­ esituses 17. sajandi klavessinistide Louis esmaseks ülesandeks pika katkematu heli ritolu klavessinisti Oksana Delaforgei ja te­ Couperini ja J.-H. D'Anglebert'i teosed. tekitamist, kuid eriti saksa baroki puhul ma ansamblikaaslaste Mathieu Delaforgei Kaks tundi prantsuse baroki šedöövreid vä­ jääb sellises pillikäsitluses väljenduslikku­ ning Fabien Rousseliga. Kontserdi "Les ga kaunis esituses lausa hellitab klavessiini- sest puudu, nii klavessiinil, eriti aga klavi­ caracteres de la dance" hiigelmahukas kava mängija kõrvu. kordil. Tasapisi on tekkinud mõistmine, et koosnes peamiselt prantsuse tantsumuusi­ Traditsiooniliselt toimus kuuendate saksa barokile on kasulik läheneda n-ö or­ kast, mille kahele klavessiinile seadmisega klavessiinipäevade raames Eesti kõige noo­ ganisti prillidega. Saksa klavessiinikultuur, olid esinejad ise vaeva näinud. Tantsulise remate klavessinistide kontsert (esimene mis on tugevalt läbi põimitud ja mõjutatud karakteri võimendamiseks kasutasid kla- kuni üheteistkümnes klass) Eesti Teatri- ja teistest ajaloolistest klahvpillidest, orelist ja vessinistid peale oma instrumentide ka rüt- Muusikamuuseumis. klavikordist, ei keskendu niivõrd kõlale kui mipille: tamburiini, kastanjette ja trummi. Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti seob just muusikaliste figuuride väljajoonistami- Viiuldaja Rousseli soolod mõjusid kahe Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga aasta­ sele ning seetõttu soosib orelipärase män­ võimuka klavessiini taustal nõtkelt ja väl­ tepikkune soe sõbrasuhe, ka on muuseum gutehnika kasutamist klavessiinil. Ka saksa jenduslikult. olnud 1996. aastal esimeste klavessiinipäe­ klavessiinid erinevad teistest suurtest kool­ Tõeline uhkuse ja eelarvamuse tule­ vade hälliks. kondadest oma lühikese ja täpse kõla poo­ proov oli festivali kolmanda väliskülalise, Õpilaskontserdil "Con spirito" esines lest ning toetavad sellega eespool kirjelda­ Mitzi Meyersoni klavessiiniõhtu "Le grand seitseteist noort klavessinisti Tallinna Vana­ tud kontseptsiooni. clavecin francais" Estonia kontserdisaalis. linna Hariduskolleegiumi muusikakoolist Kontserdi algul peetud humoorikas pil- Esineja külluslik esinemiskostüüm, teatraal­ (õp Ene Nael), Tallinna Muusikakeskkoolist litutvustus, uudne ülivaikse kõla kuulamise ne käitumine ja üliemotsionaalne mängu­ ja Rakvere Kauri koolist (õp Kristiina Are). kogemus, mis interpreedi lubaduse koha­ maneer tekitasid esimesel hetkel tugevat Meeleoluka kontserdi barokk-kava kõrval nautisid lapsed rõõmuga ka eesti helilooja­ te Ester Mägi, Leelo Kõlari ja Riine Paju­ saare teoste esitusi. Kontserdi lõpetas VHK muusikakooli õpilaste Teele Möldre ja Hanna Maria Aunini särtsakas improvisat­ sioon La Folia teemale. Olles jälginud eesti noorte klavessinisti­ de kasvamist ja arengut kümmekonna aas­ ta vältel, nii kõrvalseisja kui ka õpetajana, võin koos oma kolleegidega nüüdsest ker­ gendatult hingata ja öelda: "klavessiinipuu" on kasvama läinud. Loodetavasti juba järg­ misel festivalil tervitame taas uusi koole, kus seda pilli mängitakse. Kuuendaid klavessiinipäevi meenuta­ des ei saa mainimata jätta emotsionaalset õhkkonda, mis tekkis koos veedetud hetke­ dest. Oluline osa oli esinejate antud meist­ rikursustel EMTAs, kus kuulajateks oli ees­ ti klavessiinirahva aktiivsem pool. Ka küla­ lised ei kippunud Eestist lahkuma, vaid jäid mitmeks päevaks nautima kevadootuses Tallinna. Klavessiinimängijate noor põlvkond. FOTO ENE NAEL

muusika 6/2008 15 Suurepärane Leny Andrade sai "Jazzkaarel" ka ülisooja vastuvõtu. FOTO JEVGENI KULIKOV

- 4Рщ

Värvikalt mitmekülgne "Jazzkaar"

LAURA PAJU jazzkaar.ee ajakirjanik

16.-27. aprillini toimus taas festival "Jazz- Avishai Cohen, kes oli ühtlasi tänavune janikud rikastasid siinset muusikaelu ja kaar", mida võib pidada Eesti džässielu džässisaadik. "Jazzkaar" purustas 15 000 võtsid omakorda kaasa killukese meie kõ­ tähtsündmuseks. Poolteise nädala jooksul kuulajaga oma publikurekordi ja võib jul­ lamaailmast. leidis aset silmapaistvalt suur hulk kont­ gelt öelda, et just kuulajate aktiivne kaasa­ Järgnevalt meenutavad "Jazzkaare" serte, kus astusid üles tuntud džässmuusi- elamine innustas paljusid artiste, näiteks tipphetki muusikud ja muusikasõbrad, ke­ kud nii meilt kui ka mujalt: Al di Meola, Avishai Cohenit, Leny Andradet, Son de da mul õnnestus festivalimöllus tabada. Angelique Kidjo, Roy Ayers, Dave la Fronterat ja Angelique Kidjot põnevaid Avishai Coheni kontserdist räägivad trum­ Douglas, Tommy Emmanuel, Leny lisalugusid esitama. Head meelt võib tun­ mar Reigo Ahven, ETV kultuuriuudiste re­ Andrade, Jose Gonzales ja paljud teised. da sellegi üle, et mitme huvitava projekti­ porter Johannes Tralla ja muusikahuviline Üheks publiku lemmikuks kujunes kahtle­ ga oli esindatud ka kohalik džäss. "Jazz- Anti Kuus, staažikat lauljat Leny Andradet mata Iisraeli bassimängija ning helilooja kaart" külastanud muusikud ja välisajakir­ kiidab laulja Helin-Mari Arder ning üld-

16 muusika 6/2008 muljet vahendavad kitarrist Jaak Sooäär ja ürituste sarja "Jazz n 'Motion" korraldaja Helen Sildna.

Reigo Ahven: "Ma ei ole nii head džässi- kontserti mitu aastat kuulnud. Kõikide mängijate isiklik tase on võimas, nagu ka see, kuidas nad kokku kõlavad. Coheni muusikas on palju džässiesteetikat. Tava­ liselt on nii, et maailmamuusika hakkab domineerima, aga nüüd tuli ka paras an­ nus džässi. No ei olegi sõnu. Arvan, et "müstiline" on kõige parem sõna selle kontserdi kohta."

Johannes Tralla: "Ma tegin Coheniga ka intervjuu ja vaatasin tema DVD-plaati. Olen viimasel ajal päris palju kontsertidel Son de ia Frontera pakkus nii silmale kui kõrvale. käinud, aga nii puhast ja sügavat elamust FOTO ALLAN RÜMMEL pole väga tükil ajal saanud. Ühest küljest see, kuidas ta valitseb oma instrumenti ja rääkida. Mõnikord on asi üles ehitatud ai­ käib siin palju väliskülalisi ja -ajakirjanik­ kuidas bändis on tegelikult kolm solisti, nult laulja peale, aga seekord oli ka bänd ke. Neid huvitab just see, mis meil siin ko­ kes suudavad kokku panna harmoonilise ülihea. Bossanoova kipub olema pehme, hapeal toimub." terviku. Teisest küljest see, kuidas Cohen aga siin oli ka power'it, mida aitasid luua suhtleb publikuga. Nagu ta ise ütleb, suu­ kaks puhkpilli, trompet ja saksofon. Pilli­ Helen Sildna: "Minu meelest on hea festi­ dab ta tuua oma juured New Yorgi klassi­ meeste koostöö toimis ja nad läksid sära­ vali tunnuseks julgus ja mitmekesisus. kalisse peavooludžässi ja miksida neid ma, eriti siis, kui laulja lavale tuli. Suured festivalid saavad endale lubada kokku kõigega, mida me oleme harjunud Leny Andrade on särav ja elujõuline. luksust tutvustada uusi ja vähem tuntud kontserdisaalis džässina kuulama. See teeb Ma imestasin selle üle - ta tuli ja terve lava talente, kes iseseisva kontserdiga võib-olla lihtsalt hingetuks. Ma võiksin seda muusi­ sai teda täis. Jobimi lugusid laulavad väga nii kergelt saali täis ei too. Uued artistid kat live'is tundide kaupa kuulata." paljud, nii siin kui ka mujal maailmas. on tulevik ning hea festival ei ürita mitte Sellepärast oli väga hea kuulata just ehedat ainult aimata, mida publik tahab, vaid näi­ Anti Kuus: "Avishai Coheni kontsert bossanoovat, mida lauldakse portugali kee­ tab publikule ka seda, mida ta veel isegi meeldis mulle tohutult. Ta kuulub praegu les. Erinevalt Leny Andradest ei skäti ena­ tahta ei oska. Selles valguses oli mul täna­ maailma džässi absoluutsesse tippu, võin mik bossalauljatest niimoodi, kuid tema on vu eriti hea meel näiteks Dinosau, TH8, seda kinnitada. Mui on kõik tema plaadid huvitav sort-laulja ja võib öelda, et ka džäss- Jaguari ja Jose Gonzaleze kontsertide üle. olemas ja olen käinud mõlemal Avishai laulja, sest ta esineb bändis võrdväärse inst­ Väga hea meel on mul ka selle üle, et Coheni kontserdil, mis Tallinnas on toi­ rumendina. "Jazzkaar" on võtnud nõuks eesti muusi­ munud. Esiteks on ta kohutavalt virtuoos­ Selle aasta "Jazzkaarel" on olnud häid kuid toetada ja esitleda. Kohe hea on vaa­ ne ja innovaatiline bassimees. Teiseks on kontserte, olen väga rahul. Muidugi oli data, kui flaieril on Dynamite Vikingsi ja tal ääretult hea bänd. Kasvõi kahekümne­ Leny Andrade kontsert minu jaoks tipp­ Jaguari nimi ühesuuruses kirjas. aastane Shai Maestro, kes hakkas juba ka­ hetk, kuid käisin kuulamas ka Michal Siitsamast Eestist tuleb tegelikult väga heäl heksaselt džässpianismiga tegelema, see Cohenit ja Dave Douglast. Viimane oli tasemel muusikat, meie muusikud vajavad on minu jaoks müstika. Kordagi ei olnud suurepärane, väga huvitav muusik, aga lihtsalt rohkem esinemisvõimalusi. "Jazz­ tunnet, et Avishai Cohenil on kaks saate- bänd tervikuna mitte nii põnev". kaare" tipphetked on minu jaoks alati ja meest, kes teda toetavad. See oli trio maa­ eranditult seotud publiku käitumisega. ilma parimas mõttes. Mis kõige tähtsam - Näha oli, et ka festivali staarid olid laval sii­ Avishai Cohen on minu arvates fantastili­ Jaak Sooäär: "Festival oli pikk ja tase üht­ ralt üllatunud selle üle, kui haritud ja ava­ ne helilooja. Näiteks "Remembering" ja laselt tugev. Väga tore, et igale maitsele lei­ tud džässipublik meil on. Avishai Cohen oli "Eleven Wives" on nii ilusad džässilood, et dus midagi. Minu jaoks on kõige olulisem Eestis küll teist korda, aga publik suutis te­ kui ma teeksin kogumiku "Best of Jazz" see, et aastate jooksul on "Jazzkaar" haka­ da ilmselgelt ka sel korral oma sooja vastu­ või "Best of Music", oleksid need lood nud oma kavas järjest rohkem eesti muu­ võtuga üllatada. Leny Andrade tundus ole­ kindlasti esikümnes. sikuid esile tõstma. Nad pääsevad üha enam suurele lavale, plakatile ja ajalehte. vat lausa pisarateni liigutatud. Just see on See on ikkagi meie jatsmuusika esindus- tegelikult see ilus hetk, mil võib näha "Jazz­ Helin-Mari Arder: "Leny Andradest ja te­ üritus ja sellepärast on hästi oluline, et ka kaare" aastatepikkuse töö vilja - Eesti pub­ ma bändist on võimalik ainult ülivõrdes eesti jats oleks nähtaval. "Jazzkaare" ajal lik oskab tõesti džässi kuulata."

muusika 6/2008 17 Muusikalinn Viin

CC "Уу^"ш saabub maailmalõpp, sõidan Euroopas. Moodsa ja elegantse hoone at­ nutas kohati isegi Britteni enda lemmiku ja fC^ selleks ajaks kindlasti Viini, mosfääri ei valitse akademismi raske ideaallaulja Peter Pearsi tämbrit, kuid selles JL V. sest kõik oluline jõuab sinna vaim, läbi aastakümnete on selle saalides on rohkem sügavust, kandvam madal re­ kakskümmend aastat hiljem," on öelnud klassikalise repertuaarikaanoni kõrval kõ­ gister ning esituses juba mainitud tasakaa­ Gustav Mahler, üks paljudest suurmeestest, lanud ka nüüdismuusika ja rohkelt esiette­ lukam tundeskaala. kellele Viin oli mitmeid aastaid koduks. kandeid ning mänginud parimad džäss- Solisti taotlusi toetas orkestri musitsee­ Kummaline väide linna kohta, mida on sa­ muusikud. rimine ning ilmestasid suurepärased ja jandeid peetud Euroopa muusika-, kunsti-, 11. aprillil andsid suures saalis kontser­ tõesti laitmatult kõlanud instrumentaalsoo­ kirjanduse-, teaduse-ja moepealinnaks, di Viini Kammerorkester, tenor lan Bostrid­ lod (iga osa meeleolu teoses kujundab tea­ trendiloojaks ja suunanäitajaks ning selle ge ja dirigent David Stern; kavas Beethove­ tud pilli tämber ja tema soolopartii: fagott, elanikkonda kultuuriteadlikkuse ja peene ni avamäng "Egmont", Britteni "Nocturne" harf, inglissarv, timpanid jt). maitse etaloniks. Teisalt on Viin alati olnud ning Bizet' Sümfoonia C-duur. Õhtu vaiel­ Ainult orkestri päralt oli kontserdi ava­ omamoodi sulatusahi, kus segunevad vana damatu täht ja oodatud peaesineja oli briti ja lõpulugu. Eriti jäi meelde Bizet' vähe tun­ ja uus, omaja võõras, kõrge ja madal, üle• tipptenor lan Bostridge, Oxfordi doktori­ tud sümfoonia ettekanne, milles oli küllaga voolav ja väljapeetud. See elegantsete koh­ kraadiga ajaloolane, kelle kaunitämbrilist hoogu ja energiat, sära ja värve. Asendus- vikute, parkide, suursuguse arhitektuuri, häält ja isikupäraseid tõlgendusi hinnatakse dirigendina Viini esi-kammerorkestrit ju­ teatrite ja muusemide Unn peidab endas kõrgelt nii kammerlaulus, suurvormides hatanud noor ameeriklane David Stern on tänapäevalgi mingit tabamatut kooslust kui ka ooperižanris. Tema lauljakarjääris ja täpse käe ja "kihilise" kuulmisega dirigent, möödunud kuldajastu nostalgiast ja mood­ diskograafias on Britteni loomingul üsna kes panustas 17-aastase helilooja teose in­ sa aja elutuksest. Viin on nauturlik Unn, kandev ja eriline roll: ta on korduvalt laul­ terpreteerimisel lennukusele ja kergusele, arvas Stefan Zweig. nud kõigi Britteni tähtsamate ooperite te- aga mitte kvaliteedi arvelt. Publik tunnus­ Sellesse kultuurist ja ajaloost läbi imbu­ noriosi ning pälvinud auhindu vokaalteoste tas Sterni Viini-debüüti tulise aplausiga, nud linna võib sõita pikalt ette kavatsemata salvestuste eest. Tema üks viimaseid soo­ Bostridgeile osaks saanud ovatsioonidest mis tahes ajal, kultuurset ajaviidet ja meele- loplaate koos Berliini Filharmoonikute ja rääkimata. kosutust leidub igal sammul ja mitmesugu­ Simon Rattleiga ongi "Nocturnei" salves­ ses vormis. Ajakirja Muusika toimetus kü• tus, mille viimistletud ja filigraanset esitust Kuldne orkester kuldses saalis lastas Viini ühel kevadisel nädalavahetusel pakkus ta nüüd Viini publikule. Viini Musikvereini suur saal on muusika - (11.-13. aprill) ning riisus koort linna pres- Tenorile, seitsmele sooloinstrumendile meka, mida pole tarvis põhjalikult tutvus­ tiižseimates kontserdisaalides ja ooperimaja­ ja keelpilliorkestrile loodud "Nocturne" tada. Ka võhikule vähemasti Viini Filhar­ des pakutavalt, kuid nautis ka näiteks on üks Britteni huvitavamaid ja kindlasti moonikute pidulikelt uusaastakontserti- Moldaavia etnobändi Zdob Si Zdub kontser­ ka tundelisemaid vokaalteoseid: kaheksa delt tuttav saal kuulub maailma kuulsai­ ti populaarses Ost Klubis ning kuulas Viini pilti öö ilust, saladustest, hirmudest ja mate ja hinnatuimate kontserdipaikade Poistekoori traditsioonilisel pühapäevahom- unedest, tekstideks mitme sajandi inglise hulka. 1870. aastal avatud kontserdimaja mikusel missal. poeetide luule. Bostridgei nägemus sellest Grofier Musikvereinsaal, mis kannab ka oli võluv segu mõistuspärasest ja emotsio­ Kuldse saali nime, mahutab koos kolme­ lan Bostridge - üks huvitav muusik naalsest, maitsekas tervikus puudus saja seisukohaga kaks tuhat kuulajat ning Wiener Konzerthaus on Musikvereini ja Britteni tõlgendusi vahel ähvardav senti­ on kujunenud lausa omamoodi palverän­ Riigiooperi kõrval Viini muusikaelu üks mentaalsuse maik. naku sihtpunktiks. tulipunkte. Selle esindusliku hoone seinad Bostridge alustas vaoshoitult, isegi rõ­ 12. aprilli päevasel kontserdil seisis tunnistavad ligi sajandipikkust muusika­ hutatult tagashoidlikult, lauldes lihtsalt ja Viini Filharmoonikute ees sarmikas itaalla­ ajalugu. 1913. aastal avatud hoone sisse­ loomulikult, ilma igasuguse välise teatraal­ ne Riccardo Muti, kavas Bela Bartöki õnnistamisel viibis ka keiser Franz Joseph suseta. Kuid tema hääl ja sellesse laetud Vioolakontsert ja Anton Bruckneri Teine I ning esimese kontserdi avahelideks oli pinge lummasid hetkega, viies kuulaja rän­ sümfoonia c-moll. Bartöki kontserdis so- tolleaegse Viini tõelise moehelilooja nakule mööda muusika öiseid maastikke. leeris orkestri liige Tobias Lea, kes paistis Richard Straussi "Pidulik prelüüd". Kont­ Iga pildiga lisandus uusi nüansse, üha suu­ silma hea distsipliini ja kontrollitud kõlaga, serdimaja ehituseks kulus kõigest kaks remaid kontraste ja dramaatilisemaid too­ reageerides suurepäraselt dirigendi ja teose aastat ning seda peetakse nii ehitustehnili­ ne, samas valitses kõige üle mingi seesmine lõpu poole aina koloriitsemaks muutuva selt, ruumilahenduses kui ka akustiliselt rahu, kõrvalt vaataja kontrolliv pilk. Tema partituuri nõuetele. Kontserdi naelaks ku­ üheks õnnestunumaks kontserdimajaks sirge, pisut nasaalse varjundiga hääl mee­ junes aga Bruckneri Teine sümfoonia, mis

18 muusika 6/2008 kohta võib öelda ainult kiidusõnu. Head ooperilauljad "teevad ooperit" ka CD-plaa- dil ja kontserdisaalis, selleks pole lavastust ja dekoratsioone tarviski. Harva on aga kontserdisaalis kogu esitus esitatavaga nii hästi tasakaalus, et miski suurt ei häiri ning võid rahumeeli keskenduda teosele, süve­ neda helilooja muusikasse, mitte interpree- ti. Seekord nii oli.

