Eesti Meister – Kes Ta On? Kristjan Palusalu Ardo Arusaar 14 Flash Hetki Eesti 2014

Targaks ! terveks ! tugevaks! maadlus1 / 2014 / Hind 2.50 ¤ Kellest saab Tallinn Open tulevane Nabi? erinumber! Eesti õpilaste meistrid SPECIAL kreeka-rooma EDITION maadluses Kristjan Palusalu Eesti spordiajaloo Mangi suurkuju maadlushoroskoop Maadlusreeglid Eesti võhikutele Vaatemänguline Meister – mudamaadlus kes ta on? Meie, Treener Olev Nisumaa paneb kõik poisid maadlema maadlejad! Valeri Nikitin maadlusest Rootsis Ülevaade Eesti Ahto Raska naistemaadlusest Soomes maadlusklubidest

Fotod Vinged võistlustelt! postrid! Kristjan Palusalu, Epp Mäe, Heiki Nabi, Ardo Arusaar jt Nõiakunst ja tantsupidu ehk maadlus Senegali moodi maadlus

sisukordSisukordm maadlusTargaks! terveks! tugevaks! 5 Avasõna kreeka-rooma maadluses 2014 6 Inspiratsioon Heiki Nabi Kaks kahekordset maailmameistrit Epp Mäe 8 Meistrikad Päästetud! Eesti meister – kes ta on? Kristjan Palusalu Ardo Arusaar 14 Flash Hetki Eesti 2014. aasta meistri- 48 Tervis võistlustelt Maadleja kehakaal, tervis ja sportlik 16 Meistrikad saavutusvõime Eesti meistrivõistlused vaba- 52 Ajalugu maadluses 2014 Maadlus – algupäraseim spordiala 18 Kes on tulevane Nabi? naistemaadlus: rituaalist olümpiani 24 Palusalu võistlused 58 Treener Kristjan Palusalu: Eesti spordiajaloo Olev Nisumaa – treener, kes paneb võimekaim maadleja kõik poisid maadlema 26 Tallinn Open – Kristjan Palusalu Me- 62 Valeri Nikitin maadlusest Rootsis morial Youth Wrestling Tournament 65 Ahto Raska naistemaadlusest 28 Kristjan Palusalu XXVI mälestusvõist- Soomes Esikaanel: Heiki Nabi lused kreeka-rooma maadluses 2013 Foto: Olybet 66 reeglid 30 Rannamaadlus Kreeka-rooma maadlus võhikutele Väljaandja Mida teeb maadleja suvel? 70 Klubid Hiiekivi OÜ 32 Rahvasport Ülevaade Eesti maadlusklubidest Muda meelitab neiud maadlema Toimetus 76 Vaimutreening 34 Maailm e-mail: [email protected] Ants Nisu maadlusraamat. nõiakunst ja tantsupidu ehk maadlus www.maadluskiri.ee Eesti raskejõustik 125 www.facebook.com/Maadluskiri Senegali moodi 78 Mangi maadlushoroskoop Väljaandja 38 Postrid Vello Leitham Eesti õpilaste meistrivõistlused 80 Ristsõna Koostaja-toimetaja Anette Org Keeletoimetaja-korrektor Laura Salumets Kujundaja Anu Maarand Meediakonsultant Siiri Lelumees Kaasautorid: Artur Andersalu, Mariin Kaljula, Maria Kilk, Vello Leitham, Maria Mang, Kadri Okas, Arko Olesk, Anette Org, Sander Orhidejev, Marie Helen Otti, Lauri Palumets, Lembit Peegel, Kerli Pärnapuu, Siim Solman, Ardo Säks, Johannes Vedru, Vahur Ööpik. Täname kõiki kaasautoreid, fotograafe, abilisi ja toetajaid! Trükikoda Printall Ajakiri Maadlus on autorikaitse objekt. Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Toimetus ja väljaandja ei vastuta reklaami- de sisu ega keelekasutuse eest.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 3 4 maadlus 2014 Avasõna

eie Tallinna vanalinnas asuv, 14. sajandil ehitatud paksude müü- ridega kelder on laste päralt. Seal on trummid, ragbi- ja muud Mpallid, hokivarustus jms. See on koht, kus teisi ma- jaelanikke segamata saavad minu neli poega rassi- da, sõpradega mürada, maadelda ning sõbraõhtutel hommikuni kaarte ja lauamänge mängida. Aga peamiselt mürada. Nelja pojaga peres on selline koht elule ja tervisele vajalik – muidu oleks kogu elamine pidevalt pahupidi, õe ja ema tüütamisest rääkimata. Möödunud kevadel, kui naabermaja teiselt kor- ruselt tuli järjekordse trummisoolo peale kaebus (müürid on kaks meetrit paksud!), läksin kaema, mis toimub. Kõik oli, nagu peab – õhk oli paksult higilõh- na täis ja lapsed maadlesid trummi saatel. Nagu poiste ruumidele kohane, oli nätsuga seintele kinnitatud palju kolletanud ja kannatada saanud sporditeema- lisi plakateid. Mäletan, kuidas mul endalgi olid noo- rena spordikuulsused ja -iidolid seintel. Kõige väär- tuslikumad neist olid autogrammidega pildid! Kuna sirgusin Montrealis, oli enamik minu eeskujudest hokimängijad: Jean Beliveau, Maurice "The Rocket" Richard, Yvan Cournoyer, Serge Savard, Kevin Dry- den, Paul Henderson jt. Üks poeg märkas, et vaatan plakateid, ja küsis: "Miks pole maadlejatest plakateid või ajakirja?" Tänan ka oma tublisid maadlevaid poegi, kes is- Tõepoolest, Eestis on ometigi maailmatasemel spor- tutasid mõtteseemne ning olid koos oma sõpradega dikuulsusi, kes võiksid eeskujudena ilustada meie sõltumatu sihtgrupp, andes oma arvamuste ja mär- keldriseinu. Võib-olla peaks midagi tegema? kustega tagasisidet, innustust ja julgust jätkata. Sügisel hakkasin mõtteis keerutama maadlusaja- Kuna Maadluse tegemise jooksul on sündinud kirja ideed. Üllatuseks olid kohe platsis maadlus- palju uusi mõtteid ja lugusid, ei jää see number vii- fännidest toetajad ning "teeme ära" meeleolu. Mis maseks. See on meie suure maadluspere ajakiri ning siin enam jaurata? Nagu maadluses tavaks – tuleb ootame siiralt teie tagasisidet ja ettepanekuid! Kui tegutseda! Enamjaolt õhinapõhise mitmekuise ras- soovite toetaja või sponsorina meiega ühineda, võt- simise tulemus on nüüd Teie käes. Täpselt õigeks ke ühendust, sest nagu maadluseski – aeg jookseb! ajaks: Tallinn Open – XXVI Kristjan Palusalu Noorte Lõpetuseks tänan Nikolai Karklinit, kes hoidis Maadlusvõistluste puhuks. 70ndatel aastatel minu enda maadlemisel silma peal Abi eest selle ajakirja tegemisel tuleb tänada ja ja andis nõu. Oi, tal olid suured käed! Nagu labidad! nimetada palju nimesid – nagu Oscarite jagamisel. Mäletan, et ta ütles meie Põhja-Ameerika maadlus- See ajakiri ei oleks kunagi trükivalgust näinud, kui stiili kohta "ei liha ega kala". Ja talle meeldis alati poleks olnud maadlusfänne Anette Orgu, Maria meelde tuletada, et tema oli viimane mees, kes võitis Kilki ja Maria Mangi. Sama tähtsad on meie toeta- Palusalu! jad ja sponsorid, kes ajakirja Maadlus väljaandmisse Vello Leitham panustasid. Eriti soovin tänada võistluste peaspon- Ajakirja Maadlus väljaandja sorit TartuMetsa!

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 5 m inspiratsioon

Fotod: Siim Solman Kaks kahekordset maailmameistrit

Heiki Nabi alustas maadlusega eriala õpetamine. Õnneks sai Heiki sisse kree- Kreeka-rooma Eesti meistri- alles 16-aastaselt ka-rooma osakonda ja jätkas maadlusega. võistlustel 2014. aasta jaanua- Lapsepõlves Hiiumaal Suuremõisa põhikoo- Soovitame! Kui tahad rohkem teada Heiki ris Raplas. Ülaloleval fotol kaks lis õppides harrastas Heiki paljusid spordiala- Nabi lapsepõlvest, kuula järgi Vikerraadio 16. kahekordset maailmameistrit, sid pallimängudest kergejõustikuni. Mõningaid jaanuari saadet "Spordisäde". allpool suurvõistluse emotsio- naalsemad hetked. maadlusnippe õpiti ka, kuid tegelikult polnud neil kohapeal olemas isegi maadlusmatti. Iga- päevase tugeva trenni andis Heikile hoopis ta- lutöö. August Englas: "Kui üks maa on võimeline Audentese spordikooli võeti Heiki alguses sünnitama ühte tugevat, siis on ta võimeline katseajaga, sest varasemad suured spordisaavu- sünnitama ka teist! Maadlus on Eestimaal alati tused 16-aastasel noormehel puudusid. Õpin- guid alustas Heiki vabamaadluse erialal, kuid olnud ja maadlus ka jääb!" aasta pärast tema sisseastumist lõpetati selle

6 maadlus 2014 TERVISLIK ALTERNATIIV SPORDI-JA KARASTUSJOOKIDELE: • Maitsev gaseerimata janukustutaja, • Sisaldab vähem suhkrut kui piim. mis on rikastatud paljude vitamiinide ja • Kasutatud vaid kvaliteetset puuvilja- mineraalainetega. suhkrut. • Sisaldab muuhulgas ka magneesiumit • Toodetud Rootsis, tunnistatud aasta ning tsinki. parimaks tooteks. • Jooki on lisatud puuvilja-ja taimeekstrakte. m meistrikad Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal

* Täiskasvanute meistrivõistlustel osalemiseks peab vanust olema vähemalt 15 aastat. ** Kõik vastused on võitjate endi kirjapandud. Eesti meister – Mõningased ebatäpsused võivad olla tingitud emotsioonidest, mis võidujoovastuse momendil meistrite kirjalikku eneseväljendusoskust piira- kes ta on? sid. Samal ajal tuli ju vastu võtta ka õnnitlusi. Siinkohal tutvustame jaanuari lõpul selgunud täiskasvanute Eesti meistreid kreeka-rooma ja naistemaadluses. Kõigi kuldmedalistide teekonnad tiitlini on olnud erinevad, kuid ühes on nad üksmeelel – võidu nimel tuleb teha trenni! Inspireerivaid mõtteid nii matile kui ka ellu üldisemalt jagus meistritel küllaga.

Vahendanud: Anette Org Fotod: Mariin Kaljula

HEIKI NABI

Kaalukategooria: kuni 130 kg siiani köidab? Spordiklubi: MK JUHAN Maadlus on mehine ala, kus mati Treener: H. Põlluste peal pole kuhugi pageda. Vanus: 28 Kui tihti teed trenni? Olulisemad saavutused? Nädalas teen trenni kaheksa MM kuld 2006 (kuni 96 kg) korda. OM hõbe 2012 (kuni 120 kg) Mida tahaksid öelda neile MM kuld 2013 (kuni 120 kg) maadlejatele, kes pole veel edu Millega tegeled igapäevaselt? saavutanud? Peamiselt spordi ja maadlusega. Uskuge, tahtke, tegutsege! Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? Alustasin 16-aastaselt. Olla edukas ka edaspidi: EM, MM Mis sind maadluse juures ja OM medalid.

ARDO ARUSAAR

Kaalukategooria: kuni 98 kg Mis sind maadluse juures Spordiklubi: MK JUHAN siiani köidab? Treener: O. Nisumaa, Maadlus on huvitav ja mitme- H. Põlluste, J. Kotkas külgne, palju erinevaid situat- Vanus: 25 sioone. Olulisemad saavutused? Kui tihti teed trenni? Juunioride EM-i III koht Treenin umbes 10 korda nädalas. Bulgaaria OM kvalifikatsiooni- Mida tahaksid öelda neile võistluste II koht maadlejatele, kes pole veel edu Londoni OM 8. koht saavutanud? Ei tasu kohe loobuda! Tippmaad- Millega tegeled igapäevaselt? leja parim iga on 28–30 aasta Tegelen treeningutega. vanuselt. Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? Alustasin 1996. aastal. EM-il hästi esineda.

8 maadlus 2014 Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal Noorte meistrivõistlused

VEIKO PROOVEL

Kaalukategooria: kuni 85 kg Millal alustasid maadlusega? Spordiklubi: 8-aastaselt. EESTI MAAÜLIKOOLI SK Mis sind maadluse juures siiani Treener: J. Proovel köidab? Vanus: 31 Tegu on tõsise spordialaga Olulisemad saavutused? (ei ole vastastega võrku vahel). Eesti meistrivõistluste kuld Kui tihti teed trenni? Eesti meistrivõistluste kreeka- Trenni teen 5 korda nädalas. rooma maadluses III koht 2012 Põhjamaade meistrivõistluste Mida tahaksid öelda neile kreeka-rooma maadluses maadlejatele, kes pole veel edu juunioride II koht 2002 saavutanud? Järjepidev töö viib sihile! Millega tegeled igapäevaselt? Treener, ettevõtja. Sinu järgmine eesmärk? Treenida järelkasvu.

ERKKI ALAK

Kaalukategooria: kuni 80 kg Mis sind maadluse juures siiani Spordiklubi: RJK Saaremaa köidab? Treener: V. Olumets Sport ise. Vanus: 30 Kui tihti teed trenni? Olulisemad saavutused? Igapäevaselt, kui saab. Neljakordne Eesti meister Mida tahaksid öelda neile II ja III koht Rannamaadluse maadlejatele, kes pole veel edu MM-il. saavutanud? Millega tegeled igapäevaselt? Rohkem trenni teha. Ehitustegevusega. Sinu järgmine eesmärk? Millal alustasid maadlusega? Ei tea veel. 13-aastaselt.

TAAVI TIKERPALU

Kaalukategooria: kuni 75 kg Mis sind maadluse juures siiani Spordiklubi: köidab? MK JÄRVAMAA MATIMEHED Mind köidab maadluses kahe- Treener: M. Sadam võitluse psüühiline moment. Vanus: 33 Kui tihti teed trenni? Olulisemad saavutused? Igapäevaselt. Eesti meister 2014 kreeka-rooma Mida tahaksid öelda neile maadluses. maadlejatele, kes pole veel edu Millega tegeled igapäevaselt? saavutanud? Kehalise kasvatuse õpetaja ja Mul läks 27 aastat, et võita Eesti treener. meistri tiitel. Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? 5-aastaselt. Eesti meister vabamaadluses.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 9 m meistrikad Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal

RAUNO PAJUVIIDIK

Kaalukategooria: kuni 71 kg Mis sind maadluse juures siiani Spordiklubi: MK NELSON köidab? Treener: I. Annus, H. Põlluste Maadlus meeldib mulle ning see Vanus: 23 on ka mu perekonna traditsioon. Olulisemad saavutused? Kui tihti teed trenni? EM 7. koht noortes Päevas teen trenni 1–2 korda. Põhjamaade meister ja 3. koht Mida tahaksid öelda neile Kolmekordne täiskasvanute maadlejatele, kes pole veel edu Eesti meister saavutanud? Millega tegeled igapäevaselt? Tuleb näha vaeva ja küll see edu Õpin Tallinna Ülikoolis kehakul- tuleb! tuuri. Sinu järgmine eesmärk? Millal alustasid maadlusega? Euroopa meistrivõistlustel hästi Maadlusega alustasin 1998. esineda. aastal.

