MCTC MET5H JR JRHIMDU5E KUUKIRI

SISU:

Pnntalmede vegetatiivne paljunemine. — A. Pavlov. Metsade tragöödia Gorodenko metskonna piirides. — K. Alberg. Metsakalmistu. — ./. Port. Kooliaedade korrastamine ja sisustamine. — E. Lepp. Metsamehe kodu olgu kaunis. — Th. Vahter. Eesti Metsateenijate Ühing 1919—1954. a. — J. Pipar. Jahindus. Mitmesuguseid teateid.

1935. 20. MÄRTS NR. 3 XV AASTAKÄIK

Akadeemilise Metsaseltsi, Eesti Metsateenijate Ühingu, Eesti Metsaühingute Liidu ja Eesti Metsaülemate Ühingu häälekandja. Tellimise hind kr. 3.50 aastas, kr. 2.— poolaastas, kr.1.— veerandaastas, üksiknumber 40 senti. Kuulutuse hind kr. 20.—lehekülg. Palume teid lahkesti osa võtta XII METSATEADLASTE PÄEVAST 24. ja 25. märtsil 1935. a. Tartus, Aia tiin. 46. suures auditooriumis

P Ä E V A K A V A : 1. Avamine (O. Daniel) ja päeva juhatuse valimine 2. A. Mathiesen'! referaat: «Ülevaade metsakorralduse tööde arenemisest Eestis" 5. E. Schabakl ., „Metsakorralduse kulude kokkuhoidmisest44 4. J. Uluots'a ., r,Uus metsa- ja jahiseadus" 5. K. Salev'i r „Tööedukust mõjutavaid tegureid metsa ülestöötamisel" 6. P. Reim'i „ ,,Külvamiskiil — uus abinõu okasmetsa külvamiseks1" 7. A. Auksmann! ., „Kuusemetsa loomulik uuendamine" 8. B. Tiismann'i ., „Turberaie-käitusest,eritiLõuna-Eestikuusemetsades" 9. K. Alberga ,, ^Maareform ja tema tulemusi Narva jõe ülemjooksul" 10. H. Sepp'a „ „Eesti metsade majanduslikust osast minevikus" a 11. K. Verberg'i r „Sulfaat-tselluloositööstusest Eestis 12. K. Zolk'i ,, „ Metsakahjurite esinemine Eestis 1934. aastal' Algus 24. märtsil s. a. kell 12 päeval. Osavõtt kõigile vaba Äkad. Metsaseltsi juhatus

XV ÜLERIIKLIK METSATEENIJATE KONGRESS peetakse ära Tallinnas, Kaubandus-tööstuskoja ruumes, Pikk tän. nr. 20 7. ja 8. aprillil s. a. algusega kell 10.

PÄEVAKORD: 1. Kongressi avamine ja rakendamine; 2. Aruanded ja eelarve: a) ühingu tegevuse aruanne: b) 1934. a. rahaline aruanne; c) 1935. a. liikmemaksu kindlaksmääramine; d) 1935. a. eelarve; e) puhke- ja vanadekodu; g) Kuukiri „Eesti Metsa" aruanne ja eelarve. 3. Metsateenijate koduümbruse kaunistamine; 4. Ühingu vapi ja lipu küsimus; 5. Ühingu kodukordade täiendamine ; 6. Metsateenijate majanduslik ja sotsiaalne olukord: a) teenistusetasu; b) vormiriie; c) haigusekindlustus ja pension. 7. Nimede eestistamisest; 8. Valimised põhikirja järgi; 9. Kongressil algatatud küsimused. Ühingu 15 a. juubeli puhul peetakse aktus ja lipuõnnistamine esimesel kongressi päeval, algusega kell 16. E. M. Ü. Keskjuhatus. METSANDUSE JA JAHINDUSE KUUKIR

VÄLJAANDJAD: TOIMETUSE AADRESS: Peatoimetaja Tallinn, postkast 97. Akadeemiline Metsaselts. Prof. 0. DANIEL. Eesti Metsateenijate Ühing. Tartu, Gustav Adolfi t. TO. TOIMETUSE ASUKOHT: Vastutav- ja tegevtoimetaja Tallinn, Mkk tän. 40, Eesti Metsaühingute Liit. tel. 4Ö4-2Ö. Eesti Metsaülemate Ühing KARL KERBERG. Te J. 438-90. POSTI JOOKSEV ARVE NR. 155. XV aastakäik 20. märts 1935 Nr. 3

Puutaimede vegetatiivne paljunemine. A. Pavlov, diplomeeritud metsateadkme

Kõiki puutaimi ei saa kasvatada hõlp­ tiivsele paljundamisele. Metsakasvatuses sasti seemneist. Nii on põõsastest väga tarvitatakse eelnimetatud paljundamist palju seltse, mis paljundatakse kiire­ üldiselt vähe, välja arvatud paju kas­ mini ja paremate tagajärgedega vegeta­ vatamine, kus see on laialt aset leidnud. tiivsel teel; ka mõnede puude liigid, mil Vegetatiivne paljundamine teostatakse on vähene seemnesaak või lühike idane- peaasjaliselt ilutaimede kasvatamise misvõime vältus, paljundatakse samal juures. Sagedaimini tarvitatav vegeta­ viisil. Vegetatiivset paljundamist tar­ tiivse paljundamise viis on paljunda­ vitatakse veel siis, kui seemneid pole mine pistikuina. Viimasteks nime­ kustki võimalik saada ning selle tõttu tatakse kasvavalt puutaimelt lõiga­ tahtes või tahtmata tuleb pöörda vegeta­ tud osi, nagu: oksi (okspistikud), võr-

JÕGEVA metskonna ametnike koosseis 1934. a.