Ain Anger Riigiooperis, realistlik "Carmen" Volksoperis, puhastav kunst Konzerthausis Opernringil asub Riigiooper, Viini rohke­ te kontserdipaikade süda. Riigiooperi hoone oma katuseosa kaunistavate alle­ gooriliste ratsanikukujudega on pidulik ja imposantne. Fuajee ehteks on saksa ro­ mantismiajastu kunstniku Moritz von Schwindi maalitud Võluflöödi-tsükkel. Saal särab kullas ja punases. Sajand-kaks tagasi loodud ooperid tun­ duvad tänapäeval üha tinglikumad. Mitte muusika ei vanane, küll aga ooperi n-ö vi­ suaalne osa. Seetõttu veendun järjest roh­ Venepärane istumine enne teeleminekut - Katja jätab jumalaga Tihhoniga, võimukas Kabanitsa vaatab pealt. kem, kui oluline on ooperi puhul lavastus. FOTO ARMIN BARDEL 11. aprillil Viini Riigiooperis etendunud Wagneri "Lendavat Hollandlast" läksingi lasi särada kogu orkestril, eriti kullana kiis­ Imekspandava järjekindlusega laulis ta or­ vaatama eelhuviga, kuidas taas on lähene­ kavatel, kompaktsetel vaskpillidel. Loomu­ kestrile ette kõik tähtsamad teemad Mozar­ tud Wagneri lavastamisele, ja teise veel suu­ likult on väikese vahemaa tagant nii kuulsa ti "Linzi" sümfoonias ning hüüatas kõva­ rema huviga, kuidas laulab seal meie edu­ orkestri ja dirigendi kuulamine-vaatamine häälselt iga läheneva äkk-/orfe ees... No kas bass Ain Anger. Lavastuse poole pealt suur privileeg; jääb vaid üle kadestada Viini tõepoolest, Fischeri kõrval kahvatub isegi oli kõik soliidne. Christine Mielitz on koge­ publikut, kelle jaoks on see võimalus iga­ Glenn Gould! Saalis ringi piiludes mär­ nud ja sügavate mõtetega lavastaja, Dort- päevane. Hooajal 2007/2008 juhatasid Viini kasin, et üllatusest ja ebamugavusest ni- mundi ooperi kunstiline juht, kes on palju Filharmoonikuid teiste seas sellised maest­ helevaid kuulajaid oli vähemalt esimestes Wagnerit teinud. Mõningaseks üllatuseks rod nagu Georges Pretre, Nikolaus ridades peale minu veel teisigi. Kogu Viini ooperipublikule olevat siin olnud see, Harnoncourt, Valeri Gergiev, Mariss oma "vokaalse meisterlikkuse" juures ei et etendus toimub ilma vaheaegadeta - nii Jansons, Daniel Barenboim, Zubin Mehta, olnud aga maestrol orkestri üle mingit nagu Wagner seda ka ette on näinud. Selle­ Lorin Maazel ning söörid Charles erilist võluväge - tema Mozart kõlas ga mingit probleemi ei tekkinud, kaks tun­ Mackerras ja Simon Rattle. võrdlemisi tavaliselt, "kohustuslike" dü­ di etendust jälgida pole raske ning nii saab naamika- ja tempokontrastidega, tehtud tõepoolest minna sügavamale "Holland­ Viini Sümfoonikud ja laulev dirigent musikaalsusega, kuid ilma seesmise sära lase" lummuslikku maailma. Kavaraamatu 12. aprilli kontserdilt Musikvereinis lah­ ja soojuseta. intervjuus ütles Mielitz, et seda lavastust te­ kusin vastuoluliste tunnetega. Esinesid Õhtu teist poolt täitis Bartöki ooperi hes oli talle tähtis kontrastiprintsiip: Hol­ Viini linnaorkestri staatuses Viini Süm­ "Hertsog Sinihabeme loss" kontsertettekan­ landlase müütiline maailm versus tavaelu, foonikud (Wiener Symphoniker), auväär­ ne. Kaasmaalasest helilooja ekspressionismi mehelik ja naiselik alge. Lavakujunduses ne "second best" kuulsate filharmoonikute sugemetega mõttemaailm kõneles Fischeri- domineeris laevakujund, oli väga huvita­ järel. Dirigendipuldis seisis igati teenekas le silmanähtavalt rohkem. Äkitselt voogas vaid valguslahendusi. Osatäitjatest olid ja nimekas ungari päritolu dirigent Adam orkestrist vastu ilus plastiline reljeefselt võrdselt head Dalandit laulnud Ain Anger, Fischer, tegelikult mitte ei seisnud, vaid voolitud mahlakas kõla, mis juhtis kuulaja Eva Johansson Senta osas ning Klaus pigem hüppas, tantsis ja koguni laulis. Eks haaravalt läbi Bartöki ooperi müstilise ja Florian Vogt Eriku rollis. ümisevaid, nohisevaid ja muul moel hää­ kurvalt filosoofilise muinasjutusüžee. Diri­ Ain Anger on tõepoolest kõrge taseme­ litsevaid dirigente või instrumentaliste ole gent laulmisest muidugi ei loobunud, kuid ga ning väga hea lavavälimusega laulja. ju ennegi nähtud, aga nii valjuhäälset ees­ õnneks varjutasid seda suurepärased solis­ Ooperi lõppedes sai ta Viini publikult ühe lauljat kuulsin mina küll esmakordselt. tid Iris Vermillion ja James Johnson, kelle pikima aplausi. Huvitava juhuse tõttu nägin

muusika 6/2008 19 MODULATSIOON kahte osatäitjat juba teist korda. Suurepä­ rast tenorit Klaus Florian Vogti kuulsin es­ makordselt Bonnis Fidelio rollis, kus ta tu­ gev ja väljendusrikas hääl ning ekspressiiv­ ne esitusmaneer jätsid väga hea mulje. Ta on veelgi paremaks läinud, ta hääl sobib Wagneri laulmiseks (lisaks on tal ka väga hea lavakuju) ning oleks tõeliselt huvitav teda kuulda veel mõnes suuremas rollis, näiteks Tristanina "Tristanis ja Isoldes". Kahjuks ei saa samaväärseid sõnu lausuda Lendavat Hollandlast esitanud Terje Stensvoldi kohta, keda nägin aasta tagasi Berliini Deutsche Operis Scarpia osas. Tookord mõtlesin, et tal on meeldiv hääl, kuid esitus on nii kiretu. Kahjuks ei olnud nüüdki suuri muutusi toimunud. Kiretu esitusmaneeri ning temperamenditu näitle­ misega kaotab nii huvitav roll ja nii läbi­ komponeeritud ooper nagu "Lendav Hol­ landlane" kahjuks küllaltki suure osa. Harmooniline pianist Viini Volksoper on tõeline rahvaooper. Leif Ove Andsnes. Kohe majja sisenedes valitses siin positiiv­ FOTO INTERNETIST ne, muretu ning samas loominguline õhk­ kond. Volksoper ehitati 1898. aastal kui nesi klaveriõhtu Viini Konzerthausis. Peene­ misest peale. Tänaseni on käigus 1968. "Keiser Franz Josephi juubeliteater". Algul koelist ja intellektuaalset tüüpi Andsnes sai aastast pärit legendaarne ja traditsioone esitati seal sõnalavastusi, hiljem lisandusid 1997. aastal Gilmore Artist Award'i. See on loonud lavastus (Otto Schenk) koos nel­ ooper ja operett. preemia, mille kandidaate valitakse hooli­ jakümne aasta taguse lavakujunduse 12. aprillil mängiti Volksoperis "Car­ kalt ning mille pälvivad need, kes eristuvad (Rudolf Heinrich) ja kostüümidega (Erni menit". "Carmen" on väga realistlik ooper, oma erilisuse poolest. Andsnes on andnud Kniepert). Nii kujutas ooperiõhtu endast sobib paremini tänapäeva ning selle võrra uue hingamise oma maa kuulsaima heli­ ka väikest ekskursiooni teatriajalukku. on seda ka ehk kergem lavastada. Volks- looja Edvard Griegi interpretatsioonile, ta Kui vaatad Viini Riigiooperis teatri üh­ operi "Carmeni" lavaseade oli Johannes on viljakas ja tiheda esinemisgraafikuga te populaarseimat ja läbi aegade armasta­ Leiackerilt, kes on praegu Dresdeni Kujuta­ pianist, kes teeb samas kõike väga hästi. tuimat lavatükki, siis pole ilmselt mõtet vä­ va Kunsti Kõrgkoolis lavastuse ja kostüü- Vähestel vabadel hetkedel kaob ta aga Har- ga imestada, et orkester mängib veatult (sel mikujunduse ala õppejõud. Lavastus ja la­ dangeri mägedesse, nautima rahu Norra õhtul dirigeeris Donald Runnicles) või et vakujundus oli rõhutatult argine, tubaka­ looduses. laval toimetab suurepärane koosseis laul­ vabriku, kõrtsi jne miljööd lausa "lavaliselt Andsnesi mäng viimseni välja müüdud jaid, kes justkui möödaminnes võluvad inetud". Ainus lavakujunduslik kõrgstiilis Konzerthausis oli viimistletud ning tekitas publikut oma imeliste häälte, näitlejameis­ hetk saabus lõpu eel, kui Carmen ja Esca- mingil vaiksel viisil vaimustust. Kasvav terlikkuse ja läbitunnetatud rollilahendus- millo seisavad vastamisi erepunasel taustal rõõm ja harmoonia Bachi Tokaatat e-moll, tega. Peaosaliste ansamblis (Marssaliproua ning kaaslased riietavad neid tseremoniaal­ Beethoveni sonaati Es-duur op 27 nr 1 ja - Ricarda Merbeth, Octavian - Angelika selt. Lavastus oli hästi läbi mõeldud, loo­ Sibeliuse palu kuulates. Sisenemine maail­ Kirchschlager, Parun Ochs - Wolfgang mulik, lavaline liikumine hoogne, ei tekki­ ma, mis avardus Griegi Ballaadis ja Debus­ Banki, Sophie - Jane Archibald) valitses nud ainsatki tühja hetke. Koik lauljad olid sy prelüüdides. Andsnesi mäng on lõpuni kadestamisväärne keemia, päevi näinud la­ ühtlasi ka head näitlejad. Eriti silmapaistev selge ja loogiline, kõlamaailm läbipaistev, vastus töötas kui õlitatult, ilmutamata vähi­ oli Carmeni osatäitja, suurepärane ungari nüansirohke ning kõige selle all tuksumas maidki väsimuse märke. Vaatad seda nagu päritolu metsosopran Viktoria Vizin. Nii aktiivsus ja kontrollitud temperament. vana head filmi ega pahanda sugugi, et laulja kui ka näitlejana jättis samuti väga tead järgmist kaadrit peast juba ette. hea mulje Jose osatäitja tenor Mehrzad "Roosikavaleri" elav traditsioon Viini publik tõesti armastab oma kunst­ Montazeri. Koik teised rollid olid samuti Ilusa, ehkki veidi ootuspärase elamuse nikke ning oskab neid vääriliselt tunnusta­ ühtlaselt heäl tasemel. Vaid Escamillo osa- pakkus ka 13. aprillil Viini Riigiooperis da. Tulise aplausi pälvis iga ulatuslikum aa­ lahendus Sebastian Holecekilt oli teiste nähtud "Roosikavaler", Richard Straussi ria ja ansambel, ovatsioonide saatel nõuti taustal ehk liiga üheplaaniline. armastatuim ja tõenäoliselt mängituim lauljaid eesriide ette mitte ainult ooperi Minu Viini muusikaelu suurimaks ela­ ooper. See 1911. aastal valminud teos on lõppedes, vaid lausa iga vaatuse järel. museks oli norra pianisti Leif Ove Ands- Riigiooperi repertuaaris olnud selle loo­

20 muusika 6/2008 Janäceki lugu hukutavast kirest ja liikumise staatilise. Kuigi ka Janäceki slaavipärast süžeed hästi mõistvad lauljad, Viinis muutub Euroopa ajalugu, kultuuri muusika on tumedates toonides, leidis vene nagu bass Anatoli Kotšerga Ukrainast, Stella ja muusika ajalugu sealhulgas, elavaks pea­ dirigent Kirill Petrenko sellest rohkem ku­ Grigorian Gruusiast jt. aegu igal sammul ja lihtrahvast aastasadu jundeid ja kontuure kui väheütlevalt tradit­ magnetina tõmmanud turuplatsi Nasch- siooniline lavastus ja lavakujundus. Kuid Viini Kammerorkestri ja Viini Süm- markti kõrval asuv Theater an der Wien muusikaliselt oli etendus igati nauditav; foonikute kontserdil ja "Roosikavaleri" pole erand. Teater sai nime praeguseks ooperiorkestri ülesannet täitnud Viini raa­ Riigiooperis käis vaatamas Kristina maa alla viidud Wieni jõe järgi, mille kal­ dio sümfooniaorkester kõlas hästi ning so­ Kõrver; "Lendavat Hollandlast" Riigi­ dale maja 1801. aastal ehitati, eestvedajaks listid lausa suurepäraselt. Eriti särasid amee­ ooperis, "Carmenit" Volksoperis ja Leif ja taganttõukajaks Mozarti libretist ja oma rika tenorid Robert Brubaker ja Raymond Ove Andsnesi kuulas la Remmel; Viini aja Viini nimekaim teatriimpressaario Very vastavalt Borissi ja Tihhoni rollis, aga Filharmoonikute kontserdil Musikvereinis Emanuel Schikaneder. 1805. aastal esi­ ka sakslanna Melanie Dieneri Katja ja eriti ja Janäceki ooperit "Katja Kabanova" etendus Theater an der Wienis Beethoveni 68-aastase Anja Silja fuurialik Kabanitsa olid Theater an der Wienis käis vaatamas ooper "Fidelio", samal laval jõudsid esma­ suurepäraselt välja lauldud ja mängitud. Joosep Sang. kordselt kuulajate ette veel Beethoveni tei­ Ühtegi nõrka lüli polnud ka kõrvalosades, ne, kolmas, viies ja kuues sümfoonia, viiu­ mida esitasid ooperi tšehhikeelset libretot ja Reisi toetas Eesti Kultuurkapital likontsert ja neljas klaverikontsert. Teatri­ maja polnud sel ajal "päriskoduks" mitte ainult Beethoveni muusikale - aastatel Viini Riigiooperi solist Ain Anger andis 1. aprillil Lied.Bühne kontserdisarjas 1803-1805 elas püsivalt samal aadressil Musikvereini klaassaalis oma esimese //erikontserdi Austrias, klaveril saatis Linke Wienzeile 6 ka Ludwig van oma li- Jendrik Springer. Esiettekandele tulid ka Ülo Kriguli kolm laulu Indrek Hirve halisel kujul. Opereti kuldajal esietendusid tekstidele. Theater an der Wienis muu hulgas Strauss "Lied.Bühne" on juba teist aastat Viini Riigiooperi ja Musikvereini koostöös noorema "Nahkhiir", Kalmani "Tsirkus- sündinud menukas kontserdisari, mis annab ooperipublikule võimaluse oma lem- printsess" ja "Krahvinna Mariza", Lehäri miksoliste veelgi paremini tundma õppida ning samas ooperilauljatele vahelduseks "Lõbus lesk" ja "Krahv Luxemburg" ning muusikateatrile end intiimsemas kammermuusika žanris väljendada. Ühel hooajal paljud teised lemmikud. Tänasel päeval on "Lied.Bühne" raames vaid kolm kontserti. on teater hinnatud areen väga erinevatele Ain Anger on bass, kes sobib häälekasutuse ja lavalise andekuse poolest väga ettevõtmistele - statsionaarset truppi oma­ paljudesse ajastu ning karakteri poolest erinevatesse rollidesse. Viini publikul on mata on maja avanud oma uksed erineva­ olnud võimalus selles veenduda, kuuldes noort bassi nii Wagneri, Mozarti, Verdi tele gastrollidele, oratooriumikontsertidele kui ka Puccini ooperites. Kui muusikateatris seab tegelaskuju loomine oma karak­ ja nüüdismuusikale, enda korraldatud teriga teatud piirid ning tuleb arvestada ka lavastaja või dirigendi nägemusega, siis ooperiprojektidest rääkimata. //erikontserdil on võimalus neist piiridest üle astuda. Nii avaski Ain Anger Viini Aprilli tähtsündmuseks Theater an der publikule interpreedina täiesti uusi tahke. Sellele aitas kaasa huvitav, vaheldusrikas, Wienis oli Leos Janäceki ooper "Katja kuid samal ajal terviklik kontserdikava. Kabanova" (1921), mille esietendusest 13. Ain Anger lummas kuulajaid väga tundelise, sünge Mussorgski "Surma laulude aprillil sai osa ka ajakiri Muusika. Janäcek, ja tantsude" tõlgendusega, Jacques Ibert'i nukrate naiivsete Don Quijote mõtisklus­ kelle armastus venepärase vastu on hästi tega elust ja unistuste daamist Dulcineast ning suurepärase valikuga Franz teada (ta pani oma lastelegi vene nimed - Schuberti lauludest. Olga ja Vladimir), laenas ooperi süžee Mussorgski "Surma laulud ja tantsud" on teos, mida Ain Angeri esituses soo­ Aleksandr Ostrovski näidendist "Äike". See viks kindlasti ka orkestreeritud versioonis kuulda. Samas paelus kammerlik variant on lugu abielutõotuse kohustustest, keela­ väga kontrastsete emotsioonidega, peaaegu sosistava tundelise piano ja kõlava tud armastusest, kirele alla andmisest ja fortega. Nii sügavat ja ka keeleliselt läbitunnetatud Mussorgskit kuuleb Viinis harva. hukutavatest süümepiinadest. Katja langeb Noore bassi erilist avatust näitab huvi tuua "Lied.Bühne" kontserdisarja ka uut oma laulatatud mehe Tihhoni ära sõites eesti muusikat. Ülo Kriguli kolm laulu Indrek Hirve tekstidele olid helikeelelt väga oma salaarmastuse Borissi käte vahele. Kui heaks vahelduseks traditsioonilisele kammerlaulurepertuaarile ja võeti publiku külas puhkeb laastav äikesetorm, võtab poolt väga soojalt vastu. Kriguli muusika toetas Indrek Hirve luulet kohati lausa Katja seda taevase karistusena ja tunnistab piltlikult, tuues kuulajateni näiteks peegelduva valguskiire, suudlusvärina ja hapra oma salasuhte oodatust varem naasnud oksa kujundi. mehele ja pidevalt tema vastu võrke punu­ Pärast esimest lisapala, Carl Loewe "Odin's Meeresritt'i" ei tahtnud publik inter­ nud ämmale Kabanitsale üles, viskudes preete lavalt kuidagi lahkuda lasta. Ain Anger esitas lisaks veel ilma klaverisaateta Volga jõe lainetesse. Schuberti laulu "Lindenbaum" eestikeelse versiooni "Üks kask meil kasvas õues", Seda, et tegemist on tumeda looga, mis andis publikule aplodeerimishoogu veelgi juurde. püüdis igati rõhutada ka inglise lavastaja Keith Warner, kes hoidis kogu ooperi vältel Talvi Nurgamaa lava hämara, näod sünged, poosid kanged vioolamängija

muusika 6/2008 21 G. ÕTSA nim ТАШППА fTlUllSIKAKOOLI SISSEASTUfTlISinFO ÕPETATAVAD ERIALAD ÕPPEAEG - PÖHIHOOLI BAASIL 4 AASTAT. HE5HH00U BAA5IL 3 AASTAT. 2008. AA5TAL VASTUVÕTT JÄRGITIISTELE ERIALADELE: ÕPPEHEEL - EESTI HEEL X KLAVER. HLAUESSIin. OREL S KEELPILLID - VIIUL. VIOOLA, TŠELLO. KOnTRABASS, VAJAUHUD DOHUmEnDID: HLASSIHAUDE HITARR, HARF X VORmiKOHARE AVALDUS. ГЛЮА SAAB ESITADA HA ELEHTROOniUSELT HOOLI HODULEHEL X PUHHPILLID - FLÖÖT. PLOHHFLÖÖT, OBOE. HLARnET. SAHSOFOn, FAGOTT. fTIETSASARV, TROmPET. TROfTlBOOn. X PÕHI- VÕI HESHHARIDUST TÕERDAVA DOHUmERDI ORIGinAAL TUUBA, EUFOOniUm X 3 FOTOT о H ч cm) X LÖÖKPILLID X ARSTITÖERD TERVISLIKU SEISURDI KOHTA JA VÄLJAVÕTE TERVISEKAARDIST, HUS 0П FIKSEERITUD TEOSTATUD / AKORDIOn. KAHHEL VAHTSinEERimiSED. J" LAULUIIHE LAULU JA KOORIJUHTimiSE ERIALA ÕPILASHARDIDAATIDEL ESITADA TÄIERDAV AR5TITÕERD HAALEORGARITE TERVISUHU X HOORIDIRIGEERimiHE SEISURDI KOHTA. / mUUSIHATEOORIA X POP-JAZZ ERIALAD - PUHHPILLID. LÖÖKPILLID. HITARR. HOnSULTATSIOOdlD AHORDIOH. HLAUER. LAULfTHRE H 25.0Б.2008 11:00 SOLFEDZO / HELIRDAJA 12:00 ERIALA EELHUTSEÖPE EELHUTSEÕPPE SISSASTUmiSHATSED EELHUT5EÖPE 0П IDEAALRE VÕIfTIALUS HOHAREDA OTSAHOOLI П 2Б.0Б.2008 11:00 SOLFEDZO (HIRJALIH) nÖUDfTIISTE JA HESHHOnnAGA. EELHUTSEÖPPES ÕPPIJA 5АЙВ ERIALA- JA SOLFEDŽOTUflDE, SOOUI KORRAL WÕIB OSALEDA 13:00 SOLFEDZO (SUULIRE) ADSAfTIBUTES JA ORKESTRITES. R 27.06.2008 ERIALA HOOS PÕHIÕPPE ERIALAEHSAmiGA EELHUTSEÖPPES VÕIVAD ÕPPIDA HÕIH, HES: X El OLE VEEL LÖPETADUD PÖHIHOOLI VÖI UASTUVÕTUEHSAmiD / mUUSIHAÖPIRGUTESSE 0П JAAnUD LÜRH JA TAHAHS SEDA П 2Б.0Б.2008 11:00 SOLFEDZO (HIRJALIH) ЕППЕ PÕHIÕPPESSE ASTUHHIST TÄITA UÖI 13:00 SOLFEDZO (SUULIRE) X El PEA OfTIA TASET PIISAUAHS. ET ÕTSE PÕHIÕPPESSE R 27.06.2008 1000 ERIALA SISSE ASTUDA UÖI 10:00-15:00 RIIGIHEELE TEST УЕПЕ X SOOVIVAD TULLA VARAKULT EDASI ОРР1ЛПА ÖPPEHEELEGA HOOLI LÕPETARUD SISSE­ SILfTlAPAISTVATE PEDAGOOGIDE KAE ALL. ASTUJATELE (ALGUS IGAL TAlSTUnRIL) EELHUTSEÖPPES SAAB ÕPPIDA HÕIGIL ERIALADEL. USA/UFO WWW.OTSAHOOL.EDU.EE

