Legendaarse Orkestri Ees

APLAUS nr 1, sügis 2011

MUUSIKAAJAKIRI IGALE MAITSELE PLAUS nr 1 sügis 2011

Mikk Targo hoolitseb Eesti RAM autorite eest tõusuteel

Jaani kirik Eestlaste pesa Peterburis 1. oktoober Rahvusvaheline Paavo muusikapäev Järvi legendaarse orkestri ees

Uudised Kontserdikava Plaadisoovitused• 1 • Sündmustesügis galerii 2011

sisukord Austatud 8 24 Guido Kangurit muusikasõbrad! rõõmustab džäss Te hoiate käes Eesti Kontserdi ajakirja Aplaus. Heaks muusikasündmuseks on 27 RMK viib muusika metsa vaja kahte poolt: fantastilisi esitajaid ja nen- 28 Igor Garšnek dest vaimustunud publikut. Nende kahe 6 Veerand sajandit poole vahelise suhte kinnituseks kõlab soovitab uusi plaate kontserdi lõpus aplaus. See on nagu muu- orelifestivali sika või isegi teater. Aplaus võib olla kirev, tundeline, dünaamiliselt paisuv ja vaibuv, 8 Paavo Järvi 30 tormilisi tundepuhanguid vabastav ... kuid ka diskreetne, tagasihoidlik, jahedalt iroo- elu muusika sees niline ja andeksandmatult lühike. Igal juhul teeb aplaus kokkuvõtte äsja laval toimunust 12 NYYD enne ja nüüd ja on oma kõlalt üdini aus. Aplausist kostab, kas esineja kutsutakse tagasi või mitte. See 16 Mitmekülgne Mikk Targo on interpreedi elus ja töös üks põhilisemaid 30 RAMi uus kriteeriume: tähtis pole esineda palju ja 20 Meenutades suve kõikjal, vaid esineda ikka ja jälle seal, kuhu dirigent Mikk Üleoja oled tagasi oodatud, kus on kõlanud vai- mustav aplaus. 24 32 Jaani kiriku minevik Meie ajakiri on ellu kutsutud tutvustama Eesti Kontserdi programmi, meie saale eri- ja tulevik nevates linnades, meie artiste, heliloojaid ja kollektiive. Kuid kindlasti kajastame ka muu- 36 Rahvusvaheline sikaelu uudiseid ja tähtsündmusi nii meil kui ka mujal maailmas. Aplaus on publiku ajaki- muusikapäev Tallinnas ri, mis peaks lebama kodus mõnes käepära- ses kohas, näiteks puhvetiriiulil või öökapil. 40 Kuidas kõlab Sealt võttes saab seda aeg-ajalt sirvida, et jälgida meie tegemisi järgneva kolme kuu muusika autos? vältel. Aplausis ei räägi me ainult muusikast, sest ega pill ise ei mängi. Muusika on seotud paljude eluvaldkondadega alates 40 lasteaiast kuni vanadekoduni. Räägime ini- mestest nii siin - kui ka sealpool rambival- gust. Neid ühendab Aplaus!!!!

42 Annely Adermanni päev muusikas Jüri Leiten 44 Eesti Kontserdi sügiskava Eesti Kontserdi direktor

Ajakirja Aplaus annab välja Eesti Kontsert Tootja: Proﬁ meedia Keeletoimetamine: Päevakera Reklaam: Nordicom, tel: 5666 7770 Trükk: Kroonpress

sügis 2011 • 4 • TÄHELEPANU! TEGEMIST ONN ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADAA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕÕIDA! PRIKE.EE tahtpaev.. ..

Korraldaja Andres Uibo aastat Fakte 25 Veerandsaja aasta jooksul on korraldatud 555 orelikontserti ja muud muusikaga pikitud üritust, millele on olnud umbes 120 000 kuulajat. orelifestivali Tänavuselt Niguliste oreliöölt käis seitsme tunniga läbi 2500 inimest, neist suurem osa turistid, kes võivad sellest nüüd kodus rääkida kui millestki tavatust. Tallinna rahvusvaheline orelifestival on vanim jär- Muusikavalik on hõlmanud eri stiile ja vorme, isegi orelidžässi. jepidevalt tegutsenud festival Eestis ning omataolis- Keskmes on Bach ja barokiajastu, mida tasakaalustab romantiline te seas tõusnud kaalukaimaks kogu maailmas. suund, sellele sekundeerib aga omakorda tänapäeva muusika. Üks Tekst: IVALO RANDALU Fotod: SCANPIX alalisemaid kaastegijaid on olnud Hortus Musicus eesotsas Andres ndatel lahvata- tov Moskvast. Kontroll-ettemäng oli 2.–6. Mustoneniga, omade kõrval on nud orelibuum septembrini Nigulistes, kus eelnimetatud aga kuuldud koore ja ansambleid Nõukogude meeste kõrval mängisid ka Hugo Lepnurm, Saksamaalt, Belgiast, Austriast, 1960Liidus arenes Rolf Uusväli, moskvalane Oleg Jantšenko Norrast, Korsikalt, Peterburist, järgnenud kümnenditel kolmes loomulikus ja Vaagn Stamboltsjan Jerevanist – seega Prantsusmaalt, Lätist jm. suunas: paljudesse piirkondadesse ehitati sellid ja meistrid. Neilt päevilt saigi alguse Festivalil on hüüdnud 92 orelit, hulk uusi kopsakaid pille (Tallinnas 1962. Tallinna rahvusvaheline orelifestival (TROF). Tallinnas koguni üheksa. Ükski aastal Estonia kontserdisaali ja 1981. a Rahvusvaheline mõõde saavutati kol- maakond pole festivalist ilma jää- Niguliste kirikusse). Samuti hakati NSVLis mandal korral (1989), kui esialgu küllap pel- nud, üksnes viimasel ajal on oldud oreliõpet paremini korraldama (erandina gast uudishimust võtsid osalemiskutse vas- enim Tallinna- ja Pärnu-kesksed. esialgu vaid mitte tollases Tallinna Riiklikus tu kümmekond välisorganisti Saksamaalt, Tänavu kostitati orelimuusikaga Konservatooriumis!). USAst, Austriast, Inglismaalt, Rootsist ja esimest korda ka narvakaid. Orelimuusika väljundina tekkisid väik- Soomest. Nimekaimad neist olid Stefan semad-suuremad festivalid. Neist kaalukai- Palm, Leo Krämer, Wolfgang Rübsam ja mana võib nimetada 1974. aasta parimate Martin Haselböck, kellest mitu jäigi siia käi- omamaiste muusikutega üritust „Bach ja ma. häid ja väga häid omanäolisi pille ning me kaasaeg” Estonias. TROFi produtsent ja kunstiline juht oli oskame külalisi neist huvituma panna.Sa- Üha enam hakkas kuulda saama rajata- Andres Uibo, kes kulges nii sügavuti kui muti suudame oma külalistes äratada huvi guseid korüfeesid, ainult et vastukäigule pii- ka laiuti. Mõned teised mainekad festivalid ka Eesti muusika ja – mis rõõm – meie orga- ri taha pääseti haruharva, kuni 1987. aasta (näiteks Nürnbergis ja Lahtis) muutsid aga nistide vastu, kellele ei pakuta mitte üksnes aprillis reageeriti kutsele osaleda Saksamaal pisitasa on põhisuunda, muutudes orelipõ- välisturneesid, vaid ka statsionaarset tööd Speyeri konkursil jaatavalt. Kišinjovis korral- hisest üldmuusikaliseks ürituseks. Tasakaal, (näiteks Ines Maidre ja Aare-Paul Lattik Nor- dati valikvoor, kus 50 noore osaleja seast mis oli meie festivalil paigas, kaldus mitmel ras). Organistid ongi omaette rahvusvaheli- selgitati välja kolm väärilist, kelleks osutu- pool mujal orelimuusika kahjuks. Kuigi on ne tsunft, kelle üheks tõsiseltvõetavamaks sid Eduard Oganesjan Vilniusest, Andres palju arvata, et just Eestis leidub maailma suvelaagriks on TROF. Uibo ja (lõppvõistluse võitnud) Aleksei Šmi- kõige huvitavamaid instrumente, jagub siin

sügis 2011 • 6 • • 7 • sügis 2011 persoon Paavo Järvi Lapsest saati muusika sees ∂ Paavo Järvi dirigendikepi all mängivad orkestrid Pariisis ja Frankfurdis. Vaatamata tihedale graaﬁ kule põikas Paavo Järvi juuli lõpus ja augusti alguses Pärnusse, et anda kunstilist nõu esimesel Järvide suvefestivalil. ∂ Tekst: LIISU LASS Fotod: SASHA GUSOV ja SCANPIX

elmise aasta septembris alustas Tõused hommikul üles ja sinu töö on tegele- lane on ka sinna ära karanud. Põhjamaadest ta peadirigendina tööd prantslas- da Beethoveni, Mahleri, Brahmsi ja Mozar- ei ole veel kedagi olnud. te au ja uhkuse – Pariisi sümfoo- tiga. Elu keskmes on hoopis mingi teine, niaorkestri – juures. Kuigi maail- mittemaine sfäär. See on peaaegu religiooni Kuidas te põhjamaalasena tempera- makodanikust Järvi elu on mitu meenutav tunne, see ei ole midagi käega- mentseid prantslasi taltsutate? aastat ette planeeritud, loodab katsutavat. Muusikutöö on tegelikult hästi Ausalt öeldes ei ole mul siiani olnud põhjust Eta, et tulevikus on tal Eestiga tihedam side keeruline, aga väga privilegeeritud, sest sa kedagi taltsutada, kuigi see võib muutu- ja rohkem põhjust siia ka töö tõttu tulla. tegeled millegi ülisuurega – mitte ainult ilu- da. Minu stiil on üldse selline, et ma ei ole sa, vaid ka hingelise alaga. dresseerija. Mina olen muusik ja nemad on Kuidas Te muusika juurde jõudsite? muusikud ning me peame üksteist leidma Tänu isale. Selleks ajaks, kui mul tekkis või- Alates eelmise aasta sügisest juhite Pa- mingisugusel muusikalisel tasandil. Kui nii malus midagi valida, oli juba liiga hilja. Olin riisi orkestrit. Miks just Pariisi orkester? läheb, ei ole dresseerimist vaja, sest muu- juba muusika sees ja teist valikut ei olnud. Kõige lihtsam on vastata, et nad kutsusid sik tunneb muusiku kohe ära. Ja kui on tahe Jumal tänatud, et ei olnud, sest kasvuras- mind ja sellise kutse peale oli väga raske ei midagi koos teha, siis kõik toimib. kused ja otsuste tegemine võtavad paljudel öelda. Esiteks asub see orkester maailma inimestel aastaid aega. Meie eest oli aga ot- kõige ilusamas linnas ja maailma kultuuri- Aga temperamentide erinevus? sus ära tehtud. Me olime muusikud ja kõik. pealinnas. Teiseks on see tuntud, ajalooline, See muidugi on, aga erinevus annab su- legendaarne orkester, millel on olnud kuul- hetele vunki juurde. Eks vahel on mõned Kas olete oma valikut kahetsenud? sad dirigendid ja peadirigendid. reaktsioonid natuke arusaamatud ja nendele Võib-olla kõlab see päris ebaviisakalt ja ise- Pariisi orkester on Prantsuse mastaa- on minu reaktsioonid arusaamatud. Võib-olla gi natuke ülbelt, ehkki see ei ole üldse nii pides vaieldamatult parim orkester, ka Eu- teaksid nad prantsuse dirigendi vastust min- mõeldud, aga kui sul on võimalus muusika- roopas üks parimaid. See on suur au, et gile küsimusele intuitiivselt, aga minu oma ga tegeleda, siis milleks üldse millegi muu esimest korda nende ajaloo jooksul on pea- nad ei tea. See on huvitav, sest siis on näha, peale mõelda? Midagi paremat ju ei ole! dirigent mitte ainult Eestist, vaid üldse põh- missugune on reaktsioon ja mis on tähele- Kui on võimalus olla muusikamaailmas, siis jamaadest. Tavaliselt on dirigendiks olnud panu keskpunktis. See tuleb ainult kasuks. mitte miski muu ei saa sellele ligilähedalegi. ikka sakslased või prantslased, mõni vene-

sügis 2011 • 8 • • 9 • sügis 2011 persoon

Paavo Järvi Vanemuise kontserdimajas dirigeerimas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestrit.

Mis muusikat Te ise kõige parema vastus, aga mulle meeldib kuulata, kui Ella Puudu on bändide groove’ist, mis on sisi- meelega esitate? Fitzgerald, Louis Armstrong, Miles Davis või mas muusikute sees. Mulle meeldib tegelikult igasugust muusi- Oscar Peterson laulab. Kui ma kuulan sellist vana bigbändi nagu kat esitada. Aga kui ma peaks valima, siis Võib-olla on see nii sellepärast, et ma Count Basie Big Band ja käib üks „pauh”, midagi tõsisemapoolset, mitte liiga värvilist olen nendega ja nende muusikaga üles kas- siis see on nii õige koha peal, nii õigesti, ega lõbusat. vanud. Kuid mulle meeldib kuulata ka muid aga samal nii vabalt ja hästi tehtud. Sellist Mulle meeldivad Mahlerid ja Bruckne- teoseid, mis ei ole seotud minu järgmise muusikat kuulates küsin endalt, miks minu rid, Brahmsid ja Schumannid, Sibeliused ja nädala kavaga. orkester ei võiks seda muusikat niimoodi Nielsenid – tõsised, rasked sümfoonilised mängida. Miks see peab meil nii akadeemi- teosed. Kui ühe suure puhkpillisümfoonia Mängib see taustaks või spetsiaalselt liselt kõlama? Ja siis hakkan mõtlema, kui- algusest lõpuni ette võtad, siis tunned, et kuulamiseks? das seda edasi anda. Seega, mida rohkem oled läbi käinud tee, mis on sind ennast ka Kui näiteks juhatada Viini valssi Viini orkest- sa muusikat kuulad, ükskõik kas klassikalist kuidagi paremaks teinud. ri ees, siis tunned, et mängijad ei ole mitte või mõnda teist, annab see alati midagi – VANA ROKI austajana meeldivad mulle sellised bändid nagu ULTIMA THULE.

See protsess on raskem? ainult noote ära õppinud, vaid neil on genee- mõnikord ka teadmise, et nii ei maksa teha. See on raskem, kuid see ka annab sulle mi- tiliselt programmeeritud arusaamine, kuidas Aga see on ka midagi! dagi. See ei ole puhas meelelahutus. See pa- seda muusikat mängitakse. See on nii selle- neb mõtlema ja tundma ja otsima. Sügavuti. pärast, et nad on seal üles kasvanud, nende Kas te Eesti popmuusikat ka kuulate? vanaisad ja vanavanaisad on seal üles kas- Kogu aeg. Äsja käisin Tanel Padari kontserdil Kas Teil teistsuguse muusika vanud ja kõik on seda muusikat mänginud. ja muuseas, väga hea oli! Ta on hea laulja, kuulamiseks ka aega jääb? Neil ei teki küsimust, kuidas see käib. Väga selline soul singer, bluusimees, tal on kõik Mõnikord tekib tunne, et lihtsalt ei taha ega põhjamaiste rahvaviiside puhul, mis mee- hääles olemas! Mulle meeldis kogu tervik jõua enam kuulata. Siis panen hea meele- nutavad eesti rahvamuusikat, tunned kohe, väga. Mulle oli meeltmööda ka see, et ta ga džässi või roki mängima. Džäss meeldib et kui Eestis sellist teost mängida, siis see mängis seda orkestriga ja orkester muutus mulle rohkem. kõlab õigesti – seda on Eestis eluaeg kuul- vähem akadeemiliseks. Tegelikult on orkes- dud ja mingeid selgitusi pole vaja. Mõnikord ter ju samasugune bänd nagu kõik muud Kes on Teie lemmikud? juhatan ma sümfooniaorkestrit ja märkan, et bändid. Džässis eelistan vanameistreid, suuri ees- kõik mängivad noote ja teevad seda hästi, Vana roki austajana meeldivad mulle kujusid. See võib olla väga ootuspärane ent teatud bänditunnetusest jääb puudu. sellised vanad ansamblid nagu Ultima Thu- sügis 2011 • 10 • persoon

Solistiks viiuldaja Janine Jansen Hollandist.

