Legendaarse Orkestri Ees
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
APLAUS nr 1, sügis 2011 1, sügis nr MUUSIKAAJAKIRI IGALE MAITSELE PLAUS nr 1 sügis 2011 Mikk Targo hoolitseb Eesti RAM autorite eest tõusuteel Jaani kirik Eestlaste pesa Peterburis 1. oktoober Rahvusvaheline Paavo muusikapäev Järvi legendaarse orkestri ees Uudised Kontserdikava Plaadisoovitused• 1 • Sündmustesügis galerii 2011 sisukord Austatud 8 24 Guido Kangurit muusikasõbrad! rõõmustab džäss Te hoiate käes Eesti Kontserdi ajakirja Aplaus. Heaks muusikasündmuseks on 27 RMK viib muusika metsa vaja kahte poolt: fantastilisi esitajaid ja nen- 28 Igor Garšnek dest vaimustunud publikut. Nende kahe 6 Veerand sajandit poole vahelise suhte kinnituseks kõlab soovitab uusi plaate kontserdi lõpus aplaus. See on nagu muu- orelifestivali sika või isegi teater. Aplaus võib olla kirev, tundeline, dünaamiliselt paisuv ja vaibuv, 8 Paavo Järvi 30 tormilisi tundepuhanguid vabastav ... kuid ka diskreetne, tagasihoidlik, jahedalt iroo- elu muusika sees niline ja andeksandmatult lühike. Igal juhul teeb aplaus kokkuvõtte äsja laval toimunust 12 NYYD enne ja nüüd ja on oma kõlalt üdini aus. Aplausist kostab, kas esineja kutsutakse tagasi või mitte. See 16 Mitmekülgne Mikk Targo on interpreedi elus ja töös üks põhilisemaid 30 RAMi uus kriteeriume: tähtis pole esineda palju ja 20 Meenutades suve kõikjal, vaid esineda ikka ja jälle seal, kuhu dirigent Mikk Üleoja oled tagasi oodatud, kus on kõlanud vai- mustav aplaus. 24 32 Jaani kiriku minevik Meie ajakiri on ellu kutsutud tutvustama Eesti Kontserdi programmi, meie saale eri- ja tulevik nevates linnades, meie artiste, heliloojaid ja kollektiive. Kuid kindlasti kajastame ka muu- 36 Rahvusvaheline sikaelu uudiseid ja tähtsündmusi nii meil kui ka mujal maailmas. Aplaus on publiku ajaki- muusikapäev Tallinnas ri, mis peaks lebama kodus mõnes käepära- ses kohas, näiteks puhvetiriiulil või öökapil. 40 Kuidas kõlab Sealt võttes saab seda aeg-ajalt sirvida, et jälgida meie tegemisi järgneva kolme kuu muusika autos? vältel. Aplausis ei räägi me ainult muusi- kast, sest ega pill ise ei mängi. Muusika on seotud paljude eluvaldkondadega alates 40 lasteaiast kuni vanadekoduni. Räägime ini- mestest nii siin - kui ka sealpool rambival- gust. Neid ühendab Aplaus!!!! 42 Annely Adermanni päev muusikas Jüri Leiten 44 Eesti Kontserdi sügiskava Eesti Kontserdi direktor Ajakirja Aplaus annab välja Eesti Kontsert Tootja: Profi meedia Keeletoimetamine: Päevakera Reklaam: Nordicom, tel: 5666 7770 Trükk: Kroonpress sügis 2011 • 4 • TÄHELEPANU! TEGEMIST ONN ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADAA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕÕIDA! PRIKE.EE tahtpaev.. .. Korraldaja Andres Uibo aastat Fakte 25 Veerandsaja aasta jooksul on kor- raldatud 555 orelikontserti ja muud muusikaga pikitud üritust, millele on olnud umbes 120 000 kuulajat. orelifestivali Tänavuselt Niguliste oreliöölt käis seitsme tunniga läbi 2500 inimest, neist suurem osa turistid, kes võivad sellest nüüd kodus rääkida kui millestki tavatust. Tallinna rahvusvaheline orelifestival on vanim jär- Muusikavalik on hõlmanud eri stiile ja vorme, isegi orelidžässi. jepidevalt tegutsenud festival Eestis ning omataolis- Keskmes on Bach ja barokiajastu, mida tasakaalustab romantiline te seas tõusnud kaalukaimaks kogu maailmas. suund, sellele sekundeerib aga omakorda tänapäeva muusika. Üks Tekst: IVALO RANDALU Fotod: SCANPIX alalisemaid kaastegijaid on olnud Hortus Musicus eesotsas Andres ndatel lahvata- tov Moskvast. Kontroll-ettemäng oli 2.