ELECTRICITY and GAS MARKETS in ESTONIA REPORT
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Valga Valla Profiil
VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus ....................................................... -
Valga Valla Teede Inventariseerimine 20190815.Xlsx
OÜ Reaalprojekt Töö P19036-01 Vana Pikkus Tegelik Tee nr Tee nimetus Kataster Märkused Reaalprojektilt paiknemise kohta asustusüksus registris pikkus 8540001 Aasa 85401:008:0007 Valga linn 325 325 juriidika OK 8540002 Aia 85401:005:0015 Valga linn 325 325 juriidika OK 85401:006:0004, 85401:007:0014, juriidika OK, algab rdt äärest. Kulgeb 4-l kinnistul. Algus ja lõpp ebamäärased ebamäärased. Kas alustada 8540003 Allika Valga linn 890 890 85401:007:0016; raudtee maa piirist (aiast)? 85401:003:0032 8540004 Andrese 85401:009:0008 Valga linn 245 245 juriidika OK 8540005 Antsla 85401:009:0009 Valga linn 190 190 juriidika OK, algab tupikust 8540006 Astra 85401:001:0126 Valga linn 90 95 juriidika OK 85401:006:0005, juriidika OK. Kulgeb kolmel kinnistul. Kas nimetus E.Enno tänav või Ernst Enno tänav? 2. lõigul kiil Kuperjanovi 8540007 E.Enno 85401:006:0006, Valga linn 775 775 16a kinnistuni. Kus lõpetada tee? Kas kinnistu piiril? Jätkub kergliiklusteena. 85401:006:0007 8540008 Edela 85401:001:0171 Valga linn 51 30 juriidika OK. Tee ühele kinnistule 8540009 Eha 85401:017:0022 Valga linn 80 80 juriidika OK, tänava algul värav ees 8540010 Energia 85401:001:0037 Valga linn 360 380 juriidika OK. Kiil Energia tn 10 kinnistuni, millel on tõkkepuu ees 8540011 Haava 85401:012:0017 Valga linn 110 110 juriidika lõpus segane, viimasele kinnistule ligipääs läbi Pikk 21 kinnistu. Pigem kruusatee täies ulatuses algab Sepa tn 21 kinnistul (ärimaa - riigiomand)? Täies mahus kruusatee, peenrad lagunenud. Kas planeerida 8540012 Haru 85401:005:0008 Valga linn 110 115 ühte serva parkimiskohad? 8540013 Heina 85401:001:0168 Valga linn 205 205 Juriidika OK, kuigi tn kinnistu läheb edasi. -
The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe. -
Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT ......................................................................... -
Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku -
Agnia Grigas1
The Gas Relationship between the Baltic States and Russia: politics and commercial realities Agnia Grigas1 NG 67 October 2012 1 Agnia Grigas (née Baranauskaitė) has a decade of experience in business and academia working as a development and political risk consultant for corporations and governments. She is the author of The Politics of Energy and Memory between the Baltic States and Russia (Ashgate Publishing, forthcoming ) and holds a PhD in international relations from the University of Oxford. The contents of this paper are the author’s sole responsibility. They do not necessarily represent the views of the Oxford Institute for Energy Studies, of any of the Institute’s members, and/or of the author’s other affiliations. Copyright © 2012 Oxford Institute for Energy Studies (Registered Charity, No. 286084) This publication may be reproduced in part for educational or non-profit purposes without special permission from the copyright holder, provided acknowledgment of the source is made. No use of this publication may be made for resale or for any other commercial purpose whatsoever without prior permission in writing from the Oxford Institute for Energy Studies. ISBN 978-1-907555-58-9 ii Acknowledgements I would like to thank Jonathan Stern, Chairman and Senior Research Fellow of the Natural Gas Programme at the Oxford Institute for Energy Studies, for having read, commented and given me guidance on this study. I would also like to thank editor John Elkins, cartographer David Sansom, and my research assistant Sabina Karmazinaitė. iii Preface The OIES Natural Gas Programme has published detailed studies of gas relationships between Russia and all European and CIS countries, with the exception of the Baltic States: Estonia, Latvia and Lithuania. -
Rail Balticu Raudteetrassi Lõigu „Harju Ja Rapla Maakonna Piir – Hagudi“ Ehitusprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh)
RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „HARJU JA RAPLA MAAKONNA PIIR – HAGUDI“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Kuupäev: 06. jaanuar 2020 Dokument: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Projekti nimi: Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Dokumendi nimetus: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programm Rev. Date: Doc Prepared Checked Approved Accepted : Status: 04/07/201 Submitte Hendrik Andres Enrique Rico 1. Eike Riis 9 d Puhkim Brakmann Izquierdo Signatures : Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 1 2. Rail Balticu raudtee ............................................................................................................ 4 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................... 11 4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............................................................ -
Alutaguse Valla Üldplaneering