le. Nad on tõsised rokivennad, kes mingi laldaselt. Kui midagi kirjutatakse, siis Eesti täpselt. Mul lapsed elavad Cincinnatis, mul kahtlase popmuusikaga eriti ei tegele. Nad kultuurist, eriti Eesti muusikast. Kas me siin on korter Londonis. Ja mu põhitöö – kahe teevad oma muusikat tõeliselt hästi! seda tahame tunnistada või mitte, aga see orkestri juhatamine – on praegu Frankfurdis on kõige järjekindlam propagandaallikas. ja Pariisis. Ma veedan vähemalt kolm kuud Kui tihti Te üldse Eestisse satute? Arvo Pärdi nimi fi gureerib kogu aeg, Erk- aastas Jaapanis, Hiinas ja Koreas. Mul on Mitte väga tihti. Ma ei ole nii pikalt siin ol- ki-Sven Tüür fi gureerib, minu isa nimi fi gu- kodu ka Eestis. Selles mõttes ei saa ma pä- nudki kui praegu. Tunnen sellest tohutult reerib. Prantslased peavad kultuurist väga riselt öelda, et ma siin ei ela. Aga samal ajal puudust, sest mulle meeldib väga Eestis lugu ja isegi kui nad sellest väga palju ei on kõik mu elupaigad seotud ikka tööga. Kui olla. tea, suhtuvad nad sellesse ikka austusega. ma olen kusagil peadirigent, siis viibin ma Nad mõtlevad, et kui Arvo Pärt tuleb selliselt nendes linnades ka rohkem. See on lihtsalt Kuidas Te ennast Eesti eluga kursis maalt, siis peab see olema mingi geniaalne reaalsus. Aga näiteks järgmisel aastal tulen hoiate, kui Te kogu aeg eemal olete? koht. Eestit tuntakse tegelikult kultuurimaa- ma Eestisse orkestrit juhatama. Mina ei ole Kõige lihtsam viis on iga päev lehti lugeda. na ja see on meile väga kasulik. siin kõige parem näide kojutulijast. Minu Ja ma kuulan uudiseid, vaatan saateid. In- graafi ku juures … See on elukutse küsimus. ternet on geniaalne! Eestis käib kampaania „Talendid koju”. Mida Te sellest arvate? Kus Te kümne aasta pärast olete? Mis tunne Teid valdab, kui lennuk Tallin- Väga hea kampaania! Me oleme selline Ma arvan, et kindlasti Pärnus. Ma ei tea, na lennujaamas maanduma hakkab? huvitav rahvas (mina kaasa arvatud), kes kus ma mujal olen, aga need Pärnu suved, Väga eriline tunne. Kui vaatad aknast välja võib igas lauses leida iroonilise või sarkas- need peavad jätkuma! Ma tahan, et mu lap- ja näed kogu maastikku … oma kodu tunne tilise repliigi või tagapõhja. Kui rääkida ilma sed jätkaksid siin käimist. Neile meeldib siin tuleb peale. tüüpilise eestlasliku sarkasmita, siis suures väga. Ma loodan, et see festival on selleks plaanis on see kampaania ju õige. Oleme ajaks kasvanud rahvusvaheliseks suursünd- Kuidas Eesti kaugelt paistab? palju inimesi kaotanud ja selle põhjuseks museks, mida ei peeta mitte ainult Pärnus. Kaugelt vaadates on kõik natuke teistmoo- pole mitte ainult küüditamised ja tragöö- Kümne aasta plaani mul tegelikult ei ole. di. Ühest küljest muutuvad asjad natuke diad. Paljud on läinud õnne otsima, läinud Ma ei ole oma elus kunagi lootnud, et mul objektiivsemaks, selgemaks, teisalt isikliku- vajaduse pärast, et paremini elada ja ennast niimoodi veab, et ma saan nii häid orkest- maks. Eestist kaugel olles on siinne argielu teostada. Ent samal ajal tahavad kõik need reid juhatada ja teen nendega pikemaajalist kaugemal ja eestluse idee on lähemal. Kui inimesed koju tagasi, isegi kui see naasmi- koostööd. Ma tahaksin, et kümne aasta sa siin sees oled, siis on vastupidi. Tegeled ne on ajutine või suvine. Nende edasi-tagasi pärast oleksin ma suuteline töötama ja et igapäevase reaalsusega ja suurem pilt kaob. sõitmine on normaalne. Kahju on siis, kui ma naudiksin oma tööd samamoodi nagu Kui üldiselt rääkida, siis Eesti nimi maailmas minnakse lihtsalt ära, nii et keegi seda ini- praegu. väga tihti ei fi gureeri. mest enam Eestis ei mäleta. Meil on väga Ma tahaksin tingimata tihedamat kokku- Mul on alati selline tunne, et kui jätta palju andekaid inimesi, kes ainult ootavad puudet Eestiga. Tunnen, et sellega on lood kõrvale erilised asjad, millega seoses Eesti kutset tulla tagasi. juba praegu paremad kui viis aastat tagasi. nimi üles kerkib, siis sellise tihedusega me Ma tunnen, et muusikaelu sulandub vähe- välismaal silma ei paista, nagu me loodame. Kas Te ise oleksite valmis tagasi (Eestis- malt minu plaanides rohkem kokku. Minu Sellest on kahju. Ma tunnetan seda, sest se) tulema? tulevikus on rohkem Eestit ja mul on lihtsam ma loen lehti iga päev ja nädal eri maal. Muidugi! Minu elu juures on ühe koha peal siia tagasi tulla – kas või puhtalt töö pärast. Üldine pilt Eestist võiks olla parem – mitte elamine niivõrd haruldane asi, et kui ma et see oleks negatiivne, aga seda ei ole kül- peaksin ütlema, kus ma elan, siis ma ei teagi

• 11 • sügis 2011 festival

Koostöös kultuuripealinnaga toob rahvusvaheline Tekst: MADIS KOLK Foto: EESTI KONTSERT uue muusika festival NYYD ‘11 helikunsti suundu- „Telegrammid ninast” mused kuulajani vormis, mis pole Eestis seni kät- tesaadav olnud. Ka Euroopa muusikakaardil torkab silma sündmus, kus meie aja olulisemad heliloojad- dirigendid juhatavad oma teoseid.

estivali moto „Tulevikusümfooniad” on ning kes esineb parimates kontserdipaikades kantud ideest näha esinemas loomin- Inglismaal (sh South Bank Centre ja Wigmore gulisi isiksusi, kellelt oodatakse panust Hall) ja teistes riikides. Fsümfoonilise muusika tulevikupilti. MacMillani teisel autorikontserdil esi- tavad Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Peakülaline veendunud katoliiklasest MacMillani täht- Festivali üks peakülalistest on James Mac- teose „Seitse viimast sõna ristilt”. Kantaati Millan, kes juhatab avakontserdil Britten Sin- peetakse üheks õnnestunumaks religioos- fonia ees oma autorikava. MacMillan on meie se teema kehastuseks moodsas heliloo- aja enimmängitumaid heliloojaid ja paljude mingus. tipporkestritega töötav dirigent. Tema muusikale on omased erakordselt mitmekesised mõjutused, orkestri väljendusvahendite hiil- Kõrghetk gav tundmine, kasutamine ja uuendamine. „Tulevikusümfooniate” teine Selle šoti komponisti looming kõnetab iga kõrghetk on maailmanime- kuulajat: tema suurteostes nähakse tõen- ga HK Gruberi autorikont- dust, et sellised vaimsed teekonnad nagu sert ERSOga Gruberi enda Bachi passioonid või Beethoveni sümfooniad taktikepi all. Gruber on on võimalikud ka tänapäeval. MacMillanile mitmekülgne muusik, on pühendatud festivale ja kontserdisarju, nn kolmanda Viini kool- temalt on tellinud kontserte juhtivad solistid, konna juhtﬁ guur, origi- sh Mstislav Rostropovitš ja Evelyn Glennie naalsemaid ja meister- (löökpillikontserti „Veni, Veni, Emmanuel” on likumaid sümfoniste mängitud üle 400 korra, sh Tallinnas). Koos viimastel kümnenditel. MacMillaniga Suurbritanniast saabuv Britten Tema 1978. aasta läbi- Sinfonia on tema ammune partner, keda pee- murdeteose, pandemoo- takse üheks uuendusmeelsemaks ja kõrgeta- niumi „Frankenstein!!” James MacMillan semelisemaks kammerorkestriks Euroopas esitused jätkuvad täna- Foto: PHILIP sügis 2011 • 12 • GATWARD festival päevalgi kogu maailmas (Eestis 1999 Von Alternatiivorkestrid Eriline sündmus Krahli Teatrilt ja NYYD Ensemble’ilt). Auto- Festivalil pakuvad täiendust ja kontrasti al- Alternatiivide pooluse ja kogu festivali eriliseks rikava annab mitmetahulise pildi Gruberi or- ternatiivorkestrid – orkestraalse mõtlemise sündmuseks on Tan Duni „Ghost Opera” kestriloomingust. Löökpillikontserdil „Rough ebatavalised vormid. Üks kummalisem neist NYYD Ensemble’i ja Hiina ühe parema pipa- music” on solistiks tippvirtuoos Colin Currie. on tõenäoliselt Ansambel U: publikuorkes- mängija Lan Weiwei esituses. Tan Duni tea- Viini Filharmoonikute ja Simon Rattle’i telli- ter. Kuulajad saavad kaasa lüüa andurite abil, takse kui üht tulemuslikumat sillaehitajat Ida musena sündinud „Dancing in the Dark” on ansambli liikmetel on dirigentide ja solistide ja Lääne vaimulaadide vahele, Pekingi olüm- Gruberi kõige rikkalikuma orkestrikäsitlusega roll. Eesti Elekter nimetab end kuuest muu- pia esindusheliloojat, menuﬁ lmide muusika ja teos. Rattle on seda iseloomustanud kui Viini sikust elektrooniliseks orkestriks. „Internetisümfoonia” autorit. „Ghost Opera” muusika kiirajalugu, mille üllatuste seas on Peamiselt EMTA egiidi all on tegutsenud on Hiina iidsete šamanistlike matuserituaalide „viinlane Fred Astaire” ja kõigi aegade esime- improvisatsioonile keskendunud XXII sa- tänapäevane tõlgendus. Interpreetidel tuleb ne fokstrott-leinamarss. jandi orkester ja koor, mille eestvedajad on oma läänelike instrumentide kõrval hakkama Avastuslikule sümfoonilisele muusikale on Anto Pett ja Anne-Liis Poll. Kokku on tulnud saada ka idamaiste pillidega, kasutada loo- pühendatud ka Olari Eltsi kava ERSOga. Peale parimaid improvisaatoreid üle Eesti, kellele duslikke materjale (vesi, paber, kivid, metall), Unsuk Chini ja David Del Tredici suurejoonelis- lisandub nimekas Kanada viiuldaja Tanya Kal- samuti häält – alates laulmisest ja lõpetades te sümfooniliste pannoode tuleb esiettekan- manovitch. sosina ja sügava meditatsioonihingamisega. dele Helena Tulve uus teos. Seda paneb põ- nevusega ootama meenutus Tulve esimesest NYYDi tellimusest ERSOle, helitööst „Sula” HK Gruber Foto: LUCERNE FESTIVAL (1999), mis võitis hiljem Pariisi rostrumil pea- preemia. NYYDi tellitud uudisteoste esiettekanded on olnud festivali keskmes algusest peale. Kahe aastakümne jooksul on festival tellinud ja esitlenud ligi 180 Eesti komponistide teost. Seekord tutvustavad Tulve kõrval oma töid ka Tõnu Kõrvits, Tatjana Kozlova ja Mirjam Tally.

Ebatavaliste musitseerimismeetodite näiteks on 20. sajandi helikunsti suurkuju Karlheinz Stockhauseni hiline teos „Tae- vauks”, mida esitab USA silmapaistev löök- Festivalist pillikunstnik Stuart Gerber. Heliteoses püü- Euroopa kultuuri- takse aukartustäratavast uksest visalt jagu pealinna Tallinn 2011 saada. Lõpplahendus on ettearvatav, kuid programmi osa. samal ajal täiesti ootamatu. Stockhausen oli Kunstilised juhid teose loomisel saanud idee unenäost, kus Erkki-Sven Tüür ja ta oli ise taeva väravas. Nagu Stockhauseni Madis Kolk. teostes tihti, on lihtsus ja improvisatsioonili- Peakülalised James sus siin näilised. MacMillan ja Teatrivahendite kaasamise võimalusi HK Gruber. näitab multimeediaetendus „Telegrammid Ühenduste MTÜ ninast”, mille esitajaks on Brüsseli ansambel Eesti Muusikafes- Ictus ning autoriteks maailmakuulus Lõuna- tivalid, European Aafrika kujutav kunstnik William Kentridge Conference of ja Prantsuse helilooja François Sarhan (kes Promoters of New on ka ise Tallinnas laval). Projekt on edasi- Music ja Réseau arendus Kentridge’i lavastajatööst Šostako- Varèse liige. vitši „Ninaga” Metropolitan Operas (2010) ja viib stalinlike näidisprotsesside ajastusse, kus veel hiljuti Juhi lähikonda kuulunud Ni- kolai Buhharini saatus on vaekausil. Eten- dus on olnud paaril viimasel aastal ligi 30 festivali kavas.

• 13 • sügis 2011 festival

Georges Aperghis’ multimeediaetendus “Machinations”. Kaks Tekst: MIRJE MÄNDLA Fotod: EESTI KONTSERT USA löökpillikunstnik Stuart Gerber ja aastakümmet Karlheinz Stockhauseni “Taevauks”. festivali NYYD

aasta kevadel toi- dusid just oma kultuuriruumist väljaspool Nieuw Ensemble. Suurepäraseks näiteks mus Tallinnas esi- omaks võetud nähtused. Esimese festiva- võib lugeda Michel van der Aa loomin- 1991. mene rahvusva- li alapealkiri oli „Vaba avangardi festival” gu toomise Eestisse. Esiettekandele on heline uue muusika festival NYYD. Selle ning nimi NYYD kirjutati Aaviku kirjaviisis. jõudnud Eesti heliloojate teoseid ja kam- korraldasid noored entusiastlikud inime- Tüürile tundub, et festival on olnud meroopereid. Keskendutud on erinevatele sed: ajakirjanik, õppejõud ja toona vastne toeks ja julgustuseks paljudele ansambli- teemadele, näiteks multimeediale või la- Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk tele. Ajapikku on küpsenud korraldajates vateostele. ning helilooja Erkki-Sven Tüür. Mõlemad soov tuua esinema tähendusrikkaid ja Festivali on peetud uudsetes kontser- käisid 1985. aastal festivalil „Varssavi sü- muusikalist mõtlemist mõjutanud loojaid, dipaikades. Üheks kummalisemaks võib gis”, mis oli juba aastaid olnud Eesti heli- kes rikastaks festivali vaimu ja annaks pidada Ühispanga aatriumi, kus kõlasid loojatele aken Euroopasse. Tüür oli olnud siinsetele noorheliloojatele võimaluse Sumera ja Remme kammerooperid, saka mitmel peavoolust eemaldunud uue osaleda meistrikursustel. 1997. aastast on muti esimest kultuuriüritust Rotermanni muusika festivalil Torontos ja Amsterda- toimkonna töös osalenud ka dirigent Olari soolalaos. Meeldejäävaks on kujunenud mis. Mehi huvitas, mis toimub muusika- Elts, kes asutas festivali nimest inspiree- linnaruumi muusika, kus Peeter Vähi teost loojate peas, moodsa muusika interpree- ritud NYYD Ensemble’i. Festivalile on aas- mängisid vanalinna tornitippudes autor tide mõtteis ning maailma uue muusika tate jooksul kutsutud nimekaid heliloojaid, ise, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür ning keskustes. nagu Steve Reich, Tristan Murail, Brett käredas pakases lisas oma osa ekspe- Festivali korraldajad mõtlesid, Dean, Kaija Saariaho, Heiner Goebbels, rimentaalmuusika vanameister Alvin et annavad siinsetele muusi- Gavin Bryars, aga ka moodsa muusika Lucier, mängides trianglit Harju tä- kutele võimaluse leida oma juhtivaid interpreete: Ensemble Mo- nava nurgal. koht laiemas kultuurikon- dern, London Sinfonietta, Ensemble In- NYYD on ehitanud sildu siin- tekstis. Esimese tulukese terContemporain, Kronos Quartet, sete heliloojate ja välismaa inter- süttimisest festivalini kulus preetide vahele, et panna alus umbes viis kuud. Kuna tol nende pikaajalisele koostööle. ajal oli Eestis veel rublaaeg, Tüürile tundub, et festival on ol- olid ka korraldajate mõtted väga nud toeks ja julgustuseks paljudele utoopilised. Perestroika oli aga tol ansamblitele. Festivali korraldajatel ajal arenenud nii kaugele, et Tüüril on endiselt igatsus maailmast üles tekkis avantüristlik mõte kutsuda Ees- leida ning kohale tuua kunstilise kaa- tisse välisesinejaid ilma Moskvast luba luga eksperimenteerivaid kooslusi küsimata. Festivalile kutsuti valdavalt Ansambel U: ning taasluua algusaastate festi- neid, keda isiklikult tunti. Huvitavad tun- valide ootusärevust ja surinat.

sügis 2011 Foto: PRIIT PAJUSAAR • 14 • Eestis sai esimest korda teostatud ühe eraldiseisva ettevõtte majandusmõju analüüs.

Juuni lõpus valmis Eestis esimene eraettevõte Priit Rohumaa sõnul näitab uuring kõnekalt mõju analüüs riigi majandusele. Rahvusvaheliselt põlevkiviõli tööstuse strateegilist tähtsust ja loodavat tunnustatud metoodika alusel koostatud uuringu lisandväärtust kogu Eesti majandusele. eesmärgiks oli hinnata Viru Keemia Grupp ASi tänase äritegevuse ja tulevaste investeeringute “VKG põlevkiviõli väärtusahela äritegevusega seotud tervikmõju Eesti majandusele. Hinnati VKG mõju aastane mõju on täna Eesti SKTle 132 miljonit eurot. Eesti sisemajanduse kogutoodangule, tööhõivele, VKG põlevkiviõli tootmisega seotult saab tööd ligi 3200 väliskaubandusbilansile ja maksutulule. inimest. Äritegevus toob aastas riigile maksutulusid 29,4 miljonit eurot, mis on 0,6% Eesti 2010 aasta “Uuring on erakordne selles mõttes, et esimest maksutulust. Kokku moodustas meie õlitootmine 0,9 % korda Eestis on eraettevõte tellinud põhjaliku Eesti 2010.aasta SKT-st.,“ lausus Rohumaa teadusliku uuringu oma tegevuse mõjust Eesti „Eesti SKT suureneb 0.3% ehk 43 miljonit eurot ja majanduskeskkonnale. Uuring vaatleb eraldiseisva maksutulud suurenevad 9.7 miljonit eurot. Otseselt ja tehase ja kogu VKG põlevkiviõli tootmisega seotud kaudselt leiab tööd 1040 töötajat. Eesti ekspordibilanss äritegevuse mõju Eesti sisemajanduse kogutoodangule, suureneb 25 miljoni euro ehk 5% võrra,“ lisas Rohumaa. tööhõivele ja väliskaubandusbilansile ning prognoositavat mõju Eesti riigi maksutuludele, “ lausus VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa.

Uuring on ühelt poolt teedrajav Eesti ärikultuuris tervikuna, teisalt aga pakub see põhjalikku informatsiooni nii VKG kui laiemalt põlevkivitööstuse tähtsusest Eesti majandusele.