G. ÕTSA Rim ТАШППА fTlUUSIHAKOOLI H0nT5ERDID JUUfllS P 1. JUURI HELL 17 H 4. JUUni HELL 10 Е5Т0П1А HORTSERDISAAL, ESTOniA PST 4 G. ÕTSA Rim TALLinRA fTIUUSIHAHOOL. VABADUSE VÄLJAH 4 (TIUDILASKOORIDE HORTSERT SUVEmUFE POPJAZZ OSAHOnnA ÜLEminEHUEHSAfTt HOQSTÖOS mTÜ ESTHOORFESTIGfi H 4. JUURI HELL 14 E S. JUURI HELL 10=30 TALLinRA ÕPETAJATE mAJA. RAEHOJA PLATS 14 TALURRA ÕPETAJATE mAJA, RAEKOJA PLATS 14 LAULUOSAKOnnA VOHAALAnSAmBLI EHSAm KEELPILLI ERIALAEKSAm П 5. JUUni HELL 10 E S. JUUni HELL 14 VAnALinnA mUUSIHAmAJA. UUS 16C TALURRA HESHRAAmATUHOGU, ESTORIA PST 8 HAfTimERAnSAmBLI EHSAm LAULUOSAHORRA UOHAALAnSAITlBU LÕPUEHSAfTI Н0ПТ5ЕН010 HHVII ТАШППА l/AHAUHHA PÄEVADE RA AIDES: T 3. JUURI HELL 10 R Б. JUURI HELL SO G. ÕTSA ПИЛ TALURRA fTIUUSIHAHOOL, VABADUSE VALJAH 4 EESTI AJALOOmUUSEUm, PIHH 17 POPJAZZ OSAHOHRA ÜLEminEHUEHSAfTl OTSAHOOLI ÕPILASTE HAmmERHORTSERT

T 3. JUURI HELL 14 R Б JUUni HELL 22 TALURRA HESHRAAmATUHOGU, ESTORIA PST 8 EESTI AJALOOmUUSEUm, PIKK 17 LAULUOSAKOnnA SOOLOLAULU EHSAm 90 AASTAT OTSAHOOLI HIRJUT AJALUGU VAOALinnAS

T 3. JUUni HELL 14 L 7. JUUni HELL 17 TALURRA ÕPETAJATE mAJA, RAEHOJA PLATS 14 EESTI TEATRI- JA mUUSIHAITlUUSEUm. mUÜRIVAHE 12 PUHHPILLIOSAHOnnA LÕPUEHSAfTI ROOmSAT HLASSIHAT OTSAHOOLI ROORTELT

H 4. JUURI HELL 9=30 H 18. JUURI KELL 18 TALLinnA ÕPETAJATE mAJA. RAEHOJA PLATS 14 ESTOniA HOHTSERDISAAL. ESTOfllA PST 4 HEELPILLIOSAHOnnA EHSAm [HVARTETT) LHII LERPU LÕPETAJATE HOHTSERT-AHTUS USfilPFO ШШШ'OTSAHOOL EDU.ЕЁ

muusika 6/2008 Esietendus 7.juuni 2008 • Etendused 9-12,14-^^^^^^^08^^^^^p§^d Reet Aus, Enar Tarmo, Celia Roose, Tõnu Aav, Mati Turi, Rainit3^^№urSDj^^§r Riina Maidre, Erki Laur, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Mart Koldits^^^~Wave^^^gen Opera Koor

EESTI NARG^N F/S Tl VA L PURJED HEiSKABNordeQW • ToeWliKfEeSti Kultuurkapital. Oamo.TM Produktsioon >

VÄRSKE Peeter Laul - "Reinu VAIMUSTUS kuld" Peterburist

TAMARA UNANOVA muusika aja kirja n ik

allinna Filharmoonia kontserdisar­ Imelaps või tavaline poiss? jas "Klaveripalavik" esines selle Peeter ei pea end imelapseks, ehkki tundis Taasta märtsis noor andekas pianist juba kaheaastaselt ligi viitkümmend teost, Sankt-Peterburgist Peeter Laul, eesti muu­ nende seas ka nüüd mängitud Bachi sikateadlase Rein Laulu poeg. Ta esitas Tal­ Klaverikontserti d-moll. Ta suutis vaevata linna Kammerorkestriga Bachi Klaveri­ eristada Bruckneri Üheksandat sümfoo­ kontserdi d-moll. niat Richard Straussi "Alpi sümfooniast". See oli ehe, elav musitseerimine, solisti Tema isa korraldas viktoriine, mängides HANNES HERMAKÜLA ja orkestri paeluv dialoog, mida oli esime­ klaveril fragmente erinevatest teostest, mis ETV saate "Pereelu" juht sest viimase noodini huvitav kuulata. "Selle ulatusid Tšaikovski "Pähklipurejast" orkestriga on lihtsalt võimatu halvasti män­ Stravinski "Sõduri looni". Viimase aja sügavamaid kontser­ gida," ütles Peeter Laul pärast kontserti. Muusikute peres üles kasvades teadis dielamusi on kolm. Neist esimese Tundub, et ühine musitseerimine jätkub, Peeter Laul juba varases lapsepõlves, et te­ sain mullu oktoobris USAs, tõenäoliselt juba järgmisel hooajal. mast saab pianist. "Arvan, et valisin selle Michigani osariigis Ypsilantis, kus tee juba kaheaastaselt, ise sellest muidugi esines poolteise tunni vältel vana­ Bachi Klaverikontsert d-moll kuulub midagi teadmata. Just siis tuli ilmsiks, et meister Bob Dylan. Kontserdil sai Peeter Laulu repertuaari juba viisteist aas­ mul on muusikalisi võimeid. Sealjuures ku­ lausa kolm "kärbest" ühe hinnaga, tat, kuid sellest hoolimata kõlab teos värs­ ni kolmeteistkümnenda eluaastani lõin lulli sest "eelsoojendust" tegi Amos Lee ja kelt ja elavalt. Sellel noorel muusikul, vene rohkem kui ükski teine minu vanusekaas- soojendust Elvis Costello. Seda kont­ klaverikooli parimate traditsioonide järgi­ lastest ning vaevasin sellega oma pedagoo­ serti olin oodanud kakskümmend jal, on peale tehnilise meisterlikkuse, ilusa ge," meenutab Peeter muiates. "Mängisin seitse aastat. klahvipuudutuse ning mahlaka, rikaste nüanssidega kõla veel võime vaimustuda ja siis väga halvasti. Mind see lihtsalt ei huvi­ Teise elamuse sain kontserdilt, mi­ publikut vaimustada. See aga on küllaltki tanud. Muide, esimene instrument, mida da olin oodanud umbes kaksküm­ haruldane oskus. Sealjuures ei lasku ta ku­ nelja-aastaselt mängima hakkasin, oli viiul, mend kolm aastat. Nimelt õnnestus nagi allapoole teatud taset ning ei ürita lü­ kuid sellest, jumal tänatud, ei tulnud mida­ mul Lahtis VIP-ina kuulata ansamblit hiajalise edu ja populaarsuse nimel publi­ gi välja. Mui on selle üle hea meel, sest Eppu Normaali. kule spetsiaalselt meeldida. Tema kavad on mulle eriti ei meeldi viiulirepertuaar. Seal Kolmas ja eriti sügav vaimustus alati väga läbimõeldud ja hea maitsega vali­ on suur osa Paganini, Sarasate ja Wieniaws- on pärit Tallinna Jaani kiriku värskelt tud, samuti ka tema lisapalad, see annab ki virtuooslikel teostel. Muidugi, on suure­ renoveeritud võlvide alt, kus astusid tunnistust selle noore inimese kõrgest kul­ päraseid kvartette ja kontserte, kuid siiski detsembris üles meie enda Vox tuuritasemest. vähem kui klaverirepertuaaris... Lapsena Clamantis ja Dhafer Youssef ma üldiselt ei olnud eriti usin õppima, ehk­ Tuneesiast. Eesti juurtega Peeter Laul on siin kor­ duvalt esinenud. Esimest korda oli ta Eestis ki juba tollal ei kahelnud selles, et minust konservatooriumi kolmanda kursuse üli­ saab pianist. Kasvasin üles nagu iga tavali­ õpilasena, kui andis soolokontserdi festiva­ ne poiss, kes ei suuda üle viie minuti paigal lil "Klaver '98". Pärast seda esines ta neli istuda. Nii et selles mõttes minul, erinevalt aasta hiljem festivalil "Tubin ja tema aeg" imelastest, oli lapsepõlv. Neelasin raama­ ning siis taas nelja aasta pärast, 2006. aastal tuid. Lugesin läbi kõik kogutud teosed, mis kaheteistkümnendal rahvusvahelisel meil kodus olid, armastasin muuseumides Mravinski-nimelisel festivalil Narva süm­ käia. Mängisin isaga malet, aga kogu aeg fooniaorkestriga Anatoli Štšura juhatusel. kaotasin, sellepärast see mulle eriti ei meel­ Siis esitas ta Šostakovitši Esimese klaveri­ dinud. Käisin koolis ilma eriliste muusika­ kontserdi ning andis Tallinnas ja Narvas liste edusammudeta kuni kolmeteistküm­ soolokontserdi Mussorgski ja Šostakovitši nenda eluaastani, aga pärast seda hakkasin loomingust. tõsiselt muusikaga tegelema ning jõudsin

24 muusika 6/2008 Peeter Laul on pianist, kel on võime vaimustuda ja publikut vaimustada. FOTO SERGEI TROFIMOV

oma kaaslastest ette." Peeter Laul peale Tallinna ka Tartus. Seal Sõbraks said nad Moskvas, teisel Skrjabini- mängis ta Haydni Sonaati g-moll, Šosta- nimelisel konkursil, kus Peeter Laul sai esi­ Eesti sõbra kutsel kovitši Teist sonaati ja Schuberti Sonaati B- koha ning Tanel Joamets viienda koha. Praegu kolmekümneaastane pianist, rah­ duur. Seda tüüpi tõsine, keeruline kava tõe­ Sellest ajast peale nad sõbrustavad ja Peeter vusvaheliste konkursside laureaat on listele muusikagurmaanidele on kontser­ Laul võttis rõõmuga vastu oma kolleegi Peterburi publiku lemmik, keda kodulin­ dielus küllaltki harv nähtus. kutse mängida tema klaverimuusika sarjas nas kutsutakse "Reinu kuld" (sellest hüüd­ "Olin isegi pisut mures," tunnistab "Pianissimo". nimest rääkis mulle tuntud muusikakriitik Peeter. "Selles muusikas on vähe virtuoos­ Jossif Räiskin festivalil "Tubin ja tema sust, see on väga sügav, kohati traagiline Beethovenist Skrjabinini, Schubertist aeg" 2002. aastal). muusika. Sellise kavana pole ma neid so­ Hindemithini "Olen alati väga rõõmus, kui mind naate veel kunagi mänginud. Kavavaliku Eestisse saabus Peeter Laul Prantsusmaalt, Eestisse kutsutakse. See on minu isa kodu­ soovitas Tanel Joamets, kes veenis mind, et kus ta regulaarselt annab kontserte ja sal­ maa, siin elasid minu vanaema ja vanaisa. Tartus on väga kultuurne ja muusikaliselt vestab firmale AEON. Ta on selle firma (Peeter Laulu vanaisa Heinrich Laul oli ehi­ arenenud publik. Ja tõesti: kõik läks lihtsalt nime all välja andnud kolm plaati, kahel tusinsener, kes osales pärast sõda Estonia suurepäraselt, kuulati väga tähelepanelikult. neist kõlab kammermuusika. Ühe parima teatri ülesehitamisel.) Võiks öelda, et olen Tartu on ikkagi ülikoolilinn. Ka Peterburis prantsuse tšellisti Mare Coppeyiga salves­ olnud Eestis kokku aasta-poolteist, olin va­ meeldib mulle mängida ülikoolis - seal on tasid nad Prokofjevi, Rahmaninovi, Šosta- navanematel ikka terve kuu külas. Vahepeal tänulik, kõrge intellektiga ja kõike peenelt kovitši ja Schnittke sonaate, nüüd valmis­ esinesin ma Eestis suhteliselt harva, kuid tajuv publik." tavad aga ette plaati Brahmsi sonaatidega. nüüd viimastel aastatel, jumal tänatud, on Tartusse kutsus Peeter Laulu Tanel Peale selle tuli välja veel Skrjabini plaat. olukord muutunud. Joamets, eesti pianist, kellega Laul tutvus Peeter Laul on salvestanud erinevatele Viimasel korral Eestis olles esines kümme aastat tagasi festivalil "Klaver '98". plaadifirmadele, kuid pidevam koostöö

24 muusika 3/2008 muusika 6/2008 25 seob teda just selle Pariisi plaadikompanii mööda autentsuse teemast muusikas. inimene pole millekski selliseks üldse või­ ja Peterburi firmaga Severnõje Tsvetõ. "Minu jaoks on autentsuse taotlus üsna meline. Viimasega salvestati Šostakovitši soolo- kauge mõiste. Autentne barokkmuusika Olen kuulnud ka palju kriitilisi arva­ teoste ja kahe klaveri teoste plaat. Šostako­ esitus on arvatavasti see, mida mängitakse musi tema esituste kohta, nagu näiteks: jah, vitši kahe klaveri teoseid mängib Peeter ajaloolistel instrumentidel. Kuid ma ei leia, varem mulle meeldis, aga nüüd saan aru, et Laul oma õpetajaga Sankt-Peterburgi kon­ et üks viis seda muusikat esitada tuleks see ei kõlba kuhugi. Muidugi on sellised ar­ servatooriumist, Aleksandr Sandleriga, kel­ tunnistada ainuõigeks või et siin oleks üld­ vamused lihtsalt mõttetus. Ehkki minu ar­ lega nad on salvestanud ka Glinka, Borodi- se võimalik mingit universaalset retsepti vates mõned objektiivsed probleemid tema ni ja Mussorgski loomingut neljale käele. leida. Autentsuse taotlejad lähtuvad arva­ tõlgenduses siiski on, eriti "Hästitempe­ "Mui on raske öelda, millist muusikat musest, nagu valdaksid nad mingit üldist reeritud klaviiris". Püüd olla ekstreemne eelistan. Kaksteist aastat tagasi tulid mul teadmist sellest, kuidas see muusika kõlas kõiges viib selleni, et mõnes prelüüdis ja paremini välja romantikud, aga ma armas­ kolmsada aastat tagasi. Ma kahtlen selles... fuugas tekib vastuolu ülevama sisuga ku­ tan väga Bachi, Mozartit ja Beethovenit. 20. Muidugi, võib üritada rekonstrueerida, junditega. Aga need on erandid. Tema tee­ sajandi heliloojatega on keerulisem. Püüan kuid ikkagi ei saa me teada kõiki nüansse. ne seisneb selles, et ta andis Bachi esituse sagedamini tegelda Prokofjevi, Šostakovitši, See on pigem teoreetiline teadmine, aga ajaloolisele traditsioonile teise suuna. See Hindemithi ja Messiaeniga. Sel aastal hak­ mitte musitseerimine. on kolossaalne teene. Sellise mastaabiga kasin mängima Schönberga Arvan, et on Klavessiini ma mängida ei oska, kuid annet, nagu oli Gouldil, ei ole kellelgi prae­ hädavajalik pidevalt oma silmaringi ja re­ sellegipoolest ei suuda ma keelduda nau­ gustest pianistidest. See oli unikaalne juh­ pertuaari laiendada. Igasugused piirangud dingust Bachi esitada, sellepärast mängin tum." on ohtlikud. Teisest küljest on mul, nagu teda klaveril. Mulle tundub, et Bachi muu­ Kõneldes Peeter Lauluga Glenn igal muusikul, autoreid, kellega olen olnud sika on universaalne ja võib kõlada erine­ Gouldist, küsisin, kuidas ta suhtub Gouldi kõige edukam. Minu jaoks on nendeks vatel pillidel, kas või vibrafonil või marim- väitesse, et ainult salvestus annab interpree­ Schubert, Skrjabin ja Šostakovitš. Viimasel bal, see ei muuda selle muusika olemust. dile võimaluse luua ideaalne esitus. ajal on neile lisandunud ka Brahms ja Mitte juhuslikult ei jätnud Bach märkima­ "Arvan, et mulle jääb see mõte kaugeks. Ravel. Tahaksin väga, et lisanduksid ka ta, millisel instrumendil tuleb esitada "Fuu­ Gouldi keeldumine kontserttegevusest ja Beethoven ja Bach, kuid siin on raskem gakunsti". Sellega andis ta mõista, et see otsus pühendada end ainult stuudiosalves- oma mänguga rahule jääda. Üldse on aas­ võib kõlada klavessiinil, aga ka klavessiini tusele on seotud tema meelelaadiga, tema tas ainult mõned korrad, mil oma esine­ järglasel klaveril või siis instrumentide an­ psüühikaga. Nagu teada, kartis ta suuri mistega rahul olen. Mõnda kontserti on sambliga - kvartetiga. Möödapääsmatult rahvakogunemisi ja ei võinud kannatada, meeldiv meenutada. Näiteks külalisesine- tekivad uued värvid. kui keegi teda puudutas. Peale selle oli ta mised Itaalias, kus esitasime kammermuu­ Mis puutub sellesse klaverikontserti, perfektsionist ja püüdles täiusliku esituse sikat viiuldaja Ilja Gringoltsiga või kontser­ siis tundsin seda juba kaheaastaselt, män­ poole. Aga kontserdiolukorras on ebatäp­ did Prantsusmaal Mare Coppeyiga. Siis gin aga juba viisteist aastat. Ükskord õn­ sused ja konarused vältimatud. Gould üt­ Skrjabini "Prometheuse" esitus Peterburi nestus mul osta sellest teosest hea noodi- les: "Keegi ei pahanda ju režissööri peale, Filharmoonia Suures saalis, kus mängisin väljaanne, hiljem hankisin urtexfi ja ürita­ kui ta ühe filmi jaoks võtab mitmeid duub- klaveripartiid, dirigeeris Vassili Sinaiski. sin tekste võrrelda - erinevused polnud leid. Miks siis salvestusel ei või mitut duub- Kuna olen tugevalt seotud Skrjabini muusi­ just väga suured. Üldiselt püüangi kasutada lit teha? See on täiesti loomulik, kui taotled kaga, on mul alati meeldiv osaleda selle Bachi mängimisel urtexfi" ideaalset." grandioosse teose ettekandel. Mulle nagu enamikule interpreetidele Sel hooajal pakkus filharmoonia mulle "Tulnukas" Glenn Gould ja stuudiosal- on kontakt saaliga ja publiku tagasiside hä­ väga julget projekti, tsüklit "Klaverisonaa­ vestused davajalik. Salvestus on ainult üks musitsee­ tide kolm sajandit". See tähendab viit klave­ Kõneldes teemal "Bach ja tema esitus kla­ rimise vorm. Pean ütlema, et teostega, mis riõhtut Filharmoonia Väikeses saalis. Tuleb veril," ei saa mööda Glenn Gouldist, ületa­ kontserdil hästi välja tulevad, ei õnnestu õppida uusi teoseid, näiteks Prokofjevi matust Bachi mängijast, kes viis siin läbi salvestusel sama tulemust saavutada. Kaheksandat sonaati, Hindemithi sonaate. tõelise revolutsiooni. Näiteks Skrjabin. Lindistasime aasta tagasi Peale selle on mul sel hooajal kaks soolo- "Ta avas kõigi pianistide silmad näge­ plaati tema muusikaga. See oli väga raske, kontserti Peterburi erinevates saalides. maks, kui hädavajalik on täpsus ja selge ar­ sest valida tuleb ainult üks variant, aga Lisaks tulevad esinemised teistes Venemaa tikulatsioon. Enne teda esitati Bachi ro­ Skrjabin on väga impulsiivne ja tujukas, te­ linnades, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaa­ mantilise faktuuriga, pärast teda oli juba da ei saa fikseerida mingisse kindlaksmää­ lias. Repertuaar on erinev, lühidalt öeldes võimatu nii mängida. Gouldile ei ole võrd­ ratud vormi, valida ühte varianti kümnest šedöövritekeskne." set selles, kuidas ta kuulis kogu Bachi fak­ on väga raske. Kontserdisalvestus on teine tuuri ja polüfooniat. Hoolimata sellest, kas asi, sinna jääb sisse momendi võlu - nagu Muusikas ei saa olla ühtset retsepti jagada tema põhimõtteid või ei - ta oli ju, Sofronitski plaatidel, mis on lindistatud te­ Rääkides Bachist ja tema d-moll kontser­ nagu teäda, küllaltki ekstravagantne isiksus ma kontsertidel Skrjabini muuseumis või dist, mis on kirjutatud algselt klavessiinile - ei saa eitada tema geniaalsust. Minu mee­ Moskva konservatooriumi Suures saalis. ja mida nüüd esitatakse klaveril, ei saa lest on ta nagu tulnukas: tundub, et maine On ka teoseid, mõned klassikalised so-