11 — mid (rohelised pistikud), tüve- ja jimre- osi (juurpistikud). Üleskutse Pistikute lõikamine sünnib varakeva­ Voltveti metsakooli endisile õpetajaile del enne pungade puhkemist või ka sü­ ja lõpetajaile. gisel pärast lehtede langemist. Keva­ del lõigatud pistikuid on kõige parem Teatavasti möödub 1. mail 1935. a. hoida kuni istutamiseni vilus ruumis, kümme aastat Voltveti metsakooli asu­ alumised otsad paigutatud vette. Sügi­ tamisest. Nimetatud päeva puhul on sel lõigatakse harilikult pikad oksad, kavatsus ka laiemaid ringe tutvustada kuid lühikesteks pistikuteks jaotatakse Voltveti metsakooli elu ja oluga ning need alles istutusmomendil. Lõigatud anda ühtlasi läbilõige meie noorema oksad kaetakse talveks mullaga, hoides metsameeste pere tööst ja tegevusest. neid sellases seisukorras kuni kevadeni. Selleks kavatsetakse toimetada „Eesti Pistikud lõigatakse terava otsaga, um­ Metsa" j uunikuu-number metsakooli bes 30 sm pikkused, mitmesuguses jä­ erinumbrina, paigutades sellesse numb­ meduses (1,5—3,0 sm ja jämedamad). risse kirjutusi praegusilt ja endisilt On teada, et kui pistikul on juured veel õpetajailt ja õpilasilt. Eeltoodu teos­ arenemata, siis saab ta tarvisminevat tamiseks palub Voltveti metsakool en­ niiskust ja toitaineid alumise lõike kau­ disi õpetajaid ja Õpilasi, kel on kogu­ du. Seepärast lõigatakse pistiku ots tud mälestusi metsakooli päevilt, sa­ ikka viltu, et sellega suurendada lõike­ muti kogemusi tegelikus elus, need pan­ pinda. Lõige ise tuleb teha siledalt, et na kirja ja saata hiljemalt 1. maiks s. a. see maasse pandult ühineks tihedasti Voltveti metsakooli juhatajale. mullaga, millest pistikud saavad vett, Elavale ja sisukale kaastööle loodab mis on nende juurdumisele tarviline. Pistikute istutamine on väga lihtne. Alfr. Auksmann, Varakevadel istutatakse lõigatud pisti­ Voltveti metsakooli juhataja. kud peenardele istutuspulga abil rida­ desse. Enne istutamist tuleb oma tä­ 12. III 35. helepanu pöörda sellele, et pistiku alu­ mine ots ei oleks närtsinud, mispärast Sõnnik mõjub, esiteks, kui väetis ja, tei­ istutamisel tingimata tuleb vana alu­ seks, takistab vee auramist. Pistikute mist lõiget terava noaga värskendada. hooldamine seisab selles, et maa hoida Alumine lõige tehakse otse alumise pun­ ühetasaselt niiske, mispärast tuleb peen­ ga alt, kuna pealmine on veidi ülalpool raid tihti kasta kuni pistikute juurdu­ pealmist punga. Pistikud asetatakse miseni. alumise otsaga maasse, sügavusega kuni 20 sm, s. o. % pistiku pikkusest peaks Teine vegetatiivne paljundamisviis olema maa sees. Selle juures tuleb hoo­ on paindokstega. Seda pal jun- litseda, et alumine pung oleks maapin­ dusviisi tarvitatakse vähem kui esimest. nal. Pistikuid ei tohi kõva maa sisse Puutaimed, mida soovitakse paljun­ torgata, sest sel juhul võib rikkuda dada paindokste kaudu, paigutatakse koort, mille tõttu istutatud pistik ei peenardele suure vaheruumiga ja kahe juurdu ning kuivab ära. Istutamispul- aasta pärast lõigatakse nende tüved kade abil võib kiiresti ja täiesti rahul­ maapinna ligidalt ära, sellega soodusta­ davalt viia läbi pistikute istutamise. des kännult võrsete ajamist. Kui võrsed Pulk torgatakse nõutava sügavusem ja on tekkinud, siis painutatakse nad radi- selle auku paigutatakse pistik, hoides kaalsihis ja kaetakse mullaga, nii et seda parajas kõrguses. Pärast seda tor­ latv oleks ülespoole pöördud. Võrsed gatakse pulka mõne sentimeetri kaugu­ kinnitatakse maa külge harulistest oks­ sel august maa sisse ja vastupidise lii­ test tehtud puukonksuga. 1 aasta pä­ gutusega, käepidet pistiku poole vaju­ rast, s. o. teisel sügisel, eraldatakse tades, kinnitatakse mullaga. Kui pisti­ juurdunud paindoksad emapuust ja kud istutati peenardele, siis on peenraid istutatakse ümber teisele kohale, hästi kasulik katta mädanenud sõnnikuga. kohendatud maasse. Mõned põõsad pal-

ssa- 7$ -— jundatakse paindokste kaudu tüvelt 4 sm sügavasse maasse. Sealt kasvavad raiumata. võrsed, mis istutatakse ümber. Kolmas vegetatiivse paljundamise viis on juurpistikutega paljunda­ Allpool toodud tabelis nimetame puu- mine. Selleks lõigatakse peened noored taimi, milliseid võib kergesti paljundada juured osadesse ja kaevetakse umbes vegetatiivsel teel:

Piatikuina Paindokste Juurpisti- Põõsaste jaot. kaudu kutega teel Jugapuu Jalakas Haab Jasmiin Kibuvits Jugapuu Hõbepuu Lumimari Kontpuu Karumari Kirsipuu Põõsasenelas Must leedripuu. Villane lodjapuu Okaspaju Põõsasmaran Liguster Metsviinapuu Paakspuu Sirel Villane lodjapuu Mooruspuu Hõbepappel Lumimari Okaspaju Sirel Läätspuu Paakspuu Kuradipuu Metsviinapuu Punane sõstar Kreegipuu Mooruspuu Viirpuu Valge lepp Paju Sarapuu Pappel Pärn Pukspuu Põõsasenelas Saj&koorne puu Must sõstar Toomingas Metsade tragöödia Gorodenko metskonna piirides. K. Alberg. Ida-Virumaad on seni loetud metsa- Maapind on üldiselt vilets. Dominee­ rikkaimaks meie kodumaal. See vaade rivad kerged liivamaad ja ainult vihma- ei pea enam paika. Paremad metsad on aastail ning tubli väetuse korral on viimase 15 aasta jooksul raiutud maha loota põldudelt rahuldavat saaki. Sel­ ja metsa pindala on palju vähenenud. lele vastavalt moodustabki enamusseltsi Allpool käsitelles üksikasjaliselt selle puiestikes mänd. Rohkesti leidub soid põhjusi Gorodenko metskonnas luba­ ja rabu. tagu enne tutvustada üldise olukorra­ Metskonna piiridesse kuulub täieli­ ga ja elutingimustega Narva jõe ülem­ selt Skarjatina vald, suurem osa Vask­ jooksul. narva ja osa Kose vallast. Kuna kok­ Nagu lähevad lahku eestlase ja ve­ kuvõtteid on kergem teha valdade jär­ nelase iseloomud, nii on ka erinevusi gi, siis eespool leiavad käsitelemist nende ühiskondlikes korraldusis. Veel Skarjatina, ja Vasknarva vallad täies hiljuti oli maaomanikuks mitte üksik ulatuses, milliste piirid uhtuvad Goro­ vene talupoeg, vaid külakogukond. Pe­ denko riigimaade ringkonnaga. Kose rekonnale anti maad kasutamiseks vas­ valla alla kuuluv metskonna osa on jäe­ tavalt hingede arvule, sellest ka nime­ tud välja, selle asemel figureerib Vask­ tus hingemaa (neLRen). narva valla järele olev Kivinõmme mets­ Iseloomulikud on vene külad. Eluma­ konna riigimets. jad on asetatud tihedasti üksteise kõr­ Ajajärk enne maaseaduse laiendamist vale, kuna põllud väikeste lappidena sa­ Narva jõe taguste maa-alade peale. geli asetsevad 3—4 kilom. kaugusel. 10. okt. 1319 vastuvõetud maaseadus

— 79 — ei olnud maksev Narva jõe taguste sadest riik tulu ei saa. Sellepärast oleks maade kohta. See asjaolu muutus seal- otstarbekohane määrata planeerimise selle metsadele saatuslikuks. Metsa­ alla suuremal määral metsa ja planee­ omanikud kindlasti ette nähes nende ritud krundid välja anda uudismaade omanduse peatset võõrandamist püüd­ harijatele." sid raiuda, mis raiuda andis. Üksi Gro- Planeerimine. movi metsadest on kogutud andmete järgi 3 aasta jooksul raiutud välja ligi Ametliku aruande järgi on metskon­ 12.000 k.-s. Selle juures tuleb võtta ar­ nas 1. aprilliks 1934. a. planeeritud rii­ vesse, et raiuti vaid väärtuslikku ma- gimaid 9500,59 ha. Sellest on teiskord- terjaali, puude halvem osa, alarinne ja selt ümber planeeritud 100,20 ha. Pä­ lehtpuud jäeti enamasti jalale. Koha­ rast 1. aprilli on 1934. a. jooksul pla­ like elanike jutu järgi on praeguses neerimise korras maad välja antud Taganarva metsandikus olemasolevad 276,44 ha. Kokku on 1. I 1935. a. riigi­ metsad säilinud vaid seetõttu, et polnud maid ära antud 9676,83 ha. Maakorral­ saada rohkem töölisi, kuna kõik koha­ duse komisjoni protokollide järgi sisal­ pealsed töövõimelised isikud olid juba dab viimane: põldu 575,37! ha, niitu rakendatud metsatöödele. Hävitustöö 2335,76 ha, karjamaad 2050,32 ha, met­ kutsus esile kohalikus elanikkonnas sa 3068,31 ha, sood ja raba 1341,51 ha, meelepaha, ning nurina. Ajalehtede muud maad 305,06 ha. See jaotus ei kaudu sai asi üldiselt teatavaks ja osalt ole aga päris õige. Maamõõtjad on ka see asjaolu aitas kaasa, et 29. juu­ raiestikud, noorendikud ja tugevasti nil 1922. a. võeti vastu maaseaduse läbiraiutud metsaosad märkinud karja­ laiendamise seadus Narva jõe taguste maana. Kogutud andmete järgi leidus ja Petserimaa maa-alade peale. Kuid planeeritud osas endisi karjamaid vaid kestis veel terve aasta, enne kui vaba­ 500 ha ümber, ülejäänud on olnud põ­ riigi valitsus kinnitas (25. VII 1923) liselt mets. Samuti on soode ja rabade nimetatud seaduse elluviimise määruse, hulka arvatud mitmel juhul endist met­ mille järele alles metsad riigistati lõp­ samaad (soostunud V bon. raiestikud). likult. Viivituse tagajärjel oli suurem Seega on tegelikult endist metsa pla­ osa piiriäärseid metsi purustatud. neeritud ümarguselt 4700 ha. Virumaa riigimaade XII ringkonna Tähendatud maa-ala, peale väheste valitseja oma kirjas nr. 1083 — 18. XII erandite, enam metsa hulka ei tule ar­ 1924. a. kohapealse olukorra kirjelda­ vata. JuurelÕigete ja uudiskohtade 4 misel ütleb muuseas: „Naroova tagused metsast /5 on likvideerinud riik (käes­ metsad, mis 1922. a. seaduse alusel võõ­ oleval talvel raiutakse viimased osad), 1 randatud, on endiste omanike poolt nii ülejäänud /5, asunduse ja renditalude palju, kui aga võimalust oli, maha raiu­ metsad, on krundikasutajad ise raiu­ tud. Esimestel aastakümnetel neist met- nud ära või need müünud edasi metsa-