VKG on Eesti Kontserdi toetaja eelkõige Ida-Virumaal Eesti autorite kaitsja

sügis 2011 • 16 • korraldaja ∂ Igast vaatenurgast muusikamaailmaga kokku puutunud Mikk Targo on võtnud endale südameasjaks tutvustada eest- lastele kohalike heliloojate loomingut ning jätta võimalikult suur osa autoritasudest siia. ∂

Tekst: TIIT EFERT Fotod: SCANPIX

Millega Te praegu peamiselt tegelete? Kui palju on Netiraadiol kuulajaid? Põhijõud kulub www.netiraadio.ee-le. See Alustasime vahetult enne suve, 18. mail on internetiraadio, mida ﬁ nantseerib Eesti ja praegusel puhkuste hooajal on kuulajaid Autorite Ühing (EAÜ), mille juhatuse esi- algatuseks päris tublisti. Sügisest hakkame mees ma olen. tegelema Netiraadiost teavitamisega märk- Eesti muusika on hakanud kohalikest sa hoogsamalt ja seeläbi loodame juurde raadiotest ära kaduma ning välismaine, ko- saada uusi kuulajaid Eesti muusika austaja- hati sisutu muusika on saanud valdavaks. te näol. Selle lühikese tegutsemisaja jook- Seega EAÜ poolt aastas kogutud u 60 mil- sul on meil kuulajaid juba 56 riigis ja see on jonist kroonist autoritasudest läheb enamus suurepärane. välismaistele autoritele. Tuleb tegutseda selle nimel, et enamus autoritasudest jääks Millega Te veel peale Netiraadio ikkagi Eestisse. tegelete? Oleme raadiote programmijuhtidele üri- Oluliseks pean EAÜd, mis sai tänavu 20-aas- tanud selgitada seda olukorda, aga millegi- taseks. Esimesest päevast alates valiti mind pärast pole sellest kasu olnud. Seepärast selle organisatsiooni juhatuse esimeheks. tegime netipõhise raadio, mis mängib ainult Ajad olid teatavasti segased ja tol ajal pol- parimat Eestis tehtud muusikat ja kus on nud valdkonda reguleerivat seadustki. Sel- kokku üheksa stiilikanalit. lest olukorrast on õnnestunud üles ehitada täiesti toimiv süsteem. See on tubli saavu- Kas põhjuseks, miks Eesti muusikat tus, mille üle võime õigustatult uhked olla. enam ei mängita, võib olla asjaolu, et EAÜ kui omalaadne rahastamismehhanism seda ei tahetagi kuulata? hoiab loomekultuuri elus, sest vastasel ju- Ma ei tea, miks Eesti bände enam raadios hul jääks loomeinimestel märksa vähem või- ei kuule. Mõnda laulu mängitakse, paljusid malusi loometööga tegelemiseks. mitte. Mingil imelikul kombel on levinud Tasapisi olen ka kontserte korraldanud. arvamus, et Eesti heliloojad teevad kehvi 2009. a hilissügisel oli minu juubelikontsert, lugusid. See pole tõsi. Paljud ansamblid on tuhandetes seda muusikat, mida me soo- 2010. aasta lõpus galakontsert „Kullaproov” seetõttu kaotanud usu Eestis tegutsemisse vime mängida. Netiraadiosse jõuavad seal- (mõlemad Nokia kontserdisaalis), kus laval ja leidnud endale väljundi välisriikides. Ja sest kullafondist läbi aegade Eestis loodud oli meie kergemuusika tõeline kahurvägi need ongi nimed, keda Eestis sageli ei tea- parimad teosed. koos praeguste noorema põlvkonna uute tagi, näiteks Sinine, Pia Fraus ja teised. Nen- tähtedega. Hetkel valmistame ette Eesti de äramineku, mujal tegutsemise põhjus on Aga meil on ju rahvusringhäälingu Kontserdi uut sarja „Maailm samme täis”, see, et siin nende teoseid ju ei mängita. jaamad Vikerraadio ja Raadio 2, mis kus esitatakse 1960–1970ndate Eesti pari- Netiraadiot käivitades käisin ma mööda peaksid Eesti muusikat mängima? maid laule kergemuusika vallast. Lavale tule- reklaamiagentuure, et leida tegijaid raadio Raadio 2 mängib rohkem Eesti alternatiiv- vad meie armastatud lauljad Vello Orumets, veebilehe visuaalse ja tehnilise poole loo- muusikat ja hea, et seda tehakse, muidu ei Heidy Tamme, Boris Lehtlaan ja Els Himma miseks. Seal töötab palju noori hakkajaid kuuleks sellist muusikat üldse. Vikerraadio koos Koit Toome ja Hedvig Hansoniga. inimesi. Üks üle 20aastane agentuuri tööta- ei jõua palju muusikat mängida, sest seal on ja küsis minu käest, et kust ma selle suu- rohkelt jutusaateid. Seevastu Netiraadios, Millal viimati mõne laulu kirjutasite? re hulga Eesti muusikat võtan. Küsimus oli kus ei ole üldse jutusaateid, on võimalik esi- Olen kirjutanud igal aastal paar-kolm laulu. minu jaoks üllatav, aga samas ka loogiline, tada 12 tunni jooksul umbkaudu 180 muusi- Anne Veskile kirjutasin „Kullaproovi” kont- sest kui raadiod Eesti muusikat ei mängi, kapala ja seda kõike vaid ühel kanalil. Kokku serdiks laulu, mis sai eelmise oktoobris jääbki kuulajatele mulje, et seda muusikat ei on Netiraadios 9 kanalit erinevate muusi- salvestatud. On olnud perioode, kui ma kir- olegi olemas. Meil on Rahvusringhäälingu- kastiilidega, mis annavad kuulajale parima jutasin hästi palju. Oli ka häid ansambleid, ga kokkulepe, et me saame kasutada Eesti ülevaate meie muusikaelu minevikust, te- näiteks Code One. Koit Toome oli 16aastane, Raadio fonoteeki, kus on kokku kümnetes gelikust seisust ja miks mitte ka tulevikust. kui alustasime. Näha oli, et see poiss lendab

• 17 • sügis 2011 Kas kujutaksite ette koostööd „Eesti otsib superstaari” saate võitjaga? Never say never, nagu öeldakse. Tegelikult tahaksin öelda nagu Julie Andrews, et mul on nendest noortest sügavalt kahju, sest selline kuulsus sünnib üleöö ja sureb paljudel juhtudel sama kiiresti. Need lauljad ei tea, millise higi ja vaevaga edu tegelikult kätte tuleb. Koostöö temaga tähendaks vastastikust inspiratsiooni, mida seni pole juhtunud.

Kas Teie loomingus on laule, mille pärast tunnete häbi? Ikka on. Vene ajal sai lollusi tehtud – üks sõ- javäeosa soovis laulu, tekst anti ette. Tol ajal oli keeruline ära öelda, asi võis konﬂ iktseks minna. Kokku olen kirjutanud saja laulu ringis, millest hinde vähemalt 4+ annaksin paari- kümnele.

Mil määral jälgite oma endiste artistide käekäiku? Ma ei ole enam kellegagi seotud. Koit Too- me kutsusin „Kullaproovi” kontserdile laul- ma. Ta on väga professionaalseks muutunud. Muusikalid ja elu on teda arendanud ning ta mõjub laval esinduslikuna. Els Him- maga laulis ta koos nii, et kananahk tuli ihu- le. Koidu duett Anne Veskiga oli sama hea. Kõik on läinud õiges suunas.

Kui palju artiste on Teie loomingut esitanud? Umbes 50 artisti ja bändi.

Kes on seda kõige paremini teinud? Mul on õnnestunud kirjutada Sõelale jäävad ikkagi Marju Länik ja Code One. laule, MIS ON KUULAJATELE Mida peate enda parimaks lauluks? Seda raadios ei mängita. See on Code One’i KORDA LÄINUD. teisel plaadil olnud laul „Teisiti on kõik”, mis on üle kuue minuti pikk ja aeglane ballaad. Võrreldes Code One’i tuntud lauludega on kaugele, see tekitas hasarti ja põnevust. bändides trummar, klahvimees, stuudio see vähem hitilik, kuid hoopis sügavam. Nüüd vaatan rohkem ringi ja eks mul on omanik, artistide koolitaja, artiste otsinud ka lauasahtlis lugusid. Ükskord avastasin ja neile laule kirjutanud, peale selle teinud Kui raadiost kõlab Teie looming, mis sellise laulja nagu Helena Virt ja ma tundsin, müügitööd ja korraldanud kontsert-tuure. tundeid see tekitab? et üks minu kirjutatud pala on just selle- Olen oma elu jooksul peaaegu kõikide muu- Mäletan, et kui ma esimest korda oma laule tüdrukule sobiv. Ta oli minu jaoks täiesti sikaliikidega kokku puutunud. Oletan, et lu kuulsin, tahtsin lendu tõusta. Praegu on tundmatu nimi, aga keegi saatis demoplaa- tunnen seda maailma otsast lõpuni. neid tore ja mõnus kuulata ning igaühega di, ma kuulasin ja võtsin temaga ühendust. Ma ei pea ennast heliloojaks, olen laulu- tulevad meelde head mälestused. Nagu Ja sündiski midagi erilist, bossanoova stiilis kirjutaja. Kui tagasi vaadata, siis Marju Lä- kohtuks vana sõbraga. laul pealkirjaga „See tee”. niku ja Vitamiini periood oli põnev. Sellele Kui ma olen mõne uue laulu kirjutami- järgnes paus. Siis ajasin koos Villu Veski ja sega hädas, siis kuulan ikka vanu palasid ja Kuidas hindate tagantjärele oma loo- Sergei Manukjaniga džässirida. Seejärel pi- mõtlen, et huvitav, kuidas ma küll selle või mingulist panust Eesti popkultuuri? dasin jälle vahet. Siis tuli Code One. Üks laul teise asja peale tulin. Laulukirjutamine on Kaalu peale ei oska panna ega mõõdulindiga on mul õnnestunud kirjutada maailmakuul- ilmselt mingi seisund, kuskilt kõrgemalt an- mõõta. Mul on õnnestunud kirjutada laule, sale ansamblile Earth, Wind and Fire, mis on takse juhis, käsk, et tee nii, ja siis nii teedki mis on kuulajatele korda läinud. Olen olnud imede ime. ja sünnib laul ... imeline. sügis 2011 • 18 • Ülemiste City on Tallinna Lennujaama naabruses asuv Targa Äri Linn. Linnakusse rajatakse üle paarisaja tuhande ruutmeetri büroopinda ning kerkivad kõrgtehnoloogilised tehased. Targa Äri Linnas tegutseva ligi 220 uuendusmeelse ja teadmisi väärtustava ettevõtte kogukäive ulatub tänaseks 345 miljoni euroni. Piirkonda on viie aastaga investeeritud ligi 83 miljonit eurot erakapitali. Ülemiste City – see on tervklik keskkond, kus kõik eluks vajalik on toodud nii lähedale kui võimalik. Kaubanduskeskus on lausa külje all ning linnakus on: inspireeriv keskkond jalgrattamaja kaunis roheline park lasteaed suured tasuta parklad Ülemiste City buss – otseliin kesklinna ja Mustamäele vaheldusrikas toidutänav inspiratsiooniseminarid ja kunstinäitused keemiline puhastus organiseeritud sotsiaalne võrgustik autopesula teenused ettevõtetele jpm

Mainor on Eesti kapitalile kuuluv arendusﬁ rma. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele 19 tütar- ja sidus- ettevõtet. Kontsernis töötab 420 inimest. Mainori tegevusvaldkondadeks on Ülemiste City Targa Äri Linna arendamine, hariduskontserni juhtimine (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), energeetika, sh tuuleenergeetika arendamine (AS Dvigatel-Energeetika, OÜ Mainarendus, AS Vaivara Wind), puidu- ja metallitööstus (OÜ Askala, AS Rekman, OÜ Dvigatel Regital, OÜ Puumel) ning keskkonnatehnoloogia projektide teostamine (OÜ Doranova Baltic)

olme suvekuu jooksul toimus Eesti- maa eri paigus 177 kontserti, mille Kkorraldajaks oli just Eesti Kontsert. Eesti Kontserdi Lihtne arvutus näitab, et see teeb keskmi- selt ligikaudu kaks kontserti päevas. Juunist augustini andsid tooni arvukad muusikafestivalid ja suursündmused. Hoo- suvi oli sündmusterikas aega alustas kogu suve väldanud „Haapsalu suvemuusika” sari ning juunis peeti esimest Tekst: LAURI AAV Fotod: EESTI KONTSERT korda Hortus Musicuse oma festivali „In horto regis” koduses Väravatornis Tallinnas. Järgnesid Suure-Jaani muusikafestival ja Ida-Virumaa kontserdisari „Seitsme linna muusika”, viimase peaesinejaks oli Rootsi džässi esileedi Viktoria Tolstoy koos Estonian Dream Big Bandiga. Kindlasti tasub mainida ka suursuguseid Saaremaa ooperipäevi, kus külalisteks olid Ankara Riiklik Ooperiteater Türgist ja maailma esitenor José Cura, samuti 25 aasta juubelit tähistanud Tallinna rahvusvahelist orelifestivali. Kõige selle vahele jäi hulganisti kontserte looduskaunites ja laiemalt avastamata paikades koostöös RMKga. Ülimalt meele- olukas oli koos Guido Kanguriga korraldatud „PÄEV ENNE SUVE”. 31. mail esitles Eesti Kontsert sari „Mõisaaia kontserdid”, kus publiku ees oma uut logo ning tutvustas suvekava. Alla kirjutati ka oli Eesti Draamateatri kitarristide ansambel koostööleping Viru Keemia Grupiga. ja Lenna Kuurmaa oma ansambliga.

Põltsamaa ooperigala − dirigeerib Eri Klas.

Viktoria Tolstoy ja Estonian Dream Big Band

Viktoria Tolstoy − kirglik džässlaulja Skandinaaviast.

sügis 2011 • 20 • Eesti Kontserdi suvi Sari „Haapsalu suvemuusika” 13. mai – 17. september Eesti Draamateatri kitarriorkester täies hiilguses. 18 kontserti kogu suve igal laupäeval, koos- töös Haapsalu linnavalitsusega Festival „In horto regis” Lenna Kuurmaa 7.–10. juuni Hortus Musicuse suvefestival Taani Kuninga aia Väravatornis Tallinnas Suure-Jaani muusikafestival 17.–23. juuni Kunstiline juht Andres Uibo, koostöös Suure- Jaani linnavalitsusega Sari „Seitsme linna muusika” Ida-Virumaal 8.–16. juuli Peaesinejad Viktoria Tolstoy koos Estonian Dream Big Bandiga ning Venemaalt Terem Kvartett Sari „Mõisaaia kontserdid” 14.–24. juuli Kunstiline juht Guido Kangur. Üles astusid Eesti Draamateatri kitarristide ansambel (koosseisus Märt Avandi, Raimo Pass, Mait Malmsten ja Margus Prangel), Weekend Kiur Aarma Raimo Pass ja Märt Avandi Guitar Trio, Lenna Kuurmaa ja ansambel Lenna unplugged Saaremaa ooperipäevad 18.–23. juuli Kunstiline juht Arne Mikk, külalisteks Ankara Riiklik Ooperiteater Türgist ja rahvusooper Estonia, José Cura 25. Tallinna rahvusvaheline orelifestival 28. juuli – 7. august Kunstiline juht Andres Uibo Ooperigala „Põltsamaa Fest” 30. juuli Kunstiline juht Arne Mikk. Metropolitan Opera, Novaja Opera ja Vanemuise teatri solistid, RAM ja Vanemuise sümfooniaor- kester. Üritus korraldati koostöös Põltsamaa Robert Vaigla linnavalitsusega

• 21 • sügis 2011 galerii

Galakontserdi solistid publikut tänamas. Saaremaa Ooperipäevad Neljandat korda Eesti Kontserdi korraldusel toimunud ooperipäevad tõid Kuressaarde eksootili- se Ankara ooperimaja ning maailma esitenori José Cura, kelle kontserti pidasid kriitikud sajandi muusikasündmuseks Saaremaal.

José Cura ja Aile Asszonyi

Eri Klas, José Cura ja Jüri Leiten

Mozarti „Haaremirööv” sügis 2011 • 22 • • 23 • sügis 2011 ise tehtud Guido teeb õnnelikuks džäss ∂ Guido Kangur siseneb Teatri Puhvetisse, me tervitame ja ta hakkab istet võtmata ja küsimusi ootamata asjast rääkima. ∂ Tekst: TEELE ÖÖBIK Fotod: SCANPIX

n selge, et teema on tema muusikutega koos. Sel sügisel teeme Eesti mõtteviis –, siis on mul väga hea meel, et jaoks tuttav ja klaariks mõel- Kontserdiga ühiselt kammerdžässi kava: neile meeldis see projekt ja meil on võimalik dud. Toome Guido Kanguri mängivad Oleg Pissarenko, Jaak Lutsoja ja ka edaspidi koos midagi teha. mõtted ning suhted džässi ja Taavo Remmel, mina loen oma lemmikluulet Eesti Kontserdiga ka Aplausi läbi aegade. Sellest tuleb mõisate sisekont- Teil on õnnestunud see, millest paljud lugejateni. sertide sari, mis peaks lõppema kontserdiga unistavad: Teie südamelähedased tee- O Peterburi Jaani kirikus eesti kogukonnale. mad – muusika, fotograaﬁ a, näitlemisest Kuidas kõik alguse sai? Samuti tulevad meil jõulukontserdid, kus rääkimata – on leidnud kandva kõlapin- Meie toimetamine muusikaga ongi pihta ha- laulab Eesti Draamateatri meeskvartett, kes na. Asjad, millele Te käe külge panete, kanud Jazzisalongist. Ja pole õige öelda, et on ka siin Jazzisalongis esinemas käinud. löövad õitsele. Guido Kangur teeb, sest me korraldame kõi- Nemad ei tee just džässi, aga see siin on ju No tore, kui see nii on (naerab). Eks mul ke koos Pillega /abikaasa Pille Lukin – autor/ Teatri Puhveti Jazzisalong ja siin käivad näit- on kõhklusi ju kogu aeg, et kas ma peaksin – alates inimeste paigutamisest kuni kavade lejad tegemas ka omi asju, mis ei pea olema seda üldse torkima ... Aga on juhtunud, et ja esinejate planeerimiseni. ilmtingimata džässiga seotud. näpp on külge torgatud ja hakatud tegema Esimese Jazzisalongi hooaja lõpul sai Ka see kitarripoiste idee on mul juba ning siis püüadki paremini teha ja areneda. seal esinenutelt küsitud, kas nad tahaksid 10–15 aastat vana: tahtsin panna Draama- suvel ka kokku tulla. Taheti küll. Nii sün- teatri poisid koos Weekend Guitar Trioga ki- Mida on Jazzisalongi ja Sõru Jazzi kor- diski Sõru Jazz. Sealt sai omakorda alguse tarri mängima. On kokkusattumus, et Eesti raldamine Teile andnud? Tuletorni kontsert, mis saab järgmisel suvel Kontserdi juht Jüri Leiten pani pärast Sõru (mõtlik paus) Eelkõige seda, et ma õpin Ees- kolmeaastaseks. Nii on nad üksteise järel Jazzi ette midagi koos teha. Mina muidugi ti džässi paremini tundma. Enda arust ma tulnud. Toimetamist muusikaga on praegu võtsin sellest mõttest kohe kinni, sest see ikka teadsin midagi; see muusika on mulle palju, aga kõik üritused on väga armsad. on väga meeldiv tugi Eesti Kontserdi poolt. aastatega aina rohkem meeldima hakanud. Nüüd saan suure rõõmuga öelda, et tee- Varem käisin lihtsalt Jazzkaarel ja tajusin me koostööd ka Eesti Kontserdiga. Sel su- Kes on need Draamateatri poisid, kes nii seal, et see stiil läheb mulle korda. Siis aga vel oli kavas kitarrimuusika – Kõltsu mõisa hästi laulavad ja kitarri mängivad? hakkasin tegema Jazzisalonge ja selle kau- aias esinesid Weekend Guitar Trio ja Draa- Jõulukontsertidel laulavad Mait Malmsten, du olen avastanud uskumatult palju ilusat ja mateatri poisid koos Indrek Kruusimäega Märt Avandi, Tiit Sukk ja Taavi Teplenkov. Va- head Eesti džässmuusikat, mida ma enne – ning toimus Estonian Dream Big Bandi ja hele mängivad pilli Mingo Rajandi ja Hele- üldse ei tundnud. See ongi see, mida see Viktoria Tolstoy suur kontsert. Eesti Kontser- Riin Uib. Kuna see on jõulukontsert, siis tõe- meile on andnud – oleme selle muusikaga diga on üldse veel palju plaane. Üks olulisi näoliselt loen ma ka ise ühe jõululuuletuse. rohkem tuttavaks saanud. märksõnu on minu jaoks sealjuures muusi- Kitarripoisid tegid pool aastat kõvasti Pidevalt tuleb peale noori, kes käivad ka ja teatri kokkupuutepunkt. tööd, harjutasid ja võtsid asja väga tõsiselt. siingi esinemas. See koht on ju ka selleks Seal on ka Märt Avandi ja Mait Malmsten, mõeldud, et noored saaksid tulla ja proovi- Milliseid ühenduskohti olete teatri ja Raimo Pass ja Margus Prangel. Weekend da. Samas on ka vanu tegijaid. Mul on ääre- muusika vahel leidnud? Guitar Trio on ju meie kitarridžässi lipulaev tult hea meel, et Els Himma naasis publiku Jazzisalongis toimuvad väikesed mono- ja kuna nende muusika läheb mulle väga ette just siin. Jazzisalong on koht, kus võib etendused ja ma loen ise tihti luulet džäss- korda – mitte ainult muusika, vaid ka nende lubada endale kõiksugu katsetusi.

sügis 2011 • 24 • • 25 • sügis 2011 ise tehtud

Tore on ka see, et paljud tulevad juurde ja ütlevad: „Kuule, kui sa juba seda asja teed, Ma tahan tõesti teha seda, mis äkki saadad meile ka mõne hea esineja.” Ja mul on hea meel muusikutele neid esinemisi pakkuda. SÜDANT RÕÕMUSTAB.