KRISTJAN PRESS

Kaalukategooria: kuni 66 kg Mis sind maadluse juures siiani Spordiklubi: SK KALEV/ENG- köidab? LAS Maadlus on hästi vormis hoidev Treener: V. Press spordiala. Vanus: 34 Kui tihti teed trenni? Olulisemad saavutused? 4 korda nädalas. Neljakordne Eesti meister. Mida tahaksid öelda neile Millega tegeled igapäevaselt? maadlejatele, kes pole veel edu Kasvatan poega, olen maadlus- saavutanud? treener. Tehke trenni mõistusega ja harju- tage tehnikat! Millal alustasid maadlusega? Alustasin 6-aastaselt. Sinu järgmine eesmärk? Elada aasta vanemaks!

DENIS BOLUNOV

Kaalukategooria: kuni 59 kg Mis sind maadluse juures siiani Spordiklubi: Palusalu SK köidab? Treener: R. Kilström Lihtsalt meeldib. Vanus: 15 Kui tihti teed trenni? Olulisemad saavutused? 3 korda nädalas. Eesti meister 2014 täiskasvanute Mida tahaksid öelda neile kategoorias. maadlejatele, kes pole veel edu Millega tegeled igapäevaselt? saavutanud? Käin 9. klassis. Tehke trenni! Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? 5-aastasena. Juunioride Eesti meister.

10 maadlus 2014 Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal Noorte meistrivõistlused

Mmmm... Mm... Maadlus.

SAIAKANG 2, TALLINN

TALLINN OPEN 2014 SUURSPONSOR

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 11 mm meistrikad Eesti meistrid naistemaadluses 2014. aastal

EPP MÄE Kaalukategooria: kuni 75 kg Maadlus on lahe ja mulle meeldib Spordiklubi: SK SAKURA poistele tuupi teha. Treener: R. Mäe, A. Avik, A. Hapov Kui tihti teed trenni? Vanus: 21 Kaks korda päevas, kui laagris, siis Olulisemad saavutused? kolm. Vaata ise www.fila-wrestling.com Mida tahaksid öelda neile database! maadlejatele, kes pole veel edu Millega tegeled igapäevaselt? saavutanud? Maadlen, õpin, magan. Tee tööd, näe vaeva! Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? Ammu. Suurem eesmärk on tagada pääs Mis sind maadluse juures siiani Rio olümpiale (ning võita kuld)! köidab?

LISBETH VINTER

Kaalukategooria: kuni 69 kg köidab? Spordiklubi: SK TAPA Olen maadluse keskel üles kas- Treener: A. Vinter vanud. See ala kuidagi maandab Vanus: 19 pingeid, pluss füüsilise poole Olulisemad saavutused? korrashoid. Eesti meister täiskasvanute kate- Kui tihti teed trenni? goorias. Hetkel väga tihti ei tee trenni, sest Kadettide Põhjamaade hõbe. pole Tallinnas veel leidnud klubi, Kahekordne Eesti meister noore- kus trennid ajaliselt sobiks. mas kategoorias. Mida tahaksid öelda neile Millega tegeled igapäevaselt? maadlejatele, kes pole veel edu Õpin Tallinna Ülikoolis õigus- saavutanud? teadust. Olen üliõpilasnõukogu Trenn, trenn, külm närv! juhatuse esimees. Sinu järgmine eesmärk? Millal alustasid maadlusega? Juunioride Eesti meister ja 5 aastat tagasi. juunioride euroopakad. Mis sind maadluse juures siiani

LIIS JÄRVAMÄGI Kaalukategooria: kuni 63 kg köidab? Spordiklubi: Maadluses saab palju pealtnäha TARTU ÜLIKOOLI ASK võimatut tänu tugevale tööle või- Treener: J. Lätt, L. Kalter malikuks. Vanus: 19 Kui tihti teed trenni? Olulisemad saavutused? Treenin 3–4 korda nädalas, pluss Eesti meistrivõistluste kuld. iseseisvad harjutused iga päev. Üliõpilaste meistrikate I koht. Mida tahaksid öelda neile Sumo Eesti meister 2012, 2013. maadlejatele, kes pole veel edu Millega tegeled igapäevaselt? saavutanud? Õpin esimest aastat Eesti Maaüli- Soovitan kuulata treenerite ja koolis bioloogilisi tehnoloogiaid. teiste nõuandeid, kuid leida tuleb Millal alustasid maadlusega? enda stiil ja lemmikvõtted. Alustasin 2010. aastal Väike-Maar- Sinu järgmine eesmärk? ja RSK-s. Sugulane kutsus trenni. Võistlustest juunioride Eesti meist- Mis sind maadluse juures siiani rikad. Tahan täiendada oma võtteid.

12 maadlus 2014 Eesti meistrid naistemaadluses 2014. aastal Noorte meistrivõistlused

ANASTASSIA KRASNOVA Kaalukategooria: kuni 58 kg võita. Spordiklubi: KAITSEJÕUDUDE SK Kui tihti teed trenni? Treener: A.Jevsejev Kaks korda päevas, v.a pühapäe- Vanus: 18 vad. Olulisemad saavutused? Mida tahaksid öelda neile 8. koht Euroopa meistrivõistlused maadlejatele, kes pole veel edu juuniorides. saavutanud? 9. koht MM kadetid. Kui sa tahad midagi saavutada, Millega tegeled igapäevaselt? pead töötama rohkem kui kõik Õpin inglise keelt ja kultuuri Tallin- teised. Tee kõik, mida saad, et sinu na Ülikoolis. unistus saaks reaalseks, ja ära kal- Millal alustasid maadlusega? du ebaoluliste asjade pärast oma Alustasin, kui olin 15-aastane. eesmärgist kõrvale. Mis sind maadluse juures siiani Sinu järgmine eesmärk? köidab? Võita MM, saada maadlema olüm- Meeldib tugevaks saada ja meeldib piamängudele Rios.

TUULE SIRELI MÄE

Kaalukategooria: kuni 53 kg köidab? Spordiklubi: SK SAKURA Ei kujuta elu ilma selleta ette. Treener: R. Mäe Kui tihti teed trenni? Vanus: 17 Kord nädalas maadlen, 4–5 korda Olulisemad saavutused? teen kergejõustikku. Kadettide, juunioride ja täiskasva- Mida tahaksid öelda neile nute meistritiitlid. maadlejatele, kes pole veel edu Millega tegeled igapäevaselt? saavutanud? Käin Rakvere Reaalgümnaasiumi Iga võitja oli kunagi võistleja, kes 11. klassis. lihtsalt keeldus alla andmast. Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? Väiksena. Tegeleda maadlusega nii kaua kui Mis sind maadluse juures siiani võimalik

MARIA KILK Kaalukategooria: kuni 48 kg ne spordiala. Lisaks köidab mind Spordiklubi: maadluse juures strateegiline EESTI MAAÜLIKOOLI SK pool. Mehed, kes tegelevad maad- Treener: J. Proovel lusega, on lihaselised, tugevad, Vanus:26 sitked, kiired ja osavad. Olen tänu Olulisemad saavutused? maadlusele väga toredate inimes- Julgus tulla maadlustrenni! tega tutvunud. Eesti meister 2012, 2013, 2014, Kui tihti teed trenni? EMV hõbe 2009, 2010, 2011. Teen trenni kuni 5 korda nädalas, EMV hõbe judos 2013, 2014. lisaks sõidan igapäevaselt ratast. Millega tegeled igapäevaselt? Mida tahaksid öelda neile Olen erinevatel üritustel fotograaf maadlejatele, kes pole veel edu ja mul on väga palju väiksemaid saavutanud? projekte ja hobisid. Vähem hala, rohkem tööd! Millal alustasid maadlusega? Sinu järgmine eesmärk? Esimene trenn oli 01.09.2008. Tutvustada maadlust laiemalt, ka Mis sind maadluse juures köidab? kui harrastusspordiala. Naistemaadlus on väga graatsili-

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 13 m flash

Hetki Eesti 2014. aasta meistrivõistlustelt: kreeka-rooma...

Fotod: Siim Solman

14 maadlus 2014 Hetki Eesti 2014. aasta meistrivõistlustelt

... ja naistemaadlus

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 15 m meistrikad Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 2014 Eesti vabamaadluse meistrivõistlused toimusid 22. veebruaril Viljandis. Võistlustules oli 69 maadlejat 13 klubist. Meeleolukad ja huvitavad fotod matil aset leidnud sündmustest räägivad rohkem kui tuhat sõna.

Vahendanud: Anette Org Fotod: Maria Kilk Eesti vabamaadluse meistrid 2014:

kaalus kuni 57 kg – Sten Orav (MK Tulevik) kaalus kuni 61 kg – Aleksei Baskakov (SK Kuldkaru) kaalus kuni 65 kg – Jaanek Lips (MK Tulevik) kaalus kuni 70 kg – Pjotr Soltruk (SK Kuldkaru) kaalus kuni 74 kg – Taavi Tikerpalu (JMM) kaalus kuni 86 kg – Kristjan Tõniste (MK Aberg) kaalus kuni 97 kg – Meelis Sillat (MK Tulevik) kaalus kuni 125 kg – Kaarel Maaten (EMÜ SK)

Võistkondlikult olid parimad MK Tulevik, SK Kuldkaru ja Põltsamaa SK.

16 maadlus 2014 Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 2014

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 17 m meistrikad

Kes on tulevane Nabi? 15. veebruaril selgitati Tapal Eesti õpilaste meistrid kreeka- rooma maadluses. Kokku osales võistlustel 96 noormaadlejat. Tublimad neist on siin!

Vahendas: Anette Org Fotod: Maria Kilk

18 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

Eesti õpilaste meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal

1 Medalid kaalukategoorias kuni 32 kg 3 Medalid kaalukategoorias kuni 38 kg 1. Kaarel Tamm (SK Martna) 1. Markus Julius Holmberg (SK Kadrina) 2. Karl-Kristjan Valdna (SK Kadrina) 2. Oleg Tsaban (MK Aberg) 3. Robin Lumila (MK Aberg) 3. Penno Pall (Põltsamaa Nipi) 3. Sander Tagu (SK Leo) 3. Olavi Laisarv (SK Tapa)

2 Medalid kaalukategoorias kuni 35 kg 4 Medalid kaalukategoorias kuni 42 kg 1. Vladislav Nesterenko (Valga SK) 1. Edvin Kin (MK Nelson) 2. Richards-Tasuja Avald (EMÜ SK) 2. Holger Toots (Väike-Maarja RSK) 3. Miko Mägisalu (Vändra SKP) 3. Kristo Viidas (MK Nelson) 3. Vladislav Jeršov (SK Peipsiäärsed) 3. Markos Tadolder (MK Jaan)

1 3

2 4

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 19 m meistrikad

Eesti õpilaste meistrid kreeka-rooma maadluses 2014. aastal

5 7

6 8

5 Medalid kaalukategoorias kuni 47 kg 7 Medalid kaalukategoorias kuni 59 kg 1. Ranet Kaljola (MK Nelson) 1. uku Leitham (Palusalu SK) 2. Kaimar Asu (MK Tulevik) 2. Andreas Välis (MK Juhan) 3. Tauri Altmäe (SK Kadrina) 3. norbert Aunapuu (Vändra SKP) 3. Andrei Bandurevski (MK Aberg) 3. Georg Jakimainen (SK Tapa)

6 Medalid kaalukategoorias kuni 53 kg 8 Medalid kaalukategoorias kuni 66 kg 1. Jegor Jakovlev (SK Tapa) 1. Randel Uibo (SK Leo) 2. denis Rudenas (SK Tapa) 2. Kristo Kaljumaa (MK Juhan) 3. Anvar Sild (SK Kadrina) 3. Ainar-Sten Junker (RJK Leola) 3. Aho Leitham (Palusalu SK) 3. Silver Roosileht (MK Juhan)

20 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

9 10

9 Medalid kaalukategoorias kuni 73 kg 10 Medalid kaalukategoorias kuni 85 kg 1. Hannes Välis (MK Juhan) 1. Joan-Taaniel Ševtsov (SK Tapa) 2. Kevin Aas (MK Tulevik) 2. urmis Veimann (MK Juhan) 3. Vladislav Fekljajev (SK Peipsiäärsed) 3. Robert Järv (Võru K) 3. Hendrik Post (Võru K) 3. Keijo Orgvee (JMM)

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 21 m meistrikad

Rrrrr... Rrr... Ülerinna heide.

SAIAKANG 2, TALLINN

Klubide arvestuses olid parimad Tapa SK, MK Juhan ja Kadrina SK. Fotol klubide treenerid Allan Vinter, Olev Nisumaa ja Valeri Pormann. TALLINN OPEN 2014 SUURSPONSOR

22 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

Rrrrr... Rrr... Ülerinna heide.

SAIAKANG 2, TALLINN

TALLINN OPEN 2014 SUURSPONSOR

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 23 m Palusalu võistlused

Kristjan Palusalu Eesti spordiajaloo võimekaim maadleja

Eesti mehe 1936. aasta Berliini olümpiamängudel saavutatu – nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus kuldmedali võitmine – on siiani jäänud ületa- matuks. Ükski teine sportlane maailmas pole suutnud seda korrata. Lisaks tuli Palusalu 1937. aastal Euroopa meistriks kreeka-rooma maadluse raskekaalus ja oli 12-kordne Eesti meister.

Tekst: Maria Mang Viimase soovitusel hakkas ta paar korda se kampaania käigus Palusalu. Fotod: Eesti spordimuuseum nädalas treenima Tallinna klubis Sport. Berliini olümpiamängudel 1936. aastal Wikipedia Pärast sõduriaega asus tulevane olüm- pandi Kristjan Palusalu ja Ago Neo välja piavõitja elama Tallinnasse, astus klubi nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. äänemaal Saulepi vallas Va- Sport liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja Esialgne plaan oli lasta meestel vaba- remurru külas Looritsa talus hooldajana ning raualaos Venn. Popov ja maadluses paar kohtumist pidada ja siis (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Poeg. Aastatel 1933-1940 töötas Palusalu loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini RädiL küla) sündinud Kristjan oli Jüri ja vangivalvurina Patarei vanglas. esineda (turniiride vahele oli jäetud üks Liiso Trossmanni lastest noorim. Juba päev puhkust). Kumbki ei tahtnud aga 16-aastaselt polnud tal külas enam vägi- Planeerimata medal katkestamisest kuuldagi ja tänu sellele kaikaveos vastast. Ta oleks hea meelega vabamaadluses tõid mõlemad Eestile kaks medalit. treeninud ja võistelnud, aga ei leidunud 184 cm pikkune Kristjan oli oma Berliini olümpiamängudel osales kok- õpetajaid ega vastaseid. 1929. aasta april- sportlaskarjääri alguses 100 kilogrammi ku 110 maadlejat 23 maalt. Seitse maad lis võeti Kristjan ajateenistusse Tallinna raskune (jalanumbriga 47); olümpiavõi- olid esindatud täisarvulise võistkonnaga, lähedal asuvasse Suurupi merekindluses- tude aegu kaalus ta 114–115 kilo. 1935. aas- Eestil puudus vaid sulgkaallane. se, kus ta kohtus treener Anton Ohakaga. tast sai Trossmannist nimede eestistami- Kreeka-rooma maadlusturniiri finaal-

