LISA KINNITATUD Torma Vallavolikogu 20.09.2011 määrusega nr. 48

TORMA VALLA ARENGUKAVA 2011-2021

Torma valla tegevuskava 2012-2016

Torma 2011

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 3 1. TORMA VALLA TERRITOORIUM JA RAHVASTIK ...... 4 1.1. Torma valla asukoht ...... 4 1.2. Ajalooline ülevaade ...... 5 1.3. Looduslikud tingimused ...... 5 1.3.1. Torma piirkond ...... 5 1.3.2. piirkond ...... 5 1.3.3. Vaiatu-Tõikvere-Rääbise piirkond ...... 6 1.4. Keskkonnakaitse ...... 6 1.5. Maavarad ...... 6 1.6. Rahvastik ja asustusjaotus ...... 6 2. TORMA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ...... 8 2.1. Valla juhtimine...... 8 2.1.1. Vallavolikogu ja -valitsus ...... 9 2.1.3. Välissuhted ...... 9 2.2. Majandus ja tehniline taristu ...... 10 2.2.1. Ettevõtlus ...... 10 2.2.2. Elamu- ja energiamajandus ...... 12 2.2.3. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport ...... 12 2.2.4. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed ...... 12 2.2.5. Jäätmemajandus ...... 13 2.2.6. Heakord ...... 15 2.2.7. Avalik kord ja turvalisus ...... 15 2.2.8. Maakorraldus, planeerimine, ehitus ja arengu kavandamine ...... 15 2.3. Haridus ja noorsootöö ...... 18 2.3.1. Haridus ...... 18 2.3.2. Noorsootöö ...... 21 2.4. Kultuur, sport ja külaliikumine ...... 22 2.4.1. Kultuur ...... 22 2.4.2. Sport ...... 23 2.4.3. Külaliikumine ...... 23 2.5. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ...... 24 2.5.1. Sotsiaalteenused ja sotsiaaltoetused ...... 24 2.5.2. Lastekaitse ...... 24 2.5.3. Eakate hoolekanne ...... 25 2.5.4. Puudega inimeste hoolekanne ...... 25 2.5.5. Koostöö sotsiaalvaldkonnas ...... 25 2.5.6. Tervishoid...... 26 2.6. Valla olukorra koondhinnang ...... 26 3. TORMA VALLA ARENGUSTRATEEGIA ...... 29 3.1. Torma valla visioon aastaks 2021 ...... 29 3.2. Torma valla missioon ...... 29 3.3. Prioriteedid ja arengueesmärgid ...... 29 4. TORMA VALLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2012 - 2016...... 32 5. Valdkondade SWOT-analüüsid ...... 32 LISA nr.1 TORMA VALLA ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2012 - 2016 LISA nr.2 TORMA VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2011 - 2015 2

SISSEJUHATUS

Arengukava on kokku lepitud eesmärkide ja tegevuste kogum, mille abil püütakse tulevikus saavutada parimat tulemust ja tagada tasakaalustatud areng. Valla arengukava on ühtlasi strateegiline töödokument, mille abil planeerida ressursside paigutamist ja teha valikuid tegevuste elluviimisel. Käesoleva arengukava koostamise aluseks oli Torma valla arengukava aastateks 2007-2013, mida uuendati aastateks 2011-2021. Uuendamise eesmärgiks oli täpsustada valla seadusest tulenevaid kohustusi ja eesmärke ning edendada valla arengut ja selle rahastamist. Varasemalt on olemas Torma valla arengukava 2004-2008, Torma valla üldplaneering ning Torma valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2020. Arengukava uuendamise protsessi tulemuslikumaks läbiviimiseks moodustati 6 valdkondlikku töörühma: • haridus ja noorsootöö; • planeerimine ja majandus; • kultuur, sport ja külaliikumine; • sotsiaalne kaitse ja tervishoid; • avalik haldus; • finantsstrateegia. Arengukava uuendamise käigus toimus viis ühisseminari töörühmadega, kus viidi läbi ajurünnakuid ja rühmatöid. Töörühmadesse olid kaasatud vastava valdkonna spetsialistid, vallavalitsuse ja –volikogu liikmed, ettevõtjad, kodanikeühenduste esindajad ja teised valla arengust huvitatud asjaosalised. Arengukava koostamisel oli abiks SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Arengukava koosneb neljast suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate valla territooriumist ja rahvastikust. Teises osas keskendutakse valla erinevate eluvaldkondade hetkeolukorra analüüsile, tuues välja peamised olukorda iseloomustavad statistilised andmed ning valdkondade hinnangud. Kolmandaks osaks on Torma valla arengustrateegia aastani 2021, kus on sõnastatud valla visioon, missioon ja arengueesmärgid. Arengukava viimane osa sisaldab Torma valla tegevuskava aastateks 2012-2016. Valla tegevuskava on seostatud arengustrateegias püstitatud arengueesmärkidega ja ülesannetega. Tegevuskavas on välja toodud konkreetsed tegevused, mis aitavad kaasa valla elanike elukvaliteedi parendamisele ja visiooni saavutamisele aastaks 2021. Töö lisana on toodud valdkondade detailsed SWOT-analüüsid, kus on põhjalikumalt toodud ära iga valdkonna tugevused, nõrkused, arenguvõimalused ja ohud. Eelarvestrateegiaga määratakse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise tarvis vajalikud rahalised vahendid.

3

1. TORMA VALLA TERRITOORIUM JA RAHVASTIK

1.1. Torma valla asukoht Torma vald asub Ida-Eestis, Jõgeva maakonna kirdeosas, Jõhvi-Tartu ja Jõgeva- maantee ristumiskoha lähedal. Torma valda ümbritsevad Mustvee linn, Saare, , Jõgeva ja Kasepää vald ning Lääne-Virumaalt , Väike-Maarja, vald, Ida- Virumaalt ja vald. Torma valla pindala on 349,3 km², mis moodustab 13,4 % Jõgevamaast. Maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunal on 24 km ja laius 31 km. Valla keskus asub Torma alevikus, vallas on 2 alevikku ja 23 küla.

Joonis 1. Torma valla paiknemine ja asulad

4

1.2. Ajalooline ülevaade 1892. ja 1893. aastal tekkis Torma vald endiste Võtikvere, Kõnnu, Torma, Vaiatu, Rääbise ja Tõikvere valdade ühinemise teel. Torma nime sai vald endale vallavolikogu soovil ja 26. jaanuaril 1924.a kinnitas selle ka siseminister. Torma vald asus Põhja-Tartumaal Torma tsentrumis pindalaga ligikaudu 124,3 km 2. Piirid puutusid kokku Avinurme, Sadala, , , Voore ja Kasepää vallaga ning Mustvee linnaga. Vallamaja, Torma 6-klassiline algkool, rahvamaja, ühispank, majandusühing ja Torma rajooni konstaabel asusid Lullikatku külas. Torma valla muinasaegseteks asustuskeskusteks olid Torma ja piirkonnad. Enamik valla alast kuulus Torma ja Laiuse kihelkonda. Kujunes välja 10 mõisat – Torma, Tõikvere, Võtikvere, , Vaiatu, Kõnnu, , Rääbise, Laiuse-Tähkvere ja Reastvere mõis. Valla nimi eksisteeris kuni 1950. aastani, seejärel kujundati uued nõukogulikud haldusstruktuuri üksused – külanõukogud. 1976. a juulis likvideeriti Sadala külanõukogu, mis liideti Torma külanõukoguga. Asukohaks jäi Torma alevik. 12.detsember 1991.a kinnitati Torma valla omavalitsuslik staatus ning vald sai omavalitsusliku haldusüksuse õigused.

1.3. Looduslikud tingimused Torma vallas on 3 looduslikult erinevat piirkonda – Torma, Sadala ja Vaiatu-Tõikvere- Rääbise piirkond.

1.3.1. Torma piirkond Maafond paikneb kõrg-Eestist madal-Eestisse, see on Peipsi madalikule. Pinnavormidest on selle piirkonna edela- ja lääneosale iseloomulikud väikevoored ja põhimoreenidega kaetud oosid. Reljeef on üldiselt tasane. Hüdrograafilise võrgu moodustavad Kõnnu-Sääse ja Aruküla magistraalkraavid. Piirkonna põhjapiiril voolab Mustvee jõgi. Selle ala aluspõhja moodustavad siluri dolomiidid ja lubjakivid ning naroova lademe liivakivid ja savid. Piirkonna territooriumil aluspõhja paljandeid ei leidu. Piirkonnas on kokku 38 mulla liiki. Levinumateks mulla liikideks on märjad leostunud, märjad leetjad ja niisked leetjad mullad. Mulla tüüpidest on ülekaalus kamarmullad 51,2 %, leetunud mullad 18,3 % ja leetmullad 18,4 %. Ülekaalus on mullad boniteediga 40-52 hindepunkti.

1.3.2. Sadala piirkond Territoorium paikneb Kesk-Eesti voorteala kirdeosas, üleminekualal Peipsi madalikule. Voorte absoluutsed kõrgused ulatuvad 80 - 117 meetrini ja nende vahelistel aladel esinevad soostunud tasandid. Hüdrograafilise võrgu moodustavad peamiselt jõgi ja sellesse suubuvad magistraalkraavid. Aluspõhja moodustavad alamsiluri tanesalu ja Raikküla lademe lubjakivid ja dolomiidid. Aluspõhi on kaetud pinnakattega. Enamuses on leetmullad 27,1 %, soostunud leetmullad 17,1 %, soostunud kamarmullad 26,9 %, soomullad 27,1 %. Ülekaalus on mullad boniteediga 41-52 hindepunkti.

5

1.3.3. Vaiatu-Tõikvere-Rääbise piirkond Pinnaehituselt asub piirkond suurvoorte aladel, mille reljeefile annab üldilme lame Vaiatu voor. Suhtelised kõrgused on 20-40 meetri piires. Kõrgemad punktid asuvad Vaiatu voorel. Aluspõhja paas on, uuritud alal, sügaval ja ei paljandu mulla profiilis. Vaiatu-Tõikvere- Rääbise piirkonnas on hüdrograafiline võrk hõre. Valdavateks muldadeks on keskmiselt leetunud mullad ja nõrgalt niisked leetmullad. Ülekaalus on mullad boniteediga 46-52 hindepunkti.

1.4. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse eesmärgiks on tagada vallas selline looduskeskkond ja loodusvarade säästlik kasutamine, mis kindlustaks inimestele soodsa elukeskkonna ja vajalikud loodusressursid majanduse arenguks. Tuleb jälgida, et ei kahjustataks seejuures oluliselt looduskeskkonda ning säilitataks looduslik mitmekesisus.

Valla territooriumil asuvad looduskaitsealad ja objektid: • üksikobjekte 7 • looduskaitsealasid 3 (nendest NATURA 2000 alasid 2) • looduskaitsealuseid parke 2 • metsise püsielupaiku 2 • must-toonekure püsielupaiku 2 • väike-konnakotka püsielupaiku 2

Valla territooriumil asuvad kultuurimälestised: • ajaloomälestisi 4 • arheoloogiamälestisi 31 • arhitektuurimälestisi 28 • kunstimälestisi 63.

1.5. Maavarad Geoloogiliste uuringutega on kindlaks tehtud suurte kruusa- ja liivavarude olemasolu. Kasutusel on põhiliselt kolm liiva- ja kruusakarjääri (Reastvere, Näduvere, Võtikvere). Arvestatavaid tööstuslikke rabaturbavarusid valla territooriumil ei ole. Leidub aga hulgaliselt nõrga lagunemisastmega madalsooturvast.