Tuletorni kontserdil annate võimaluse ka vähem asju, ja tuua elu ka neisse paikades- Miks Te veel teatrit teete? Olete öelnud, rokile, mitte ainult džässile. Miks nii? se. Ka Hiiumaale tahtsin minna, teha Hiiu- et Te ei ole seal kellegagi päriselt ühes Mulle tundub, et nii on õige. Me teeme maa rahvale rõõmu. Kui me valisime Eesti paadis. Kas teater on kõigist neist tege- kontserti Rannapungerjal, platsil, kus ei ole Kontserdiga mõisaaedu, siis ma palusin, et mistest kõige olulisem? kunagi ühtki kontserti korraldatud. Mul on me ei jääks ainult Lahemaale ja muudesse Jah, ma olen töötanud erinevate lavastajate- ikka olnud tahtmine oma kodukohta midagi käidavatesse kohtadesse. Ja nii läksimegi ga ja eri teatrites. Ma ei tea, mulle meeldib tuua, aga tundus, et me ei saa ainult džäs- isegi lausa Läti piirile, Karula mõisaparki. nii ... siga sinna minna, sest peame arvestama Sellistes kohtades ei saa küll suuri masse Raske öelda, mis on kõige olulisem. Mul inimeste muusikalist maitset, et neid üldse koos olla, aga see-eest tulevad need, kellele oli ju just väga tore töö Kuressaare Linna- ennast vaatama kutsuda. Aga muidugi peab see korda läheb ja selle üle on hea meel. teatris, mängisin saja-aastast juuti. Teen sealne rokk mulle ka meeldima. Ma olen en- seda rõõmuga, aga praegu meeldib mulle diselt nii ülbe, et panen kava kokku sellest, Tuletorni kontsert meeldib kohalikele? rohkem, kui teen teatrit vähem. 30 aastat mis mulle – meile – meeldib. Jah, nad aitavad rõõmuga platsi ette valmis- teatris on pikk aeg, selle ajaga muutud ise- tada ja tulevad ka kontserdile. Rohkelt ini- endale tüütuks ega tunne enam rõõmu. Nii Olete teinud koostööd MTÜga Kultuuri- mesi tuleb sõpruskonnast. Paljud sõidavad püüangi teatris natuke vähem teha, et seda veski, kelle eesmärk on populariseerida teisel päeval enne kontserdi algust mööda rõõmu alles hoida. Aga muusika, mis on Ida-Virumaad ja elavdada sealset kul- Peipsi äärt ja räägivad tagasi tulles, kui fan- minu jaoks veel uus – 5 aastat pole ju pikk tuurielu. Kuivõrd tähtis on Teile Ida-Viru- tastiline kant see on. Ka tuletornis oleme aeg –, pakub mulle vist tõesti hetkel roh- maa kui oma kodukandi käekäik? teatri jaoks hetke leidnud ja ühe etenduse kem. Mõnikord ma küll arutlen, et kes ma Eks mul on missioonitunne küll. Olen kogu andnud. Mulle on oluline veel see, et koha- siis olen, näitleja või muusikaprodutsent või aeg tundnud, et ma tahan oma kodukandis likud loojad saavad seal oma kunsti näidata keegi kolmas … midagi teha. See on mulle armas koht ja mu – näitusetelk pannakse üles ning kohalikud Eks ikka ole neid kriisihetki, mil ma mõt- vanemad elavad praegugi sealsamas Peipsi lauljad ja pillimehed saavad esineda. Aga len, et kas mul on seda kõike ikka vaja. ääres. Kuid algne mõte panna džässifestival eks nende muusikute stiil peab ikka meie Jazzisalongi on raske üleval pidada nii ma- Eesti erinevates paikades rändama osutus kontserdiga klappima. janduslikult kui ka aja poolest. Aga kui siis liiga keeruliseks ja nii ta Sõrule jäi. Otsus- esmaspäeva õhtu jälle käes on ja ma siin tasin teha hoopis Tuletorni kontserdi, kuigi Kas olete ka Jazzkaarega seotud? kontserdil olen, tuleb liigutus peale, neela- mul oli väga suur hirm, kas rahvas ikka tu- Niipalju, et käin alati kontserte vaatamas. Ja tan ja mõtlen, et ei, ma ikka jätkan. Võib-olla leb. Aga rahvas tuli esimene kord ja tuli ka Anne /Erm/ on käinud meid siin vaatamas. ühel päeval enam ei saa jätkata. Mul on hea sel aastal ja enam me seda ära ei jäta. Järg- Kui ma kunagi Annele ütlesin, et ma teen meel, et oleme praegu veel elus! mise aasta kontserdi kava on juba paigas. džässisalongi, ütles ta mulle: „Oh, Guido, Aga eelkõige tahan ma minna loodus- Guido... Kui palju on Eestis neid salonge Tundub, et Te olete inimene, kes oskab kaunitesse kohtadesse. Lihtne oleks teha tehtud ja kõik on kiiresti lõpetanud.” Aga olla õnnelik. midagi siin Tallinna ümber, aga ma soovin nüüd ta näeb, et me alustame juba viiendat Võib ka nii öelda. Ma tahan tõesti teha seda, minna kaugemale Eestimaale, kus toimub aastat ega jäta jonni. mis südant rõõmustab.

sügis 2011 • 26 • partner

Eesti metsa∂ lugu Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Eesti Kontsert lõid tänavu üheskoos kontserdikava „Eesti metsa lugu”, mis viib väärt esinejad paikadesse, kus neid ∂muidu naljalt esinemas ei kuule. Tekst: TIIT EFERT Fotod: RMK

Hortus Musicus Celia Roose ja Tuule Kann

Eest Filharmoonia Kammerkoor

ontserdikavas põimuvad omavahel lemusena kontserdisari „Eesti metsa lugu,” gimuste säilimine. RMK andmetel käiakse muusika ning muhe jutt ajaloost ja kirjeldab Rammo. See sari viib muusikud aastas poolteist miljonit korda metsas aega Kmeie inimeste seostest metsaga. ja jutuvestjad looduskeskustesse, rahva- ja veetmas. „Kui need inimesed käituksid iga koolimajadesse, kus tavaliselt pole harjutud kord metsa suhtes hoolimatult, tähendaks muusikat kuulama. see meile tohutuid kulutusi. Sellistel üritus- Algus tel harime inimesi ja mida haritum inimene RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge on, seda rohkem hindab ta oma ümbrust. Rammo sõnul on tehtud matkapäevade Erinevad ajastud See on ennetustöö,” sõnab Marge Rammo. kaudu pidevat tööd selle nimel, et inimesi Programm on jaotatud ajastute kaupa: sel- metsa meelitada ja neid harida. „Läinud les on ennemuistne aeg, mõisaaeg, Eesti aastal sai looduskaitse saja-aastaseks. Palu- aeg, nõukogude aeg ja tänapäev. Igal üritu- Põnev koostöö sime Vladislav Koržetsil kirjutada sel puhul sel räägitakse mingist ajastust ja kuulatak- Ka Eesti Kontsert peab oluliseks, et Eesti luuletuse. See avaldas sügavat muljet Riho se selleaegset või sellele ajale pühendatud muusika jõuaks ka kõige kaugematesse Sibulale, kes luuletuse omal algatusel vii- muusikat. Ürituse teema sõltub toimumis- metsanurkadesse. Eesti Kontserdi turun- sistas. Siit tekkiski esimene idee ühendada kohast, näiteks mõisaüritustel räägitakse dusjuht Katrin Klein-Näppi leiab: „See aitab omavahel matkamine ja muusika,” räägib kindlasti mõisaajast. meil leida uusi muusikahuvilisi loodussõp- Rammo. „Tegime üritustesarja, kus inime- Esinetud pole kuigi suurtes saalides ja rade hulgas. Eesti Kontsert on sotsiaalselt sed matkasid ja Riho Sibul mängis neile pä- need on olnud publikut enamasti täis. Mar- vastutustundlik ja me muretseme Eesti rast muusikat.” ge Rammo lausub: „Oleme viinud esinejaid metsa olukorra pärast, mis on olnud meie Kui ÜRO valis 2011. aasta rahvusvaheli- kohtadesse, kuhu nad muidu ei satu. Mida autoritele läbi aegade võimas inspiratsiooni- seks metsa-aastaks, tuli RMK-l välja mõel- kaugemal pealinnast oleme olnud, seda roh- allikas.” da idee, kuidas seda tähistada. „Loodus ja kem on see kohalikele korda läinud.” Marge Rammo sõnul areneb koostöö mets on teatavasti väga suur inspiratsioo- Eesti Kontserdiga kindlasti edasi. „Otsime niallikas. Otsustasime tuua professionaalse huvitavaid vorme. Mets ja muusika on hea Eesti muusika loodusesse ja pöördusime Ajendid kombinatsioon. Miks mitte viia meeskoor sellesisulise koostöösooviga Eesti Kontser- RMK ülesanne on hoida metsa inimestele kuusikusse või orel Taevaskotta? Kindlasti di poole. Nii sündis ühise jõupingutuse tu- avatuna ja tagada samal ajal metsa kasvutin- saab tulevikus väga lahedaid asju teha.”

• 27 • sügis 2011 Plaate soovitab: IGOR GARŠNEK hea plaat Vanade väärtuste meistrid Yes Fly From Here eda progressiivse Sroki kunagise lipulaeva Yesi juulikuus ilmunud plaati on proge-muusika sõbrad oodanud ilmselt juba kümme aastat. Täpselt niipalju aega on möödas Yesi eelmise jektidesse süvenenud Jon Andersoni ase- Ansambel ei püüagi olla popp ja noortepä- plaadi „Magniﬁ cation” ilmumisest. Põhjusi, mel kutsuti uueks lauljaks Kanada päritolu rane, analoog-sound’id viitavad pigem vana- miks ansambel ei saanud vahepeal mahti Benoît David ja klahvpillide taga on jälle dele ja läbiproovitud väärtustele. stuudiouksest sisse astuda, võib aimata pi- Geoff Downes, kes mängis ka Yesi plaadil Ka Yesi uued lood (viieosaline süit „Fly devast klahvpillimängijate vahetusest. Kord „Drama” (1980). From Here” jt) seostuvad stiililiselt pigem oli selleks Rick Wakeman, siis tema poeg „Fly From Here” on konservatiivse vär- „Tormato” (1978) ja „Drama” aegsete tasa- Oliver Wakeman, plaadil „Magniﬁ cation” vinguga CD – produtsent Trevor Horni (oli ka kaalustatud kompositsioonidega kui vahe- aga polnudki klahvpillimängijat. üks „Drama” produtsente ja lauljaid) silma- pealse agressiivsema perioodiga, mil Yesi Albumil „Fly From Here” on Yesi uus nähtavaks taotluseks on taastada Yesi 1970. kitarristiks oli Trevor Rabin. Plaat nagu vana koosseis lõpuks paigas – oma soolopro- aastate lõpu ja „Drama”-aegne kõlapilt. hea Yes muiste.

Plaat näitab kõnekalt, kui palju on Eesti Ansambel U: Eesti Rahvusmeeskoor Rahvusmeeskoori ridades solistipotentsiaa- Protuberantsid Tulelaul liga lauljaid. ee plaat võiks uigi tegemist Skoduses fono- Kpole just veri- teegis olla kõigil värske plaadiga, on Eesti Rahvusmeeskoor nüüdismuusika „Tulelaul” mõtte- Oma saar huvilistel. Aastal liselt ja temaatili- 2002 Taavi Kerik- selt seotud RAMi ee plaat kujutab mäe (klaver) ja järgmise albumiga Sendast Eesti Tarmo Johannese „Oma saar”. Mõ- meeskoorimuusika (ﬂ ööt) asutatud lemal plaadil kõlab antoloogiat, sest Ansambel U: repertuaaris on nüüdismuusi- eranditult Eesti (nüüdis)klassikute mees- „Oma saares” kõ- ka klassika ning eksperimentaalsed ja imp- koorimuusika, mõne teose puhul kattub ka lavad Ants Üleoja, rovisatsioonilised kompositsioonid. Album helitöö salvestamise aeg ja koht. Lisajõudu- Andrus Siimoni ja „Protuberantsid” on selle seksteti teine CD dest teevad „Tulelaulus” kaasa sopran Aile Ants Sootsi dirigee- (esimene CD „U:” ilmus 2009). Eesti heli- Asszonyi ja organist Piret Aidulo (Kuldar Sin- rimisel Aleksander loojatest on plaadil esindatud sonoristlikku gi „Ave Marias”). Lätte, Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Juhan muusikat viljeleva Tatjana Kozlova helitöö „Tulelaulus” saab Ants Sootsi dirigeeri- Simmi, Cyrillus Kreegi, Mart Saare, Evald „Doors 2a”. misel kuulda Kuldar Singi (1942–1995), Tar- Aava, Tuudur Vettiku, Alfred Karindi ja Hugo Ülejäänud kompositsioonide autoriteks mo Lepiku (1946–2001) ja Anti Marguste Lepnurme muusikaloolise kullaprooviga on Soome noorema põlvkonna heliloojad (sünd 1931) koorikompositsioone. See on kooriteosed. Orelil teeb kaasa Piret Aidulo Antti Auvinen, Jarkko Hartikainen ja Kim- väärtuslik valik, sest nende suurepäraste (R. Tobiase „Trotz Alledem” ja H. Lepnurme mo Kuitunen. Viimase teosena saab sellel komponistide (eriti Tarmo Lepiku) helitöid „Emakeel”) ja klaveril Siim Selis (A. Kapi albumil kuulda ka Prantsuse päritolu Ben- on siiani millegipärast teenimatult vähe „Hümn”). jamin Broeningi spetsiaalselt ansamblile U: plaadistatud. Tähelepanuväärne pole „Oma saare” kirjutatud kompositsiooni „Changing light” Albumi nimiloo, Tarmo Lepiku „Tulelaulu” puhul mitte ainult plaadi muusikalooline (2008). esituses on tunda salapärast loitsulisust. aspekt, vaid ka asjaolu, et albumile on sal- Tähelepanu äratab plaadiraamatu kuns- Anti Marguste lauludes (eriti „Mehe aus”) vestatud niisuguseid meeskoorilaule, mille tilises mõttes pilkupüüdev kujundus (autor mõjub värskelt helilooja peenekoeline teks- ettekandeid võib tänapäeval haruharva kuul- Tuuli Aule). tilis-muusikaline huumorisoon. da. Näiteks Evald Aava koorilaulude „Ühte

sügis 2011 • 28 • hea plaat laulu tahaks laulda”, „Oma saar” ja „Laulu Jancis ise musitseerib seitsmekeelelisel dirigeerimisel võim” tekstuur on sedavõrd keeruline, et fretless-elektrikitarril. Kõlapildilt on tegemist Frank Martini peale RAMi pole need teistele kooridele seega justkui akustilise projektiga. oratoorium „Gol- esitamiseks vist jõukohasedki. Rainer Jancis on teadupärast mitme- gotha” („Kolga- Ega Aleksander Lättegi koorilooming külgne ja paljusid stiile valdav muusik, kuid ta”). Salvestis on ei kõla meie lavalaudadel just ülearu sage- mingis mõttes ka kass, kes käib omapäi või rahvusvahelise li, sealjuures täiesti põhjendamatult, nagu siis vähemalt hästi iseteadvalt. Uutest ja sä- haardega: Ees- seda värsket RAMi albumit kuulates võib ravatest ideedest ei näi tal igatahes puudust tist on esindatud veenduda. tulevat. Eesti Filharmoo- Plaadi bukletist tasub kindlasti tähele- Kui plaadi „100% Totally Free Ringto- nia Kammerkoor (EFK) ja ERSO, välismaise panelikult lugeda Kai Tamme asjatundlikke nes” muusikat peaks ilmtingimata mingi- koosluse moodustavad Cappella Amster- kommentaare Eesti muusika ajaloo kohta. tesse stiiliraamidesse lahterdama, siis kõige dam ja kõik viis vokaalsolisti. See on sisukas lühiülevaade Eesti profes- lähem määratlus oleks vast free jazz. Põhili- Frank Martini (1890–1972) „Kolgata” on sionaalse koorimuusika algusaastate eripä- ne on siin kollektiivne improvisatsioon oma inspireeritud Rembrandti gravüürist „Kolm rast ja hilisematestki seostest. spontaansuses, sest kuigi lugude autorina risti”. Helilooja kirjutas oma suurteost väga on nimetatud Rainer Jancis, on plaadiümbri- kaua – tervelt 13 aastat (1945–1958). Frank sel ka märge instantly composed. Martini enda sõnutsi on ta püüdnud selles The Spinningwheels Neile kuulajaile, kes on avatud muusikalis- järgida Johann Sebastian Bachi passioonide te maitse-eelistustega, võib seda plaati vaid vaimsust ja Kristuse kannatusloo lunastus- Drive Band soovitada. Konformsemad muusikasõbrad likku sõnumit. 100% Totally Free Ringtones võiksid ehk mõnevõrra ettevaatlikumad olla. Šveitsi helilooja Frank Martin on 20. sajandi väljapaistvamaid komponiste-moder- elle verivärske niste. Muusikalooliselt on huvitav, et „Kol- SUSAs ilmunud Frank Martin gata” on Frank Martini ainus religioosse CD puhul tuleb Golgotha sisuga suurvorm. alustada tõigast, Peale ERSO ja EFK kõrge kunstilise paet The Spinning- Cappella Amsterdam, Estonian nuse annab „Kolgata” plaadistusele väär- wheels Drive Band Philharmonic Chamber Choir, Esto- tust ka solistide ansambli (sopran Judith on Rainer Jancise nian National Symphony Orchestra, Gauthier, alt Marianne Beate Kielland, tenor uus trio, kus peale Adrian Thompson, bariton Mattjis van de tema enda män- Daniel Reuss Woerd ja bass Konstantin Wolff) silmapaist- givad veel Ameerika muusikud Kevin Shea armonia Mundi on välja lasknud to- valt kõrge vokaalne tase. (trummid) ja Tim Dahl (kontrabass). Rainer Hpelt-CD, kus esitatakse Daniel Reussi Noor ja kaasaegne Urmas Urmas Lattikas Ööliblika tants egelikult on sel- Tle albumi kaante vahel isegi kaks plaati – Urmas Lattikase (klaver) viimase aja loominguga „Ööliblika tants” ja 1992. aastal red Raul Vaigla, Raivo Tafenau, gija juba 20 aastat tagasi. Toona aga olid salvestatud „Vabadus Ain Varts ja Toomas Rull. suured džässroki eeskujud (näiteks Joe armastada… ja kaota- Mis puudutab arhiiviväärtu- Zawinul ja Chick Corea) Urmas Lattikase da”. sega plaati „Vabadus armasta- muusikas märksa rohkem märgatavad kui Esimesel CD-l mu- da… ja kaotada”, siis sellel ole- praegu. Noor Urmas paistis olevat süvene- sitseerib koos Urmasega Eesti praegune vad lood lõi Urmas Lattikas 1990. aastate nud pigem atraktiivsetesse rütmilistesse džässieliit: Mihkel Mälgand, Tanel Ruben, algul, mil ta õppis USAs Berklee kolledžis. impulssidesse, nüüdne Urmas Lattikas aga Kadri Voorand, Jaak Sooäär, Siim Aimla, Kuulates neid kahte plaati kõrvu ja rohkem järelemõtlikesse, ballaadlikesse Mairo Marjamaa, Raivo Tafenau, Reigo Ah- võrdlevalt, võib täheldada, et Urmas oli kooskõladesse. ven ja Raul Vaigla. Teisel plaadil on aga noo- loominguliselt küps helilooja-klahvpillimän-