24 maadlus 2014 Palusalu võistlused

Kaljo Polli "Pärast võitu". Õlimaal. Kristjan Palusalu – one of the greatest wrestlers in the history of Estonia

n 1936 Kristjan Palusalu and Ago Neo attended the Olympic Games I in Berlin. The initial plan was to let them take part in a few freestyle matches and then quit, in order to perform better in Greco-Roman. However neither man wanted to hear anything about quitting and both men ended up winning two Olympic medals each for Estonia (Neo received Silver in freestyle and Bronze in Greco-Roman). With the Freestyle gold medal already in his pocket, and prior to the Greco-Roman gold medal match, an ex- hausted Palusalu had already wrestled 9 times for a total of 113 minutes. His oppo- nent, the German hero Kurt Hornfischer, had only wrestled 4 matches for a total of 44 minutes. The anxious Deutschland- hall wrestling hall was jam-packed and matšiks oli Palusalul seljataga 9 vastas- jääri lõppu. included Germany’s chancellor Adolf seisu ja 113 minutit maadlust, tema vasta- Märtsi alguses tuli Palusalu Tallinnas Hitler. Apparently displeased, he quickly sel Kurt Hornfischeril 4 kohtumist ja 44 veel Eesti meistriks kreeka-rooma maad- left once Palusalu had vanquished the minutit maadlust. Puupüsti täis Deutsch- luses, kuid Euroopa meistrivõistlustel German hero. landhalles istus ka Saksamaa diktaatorist asendas teda Eesti koondise liikmena Palusalu is to-date, the first and only kantsler Adolf Hitler, kuid peale Palu- Johannes Kotkas, kes tuligi kuldmedalile. wrestler, to have won both Greco-Roman salu võitu lahkus ta kiirustades. Küllap and freestyle heavy weight gold medals tuli sakslase kaotus talle ebameeldiva Rasked aastad nõukogude at the same Olympic Games. In 1937 he üllatusena. korra tingimustes won the European Greco-Roman heavy 1941. aastal mobiliseeriti Palusalu Pu- weight championship. In addition he was Tõeline eesti rahva pidu naarmeesse nagu enamik Eesti raske- the Estonian national champion 12 times. Rongiga Eestisse saabunud olümpia- jõustiklastest ja saadeti Arhangelski ob- In early1938 Palusalu severely disloca- sangarite tagasitulek kujunes triumfisõi- lastisse Kotlasesse. Esimesel võimalusel ted his shoulder and this injury ended duks läbi maa. Tallinnas Balti jaamas ja põgenes ta üle rindejoone Soome. Hiljem Palusalu’s competitive wrestling career. austamistseremoonial Kadrioru staadio- viibis ta seetõttu Siberis vangilaagris. In 1941 Palusalu was mobilised into nil tunglesid tohutud rahvamassid. Riigi- Nõukogude Eestis ei võimaldatud talle the Red Army, like most of Estonia’s vanem Konstantin Päts kinkis Palusalule pikalt ei maadlustreeneri ega -kohtuniku heavyweight sportsmen and was sent to Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha tööd. Seepärast töötas Palusalu 1970. aas- Kotlas. In the autumn of the same year, "Kungla nr. A-94". Veel sama aasta 22. det- tateni ehitustöödel. Alles aastal 1962, mil Kristjan managed to escape to Finland, sembril abiellus Kristjan Palusalu Tallin- Martin Kleini medalivõidust Stockhol- but was soon repatriated into Soviet han- nas Kaarli kirikus Ellen Saidlaga. Abielust mi olümpiamängudel möödus 50 aastat, ds. As a result, he was sentenced to two sündis kaks last: tütar Helle ja poeg Jüri. peeti Tarvastus Martin Kleini mälestus- years in prison labour camp after the war. 1937. aasta Euroopa meistrivõistlustel võistlusi, mille alaliseks peakohtunikuks In Soviet Estonia, he was not permitted Pariisis sai Kristjan Palusalu meistrikulla, sai Kristjan Palusalu. Alles 1966. aastal sai to work as a wrestling trainer nor as a re- kuid 1938. aasta algul tabas teda maadel- Palusalu vabariikliku kategooria maad- feree. Until the 1970s, he mostly worked des raske vigastus, kui tema õlg liigesest luskohtunikuks. Kristjan Palusalu suri 17. as construction labourer. Only in 1966 did välja tuli. Samalaadse vigastuse kordumi- juulil 1987. aastal ning on maetud Tallin- Palusalu finally receive recognition as ne maavõistlusel Soomega tähendas kar- na Metsakalmistule. m wrestling referee.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 25 m Palusalu võistlused Tallinn Open – Kristjan Palusalu Memorial Youth Wrestling Tournament

Text: Vello Leitham Having won the gold medal in both Greco-Roman and Freestyle wrestling at the 1936 Olympic Games, Kristjan Palusalu became the most famous Esto- nian athlete of the 20th century. Until today, he remains the only Olympic wrestler to have accomp- lished this feat at the same Olympic games.

he first Kristjan Palusalu March-2013 witnessed over 400 Greco- Memorial Youth Wrestling Roman and female wrestlers. Tournament was held by In 2014, Tallinn Open honours Krist- friends and supporters in jan Palusalus achievements in both 1989.T With the Soviet Union thawing, Greco-Roman and Freestyle wrestling Tallinn at the centre of the region. the first tournament was already an East- styles. The 2014 event will host over 700 West event, with wrestlers from Finland, wrestlers in Greco-Roman, Freestyle and competitions are at same time and/or along with Latvia, Lithuania, Poland Female wrestling – thereby further secu- conflict with national championships. and Russia. Over the years, more than ring its’ place as the essential wrestling With all regional countries already ha- 20 countries have participated. Many event in the region. ving a major wrestling event – the idea of wrestlers have gone on to participate and For young Estonian wrestlers, Tallinn a coordinated Baltic Sea Wrestling Series become Olympic and World Champion Open is THE opportunity to measure has been raised. medalists. wrestling skills and prowess with peers With all northern European capitals The Tallinn Open – Kr. Palusalu Me- from abroad. And in todays internet and having easy road and/or rail and/or sea morial Youth Wrestling Tournament has social-media world – Tallinn Open is an and/or air access – the Tallinn Open or- become the most important and largest opportunity to make, sustain, renew and ganising committee calls on the various wrestling event in the region and possibly build new friendships and contacts from Wrestling Federations to consider coor- in Europe. Tallinn’s proximity along with abroad. dinating a Northern European or Baltic easy and affordable to access from Scan- Wresting Series encompassing Estonia, dinavia, the East and the West lends it to The Future – The Baltic Sea Latvia, Lithuania, Russia, Finland, Swe- be a bridge and natural regional meeting Wrestling Series? den, Denmark, Poland etc. place. As a result, Tallinn Open enables The entire Estonian wrestling family In commemoration of Kr. Palusalus an exciting wide variety of valuable new of clubs and Estonian Wrestling Fede- wins in both Greco-Roman and Free- and diverse wrestling experiences and ration is convinced, that Tallinn Open stlye – the organisers are presenting a contacts for wrestlers from Estonia and contributes to improving the level of very special award for those wrestlers abroad. wrestling in Estonia. Visitors confirm who duplicate Kristjan Palusalus achie- The Tallinn Open – Kr. Palusalu Me- that Tallinn Open is also a highlight event vement of winning both the Greco-Ro- morial Youth Wrestling Tournament is in their wrestling schedule. man and Freestyle events! Thereby hel- always held during the last weekend of Unfortunately the lack of co-ordina- ping new Kristjan Palusalus achieve the March. The 25th anniversary event in tion between countries means, that many same accomplishment. m

26 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 27 m Palusalu võistlused

Kristjan Palusalu XXVI malestusvoistlused kreeka-rooma maadluses 25.-26. 10. 2013

Fotod: Lembit Peegel

Kristjan Palusalu XXVI Memorial in Greco-Roman Wrestling, Tallinn, Estonia 25.-26.10.2013

28 maadlus 2014 Palusalu mälestusvõistlused 2013

Kuldmedalistid

Kuni 55 kg – Anar Zeinalov (MK Juhan) Kuni 60 kg – Alexander Grebensikov (RSV Hansa) Kuni 66 kg – Mark Wentzke (RSV Hansa) Kuni 74 kg – Jevgenijs Kolcovs (Liepaja) Kuni 84 kg – Eerik Aps (MK Nelson) Kuni 96 kg – Alo Toom (Vandra SKP) Kuni 120 kg – Ardo Arusaar (MK Juhan)

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 29 m rannamaadlus

Mida teeb maadleja suvel? Tekst: Anette Org Fotod: Maria Kilk

Õige maadleja leiab ka suvel aega maadlusega tegelemiseks. Muidugi ei tähenda see, et vähesed ilusad ilmad tuleb veeta maadlussaalis. Vastupidi, sportlik tegevus, päevitamine ja vees mõnulemine ühinevad rannas.

kuulutas rannamaadluse ametli- ringist välja. Kaks punkti teenib võistleja juhul, FILA kuks maadlusliigiks 2004. aastal. kui vastase õlad maad puudutavad. Kahepunktise Toonane otsus põhines seisukohal, et maailmale tu- edumaa saavutanud maadleja võidab matši. Ranna- leb liival toimuvat võitlusstiili rohkem tutvustada. Viimastel aastatel on rannamaadlus ka Eestis Rannamaadlus pole kulukas maadluse populaarsust kogunud. Igal aastal toimuvad ranna- Rannamaadluse puhuks pole tarvis rajada uut puhuks maadluse Eesti meistrivõistlused. 2013. aastal toi- hoonet või saali, osta maadlusmatti ega -saapaid. musid need Põltsamaa vallas Kamari järve ääres. Piisab kaunist järvekaldast või mererannast – ja piisab kau- neid meil Eestis jagub. Lisaks ilusa ilma tellimisele nist järve- Millised on reeglid? võib keerulisem lugu olla ka liiva pehme ja puh- kaldast või Rannamaadluse ametlikud reeglid on üsna liht- tana hoidmisega. Kui eelmainitud tingumused on sad ning ilmselt lähtuvad asjaolust, et liiv kraabib saavutatud, tuleb rajada kuuemeetrise läbimõõdu- mereran- ja kriimustab. Maadleja saab ühe punkti, kui tema ga liivaring ning maadlus võibki alata. nast. vastane puudutab maad (näiteks põlvega) või läheb

30 maadlus 2014 Rannamaadlus

Eesti rannamaadluse meistrid 2013

Täiskasvanute kuldmedalistid Kaalus kuni 60 kg – Sander Orion (SK Nipi) Kaalus kuni 70 kg – Aimar Andruse (SK Nipi) Kaalus kuni 80 kg – Hergo Andruse (SK Nipi) Kaalus 80 kg ja raskemad – Mihel Allikmae (SK Tapa)

Kadettide kuldmedalistid Kaalus kuni 50 kg – Marek Kutt (SK Nipi) Kaalus kuni 60 kg – Kaimo Aljas (SK Nipi) Kaalus kuni 70 kg – Aimar Andruse (SK Nipi) Kaalus 70 ja raskemad – Hannes Kärik (MK Lapiti)

Naiste rannamaadluse kuldmedalistid Kaalus kuni 50 kg – Maria Kilk (EMU SK) Kaalus kuni 60 kg – Kristina Svirskaja (Valga SK) Kaalus 60 kg ja raskemad – Epp Mae (Sakura SK)

Rannamaadlusele jätkub nii võistlejaid kui ka pealtvaatajaid.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 31 m rahvasport

Muda meelitab neiud maadlema Eesti suurim mudamaadluse sündmus toimub Käärikul, Otepää külje all, kus tudengineiud võistlevad omavahel Kääriku sookolli tiitli nimel. Pari- mad mudamaadlejad toovad oma koduülikoolile hulganisti au ja kuulsust.

Tekst: Anette Org Fotod: Ardo Säks ja Maria Kilk

32 maadlus 2014 Neidude mudamaadlus

gal suvel kohtuvad sportliku hingega tuden- võidab vähem hoiatusi saanud võistleja. Keelatud on Tudengineidude gid Üliõpilaste Suvemängudel. Kolme päeva igasugused ebasportlikud võtted, nagu kriimustami- mudamaadlus jooksul võisteldakse kõikvõimalikel indivi- ne, juustest tirimine, löömine, vastase pea mudasse – vaatemäng duaal- ja meeskondlikel aladel. Sealhulgas surumine jms. vihastest ja poris- Ileiab aset tudengineidude mudamaadlus – see vaate- test naistest on mäng vihastest ja poristest naistest on populaarsem Pärast jaanipäeva tuleb valmis olla populaarsem kui nii mõnigi ametlik kui nii mõnigi ametlik maadlusvõistlus. Osalusak- Kui nüüd ülikooliharidust omandavad Eesti nais- maadlusvõistlus. tiivsuselt on tegu number üks naistemaadluse sünd- maadlejad Kääriku sookolli tiitlit ihaldavad, siis suvi musega Eestis ning entusiastlikke kaasaelajaidki on pole enam kaugel. Olge 27.–29. juunil kohal ning tut- rohkelt. vustage rahvale ilusat maadlust – kõrgeid heiteid ja trimmis keha! m Populistlikud reeglid Mudamaadluse võistlusriietusena kvalifitseeruvad vaid bikiinid ja trikoo ning kaaluerinevusi arves- Mudamaadluse võistlusriietusena se ei võeta. Ühe mudase matši kestus on kuni kaks minutit ja võidab see, kes sooritab korrektse heite. kvalifitseeruvad vaid bikiinid ja trikoo ning Passiivsuse eest annab kohtunik hoiatusi ning kui kaaluerinevusi arvesse ei võeta. matši lõpuks pole otsustavat heidet toimunud, siis

Tüdrukuteõhtu maadlussaalis

Mõne tunni jooksul on võimalik maadlussaalis selgeks õppida neli eluks ja abieluks vajalikku nippi. Nii juhtus Kristinaga, kes kaks nädalat enne pulmi õppis selgeks kolm maadlusvõtet nendeks puhkudeks, kui mõni eevatütar liiga entusiastlikult tema kaasale tähelepanu julgeb osutada. Olulisimaks võtteks, mille ta maad- lustrennis omandas, pidas ta aga ettevalmis- tust pulmaööks – Kristina õppis, kuidas oma kallimat uutmoodi jalust rabada.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 33 m maailm

34 maadlus 2014 Senegali maadlus

Nõiakunst ja tantsupidu ehk maadlus Senegali moodi Maailmas on vähe riike, kus jalgpall ei ole popu- laarseim spordiala. Üks selline on Lääne-Aafri- kas asuv Senegali Vabariik. Seal peetakse jalgpalli asemel lugu hoopis kohalikust maadluslii- gist nimega laamb. See on voodoo’ga segatud spordiala, kus kehtib reegel „kõik on lubatud”.