26 muusika 6/2008 naadid või teatud tüüpi introvertne muusi­ nud pianistid, keda üldse on väga vähe. mastan väga sümfoonilist muusikat ja kuu­ ka, mis tuleb paremini välja salvestusel. Minu arvates avaldavad Gilelsi salves­ lan seda sagedamini kui teisi muusikaliike. Näiteks Šostakovitši Teine sonaat. tused, vähemalt parimad neist, rohkem Kuid et saada dirigendiks, peab valdama muljet kui Richteri omad. Mulle tundub, et karaktereid, suutma üldistada, oskama ini­ Meie ajastul on geeniusi väga vähe Gilelsi mäng oli "fotogeenilisem" kui mesi juhtida ja nendega kontakti leida. Ma Klaverimängu kunsti geeniusteks 20. sa­ Richteril. Aga see, mida tegi Richter laval, pole oma sellistes võimetes nii kindel, selle­ jandil nimetab Peeter Laul peale Glenn ei olnud mitte lihtsalt klaverimäng, vaid pärast ma ei riski. Igaüks peab tegelema Gouldi veel Svjatoslav Richterit ja Emil miski, mida plaadid ei suuda kunagi edasi oma asjaga. Ehkki olen kunagi unistanud Gilelsit, kelle Beethoveni ja Tšaikovski esi­ anda. Sellest hoovas võimsa isiksuse maagi­ Bruckneri või Mahleri sümfoonia dirigeeri­ tused on ka praegusel ajal ületamatud list mõju. Peale selle oli Richteri repertuaar misest." ning tunduvad kordumatud. Nendest ka­ palju laiem, ta salvestas väga palju, andis Küsimusele, kas ta on rahul sellega, hest on ehk Gilels olnud mõningal määral tohutul hulgal kontserte. Selliseid isiksusi kuidas ta elukäik on kujunenud, vastab rohkem varjus. nagu Richter ja Gilels praegu pole. Üldse Peeter Laul minutitki mõtlemata: "Olen ra­ "Meil Peterburis austati Gilelsit väga, on meie ajal geeniusi väga vähe. Kunagi oli hul. Mui õnnestub praegu teha seda, mis mäletan seda juba lapsepõlvest. Moskvas rohkem... Ehkki on Grigori Sokolov - väl­ mulle meeldib, osaleda huvitavates projek­ teda pisut alahinnati, aga praegu huvi tema japaistev muusik; Radu Lupu, kes millegi­ tides. Olen küllaltki nõutud, mul on aastas vastu järjest suureneb. Hiljuti tuli välja pärast kunagi meie kanti ei tule (ka meile umbes viiskümmend kontserti, õpetan Gordoni raamat Gilelsist. (Grigori Gordon, mitte - T. [/.), Mihhail Pletnjov, kelle mõt­ konservatooriumis, mul on praegu seitse "Emil Gilels. Müüdi piiril", Moskva, 2007. - teviis pole mulle küll väga lähedane, aga ta üliõpilast - vaevalt jõuangi. Mui on suure­ T. U. ). Sellest raamatust peaaegu üheksa­ on erakordselt andekas pianist ja suur pärane perekond ja elan linnas, kus tahan kümmend protsenti on pühendatud Gilelsi meister. Praegu on ta, tõsi küll, peaaegu elada. Armastan väga Peterburit ja ei vahe­ ja Richteri vastandamisele ja sellele, kuidas täiesti dirigeerimisele üle läinud, aga arvan, taks seda mingi hinna eest ühegi teise linna alahinnatakse Gilelsit Richteriga võrreldes. et ta naaseb klaverimängu juurde - nii on vastu. Vahest ainult siis, kui tekiks mingi Mui pole sellest skandaalsest raamatust just juba varemgi olnud. ühise loominguga seotud olukord. Aga ar­ kõige parem arvamus, see pole just see, mi­ Kas Peeter Laulul pole soovi dirigeeri­ van, et vaevalt sellist olukorda tekib." da tahaks muusikust lugeda, kuid isiksused da? on muidugi kolossaalsed. Need on sündi­ "Võin sellest ainult unistada, sest ar­ Tõlkinud la Remmel

ELU ELAMUS Peeter Laul on sündinud 28. novembil 1977. aastal Leningradis (Sankt- Peterburgis) muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli tuntud muusikatead­ PAULEERIK RUMMO lane Aleksandr Dolžanski, Šostakovitši uurija, mitmete monograafiate au­ tor. Pärast kurva kuulsusega määrust 1948. aastast, kui terava kriitika alla langesid Prokofjevi ja Šostakovitši teosed, esines Dolžanski Šostakovitšit pooldava kõnega, mille eest ta vallandati Leningradi konservatooriumist ja kuulutati Šostakovitši "lipukandjaks". Peeter Laulu ema Nadežda Dolžanskaja on muusikateadlane, isa Rein Laul on muusikateooria professor Sankt-Peterburgi konservatooriumis. Muusikahariduse sai Peeter Laul Sankt-Peterburgi Muusikakeskkoolis ja Sankt-Peterburgi konservatooriumis, mille lõpetas 2000. aastal professor Aleksandr Sandleri klassis. Pärast aspirantuuri lõpetamist 2002. aastal on Peeter Laul Sankt-Peterburgi konservatooriumis klaveri eriala õppejõud. Üle aastakümnete on meelde jäänud Pärdi "Credo" esiettekanne. Teos ise on Peeter Laul on mitme rahvusvahelise konkursi laureaat. Ta on pälvinud teadagi vägev, toonane keskkond oma kolmanda koha ja eripreemia parima Bachi-esituse eest 1995. aastal Bree­ riikliku sundateismi ja agressiivse usu­ menis ning esimese koha ja eripreemia parima Schuberti sonaadi esituse vastasusega andis omalt poolt lisa. eest 1997. aastal samal konkursil. 2000. aastal sai ta esimese koha teisel rah­ Mäletan ka, et esmakordselt tundsin te­ vusvahelisel Skrjabini-nimelisel konkursil Moskvas. ravat häiritust aplausist ja teose korda­ misest, kuigi see oli ju hästi mõeldud ja Peeter Laul on andnud kontserte Prantsusmaal, Itaalias, Šveitsis, Belgias, "Credo" on lisaks oma ülimale vaimuli­ Saksamaal, Lätis, Eestis ja Venemaal Sankt-Peterburgist Kaug-Idani. kule tõsidusele kahtlemata ka puht-es- Peeter Laul on abielus, ka tema abikaasa on pianist. 10. aprillil sündis neil teetiliselt virtuoosne. Tundsin aga il­ tütar Anna. Peeter Laulu hobiks on heliplaatide kogumine. Tema kogus on mutusliku selgusega, et isiklik - kuigi 1000 CD-d ja 2000 LP-d. Lemmikheliloojaks on Schubert, lemmikkirjanikud avalik - usutunnistus ei saa olla ovat­ on Tšehhov, Dostojevski ja Puškin. sioonide objekt ja et selle ülekordamine on veider...

muusika 6/2008 27 Uus pianistide põlvkond Seitsmes Eesti pianistide konkurss NELEEVA STEINFELD pianist

23.-30. aprillini toimus seitsmes Eesti pia­ Konkursi võitja Maksim Štšura esitamas lõppvoorus Prokofjevi Kolmandat nistide konkurss, mida korraldasid Eesti klaverikontserti. Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti FOTO KRISTJAN SULOND Klaveriõpetajate Ühing. See konkurss sai alguse 1968. aastal, mil tuli võitjaks Arbo Valama. Võistluse žürii koosnes varasema­ te aastate konkursside võitjatest: prof. Arbo Valama (Kölni Muusikakõrgkool, žürii esi­ mees), Toomas Vana (Karlsruhe Muusika­ kõrgkool), Lauri Ydinmaa (EMTA), Mati Mikalai (EMTA), Ralf Taal (EMTA, Georg Õtsa nimeline Tallinna Muusikakool), Äge Juurikas (EMTA) ja Sten Lassmann (EMTA). Konkursil osales kakskümmend viis pianisti vanuses 15-31 aastat. Konkursi järel jagasid mõned žüriiliik- med muljeid toimunust. Publiku poolelt kommenteeris noorte pianistide etteasteid Leelo Kõlar. nia kontserdisaalis, mis oleks välja selgi­ leeme suhtlemises või töös ei tekkinud. tanud kogenumad mängijad. Paljudel A.V.: Esikoha osas oli žürii üksmeelne. Milline oli konkursi üldine tase? osalejatel puudub suure kava mängimise Ent meie esimesel jutuajamisel kohkusin Arbo Valdma: Eesti pianistliku taseme üle kogemus. kohutavatest kuristikest, mis liikmete va­ on mul hea meel. Siiski, konkursikava on Leelo Kõlar: Varasemate aegadega võrrel­ hel tekkisid. Teise vooru keskel plaanisin tavaliselt kahetunnine ning selle haldami­ des on eesti pianismi tase tõusnud. Kavad ka žüriist lahkumist, ent otsustasin siiski ne käib paljudele veel üle jõu. Õhkkond olid rasked ja pikad ning tihe ajakava nõu­ jääda kõikide Eesti emade-isade pärast, et saalis oli igati motiveeriv, ent kõik osale­ dis esinejalt väga head valmisolekut. Kui neil jätkuks usku ja tahtmist oma lapsi jad sellest kahjuks tuld ei võtnud. Sageli osalejad oleksid saanud teoseid ühe-kahe muusika juurde tuua. Klaverimänguga te­ jäädi igapäevase mängimise tasemele ja kaupa mängida, oleks tulemus olnud palju gelemine ei ole üksiku kõrberänduri tee see üllatas mind. Oleks vaja selles suunas parem. Kogenud mängija eelis ongi tuge­ ning ei maksa arvata, et see lõikab inimese areneda, et oleksime vastuvõtlikud igale vam läbilöögivõime. Sellepärast tuleks sotsiaalsest elust välja. Võin julgelt öelda, et motivatsioonile ja uuendusele. konkurssidest osa võtta ja neid mitte kar­ konkursil osalenud noored muusikud on Lauri Väinmaa: Arvan, et konkursi tase oli ta, sest kogemusi saab ainult lavalt. oma eakaaslaste hulgas populaarsed ning hea, üheski voorus ei esinenud ettevalmis­ neil läheb igati hästi. Soovin oma kolleegi­ tamata kavasid. Inimesed võtsid oma üles­ Kas žürii oli üksmeelne? dele žüriist vähem kandilisust oma seisu­ andeid tõsiselt ja üldine mulje on soliidne. L.V.: Žürii ei ole otsuse tegemisel kunagi kohtade kaitsmisel ja paremat kuulamisos­ Toomas Vana: Õppejõud olid tublisti üksmeelne, sest seal on erinevad inimesed, kust. Teiste kuulamine on hoopis teistsugu­ tööd teinud. Need kaod, mis stressirohkes kellel on omad kunstilised arusaamad. ne kunst kui ise mängida ja oma mängu olukorras tekkisid, sõltusid rohkem esine­ Oluline on see, et lõpuks jõutakse konsen­ kuulata. ja küpsuse astmest ja pingetaluvusest. susele, kuid see pole alati sugugi lihtne. Äge Juurikas: Konkursil võis kuulda mit­ T. V.: Kokku tulebki kutsuda võimalikult Kuidas olid valitud konkursikavad? meid säravaid esitusi, ent keskmine tase mitmekülgne žürii, et tekiks keskmine de­ A. J.: Kava valik sõltub nii osaleja soovist siiski väga kõrge ei olnud. Paljud osavõt­ mokraatlik arvamus. Sellega ei pruugi jäl­ kui ka juhendaja nägemusest. Teosed pea­ jad olid väga noored, seega oli mulje kon­ legi saalis viibiv publik nõustuda. Kuid žü- vad omavahel hästi kokku sobima, olema kursist veidi õpilaslik. Osavõtjate võime­ riiliikmete omavaheline suhtlemine oli vä­ esinejale jõukohased ning samal ajal koos­ test parema pildi saamiseks oleks pida­ ga viisakas, ladus ja efektiivne, vaatamata kõlas konkursi nõuetega. Vahel jäi mulje, nud võistluse teine voor toimuma Esto­ sellele, et arvamused alati ei ühtinud. Prob­ et liiga noorelt mängitakse üliraskeid teo-

28 muusika 6/2008 seid. Ma ei ole kindel, kas 18-aastaselt milles see seisneb. Võib-olla on vahe sel­ Maigi Pakrile, kes talle konkursiks igati peab tingimata Beethoveni hiliseid sonaa­ les, et Venemaal saavad inimesed kaks sobiva kava koostas. Eesti Kontserdi juht­ te mängima. korda nädalas erialatunde, Saksamaal aga konnale tahaks aga südamele panna, et A.V.: Enamik kavasid kannatas selle all, et ühe korra. saalis olev Steinway vajaks kiiremas korras üksteise õtsa olid lükitud teosed, mis olid L.V.: Sada aastat tagasi võis olla nähtus ni­ väljavahetamist. Mängija ei pea kontserdi parasjagu õpitud. Kavade koostamine on mega "vene kool", aga tänapäeval levib in­ olukorras välja mõtlema imenippe, et sel­ suur kunst ja sellel võiks õpetajad veidi formatsioon tõepoolest üle maailma. Tead­ lest pillist kõla kätte saada. rohkem silma peäl hoida. "Koolikohustus­ mised on kättesaadavad, peab vaid ise hu­ A.V.: Kontserdi hea valiku ja teostuse poo­ liku" programmiga tavaliselt edu ei ole. vi tundma. lest jäid silma Ruslan Strogiy Griegi klave­ Mind rõõmustas väga, et konkursil esi­ rikontserdiga ja Johan Randvere Liszti tati Beethoveni viimaseid sonaate. Pianist­ Missuguseks kujunes konkursi finaal ja Esimese klaverikontserdiga. Strogiy on likud võtted ja väljendusvahendid, mida hi­ kuidas iseloomustaksite finaliste? hästi sügav natuur, kel on suure intuitiivse line Beethoveni sonaat nõuab, sarnanevad L. V.: Finalistid olid kõik väga erinevad, tagapõhjaga võimas anne. Randvere on 21. sajandi klaverimuusika värvikate ja ela­ lähtudes juba vanusest, mis kõikus viie­ erakordselt heade võimetega muusik, kui­ vate väljendusvahenditega. Ligeti etüüdides teistkümne ja kolmekümne vahel. See tin­ gi mõned kvaliteedid vajavad veel lihvi­ sisalduv figuratiivsus on Beethoveni sonaa­ gib ka erineva mängulaadi ja prioriteedid mist. Vähem õnnestunud valikuks võib pi­ diga võrreldes palju keerulisem. Muidugi muusikateoste interpreteerimisel. Aga fi­ dada Margus Rämaa Mozartit, Andre kuuleb ära selle, kas esituse jaoks piisab esi­ naal oli igati põnev. Hinni Beethovenit ning ka Maksim Štšura tajal metafüüsilist jõudu ja energiat. Noore T.V.: Vanuse vikerkaar oli kirju, sest noo­ Prokofjevit, eriti kõlalisest küljest, sest esi­ inimese esitus on nagu huvitava website i rimal finalistil oli vanimaga n-ö pool elu tajad ei sulandunud teose kõlapildiga ühte avamine, mitte religioossete, metafüüsiliste vahet. Žüriiliikmetena püüdsime olla õig­ ning väljendus jäi puudulikuks. Riimaal ja retooriliste tähenduste lahti mängimine. lased ja vaadata, kes oma kava mõõdeta­ on tohutult rikas fantaasia, mis on tule­ L. K.: Kuigi esimeses voorus olid kohus­ vate parameetrite poolest paremini män­ värk erinevatest assotsiatsioonidest. Hinn tuslikud klassikaline sonaat ja kolm etüü­ gisid. Siin luges puhtus, eksimatus ja hea mõjus nooremate finalistide kõrval küp­ di, siis teine voor võimaldas juba palju roh­ vaimne vastupidavus. Raskes olukorras selt. Austan tema talenti ja sügavat isiksust kem vabadust. Siinkohal oligi tore vaada­ olid kõik, sest toimus ainult üks proov or­ ja mul on kahju, et minu noortel kolleegi­ ta, kui nutikaid ja maitsekaid lahendusi oli kestriga. Ja selliste teoste esitamiseks nagu del žüriis ei ole kõrvades seda skaalat, et leitud. Teinekord tekkis aga tunne, et ka­ Beethoveni Viies klaverikontsert on seda tema pakutut vastu võtta. Chopini kont­ vas olnud teosed polnud mängijale kõige ilmselgelt vähe. sert oli Jaan Õtsa jaoks suur edasiviiv sobivamad. L. K.: Andre Hinn oli kahes esimeses voo­ ülesanne ning on imetlusväärne, kuidas ta rus stabiilne, finaalis oleks oodanud te­ jõuab kahel erialal (ka trompetil) võrdselt Millised on eesti pianistide tugevaimad malt kui kogenud hea tasemega pianistilt edukas olla. Ta on uskumatu tahtejõuga küljed ja kas hakkab silma ka koolkonda­ enese suuremat maksmapanekut. Margus ning tähelepanelik kõikide mänguliste ük­ de eripära? Riimaal on hea pianistlik tase. Finaalis sikasjade suhtes. Mui on väga kahju, et ta A. J.: Olles ise lähemalt kokku puutunud ebaõnnestus tal Mozarti kontsert, puudu ei saanud finaalis kohta. Štšura on helge vene pianismiga, võin öelda, et eesti pia- jäi harmoonilisest koostööst ja dialoogist tulevikuga pianist. Tal on väga artistlik ke­ nism kaldub ratsionaalsuse poole, ehkki orkestriga. Maksim Štšura mängus on hakeel, mis veenab ka mittemuusikuid. mõjutusi on nii saksa kui vene klaverikoo­ tunda suurt sisemist energiat ning temast Olen kindel, et peagi suubub ta n-ö süga­ list. õhkub tugevat tahet. Ruslan Strogiy puhul vamasse vette ning hakkab märkama sti­ T.V.: Koolkondlikku eripära ma ei märka. naudin tema temperamenti ja muusika listilisi erinevusi, laiendades ka kõlalist Rahvuslikud eripärad on tänapäeval pea­ kaudu publikuga suhtlemist. Vahel on väljendusruumi. Ta oli üks väheseid, kes aegu kadunud. Varem räägiti, et on ole­ tunne, et ei mängi mitte 15-aastane poiss, võttis võistlust väga tõsiselt ning kelle tase mas vene kool, ent mina ei saa küll aru, vaid küps täiskasvanu. Au tuleb anda oli kõigis voorudes ühtlane.