–6. Mustoneniga, omade kõrval on nud orelibuum septembrini Nigulistes, kus eelnimetatud aga kuuldud koore ja ansambleid Nõukogude meeste kõrval mängisid ka Hugo Lepnurm, Saksamaalt, Belgiast, Austriast, 1960Liidus arenes Rolf Uusväli, moskvalane Oleg Jantšenko Norrast, Korsikalt, Peterburist, järgnenud kümnenditel kolmes loomulikus ja Vaagn Stamboltsjan Jerevanist – seega Prantsusmaalt, Lätist jm. suunas: paljudesse piirkondadesse ehitati sellid ja meistrid. Neilt päevilt saigi alguse Festivalil on hüüdnud 92 orelit, hulk uusi kopsakaid pille (Tallinnas 1962. Tallinna rahvusvaheline orelifestival (TROF). Tallinnas koguni üheksa. Ükski aastal Estonia kontserdisaali ja 1981. a Rahvusvaheline mõõde saavutati kol- maakond pole festivalist ilma jää- Niguliste kirikusse). Samuti hakati NSVLis mandal korral (1989), kui esialgu küllap pel- nud, üksnes viimasel ajal on oldud oreliõpet paremini korraldama (erandina gast uudishimust võtsid osalemiskutse vas- enim Tallinna- ja Pärnu-kesksed. esialgu vaid mitte tollases Tallinna Riiklikus tu kümmekond välisorganisti Saksamaalt, Tänavu kostitati orelimuusikaga Konservatooriumis!). USAst, Austriast, Inglismaalt, Rootsist ja esimest korda ka narvakaid. Orelimuusika väljundina tekkisid väik- Soomest. Nimekaimad neist olid Stefan semad-suuremad festivalid. Neist kaalukai- Palm, Leo Krämer, Wolfgang Rübsam ja mana võib nimetada 1974. aasta parimate Martin Haselböck, kellest mitu jäigi siia käi- omamaiste muusikutega üritust „Bach ja ma. häid ja väga häid omanäolisi pille ning me kaasaeg” Estonias. TROFi produtsent ja kunstiline juht oli oskame külalisi neist huvituma panna.Sa- Üha enam hakkas kuulda saama rajata- Andres Uibo, kes kulges nii sügavuti kui muti suudame oma külalistes äratada huvi guseid korüfeesid, ainult et vastukäigule pii- ka laiuti. Mõned teised mainekad festivalid ka Eesti muusika ja – mis rõõm – meie orga- ri taha pääseti haruharva, kuni 1987. aasta (näiteks Nürnbergis ja Lahtis) muutsid aga nistide vastu, kellele ei pakuta mitte üksnes aprillis reageeriti kutsele osaleda Saksamaal pisitasa on põhisuunda, muutudes orelipõ- välisturneesid, vaid ka statsionaarset tööd Speyeri konkursil jaatavalt. Kišinjovis korral- hisest üldmuusikaliseks ürituseks. Tasakaal, (näiteks Ines Maidre ja Aare-Paul Lattik Nor- dati valikvoor, kus 50 noore osaleja seast mis oli meie festivalil paigas, kaldus mitmel ras). Organistid ongi omaette rahvusvaheli- selgitati välja kolm väärilist, kelleks osutu- pool mujal orelimuusika kahjuks. Kuigi on ne tsunft, kelle üheks tõsiseltvõetavamaks sid Eduard Oganesjan Vilniusest, Andres palju arvata, et just Eestis leidub maailma suvelaagriks on TROF. Uibo ja (lõppvõistluse võitnud) Aleksei Šmi- kõige huvitavamaid instrumente, jagub siin sügis 2011 • 6 • • 7 • sügis 2011 persoon Paavo Järvi Lapsest saati muusika sees ∂ Paavo Järvi dirigendikepi all mängivad orkestrid Pariisis ja Frankfurdis. Vaatamata