VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 9 (299) OKTOOBER 2019 TASUTA Ole koos meiega: facebook

seltsimaja ja muuseumi ümbrus ning Simuna lapsed said Arengukava seab suunised elanike Tammiku ja Väike-Maarja hooldekodu- de õuealad. turvalise koolitee elukvaliteedi tõstmiseks Jätkub programm erivajadustega ini- meste kodude kohandamiseks, kogu- Reedel, 4. oktoobril avati Simunas ning see kulgeb kolmes suunas: Simu- Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas staadionile multifunktsionaalse pal- summas 30 000 eurot ning vald jätkab lusti ja tralliga jalg- ja jalgrattatee, na aleviku keskselt väljakult kuni kal- 3. oktoobri istungil valla arengukava limänguväljak ning Äntu tehisjärvele liikumispuudega inimeste ligipääseta- mis võimaldab Simuna lastel turvali- mistu teeni, keskplatsilt Simuna rah- aastateks 2020-2027 ja eelarvestra- ehitada ujuvsild. vuse võimaluste loomist avalikus ka- selt kooli ja kodu vahel liigelda. vamajani ja keskväljakult Pargi tänava teegia aastateks 2020-2023. Väike-Maarja muuseumi välisilmes- sutuses olevatesse hoonetesse. Lisaks „Selle tee abil ühendatakse turvali- kortermajadeni. Arengukava sisaldab konkreetseid se investeeritakse 35 000 eurot: reno- investeeritakse jätkuvalt sotsiaalela- selt Simuna aleviku keskusega mõle- Tee rahastamisel ühendasid jõud tegevusi valla lähituleviku kujunda- veeritakse muuseumi välisfassaad ning mispindade renoveerimisse. mad elamupiirkonnad: Allee ja Pargi valitsus ja Väike-Maarja vald. Ehitus miseks. Neid kavandades väärtustab vahetatakse aknad ja uksed. 2020. aastal on tulemas kaks uut tänaval. Peale valmimist saab turvali- läks maksma ligemale 464 000 eurot, vallavalitsus peamist eesmärki – paran- Pikemas perspektiivis on kulude toetustmeedet, mille eelarve on kokku selt nii kauplustesse, rahvamajja, kooli, millest 400 000 tuhat on riigi panus dada elanike elukvaliteeti ning muuta optimeerimise eesmärgil plaanis Trii- 24 000 eurot: korteriühistute hoovide spordihoonesse kui ka alevikust välja ja ülejäänud panus Väike-Maarja valla vald atraktiivsemaks. gi küla raamatukogu kolida läheduses korrastamises „Hoovid korda“ ja ela- uhiuude tanklasse,“ rõõmustas vallava- omaosalus. Kergliiklustee ehitas osa- Suurim investeering järgmisel aas- asuvasse spordihoonesse. Kavandatav mutele ning korterelamutele värvimi- nem Indrek Kesküla. ühing KV Infra. tal summas 530 000 eurot on planeeri- investeering on 30 000 eurot. seks suunatud toetus „Värvid valda“ Ehitatud jalg- ja jalgrattatee kogu- tud Rakke kultuurikeskuse renoveerimi- Väike-Maarja vald panustab järgmi- kampaaniad. pikkus on umbes 2,1 km ja laius 2,5 m Kristel Kitsing seks multifunktsionaalseks keskuseks. sel aastal ka haljastusse ja heakorda: Loe lähemalt Väike-Maarja valla ko- Lisaks panustab vallavalitsus järgmisel Simuna alevik saab endale jäätmema- dulehelt: http://v-maarja.kovtp.ee/aren- aastal valla teede heaolusse 390 000 ja ja uue atraktiivse keskväljaku, selle gukava. eurot. Hariduse valdkonnas on soov investeering on ligikaudu 40 000 eurot. suurendada tugispetsialistide arvu, Järgnevatel aastatel saavad värske väl- Signe Sabas spordisõpradele rajada Väike-Maarja janägemise ka Liivi park, Väike-Maarja arendusnõunik Rakke Hariduse Selts sai 105 aastaseks

5. oktoobril tähistas Rakke Haridu- Väike-Maarja Põllumeeste Selts. Seega väärtustada, see on midagi väga-väga se Selts oma sünnipäeva, mis algas on Rakke Hariduse Seltsil siinse piir- suurt kiitust väärt,“ kiitis Preem. muuseumitunniga Rakke muuseu- konna haridus- ja kultuurielu arenda- Aime Kinnep meenutas seltsi aja- mis. Seejärel toimus rongkäik endise misel väga oluline ja tähtis roll kanda,“ joont ja tänas kõiki koostöö eest. „Selt- Siiras rõõm liikumisest kergliiklusteel. Foto Kristel Kitsing seltsimaja mälestuskivi juurde ning sedastas volikogu esimees ja loetles si töö ei ole mitte ainult kultuuri tarbi- pidulik aastapäevapidu peeti Rakke 1914. aastal asutatud Rakke raamatu- mine, see loob võimaluse anda igaühel kultuurikeskuses, kus esinesid küla- kogu, 1920natel asutatud Rakke seltsi- oma panuse ühistesse tegemistesse. lisseltside esindajad, seltsi regilaulu- maja ja kiitis seltsi erinevaid koolitusi, Siinkohal suur-suur tänu kõigile, kes rühm ja näitetrupp. õppereise ja rolli piirkonna koduloo meie seltsi tegevusi on rikastanud ja Väike-Maarja vallavolikogu esimees uurimisel. meiega koostööd on teinud.“ Ene Preem sõnas oma tänukõnes, et „Eriliselt väärib aga minu meelest Rakke Valla Hariduse Selts loodi 25. seltside liikumisel on Eesti riigi tek- esile toomist kaks tegevust. Nendeks septembril 1996. aastal, et jätkata 1914. ke- ja arenguloos olnud väga oluline on siinse piirkonna ajaloost ja isikutest aastal asutatud Rakke Hariduse Seltsi roll. Kui linnades tekkisid seltsid juba raamatute kirjutamine, väljaandmine poolt alustatut. Seltsi eesmärgiks on 19. sajandi teises pooles, siis maapiir- Aime Kinnepi poolt ning 2000ndal aas- rahvusliku kultuuripärandi säilitamine, kondades hoogusustus see 20. sajandi tal siinse koduloomuuseumi taasava- viljelemine ja levitamine ning täiskas- algusaastatel. „Sellise pika ajalooga mine,“ märkis Preem. „See, et üks selts vanuile täiendõppe korraldamine. Täna seltse ei ole Väike-Maarja valla ajaloos on võtnud endale ülesandeks muuseu- kuulub seltsi 45 liiget. palju,“ sõnas Preem. „Peale Rakke Hari- mit üleval pidada kõik need aastad, Simuna lapsed saavad nüüd turvaliselt liigelda. Foto Kristel Kitsing duse Seltsi on veel Simuna Naisselts ja seda tohutut pärandit, mis seal on Kristel Kitsing

Jalutajatega kõrvuti mahuvad liikuma rullitajad, ratturid ja Seltsile kingiti lausa erinevaid etendusi. Volikogu esimees Aime Kinnepit õnnitlemas. tasakaaluliikuriga kulgejad. Foto Kristel Kitsing Foto Kristel Kitsing Foto Kristel Kitsing

kokku kleebitud panoraame. Filmile sionaalsust, kunstilist taset ning hea- Laekunud fotodest pannakse näitus Isadepäeva fotojaht saab hoo sisse pildistatud või lõigatud panoraamid on dest pildistamise tavadest kinni pida- üles vallamajja. lubatud. mist. Komisjonil on õigus konkursilt Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- Iga autor tohib konkursile esitada Pilte saab konkursile esitada kuni 3. eemaldada tööd, mis ei haaku konkursi Kristel Kitsing kond ja Väike-Maarja vallavalitsus kokku kuni kolm fotot. Konkursile ei või novembrini, saates need meiliaadressi- teemaga, kus ei ole märgitud korrekt- jahivad 21. oktoobrist kuni 4. no- esitada töid, mis on osalenud teistel le [email protected]. Oluline sed osaleja and- vembrini meeleolukaid fotosid pap- fotokonkurssidel. on juurde lisada fotode autori nimi, med, kus osaleja side ja laste ühistegemistest, et rõ- Võistlusfoto peab olema hea kva- pealkiri ja kontaktandmed. on esitanud vale- hutada isadepäeva eel isa rolli ning liteediga, et seda oleks võimalik vä- Saadetud töödest valib žürii välja andmeid või kus väärtustada isade ja laste veedetud hemalt A4 formaadis välja trükkida parimad fotod, mille autoreid premee- avalikul hääleta- ühisaega. (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, ritakse Põhjakeskuse kinkekaartidega. misel on kasutatud Fotojahil „Paps ja laps” võivad osa- suurus 2048×1536 pikslit). Auhinnakategooriasse kuuluvad I-III ebaausaid võtteid. leda kõik Väike-Maarja valla elanikud, Pildid ei tohi olla digitaalselt töö- koht ja publiku preemia. Publiku lem- Konkursi võitja- kes tunnevad, et isa ja laste ühised het- deldud, va minimaalne kontrastsuse, mikuks osutub Väike-Maarja vallava- te väljakuulutami- ked väärivad jäädvustamist. Oodatud heleduse ja värvikorrektsioon ning te- litsuse Facebooki lehel „Paps ja laps“ ne ning auhindade on nii humoorikad, armsad, erilised ja ravustamine. Lubatud on pildi vähene 2019 kaustas hiljemalt 3. novembri kel- üleandmine toi- ka ootamatult lahendatud fotod, mis lõikamine. Piltidel ei ole lubatud ele- la 17.00ks enim “Meeldib” klikke kogu- mub Väike-Maar- kajastavad papside ja laste ühishetki. mentide kustutamine või asendamine. nud foto. ja Gümnaasiumi Konkursile võib esitada vaid enda teh- Pilt ei tohi olla mitmest pildist kokku Fotojahile esitatud piltide puhul korraldataval isa- tud fotosid. pandud. Ei tohi esitada ka digitaalselt hinnatakse väljendusrikkust ja emot- depäeva üritusel. Mullune võidufoto. Foto Liis Niinemets 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. Vallavanema kuu

Oktoobri esimene kuupäev on rah- omadussõnu: vana, halvasti on tegus, hooliv ning meel- vusvaheline eakate päev. See päev hakkama saav, abivajaja, div töö- ja elukeskkond. Eks loodi ÜRO peaassamblee initsiatiivil pigem võtja kui andja jms. selle visiooni saavutamise- juba 1990. aastal eesmärgiga tõsta Võib-olla peaksime muut- ni vii miljoneid erinevaid ühiskonna teadlikkust teemadel, mis ma selle päeva tõlget ingli- teid ning vahel võib tekkida mõjutavad väärikas vanuses elanike se keelest eesti keelde ning üksikjuhtumeid, kus näiteks heaolu, näiteks vananemisega seotud nimetama „Day of older per- sõna meeldiv peaks olema terviseprobleemid jms. Samas on see sons“ ümber hoopis „Vääri- jutumärkides. Kuigi piirkon- päev mõeldud tunnustamaks vanema- kas eas inimeste päevaks“. nas on tööle asunud uus te inimeste panust ühiskonda. Paar See aitaks kindlasti kaasa piirkonnakonstaabel Margo kuud jääb veel aastavahetuseni, mil sellele, et paljud 65+ vanu- Kukk, siis ei suuda tema alustame selle sajandi kolmandat aas- ses inimesed tunnetaksid üksi kõigi meie suhtumist takümmet. Suure tõenäosusega võib rohkem seda, et neid pee- koduvalla turvalisusesse selle sajandi olulisemaks väljakutseks takse oluliseks kogukonna muuta. Kõik algab ikka ise- pidada rahvastiku vananemist ja selle- väärtustaladeks ning nad on endast ja oma suhtumisest. ga kaasnevaid sotsiaalseid muutuseid. suured „andjad“ mitte „võt- Isiklikult tunnen suurt hea- Järgnevatel aastakümnetel seisavad jad“. Eelmisel aastal kiitsid meelt nende isikute üle, kes paljud riigid, sealhulgas kindlasti ka Riigikogu 6 fraktsiooni 1. ok- MÄRKAVAD. Palju asju saab Eesti, tõenäoliselt silmitsi fiskaalse ja toobri lisaks eelnevale suu- ise muuta või ära hoida poliitilise survega, mis on seotud vana- reks riiklikuks tähtpäevaks: hullemad tagajärjed. Käes- neva elanikkonna tervishoiuteenuste, omavalitsuspäevaks. Riigi- oleval aastal kadus põlengu pensionide ja sotsiaalse kaitse avalike kogu arvas, et omavalitsus- teel üks kultuurisümbolit ja süsteemidega. Seda sama tunneme ka päeva muutmine riiklikuks ilusaid mälestusi kandnud oma koduvallas. 1. septembril oli Väi- tähtpäevaks on oluline või- Rakke laululava. Rakkes lei- ke-Maarja valla elanike arvuks täpselt malus tõsta omavalitsuste dusid head inimesed, kes Vallavanem Indrek Kesküla (paremal) ja riigihalduse minister Jaak Aab uue ja 5900 väike-maarjalast. Käesoleva aasta rolli esile ühiskonnas, aida- aitasid põlengujärgseid kor- turvalise Simuna kergliiklustee avamisel lustisõitu tegemas. Foto Kristel Kitsing keskel ei ole küll veel täpset vanuselist tes paremini sidustada eri- rastustöid teha, kuid kõige statistikat tehtud, kuid teades meie val- nevate valdkondade ja tasandite koos- sisult kokkulepe omavalitsuse prio- toonud põhjusena välja töökohtade parem oleks olnud, kui selline õnnetus la ja meiega liidetud Rakke valla pike- tööd. 1. oktoobrit põhjendati sellega, riteetidest ja arengusuundumustest vähesuse, siis kohtudes ettevõtjatega oleks üldse ära jäänud. Sarnane asi maajalisi rahvastikutrende, siis oleme et just 1. oktoobril 1866 võeti vastu järgnevatel aastatel. Just selles doku- toovad nemad välja hoopis vastupi- juhtus ka Rakkes mänguväljakuga, kus sarnased tüüpilise Eesti maapiirkonna meie avaliku halduse esimene seadus mendis tuleb leida tasakaal erinevate dise probleemi: töökäte puudus. Nii üks meie enda valla noor testis laste näitajatega: elanikkonna vähenemi- „Makoggukonna Seadus Baltia-merre tegevusvaldkondade ja sihtgruppide nagu üle Eesti, on ka meie ettevõtjad mänguväljaku tulepüsivusklassi. Aitäh ne toimub just alla 65 aasta vanuste kubermangudele Ria-, Tallinna- ja Ku- vahel. Kindlasti on oluline ettevõtluse kasutamas tööjõudu Ukrainast. Väike- Rakke tublile ettevõtjale, kes põlengu inimeste hulgas. Väärikamas eas ehk ramale.” Seega, kui kõigele sellele lii- soodustamine. Rõõm on, et sellel aas- Maarja valla elaniku kuu keskmine bru- lõpetas. Õnneks sai süüdlane ka ülesse 65 elukevadet ja enam püsib arv sta- ta veel 1. oktoober kui rahvusvaheline tal on Väike-Maarja kanda kinnitanud totulu oli 2018. aastal 1045 eurot. See leitud ning ta pidi koos isaga põlengu- biilsena. Seega sõltub ka meie valla muusikapäev, siis saame ühe korraliku 2 uut puiduettevõtet, saanud kehtes- jääb küll Eesti keskmisele alla, kuid on jäljed likvideerima. Jah, me võime küll edukus just sellest, kuidas meil õnnes- „orkestri“: muusika, väärikas eas elani- tatud uus detailplaneering Ebavere igal aastal tõusnud ligikaudu 5 %. Juhul teha suuri asju ja investeeringuid valla tub kaasata väärikas vanuses elanikke kud ja kohalik omavalitsus. Suur tänu tööstustsoonis ning käib ettevalmis- kui tööandjad tahavad oma töötajaid arengusse (näiteks vastavatud Simuna omavalitsuse arengu panustajatena ja Rene Põllumaale, kes Rakke kultuuri- tus Ebavere biogaasijaama ehitusega hoida, siis nad peavad seda trendi ar- kergliiklustee), kuid kauni pildi võib rik- kasutada nende võimeid tegutseda nii keskuses käesoleval aastal selle päeva alustamiseks ning Nordkalki maava- vestama ning seda tuleb ka arvestada kuda üks mõtlematu rumalus. iseenda ja oma ühiskonna kohanemi- meie väärikas eas kogukonna liikmetele rade päeval oli võimalus teada saada nii vallavalitsuse kui meie allasutus- Aita märgata ning hoida koduvalda! seks rahvastikutrendidega. Eestis on eriliseks tegi. meie ühe suurima tööandja arengu- tes. Valla arengukavas oleme võtnud sõnale eakas tekkinud ajapikku var- Oktoobris võttis vallavolikogu vastu suundadest. Kuigi me teame, et meie visiooniks, et Väike-Maarja vald on Indrek Kesküla jund, mis nagu sisaldaks lausete vahel Väike-Maarja valla arengukava, mis on tööealiste arv väheneb ja paljud on vaimu ja väega tegutsev piirkond, kus vallavanem

Vallavolikogus Vallas töötab juhtumikorraldaja

Kokkuvõte 3. oktoobril vallavolikogu lide direktoritele. mistes lokaalkatlamajade rajamise pro- Juhtumikorraldajana töötab Kersti istungist. 2. Väike-Maarja valla arenguka- jektides Vao külas: „Vao küla, Pargi 9 lo- Sepp, kes eelnevalt töötas sotsiaal- Osales 16 volikogu liiget. Puudusid: va 2020-2027 ja eelarvestrateegia kaalküttele üleviimine“, „Vao küla, Pargi tööspetsialisti ametikohal. Tema töö Ott Läänemets, Vahur Elbre ja Anti Pällo. 2020-2023 kinnitamine, määruse eel- 7 lokaalküttele üleviimine“, „Vao küla, eesmärgiks on noorte hariduse oman- 1. Küsimuste lahendamise dele- nõu 2. lugemine Pargi 6 lokaalküttele üleviimine“ ja damise ja tööturule mineku toetamine geerimine Otsustati kinnitada Väike-Maarja „Vao küla, Pargi 4 lokaalküttele ülemi- ning seeläbi inimeste iseseisva toime- Otsustati delegeerida põhikooli- ja valla arengukava 2020-2027 ja eelar- nek“. Garantii suuruseks kuni 113 tuhat tuleku kindlustamine ning sotsiaalsete gümnaasiumiseaduse § 13, § 24 lõikes vestrateegia 2020-2023. eurot. Kuna KÜ-d osalevad projektides riskide ennetamine. Samuti ka eriva- 7, § 26 lõigetes 2, 3 ja 5, § 38 lõikes 1, § 3. Väike-Maarja valla raamatuko- 30% ulatuses, siis tehti protokolliline jadustega inimestele hoolekandetee- 42 lõikes 1, § 43 lõikes 2, § 44 lõigetes 2 gude kasutamise eeskiri otsus: anda vallavalitsusele nõusolek nuste korraldamine. Juhtumikorraldaja ja 3, § 63 lõikes 2 ja lõike 3 punktis 4, § Otsustati kehtestada Väike-Maarja osaleda nelja korteriühistu projektis nõustab isikuid ja nende lähedasi eri- 71 lõike 2 punktis 4, lõikes 5 ja lõikes 6 valla raamatukogude kasutamise ees- kuni 79 tuhande euro ulatuses. hoolekandeteenuste taotlemisel ja va- ning § 74 lõikes 2 kooli pidaja pädevus- kiri. 5. Sotsiaalkomisjoni koosseisu jadusel abistab vastavate dokumentide se antud küsimuste otsustamine Väike- 4. Nõusoleku andmine Vao küla muutmine täitmisel. Maarja Vallavalitsusele; lokaalkatlamajade projektide kaasfi- Otsustati: Kersti Sepp on lõpetanud Lääne- Otsustati delegeerida põhikooli- ja nantseerimiseks - vabastada Anu Loorits sotsiaalko- Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö Fotol Kersti Sepp. gümnaasiumiseaduse § 27 lõikes 5 Otsustati: anda vallavalitsusele misjoni liikme kohustustest, erialal. Vabal ajal meeldib talle tervi- Foto Kristel Kitsing kooli pidaja pädevusse antud küsimus- nõusolek KIK-le garantiikirja andmi- - kinnitada Anne Põldmaa sotsiaal- sespordiga tegeleda (rulluisutamine, Maarja vallavamajas Pikk 7, ruumis 110 te otsustamine Väike-Maarja valla koo- seks ja osaleda projekti partnerina järg- komisjoni liikmeks. jalgrattasõit, matkamine). Lisaks pakub toimuvad tööpäeviti kell 8.30-16.30. talle huvi aiandus, lugemine ja käsitöö. Kontakttelefon on 329 5764, e-post Tervisekeskuses võtab vastu ämmaemand Kersti Sepa vastuvõtuajad Väike- [email protected].