Skarjatina parv Narva jõel. Foto 1934. Kuninga küla metsamaale rajatud uudis- krundid. Eespool heledam liiv, tagapool Narva jõgi. Foto 1934. — 80 — Zaborovje küla mets pärast jagamist. Heleda­ Zagrivje küla mahajäetud põld. Vasakul on mad laigud — liiv. Foto lym. näha tuiskliiva-moodustusi, paremal üksikud puud on maharaiumiseks ära märgitud. Foto mu. kaupmeestele. Raiekõlvulist metsa siin järgmine lause: „Et Narva jõe piirkon­ igatahes enam ei ole. Eriti tuleb veel nas on paljude külade põllumaad raja­ võtta arvesse, et paljudel on metsa eest tud tuiskavale liivale, paremate maade Maapangale tasumata. 1934. a. jooksul puudusel, siis ei tule ka käesoleval juh­ avastati metskonnas ligi 80 säärast tumil maa halvale boniteetsusele olu­ juhtumit, ja on kindel, et pangal ei lähe list tähtsust anda." korda kõiki võlgu sisse nõuda. 1934. a. kogutud andmete järgi on Endiste talumetsade seisukord. metskonna piirides pärast sõda uudis­ Vallavalitsuste andmeil peab olema maad üles haritud kokku mitte üle 300 endisi talumetsi Skarjatina vallas ha. Andmed põhjenevad peamiselt ta­ 1963,8 ha ja Vasknarva vallas 1045,5 lupidajate suulisi! seletusil ja metsa- ha. Esimeses moodustasid suurema ametnike paiklikel ülevaatusi!. Muidugi osa külakogukonna metsad, kuna üle­ niidetakse väga sageli kändude ja võsa jäänud olid n. n. puustused, üksikute vahelt, kuid seda ei saa veel lugeda külameeste poolt juureostetud metsad, põllumajanduslikuks kultuurmaaks. mida hingemaade hulka ei arvatud. Kü­ Et uudismaaks väljaantud alast kõi­ lade ühismetsi Vasknarva vallas oli gest säärane murdosa on üles haritud, võrdlemisi vähe. seda on põhjustanud peale muu järg­ Paralleelselt riigimaade korraldami­ mised asjaolud: sega ettevõetud kogukonna maade krun­ 1) suurem osa planeeritud maid ei timine 4. märtsil 1926. a. antud maa­ ole ülesharimiseks kõlvulised, on liiva­ korralduse seaduse alusel jõuab ka 10- künkad ja seljandikud ning paksu tur- pukorrale. Samuti nagu Petserimaal bakorraga maad, mille ülesharimine end (Ed. Eslas, Petserimaa metsade seisu­ ei tasu; korrast, „Eesti Mets" nr. 1 — 1934. a.) 2) maad asuvad kohalike eriolude tõttu on tekkinud ka Narva jõe ääres jaota­ krundikasutaja elukohast liiga kaugel. tud ühismetsade asemele lõpmatud kän- Viimane on maksev eriti juurelõigete nustikud. Kuna kõigile taheti anda ja­ kohta. Harilikuks nähtuseks on, et gamise juures oma osa, mets sattus juurelõige asub 4—5 km peakohast aga üksikutesse kruntidesse, siis küla­ eemal, kuid tuleb ette, et isegi 10 ja kogukonna otsusel jagati see omavahel rohkem kilomeetreid. Sageli asuvad ära ja võõrasse krunti jäänud puud tu­ need soode taga, kuhu hobusega pääseb li lihtsalt ära koristada määratud täht­ vaid talvel. ajaks. Pinnase kõlvulisus põllukultuuriks Sageli pole fikseeritud jagatavate pole planeerimise juures nähtavasti ol­ puude alammõõtu ja raiumisele kuulu­ nud kuigi mõõduandev ja maakorral­ vad seega kõik puud, vaatamata jäme­ duse komisjoni alatise liikme planee­ dusele. Esineb juhtumeid, kus maha rimise põhjendusis" figureerib tihti on raiutud 10—20 a. vanused elujõu-

— 81 — Ilsed niänninoorendikud, kust peale ha­ ole arvestatud edaspidiseid äraplaneeri- gude sai mõne üksiku teiba. Leidub misi. 1927. a. täiskorraldus määras Go- üksikuid, kes seisid vastu säärasele rodenko metskonna (Gorodenko ja Ta- metsa hävitamisele, kuid need jäid ganarva metsandikud) aasta raielangi hüüdjaks hääleks kõrves. Enamuse ta­ suuruseks 86,0 ha. Planeerimiste ja ga seisis maakorraldaja ja viimane tun­ teiste üleandmiste tagajärjel vähendati nistas tähendatud jaotusviisi kõige ko­ 1931. a. raielank 80,5 ha ja 1934. a. — hasemaks. Metsavalitsust on korduvalt 58,1 ha peale. Kuna selle aja sees raie­ palutud tõkestada sellast teguviisi. Ühel lank täies suuruses on aetud välja ole­ juhul, et siiski säilitada ilusamat met­ masolevast riigimetsast (ainult 3,6 ha satukka, on pöördutud riigimaade ja planeeritud osast), siis on selge, et üle­ metsade valitsuse poole palvega tunnis­ kasutus võrdub tegeliku raiumise ja tada see kaitsemetsaks, kuid ka siin praegustes piirides normaallangi suu­ polnud võimalik palvet rahuldada, sest ruse (58,1 ha) vahele. Viimase 5 aas­ see ei vastanud M. S. § 5 nõudeile. ta kohta (1929.—1933. a.) teeb see väl­ ja 124,9 ha, rääkimata ajajärgust enne Ka teised talumetsad on möödunud metsakorralduse läbiviimist, millal raie­ kriisiaastail raskesti kannatanud. Tar- lank oli veel suurem. Pealeselle on met- bemetsa on jäetud jalule igatahes ai­ sapind vähenenud suurte metsapõlemis- nult üksikute peremeeste poolt. Kuna te tagajärjel (pärast 1927. aastat), mi­ metsauuenduse eest keegi vähimatki ei da pole arvestatud raienormi vähenda­ hoolitse, ent loomulik uuendus teostub misel. vaid kohati, siis talumetsad jätavad praegu üldiselt väga kurva mulje. Umb­ Tulemused. kaudse arvestuse järgi vähemalt 50% Skarjatina valla üldsuurus ametlike eespool toodud end. talumetsade kogu- andmete järgi peab olema 16.972,83 ha, pinnast tuleks kustutada metsade ar­ sellest metsa 5605,4 ha ehk 29,5%. Ela­ velt. nikke vallas 3600; seega elaniku kohta metsa 1,55 ha. Vasknarva valla üld­ Riigimetsade seisukord. suurus 28.843,72 ha, sellest metsa (Üksikasjaline olukorra kirjeldamine 9463,8 ha ehk 32,8%. Elanikke vallas viiks siin pikale ja ruumipuudusel peab 3200; elaniku kohta metsa 2,95 ha. piirduma kõige olulisemaga.) On vas­ Need andmed on saadud vallavalitsusist tuvaidlematu tõsiasi, et säilinud riigi­ ja pinna suurused rajanevad 1933. a. metsades viimase 15 aasta jooksul siis­ katastri-ameti kokkuvõtteile. ki on olnud ülekasutus. Seda põhjusel, Eeldades, et kõik raiestikud ja põlen­ et aasta kasutusnormi määramisel ei dikud on metsastunud, peaks olema rii-