VII Eesti pianistide konkursi tulemused I koht ja Eesti Kontserdi eripreemia: esinemine rahvusvahelisel festivalil "Klaver '08" - Maksim Štšura (EMTA, õp Ivari Ilja) II koht ja eripreemia Bachi Prantsuse süidi nr 6 esituse eest - Ruslan Strogiy (TMKK, õp Maigi Pakri) Finalisti diplom ja Heliloojate Liidu eripreemia Helena Tulve teose "Kolm laulu" esituse eest - Margus Rämaa (Kölni Muusikakõrgkool, õp Arbo Valdma) Finalisti diplom, Eesti Kontserdi eripreemia: esinemine rahvusvahelisel festivalil "Klaver '08" ja eripreemia Tubina Ballaadi esituse eest - Andre Hinn (Kölni Muusikakõrgkool, õp Arbo Valdma) Finalisti diplom - Jaan Ots (EMTA, õp Mati Mikalai) ja Johan Randvere (TMKK, õp Marja Jürisson ja Ivari Ilja) Eesti Klaveriõpetajate Ühingu preemia ja eripreemia Lepo Sumera teoste esituse eest - Aleksandra Kamenskaja (TMKK, õp Kersti Sumera ja Ivari Ilja)

muusika 6/2008 29 Puhkpillimängijate mõõduvõtt Tartus OLAVI KASEMA EMTA saksofoniprofessor

esti interpreetide konkurss puhkpilli­ Tallinna Muusikakeskkool ning samuti instrumentidega piiratumad. Siin on mõt­ dele 2008. Esimene voor: puupillid ERSO, Vanemuise orkester ja Politsei- lemisainet muusikaametnikele, kuidas abis­ 10. ja 11. aprillil Tartu Linnamuu­ orkester. tada säravat solisti ja selle kaudu muuta seumis; vaskpillid 11. aprillil Õpetajate rikkamaks meie kontserdielu. Seminari saalis. Teine voor 12. aprillil Konkursi kõrghetked Jaan Ots osutus seekord kolmest ven­ Õpetajate Seminari saalis. Laureaatide Suurimaid elamusi pakkus lõppkontsert, nast edukaimaks, võitis žürii poolehoiu mõ­ kontsert 13. aprillil Vanemuise kontserdi­ kuhu valiti esinema üks esindaja igalt eri­ lemas voorus ja oli kindel ka lõppkontserdil. saalis, kaastegev ERSO, dirigent Toomas alalt: II ja III koha omanikud klaveri saatel Imetlusväärne, et ta suudab olla samavõrra Vavilov. ning I preemia võitjad sümfooniaorkestri­ hea ka pianistina (aprilli lõpul toimunud ga. Üks suurüllatajaid oli kahtlemata oboe- klaverikonkursil mängis ta end finaali!). Veidi ajaloost ja korraldajatest mängija Heli Ernits, musikaalne ja tehni­ Andres Kontus pani viimase esinejana Kui mitte arvestada 2006. aastal Eesti liselt kindel, igati nauditav läbi kogu kon­ kogu üritusele väärika punkti. Nii profes­ Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaa­ kursi. Kreete Perandi metsasarvel on vaa­ sionaalne ja muusikaliselt veenev! lis korraldatud ühepäevast võistlust tamata noorusele juba eelnevalt mitmel Eelmiste päevade positiivsete hetkede­ Kultuurkapitali stipendiumidele, toimus võistlusel silma paistnud ja jääb vaid üle na jäi esimesest voorust meelde flöödimän- eelmine kahevooruline vabariiklik inter­ soovida, et areng jätkuks. Miikael Mägila gija Mari-Liis Vihermäe suure dünaamili­ preetide konkurss puhk- ja löökpillimän- saksofonil esines tõusvas joones. Vaata­ se skaala ja ilusa tämbriga pillitoon ning gijatele (tolleaegses arvestuses kümnes) mata üsna kahvatule algusele suutis ta end loogiline (vahest ilma välise atraktiivsuse­ 1986. aasta novembris. Neljateistkümnen­ tõestada teises voorus ja tulla auhinnalise­ ta?) musitseerimine. Kirkalt paistis silma dal vabariiklikul konkursil 1990. aastal le kohale. Fagotimängija Mari Kalmet on oboemängija Riivo Kallasmaa, kes väga osalesid ainult puupillimängijad. tahtejõuline ja hea keskendumisvõimega, hingestatult esitas Schumanni "Kolm ro­ Kaks aastat tagasi käis tollane Vane­ suudab tulevikus kindlasti enamat. See­ manssi". Head olid Riina Kalmeti esituses muise peadirigent Toomas Vavilov välja kord jäi veidi puudu lõppviimistlusest. Takemitsu ja Miikael Mägila esituses Noda uue idee kõiki puhkpille kaasavast konkur­ Helena Tuuling, üks kolmest endale juba sooloteosed. Teises voorus pälvis kõrvuti sist. Idee teostajaks sai Eesti Puhkpillimuu­ tuntust kogunud noorest klarnetimängi­ esikoha võitnutega enim tähelepanu Aarne sika Ühing koostöös EMTA puhkpilliosa- jast, on romantiline, nõtke tooniga ja küt­ Õtsa laitmatult mängitud Haydni Trompeti- konnaga. Toetasid Eesti Kultuurkapital, kestav muusik. Kohatine ebastabiilsus ei kontsert. Kuulama panid end ka Kreete Eesti Kontsert, Tallinna Filharmoonia, võimaldanud hetkel kahjuks rohkemat Perandi, Johannes Kiik ja Toomas Vana. Pärnu Filharmoonia, Narva Linnaorkester, saavutada. ERSO, Klassikaraadio, EMTA, Tartu linna­ Orkestriga esinemine on igale noorele Mõnda kriitilisemat valitsus ja Kultuuriministeerium. solistile eriline sündmus ning publiku ja Nagu ikka, oli nii õnnestumisi kui ka alla Žürii oli rahvusvaheline. Esimeses voo­ lõppkontserdil ka žürii poolt põnevusega võimete esinemist. Mõningase pettumuse rus hindasid puupille Stig Bengtson oodatud. Kas parimaks tunnistatud inter­ valmistas saksofonistide ühtlaselt kahvatu (Rootsi), Joel Versavaud (Prantsusmaa), preet suudab end sellises olukorras kehtes­ ülesastumine esimeses voorus. Ei suude­ Jel-Inge Stevensson (Rootsi) ning vaskpille tada? Kas ta oskab koos dirigendiga teha tud kohaneda saali akustikaga, võis kuul­ Viktor Sumerkin (Venemaa), Arvidas suurest kollektiivist enda liitlase, säilitades da halba keele tööd, subtooni ja vähe oli Klišans (Läti) ja Andres Siitan (Eesti). seejuures muusikalise vabaduse? Usun, et muusikat. Klarnetistide puhul häirisid Teises voorus hinnati esinejaid ühiselt. seekord jäid kõik osapooled rahule. "kiksud" kohati jäi puudu heast kõlast ja Osales 32 noort puhkpillimängijat: ka­ Oksana Sinko va on juba väljakujune­ tehnilisest korrektsusest, kuid siin päästsid heksa flöödi, kolm oboe, seitse klarneti, nud muusik, artistlik, emotsionaalne ja vir­ üldmulje liidrid. Seni olen alati nautinud kaks fagoti, kuus saksofoni, kolm metsasar­ tuoosne, naudib musitseerimist ning paneb Tõnu Kalmu musitseerimist, kuid seekord ve, seitse trompeti ja viis trombooni eri­ end kuulama, tõeline anne. Minu ja nii segas mingi ülepüütud "nipitamine", mis alalt. Valdavalt EMTA üliõpilased, kuid mõnegi teise jaoks jääb tema puhul küsi­ mõjus maneerlikult. esindatud oli ka Sibeliuse Akadeemia, museks vanamoodne puust pill, mille kõla­ Mõnele puupillimängijale soovitaksin Tartu Elleri kool, Tallinna Õtsa kool, lised võimalused on võrreldes tänapäeva kontrollida oma liikumist peegli ees. Laval

30 muusika 6/2008 Võidukad virtuoosid Oksana Sinkova, Jaan Ots ja Andres Kontus. FOTOD ERAKOGUST

peab end vabalt tundma, kuid esinemist ei Andres Siitani arvates tuleb luua süs­ raldamise süsteem, eelkõige rahastamine. saa muuta pilliga tantsimiseks ega tohiks teem võistluste korraldamiseks ning muuta Lõpetada võiks Viktor Sumerkini sõna fraasialgusi kükkidega markeerida. nende toimumine regulaarseks, et tekiks dega, millega ta viimasel õhtul osalejate traditsioon. Teda üllatas meeldivalt vaskpil- poole pöördus: "Aitäh nende pidupäevade Mida arvas žürii? limängijate kõrge tase. Juba esimeses voo­ eest! Aitäh selle eest, et olete praegusel nii Žüriiliikmed hindasid konkursi taset tippu­ rus eristusid Perandi (ka metsasarvel on jä­ paljude ahvatluste ajal jäänud muusika de osas kõrgeks. Viktor Sumerkini arvates relkasvu!), Otsad trompetil ja muidugi juurde!" olid muusikalisteks liidriteks Sinkova, Kontus tromboonil. Lõppkontserdil orkest­ Ernits, Ots ja Kontus, kes kuuluvad juba riga esinenutest köitsid teda enim Sinkova praegu nn rahvusvahelisse seltskonda. ja Kontus. Siitan pidas õigeks korraldajate KONKURSI LAUREAADID Nemad määravadki ära meie muusikakul­ otsust kutsuda hindajateks rahvusvaheline tuuri tuleviku. Teised auhinnasaajad peak­ žürii, kes ei ole seotud siinsete koolidega. Flööt I - Oksana Sinkova sid tema arvates koos pedagoogidega veel Kerge oli töötada, otsused olid üksmeelsed. III - Leonora Palu ja veidi pingutama, et likvideerida mõningaid Dirigent Toomas Vavilov jäi üritusega Karina Vološina koolilisi probleeme. Sumerkin rõhutas rahule ja toonitas selle tähtsust noorte pilli­ Oboe II - Heli Ernits omavahelises vestluses eriliselt just õpetaja mängijate jaoks. Koik pidid end kokku võt­ Diplom Riivo Kallasmaa osa, kelle ülesanne on õigesti õpetada, sest ma ja kiiresti palju tööd tegema. Konkursil Klarnet II - Helena Tuuling orkestris ja ansamblis vajatakse solistide esinemine oli midagi muud kui eksamil või III - Heimo Hodanjonok kõrval ka häid teise ja kolmanda hääle män­ osakonnakontserdil mängimine, hoopis Fagott III - Mari Kalmet gijaid. Veel juhtis ta tähelepanu vajadusele erilisem kogemus. Rõõmustas toetajate Saksofon II - Miikael Mägila korraldada konkursse regulaarselt. rohkus, kogu ettevõtmine leidis piisavalt Metsasarv III - Kreete Perandi Zürii liige Stig Bengtson: "Vahel unus­ kajastamist, lõppkontserdi kandis üle Rah- Diplom Silver Mesi tasin, et olen žüriis, ja kuulasin muusikuid vusringhääling. Parimatele pakuti lindista- Trompet I - Jaan Ots nagu kontserdil." Ka tema arvates eraldusid misaegu ja esinemisvõimalusi. III - Aarne Ots võistlejate hulgast selgelt tipud, kes võiksid III - Neeme Ots teistele väga heaks eeskujuks olla. Tagasi mõeldes ja tulevikku vaadates III - Mihkel Kallip Kjell-Inge Stevensson arutles laiemalt Ühe asjana sai selgeks, et konkursse on Tromboon I - Andres Kontus muusikas võistlemise üle, pidades seda vä­ võimalik korraldada ka mujal kui Tallin­ III - Johannes Kiik ga vajalikuks, oluliseks lüliks muusikalise nas, leidub sobivaid ruume, korraldajaid III - Toomas Vana hariduse süsteemis. Konkursil on võimalus ning abilisi. Teisalt kergitab see aga mär­ tajuda oma võimeid, proovida end erilises gatavalt ürituse maksumust - osavõtjate, Eripreemiad miljöös ja samas näidata oma oskusi üldsu­ kontsertmeistrite, õppejõudude ja osalt OKSANA SINKOVA: neli tundi lindis- sele, kolleegidele ning tulevastele tööandja­ korraldajategi transport, majutus, päeva­ tusaega Klassikaraadios, kontserdid tele. Tulemus on loomulikult tähtis, kuid rahad. Lõppkontserdiks toodi kohale or­ sarjas "Noored talendid" Eesti Kont­ iga osalenu jaoks on veel tähtsam töö, mida kester Tallinnast. Tartu muusikaelu on pii­ serdilt, esinemine Narva Linnaorkest­ ettevalmistuse ajal tehti. savalt vilgas ning suhteliselt hõreda publi­ riga, Tallinna Filharmoonia preemia Joel Versavaudga vestlesime pikemalt ku järgi otsustades jäi kohapealne huvi JAAN OTS: neli tundi lindistusaega pärast esimest vooru. Ta oli veidi pettunud, oodatust väiksemaks (samal ajal toimus Klassikaraadios, Pärnu Linnaorkestri et saksofonimängijate hulgas puudusid vää­ veel teinegi konkurss). Tallinnas olnuks preemia rilised liidrid. Mitmed osavõtjad mängisid kuulajate seas kindlasti arvukamalt muu- ANDRES KONTUS: neli tundi lindis­ ilma vaimustuseta, tehti nagu "tööd", liiga sikaõppureid. tusaega Klassikaraadios, kontserdid palju esines kõlalist praaki. Pärast teist voo­ Veel sai selgeks, ja seda toonitasid pal­ sarjas "Noored talendid" ru ta siiski leebus ja mainis, et päris hea oli jud, et oluline on muuta konkursid regulaar­ HELI ERNITS: EMTA preemia (õppe­ üle hulga aja Dubois' kontserti kuulata. seks, samuti vajaks läbimõtlemist kogu kor­ reis)

muusika 6/2008 31 HOMMAGE Isa keelu kiuste muusikuks Harfimängija Silvia Tobias 100

TIIU TOSSO muusikateadlane

ilvia (Sylvia) Tobias sündis Luise ja originaalis lugeda. kunagi siinsetes kirikutes harfi- või kandle- Rudolf Tobiase esimese tütrena Türgis elas Silvia Tobias ligi kaks aastat. mängu. Prl. Tobias, kes möödunud kevadel STeplices, praegusel Tšehhimaal 24. Aastal 1933 kutsuti ta Ankara Riikliku Berliinis konservatooriumi lõpetas, esines mail 1908. Harfikunstnik ja -pedagoog Filharmooniaorkestri harfimängija kohale, esmakordselt kui küpse kunstnik. elas ja töötas suurema osa oma elust küll kuhu soovis asuda seitseteist muusikut. Harfimängijaid ja neid instrumente lei­ Eestis, kuid saatus viis teda nii noorena Kuigi orkestri nõudmised olid kõrged, osu­ dub kogu maailmas vähe. Kui tõeline asja­ kui ka vanemas eas maailma eri paikades­ tus valituks just noor ja paljutõotav, hea ha­ tundja mängib sellel pillil, on harfimäng ha­ se. ridusega Silvia Tobias. Ta sai prii sõidu ja ruldaselt ilus ja kuulata nauditav. ülalpidamise ning 200 Türgi naela kuus. Noor kunstnik on seni kõikjal leidnud Ühes intervjuus räägib Silvia Tobias oma Selle eest pidi orkestris mängima ja ka kon­ sooja vastuvõtu ja ta kunst tunnustamist. muusikuks saamisest järgmiselt:1 servatooriumis õpetama. Välismaalaste ra­ Prl. Tobias sooviks meeleldi jääda alaliselt Mäletan, et lapsena magasin isa töötoa kendamine riiklikus orkestris ja koolis oli Eestisse, kui peaks selguma siin elatumisvõi- kõrval. Minu isa Rudolf Tobias armastas tolleaegses Türgis harv nähtus. malusi. töötada öösiti. Chopini, Schumanni jt pa­ Harfikunstnik Tobias oli viiekümneliikme- Tallinnlasil on võimalus kuulda teda 18. lad vaheldusid improvisatsioonidega. Siis lises orkestris ainus naine. Mängida tuli nii okt Pühavaimu kirikus, kus mängib Mozarti aga jäi kõik vaikseks - isal oli muusikaline rahvakontsertidel kui ka diplomaatilistel C-duur ja Händeli harfikontserte. Kaastegev mõte leitud ja ta hakkas kirjutama. Sellistes koosviibimistel, millest võttis osa ka presi­ orelil Paul Pressnikoff. tinginiustes võib tekkida muusika vastu kas dent Atatürk. Mõnikord pidid orkestriliik- Prl Tobias on õppinud prof M. Saali juu­ huvi või vastumeelsus. Minus tekkis huvi, med esinema ka sooloettekannetega presi­ res ja kahel korral saanud Beethoveni sti­ tahtmine mängida ja ise luua muusikat. Isa dendi ja valitsuse liikmete ees. Selliste esi­ pendiumi osaliseks. aga keelas muusika õppimise ära, sest pidas nemiste repertuaar koosnes peamiselt lääne muusiku elukutset naiste jaoks liiga ras­ klassikast, kuid Silvia Tobias esitas ka Anton Kasemets kirjutab: keks. Õppisin siiski klaverit ja proovisin ka Rudolf Tobiase loomingut ja pälvis võimu­ Harf on orientaalse päritoluga instrument ise viisikesi luua. Hiljem, pärast isa surma, kandjate komplimente. ja ta tämbriski on orientaalset salapärasust hakkasin ikkagi muusikat õppima. Ema Nii kestis see aastani 1935, kui üks tür­ ja unistavust. soovil harfi. gi neiu tema neljast õpilasest sai orkestris Ta sõrmede tehnika on arendatud oma Meenub, et pooleldi kavalusega veendi harfimängija koha ja Silvia Tobias sõitis raske instrumendi täieliku valitsemiseni. mind oma kompositsioone näitama ja ette Eestisse. Äratõmme on tal kindel ja pehme, ilma rebi­ mängima professor Schreckerile, kes siis soo­ Töö jätkus aastatel 1935-1970 Estonia mise karmuseta, arpedziaatod täidetakse vitas mind Berliini Muusikaülikooli teatri orkestris ja 1938-1969 harfiõppejõu- viimistletud ühtlusega, teemade markeerimi­ (Berliner Hochschule für Musik) professorile na Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. ne (näit. Baehi prelüüdis) sünnib ilmekalt ja Max Saalile õpilaseks, kelle käe all lõpetasin­ Tema õpilaste hulgas on olnud Olga Nurk, kumeralt, glissandod on sujuvad ja vajaduse gi 1931 harfi erialal. Lisaks õppisin veel Irene Tatar-Kuprianov, Elfriede Uustalu, korral ka täis sära, flažoletid hõljuvad hea kompositsiooni Gmeindeli, Schönbergi ja Sinaida Wakl-Bogdanowskaja jt. Silvia kandvusega, sõnaga kõik tehnilised erivõtted Hindemithi juures. Komponeerinud olen Tobias esines üllatavalt palju ka solistina ja teostatakse kindluse ja küpsusega, tänu mil­ küll ainult oma lõbuks. ansamblistina. Oli ju harf soolopillina kül­ lele ka raskeimadki ülesanded leiavad lahen­ Pärast lõpetamist mängisin mitmel pool laltki harva esinev instrument. Kriitikud ei dust meisterliku enesestmõistetavusega. Saksamaal, siis aga kutsuti Ankara sümfoo• olnud kiitmisega kitsid:2 Irina Kuprianov oli oma õpetajale vääri• niaorkestrisse. Mulle meeldis väga türgi rah­ kaks partneriks. va muusika, samuti elu-oluja kirjandus. Sylvia Tobiase harfiõhtu Tallinnas 21. X Oma kontserdi kava olid kunstnikud Üldse on mind alati huvitanud idamaade 1931. koostand hea maitsega ja vaheldusküllase kirjandus. Minu onu elas pikemat aega Pühavaimu kirikus pühapäeval, 18. skp ku­ mitmekesidusega, alates klassikutest ja lõpe­ Hiinas ja tema kaudu tekkis huvi ka hiina junes haruldaseks muusika-õhtuks. Oleme tades modernistidega. Neist osutusid menu­ keele ja kirjanduse vastu. Õppisin nii palju ju harjunud kirikus peale oreli ainult puhk­ kaimaks muidugi sellised, kus harfi omapä• hiina keelt, et võin nüüd hiina kirjandust pillide koore ja viiulit kuulma, aga ei veel raseid kõlaejekte ja tehnilisi võtteid on suu-

32 muusika 6/2008 rema oskuslikkusega ära kasutatud, nagu Daquini graatsiline "Kägu" efektseflazolettidemänguga, Tournieri groteskne "Maagiline linnupuur", Debussy omapärased tantsud, eriti "Danse profane" - kõik kahele harfile.

Silvia Tobias tegeles palju oma isa loomingu tutvustamisega. Ka Eduard Tubinaga oli tal kirjavahetus, kus muu hulgas arutati Rudolf Tobiase prelüüdide orkestreerimist. MUUSIKAID Tubin kirjutab 1938. aastal:' VILJANDIS

V.a. prl. S. Tobias! Suurim tänu Teile nähtud vaeva eest. Valisin välja ühe fuuga juur­ de sobiva prelüüdi ja orkestreerin seda praegu. Need prelüüdid on kõik väga ilusad ja ma imestan, miks meie organistid neid senini nii vähe on mänginud. Olen selle nädala lõpul Tallinnas. Katsun siis Teiega ühendust N 05.06. kl 19 Pärimusmuusika Ait (väike saal) saada, et läbirääkida mõningate R. Tobiase teoseid puudutavate kü• ALBAN FAUST (torupill, nyckelharpa, Rootsi) simuste üle, mis mind väga huvitavad. R 06.06. kl 17 Pärimusmuusika Ait Parimate tervitustega Eduard Tubin SILVI VRAIT & SÕBRAD «Eesti muusika läbi aegade» 1972. aastal õnnestus pensionile jäänud Silvia Tobiasel lahkuda Nõukogude Eestist ja minna oma õdede juurde Ameerika L 07.06. kl 18 Jaani kirik Ühendriikidesse. Ka seal jätkas ta kontserttegevust. 1973. aastal TÕNIS MÄGI, andis ta kontserdi New Yorgis CAMI Hallis. Järgnesid veel mit­ OLEG PISSARENKO, med esinemised solistina, kuni haigus ta koduseinte vahele sul­ AHTO ABNER ges.

Õed Silvia Tobias, Helen Tobias-Duesberg ja Beatrice Schaubler- E 14.07. kl 20 Pärimusmuusika Ait Tobias elasid New Yorgis ühes majas. 28. detsembri varahommi­ RANAS - DUO PORTENO DE TANGO kul 1985 puhkes korteris tulekahju. Ajalehesõnum teatab kuivas- (Argentiina) jalikult: ' Washington Heights'is puhkes tulekahju kell 5.16 Sylvia Tobiase К 16.07. kl 20 Pärimusmuusika Ait (74) ja tema õe Helen Duesbergi (66) esimese korruse korteris CRISTAL HARMONY (Venemaa) Sickles Avenue 25. Magamistuba oli täielikult leekides, kui tuletõr­ jujad kohale jõudsid. R 08.08. kl 20 Pärimusmuusika Ait Duesberg pääses tulest, kuid sai vingumürgituse. Tobiase keha SERGIO BASTOS & leiti magamistoast. Duesberg ja teine õde Beatrice Schaubler, kes sa­ RAIVO TAFENAU KVINTETT muti elab selles majas, olid šokis.