Ämmaemand Ragne Engaste vastu- - soovimatu rasedus ja nõustamine; - sünnitusjärgne jälgimine (koduvi- Vallas alustas tööd võtt toimub ainult tervisekeskuse pe- - seksuaalsel teel levivate infekt- siidi võimalus kokkuleppel); rearstide, Dr Lepiksoo, Laari ja Met- sioonide ennetamine; - sünnitanu sünnitusjärgse perioodi järelevalvespetsialist sa nimistutes olevatele patsientidele - üleminekueaga seotud füsioloogi- kulu jälgimine, läbivaatuse teostamine, esmaspäeviti kell 9-13.00 ja vajalik liste muutuste ja elustiili nõustamine; kohanemise ja taastumise hindamine; Järelevalvespetsialistina alustas tööd on eelregistreerimine (esmaspäe- - PAP testi võtmine, emakakaelavähi - seksuaalelu eripärad sünnitusjärg- Annika Aun, kes seisab hea Väike-Maarja viti) telefonil 528 0898, e-maili teel ennetamine; ses perioodis ja sünnitusjärgne kont- valla keskkonna, heakorra, jäätmehool- [email protected] või oma - normaalse raseduse jälgimine; ratseptsioon; duse, koduloomade, ehituse (sh tehno- pereõe juures. - raseduse diagnoosimine; - vastsündinu hooldusvõtete õpeta- võrkude) järelevalve korraldamise eest. Ämmaemanda vastuvõtt ravikind- - raseduse kestuse ja sünnitustäht- mine, pere juhendamine; Annika on sündinud ja kasvanud lustatud patsiendile on tasuta. aja määramine; - imetamise protsessi jälgimine, Rakkes, misjärel õppis Tallinnas õigus- Ämmaemanda teenused: - raseduse kulu jälgimine, uuringu- efektiivsuse hindamine, abistamine; teadust. Enne Väike-Maarjasse ametis- - tervisenõustamine; tele ja analüüsidele suunamine; - emakakaelavähi sõeluuring (PAP se asumist, töötas Annika advokaadi- - kontratseptsiooni nõustamine; - rasedusriskide hindamine; test). ja õigusbüroos, olles tööalselt pigem - raseduse planeerimine; - sünnitusplaani koostamine; seotud karistusõiguse ning perekonna- õigusega. Varasemalt on ta ka valla- ja 2019. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravi-kindlustatud naisi sünniaastatega 1964, 1969, 1974, linnavalitsuse tööga kokku puutunud. 1979, 1984 ja 1989. Vabal ajal tegeleb Annika tervise­ Emakakaelavähi avastamiseks või ennetamiseks tehtava PAP-testi tegemiseks ei pea kuuluma sõeluuringu sihtrühma. spordiga: jalgratas, ujumine, talle PAP-test on tavapärase naistearsti või ämmaemanda vastuvõtu osa ja test võetakse naistelt iga kolme aasta tagant. Roh- meeldib ka matkata. Hobideks on veel Fotol Annika Aun. kem infot https://www.haigekassa.ee/soeluuring. aiandus ja fotograafia. Foto Kristel Kitsing Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

Vallavalitsuse materjalid (04.09; 11.09; 18.09; 25.09 vallavalitsuse istungid)

Vallavalitsuses 04.09.2019 sutusõigus vallale kuuluvatele kinnis- - nõustuti taotlejale hooldajatoetu- Tugiisiku määramine Lumetõrje hanke väljakuulutami- Sotsiaalkorteri üürile andmine tutele Tammiku külas (Mõisamaa tee ja se maksmisega, 35 eurot kuus, perioo- - määrati lapsele tugiisik. ne - eraldati taotlejale sotsiaalkorter Vanakooli tee) maakaabelliini ehitami- dil 01.09.2019-10.07.2021. Nõusoleku andmine Vao küla lo- - kuulutati välja lihtmenetlusega Vao külas. seks ja majandamiseks OÜ Elektrilevi Sotsiaaltoetuse eraldamine kaalkatlamajade projektide kaasfi- hange „Lumetõrje teostamine Väike- Isikliku abistaja määramine kasuks. - nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse nantseerimiseks, otsuse eelnõu voli- Maarja valla kohalikel teedel ja tänava- - määrati taotlejale isiklik abistaja. Vallale kuuluva kinnistu Mõisa- maksmisega valla eelarve vahenditest kogule. tel 2019/2020 talvel“. Vallavara võõrandamine enam- maa tee koormamine seitsmele taotlejale, kokku summas - edastati otsuse eelnõu „Nõusoleku Vallavara enampakkumise tule- pakkumisel - otsustati koormata vallale kuuluv 2781 eurot. andmine Vao küla lokaalkatlamajade muse kinnitamine, lumesahk - otsustati võõrandada mittekomp- kinnistu, Mõisamaa tee, asukohaga Raieloa andmine projektide kaasfinantseerimiseks“ voli- - kinnitati lumesaha kirjaliku enam- lektne teerull alghinnaga 300 eurot. Tammiku külas tähtajatu tasuta õigu- - nõustuti Triigi külas Saare kinnis- kogule. pakkumise tulemus Osta.ee keskkon- Enampakkumine toimub Osta.ee kesk- sega rajada kinnistule piirdeaed. tul ühe saare maha võtmisega ja Rakke Projektitoetuse eraldamine – Kotli nas, mille kohaselt on lumesaha, hin- konnas. alevikus Tähe tn 2 kinnistul ühe männi maja, Kodumajandusõpetajate jälge- naga 1540 eurot, ostjaks eraisik. Ehitise teenindamiseks vajaliku Vallavalitsuses 11.09.2019 ja ühe kuuse maha võtmisega. des – õpitubade sari Eluruumi üürile andmine maa ja katastriüksusele sihtotstarbe Ehitise teenindamiseks vajaliku Raha eraldamine reservfondist - eraldati Mittetulundusühing Kotli - arvati sotsiaalkorterite nimekirjast määramine maa ja katastriüksusele sihtotstarbe - eraldati reservfondist 2184 eurot Maja projektile “Kodumajandusõpe- välja Triigi külas asuv eluruum, - määrati Määri külas asuva vallale määramine Väike-Maarja noortekeskuse kanalisat- tajate õpitubade sari” projektitoetust - eraldati taotlejale korter Triigi kü- kuuluva elamu teenindamiseks vajaliku - määrati Määri külas asuva elamu sioonipüstaku vahetuseks. summas 150 eurot. las. maa ligikaudseks pindalaks 0,17 ha ja teenindamiseks vajaliku maa piirid, Avaliku ürituse luba Väike-Maarja valla raamatukogu- Puurkaevu asukoha kooskõlasta- piirid ning moodustatava Vaarika ka- elamu teenindamiseks vajaliku maa - lubati Spordicom MTÜ-l korralda- de kasutamise eeskiri, määruse eel- mine tastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa. ligikaudseks pindalaks 0,21 ha ning da Ebavere tervise- ja puhkekeskuse nõu volikogule - nõustuti puurkaevu rajamisega Puurkaevu asukoha kooskõlasta- moodustatava Põllulille katastriüksuse rajal 04.10.2019 kell 12.00-21.00 avalik - edastati määruse eelnõu volikogu- majandus- ja joogivee tarbeks Ärina mine sihtotstarbeks elamumaa. üritus Pro Plan Estonian Dryland Wee- le. külla Saaremetsa kinnistule. - nõustuti majandus- ja joogivee Koormuspiirangu kehtestamine kend. Kasutusloa väljastamine Hajaasustuse programmi toetuse tarbeks puurkaevu rajamisega Liigvalla kohalikul teel Nõusoleku andmine korraldatud - väljastati kasutusluba Aini ja Part- kasutamise aruande heakskiitmine külla Metsapere kinnistule. - kehtestati koormuspiirang tee kah- jäätmeveo teenuse hinna tõstmiseks nerid Osaühingule päikeseelektrijaama - kiideti heaks Võivere küla Jõhvi- Vallavanema puhkusele lubamine justamise vältimiseks Mõisamaa teel - kooskõlastati Rakke ja Väike- kasutamiseks asukohaga Kolde tn 23, ka kinnistu veesüsteemi parendamise - vallavanem Indrek Kesküla lubati registrimassiga üle 8 tonni veokitele Maarja jäätmeveo piirkonnas alates Väike-Maarja alevik; projekti aruanne; puhkusele seitsmeks kalendripäevaks alates 12.09.2019. 01.10.2019 uueks jäätmeveo teenuse - väljastati kasutusluba muuseum- - kinnitati projekti kogumaksumu- 09.-15.09.2019 2018. aasta puhkusejää- Kasutusest välja langenud hoone hinnaks 5,78 eur/m³ (hind koos käibe- tuuleveski ventilatsioonisüsteemi pai- seks 2036,79 eurot, millest 1358,21 eu- gi arvelt. lammutamise omafinantseering maksuga 6,94 eur/m³). galdamisele ning I, II ja soklikorruse ka- rot on toetus ja 678,58 eurot on projekti Toetuse eraldamine - otsustati garanteerida SA-le Kre- Väike-Maarja valla raamatukogu- sutamiseks asukohaga Tuuliku, Võivere omafinantseering. - otsustati maksta toetust õpilase dEx esitatud taotluse toetuse saami- de kasutamise eeskiri, määruse eel- küla. Sotsiaaltoetuse eraldamine transpordi korraldamiseks kooli ja ta- seks kasutusest välja langenud korte- nõu volikogule Raieloa andmine - nõustuti sotsiaaltoetuse eraldami- gasi 100 eurot kuus alates 01.09.2019 relamu (Liiduri 6, Kiltsi alevik) lammu- - edastati määruse eelnõu volikogu- - nõustuti Kiltsi alevikus Veskti tn sega valla eelarve vahenditest kümnele kuni 31.05.2020; tamiseks omafinantseeringu, summas le. 5 kinnistul ühe hariliku saare ja kolme taotlejale kokku summas 1450 eurot; - otsustati maksta toetust lapse kuni 5346 eurot, tasumine. Küsimuste lahendamise delegee- hariliku tamme maha võtmisega. - nõustuti lasteaia toiduraha kom- transpordi korraldamiseks lasteaeda Projektitoetuse eraldamine rimine Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi penseerimisega kuuele valla lapsele; (erivajadustega laste rühm) ja tagasi - eraldati Eipri külaseltsi projektile - edastati määruse eelnõu volikogu- muutmise taotlusele arvamuse and- - nõustuti lasteaia toiduraha ja ko- kuni 220 eurot kuus alates 01.09.2019 „Vajame toole“ projektitoetust summas le. mine hatasu kompenseerimisega üheksale kuni 09.06.2020. 199,80 eurot. Ehitusloa väljastamine - nõustuti Eesti Keskkonnateenused valla lapsele. Ehitusloa väljastamine Väike-Maarja valla arenguka- - väljastati ehitusluba kahe 120 m AS ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr Sotsiaaltoetuse eraldamisest - väljastati ehitusluba vallavalitsu- va 2020-2027 ja eelarvestrateegia sügavuse soojuspuuraugu rajamiseks 0445 muutmisega. keeldumine sele korterelamu ja kuuride täielikuks 2020-2023 kinnitamine, määruse eel- asukohaga Kännuküla Rukkiräägu kin- Vallavara otsustuskorras võõran- - otsustati mitte nõustuda sotsiaal- lammutamiseks asukohaga Kiltsi alevik nõu volikogule nistu. damine toetuse eraldamisega ühele taotlejale. Liiduri tn 6; - otsustati edastada määruse eelnõu Projekteerimistingimuste määra- - otsustati müüa Väike-Maarja alevi- Hoolekandeasutusse hooldamise- - väljastati ehitusluba puurkaevu ra- volikogule II lugemiseks. mine kus asuv kinnisasi, Pikk tn 21 juurdelõi- le suunamine jamiseks asukohaga Kännuküla Rukki- Nõusoleku andmine Vao küla lo- - määrati projekteerimistingimused ge, hinnaga 5500 eurot eraisikule. - suunati kaks isikut hooldekodusse. räägu kinnistu. kaalkatlamajade projektide kaasfi- Osaühingule Reinpaul autopesula-kon- Sundvalduse seadmine Elektrilevi Sundvalduse seadmine Adven Kasutusloa väljastamine nantseerimiseks, otsuse eelnõu voli- torihoone ehitusprojekti koostamiseks OÜ kasuks, Lai tn 5, Simuna alevik Eesti AS kasuks - väljastati kasutusluba vallavalit- kogule Ebavere külla Parkla kinnistule. - otsustati seada sundvaldus Elektri- - otsustati seada tähtajatu sundval- susele discgolfi pargi kasutamiseks - lükati otsuse eelnõu edastamine levi OÜ kasuks Simuna alevikus Lai tn 5 dus Adven Eesti AS kasuks Väike-Maar- Ebavere külas Tervisespordi ja Ebavere volikogule järgmise vallavalitsuse is- Vallavalitsuses 18.09.2019 kinnistule õhukaabelliinile kaitsevöön- ja alevikus Tamme tn 5a ja 7 tehnora- kergtee T8 kinnistutel; tungi päevakorda. Arvamus maa riigi omandisse jät- diga 2 m mõlemale poole liini teljest ja jatiste (kaugküttetorustik) talumiseks. - väljastati kasutusluba RRLektus Tugiisiku määramine mise kohta ja katastriüksustele siht- mastitõmmitsale. Rahvastikuregistri kande tühista- Aktsiaseltsile kaupluse osaliseks kasu- - määrati lapsele tugiisik. otstarbe määramine Hoone lammutamine mine tamiseks Rakke alevikus Faehlmanni Sotsiaalteenuse kompenseerimi- - nõustuti Rakke alevikus maa riigi - otsustati lammutada Kiltsi alevikus - otsustati tühistada rahvastikure- tee 15 kinnistul. ne omandisse jätmisega riigi reservmaa- Liiduri tn 6 asuv korterelamu ja kuurid. gistris tehtud elukoha kanne. Hooldajatoetuse maksmise lõpe- - otsustati kompenseerida ühe lap- na, moodustatavate Kassitapu ja Võ- Vallavara otsustuskorras võõran- tamine se suvelaagri osalustasu maksumusega savälja katastriüksuste sihtotstarbeks Vallavalitsuses 25.09.2019 damine, rehvid - lõpetati hooldajatoetuse maksmi- 175 eurot vastavalt Porkuni Kooli esita- määrati maatulundusmaa. Detailplaneeringu kehtestamine - otsustati müüa frontaallaaduri reh- ne seoses hooldatava surmaga. tud arvele. Sotsiaalkorteri üürile andmine - kehtestati Ebavere külas asuva Par- vide komplekt hinnaga 120 eurot eraisi- Isikliku kasutusõiguse seadmine Hooldajatoetuse maksmise jätka- - eraldati kolmele taotlejale sot- ginurga katastriüksuse ja lähiala detail- kule. - otsustati seada tähtajatu isiklik ka- mine siaalkorterid. planeering.

Väike-Maarja vald liitub jäätmejaamade infosüsteemiga Detailplaneeringu kehtestamine Väike-Maarja vald võttis 1. oktoob- Maarja valda sissekirjutust mitteoma- Väike-Maarja valla elanikele, ettevõte- Ebavere külas rist kasutusele jäätmejaamades uue vat elanikku ja temale rakendatakse tele ja Väike-Maarja valda sissekirju- infosüsteemi, et parendada jäätme- teenuse puhul vastavat hinda. tust mitteomavale elanikule. jaamade tööd. Kuni aasta lõpuni kehtib Väike- Väike-Maarja Vallavalitsu- le tootmise kaasajastamiseks Uus jäätmejaamade register on seo- Maarja valla jäätmejaamades senine Leie Nõmmiste se 25.09.2019 korraldusega nr ja paremaks toimimiseks ning tud rahvastikuregistriga ja see võimal- hinnakiri. Järgmisest kalendriaastast keskkonnanõunik 2-3/684 kehtestati Väike-Maarja edaspidisteks arenguvõimalus- dab teenuse kasutamise puhul luua hakkavad kehtima eraldi hinnakirjad vallas Ebavere külas asuva Par- te loomiseks metalli töötlemise ülevaate, kas klient on Väike-Maarja ginurga katastriüksuse ja lähia- tootmishoone, heakorrastatak- valla elanik või mitte. Infosüsteemi ka- sutamisel saame parema ülevaate jäät- la (kogupindala ca 0,85 ha, ka- se detailplaneeringu ala, mille meliikidest ja -kogustest ning ka sellest tastritunnused: 92601:001:0349, tulemusena tõuseb piirkonna kui palju teistest omavalitsustest meie 92601:001:0256, 92702:004:0241) turvalisus ja paraneb tööstusala jäätmejaamadesse prügi jõuab. Samuti detailplaneering. väljanägemine. Planeeringualale võimaldab kasutusele võetav infosüs- Detailplaneeringu elluviimi- rajatakse kaasaegsed, loodust teem väljastada rahalise tehingu kohta koheselt arve või tasuta äraantavate se tulemusena rajatakse Pargi- säästvad ning töökindlad tehno- jäätmete koguste kohta vastava tõendi. nurga katastriüksuse maa-ala- võrgud. PANE TÄHELE! Alates 1. oktoob- rist tuleb seetõttu Väike-Maarja valla jäätmejaamadesse (Väike-Maarja, Rak- ke ja Simuna) jäätmete toomisel kaasa Elanike arv Väike-Maarja vallas võtta ID kaart, selle puudumisel mõni muu isikut tõendav dokument. Esitada 2019. aasta võib ka lihtsalt jäätmejaama töötajale oma isikukoodi. Kui inimene ei soovi 1. oktoobril – 5884 isikukoodi jäätmejaama töötajale esi- tada, siis käsitletakse klienti kui Väike- 4. septembril avatud Rakke jäätmejaam. Foto Kristel Kitsing 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a.

sega. Väike-Maarja aleviku Pikk 1, 2, 3, 4 ja Georg Lurichi pargi Hooneesise platsi põhja ja lõuna küljele on projekteeritud parkimisko- maa-alade haljastuse eelprojekt had. Hoone lõuna küljel olev haljasala on planeeritud kultuuritegelaste poolt istutavatele puudele. Maja lõunakül- 2018. a valmis Väike-Maarja alevikus G. minud Pika tänava haljastusprojekti lid“, kus on kirjas G. Lurichit iseloo- elauad, murualal tasakaaluköis ja I-zo- jele on jäetud lage ala, mis võimaldab Lurichi kuju, keskväljak koos Pikk tn 1a eskiisprojekt haljastuslahendus on teh- mustavad märksõnad. Kõnnitee äärde ne interaktiivne mäng. Spordihoone ja seal korraldada üritusi, kasutades park- kinnistu kujundusega. Valminud alade tud neljale alale. Alljärgnevalt tutvusta- paigaldatakse pargipingid. gümnaasiumihoone vahele paigalda- lat ning haljasala publiku jaoks. vahetus läheduses on J. Liivi park, Väi- me projekti haljasalade kaupa: Variant 2: J. Liivi monumendi juu- takse turvalisuse suurendamiseks su- Haljastusprojekti lisadokumendiks ke-Maarja gümnaasium, Väike-Maarja rest väljuvad kolm ajaloolist kõnnitee letav värav. on dendroloogiline hinnang, milles seltsimaja ning Georg Lurichi park, mis 1. J. Liivi park kiirt jäävad alles, säilitatakse ajalooline on hinnatud maa-alal kasvavate puu- vajavad samuti korrastamist ning kaas- J. Liivi pargi rajamine sai alguse teedevõrk. G. Lurichi „teematahvleid“ 3. Georg Lurichi kivi park de sanitaarset seisundit. Hinnangust ajastamist. 1934. a ning Jakob Liivi monument ava- ei paigaldata, sest uue teema toomine Lurichi kivi ümbrus kaetakse be- selgub, et kogu puistust 50% puudest Väike-Maarja vallavalitsus tellis ti 1938. aastal. Aja jooksul on parki eri- rahulikku pargi alasse ja J. Liivi monu- toonkivi sillutisega. Alale paigalda- on väga heas seisundis. Hinnanguliselt osaühingult Projekteerimiskeskus Pika nevate istutustega täiendatud ja nii on mendi ümber lõhuks pargi ajaloolist takse pingid, prügikastid ja pargival- vajab aga kõrghaljastus uuendamist tänava haljasalade uuendamiseks eel- park saanud tänase ilme. olemust. gustus. Parki on projekteeritud koht gümnaasiumi esisel ja sellega piirneval projekti, milles lahendatakse Väike- Projekti käigus on kavas säilitada J. Praeguse õpilaskodu lagedale muru- erinevate tervisspordiseadmetele. Ala alal, seltsimaja ees, mudelihalli ees ja

Jakob Liivi samba juures variant 1 Jakob Liivi samba juures variant 2 Maarja Pika tn 1; 2; 3; 4 ja Lurichi pargi Liivi pargi põhjapoolses osas (rahulik alale, st J. Liivi pargi aktiivsemasse par- kõrghaljastust hõrendatakse, likvidee- ka puiesteel, mis kulgeb Rakvere-Vä- maa-ala haljastus, teedevõrk, parkimi- pargi osa) emakeele tammik ja J. Liivi gi osasse rajatakse mänguväljak, mis ritakse vigased ja perspektiivitud puud. geva maantee ja kõnnitee vahel alates ne ning välisvalgustus (eskiisi tasemel). monumendi ümbrus, säilib rahulik ro- annab tegevusvõimalusi erinevas va- Haljastust täiendatakse põõsastega. muuseumist kuni Lurichi pargiala lõ- Projektiga hõlmatava ala kõrghaljas- heline oaas ümbruskonna elutegevuse nuses lastele. Avar muruala võimaldab puni. tuse sanitaarse seisundi hindamiseks keskel. Alale paigaldatakse mälestus- läbi viia erinevaid pargitegevusi nagu 4. Väike-Maarja Seltsimaja ümb- on Viru Haljastus OÜ poolt koostatud pingid kuuele kirjandusrühmituse Väi- piknikud (perepäevad), pallimängud, rus ja Mudelihalli esine Ootame Teie mõtteid ja ettepane- dendroloogiline hinnang. Kogu projek- ke-Maarja Parnassi põhiliikmele: Jakob võimlemine, pargikontserdid, talvel lu- Seltsimaja esine on kujundatud kuid Pikk tn 1, 2, 3, 4 ja Lurichi pargi ti tutvustav materjal on üleval Väike- Liiv, Peeter Jakobson, Jakob Tamm, melinn jms. sarnaselt gümnaasiumi esise platsiga, haljasalade eelprojekti kohta 28. ok- Maarja valla kodulehel http://v-maarja. Kaarel Krimm, Otto Münther ja Mihkel st halli ja punasega kivisillutis. Ainult toobrini 2019 a. Arvamused võib tuua kovtp.ee/. Kampman. Monumendiplatsi ümbru- 2. Väike-Maarja Gümnaasiumi seltsimaja ees kasutatakse betoonkivi Väike-Maarja vallavalitsusesse Pikk Haljastusprojekti üldine eesmärk sesse lisatakse põõsastega istutusalad. ümbrus asemel graniitkivi. Platsile paigalda- tn 7 Väike-Maarja alevik või saata e- on Väike-Maarja alevikus Pika täna- Projekteerija on tänaseks koostanud Gümnaasiumi peaukse esine ala ku- takse pingid, valgustus, prügikastid, mailile [email protected]. va äärsete haljasalade korrastamine, J. Liivi monumendi piirkonna kohta jundatakse väljakuna, kuhu on loodud metallist haljastuskastid ning jalgrat- kaasajastamine ning muutmine aktiiv- kaks visiooni: alad edukate vilistlaste auks paigal- tahoidlad. Platsile ulatub ajalooline Leie Nõmmiste sete tegevuste kohaks. Samuti säilitada Variant 1: ehk uue „Lurichi kõn- datavatele pinkidele, puhkeala, lipu- Meose tee. Tee algus tähistatakse info- keskkonnanõunik pargialade olemasolev mitmekesine nitee“ rajamine. J. Liivi monumendi plats. Ala võimaldab läbi viia aktuseid tahvli ja hajuva mõisakivi antiiksilluti- üldilme, kus on erineva tihedusega juurest väljuvatest kolmest kõnnitee ja muid kogunemisi. Gümnaasiumi haljasalad, mis vahelduvad lagedate kiirtest kaotatakse lõuna poolseim kiir. põhjapoolsele alale on projekteeritud muruväljakutega. Haljasaladele tuua Kõnnitee asendatakse uue muuseumi jalgrattaparkla (90 kohaline). Gümnaa- TEADE juurde põõsarinnet, et eraldada erine- juurest algava ning G. Lurichi kivi juu- siumi ja spordihoone vahelisele alale Väike-Maarja aleviku Pikk tn 1, 2, 3, 4 ja Lurichi pargi haljasalade vate iseloomude ja otstarvetega par- res lõppeva betoonkivikatendiga kõn- on kavandatud õuesõppe, vahetundide eelprojekti ja dendroloogilist hinnangut tutvustav koosolek toimub gialasid, samuti toovad põõsad pargia- niteega. Kõnnitee kulgeb keskväljakult ja vabaaja veetmise koht. Sellel alal on teisipäeval 29.10.2019 kell 17.00 Väike-Maarjas Pikk tn 7 vallama- ladele värvi. G. Lurichi kuju juurest G. Lurichi kivini. katusealune, kus paikneb väliklass koos ja II korruse saalis. Projekteerimiskeskus OÜ poolt val- Tee äärde paigaldatakse „teematahv- kahetasandiliste pinkidega, lauatennis- Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Simuna eakate klubi Elurõõm ekskursioon Viljandi ja Valgamaale