Vasemal: Liivaluide Peipsi ääres. Kõrgus 8 m.

Paremal: Kaitsemets Peipsi kaldal. Männid tuiskliivaga maetud.

Foto 1927.

82

JS«^"»tfe«.š Endine lil bon. männik 10 aastat pärast raiu- Radnveli küla mets pärast maade kruntimist. mist. Juurelõige Vihtisbi maadest Jaama hula Pildil heledamate laikudena näha paljastunud taludele. Soostub. Foto mu. liiv. Foto 1934. gimetsa Skarjatina vallas 2347,3 ha ja lest loobunud. Endist metsa heal juh­ Vasknarva vallas 6648,1 ha. Tegelik tumil kasutatakse karjamaana. Viletsa metsapind on aga vähem, sest kaugeltki pinnase tõttu seisavad aga ka suured mitte kõiki raiestikke ei lähe korda alad hoopis otstarbeta. uuesti metsastada. V bon. soostunud Venelane rändab jälle mujale tööd männikuist pärast paljasraiet tuleb pa­ otsima. Ta tegi seda varemgi, kuid ratamatult umb. 50% arvata juba ra­ töötasu kuulus siis talle endale, kuna bade hulka. tal ei olnud kohustusi. Nüüd on maa Metsaga kaetud pinda kokku on te­ eest aastamaksud tasumata, ehituslaen gelikult Skarjatina vallas umb. 3000 ha ära raisatud, mets enne selle väljaost­ ja Vasknarva vallas umb. 6200 ha, mis mist edasi müüdud. Töö leidmisel pa­ teeb välja esimeses 18% üldpinnast ja neb politsei palga kohe aresti alla. On 0,8 ha elaniku kohta, viimases 2155 üld­ pinnast ja 1,9 ha elaniku kohta. Eelolevast aastast peale Taganarva Ci •* Y0^T metsandiku osas (Skarjatina v.) mets­ fv •'->*"• * kond ei suuda enam kohalikku elanik­ konda varustada tarbemater jaaliga. See rVŠ*"" " % jääb edaspidigi nii. Elanikud on sun­ jj JR; 11 nitud ehitusmaterjaali vedama siitpoolt 1.:.: 1% B Narva jõge, kohati 25 km kauguselt. fffj* Metsatöö, mis viimase 15 aasta jooksul oli kohapeal rahva peatuluallikaks, tu­ levikus ei oma enam tähtsust. Maareform üldjoontes on kahtlemata .Hi mõjunud positiivselt. Kogukonnamaa- F ' de kruntimine küll ei viinud vene talu­ poega külast välja oma krundile, tema põld, heinamaa ja karjamaa asetsevad endiselt lahus eluaseme kohast, kuid elutingimused võrreldes endisega on tal hoopis lahedamad. Samuti võimaldavad äraelamist endisele kultuurmaale raja­ 1 . -- tud asunduse krundid. Kellele aga vii­ ! - -; •--- masest ei jätkunud ja kes olid sunni­ ! tud leppima metsamaa juurelõike või ! uudiskrundiga, nende olukord pole pa­ ranenud. Nii mitmedki algasid kohe Endine Gorodenko metsandiku kp. 101. Bon HI, tagav. 350 tm pro ha. Planeeritud 5 km eemal uudismaa ülesharimisega, kuid pärast asuva Permisküla taludele juurelõikeks. Praegu mõningaid kogemusi on suurem osa sel­ raiestik. Foto tm.

- 83 — arusaadav, et säärane inimene ei ole säga ja omanike poolt vabatahtlikult rahul ei endaga ega maksva korraga. tagasi antakse. Riik võtaks üle maa­ Maareform viidi läbi, et parandada ela­ kohal lasuvad võlad (maaostu- ja met­ nike elujärge, sellega seoses paratama­ sa võlg) , kultiveeriks selle harilikus kor­ tult hävitati metsad. Nüüd, kus metsa- ras ja arvaks jälle riigimetsade hulka. puudus on käega katsutav, kui suurem Esialgu on tagasiandmise ettepanekuga osa elanikkonnast on riigi võlglased, esinenud vaid üksikud, kuid niipea kui vaadatakse asjale teise pilguga. Samad saab üldiselt teatavaks selle mooduse kodanikud, kes kõige energilisemalt teostatavus, leidub küllalt isikuid, kes nõudsid metsade planeerimist, on prae­ rahulikult annavad ära kännustiku. gu selle teravaimad arvustajad. Eriti Teiseks tuleks kohaldada M. S. § 45 ilmnes rahva meeleolu metsapäevadel nende maaomanike peale, kelle krunti­ 1934. a. kevadel. des leidub ülesharimata raiestikke ja Kohustus tuleviku vastu. teisi lagendikke, mis on kõlvulised vaid metsakasvatamiseks. Peamiselt on siin Nagu eelpool nägime, on metsa pind­ mõeldud kergeid liivamaid. Viimaste ala katastroofiliselt vähenenud ja amet­ kultiveerimine osutub võrdlemisi liht­ likud andmed metsade suuruse kohta saks, sest pindkate peaaegu puudub. ei ole kaugeltki enam õiged. Vajadus Kohati on karta isegi tuiskliiva tekki­ metsa kasvatada ja hoida — seda väl­ mist. jendab küllalt hästi uus metsaseadus. Nüüd tuleb appi propaganda, riik Kuid seadusest üksi on vähe. Ei aita määrab rahalist toetust ja annab tasuta ka midagi üldsõnaline propaganda ja seemned. Juba mõne aasta pärast on metsapäevad, kui tegelikkus räägib teist märgata edu. Muidugi ei tohi metsas­ keelt. Rahvas ei usu meid. tamise nõudmistes liialdada ja siin peab Gorodenko metskonna piirides ootab talitama äärmiselt tagasihoidlikult. met samist ligi 3000 ha. Selle ala muut­ mine põllumajanduslikuks kultuurmaaks Raskem on seal, kus, olenevalt pin­ on utoopia! Kahtlejad tulgu kohale ja nasest (kanarbikunõmmed ja paksu nad veenduvad selles otsekohe. turbakihiga maad), kultiveerimine on Kõikidel aladel meie riiklikus elus on seoses suure töökuluga. Maaomanikest märgata tervenemist. Ei ole kahtlust, ei saa sellaste alade metsastajaid. Võib­ et metsaga on väga palju patustatud. olla ei olegi teist võimalust kui sääraste Neis on leidnud aset kurbmäng, mille maade riigistamine ja liitmine riigimet­ tagajärjed ilmnevad alles tulevikus. Ja saga. See jäägu aga viimseks abinõuks. see asjaolu kohustab. Esialgu on käepärast teisi vahendeid, Esijoones, kohalikes oludes, tuleks mille abil läheb korda parandada teh­ riigile võtta tagasi need planeerimise tud väärsamme ja anda tagasi rahvale korras väljaantud metsamaad, mis oma usk meie tahtesse — kindlustada järel­ asendilt võimaldavad liitmist riigimet- tulijate heaolu.