1.6. Rahvastik ja asustusjaotus Torma vald asub Ida-Eestis, Jõgevamaal, Tartu-Narva ja Jõgeva-Mustvee maanteede ristumiskoha lähedal. Torma valda ümbritsevad Mustvee linn, Saare, Palamuse ja Jõgeva vald ning Lääne-Virumaalt Avanduse vald, Ida-Virumaalt Avinurme vald. Pindala on 349,3 km 2. 01.01.2011 oli vallas 2183 elanikku, mis tähendab, et valla asutustihedus on 6,25 in/km 2. Valla elanike arv on vähenenud viimase 5 aastaga 332 inimese võrra. Torma vallas on 23 küla ja 2 alevikku: , Kantküla, , , Kõnnu, Leedi, , , Näduvere, , Oti, , Reastvere, Rääbise, Sätsuvere, Tealama, Tuimõisa, Tõikvere, Tähkvere, Vaiatu, Vanamõisa, Võidivere ja Võtikvere küla ning Sadala ja Torma alevik.

6

Küla nimi Elanike Elanike Elanike arv arv arv 01.01.2009 01.01.2010 01.01.2011 Iravere 28 27 26 Kantküla 84 81 69 Kodismaa 41 39 38 Koimula 50 51 52 Kõnnu 116 109 103 Leedi 73 70 67 Liikatku 25 26 25 Lilastvere 30 31 32 Näduvere 42 40 39 Ookatku 40 37 37 Oti 18 18 18 Rassiku 12 12 18 Reastvere 46 49 47 Rääbise 97 94 91 Sadala 339 331 320 Sätsuvere 19 17 17 Tealama 9 7 7 Torma 569 544 509 Tuimõisa 45 46 43 Tõikvere 137 130 135 Tähkvere 106 107 106 Vaiatu 187 180 180 Vanamõisa 75 73 72 Võidivere 31 29 27 Võtikvere 100 103 105

KOKKU: 2322 2254 2183

Tabel 1. Torma valla elanike arv külade lõikes 2009-2011

7

2. TORMA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

2.1. Valla juhtimine VOLIKOGU Revisjonikomisjon Haridus- ja noorsookomisjon Eelarve- ja EESTSEISUS Kultuuri- ja arengukomisjon spordikomisjon

Sotsiaal- ja Vallavanem Maa-, majandus- ja tervishoiukomisjon planeeringukomisjon Vallavalitsus

Kantselei Majandusteenistus

- vallasekretär - abivallavanem - vanemspetsialist - arendusspetsialist - IT-spetsialist - ehitusspetsialist - koristaja -majahoidja - vanemmaakorraldaja

Raamatupidamisteenistus Sotsiaalteenistus

- pearaamatupidaja - sotsiaaltöö peaspetsialist - vanemraamatupidaja - 2 - sotsiaaltöö spetsialist

Juriidiline teenistus - lastekaitse spetsialist - hooldustöötaja – 2

Jurist - töötute tugiisik

- koduhooldustöötaja Rahvamajad Spordihoone

- kultuurijuht - juhataja - rahvamaja perenaine – 3 - koristaja - 3 - katlakütja

Kalmistu Noorsootöötaja

-kalmistuvaht - 2 Raamatukogud

- juhataja - 3 C.R. Jakobsoni. nim. - koristaja - 3 Torma Põhikool Sadala Põhikool Torma lasteaed „Linnutaja“

Joonis 2. Valla juhtimisstruktuur

8

2.1.1. Vallavolikogu ja -valitsus

Torma vallavolikogu tegutseb 13-liikmelisena ja valitsus 5-liikmelisena. Torma Vallavolikogu on tegevuse paremaks korraldamiseks moodustanud 6 alalist komisjoni ja volikogu eestseisuse. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, alaliste komisjonide esimehed ja fraktsioonide esimehed. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, valitsuse liikmed ja vallasekretär.

2.1.3. Välissuhted Torma valla sõprusvallaks on Lõuna-Soomes asuv Jaala vald (Jaalan kunta). Sõprussuhted said alguse 1998.aasta aprillis, mil Jaala delegatsioon külastas Tormat. Sama aasta juunis võeti Jaalas vastu tormalasi. Külastused olid edukad - koostööleping kahe valla vahel kirjutati alla Tormas 20.veebruaril 1999.a. Lepingus sätestati koostöö põhimõtted ja valdkonnad aastateks 1999-2000. Prioriteetseteks koostöösuundadeks on ettevõtlus, koolitus, kohalik haldus, turism, kehakultuur ja kultuur. Erilist tähelepanu pööratakse keskkonnakaitsele ja sellega seonduvale. 1999.a. juulis külastas Torma valla 8-liikmeline delegatsioon Jaala valda. Tutvuti jäätmemajanduse, puidutööstuse, ettevõtluse, hariduse ja kultuuri korraldusega Jaalas. Eriti sügava mulje jättis koolides sisse viidud õpetus jäätmete kogumisest ning omavalitsusüksuste ühisomandis olev jäätmekäitlusettevõte. Seoses haldusterritoriaalsete muudatustega Soome Vabariigis on partnerlussuhted nõrgenenud. Pikaajalised koostöösidemed on Soome Vabariigi Oravaisi vallaga eelkõige õpilasvahetuse ja hariduse valdkonnas, aga ka kultuurivahetuse ja seltsitegevuse alal. Kontaktid loodi novembris 1998. 2001. aastal sõlmiti leping, milles on määratletud koostöövõimaluste arendamine valdkondade kaupa. On toimunud mitmeid vastastikuseid külaskäike arendamaks sõprussidemeid ühise tegevuse kaudu. 2004.aastal käivitus koostöös Oravaisi vallaga Town Twinning projekt "Kultuur kui kohaliku omavalitsuse liikumapanev jõud", mida rahastas Euroopa Komisjon. Sisutihedaks kujunesid mõttetalgud erinevate huvigruppide vahel, mille tulemusena aktiviseerus kolmanda sektori panus kohaliku elu edendamisel. Valla delegatsioon osales 2008. aastal Oravaiste lahingu 200. aastapäeva pidustustel.

Hinnang valdkonnale „valla juhtimine“:

Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Hea ettevalmistuse ja Rahaliste ressursside Kasutada valla promomiseks kogemustega avalikku nappus ülevallalisi üritus ja suurkujusid teenust osutav personal (ToPoF, Jakobsoni talupäev jt) E-teenuste kasutamine Maksujõulise e-teenuste arendamine kantidesse vallavalitsuse ja volikogu elanikkonna poolt vähenemine

Tugev projektialane Nõrgenenud koostöö Sõprussidemete ja koostööprojektide tegevus (allasutused, (välispartnerid, parem kasutamine MTÜd, vald) sõprusvallad, maakonnasisene 9

ühitegevus)

Koostöö Koolituste vähesus Kaugemas perspektiivis valdade naaberomavalitsuste, ametnikele ja volikogu liitumine MTÜde, omavalitsuste liikmetele loodud ühisasutustega

Taristu kaasajastamine

Valla koolide säilitamine

Täiend- ja ümberõppevõimaluste kasutamine, eesmärgistatud koolituskava valla ametnikele ja volikogu liikmetele

Maainimestest ja maaelust hooliva Riigikogu valimine

2.2. Majandus ja tehniline taristu

2.2.1. Ettevõtlus

Torma vald peab ettevõtluse ja majanduse arengut piirkonnas oluliseks. Kohalike ettevõtjate rohkus ja aktiivsus tagab elanike tööhõive, parandab elukeskkonda ja -kvaliteeti, toob rahalist ressurssi piirkonda ning loob omavalitsusele tulubaasi valla töö koordineerimiseks. 1. juuli 2011.a seisuga tegutseb vallas 223 ettevõtjat. Peamiseks ettevõtluse tegevusalaks on põllumajandussaaduste tootmine ja realiseerimine (vt tabel 2).

Tabel 2. Torma valla ettevõtjad tegevusala järgi, seisuga 1.07.2011

Tegevusala Ettevõtete arv Segapõllumajandus 47 Üheaastaste põllustruktuuride kasvatus 19 Taimekasvatuse abitegevused 8 Piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad 7 ühendused ja fondid Köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja 6 mugulviljakasvatus Hoonete ja üürimajade haldus 6 Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus 6 Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad 6 Metsavarumine 5 Muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused 5 Muud lõbustus- ja vaba aja tegevused 5 Spordiklubide tegevus 5 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus 4 10

toidukaubad, joogid ja tubakatooted Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 4 Mootorsõidukite hooldus ja remont 4 Piimakarjakasvatus 3 Kaubavedu maanteel 3 Spetsialiseerimata hulgikaubandus 3 Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus 3 Üldpostiteenistus 3 Juuksuri- ja muu iluteenindus 3 Muud loetelus nimetamata tegevused 68 KOKKU 223

Edukamateks ja suuremateks põllumajandusettevõteteks on OÜ Sadala Agro ja Torma POÜ ning OÜ Sadala Piim, OÜ Sadala Mahe, Kungla Agro OÜ, Vaiatu Agri OÜ, OÜ Torma Tuhlis ja Raja Potato OÜ. Olulise osa ettevõtluse arengus omab metsamaterjali ülestöötlemine ja realiseerimine, kus tuntumad ettevõtjad on AS Folie MP, MP&Puitmeister OÜ, Picea Grupp OÜ ja OÜ Sawmill of Sadala. Viimastel aastatel on tublisti edasi arenenud ja oma tegevust laiendanud OÜ Rauduks, kes valmistab ja müüb rauast tooteid ning marjakasvatuse ja marjade müügiga tegelev ettevõte Marimarta OÜ. Torma vallas on ettevõtjaid, kes tegelevad kaubanduse ja toitlustusega, posti- ja trükiteenuse pakkumisega, majutusteenusega ja autoremondiga. OÜ Amestop tegeleb Torma Prügilas prügimajandusega. OÜ MaksiBussid osutab bussiteenust, teenindab Torma valla õpilasliine ja teostab reisijate vedu Eesti Vabariigis. Edukalt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, talunikud, kelle peamine tegevus on põllumajanduslik tootmine ja müük ning teravilja- ja loomakasvatus. Uueks ettevõtluse vormiks on viimasel ajal saanud marjakasvatus, millega on end sidunud mitmed endised ja uued ettevõtjad. Peamiselt kasvatatakse maasikat, vaarikat, sõstraid ja mustikaid.

Joonis 3. Torma valla ettevõtjad ettevõtlusvormi järgi 2011.a.

11

2.2.2. Elamu- ja energiamajandus Vald on andnud käesoleva ajani hallata OÜ-le Torma Soojus Torma alevikus ja Tõikveres korterelamud, kus ei ole viidud lõpuni korterühistute moodustamine. Sadala alevikus haldab korterelamuid OÜ Sadala Küte. Käesoleva aasta 1. oktoobriks peavad korterelamute elanikud moodustama korteriühistud või valima maja esindaja. Põhiliselt tehakse korterelamutel hooldustöid. Torma aleviku tsentraalkatlamaja töötab põlevkiviõlil, osades korterelamutes Torma alevikus on lokaalküte. Sadala alevikus on kasutusel lokaalküte. Torma Põhikoolil on saepurugraanulitel köetav katel ja Torma lasteaias ,,Linnutaja” on kütteõliga köetav lokaalkatlamaja. Sadala Põhikool on elektriküttel.