Iga-aastased sõidud Eestimaal ole- ning kohalikku kultuurilugu mõisaajast tekkimist üks eesti draamakirjandu- eest lahingus sai ta 9. aprill 1807. aas- Jõgeveste mõisa, aga järjest halvenev me viimastel aastatel teinud augus- tänase päevani. se rajajaid. Vanemuise kutselise teatri tal kindralleitnandi auastme ja määrati tervis sundis sõitma ravile. Pärale jõud- tikuu algul. Ilmadega ongi siis veda- Ordulinnuse varemeid vaatasime avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzber- peagi VI jalaväe diviisi ülemaks. 1808- mata suri 57-aastasena ida-Preisimaal nud – on jagunud parajalt päikest, sõidu pealt. gi draama „Tuulte pöörises“, järgnesid 1809 võttis osa korpuse komandörina (praegu Kaliningradi oblast). aga vahel ka vihma ja äikest. Sel aas- August Kitzbergi nimi ei vaja pike- „Libahunt“, „Kauka jumal” jt. Kitzberg Vene-Rootsi sõjas. Vallutuste eest Soo- Tema süda maeti sealsamas Sti- tal läks õnneks – oli parajalt soe ja malt tutvustamist, sest omal ajal olid on kirjutanud ka lastejutte ja -näiden- vihmast pääsesime. tema teosed kooli programmis. Ta elas deid, mälestusi ning vesteid, kasuta- Esimene külastuskoht oli des varjunimesid nagu Tiibuse Heimtalis Anu Raua muuseu- Jaak, Pipramäe Tõnu, A. Kolde- mis. Järgmine külastuspaik oli kivi jpt – kokku üle 150 nime. August Kitzbergi tubamuu- Järgmine külastuskoht oli seum ning edasi läbi Karksi- Taagepera loss, mis on erakä- Nuia ja Helme jõudsime Tõrva tes. Kunagi EV alguses oli seal linna. Sealses sööklas „Tõrva sanatoorium. Hiljem 1930. a tilk“ lõunatasime tunnike ja paiku ehitati kõrvale uus hoo- sõitsime tagasi keskväljakule. ne, mis praegu seisab tühjana. Oli väga kena väljak huvitavate Taagepera mõisahoone ehitati kuppudega. Väga ilus tõrva til- 1907-1912. Teda on nimetatud ga kuju. Väljakut ja seda kesk- ka lossiks. linna osa on autasustatud ja Veidi Taagepera mõisa aja- tunnustatud. loost. Esmamainimine oli 16. Tõrva lähedal ongi Jõge- saj (saksa keeles Wagenküll veste küla, kus külastasime – vana eestikeelse kohanime Barclay de Tolly mausoleumi. Vaoküla järgi) oli rüütlimõis. Taagepera, Jõgeveste ja lõpp- Poola ja rootsi ajal olid mõisa punkt Eesti-Läti piirilinn Val- omanikeks Rehbinderid. Võim- ga-Valka. Külastasime Valagas sa juugendstiilis lossi lasi isamaalist muuseumi. Tasuta ehitada Hugo von Stryk. Vaba- saime vaadata õues olevat dussõjas sai loss kannatada. Tõrvatilgad Tõrva keskväljakul. Foto erakogu sõjatehnikat: tank, autod, he- Peale võõrandamist kohanda- likopter jm. Siseruumi külas- ti hoone kopsu-sanatooriu- mes ja Rootsis ülendati ta 1809. aas- lizini mõisas (praegu Nagornõi asula tamise tasu oli kolm eurot ja miks ja 1930. a lõpus valmis tal jalaväekindraliks ja määrati Soome Kaliningradi oblastis). Surnukeha aga mõned reisiseltskonnast vaa- A. Kotli projekti järgi uus sa- kindralkuberneriks ning sealsete väge- palsameeriti ja toodi Jõgevestele, kus tasid tubadesse paigutatud natooriumihoone, kus asusid de ülemjuhatajaks. Alates 1810 oli ta ta maeti hiljem perekonna hauakamb- sõjaväe relvastust, riietust jm. vaimuhaigla ja sanatoorium. riigi nõukogu liige ja 1810-1812 Vene- risse. Alates aastast 2003 tegutseb maa sõjaminister. Seal viis ta läbi sõ- M. A. B. de Tolly auks nimetas F. G. Heimtali muuseum Barclay de Tolly mausoleum. Foto Kalev Viiksaar peahoones Wagenküll Hotell javäe reforme (moodustati väegrupid, von Bellingshausen 1820. aastal Raroia Eesti Rahva Muuseumi 100. OÜ. Tutvusime ruumidega põ- loodi luureorganid, reformiti juhtimist, Atolli Barclay de Tollyks. Barclay de juubeli puhul kinkis Anu Raud Heimtali Penuja vallas, kus vend Jaan oli kool- gusalt koos puhkepausiga. Tänapäeval viidi sisse uuenduslik väljaõpe ja tööta- Tolly teeneid on aegade jooksul taevani koduloomuuseumi Eesti riigile. Eme- meister. Nende perekonnanimi oli Kits. tegutseb loss hotellina ja restoranina ti välja esimene Vene vägede juhtimis- kiidetud ja laidetud, nõukogude aja- riitprofessori ja akadeemiku Anu Raua Vend Jaan sai õppevahendite konkursil ning on populaarne pulma- ja peokoht. õpetus). Tema juhtimisel koos keiser lookirjanduses üritati tema olemasolu ülevaatenäitusel on eksponeeritud auhinnalise koha (valmistas esimese Lossi ümbruses on toimunud filmi Aleksander I-ga töötati välja Napoleoni isegi eitada, sest tegu polnud vene rah- tähtteosed, mis moodustavad terviku eestikeelse gloobuse). Halliste pastori- „Nimed marmortahvlil“ võtted. Meie vastase sõjategevuse strateegia. vusest marssaliga. mõtteloo. A. Raud on üks tunnustatu- le aga ei meeldinud, et eesti mats sel- külastasime Simuna eakatega lossi üle Üles näidatud vapruse eest Boro- 1944 a, kui Punaarmee ületas Ema- maid vaibakunstnikke. Muuseum asub lise au osaliseks saab, ja pani nimele kümne aasta tagasi. dino lahingus autasustati teda Georgi jõe ja jõuti Jõgevestesse, siis murti Heimtali vanas külakoolimajas. See on lõppu „berg“ ning muutis s tähe z-ks. Barclay de Tolly mausoleum on mat- ordeni II järguga. Siis aga tervis halve- (üsna kindlalt võib väita, et seda te- kaunis maakiviehitis aastast 1864. Vastuolude tõttu Penuja mõisnikuga miskabel Jõgeveste mõisa kalmistul, nes ja 21. september 1812. aastal läks gid vene sõdurid) mõlemad sarkofaa- Heimtali koduloomuuseum sai al- ja majanduslikel põhjustel kolisid Kitz- Helme kihelkonnas, tänapäevase hal- erru ning asus elama Jõgeveste mõisa. gid lahti ja varastati ehted. Kohalikud guse aastal 1991, kui tekstiili- dusjaotuse järgi Jõgeveste kü- Peatselt aga naasis tegevteenistusse inimesed austasid vürsti ja marssalit kunstnik Anu Raud rajas oma las Tõrva vallas. Kabel püstita- ja võttis osa kuuendast ja seitsmendast (ühes isikus) ja tema järeltulijaid. Barc- vanaisale kuulunud Kääriku ti 1823. aastal väejuht Michael tallu tekstiiliesemete muuseu- Barclay de Tollyle matmiseks, mitoa. See talu oli tsaariajal kes suri võõrsil. Väejuhi süda ehitatud moonakate majaks, on maetud tänapäeval Vene- seal elas kolm peret. Suur korv maa Kaliningradi oblastisse, lõngakeradega, üliõpilastega tol ajal ida-Preisimaa. De Tolly kootud vaip. Kuidas kudumine sündis Kuramaa hertsogiriigis toimus, seda kõike tutvustas 1761. aastal Pamüšises (prae- Anu üsna põhjalikult. Esita- gu Leedus). De Tolly mouse- sime küsimusi nii käsitööde, leum on üks Lõuna-Eesti 21-st aga ka lambakasvatuse kohta. avastamist väärt paigast, mis Anu ütles, et oodake veidi ja on tähistatud National Geo- tõi ühe paberi, millele oli kir- graphicu kollase aknaga ning jutanud väga humoorika vas- mille külastamist soovitatakse tuse tänapäeva Veterinaar- ja kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Toiduameti bürokraatidele, De Tolly erusõjaväelasest kes tahtsid teada, mida ta isa, leitnant Gotthard de Tol- teeb lihast üle jääva kraamiga ly oli 1750-1760 Paju mõisnik (soolikad, kondid, nahad jne). Luke kihelkonnas Valgamaal, Teeme sülti, verivorsti, leent, mille ostis 1750. aastal Lugaži koer ja kassid saavad süüa. vabahärra Carl von Wrangellilt Anu peaaegu luulelises vas- (1725-1798) Michael Andreas tuses oli üks lõpulausetest: B. de Tolly vaarisa (IV põlv- „Ja oina munakottidest teeme kond) Johann B. de Tolly oli nägusaid rahakotte.“ Küllap vana šoti aadlisuguvõsa liige, see vastus mõjus nii šokina, kes asus 17. saj. elama Riiga Sarkofaagid Jõgeveste mausoleumis. Foto Jüri Kalvet et rohkem pole teda sellise ning tegutses Riia rae advo- tobeda aruande nõudmisega kaadina. koalitsioonisõjast. Ta juhatas vägesid lay de Tolly sugulasi on aga üle ilma ja tülitatud. Alates 3. eluaastast kas- Dreesteni, Kulmi ja Leipzigi lahingus. mõni isegi sama nimega. Tänasime ja sõitsime vana vatas teda sõjaväelasest tä- Kulmi lahingus üles näidatud vapruse Tagasitee kulges läbi Elva ja Tartu, koolimaja külastama. Esimest Anu vaipa näitamas. Foto Kalev Viiksaar dimees, kes pani ta juba kirja eest autasustati teda Georgi ordeni I kus peatusi ei teinud, sest püüdsime korda ehitati see 1820. a puust. Üks bergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus Novotroitski kürasiiri polku. Tegelikku järguga. Barclay de Tolly oli üks neljast jõuda Simunasse. Suur tänu vallava- laps ei tahtnud koolis käia ja pani tule praegu asub Kitzbergi muuseum. A. sõjaväeteenistust alustas ta 1776. a isikust, kes pälvis Georgi ordeni kõik litsusele sõidu rahalise toetuse eest otsa. Seejärel ehitati kivist maja. Mõni Kitzberg töötas kohtu abilisena, hiljem Pihkva karabinjeeripolgus juba vaht- järgud. Leipzigi lahingu järel tõsteti ta ja Kiikri bussijuhile ning reisikaaslas- lapsevanem arvas, et laps targemaks Abjas kihelkonna notarina, valdades meistri auastmes. 1783. a nimetati ta 22. detsembril 1813. aasta krahvi seisu- tele, kes pidasid vastu üsna väsitavale saaks, siis peab internaadis viibima. kirjutajana (sekretär tänap.) Viljandis Liivimaa diviisi ülema kindralmajor R. sesse. sõidule. Keegi ei virisenud ja kõik jäid Targemad ja usinamad jätkasid õpin- Põllumeeste Seltsi ökonomistina ning L von Patkuli adjutandiks. Ta paistis 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi rahule. Nägime siiski väga huvitatavat, guid Viljandis kihelkonnakoolis. Siin hiljem tegutses Riias ja Tartus. silma vapruse ja andekusega Vene-Tür- vallutamist, mille eest sai kindralfeld- mis rõõmustas nii nägemis- kui kuul- õppis ka Joh. Vares Barbarus – 1940. Mulgimaa tüübid saunikuist mõis- gi ja Vene-Rootsi sõdades. Napoleoni- marssali auastme. mismeelt. Järgmise reisini aasta pärast! a esimese nõuk. aegse valitsuse juht. nikeni on andnud ainest humoristlikele vastasest sõjast võttis osa juba 1806 ja 1815. a tegutses ta Prantsusmaal Istusime tsaariaegsetes koolipinkides külajuttudele. Küllap on tema juttudest 1807 aasta ning autasustati Georgi or- vene vägede ülemjuhatajana ning sai Jüri Kalvet ja giid rääkis kooli ajaloost väga huvi- tuntuimad “Punga-Mart ja Uba-Kaa- deni III järguga. Haavata saamise tõttu enne sõja lõppu 30. august 1815 vürsti pensionär, üks reisijuhtidest tavalt ja põhjalikult. Koolitoas ekspo- rel” ja “Rätsep Õhk ja tema õnneloos”. viibis pikaajalisel ravil (15 kuud) Me- tiitli. neeritakse Karksi valla koolide ajalugu Temast sai pärast kutseliste teatrite melis (Leedu). Kangelasliku käitumise Tervisehäirete tõttu lahkus sõjaväest 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. Väike-Maarja Põllumeeste Selts uuris Rastla külas peeti kõrvitsapäeva taluturu külastajate rahulolu Kõrvits kui väärtuslik aedvili meie kõrvitsalaternate töötoas ja kiikuda toidulaual, on sageli laual vaid jõulu- vastvalminud külakiigel. Väike-Maarja Põllumeest Seltsi ta- de aegu. Ometigi on palju erinevaid Kodukohvikus oli pakkumisel eri- luturul täitus 19. septembril Väike- võimalusi kasutada kõrvitsat igapäe- nevaid kõrvitsahoidiseid ja -küpsetisi. Maarja bussijaamas 10. tegevusaasta. vases menüüs. Väärtuslikule viljale Eriti head tagasisidet anti kõrvitsasu- Taluturg on põllumeeste seltsi üks tähelepanu pööramiseks korraldas pile ja -keeksile. Kogukonna elanikud kahest pakutavast kogukonnateenu- Maretaru-Uuetoa perenaine Kaire kauplesid koduleiva, mee ja aedvilja- sest, mis võimaldab kohalikel tootjatel Kislov oma taluhoovis kõrvitsapäeva. dega. Jagati hoidiste retsepte, kõrvit- turustada väga väikeste kuludega oma Välja oli kuulutatud kõrvitsakon- saseemneid ja infomaterjali kõrvitsa toodetud toitu ning tarbijatel osta värs- kurss, kus kaalult suurima kõrvitsa kasulikkusest. ket ja väärtuslikku lähikonnas toodetud kasvatajat ootas auhind Tallinna Loo- Tore oli tõdeda, et päev ei kujune- toitu. Enamus toitu pärineb 20 km maaialt – perepääse kõrvitsapeole nud ainult tähelepanu pööramiseks raadiusest. Väike-Maarja Põllumeeste 26.10.2019. Konkursi võitsid kõrvitsa- kõrvitsale vaid kujunes küla kogukon- Seltsi taluturule kui teenusele on omis- kasvatajad Natalja ja Uudo Porkunist, na ühistegevuseks. Külastajad leidsid tatud Põhja-Eesti kohaliku toidu mär- kes saatsid oma esindaja Sirje Tiimuse- aega nautida head muusikat, osaleda gis. Taluturul on avatud Põhja-Eesti ga konkursile 22,6 kg raskuse kõrvitsa. täringumängus, elada kaasa must- kohaliku toidu müügilett. Konkursile toodud kõrvitsad saadeti kunstniku trikkidele, tutvuda talu aja- Saamaks teada meie külastajate DPD kulleriga loomaaiale. looga ja degusteerida küpsetisi ning Väike-Maarja taluturul täitus kümme aastat. Foto Kristel Kitsing rahulolu senise tegevusega, ootusi ja Päeva sisustasid toredad muusikud hoidiseid. soove edaspidiseks, viisime juunis-au- letut, pigem rahul 2 ja rahulolematuid Laiema sortimendi puhul ostaksid Martin Müller ja Randman Tuulemäe. Positiivne tagasiside päevale annab gustis läbi küsitluse. ei olnud. Müüdava kauba sortimendiga küsitletud enam leiba ja leivatooteid Fantastiline oli spontaanne koosmusit- kindlust ühisürituste korraldamiseks ka Küsitlus oli koostatud selliselt, et oli rahul 12 vastanut, pigem rahul 22. – 7, metsaande, piima ja piimatooteid, seerimine Lembit Kopsoga. edaspidi. vastaja määratles esimesena ennast Taluturu eelistamise põhjusena vas- kala – 6. Uutest välja pakutud kauba- Elamusi pakkus mustkunstnikuna kas meie valla elaniku või külalisena. tas 25 inimest, et eelistavad kohalikku gruppidest eelistaks delikatesse ja kä- Rastla küla elanik Eduard Perenson. Kaire Kislov 35-st küsitlusele vastanuist oli külalisi toitu, nendest mahetoitu 14. Head tee- sitöö õllesid-siidreid 7 inimest. Osaleda sai Savi talu poolt läbi viidud Maretaru-Uuetoa perenaine 4. Järgnevalt soovisime teada, kui tihti nindust märkis 18 inimest, meeldivat Täname kõiki küsitluses osalenuid. taluturgu külastatakse. 12 vastanut kü- interjööri 14 ja sobivat asukohta ka 14. Loosiga saavad küsitlusele vastnuist lastab turgu keskmiselt korra nädalas, 25 inimest peavad oluliseks ostuga toe- taluturu kinkekoti järgmiste telefoni- vähemalt kaks korda kuus 9 ja harvemini tada kohalikke tootjaid. numbrite omanikud: 5349 8871, 5624 12 inimest. Lahtiolekuaegadega ollakse Kaubavalikust eelistati enim jahu ja 2302, 5340 5080. Kingid saab kätte ta- üldiselt rahul, kokku 6 inimesele need jahutooteid – 19, leiba ja leivatooteid luturult kuni 1. detsembrini. ei sobi. Küsimusele, kui turg oleks ava- – 17, köögivilju – 16, mune – 15, mett Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi ta- tud kolmapäevast laupäevani, saime ja meetooteid – 13, puuvilju – 12, mar- luturg Väike-Maarja bussijaamas Simu- 21 inimese pooldava vastuse. Samas ju, küpsetisi, taimi ja istikuid – 10. Ilma na mnt 11 on avatud reedeti ja laupäe- päevaliselt eelistas kokku 16 inimest soovitud kaubata on jäänud 17 vasta- viti kell 10.00-14.00. senisesid lahtioleku aegu – reedet ja nut, sellest üks kord – 9 ja korduvalt – 7. Kontaktid: tel +372 526 0283 (Kai laupäeva. Ka hommiku- ja õhtupoolse Enim mainiti leiba ja leivatooteid – 7, Tomingas – põllumeeste seltsi talutu- võimaliku lahtiolekuaja osas jagunesid mune – 6 ja piima – ja piimatooteid 2 ru toimkonna eestvedaja), e-post talu- arvamused peaaegu võrdselt – vasta- korral. 17 vastanut vastas hinnataseme [email protected]. valt 13 ja 10. Turule jõudmiseks kasutab kohta, et see ei oma ostude puhul nen- Toredad muusikud. Kõrvitsad võtsid omavahel mõõtu. 17 inimest isiklikku autot, 13 jalutab ja de jaoks tähtsust, 9 pidas hinnataset Kokkuvõtted küsitlusest tegi Foto Kaire Kislov Foto Kaire Kislov ainult 1 kasutab ühiskondlikku trans- samaks teiste poodidega, 7 soodsa- Sven Kesler porti. Teenindusega on rahul 29 küsit- maks ja ainult 4 vastanut kõrgemaks. Talutoidupäev tõi kokku Aastaid Kadriorus presi- Kotli maja uudised dendilossis töötanuna on pr laadalised ja hoidistajad Tšatšua suur arhitekt Kotli KOTLI MAJAS OLNUD: repärases korras hoida. tööde austaja ning kiitis väga 22. septembril toimus seitsmendat (ehk siis letšo moodi asi). 21. septembril algas 80-tunnine Aianduskoolitus toimub Kopli meie kaunist algkoolimaja. korda järjekordne talutoidupäev Retsept ja õpetus aianduskoolitus kõigile huvilistele. Ametikooli ESF programmi “Täis- *** koostöös Väike-Maarja seltsimaja ja Kõike panna just täpselt maitse jär- Esimesel töisel nädalavahetusel saime kasvanuhariduse edendamine ja Kotli Majas algas neljas ko- Põllumeeste seltsiga, mida viis läbi gi. Tomati ja sibula vahekord pooleks, teada ilu- ja viljapuude ning –põõsas- õppimisvõimaluste avardamine” gukonnapraktika-aasta. See- Rakvere teatri näitleja Margus Gros- lisa nelki, vürtsi, soola, pipart, suhk- te valimise, istutamise ja hooldamise raames ja kestab novembri alguseni. kord on praktikantideks esmakordselt nõi. rut. Tomat koori ära, siis ei jää tomati põhitõed ning tutvusime õpetaja Kaidi *** Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased. Kohal oli väga palju kauplejaid, nahkasid sisse (otstesse lõigata väike Laine juhendamisel ka Väike-Maarja 28. septembril, maal elamise päe- osad neist tulid otse Palamuse laadalt rist ja panna veidikeseks kuuma vette, talutoidu- ja sügislaadal pakutavate val, külastas meid imetlusväärne ja KOTLI MAJAS TULEMAS: ja ööbisid oma kaubikutes. Põllumees- nii saab paremini tomatilt naha kät- istikutega. karismaatiline protokolli- ja etiketias- Õpitubade sarjas „Kodumajandus- te selts pidas kohvikut ja korraldas kar- te). Oad keeda eraldi soolakamas vees õpetajate jälgedes“: tulinäituse. Teised aga said näitusele poolpehmeks ja lisa lõpu poole tomati Praktiline ja tulemuslik kodukoris- tuua omapärase vahva kujuga aed- ja segule. Keeda seni kaua, kui tomatist tus, 26. oktoobril kell 10 juurvilju. Samuti toimus seltsimajas tulnud vesi on ära aurustunud ja tekib Juhendab Helge Alt, Puhastuseks- sees hoidistekonkurss. Konkursile lae- veidi paksem konsistents. pert OÜ juhataja kus kokku 16 hoidist viielt tegijalt. Väl- AHHAA hoidise tiitli võitis Silvi Peale koolitust kohapeal puhastus- jas oli kümme magusat ja kuus soolast Aasumets, kes valmistas suvikõrvitsat tarvikute müük. hoidist. Osade hoidiste puhul oli kõva marineeritult köögiviljadega. Osalemiseks palun registreeri end rebimine, hääled olid väga tasavägised. Retsept: Suvikõrvits, porgand, pap- [email protected] või helistades Iga hoidise ees oli number, mitte tegi- rika, küüslauk, must pipar, sool, suhkur, tel 523 6582. Eelmise aasta koristus- ja nimi, et tulemused oleksid õiglased. äädikas, tomat. koolitusel osalemine ei ole selle koo- Võitjateks tulid järgmised hoidised: Kes soovib saab neid retsepte ise lituse puhul ei eelduseks ega takistu- Kõige parema magusa hoidise kodus järgi proovida ja anda oma hin- seks. võitjaks tuli Klarika Krutõh, kes val- nangu, kas on tõesti head. Osalustasu 7 €, pensionäridel ja mistas kreegimoosi paradiisiõunte ja Järgmisel aastal ootame rohkem ise- Aianduskursuslased hindavad õpetaja Kaidi Laine (paremalt teine) õpilastel 5 €, MTÜ Kotli Maja liikmetele Riia palsamiga. tegijaid kauplema, olgu see siis käsitöö juhendamisel laadal pakutavaid istikuid. Foto Kadri Kopso tasuta. Retsept või omatoodang. Loomulikult ka uusi Oktoobrikuu esimesel nädalavahe- jatundja Tiina Tšatšua – praegune EBS Koduste vastuvõttude korraldami- Valmistusaeg 1 tund = 1l moosi ja põnevaid hoidiseid konkursile. Koh- tusel süvenesime püsikute teemasse. turunduse ja kommunikatsiooni õppe- ne, 23. novembril kell 10 Vaja on: 800g kreeke, 1dl vett, 400- tumiseni järgmisel aastal! Lisaks kasutasime haruldast võimalust jõud, endine EV President Lennart Meri Juhendajad Aet Kala ja Triin Kalju- 500g paradiisiõunu, 0,5 dl Riia palsa- vaadata päris lähedalt Tallinna looma- kantselei protokolliülem. vee-O’Brock mit. Terje Kümnik aia haljastust ja saada teada, kuidas nii Kolmetunnine intensiivne loeng Saame teada, kuidas planeerida Õpetus suurt maa-ala mitmekesiselt ja atrak- „Etikett tööl ja kodus“ oli ühtviisi köi- toitlustust kodusel sünnipäeval, jõulu- 1. Loputa kreegid, lisa vesi ja keeda tiivselt haljastada ning aasta läbi suu- tev ja huvitav nii gümnaasiumiõpilas- õhtul, suguvõsa- või klassikokkutulekul keskmisel kuumusel kaane all umbes tele kui pensioniealistele. Käsitletud jt. Kuidas valida menüü ning kalkulee- 20 min, kuni kreegid on lõhki keenud, teemad hõlmasid nii kodust igapäeva- rida toidu- ja joogikoguseid, kuidas eemalda vaht. käitumist kui kõrgetasemelisi protokol- lauda katta, missuguseid nõusid valida 2. Lase keedisel veidi jahtuda ja aja lireegleid. jms. läbi sõela. Näiteks selgitas lektor mitme seiga, Osalustasu 7 €, pensionäridel ja 3. Puhasta paradiisiõunad (koori- mis ajakirjanduses EV Presidentidele õpilastel 5 €, MTÜ Kotli Maja liikmetele da ei ole vaja), lõika sektoriteks ja siis ette heidetud, taustu ja seda, mis aja- tasuta. tükkideks. Pane õunatükid potti ja kuu- kirjanikel teadmata või tähele pane- Õpitubade sarja „Kodumajandusõpetajate muta moos keemiseni. Lisa suhkur ja mata jäänud. Vahvad pildinäited Eestit jälgedes“ läbiviimist toetatakse kohaliku oma- keeda moosi umbes 15 min, kuni õuna- külastanud riigipeade ja ka meie oma algatuse programmist ja Väike-Maarja valla tükid on pehmed. tähtsate inimeste käitumisest ilmesta- poolt. 4. Tõsta pott pliidilt ja lisa Riia pal- sid sisukat juttu veelgi. sam ning pane purki. Ühiselt tõdeti, et elementaarne eti- Kadri Kopso Kõige parema soolase hoidise ketiõpe peaks algama juba lasteaias ja võitjaks tuli Terje Kümnik, kes esitas Tiina Tšatšua. Foto Kadri Kopso algkoolis. konkursile tomatimutsu türgi ubadega Kartulinäitus. Foto Marju Metsman Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Sügise ja uue õppeaasta algus Tarkus tuleb tasapisi Simuna koolis 21. septembril toimus maailmakoris- väiksemat rämpsu, mille hoolikad nä- tuspäev. 28 038 Eestis koristanud ini- pud kiiresti prügikotti toimetasid. Õl- mese hulgas andsid oma panuse ka lepurgid, klaasikillud, nööripusad, isegi Septembris loovutab suvi oma valit- 75 õpilast-õpetajat meie koolist. lömmis ämber oli selle grupi saagiks. suskepi sügisele, jättes meile mä- Selle aasta teemaks oli pisiprügi, Kõige vanemad õpilased korjas lestused kuumast päikesest, soojast mis oma sõnatu kohalolekuga meie prügi Vao bussipeatusest Liivaküla mereveest, rõkkavast linnulaulust ja ümbrust reostab. Alustades keskkon- peatuseni. Ja mida kõike seal leidus! lõhnavatest suvelilledest. Koolirah- nateemadega varakult, jõuame kesk- Kaasa võetud prügikott sai peagi täis. vas jätab kahjatsusega puhkuse ja konnateadliku inimese kasvatamisega Õnneks leidsime kraavist püksid, mis hakkab jälle õppimise ja töötegemi- soovitud tulemuseni. kiiresti täis topiti. Mõnekümne meetri se mõtteid mõlgutama. Kõige väiksemad said ülesandeks pärast leidsime t-särgi, oleks kauge- Sel sügisel on olnud väga põnev koguda prügi koolimaja seest ja ümbru- male läinud, leidnuksime vast botased jälgida, kuidas vahtraallee, mis Laek- sest. Kuigi lapsed on tublid ja kommi- ka. Kümnemeetrist mõõdulinti oli eri- vere poolt Simunasse tulijat alates paberit naljalt maha ei viska, kogunes ti tüütu kokku kerida ja kotti toppida. septembrist tervitab, oma puude võ- prügikottidesse siiski hulgake prahti. Noored olid päris pahased hoolimatu- radesse tasahilju hakkas värve lisama. 3.-5. klass varustasid end peitlite ja te inimeste peale, kes autoaknast sodi Septembri algul olid need arglikud lil- puuhaamritega ning suundusid Kiltsi välja loobivad. lakaspunased pintslitõmbed puude lat- rahvamaja ja bussipeatuse korrastami- Keskkonna hoidmine on meie kõigi vades. Pärast esimesi kergeid öökülmi sele. Rahvamajas oli usinatel haamri- kohustus. Oma elukeskkonda korras oleks nagu puuvõradesse laiguti oran- meestel toksimist küllaga, sest laudade hoides õpime maast madalast märka- žist värvipurgist värvi maha loksunud ja toolide alused olid vanast nätsust ma ja tegelema keskkonnaprobleemi- ja septembri lõpus leegitses puuderivi päris koledad. Bussipeatuses nopiti dega. Kindlasti leiavad lapsed pärast kirglikult nagu lõke jaaniöö mahedas üles kõik suitsukonid ning kommipa- maailmakoristuspäeva prügikasti ker- hämaruses. Ilmad on vahelduvad ja pä- berid. gemini üles ja prügi rändab selleks et- Sügise värvid. Foto Triinu Pohlak rast tinahalli vihmasajupäeva paistab 6.-7. klass suundus Vao bussipea- tenähtud kohta. päike säravsinises taevas. graafi ette, et endast ja sõpradest jääks ära ei korista. Hinnakem ja hoidkem tusesse ja sealt edasi kergliiklusteed Õhk on veel soe, kristallselge ja sü- mälestus kogu eluks ja veel tulevastele seda, mis meile tasuta kasutamiseks mööda Kiltsi. Esmapilgul puhas teeäär Aitäh, et hoolid! gisvärvid äärmiselt kirkad. Ahmin seda põlvedelegi vaadata. Pärastlõunal läk- tehtud ja arvestagem kõigiga kes kerg- osutus petlikuks. Leidus suuremat ja Merje Leemets ilu ja suvega hüvastijätu pillerkaari en- sid sportlased Rakverre kergejõustiku- liiklusteed kasutavad. dasse, et üle elada pimedad ja porised võistlustele. Septembrikuu algus on igale koolis sügispäevad. Septembri keskpaigas 17. septembril külastasid Kiisude käiva lapse vanemale üpriski pingeline toimetasid veel pääsukesed mu kodu- rühma ja 1. klassi õpilased KIKI projekti aeg. Ma olen juba üle kahekümne aas- hoovis ja samal ajal lendas üle maja „ Tagasi jääaega“ raames Jääaja keskust. ta seda koolialguse saginat päris hästi luigeparv. No ei saanudki aru kas on 18. septembril võtsid sama teekon- talunud ja isegi oodanud, aga seekord suvi või tuleb juba lumi. Üks on selge na ette 2. – 6. klassi õpilased. Loomli- läks kops üle maksa. Need õpikute – kevad see pole, sest õues sügistööde kult ei käinud lapsed seal üksinda vaid kaaned…. Koolidirektorina ju tean, tegemise lõpetab kella seitsme paiku ikka koos õpetajatega. mis üks õpik maksab ja korraliku ning pimedus. 19. septembri õhtupoolikul oli koo- säästliku inimesena tahan, et raamat Palun jõudu ja mõistust euroamet- limaja siginat saginat täis, sest seits- võimalikult kaua kestaks. Asjade hoid- nikele, et kui kellakeeramine ükskord mes klass pidas klassiõhtut. Meenutati mist olen õpetanud ja nõudnud ka oma lõpetataks, et meile jääks suveaeg. suvist jalgrattamatka, maitsti kaasa lastelt. Ja nüüd jagan oma muret, sest Võidakse ju rääkida, et vööndiaeg on võetud söögipoolist, tehti uueks õp- jagatud mure muutub paugupealt poo- tervisele parem, aga minu arvamine on, peaastaks ühiste ettevõtmiste plaane le väiksemaks. et tunnike valget aega pärast tööpäeva ning tunti ennast toredasti. Läksime pojaga õpikutele kilekaasi lõppu, ei tee küll kellelegi halba. 20. septembril osalesid jooksusõb- ostma. Selleks, et mitte kogu 7. klassi 1. septembril algas uus õppeaasta ja rad Rakkes toimunud Kihelkonnakoo- õpikutekoormat linna kaasa vedada, meie koolipere tähistas seda ebatradit- lide jooksukrossil. Tulemusi kajastas mõõtsin õpikud ära, kirjutasin mõõ- siooniliselt. Simuna kooli näoraamatu leht. dud üles (igaks juhuks kirjutasin üles Kuna seekord langes tarkusepäev 24. septembril käisid 7. – 9. klass ka eelmise aasta kaantele kribatud sa- pühapäevasele päevale, jätsime meie Jääaja keskuses. Selle sõiduga pandi ka lapärased numbrid ja tähed). Jõudsime oma kalli hingamisepäeva tegemised projektile punkt ja Simuna kooli lapsed kirjatarvete poodi. Küll seal valitses üks kus seda ja teist (eks hingatud sai ju on saanud teha ajarännaku jääajas. tohuvabohu. Lapsed, emad, õpikud, terve sooja ja pika suve), ja kogunesi- 27. septembril tegutsesid 8. – 9. kaaned. Kenad müüjaneiud üritasid Maailmakoristuspäev. Foto Merje Leemets me rahvamajja uut õppeaastat ja uusi klassi õpilased Väike-Maarja Värkstoas. küll kaasi mingi korra järgi ritta seada, koolilapsi tervitama. Aktus oli igati tra- 30. septembrist kuni 4. oktoobrini aga lapsevanemate poolt rebiti need ditsiooniline. Peeti kõnesid, lauldi lau- sai vaadata kooli sööklas näitust „Sü- varsti jälle üheks suureks segadikuks. Väike-Maarja Pasunakoor esines le, kingiti lilli ja 1. klassi õpilased said gise värvid“. Näituse tööd meisterdati Egas midagi, sain ka mõnel kaanel sa- oma elu tähtsaima raamatu – aabitsa. õpilaste, lasteaialaste ja nende vane- bast kinni ja sikutasin seda vahvasti Estonia Kontserdisaalis Tähtsad hetked jäädvustas õpetaja Trii- mate poolt sügisestest aiasaadustest. enda poole. Olin päris jahmunud, kui nu oma fotokaameraga. Taieste hulgas torkasid silma vahtra- kaanele kleebitud sildilt vaatas minu Laupäeval, 5.oktoobril esines Väike- ja arranžeerijat Tõnis Kõrvitsat tema 75 6. septembril võtsime ette teha lehtedest ussike, pihlamarja juustega paberile tehtud märkmetest vastu hoo- Maarja Pasunakoor Estonia Kontser- sünnipäeva puhul. sporti. Kehalise kasvatuse õpetaja kuu- rõõmus kõrvits ja palju teisi vahvaid pis mingi sootuks tundmatu kood. No disaalis Eesti Puhkpilliühingu aasta- Väike-Maarja Pasunakoori juhatasid lutas välja spordipäeva. Õpilased pa- tegelasi. ega ma ei pea selleks ometi mingi FBI kontserdil. Vallo Taar ja Taavi Taar. nid proovile oma sportlikud võimed ja Septembrikuu präänik oli kahtlema- agent olema, et õpikutele kaasi osta! Kontserdil osalesid muusikakollek- õpetajad olid kohtunikuametis. Kuna ta see, et valmis sai väga kaua oodatud Mõõdulindiga mõõtmise ja silma järgi tiivid üle Eesti. Muusikat esitati klassi- Vallo Taar esines vahelduvat pilvitust, päikese- kergliiklustee. Nüüd on lastel palju tur- arvestamise peale saime siiski enam kast rockini. Ühtlasi õnnitleti heliloojat paistet ja vihmahoogusid, ei saanud valisem oma kooliteed käia. Loodeta- vähem parajad kaaned lõpuks kätte. No kahjuks kõiki alasid pildistada. Lapsed vasti parandab see ka kohalike inimeste miks need õpikud ja töövihikud kõik nii trotsisid vapralt vihma, küll aga ei tei- liikumishajumusi, sest nüüd on võima- erineva suurusega peavad olema? nud seda fotoaparaat. Tema pildistas lik auto alla jäämist kartmata jalutada, Olin kohe kade oma vanemate pea- ainult katusealuseid ja vihmahoogu- sõita jalgratta või rulluiskudega. Väike le. Nemad ostsid ainult kahte sorti kaa- devahelisi spordialasid. Sel suvel sai piits on ka kahjuks selle prääniku juu- si, õpikutele ja vihikutele ning neid oli lõplikult valmis uus kaugushüppekast. res. Nimelt on mõned sõnakuulmatud isegi tolleaegses kehvas kaubavalikus Viimatimainitu ja hoovõturada asuvad poisiklutid, kes ratastega värskelt silu- saada. Õnneks ununevad halvad asjad nüüd katuse all, nii saavad Simuna lap- tud mulla kergliiklusteele paiskavad, kiiresti ja järgmise sügiseni pole nende sed kaugushüpet harjutada ka vihmas- rikkudes sellega ka tee serva külvatud kaantega muret. te ilmadega. muru. Teine mure on pealtnäha täies- Tegusat ja toredat sügist! 12. septembril pesti näod puhtaks, ti sõnakuulelike täiskasvanutega, kes pandi puhtad riided selga, seoti juuk- kergliiklusteel oma lemmikloomadega Kaja Põldmaa sed siledaks ja astuti kooli tulnud foto- jalutavad, kuid loomade väljaheiteid Simuna kooli direktor Pasunakoor Estonia kontserdisaalis. Foto Allan Alt Eakad pidasid pidu Rakkes