Metsakalmistu. J. Port.

Kalmistu on r a h u p a i k, kuhu inim­ Tavalisil kalmistuil ei märka me aga keha maine osa asetatakse viimsele puh­ ei ühe ega teise põhinõude täitmist — kusele. Jõudnud kord kalmistule, kao­ ei väliselt, vormiliselt, ega ka seesmiselt vad kõik maise maailma sotsiaalsed va­ — ideeliselt. Puudub väline looduslik hed, ja siin nii rikas kui ka vaene muu­ rahu ja vaikus, kuna kalmistud asetse­ tub ühtviisi mullaks. Rahu ja üht­ vad enamasti lagedal ega ole nad piira­ lus — need on kaks juhtivat algmõtet, tud kaitsepuudega tuulte ja tormide mis valitsevad kalmistul ja missuguste eest. Samuti leidub siin sisemist üht­ kohaselt tulekski korraldada kalmistuid. lust ja rahu (esteetilist rahulikkust)

— 84 — korraldamises väga harva. Enamasti nasti, s. o. ideelise ühtluse ja rahu: kal­ püütakse säilitada sotsiaalset erinevust mistud on saanud jälle rahupaigaks. Ka pärast surma, sest mille muuga võiks Ka meilgi tuleks hakata toimetama seletada inimeste püüdu ehitada kadu­ eelmainitud põhimõtete kohaselt. nute kalmudele kõrgeid, säravaid ja või­ * malikult kaugele paistvaid kalmumärke, mille muuga põhjustada matuseplatside Sümpaatseimaid tänapäeva kalmistu- eraldamist üksteisest kivimüüridega ja tüüpe on n. n. metsakalmistud, tugevate, sageli teravatipuliste raudae- s. o. kalmistud, mis on paigutatud süga­ dadega? Ja miks muidu püütakse kir­ vasse, suure ja vaiksesse metsa. Pole ju jutada kadunu nime mälestusmärkidele kusagil looduses suuremat rahu ja vai­ kiirgavate kuldtähtedega? Püütakse kust kui metsas, põlises metsas. Kui see üksteise võidu korraldada ja kaunistada mets koosneb ühestainsast puuliigist, matusepaiku ja kalme võimalikult origi­ siis võib metsakalmistul kerge vaevaga naalselt, isemoodi, ja nii, et ei leiduks saavutada ühtlust ja rahulikkust tai­ kogu kalmistul ühtki tema sarnast. Ja mestiku poolest, viies läbi kalmude kau­ kui üht matuseplatsi kaunistavad okas­ nistamist ainult metsaga kooskõlalise puud, siis teine plats seal kõrval kaunis­ taimematerjaali abil. üldiselt eelis­ tatakse juba tingimata lehtpuudega. tatakse metsakalmistute rajamisel okas­ Püütakse ületada üksteist kalmumär- metsa, kuna seal just talvel külmaga kide suuruse, toreduse ja hinnaga, püü­ valitseb meeldiv rahu. Kuid meeleolult takse rõhutada oma erinevust ja ena­ on kuusik männikust märksa erinev: masti võltsi ning asjatundmatut mait­ kuusik — tõsine, tume, vahest liig set. Kõige selle tagajärjel on kalmis- süngegi, vastab gootistiilsele protestant­ tuilt kadunud täieliselt seesmine ühtlus likule kirikule, männik — valguseri- ja rahu. Ei leidu kusagil mujal rohkem kas, kergem ja rõõmsam. Kuid võiks üksteisele vastukäivat, erinevat ja vas­ ju metsakalmistuid asutada ka lehtmet­ turääkivat, kusagil rohkem rahutust ja sa, näit. kaasikusse, tammi­ ebakooskõla ning ebaühtlust kui kal­ kusse, mis suvisel poolaastal on mee- mistuil. leolurikkad ja kaunid. Kuna metsakalmistute rajamisel on Veel üks priiskav joon esineb meie metsameestel ütelda oma kaaluv sõna, kalmistuil, mis samuti muudab nad liig ja kuna nad sellaste kalmistute asutami­ kirjuks ja täiskuhjatuiks: see on liig sele ning korraldamisele võivad mõju­ rohke ristide ja mälestusmärkide arv. valt aidata kaasa, siis tahangi siin lühi­ Piisaks ju täieliselt ühest mälestusmär­ dalt puudutada neid küsimusi, mida tu­ gist perekonna-kalmistul kõigile siia leb pidada silmas metsakalmistute asu­ maetavaile, kusjuures igale kalmule tamisel. Ma teen seda ühe tegelikult võiks ju veel asetada erinimetahvli. asutamisel oleva metsakalmistu plaani alusel. Välismaa tänapäeva kalmistuil ongi 1. Metsakalmistu peab il­ kõik eelmainitud nõuded ühtluse ja rahu melt püsima rahuliku met­ suhtes seadusandlikul teel pandud maks­ sana. Seega peab olemasolev mets ma. Siin pole lubatud kalme kaunistada jääma '•— metsana — ja teda tuleb raiu­ oma tahte ja maitse järgi, vaid siia da ainult: a) teede kohtadelt ja b) käa- võib püstitada mälestusmärke, istutada rukaupa teede äärest matmispaikade ilupõõsaid (suuri puid istutab ainult kal­ jaoks, c) Tarbekorral tuleb metsaalust mistu valitsus üldiste põhimõtete ja puhastada põõsastest ja alametsast. plaani kohaselt) ja läbi viia kalmude Raiet tuleb toimetada teede kohal kor­ korraldamist ja kaunistamist ainult raga terves ulatuses plaani järgi; ma- kalmistut korraldava komisjoni nõus­ tusepaikade tarbeks võib raiet viia läbi olekul. Kalmumärgid üldnõude kohaselt ka osade kaupa, kusjuures pärast raiete peavad igas kalmistu osakonnas olema läbiviimist tuleb kaaluda üles kännud ja stiililt, materjaalilt, üldkujult ja kõrgu­ maapind tasandada, d) Matuseplatside selt ühtlased ega või ületada ilma eri­ kohale võib üksikuid nägusamaid puid loata 1.60 m. Nii on omandanud kal­ jätta alles. mistud jälle selle ilme, mis neil oli va­ Antsla metsakalmistu, mille plaan