tihedale graafi kule põikas Paavo Järvi juuli lõpus ja augusti alguses Pärnusse, et anda kunstilist nõu esimesel Järvide suvefestivalil. ∂ Tekst: LIISU LASS Fotod: SASHA GUSOV ja SCANPIX elmise aasta septembris alustas Tõused hommikul üles ja sinu töö on tegele- lane on ka sinna ära karanud. Põhjamaadest ta peadirigendina tööd prantslas- da Beethoveni, Mahleri, Brahmsi ja Mozar- ei ole veel kedagi olnud. te au ja uhkuse – Pariisi sümfoo- tiga. Elu keskmes on hoopis mingi teine, niaorkestri – juures. Kuigi maail- mittemaine sfäär. See on peaaegu religiooni Kuidas te põhjamaalasena tempera- makodanikust Järvi elu on mitu meenutav tunne, see ei ole midagi käega- mentseid prantslasi taltsutate? aastat ette planeeritud, loodab katsutavat. Muusikutöö on tegelikult hästi Ausalt öeldes ei ole mul siiani olnud põhjust Eta, et tulevikus on tal Eestiga tihedam side keeruline, aga väga privilegeeritud, sest sa kedagi taltsutada, kuigi see võib muutu- ja rohkem põhjust siia ka töö tõttu tulla. tegeled millegi ülisuurega – mitte ainult ilu- da. Minu stiil on üldse selline, et ma ei ole sa, vaid ka hingelise alaga. dresseerija. Mina olen muusik ja nemad on Kuidas Te muusika juurde jõudsite? muusikud ning me peame üksteist leidma Tänu isale. Selleks ajaks, kui mul tekkis või- Alates eelmise aasta sügisest juhite Pa- mingisugusel muusikalisel tasandil. Kui nii malus midagi valida, oli juba liiga hilja. Olin riisi orkestrit. Miks just Pariisi orkester? läheb, ei ole dresseerimist vaja, sest muu- juba muusika sees ja teist valikut ei olnud. Kõige lihtsam on vastata, et nad kutsusid sik tunneb muusiku kohe ära. Ja kui on tahe Jumal tänatud, et ei olnud, sest kasvuras- mind ja sellise kutse peale oli väga raske ei midagi koos teha, siis kõik toimib. kused ja otsuste tegemine võtavad paljudel öelda. Esiteks asub see orkester maailma inimestel aastaid aega. Meie eest oli aga ot- kõige ilusamas linnas ja maailma kultuuri- Aga temperamentide erinevus? sus ära tehtud. Me olime muusikud ja kõik. pealinnas. Teiseks on see tuntud, ajalooline, See muidugi on, aga erinevus annab su- legendaarne orkester, millel on olnud kuul- hetele vunki juurde. Eks vahel on mõned Kas olete oma valikut kahetsenud? sad dirigendid ja peadirigendid. reaktsioonid natuke arusaamatud ja nendele Võib-olla kõlab see päris ebaviisakalt ja ise- Pariisi orkester on Prantsuse mastaa- on minu reaktsioonid arusaamatud. Võib-olla gi natuke ülbelt, ehkki see ei ole üldse nii pides vaieldamatult parim orkester, ka Eu- teaksid nad prantsuse dirigendi vastust min- mõeldud, aga kui sul on võimalus muusika- roopas üks parimaid. See on suur au, et gile küsimusele intuitiivselt, aga minu oma ga tegeleda, siis milleks üldse millegi muu esimest korda nende ajaloo jooksul on pea- nad ei tea. See on huvitav, sest siis on näha, peale mõelda? Midagi paremat ju ei ole! dirigent mitte ainult Eestist, vaid üldse põh- missugune on reaktsioon ja mis on tähele- Kui on võimalus olla muusikamaailmas, siis jamaadest. Tavaliselt on dirigendiks olnud panu keskpunktis. See tuleb ainult kasuks. mitte miski muu ei saa sellele ligilähedalegi. ikka sakslased või prantslased, mõni vene- sügis 2011 • 8 • • 9 • sügis 2011 persoon Paavo Järvi Vanemuise kontserdimajas