Rakke kultuurikeskuses oli oktoob- sikalise tervitusega oli päeva külaliseks ri esimene keskpäev siginat-saginat Anne Velli, kes juba viimased 25 aastat täis. Kogunesid eakamad prouad ja tegutseb omanimelises nukuteatris. härrad, et tähistada ühiselt rahvusva- Kõlasid tuttavad laulud, tema enda helist eakate päeva. poolt populaarseks lauldud „Sinine Tervitus vallavanemalt olid humoo- lina“ ja kõigiga koos sai lauldud üks rikalt läbipõiminud laste arusaamadest vahva Konnalaul. vanadusest. Tee- ja kringlilaua taga juttu vestes Järgmisena sai sõna Pille Soon, kes möödus aeg kiiresti. tutvustas ortopeedilisi abivahendeid ja jagas voldikuid selgitava infoga. Muu- Rene Põllumaa Fotol Anne Velli. Foto Rene Põllumaa 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. Õpetajate päeval tõsteti aupaistesse parimatest parimad

3. oktoobril kogunesid valla koolide Tiina Larionov. Simuna Kool. Lää- likeskkonnale. Koolielu hingena on ta haridustöötajad Väike-Maarja selt- ne-Viru klassijuhataja nominent. juhiks projektidele, loomelaagritele ja simajja tähistama õpetajate päeva. Klassijuhataja Tiina Larionov on sügava sisuga Kiltsi koolile. Tänati ja tunnustati 2019. aasta tubli- loonud oma klassi lastest ühtse pere, maid – Väike-Maarja valla aasta õpe- kes oskavad üksteist märgata ja arves- Ann Laurand. Kiltsi Põhikool. Lää- taja nimetuse nominente ja laureaa- tada sellega, et iga inimene on erinev ne-Viru noor õpetaja nominent. te. Kokkutulnuid tervitasid ja ütlesid ja ainulaadne. Aktiivse eestvedajana Ann on I klassi õpetaja, õpilased tänusõnu vallavanem Indrek Kesküla korraldab ta õppeaasta jooksul mit- armastavad teda ja on uhked, et neil ja Väike-Maarja muuseumi juhataja meid matkasid ja ekskursioone. Tema on nii noor ja tore õpetaja. Ta panus- Edgar Tammus. õpilased on aastaid edukalt osalenud tab klassis üksmeelele, arusaamisele „Head õpetajad. Te ise märkate oma olümpiaadidel ja etluskonkurssidel. ja sõbralikkusele, pöörates tähelepanu kolleegide panust koolis, seda märka- igaühele ja motiveerides igaüht pingu- vad ka õpilased ja lapsevanemad,“ rõ- Liivika Harjo. Simuna Kool. Lää- tama. Ta sobib väga õpilaste hulka, is- hutas Tammus üritust sisse juhatades. ne-Viru klassiõpetaja nominent. tudes koos nendega põrandal patjadel, „Kindlasti on raske öelda, kes on hea Liivika Harjo on äärmiselt kohuse- loeb koos raamatut ja arutleb erineva- ja kes on veel parem ja kes on parim, tundlik, koostööaldis ja uuendusmeel- tel teemadel. Ann osaleb noorsootöö kuid tänasel tunnustamisel kutsume ne õpetaja, keda lapsed armastavad ja rahvusvahelistes projektides ning tema lava ette need õpetajad ja haridusvald- lapsevanemad austavad. Põhjalikult et- hobiks on noorsootöö. konnas kaasalööjad, kes on koolis just tevalmitatud ainetundide kõrval jagub sellel aastal kolleegide, õpilaste või ka Liivikat ka mujale – robootikaringi, et- Kaja Sarapuu. Väike-Maarja Güm- Tunnustatavatele kingiti Väike-Maarja valla meeneks lastevanemate lugupidamise pälvinud tevõtlusprojektidesse, loodusradadele. naasium. Lääne-Viru elutöö nomi- valitud Kaarli talu „Tänuleib“. Foto Kristel Kitsing ja oma töös väljapaistvaid tulemusi Läbi mitmete ettevõtmiste panustab ta nent. saavutanud ning kes olid esitatud Lää- nii õpilaste, nende vanemate kui kogu kooli laulma ja muusikat armastama. duste all kannatajatele riideid kui ka Õpetaja on ühiskonna alustala. Kui ne-Virumaa Aasta õpetajate tiitlitele vallarahva tarkusesse. Oma kogemuse ja pühendumisega õpetajatele tantsukava. klassiõpetaja on kõik oma õpilased 2019. hoiab ta õpikeskkonna loomingulisena õpetanud kirjutama, lugema ja arvuta- Tiiu Valk. Väike-Maarja Gümnaa- ning on rõõmsameelne kaasalööja igas Siret Stoltsen. Kiltsi Põhikool. ma, siis see on tulemus. Tavaliselt me Riina Põldmaa. Väike-Maarja sium. Lääne-Viru klassiõpetaja nomi- tegevuses. Põhjaliku ja tööka õpetaja- Lääne-Viru põhikooli aineõpetaja ei mõtle, et tublide arstide, poliitikute, Gümnaasiumi õpetaja. Lääne-Viru nent. na soovib ta, et õpilased arvestaksid nominent. lauljate teed on sillutanud nende esi- 2019 gümnaasiumi õpetaja laureaat. Õpetaja, kes on töötanud klassiõpe- teiste vajadusega, hooliksid üksteisest Siret Stoltsen on Kiltsi Põhikooli mene õpetaja. Tõsi, klassiõpetajad ei Riina Põldmaa on õpetaja, kes in- tajana nelikümmend aastat ja oskab ja ümbritsevast. keelekümbluse ja vene keele õpetaja. ole „pildil“ eksami- ja olümpiaadide tu- nustab õpilasi oma pedagoogilise sar- õpilastest ning õpetamisest ikka veel Ta on esimeseks lüliks varjupaigataot- lemustega, sageli jäävad nad seetõttu mi ja õpihimuga. Tema õpetamisviisid vaimustunud olla. Tiiu professionaal- Leelo Ambos. Rakke Kool. Lääne- lejate perede lastele koolis. Oma koge- märkamatuks. Kuid vundamendi laob peegeldavad muutunud õpikäsitust nii sus avaldub eelkõige selles, et tema Viru põhikooli aineõpetaja nominent. muse ja õpitud meetoditega suudab ta ju ikkagi esimene õpetaja ja seda on Leelo on alati olemas, kui abi vaja lapsi võõrasse õppekeskkonda lõimi- Kaja meie koolis teinud kakskümmend on – eriti arvutialaselt. Ta oskab väga da. Siret on põhjalik, korrektne, kohu- viis aastat. Ta on aidanud kaasa iga õp- hästi seoseid luua ning eriti on seda setundlik ning õpilaste huve arvestav pija arengule sõna otseses mõttes.