2.2.3. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport Peamisteks Torma valda läbivateks ning lähimate keskustega ühendavateks maanteedeks on valda ida-läänesuunaliselt läbiv Jõgeva-Mustvee tugimaantee (36) ja idaservas kulgev Jõhvi- Tartu-Valga põhimaantee (3). Jõgeva-Mustvee teest lähtuvad peamised valla eri osi ühendavad vähema tähtsusega kohalikud teed ning Rakvere- tugimaantee (21). Torma valla geograafilisest paiknemisest tulenevalt on vald funktsionaalselt tihedaimalt seotud maakonnakeskuse Jõgevaga (25 km), Mustvee linnaga (12 km) ning Lõuna-Eesti regionaalse keskuse Tartuga (54 km). Sellised seosed tulenevad antud linnade lähedusest ning heast transpordiühendusest. Kõrvalmaanteedest olulise kasutuse on saanud Saare-Torma, Simuna-Vaiatu, Kantküla- Rääbise ja Vaiatu-Tõikvere maantee, mis kaeti Jõgeva-Mustvee tugimaantee taastusremondi käigus vabanenud asfaltbetoonkatte freespuruga. Riigile kuuluvaid teid hooldab AS Vooremaa Teed. Kohalike maanteede korrashoiu eest hoolitseb Torma Vallavalitsus ja erateede seisukorra eest vastutab eratee omanik. Olemas on teederegister ja teehoiukava. Ehitatud on Torma alevikku kergliiklustee, mis on leidnud väga aktiivset kasutust. Koostamisel on Maanteeameti tellimisel Sadala alevikus Kantküla-Sadala ja Simuna-Vaiatu riigimaanteede äärse jalgratta- ja jalgtee ehituse projekt Antsu tänavast kuni Sadala rahvamajani. Vajadus kõnni- ja jalgrattateede järele on kasvav. Ühistranspordi eest vastutab ja korraldab Jõgevamaa omavalitsuste poolt asutatud Jõgevamaa Ühistranspordikeskus. Kohalikke liine teenindavad erinevad bussifirmad. Ühendus maakonnakeskusega on rahuldav. Lapsi kooli ja lasteaeda sõidutab OÜ MaksiBussid. Ebapiisav on bussiühendus valla erinevate territoriaalsete üksuste vahel, sealhulgas valla keskusega.

2.2.4. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on varustatud Torma ja Sadala alevik, Tõikvere ja Vaiatu küla. Rääbisel on olemas ainult ühisveevärk. Osa Kantküla tarbijaid saavad vee OÜ Sadala Agro kaevust. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguta valla elanikud saavad tarbevee isiklikest madalatest salv- või puurkaevudest ning elamutes tekkiv reovesi suunatakse kogumiskaevudesse. Reoveepuhastid asuvad Torma ja Sadala alevikes. Puhastus-settetiigid on Vaiatus, Kantkülas ja Tõikveres. Koostatud on valdkondlik arendusdokument: Torma valla ühisveevärgi– ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2020.

Käivitunud on veemajandusprojekt „Torma ja Sadala alevike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“, mille käigus Torma alevikus on kavas rekonstrueerida amortiseerunud torustikud, reoveepuhasti ning rajada uus puurkaev-pumpla. 12

Sadala alevikus on kavas rekonstrueerida amortiseerunud torustikud, reoveepuhasti ning puurkaev-pumpla. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisega Torma ja Sadala alevikes paraneb veemajanduse infrastruktuur ning elanikel on võimalik tarbida puhast vett, mis parandab elukvaliteeti. Projekt on keskkonnahoidu toetav, väheneb risk pinnase, pinnavee ning põhjavee reostumiseks reoveega. Lisaks Torma ja Sadala alevike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrastamisele on vajalik teha investeeringuid lähiaastatel ka Rääbise külas puurkaev-pumpla ja Tõikvere külas puurkaev- pumpla ning veetorustike renoveerimiseks.

2.2.5. Jäätmemajandus Torma vallale kuulub Torma Prügila, mis avati 2001. aastal. Torma prügila asub Jõgevamaal, Torma vallas, Võtikvere külas, Torma valla prügila nimelisel katastriüksusel (katastritunnus 81003:003:0038). Prügila pindala on 6,20 ha, millest jäätmete ladestusalad moodustavad 2,5 ha, nõrgvee kogumise ja puhastamisega seotud alad ca 0,25 ha, jäätmete sorteerimisega seotud alad ca 0,5 ha ning jäätmete vastuvõtmise, ohtlike jäätmete vastuvõtu ja prügila teenindusala ca 0,5 ha.

Prügila opereerimiseks on 2001. aastal vallal sõlmitud leping OÜ-ga AMESTOP, mis kehtib kuni 08.12.2013. Tänaseks on Torma prügilast väljakujunenud kaasaegne jäätmekäitluskeskus, kus toimub tavajäätmete ladestamine, segapakendi sorteerimine ning jäätmevaldajatelt eelnevalt liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmine ning taaskasutusse suunamine. Prügila territooriumi jagunemine erinevate tegevuste vahel on toodud joonisel 3.

1 – esimene ladestusala, 0,5 ha 2 – teine ladestusala, 1,5 ha 3 – kolmas ladestusala, 0,8 ha 4 – nõrgvee kogumisbassein 5 – nõrgvee pinnaspuhasti 6 – ohtlikud ja elektroonikajäätmed 7 – pakendijäätmete sorteerimishall 8 – ehitusjäätmete kogumisala 9 – pakendijäätmete hoiuala 10 – konteinerite hoiuala, parkimisplats 11 – kaal ning kontorihoone 12 – nõrgveepuhasti 13 – juurdepääsutee

Joonis 4. Torma prügila üldine eksplikatsiooniplaan

Alates 2001. aastast on Torma prügilasse kokku ladestatud ca 140 000 tonni jäätmeid. Prügila maksimaalseks mahutavuseks, olemasoleva katastriüksuse piires, on projekteeritud ca 290 000 tonni. Seega on prügila vaba ladestusmaht ca 150 000 tonni.

13

Täna teenindab Torma prügila lisaks Jõgevamaale ning piirnevatele aladele Ida- ja Lääne- Virumaalt tervet Tartumaad, Põlvamaad, Valgamaad ning Võrumaad. 2010. aastal oli prügila aastaseks sissetulevaks jäätmevooks ca 66 000 tonni erinevaid jäätmeid ning sellest ladestatud olmejäätmete mahuks ca 49 000 tonni. Võrreldes 2008. aastaga on aastane ladestusmaht suurenenud ca 6 korda.

Joonis 5. Torma prügila tänane teeninduspiirkond

Torma prügila on ainukeseks töötavaks prügilaks Kagu-Eestis. Ka pikemas perspektiivis, mil ladestatavad jäätmekogused võivad väheneda, on Torma prügilal oluline roll piirkonna jäätmekäitluses. Torma vald on juulist 2005 Mittetulundusühingu Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liige, kellele on delegeeritud kõik keskkonnaharidusega seotud tegevused ja korraldatud jäätmeveo organiseerimine. Juulist 2005 teevad jäätmehoolduse arendusalast koostööd läbi Mittetulundusühingu Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse , Avinurme, Jõgeva, Saare, Torma, Vara, Palamuse, Pala vald ning Mustvee linn. Koostöö tõhustamiseks on koostatud Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Saare, Torma, Vara, Palamuse, Pala valdade ja Mustvee linna ühine jäätmekava 2009 – 2015 ja loodud võimalused võimalikult paljude jäätmeliikide liigiti kogumiseks: paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed, probleemtoodete jäätmed (vanarehvid, elektroonikaromud, patareid ja akud), põlevjäätmed (puit- ja plastjäätmed), suurjäätmed, metallid. Lisaks olmejäätmetele saab ladestada Torma prügilasse ehituslammutusprahti, mida ei ole võimalik taaskasutada ning näiteks asbestijäätmeid, mille keskkonnaohutu kõrvaldamine on ka edaspidi vajalik ja vältimatu. Torma prügilas on hetkel reaalselt võimalik käidelda erinevaid pakendijäätmeid. Selleks on Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toel 2006. aastal rajatud spetsiaalne sorteerimisliin ning jäätmete pressimisvõimalused.

Rajatud on kolm eelsorteeritud jäätmete kogumisplatsi (Torma ja Sadala alevik, Tõikvere küla). Kogumisplatside hooldust teostavad OÜ Torma Soojus ja OÜ Sadala Küte. Igal aastal toimuvad ohtlike jäätmete kogumisringid, mida korraldab Mittetulundusühing Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Torma vald on paigaldanud jäätmete kogumise konteinerid erinevatesse valla piirkondadesse, mis on ette nähtud klaasi, tetra, metalli– ja plastpakendite kogumiseks.

14

2.2.6. Heakord Heakorra tagamiseks vallas teostavad vajalikke töid OÜ Torma Soojus ja OÜ Sadala Küte (haljasalade, parkide ja korterelamute ümbruse niitmine jne). Vajadusel kasutatakse heakorra tagamiseks ka eraldi töövõtjaid. Heakorra taseme tõstmiseks elamute, tootmishoonete, ettevõtete ja asutuste ümbruses, samuti külades ja vallas tervikuna korraldab vald igal aastal heakorrakonkursi “KAUNIS KODU”, et väärtustada inimeste kodukaunistamisel tehtud tööd ja tunnustada parimaid. Parimaks tunnistatud objekte on autasustatud valla tänukirjaga ja rahalise autasuga.

2.2.7. Avalik kord ja turvalisus Avaliku korra tagamiseks töötab vallas konstaabel. Valla allasutustes on paigaldatud turvaseadmed. Tänavavalgustus on osaliselt olemas Tormas, Sadalas, Tõikveres ja Rääbisel. Turvalisuse tagamiseks on kõnniteede jätkuv ehitamine ja renoveerimine vajalik seoses liikluse suurenemisega. Torma Põhikooli õpilaste ja õpetajate ohutu kooli-koju jõudmise kindlustab valminud jalgtee. Tiheasustusega külades toimib ka naabrivalve.

2.2.8. Maakorraldus, planeerimine, ehitus ja arengu kavandamine Vallal on kehtestatud üldplaneering, mille eesmärgiks on kogu valla ruumilise arengu edasine kavandamine. Üldplaneeringuga on määratud valla territooriumi arengu põhisuunad ja maakasutustingimused, samuti detailplaneeringu kohustusega alad ning maakasutuste sihtotstarbed. Planeering integreerib erinevate elualade arenguid ja arengukavasid ning arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi. Maakasutuse struktuuri mõjutavad tegurid võib jagada kolme liiki: looduslikud, poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud. Lähiaja maastikupildi loovad praegune maareform ja piirkonna sotsiaalmajanduslik areng. Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadustega kaitstud huvidest. Maareformi käigus on tagastatud või kompenseeritud endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa. Aastal 2001 on vallas läbi viidud maa korraline hindamine, mille aluseks on võetud ostu- müügi tehingute arv ja tehinguväärtus. Elamumaa väärtuse leidmisel on põhiliseks aluseks sotsiaal-majanduslike andmete võrdlemine. Põllumajandusmaa piirkondlikud erinevused puuduvad, enam on maad kasutuses olemasolevate tootmiskeskuste ümbruses. Haritava maa maksustamishind on 51-249 €/ha, valla keskmine 173 €/ha. Haritava maa hindepunktid kõiguvad 25 kuni 52 hp-ni. Metsamaa keskmine maksustamishind on 268 €/ha. Loodusliku rohumaa ja muu maa maksustamishind on 32 €/ha. Hinna kujunemise määrab vallas metsamaa osas kasvava metsa väärtus, asukoht, kinnistu seadusjärgsed kitsendused ja piirangud ning kinnisvaraturg. Põllumaa osas põhiliselt maa boniteet, maa asukoht, kinnistu seadusjärgsed kitsendused ja piirangud ning kinnisvaraturg. Torma valla maafond on 34926,1 ha. 31.05.2011 seisuga on riigi maakatastris registreeritud 2 979 katastriüksust, pindalaga 33 368,3 ha, mis moodustab 95,5% valla maafondist. Sellest 2011 registreeriti 24 katastriüksust, pindalaga 181,0 ha (so 0,5% registreeritud maast).