Silvia Tobiase leinatalitus toimus New Yorgis Pauluse eesti kiri­ Kontsertide pääsmed eelmüügis PILETILEVIS ja STATOILIS. INTERNETIS: www.piletilevi.ee (Muusika Viljandi Büroo) kus 1986. aasta jaanuaris. INFO: www.nadal.viljandi.ee; www.viljandimaa.ee/vanamusa; Rudolf Tobiase viiest lapsest noorim, tütar Helen Tobias- www.folk.ee Duesberg sündis 11. VII 1919 New Yorgis, ta on organist ja heli­ Muusikasündmus looja, õppinud Tallinna Konservatooriumis, Berliini muusikaüli­ toetajad/koostööpartnerid: SAKSA koolis, New Yorgi Guilmanti orelikoolis ja Manhattani muusika­ .. KULTUURIKEVAD koolis. Viimases töötas ta ise õpetajana, tegutsedes pidevalt ka or­ ,<"r> ganistina. Tema looming lähtub peamiselt klassikalistest eeskuju­ SY/2 MIVAR dest, kuid on mõjutatud ka eesti rahvamuusikast. Olulisel kohal on UUESU О VILJANDI

1978. aastal loodud Reekviem. Kultuunminifteenu PRINT BEST lakata TRÜKIKODA 1 Sirp ja Vasar 24. V 1968 2 SE Rahvaleht 18. XII 1939. В 'ETMMi fond. M 312. ОС 4 Daily News 29. XII 19X5. W -^^

muusika 6/2008 33 BAGATELLID * EESTI

Eesti Seisatagem Muusikanõukogu Viljandis! Informatsioonimüra ja halbade emotsioonide kuhja üldkoosolek sees elades võib tunduda, et kõik kaunis ja head asjad on elust otsekui pühitud, kuid võin kinnitada, et sei- satamine ning kõrvateritamine nende muutumatute 15. aprillil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias iga kahe aasta tagant väärtuste juures, mis peidus varajases muusikas, või­ läbi viidav Eesti Muusikanõukogu üldkoosolek. Koosoleku päevakava sisal­ vad meid taas tõelisele elule äratada. Jah, niisama liht­ das EMNi uue juhatuse valimist, aruandeid viimastel muusika-aastatel toi­ ne see ongi - jää vaid seisma, kuulata, fokuseeri oma munust ning ettekandeid Eesti muusikaelu võimalustest ja probleemidest. pilk, proovi unustada mured ja oledki imede maail­ Üks osa ettekandeid käsitles Euroopa Liidu struktuurifondide ja prog­ mas. Maailmas, kus valitseb ilu ja harmoonia, ülevad rammide rahastamisvõimalusi. Neid teemasid avasid Karel Zova Eesti mõtted, head soovid ja emotsioonid ning meeletu te- Instituudist ja Marge Kliimask Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regio­ gutsemisrõõm. Seda viimast saab eriti kogeda Eesti naalarengu divisjonist. Madli-Liis Parts ja Aivar Tõnso tutvustasid eelseis­ noorte vanamuusikute järjekordses etenduses "Pere- va hiidprojektiga "Tallinn - kultuuripealinn 2011" seonduvaid võimalusi. grinus" meie juba kuuendas suurprojektis, kus oope- Peep Lassmann andis ülevaate Eesti Muusikanõukogu tegevusest aas­ rimõõtmetega lavastus umbes saja osavõtjaga sünnib tatel 2006-2007. Eesti Muusikanõukogu juhatuse liikmed osalevad palju­ vaid kolme päevaga! des otsustuskogudes, nagu Kultuurkapital, Kultuuriministeeriumi komis­ Viljandi Vanamuusika Festivali mõttemaailm on jonid, kutsenõukogud, loomenõukogud, koolinõukogud, samuti Kultuuri­ alati laste ümber keerelnud, soovime pakkuda eeskätt ministeeriumi ekspertprogrammides. EMNi juhatus nõustab vajaduse neile tegutsemisrõõmu ja maailmatasemel kontserte, korral ka Kultuuriministeeriumi erinevaid programme. Eesti muusikaelu aga sellest saab mõistagi osa kogu meie kontserdipublik. arengut neil aastatel analüüsides ütles Peep Lassmann, et eesti muusika- Esitleme seekord legendaarse ansambli Hesperion maastik tundub olevat hästi välja kujunenud, muusikaelu on mitmekesine XX solisti Jose Miguel Morenot (Hispaania, lauto) ja ja eesti muusika saavutab järjest rohkem rahvusvahelist kõlapinda. Oleks inglaste The Hilliard Ensemble ja maailmakuulsa vaja statistikat, kui palju eesti muusikuid elab ja töötab teistes riikides. seksteti The Kings Singers järglast, ansamblit Amar- Probleemiks on Eesti väike rahvaarv ja sündivuse langus, samuti rahas- cord (vokaalkvintett, Saksamaa). Samuti rahvusvahe­ tamisprobleemid. Murettekitav on ka muusiku elukutse prestiiži langus. lise ansambli "alla polacca" (Poola-Saksamaa) harul­ Oluliseks osaks EMNi üldkoosolekul oli vestlusring, mida juhtisid dase barokktrompeti muusikapidu. Toomas Siitan, Andres Mustonen ja Erkki-Sven Tüür. Vestlusel osales Festival on ikka väärtustanud erilisi hooneid aktiivselt ka kultuuriminister Laine Jänes. Andres Mustonen tõi esile Viljandis. Paar aastat tagasi, kui lõime silla toona veel muusiku elukutse prestiiži küsimuse ning kõneles probleemidest meedia­ varemetes Pärimusmuusika Aida ja linna kultuurielu ga. Ta suhtus taunivalt negatiivse ja vähekultuurse teabe rohkusesse aja­ vahel, on meil nüüd hea meel tutvustada juba valmi­ kirjanduses. Erkki-Sven Tüür mainis, et tuleb tegelda haridusküsimustega nud hoonet, tema ajalugu, seoseid Viljandiga. Kõike ning teadvustada seda, et kunsti vallas peituv loovus arendab iga inimest. seda vahendab Corelli Consort koos erudeeritud Toomas Siitani sõnul oleks ühiskonnale ehk vaja pakkuda positiivset re­ kunstiteadlase Jüri Kuuskemaaga. Eriti hea meel on, toorikat, n-ö kultuurialast lühiloosungit. et saame kuulata lausa eesti oma barokkmuusikat. Kultuuriminister Laine Jänes mainis, et muusika saab ministeeriumi Johann Valentin Mederi, Eestis tegutsenud helilooja, eraldatud rahast üksteist protsenti ja on eralduste suuruselt kolmandal ko­ organisti ning esimese eesti ooperi looja muusika kõ­ hal. Ta ütles, et kultuuripoliitika on väga avar ja keeruline valdkond, mil­ lab festivali lõppkontserdil MVSICA LIVONIAE meie lega ei peaks tegelema ainult Kultuuriministeeriumi töötajad. Oluline on parimate vanamuusikute osavõtul. vastutuse andmine pädevatele inimestele. Laine Jänes rõhutas ka Kultuur­ Viljandi Vanamuusika Festival on eeskätt linna­ kapitali olemasolu tähtsust, mida igas riigis ei ole. inimestele. Avaüritus Viljandi järvel pakub vaatamist, Järgnevates sõnavõttudes rääkis Peep Lassmann rahvuslikest ja rahvus­ actionit, võimalust nautida ilusat suveõhtut, koosole­ vahelistest konkurssidest Eestis, Timo Steiner kolme kooli, Tallinna Muu­ mist sõpradega. Pöidlad pihku, et peaks ilma, küll siis sikakeskkooli, Georg Õtsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna üllatused Üllar Saaremäe juhtimisel ka avalikuks saa­ Balletikooli ehituse arengutest ning Eesti Muusikakoolide Liidu esimees vad. Urvi Haasma muusikalise põhihariduse hetkeseisust. Koosoleku lõpul valiti Eesti Muusikanõukogu uus juhatus koosseisus Festivali kunstiline juht Neeme Punder Peep Lassmann, Toomas Siitan, Andres Siitan, Aarne Saluveer, Olav Ehala, Timo Steiner, Jaan-Eik Tulve, Jüri Leiten ja Urvi Haasma. la Remmel

34 muusika 6/2008 VILJANDI XXIII VANAMUUSIKA FESTIVAL 6. - 13. juuli 200

Kunstiline juht - Neeme Punder Patroon - Laine Jänes Laupäev, 12. juuli kell 19 Pärimusmuusika Ait CORELLI CONSORT, barokkansambel ajastu pillidel Pühapäev, 6. juuli kell 21 Viljandi järve rand „Üksinduse võlud" AVAKONTSERT-ETENDUS «IGAVENE TEEMA» Kaastegev kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes räägib Igal kultuuris ja igal ajajärgul on omad kangelased, kes Viljandi mõisast ja Kirsimäe aidast, millest tänaseks on võidelnud armastuse nimel, headuse eest... saanud Eesti Pärimusmuusika Keskus

Teisipäev, 8. juuli kell 20 Viljandi Jaani kirik Pühapäev, 13. juuli kell 16 Viljandi Pauluse kirik JOSE MIGUEL MORENO (vihuela,barokk-kitarr, Festivali lõppkontsert Hispaania) MVSICA LIVONIAE Tänapäeval ajalooliste näppepillide tunnustatuim Muusika 17. sajandi Liivimaa Hansalinnades. spetsialist maailmas, teinud koostööd Teresa Berganza ja Barokkorkester ja solistid. ansamblite Hesperion XX, La Romanesca, Orphenica Kõlab J.V. Mederi ja tema Liivimaal tegutsenud Lyra jt. kaasaegsete vaimulik ja ilmalik muusika.

Kolmapäev, 9. juuli kell 19 Viljandi Jaani kirik FESTIVALI KONTSERDID TEISTES LINNADES AMARCORD (vokaalkvintett, Saksamaa) E 07.07. kell 19 JOSE MIGUEL MORENO - Kõrgtasemel vokaalkultuur Saksamaalt, tihtilugu Pärnu Raekoda võrreldakse viisikut inglaste The Hillard Ensemble ja N 10.07. kell 19 AMARCORD-Tallinna Raekoda maailmakuulsa sekstetiga The King Singers. N 10.07. kell 19 «alla polacca» - Tartu Athena Keskus Kontserdil kõlavad renessanssiaja madrigalid. Festivali pääsmed hinnaga 60-175 krooni eelmüügis Neljapäev, 10. juuli kell 18 Pauluse kirik-Ugala teater Piletilevi müügipunktides alates 1. juuni 2008. PEREGRINUS (Palverändurid). Korraldusinfo: 5665 9257; www.viljandimaa.ee/vanamusa Noorte vanamuusikute projekt. Ligi 100 noort ja www.nadal.viljandi.ee sajanditega testitud muusika... Viljandi XXIII Vanamuusika Festivali toetavad: Reede, 11. juuli kell 19 Pärimusmuusika Ait Viljandi LV, VOL, Eesti Kultuurkapital, Ansambel «alla polacca^Poola-Saksamaa) Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuyfiministeerium, Si suoni la tromba - muusikapidu hõbedase Saksa Kultuurikevad, Hispaania Suufsaatkond, brilliantselrompetiga. Print Best Trükikoda, Sakala. BAGATELLID * EESTI Puhkpilliorkestrid võistlesid Tallinnas

30. märtsil mängis Estonia kontserdisaali A-grupi võitja, Tallinna G. Õtsa nimelise Muusikakooli puhkpilliorkester. laval järgemööda üheksateist puhkpillior­ Orkestri ees dirigent Hando Põldmäe. kestrit - toimus II Eesti puhkpilliorkestri­ te turniir. Võistlejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Joop Boerstoel (Holland), Janis Purinš (Läti) ja Vygantas Rekacius (Leedu). Võitjatele pani auhinnaks välja kinkekaar- did IS Music Team. Silma hakkas, et enamik osalenud or­ kestreid oli väljastpoolt Tallinna: Tartust, Kadrinast, Tapalt, Türilt, Raplast, Keilast, Sauelt, Kuressaarest ja mitmest kohast Lõuna-Eestist. Huvitaval kombel on Eesti puhkpilliliikumine juba Väägvere pasuna­ koorist alates just lõuna pool aktiivsem ol­ nud ning ka selleaastasel konkursil läks kolm auhinnalist kohta Lõuna-Eestisse. Konkursi korraldaja, Eesti Puhkpilli­ muusika Ühingu vastutav sekretär Valdo Kas korraldaja jaoks oli konkursil ka ül­ EESTI PUHKPILLIORKESTRITE Rüütelmaa ütles, et osalejate arv oli peaae­ latusi? TURNIIRI 2008 TULEMUSED gu maksimum võimalikust - rohkem kui Ükski konkurss pole ettearvatav. Ka see­ A-grupp kakskümmend orkestrit poleks ühele päe­ kord ei osanud võitjaid ennustada. A-gru­ I koht - Tallinna G. Õtsa nimelise vale mahtunud ning nii palju neid ka re­ pi orkestrid olid väga kõrgel tasemel, kuid Muusikakooli puhkpilliorkester, diri­ gistreerus, kuid üks võistleja jäi viimasel ootamatult tugevad orkestrid mängisid ka gent Hando Põldmäe hetkel tulemata. B-grupis. Esimest korda ei jäänud see­ II koht - Eesti Noorte Puhkpilli­ kordsel konkursil (konkursse korraldatak­ orkester, dirigendid Ott Kask ja Üheksateist osalenud orkestrit on um­ se alates 2005. aastast) ükski osa võtnud Harry Illak bes viiendik Eesti Puhkpillimuusika orkester ilma tasemediplomita - kõik or­ III koht - Lõuna-Eesti Noorte Puhk­ Ühingu lükmesorkestritest (EPÜsse kuu­ kestrid said vähemalt pronksdiplomi pilliorkester, dirigendid Aavo Ots ja lub 104 puhkpilliorkestrit, kokku on neid punktid. Selle üle on väga hea meel! Priit Sõnn Eestis ca 110). Kas selle viiendiku põhjal saab ülevaate eesti puhkpillimuusikast Kas puhkpillimuusika on Eestis populaar­ B-grupp 2008? ne? I koht - Wõro Fanfare, dirigendid Võib öelda, et konkurss annab ülevaate Ütleksin, et see on tõusuteel. Orkestreid tu­ Aavo Ots ja Priit Sõnn Eesti puhkpilliorkestrite praegusest pare­ leb järjest juurde ning enamuses kohtades II koht - Tallinna Tuletõrjeühingu mikust - võistlema tulevad enamasti ikka jätkub ka huvilisi ja õpilasi. Mu endagi puhkpilliorkester, dirigent Kalev orkestrid, kes on hetkel heas seisus. Ning praktika on, et pilli õppida tahtjaid on roh­ Kütaru ja Keila Linnaorkester, dirigent kuna dirigent valib tasemerühma ise, on kem, kui muusikakoolis õpetada jõuan. Valdo Rüütelmaa ka selgelt näha, kuidas ta oma orkestri Ka orkestrikonkursid on väga suur stii­ võimeid momendil hindab. mul - enamikule orkestritele pole Estonia C-grupp kontserdisaalis mängimine sugugi igapäe­ I koht - Pühajärve-Rõngu puhkpilli­ Miks hindasid Eesti orkestreid ainult vä­ vane võimalus. Rõõmu teeb, et sel aastal oli orkester, dirigent Arno Anton lismaalastest žüriiliikmed? publikut saalis märkimisväärselt rohkem II koht - Kuressaare Linnaorkester, Et žürii oleks absoluutselt erapooletu, ole­ kui eelnevatel aastatel. dirigent Matis Männa me juba kolmandat aastat kasutanud kon­ III koht -Põhja-Eesti Pimedate kurssidel ainult väliseksperte, rahvusvahe­ Valdo Rüütelmaad küsitles Kaie Tanner Ühingu puhkpilliorkester, dirigendid line žürii on end väga hästi õigustanud. Vello Loogna ja Jaan Linde

36 muusika 6/2008 Pärimusmuusika akadeemias

rinevates Põhjamaade muusikakõrg­ Sisseastumiskatsed EMTA pärimus­ da kitarril esitada. Rootsis on väga võim­ koolides on klassikalise muusika kõr­ muusika erialale toimuvad 27. juunil sad kitarrigurud ja nende mänguvõtteid E val pärimusmuusika õpetusega tegel­ kell 10.00. Dokumente saab sisse anda õppides ei arene mitte ainult tehnika, vaid dud juba aastakümneid. Eestis on pärimus• 12. - 26. juunini ning lisainfot EMTA ka mõtlemine kitarrimängust üldse. muusika õpetus Tartu Ülikooli Viljandi koduleheküljelt www.ema.edu.ee ja tuu- Järgmistel aastatel on ehk võimalus ka Kultuuriakadeemias. Praeguseks on päri- [email protected]. Alates 2009. aasta nende käe all õppida. Meil Eestis kiidak­ musmuusikaõpe EMTAs juba aasta aega sügisest avavad EMTA ja TÜ VKA ka sin muidugi kitarrist Robert Jürjendali, edukalt toiminud. Esimesi kogemusi ja mul­ ühise pärimusmuusika magistratuuri. kes on väga erudeeritud muusik. jeid jagasid kaks pärimusmuusika osakonna M. J.: Õppeainetest lisandub järgmisel tudengit Mart Jürisalu ja Paavo õppe kasuks akadeemias? aastal helilooming. Keda huvitab õppeka­ Piiparinen. Olete ju varem hoopis teises stiilis muu­ va täpsemalt, see leiab selle EMTA kodu­ sikat mänginud. lehelt liikudes õppimine-õppekavad-baka- Kuidas on esimene õppeaasta läinud? Kas laureuseõpe-pärimusmuusika. mõtlemises on seoses pärimusmuusikaga M. J.: Ammu oli plaan õppida midagi et- tegelemisega toimunud ka muutusi? noloogia-folkloori alalt. Miks on pärimusmuusika teile oluline ja Mart Jürisalu: Esimene aasta on läinud P. P.: Pärimusmuusika osa muusikas on te­ miks peaks seda väärtustama? gelikult väga suur. Neid teadmisi saab kasu­ hästi. Palju on aineid, mis avardavad sil­ M. J.: Nagu ütles klassik: "Kes minevikku tada kunstmuusikas kui ka näiteks džässis. maringi: muusikaajalugu, sissejuhatus fi­ ei mäleta, see elab tulevikuta." losoofiasse, sissejuhatus kultuurilukku, et- Kas tunnete sealses õppes ka millestki P. R: Rahva traditsioone on vaja hoida ja nomusikoloogia... Olulisel kohal on ka puudust? seda ka muusikas. Soovitaksin ka teistel keeleõpe; kõvasti treenime inglise keelt, M. J.: Tulevikus võiks olla mõni välisõp­ muusikutel kas või natukenegi pärimus­ veel on võimalik õppida saksa, itaalia ja pejõud. muusikaga tutvuda, need teadmised ainult prantsuse keelt. Akadeemia lubab võtta P. P.: Puudust tunnen ainult ajast - öö­ rikastavad. piisavalt lisaaineid, mille eest tuleks mui­ päev võiks olla pikem. du korralikult maksta. Tänu professor Astrid Böning Millised ained on tunniplaanis? Kes on Anto Petile, kes õpetab vaba improvisat­ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuu• õpetajad? Missuguseid huvitavaid muu­ siooni, on toimunud muutusi ka muusika­ sika eriala vilistlane sikalisi eeskujusid olete leidnud? lises mõtlemises. M. J., P. P.: Õppeainetest Paavo Piiparinen: Eesti pärimusmuusika­ võiks mainida sissejuhatust ga ma enne akadeemiat eriti palju tuttav ei eesti rahvamuusikasse olnud, kuid nüüd, õppeaasta möödudes (Urve Lippus ja Janika olen saanud hulgaliselt lisateavet. Eriti re­ Oras), regilaulmise stilisti­ gilaulu osas ja samuti ka setu laulud on kat, praktilist regilaulu nüüd tuttavamad. Solfedžos laulude ana­ (Veljo Tormis), pärimus­ lüüse tehes on tuttavaks saanud ka teiste muusika teooriat ja solfed- Läänemere maade rahvaste muusika. žot (Žanna Pärtlas), etno- Muusikaline mõtlemine on kahtlemata musikoloogia aluseid muutunud, sest silmaring laieneb järjest. (Žanna Pärtlas ja Triinu Mida nõuti sisseastumiseksamitel? Kui Ojamaa), pillide tundmist palju see erines sellest, millega olite oma (Tõnu Kõrvits), improvisat­ muusikuteel varem kokku puutunud? siooni (Anto Pett) ja väike- M. J.: Olen Õtsa kooli lõpetanud ja mulle kannelde tutvustust (Tuule olid ülesanded kerged. Meil ongi see Kann). Erialapille annavad suund, et solfi pärast keegi veel ukse taha Robert Jürjendal ja Tarmo ei jää. Uuriti ka seda, mis põhjusel selle Kivisilla, ansamblit Toomas eriala valisin. Torop ja Tuulikki Bartosik. P. P.: Katsed olid solfedžos, muusikateoorias Ja siis veel üldained: õhtu­ ja pillimängus. Samuti pidi näitama seda, maade muusikaajalugu pro­ mis suhe on laulmisega, ja paar laulu laul­ fessor Toomas Siitaniga jne. ma. P. P.: Selle aastaga olen tut­ vunud näiteks rootsi rahva­ Mille järgi tegite valiku pärimusmuusika- muusikaga ja püüdnud se­

muusika 6/2008 37 BAGATELLID * EESTI Esimene Pärnu viiuldajate konkurss

änavune kevad on olnud noortele must nüüdismuusikast Eino Tambergi ja TMKK viiulipedagoog Toomas Nestor muusikutele vägagi sportlik ja ad- spetsiaalselt selleks konkursiks loodud ning tšellist ja muusikakriitik, žürii esimees Trenaliinirohke: kui Tallinnas võist­ teoses "Viiuli mängud orkestriga". Seega Toomas Velmet. lesid pianistid ja Tartus puhkpillimängi­ olid kõik kolm finalisti sisuliselt Tambergi Esimese konkursi võitjaks kuulutati jad, siis Pärnus toimus 7.-10. maini esi­ teose esmaesitajad, seda enam, et teose al­ Mari Targo, kes pälvis veel preemia mene viiuldajate konkurss, millest võttis gustaktid eeldasid ka solistipoolset impro­ Tambergi teose põnevaima esituse eest osa seitse EMTA tudengit. Pärnu Filhar­ visatsiooni. ning Eesti Kontserdi ja Pärnu Linnaorkestri moonia ellu kutsutud konkurss toimus ka­ Viiuldajaid hindas väga mitmekesine eripreemiad, milleks on esinemisvõimalu­ hes voorus ning finaali ehk lõppkontserdi- žürii koosseisus helilooja Eino Tamberg, sed järgmisel hooajal. Teise koha väärili­ le pääses kolm mängijat, et Pärnu Linna­ muusikakriitik ja Eesti Muusika Infokes­ seks tunnistati Danae Taamal, kellele orkestriga Jüri Alperteni juhatusel näidata kuse direktor Evi Arujärv, flötist ja Eesti omistati ka Pärnu Filharmoonia eripree­ oma tehnilisi oskusi ja muusikukvaliteeti Kontserdi produtsent Neeme Punder, mia. Kolmanda koha sai Kristiina Mozarti viiulikontserdis ning oma näge­ Rahvusooper Estonia SO kontsertmeister Kostrõkina.