Tiina Etti. Väike-Maarja lasteaed. Lääne-Viru elutöö nominent. Rõõmus ja rahulik lasteaiaõpetaja Tiina Etti on lasteaiaõpetajana tööta- nud juba 1985. aastast. Tema põhimõt- teks on, et õppimine on edukas, kui laps usub oma võimetesse ja ülesanne- tega toimetulekusse. Tiina on inimene, kes märkab, tunnustab ja innustab lap- si, lapsevanemaid ja kolleege.

Hillar Kasu. Simuna kool. Lääne- Viru elutöö nominent. Hillar Kasu on töötanud Simuna noorte korvpallitreenerina terve oma elu. Viimased 21 aastat on ta olnud Simuna Spordihoone juhataja ja korv- pallitreener. Võimla, korvpall ja noored – need on tema elu kolm tugisammast. Lääne-Viru 2019 gümnaasiumi õpetaja laureaat Teaduslikku meelelahutust jagas Psühhobuss. Foto Kristel Kitsing Tänu temale on kasvanud oluliselt ko- Riina Põldmaa torti lahti lõikamas. Foto Kristel Kitsing näha robootika lõimimisel ainetundi- õpetaja, kes on pälvinud nii õpilaste, gukonna ühtsustunne, sest korvpall õpetamisel kui ka füüsilise õpikesk- õpilastel on väga head õpioskused. desse. Mis peamine – lahendused süs- lastevanemate kui ka kolleegide lugu- on meeskonnamäng ja kõik kes Simu- konna loomisel. Riina on eeskujuks Tema käe alt tulnud õpilastel on see- teemi toimimiseks laseb Leelo õpilas- pidamise. na võimlas palli patsutanud, tunnevad oma tasakaalukuse, loomingulisuse ja tõttu ka järgmistes kooliastmetes õppi- tel ise välja mõelda. end meeskonnaliikmetena. tahtekindlusega. Tal on pedagoogilist mine tulemuslik. Ta on õpetaja, kes os- Merje Leemets. Kiltsi põhikooli di- vaistu iga õppija suunamiseks ja toe- kab õppimise selgeks ja rõõmsaks teha. Birgit Mets. Rakke kool. Lääne-Vi- rektor. Lääne-Viru õppeasutuse juhi Aino Saaremäel. Kiltsi Põhikool. tamiseks. ru noor õpetaja nominent. nominent. Lääne-Viru elutöö nominent. Eda Erras. Väike-Maarja Gümnaa- Birgit liitus Rakke kooliga eelmisel Merje Leemets on üheteistkümne Aino Saaremäel oli elupõline Kiltsi Rakke Lubjatehas Nordkalk. Lää- sium. Lääne-Viru põhikooli aineõpe- õppeaastal. Hea ja avatud suhtlejana koolijuhiaastaga loonud Kiltsi mõisa- kooli vene keele õpetaja. Oma südam- ne-Viru hariduse sõber laureaat. taja nominent. kohanes ta kooliperega väga kiiresti. koolis lastesõbraliku ja väärtuspõhise liku ja muheda olekuga oskas ta lahen- Rakke kool on lubjatehasega koos- Eda Erras on kunstnikuhingega õpe- Sotsiaalpedagoogina on ta leidnud koolikeskkonna. Merje Leemets väär- dada keerukaid probleeme ja inimeste tööd teinud viimased viis aastat. Koolil taja, kes oskab kõik õpilased kunstius- suurepärase kontakti õpilaste ja lap- tustab arengu- ja õppimisvõimelist omavahelisi arusaamatusi. Veel kõrges ja Nordkalkil on välja töötatud õppe- ku pöörata. Õpilaste sõnul on õpetaja sevanematega ning tänu tema tublile kollektiivi, oluline on eri rahvustest eas panustas Aino kooliellu raamatu- kavast lähtuv koostööprojekt, et toeta- Eda väga hea. Ta juhendab igal õppe- tööle on langenud põhjuseta puudu- õpilaskonna areng. Talle on oluline koguhoidjana. da koolis õpitut praktilise tegevusega. aastal mõnda loovtööd, milles on vaja miste arv. Abivalmi ja toimeka inime- õpilaste ja töötajate rahulolu, mis on Igakuised erinevad ainetunnid tekita- keskenduda analüüsimisele ja enese- sena suudab ta organiseerida nii puu- eelduseks heale õpitulemusele ja koo- vad õpilastes aktiivset huvi erinevate väljendamise oskustele. Eda Erras on tootmisprotsesside vastu, arendavad väärt kolleeg ja õpetaja. loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pä- Palju õnne, Ilme Sein! devust, õpi- ja ettevõtlikkuspädevust, Tuuli Saksa. Väike-Maarja Güm- kultuuri- ja väärtuspädevust. Nordkalk naasium. Lääne-Viru põhikooli aine- Tants oma olemuses on eelkõige koos olemine ühes aegruumis ja kohtu- on lubanud toetada ja kindlustada töö- õpetaja nominent. mine teistega, kes võivad olla minuga sarnased, aga minust ka erineda. kohaga õpilasi, kes lähevad õppima üli- Tuuli Saksa on õpetaja, kes teeb Ma kohtun tantsupõrandal Teisega, aga selles paigas, turvalises ruumis, kooli keemiat. oma tööd südamega, aidates lapsi ka oleme võrdsed. Just selle ühise tunde, jagamise ja ühtsuse kogemise teistest koolidest ning ta teeb seda ning millegi seletamatu ja sõnadesse parandamatu pärast minnakse ka Liisu Tähe. Kiltsi Põhikool. Lääne- lihtsalt nii sama, oma vaba aja arvelt. öö läbi kestvatele tantsuõhtutele (Iiris Viirpalu). Viru klassijuhataja nominent. Tuuli on õpilasega kannatlik ja läheneb Liisu Tähe on klassijuhatajana saa- õpilasele individuaalselt. Ta rakendab Tants on hinge peidetud keel…. vutanud õpilaste usalduse ja austuse. õpetamisviise, mis loovad keskkonna, Aitäh Ilme, et oled läbi paljude aastate osanud selle keele nii palju- Oma isikliku eeskujuga on ta näidanud kus õpilased saavad aine selgeks ja ta- des tantsijates helisema panna! tervisliku ja sportliku eluviisi tähtsust havad õppida. ja vajadust noorte vaimsele ja füüsili- Palju õnne, tugevat tervist sinu elu tähtsal sünnipäeval! sele tervisele ning õpitulemusele. Ta Eve Põldmaa. Kiltis põhikool. Lää- Maie Orav, endised tantsijad, kaugete aegade tagused kaastant- on hinnatud õpetaja, kes märkab ja ne-Viru põhikooli aineõpetaja nomi- sijad, Heli Komp toetab õpilasi nende valikutes ja suu- nent. nab eelkõige õpilasi õpinguid jätkama. Eve Põldmaa on Kiltsi Põhikooli Fotol Ilme Sein. Foto erakogu muusikaõpetaja, kes on pannud terve Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Maal elamise päev kinnitas Miks on Väike-Maarja vallas hea elada? elanike rahulolu Nimi: Janar Rückenberg väga erinevatele valdkondadele sirgu- Vanus: 39 (novembris saan 40) nud säravaid inimesi. Järelikult eksistee- Amet: õpetaja Rakke koolis rib meie piirkonnas mingi sõnul seleta- 28. septembril toimus esimene üle- Elukoht: Rakke matu tegurite kompleks, mis soodustab eestimaaline Maal Elamise Päev. Kui kaua oled Väike-Maarja vallas ja toetab põhjalikku eneseteostust. Ettevõtmises osales kokku 36 valda, elanud? Väike-Maarja valda kuuluvas Kolmandaks tõstaksin esile huvi- sealhulgas ka Väike-Maarja vald. Oo- Rakkes olen elanud terve elu. tegevuse võimaluste mitmekesisuse. tasime külla nii maaelust huvitatud Kuna ametliku haldusterritoriaalse Meie vallas pakutakse väga häid võima- linnainimesi kui ka vallakodanikke, määratluse alusel olen valdava oma lusi neile, kes soovivad vabal ajal en- kellele tutvustada meie vallas elu-olu elust toimetanud Rakke valla tingimus- nast oma meelishuvidel teostada. See ja näidata, miks on just Väike-Maarja valla inimesi, kes kasutasid võimalust, tes, siis käib minu jutt nii tänase olu- kehtib alates noorte sportimisest kuni vallas hea elada. et sellel päeval külastada valla asutusi, Janar Rückenberg. Foto erakogu korra, kui eelneva, Rakke valla ajastu eakate tantsuringideni välja. Seejuu- Avatud olid Väike-Maarja lasteaed, kuhu muidu sisse ei astu. kohta. Esimese asjana tooksin välja tõsi- res on meil palju kohalikke eeskujusid, gümnaasium (sh värkstuba), algkool, Päev oli edukas seetõttu, et Väike- Fred Jüssi on tabavalt öelnud: “Õnn asja, et kui sa oled tegija, ükskõik, mis alustades Georg Lurichist, lõpetades mudelihall, seltsimaja, taluturg, OÜ Maarja lasteaed sai ühe lasteaialapse on see, mida kunagi ei ole, aga mis ametis ja valdkonnas, siis sind toeta- vallavanema enda ja teiste vabariigi ta- Ebavere Graanul, tervisekeskus, spordi- võrra rikkamaks ja sündis ka koostöö ühel päeval sulle selja keerab!” See takse, nii mulle vähemalt tundub. Olgu semel tõsiste sportlastega. Vali ainult keskus, muuseum, muusikakool, noor- valla mahekanade kasvataja OÜ Äntu tähendab seda, et inimolendil on vei- selleks toetuseks mis iganes, ajutine hobi välja ja hakka aga tegelema! tekeskus ja raamatukogu. Mõisa ja Väike-Maarja taluturu vahel – der harjumus hakata häid asju (väga projektipõhine finantsabi omavalitsu- Neljandaks meeldib mulle tajuda, et Huvilisi tuli kokku nii linnast, sh nüüdsest on mahekanamunad müügil kiiresti) iseenesest mõistetavaks pida- selt või lihtsalt moraalne tugi mõistmi- siin (meie vallas) väärtustatakse koha- telenägu Urmas Vaino ja maalt erine- Väike-Maarja taluturul. ma ja alles siis, kui meil neid asju enam se näol. Kui sul on ideid ja tahad teha, likku minevikupärandit. vatest Eestimaa paikadest, kui ka oma ei ole, hakkame mõistma, millest ilma siis kätt keegi ette ei pane! Viiendaks, ei ole igas vallas mitut oleme jäänud. Sellest kummalisest kal- Teise meie valla väärtuse sõnastasin hooldekodu ja muusikakooli. Meil on duvusest tulenevalt on meil kõigil aeg- juba oma ballaadis: “Pandivere, siit neli üldhariduskooli, kohalik loomaklii- ajalt kasulik mõtiskleda, et ehkki nõnda saab sirguda…”. Pean siinkohal silmas nik, kaks väärikat kirikut, korralik pere- palju on meie ümber halba, aga kas seda, et meie kants üldiselt ning tänane arstikeskus, toimiv sotsiaalteenuste süs- ainult, äkki on ka midagi head? Head, Väike-Maarja vald oma külade ja alevi- teem, hea ühistranspordiühendus, korra- mida oleme hakanud märkamatult ise- kega on aastasadu olnud silmapaistvalt lik haridusvõrk, arenenud ettevõtlus jne. enesest mõistetavaks pidama. viljaka vaimsusega piirkond. Räägime Kuuendaks, on privileeg elada loo- Miks on Väike-Maarja vallas hea poliitikast, spordist, kirjandusest või duslikult väga kaunis kohas ja seda elada? muusikast jne – siinsetelt aladelt on meie valla looduslik keskkond igati on.

praegused isetegevuslased ja sportla- Miks on Väike-Maarja vallas hea elada? sed!). Hea lihtne, siis polnud ju ei in- ternetti ega Facebooki, kuid vaba aega Nimi: Kalju oli vast rohkem kui praegu. Kui keegi Vanus: 55 end just peedi- või kapsapõllul puru- Amet: keskastme juht rikkaks teha ei tahtnud. Aga talvel seda Foto Kristel Kitsing Elukoht: Väike-Maarja ju teha ei saanud. Isiklikult mind aitas Kaua Väike-Maarja vallas ela- Väike-Maarjasse paikseks jääda ka koo- nud? 32 aastat rilaulu nautimise võimalus kohalikus Miks on Väike-Maarja vallas hea kooris. Paraku nüüdseks on see, pikka elada? Miks oled valinud just selle aega tegutsenud ja palju tunnustust valla oma elukohaks? saanud koor hingusele läinud. Aga selle punktiga läheb jutt juba Ehk ainus, mis toona puudu jäi, oli pikemaks. Kalju Erras. Foto Kristel Kitsing korralik transpordiühendus (oma auto Ei vaatle seda niivõrd sellest vaate- otsa, sest 30 aastat tagasi tuldi maa- oli pigem haruldus, kui igamehe-või- vinklist, miks siin juba elaval inimesel le hoopis teistel põhjustel. Kindlasti malus). Seetõttu ehk kinno-teatrisse on siin hea elada – seda teame me üld- oluline põhjus oli nn suunamine, mis saamiseks tuli veidi orgunnida. Ja kau- juhul nagunii. Ja need, kes siit parema tõi värske kõrgkooli lõpetanu maale ja banduskeskusi (nagu praegused) siis ju elu otsingutel ära lähevad, loodetavasti kinnistas ta sinna vähemasti kolmeks polnud. Ja kui olekski, poleks seal mi- tulevad ka tagasi, siis juba elukogemu- aastaks. Selle ajaga harjusid pikapeale dagi müügil olnud. Vast kõige raskem se võrra rikkamatena. Siin on meie teha ära esmapilgul vastuvõetamatu elustii- oli toona sõpradest-sugulastest kau- see, kuivõrd mugavaks me suudame li ja keskkonnaga. Ning võisid tekkida gemal olek. Ajapikku harjus ka sellega, elu maakohas teha, et inimestel oleks peresuhted ja lapsedki. Siis oli juba sest nende külastussagedus tegelikult soov siin elada ja ehk ka kunagi, pärast raskem tagasi linna liikuda. Teiseks koguni tõusis. Foto Kristel Kitsing õpinguid või elu keerdkäike, ikka taga- polnud väheoluline poolmuidu saadud Siinkohal toonaseid ja praeguseid si tulla. Jätkuks neil siis siin ka tööd ja elamine korteri või hiljem isegi maja tõmbeteemasid kokku võttes jääb kind- Maale elamise päeval sai selgeks, miks on Väike-Maarja vallas hea elada: tegevust! Ja meil endil oidu neid enese- näol. Kolmandaks ankruks sai toona ka laks kaotajaks tänapäev. Kui inimene • meil on kõik esmavajalik valla keskuse läheduses, vald areneb pidevalt; otsingute eest mitte kritiseerida! jõukam elu maal. Väike-Maarja kolhoo- ikka püstihull vaikse ja rohelise elustiili • lastel on turvaline kooli- ja lasteaiatee; Vaataksin päevateemat kui hüüdlau- sis kohe kindlasti. Mäletan hästi aegu, järgi ei ole, siis millegi muuga meelitada • liiklus on rahulik ja tipptunni ummikuid ei ole; set: „Maale elama!“. Oleksin siinkohal kui linnas sai talongide eest vaid kõige on paganama keeruline. Õnneks on aga • suurepärane õpikeskkond ning mitmekülgse huvitegevus võimalused; humaanne teiste maakohtade suhtes hädavajalikumat, kuid kolhoosnik elas neidki, kes sellest lugu pidada oskavad ja • meil on privaatsus, igapäevane vahetu kokkupuude loodusega, võimalus te- ja ei hakkaks sealseid elanikke meile külluslikku (toonaste mõõdupuude jär- mida aeg edasi, seda enam. Ja loodeta- geleda hobidega; üle tulema meelitama. Ka need maa- gi) elu. Saatis veel vaestele linna-sugu- vasti kaugtöö ja kaugemal tööl käimine, • kasutades rongiliiklust on „suurlinnatuled“ kõigest 60 minuti kaugusel; kohad peavad ju kestma jääma. Suurim lastele liinibussiga piima, lihakraamist kas siis oma või ühiskondliku transpordi- • tugev kogukonna tugi. Maal elab veel inimesi, kes ei soovi ilmtingimata olla väljakutse on inimeste linnast maale rääkimata. Neljandaks olid palgadki ga, muutuvad aina tavapärasemaks. „naabrist parem“. (tagasi)meelitamine. Eeskätt ikka pea- ikka maamehe poole kaldu. Seega – maal elada pole kindlasti linnast. Rakvere – sugused linnad ka Viiendaks. Kohalik kultuuritegemine halvem kui linnas, kuid kuidas kedagi Signe Sabas poolenisti maasool ju. oli vähemasti sama aktiivne kui prae- ühest keskkonnast teise meelitada, sel- arendusnõunik Siinkohal saavad aga head tarkused gu, kui mitte enamgi (vabandagu mind les on küsimus.

käima, siis sealt tekkisid esimesed Kui tütar sai 3-aastaseks, sündis meie maal elamine on väga raske. Kui oled Miks on maal hea elada? sõbrad ja tuttavad. Ootamatult sain teine laps – poeg. See aeg kui ma olin ise piisavalt aktiivne, otsid võimalusi ka tööd juhiabina, mis oli minu jaoks temaga kodune, toimusid tööl muu- ja väljundeid, siis on maal väga mõ- Nimi: Terje Kümnik ema tallu. Kuna maja on abikaasale pä- väga oluline samm. See juhtus kohe datused ja minu koht koondati. Ma ei nus elada ja tööd leiab samuti. Meil on Vanus: 40 randatud, siis otsustasime sellesse ha- päris alguses, kui maale kolisime. Ma kaotanud lootust ja olin avatud igasu- mitmeid koole, spordihoone, lasteaiad, Amet: Väike-Maarja seltsimaja ju- kata investeerima ja loobusime kallist ei uskunud, et nii kiiresti tööd leian. gustele pakkumistele. Töötasin Eesti muusikakool. Meil toimub mitmeid eri- hataja maja või korteri laenust. Üheks Postis 1,5 aastat ja võtsin peagi nevaid üritusi, tegutsevad rahvatantsu- Elukoht: Uuemõisa küla maale elama asumise tõukeks oli vastu väljakutse Väike-Maarja ringid, õpetatakse idamaiseid tantse. Kui kaua oled Väike-Maarja vallas ka see, et meil oli võimalik laps seltsimaja juhatajana. Kultuurielu Meil on oma näitering, näitame kõiki elanud? 5 aastat panna kohalikku Väike-Maarja korraldades olen ma äärmiselt õn- eesti filme, kutsume teatreid külla jne. Kuidas Sa Väike-Maarjasse elama lasteaeda. nelik, sest saan suhelda inimeste- Meil on tegutsev naisselts, eakatele sattusid? Kuidas see otsus sündis? Tuli ga, teha seda mis mulle meeldib toimub mitmeid üritusi ja on oma klu- Olen pärit Saaremaalt, Leisi vallast see kergelt? ja ennast igakülgselt täiendada. bi, samuti leiab iga laps endale sobiva ning Saaremaaga on mul endiselt tugev Ma ei saaks öelda, et maale Tänu sellele ametile olen leidnud huviala. Lastel on maal väga turvaline side, kuna seal elavad mu ema, õed, kolimine oli minu jaoks kerge. veelgi rohkem uusi tuttavaid ja üles kasvada. Suvel vaatan, kuidas mu vend ja sõbrad. Peale keskkooli lõppu Tallinnasse jäid maha kõik mi- häid sõpru oma kõrvale. Hakkasin lapsed ärgates ööriietes ja paljajalu läksin ma Tallinnasse õppima. Pealin- nu-meie sõbrad, kõik oli käe-jala käima rahvatantsus, astusin ka välja jooksevad, talvel kelgutavad ja nas elasin pea 15 aastat, kuni sain tut- juures. Maale kolides ei tundnud naiskodukaitsesse. Saan olla pii- lumememme ehitavad, sügisel vihma tavaks oma abikaasaga. Kui meil sün- ma kedagi peale abikaasa pere. savalt aktiivne. käes jooksevad ja poriloikudes hüppa- dis esimene laps – tütar, siis hakkasime Igatsesin alguses väga Tallinnas Sageli arvatakse, et maal on vad. Meie vald on vaimu ja väega ning vaikselt mõtlema oma elamise peale. veedetud aegu ja oma sõpru, kui- keeruline tööd leida ja hakkama meil on väga kokkuhoidev kogukond. Abikaasa tegi ettepaneku kolida tema gi vahel see suurlinna elu oli väga saada. Kuidas Sulle tundub? Meie vald areneb jõudsalt ja siin on sünnikohta ehk Uuemõisa külla, vana- väsitav. Kui tütar hakkas lasteaias Terje pere. Foto erakogu On müüt, et maal ei ole tööd ja mõnus elada. 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. Ain Eenmaa moto: Riho Lahi 115. sünniaastapäev