Riigi maakatastris registreeritud maa kõlvikute lõikes: • haritav maa - 8 946,3 ha; • looduslik rohumaa - 1 799,6 ha; • metsamaa - 20 003,4 ha; 15

• õuemaa - 198,0 ha; • veealune maa - 492,2 ha; • muu maa - 1 928,8 ha.

Registreeritud maa jaotub: Tagastatav maa - maakatastris registreeritud tagastatavat maad pindalaga 10 973,9 ha, so 32,9% kogu maakatastris registreeritud maast. Ostueesõigusega erastatav maa - maakatastris registreeritud ostueesõigusega erastatavat maad 5 343,9 ha, so 16,0% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2011 registreeriti 21,3 ha. Enampakkumisega erastatav maa - maakatastris registreeritud enampakkumisega erastatavat maad 1 141,4ha, so 3,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Vaba põllumajandusmaa erastamine - vaba põllumajandusmaad erastatud 1 467,6 ha, so 4,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Vaba metsamaa erastamine - vaba metsamaad erastatud 2 477,2 ha, so 7,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Munitsipaalmaa - maakatastris registreeritud munitsipaalmaad 113,7 ha, so. 0,3% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2011 registreeriti 0,1 ha. Riigimaa - maakatastris registreeritud riigi omandis olevat maad 11 850,6 ha, so 35,5% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2011 registreeriti 159,6 ha.

Tabel 3. Sihtotstarvete alusel maa jaotumine

Sihtotstarve Arv Pind

Elamumaa (E; 001) 417 325,3

Ärimaa (Ä; 002) 21 8,7

Tootmismaa (T; 003) 94 54,3

Veekogude maa (V; 006) 0 0,4

Transpordimaa (L; 007) 126 198,0

Jäätmehoidla maa (J; 008) 9 30,1

Kaitsealune maa (H; 010) 3 127,6

Mäetööstusmaa (Mt; 014) 4 35,2

Ühiskondlike ehitiste maa (Üh; 016) 14 12,6

Üldkasutatav maa (Üm; 017) 6 43,9

Maatulundusmaa (M; 011) 2 285 32 531,4

Sihtotstarbeta maa (S; 012) 0 0,8

Torma vald kokku 2 979 33 368,3

16

Osaliselt on vormistamata veel riigi omandisse jäetavad maad, reformimata põllumaa kohta on maavanem sõlminud maa ajutise kasutamise lepingud ja vallavolikogu on kinnitanud isikutele kasutusvaldusesse saamiseks maatükid. Kasutusvaldusesse antud maa omandamise õigus tekib kahe aasta möödumisel kasutuvalduse seadmisest. Maa tagastamise toimingud on lahendamata 2 õigustatud subjekti osas. Lahendamisel on ostueesõigusega erastamised, osaliselt vaba metsamaa erastamised, korteriomandi seadmised. Vallale kuulub veel mitmeid rajatisi ja hooneid, parke, haljasalasid, maad küla arenguks, kus on vaja lahendada munitsipaalmaa küsimus. Arvestada on vaja munitsipaalomandis olevate objektide hooldamise, heakorrastuse ja haljastuse rajamisega. Valla roll on leida maale peremees, kes oskab maad hinnata ja otstarbekalt kasutada. Oluline on maakasutuse sidumine teedevõrguga, ehitistega, maal asuvate rajatiste, muinsus- ja looduskaitsealaste objektidega. Arendatakse ehitustegevust. Valminud on uus kauplusehoone Torma alevikus, toimub lastaed „Linnutaja“ rekonstrueerimine, jätkub Torma, Vaiatu ja Sadala rahvamajade rekonstrueerimine, põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted laiendavad tegevust uute tootmishoonete rajamisega, Torma alevikus rajatakse puhkekompleksi ning taastatakse üks mõisahoonetest. Loodud korteriühistud otsivad võimalusi korterelamute remondiks (omafinantseerimisvõime madal). Biogaasijaamade rajamine põllumajandusettevõtete poolt. Detailplaneeringuga on kavandatud Torma prügila laiendus. Probleemiks palju lagunevaid hooneid. Maaga tuleb ringi käia otstarbekalt, et kasutamata maad oleks minimaalselt ega esineks maa sihipäratut kasutamist. Võrdset tähelepanu nõuavad nii eetilised kui keskkonnakaitselised probleemid. Riigi maapoliitika on osa kogu riigi ühiskonnapoliitikast. Sellele tuginevad kõik maaga vahetult seotud majandusharud: põllu– ja metsamajandus, ehitus. Maaprobleemide majanduslikku külge saab reguleerida eelkõige maa hinna ja maamaksu abil, aga ka laenudega maasse investeerimise näol.

Hinnang valdkonnale „majandus ja tehniline taristu“:

Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Arenenud ettevõtlus Kvaliteetse tööjõu Ettevõtluske skkonna parandamine puudus (tugisüsteem, taristu jne) Hästiarenenud elektrivõrk Turismiettevõtluse Bioenergia kasutuselevõtt puudus Soojatrasside olemasolu Trassid on Kohalike teede tolmuvabale kattele amortiseerunud (soojus, viimine vesi ja kanalisatsioon) Teedevõrgustik on olemas Prügikastide puudumine Kergliiklusteede rajamine juurde (tugiteed, erateed, avalikes kohtades kohalikud teed) Vee - ja Lagunenud hooned Ühistranspordi l ogistika loomine kanalisatsioonitrasside (tootmishooned ja olemasolu suuremates eramud) asulates Kehtiv valla üldplaneering Naabrivalve puudumine Arendada välja vee - ja kanalisatsioonivõrk suuremates keskustes (Rääbise, Vaiatu jt) Korraldatud olmejäätmete Kohalikud teed on Kogu elanikkonna kaasamine vedu amortiseerunud korraldatud jäätmeveoga 17

Taastada või lammutada lagunenud hooned

Hajaasustuse aladel elamutele nimesiltide paigaldamine

Avalikes kohtades prügikastide paigaldamine ja tühjendamine

Elanikkonna teavitamine ja toetamine siltide tegemisel

2.3. Haridus ja noorsootöö

2.3.1. Haridus Vallas tegutseb 1 koolieelne lasteasutus lasteaed “Linnutaja” ja 2 põhikooli: C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool ja Sadala Põhikool.

C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikoolis õpib (seisuga 01.01.2011.a) 142 õpilast. Kool kannab 1957. aastast C.R. Jakobsoni nime. See tähendab tema nime ja traditsioonide põlistamist kogukonnas. Sellel eesmärgil osaletakse temanimelisel iga-aastasel kõnevõistlusel ning taastatud on puhkpilliõpetus. Koolil on hea koostöö erinevate huvigruppidega (Torma vallavalitsus ja -volikogu, valla haridus- ja noorsookomisjon, kooli vilistlased, ettevõtjad, Kaitseliit, politsei, valla lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga). On loodud sidemed Soome Vabariigi Metsola Ala-aste kooliga. Koolil on kaasaegne võimla. KOIT kava raames viidi 2010.a ellu projekt ”C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikooli renoveerimine.” Õpikeskkond vastab täielikult tervisekaitse poolt esitatud nõuetele. Kool osaleb rahvusvahelises programmis Comenius. Klassikursuse kordajate arv viimastel õppeaastatel on viidud miinimumini. Tulemus on tagatud tänu paremini korraldatud tööle HEV lastega. Õpitulemusi mõjutab toimiv infosüsteem ja personali ning õppurite tunnustamine. Vabariigi keskmisest madalamad tulemused on tingitud klasside erinevast võimekusest ning vajadusest rakendada mitmesuguseid tugimeetmeid. Pedagoogide kvalifikatsioonile mittevastavus ei ole takistanud koolil saavutamast häid õpitulemusi. Puudujääk on vaid üksikute ainete osas (poiste tööõpetus, kunstiõpetus, tütarlaste käsitöö)

Tabel 4. Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate poolt täidetud ametikohtade arv

Kooliaste 2008/09 2009/10 Eesmärk

Koolis Vabariigi Koolis Vabariigi keskmine keskmine

I kooliaste - 1.-3. klass 100% 95,6% 95,1% 94,3% 100%

II kooliaste - 4.-6. 82,8% 88,5% 85% 88,5% klass

18

III kooliaste - 7.-9. 74,2% 85,4% 72,8% 86,1% klass allikas: EHIS

Õpilaste arvu vähenemise trend kestab. Klassi täituvus 15.8 õpilast võib lugeda heaks tulemuseks. Kuid võrreldes varasemate aastatega näitab trend languse tendentsi. Edasine sõltub paljuski sellest, kui palju õpilasi astub I klassi.

Tabel 5. I klassi astujate arv Torma Põhikoolis Klass 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 I 20 12 10 23 13

Sadala Põhikool on väike maakool, milles õpilaste arv on pidevalt vähenenud. Seisuga 01.01.2011õpib koolis 46 õpilast.

Sadala Põhikooli õpilaste arv

90 83 80 70 70 59 60 54 51 48 50 46 49 50 44

40

8 1 2 5 6 /0 /1 /1 /1 /1 7 0 1 4 5 00 01 01 01 01 2006/07 2 2008/09 2009/10 2 2 2012/13 2013/14 2 2

Joonis 6. Sadala Põhikooli õpilaste arv ja 2011/12 aastast alates prognoos

Kool annab võimaluse õppida ka lihtsustatud õppekava alusel. 2006.-2011. aastani on koolis õppinud neli lihtsustatud õppekavaga õpilast. Vanema kooliastme käsitöö/tööõpetuse tundide läbiviimisel on aidanud Sadala Töötuba ja OÜ Sadala Agro. Koolis on rakendatud logopeediline abi, parandusõpe ja kohustuslikud konsultatsioonitunnid aitavad õppeveerandil puudulikke hindeid saanud õpilastel teistele järele jõuda. Klassikursuse kordajaid on nelja aasta jooksul olnud üks õpilane. Pikapäevarühma ei ole, sest koolil ei ole võimalik korraldada laste pikapäevarühmaaegset toitlustamist. Koolis töötab sellel õppeaastal 2 koristajat ja majandusjuhataja ning 17 õpetajat, kellest kolm õpetajat õpetavad ka Torma Põhikoolis ja üks Laiuse Põhikoolis. Õpetajatest enamusega on sõlmitud osalise koormusega tööleping.