аткотвя

Suure-Jaani vald

Heliloojatele Festivali Kappidele kunstiline juht pühendatud professor Andres Uibo

xi MUUSIKAFESTIVAL Alustame suve Suure-Jaanis 15.-23. juuni 2008 E. Kapp ooper "LEMBITU" | Orff "CARMINA BURANA" MÄE JA THULE LOOD | PUHKPILLISÜMFOONIKUD ARSISE KELLADE ANSAMBEL I WROCLAWI SÜNAGOOGI KOOR jpt

www.concert.ee Tel 614 7734, 53 321 335 EESTI

38 muusika 6/2008 Erich Loit 80 "Viiul väärib au sisse tõstmist. Väga tä­ Aasa, Paul Himma jt. on pälvinud teenelise kunstitegelase auni­ hendusrikas oli, et õpetaja Laur kinkis David Oistrahh, veetes oma suved metuse, Eesti Rahvamuusika ja Rahvatant­ Arnole just viiuli. Mida paremat võiks Pärnus, on andnud Eesti Noorte Viiuldajate su Seltsi aumedali "Hõbesõlg" ja Eesti kinkida tänane õpetaja?" Nõnda ütles ansamblile kõrge hinnangu. Ta pidas lausa Vabariigi presidendi IV klassi ordeni. Ernesaks. unikaalseks nähtuseks, et selline lastekol- Oled olnud armastatud ansamblijuht, See käib otseselt sinu kohta, auväärt lektiiv üldse olemas on siin väikeses Eestis. andunud muusik. Loitku veel tuli kaua sinu juubilar Erich Loit. Sina olid see õpetaja "Suurepärane noorte ansambel, andekad tõrvikus. Laur, kes pani tänased Arnod viiulit män­ lapsed, võimekas dirigent," kirjutas orkestri gima. külalisraamatusse Aram Hatšaturjan. Aino Merilä Eesti Noorte Viiuldajate ansambel, mil­ Positiivseid hinnanguid külalisraamatusse klaveripedagoog le sa lõid ja mille eesotsas sa kolm aasta­ on andnud Dmitri Kabalevski, ESME pre­ kümmet tegutsesid, andis kontserte nii sident professor Gallaway Austraaliast ja Eestis kui ka Lätis, Soomes, Venemaal. mitmed teised väljapaistvad maailmamuu­ Oma asjatundliku õpetuse ja kirgliku entu­ sikaid. siasmiga suutsid sa sütitada sadu eesti lapsi, Erich Loit on õppinud Tallinna olles neile autoriteediks. Töised argipäevad Muusikakoolis ja konservatooriumis alti. muutsid sa meeldejäävateks pidupäeva­ Pool sajandit töötas ta Estonia teatri orkest­ deks. ris. Paralleelselt teatritööga oli ta pedagoog Paljudest ansambli liikmetest on võrsu­ Tallinna Muusikakeskkoolis. Erich Loit nud tänapäeval professionaalsed ja tunnus­ töötas kümme aastat teadurina Teatri- ja tatud muusikud, nende hulgas Paul Mägi, Muusikamuuseumis, tema sulest on ilmu­ Andres Mustonen, Mari Tampere, Kirsti nud väärtuslik õpperaamat muusikainstru- Kuusk, Arvo Leibur, Mail Sildos, Marika mentidest ja orkestritest. Erich Loidi abis­ Vihermäe, Jüri Kruus, Mirjam Kerem, Mari tavat kätt on olnud tunda laulupidudel. Ta

Erich Loit ja tema Noorte Viiuldajate ansambel FOTOD ERAKOGUST

muusika 6/2008 39 Ei saa mitte vaiki olla. need paar lugu, kus partituur on vonkleb täiesti kuuldavalt läbi ma­ tumine ansambli muusikaga. kinni pandud ja oma teed mindud - du. Trummarist heliloojal tulevad Lauljatari sõnul on tegemist rõõm­ Bonzo. "Meil aiaäärne tänavas", mis kõlab, minu arvates paremini välja võnku­ sameelse ja päikeselise muusikaga, Tulsa TULCD-002 nagu see oleks salvestatud mõnel ma võtma rütmiga lood (klubijatsu mis peaks tõstma kuulaja pehmelt uimasel pärastlõunal kusagil biitni- projekt koos lauljatar Victoriaga maast lahti ning andma jõudu sära­ ke kohvikus, ja Peep Sarapiku "Ta aastast 2003 näitas, et Ruben suu­ da isegi siis, kui päikest hetkel ei lendab mesipuu poole", olemuselt dab teha väga head tantsumuusi­ näe. Plaadil kõlavad Uno Naissoo, ehtne pop-ballaad, mida millegipä­ kat). Plaat rokib esimese looga ime­ Ülo Vinteri, Valter Ojakääru, Arne rast lauldakse vaid kooris ja peami­ hästi käima ja kulmineerub kahek- Oidi ja Rein Rannapi aegumatute lu­ selt laulupidude aegu. saminutise "Kogutud rikkuse" ja gude põnevate seadete kõrval ka selle õtsa särtsatava scat'iga "+33 Picante liikmete omaloomingulised JOOSEP SANG kraadi". Aeglased "Tasa" ja "New palad ning paari välisautori viisid. Start" pakuvad vähe uut, aga sobi­ Laulud on tuntud ja tuttavad, kuid vad mahedaks pärastlõunaseks Picante esitab neid erilises jazzilikus kuulamiseks. võtmes. Ansambli pianist Risto Ruben on suurepärane trum­ Laur, trummar Eno Kollom, elektri­ mar, eriti just ansamblimängija ja list kontrabassi mängiv Tõnis Tüür ja külalisena salvestusel kaasa tei­ Bonzo värskeim album üllatab juba jatstrummi sahistajana, seega sobib nud Loit Lepalaan (flüügelhorn, enne kuulamist. Plaadiraamatu saa­ harjakesega kaanefoto (Herkki- trompet) moodustavad kokku nau­ tetekstidest, vanadest fotodest ja Erich Merilä) ka sisuliselt. Ja ka ar- ditava terviku. Ka mitmel lauluvõist­ valdavalt ärkamisaegsete helilooja­ ranžeerijana on ta üha tugevam, mi­ lusel edukalt esinenud solist lvi te tutvustusest õhkub suurt austust da tõestavad kõige paremini ehk Rausi on vaieldamatult karismaatili­ eesti muusika traditsioonide vastu, plaadi eestikeelsed lood, tegelikult ne kuju. Talle on omane veidi teat­ mõjudes (loomulikult plussmärgili- üpris keerulised, aga sujuvalt vulise­ raalne laulumaneer ning loo sõnumi se) anakronismina eesti muusika vad. Suure panuse annavad ka tipp­ sügav läbielamine. Samas häirib pi­ noorema põlvkonna tegemiste tasemel eesti jatsmuusikud, eriti sut Rausi kummaline artikulatsioon taustal, kus suur osa aurust kulub Kristjan Randalu, Taavo Remmel ja ning jazzmuusika jaoks kohati liiga sellele, et omal äraspidisel moel Raivo Tafenau. Kogutud rikkus. Tanel sirge ja terav hääletämber, seda eri­ tõestada kuulumist ükskõik kuhu, ti falseti kasutamisel. Rocca al Mare aga mitte siia maale. Ruben (feat. Kristjan MELE PESTI kooli kaunite kunstide õppetooli ju­ Samasugune respekt on tuntav Randalu 8c Kadri ajakirjanik hataja ja muusikaõpetajana töötava ka Bonzo ja tema sõprade tõlgen­ Voorand). lauljatari vaimsed ja ka muusikalised dustes lauluvaramust, kuhu kuulu­ AVA Muusika 006 rännakud on saanud parima väljun­ vad "Ei saa mitte vaiki olla", di tema omaloomingulistes laulu­ "Kaunimad laulud", "Sind surma­ des "Kummardus" ja "Valge vihma­ "Kogutud rikkuse" suurim üllataja ni", "Hoia, Jumal, Eestit", "Eesti vari". lipp", "Koit" ja mitmed teised eel­ polegi ehk selle autor ja eestvedaja kõige laulupidudel omaseks muutu­ Tanel Ruben - temalt võis nii head nud laulud, mis on saanud Bonzo plaati juba ennustada. Aga nelja loo MARGE LUMISALU varasematelt plaatidelt tuttava ko­ vokalist Kadri Voorand on hea muusikakriitik duse, leebe ja südamliku kõla. uudis: meil on nüüd oma vaat et Kitsarinnaline koorijuht võib ju pa­ mustanahalise diiva hääletüübiga handada, miks neljahäälseid koori­ lauljanna. Mõnus madal tämber, laule ühehäälselt ja kummaliste pilli­ isiklik ja enesekindel tunnetus, su­ de (bandžo, lap-steel, pedal-steel juv scat. Tema kirjutatud eestikeel­ jne) saatel esitatakse, kuid tegeli­ sed laulusõnad on luule ning plaadi Kohtumine. Picante. kult on see just suurim kompliment, nimilugu on üks parimaid armumise Picante & Väike vanker OÜ mida sellele muusikale teha saab. kirjeldusi eesti laulusõna ajaloos. Ärkamisaegsed laulud on oma ma­ Fraseerimine ja kohati muusikast terjali ja kompositsioonitehnikate eraldi kippuvad rõhud võivad keele- Nelik nimega Picante kujutab en­ poolest üsna lihtsakoeline kraam, tundlikku kõrva häirida, aga mitte dast, nagu nimigi ütleb, pikantset millele annab näo ja sisu alles vai­ liialt. Rubenil on vedanud, et ta muusikaelamust, mis on huvitav ja mustunud, teksti mõistev ja mõtes­ Vooranna leidis - olnuks jube igav, eriline, kuid ei pruugi samas kõigile tav esitus, ükskõik kas mõne taid- kui "Paremast kirjutan pikema rea" meeldida. Juba kuus aastat koos te­ luskoori või eesti ühe isikupärase­ asemel oleks olnud lihtsalt gutsenud ansambel jõudis lõpuks Armastuslaul rändlin- ma laulja poolt. "Jõuluaeg on käes" nagu Ruben äratundmisele, et käes on õige aeg esimene heliplaat salvestada. Seda nule. Aja vares. Kui millegi üle nuriseda, siis sel­ loo algul nimetas. tehti ühel eelmise aasta novembri­ le üle, et nii mõndagi laulu oleks Aga kõige selle juures on vo­ Ajavares kuu õhtul Tallinna Linnateatri kam­ võinud veidi pikemalt arendada ja kaal siiski "Kogutud rikkuse" külali­ mersaalis ning kontsertülesvõttest rohkem reharmoniseerida. Ilmselt ne ja paar plaadi põnevamat lugu Vaid poolteist aastat koos musit­ sai pilkupüüdvas ümbrises helikand­ takistas seda tegemast mainitud on instrumentaalid. Eelviimane seerinud Ajavares koondab endas ja. respekt rahvuslike klassikute vastu, "Snake Song" näiteks, kus eriefek­ kuue noore ja andeka muusiku mõt­ Plaadi nimi on "Kohtumine", kuid nii oleks Bonzo selgelt tuntav tid ja vabal käigul metsikutele tee­ teid, tundeid ja otsinguid. Lisaks sest solist lvi Rausi hinnangul on isiklik lähenemisviis rohkemgi näh­ dele lubatud muusikute mäng sula­ lauluvõistlusel "Kaks takti ette" ja see tõenäoliselt paljudele esmakoh­ tavale tulnud. Minu lemmikud on vad kokku tihedaks džungliks, kust kultusbändi The Sun taustalauljana

40 muusika 6/2008 endale kuulsust kogunud solist peavad pidu. Kümne seilamisaasta suuresti ka praegu. Maestro teeb šansoone ja musette-valsse, vaid ka Marvi Vallastele teevad Ajavareses jooksul on läbitud sadamad "Vikin- muusika, laulab ja mängib kitarri, prantsusepärast, sageli valsirütmis kaasa mitmete laulude autor, eesti gology" ja "Search for Happiness", ent teised instrumendid on ta usal­ jazzmuusikat ä la Richard Galliano ja üks väheseid naiskontrabassiste nüüd siis kolmas plaat ehk port ni­ danud häädele sõpradele. Nii män­ Marcel Azzola. Mingo Rajandi, trompetit ja flüügel- mega "Meaning of the Party". Mida givad kaasa veel Silver Suu kitarril, Ka Eestis on akordioniste, kes horni mängiv ning tekstidele viise peol pakutakse? Kitarrist Jaak Joel Berg (Blind) bassil ja Meelis tegutsevad kohalike traditsioonide, sepitsev Teet Raik, samuti plaadil Sooäär (enamike lugude autor) Kasepalu (Super Slinky) trummidel. jazzi ja just nimelt prantsuse mõju­ heliloojana kätt proovinud kitarrist ning tema kamraadid, rootslasest Üks suur muutus veel - laulud on de kolmnurgas. Üks neist on Tiit Paul Daniel, mitmetes pop- ja jazz- kontrabassist Thommy Andersson eesti keeles. Jah, siiani vaid inglise Kalluste, kes väljendab oma värskel projektides kaasa tegev paljulubav ja taanlasest trummar Karsten keelt pruukinud Valm nägi enda sõ­ albumil varjamatut armastust kres- trummar Ahto Abner ning saksofo- Mathiesen kannavad alustuseks, nul kurja vaeva, et emakeel lauldes tomaatilise prantsuse repertuaari nist-klametist Danel Aljo. apetiidi tõstmiseks, lauale palakese helisema panna, ent see vaev on vastu. Plaadil on reas lennukad esi­ Ootuspäraselt on plaadilt kos­ pardihõrgutist - "Donald Is Back in ennast ära tasunud. Oma panus ilu­ tused tuntud šansoonidest, nagu tev muusika äärmiselt mitmetahuli­ Town". Vigurkitarr serveerituna klõ­ sasse keelekõlasse on ka tuntud "Sous le ciel de Paris", "Moulin ne, üllatusi pakkuv ning kaasa haa­ bisevate kontrabassikeelte ja täide­ rockpoeedil ja -lauljal Mart Kalvetil Rõuge", "Ne me quitte pas" jt. rav. Eelmainitud nimed kõnelevad tud trummidega. Mekib hüva. Ja ka (Taak), kelle abiga on esialgselt ing­ Kuigi pianist Raun Juurika, bassist juba enda eest - sellistelt omanäo- edasi ei tule maitsvatest paladest liskeelsest poeesiast saanud ema­ Taavo Remmeli ja trummar Toomas listelt ja ilmselgelt andekatelt noor­ puudu. Olgu selleks siis iidne ret­ keelne lauleldus. Selle eest, et sõ­ Rulli saatel salvestatud tõlgendu­ telt ei saagi ju oodata midagi tava­ sept "olla või mitte olla" gruuvivas num helide merre ära ei upuks, on sed järgivad peamiselt prantsusepä­ pärast või igavat. Olgugi et enamik kastmes ehk "21st Century hoolt kandnud Kristo Kotkas. rase jazzi kaanoneid, on muusikud plaadil kõlavatest lugudest on pi­ Hamlet", funky-ilmast pärit "Ten Jõulised kitarririfid, nukravõitu mõne loo puhul nähtavasti tundnud gem rahuliku ja mõtliku alatooniga, Little Funky Vikings", punkiv nimilu­ meloodiad ja lood elust enesest, vajadust sageli esitatavaid palu vei­ ei puudu nendes see mõnus "kiiks", gu, robotlik "Jaakology" või ulmeli- selle tumedama poole pealt. Laulud di värskendada. Nii kõlab jämmses- mis teeb ansambli loomingu erili­ sed, elektroonika võimalusi de­ lihtsatest asjadest, nii lihtsatest, et sioonide lemmik "Autumn Leaves" seks ja nauditavaks. Isegi luuleklas­ monstreerivad "Getting Closer" ja muutuvad juba keeruliseks. Pidu ja (ehk "Les feuilles mortes") 5/8-tak- sikute Hando Runneli, Juhan Liivi ja "Second Chance" ehk dünamiit-vii- meeleheide, üksindus, silmitu tae­ timõõdus ja teine meelispala, "Cest Doris Kareva tekstidele kirjutatud kingonaudid kosmoses. Reegleid ei vas. Looritatud päikesekiirena val­ si bon" on lahendatud ballaadina. palad on nooruslikult eksperimen­ seata, huumorist ja fantaasiast gustab korraks pilvealust maailma Üks plaadi kenamaid lugusid on sel­ teerivad ja nüansirikkad, tekitamata meestel puudu ei tule ja ma ei imes­ ballaad koos Lea Liitmaaga ja siis le ainus vokaaliga number. Karolin samas võõristust. taks, kui järgmisel plaadil saaks jälle kriiskav kitarr, trots, bravuuri Kalluste puhtprantslasliku espriiga kuulda pala näiteks dünamiit-emii- ning hea tuju ja diktsiooniga esita­ Ajavarese suur trump on üleni taha peidetud masendus, äng, mida rist Ostap Suleiman Berta Maria tud "Mademoiselle de Paris" kõlab eestikeelne sisu. Marvi Vallaste suu­ tuleb endast tuliveega välja kõrve­ Bender Beist ja tema vallutusret­ täpselt nii, nagu peab, jättes kuulaja dab oma varjundirikka häälega tada. M, M & I neelab kuulaja poo­ kest Kopenhaagenisse, kättemak­ paraku asjatult lisa ootama. edastada lugude sõnumit, mida leks tunniks endasse, raputab, lok­ suks taanlastele prints Hamleti hul­ omakorda toetab vokaalil esiplaanil sutab, sülitab siis välja ja lahkub ük­ luks ajamise eest. Purjed üles! olla lubav kokkumäng. Mainimata sindusse. NB! Soovitatavad aasta­ JOOSEP SANG ei saa jätta ka lihtsat, kuid maitse­ ajad plaadi kuulamiseks on kevad ja kat plaadiümbrist, millelt saame MEELIS HAINSOO suvi. Päikest! teada ajavareste moto: Muusika - muus/k nagu varesedki - sööb kõike: naeru, MEELIS HAINSOO pisaraid, sõprust, viha, armastust. Ja - nagu varesedki - tahab teha end kuuldavaks. lecialite MARGE LUMISALU ^ancaise