• 29 • sügis 2011 dirigent Mikk Üleoja keskendub Tekst: MARGUS MÜIL Foto: JAREK JÕEPERA taseme tõstmisele Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) uus kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja soovib, et ametiaja lõppedes jääks temast maha praegusest kasvõi pisut suutlikum koor. Mikk Üleoja » Sündinud 2. jaanuaril 1970 Tallinnas. Millises olukorras on rahvusmeeskoor? Millised on Teie eesmärgid RAMiga? » Lõpetanud 1997. aastal Eesti Olin aastatel 1994–1996 RAMi rahulolematu Olulisim eesmärk on koori arendamine pro- Muusikaakadeemia prof Ants ja kriitiline laulja. Võrreldes tollase olukorra- fessionaalsuse suunas – nii muusikaliste ja Üleoja dirigeerimisklassis ja ga on RAM tublisti professionaalsemaks vokaaltehniliste oskuste kui ka töökultuuri ja kaitsnud 2004. aastal samas muutunud. See on Ants Sootsi uskumatult suhtumise poolest. Soovin, et mu peadiri- muusikamagistri kraadi (juhenda- järjekindla ja visa töö tulemus. gendiaja lõppedes jääks minust maha prae- ja prof Toomas Siitan). guse ajaga võrreldes kas või pisut suutlikum Kas häid lauljaid jätkub? koor. » Laulnud Maailma Noortekooris, Häid lauljaid ei ole kunagi liiga palju. Näiteks Eesti Rahvusmeeskooris ja Eesti Eesti Filharmoonia Kammerkooris on juba Kas oodata on ka RAMi ühisprojekte Filharmoonia Kammerkooris ning mõnda aega vaba üks tenori ametikoht, näiteks rokk- ja popmuusikutega või alates aastast 1998 gregooriuse aga seni ei ole veel leitud inimest, kes koori mingeid muid ootamatuid üllatusi? laulu ansamblis Vox Clamantis. tasemelatist üle hüppaks. Me räägime siin Soovin vähemasti esimesel hooajal kesken- » Olnud Püha Miikaeli poistekoori ühestainsamast meeslauljast. Kui ma ei duda oodatud üllatustele, milleks on RAMi dirigent ja kammerkoori Mattone eksi, siis RAMis on 49 lauljat, nendest te- taseme edasine tõstmine a cappella reper- peadirigent, Tallinna Kaarli kiriku norid on umbes pooled, see tähendab 24. tuaari kaudu. kontsertkoori peadirigent ning Me peame endale aru andma, et Eesti on Eesti Filharmoonia Kammerkoori väike maa piiratud inimhulgaga, mistõttu on Kas koorilaul on üks Eesti visiitkaarte koormeister. Õpetanud dirigeeri- olemasolevaid lauljaid vaja palju harida ja maailmas? mist Viljandi Kultuuriakadeemias. arendada. Üldiselt on teada, et Eestis on tugev koori- » Tema dirigeerimisel on ilmu- laulutraditsioon, ent vahel ilustatakse pilti nud neli plaati. Mart Saare Kuidas on lood repertuaariga? pisut. Eestis on neli kutselist koorikollektii- kooriloominguga plaadi „Luule, On selge, et meeskoorile on vähem reper- vi – Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM see ei tule tuulest” eest anti talle tuaari kirjutatud kui segakoorile, kuid ma ei ja kaks ooperikoori – ning lauluväljakutäis Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta näe siin suurt probleemi. Et repertuaari juurde harrastuskoore. Ideaalpilt koorimaastikust preemia ja salvestis nimetati tekiks, on vaja järjekindlalt uusi teoseid tellida. võiks olla püramiidikujuline, kus kõik eel- aasta parimaks kooriplaadiks. sügis 2011 • 30 • Tähtsamad kontserdid sel sügisel 07.10 Eesti kultuuri festivali avakontsert Pariisis, mis on samal ajal ka Festival d’Île de France’i kontsert. Tegemist on a cappella kavaga A. Pärdi ja V. Tormise loomingust. 08.10 RAMi ja Île-de-France’i orkestri koostöös kantakse Pariisis ette F. Liszti „Faust - sümfoonia”. 24.11 Mikk Üleoja esimene tervikkava RAMi kunstilise juhi ja peadirigendina. Kavas on Cyrillus Kreegi „Taaveti laul” nr 137, Pärt Uusbergi ja Mart Jaansoni uudisteosed ning Norra helilooja Henrik Ødegaardi „In manus tuas, Domine”, kus teeb kaasa ka ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve dirigeerimisel.

Täiskasvanute kooride read vajaksid TÄIENDAMIST.

Kas oskate enda näite varal öelda, kuidas gregooriuse laul inimese muusika- maailma rikastab? Gregooriuse laul on Euroopa kunstmuusika alus – seda fakti on õpingute käigus kuulnud küllap kõik muusikud. Hoopis teine asi on seda teadmist omal nahal kogeda ja tunne- tada. See avardab märgatavalt muusikalist maailmavaadet, loob seoseid ja annab seni- sest erineva vaatepunkti ja -nurga erinevate ajastute muusikale. UUED SIHID. 2010. aasta jooksul andis RAM 51 kontserti 24 025 kuulajale. Mikk Üleoja juhtimisel püüeldakse veelgi suurema menu poole. Mida andis Teile Eesti Filharmoonia Kammerkooriga veedetud periood? Töötamine Eesti Filharmoonia Kammerkoo- pool nimetet koorid moodustavad terviku Olete aastaid laulnud gregooriuse laulu ris alguses laulja ja hiljem koormeistrina ja kuuluvad koos maailma muusikakultuu- ansamblis Vox Clamantis. Keda see lõi võimaluse kasvada professionaalseks ri pildile. Mulle näib, et püramiidi alus on ansambel koondab ja kuidas teil läheb? muusikuks. Mul oli sellel perioodil au kokku meil tugev, keskkoht aga veidi õhuke ja Sellesse ansamblisse kuuluvad erinevate elu- puutuda paljude sädelevate interpreetidega, enne tippu hakkavad juba augud sisse tu- alade inimesed, kellel kõigil on tugev muusi- nii dirigentide, lauljate kui ka pillimeestega lema. Ka tipp ise on ebaühtlane. Tundub, kaline taust. Jaan-Eik Tulve ütles kord ühes Eestis ja välismaal. Koormeistrina töötasin et püramiidi tipp ja alus ei haagi alati päris intervjuus, et Vox Clamantisesse kuuluvad kolme peadirigendi – Tõnu Kaljuste, Paul hästi kokku. Meil on rõõmustavalt kõrgeta- inimesed, kes otsivad midagi. See on hää Hillieri ja Daniel Reussi – käe all. Nad on semelised tütarlastekoorid, täiskasvanute deﬁ nitsioon. Voxi lauljaid seob muusikaline ja väga erinevate tööstiilide ja repertuaariga kooride hulgas on pilt hõredam. Üldseis maailmavaateline ühisosa ning ansamblil on muusikud ning neilt kõigilt on olnud tohutult pole paha, kuid täiskasvanute kooride read üllatavalt tihe kontserdikalender, mis hõlmab õppida. Sügav kummardus neile selle või- vajaksid täiendamist. esinemisi nii Eestis kui ka välismaal. maluse eest!

• 31 • sügis 2011 Jaani kirik Peterburis

sügis 2011 • 32 • kontserdisaal

2009. aasta suvel väljastati lõpuks Jaani kirikule ametlik ehitusluba.

∂ Peterburi Jaani kirikut, mis taasavati pidulikult tänavu 20. veebruaril, võib liialduseta nimetada Eesti muusikakultuuri∂ saatkonnaks Venemaal. Tekst: IGOR GARŠNEK Fotod: SCANPIX, EESTI KONTSERT

uigi kõnealune kirik asub Neeva- buri konservatooriumi kasvandikeks sellised gradi) eesti kogukonna taastumine. Juba linnas, kuulub see Eesti Kontser- Eesti muusika verstapostid nagu Rudolf To- 1994. aastal taasalustas oma tegevust ka di haldusalasse – seal annavad bias, Artur Kapp, Heino Eller ja Mart Saar. Jaani kogudus, ehkki oma kirikut polnud sageli kontserte Eesti interpree- Eestlaste iseseisev Jaani kogudus on neile veel tagastatud. did. See tähendab ühtlasi, et Pe- tegutsenud Peterburis tegelikult 1842. aas- terburi Jaani kirikus kõlavad nüüd tast. Oma kirikut veel polnud, koguduse- Kpidevalt Eesti helikunsti parimad teosed. hoone asus aadressil Drovjanõi põik ja seal Pikaajaline protsess Peterburi Jaani kiriku taasavamise lugu töötas ka eestlaste kirikukool. Aastal 1860 Kuigi Jaani kiriku hoone anti kogudusele on tegelikult pikk ja käänuline. Esimesed õnnistati Oﬁ tserskaja tänaval lõpuks piduli- kasutamiseks aastal 1997, tuli selle täiema- lootuskiired hakkasid paistma pärast Eesti kult sisse ka Peterburi Jaani kirik. huliseks taastamiseks läbida veel väga pikk Vabariigi iseseisvuse taastamist 20. au- Jaani koguduse õpetajatest jättis Eesti tee. 1999. aasta detsembris loodi Peterburi gustil 1991. Et paremini mõista, kuidas see ajalukku kahtlemata kõige eredama jälje Jaani kiriku fond ja algasid konserveerimis- kõik toimus ja milline tähendus on Peterburi ühiskonnategelane ja folklorist Jakob Hurt tööd. Juunis 2003 saatsid Jaani kogudus ja Jaani kirikul Eesti kultuuriloos praegu, tuleb (teenis Peterburi Jaani kirikus aastatel Jaani kiriku fond Eesti Vabariigi valitsusele heita pilk veidi kaugemasse minevikku ja 1880–1901). Lühikest aega oli seal abiõpe- ja riigikogu kultuurikomisjonile märgukirja, sirvida põgusalt vanade ajalooürikute koltu- tajaks ka rahvusliku liikumise tuntud aktivist kus toonitati kirikuhoone remondi jätkami- nud lehekülgi. Villem Reiman. Nii et Peterburi Jaani kogu- se vajalikkust. 2004. aasta augustis alustas dusel oli eesti rahvusliku liikumise kesku- kultuuriministeeriumi juures tööd Peterburi sena nõnda oluline roll, et seda on raske Jaani kiriku projekteerimis- ja renoveerimis- Rohkelt eestlasi ülehinnata. tööde komisjon. Detsembris 2008 sõlmisid 19. sajandi teisel poolel elas Peterburis ar- Ent hiljem, nõukogude perioodil, saabu- Eesti Kontsert ja Facio Ehituse AS töövõtu- vukas eestlaste kogukond. Ehkki selle täp- sid rasked ajad – stalinistliku režiimi salli- lepingu, 2009. aasta juulis väljastati lõpuks set suurust on praegu raske määratleda, on matus pühakodade ja vaimulikkonna vastu ametlik ehitusluba. oletatud, et eestlaste arv Peterburis võis puudutas karmilt ka Peterburi Jaani kogu- See pikaajaline protsess, mis päädis ületada koguni Tallinna elanike arvu. dust. Kirik suleti ja rüüstati, varad võõranda- 20. veebruaril 2011 Peterburi Jaani kiriku pi- Kultuurilooliselt on aga märksa tähtsam ti, kellatorn ja portaal lammutati. Järgnesid duliku taasavamisega, sai võimalikuks ainult tõsiasi, et Peterburi konservatoorium oli tagakiusamised, hukkamised ja küüditami- tänu Eesti Vabariigi valitsuse, kultuuriminis- 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Eesti sed. Jää hakkas sulama alles 1980. aastate teeriumi, välisministeeriumi, haridus- ja tea- professionaalse helikunsti häll. Olid ju Peter- lõpus, mil algas Peterburi (siis küll Lenin- dusministeeriumi, Eesti Evangeelse Luterli-

• 33 • sügis 2011 Peterburi muusikud on võtnud selle saali hästi vastu ja andnud sellele KÕRGE HINNANGU.

Kontserdi korraldatud üritused seega umbes kolmandiku. Ülejäänu sisustavad juba Peterburi kohalikud muusikud ja kontserdi- korraldajad,” räägib Leiten. Peterburi Jaani kiriku ürituste kava ot- sustatakse tegelikult ära Tallinnas. See tä- hendab, et Eesti Kontserdi loomenõukogu otsib välja sobivad projektid ning võtab vastu pakkumised ja ideed Eesti muusikutelt. Kava kooskõlastatakse Peterburi Jaani kiriku töötajatega. „Muidugi on meil väike erinevus töömeetodites – Eesti Kontsert plaanib oma kontserte veidi pikemalt ette, kui see on Venemaal kombeks,” lausub Leiten. Aga kõik see, mida Eesti Kontsert seal 2011. aasta veebruariks oli kirik avamiseks valmis. toimuvate kontsertide kavasse paneb, toimub ikka Eesti Kontserdi reeglite järgi. Leiten põhjendab: „Meie kavandame oma üle keskea. „Kuigi nad on muidu tublid, pole hooaega umbes kolmveerand aastat ette. nad paraku kuigi tegusad. Seetõttu ongi Samas peame arvestama, et töötame Pe- Jaani kiriku hoone haldamine suuresti Eesti terburis ikkagi vene kultuuriruumis. Siin on Kontserdi õlgadel,” räägib Leiten. ka teatud eetiline moment – iga muusika- Paremaks tööks on Eesti Kontsert välja projekt ei pea just selle kiriku ruumides ilm- mõelnud mitu kombinatsiooni. Jüri Leiten tingimata kõlama. Siin ei tohi tekkida vastu- selgitab: „Muidugi on meile prioriteetsed olu kiriku endaga.” need kontserdid, mis me viime sinna Ees- tist. Aga juba praegu on näha, et ka Peterburi muusikud on võtnud selle saali hästi vastu Tähendus Eesti kultuuriloole ja andnud sellele kui kammersaalile kõrge Jüri Leiteni sõnul peaksime alati kõigepealt hinnangu. Seal on ju olemas korralik heli ja mõtlema, miks meil see maja seal üldse ku Kiriku, Eesti Kontserdi ning paljude teiste valgustus, videovõimalused ning muu nii esi- olemas on ja mida me sellega võidame. organisatsioonide ühistele jõupingutustele. nejatele kui ka publikule vajalik infrastruktuur. „Tänapäeva kultuurilooline tähtsus on ikkagi Isikliku initsiatiivi ja sihikindluse eest vääri- Nii et Peterburi Jaani kiriku hoonet saab ka- selles, et me oleme Peterburis oma muusi- vad tänu ka Eesti Kontserdi toonane direk- sutada märksa laiemalt kui ainult Eesti Kont- kaprojektidega alati kohal,” ütleb ta. tor Aivar Mäe, välisminister Urmas Paet ja serdi muusikaõhtute korralduspaigana.” Ehkki Venemaa võib olla majanduslikus teised välisministeeriumi töötajad. Mis puudutab seal esinevate Eesti muu- mõttes mõneti ebakindel koostööpartner, sikute osakaalu, siis algul oli plaanis kasuta- on kultuurilooline side see, mille abil saame da 50 : 50 põhimõtet. Ent nüüd, mil ollakse oma heanaaberlikke suhteid ka edaspidi Ilusad plaanid aru saanud, millised on tegelikud kiriku hal- kunstilisel tasemel tihedana hoida. „Vastas- Ent kuidas toimib kirik Eesti Kontserdi hal- damise kulud, peab Eesti Kontsert tunnis- tikune koostööhuvi on Eesti ja Vene muusi- dusalas praegu? Kui suur on seal esinevate tama, et esialgsed prognoosid polnud päris kutel õnneks olemas. Seda enam, et teeme Eesti muusikute osakaal? Eesti Kontserdi õiged. Kulud osutusid plaanitust märksa juba ka mitut suuremat, rahvusvahelise direktori Jüri Leiteni sõnul sai kiriku reno- suuremaks. „Seetõttu hoiame sellest sügi- haardega koostööprojekti,” kinnitab Leiten. veerimisel lähtutud eesmärgist, et seal sest veidi madalamat proﬁ ili – Eesti Kont- „Kokkuvõtteks tuleb lisada, et üleilmas- töötaks kiriku kogudus oma igapäevase sert korraldab algaval hooajal igal kuul vaid tumise tingimustes võibki Eesti ja Peterburi eluoluga, aga käiks ka Eesti Kontserdi ju- kaks-kolm projekti, mitte rohkem. Need on vahel taasavatud kultuuritelg osutuda üheks hitud tegevus, mis peaks olema üks väike valdavalt kontserdid, kus Eesti (või ka Ees- tähtsaks kultuuriventiiliks, mis ei hoia vaimu osa kogu Peterburi kontserdielust. Peterburi ti-välised) muusikud suunatakse Peterburi ärksana mitte ainult Eesti ja Vene muusiku- Jaani kogudus on aga üsna väike – umbes Jaani kirikusse Eestist. Kogu Jaani kiriku tel, vaid ka rahvusvahelisel muusikaüldsu- 40–50 inimest, kelle keskmine vanus ulatub kontserdiprogrammist moodustavad Eesti sel.”

sügis 2011 • 34 • • 35 • sügis 2011 .. sundmus

Eesti Muusikanõukogu juht Peep Lassmann räägib rahvusvahelise muusikapäeva tähistamisest Eestis 1. oktoobril ning muusikanõukogu tegemistest ja eesmärkidest.

Tekst: KRISTEL KOSSAR Fotod: SCANPIX Eesti muusikal on suur tulevik!

ahvusvahelise muusikapäe- va tähistamise algatas 1975. aastal Rahvusvahelise Muusi- kanõukogu tollane president, legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Eestiski on muusika- Rpäeva tähistatud juba päris pikka aega: muu- sikanõukogu jagab sel aastal preemiaid juba kümnendat korda.