19

Õpetajate vanuseline jaotumine 2011. aasta I poolaasta l

kuni 29; 2; 12% 60 - ; 3; 18%

30 - 39; 5; 29%

50 - 59; 5; 29%

40 - 49; 2; 12%

Joonis 7. Õpetajate vanuseline jaotumine 2011.aasta I poolaastal

Sadala Põhikoolis töötavad kvalifikatsioonita õpetajad III kooliastmes ja nendega on sõlmitud aastane tööleping. Kvalifikatsioonita õpetajad annavad kõikidest ainetundidest 21,23%. Kooli pikaajaline traditsioon kooli õpilaste puhkpilliorkester lõpetas sügisest tegevuse, sest õpilasi jäi orkestri jaoks liialt väheseks.Koolis tegutsevates huviringides (spordiringides, sõnakunsti-, näitemängu- ja muusikaringis) osaleb enamus õpilastest. 2006 – 2010 aastani on kool osalenud mitmetes keskkonnateadlikkust tõstvates projektides, mille raames on kooli juurde ehitatud õuesõppeklass ja õpilastel on olnud võimalus õppekava täiendavateks väljasõitudeks looduskeskkonnaga tutvumiseks. Õpilased on esindanud kooli aineolümpiaadidel, spordivõistlustel ja muusikaüritustel. 2006 . – 2010. aastani on remonditud kantselei, kolme klassiruumi laed, kooli garderoob ja koridorid ning võimla ja õpetajate tuba. Klassiruumid on varustatud õpetajaarvutiga ning kool läks 2007.aastal üle e-koolile. Uuendatud on arvutiparki ja teisi infotehnoloogilisi vahendeid (projektorid, tahvel). Poiste tööõpetuse ja kehalise kasvatuse paaristunnid toimuvad alates 2010/2011 õppeaastast Torma Põhikoolis, sest kooli tööõpetuse majaks kohandatud hoone ei vasta kehtivatele tervisekaitse nõuetele. Koolis puudub raamatukogu ja söökla. Õpilased käivad söömas ja kasutavad külaraamatukogu teenuseid koolimajast ca 400 m kaugusel. Terviklikku renoveerimist vajab kooli elektriküttel katlamaja. Remontimist vajavad kaheksa klassiruumi, raamatuhoidla¸ vana kooliosa koridor ja tagumine trepikoda. Kõrvalhoonetele tuleb leida uued funktsioonid.

Torma lasteaed „Linnutaja” on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis avati 4. märtsil 1985. aastal. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. Lasteaial on tähtajatu koolitusluba õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks õppekava "Lasteaed Linnutaja" järgi. Töötab üks sõimerühm kuni kolmeaastastele lastele, neli liitrühma kahe- kuni seitsmeaastastele lastele. Rühma registreeritud laste arv on sõimerühmas kuni 16 last ja liitrühmades kuni 20 last. Kõik kohad on täidetud. Ühel päeval nädalas töötab koduste laste mängurühm sõimeealistele lastele. Lasteaias töötavad pedagoogid, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele. 01.01.2007.a seisuga on kolm õpetajat lapsehooldus-puhkusel. Täitmata on logopeedi ametikoht. Lasteaia ruumid (hoone) ja maa-

20

ala ning sisustus vajavad kaasajastamist, et olla vastavuses sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele.

2.3.2. Noorsootöö Vallas on loodud noorsootöötaja ametikoht. Noortetoad on avatud Sadalas, mis valmis EAS-i toel, ja Tormas. Nendes saavad lapsed veeta aega põhiliselt pärast kooli kolmel päeval nädalas. Noortekeskustes on võimalik mängida lauamänge, tegelda kunsti-ja käsitööga, vaadata filme. Noorsootöötaja organiseerib ja viib läbi üritusi ka nädalavahetustel. Suvisel koolivaheajal toimub töö- ja puhkelaager, samuti erinevaid ülevallalisi ettevõtmisi noortele. Traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud lastekaitsepäeva tähistamine, moeetenduse läbiviimine ja Päkapikula korraldamine. Noorsootöötajat abistavad noortetubades vabatahtlikud. Noortetubades käivad põhikoolide õpilased, vähem on kaasatud noori kuni 26. eluaastani. Noorsootööl puudub arengukava, järjepidev ja sihipärane koostöö koolide huvijuhtidega, külaseltsidega on pealiskaudne.

Hinnang valdkonnale „haridus ja noorsootöö“:

Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Haridusvõrgu olemasolu Laste arvu vähenemine Sadala PK reorganiseerimine (lasteaed-algkool, sobitusrühm- algkool)

Õppevahenditega hea Õpilastransport Õpiabivõimaluste säilitamine ja varustatus (vallasisene) ainult valla tugisüsteemide arendamine vahenditest

Kaasaegne spordihoone, Õpikeskkonna Huvitegevust pakkuvate noortetuba, ajakohastamine lõpuni organisatsioonide toetamine mänguväljakud viimata - Sadala PK küttesüsteem, Torma PK KOIT- kavast rahastamata osa

Haridusasutuste heakord Puuduvad eripedagoog, Valla koolides koostöös ettevõtjate ja ja lipukultuur sotsiaalpedagoog, vabatahtlikega ettevõtlikkuse psühholoog, õpetamine tervishoiutöötaja, logopeed valla tasandil Uuendusmeelne ja Alushariduse pedagoogide Kasutada olemasolevaid valla õpihimuline töötajaskond madal palgatase hooneid ja ruume (nt noortekeskus Tormas) Lisavahendite toomine Sadala PK õpetajate Kooli maine ja oma näo projektide abil –KIK, töötasustamiseks vaja valla kujundamine – toetumine Kultuurkapital jne omavahendeid (lisaks kultuurilisele identiteedile valla pearahale) tutvustamisel

21

2.4. Kultuur, sport ja külaliikumine

2.4.1. Kultuur Torma vald on väga pikaajaliste ja väärtuslike kultuuritraditsioonidega piirkond, kus näitemängu ja puhkpillimuusikat on viljeletud juba üle 150 aasta. Ajast aega on elanud Tormas aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed, kellele on tähtis valla kultuuripärandi säilitamine ja edasiarendamine. Vallal on kolm rahvamaja ning arengukava järgselt tegeleme rahvamajade ehitusliku kaasajastamisega ning otsime võimalusi juba korrasolevate ruumide üha laiemaks kasutamiseks. Valla rahvamajade ruume kasutavad edukalt ja järjepidevalt külaseltsid ja seltsingud, seda nii Vaiatus kui Sadalas. Torma Rahvamaja on antud piirkonna isetegevusringide kooskäimiskohaks, vajalik valla suurürituste läbiviimiseks ja C.R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli suuremate ürituste korraldamiseks. Meie eesmärgiks on olemasolevaid ruume veelgi efektiivsemalt kasutada, et nende korrastamiseks kulunud investeeringud oleksid igati põhjendatud. Torma vallas on kolm raamatukogu, mis teenindavad valla lugejaskonda ning täidavad ka kaasaegse infopunkti funktsiooni (internet). Tõikveres asuv raamatukogu on sealse piirkonna elanikkonnale ainuke kultuuri- ja haridusasutus, kus on läbi internetiteenuse võimalik suhelda välismaailmaga. Torma vallas tegutsevad erinevad isetegevusringid, millede tegevus on heal tasemel ning nii mitmedki kollektiivid on pälvinud tunnustuse Jõgeva maakonnas ja kaugemalgi. Valla isetegevuslased osalevad kõikidel maakonna suurüritustel ja ka vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel. Jätkamaks puhkpillimängu traditsioone tegutseb 2006.a juunist Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla ühisorkester. Torma vallas on aegade jooksul kujunenud välja mitmed traditsioonilised kultuuriüritused. Aastaid on korraldatud Torma Puhkpilliorkestrite Festivali „ToPoF“, Jakobsoni Talupäeva, Võtikvere raamatuküla päeva, Torma Kapellarit, Jakobsoni kõnevõistlust. Tormalaste Kodupaigaühenduse eestvõtmisel antakse välja valla kultuurilugu jäädvustavat raamatut „Torma Album“. Vallal on olemas piirkonna ajalugu kajastavad kirjanduslikud materjalid ja vanaaegsed esemed, mille alusel võiks asutada muuseumi, kuid hetkel puuduvad muuseumi eksisteerimiseks vajalikud ruumid ja muud tingimused. Tähtsa koha kultuuritraditsioonis omavad kirikud ja kalmistud. Kirik on oluliseks aspektiks harmoonilise ja turvalise elukeskkonna kujundamisel. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Torma Maarja kirik (1767.a.) vajab kapitaalset renoveerimist. Heas korras olev orel ja kiriku hea akustika võimaldab esitada kõrge tasemega orelikontserte. Kirikus esinevad meelsasti oma valla ansamblid, koorid, Torma Pasunakoor ja teised külalisesinejad. Kirikut külastavad suviti väliskülalised, üksik- ja grupituristid. Koguduses on ligikaudu 1000 liiget, neist 300 on aktiivsed. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval ja suurematel pühadel. Pastoraadihoones on ruumid koguduse elu aktiivseks tegevuseks. Kirikuteenistujate eestvedamisel toimib pühapäevakool, leeriõpetus ja korraldatakse noortelaagrid. Kogudusel on Soomes kaks sõpruskogudust: Oravaisi ja Helsinki-Pakila. Pastoraadihoone külalistetoas on võimalus majutada kahte perekonda või 12-liikmelist laagriseltskonda. Ajaloolises kirikumõisa pargis on hea telkimisvõimalus. Kogudusele on tagastatud hooned, mis on kasutamiskõlbmatud. Sadalas tegutseb Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Sadala Baptisti Kogudus. 2005.aastal avati keeleteadlase Paul Ariste mälestuskivi tema sünnikohas Rääbisel. 22

2.4.2. Sport Torma valla sporditegevus on olnud läbi aegade tunnustatud nii oma kodukohas kui ka maakonnas ja vabariigis. 2006. aastal valminud uus spordihoone pakub vallaelanikele võimalust tegeleda erinevate spordialadega – korv-, võrkpall, tennis, aeroobika, jõusaal jm. Spordihoone pakub ka majutusteenust, on hea koht erinevate spordilaagrite ja võistluste korraldamiseks. 2010. aastal ehitati spordihoone kõrvale mänguväljak, samas asuvad 2 rannavolle platsi, rekonstrueerimist ootav staadion ja tänavakorvpalli väljak. 2007. aastal moodustati MTÜ Spordiklubi Torma Sport. Klubi prioriteediks on pakkuda organiseeritud sporditegevust eeskätt Torma valla rahvale. Igal aastal toimuvad meie vallas järgmised võistlused: Torma valla talispordipäev, Vilma Mõtte mälestusturniir võrkpallis, Sügisturniir võrkpallis 3+3, Valla Volle (talvel saalis, suvel erinevates valla külades), Jüriöö teatejooks, Kevadturniir korvpallis, Torma valla Cup korvpallis. SK Torma Spordil on oma täiskasvanute võrkpallinaiskond ja korvpallimeeskond. Mõlemat võistkonda juhendavad tasemekoolituse läbinud treenerid. On moodustatud noorte treeningrühmad. Meie spordiklubi esindab Jõgevamaad vabariiklikel noorte korvpalli meistrivõistlustel. Vallavalitsus on igati toetanud ja loonud väga head tingimused kehakultuuriga tegelemiseks. Torma spordihoone juurde võiks tulevikus moodustada Jõgevamaa noorte korvpallikeskus.