üks heategu päevas Eesti õpetaja, kirjanik, kirja- ja eks- mis mees sellest poisist kasvas. liibrisekunstnik ning karikaturist Noortel on sellest raamatust mõn- Kauaaegse kirikuõpetaja Ain Een- Riho Lahi alias Kihva Värdi sündis dagi kõrva taha panna. Samas on see maa sünnist möödub 17. oktoobril 27. oktoobril 1904. aastal Virumaal lugu meie eelmise sajandi kultuuri- 110 aastat. Simuna kandi inimesed Palmse vallas Võhma külas. Tema loost. Noorsoojutud ilmusid kogumi- mäletavad lahke meelega kirikuõpe- viimased eluaastad möödusid tütar kus “Taadi piip”. tajat väga hästi. Ta oskas teha kiri- Külli pere juures Rakkes. Ta on mae- Riho Lahi eestvõttel loodi Eesti NSV kutee tasaseks ja lävepaku kergemi- tud Ao kalmistule. Ajakirjanike Liidu Tartu satiirisektsioon. ni ületatavaks. Teda meenutatakse Pärast Rakvere Õpetajate Seminari 1985. aastal külastas Riho Lahi tol- suure lugupidamise ja tänutundega. lõpetamist töötas Riho Lahi õpetajana laste raamatusõprade kutsel Rakket, Rita Puidet kirjutas viis aastat tagasi mitmetes Virumaa koolides. Seejärel mille kohta ta ilmutas artikli “Kihva ajalehes Eesti Kirik, et Ain Eenmaa elas oli ta ajalehe “Edasi” kunstnik ja kir- Värdi Rakkes”, ajalehes “Punane Täht”. pika elu ja lahkus igavikku üsna hiljuti. janduslik kaastööline. Tema sulest on Ta oli Rakkega seotud kui koolile, raa- Ometi pole tema kaasaegsetelt võima- ilmunud üle 800 veste ja följetoni. Osa matukogule ja elanikele eksliibriste Rakke raamatukogu eksliibris. lik Eenmaa kohta küsida, ainult noore- neist on avaldatud kogumikes “Kihva tegija ning Rakke kultuuriprobleemide Foto Kristel Kitsing matelt ametivendadelt. Värdi kiusujutud”, “KV tegutseb”, “Kihva tõstataja ajakirjanduses. Põhimõte kogu eluks Värdi läheb objektile” ja “Ühepajatoit Rakke Hariduse Seltsi liikmed süü- tust saab vaadata igal kolmapäeval Sündis Ain Eenmaa (Aleksander Rakvere moodi”. Lastele on mõeldud tavad 27. oktoobril mälestusküünlad kella 11.00 kuni 15.00, teistel aegadel Eberling) 17. oktoobril 1909 Tartus autobiograafiline jutukogu “Värdi”. Iga tema kalmul. kokkuleppel. raudteeametniku Aleksander ja Marie noor lugeja, kes on läbi lugenud selle Rakke muuseumis avatakse samal Eberlingi peres, kuid elas noorpõlves raamatu, tahab teada, mis edasi sai ja päeval tema eksliibristest näitus. Näi- Aime Kinnep Valgas, kus sai alghariduse (1919–1925) Ain Eenmaa. Foto erakogu ja lõpetas 1931 Valga Poeglaste Güm- Ain Eenmaa tegi oma viimased ek- naasiumi. Kooli kõrvalt oli ta aktiivne samid, nüüd juba kiriku kõrgkoolis, ja Reet Maadla mälestuseks valmis pink skaudiliikumises. ordineeriti 15. detsembril 1955 õpeta- Sellest ajast jäi teda kogu eluks saat- jaks ning määrati teenima Häädemees- Kolm aastat tagasi sündinud mõte, ma põhimõte: tee iga päev üks heate- te, Tahkuranna ja Treimani kogudust. teha Reeda mälestuseks pink, sai gu. Isiklik areng ja kristlikud väärtused Teenimise kõrvalt algas lõputu ehita- nüüd, tema kuuekümne viiendal sün- olid esikohal ka tema tegevuses Noorte mine: tema eestvõttel remonditi põhja- niaastapäeval teoks. Meeste Kristlikus Ühingus. Skaudilaag- likult Häädemeeste kiriku torni. 1996. aastal kutsus Reet kohalikud rites pidas ta esimesed jumalateenis- Edasi tuli 1964. aastal kümneks aktiivsed naised kokku Simuna rah- tused. Unistus kirikuõpetajaks saada aastaks Juuru, kus samal aastal oli tu- vamajja, et taasasutada Simuna nais- oli tal juba lapsepõlves, kui kirikust tul- lekahjus hävinud kiriku tornikiiver, mis selts. Reet jõudis meile teejuhiks olla nuna toolile ronis ja vanematele jutlust taastati aastaga. Hea suhtlejana oli Ain kakskümmend aastat. Tänuks nende ütles, endal isa pintsak seljas. Eenmaal õnnestunud hankida raud- toredate koostegutsemise aastate eest, Köster ja kooliõpetaja mast ja nii sai Juuru kiriku torn raud- avasime 14. septembril temanimelise 1932. aastal teenis ta Taageperas sõrestiku. pingi Simuna rahvamaja esisel haljas­ köstrina. Agara iseõppijana võttis ette Ühest küljest tekkinud probleemid alal. õpingud Tartu ülikooli usuteaduskon- tollase võimuga, teisest küljest ameti- Reet Maadlal oli palju tegutsemista- nas, mis töö ja seltskondliku tegevu- vend Hillar Põllu soov pääseda teeni- het, ta innustas oma elurõõmu ja tar- se kõrvalt venima jäid. Astus korpo- ma Tallinnale lähemale seoses õppe- kusega. Tulles tagasi kodukanti Avan- ratsiooni Revelia, abiellus 1935 Ilse jõukohustustega viisid kokkuleppele – duse külla elama, asus ta aktiivselt Reeda pere pingi avamisel. Foto Mary Tammet Toombergiga, perre sündis poeg. Palju Eenmaa siirdus 1974 teenima Simuna osa võtma kohalikust elust. Tal jätkus omandas ta elus praktika kaudu. ja Põld Juuru kogudust. mõtteid ja suutlikkust neid ka ellu viia. Kõik muu on jõu ja aja raiskamine.” Võivere baasjoone otspunktide vääri- Muusikakoolis viiulit õppinuna tuli Simuna jäigi Eenmaale nii-öelda Reet on öelnud: “Kõik mu ettevõtmised Reet uskus, mida tegi ja jõudis pal- kat tähistamist. Ka mõte kergliiklustee ta Taageperas toime ka orelimänguga, luigelauluks. 1951. a tulekahjus oli ki- on omavahel kuidagi seotud – ühest ju. Olla Simuna Naisteklubi esinaine, olemasolust Simunas, liikus tema peas suvised töökogemused Valga Peetri rik tugevasti kannatada saanud, kiriku kasvab välja teine.” Ta alustas “Kauni MTÜ Avanduse külaseltsi juhatuse juba aastaid tagasi. koguduse kantseleis ja jumalateenistu- taastamine kestis kokku üle 30 aasta, kodu” konkurssi Avanduse vallas. Seda liige, MTÜ Lääne-Virumaa Maanaiste Ta oli õpetaja, kes innustas mõtle- sed skaudilaagris andsid hea põhja, et suur osa sellest langes Ain Eenmaa traditsiooni jätkatakse tänaseni. Ta kor- Ühenduse juhatuse liige, MTÜ Nais- ma, hoolima iseendast, oma lähedas- juba tudengipõlves kirikutööga toime õlule. raldas esimese kohalike käsitöömeist- ühenduse Ümarlaua liige, Naisettevõt- test ning maailmast me ümber. Reet tulla. Usuteaduskond suleti enne, kui Pärast tema pensionile jäämist 84 rite tööde näituse Simunas. Lisaks or- luse projektijuht. Ta pälvis aastal 2011 on öelnud: “Võtke aega koos olla oma mees õpingutega ühele poole sai. aasta vanusena 1993. aastal tuli kogu- ganiseeris naisteklubile mitmeid huvi- Eesti ettevõtliku naise tiitli (ETNA), oli pere ning lähedastega, uskuge oma 1944 kutsuti Ain Eenmaa sõjaväe- dust teenima õpetaja Tauno Teder, kes tavaid loenguid ja koolitusi – õpperei- MTÜ juhtide mentor Lääne-Virumaal. unistustesse. See annab kindlustun- pastoriks. Ta sai Krivasoo lahingus sai osa eelkäija seitsmest ja poolest vii- se. Sõitsime läbi kõik suuremad Eesti Osales ka MTÜ Regionaalse Koostöö- net.“ Ning ühes intervjuus on temalt haavata, määrati tagavarapataljoni ja masest eluaastast. saared ja maakonnad ning külastasime koja töös ning oli Eesti Geograafiaõpe- küsitud: “Mida te sooviksite Virumaa võis tagasi kogudust teenima minna. Ei Surmani vaimulik ka riigikogu. tajate ühingu liige. Tark ja nõudlik õpe- inimestele?” Ja Reet vastab: “Et inime- tea, kuidas täpselt kõik oli, kuid saatus Tauno Teder ütleb: „Ain Eenmaa oli “Magasin ja nägin unes, et elu on taja ning suurepärane ema ja vanaema sed märkaksid ja kuulaksid üksteist, tahtis nii, et abikaasa ja poeg lahkusid rikkaliku elukogemusega ja heas mõt- rõõm. Ärkasin ja nägin, et elu on kohus- ning asendamatu sõber ja hea kaaslane oleksid üksteisele toeks ja teeksid to- Rootsi. Ain Eenmaa kohtus poega ja tes iseõppija. Ta oli vana kooli elujõu- tus. Tegutsesin ja vaata – kohustusest paljudele inimestele. redaid asju. Siis hakkab Virumaa õitse- tütart kasvatanud lese Benitaga, kellest line mees, südamlik ja suur suhtleja. sai rõõm!” Need on mõtted, mida paku- Aastal 2005 kanti Struve Geodeeti- ma. Märkame ja kuulame siis üksteist!” sai proua Benita Eenmaa. Kaotatud Oma jutlustes armastas ta ohtralt suur- ti Reeda pingi sildile, iseloomustamaks line Meridiaanikaar UNESCO kultuuri- Sinu tuules, puhta rõõmuga... poja asemel oli Ain Eenmaal nüüd kaks meeste tsitaate kasutada, talle meeldis teda. Reet – kogukonna hing ja vaim, pärandi nimekirja ning juba aastal 2007 last. rääkida, aga ka kuulata. Ta võis lõputult kogukonnahoidja. “Tee seda, millesse korraldas Reet Maadla Avanduse mõi- Riina Tülli ja Mary Tammet Lisaks kirikuõpetaja ametile Taage- jutustada lugusid Eesti Vabariigi esi- sa usud ja usu sellesse, mida sa teed. sas konverentsi, kus arutleti Simuna- peras oli Ain Eenmaa kohaliku algkooli mese iseseisvuse ajast, ka endisaeg- juhataja, 1945. aastal määrati ta Valka sest kirikuelust. koolijuhatajaks. Polnud lihtne juhata- Rakvere Rajooni Täitevkomiteelt Väike-Maarja muuseumis anti ülevaade da tol ajal kooli ja kogudust, kui neid kauples ta välja raha tornikiivri ehitu- lahutas üle 30 kilomeetri. Ent see pole seks ning kiriku sise- ja välistöödeks. Ta looduslikest pühapaikadest võrreldavgi kaugusega, mis novembris tegutses aktiivselt Simuna kihelkonna 1945 ees seisis. Muinsuskaitse Seltsis ja oli üks selle Reedel, 27. septembril toimus Väike- Ain Eenmaa arreteeriti küll teise algatajaid, pidas sidet taastatud korpo- Maarja muuseumis Muinsuskaitse- mehe pähe, ent leiti tallegi süüdistus ratsiooniga, suhtles palju noortega. ameti poolt tellitud projekti “Lääne- ja vajalik olevat ümberkasvatus Vorkuta Ain Eenmaa ja Madis Oviir olidki Viru maakonna looduslike pühapai- sunnitöölaagris, kus ta kandis numbri- siinkandis kaks vana kooli meest. Väga kade inventuur arhiiviallikate põhjal” märki 958. paljud inimesed tulid nende juurde tutvustus. Aastaid hiljem on Ain Eenmaa öel- leeri. Kuulajatele tutvustati projekti ees- nud: „Kurjust on palju, inimesed on ka- Ain Eenmaa oli inimene, kelle mee- märke ja seniseid tulemusi. Samuti anti dedad üksteise peale. Valmistuvad küll lest vaimulikud pensionile ei jää. Aval- ülevaade potentsiaalsete inventeeri- igasugusteks pidudeks, ka Kristuse tu- duse oli ta küll juba varem kirjutanud, tavate paikade kohta, mis aga teadete lekuks, aga kas nad ka mõtlevad, et see aga selle mõttega ta ei harjunudki. Kui segaduse või allikate nappuse tõttu on nõuab midagi neiltki – soojust, hellust tal tervist oli, teenis ta ikka kaasa ja pi- leidmata jäänud. Ürituse fookuses olid ligimese vastu. Olgem meie need, kes das matuseid.“ Väike-Maarja, Simuna ja Viru-Jaagupi tahame käia Kristuse õpetuse järele, 1993. aastal oli Ain Eenmaa Avan- kihelkondadesse jäävad kohad. külvates hääd ja hävitades kurja.“ duse valla volikogu liige; aktiivse te- Päevakohaste ettekannetega esine- Torniehitaja, jutuvestja, maailma- gevuse eest ärkamisaja ettevõtmistes, sid Muinsuskaitseameti looduslike pü- parandaja Vabadussõjas langenute mälestus- hapaikade nõunik Pikne Kama, ajaloo- Neli aastat hiljem saadeti Eestist märgi taastamise, väliskontaktide ja liste looduslike pühapaikade ekspert Fotol Uku Lepik Simuna katkutulba kõrval 1973. aastal. välja ka Benita Eenmaa lastega. Esime- -abi organiseerimise eest kuulutati ta Laura Mäemets ja ajalooliste loodus- Väike-Maarja muuseumi foto sena jõudis 1955 koju õpetaja Eenmaa Avanduse valla aukodanikuks. Talle on like pühapaikade ekspert Kristel Kivari ja kõigepealt Tartusse arstide hoole omistatud Eesti Vabariigi 75. aastapäe- Tallinna Ülikoolist. kandjatele kui kuulajatele. alla. Selg oli sedavõrd haige, et kui ta va mälestusmedal. Publiku elav tagasiside aitas nii Koostöö looduslike pühapaikade Edgar Tammus haiglast metallkorsetiga välja lasti, siis Ain Eenmaa suri 26. veebruaril 2001. mõnegi pühapaiga saladuselt loori ekspertide ja Väike-Maarja muuseumi Väike-Maarja muuseumi juhataja mõneks kuuks. aastal. kergitada. Diskussioon ja asjakohased vahel vaimupärandi talletamisel ning küsimused tõid uusi teadmisi nii ette- uurimisel jätkub ka tulevikus. Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Sportlik september Rakke koolis Üle-euroopaline spordinädal Spordinädal 23.-27. septembril oli Rak- Spordirindel toimub septembris Rakke koolis palju. Kõik, kes soovivad ka väl- ke koolis võimas. Meie koolis koguvad jaspool tunde aktiivsed olla, selle võimaluse saavad. õpilased viie päeva jooksul meetreid. Konkureeritakse nii individuaalarves- Rakke kooli sügisene spordipäev tuses kui klasside vahel. Laste suunal Kooliaastat alustasime traditsioonilise suvest alles ja keda väljasõiduvõistlus- lausun üksnes kiidusõnu! Seda, mida sügisese spordipäevaga 6. septembril, tele koondisesse arvata. Spordipäevast meie kooli õpilased selle viie päeva mis meie koolis tähendab kergejõustiku võttis osa 110 õpilast (1.-9. klass). Minu jooksul korda saadavad on raske sõna- neljavõistlust: 60 m jooks, kaugushüpe, jätkuv lugupidamine õpilaste suhtes, dega edasi anda. Taas nihutati mitmeid pallivise ja 500 m jooks. Spordipäev on kes spordipäeva alati korralikult kaasa piire ja saavutati uusi kvaliteete. Võib liikujaid liikumisrajal reedel (kokku 86 kogunud tüdruk oli Karolina Kull 6. alati teatud mõttes kooliaasta esime- teevad, eriti kummardan nende ees, kes kahtlusteta kinnitada, et selle aasta õpilast, külalist ja õpetajat). Klasside klassist (59 675 m). Noormeestest või- seks katsevõistluseks, mille tulemuste ka 500 m distantsi ära jooksevad. spordinädal oli läbi viie aasta kõige arvestuses võitis 9. klass (330 650 mutses absoluutses individuaalarves- põhjal on hea selgitada, mis kellelgi edukam. 4.-9. klassini osales spordinä- m). Teise koha saavutas väga kõvas tuses 9. klassi Jan Siim, kes kogus 5 dalal 74 erinevat õpilast (91% osaleda omavahelises lahingus 7. klassiga 8. tunniga 60 175 m. See, mida Jan ja Ka- saanud õpilaskonnast). Kokku osales klass (314 975 m) ja 3. koha sai 7. rolina ning väga paljud teised õpilased Simuna kihelkonnakoolide sügiskross 106 erinevat inimest (õpilased, per- klass (306 025 m). Individuaalarves- viie päeva viie tunniga korda saatsid on Sügiskrossil 20. septembril osales 85 Amanda Syla). Medaleid jagati esime- sonal ja külalised). Kõige rohkem oli tuses kõige rohkem 5 tunniga meetreid müstiline! õpilast: 42 tüdrukut ja 43 poissi. Kon- sele viiele ja koju jäi 21 medalit, neist kureerisid Rakke, Simuna, Laekvere ja esikolmiku kohti 15. Võistluste kiirei- Maakonna põhikoolide algklasside kergejõustikuvõistlused Muuga koolilapsed. Külalisvõistleja- mad tüdrukud ja poisid 500 m krossi- tena austasid meid oma kohalolekuga jooksu distantsil olid: See võistlus Rakveres 12. septembril ka kaks Kiltsi tüdrukut (Eliise Kivistu ja oli meie jaoks edukas, iseäranis indi- viduaalarvestustes. Osalesime Rakve- KOHT NIMI KOOL AEG Vanuseklass res 14 liikmelise koondisega ja tõime 1. Marta Luisa Rückenberg Rakke 3,01,82 -8 tüdrukud Rakkesse üheksa medalit (esikuuiku 1. Karl-Martin King Rakke 2,52,40 -8 poisid kohad). Marta Luisa Rückenberg (2. klass): 1. Kertu Külmallik Muuga 2,50,95 T 9-10 1.-3. klassi tüdrukute arvestuses 1. Jakob Klaasmägi Laekvere 2,49,43 P 9-10 60 m jooks – 1. koht 1. Mairit Kaarjärv Rakke 2,33,70 T 11-12 400 m jooks – 1. koht 1. Sten Oliver Tammsalu Muuga 2,46,18 P 11-12 Liis Marii Ojamäe (1. klass): 1.-3. klassi tüdrukute arvestuses 1. Eliise Kivistu Kiltsi 2,26,71 T 13-14 60 m jooks – 5. koht 1. Kaarel Gustav Põldmaa Simuna 2,27,92 P 13-14 Kenneth Sirp (2. klass): 1.-3. klassi poiste arvestuses 1. Kadri Kuntro Rakke 3,14,97 T 15-16 Rakke kooli koondis Rakveres algklasside kergejõustikusvõistlustel. 60 m jooks – 4. koht Foto Janar Rückenberg 1. Joosep Veelmaa Rakke 2,12,90 P 15-16 Ken-Martti King (5. klass): 4.-5. klassi poiste arvestuses si poiste arvestuses 400 m jooks – 3. koht Kaugushüpe: 2. koht 60 m jooks – 5. koht Mirtel Laht (5. klass): 4.-5. klassi Mäkketõusuvõistlus „Asi läheb ülesmäge“ Pallivise: 3. koht Mauro Elbre (5. klass): 4.-5. klassi tüdrukute arvestuses Mäkketõusuvõistlus 1. oktoobril oli ja, Kiltsi, Muuga ja Simuna koolist. Mikk Sakkool (5. klass): 4.-5. klas- poiste arvestuses 400 m jooks – 1. koht üks ütlemata vahva ettevõtmine. Ühelt Võistlustules oli 82 õpilast. Võistluste poolt on tegemist väga lihtsa võist- kiireim poiss oli Rakke kooli 9. klassi lusega, teisalt nõuab 150 m pikkune noormees Joosep Veelma (34,87) ja Platsil pole mütsiga enam kedagi lüüa tõus Rakke linnamäe tippu korraliku kiireim tüdruk oli Kiltsi kooli 8. klassi diks. Tiisler, Aleks Uusküla, Martin Stadnik). pingutust. Nagu eelmisel aastal välja tüdruk Eliise Kivistu (43,06). Kiireimad Väike-Maarja spordihoone pidas 12. lubasin, oli selle aasta võistlus lahtine. mäkketõusjad vanusegrupiti: sünnipäeva ja tähistas seda tradit- Naiste hulgas käib juba mitmendat 5. VK Tarvas (Rene Kuusik + veel Võistlesid õpilased Rakke, Väike-Maar- sioonilise suurejoonelise võrkpalli- aastat esikohavõitlus kahe võistkonna kuus) turniiriga. vahel – kord Tartu all ja Ringo peal ja 6. Väike-Maarja (Aivar Püvi, Rivo Kokku osales turniiril 14 võistkonda siis jälle vastupidi. Käesoleval aastal Täheste, Kunnar Püvi, Andri Part, Risto 9 ja nooremad POISID Kool Aeg Koht – kaheksa meeskonda ja kuus naiskon- õnnestus taas Tartu Tervishoiu Kõrg- Jakobson, Robert Oppar, Tõnis Niine- Chris Alexander Rand Kiltsi 54,40 1. KOHT da. Ajakava parema planeerimise nimel kooli naistel Ringole müts pähe tõm- mets). hajutasime alagrupid kahte saali: Rak- mata ja rändkarikas oma vitriini viia. 7. Karkuse (Rannar Palm, Meelis Kert Karm Simuna 56,98 2. KOHT ke kooli ja Väike-Maarja spordihoone Turniiri korraldamisel olid meil Kari, Markus Puusaar, Kristo Vilu, Au- Sören Repo Kiltsi 58,34 3. KOHT võimlasse, finaalmängud mängiti Väi- abiks ka kaks Väike-Maarja gümnaasiu- lis Vahula, Argo Vahula, Raimo Koppel, 10-11 POISID Kool Aeg Koht ke-Maarja spordihoones. mi noormeest, Richard ja Kristjan, kes Ando Vahula). Kui eelnevatel aastatel on öeldud, oma uurimistöö raames aitasid turniiri 8. Nulliga (Raimo Roodi, Ringo Gregor Roomelt Rakke 47,43 1. KOHT et väga ühtlase tasemega turniir, siis ette valmistada ja läbi viia, osaledes Põldäär, Toomas Rad, Sten-Priit Hunt, Kerdo Kärt Kiltsi 48,40 2. KOHT nüüd oli mitmel hetkel erinevate võist- kõikides korraldamise etappides. Poi- Roman Šperov, Ramon Võsani, Viljar kondade käest kuulda, et mütsiga veh- sid olid uskumatult tublid ja mida päev Indus). Kaarel Elmik Kiltsi 50,84 3. KOHT kimisest platsil suurt tulu ei tõuse. See lähemale võistlusele, seda enam me 12-13 POISID Kool Aeg Koht vastast ei heiduta, pigem tuleb tõsiselt Tarmoga (Rebane) neist vaimustusime. Naised: pingutada ja kõik olemasolevad osku- Täiesti võrdsed partnerid, asjalikud ja Turniiri parim naismängija Siret Re- Kaarel Gustav Põldmaa Simuna 41,64 1. KOHT sed ja sportlik visadus käiku lasta, et nutikad veel pealegi. Päeva lõpus noor- bane Tarvastu naiskonnast. Martin Lumiste Rakke 43,39 2. KOHT terve järgneva aasta rind kummis ringi meestelt tagasisidet päeva kohta küsi- 1. Tartu (Triin Kiis, Kaidi Kattai, Mirje Robin Sepa Rakke 46,88 3. KOHT võiks käia ja kanda otsaees tempilt – des, arvasid nad, et terve päev võistluse Roasto, Maria Roosalu, Silja Helmdorf, võrdne võrdsete seas. korraldamisega tegeleda on füüsiliselt Kädi Böckler, Külli Mathiesen). 14-16 POISID Kool Aeg Koht Nii mõneski võistkonnas oli näha oluliselt raskem, kui päev koolis olla. 2. Ringo (Liis Lusmägi, Merli Reit- Joosep Veelmaa Rakke 34,87 1. KOHT kerget värskenduskuuri. Võsu ja Laek- mann, Berit Korindt, Ingrit Lang, Ree- lika Borman, Gerli Pristavka, Greete Erik Reinart VMG 35,13 2. KOHT vere olid leivad sootuks ühte kappi pi- 12. sünnipäevaturniiri tulemused gistanud ja andnud seega vabaks ühe Mehed: Kirik). Aivar Ellam VMG 35,22 3. KOHT võistkonnakoha, mille täitis VK Tarvas. Turniiri parim meesmängija Markus 3. Päri (Gerli Pukk, Piret Taim, Piret 9 ja nooremad TÜDRUKUD Kool Aeg Koht Head mängu näitas Tamsalu VK, kes Puusaar Karkuse meeskonnast. Helve, Kaidi Roosimägi, Anniki Jaama, võitsid oma alagrupi ja jõudsid kokku- 1. Triigi (Tarmo Rebane, Marek Re- Airi Parv, Olesja Kudina). Marta Luisa Rückenberg Rakke 54,10 1. KOHT võttes neljandale kohale, parandades bane, Olari Aas, Mihkel Siim, Germo 4. Rakvere (Maie Rummel, Kadri Va- Keiti Kõiv Simuna 57,49 2. KOHT eelmise aasta tulemust kolme koha Matt, Andres Vaino, Silver Vaino). hula, Maris Mäe, Marika Mäe, Ülle Tes- Aliise Kull Simuna 1,01,32 3. KOHT võrra. 2. Laekvere (Veiko Alliksoo, Kristjan ka, Kristi Tooming, Erle Jeršov). Hulgaliselt elevust tekitas Väike- Palm, Argo Palm, Vadim Kolpakov, Tair 5. Saarepeedi (Piret Ahosepp, Elli 10-11 TÜDRUKUD Kool Aeg Koht Maarja võistkonnas mänginud näitleja Tooming, Eivo Lichtfeldt, Rein Koppli). Palumaa, Airika Tahker, Liina Tikko, Mirtel Laht Rakke 54,14 1. KOHT Tõnis Niinemets, kelle hea mänguos- 3. Tarvastu (Kaimar Männigo, Kert Margit Luik, Evelin Salu. kus kõrvalseisjaid lausa korduvalt kom- Kärner, Madis Helve, Kunnar Kangro, 6. Tarvastu (Siret Rebane, Juta Vil- Merit Nõmmiste Simuna 54,32 2. KOHT menteerima sundis: „Mängib vaata, et Raivo Orv, Mihkel Luidalepp, Gunnar gelm, Aili Klein, Helja Ütsik, Anu Ülper, Karlotte Lood VMG 54,48 3. KOHT paremini, kui näitleb!“ Mitmel korral Arak). Evi Püvi). esitasid vastasmängijad Tõnist ka tur- 4. Tamsalu (Indrek Mets, Marek Pe- 12-13 TÜDRUKUD Kool Aeg Koht niiri parima meesmängija kandidaa- terson, Taavo Lauk, Aigar Mund, Timo Jane Kool Mairit Kaarjärv Rakke 46,78 1. KOHT Karmel Karro Rakke 48,82 2. KOHT Kärt Maasik Tamsalu 50,59 3. KOHT 14-16 TÜDRUKUD Kool Aeg Koht Eliise Kivistu Kiltsi 43,06 1. KOHT Gätriin Potman Rakke 44,16 2. KOHT Katre Linnas Simuna 46,64 3. KOHT