Miks on preemiate jagamise traditsioon ellu kutsutud? Põhjuseks on kindlasti soov meie suurepä- raseid muusikuid tunnustada, sest iga loo- visik vajab seda. Eestis on ju ainult mõned preemiad – riiklik kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia –, nii et mida rohkem, seda parem. Meil on palju muusikuid, kes väärivad esiletõstmist, ning siinne muusikaelu on kirev ja külluslik. sügis 2011 • 36 • Põhjanaabrid soomlased peavad kultuuri ja iseäranis muusika osa ühiskonnas väga oluliseks. Soome kuulsad muusikud on parim tõestus selle kohta, et juba aastakümneid juurutatud poliitika on ennast õigustanud. Kui Eestis hakati preemiaid jagama, kas siis seati samuti eesmärgiks muusika ja muusikute posit- siooni parandamine ühiskonnas? Tõepoolest võib Soome olla meile paljuski eeskujuks, sest umbes nelikümmend aastat tagasi tehti seal väga targad otsused, mis ei puuduta mitte ainult kultuuri või kau- neid kunste, vaid ka teisi valdkondi.

Kuid kas Eesti pole just kultuuri vallas jäänud liiga palju lootma pelgalt põ- hiseadusele, mis sätestab riigi täht- saimaks ülesandeks keele ja kultuuri püsimise? Ehk oleks tulnud juba taasise- seisvudes mõni oluline otsus teha? Mida sai Eesti üldse paarikümne aasta eest otsustada, kui näpud olid põhjas, võimalu- sed nullilähedased? Otsustamise aeg oli eelmise kümnendi algupoolel või on nüüd, mil hakkame kriisist välja tulema. Praegu saame teha otsuseid, mis võivad veel aas- takümneid muusika arengut tagant tõugata.

Millised need otsused olema peaksid? Need ei saa olla mingid poliitilistes taga- tubades tehtud otsused. Pigem võiks olla tegu teatava ühiskondliku kokkuleppega – see pole mingi formaalne dokument, vaid ühine arusaam sellest, mida tuleks teha. Riigil on majanduse paranedes võimalik kultuuri enam panustada ning kultuuritegelas- tel tuleks jõuda ühisele arusaamale, kuidas neid võimalusi paremini kasutada.

Missugune on Eesti Muusikanõukogu ülesanne selles arutelus? Muusikanõukogu ühendab kõiki tegutsevaid muusikaorganisatsioone, sel on 59 liiget, seega väga lai ja kahtlemata oluline kan- depind. Praegu tegeleb muusikanõukogu septembris Tallinnas peetava rahvusvahelise muusikanõukogu peaassamblee ning sellega seotud maailma muusika foorumi korraldamisega.

Millise positsiooniga läheb Eesti maailma muusika foorumile? Selle korraldajaid on ju päris mitu: Rah- vusvaheline Muusikanõukogu, selle allor- ganisatsioonina Euroopa Muusikanõuko- gu, Eesti Muusikanõukogu, samuti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Meie oleme foorumi kavasse lisanud muusikaekspordi küsimused, mille pühendatakse terve päev, samuti moodsa muusika ja selle interpretat- siooniga seotud teemad.

Kas Eesti muusika ekspordiga võib olla rahul? Muidugi on riike, kus see on paremini paigas – suunanäitajad on USA ja Lääne-Euroo-

• 337 • sügis 2011 .. sundmus

pa –, kuid on ka riike, kus muusikaeksport aga teeme ühise ja ühehäälse pöördumise, on alles kujunemisjärgus. 2011. aasta muusika- on sel ühiskonnas tugev moraalne mõju. Eestis on teretulnud nähtus uute agen- päeva tähistamine tuuride teke. Estonian Record Productionsi Kas muusika ja muusikute positsioon näide on palju kaasa aidanud. Kultuuriminis- Rahvusvahelist muusikapäeva ja muusi- on viimase paarikümne aasta jooksul teerium on kultuurikorraldusest huvitatud, kapreemiate väljaandmist võib pidada muusi- paranenud? Eesti Muusika Arenduskeskus on esimene kavaldkonda ühendavaks ürituseks ja suureks Eesti ühiskond on läbi teinud suure arengu, organisatsioon Eestis, kus on esindatud pidupäevaks kõigile muusikutele. 2011. aasta kuid sellele vaatama seisab ees suur töö. Üld- süva-, pärimus-, džäss-, pop- ja rokkmuusi- üritus korraldatakse koostöös Eesti Kontserdi tunnustatud võiks olla arusaam, et muusiku kat levitavad ja eksportivad asutused. Maa- ja Nargenfestivaliga. elukutse nõuab suurt pühendumist ja tõsist ilma muusika foorumil on meil võimalus nii Auhinnatseremoonia „Rahvusvaheline tööd ning et muusikud loovad suuri väärtusi. oma kogemusi jagada kui ka teistelt õppida. muusikapäev. Muusikapreemiad 2011” algab Estonia kontserdisaalis 1. oktoobril kell 18.30. Milliste tunnetega lähete rahvusvaheli- Eesti Muusikanõukogu juhina olete Ürituse kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Sel sele muusikapäevale vastu? kindlasti arutanud teiste riikide muusi- korral saavad Eesti muusikute, muusikasõpra- Mina olen optimistliku meelelaadiga inime- kanõukogude juhtidega teatud mure- de ja televaatajate kõrval üritusest osa ka 26. ne ja arvan ikka, et kõik läheb paremaks. kohti – kontserdipublik vananeb, plaadi- septembrist 1. oktoobrini Tallinnas peetaval IV Oleme saanud rahvusvahelist tunnustust, ﬁ rmad lähevad üksteise järel pankrotti, maailma muusika foorumil osalevad 120 dele- meie heliloojate koolkond on väga tugev, sest internet trügib turult klassikalise gaati ligi 50 riigist. samuti dirigendid, instrumentalistid, lauljad. helikandja välja. Usun, et Eesti muusikal on suur tulevik.

Peep Lassmann on pianist ja Meie heliloojate muusikapedagoog, alates 1992. aastast ka koolkond on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor. VÄGA TUGEV!

Needsamad teemad tulevad jutuks ka muu- sikafoorumil, kus muusikatööstuse põhiosa- lised saavad sel teemal sõna. Keegi aga ei arva, nagu oleks just klassikalise muusika tulevik eriti tume – pigem püütakse tegeleda uue ja noore publiku leidmisega. Peale selle hägustuvad piirid valdkondade vahel ja sellega laieneb ka klassikalise muusika sfäär.

Viimasel ajal on kontserdiplakatitel rohkem sponsorite nimesid näha – eks seegi annab tunnistust kultuuri tähtsu- sest ühiskonnas? On tõesti märgata, et mitte ainult inimesed ei panusta oma piletiostuga, vaid ka suur- ettevõtted toetavad muusikasündmusi ja -kollektiive.

Avalikkusele on muusikanõukogust jää- nud mulje kui Suurest Tõllust, kes tukub sügaval maapõues ja keda hüütakse appi, kui asjad on tõeliselt sandisti. Kuidas on aga tegelikult? On selge, et muusikanõukogu, mille juha- tusse kuulub üheksa liiget, peab kaaluma oma otsused põhjalikult läbi ja esindama kõiki huvirühmi. Seetõttu võtab otsustami- ne üksjagu aega. Pole mõtet teha viie poolt- ja nelja vastuhäälega otsuseid, me peame jõudma üksmeelele. Kui tekib olukord, kus oleks vaja välkkiirelt ja ühiselt reageerida, küll me seda siis ka teeme. Eesti Muusikanõukogu on ka Kultuurimi- nisteeriumi ametlik koostööpartner. Samal ajal on meie otsused ja nõuanded soovitus- liku loomuga ning vetoõigust meil pole. Kui

sügis 2011 • 38 • Hea muusikahuviline ja Eesti Kontserdi külastaja!

Eesti Kontsert on Eesti suuremaid kontsertorganisatsioone, millel ajalugu juba 70 aastat. Organisatsioonile kuuluvad Eesti parimad kontserdisaalid: Estonia kontserdisaal Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad. Lisaks on meil värskelt avatud eesti kultuuri esindus Venemaal Peterburi Jaani kirik. Meie uuenenud koduleht asub aadressil www.concert.ee, kust saateinformatsiooni meie kontserdiprogrammi kohta. Sellest hooajast on Eesti Kontserdil ka oma ajakiri Aplaus.

Uueneb ka Eesti Kontserdi kliendikaart – kutsume teid ühinemaPublikukaardi programmiga . * Programm kehtib ka seni kasutusel olnud Eesti Kontserdi kliendikaardi omanikule.

Mida annab Eesti Kontserdi Publikukaart! 1. Kontserdipiletite eelisostuõigus* ja soodustuse: • Eelisostuõigus ja 15% soodustust kehtivad kõikidele Eesti Kontserdi tavakontsertidele. • Eelisostuõigus ja 10% soodustust kehtivad Eesti Kontserdi hooaja ava- ja lõppkontsertidele, Hennessy uusaastakontserdile, valitud kontsertideleJõhvi balletifestivalil ning Saaremaa ooperipäevadel. • Lisasoodustused õpilastele ja seenioritele. * Eelisostuõigus tähendab, et Publikukaardi omanik saab kontserdiinfo enne laiemat avalikkust e-posti teel. Kaardiomanik saab selle esitamisel lunastada pääsmed soodsamalt eelisostuperioodil, mis on määratud antud reklaamis/pakkumises.

2. Soodustused kontserdimaja kohvikutes (pakkumised erinevad kontserdimajade kaupa*) 3. Tasuta bussitransport teatud kontsertidele (Tallinn–Jõhvi, Tartu–Jõhvi: Jõhvi Balletifestival; Tallinn–Kuressaare; Tartu–Kuressaare: Saaremaa ooperipäevad) 4. Soodustingimustel giidiga reis Peterburi koos Jaani kiriku külastuse ja kontserdiga. 5. Igale kliendile EK ajakiri Aplaus postiga koju koos hooajaraamatuga. 6. Operatiivne kliendiinfo e-postkasti. 7. Lisaks mitmed hooajalised soodustused EK partnerite juures (vt infot EK kodulehelt, ajakirjast Aplaus ja EK uudiskirjast). 8. Publikukaart maksab 6 eurot. Kui ühinete EK e-kirja saajatega, on see kaart teile TASUTA! 9. Varasema kliendikaardi pikendamine TASUTA!

Täname oma toetajaid ja partnereid! proov

Tekst: TIIT EFERT Fotod: AIVAR KULLAMAA Autosalong kui kontserdisaal

üri Leitenil tuleb autos viibida on parem kui näiteks Priusel,” sõnab Leiten. Eesti Kontserdi pikki tunde, sest Eesti Kontserdil Viiulid mängivad ja mees reguleerib audio- on esinemispaigad üle Eesti ja süsteemi. „Kui võtad ühe korraliku plaadi, üks saalidest – Jaani kirik – asub siis on loomulik, et kõik kõlanäitajad on kes- direktor Jüri Leiten koguni Peterburis. „Minu jaoks kel,” sõnab ta. Muusika mängib kõvasti ja peab auto audiosüsteem olema puhtalt ning trompetisolisti haridusega Lei- katsetas Amservis Jväga kvaliteetne. Ma kuulan muusikat pro- ten jääb helikvaliteediga rahule. fessionaalina, analüüsin iga pilli kõla, stuu- „Viiuli hääl on väga õige,” kinnitab ta, kuid kolme Toyota diotööd ja kokkumiksimist. Vahel see ana- mõningase reguleerimise järel tundub talle, lüüs isegi häirib muusika kuulamist,” leiab et stereoefekt toimib kõige paremini siis, Leiten, „aga üldiselt on autosõit minu jaoks kui tagumised kõlarid mängivad õige pisut audiosüsteeme parim aeg kontserdiideede leidmiseks, ins- kõvemini kui esimesed, nii et ekraanil näha piratsiooni kogumiseks ja mõtisklemiseks.” olev tasakaalupunkt on kergelt esiistmetest ja jäi tulemusega tagapool. „Aga sedasi saab reguleerida ainult sel juhul, kui oled autos üksi. Kui keegi Kolm Toyotat istub tagaistmel, on viisakas arvestada ka rahule. Auto on Jüri Leiteni proovida oli kolm Toyota mudelit: temaga,” leiab Leiten, kelle sõnul on autos Verso-S, Prius ja Land Cruiser. Prius on Lei- muusika rahulik kuulamine üldse keeruline, Leiteni jaoks väga teni igapäevane sõiduvahend, kuid seekord kui seal on juba kaks inimest, ja peaaegu istub ta esimesena džiipide lipulaeva Land võimatu, kui auto on rahvast täis. Sel juhul Cruiserisse. Ta paneb plaadi masinasse, uu- tuleb võtta arvesse ka teiste eelistusi ja ra- tähtis muusika rib selle puutetundlikku ekraani ja roolil ole- hulikust, endasse süüvinud kuulamisest ei vaid nuppe ning vajutab gaasi, kuigi käik on tule midagi välja. kuulamise koht. neutraali peal. „Tundub, et müraisolatsioon Musikaalse mehe sõnul tuleks auto au-

sügis 2011 • 40 • proov

Jüri Leiteni proovida oli kolm Toyota mudelit: Verso-S, Land Cruiser ja Prius.

Mulle tuuakse palju muusikat ja ma tutvun uudistoodetega.” See aga ei Kliendid hoolivad tähenda, nagu ei kuulaks ta ühtegi Järve Amservi müügijuht Villi Tõld ütleb, et plaati kahte korda. „Mitmekordse kliendid tunnevad audiosüsteemide vastu küll kuulamise järel emotsioon muutub,” huvi, kuid see ei ole autoostul esmajärguline. selgitab ta. Tavaliselt küsitakse, mitu kõlarit on ja kas Muusikuna on ta hübriidautole sellest piisab. Kõlarite arv sõltub iga mudeli Prius mõelnud välja tunnuslause: varustustasemest. „Kui näiteks kallima varus- „Priuse sõit algab vaikusest, nagu tusega mudelil on kolm kõlarit rohkem, siis ka muusika, ja ka lõpeb vaikusega.” klient selle järgi otsust ei tee. Pigem saavad Leitenile meeldib, et sõiduki audio- määravaks valuveljed, kärukonks ja muu lisa- süsteemi saab nuppudest regulee- varustus” selgitab Tõld. rida. Nii on võimalik seadeid muuta Testimisel olnud Landcruiseri audio- ja ka sõidu ajal, ilma et tekiks liiklus- videovarustus on mõnele kliendile küll unus- ohtlik olukord. tamatu mulje jätnud. „Autol on integreeritud kõvaketas, USB-pistik, DVD vaatamise võima- lus ja tervelt 17 kõlarit,“ selgitab Tõld. Samas Väike aga ruumikas väärib Toyota uus TNS multimeedia süsteem, Viimasena istub Leiten Verso-S'i mis paigaldati esimesena just mudelile Verso- rooli. Kõigepealt imestab ta, et ka S, oma interaktiivsuse tõttu samuti esile tõst- TNS multimeedia väike auto võib olla seest nii ruu- mist. „Süsteemis olevaid kaarte, muusikat jms süsteem paigaldati mikas. Reguleerides jällegi puute- saab uuenda väga lihtsalt näiteks oma sülear- esimesena just tundlikku ekraani (mida on sõidu vuti kaudu. See on uus sõna autode audio- ja mudelile Verso-S. ajal raske teha), avastab Leiten, navigatsioonisüsteemide seas,“ lausub Tõld. et sel autol ongi heli raskuskese juba pisut esiistmest tahapoole viidud, nagu ta Land Cruiseri puhul diosüsteemide hindamisel vaadelda kahte oli soovitanud. „Kui autos rokki kuulata, siis tegurit. Üks on heli kvaliteet, teine süstee- peab see olema võimas. Sümfoonia aga ta- mi kasutusmugavus. Land Cruiseri süstee- hab ruumi ja ma pean ütlema, et see väike mi miinuseks nimetab Leiten seda, et roolil auto ka pakub seda. Väga positiivne mulje,” puudub summutuslüliti (ingl mute), mis leiab ta. võimaldab heli ühe vajutusega kinni panna, ning puuteekraanil kõla reguleerimine on sõidu ajal väga keeruline. „Selline audio- Järeldused süsteem pole sõidu ajal kohendamiseks Kokkuvõtteks üritab Jüri Leiten reastada mõeldud, kõik tuleb enne kohaltvõttu ära oma muusikaelamused kolmes erineva teha,” sõnab ta. Küll on aga Land Cruiseri suurusega autos. „Kõik olid väga head, aga audiosüsteemi eelis see, et korraga saab esikohale asetan ma Priuse, teisele Verso ja masinasse panna kuus plaati, mis vabastab kolmandale Land Cruiseri. Viimasel on suu- ka pikema sõidu puhul plaatide vahetamise rem ruum ja istmed on ka suuremad, see kohustusest. sööb heli ära. Oleks nagu tahtnud rohkem Järgmisena istub Leiten Priusesse, mida kõlareid.” Siiski möönab ta, et on Priusega ta roolib niikuinii iga päev. Kahe esiistme harjunud ja see võis tema eelistust mõjuta- vahel asuv plaadikast on Leiteni sõnul mu- da. gav ja plaate täis. „Võidakse ju arvata, et ma kuulan ainult Sibeliust, aga see pole nii.

• 41 • sügis 2011 minu muusika Annely päev muusikas

TV3 saatejuhti Annely Adermanni saadab muusika peaaegu igal eluhetkel.

Tekst: TIIT EFERT Fotod: OLGA MAKINA, SCANPIX ja ARHIIV

Millise meloodia saatel meeldiks Teile hommikul ärgata? Hommikuti võiks mind äratada Eestimaa lindude siristamine. Kui kukk ja kägu välja arvata, telliks enamikult neist sooviloo. Meenub, et ülikooli ajal oli meil linnulaulupraktika, mille juhendajast professor korrutas ühtelugu, et kauneim laul tuleb must- rästalt. Hommikuses ansamblis võikski soleerida musträstas, sinitihased- The Troggs metsvindid võiksid olla taustalauljad. Usun, et selline äratus kõlaks ins- pireerivamalt kui kõik Eurovisiooni eelvoo- rud kokku. Kui aga linde pole võtta, siis sobiks The Troggsi „Wild Thing” – see on sama tõhus kui toop külma vett krae vahele.