Vahendanud: Kadri Okas Fotod: 123rf

enegal on nõrga majandusega riik, kus Publik koosneb tööpuuduse tase on ligi 50% ja laamb- peamiselt mees- maadlus on väheseid viise, kuidas ela- test ja poistest. tist teenida. Üks võimalus on ka näi- teksS Senegalist paadiga Hispaaniasse põgeneda, aga see on riskantne: koguni 95% paadipõgenikest ei tule sellest seiklusest eluga välja. Laamb kui spordiala sai alguse vaeste külaelanike kombest maadelda, et lõikusaegset auru välja lasta. Nüüdseks on sellest saanud Senegali rahvus-

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 35 m maailm

maha paisata, põlved ja küünarnukid tohivad maad puudutada. Kui mõni muu kehaosa vastu maad puu- tub, on võistlus kaotatud. Enamik matši- Erilise spordiala teeb laamb’ist see, et matšidele dest leiab endi- eelnevad müstitsistlikud ettevalmistused ja tsere- selt aset kolka- mooniad. Enne matši käiakse nõia ehk marabout’ külades. juures, kes soovitavalt võiks elada maapiirkonnas. Igal maadlejal on oma marabout, kes aitab tal matšiks hingeliselt valmistuda. Marabout viib läbi Sihikindel Isabelle riitused, mis annavad maadlejale jõudu ja enese- kindlust. Selleks kastab maadleja ennast erinevate uigi Senegalis peetakse maadlust rohkem meeste alaks, on puude mahladega, mis eemaldavad kõik halva. Need K õbluke Isabelle Sambou erand. Vaatamata kriitikale oli Isabelle kaitsevad ka vastaste loitsude ja kaetamise eest. üks vähestest naistest, kes julges oma jõudu proovida traditsioonilistel maadlusvõistlustel. Seal jäi ta silma õigetele inimestele ning asus Tantsupidu lähivõitlusega treenima naistemaadluseks. 12 aastat hiljem kvalifitseerus ta 2012. Suured ja tähtsad võistlused toimuvad väljamüü- aasta Londoni olümpiamängudele, kus saavutas neljanda koha. Sihi- dud staadionitel, kuid enamik matšidest leiab endi- kindel Isabelle püüab sedasi ka oma rahvuskaaslasi veenda, et sport selt aset kolkakülades, näiteks valgustatud parkla- on mõeldud kõigile, ka naistele. tes või mujal, kus maadlusringi jaoks ruumi jagub. Maadlejad tulevad areenile umbes tund aega enne võistlust ja loovad rahva seas loitsude ja koordinee- ritud tantsudega sobiva meeleolu. Lisaks on igal spordiala ja tippmaadlejad on sama suured super- maadlejal oma tunnustants. staarid nagu meil David Beckham või Cristiano Publik koosneb peamiselt meestest ja poistest. Ronaldo. Viimase 20 aastaga on laamb-maadlusest Lisaks tantsimisele kastetakse ennast marabout’ Matšidele saanud edukas tööstus ning tänu sponsorlusele ja käest saadud voodoo-veega, joonistatakse mullale eelnevad reklaamidele teenivad parimad maadlejad miljo- pentagramme ja hõõrutakse ennast pentagrammi müstitsist- neid dollareid. Spordiala populaarsusele aitab kaasa sisse jääva mullaga. Publikut soojendavad ergutajad, ka see, et elu Senegalis on raske ja stressirohke ning trummipõrin ja maskotid. Seega on spordialale lisa- likud tse- maadlus on hea moodus pingete maandamiseks ja tud tubli annus kohalikku kultuuri, mis võib võõrale remooniad, igapäevamurede unustamiseks. silmale esmapilgul paista suurejoonelise karnevali või tähtsa riitustseremoonia, mitte suuri rahasid sis- mida pub- Vaesest kalurist rahvuslikuks se toova spordina. lik ja võist- kangelaseks Võistlejad kannavad erilist rüüd nimega gam- lejad innu- Laamb’i populaarsus kasvas samaaegselt majan- ba, mis kujutab endast ümber taguotsa mähitavat dusliku krahhiga. Senegali keskmine palk on 3 dolla- riidetükki, meenutades niiviisi sumomaadlejate ga ootavad. rit päevas, kui inimesel õnnestub tööd leida, aga see rõivastust. Kui keegi võidab, siis tänu sellele, et on on sageli võimatu. Seega on maadlus viimane võima- vastasest füüsiliselt üle, kuid ilmselt on tal ka parem lus noortele, kes muidu tööd ei leia. Edu saavutavad marabout. vähesed, kuid see ei takista noori unistamast. Dakar on maadluse pealinn. Seal on hulgaliselt Liiga hea olümpia jaoks välijõusaale, kus kambakesi trenni tehakse, ja neid Kuigi igast kaluriküla poisist ei saa Mike Tyso- tekib üha juurde. Jõusaalid asuvad enamasti rannas ni mõõtu maadlejat, on laamb rahvuslik fenomen. ja on varustatud käepärastest materjalidest valmis- Tuues sisse miljoneid dollareid, on sellest saanud tatud treeningmasinatega. Kõikjal Senegalis korral- omaette tööstusharu. See on väga hea tulemus riigis, datakse ka maadluslaagreid. Üht sellist juhib kuulus kus poole elanikkonnast moodustavad töötud. maadleja Bombardier, kes on pärit väikesest Mbouri Suurimad staarid on omal maal nii kuulsad, et kalurikülast, kus teda väga austatakse, kuna ta on ei näe mingit põhjust olümpiamängudele pürgida. selle küla kaluritest ainsana edu saavutanud. Pealegi tuleks olümpiamängudeks maadlusvõtted ümber õppida. Aga milleks see kõik, kui profitiitel Enne matši nõia konsultatsioonile Senegalis toob niigi rohkelt raha sisse? Seepärast Laamb meenutab klassikalist maadlust, kuid va- muu maailm Senegali rahvusspordist ja selle staari- hel antakse maadeldes ka käelööke. Vastane tuleb dest suurt ei teagi. m

36 maadlus 2014  

 

    



              maadlusTargaks! terveks! tugevaks!

Foto olybet Heiki Nabi Eesti õpilaste meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses Tapa, 15.02.2014. maadlusTargaks! terveks! tugevaks! maadlusTargaks! terveks! tugevaks! Kristjan Palusalu

Epp Mäe Foto maria kilk maadlus T argaks ! t e rv e ks ! tug e vaks ! maadlusTargaks! terveks! tugevaks!

Päästetud! 12. Eestimaa Talimängud kreeka-rooma maadluses, Võru 02.03.2013. Foto maria kilk Foto maria kilk maadlusTargaks! terveks! tugevaks! Epp Mäe Foto maria kilk Heiki Nabi Foto olybet

maadlusTargaks! terveks! tugevaks!

Ardo Arusaar Ardo

maadlus

lem el g ee P it b oto F

! ! ! ks e rv e t argaks T vaks e tug m tervis

Maadleja kehakaal, tervis ja sportlik saavutusvõime

Võib-olla mäletad neid kordi, mil saavutasid änapäeval on enesestmõistetav, et maad- soovitud kaalu, kuid matil olid jõuetu? Kaaluga lusvõistlusi korraldatakse võistlusmäärus- tega kehtestatud kaalukategooriates, kuid manipuleerimine võib maadlejale teha karu- selleT spordiala pikas ajaloos on need võrdlemisi teene. Oskamatu kaalu reguleerimine ei taga uueks nähtuseks. Nii antiikolümpiamängudel kui ka esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel, mis toi- edu võistlustel ning ohtu seatakse enda tervis. musid 1896. aastal Ateenas, maadlejaid ei kaalutud. Võistlusteks kaalukategooriatesse jaotamise tava Tekst: Vahur Ööpik hakkas juurduma alles möödunud sajandi algusest. Tartu Ülikooli spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Aja jooksul on kaaludesse jaotumise süsteemi kor- Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus duvalt muudetud, kuid selle säilitamise peamised Fotod: Maria Kilk eesmärgid on jäänud samaks. Nendeks on sportlaste

48 maadlus 2014 Maadleja kehakaal

vigastuste ohu vähendamine ning erineva kehasuu- meetmeid kehakaaluga manipuleerimise takistami- rusega maadlejatele edu saavutamiseks võrdsete või- seks maadlejate seas. maluste tagamine. Tõenäoliselt koos kaalukategooriate kasutusele- Esineb sagedamini toitumishäireid võtuga hakkasid maadlejad võistlusteks kehakaalu Kuna tavaliselt kehakaalu vähendamise tagajär- vähendama, et pääseda konkureerima võimalikult jed nõnda äärmuslikud ei ole ja selle praktika nega- kergekaaluliste vastastega, et seeläbi oma võiduvõi- tiivne mõju sportlase tervisele võib avalduda alles malust suurendada. Tänapäevalgi on paljude sport- pikema aja jooksul, kalduvad väga paljud maadlejad laste ja treenerite seas tugevasti juurdunud arusaam, ja treenerid võimalikke terviseriske alahindama. Kõ- et maadluses edu saavutamiseks tuleb võistelda nii nealuste terviseriskide tõenäosus reaalsuseks saada madalas kaalukategoorias kui vähegi võimalik. Pa- on seda suurem, mida sagedamini ja ulatuslikumalt raku kätkeb selline mõtteviis endas ohtusid, mida ning mida pikema aja vältel sportlaskarjääri jooksul maadlejad ja nende treenerid endale sageli ei tead- kehakaaluga manipuleeritakse. Peamisteks riskifak- vusta või kui teadvustavad, siis ignoreerivad. toriteks on ebanormaalne toitumine ja sellest tule- neda võiv erinevate toitainete vaegus organismis, Töövõime languse oht aga ka muutused toitumisega seotud käitumises. Kehakaalu vähendamisega kaasneda võivatest Viimane võib avalduda söömishäirete väljakujune- ohtudest on vähem oluline, kuid kaugeltki mitte mises. tähtsusetu kehalise töövõime langus (vaata tabelit Kliiniliselt diagnoositavad söömishäired on ano- "Kaalu reguleerimise ohud"). Sportlase kehakaal ei reksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia ner- lange iseenesest –selleks tuleb piirata söödava toi- vosa). Mõlemal juhul on tegemist äärmiselt tõsiste du kogust ja enamasti vähendada nii toiduga kui ka Maadlejate terviseprobleemidega, millest ülesaamine võib osu- joogina tarbitava vee hulka. Lisaks sellele püüavad kehakaalu tuda tõsiseks katsumuseks. Söömishäirete esinemis- maadlejad sageli keha veesisaldust vähendada kuu- vähendami- sagedus üldrahvastikus on ligikaudu 2–5% ja neid mas saunas käimisega ja/või treenimisega riietuses, seks kasuta- esineb nii meestel kui ka naistel. Üldiselt on naised mis stimuleerib ohtrat higieritust. Tulemuseks on söömishäiretest siiski rohkem ohustatud kui mehed. küll kehakaalu vähenemine, kuid sellega kaasneb tavad mee- Tippsportlaste seas tehtud uuringute andmed näita- paratamatult keha veesisalduse langus (dehüdrat- todid võivad vad märgatavalt suuremat söömishäirete esinemis- sioon) ja energiavarude kahanemine, aga ka puhver- mõjuda sagedust võrreldes üldrahvastikuga. Kuid nii nagu süsteemide mahutavuse vähenemine*. Need muu- organismi üldrahvastikus, on sportlaste puhulgi see tervise- tused kahjustavad suuremal või vähemal määral probleem enam levinud naiste seas. organismi normaalset talitlust ja seeläbi sportlase talitlusele ja Märgatavad on spordialade vahelised erinevused. kehalist töövõimet. kehalisele Ühe Norra uurimisgrupi andmetel on söömishäirete Mida ulatuslikum on kehakaalu langus, seda suu- töövõimele. esinemissagedus kaalukategooriatega spordiala- rem on selle negatiivne mõju töö- võimele. Üldiselt kehtib seadus- pärasus, et mida lühema aja vältel Kaalu reguleerimise ohud eesmärgiks seatud kaalulangus saavutatakse, seda tugevam on selle töövõimet kahjustav toime. Veetarbimise vähendamine ja/või veekaotuse Tarbitava toidu Kehakaalu vähendamise- suurendamine koguse vähendamine ga kaasneda võivatest ohtudest peamine on selle mõju sportlase    tervisele. Maadlejate äkksurma Keha Keha juhtumid seoses kehakaalu vä- Dehüdratsioon energiavarude puhversüsteemide hendamisega pole küll sagedased vähenemine mahutavuse langus nähtused, kuid maailmas on neid  ette tulnud siiski küllalt palju. Seepärast on mõned spordiorga- Häired organismi talitluses nisatsioonid (näiteks USA üliõpi-  lasspordi organisatsioon National Collegiate Athletic Association Kehalise töövõime langus ehk NCAA) rakendanud jõulisi

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 49 m tervis

Kui ei saa jõuga, saab nõuga

veri turniiril sai kõhetu Jaan vastaseks tõelise koljati. See Kaalumine enne võistlusi. ”T oli rootslane Arvid Andersson, kes Venemaal võistles Zagorski nime all, tohutu kere ja jõuga mees. Kuid ta ei osanud korralikult maadelda. Jaan ei saanud kohtumisel, mis kestis 48 del kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate nais- minutit, suurt midagi teha. Zagorski hoidis Jaago kätt nagu pihtide sportlaste hulgas 30–35%. Pallimängude ja mõnede vahel. Kui noormees käe vabaks sai, haaras hiiglane teise. Pidas nn tehniliste spordialade (näiteks vehklemine, rat- ainult käsi kinni 40 minutit. Seejärel laskus parterri. Mõtlesin, mis sutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, ei jaksa jõuga, seda katsun nõuga. Ja Sagorski mõtles, et on poisi motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vas- "ära tapnud" (maadlejate keeles), haaras mu doppeltnelsoni, sel tav näitaja on aga "vaid" 16–17%. Meessoost tippklas- silmapilgul suutsin teha vastuvõtte ja Sagorski oligi sellili. si maadlejate, judomaadlejate, tõstjate jt kaalukate- See näis peaaegu uskumatu. Tribüünid juubeldasid, linnas aina gooriatega alade sportlaste seas on söömishäirete räägiti Jaagost." levimus 17–18%, pallimängude ja tehniliste spordialade esindajate hulgas aga vaid 4–5%. Väljavõte Heino Kermiku raamatust Teadlaste hinnangul on söömishäirete kõrge "Jaan Jaago. Heitlused matil (Tallinn, Eesti Raamat 1990, lk 50). esinemissagedus kaalukategooriatega spordialadel ja eluteel" suurel määral tingitud väärate kehakaalu langeta- mise ja kontrolli all hoidmise meetodite laialdasest kasutamisest. võistlusel) ei ole õige seada tähtsamaks sportlase ter- visest ja pikemaajalisest sportlikust karjäärist. Kaalu reguleerimisel lähtu pikema- Täiskasvanud maadlejate puhul on siiski mõeldav aegsetest eesmärkides kehakaalu reguleerimine ilma töövõimet oluliselt Kuna noored ja naissportlased on kehakaaluga kahjustamata ja terviseriskide üle kontrolli kaotama- manipuleerimisega kaasnevatest riskifaktoritest ta. Selleks tuleb esmalt iga sportlase individuaalsest selgesti enam ohustatud kui täiskasvanud mehed, eripärast lähtudes seada mõistlikud pikemaajalised peaksid nad võistlusteks kehakaalu vähendamisest eesmärgid ja teiseks valida nende saavutamiseks hoiduma seni kuni vähegi võimalik. Lühiajaliste kohased meetodid, vältides liigsete riskide võtmist. sportlike eesmärkide saavutamist (edu eeloleval Aga see on juba mõne järgmise kirjutise teema. m

50 maadlus 2014 TELLI NÜÜD Noorte meistrivõistlused

Suurim, vanim ja autoriteetseim terviseajakiri kogu perele!

e l e r e Terviseajakiri kogu perele p

u k g i ä

o k

k a

t i r s i a

e t a k a . j s s s 6 a t t 2 ea k s e u i a Veebruar 2014 2.90 € l e a- d 2 v e s r H e e v g e aga m l T nna a äda r N die r o s e n e rema A o u pa t t J Milline an eni u e suht j r s : valgu- s aitab n ar l pimee dual ajal? h s õ a k e n Laps ru i g s Elu ajalikkusest na õ ekraanimeedia r e d o ja sNüdamerahust lummuses i d a e me ts Tervise s n r i o verstaposu tid a t t

, Nele-Liis s beebist A s : V e seenioriuni em t n e s Vaiksoo u a € o Magnek travi 0 i enesemuutmise 9 . 2 o n valu v astu 3 i , 1 kunst