— 85 — siin toodud, on asutatud umb. 2 km kau­ puude kasvatamiseks, sest kalmistuvaht gusele alevist 45—50-a. ilusasse kuiva peab korraldama kalme ja kaunistama riigimetsa. Mets koosneb mändidest, neid lilledega. mille hulgas leidub üksikuid lehiseid. b) Kabel — tuleb paigutada kas Kalmistut piirab igast küljest peaaegu hästi käepäraselt (järelikult ühe samasugune männik üsna laias ulatuses. peavärava ligidale), hästi nähta­ Maanteest on kalmistu ca 200 m eemal. vale (s. o. kõrgeimale) kohale või siis 2. Teederajamine. Teede ra­ võimalikult kalmistu keskele. jamine tuleb viia läbi nii, et teed püsik­ Missugune nõue võtta määravaks, ole­ sid võimalikult tasasema, s. o. roo b i- neb kalmistu üldilmest, pinnakujust jne. ti samakõrguste joontega. Antsla kalmistul kabeli koha määra­ Peateed ei või olla alla 5 ni laiad. On mise põhjustasid kaks viimast: maapin­ maapind ebatasane, võivad teed olla — na ehitus (kõrgeim koht) ja keskasend, maapinna plastika kohaselt — kõverad, kuna kalmistut kavatsetakse laiendada kuid mõningad peateed tuleb — prakti­ põhja suunas esialgu niisama suure lise liikumise otstarbekuse mõttes — maa-ala võrra kui plaanil märgitud, mil rajada siiski sirgeina. Antud plaanil on puhul kabel jääb enam-vähem keskele. üks peatee, mis viib kõrgemale künka c) Kaevud. Neist tuleb eritella otsa asetatud kabeli juure, järsk ja va­ 1) joogiveekaevu — kalmistu- rustatud treppidega. vahi maja juures, mis peab olema häs­ 3. Teede kaunistamine. Tee­ ti sügav ja kindlate raketega, et sinna de ristlemiskohtades ja mujal võivad ei pääseks raiskveed haudadest, kuhu tekkida punktid, mida on tarvis eriliselt sageli maetakse nakkushaigustesse sur­ tõsta välja ja sellekohaste puudega kau­ nuid ; 2) valamisveekaevu (mat­ nistada. Kui siia tavalised metsapuud mise pl. nr. 45 juures), mis võib olla kas ei ulatu või ei suuda köita küllalda­ madalam. Suurema kalmistu juures on selt tähelepanu, siis tuleb nendesse koh­ kaeve tarvis mitu. tadesse istutada vastavaid ilupuid, mis d) Teised ehitused, nagu prügi­ on kooskõlas olemasoleva metsaga ja kastid, mis peavad olema peidetud mis antud mullastikus võivad hästi kas­ põõsastega või hekkidega, isteko­ vada. had jne., on kerged ja ühest paigast teise hõlpsasti ümberasetatavad. Toodud plaanil oli tarvis juhtida vaa­ Erilist jutlustamiskohta met­ det kabelile, mis asus kõrgeimal punk­ sakalmistu ei vaja, sest kalmistupühade til. Kooskõlaliselt mändidega ja kruu- korral võiakse jutlustada sobivas kohas saka maapinnasega palistati see tee 1 e- histega (1), kuna madalamad teede metsa all. nurgad ja ristlemispunktid tõsteti esile 5. Matuseplatsid. Tuleb eri­ ühevärvilise nulu (Abies con- tella perekonna matusepla-t- color var. caesia) (3) abil, kõrgemad se reasmatmise kohast — ja kuivemad punktid siberi männi mitte klassivahede mõttes, vaid otstar- (Pinus cembra) (4) abil. Kalmistu tarbekohase ning ühtlase ilmega kalmis­ väravate kõrvale paigutati siberi tu korraldamise pärast. Kuna pere- nulud (Abies sibirica) (2) nende konnamatmisepaigad moodustavad oma kitsa sambakujulise välimuse tõttu. ilmelt igaüks omaette iseseisva lille- Kohati teede ääre veel hõbekuuski või iluaia, on reasmatmisel iga üksik (Picea pungens var. glauca) (5), ser­ kalm vaid lüli üheilmelisest kalmude bia kuuski (Picea omorica) (6) ja reast. ilupuid (Thuja occidentalis) (7). Reasmatmisel tuleks kaks rida (2.0 või 2.20 m laiad) paigutada kõr­ 4. Kalmistu ehitused. Neist vuti ja matta surnud peadega vasta­ on paratamatult vajalised: a) kai- kuti. Teed — 0.50 m — asuksid seega mistu vahi maja (KVM), mis mitte iga rea, vaid iga kahe rea vahel. tuleb paigutada esimese peavärava li­ Haua laius 0.70 m, seega platsi laius gidale, kust kalmistuvahti on kerge lei­ 0.30 m vahega reasmatmisel 1.0 m. da. Vahimajaga ühenduses võiks olla Reasmatmise osakond on plaanil kal­ tükk aiamaad, esijoones lillede ja ilu­ mistu idaosas (read a—ä ja A—L).

— 86 — Perekonnamatmispaigad A. E 1 u s m a t e r j a a 1 i g a. Nagu võivad suuruselt olla erinevad. Tuleb eespool mainitud, ei või lubada suurte arvestada, et siin peale haua ruumi puude istutamist ei reashaudadele ega (1.80—1.90 X 0.70 m) vajatakse maad perekonnamatmisplatsidele, peäle nende, veel mälestusmärgi, ilupõõsaste, hek­ mis on ette nähtud plaanil. K õ i k s u u- kide, istepinkide, lillede jne. tarvis, red puud peab istutama kal­ ühelt realt matmise puhul peab platsi mistu valitsus. Lisaks eelmaini­ laius olema 3.0 im kahelt realt mat­ tud puudele teede ja väravate ääres misel aga vähemalt 6.0 m, kuna pikkus tuleb täita ilupuudega lah­ võib olla mitmesugune, sest perekon­ tisi lagedaid metsaservi, dade soovid on siin väga erinevad. mis on tekkinud raideil, istu- Plaanil on perekondade matusepaigad tades nende äärtele kas sama liiki noori näha rühmadena teede ääres 1—128. puid (antud juhul mändi) või siis kujult

Auplatsid. Matuseplatside raja­ kooskölalisi puid (näit. kuuskede misel tuleks näha ette mõned aukohad puhul — nulge, pseudotsuugat, valget — sobivas paigas — näiteks eriliselt ja serbia kuuske, mändide puhul — tähtsate isikute (kangelased, kogukonna mägimändi, siberi või austria mändi, tähtsad tegelased, kirjanikud j. t.) mat­ lehiseid jne.). Ka elupuud sobivad miseks, kusjuures tuleb pidada silmas okaspuumetsa servale, samuti võib neid peale muu seda, et need kalmud aga kasutada kalmude kaunistamiseks, oleksid kergesti ülesleita- ühtlase ilme saavutamiseks ja säilita­ vad. (Toodud plaanil platsid: 7, 17 18, miseks tuleb okasmetsakalmis- 19/20, 33/34, 35/36, 128, 127, 122, 121, tul perekonnamatmispaiku 120, 119.) kaunistada ainult okas- või Matmiskvartaalid — s. o. paljaksraiu­ igihaljaste puude ja põõsas­ tud väljakud — ei või olla liig suured, tega, lehtpuumets a-k a 1 m i s- et ei tekiks mulje nagu asuksid kalmud tuid jälle lehtpuudega. Eran­ lagedal väljal metsa ääres, aga mitte did sellest reeglist on lubatud ai­ metsas. Siin peab säilitama nult valitud ja kaalutud mõõdukuse pii­ intiimsideme metsaga. Ja siin rides. Nii võib ka okasmetsa-kalmis- oleneb raieplatside, s. o. 'matmisvälja- tuil üksikuil juhtumeil, koos näit. elu­ kute, suurus alati metsa ja kalmistu puudega ja pöetud elupuuhekkidega pii­ enda suurusest: suurel kalmistul on ratud platsidel, kasvatada Õitsvaid roo­ matmisväl j akud relatiivselt suuremad, se, sireleid, jasmiine, viirpuid (roosasid vahemail aga vähemad. täidisõielisi), põõsasenelaid, läätspuid 6. Matmisplatside kaunis­ (leinavormi näit.) jne., kuid ikkagi nii, tamine. et need lehtpuud ja õitsvad põõsad