Millise pala valiksite oma telefoni helinaks? Tõtt-öelda minu telefon peamiselt väriseb, sest helina lülitan tööajaks välja. Avalike suhete juhi amet tähendab pidevat suhtle- mist ja seega ka lõppematut tirinat, mida mu kolleegid avatud kontoris ilmselt ei talu. Lemmikhelin aga on mul ammu olemas, ma kasutasin seda pikka aega. See on Arvo Pärdi „Ukuaru valss”, mille lindistasin kord vabaõhumuuseumis lõõtsamängu ajal. Kui näiteks Kimmo Pohjonen esitaks valssi oma kontserdil, salvestaksin selle sealses live- meeleolus uuesti. See on üks imeline lugu.

sügis 2011 • 42 • Mida kuulate hommikul tööle minnes? Mul on luksus käia tööl jalgsi RANNAP ja EHALA on mu ja siis ei kuula ma poole tunni jooksul üldse muusikat. Liht- suured lemmikud ja mitte salt kõnnin, vaatan ja mõtlen. Kui satun autoga minema, siis ootan raadiost eelkõige infot ja ainult lasteloominguga. uudiseid, muusikat ei vali. Kui aga ees ootab mõni pikem ots, ri-, akordioni- või klaverilugu mis kätkeb endas loomulikult ka muusikat. Rein Rannap näiteks Pärnusse vanemateko- isegi õnnestub. Lisaks olen Ammuseid aegu aga tagasi ei saa ja ega tä- ju, sorteerin tõesti plaate kaa- suur ümiseja. Kui mõni viis napäeva neid ei ihkakski, kuid meeleolu loo- sa, vaheldumisi laste ja enda jääb kõrvu, siis laulan seda jana esindab seda žanri parajalt iroonilises soovidega. Mõnikord valikud ühtivad: igasuguse häbitundeta nii koduköögis, kon- ja muhedas võtmes Max Raabe & Palast näiteks pere hiljutine lemmik on Juhan toris kui ka poeriiulite vahel. Orchester. Nende kontserdiga laseks end Viidingu luuletuste ja lauludega kogu- küll üllatada. mikud Jaagup Kreemi ja ta sõprade Milline lugu teeb alati tuju esituses. heaks? Kellelt sooviksite Tuju teevad heaks meie endi autogrammi saada? Millal ja kus Te peamiselt luuletajate-heliloojate las- Tõtt-öelda pole ma elus kel- muusikat kuulate? telaulud. Rannap ja Ehala leltki autogrammi nurunud Muusikat kuulan eelkõige ko- on mu suured lemmikud ja … või siiski – kui kutsusime dus. Mulle meeldib ka elav loomulikult mitte ainult las- Eestisse Briti talendisaate muusika, näiteks Nukuteatri teloominguga. Ja Kukerpil- võitja Paul Pottsi, siis temal sarja „Aken” raames on kont- lide lugu, mida ma mäletan palusin küll kuldse vildikaga serte, kus avastad tõelise artis- lapsepõlvest, kui kuulasin plaadile kirjutada. Üldiselt ti, saad uusi mõtteid ja energiat. isa lintmakki: „Pojad on mul aga ei huvitu ma autogram- Sealsed Andres Mustoneni ja õige naksid! Pojad on mul midest, pigem meeldib imet- Siiri Sisaski esinemised on kui- õige naksid – pistsid nahka letud inimestega näost näkku Edith Piaf dagi eriti muljet avaldanud. püksitraksid...!” Või siis Frank kohtuda, neid kuulata, jälgida. Muusikat tehakse meil ko- Sinatra „Love And Marriage”. Paraku jäävad mõned sellised duski – tütar õpib akordionit ja inimesed vaid unistustesse. harjutab seda klaveriga vaheldu- Milline lugu toob alati pisara silma? Näiteks Edith Piaf oleks naine, keda soovik- misi. Vahel võtan ka ise pilli Muusikapisaraid on erinevaid, sest loodki sin tunda, sest tema „Non, Je Ne Regrette kätte; mõni kitar- seostuvad eri hetkedega elus. Kui isiklikum Rien” võtab ihu värisema. osa kõrvale jätta, siis üks lugu, mis mind alati väga sügavalt liigutab, on laulupeol ühend- Milline lugu sobib kõige paremini lõõ- kooridelt kõlav „Mu isamaa on minu arm”. gastumiseks pärast rasket tööpäeva? Kohe kuidagi ei saa seda kaasa lauldud, Lõõgastumiseks sobib see, mis lahustab klomp poob kurku ja vesi voolab mõtted ja muudab meeleolu, näiteks Liszti silma. „Liebesträume”, Madredeuse „O Pastor”, aga ka Peggy Lee „Fever” on mõnus värske Kelle kontserdile mõtte pähenõksutaja. tahaksite kindlasti minna, kui Te pole Milline lugu sobib kõige paremini veel käinud? uinumiseks? Mul on nõrkus Uinuda aitab kõige paremini lugemine, kuid 1920.–1930. aasta- muusikast sobiks ehk „Lume värv” Jaan te vastu. Ma lausa Söödi esituses, „Kes sind on näinud” Hed- sulan kogu toona- vig Hansonilt või hoopis The Cranberriese se elustiili ees, „Dreaming My Dreams”.

Laulupidu

• 43 • sügis 2011 Fotod: EESTI KONTSERT ja SCANPIX kava September SEPTEMBER N 1. september kell 19 Estonia kontserdisaal ORCHESTRE DE PARIS, dirigent Paavo Järvi R 9. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 10. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja P 11. september kell 18 Kaarli kirik Verdi. Avamängud ooperitele “Saatuse jõud”, “Luisa Miller”, “Nabucco”; Reekviem Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, solistid, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Kontsertkoor, dirigent Paul Mägi R 9. september kell 18 Narva Aleksandri kirik Vanamuusikaansambel RONDELLUS L 10. september kell 16 Väravatorn HORTUS MUSICUS, kunstiline juht Andres Orchestre de Paris Mustonen L 10. september kell 20 Haapsalu toomkirik Orchestre de Paris Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Daniel Reuss Eesti Kontserdi uue hooaja avab P 11. september kell 18 Kadrioru loss prantslaste au ja uhkus Orchestre de ANDRES MUSTONEN (viiul), Paris! IVO SILLAMAA (klaver)

1828. aastal asutatud Société des Concerts E 12. september kell 18 Jõhvi kontserdimaja du Conservatoire’i järeltulija annab aastas T 13. september kell 19 Estonia kontserdisaal ligi 100 kontserti, enamiku neist oma kodu- ASANO SHO (tsugaru shamisen) ja ansambel saalis, kuulsas Salle Pleyel’is. Aegade jook- (Jaapan) sul on Orchestre de Paris’ peadirigentideks K 14. september kell 19 Rahvusooper Estonia olnud Charles Munch, Herbert von Karajan, Talveaed MUUSIKAL Georg Solti, Daniel Barenboim, Semjon KELLI UUSTANI (vokaal) ja RENÉ SOOM Bõtškov, Christoph Eschenbach. Tallinnas (bariton), Siim Selis (klaver) esineb orkester oma praeguse peadirigendi Paavo Järvi juhatusel. Kavas on Pärdi, Stra- N 15. september kell 15 Estonia kontserdisaal vinski ja Bartóki looming. R 16. september kell 19 Pärnu kontserdimaja ANTI MARGUSTE 80 Paavo Järvi N, 1. september Estonia kontserdisaal N 15. september kell 17 Jõhvi kontserdimaja ARVO LEIBUR (viiul), AARE TAMMESALU (tšello), JAAN KAPP (klaver) Paul Mägi Verdi. Reekviem R 16. september kell 19 Vanemuise teatri, Vanemuise Vanemuise kontserdimaja kontserdimaja ja Jõhvi kontserdimaja T 20. september kell 19 Estonia kontserdisaal Eliitkontserdid: KADRI-ANN SUMERA ja hooaja avakontsert. HANNA HEINMAA (klaver)

Giuseppe Verdi tuntuima ja enim esitatud L 17. september kell 20 Haapsalu kuursaal vokaal-sümfoonilise suurteose toovad kuu- Tšellokvartett C-JAM lajateni Vanemuise sümfooniaorkester ja K 21. september kell 19 Estonia kontserdisaal ooperikoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Ees- N 22. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja ti Kontsertkoor. Solistid on Irina Vaštšenko R 23. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Moskvast, Valentina Kremen, Juhan Tralla, L 24. september kell 17 Jõhvi kontserdimaja Kristjan Mõisnik. Dirigent on Vanemuise EESTI POP: 1960–1970ndad teatri uus muusikajuht Paul Mägi. Viimane kontsertidest toimub 11. sep- L 24. september kell 16 Väravatorn tembril Tallinnas Kaarli kirikus päeval, mil HORTUS MUSICUS, kunstiline juht möödub 10 aastat New Yorgi maailma kau- Andres Mustonen banduskeskuse rünnakust. P 25. september kell 16 Väravatorn R, 9. september KADRI VOORAND TRIO Vanemuise kontserdimaja P 25. september kell 19 L, 10. september Jõhvi kontserdimaja Vanemuise kontserdimaja P, 11. september kell 18 Kaarli kirik T 27. september kell 19 Pärnu kontserdimaja

sügis 2011 • 44 • kava K 28. september kell 19 Rahvusooper Estonia Talveaed Keelpillikvartett iXi (Prantsusmaa) ja VELI KUJALA (akordion, Soome) K 28. september kell 20 Niguliste World Music Forum 2011 Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Asano Sho dirigent Daniel Reuss Kohalikes muusikaringkondades väljapaistev täht mängib tsugaru Oktoober shamisen’i. R 30. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja L 1. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja Jaapani traditsiooniline muusikaga algav P 2. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja kontsert jõuab teiseks pooleks etnodžässi L 8. oktoober kell 16 Väravatorn ja fusion’i juurde. Kaasa teevad lauljad Hori AJATUD TRUBATUURID Hiromi ja Tsukuda Koshi, shakuhachi’t ja TÕNIS MÄGI, ANDRES MUSTONEN ja shinobue’t mängiv Tsukuda Koshi. Tsugaru HORTUS MUSICUS Te Odori’t tantsib Ishikawa Yoshiume. Džäs- si aitavad esitada pianist Morifuji Shoji ja L 1. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal löökriistamängija Nakazawa Go. RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV Jaapani Suursaatkond ja Jaapani Fond Tallinna Kammerorkester, EMTA kammer- koostöös Eesti Kontserdiga. koor, RAM, dirigent Tõnu Kaljuste Asano Sho L 1. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdimaja T, 13. september Estonia kontserdisaal P 2. oktoober kell 13 Jõhvi kontserdimaja Las- teetendus “TUHKATRIINU” Anti Marguste Maailm samme täis L 1. oktoober kell 19 Rõuge rahvamaja P 2. oktoober kell 19 Vastseliina rahvamaja Milline oli Eesti popmuusika SILVI VRAIT, Raivo Tafenau (akordion), 1960–1970ndatel? Jürmo Eespere (klahvpillid), Liina Amon (trummid) Toome suurele lavale tagasi ajastu parimad eesti autorite kirjutatud hitid, mis on haka- P 2. oktoober kell 13 Tallinna toomkirik nud unustuse hõlma vajuma. Paljud laulud Helle Mustoneni mälestuskontsert tulevad ettekandele duettidena, kus laula- E 3. oktoober kell 11, 13, 15 Estonia kontserdisaal vad eelmiste kümnendite originaalesitajad T 4. oktoober kell 11, 13, 15 ja tänapäeva staarid. Vanemuise kontserdimaja Esinevad Els Himma, Vello Orumets, K 5. oktoober kell 10.30; 12.30 Jõhvi kontserdimaja Heidy Tamme, Koit Toome, Hedvig Hanson, Lastepäev: “TEEME ISE MUUSIKAT!” Boris Lehtlaan. Lauljaid saadab orkester Siim Aimla juhatusel. Õhtut juhib Artur Raid- T 4. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal mets. K 5. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja VARDO RUMESSEN (klaver) ja PETERBURI ANTIMEES K, 21. september Estonia kontserdisaal KVARTETT Anti Marguste 80 N, 22. september K 5. oktoober kell 19 Luua metsanduskool Vanemuise kontserdimaja R 7. oktoober kell 19 Võru kultuurimaja Kannel Suvel sai 80-aastaseks helilooja Anti R, 23. september Pärnu kontserdimaja L 8. oktoober kell 19 Tartu ajaloomuuseum Marguste, kelle arvukate teoste hulka L, 24. september Jõhvi kontserdimaja WEEKEND GUITAR TRIO kuulub nii sümfooniaid kui ka koori- K 5. oktoober kell 17 laule. Vello Orumets Valga kultuuri- ja huvialakeskus N 13. oktoober kell 19 Rahvusliku värvinguga teostes on nii rahu- Tallinna tehnikaülikooli aula likku eluvaatlust kui ka irooniat, kuid enne- P 16. oktoober kell 16 Linda rahvamaja (Kobela) kõike leidub neis lopsakat huumorit, mis on R 21. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja muusikas küllaltki haruldane. L 22. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja Laval on Pärnu Linnaorkester, Eesti Rah- P 23. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja vusmeeskoor, Piret Aidulo, Raivo Tafenau. ANDRES VALKONEN 60 Ka ärksa meele ja terava keelega juubilar N 6. oktoober kell 16 Paide raekoda on ise kohal ja esitab sõnalisi vahepalu. Diri- TÕNU RAADIK (laul, viiul), geerib Jüri Alperten. HENN REBANE (akordion) N, 15. september kell 15 N 6. oktoober kell 18 Abja kultuurimaja Estonia kontserdisaal P 9. oktoober kell 16 Tartu ülikooli aula R, 16. september kell 19 T 11. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Pärnu kontserdimaja

• 45 • sügis 2011 kava

T 18. oktoober kell 18 Põlva muusikakool N 20. oktoober kell 18 Valga muusikakool OKTOOBER Eliitkontserdid: RALF TAAL (klaver) N 6. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal R 7. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja Rahvusvaheline L 8. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja FORBIDDEN CITY muusikapäev CHAMBER ORCHESTRA (Hiina) Traditsioonilisel ja meeleolukal R 7. oktoober kell 19 Haanja rahvamaja kontsertetendusel jagatakse välja Eesti HORTUS MUSICUS, kunstiline juht Andres Mustonen Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapi- tali helikunsti sihtkapitali preemiad. L 8. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal P 9. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik Laval on Tallinna Kammerorkester, Eesti T 11. oktoober kell 19 Vanemuise Muusika- ja Teatriakadeemia kammerkoor, kontserdimaja Eesti Rahvusmeeskoor ja paljud teised. Di- Baltic Concert Express: Barokk rigeerib Tõnu Kaljuste. T 11.oktoober kell 18 Karksi valla kultuurikeskus Muusikapäev toimub koostöös Tallinna K 12. oktoober kell 19 Laupa mõis Filharmoonia ja Eesti Muusika- ja Teatriaka- NEEME PUNDER (ﬂ ööt), TIIT PETERSON deemiaga. (kitarr), URMAS SISASK (jutustaja) Tõnu Kaljuste L, 1. oktoober Estonia kontserdisaal L 15. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal P 16. oktoober kell 17 Pärnu kontserdimaja Kuldne klassika Baltic Concert Express: barokk Pärnu Linnaorkester, IRINA ZAHHAREN- KOVA (klaver), dirigent Jüri Alperten Uue ja rahvusvahelise kontserdisarja hem samal ajal erinevates maades, annavad L 15. oktoober kell 16 Väravatorn avakontsert, mis tõestab, et võrdväär- kuulajale suurepärase ülevaate nii muusika- listest paralleelidest kui ka võluvatest erine- ALBERTO MARTINI ja HORTUS MUSICUS, sed partnerid muusikas ei tunne riigi vustest. kunstiline juht Andres Mustonen ega rahvuse piire. Agnese Kannina-Liepina (viiul), Guna P 16. oktoober kell 18 Estonia kontserdisaal Aboltina (tšello), Normunds Šne (oboe), TMKK vilistlaste-pianistide Laval rahvusvaheline kooslus, kus orkes- Egils Upatnieks (oboe), Janis Semjonovs - galakontsert ter Sinfonietta Riga barokkansambliga on (fagott), Janis Stafeckis (kontrabass), Reinut liitunud klavessinist Reinut Tepp. Kontserdi Tepp (klavessiin). E 17. oktoober kell 11 Vanemuise kontserdimaja kavas kõlab saksa, itaalia ja prantsuse ba- T 18. oktoober kell 12 Estonia kontserdisaal rokkmuusika. Teosed, mis loodud enam-vä- L 8. oktoober Estonia kontserdisaal K 19. oktoober kell 11 Pärnu kontserdimaja N 20. oktoober kell 10 vene k, kell 12 eesti k Jõhvi kontserdimaja Lastekontsert “PALJU VEETAKSE HOBU- SEGA” – rahvakunstiansambel LEIGARID E 17. oktoober kell 15 Estonia kontserdisaal Puhkpilliorkester DANISH CONCERT BAND K 19. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N 20. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja R 21. oktoober kell 19 Kuressaare kultuurikeskus Eesti Rahvusmeeskoor, ICHITARO (taiko trummid), dirigent Chifuru Matsubara (Jaapan) Forbidden City Chamber Orchestra R 21. oktoober kell 19 Taagepera loss (Valgamaa) Forbidden City Chamber Orchestra L 22. oktoober kell 19 Laupa mõis (Järvamaa) P 23. oktoober kell 19 Saue mõis (Harjumaa) Hiina tuntuima traditsioonilisi pille kõlad” on orkestril kasutada erakordne inst- L 29. oktoober kell 19 Vihula mõis kasutava ansambli asutaja on kohalik rumentide palett, mida pole Eestis varem (Lääne-Virumaa) nähtud. Nende mäng on sugestiivne, värs- P 30. oktoober kell 19 Paide vallitorn kuulsaim pipa-mängija Yang Jing. kendavalt ahvatlev ja kergesti mõistetav. T 1. november kell 19 Peterburi Jaani kirik Mõisakontserdid: GUIDO KANGUR ja Ta on kokku kogunud parimad Pekingi muu- Oleg Pissarenko, Jaak Lutsoja, Taavo sikud, kes on ühtlasi kuulsa Pekingi konser- N, 6. oktoober Estonia kontserdisaal Remmel vatooriumi õppejõud. Kontserdil pealkirjaga R, 7. oktoober Vanemuise kontserdimaja Sounds of Gold and Stone / „Kulla ja kivi L, 8. oktoober Pärnu kontserdimaja