0 s

s t

i l

k in

i i a-e

it t h j Milline

s S

Juun is I r m

u da k

i V

h ä u

k sööja

a j

s ta

r a R

a j

. d

5 6 s

sa l

2 E s Kui p

ee i

T k

e a u sa oled? ik

a ok ä

l i k s a

g t

o E t i as t j

In n h l i lähedus 5. a

e S 2

nähtamat E

I e nu 1

d t u o

A l e a

ä Kõrge vanus 2

u j gh teeb

N ä e e i E

h õ e k

k i Kas

o i

M n ö l geenidest v v D s u

p e ü haiget b

ä t : õ e l J

u n ö t

Silmad o Hõrgud hstroolimiata

t ü k õ

p s a e

s õ o i p s t

Une e kammitsad m s

t u

e e r b

- herned, d u

P k

a s e e s

l t i l

i j i u r e u

l e

k ss 2

r oivalised Täiuslike s

a a a Ü 0

: - p j s 1

men s T e

a k 3

k oad juusite päeav

p täh s 2

st Õn

i T n . d t 9 e š õ

uhi a h

lumm t 0

l l

n o

ej n ? €

hak a e u

k n aa t

J u s õn ni

a a o e

i Suhkruhaiguse müüdid Kui lähe dus teeb haiget

st e e

t j

l het k

o a a

A a n j o

ino H u u i

o a

o hi u emoﬁ s d s v

e k

l n

e u e

e e

t i ed

t E

t ä

, s n

r R

e s i

i mi

p i

: :

õ ge

a t o

d o

N i l

n l

- e d

mi i

g a

r j g m

õ – a n

k a

õ h r

n a

i r

v i

e gus

u v

iga iga

S T

: e

d -

e r

u u

e , v

u k s

õ e d l

mi us

u a

l a

k j s du

i t a a e

a k

s la i

o ü i l

a r

S k i

r t s o

s g

e õnnelikumaks

e g u i s

l 3

, ,

a ja ter e s a

a päevaga p

a e

e u l

m e a a p

a e a

l r u

g e

h 0

a n o

mu vemaks

et N l

e h

r a v m

i m i

k t

d a hk

l v j u ä

u a

v e t

O ä Ha a

s n M

i vajab a

v är

e lutab r s

e m d

s M

T p i

a L

a k

v b l m e

i t i

b p k a k e s

rpu a

a a h tähelepanue p o V e

e a Viiru u h s k a

O p o

a o k n r r r m e u u i

l a o

a s e h t a v s

e u t v kk

ving l m nd e u ua õ s i

n s

i s

s s

€ õ o e ud e

mumin e

0 i ll e r 9

. e t r d

es i a 3

A k

1 t e :

0 d

2 i a

l k

u j s

J a a

i k

AASTAKS 26.90 € (12 numbrit + Kodutohtri kalender + lisaväljaanne) POOLAASTAKS 14.60 € (6 numbrit) 3 KUUKS 7.50 € (3 numbrit)

HTargakselista: !6 t1erveks0 400 0! t•ugevaks Meili: [email protected] • Telli internetist: www2014.aja maadluskirjad.e e51 m ajalugu

52 maadlus 2014 Ajalugu

Maadlus – algupäraseim spordiala Muistsest ellujäämis- oskusest tsirkuse ja olümpiani

Tekst: Maria Mang Fotod: 123rf Maadlus oli oluline osa muistsetest olümpiamängudest. Kuid kas teadsid, et esimesed teadaolevad jäljed maadlusest ulatuvad sumeriteni 5000 aastat tagasi, või seda, et maadlusmatšid kestsid seni, kuni selgus võitja?

uba sumerite eeposes "Gil- sarnanesid vabamaadlusele. Etruskide Väidetavalt suutsid maadelda ja lahin- gameš" on kujutatud maadlus- pärandi ja Kreeka mängude põhjal taas- gutes võidelda ka mitmed naised. Sellis- võistlusi koos neid saatva muu- tati maadlus ka Vana-Rooma ajal. Maad- tele naistele on pühendatud luuletusi ja sikaga, samuti on maadlusest lusest sai noorte aristokraatide, sõdurite ballaade. Ringi liigub ka legend, et Inglise Jpalju ajaloolisi ning arheoloogilisi jälgi ja karjaste lemmiksport. kuningas Henry VIII maadles 1520. aas- Vana-Egiptuses. Nende hulgas väärivad Muistsetel olümpiamängudel, alates tal Prantsusmaa kuninga Francois I-ga, märkimist eelkõige Benihassani hauajoo- aastast 708 eKr, oli maadlus üheks viie- kuna muud moodi ei suudetud läbirääki- nistused, kus on näha 400 paari maad- võistluse alaks. See oli viimane ala, mis mistel kokkuleppele jõuda. lejaid. Need joonistused, nagu ka paljud järgnes kettaheitele, odaviskele, kaugus- muud jäljed, annavad tunnistust, et juba hüppele ja jooksule. Oma ajajärgu kuul- Tsirkus mängis maadluse Vana-Egiptuses olid välja kujunenud saim maadleja Milon Krotonist (filosoof arengus olulist rolli konkreetsed reeglid ja maadlust organi- Pythagorase õpilane) tuli kuus korda Professionaalne maadlus sai alguse seerivad süsteemid. olümpiavõitjaks (540–516 eKr), kümme 1830. aastatel Prantsusmaal, kus see kuu- korda võitis ta Isthmia mängud, üheksa lus tsirkuseprogrammi. Maadlus oli palju enamat kui korda Neemea ja viis korda Püütia män- XIX ja XX sajandi vahetuseks sai lihtsalt kehaline tegevus gud. tsirkuse jõunumbritest (tõstmisest ja Kreekas täitis maadlus noorte mees- 393. aastal keelas kristlik Rooma keiser maadlusest) erakordselt populaarne te koolitamisel olulist rolli. Sportlased Theodosius I ära kõik paganlikud män- vaatemäng. Kuulsaid tsirkusemaadlejaid maadlesid alasti, kehakatteks ainult gud, ka olümpiamängud. Olümpiaväär- võib võrrelda tänapäeva muusikute või oliiviõli ja väga peenike liiv, mis kaitses tused vajusid varju, kuid need ei lakanud Hollywoodi staaridega. Igas suuremas nahka suvel päikese ja talvel külma eest. täiesti olemast. Kesk- ja renessansiajal tsirkusetrupis olid alati oma jõumehed Pärast maadlust kraabiti liivakiht maha ja praktiseeriti maadlust lossides ning pa- ja maadlejad, kes esinesid tihtipeale ühi- pesti end veega puhtaks. Selle aja matšid leedes. se numbriga. Sageli kuulusid truppi ka

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 53 m ajalugu

Eestlase Guinnessi rekord

esti maadleja Martin Klein on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui bretoonide seas Loode-Prantsusmaal. E kõige pikema maadlusmatši võitja olümpiamängudel (Stockholm 1912). Teine traditsiooniline keltide maadlus- Tollaste reeglite järgi kestis maadlusmatš tund aega. Võrdse seisu korral stiil on Šoti backhold. jätkus kohtumine, kuni ühe poole paremus oli ilmne. Iga poole tunni järel anti Rahvalikele vormidele tuginedes töö- sportlastele minut ja tunni möödudes kuni 5 minutit puhkust. tati Inglismaal aastal 1870 välja ka maad- Soomlase Alfred Asikaineni ja Martin Kleini ajaloolise maadlusmatši lusstiil catch-as-catch-can, mis sisuliselt lõpupoole olid kohtunikud väsinud ning vihastasid, keelates ära puhkused ja tähendas "haara kõikjalt, kust saad". veejoomised. 11 tundi ja 40 minu- Meelelahutuslikult atraktiivne stiil lubas tit väldanud matši võit tõi Kleinile haarata ka jalgadest. Kujunes välja vaba- hõbemedali ning temast sai esimene maadlus, mis 1908. aastal Londoni män- olümpiamedali võitnud eestlane. gudel olümpiakavva jõudis. Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal puudus vabamaadlus jällegi pro- Eesti esimese olümpiamedalisti, grammist ning selle asemel oli kavas Is- maadleja Martin Kleini austuseks landi maadlus ehk glima. on välja antud ka postmark. Maadlusalad muutuvad pidevalt Maadluse reeglid on aegade jooksul olnud pidevas muutumises ning maad- naised. Maadlejad näitasid üksteise peal ilmas. Euroopas on üheks tuntumaks lusel põhinevaid spordialasid taaselustub võtteid ja esitasid pealtvaatajatele välja- rahvuslikuks maadlusstiiliks Islandil vil- ja lisandub. 2013. aastal sattus maadluse kutseid. Kuigi paljud neist olid lavasta- jeletav glima (tõlkes "rõõmus mäng"), mis tulevik olümpia-alana ohtu, kuid pärast tud, taotleti siiski ehedust. oli populaarne juba viikingite ajal. Šveitsi pikka kaalumist taaskinnitati spordiala maadlusstiil schwingen (tõlkes "kiik") on siiski olümpiakavva. Maadluses on mida- Taasloodud olümpiamängudel tegelikult vöömaadlus ja üsna sarnane gi nii algupärast ja ehedat, et oleks olnud maadeldi võitja selgumiseni glima’ga. Keltide rahvusliku maadluse imelik see ala spordi suursündmustest Olümpiamängude uuesti korraldami- vorm gouren on laialdaselt populaarne eemale jätta. m se katseid oli mitu, kuid alles aastal 1896 toimusid parun Pierre de Coubertini init- siatiivil esimesed kaasaegsed olümpia- Kas teadsid? mängud. Kaks aastat varem oli toimunud esimene olümpiakongress, kus otsustati Maadlusmati värvid kollane-punane-sinine pärinevad tsirkusest. luua olümpiaprogramm 10 spordialaga: Sõna "tsirkus" ise tuleneb ladinakeelsest sõnast circus, kergejõustik, maadlus, sõudmine, jalg- mis tähendab ringi. rattasõit, epeevehklemine, võimlemine, tõstmine, ujumine, laskmine ja tennis. Esimestel võistlustel Ateenas puudusid maadluses kaalukategooriad. Kõik viis võistlejat maadlesid kreeka-rooma maadlusele sarnaste reeglitega, kusjuures matši pikkused ei olnud määratletud: kui võistluse esimesel päeval võitja ei selgunud, jätkati järgmisel päeval. Euroopa rahvad on viljelenud erinevaid maadlusstiile Tänapäevalgi populaarset traditsioonilist maadlust kohtab pea kõikjal maa-

54 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

Mets algab ühest puust.

www.metsasiht.ee

TALLINN OPEN 2014 TOETAJA

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 55 m ajalugu

Naistemaadlus: rituaalist olümpiani Naistemaadlus pole tänapäeva ühiskonna leiutis. Sportlik maadlus, mitte enese- kaitse, oli juba Vana-Kreekas tavapärane. Rohkem mäletab ajalugu ilmselt Sparta naiste osavust, kuid ka Eesti tugevad naised on maailmas tegijad olnud. Nende saavutustest teame võrdlemisi vähe, sest toona polnud neil olümpiale veel asja.

Tekst: Maria Mang Fotod: maria kilk

56 maadlus 2014 Naistemaadlus

parta naised maadlesid, et olla füüsiliselt Tugevad Eesti naised tugevad ning tuua ilmale tugevaid spar- talasi. Võib-olla oli see ka lihtsalt tavaline Kuulsaimad Eesti naismaadlejad 20. sajandi algusest on osaS sealse ühiskonna igapäevaelust. Paljudes sugu- Marina Lurs (Maria Loorberg) ja Anette Busch. harulistes ühiskondades on siiani naistemaadlus säilinud. Hõimud Lõuna-Sudaanis ja Nuubias on Anette Busch (1882–1969) hakkas raskejõustikuga tegelema sajandi- selle suurepärane näide. Alasti mehed, naised, noo- vahetusel. Tema leivanumbriteks olid tõstmine, kettide purustamine, red poisid ning tüdrukud maadlevad rituaalselt, et raudlehe ümber käe ja keha väänamine. Tema raskemaks numbriks näidata rahumeelselt oma ülimuslikkust teistega oli nn härjavõitlus. Anna sasis härjal sarvedest kinni ja käänas tugeva võrreldes. Amazonase metsade Xinguano hõimud looma selili. Ka üsna metsikutest härgadest sai ta jagu 5–8 minutiga. maadlevad kord aastas nn huka-huka stiilis. Sama- Haruldane jõunumber oli ka see, kui Anna oli sillas ja tema rinnale sugune traditsiooniline naistemaadlus on olemas asetati suur plank, millel 10-liikmeline orkester tušši mängima asus. paljudes Euroopa riikides, lihtsalt maadlus on oma Maria Loorbergi (1881–1922) raskejõustiku numbreid imetlesid tu- rituaalse tähenduse kaotanud. handed pealtvaatajad suveaedades ja tsirkustes nii Eestis kui ka Vene- Maadlus ei olnud keskajal kadunud, kuid seda maal ja teistes välisriikides. Näiteks surus ta selili asendis jalgadega harrastati Euroopas pigem õukondades privaatselt üles pika lati, millel istus 13 meest. Ta suutis ühe käega üles suruda ja kirjalikke vihjeid nendele sündmustele on vähe. kaks neljapuudast meest (Lurichi rekord oli viis meest) ja hammaste- Albrecht Düreri 16. sajandist pärit detailsed joo- ga ühte meest areenil ringi kanda. nistused maadlusvõtetest annavad siiski aimu, et maadlusel oli ühiskonnas oma koht. Nii 16. sajandi Väljavõtted refereeritud Georg Kristjansoni raamatust "Eesti raske- prantsuse skulptori Barthélemy Prieuri kui ka itaalia jõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini." skulptori Ferdinando Tacca 17. sajandi töödest ilm- neb, et naistemaadlus oli siiski piisavalt aktuaalne, et selleteemalisi pronkskujusid valada. Unistuseks töö tsirkuses 19. sajandil tulid maadlus ja jõukatsumine koos üldise olümpialiikumise ja tsirkuselaadse meelela- hutuse kasvuga uuesti avalikule areenile. Osa inimesi oli naistemaadluse suhtes üsna skeptiline, lugedes selles osalejaid oskamatuteks ja isegi väärituteks, kuid paljud neist jõulistest naistest olid koolitatud maadlejad. Tsirkuses oli aga sageli pealtvaatajate lemmikstseen see, kui mõni jõunaine kutsus publi- kust nii naisi kui mehi end maadluses proovile pa- nema. Olümpiaalana lapsekingades Naistemaadluse populaarsus on maailmas jätku- valt kasvav ja 1984. aastast tunnustab ka FILA (Rah- vusvaheline Maadlusföderatsioon) naistemaadlust spordialana. Maailmameistrivõistlused toimusid esimest korda 1987. aastal Norras Lorenskogis. Al- gusaastatel olid edukad ameeriklanna Patricia Saun- Naistemaadluses Eestis tegeleb maadlusega üle saja naise ja tü- ders, neljakordne kuldmedalist, ja jaapanlanna Sho- on palju noori tarlapse ning huvi ala vastu suureneb jätkuvalt. ko Yoshimura, viiekordne kuldmedalist. tegijaid, kuid Tegelejate hulka kuulub nii neid, kellel on kindlas- Olümpiamängude kavas oli naistemaadlus esi- kindlasti on see ti eeldusi ja sihikindlust areneda maailmatasemel mest korda 2004. aastal Ateenas. Esimesena sai kulla mitmekülgselt sportlasteks, kui ka neid, kes naudivad seda ala har- arendav ala huvi- kuni 48 kg kaalus võitnud ukrainlanna Irini Merleni. rastusspordina. Naistemaadluses on palju noori tegi- tav igas vanuses Kõige rohkem naistemaadluse medaleid maailma- naistele. jaid, kuid kindlasti on see mitmekülgselt arendav ala meistrivõistlustelt ja olümpialt on ette näidata Jaa- huvitav igas vanuses naistele. m panil. Keset Euroopa pealinna Brüsseli kõrghooneid ilutseb skulptuur, mis kujutab maadlevaid naisi.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 57 m treener

Olev Nisumaa – treener, kes paneb kõik poisid maadlema

Klubi Juhan treener Olev Nisumaa (54) on Vana-Vigalas maadlust edendanud ligi kolm- kümmend aastat. Selle ajaga on väärt spordi- alast saanud justkui kohalik traditsioon – iga poiss maadleb. Lisaks omadele leiavad tee seal- sesse maadlusmekasse ka Saksamaalt Eestisse ümberkasvatamisele saadetud noormehed.