Janar Rückenberg Sünnipäevaturniiril osalejad ühisfotol. Foto Silvi Aasumets 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. Spordi- ja kehaterapeut Luca Ratturite hooaja võib kordaläinuks lugeda annab võimlemistunde Vaadates tagasi peagi kokkuvõetavale sioonil. hooajale, on valla peamiselt maastiku- Rahvusvahelisel tasemel saavutas Suvel algasid Rakke kultuurikesku- Septembri algusest alustas ta fit- ratta suunas tegutsevate ratturitel, ol- Greete Steinburg kohati endalegi ülla- ses võimlemistunnid, mida juhendab ness-klassi treeninguid ja igal kolma- nud edukas hooaeg. Rahvusvahelistel tavaid tulemusi, kuid tihti jäi suurepä- Luca Faccio. päeval kell 19.00 saame kõik koos teha tiitlivõistlustel lükkasid rattad joonele rane tulemus tehnikaspordile lahuta- Luca on spordi- ja kehaterapeut, kes ühe tunni võimlemist ja venitamist. Eliise Kivistu (noorte EM) ja Greete matu osa – halva õnne ja hooaja teises töötab Koeru hooldekeskuses, Ambla Kell 20.00 on kardiotreening. Steinburg (rattamaratoni MM ja EM). pooles hüplikuks muutunud sportliku kultuurimajas, Tallinnas spordiklubis, Võta julgelt ühendust 5688 7470 Eesti meistrivõistlustelt tõid igat „kar- vormi taha. Kõige suurem pettumus Viimsis ja Tallinnas tervisekliinikus. Ta (inglise keeles) 5804 8194 (eesti kee- va“ medaleid Eliise Kivistu ja Greete ilmselt Greete ja tema pöidlahoidjate on personaaltreener ja rühmatreener. les). Steinburg. jaoks oli maastikuratta maratoni EMil Lucal on suur praktiline kogemus ka Sportklassis, kus peetakse Eesti esi- rehvi purunemine ja sinna luhtunud luumurru-, trauma- ja operatsiooni- Rene Põllumaa võistluste arvestust, on Ivar Vaab riisu- hea tulemus. Uks eliitseltskonda on järgse rehabilitatsiooni osutamiseks. nud koore ja koju toonud hooajal sui- avatud ja nüüd sõltub kõik sportlasest, sa viis medalit ning jahib cyclocrossis tema motivatsioonist ning sellest, kas kuuendatki. Seitsme etapilises Bosch leidub vahendeid, et teha otsustav Maadlusuudised Eesti Maastikurattasarjas jõudsid kok- samm edasi. kuvõttes poodiumile: Karolina Kull, Nii, et ratturite tegemised võib kor- Valgevenes 5. oktoobril toimunud tu- kohad: Eliise Kivistu, Mairit Kaarjärv, Joosep daläinuks lugeda ja eks ratturid on ise gevatasemelisel Kapõtovi nimelisel Robin Engaste 4. koht Veelmaa, Greete Steinburg ja Maris ka pikast ja tihedast hooajast väsinud turniiril kreeka-rooma maadluses Siim Meidla 3. koht Greete Austrias Alpen Touril. Kaarjärv. Meestearvestuses oli siitkandi Foto Enno Eilo ning varjamata piiluvad suusavarustu- saavutas 5. koha Remo Ojaste. Võist- Astor Argos 3. koht parimana RR Siplaste ridadesse kuuluv se poole. Väike puhkus ja „akude“ laadi- lemas olid kuue riigi maadlejad: Valge- Anu-Liis Raudsepp 1. koht Ivar Vaab üldarvestuses seitsmes. Kaarjärv oli poolmaratonil N12 arves- mine ning kõik algab jälle uuesti. vene, Venemaa, Läti, Leedu, Moldova Euroopa Meistrivõistlused Sumos Teises suures maratonide sarjas tuses teine. Meeste arvestuses GP dis- ja Eesti. toimusud 27.-29. septembril Ungaris, meie parimatena Maris Kaarjärv võitis tantsil kõrgeimal kohal siitkandist Alo Enno Eilo maratoni naiste arvestuses ja Mairit Põldmaa, kes oli pingereas 27. posit- Soudal CX karikasari jõuab Rakkesse

Kuigi sügis näitab juba oma tõsise- mat nägu, ei saa rattahooajale veel lõplikult joont alla tõmmata. Ees- tis viimastel aastatel populaarsust kogunud cyclocross on jõudmas ka meiekanti. Mida üldse tähendab CX ehk cyc- locross? Tegemist on lühikese kestu- sega sügistalvise rattasõiduvõistluse- ga, mida peetakse paari kilomeetrisel erisuguseid looduslikke ja tehislikke Kapõtovi nimelisel turniiril. Foto erakogu pinnavorme ja –katteid sisaldav ringil. Äärmiselt lõbus nii osalejale, kui pealt- Laupäeval, 5. oktoobril osalesime kus Eva-Maria Raudsepp saavutas vaatajatele, meenutab pigem rattapi- Lihulas toimunud G. Vahari Mäles- meeskondlikult 3. koha. Osalesid ka du, kui tõsist võidukihutamist. Noo- tusvõistlustel klassikalises- ja naiste- Kristjan Jaago, Joel Visnapuu, Jonete rematele, kuni 12-aastastele on rat- maadluses. Saavutasime järgnevad Visnapuu, Merilin Pruul. taklass vaba. Alates M/N 14 klassist on kohad: Laupäeval, 21. september osa- spetsiaalse kitsa rehvi nõue ja M/N18 Anu-Liis Raudsepp 1. koht lesime Võrus toimunud E. Pütsepa klassist alates on nõutav ka spetsiaal- Jonete Visnapuu 2. koht mälestusvõistlustel kreeka-rooma ratas. Cyclocrossi ratas on piltlikult Joel Visnapuu 2. koht ja naistemaadluses. Seekord oli maanteeratta ja maastikuratta hübriid, Astor Argos 3. koht eesti paremikule konkurentsi pak- meenutades pigem maanteeratast, Siim Meidla 3. koht kumas ka Läti, Leedu ja Venemaa kuid erineb sellest geomeetriliselt. Laupäeval, 5. oktoobril osalesime noorsportlased. Saavutasime järgne- Eestis korraldatav Soudal CX kari- Türi Lahtistel Meistrivõistlustel vaba- vad kohad: kasari koondab endas seitset etappi ja ja naistemaadluses. Saavutasime Anu-Liis Raudsepp 1. koht sarja viies etapp ongi toimumas 26. ok- järgmised kohad: Remo Ojaste 2. koht Eva-Maria Raudsepp 1. koht Joel Visnapuu 2. koht toobril Rakkes. Võistluskeskus on Rak- Virgo Raja 1. koht Siim Meidla 5. koht ke linnamäe staadionil ja võistlusrada Siim Argos 5. koht Siim Argos 12. koht kulgeb peamiselt staadionil ja selle Robin Mathias Engaste 8. koht Robin Mathias Engaste 12. koht ümbruses ning on hästi jälgitav. Osa rajast läbib ka Oru tänava mänguväl- Eliise Kivistu cyclocrossirajal. Kristo Ojaste 9. koht 14. septembril osalesid Väike- jakut ning vaatemänguline võistlus on Foto Juri Vsivtsev jälgitav ka kortermajadest. Kuna rada mine võib lõppeda väga õnnetult. kes omadele häälekat kaasa elaksid! tähistatakse juba varem ja käivad Natuke on häiritud ka liiklus Oru ja Võistluse info on leitav http://www. ka treeningud oleks palve, et lapse- Lõuna tänava vahelisel alal. Väike jupp cxkarikas.ee/et ja https://www.facebook. vanemad jälgiksid veidi tähelepane- Oru ja Lõuna tänava osast on 26. ok- com/cxkarikas/ likumalt oma võsukeste tegemisi ja toobril lausa suletud 9.00-15.30 ja üm- tähistust ei rikutaks. Sama teema ka bersõit on Edru tee kaudu. Enno Eilo võistluspäeval – võistlusrada on linti- Kindlasti on stardis ka meiekandi dega piiratud ja võistlusrajale sattu- sõitjaid ja ootame palju pealtvaatajaid,

Daugavpilsis toimunud rahvusvahelisel kreeka-rooma maadlusvõistlusel saavutas Remo Ojaste 2. koha. Foto erakogu Laupäeval, 28. septembril Dau- Maarja RSK noormaadlejad Vigalas gavpilsis toimunud rahvusvahelisel maadlusvõistlusel Vigala Lahtine kreeka-rooma maadlusvõistlusel Matt. Saavutasime järgnevad kohad: saavutas meie klubi noormaadleja Naistemaadlus: Remo Ojaste 2. koha. Eesti paremi- Anu-Liis Raudsepp 1. koht kule pakkusid konkurentsi Läti, Lee- Kreeka-rooma maadlus: du, Valgevene, ja Rootsi noormaad- Siim Argos 3. koht lejad. Astor Argos 3. koht Laupäeval 28. septembril osale- Robin Mathias Engaste 6. koht sime Paikusel toimunud L. Krenini mälestusvõistlustel kreeka-rooma Lembit Kalter maadluses. Saavutasime järgmised Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Rakke kultuurikeskuse hooaeg 2019/2020 Treeningud Rakkes 2019/2020

Maadlus: teisipäeval ja neljapäeval kell 16.30-18.00 Ringi nimi/tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Info: Jaak Tammik [email protected]; 5814 5847 Rahvatantsurühm „Agatantsulust“ E 18.30 Riina Gull 329 1879, 5131 419, [email protected] Korvpall (mehed): esmaspäeval ja neljapäeval kell 18.00-19.30 Info: Veiko Kabral [email protected]; 502 8176 Rakke naisrühm N 19.00 Liia Alling 329 1879, 5559 3309, [email protected] Jalgratas: teisipäeval ja neljapäeval kell 15.00-16.00 noorem grupp Rakke naisansambel T 18.00 Rene Põllumaa 329 1879, 5569 2792, [email protected] kell 16.00-18.00 edasijõudnud ja täiskasvanud Info: Enno Eilo [email protected]; 515 3228 Eakate tantsuring „Kadakane” E 16.00 Helen Potman 329 1879, 525 6938, [email protected] N 15.00 Eakate lauluring Rene Põllumaa 329 1879, 5569 2792, [email protected] raamatukogus Väike-Maarja muusikakoolis alustas T 17.00 Laste lauluring Rene Põllumaa 329 1879, 5569 2792, [email protected] tööd eelklass K 16.00 N 13.50 Hei, väikesed muusikasõbrad! Muu- muusikast ja tutvutakse muusikainstru- Laste šõutants K-tantsukool Andrea Anvelt 329 1879, 5569 2792, [email protected] N 15.00 sikakoolis alustas tööd eelklass. Igal mentidega. Eelklassi õpetajaks on Sirje kolmapäeval kell 17.15 saab osaleda Sõnum. Info tel 503 1910. ZUMBA K 18.00 Anneli Kesküla 329 1879, 5569 2792, [email protected] eelklassi töös. YIN JOOGA R 17.30 Ivi Lõomets 329 1879, 528 6641, [email protected] Eelklassis saadakse eelteadmisi Vallo Taar

VINYASA JOOGA R 19.00 Ivi Lõomets 329 1879, 528 6641, [email protected]

Rakke kultuurikeskuse 7.-9. kl segarühm L 11.00 Riina Gull 329 1879, 5131 419, [email protected]

Rakke kultuurikeskuse C segarühm L 13.00 Riina Gull 329 1879, 5131 419, [email protected] T 17.30 Täiskasvanute paberiring Külli Tälli 329 1878, 5698 2705, [email protected] 1 x kuus Seltskonnatants N 18.00 Elmar Rusanov 329 1879, 5569 2792, [email protected]

Pilliring E 18.00 Ain Kõiv 329 1879, 5669 3539, [email protected]

Võimlemine K 19.00 Luca Faccio 329 1879,5569 2792, [email protected]

Kardiotreening K 20.00 Luca Faccio 329 1879,5569 2792, [email protected] Treeningud Väike-Maarja spordihoones 2019/2020

Korvpall 2. KLASS 3.-6. KLASS algajad Vaido Rego E,T,K,N 13.00-14.30 E,T,K,N 14.30-16.00 E, K, N 12.00-13.00 Tel: 529 4106 R 12.00-13.30 R 13.30-15.00 Maadlus Edasijõudnud Noored Lembit Kalter E,K,R 19.00-20.30 E, K, R 17.30-19.00 Tel: 5344 6074 N. liikuv treening Taekwondoo Algajad Edasijõudnud Magnus Lehesoo T, N 17.30-18.30 T, N 18.30-19.30 Tel: 513 3618 Kergejõustik E, T, N 15.30-18.00 Tauno Tihti R 14.00-15.30 Tel: 5364 6323 Laskmine E alates 14.00 Jaanus Raidlo Alates 5. klassist V-M õppekeskuse all lasketiirus N alates 14.00 Tel: 527 3846 Ivi Lõomets T 18.45-20.00 N 18.45-20.00 Rühmatreening aerofatburn/step Power vinyasa yoga Anneli Kesküla Ööpiku Agro OÜ K 19.30-20.30 Rühmatreening . E 12.55-14.45 võtab rendile põllu- ja rohumaad K-tantsukool K 12.55-14.45 Sobivad ka väikesed maatükid. Sulgpall Kehtiv rendileping ei ole takistuseks, K 17.30-19.00 Ilma juhendajata Harrastajad sõlmin ka lepinguid ette. Lisainfo [email protected] Sündmused või tel 5557 0903 Carl.

17. oktoober kell 13.00 Rakke päe- tantsutrupp “Lausa Lust”. Pääs peole film „Pettson ja Findus: Findus kolib vakeskuses eakate üritus. Info tel 5569 septembris 5 eurot, oktoobris 7 ja sa- ära“. Info [email protected], tel. 2792. mal päeval 10 eurot. Info ja piletimüük 5302 4437. 17. oktoober kell 18.00 Seriaalivaba kultuurikeskuses, tel. 5569 2792. 11. november kell 19.00 film õhtu 5. hooaeg vol 2 Ebavere tervises- 27. oktoober kell 13.00 Simunapäe- „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“. Info Müüa Triigis kauplus. pordikeskuses. va tähistamine Simuna rahvamajas. [email protected], tel. 5302 4437. 20. oktoober kell 16.00 kinopäev Töötab Simuna Naisteklubi kohvik. 14. november kell 13.00 eakate üri- Vabaneb 1. oktoobril. Rakke kultuurikeskuses. Animafilm 28. oktoober kell 18.00 mälumän- tus Rakke päevakeskuses. Info tel 5569 ``Kapten Morten lollide laeval``. gusari Väike-Maarja muuseumis kuni 2792. Võimalik muuta eramuks. Piletid hinnaga: 4.- ja 3.50, perepilet 3-liikmelistele võistkondadele. Kokku 7 17. november kell 13.00 klubi Här- 10. vooru. Toimub iga kuu viimasel esmas- Krunt 3442 m², põhikorrus 196 m², malõng pidu. Esineb muusikakooli 20. oktoober kell 17.30 film “Johan- päeval, veebruari oma nihkub märtsi ansambel “Küpsised” Taavi Taari juhen- nes Pääsukese tõeline elu” Rakke kul- algusesse. Väike-Maarja muuseumis II kelder 46 m², uus katus. damisel ja eakate teatritrupp Viljandi- tuurikeskuses. Piletid hinnaga 4.50 ja voor 28.10; III voor 25.11; IV voor 27.01; maalt esitab tüki “Kosilased” – autor 3.50, perepilet 10. V voor 02.03; VI voor 30.03; VII voor Omanikult tel +372 529 0255 Aita Kivi Saaremaalt. 21. oktoober kell 19.00 film „Koh- 27.04 – FIINAAL. tunik“ Väike-Maarja seltsimajas. Info 29. oktoober kell 18.00 teeme ise Info [email protected], tel 326 [email protected], tel 5302 4437. kalendri. Võta kaasa töövahendid: suu- 1837. 22. oktoober kell 18.00 Väike-Maar- red käärid, harilik pliiats, joonlaud. Li- 19. november kell 18.00 tsirkus ja valla lahtised MV koroonas I etapp sainfo telefonil 5698 2705 või 329 1266. „Barrameo“ Väike-Maarja seltsimajas. Triigi spordihoones. Võistlus on kolme- 30. oktoober kell 19.00 „Ürgmees“ Teid ootab 3-meetrine transformer Anda rendile RUUM „Georgi Majas“ vooruline, millest arvesse läheb kaks Väike-Maarja seltsimajas. Bamblbi planeedilt Cybertron, hiiglas- Pikk 16, Väike-Maarja paremat. 2. november kell 15.00 Ao kabelis like seebimullide show, 3D-show, illu- 26. oktoober kell 20.00 hooaja al- hingedepäeva kontsert. Esineb Henri siooni ime, salapärased inglid, õhuak- Info 505 0276, guse pidu Rakke kultuurikeskuses. Laks. Pilet 5 eurot. Info tel 5569 2792. robaadid ja lõbus kloun. Info tel 5785 [email protected] Tantsuks Annely Ott ja Rein Kontson, 9. november kell 12.00 terve pere 6008. 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. XI Väike-Maarja Muusikafestival üllatab ja ühendab

XI Väike-Maarja Muusikafestival üllatab ja Ott Indermitte (bariton), Paul Daniel (kitarr). kontsert Väike-Maarja seltsimajas. ühendab 22. novembrist 1. detsembrini. Esineb akordioniduo Mikk Langeproon, Henry Zibo 26. november kell 18.00 ja sõbrad. KAVA kontsert Väike-Maarja seltsimajas. Esinevad Väike-Maarja Muusikakooli õpilased. 1. detsember kell 18.00 22. novembril kell 19.00 Kiltsi lossis kontsert Väike-Maarja seltsimajas “Alguse paik”. 27. november kell 16.00 VELLO JÜRNA 60 – SÕPRADE GALA Ele Millistfer (laul), Andrus Rannaääre (klaver), akordioni meistrikursus Väike-Maarja muusi- Esinevad Pille Lill, Aare Saal, Oliver Kuusik, Alar Andres Alaru (kontrabass), Jaagup Jürgel (kitarr). kakoolis. Haak, Piia Paemurru jt. Läbiviijad Mikk Langeproon ja Henri Zibo. 24. november kell 12.00 Avispea kirikus Kontserdid on tasuta! kontsert „Rahusoov“. 27. november kell 18.00 Festivali info: Marju Metsman, tel 526 3831 Vello Jürna – 60