Inglite pisarad. Rebecca Kontus. U.LA. JAZZ VLNCD 108 Specialite Franchise. Tiit Kalluste Jump Mui on väga head mälestused Aastaajad. Rebecca Kontuse ja Henri Peipmani Me Myself & I. Band. trio kontserdilt, mis toimus 2006. Heliaed Recordsooi Kallmann Music OÜ KMCD08 aasta "Jõulujazzi" raames Oleviste Meaning of the Party. kirikus. Ehkki sisulises mõttes oli ki­ The Dynamite Vikings. Me, Myself & I võrdub rokkar Tarvo Nagu saksa, poola ja loomulikult ka rik sellise jazzi ja gospelit siduva Valm. Nii oli see tosinkond aastat eesti muusika, on ka traditsiooniline muusika jaoks ideaalselt sobiv kesk­ Elwood Muusik Elwood 047 tagasi, kui härra multiinstrumenta­ prantsuse repertuaar akordionita kond, oleks ahtama akustika ning list bändi esimesel üllitisel laulis ja mõeldamatu. Ilma "mesipuuta" po­ väiksemate mõõtmetega ruumis Progressiivsed jazzrocki viikingid kõik pillid sisse mängis, nii on see le raske ette kujutada mitte ainult kõigest toimuvast hoopis paremini

muusika 6/2008 41 MELOMAAN COLLAGE Я

aru saanud. Stuudios salvestatuna kahekümnenda sajandi kitarrire- on sama kava loomulikult justkui pertuaari kõige tuntumad ja män- Juuni kuulaja peopesa peäl ning nii in­ gitumad teosed, teiste hulgas ki- tiimne kammerlikkus kui ka aeg­ tarripedagoogika kuldrepertuaari ajalt tuure koguvad gruuvid mõju­ kuuluvad kolm etüüdiseeriat vad haaravalt. Programm koosneb "Estudios sencillos" ("Lihtsad Tallinnas Tuuliki Jürjo toomkirikus kodu- ja välismaisest gospelist ja etüüdid") 1-10 (1960-1961) ja 11- 14. ja 15. 06 kell 12 Balletikooli Duke Ellingtoni standardist "Come го (1980-1981) ning "Nuevos estu­ I. 06 kell 12 Lasteetendus "Pipu gala Rahvusooper Estonias Sunday". Seda laadi ülistusmuusi- dios sencillos" ("Uued lihtsad Nuki! Puhh!" Rahvusooper 14. 06 kell 18 Valgustusaja kam­ ka jätab usuleigema inimese tavali­ etüüdid") 21-30 (2003). Brouweri Estonias mermuusika: Meelis Orgse selt külmaks, kuid Kontuse sisemi­ loomingu võibki jagada kolme pe­ 3. 06 kell 19 Loewe muusikal (viiul), Lembit Orgse (haamerk- ne veendumus ning saatemuusiku- rioodi. Ta alustas rahvusromantili­ "Minu veetlev leedi" Rahvus­ te jazzfinessid panevad muusika se stiiliga, liikus edasi avangardi laver), Tõnu Jõesaar (tšello, viola ooper Estonias da gamba) Mederi saalis elama ja hingama ning kisuvad ning atonaalse muusika poole ja 4. 06 kell 19 Cannito ballett jõudis välja maailmamuusikani, kus 14. 06 kell 18 Akadeemiline kaasa ka laulude kristlikust sisust "Cassandra" Schiavoni muusika­ vähe hooliva kuulaja. ta segab kõiki stiile, mida varem kammermuusika: Sigrid le Rahvusooper Estonias oma teostes kasutanud. Tema Kuulmann-Martin (viiul), Austraalia eestlase Henri 5. Об kell 19 St Peterburi Riiklik Peipmani klaveri, Taavo Remmeli etüüdidki on kirjutatud umbes nel­ Marko Martin (klaver) Kadrioru Akadeemiline Süm­ bassi ja Ahto Abneri trummide kol­ jakümne viie aasta jooksul ja see lossis fooniaorkester, Peeter Laul (kla­ mik moodustab väga tõhusa jazz­ on varasalv, kust kitarriõpilane 14. 06 kell 19 Verdi ooper ver), Aleksander Titov (dirigent) trio, suurepärase platvormi leiab paljugi põnevat, sealhulgas "Rigoletto" Rahvusooper Rebecca Kontusele, kelle stiilis on suure valiku erinevaid faktuure Estonia kontserdisaalis Estonias nii souli, jazzi kui ka ameerikaliku ning kitarrimängu põhitehnikaid. 5. 06 kell 19 Eesti eleegiad: 15. 06 kell 18 Hortus Muskus gospeli tulisust. Ehkki Kontuse Ja mis väga oluline - Brouweri Harry Traksmann (viiul), Arvo Väravatornis etüüdid arvestavad kitarri tehnilisi kaunis hääl on albumi tuum, anna­ Leibur (viiul), Tallinna 18. 06 kell 18 Rein Rannap (kla­ ja kõlalisi võimalusi parimal võima­ vad Peipmani sisukad soolod ja Kammerorkester, Risto Joost ver), Tiit Kikas (elektriviiul) Remmeli vaheldusrikas bassimäng likul moel, olles väga sageli kitarri- (dirigent) Metodisti kirikus õpilase teejuhiks kaasaegse muu­ Stenbocki õuel tervikule palju juurde. Kui siinseal 6. 06 kell 19 Tšaikovski ballett 19. 06 kell 19 Häälega: Priit kuuldud kodumaine gospel (eriti sika maailma. "Luikede järv" Rahvusooper Lehto (vokaal), Robert Jürjendal muusikaline õudus nimega ansam­ Brouweri etüüde mängitakse Estonias (kitarr, elektroonika), Anto bel Sõnajalg) on palju teinud sel­ tohutult palju, isegi YouTube'is esi­ 7. 06 kell 12 Orelipooltund: Õnnis (löökpillid) Mustpeade leks, et seda laadi muusikat diskre­ tavad neid sajad õpilased. Kitarrist Kadri Ploompuu toomkirikus Majas diteerida, siis "Inglite pisarad" on ja õppejõud Heiki Mätlik on salves­ 7. 06 kell 17 Wagneri ooper ilus ja inspireeriv otsast lõpuni. tanud kõik kolm komplekti 20. 06 kell 19 Wroclawi süna­ "Tristan ja Isolde" Rahvusooper googi koor, Stanislaw Rybarczik Brouweri etüüde ja teinud seda sa­ Estonias muti nüüdisaegsel moel, kasuta­ (dirigent) Nigulistes JOOSEP SANG 7. Об kell 18 Meistrite armastus­ des ära video vaieldamatud eeli- 21. 06 kell 12 Orelipooltund: sed pedagoogilise materjalina. laulud: Hoitus Muskus Ene Salumäe toomkirikus Koos Marek Vilbaga on ära tehtud Väravatornis 21. 06 kell 18 Mari-Liis Uibo suur töö, võetud üles nii mängija 8. 06 kell 12 Kocsaki ballett (viiul), Mehrdokht Manavi (kla­ vasaku kui ka parema käe töö ja "Lumivalgeke ja seitse pöialpois­ ver) raekojas si" Rahvusooper Estonias Leo Brouwer sobitatud see ekraanil kokku selli­ 25. 06 kell 19 Orelikontsert: selt, et olulised liikumised on mõ­ 8., 10. ja 11. 06 kell 19 Loewe Kadri Ploompuu toomkirikus Estudios sencillos lema käe puhul korraga nähtavad. muusikal "Minu veetlev leedi" 26. 06 kell 19 Tšellokvintett Nii on kitarriõpilastel veel üks või­ Rahvusooper Estonias Vivacello Mustpeade Majas malus oma Brouweri etüüde lihvi­ Simple Etudes for guitar 10. 06 kell 19 Rahvusooper 27. 06 kell 19 Pildid lauludest: da. Ja kui pilt kõrvale jätta, sobi­ Estonia poistekoor, Hirvo Surva Virgo Veldi (saksofon), Ulla vad nad lihtsalt kuulamiseks ka (dirigent) Nigulistes teistele muusikasõpradele. Krigul (orel) Nigulistes II. 06 kell 19 Orelikontsert: Ene 28. 06 kell 12 Orelipooltund: Salumäe toomkirikus Kadri Ploompuu toomkirikus KRISTO KÄO 12. 06 kell 19 Sonata sacra - vai­ 28. 06 kell 18 Teet Järvi 50: Teet kitarr/st mulikud sonaadid: Leena Laas Järvi (tšello), Mari Järvi (klaver) (barokkviiul, viiul), Reinut Tepp Mederi saalis Heiki Mätlik, guitar (klavessiin), Alina Sakalouskaya 28. 06 kell 18 Akadeemiline (barokkmandoliin, mandoliin) kammermuusika: Pille Prans Mustpeade Majas (viiul), Helen Västrik (viiul), Estudios sencillos. Leo 12. 06 kell 19 Minkuse ballett Kristiina Olev (vioola), Margus "Don Quijote" Rahvusooper Brouwer. Heiki Mätlik. Uus (tšello) Kadrioru lossis Estonias 29. 06 kell 18 Hortus Musicus Heiki Mätlik 13. 06 kell 19 Puccini ooper Väravatornis "Tõsea" Rahvusooper Estonias Kuuba kitarrist ja helilooja Leo 13. 06 kell 19 Ansambel Linna­ Brouwer, kes saab järgmisel aastal muusikud Nigulistes Tartus juba 70-aastaseks, on kirjutanud 14. 06 kell 12 Orelipooltund: 3. 06 kell 18 Goethe lüürika

42 muusika 6/2008 flöödi ja klaveri saatel: Saskia kirikus 10. 06 kell 19 Eesti Vabariik 90. aias Schneider (flööt), Vania 29. 06 kell 20 Raepromenaad: Sünnipäevakontserdid Eesti kü­ 20. 06 kell 22.30 Ansambel Pimentel (klaver), Helmut Tallinna Kitarrikvartett raehoo- lades: Eesti Filharmoonia kam­ Laudaukse Kääksutajad Jõgeva Winkelmann (Goethe luule) vis merkoor, Anu Lamp (tekst), linna koduaias Saksa Kultuuri Instituudis Mikk Üleoja (dirigent) Viimsi 25. ja 26. 06 kell 18 Hinge - 4. 06 kell 20 St Peterburi Riiklik Jõhvis Püha Jaakobi kirikus muusika: Virgo Veldi (saksofon), Akadeemiline 11. 06 kell 19 Eesti Vabariik 90. Tiiä Tenno (orel) Otepää Maarja Sümfooniaorkester, Peeter Laul 7. 06 kell 19 Viva Espanol: Sünnipäevakontserdid Eesti kü­ kirikus ja Häädemeeste Mukaeb (klaver), Aleksander Titov (diri­ Roland Liiv (vokaal), Maria lades: Eesti Filharmoonia kam­ kirikus gent) Vanemuise kontserdimajas Rääk (koreograafia, tants), merkoor, Anu Lamp (tekst), 28. 06 kell 19 Rahvusooper 5., 6. ja 7. 06 kell 19 Styne'i Kristo Käo (kitarr), Riina Pikani Mikk Üleoja (dirigent) Harju- Estonia poistekoor, Hirvo Surva muusikal "Sugar ehk Džässis ai­ (klaver) Jõhvi kontserdimajas Madise Mattiase kirikus (dirigent) Narva Aleksandri ki­ nult tüdrukud" Vanemuise suu­ 12. 06 kell 19 Tšellokvartett C- 14. 06 kell 16 Mu isamaa on mi­ rikus res majas JAM ja Luisa Värk (vokaal) nu arm: XXVI ülemaalise mees- 28. Об Mõisaromantika: 8. 06 kell 16 Styne'i muusikal Jõhvi kontserdimajas telaulupäeva rongkäik ja kont­ Elisabeth Joye (klavessiin) "Sugar ehk Džässis ainult tüdru­ sert Kuressaare lossihoovis Maidla mõisas kud" Vanemuise suures majas Kõikjal üle Eesti 14. 06 kell 19 Mõisaromantika: 29. 06 kell 12 Rahvakoraali lum­ 8. 06 kell 17 Jevgeni Nesterenko tšellokvartett C-JAM Illuka mõi­ muses: Kadri Hunt (vokaal), (bass), Maria Bachmann (kla­ 4. 06 kell 15 Ansambel sas Weekend Guitar Trio Narva ver) Jaani kirikus Laudaukse Kääksutajad Vormsi 15.-23. 06 Suure-Jaani muusika­ Aleksandri kirikus 11.-13. °6 kell 19 Styne'i muusi­ kirikus festival kal "Sugar ehk Džässis ainult 7- 06 kell 14 Ansambel 20. 06 kell 18 Eesti krooni aasta­ Andmed on kontrollitud 17. tüdrukud" Vanemuise suures Laudaukse Kääksutajad päev: barokkansambel Corelli mail. Täpsem info kodulehekül­ majas Häädemeeste suveaias Consort, Risto Joost (dirigent) gedel. 11. 06 kell 20 Rahvusooper 5. Об kell 20 Eesti muusika läbi Maardu mõisa muusikasalongis Juuli ja augusti kontserdiinfot Estonia poistekoor, Hirvo Surva aegade: Silvi Vrait (vokaal), Jaak 20. 06 kell 21 Eesti muusika läbi COLLAGE'is avaldamiseks oota­ (dirigent) Jaani kirikus Lutsoja (akordion), Jaak Jürisson aegade: Silvi Vrait (vokaal), Jaak me hiljemalt 12. juuniks aadres­ 11. 06 kell 21 Väike öömuusikal: (klahvpillid) Sillapää lossi trep­ Lutsoja (akordion), Jaak Jürisson sil [email protected] Lauri Liiv, Janika Sillamaa, Nele- pidel (klahvpillid) Jõgeva linna kodu­ Liis Vaiksoo, Mikk Saar (vo­ 6. 06 kell 17 Eesti muusika läbi kaal); Mihhail Gerts (klaver) aegade: Silvi Vrait (vokaal), Jaak Sadamateatris Lutsoja (akordion), Jaak Jürisson 19. 06 kell 20 Wroclawi süna­ (klahvpillid) Viljandi googi koor, Stanislaw Rybarczik Pärimusmuusika Aidas 9.-13. juuni (dirigent) Jaani kirikus 6. 06 kell 17 ja 20 Eesti Vabariik 28. 06 kell 20 Tantsud tähtedelt 90. Sünnipäevakontserdid Eesti TALLINNA III KITARRIFESTIVAL külades: Eesti Filharmoonia 17. sajandist: puhkpillikvintett 9. juuni kell 19 Mustpeade maja Reval Brass Jaani kirikus kammerkoor, Anu Lamp (tekst), Mikk Üleoja (dirigent) Reigi ja Gaelle Solal (Prantsusmaa) Emmaste kirikus Hiiumaal kavas: Regondi, Schubert, Dumond, Dyens, Ohana Pärnus 6. 06 kell 18 Ansambel 10. jutini kell 19 Ajaloomuuseum 12. 06 kell 19 Viva Espanol: Arrotajad Valga Jaani kirikus Kitarr.duo Janne Lehtinen - Pentti Hilden (Soome) Roland Liiv (vokaal), Maria 7-06 kell 16 ja 19 Hinge - kavas: de Falla, Albeniz, Moreno-Torroba Rääk (koreograafia, tants), muusika: Madis Kari (klarnet), Kristo Käo (kitarr), Riina Pikani Tiiä Tenno (orel) Türi Püha Martini kirikus ja Karu kirikus 11. juuni kell 19 Mustpeade maja (klaver) Pärnu kontserdimajas Argentiina kitarrilegend 15. 06 kell 17 Barokkansambel 7- 06 kell 16 ja 20 Eesti Vabariik 90. Sünnipäevakontserdid Eesti Jorge Cardoso Corelli Consort Cafe Grand kavas: Argentiina ja Brasiilia muusika muusikasalongis (Kuninga 25) külades: Eesti Filharmoonia ja valik Cardoso parimatest teostest 18. 06 kell 22 VI Pärnu orelifes- kammerkoor, Anu Lamp (tekst), tival. Väike õhtumuusika oreliga: Mikk Üleoja (dirigent) ell 19 Ajaloomuuseum Ines Maidre Eliisabeti kirikus Kihelkonna ja Kaarma kirikus Itaalia vanamuusikalegend 20. 06 kell 20 VI Pärnu orelifes- Saaremaal Massimo Lonardi lauto tival: Ulla Krigul Eliisabeti kiri­ 7- Об kell 18 Tõnis Mägi (vo­ kavas: Itaalia 16. sajandi populaarseimad teosed lautole kus kaal), Oleg Pissarenko (kitarr), 22. 06 kell 20Wroclawi süna­ Ahto Abner (löökriistad) I119 Kumu Auditoorium googi koor, Stanislaw Rybarczik Viljandi Jaani kirikus Tangoballett (dirigent) Pärnu Eliisabeti kiri­ 8. 06 kell 11 Ansambel Arrotajad usika |a Dmitri Hartšenko koreograafia kus Vastseliina kirikus Tiit Peterson kitarr 26. 06 kell 20 Solveigi laul: 8. 06 kell 17 ja 20 Eesti Vabariik ... Allan Jakobi akordion Kersti Ala-Murr (sopran), Jaak 90. Sünnipäevakontserdid Eesti lllllll... Dmitri Hartšenko H Lutsoja (akordion), Tõnu Jõesaar külades: Eesti Filharmoonia ""SL Helen Org-Veidebaum tants (tšello) Pärnu kontserdimajas kammerkoor, Anu Lamp (tekst), 27. 06 kell 20VI Pärnu orelifesti- Mikk Üleoja (dirigent) Valjala ja map val: Liisa Malkamäki Eliisabeti Muhu kirikus

muusika 6/2008 43 2oo8. a. taas vastuvõtt ka kultuurikorralduse magistriõppesse (2-aastane õppekava).

Õppekavad: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, laul, dirigeerimine, koolimuusika, instrumendiõpetaja, interpretatsioonipedagoogika (magistriõpe), kirikumuusika, kammeransambel (magistriõpe), saateklass (magistriõpe), kompositsioon, elektronmuusika, muusikateadus, jazzmuusika, pärimusmuusika, kultuurikorraldus (magistriõpe). Doktoriõppe õppekavad: muusika (interpretatsioon, kompositsioon), muusikateadus, muusikapedagoogika, teatrikunst.

Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini. Lähemat infot vastuvotutingimuste ja eksaminõuete kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/ Info telefonidel 6675 709,6675 762 või e-posti aadressil [email protected]

44 muusika 6/2008 EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA KONTSERDID Juu

3. juuni kell 20.00 EMTA kammersaal WOLFGANG DAVID (viiul Austria) DAVID GOMPPER (klaver, USA)

7. juuni kell 17.00 EMTA ooperistuudio MAGISTRIKONTSERT Diana Kiivit (klaver)

luni kell 12.00 EMTA kammersaal DOKTORIKONTSERT Piret Väinmaa (klaver)

8. juuni keti 15.00 EMTA kammersaal MAGISTRIKONTSERT Kadriin Kõiveer (klaver)

9 Juuni kelli 8.00 EMTA kammersaal Eeva Hartemaa (sopran) Asja Skamnitskaja (viiul) Marina Zolotarjova (klaver)

13. juuni kell 18.00 EMTA kammersaal DOKTORIKONTSERT Oksana Sinkova (flööt) klaveril Lea Leiten 2011

8.-17. august Pirita klooster

www.birgitta.ee

TIPPHETKED TALLINNA KULTUURISUVES

Reede 8. august 21.00 Esmaspäev 11. august 21.00 Reede 15. august P.TŠAIKOVSKI ballett LUIKEDE JÄRV G. DONIZETTI ooper MARIA STUART 11.00-17.00 KLOOSTRI PÄEV 21.00 B. BRITTEN kammerooper Laupäev 9. august 21.00 KRUVIPÖÖRE Kolmapäev 13. august 21.00 N. RIMSKI-KORSAKOV ballett ŠEHEREZADE KINO & KOMÖÖDIA: Laupäev 16. august = A. BORODIN POLOVETSIDE TANTSUD ÜHE MUUSIKU TÕUSJA LANGUS 13.00 Etendus kogu perele : ooperist Vürst Igor "A Big Nightmare Music!" KÕIGE SUUREMAD SÕBRAD 21.00 C. ORFF CARMINA BURANA Pühapäev 10. august 21.00 P. MASCACNI ooper TALU POJA AU Neljapäev 14. august 21.00 Pühapäev 17. august 21.00 R. LEONCAVALLO ooper PAJATSID G.VERDI REQUIEM Flamenkoetendus DON IJUAN

GIDONKREMERJAKREMERATABALTICA.J.KOLOBOVI NIM MOSKVA NOVAJA OPERA, VENE KEISERLIK BALLETT, CATARINA MORA FLAMENCA, SEGAKOOR LATVIJA, EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER, TANTSUTEATER FINE 5, ALEKSEI IGUDESMAN, RICHARD HYUNG-KI JOO, ANNELY PEEBO, AILE ASSZONYI, AIN ANGER, JUHAN TRALLA, MATI TURI, ERI KLAS,JEVGENI SAMOILOV, VALERI KRITSKOVjpt

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades, www.piletilevi.eeja A la carte menüü Ribe suveterrassil. www.piletimaailm.com. Partnerkaardiga ja Partner Krediitkaardiga eelmüügist VIP-pilet rikkalike lisaboonustega. kuni kahe pileti ostmisel samale etendusele hinnasoodustus -10%. ÖinejahisõitTallinna lahel.

Festivali Festivali korraldaja: Tallinna Filharmoonia Peasponsorid: kunstiline (g) kaubamaja I.L.U. juht Tel 669 9940 ERI KLAS www.filharmoonia.ee

ALTI А ^f b »emt к Kultuuriministeerium PIRITA TOP 9 f- ^ Eesti Päevaleht EESTI EKSPRESS PILETILEVI c£P HANSABUSS : Contender , KUKU ^ 4i