Tekst: Lauri Palumets • Fotod: erakogu

olmkümmend aastat treenerina on muljetavaldav staaž. Paljud, kes nii kaua ühel ja samal alal tegutsevad, ku- luvad aastatega ära. Olevi puhul pole Kvanadusest ega kulumisest juttugi. Vana-Vigala külje all Härma talus võtab maadlusajakirja saadiku vastu nooruslik, tugev, kärmete liigutustega mees. Eluko- gemust on tal muidugi rohkem kui noortel meestel. Maadlusest kõneldes läheb Olevil silm särama ja juttu jätkub kauemaks. Ta on valmis pikalt kõnele- ma oma õpilastest ja nende saavutustest, maadluse hetkeseisust Eestis ja mujal maailmas ning paljust muust selle spordialaga seonduvast. Samas on raske jälile saada, mis mees ta ise on? Otsustasin küsida Olevi õpilastelt ja ei saanud palju targemaks. Neil leidus oma treeneri kohta nii palju kiidusõnu, et üld- juhul kohtab nõnda häid inimesi ainult ajalehtede lõpus avaldatavates nekroloogides. Olev see-eest on vägagi elus. Ta teeb oma tööd hästi, kirega ja on see- juures järjekindel.

58 maadlus 2014 Treener Olev Nisumaa

Edukast motomehest sai osav maadlustreener Olev möönab, et treeneriamet on talle hingelähe- dane: "See on tõsi küll, et treeneritööd teen ma pü- hendumusega. Mulle meeldib seda tööd teha ja ma tahan ise ka kogu aeg paremaks saada. Ma ise pole maadlejana teab mis kõva olnud – peale maakonna meistritiitli ei ole suurt midagi ette näidata. See-eest treenerina saan ma ennast arendada oma õpilastega tehtava töö kaudu." Võib-olla oleks mõistlikum olnud omal ajal hoopis motoring asutada, sest motokrossis oli Olev märksa kõvem käsi. Eesti meistrivõistlustelt toodi külgkor- videga mootorrataste arvestuses koos paarimehega mitu medalit. Enda sõnul sattus ta maadlustreene- riks täitsa juhuslikult tädi ja õdede õhutusel. Hakkas meeldima ja nii tänase päevani välja. Maadlustrenn kui kohalik traditsioon Kui Olev sattus maadlusesse juhuse tahtel, siis preaeguste laste maadlustrenni tulekut pole enam juhuse hoolde jäetud – Vana-Vigalas on nii lihtsalt kombeks. Olevi sõnul on tähtis järjepidevus: "Kui on olemas olümpial käinud koolivennad või trennikaaslased, siis lapsed näevad, et ka külast ja kolkast on jaid varustuse, transpordi ja võistlustasudega. Maadlemine võimalik tippu jõuda. Valem on ju teada, kusjuures Rääkides maa- ja linnalaste erinevast taustast, võtab hästi mina tean seda valemit – tööd on vaja teha! Nii liht- leiab Olev, et üldfüüsilises tugevuses enam suurt pingeid maha. ne see ongi, tööd tuleb teha pidevalt ja pühendunult. erinevust pole. Maalgi on füüsilise töö osakaal tun- Vaja on tahta rohkem kui keegi teine." duvalt vähenenud. Muutunud on ka laste käitumine. Paljusid poisse motiveerib ka soov Audenteses- Mõnekümne aasta taguse ajaga võrreldes on treeneri se minna (varasema nimega TSIK või ESG). Maa- lastele võib spordigümnaasium olla päris atraktiiv- seks võimaluseks, eriti kui majanduslikud olud on kitsavõitu. Samuti saab sealt korraliku hariduse, kui Kui on olemas suurvõistlustel käinud muidugi endal vähegi nuppu on. Heaks näiteks on koolivennad või trennikaaslased, Olavi endine õpilane Tarvi Thomberg, kes peale Au- dentest tegi magistrikraadi nii EBS-is kui ka Tallin- siis lapsed näevad, et ka külast ja kolkast na Tehnikaülikoolis. Olevi õpilastest on Audenteses on võimalik tippu jõuda. käinud kokku kaksteist poissi. Maakoha võlud ja valud Mõnes mõttes on maal maadlustreeneri elu liht- osa kasvatustöös märksa suuremaks paisunud. "Kui sam, teisest küljest keerulisem. Lapsi on küll vähe, treener ikka ütles, et nii on, siis nii oli. Ei olnud min- aga samas on erinevate alade vaheline konkurents git vastu kobisemist." Praegused lapsed on märksa hõredam. Rahalised võimalused on üsna ahtakesed hellema hingega, aga samas võivad käitumiselt olla – õnneks on maadluse puhul tegemist alaga, mis ei küllaltki jõhkrad. Nii võib vahel kuluda pool treenin- nõua liiga suuri investeeringuid. "Kakskümmend gu ajast selle peale, et selgeks teha, kes kellele liiga aastat tagasi saime valla toel maadlusmati, see toimib tegi ja miks. Poisid saavad kasvatatud, aga trenniaega siiani," räägib Olev. Ilma valla toeta kaua trenni pida- jääb niimoodi napiks. "Lõpuks tulebki välja, et oled da ei saaks. "Raha pole ma trennis käimise eest laste nagu Sherlock Holmes ja uurid, kes kellele pasunas- käest kunagi küsinud ega hakka ka küsima. Vastasel se sõitis. Ega alati ei pruugi see süüdi olla, kes selle korral võiks juhtuda nii, et varsti polegi enam kedagi, viimase paugu pani. Keegi pidi lööja enne ikkagi nii- kes trennis käiks." Samuti toetab vald noori maadle- kaugele viima," märgib Olev.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 59 m treener

"Süsteem on iseenesest lihtne: musklit teritame Jüri Nisumaa oma isast: aida all jõusaalis, mõistust hangime Vana-Vigala maadlustrennist," annab Olev teada lihtsa retsepti. järjepidevus treeningute osas: läbi "Eelkõige on isale edu toonud Tegelikkuses ei ole ülesanne sugugi nii lihtne. aegade on trenn toimunud regulaarselt ja poistel on turvatunne, et "Need on ikka väga karmid vennad, kes siia jõuavad. treenerit saab usaldada. Teiseks edusaladuseks võiks olla Olevi huvi Tihtipeale on neil valida, kas vangla või ümberkas- maadluse vastu – pidev teadmiste värskendamine tippmaadlejate, vatuslaager siin. Selle programmi puhul on tähtsal reeglite ja tehnika osas. Kolmandaks tooks välja rohke osalemise kohal keskkonnavahetus; samas ega inimene puhtalt võistlustel – aastas on kuni 40 võistlust, kus tema õpilased osa- tänu uuele keskkonnale paremaks muutu." Kesk- levad. Edule aitab kaasa ka pikk traditsioon, mistõttu õpilastel on konnavahetus toetab ümberkasvatamist – kaovad eeskujud lähedalt võtta. Olev läheneb igale õpilasele individuaalselt ära paljud harjumuspärased võimalused pätti teha. ja koos analüüsitakse ka tugevamaid vastaseid." Kui Härmal tuleb poisil tahtmine poodi suitsu ja vii- na ostma minna, siis tuleb selleks kõigepealt kuus Maadleja Ardo Arusaar Olevist: kilomeetrit Vana-Vigalasse kõmpida, aga seal müüja juba tunneb teda ja naps jääb ikka saamata. Ka küla- "See, et Vigalast nii palju tugevaid maadlejaid on sirgunud, on rahvas suhtub Olevi ettevõtmisesse mõistlikult, sest puhtalt tänu Olevile. Ta teeb oma tööd hingega. Talle meeldib tree- kui saksa poisse kuskil tühja luusimas nähakse, siis neritöö ja ta teeb seda väga hästi – seda on ka poiste tulemustest antakse teada. näha. Olev oskab treeningud huvitavaks muuta ja ta tegeleb väga palju sportlastega individuaalselt. Ta on järjepidev ja oskab noortele Noorte maailmavalu muundub higiks ka raskemad asjad arusaadavaks teha." ja soojuseks Kõurikutel on seda ängi ja maailmavalu nii palju, et kuidagi tuleb seda maandada. Üheks oma kasva- Kettaheitja Gerd Kanter Olevist: tussüsteemi eeliseks peabki Olev võimalust pingeid füüsiliselt välja elada, kasvõi kasvataja enda peal. "Olevit võiks iseloomustada kui väga sihikindlat ja kohusetundlik- "Neil on seda purakat – võimu, väge ja viha – nii pal- ku treenerit, kelle käe all treenisin umbes 3 aastat. Ta on kodukandi ju sees, et kuskile tuleb see suunata. Jõusaal on see spordihing, kes kirest maadluse vastu on seda ala arendanud ja koht, kus saab ennast tühjaks pumbata. Maadlus on edasi viinud juba aastakümneid. Poistele ja tüdrukutele on ta alati selles osas veel eriti hea, see võimaldab otsest füü- mõjunud kindlameelse treenerina, kelle õpetusi ja korraldusi kuu- silist kontakti." Matil saab maha laadida pingeid, ka latakse tähelepanelikult ja täidetakse meeleldi. Samuti leiab ta alati neid, mis paratamatult poisi ja tema kasvataja vahel igale õpilasele individuaalseid näpunäiteid, kuidas oma tugevusi tekivad. Maadlusmatil on võimalik oma kasvatajat võistlustel ära kasutada. täiesti legaalselt rünnata ja seda võimalust ei jäta Kindlasti mõjutas Olev minu füüsilist arengut positiivselt. Minu poisid Olevi sõnul kasutamata. teine oluline avastus oli arusaam, et kontaktspordiala minu pehme Siiamaani käib treeneri jõud veel poistest üle, aga loomuga ei sobinud. Mäletan, et kui sai matilt tuldud "prügise" vahel võib päris raskeks minna. See on lisamotivaa- seljaga, siis tuli alati pisar silma – see ei pannud mind maadlust just toriks, et ennast vormis hoida. "Sa oled ikka pagana nautima. monstrum," ütles üks kasvandik, kui ta oli juba ei tea Maadlusega seonduvalt meenub mu kõige kummalisem meda- mitmes kord kasvataja võttest siruli käinud. "Tree- livõit. Nimelt ei olnud minu sooritused maakondlikel maadlusvõist- nin veel aasta, siis sa alles saad mu käest!" Seda mee- lustel kõige edukamad, aga kord õnnestus mul võita pronksmedal. nutades läheb Olevil nägu särama: "Just see ongi mu Selle medali taga ei peitunud aga ühtegi võitu, vaid osalejate eesmärk, et ta selle nimel aasta otsa treeniks ja pin- vähesus minu kaalukategoorias – peale minu oli seal veel kaks gutaks!" osavõtjat." Aga lõpuks võib tekkida olukord, et kasvandik saabki juhendajast jagu. Kas siis sellisel puhul ei teki ohtu, et kaob austus treeneri vastu? Olev ei tea veel sellele päris kindlat vastust. Ehk tekiks tänu sellele Saksa pujäänid saadetakse aastaks hoopis uuel tasemel vastastikune austus, sest suur Olevi juurde eesmärk, mille nimel on pikka aega vaeva nähtud, Lisaks Vigala poiste treenimisele tegeleb Olev ka saab ju täidetud. "Pealegi kasvatan ma neid poisse Tuletorni projekti kaudu siia ümberkasvatamisele siin ikka inimeseks – ma ei õpeta maadlust mitte saadetud saksa poistega. Kuidas see ümberkasvata- teiste ründamiseks, vaid treening on üles ehitatud mine käib? pigem ikka enese kaitsmiseks."

60 maadlus 2014 Treener Olev Nisumaa

Saksa poisid enne ja nüüd

Ardo Arusaar: "Kindlasti on maadlustreeningud saksa noorukitele väga hästi mõjunud. Esiteks on seda näha suhtumisest ja käitumisest ning teiseks muidugi füüsisest. Paljud uued poisid on Olevi juurde tulles ebakindlad ning viletsas füüsilises vormis. Kui nad Olevi juurest ära lähevad, on pilt hoopis teistsugune: nad on kindlamad, täiskasvanu- Kui poisid likumad ja nende füüsiline vorm on algusega võrreldes nagu öö ja päev." Olevi juurest ära lähevad, Õpilaste edu teeb Olevi õnnelikuks valmistas, ja mitte vähe. on nende Kuueteistkümnest Tuletorni programmi raames Heade emotsioonide tähtsust möönab ka Olev ise. füüsiline Härma talust läbi käinud poisist jäid vähemalt kolm "On ikka väga võimas tunne, kui nad võistlustel hästi ka Saksamaal maadlusega tegelema. Üks neist saa- esinevad, see on nii-öelda emotsionaalne tasu selle vorm algu- tis Olevile postiga oma Põhja-Saksamaa juunioride töö eest." Headest emotsioonidest ei peaks Olevil lä- sega võrrel- meistrivõistlustelt võidetud kuldmedali. Olev oli sel- hiajal ilmselt puudust tulema – maadlusklubi Juhan le peale poisiga küll veidikene praganud, et too enda koduleht on kõiksugu meistrivõistluste ja turniiride des nagu öö väljateenitud autasu treenerile saatis – kõike, mida medalivõitjate nimedest pungil ja lisa paistab aina ja päev. teed, teed ikka eelkõige iseendale. Siiski võib aima- tulevat. m ta, et endise õpilase selline teguviis treenerile rõõmu

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 61 m treener

Valeri Nikitin maadleja Maadlusest Rootsis Maria Mangiga. Valeri Nikitin on Eesti maadleja, kes on edukalt võistelnud kreeka-rooma maadluses. Praegu tegutseb ta maadlustreenerina Rootsis Sundsvalli gümnaasiumis, lisaks kooli- tab treenereid ning on seotud paljude kreeka-rooma maadlust edendavate ettevõtmis- tega. Ajakirja Maadlus palvel võrdles Valeri Nikitin Eesti ja Rootsi maadluse käekäiku.