Väike-Maarjast pärit tenor, kõik unistuste- kirjutas ajalehes Dagens: „Ooperikatkendeid Ferrando, Dorabella armastatu - W.A. Mozart rollid ära laulnud Vello Jürna tähistanuks tä- esitati suure kindlusega. Eriti peab märkima „Cosi fan tutte“, 1989 navu oma 60. sünnipäeva. 2007. aastal meie Cavaradossi aariat Puccini „Toscast“ Vello Nemorino, noor talupoeg – G. Donizetti „Ar- hulgast lahkunud laulja mälestusest sai kaks Jürna esituses. Vello Jürnal on kaunikõlaline, mujook“ (L’ elisir d’ amore), 1989 aastat hiljem alguse Väike-Maarja Muusika- pehme tenorihääl ja tema täpse fraseerimis- Arturo – G. Donizetti „Lucia di Lammermoor“, festival – aset leidis vabariiklik vokalistide tehnikaga esitatud aaria oli parim, mida ta ise 1989 konkurss, suurepärased Eesti ooperisolistid ühelt lääne debüüdilt võiks soovida.“ Franz Bonnius, Rõngu lossi kirjutaja – Ed. Tu- andsid mitmeid kontserte nii rahvamajas kui Estonia Rahvusooperis laulis Vello üle 30 bin „Barbara von Tiesenhusen“, 1990 kirikus. Muusikasündmus leiab sel aastal aset erineva ooperirolli. Lisaks esinemistele Esto- Tamino, kuningapoeg – W. A. Mozart „Võluf- juba 11. korda. nias ja Vanemuises sai tema annet nautida ka lööt“ (Die Zauberflöte), 1991 Pinkerton, ameerika mereväeleitnand – G. Puccini „Madama Butterfly“, 1991 Alfredo – Verdi „La Traviata“, 1991 ja 1997 Tänavune Väike-Maarja Muusikafestivali avakontsert leiab aset 22. no- Des Crieux – Massenet’ „Manon“, 1992 vembril kell 19.00 Kiltsi lossis, kus kontserdil “Alguse paik” astuvad üles Edoardo – G. Verdi „Kuningas üheks päevaks“ Ele Millistfer (laul), Andrus Rannaääre (klaver), Andres Alaru (kontrabass), (Un giorno di regno), 1992 Jaagup Jürgel (kitarr). Rodolfo, poeet – G. Puccini „Boheem“ (La bo- Ele Millistfer on muusikalilaulja ja lauluõpetaja, tuntud muusikalidest “Hair”, heme), 1993 “Hüljatud” (Eponine, Fantine), “Miss Saigon” (kooriartist), “Oliver!” (Nancy) ja “Rent”. Don Carlo, Hispaania infant – G. Verdi „Don 2016. aastal Vanemuise teatris esietendunud muusikalis “Mamma Mia!” oli Elel pea- Carlo“, 1994 ja 2000 osa – ema Donna roll. Aasta hiljem lavastatud muusikalis “Hüljatud” esines ta traagi- Fenton – O. Nicolai „Windsori lõbusad naised“ lises Fantine’i osas (teatris Vanemuine). (Die lustigen Weiber von Windsor), 1995 Kontserdi pealkiri – „Alguse paik“ – on seotud Ele tänavuse esimese plaadi ni- Ismaele – G. Verdi „Nabucco“, 1996 mega. Nagu ta ise ütleb: „Mõnikord märkan, et peas käib ringi üks mõtte- või viisi- Alfred – J. Strauss „Nahkhiir“ (Die Fleder- jupp, või loen mõnda luuletust ja see heliseb minuga nii samal sagedusel, et loen maus), 1997 seda peaaegu kohe koos viisiga. Ja ma ei peagi muud tegema, kui lihtsalt need laulud Luigi – G. Puccini „Mantel“ (Il tabarro), 1997 läbi enda välja hingama … Laulmine on minu jaoks tihti loomulikum kui rääkimine Verdi La Traviata Estonias 1997, Violetta – Rinuccio – G. Puccini „Cianni Schicchi“, 1997 – lauldes julgen olla avatum ja lasen vaadata sügavamale oma hinge, saan rääkida Nadia Kurem, Alfredo – Vello Jürna Don Jose – G. Bizet „Carmen“, 1998 asjadest millest muidu ei oska. Muusika annab mulle jõudu ja maandab mu pinged, Stockholmi Kuninglikus Ooperi, Norra ja Läti Vürst – A. Dargomõžki „Näkineid“, 1999 laul on minu meditatsioon ja palve. Muusikat tehes tajun selgelt, kuidas olen osake Vello Jürna kooliajal Väike-Maarja laval. Rahvusooperi, Göteborgi ja Oulu ooperiteatri- Narraboth – R. Strauss „Salome“, 2000 millestki suuremast, olen hoitud.“ 1989. aastal esimesed rollid mänginud Vel- te ning New Yorgi ja Itaalia publik. Caramello – J. Strauss „Öö Veneetsias“ (Eine lo Jürna on ühes intervjuus öelnud, et hääl on Väike-Maarjas keskkoolipõlves bändis laul- Nacht in Venedig), 2000 talle jumala poolt antud, auahnust ja ambit- nud Vello Jürna tee jätkus Georg Otsa nimeli- Macduff – G. Verdi „Macbeth“, 2001 sioone, mida teater vajab, ta kaasa ei saanud. ses Tallinna Muusikakooli estraadiosakonnas Grigori – M. Mussorgski „Boriss Godunov“, „Sellepärast pole teater mulle koduks saanud, laulu erialal, kuid Raimond Alango kutsus ta 2001 ma ei lase teatrihullusel endale peale tulla. üle kammerlaulu ja klassika poole ning RAMi Ernani – G. Verdi „Ernani“, 2002 Mul on väga hea meel, et sellest Väike-Maar- laulma. 1987. aastal suundus Jürna Estonia Max – C. M. Von Weber „Nõidkütt“ (Der Freisc- ja poisist, kes kaua aega laulmisest midagi ei teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kas- hütz), 2003 teadnud, nii palju alles on. Mis siis, et mind vas juba solistiks. Herman – P. Tšaikovski „Padaemand“ (Pikovaja on väga palju lahti raiutud ja uuesti kokku Kõrghariduse lauljana omandas Vello aas- Dama-Pique-Dame), 2004 pandud,” rääkis tenor Vello Jürna. tail 1985-1991 tolleaegses Tallinna Konserva- Radames – G. Verdi „Aida“, 2004 Neeruti maastiku ja Võduveres asuva su- tooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja Naaber ja peaminister Talleyrand – Kaumann guvõsa magneti Sonne talu kõrval oli Väike- seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta „Mina – Napoleon!“, 2005 Maarja Vello jaoks teiseks eriliseks paigaks. end Estonia teatri ja seltsi toetusel Itaalias Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 2005 Hannes Kuusma kirjutatud Viru Sõnas ilmu- Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s, Turridu – P. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria nud isikuloos 1992. aasta augustis mõtiskleb Verdi sünnilinnas, kus õppis hindama aega ja Rusticana), 2006 ta: „Kui ma nüüd pärast pikeaid eemalolekuid järjepidevust. Teatris Vanemuine Väike-Maarjas bussist maha astun, kõike nii Maestro Carlo Bergonzi (1924-2014) oli te- Mantua Hertsog – G. Verdi “Rigoletto“, 1993 muutumatuna ja harjumuspärasena eest leian nor, kes tegi oma elutöö Met´is ja keda peeti, Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1994 ..., siis tunnen, kuidas see pilt minu sisemusse vähemalt Itaalias, maailma üheks parimaks Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1995 sööbib. See rahustab täpselt nii nagu praegu lauluõpetajaks, viimaseks bel canto meistriks. Gustavo – G. Verdi „Maskiball“ (Un ballo in siin (Sonne talu) aidatrepil istudes.“ Bergonzi akadeemias laulis Vello alguses aa- maschera), 2002 Elu esimese soolokontserdi andis Vello Vi- riaid „Toscast“, tervenisti võeti läbi „Rigoletto“ Norra Rahvusooperis rumaa omakultuuripäeval 13. juunil 1992. aas- Hertsogi ja „Traviata“ Alfredo partii. Pinkerton - G. Puccini „Madama Butterfly“, tal Väike-Maarjas, publiku hulgas kuulamas Vello Jürna osales mitmel konkursil ning 1992 ka oma kunagine muusikaõpetaja Heino Sein. võitis I auhinna Eesti Lauljate võistlusel 1989. Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1993 Teine soolokontsert leidis aset ESTO päevade aastal, publiku auhinna Violetti-Valsesia võist- Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1993 raames New Yorgis Manhattanil „Ramada“ ho- lusel 1992. aastal ning oli 1991. aastal Mode- Stockholmi Kuninglikus Ooperis telli kuldses ballisaalis. nas Pavarotti-nimelise võistluse finalist. Turridu – P. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Hannu-Iilani Lampila kirjutab ajalehes Vello Jürna on laulnud paljudes Eestimaa Rusticana), 1992 Väike-Maarja Muusikafestivali kirikukontsert „Rahusoov“, kus musitseeri- Helsingin Sanomat 30.01.1991 Estonia teatri kirikutes ja kammersaalides. Lauljatöö kõrvalt Radames – G. Verdi „Aida“, 1994 vad Ott Indermitte ja Paul Daniel, toimub 24. novembril kell 12.00 Avispea külaliskontserdist: „Kontserdi sensatsioon oli algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et Tenor – R. Strauss „Roosikavaler“ (der Rosen- kirikus. noor tenorianne Vello Jürna, kes oma särava võimalikult paljudel aidata nautida muusikast kavalier), 1995 Ott Indermitte kontserdi mõte Avispea kirikus sündis möödunud aastal pärast häälega pimestas Hertsogi aarias Verdi „Ri- osasaamise rõõmu. Göteborgi Teatris Eesti Rahvusmeeskoori kontserti Väike-Maarja seltsimajas. Ott on lõpetanud muusi- golettost“; ta laulis aaria „Ella mi fu rapeta“ Mantua Hertsog – G. Verdi “Rigoletto“, 1994 kateaduse ja laulu erialad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lauljana on ta täien- kodast orkestri saatel. Kohe alguses kutsus ta Vello Jürna rollid Rahvusooperis Estonia Oulu Linnateatris danud end Glasgows Šoti Kuninglikus Konservatooriumis (2009-2010). Ta on õppinud selge, ehtne itaaliapärasus kuulama. Kui hääl aastatel 1987-2007 Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1996 laulmist Tarmo Silla, Jaakko Ryhäneni ja Allan Vurma juhendamisel ning osalenud tõusis raskes aarias ülaregistrisse, helises see Nathanael, Hoffmanni sõber – J. Offenbach Shemeika – L. Matetoja „Juha“, 1997 Peter Kooji ja Eva Märtsoni meistriklassides. harukordselt kaunilt ja võidukalt. Jürna hääl „Hoffmanni lood“ (Les contes d’ Hoffmann), Ferrando – W. A. Mozart „Cosi fan tutte“, 1998 Ott on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, Haapsalu Vanamuu- avastati Eesti Akadeemilises meekooris. Ta 1988 Soome Yleisradios sikafestivali kooris (dir. Toomas Siitan) ning vokaalansamblis Cappella Nova (Glasgow, õpib viimasel kursusel konservatooriumis ja Jonas Kempe, Reigi abiõpetaja – Ed. Tubin Slavka – Ralf Gothoni „Hund“ Šotimaa). Sügisest 2011 on ta Eesti Rahvusmeeskoori laulja ning solist, 2013. aastast on kinnitatud Estonia solistiks. Möödunud „Reigi õpetaja“, 1988 Läti Rahvusooperis ka hääleseadja. 2015. aastast töötab ta hääleseadjana lisaks Eesti Teaduste Akadee- sügisel saadeti ta poolteiseks kuuks õppima Wagner, Fausti õpilane – A. Boito „Mefistofe- Rodolfo – Puccini „Boheem“, 1995 mia Meeskoori juures. Itaaliasse Carlo Bergonzi juurde. Noormees les“ (Mefistofele), 1988 Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1996 Ott Indermitte on solistina pühendunud vaimuliku muusika esitamisele, andes leidis seal kiiresti oma tõesti harukordse hää- Üks teenritest – V. Ojakäär „Maskeraad Ungu- Leedu Rahvusooperis sageli soolokontserte ning lauldes jumalateenistustel mitmetes kirikutes üle Eesti. le.“ rus“, 1988 Radames – G. Verdi „Aida“, 1996 Kuna Väike-Maarja Muusikafestivali kavas ei ole mitmeid aastaid enam olnud Eesti Rahvusooper andis märtsis 1991 Basilo, muusikaõpetaja – W.A. Mozart „Figaro Turridu – M. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalle- kirikukontserti just külmade tingimuste tõttu Väike-Maarja ja Simuna kirikus, siis kontserdi Norra Ooperiteatris ning Jan BØjum pulm“ (Le nozze di Figaro), 1989 ria Rusticana) Avispea kirik sooja ruumina pakub selleks võimaluse. Oktoober 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15

Väike-Maarja Hooldekodu Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsaomanikke Telli massöör firmasse (Ravi 1, I korrus) vastu Väike-Maarja vallamajas üle nädala neljapäeviti kell 10 - 12. või endale koju! päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Vastuvõtupäevad 17. ja 31. oktoobril; 14. ja 28. novembril; 12. detsembril. MER süvalihassidekudede Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate probleemidega URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: massaaž. (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsaomanikele makstavad toetused). Vabane lihaspingetest! • naha- ja haavahooldusvahendid, Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. Kuni kolme tunnise nõustamise eest ei pea Täpsem info: metsaomanik maksma (va transpordikulud, juhul kui on vaja käia metsas). • imavad aluslinad, • mähkmed jm. https://lotusmassaaz.ee/ Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tel 524 8963; e-post [email protected] Anti: 5323 9228 Tellitud tooted tuuakse kohale 11. novembril kell 9.00 – 12.00. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem! Simuna spordihoones (I korrusel, osavalla ruumis) saab tellitud tooted kätte 11. novembril kell 12.30 Rakkes, Simuna tee 10 saab tellitud tooted kätte 11. novembril kell 14.00 Pandivere Pansionis, Mõisa, Vao küla saab tellitud tooted kätte 11. novembril kell 14.30

Ostan sõidukeid ja kaubikuid igas seisukorras. Võib remonti vajada! Tel 5309 2650 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Oktoober 2019.a. Koguduste teated Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarja kogudus Jumalateenistused pühapäeviti kell 13.00. Üks päev kui pärl ta teiste seas kord aastas särab igas eas OKTOOBER 20. oktoober – missa. Teenib õpetaja Tauno Toompuu. 27. oktoober – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Õnnitleme noorimaid November Rumm. NOVEMBER vallakodanikke 3. november – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Õnne tänasteks tegudeks, 93 80 Rumm. õnne homseteks olemisteks, Helju-Laine Ilves – 19.11.1926 Evi Mandre – 01.11.1939 10. november – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Endla Jakobson – 28.11.1926 Väino Hunt – 19.11.1939 17. november – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. õnne tuleviku toimetusteks! 24. november – missa. Teenib õpetaja Tauno Toompuu. Georgi Mölder – 26.11.1939 Pühapäevakooli kokkusaamised toimuvad 05.10 ja 19.10; 02.11; 16.11 ja 30.11 ning 14.12 kell 11.30 pastoraadis Otto Kaevu – 02.09.2019 91 Tamme 3. Õpetavad Kaja, Milvi ja Tiina. Oodatud on lapsed vanuses 5-12 aastat. Brendon Mets – 11.09.2019 Elvi Liim – 05.11.1928 75 Leerikool alustab 20.10. Koolitus toimub igal pühapäeval. Lõpetamine on 15.12. Kokkusaamised toimuvad pasto- Kevin Hussar – 13.09.2019 Hilja Kaljo – 09.11.1928 Ivar Lass – 02.11.1944 raadis pärast jumalateenistust. Leerikooli viib läbi õpetaja Tauno Toompuu, abistab diakon Juhan Rumm. Romet Pohlak – 13.09.2019 Tiia Raikna – 02.11.1944 Osadusring alustab 24. oktoobril kell 15.00 koguduse pastoraadis. Jaan Palm – 16.09.2019 89 Karl Laane – 07.11.1944 Kogudust teenib hooldajaõpetajana Tauno Toompuu. Tel 529 0651, e-post: [email protected]. Diakon Juhan Laureen Ulp – 02.09.2019 Asalia Teede – 13.11.1930 Rumm. Tel 5345 0943. Melani Ait – 06.09.2019 Tamara Mednikova – 19.11.1944 EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3 46202 Väike-Maarja internetis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/ Susanna-Viktoria Tarasov – 14.09.2019 Helju Veermäe – 21.11.1930 Uno Poom – 26.11.1944 EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr Swedbankis on EE652200001120247658 Alissandra Münter – 27.09.2019 Enn Meisalu – 24.11.1930 70 Avispea kogudus Olge rõõmsad, terved ja tublid! 88 Rein Lind – 07.11.1949 Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. Akkila Liders – 15.11.1931 Endel Mäesepp – 08.11.1949 Koguduse pastor on Eerek Preisfreund. Tel 323 5450; 524 1982 , e-post: [email protected] Soovin üürida 1-2 toalist Imbi Habicht – 10.11.1949 Avispea Vabakoguduse aadress: Avispea küla, 46208 keskküttega korterit Rakkes. 87 Luule Matrov – 10.11.1949 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa Tel 5330 6386 Klara Adamson – 10.11.1932 Kalle Tobreluts – 15.11.1949 Koguduse veebileht: http://avispeakogudus.wixsite. Luule Kütt – 19.11.1949 com/kogudus 86 Üürile anda 3-toaline korter Endel Kübarsepp – 21.11.1949 Eesti EKB Koguduste Liidu Avispea Vabakogudus Lembit Kaare – 05.11.1933 10502002423005 Väike-Maarjas. Info telefonil 5307 2594 Simuna kogudus 85 Liina Väizanen – 21.11.1934 Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.00. Müüa 3-toaline kesküttega Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Erika-Koidula Metsaru – 22.11.1934 korter Rakkes Oru tn 4. EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Tel 5663 8306 Simuna Soovime õnne ja tugevat tervist! Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, e-post: enn. Väike-Maarja Vallavalitsus [email protected] Korstnapühkija EELK Simuna ja Juuda koguduse arveldus- Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse konto annetuste tarvis on: Swedbank IBAN: 5560 4046 NB! EE852200001120184054 (Ahjukoda OÜ) tema sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Rakke kogudus Jumalateenistused pühapäeviti kell 14.00 Oru OÜ ESTEST PR Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus… 6-2 (endine Oru pood). OSTAB Rakke Koguduse 83. aastapäev Oru 6 kirikus: 26. oktoobril kell 18 ülistusõhtu Hiiumaa Kristliku metsa- ja põllumaad. Misjonikoguduse noorteansambliga. Tel 504 5215, 514 5215, 27. oktoobril kell 14 aastapäeva jumalateenistus. [email protected] PRIIT KAASIK Kõneleb Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kaasrajaja ning Lootuse küla asutaja piiskop-emeeritus Märt Vähi, Mälestame kauaaegset maja elanikku. muusikaga teenib Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse Teostame hoonete Avaldame kaastunnet lähedastele. noorteansambel ja kohvi saab ka. Kõik on oodatud! lammutustöid, EEKBKL Rakke Koguduse aadress: Oru 6, 46301 Rakke. Kogudust juhatab diakoniss Tiina Teppo. Tel 5623 1313, e-post: [email protected]. Koguduse veebileht: http://rakkekogudus.weebly.com/ pakume nii osalist kui täielikku lammutust. Annetused: EEKBKL Rakke Kogudus EE432200221044564569 Swedbank Korteriühistu „Tammevana 21“ maja rahvas Kalmistumeistrite kontaktandmed: Info telefonil 5340 0697 või Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809; e-post: [email protected] Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944; Aos – Aili Uustalu, tel 524 6501. Meie sügav kaastunne Markole Soojuspumbad, kalli isa ELMAR LEPA EELK Väike-Maarja kogudus korrastab hingekirja kliimaseadmed ja külmutusseadmed. surma puhul. Seoses koguduse dokumendiarhiivi korrastamise ja andmebaasi uuendamisega palume kõigil EELK Väike-Maarja koguduse liikmetel võtta ühendust diakon Juhan Rummiga tel 5345 0943 või e-kirja Müük, paigaldus, teel [email protected]. remont ja hooldus Rakke Gümnaasiumi 31. lend Tel 5624 3687 PAKUME ARBORISTI TEENUSEID ja klassijuhataja Aili

Äntu Mõis OÜ • Ohtlike puude langetamine Gustav Aasumets RENDIB • Puuhooldustööd (kutsetunnistus 141998), tel 5919 2441 Mälestame Reigo Alas Väike-Maarja vallas • Hekkide hooldus (kutsetunnistus 141999), tel 5800 1880 põllumaid. Ei võta sõnad leinavalu, • Võrade sidumine [email protected] Kontakt: 523 0732; ei kuivata nad pisaraid… [email protected] ALEKSANDR MEISNER 12.05.1937–11.09.2019 Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 30. kuupäevaks e-posti aadressil: HARRI KÕO 14.05.1942–11.09.2019 Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. MADIS SAUL 30.12.1951–03.09.2019 Äntu Mõis OÜ KALEV KALDOJA 19.02.1954–11.09.2019 Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. PRIIT KAASIK 05.07.1955–11.09.2019 tel 329 5750, www.v-maarja.ee MÜÜB mahekanamune Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. RAOUL KONKS 23.03.1962–24.09.2019 Toimetaja: Kristel Kitsing Trükitud: argipäeviti kell 8-16. LEENA AHLBERG 13.11.1924–13.09.2019 Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, Asume Äntu külas RUTH KALLAS 02.08.1930–28.09.2019 Kirke Tobreluts, Edgar Tammus, Siiri Kanarbik, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Väike-Maarja vallas. VAIKE ROSENTHAL 08.11.1935–13.09.2019 Annika Aasa, Kristel Lehtme. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. SOFIA ZUJEVA 07.11.1943–20.09.2019 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2700 eksemplari. Tel 327 0206 AIME VAAB 17.01.1946–11.09.2019