— 87 — tunduksid must r i k i r j a cl e 11 a selt kõige selle juures peatuda pole siin tumerohelisel okaspuu-taustal ja et võimalik. Mainiksin vaid kõige vaja- needvärvid jakirjadeimuu- lisemat: kalmukünkad peab tuks liig karju väiks. Tuleb pi­ hoitam a madala d, et nad ära ei dada silmas tasakaalukust ja mõõdu­ kuivaks ja et neil võiks kasvatada lilli kust. (mitte üle 15 sm kõrged); soovitav on Samadel põhimõtetel võib kasutada kalmukünkale! aga üldse mitte moodus­ lehtmetsa-kalmistu kaunistamisel mõõ­ tada, vaid hauakoht katta ühtlase tasase dukalt ja ettevaatlikult okaspuid (va- muruga, kuhu on lõigatud kalmude hemakasvulisi), näit. hõbekuuski, elu­ kohta vastavad avaused elavate lillede puid, aga ka igihaljaid põõsaid (mahoo- jaoks. Samuti võib muruga katta ka nia, pukspuu j. t.). madalaid kalmukünkala. Muruseemne Erilist tähelepanu tuleb pöörda p e- segu valida vastavalt mullastiku ja val­ rekonna-matusepaikade pii­ gustuse oludele. ramise küsimusele. Nagu eelpool 13. Surnud materjaal. Pea­ möödaminnes mainitud, tuleb loo­ tume siin kõigepealt kalmumärki- buda ebakultuursest ja ebaesteetili­ d e juures. Neid võib valmistada kõige sest platside piiramisest paremini looduslikust kivist raud-, puu- ja kiviaedadega (graniit, gneiss, dolomiit, Saaremaa (taradega). Loomad ei tohi pääseda lubjakivi) või kunstkivist. Nad kalmistule ja kultuurinimene ei peaks ei tarvitse olla antud materjaalist sugu­ ju tungima hävitamise või tallamise gi mitte ainult ristiku j ulised, eesmärgiga kalmudele. Kel aga sellane vaid ka igasuguste sammaste, alaväärtuslik tahe peaks olema, seda ei plokkide ja postide kujulised, takista ju ka ükski tõke. Nii siis kait­ kuhu märgitakse perekonna nimi. Mä­ seks ei ole platsidele piir­ lestusmärgi kuju ei tohi olla liig keeru­ deid tarvis. Ilu mõttes on kõik line, vaid materjaali iseloomule vasta­ surnud materjaal, eriti aga külm raud, valt lihtne ja rahulik, väljatöötamine järsus vastolus elava taimega. Kui tah­ aga korralik, kuid mitte poleeri- ta aga näit. üksikut matuseplatsi või — t u d.' Ainult tähed (võimalikult rahu­ veel parem — tervet osakonda või rinnet lik ladina tähestik) võivad olla lihvitud, mitme platsiga muuta iluaiaks, in­ kui tarvitatakse kõrgkirja; sügavkirja tiimseks kindlailmeliseks lilleaiaks, siis puhul nad olgu värvitud (vastavalt kivi tuleb sellane erinev aed (olgu see siis üldtoonile), kuid mitte kullatud. kas üksik matuseplats või terve platsi­ Tavalise hauamärgi kõrgus ei tohiks de rinne) piirata ja ühes sellega eral­ ületada 1.60—1.80 m (välismaa normid) dada kõigest muust, teiseilmelisest. ja ainult erilised kunstitööd ja raidku­ Sellaseks piirdeks sobivad ainult jud võiksid olla kõrgemad. Igal matu- kindlailmelised põetavad seväljakul olgu mälestusmärgid ühest hekid või siis vabakujulised ilupõõ- ja samast materjaalist, tähend. ka sama saste read — põõsastarad. Plaa­ värvust, ning stiililt enam-vähem üht nil on elupuuhekiga piiratud platsid kindlat tüüpi, mis ei tähenda sugugi 127 ja 128. seda, et nad peaksid olema üksteisega Okaspuuhekke võib moodusta­ päris sarnased. da elupuust ja kuusest; igihaljaid Puust ristide ja mälestusmärkide hekke (madalaid) — mahooniast, iga on liig lühike. Reasmatuseplatsil pukspuust, ibeeriast (Iberis sempervi- tuleb neid aga kindlasti tarvitada, kus­ rens) jlehtpuuhekke — ligustrist, juures tuleb aga nõuda, et nad enne õli­ tuhkpuust (Cotoneaster lucida, acutifo- värviga üle värvitaks. Raudriste lia, pekinensis nigra), viirpuust, põõ- ja -märk e, kuigi nad pole esteetili­ sasenelast (Spiraea charrmedryfolid), selt suurt väärt, tarvitatakse meil liig sirelist j. t. Hekiga piiratud matmis- ohtrasti. Tuleks olla siin tagasihoidli­ plats tuleb muuta iluaiaks, kasutades kum ning lubada vahest ehk ainult selleks ilupõõsaid, muru ja lilli ning sel­ taotud rauast esemeid, kuna malmist lele lisaks surnud materjaali — kruusa, valatised on haprad ja murduvad liig hauamärke, istepinke jne. üksikasjali­ kergesti.

88 M u u d surnud esemed. Kõige­ gi looduse jõud (külm ja vesi) õnneks pealt ei tohiks lubada tarvitada hauda­ ei salli ja need üsna kiiresti hävitavad. de kaunistamiseks inetuid ja ab­ surdseid plekist pärgi. Kui 7. Kalmistu kodukord. tahetakse kadunut mälestada, siis t e h- Kõiki eelmainitud nõudeid ei saa t a g u seda ainult elavate lil­ teostada muidu, kui tuleb asutada iga ledega ja elavaist lilledest kalmistu juure vastav korraldav komis­ ning okstest pärgadega. Ka­ jon asjatundjaist, kes töötaks välja kal­ dugu ühes sellega ka kalmistuilt äärmi­ mistu kodukorra kalmistu tarvita- selt inetud plekkpärgade hoid- j a t e, s. o. kasutajate ning külasta- misekarbid. Ei sobi ristide ja kai- j a t e, kohta. Selle kodukorra täit­ mumärkide külge ka portselaan- mist tuleb nõuda kõigilt, tema vajadust näopildid ja muud labased metal­ tuleb selgitada rahvale. Määruste list, puust ja kivist imitatsioonid. väljapanek üksi kalmistu värava juure Enam kultuurilist ilutun­ ei täida seda ülesannet ega ole kohane net ja maitset! neid määrusi läbi suruda karistuste abil. üheks kõige inetumaks kalmude kau- Kalmistud on olnud kõikide nistusvahendiks on kujunenud viimaseil rahvaste kultuurisaavutus­ aastakümneil tsemendist vala­ teks, peaksid seda olema kä tud kalmukastid, kuhu aseta­ meil. Vastava kultuurilise taseme* takse muld ja istutatakse lilled. Need saavutamiseks tuleb rahvast kul­ on maitsetuse tippsaavutused, mida ise- tuuriliselt kasvatada.

Kooliaedade korrastamine ja sisustamine. E. Lepp.

Kooliaedade korrastamise ja sisustamise 34 (HSM Teataja nr. 14, 25. X 34) peaksid küsimus on viimasel ajal kerkinud päevakor­ meie kooliaiad sisaldama: õpetaja aia, rale tuliste tähtedega. Alguse selleks on an­ siseõue, mängumuru, puiestee nud HSM ringkiri, kus nõutakse, et koolid (puistu!), lilleaia, ilumuru ja õppe- olgu 3 aasta vältel varustatud kooliaiaga. aia. Kolme aasta möödumisel, see on 1W7. Kuna kooliaedade loomisel kooli juhatajaile ja aasta sügiseks, peavad koolid omama aiad, õpetajaile peavad appi tõttama ka metsame­ milledes leiduvad kõik eelpoolnimetatud osad. hed, kui teadlikud töötegijad taimekasvatuse (Ringkirjas on loeteldud üksikasjaliselt, mida alal, siis püüan järgnevates ridades puudu­ ja missugust tööd teatud aastaajal ja aastal tada kooliaia küsimust metsamehe vaateko­ teha.) hast, andes siinjuures samuti näpunäiteid õpe­ Koolimajade asukohaks peaks alati valima tajaskonnale. sääraseid mullastiku tingimusi, kus võiks kas­ Mida kujutab ja peab pakkuma endast vatada taimi ja kus oleks käepärast vesi, aga kooliaed? Kõigepealt peab ta võimaldama mitte kruusaauke, nagu see meil on sageda­ avada õpilaste silmi ja meeli suure looduse- seks nähtuseks. Kavandis toodud juhul on raamatu jaoks. Kooliaeda võib ja peab ka­ tegemist maa-alaga, mis pealmises pinnas sutama koduloo, arvutuse, maateaduse, joo­ omab 15—20 sm mulda, all on jäme kruus. nistamise, loodusloo jne. tundides. Materjaal, Siin on tarviline tugev maaparandamine ja mis siia kogutud, peab olema õpetlik ja täitma -väetamine, mis muidugi on läbiviidav seal, kooli nõudeid. kus sõnnik on käepärast. Mineraalväetis ei Kui suur peab olema kooliaed, selle kohta aita — omab vähe huumust. on raske anda kindlat vastust, sest ka mõnel Asetseb kooliaed peale kruusaaugu veel la­ üksikul peenral on võimalik saavutada strasi, gedal, tuulte käes, varjata aed kõigepealt silmapaistvaid tulemus' Ei ole tähtis maa­ põhjapoolsest "küljest kuuse eJavaiaga. Seda ala suurus, vaid käsiteldava materjaali Õige teha ka läänepoolse külje kaitseks, kust puhu­ ja ajakohane valik ja selle õige käsitamine. vad alatised tuuled. Kuuseaia asemel võib HSM koolivalitsuse ringkirja alusel 18. X siin olla ka mõni teine liik elavaid aedu/, väi-