Vahendas: Maria Mang Foto: Maria Kilk

Mis on kõige suurem erinevus Eesti lenud ja nüüd on tema lapsed nii suureks sab talle selle töö eest palka. Teil kõigil on ja Rootsi maadluse vahel? kasvanud, et soovivad ka maadlusega te- see võimalus. Ainult tehke sporti!" Rootsis on "klubielu" kogu pere elu. geleda. Nii kandub see põlvest põlve edasi. Mida varem inimesed tervislike eluvii- Lapsevanemad vaatavad, kuidas lapsed Suurtes klubides on juba järjepidevus, sidega alustavad, seda vähem on hiljem trenni teevad, ja paljud neist treenivad pikaajaline traditsioon, kõva reklaam, kulutusi haiglates. Sportimisega hõivatud ka ise samal ajal. Võistlustele minnakse koostöö koolide ja lasteaedadega. alaealised ei hulgu hilisõhtuti tänavatel – koos perega. Eestis minu ajal seda näha nad teevad sporti ja on parajalt väsinud. polnud. Ka lapsevanemate rahaline toe- Mis on Eestis maadlusspordis pare- Ühesõnaga, kui kõik toimib, siis on Eestis tus oma laste trennidele ja võistlustele on mini kui Rootsis ( ja kas üldse on)? stabiilsem ja kindlam sporti teha. oluliselt suurem. Rootsis otsustab sportlane ise, mida ja Suhtumine maadlusse on Rootsis väga kuidas ta sporti teeb ja kui kaugele jõuda Miks on Eestis naisi maadluses hea. Paljud teistel aladel tegutsevad poi- soovib. Sportlasele antakse võimalus end nii vähe? sid ja tüdrukud käivad ka maadlustren- igati teostada: riik maksab koolitused, Kõik algab esimesest sammust matile. nis. Meil on näiteks jalgpalli, motokros- palkab treenerid jne. Otsene raha tuleb Rootsis on trenn justkui suur mäng. Al- si, jäähoki ja MMA lapsed regulaarselt sportlasele reklaami kandmisest. Riiklik gul luuakse meeskonnavaim ja trenn käib maadlustrennides. On aru saadud, et kui premeerimine tulemuste eest on Rootsis mitte maadluse, vaid paremaks saamise laps käib mõni aasta maadlemas, siis on pea olematu. pärast. Võtteid õpetatakse mänguliselt. tal palju paremad kehalised näitajad ja ta Eesti spordis on olemas oma mudel ja Võistlustele minnakse alles siis, kui laps on enesekindlam. see on väga hea. Sportlaste tulemusi hin- ise soovib. Trennides on palju tüdrukuid, natakse riiklikul tasemel ning seda ei pea kes lihtsalt teevad trenni trenni pärast, Aga sarnasus? häbenema. Usun, et riik võidab rahva ter- mitte võistlemise pärast. Keegi ei sunni Rootsiski on klubisid, kus kogu elu vise pealt. Sportlastele panustamine on ju võistlema. Ja kui inimesed on trennis, siis käib tänu ühe mehe entusiasmile. Tavali- selleks parim vahend: "Vaadake, tema on soovib alati keegi end ka võistlustel proo- selt on see inimene ise maadlusega tege- tugev ja terve ja kuulus … Meie riik mak- vile panna – ja teekond algabki. m

62 maadlus 2014 Maadlusest Soomes ja Rootsis

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 63 treener Treener Naistemaadlusest Soomes

Ahto Raska on Eesti maadleja ja maadlustreener, kes 2007. aastal alustas treeneritööd Soomes. Praeguseks on ta Soome noorte olümpiatreener, kelle peamiseks ülesan- deks on naistemaadluse arendamine. Raska vastas meeleldi ajakirja Maadlus küsimustele.

Vahendas: Maria Mang Foto: e r ako g u

Kuidas toimib naistemaadlus Soomes? Naistemaadlus on Soomes koondatud peamiselt kahte paika: Helsingisse ja Ete- lä-Pohjanmaale Kuortanele. Helsingis on spordiinternaatkool ja Kuortanel spordikool, kus on naistemaadluse osakond. Mõlemas koolis töötab täiskohaga maad- Treenerid Ahto Raska ja Aleksander Jairus lustreener. Mina olen tööl Kuortanel. maailmameistrivõistlustel Budapestis. Koondise maadlejate rahastamine toimub olümpiakomitee kaudu maadluslii- dust, samas on parimatele ka igakuised Miks on Eestis naisi Mõni soovitus Eesti naiste- stipendiumid. Noorte arendamises män- maadluses vähe? maadlusele mõeldes? gib peamist rolli klubi, sest liidupoolne Ma arvan, et Soomes on sama palju Loodan, et Eestis tuleb juurde noori rahaline toetus noortele peaaegu puudub. naismaadlejaid kui Eestis. Vahe on ainult treenereid, kellel on hea vabamaadluse Soome on palju panustanud treeneri- selles, et Soome tüdrukud on valmis en- taust ja kes on entusiastlikud järjepideva tesse – nüüd on meil kuus täiskohaga pal- dast kõik andma, et tiitlivõistlustel me- töö tegijad – siis tõuseb ka tase ja tulevad galist treenerit. Neli aastat tagasi oli meil dalit võita. Naistemaadlus on siin popu- tulemused. Naistemaadlus on meeste kolm, kuus aastat tagasi vaid üks treener. laarne ja igal aastal tuleb andekaid noori maadlusest erinev. Klubides tuleks ava- Treenerite oskused ja kvalifikatsioon on tüdrukuid juurde. Just nende tahtejõulis- da naistemaadluse osakonnad. Peamine maadleja edu võti. Treener peab ajaga te ja andekatega teeme tööd, pehmemad on, et oleks eestvedajaid ja tugev huvi ala kaasas käima ja olema oma ala proff – nii- tüdrukud lõpetavad suhteliselt kiiresti, vastu. Niisama poistega koos maadeldes sama kogemusest pole tänapäeval enam sest maadlus on tüdrukutele raske ala. kaugele ei jõua, sest tegemist on erineva suurt kasu. Arvan, et nii on see ka Eestis. spordialaga. m

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 65 m reeglid

Kreeka-rooma maadlus võhikutele Tekst: Artur Andersalu Fotod: Maria Kilk Tahad teada, mis spordiala see kreeka-rooma maadlus õigupoolest on? Soovid paremini mõista, kuidas toimub võistluste süsteem, mille eest saab punk- te, mis on parter, ohtlik olukord või kuidas selgub võitja? Siinkohal avaneb võima- lus neile küsimustele vastus leida.

reeka-rooma maadlus, mida nimeta- finalisti. Poolfinaali võitjatele kaotanud maadlejad takse ka klassikaliseks maadluseks, lähevad omavahel kokku lohutusringis, kusjuures on üks tuntumaid maadlusviise. Selle moodustatakse kaks erinevat lohutusringi. Maadleja juured ulatuvad 19. sajandisse, mil Na- jaoks, kes seal kaotab, on võistlus lõppenud. Mõlema Kpoleoni sõdur Jean Exbrayat kehtestas tänaseni jõus lohutusringi võitjad saavad pronksmedali. oleva põhireegli – võistlejail on keelatud haarata vastast puusast altpoolt. See on ka kreeka-rooma maadluse ja vabamaadluse suurim erinevus, viimases on jalgade kasutamine võtete sooritamisel ja mõjutami- Kõrgete heidete ja suurema vigastuste sel lubatud. Kõrgete heidete ja suurema vigastuste ohu tõttu on kreeka-rooma maadlus ainult meeste- ohu tõttu on kreeka-rooma maadlus ainult rahvaste spordiala. meesterahvaste spordiala. Reeglid muutuvad pidevalt Olümpiamängudelt väljajäämise ohu tõttu tehti maadluses hulganisti reeglimuudatusi. Ala popula- riseerimise ja publikule lihtsamini jälgitavaks muut- V a n u s e g r u p i d j a mise eesmärgil tuleb maadlejail ennast matil tundu- kaalukategooriad valt aktiivsemana näidata. Uute reeglite kohta on aga vana kooli maadlusme- reeka-rooma maadluses võisteldakse Eestis viies vanuse- hed muheledes öelnud, et nüüd on reeglid sellised K grupis: õpilased (14–5-aastased), kadetid (16–17-aastased), nagu nende noorusajal. juuniorid (18–20-aastased), täiskasvanud (21–35-aastased) ja veteranid (35+). Võistluste süsteem Kaalukategooriad varieeruvad vastavalt vanusegruppidele. Näi- Päev enne olulisi tiitlivõistlusi kaalutakse kõiki teks täiskasvanud mehed võistlevad kaheksas kaalus: kuni 59, kuni võistlejaid ning osalejad jaotatakse loosi alusel ala- 66, kuni 71, kuni 75, kuni 80, kuni 85, kuni 98 ja kuni 130 kg. gruppidesse. Maadlusmatšide kestus on kaks korda kolm minutit. Puhke- Maadlusmatšid toimuvad väljalangemise süs- paus kahe perioodi vahel on 30 sekundit. Õpilastel ja kadettidel teemi järgi. Eelringi tulemusena saadakse süsteemi on maadlusaeg lühem: kaks korda kaks minutit. Sel aastal tehtud jaoks sobiv võistlejate arv (olenevalt osalejate arvust reeglimuudatuste kohaselt on kahe matši vahepeal võistlejatel kas 4, 8, 16, 32), alustades võistlusprotokolli alumis- lubatud ka vett juua. test maadlejatest. Otsese väljalangemise süsteemi alusel maadlevad võistlejad seni, kuni selgub kaks

66 maadlus 2014 Kreeka-rooma maadlus võhikutele

Seljatamiseks tuleb vastane viia selili asendisse, 1 mõlemad õlad matil. 2 Kreeka-rooma püstimaadluse asend.

3 Madal parterasend.

Kuni viie võistlejaga kaalugruppides maadlevad kõik kõigiga läbi (Nordic süsteem) ning välja antakse ainult üks kolmas koht. Kuidas võita? Võitu on maadluses võimalik saavutada seljata- misega (foto 1), ilmse tehniliste punktide ülekaalu- ga, vastase kaotusega kolmanda hoiatuse saamisel ja loobumisvõiduga. Tehniliste punktidega võidu saavutamiseks peab võistlejal maadlusaja lõppedes olema vastase ees vähemalt 8-punktiline edumaa või saavutab 1-7 punkti vastasest rohkem. Maadlus toimub kolmes asendis: püstimaadlus, partermaadlus ja sild (vastavalt fotodel 2, 3 ja 4). Olenevalt võttest on kreeka-rooma maadluses võimalik saada 1, 2, 4 või 5 punkti. Näiteks kaks punkti on võimalik saada vastase viimisel parter- asendisse ning parterasendist ülevedamisel, kui see tekitab ohtliku olukorra*. Maksimum ehk viis punkti antakse ainult tehniliselt korrektse kõrge amplituudiga heite tegemise eest (foto 5).

*Ohtlik olukord on see, kui kaitseasendis oleva maadleja selg on mati suhtes vähem kui 90-kraadise nurga all.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 67 m reeglid

Vastane on viidud ohtlikku olukorda, 4 seljakaotuse vältimiseks on ta sillas. 5 Kõrge amplituudiga heited.

Täpsema informatsiooni saamiseks hetkel keh- tivate reeglite kohta külastage FILA (Rahvusvaheli- ne Maadlusliit) kodulehte. Uusi reeglimuudatusi on võimalik jälgida ka Eesti Maadlusliidu või aktiivsete maadlusklubide kodulehtedelt ja blogidest. Lihtsam on muidugi ise mõnda võistlust vaatama tulla ja tar- gematelt palju veidraid küsimusi küsida. m

68 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 69 m klubid

*Ajakiri Maadlus tänab kõiki, kes edastasid vajaliku info ja foto. Vaban- dame ka nende ees, kelle saadetud fotosid siin välja toodud pole. Põh- Vahendas: Marie Helen Otti jused on tehnilised – trükikvaliteediks on sobivad ainult originaalmõõt- Fotod: Maria Kilk ja erakogud metes failid. Lohutuseks: mis halvasti, see järgmisel korral paremini!

Ülevaade Eesti maadlusklubidest

Eesti Maaülikooli SK Kreutzwaldi 3, Tartu sport.emu.ee/sport/maadlus facebook.com/tartumaadlus Treenerid: Jakob Proovel tel 515 1550, Veiko Proovel tel 5698 1570 Moto: Murra ta maha!

MK Aberg Keava 3-6, Tallinn, www.aberg.ee facebook.com/MaadlusklubiAberg Treener: Tanel Renter tel 529 2592, e-mail: [email protected]; [email protected]

Kristjan Palusalu Spordikool Juhkentali 12, Tallinn www.palusalu.ee Treener: Meelis Mäekalle tel 509 0868, [email protected] Moto: Kristjan Palusalu jälgedes!

70 maadlus 2014 Eesti maadlusklubid

MK Jaan Uus tn 2-45, Luunja, Tartumaa Treener: Rein Riitsaar tel 503 0088, e-mail: [email protected]

MK Juhan Märjamaa, Vana-Vigala, Kivi-Vigala www.mkjuhan.ee Treenerid: Harri Koiduste tel 5646 6308 Olev Nisumaa tel 5625 9202 Jüri Nisumaa tel 5800 2906

SK Kadrina Rakvere tee 14, Kadrina, Lääne-Virumaa Treenerid: Valeri Pormann, Marger Pormann, tel 508 9922

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 71 m klubid

Põltsamaa Spordikool Põltsamaa Treener: Arved Külanurm tel 514 0672 e-mail: [email protected]

SK Leo Sindi, Paikuse ja Pärnu; Ringi 3, Pärnu facebook.com/spordiklubileo www.maadlusklubileo.ee Treener: Kauri Mitt tel 5373 8859 e-mail: [email protected] Moto: Maadlus teeb osavaks!

SK Kuldkaru Kalevi 37, Kohtla-Järve kuldkaru.ee/et Treener: Jevgeni Tarassov tel 5837 5590

SK Peipsiäärsed Peipsiääre vald, Kolkja alevik Treener: Nikolai Djukov tel 5388 8883

72 maadlus 2014 Eesti maadlusklubid

SK Rakvere Võimla tänav 1, Kalevi Hall, Rakvere Treener: Endel Treiman tel 5663 3264 [email protected] Moto: Terves kehas terve vaim!

SK Valga Kungla 31a, Valga Spordihall facebook.com/ ValgaSkMaadlus Treenerid: Evo Saar tel 510 9941 Tõnu Laine tel 505 0882 [email protected]

Tartu Spordiselts Kalev/Englas Kungla 1, Tartu skenglas.weebly.com facebook.com/SkEnglas Treenerid: Voldemar Press [email protected] Karlis Hallik e-mail: [email protected] tel 5390 1151, 517 6978 Moto: Maadlus on maagiline!

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 73 m klubid

Johannes Kotkase SK Toivo Aps tel 5301 8275 Ehitajate tee 1, Keila Kool Martin Plaser tel 5362 7351 Treener: Tauno Hausenberg MK Tulevik tel 5624 4743 Vaksali 4, Viljandi Spordihoone e-mail: [email protected] www.tulevik.ee/uus/ Moto: Olgu tahtejõud su Treenerid: Viljandis eeskuju, sihikindlus iidol! Aarne Kõiv tel 5645 8421 e-mail: [email protected] Jõgeva RJK Ramm Võhmas ja Viljandis Aia 40, Jõgeva, Rain Aleksandrov Spordikeskus Virtus tel 5623 8331 ramm.edicypages.com; [email protected] facebook.com/jogeva.ramm Mustlas Treener: Aimur Säärits Jaan Vares tel 5341 8801 tel 776 0090, 514 7489 Valdeko Kalma tel 508 2972 e-mail: [email protected] e-mail: [email protected]

MK Dünamo MTÜ Korrus3 Lihula mnt 10, Haapsalu Veerenni 29, Tallinn Treener: www.korrus3.ee; facebook. Aap Uspenski tel 502 3054 com/korrus3; e-mail: [email protected] Treener: Martin Plaser tel 5362 7351 MK Hammerlock Moto: Krohv ja pahtel pole Staadioni tn. 11, kedagi tugevaks teinud! Kehtna alevik, Raplamaa facebook.com/Maadlus- RJK Leola klubiHammerlock Tööstuse 2-1, Lihula, Läänemaa Treener: rjkleola.blogspot.com Leon Reitsak tel 508 8592 Treener: e-mail: [email protected] Janar Sõber tel 5567 4748 e-mail: [email protected] MK Järvamaa Matimehed Moto: Õppides ja Sportides – Paide tee 5, Koeru vald, Targaks, Terveks, Tugevaks! Järvamaa Maaspordikeskus.ee SK Martna Tartu Ülikooli ASK Treenerid: Spordiklubi Martna, Läänemaa Jakobi 5, Tartu Mati Sadam tel 525 0582 Treener: sport.ut.ee/spordikool-2/ Jaak Tammik tel 5814 5847 Tiit Seiton tel 5648 4834, sk_spordialad/sk_maadlus/ Taavi Tikerpalu tel 5393 2739 [email protected] Treenerid: Enn Tõnisson, Moto: Igas külas on oma Jarek Lätt tel 502 2650 MK Nelson Nikitin! Moto: Rääkimine hõbe, maadlemine kuld! Vana-Mustamäe tee 4/ Turu plats 3, Tallinn SK Tapa Väike-Maarja Rahvaspordiklubi nelsonmk.eu; facebook.com/ Pargi 12, Tapa Pikk tn 1, Väike-Maarja MaadlusklubiNelson facebook.com/SKTapaMaadlus Treener: Lembit Kalter tel 5344 6074 Treener: Treener: e-mail: [email protected] Igor Annus tel 5340 1860 Allan Vinter tel 528 7800 [email protected] e-mail: [email protected]