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering seletuskiri Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252 AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Alutaguse valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Alutaguse vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisik: Liina Talistu Geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] Martin Miller Keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2018-048 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 2 / 89 Alutaguse valla üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. -
Estonian Electricity System Security of Supply Report 2019
ESTONIAN ELECTRICITY SYSTEM SECURITY OF SUPPLY REPORT 2019 Tallinn 2019 FOREWORD Where will electricity come from in Estonia in 2030? I have recently often been asked where electricity will come from if the Narva power plants are closed. It is clear that transmission lines do not generate electricity and, to generate electricity, there has to be a power plant somewhere on the same electricity market. In addition, sufficient connections from the power plant to consumption have to be built to transport electricity from and to consumers. Let it immediately be said that the Estonian electricity system has for a long time already no longer only been based on the Narva power plants and, bearing in mind our climate goals, the future of the security of electricity supply in Estonia is not oil shale-fired power plants. Even if the regrettable malfunction at the Balti substation near Narva in May had had an impact on the operation of the power plants of Eesti Energia, it did not pose any risk to the operation of the Estonian electricity system as a whole. The risk of one producer, one power plant, to the security of electricity supply in Estonia has reduced to an acceptable level by today. In Estonia, the consumption has recently been near 800 MW, of which that generated in Narva accounts for approximately 400 MW. Thus, the Estonian consumer’s security of electricity supply has to be analysed considering a more comprehensive picture of electricity generation and transmission lines than only Eesti Energia’s power plants or Estonia. We do that in everyday close cooperation with other electricity suppliers in Europe. -
Omavalitsuse Nimi Maakond Omavalitsus Asula Elva
Omavalitsuse nimi Maakond Omavalitsus Asula Elva Vallavalitsus Tartumaa Elva vald Käärdi alevik Elva Vallavalitsus Tartumaa Elva vald Valguta küla Elva Vallavalitsus Tartumaa Elva vald Elva linn Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Herjava küla Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Kiltsi küla Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Paralepa alevik Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Uuemõisa alevik Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Uuemõisa küla Haapsalu Linnavalitsus Läänemaa Haapsalu linn Valgevälja küla Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Loo alevik Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Maardu küla Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Neeme küla Jõgeva Vallavalitsus Jõgevamaa Jõgeva vald Jõgeva linn Jõelähtme Vallavalitsus Harjumaa Jõelähtme vald Uusküla Jõhvi Vallavalitsus Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi vallasisene linn Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Külitse alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Reola küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Tõrvandi alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Ülenurme alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Uhti küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Laane küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Räni alevik Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja vald Soinaste küla Kambja Vallavalitsus Tartumaa Kambja -
117 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
117 buss sõiduplaan & liini kaart 117 Tallinn - Saku - Kiisa - Tagadi - Männiku Vaata Veebilehe Režiimis 117 buss liinil (Tallinn - Saku - Kiisa - Tagadi - Männiku) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Männiku: 17:15 (2) Tallinn: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 117 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 117 buss saabub. Suund: Männiku 117 buss sõiduplaan 35 peatust Männiku marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:15 teisipäev 17:15 Viru 1 Valli Tänav, Tallinn kolmapäev 17:15 Kosmos neljapäev 17:15 48 a Pärnu mnt, Tallinn reede 17:15 Vineeri laupäev Ei sõida 82 Pärnu mnt, Tallinn pühapäev Ei sõida Tallinn-Väike 106 Pärnu Maantee, Tallinn Kalev Hallivanamehe, Tallinn 117 buss info Suund: Männiku Hallivanamehe Peatust: 35 160 Pärnu mnt, Tallinn Reisi kestus: 60 min Liini kokkuvõte: Viru, Kosmos, Vineeri, Tallinn-Väike, Virve Kalev, Hallivanamehe, Virve, Risti, Liiva Jaam, Pärnu mnt, Tallinn Karusmarja, Pihlaka, Kauge, Männiku, Männiku Jaam, Karjääri, Tammemäe, Õlletehase, Saku Risti Keskuse, Salu, Pähklimäe, Saku Kingu, Preeria, 6 Männiku Tee, Tallinn Kasemetsa, Kajamaa, Palktare, Proosa, Kõrnumäe, Kiisapalu, Kiisa Turg, Kiisa Keskus, Kiisa Kauplus, Liiva Jaam Kurtna Tiigi, Kurtna Vana Kool, Tagadi Pood, 32 Männiku Tee, Tallinn Männiku/Tagadi Karusmarja 68 Männiku Tee, Tallinn Pihlaka 92 Männiku Tee, Tallinn Kauge 98f Männiku Tee, Tallinn Männiku 106/2 Männiku Tee, Tallinn Männiku Jaam Tallinn — Saku — Laagri, Estonia Karjääri Tammemäe Õlletehase 6 Tallinna Maantee, Saku Saku Keskuse 1 -
Energy Policies Beyond IEA Countries
Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.