2.4.3. Külaliikumine Torma vallas on registreeritud viis külaseltsi ja üks seltsing - Võtikvere Küla Selts, Vaiatu Küla Selts, Sadala Külade Selts, Kunglarahva Külaselts, Näduvere Küla Selts ja Koimula küla seltsing. Külaseltsidel on tegutsemiseks ruumid: Sadala Külade Selts kasutab Sadala Rahvamaja ruume, Võtikvere Küla Selts tegutseb endise Torma metskonna kontori ruumides ja pargis, Vaiatu Küla Selts Vaiatu Rahvamajas. Kunglarahva Külaseltsil on Rääbisel oma renoveerimist vajav maja, mille ümbruse on külaselts korrastanud ja on alustatud renoveerimistööde ettevalmistamisega. Paljudes külades on kiige-, lõkke- ja palliplatsid ning väikesed laululavad: Vaiatus, Võtikveres, Sadalas, Koimulas, Rääbisel. Moodustatud külaseltsid ja seltsingud tegutsevad kõik aktiivselt ja iseseisvalt otsides uusi väljakutseid, on näha, et soovitakse oma külas midagi muuta, pakkuda inimestele isetegemise rõõmu. Vaiatu ja Sadala seltside initsiatiivil on osaliselt renoveeritud Sadala ja Vaiatu Rahvamajad. Korraldatud on külakokkutulekuid, igal külal on või on tekkimas oma bränd. Vallapoolne osa on anda nõu, innustada ja toetada seltside loomist, projektide kirjutamist. Samuti toetada rahaliselt, olla kaasfinantseerija rollis.

Hinnang valdkonnale „kultuur, sport ja külaliikumine“:

Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Oskustega inimeste Kaardistamata ja Kaasaegselt remonditud rahvamajad ja olemasolu vähekasutatud erinevate raamatukogud võimaldavad aktiivset piirkondade kultuurilugu kasutamist ja vabahariduse olemasolu

Sündmuste ja Valla ühtse Koostöö kirikuga (kontserdid, 23

traditsioonide kultuuripoliitika ekskursioonid) järjepidevus puudumine 3 rahvamaja, 3 Rahvamajade ja Kasutada regulaarselt riiklikke raamatukogu ja raamatukogude remont rahastamisvõimalusi (PRIA, KOP jne) spordihoone lõpetamata Arenenud seltside ja Spordihoone vähene Leida võimalused kultuuripärandi isetegevusringide kasutus valla erinevate oskuslikuks kaardistamiseks – ühised olemasolu piirkondade poolt mõisted lahti kirjutada, initsiatiivgrupp moodustada Rikkalik kultuuripärand Nõrk koostöö seltside Erinevatesse piirkondadesse liikuv (Torma kirik, mõis jne) vahel, info vähene vallapäev liikumine, konkurents Rahaliste vahendite Seltsidevaheline regulaarne infovahetus, nappus infopäevad, 2 korda aastas ümarlaud kultuuripoliitika ühtlustamiseks Vallasisese kultuurikalendri koostamine ja levitamine Mõttetalgud ringtalli ja mõisahoonete kasutamiseks Traditsiooniliste sündmuste rikastamine uute ideedega Jõgevamaa noorte korvpallikeskuse loomine Torma spordihoone juurde Torma PK staadioni ja väljakute rekonstrueerimine

2.5. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

2.5.1. Sotsiaalteenused ja sotsiaaltoetused Torma Vallavalitsuses töötab 2 sotsiaaltöötajat (1 neist lapsehoolduspuhkusel) ja lastekaitsetöötaja. Hooldustöötajaid on 2 ja 1 avahooldustöötaja. Sotsiaalkorterid asuvad Tormas, Sadalas ja Tõikveres. Tormas asuvatest korteritest on heas korras ja remonditud korter Kesk 4-12, korter asukohaga Lasteaia 4-8 on remontimata, hallitab. Sügisest võib nimetatud maja jääda veeta. Tõikveres asuvad sots. korter vajab remonti (remontimata 1 tuba) Sadalas asuvas sotsiaalkorterites pakutakse eluaseme-ja koduteenust, hetkel elab seal 7 klienti (üks vaba koht). Tarvis oleks sotsiaalkortereid, mis oleks eelnevalt sisustatud. Sotsiaalkorterid peaksid asuma valla erinevates piirkondades (Sadala ja Torma alevikes ning Tõikvere külas). Kuna valla kaugemates külades puuduvad poed, teenindab neis elavaid inimesi kauplusauto, mille käigusolekut vald toetab. Suur probleem on inimestele lahtilükkamata teed talvel, samuti kinnilükatud teeotsad majade juurde.

2.5.2. Lastekaitse Torma vallas on hetkel 403 last. 5-lapselisi peresid on 6, 4-lapselisi 9, 3 lapsega on 32 peret. Riskiperesid on 24, probleemideks vaesus, töötus, alkoholism, sotsiaalne toimetulematus Puudega lapsi on hetkel 21, puuetega laste arv kasvab (kõnepuudega laste arv). Puudega laste pered on saanud kasutada lapsehoiuteenuse raha ülejääki laste paremaks toimetulekuks (raviteenuste kompensatsioon, transporditeenus). Kiigemetsa koolis õpib 8 last, asenduskodu teenusel lastekodus on 2 last. 24

Lastega peredele võimaldatakse toetust raviprillide ostmiseks, esimesse klassi astuja toetust, ühekordset sotsiaaltoetust raske majandusliku olukorra või ravimite ostmiseks, jõulupakid, toimetulekutoetus. Teenustest on tasuta suvise lastelaagri võimaldamine vähekindlustatud peredele ja leinalaagrist osavõtt lähedase kaotanud lastele. Koostöös vabatahtlike abistajatega saavad pered toidu – ja riideabi, traditsiooniline üritus on taaskasutuspäev. Peresid on toetanud tugiisikuteenus. Vallas ei ole kasuperesid. Puudus on ka noortele emadele mõeldud perekoolist. Lasteaias puudub logopeed, süsteem erivajadusega laste varaseks märkamiseks ja toetuseks. Paljude peredel puuduvad korralikud pesemisvõimalused, eluasemete seisukord on halb.

2.5.3. Eakate hoolekanne Torma vallas on 01.03.2011.a seisuga 483 vanaduspensionäri. Avahooldusteenusel on 7 klienti. Hooldekodu teenust ostetakse OÜ Sotsiaalkeskuselt Elukaar- 2 klienti, SA Jõgeva Haigla Hooldusosakonnalt- 1 klient, MTÜ Lustivere Hooldekodult- 1 klient, MTÜ Kääpa Hooldekeskuselt- 5 klienti, Aarikese Hooldekeskus -1 klient. Kooskäimise kohad eakatele on valla rahvamajad ja Torma pensionäridele kasutusse antud korter. Vallavalitsus on toetanud eakate väljasõite. Traditsiooniline üritus on tervisepäev.

2.5.4. Puudega inimeste hoolekanne Torma vallas on märtsikuu seisuga 495 puudega täiskasvanut ja 20 last. Hooldajad on määratud 78 täiskasvanud ja 12 puudega lapsele. Suureneb töövõimetuspensionäride arv, hetkel neid 310, rahvapensioni saajaid 16 inimest. Hooldusteenust ostetakse Võisiku Hooldekodult- 2 puudega inimest ja Erastvere Hooldekodult- 1 puudega inimene. Puudega inimestele on loodud päevakeskus, MTÜ Torma Valla Sotsiaalkeskus kus käib 12 puudega inimest (kohti 11, vajadus rohkemate kohtade järele). Inimestega töötab tegevusjuhendaja. Suur vajadus on ülevallalise sotsiaalkeskuse järele, mis pakuks erinevaid teenuseid kohapeal - ööpäevaringset hooldusteenust, eakate päevahoidu, puuetega laste päevahoidu (lapsehoiuteenus), sauna- ja sportimisvõimalust, invavahendite laenutamise võimalust, kooskäimisvõimalust. Sotsiaalkeskus peaks asuma alevikes, kus on kättesaadavad esmatasandi teenused (arstiabi, apteek, kauplus), oleks tagatud turvalisus ja loodussõbralik keskkond. Rohkem võiks olla koostööd välismaa sotsiaalala spetsialistidega, rohkem projektipõhiseid ettevõtmisi.

2.5.5. Koostöö sotsiaalvaldkonnas Torma valla sotsiaalteenistus teeb tihedat koostööd Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ning Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnaga. Väga hea koostöö on mittetulundusühingutega. MTÜ Voore Aktiviseerimiskeskusega koostöös aidatakse töötuid ja tegeletakse pikaajaliste töötute ning heitunute sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Koostöös MTÜ Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojaga korraldatakse õppe- ja perepäevi. Juba mitmendat aastat koostöös Jõgeva Punase Ristiga jagatakse piirkonnas toiduabi vähekindlustatud peredele. Tihe koostöö on heategevusorganisatsioonidega – Eesti Toidupank, OÜ Klug & CO, MTÜ Peipsi Pärl ja teiste vabatahtlike abistajatega. Hea koostöö on mitmete sotsiaalteenuste pakkujatega ( MTÜ Torma Valla Sotsiaalkeskus, Siimusti Lastekodu Metsatareke, MTÜ Kääpa Hooldekeskus, OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus

25

Elukaar, Jõgeva Haigla Hooldusosakond, AS Hoolekandeteenused Võisiku Hooldekodu, ITAK OÜ, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, Meditech OÜ jne). Koostöö on perearstide ja erialaarstidega (abistatakse ravikindlustuseta ja psühhiaatrilist ravi vajavaid inimesi). Abi ja tuge oleme saanud Tartu Laste Tugikeskuselt ja Jõgevamaa Nõustamiskeskuselt. Tihe koostöö on ka politsei, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitlusega ja Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumajaga (noored õigusrikkujad, ühiskondliku töö tegijad ja eestkoste). Kõige suuremat abi ja toetust on sotsiaalteenistusele pakkunud teiste omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

2.5.6. Tervishoid Vallas töötab perearst ja abiarst, 2 pereõde 2, lasteõde. Torma töötab hambaravikabinet. Vald toetab koolilaste profülaktilist läbivaatust. Probleemiks on ligipääs perearstile, kauplustesse, apteeki kuna puuduvad kaldteed.

Hinnang valdkonnale „sotsiaalne kaitse ja tervishoid“:

Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Kvalifitseeritud Rahaliste Kasutada EL raha spetsialistide olemasolu ressursside nappus

Toimiv koostöövõrgustik Supervisiooni Koostöö teiste valdade ja puudus organisatsioonidega

Sotsiaalteenuste Kauged vahemaad Sotsiaalkeskuse rajamine, mitmekesisus (kliendid on hajali) kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumine Sihtgruppide tundmine Palju passiivseid ja Avalike teenuste kättesaadavuse tööga hõivamata parandamine (kaldteed, inimesi lahtilükatud teed, ühistransport)

Ennetav tegevus Sotsiaalkeskuse Läbi ennetustöö erinevate (tervisepäevad jms) puudumine sihtgruppide teadlikkuse (päevakeskus, tõstmine eakad, puudega jne)

2.6. Valla olukorra koondhinnang

26

Torma valla arengusuundumused võtab kokku valla SWOT-analüüs, mille tulemusel kaardistati Torma valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Arenguseminarid toimusid 2011.a aprillis ja mais. Selle koostamisest võtsid osa Torma vallavalitsuse ja -volikogu liikmed, hallatavate allasutuste töötajad ning arengukava uuendamise valdkondlike teemarühmade liikmed. Kõigepealt viidi läbi iga valdkonna kohta eraldi analüüs, esmalt kaardistati tugevused ja nõrkused ning seejärel arenguvõimalused ja ohud. Valdkondade detailsed SWOT-analüüsid on esitatud arengukava lisas. Valla koondhinnang koostati valdkondade SWOT-analüüside põhjal. SWOT-analüüsi koondtulemused on reastatud allolevas tabelis tähtsuse järjekorras keskmise hindepunkti alusel, mille andsid arenguseminaridel osalejad. SWOT-analüüsi järgselt hindasid koostajad analüüsi tulemusi, tuues nii tugevuste, nõrkuste, võimaluste kui ohtude kategoorias välja 7-8 kõige olulisemat kõikide valdkondade kohta kokku.