sügis 2011 • 46 • kava

L 22. oktoober kell 16 Väravatorn HORTUS MUSICUS, kunstiline juht Andres Mustonen FESTIVAL NYYD 20.–28. oktoober 2011 N 20. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Parimate pianistide NYYD ‘11: Britten Sinfonia, dirigent James MacMillan galakontsert R 21. oktoober kell 19 Tallinna Jaani kirik Tallinna Muusikakeskkool 50 NYYD ‘11: MacMillan. “Seven Last Words from the Cross” Heategevuskontserdiga algatatakse fondi Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eestile esindusKLAVER asutamine. Tallinna Kammerorkester, Eesti parimad pianistid annavad erakord- dirigent Tõnu Kaljuste se heategevusliku galakontserdi, et avada uue klaveri fond, kuhu alustatakse raha ko- L 22. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal gumist: nii toetuste näol fondidelt kui anne- Pärnu Linnaorkester NYYD ‘11: ERSO, solist Karin Wierzba, tuste kujul ﬁ rmadelt ja eraisikutelt. Ühtlasi ei dirigent Olari Elts saa muidugi unustada muusikakeskkooli, kel sel sügisel täitub suur juubel ja kus kõik sel P 23. oktoober kell 19 Kanuti Gildi SAAL Kuldne klassika kontserdil esinevad pianistid on ka õppinud. NYYD ‘11: ansambel U: ja Taavi Kerikmäe Kalle Randalu, Rein Rannap, Lauri Väinmaa, Uus kontserdisari „Kuldne klassi- E 24. oktoober kell 19 Rahvusooper Estonia Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Mih- ka” toob sel hooajal kuulajani viis kammersaal kel Poll, Mati Mikalai jt. kontserti, kus kantakse ette maailma NYYD ‘11: XXI sajandi muusikaajaloo armastatumad orkestri- improvisatsiooniorkester L, 16. oktoober Estonia kontserdisaal muusika teosed. T 25. oktoober kell 19 Kanuti Gildi SAAL NYYD ‘11: Stockhausen. “HIMMELS TÜR” Tõenäoliselt ei mäleta Eesti lavad kontser- – Stuart Gerberi monoetendus disarja, mille kava oleks asjatundlik kont- K 26. oktoober kell 19 Vene kultuurikeskus serdipublik sajandite jooksul ise välja vali- nud! Esimesel kontserdil on kavas Mozarti NYYD ‘11: “TELEGRAMS FROM THE „Figaro pulma” avamäng ja klaverikontsert NOSE”, ansambel ICTUS (Belgia) nr 25 ning Haydni „Üllatussümfoonia”. Esita- N 27. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal- jad on Pärnu Linnaorkester, Irina Zahharen- NYYD ‘11: “GHOST OPERA” kova, dirigeerib Jüri Alperten. NYYD Ensemble / NYYD keelpillikvartett / Tallinna Kammerorkester L, 15. oktoober Estonia kontserdisaal Lan Wei Wei (pipa, Hiina) P, 16. oktoober Pärnu kontserdimaja R 28. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal NYYD ‘11 lõppkontsert – ERSO, Colin Lastekontsert “Palju veetakse hobusega” Currie (löökpillid, Suurbritannia), dirigent HK GRUBER Rahvakunstiansambel Leigarid. Kui palju peab ootama? – Palju. Palju veetakse hobusega! öeldi vanasti. Ootami- K 26. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Laps peab alailma ootama – millal isa arvu- ne on raske töö, aga lapsed oskavad seda Teater Variuse muusikaline lavastus tis töö lõpetab, et saaks ratastega sõitma hästi. Seda teadis juba vanarahvas, kui esi- “HELISEV VIIS” minna, millal tuleb koolivaheaeg ja saaks mese tööna saatis lapse karja – loomi valva- N 27. oktoober kell 19 Vanemuise hommikul kaua magada või millal ta ükskord tes päeva õhtusse veeretama. Kuidas need kontserdimaja ometi suureks saab ja ei pea enam vait ole- vana aja lapsed sellega küll hakkama said? N 3. november kell 19 Estonia kontserdisaal ma, kui vanad inimesed räägivad. Mis nippidega pikk ootus seljatati? Eliitkontserdid: TOOMAS VAVILOV, Rahvakunstiansambel Leigarid - pillime- keelpillikvartett PREZIOSO hed, tantsijad ja lauljad, kellele on tähtis en- disaegseid lugusid ja oskusi alles hoida ning L 29. oktoober kell 16 Väravatorn neid järeltulevatele põlvedele edasi anda. VLADIMIR ŠULJAKOVSKI (viiul, Venemaa), Lavastaja Kalev Järvela. FAIK CELEBI (tar, Aserbaidžaan) P 30. oktoober kell 18 Kadrioru loss E 17. oktoober kell 11 HORTUS MUSICUS, kunstiline juht Vanemuise kontserdimaja Andres Mustonen T 18. oktoober kell 12 P 30. oktoober kell 17 Pärnu kontserdimaja Estonia kontserdisaal T 1. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 19. oktoober kell 11 K 2. november kell 19 Estonia kontserdisaal Pärnu kontserdimaja N 3. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja N 20. oktoober kell 10 vene k Ants Üleoja 75 – Alo Ritsing 75 kell 12 eesti k Jõhvi kontserdimaja Leigarid

• 47 • sügis 2011 kava

November NOVEMBER T 1. november kell 19 Estonia kontserdisaal K 2. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 5. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Corelli Consort ja Raivo Järvi Isadepäev Kõrvitsate P 6. november kell 17 Jõhvi kontserdimaja HINGEDEPÄEV – Katariina Unt ja suguvõsaga Tõnu Oja, CORELLI CONSORT

Kõrvitsate suguvõsas on nii palju pil- K 2. november kell 18 Vastseliina muusikakool limehi, et muusikat saab teha seinast N 3. november kell 18 Valga muusikakool seina. Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello) Kõik mängivad, enamik ka komponeerib. Rasmus Andreas Raide (klaver) Kõrvitsatel muusikast puudu ei tule. Kont- R 4. november kell 18 Vanemuise serdil on laval suguvõsa ansambel, külla kut- kontserdimaja sutakse parimad sõbrad Raivo Järvi ja Ivo Linna, kõlab džäss, rokk, lastepalad, pop- Väike muusa lood, räpp ja palju muud. L 5. november kell 16 Haanja rahvamaja Perekond Kõrvits: Tõnis (klaver), Toomas F1 KITARRID (kitarr ja laul), Tiit (kitarr ja saatelaul), Harry (trummid), Mihkel (trummid), Tõnu (basski- E 7. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja tarr), Joosep (tšello), räppar Henry. Loominguõhtu Marina Golubiga

T, 8. november Jõhvi kontserdimaja T 8. november kell 19 Niguliste Hingedepäevakontsert K, 9. november JÜRI ARRAK 75, HORTUS MUSICUS, Sõna ja muusika - Inglismaa. Vanemuise kontserdimaja N, 10. november Estonia kontserdisaal kunstiline juht Andres Mustonen P, 13. november Pärnu kontserdimaja Ajal, mil publiku tähelepanu püüdmise ni- T 8. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja mel tehakse järjet kaelamurdvamaid trikke K 9. november kell 19 Vanemuise erinevate kunstiliikide ühendamisel, oleme kontserdimaja meie pöördunud tagasi kõige selgema ja N 10. november kell 19 Estonia kontserdisaal lihtsama sõnumi ning vormi juurde. Kontser- P 13. november kell 17 Pärnu kontserdimaja dil kõlavad Shakespeare'i sonetid ja sama ISADEPÄEV ajastu muusika “vanalt healt” Inglismaalt. Kõrvitsate suguvõsa Esitajateks oma ala tunnustatud autoritee- did: Katariina Unt VAT Teatrist ja Tõnu Oja K 9. november kell 18 Põlva muusikakool Eesti Draamateatrist. NEEME PUNDER (ﬂ ööt), Purcelli ja Händeli muusikat esitab an- TIIT PETERSON (kitarr) ja sambel Corelli Consort. URMAS SISASK

T, 1. november kell 19 N 10. november kell 19 Karksi valla Estonia kontserdisaal kultuurikeskus HORTUS MUSICUS, Jüri Arrak kunstiline juht Andres Mustonen

Liszt 200 L 12. november kell 16 Väravatorn Kogu maailma muusikaavalikkus HORTUS MUSICUS, Jüri Arrak 75 kunstiline juht Andres Mustonen tähistab tänavu Ferenc Liszti 200 aasta Jüri Arrak on tuntud kui omanäolise juubelit, mille puhul toimuvad kõikjal L 12. november kell 19 Estonia kontserdisaal- festivalid, kontserdid ja konkursid. käekirjaga kunstnik ning inspiratsioo- LISZT 200 – GABOR FARKA, MASATAKA niallikas paljudele teistele loomeini- GOTO (klaver) Kolmeosalisel mammutkontserdil esinevad mestele. tänavuste oluliseimate Liszti konkursside E 14. november kell 15 Estonia kontserdisaal laureaadid: Kontserdil, kus eksponeeritakse armasta- K 16. november kell 19 Tartu ülikooli aula Gabor Farka – Weimari Ferenc Liszti nim. tud kunstniku töid, kõlab kolme eesti heli- HELEN LOKUTA (metsosopran), RENÉ VI klaverikonkursi võitja looja uudislooming, mis on sündinud Jüri SOOM (bariton), MARKO MARTIN (klaver) Masataka Goto – Utrechti Ferenc Liszti loomingut imetledes ja eeskujuks seades. K 16. november kell 19 Rahvusooper Estonia nim. IX klaverikonkursi võitja Uudisteosed pärinevad Peeter Vähi, René Talveaed Ning veel teadmata pianist, kellest saab Eespere, Tõnis Kaumanni sulest, esitajaks 18. november kell 19 Peterburi Jaani kirik Budapesti Ferenc Liszti nim.klaverikonkursi vanamuusikaansambel Hortus Musicus, Brian Melvin (trummid), Deniss Paškevitš võitja septembris 2011! Kunstiline juht Andres Mustonen (saksofon), Mihkel Mälgand (kontrabassi), Samuli Mikkonen (klaver) L 12. november Estonia kontserdisaal T 8. november kell 19 Niguliste

sügis 2011 • 48 • kava

K 16. november kell 18 Abja kultuurimaja N 17. november kell 19 Oru külakeskus “NOVA GAUDIA” – vanamuusikaansambel RONDELLUS

R 18. november kell 10 ja 13 Estonia kontserdisaal (vene keeles!) Lastekontsert In manus tuas, Domine “PALJU VEETAKSE HOBUSEGA” – Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht rahvakunstiansambel LEIGARID ja peadirigent Mikk Üleoja on välja L 19. november kell 16 Väravatorn tulnud esimese tervikkavaga. SCHRAT Puhkpillikvintett autentsete instrumentidega Kontserdil saab kuulata piiblitekstide järgi (Soome) kirjutatud eesti ja norra heliloojate laule. Kõ- lavad Cyrillus Kreegi Taaveti laul nr 137, Pärt P 20. november kell 17 Estonia kontserdisaal Uusbergi ja Mart Jaansoni uudisteosed ning K 23. november kell 19 Pärnu kontserdimaja norra helilooja Henrik Ødegaardi „In manus HEILI ROSIN (fl ööt), tuas, Domine” („Sinu kätte, Issand”), kus MARIUS JÄRVI (tšello), väga tähtsa lülina astub üles ansambel Vox JAAN KAPP (klaver) Clamantis Jaan-Eik Tulve dirigeerimisel. Mikk Üleoja E 21. november kell 19 Vanemuise N, 24. november Tallinna Metodisti kirik kontserdimaja T 22. november kell 19 Mustpeade maja K 23. november kell 19 Saka mõis Witloof Bay DMITRI ILLARIONOV (kitarr, Venemaa) Vokaalansambel Witloof Bay on täna- K 23. november kell 19 Estonia kontserdisaal vune belglaste esindaja Eurovisioonil LAURI VÄINMAA 50 ja selle ridades on ka beatboxing’u N 24. november kell 19 Metodisti kirik värske maailmameister! EESTI RAHVUSMEESKOOR, VOX CLAMANTIS, 2005. aastal loodud ansambel esitab peadirigent Mikk Üleoja miselt omaloomingut ning prantsuse ja ang- losaksi laulude seadeid. Witloof Bay võib N 24. november kell 19 Mooste folgikoda julgelt seada kõrvuti selliste vokaalmuusika- R 25. november kell 19 Antsla kultuuri- ja Lauri Väinmaa legendidega nagu The Real Group, Take 6, spordikeskus Rajaton, The Swingle Singers, The Singers L 26. november kell 19 Rõuge rahvamaja Unlimited. Klaveriduo REIN RANNAP – MIHKEL MATTISEN Lauri Väinmaa 50 K, 30. november Estonia kontserdisaal Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud nii N, 1. detsember Jõhvi kontserdimaja L 26. november kell 17 Jõhvi kontserdimaja R, 2. detsember P 27. november kell 17 Estonia kontserdisaal pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu Vanemuise kontserdimaja K 30. november kell 19 Pärnu kontserdimaja korraldajana. Kuldne klassika L, 3. detsember Pärnu kontserdimaja Tallinna Kammerorkester, Lauri Väinmaa repertuaari kuulub peaaegu AILE ASSZONYI (sopran), kogu Beethoveni klaverilooming, ta on tsük- dirigent ERI KLAS litena esitanud nii helilooja 32 sonaati kui ka 5 klaverikontserti. Väinmaa repertuaaris on P 27. november kell 17 Pärnu kontserdimaja ka kogu Arvo Pärdi, Alfred Schnittke ja 2. Teater Variuse muusikaline lavastus Viini koolkonna klaverimuusika. Ta on olnud “HELISEV VIIS” paljude eesti heliloojate teoste, samuti Lige- ti etüüdide esmaesitaja Eestis. T 29. november kell 18 Põlva muusikakool Väinmaa on teinud salvestisi mitmele URMAS PÕLDMA (tenor), plaadifi rmale (muu hulgas 4 CDd fi rmale NEEME OTS (trompet), Warner Brothers), televisioonile ning raadio- SIIM SELIS (klaver) le (näiteks BBC-le kõik Pärdi klaveriteosed 1993. aastal). K 30. november kell 19 Estonia kontserdisaal Lauri Väinmaa on rahvusvahelise pianisti- N 1. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja de festivali „Klaver“ algataja ning kunstiline R 2. detsember kell 19 Vanemuise juht ja kauaaegne pedagoog Eesti Muusika- kontserdimaja ja Teatriakadeemias. L 3. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Beethoven, Pärt, Sisask, Schubert-Liszt, Vokaalansambel WITLOOF BAY (Belgia) Liszt. Witloof Bay K 23. november Estonia kontserdisaal

• 49 • sügis 2011 kava

DETSEMBER

N 1. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja L 10. detsember kell 18 Pärnu kontserdimaja L 17. detsember kell 16 Väravatorn R 2. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja OOPERIGALA, HORTUS MUSICUS, kunstiline juht L 3. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Peterburi Kammerlik Ooperiteater Andres Mustonen Vokaalansambel WITLOOF BAY (Belgia) L 10. detsember kell 16 Väravatorn L 17. detsember kell 18 Tallinna raekoda R 2. detsember kell 18 Vastseliina rahvamaja Sajanditetaguseid jõululaule Jõuluaaria L 3. detsember kell 16 Haanja rahvamaja HORTUS MUSICUS, PIRJO PÜVI (sopran), Imbi Tarum (klavessiin ja MEELIS VIND (klarnet/saksofon) – kunstiline juht Andres Mustonen positiivorel), Oksana Sinkova (ﬂ ööt) RAIVO TAFENAU (saksofon) L 10. detsember kell 18 Tallinna raekoda P 18. detsember kell 19 Niguliste L 3. detsember kell 16 Väravatorn Jõuluaaria Vanamuusikaansambel RONDELLUS Jõuluaaria OLIVER KUUSIK (tenor), Eda Peäske (harf), Otseülekanne EBU kontserdisarjas KÄDY PLAAS (sopran), Robert Staak (lauto, Raivo Peäske (ﬂ ööt) Euroradio Christmas Music Day barokkkitarr), Tõnu Jõesaar (gamba) L 10. detsember kell 16 K 21. detsember kell 19 Rahvusooper Estonia L 3. detsember kell 18 Tallinna raekoda Elva kultuuri- ja huvialakeskus Talveaed Õrn sõda! P 18. detsember kell 19 Tõrva kirik-kammersaal TÕNU NAISSOO Hammond-Group IVO LILLE (saksofon), JORMA TOOTS (klaver), E 26. detsember kell 15 Niguliste DORIS KAREVA (vahetekstid) TALLINNA POISTEKOOR, K 21. detsember kell 18 Jõhvi Mihkli kirik dirigendid Lydia Rahula ja Tomi Rahula KUNINGLIK KVINTETT T 6. detsember kell 13 Estonia kontserdisaal K 7. detsember kell 11 Pärnu kontserdimaja N 22. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja R 9. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja R 23. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal T 13. detsember kell 11 Jõhvi kontserdimaja John Adams. Jõuluoratoorium “EL NIÑO” Lastekontsert – Lasteekraani Muusikastuudio muusi- ERSO, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Kontsert- kaline muinasjutt PÄHKLIPUREJA koor, solistid, dirigent Tõnu Kaljuste

T 6. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal R 23. detsember kell 16 Väravatorn K 7. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Jõulureede kontsert Schubert. “Talvine teekond” HORTUS MUSICUS, kunstiline juht RENÉ SOOM (bariton), Piia Paemurru (klaver), Andres Mustonen Tõnu Aav (tekstid) P 25. detsember kell 15 Pärnu kontserdimaja K 7. detsember kell 19 Tartu ülikooli aula E 26. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja T 13. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal T 27. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Eliitkontserdid: MIHKEL MATTISEN (klaver) K 28. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Pühademuusika: TANEL PADAR & THE SUN K 7. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal JÜRI GERRETZ 70 – õpilased, Uus Tallinna N 29. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik Trio, Tallinna Kammerorkester, L 31. detsember kell 14 ja 16 Väravatorn Mihkel Mattisen dirigent SAKARI ORAMO HORTUS MUSICUS, kunstiline juht Andres Mustonen N 8. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 10. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja R 30. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja P 11. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal P 18. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal L 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja SOFIA GUBAIDULINA 80 K 21.detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja L 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal VADIM REPIN (viiul, Venemaa) Jõuluõhtu Monte Carlos Aastalõpukontsert Segakoor Latvija, Eesti Riiklik Sümfooniaor- Eesti Draamateatri kvartett: Tiit Sukk, Taavi Tallinna Kammerorkester, SOPHIE WITTE kester, solistid, dirigent Andres Mustonen Teplenkov, Märt Avandi, Mait Malmsten, (sopran, Saksamaa), dirigent Mihkel Kütson vahepalad Mingo Rajandi (kontrabass), T 13.detsember kell 18 Valga kultuuri- ja huviala- Hele-Riin Uib (vibrafon) R 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja keskus P 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal K 14. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 8. detsember kell 19 Peterburi Jaani kirik Hennessy ja Eesti Kontserdi N 15. detsember kell 18 Põlva kultuurikeskus Vene romanss uusaastakontsert R 16. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja KAIA URB (sopran) ja HEIKI MÄTLIK (kitarr) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester L 17. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Etty Ben-Zaken (sopran, Iisrael), Mario Stefano PÄRNU OOPERIPÄEVAD SOUND OF AFRICA – folkansambel Aafrikast Pietrodarchi (bandoneon, Itaalia) 9.–10. detsember Dirigent Andres Mustonen, K 14. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal õhtujuht Andrus Vaarik R 9. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja Vanu jõululaule ja pidulikku muusikat erine- Donizetti. “Lucia di Lammermoor” vatest Euroopa maadest L 31. detsember kell 13, 15, 17 Tallinna raekoda Peterburi Kammerlik Ooperiteater HORTUS MUSICUS, kunstiline juht MARKO MARTIN (klaver), Andres Mustonen Tallinna Keelpillikvintett

sügis 2011 • 50 • • 51 • sügis 2011 TALLINN: Järve Keskuse 0 korrusel t 672 3172 t [email protected] Rocca al Mare Kaubanduskeskus t 656 6820 t [email protected] www.skano.com sügis 2011 PÄRNU: Suur-Jõe 48, Pärnu t 447 8341 t [email protected] • 52 •