74 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 75 m

aaremaa ühe värvikama per- Meeldib ka arhailise keelevormi säilita- Jäägu lugeja otsustada, kas seda kõike sooni mõtted ja elu on kirja mine kreeka-rooma maadluse arengust peaks võtma kerge huumoriga või hoopis pannud tuntud humorist Rai- pajatavas peatükis. surmtõsiselt. Vihjeid pigem esimese lähe- moS Aas, kelle omapärane stiil sunnib raa- Mitu ülesehituslikku elementi kutsu- nemise kasuks siiski on: näiteks kasutab matusse esialgu ettevaatlikult suhtuma. vad "Ants Nisu maadlusraamatut" võrd- Aas konstruktsiooni "rahvuselt saarlane". Mida näiteks tähendab autori väide, et lema Mart Soidro üllitisega "Tammiste. "see raamat on kirik keset küla"? Kirg". Näiteks on mõlema teose teise Mõeldes uuele põlvkonnale Nõukogude Eesti sportlaste biograa- poolde paigutatud kolleegide ning õpilas- Kui tuleks valida sihtgruppi, kellele fiaid on taasiseseisvunud Eestis viimastel te arvamused raamatute mina-kangelas- raamatut soovitada, siis võiksid need olla aastatel väga palju ilmunud. Selliste raa- test. Peategelased ise väljendavad ennast spordihuvilised lapsed ja noored. Kui- matute ülesehitus on üldjuhul klassikali- üsna erinevalt. Kui omaaegsete korvpalli- gi kõik käsitletav pole sugugi lilleline, ne, kuid mõnikord on autoritel õnnestu- fännide ebajumal Tammiste on kohati ag- ei lähe autor üle hea maitse piiride. Iga nud tuua mängu ka mingisugune eriline ressiivne ja kritiseerib oma kaasaegseid, spordiga tegelev inimene peaks üht-teist

Raimo Aas ”Ants Nisu maadlusraamat. ning

ee Eesti raskejõustik 125„ OÜ Vebelex 2013 Lehekülgi 144 utr Ants Nisu maadlusraamat taotleb ausust ning sellel on selge eesmärk eristuda tavalistest m vai elulooraamatutest.

mõõde, mis konkreetse raamatu väärtust siis Nisu jääb tagasihoidlikuks ning vääri- teadma oma valitud ala ajaloost, samuti ru ru tõstab: näiteks korvpallur Priit Tomsoni kaks. Juba sissejuhatuses väljendab autor sellest, kuidas suured sportlased on seda elulooraamat "Tomson. Päikesepoiss" ül- Raimo Aas selgelt, et "raamat ei süüdista lahti mõtestanud. Raamatu lugemine Ved latab katkenditega kunagise Nõukogude kedagi, ei vabanda kedagi". võiks noores maadlushuvilises tekitada Liidu koondislase päevikust. hulga küsimusi selle kohta, kuidas on Suured persoonid vaja mõelda, et saada heaks maadlejaks. Iseloomude kujundaja Kuna raamat on pühendatud Eesti Ühtpidi nõuab ala tugevat füüsilist baa- Raimo Aas üritab Ants Nisu elu lahti- raskejõustiku 125. aastapäevale, ei puudu si, kuid juba 20. sajandi algusest peale

Johannes mõtestajana luua pilti sellest, kuidas üks sellest ka meie maadluse raskekahurvägi: on Eesti maadlejad tõestanud, et sellele

: spordiala – maadlus – võib kujundada Lurich, Aberg, Hackenschmidt, Palusalu, lisaks on tarvis ka tugevat intellekti. inimest ning kuidas läbi selle spordiala Kotkas, Englas jt. Kui Eesti suurte maad- Raamat tõestab, et Eesti maadlejad

ekst peegelduvad spordimeeste erinevad ise- lejate elulugude kokkuvõtetes on palju on suutnud oma kaasmaalaste jaoks olla T loomud. See on omapärane lähenemine, sellist, mida saame lugeda teistestki spor- midagi enamat kui lihtsalt spordimehed. mida maadlussport hästi võimaldab, sest dibiograafiatest, siis hoopis olulisemad Nad on olnud tõestus, et väikse rahvana matil kehtib alati olukord "mees mehe ja väärtuslikumad on kommentaarid, võime olla suured mitte ainult vaimult, vastu". Karakterite konflikt on kerge tek- mida peategelane Ants Nisu suurkujude vaid ka sportlikult tahtejõult. Iseasi mui- kima, eriti siis, kui intriigi suurendavad tegemiste kohta annab. Tema ütlemistes dugi, kas maadlejad suudavad neid rolle kohtunikud. Jääb vaid tõdeda, et suurem peegeldub tõde, et Eesti maadluse edu täita ka tänapäeval, kui maailm on oluli- lehekülgede arv võimaldanuks teema sü- võtmeks on olnud sportlik järjepidevus selt avatum – näiteks Lurich kipub meie gavamat käsitlemist. ja suurte tegijate eeskuju selle parimas rahvuslikus ajalookirjutuses juba selgelt Huvitavad ja hästi valitud on illustrat- mõttes, umbes nii nagu see on olnud Ees- unustatud teema olema. Eesti spordiloos sioonid raamatu lisas "Maadlus karika- ti kümnevõistluses. on aga "Ants Nisu maadlusraamatuga" tuuris, kujutavas kunstis ja skulptuuris". Rahvuslik motiiv tõuseb läbi raamatu jälle üks valge laik ära täidetud. m Need toetavad hästi raamatu üldideed tugevalt esile. Mitmel pool kuulutab au- – maadlus kui iseloomu kasvatav õpetus. tor tõde ja manitseb lugejat nagu Piiblis.

76 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused

METS UDUS. KARJAPOISS VÕITIS.

TALLINN OPEN 2014 TOETAJA WWW.BRONXWOOD.EE Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 77 Horoskoobi koostaja usub siiski, et maadluses toovad edu korralik füüsiline ja tehniline ettevalmistus ning hästi sooritatud võtted. Horoskoopi on soovituslik lugeda pärast trenni ja võistlusi! Mangi maadlushoroskoop

Jäär Sõnn 21. märts–20. aprill 21. aprill–20. mai

Esimesel poolaastal on pa- Aasta ei soosi argust. Tuleb rem olla kaitses. Matil olles ette võtta julgeid heiteid. tekib võimalusi ohjad enda Sõnnile lubab alanud aasta kätte haarata, kui vastane on mitmeid võite juhul, kui tähelepanu kaotanud. Ise oled heidetes ülemeelik. algatatud võtted ei vii edasi. Lisaks maadlusele tekivad uued hobid, kuid ei tasu kar- Jupiter on hoolivas Vähis ja sinu IV majas – kodumajas. ta, et maadlus seetõttu unarusse võib jääda. Sihikindel Seega jää oma liistude ehk koduste tuttavate teemade tegutsemine mitmel rindel viib võiduni. Oma trenni- juurde. Seis võib tähendada ka, et hakkad ise nooremaid partneri osas tuleb olla tähelepanelik – jälgi, mida teed maadlejaid õpetama. Juulist alates seisud paranevad ja kuidas, muidu võid teda ootamatult vigastada. Head ja võid julgelt mänglevam olla. Märksõnadeks matil on partnerit tuleb aga hoida. tangid ja pooltangid. Kaksikud Vähk 21. mai–21. juuni 22. juuni–22. juuli

Sel aastal möllab Jupiter Aasta soosib äärmuslikke juulini sinu raha majas. See- meetmeid. Kui korralik ga tee kõik võimalik, et võist- maadluse ABC puudub, siis lustel võita, sest see toob päästavad ainult sellised sulle miskitmoodi rahalist võtted, kus vastane tunneb edu. Ja ära unusta seda raha mitte ainult ebamugavust, tagasi maadlusse suunata: osta veel ägedamad saapad. vaid ka valu. Tõsised võimumängud leiavad aset esime- Aprillis võid enda jaoks avastada lausa uue võtte, millest sel poolaastal. Tundub, et lahendused tulevad ainult saab sinu erinumber. Aga rahmeldada ja maksa lõhki parteris. Seda ka romantiliste suhete osas. Hoia matti ja rebida ei tasu – väiksest veast kasvab muidu suur kaotus. mati ligi!

Lõvi Neitsi 23. juuli–22. august 23. august–22. september

Tavaliselt aitab sind maadlu- Kui telekast tulevad ainult ses kuri pilk. Ka sel aastal on kordussaated, hakatakse viri- see parim viis vastane tasa- sema. Kahju, et samamoodi kaalust välja viia. Hirmunud ei suhtuta oma korduvatesse vastast on lihtne rajalt maha mõttemustritesse. Sel aastal tõmmata. Õigupoolest ei pea sa sel aastal võitmiseks ei tasu olla nii uje. Mati ääres maadeldes võib iga tähele- isegi parimas vormis olema. Piisab sinu vastasele suuna- panematu hetk saatuslikuks saada. Hoia parem mati tud sisendusjõust, et oleksid kulda väärt. keskele ja kasuta juhuseid.

78 maadlus 2014 Noorte meistrivõistlused Mangi maadlushoroskoop 2014 Kaalud Skorpion 23. september–23. oktoober 24. oktoober–22. november

Jupiter on selle aasta esime- Pane oma astel kotti, nüüd ses pooles väga positiivses as- tuleb kätega tööd teha. Seisa pektis, aga tegutsemisega ta- julgelt silmitsi oma hirmudega sub oodata veebruarini. Kahe – nii väliste kui ka sisemistega. esimese kuu matšid tuleb Sa ei tohi alanud aastal end muidugi ära lahendada, neid liialt tagant piitsutada, pigem edasi lükata ei saa. Märtsist mai keskpaigani on Marss võta asju ikka rahulikult. Paistab, et sel aastal tuleb ette veidi häiritud ja sa võid endale kogemata liiga teha. Sel võistlemist ka väljaspool kodumaad. Võimalik, et sul aastal on Kaalude parimaks võtteks veski. Küsimus on õnnestub proovida mõnda traditsioonilist rahvusmaad- lihtsalt selles, kas seda osatakse teha või mitte. lust või võidutsed mudamaadluses.

Ambur Kaljukits 23. november–21. detsember 22. detsember–20. jaanuar

Sinu pingutusi ei pruugi teised Nõnda nagu sarv on kur- sel aastal märgatagi, kuid viline, soosib see pöörane väljaspool nähtavat territooriu- aasta pöördheiteid. Aasta mi õpid sa uusi võtteid. Küllap esimene pool näitab häid omandad neid siis elust suhteid maadluskaaslastega enesest, aga kindlasti mitte ja positiivseid emotsioone trennis. Saad pihta, et vahel tuleb matil sõprus unusta- trennis. Aasta teisel poolel, kui möödas on juba mõned da. Kipud pidevalt mingit sõbralikku heidet tegema, et ebamäärased seljatused võistlustel, võivad tekkida tõsi- vastast mitte liialt tümitada. Sel aastal ära nii tee. Arenda sed konkurendid, kelle suhtes tasuks silmad lahti hoida. biitseps tugevaks ja võta vastane lukku. Nad võivad sulle muidu käkki keerata.

Veevalaja Kalad 21. jaanuar–18. veebruar 19. veebruar–20. märts

Nüüd on aasta, kus ei aita hala Unusta need grimassid matil. ja nutt. Tuleb end käsile võtta Keegi ei usu seda enam. Pa- ja metoodiliselt trenni teha. rem leia maadluse kõrval veel Tasub pöörduda ka eelmise üks spordiala, mis aitab sul sajandi alguse maadlusvõ- mitmekülgsemalt areneda ja tete poole. Märgid näitavad minevikust tulevat tarkust. mängu mitte nii surmtõsiselt suhtuda. Märgid näitavad, Näiteks võiks katsetada ülepöiaviset. Iseasi, mis see et sellest võib abi olla, kui spordis oma tegevusring- eelmise sajandi 30-ndatest pärit võte endast kujutab, konda laiendad. Naismaadlejad võivad mõne tulevase aga katsetada ja uurida tuleb. suurmaadleja sünnitada.

Targaks ! terveks ! tugevaks ! 2014 maadlus 79 m ristsõna ikipedia W

d: foto lesk O Ar ko nud: nud: oosta K

80 maadlus 2014 Aluseline mineraalvesi aitab suurendada sooritusvõimet ja taastab pingutusest. Sportimise ajal on organismis soola kaotus tänu intensiivsele Sportlase jaoks on aluselise mineraalvee higistamisele väga suur. Seepärast on mineraalid sportlase jaoks tarbimine igati tark otsus, kuna suurendab hädavajalikud ja mineraalvee joomine parim lahendus. nii sooritusvõimet kui ka taastumist pingutusest.

Enamikule sportlastele on tuttavad Sportlasele on oluline, et taastumine Ainus tugevalt aluseline looduslik piimhappest põhjustatud valusad pingutusest oleks võimalikult kiire ja mineraalvesi Eestis on Devin, mis pärineb lihased. Intensiivse sportimise käigus sooritusvõime kestvalt maksimaalne. Rodope mägede allikast Bulgaarias. on organism tihti hapnikuvaeguses, Aluseline vesi aitab kaasa kiiremale Devin mineraalve pH on looduslikult nagu „kinnise siibriga küdev ahi“. taastumisele tasakaalustades hapniku- kõrge – 9,1. Mineraalidega rikastunud Sellistes anaeroobsetes ainevahetuse vaeguses töötanud keha poolt aluseline vesi on tervislik, kuna aitab protsessides tekib suurtes kogustes tekitatud happelised ainevahetuse taastada organismi pH-tasakaalu ja happelisi ainevahetuse vaheprodukte. vaheproduktid. Lihtsamalt öeldes – neutraliseerida kahjulikke happelisi Happeline keskkond tekitab väsimust ja aluseline vesi aitab neutraliseerida ainevahetuse vaheprodukte. halba enesetunnet, mille vältimisel on lihasvalu ja ebamugavustunnet tekita- sportlase jaoks soovitud lõpptulemust vad piimhapped. Maadlustreener Henn Põlluste peab silmas pidades oluline tähendus. aluselist Devini mineraalvett sportlasele õigeks veeks. THE BIGGEST WRESTLING TOURNAMENT IN THE BALTICS

XXVII KRISTJAN PALUSALU YOUTH WRESTLING TOURNAMENT TALLINN OPEN

JÄRGMISE AASTANI! 28-29 March 2015 SEE YOU NEXT YEAR! NÄHDÄÄN ENSI VUONNA! SES NÄSTA ÅR! Tallinn, Estonia DO ZOBACZENIA W PRZYSZŁYM ROKU! УВИДИМСЯ В СЛЕДУЮЩЕМ ГОДУ! UVIDÍME SE PŘÍŠTÍ ROK! PASIMATYSIME KITAIS METAIS! REDZĒT JŪS NĀKAMAJĀ GADĀ! ПОБАЧИМОСЯ В НАСТУПНОМУ РОЦІ! SEES NESTE ÅR! Valvame, et pildilt kaoks üleliigne. SE DIG NÆSTE ÅR! www.facebook.com/TallinnOpen BIS ZUM NÄCHSTEN JAHR! www.gss.eu www.palusalu.ee/TallinnOpen RENDEZ-VOUS L’ANNÉE PROCHAINE! !مداقلا ماعلا يف مكارن [email protected] Valvame, et pildilt kaoks üleliigne. www.gss.eu Proovi sa metsaga maadelda.

Ostame metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis. www.tartumets.ee