Tabel 6. Torma valla SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused

• Kehtiv valla üldplaneering • Rahaliste ressursside nappus

• Rikkalik kultuuripärand (Torma • Maksujõulise elanikkonna vähenemine kirik, mõis jne) • Puuduvad eripedagoog, • Hea sotsiaalne taristu (kaasaegne sotsiaalpedagoog, psühholoog, spordihoone, noortetuba, tervishoiutöötaja, logopeed valla mänguväljakud, 3 rahvamaja ja 3 tasandil raamatukogu) • Palju passiivseid ja tööga hõivamata • Sotsiaalteenuste mitmekesisus inimesi

• E-teenuste kasutamine • Laste arvu vähenemine vallavalitsuse ja volikogu poolt • Valla ühtse kultuuripoliitika puudumine • Hea ettevalmistuse ja kogemustega • avalikku teenust osutav personal Tehniline taristu on amortiseerunud (soojus, vesi ja kanalisatsioon) • Arenenud seltside ja • isetegevusringide olemasolu Lagunenud hooned (tootmishooned ja eramud)

Võimalused Ohud

27

• Ettevõtluskeskkonna parandamine • Elanikkonna vähenemine ja vananemine (tugisüsteem, taristu, väiketootmise - inimeste siirdumine vallast välja, toetamine) noorte lahkumine maalt

• Sadala PK reorganiseerimine • Pidev rahaliste vahendite nappus (lasteaed-algkool, sobitusrühm- • algkool) Omavalitsuse riigipoolsete kohustuste suurenemine ilma ressurssideta • Leida võimalused kultuuripärandi • oskuslikuks kaardistamiseks – Riik ei toeta (bürokraatia) ettevõtluse ühised mõisted lahti kirjutada, arengut maapiirkondades (seadusandlus initsiatiivgrupp, hoonetele uute jm) funktsioonide leidmine • Rahastamisvõimaluste kadumine • Kasutada olemasolevaid valla (teadmatus tuleviku suhtes hooneid ja ruume aktiivsemalt (nt programmperioodi lõppemisel) noortetuba Tormas) • Majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus • Sotsiaalkeskuse rajamine, • Üldine hinnatõus (energia hind, muud kvaliteetsete sotsiaalteenuste kaubad ja teenused) pakkumine

• Valla koolide säilitamine

• Siseturismi kasvu ära kasutada - valda promoda läbi ülevallaliste ürituste ja (ToPoF, Jakobsoni talupäev jt) toetudes suurkujudele

• Kasutada EL toetusprogramme

Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et Torma valla tugevustena nähakse rikkalikku kultuuripärandit (olemas kirik, mõis, Jakobsoniga seotud paigad jne), heal tasemel sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset taristut (spordihoone, mänguväljakud, rahvamajad ja raamatukogud) ning kehtivat valla üldplaneeringut. Välja toodi oluliste aspektidena veel avaliku sektori töötajate head ettevalmistust ja kogemust ning e-teenuste kasutamist. Vallas on lisaks mitmeid tugevaid seltse ja toimivaid isetegevusringe, mille kaudu on väljundi leidnud paljud aktiivsemad valla elanikud. Valla nõrkade külgedena rõhutati kõige rohkem rahaliste ressursside nappust, mis on ühtviisi probleemiks pea kõigis valdkondades. Nii nagu enamikes maapiirkondades, on ka Torma vallas murekohaks laste arvu ja maksujõulise elanikkonna vähenemine ning tööhõivest lahkunud inimeste suur hulk. Rahapuudusel pole võimalik olnud palgata ka eriharidusega spetsialiste koolidesse, milleks aga vajadus on üha suurem. Tehniline taristu (sooja-, vee- ja kanalisatsioonitrassid) on amortiseerunud ja ootab suuremaid investeeringuid. Lisaks toodi välja valla ühes kultuuripoliitika puudumist ning vähest koostööd valla eri piirkondade vahel. Lagunenud toomishooned ja elamud risustavad valla miljööd ning nendele tuleks leida uued funktsioonid või nad lammutada.

28

Võimalustena nähakse vallas eelkõige EL toetusprogrammide kasutamist erinevate objektide arendamisel. Ettevõtluskeskkonna parandamine saaks toimuda läbi taristu korrastamise, väiketootmise toetamise ja tugisüsteemi loomise. Kuna vallal on rikkalik kultuuripärand, mis ei ole piisavalt nähtavale toodud, tuleks ära kasutada siseturismi kasvu ning leida võimalusi valla turundamiseks läbi kultuuripärandi. Selleks tuleks alustada kultuuriobjektide ja – tegelaste kaardistamisega, kirjutada lahti ühised mõisted ning initsiatiivgrupp. Ka olemasolevatele valla hoonetele ja ruumidele tuleks leida uusi täiendavaid funktsioone. Uue algatusena nähti valda eraldiseisva sotsiaalkeskuse rajamist, mis pakuks mitmekesiseid sotsiaalteenuseid erinevatele sihtrühmadele. Ka valla koolide säilitamist peeti oluliseks, kuigi Sadala Põhikooli puhul tuleks kaaluda reorganiseerimist. Ohtudena toodi välja mitmeid riigipoolseid negatiivseid arenguid, näiteks omavalitsuste kohustuste suurenemist ilma täiendava ressursita ja bürokraatia suurenemist, mis pärsib ettevõtlust maal. Elanikkonna jätkuv vähenemine ja vananemine on trend, milles nähakse suurimat ohtu vallale, sest see mõjutab kõiki eluvaldkondi. Ka üldine hinnatõus ning majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus on ohud, mis valla tasandil mitmeid probleeme võivad tekitada. Kuna EL programmperiood hakkab lõppema, kardetakse rahastamisvõimaluste kadumist, sest uue perioodi programmide kohta hetkel veel info puudub. Kokkuvõttes on Torma vald rikkaliku kultuuripärandi ja tugevate ajalooliselt väljakujunenud asulatega omavalitsus, kus toimib aktiivne seltsi- ja isetegevus. Kohalikud ettevõtjad on aktiivsed ning hästi on arenenud just põllumajandussektor, mis pakub tööd paljudele valla elanikele. Oluliseks kitsaskohaks valla arengus on elanikkonna vananemine, maksujõuliste elanike väljaränne ning rahaliste ressursside nappus. Valla arengu jätkumiseks on vajalik toetada väikeettevõtluse teket, mis aitaks luua uusi töökohti ja suurendada tulubaasi. Turismipotentsiaal on seni ärakasutamata ning selle valdkonna ettevõtete ja ka kolmanda sektori algatuste toetamine on oluline valla arenguks. Kuna sotsiaalvaldkond on vallas hästi arendatud, nähakse ka multifunktsionaalse sotsiaalkeskuse rajamises suurt potentsiaali valla elanike heaolu tagamisel.

3. TORMA VALLA ARENGUSTRATEEGIA

3.1. Torma valla visioon aastaks 2021 TORMA VALD ON TASAKAALUSTATUD ARENGUGA KULTUURIPÄRANDIT, ÕPPIMIST, OMAALGATUST TOETAV JA MAINEKAS ELAMIS-, ETTEVÕTLUS- NING PUHKEPIIRKOND

3.2. Torma valla missioon TORMA VALLA ELANIKE HEAOLU KASVUKS EELDUSTE LOOMINE JA PIIRKONDLIKE ARENGUPOTENTSIAALIDE SUUREM KAASAMINE

3.3. Prioriteedid ja arengueesmärgid Torma valla visiooni saavutamiseks lähtutakse järgmistest prioriteetidest:

1. Toimiv majandus-, ettevõtlus- ning elukeskkond . Vallas on tagatud hea ja turvaline elu- ning ettevõtluskeskkond. Soodustatakse uute ettevõtete loomist, panustatakse piirkonna ettevõtluskeskkonna parendamisse.

29

2. Kvaliteetne ja kaasaegne õpikeskkond . Väärtustatakse hariduse kvaliteeti ja õpikeskkonda, milles on tagatud tingimused kaasaegse kvaliteetse alus- ja üldhariduse omandamiseks.

3. Mitmekülgsed sotsiaalteenused ning arstiabi . Luuakse erinevatele sihtgruppidele kvaliteetseid sotsiaalteenuseid pakkuv sotsiaalkeskus. Avalike teenuste kättesaadavus on tagatud ühtlaselt kogu valla territooriumil. Kaasaegsete ja kvaliteetsete ava- ja institutsionaalsete hooldusteenuste, sotsiaalsele vajadusele vastava teenuse kättesaadavuse tagamine vallas kõigile sotsiaalhoolekande sihtrühmadele.

4. Haldussuutlik vald . Mõtestatud planeerimistegevus, kaalutletud investeeringud ja piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng. Tulevikku suunatud süsteemne arendustegevus ja valla hea maine.

5. Väärtustatud kultuuripärand ja omaalgatus . Rahvamajad, spordihoone ja raamatukogud on aktiivses kasutuses. Kultuuripärand on kaardistatud ja turismialane tegevus vallas on oluliselt laienenud.

Valdkondlikud arengueesmärgid ja ülesanded: 1. Valla juhtimine: 1.1. Tulevikku suunatud süsteemne arendustegevus: • Tagada piirkondlik tasakaal valla tasandil 1.2. Omaalgatuse ja vabatahtlikkuse väärtustamine: • Täiendada motivatsiooni- ja tunnustussüsteemi 1.3. Valla hea maine: • Arendada sõprussidemeid ja osaleda koostööprojektides • Mainekujundustegevuste elluviimine 1.4. Vald on uuendusmeelne ja inimestele avatud: • Teha koostööd piirkonna huvide esindamisel ja kaitsmisel • Avameelsed, inimesekesksed ja õpivõimelised ametnikud ja volikogu liikmed 2. Majandus ja tehniline taristu: 2.1. Arenenud ettevõtluskeskkond, olemasolevad ressursid efektiivselt ära kasutatud • Toetada ettevõtlust • Arendada turismiettevõtlust 2.2. Korrastatud taristu • Renoveerida kommunaalmajandus (vee-, kanalisatsiooni- ja soojatrassid) • Luua alternatiivne soojamajandus • Hoonete haldamine • Korrastada teedevõrk ja tähistus • Arendada ühistransporti • Tagada teenuste kättesaadavus külades • Arendada Torma Prügilat • Rajada munitsipaalhoonete juurde parklad 2.3. Loodud puhas ja inimsõbralik elukeskkond • Kogu vald kaasata korraldatud jäätmeveoga • Koostöö politsei ja päästeametiga • Tagada turvaline elukeskkond 2.4. Miljööväärtuste parendamine 30

• Korrastada ja säilitada kultuuri- ja miljööväärtuslikud hooned • Heakorrastatud vald • Tähistada hoonestatud kinnistud • Korrastada avalikud veekogud, supluskohad ja puhkealad 2.5. Tasakaalustatud ruumiline planeerimine • Maade munitsipaliseerimine • Soetada valla arenguks vajalikud kinnistud • Võõrandada vallale mittevajalikud kinnistud • Lammutada ja likvideerida lagunenud hooned • Peremehetute hoonete ja rajatiste hõivamine • Soodustada ehitustegevust

3. Haridus ja noorsootöö: 3.1. Kvaliteetne õpikeskkond: • Ajakohastada Torma Põhikool, Sadala Põhikool ja lasteaed • Reorganiseerida laste toitlustamine • Arendada õuesõppe võimalusi • Võtta kasutusele turvameetmed 3.2. Kvaliteetne haridus: • Tööle võtta tugispetsialistid valla haridusasutuste jaoks • Kvalifikatsiooniga õpetajatele võimaluste loomine töötamaks mõlemas koolis • Tagada haridusasutuste töötajate palgatõus • Täiendkoolitusteks eraldada lisavahendeid • Terviseedendamine, eluga toimetulek, isamaaline kasvatus 3.3. Huvihariduse süsteemi loomine: • Huvitegevuse kaardistamine ja huvide väljaselgitamine • Tihendada koostöövõimalusi erinevate instantsidega • Korraldada omaloomingu ja taidluskonkursse erinevatele vanuseastmetele 3.4. Noorte aktiveerimine • Toetada noorte tegevust

4. Kultuur, sport ja külaliikumine: 4.1. Renoveeritud rahvamajad aktiivses kasutuses • Viia lõpule rahvamajade renoveerimine • Funktsiooni leidmine – igale majale oma nägu 4.2. Suurenenud raamatukogude külastatavus • Raamatukogud renoveerida ja kaasajastada • Mitmekesistada tegevust (näitused, tähtpäevad, kirjanikud jne) 4.3. Spordihoone mitmekülgne kasutus kogukonna poolt • Rahvaspordi populariseerimine • Luua maakondlik noorte korvpallikeskus 4.4. Kiriku tegevuse toetamine • Restaureerida kirik ja pastoraat • Leida kirikule täiendavad funktsioonid 31

4.5. Kultuuripärandi kasutamine ja promomine • Kaardistada ja viidastada kultuuriobjektid (surnuaed, sünnikohad, külad jne) 4.6. Isetegevus- ja spordiringide jätkusuutlik tegutsemine • Väärtustada ringijuhtide tööd • Väljundi leidmine (konkursid, peod, võistlused) 4.7. Kodanikeühenduste tegevuse hoogustamine • Säilitada ja luua uusi külaplatse • Luua koostöövõrgustik (seltsid ja kultuur)

5. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid: 5.1. Rajada erinevatele sihtgruppidele kvaliteetseid sotsiaalteenuseid pakkuv sotsiaalkeskus • Sotsiaalkeskuse rajamise eeltööd • Sotsiaalkeskuse ehitamine ja tegevuse juurutamine • Arendada edasi koostöövõrgustikku • Arendada erinevatele sihtgruppidele sotsiaalteenuseid vastavalt vajadusele 5.2. Avalike teenuste kättesaadavuse tagamine kogu vallas • Välja ehitada kaldteed ambulatooriumisse, apteeki, vallamajja ja teistesse teenindusasutustesse • Tagada teenuste kättesaadavus aastaringselt – lahtilükatud teed, transport jms 5.3. Tervist väärtustav ennetustöö • Preventatiivne töö sotsiaalsektoris • Esmatasandi arstiabi kõigile valla elanikele • Preventiivne töö laste haiguste ennetamiseks

4. TORMA VALLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2012 - 2016

Torma valla tegevuskava on arengukava üks oluline osa, mis on seotud valla visiooni ja arengueesmärkidega. Samas annab tegevuskava aluse valla eelarvepoliitika kavandamisele ja rahaeraldiste tegemisele vallaeelarvest. Torma valla tegevuskava aastateks 2012-2016 sisaldab valla tegevusvajadusi koos nende hinnanguliste maksumustega. Tegevuskavas on eraldi ära näidatud konkreetsed arengueesmärgid valdkondade lõikes, nende saavutamiseks püstitatud ülesanded ja tegevused. Tegevuskavas on välja toodud ka tegevuste elluviimise aeg, vastutajad, finantseerimise allikad ja konkreetse tegevuse maksumus kokku. Maksumuse puhul on ära toodud summa, mis puudutab valla eelarvet (toetuste puhul ka toetuse summa, juhul kui tegemist on valla asutusega).

32

5. Valdkondade SWOT-analüüsid 1. Valla juhtimine (avalik haldus) Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Ohud Hea ettevalmistuse ja Rahaliste ressursside nappus Kasutada valla promomiseks Elu maal suretatakse välja kogemustega avalikku teenust ülevallalisi üritus ja suurkujusid osutav personal (ToPoF, Jakobsoni talulaat jt) E-teenuste kasutamine Maksujõulise elanikkonna e-teenuste arendamine kantidesse Ei anta valdadele piisavalt vallavalitsuse ja volikogu vähenemine raha kohustuste täitmiseks poolt

Tugev projektialane tegevus Nõrgenenud koostöö Sõprussidemete ja koostööprojektide Riik ei toeta ettevõtluse (allasutused, MTÜd, vald) (välispartnerid, naaber- ja parem kasutamine arengut maapiirkondades sõprusvallad, maakonnasisene ühitegevus)

Koostöö naaberomavalitsuste, Koolituste vähesus ametnikele Kaugemas perspektiivis valdade MTÜde, omavalitsuste loodud ja volikogu liikmetele liitumine ühisasutustega

Taristu kaasajastamine

Valla koolide säilitamine

Täiend- ja ümberõppevõimaluste kasutamine, eesmärgistatud koolituskava valla ametnikele ja volikogu liikmetele

Maainimestest ja maaelust hooliva Riigikogu valimine

2. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Ohud Kvalifitseeritud spetsialistide Rahaliste ressursside nappus Kasutada EL raha Vananev elanikkond olemasolu Toimiv koostöövõrgustik Supervisiooni puudus Koostöö teiste valdade ja Noorte lahkumine maalt organisatsioonidega

Sotsiaalteenuste mitmekesisus Kauged vahemaad (kliendid on Sotsiaalkeskuse rajamine, Omavalitsuse riigipoolsete hajali) kvaliteetsete sotsiaalteenuste kohustuste suurenemine ilma pakkumine ressurssideta Sihtgruppide tundmine Palju passiivseid ja tööga Avalike teenuste kättesaadavuse Ääremaastumine hõivamata inimesi parandamine (kaldteed, lahtilükatud teed, ühistransport)

Ennetav tegevus (tervisepäevad Sotsiaalkeskuse puudumine Läbi ennetustöö erinevate Töötuse jätkumine jms) (päevakeskus, eakad, puudega sihtgruppide teadlikkuse tõstmine jne)

3. Majandus ja tehniline taristu (planeerimine) Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Ohud Arenenud ettevõtlus Kvaliteetse tööjõu puudus Ettevõtluskeskkonna parandamine Majanduslik ja poliitiline (tugisüsteem, taristu jne) ebastabiilsus Hästiarenenud elektrivõrk Turismiettevõttluse puudus Bioenergia kasutu selevõtt Ettevõtjate vähene finantsvõimekus Soojatrasside olemasolu Trassid on amortiseerunud (soojus, Kohalike teede tolmuvabale kattele Ressursside puudus (maa,

34

vesi ja kanalisatsioon) viimine raha)

Teedevõrgustik on olemas (tugiteed, Prügikastide puudumine avalikes Kergliiklusteede rajamine juurde Keskkonnareostus säilib erateed, kohalikud teed) kohtades Vee- ja kanalisatsioonitrasside Lagunenud hooned (tootmishooned ja Ühistranspordi logistika loomine Tulekahjude oht, olemasolu suuremates asulates eramud) keskkonnale oht Kehtiv valla üldplaneering Naabrivalve puudumine Arendada välja vee- ja kanalisatsioonivõrk suuremates keskustes (Rääbise, Vaiatu jt) Korraldatud olmejäätmete vedu Kohalikud teed on amortiseerunud Kogu elanikkonna kaasamine korraldatud jäätmeveoga

Taastada või lammutada lagunenud hooned

Hajaasustuse aladel elamutele nimesiltide paigaldamine

Avalikes kohtades prügikastide paigaldamine ja tühjendamine

Elanikkonna teavitamine ja soodustamine siltide tegemisel

4. Kultuur, sport ja külaliikumine Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Ohud Oskustega inimeste olemasolu Kaardistamata ja vähekasutatud Kaasaegselt remonditud rahvamajad ja Rahastamisvõimaluste erinevate piirkondade kultuurilugu raamatukogud võimaldavad aktiivset kadumine (teadmatus ja vabahariduse olemasolu kasutamist tuleviku suhtes)

Sündmuste ja traditsioonide Valla ühtse kultuuripoliitika Koostöö kirikuga (kontserdid, Elanikkonna vähenemine ja järjepidevus puudumine ekskursioonid) vananemine

35

3 rahvamaja, 3 raamatukogu ja Rahvamajade ja raamatukogude Kasutada regulaarselt riiklikke Haldusreform spordihoone remont lõpetamata rahastamisvõimalusi (PRIA, KOP jne) Arenenud seltside ja Spordihoone vähene kasutus valla Leida võimalused kultuuripärandi Poliitiline ebastabiilsus isetegevusringide olemasolu erinevate piirkondade poolt oskuslikuks kaardistamiseks – ühised mõisted lahti kirjutada, initsiatiivgrupp Rikkalik kultuuripärand (Torma Nõrk koostöö seltside vahel, info Erinevatesse piirkondadesse liikuv kirik, mõis jne) vähene liikumine, konkurents vallapäev

Rahaliste vahendite nappus Seltsidevaheline regulaarne infovahetus, infopäevad, 2 korda aastas ümarlaud kultuuripoliitika ühtlustamiseks Vallasisese kultuurikalendri koostamine ja levitamine Mõttetalgud ringtalli ja mõisahoonete kasutamiseks Traditsiooniliste sündmuste rikastamine uute ideedega Jõgevamaa noorte korvpallikeskuse loomine Torma spordihoone juurde Torma Põhikooli staadioni ja väljakute rekonstrueerimine

5. Haridus ja noorsootöö Tugevused Nõrkused Arenguvõimalused Ohud Haridusvõrgu olemasolu Laste arvu vähenemine Sadala PK reorganiseerimine Krooniline rahaliste (lasteaed-algkool, sobitusrühm- vahendite nappus algkool)

Õppevahenditega hea Õpilastransport (vallasisene) Õpiabivõimaluste säilitamine ja Poliitilise suuna muutus varustatus ainult valla vahenditest tugisüsteemide arendamine

36

Kaasaegne spordihoone, Õpikeskkonna ajakohastamine Huvitegevust pakkuvate Inimeste siirdumine mujale noortetuba, mänguväljakud lõpuni viimata- Sadala PK organisatsioonide toetamine – vallast väljapoole küttesüsteem, Torma PK KOIT kavast rahastamata osa

Haridusasutuste heakord ja Puuduvad eripedagoog, Valla koolides koostöös ettevõtjate ja Õpetajate elukoha ja lipukultuur sotsiaalpedagoog, psühholoog, vabatahtlikega ettevõtlikkuse töökoha vaheline kaugus tervishoiutöötaja, logopeed valla õpetamine toob lisakulutusi tasandil omavalitsusele Uuendusmeelne ja õpihimuline Alushariduse pedagoogide madal Kasutada olemasolevaid valla Kvalifikatsiooniga töötajaskond palgatase hooneid ja ruume (nt noortekeskus õpetajate puudus (ei jätku Tormas) piisavalt) Lisavahendite toomine Sadala PK õpetajate Kooli maine ja oma näo kujundamine projektide abil –KIK, töötasustamiseks vaja valla – toetumine kultuurilisele Kultuurkapital jne omavahendeid (lisaks pearahale) identiteedile valla tutvustamisel

37