— 89 — keaeleheline pärn, sarapuu, põldvaher jne. Ül­ (marja-, viljapuuaed, töö- ja katseaed) varus­ diselt pean siinkohal mainima, et kooliaed tada sellasega. olgu õpetlik ka elavaedade suhtes, tarvitades Iseseisva üksuse meie kooliaias kujutab neid mitmesugustes liikides, kas või ühes reas õpetaja aed. Vale oleks arvata, et istutatult, kui ei ole selleks küllaldaselt ruumi. see aed kuulub õpetajale ja et teistel ei ole Näiteks ogadega kaetud, kaitse ülesanne ini­ siin mingisugust pistmist. Kindel on, et saak meste ja loomade vastu: karusmari, kibuvits kuulub õpetajale, kuid ka see aia osa peab jne.; siis astlatega varustatud: sarlakpunane täieliselt kandma õppekinnikut ja täitma selle viirpuu. Näited võivad olla peetavaist: tatar- ülesandeid. Kõigepealt olgu õpetaja aed pa­ vaher, läätspuu, ja vabalt kasvavaist elavae- rimas korras, puhas umbrohust, taimed, põõ­ dadest: põõsasmaran, mage sõstar jne. Täh­ sad ja puud hoolitsetud jne. Aed ise sisal­ tis on veel elavaedu jagada ikõrguse järele. dagu rohkem sääraseid kultuure, mida vaja­ Elavaedadega muretsetakse kaitset (tuul, takse majapidamises: köögivilja, marjapõõ- loomad) kooliaedadele ja jagatakse kooliaed said, viljapuid ja vahest ka veidi lilli (lõik- üksikuteks osadeks. Teiseks kaitseks on plank. lilled!). Võimalust mööda olgu siin esindatud Kui tervet kooliaeda ei saa piirata kindla kõik köögiviljad (külvikorras), marjapõõsaste kaitsega, siis vähemalt aia õrnemad kohad liigid ja kindlad sordid jne. Mida iganes õpe-

— 90 — taja oma aeda ei istuta, M?

— 91 - Suurem osa neist lilledest on veel tänulikud Silmapaistvaima maa-ala töö- ja katseaias lõiMilled. võtab enda alla puukool, kus võib teha iga­ Kastides ja lavades ettekasvatatud (lõvilõug, suguseid töid põõsaste ja puude kasvatamisel õlglill, levkoi, kukesaba, rebasesaba, petuu- (ilupõõsad, ilupuud, marjapõõsad ja vilja­ nia, aster, karikakar, peiulill, tähtpea, pronks- puud). Paljundamisi vegetatiivsel teel (pis­ lehik, päsmaslill, nelk, neiusõlg jne.). Osa tikud, muldoksad, muldamised, vääristamised neist, madalamaid (alla 25 sm), võiks tarvi­ jne.r. puukooliossa võiks tuua veel korvpaju- tada veel potis kasvatamiseks. istanduse (võib aga olla täitsa iseseisvalt), Vähem muret valmistavad p ii s i k u el, milles tutvustada meil levinud korvpajuliike, nende õitekink on iga aasta kindlustatud, nad loogapaju jne. Sealsamas kõrval, lavade ees, vast ainult nõuavad head maa ettevalmistamist maatükk noorte taimede ettevalmistamiseks ja valgust. Püsilillede kogu kooliaias peaks (ka puukooli saadused, seemnete külv —taime- olema rikkaimaid, sest sün tutvudes lapsena kool). Noorte taimede kastmiseks, ka lavas, nendega võib kindlustada neile jääva tuleviku näha ette aias veeanum vee ettesoojendami- nii kodu- kui ka taluaias. seks. Püsililli võib rühmitada järgmiselt: Kolmas, vahest kõige suurem, maa-ala Sibullilled, milledest just varakevadised anda töö- ja katseaiale, kus võib kor­ moodustavad iseäranis tähtsa osa, sest juur- raldada maaharimise, -väetise ja sordikatseid. ja juurikaslilled (kuuluvad teise rühma) vae­ Kõik katsed, olgu need missugused tahes, peab valt õitsevad nii vara ja rikkalikult (lumikel­ kontrollitama kontrollkatsetega. Õpilaste luke, krookus, kobarhüatsint, scilla, märtsikel- jaoks, kel ei ole kodus maad, on jäetud veel luke, tulp jne.). Väga hästi kõlbavad nad eripeenrad (võivad olla ka klassipeenrad). veel ilumuruplatsidel, mis on nõutavad kooli­ Töö- ja katseaed ei saa läbi komposti aias. Sibullilled võivad õitsmise järele olla asukohata, mis harilikult peaks olema varakevadised, hiliskevadised, suvise ja sügi­ varjatud (2 kreeki). sese õitseajaga. Samasugune jaotus on mak­ sev ka juur- ning juurikaslillede juures. Omaette peatüki kujutab vaatlusaed, Puudest võiks kooli iluaias tuua näiteid mis koosneks peenarde süsteemist ja sisaldaks veel leinavormidest (kask, jalak, pihlak, saar) taime-morfoloogilised peenrad, tutvumine õie- kui ka püramiid-puudest (pappel, tamm, jalak) osade, viljade, lehevormide, varreehituse ja ja ilukuusest. taime mulla all viibivate osadega jne. Vaat- Iluaias olgu asukoht vabaõhutundideks lusaeda kuuluksid veel taime-bioloogilised (ka mängumuru või puistu sobib selleks), peenrad, milledel püüda selgitada taime elu­ mille asukohaks lehtla ümbrus, ja kohad pin­ tingimusi üksikutel muldaladel, kaitset vee kidele. auramise vastu, tolmlemist, viljade levimist Aeda eraldab teistest aia osadest elavaed jne. Abiks eelmise kahe peenra tüübile võib (täitku juba ilunõuet). Õppetöö mõttes esitab olla tervikuna kooliaed. vältimatu vajaduse töö- ja katseaed, Pärastpoole võiks siin tutvustada (vaatlus- mille piiridesse langeb veel vaatlus aed. Siin aias) põllu-, arstirohutaimi jne. on ka lavade asukoht, milledes võib kasvatada ette mitmesuguseid taimi (köögiviljad, lilled Eelpool nimetatud aia osas (morfoloogiline, jne.), toimetada katseid ja korraldada vaat­ bioloogiline ja vaatlus) olgu teed küllaldaselt lusi (temperatuuri, valguse jne. mõju taime­ laiad, et õpilased pääseksid hästi ligi taime­ kasvule jne.). Püüda tutvustada õpilasi mit­ dele (peenra vahe 50 sm ümber). mesuguste lavatüüpidega (soe, poolsoe ja külm „Eesti Metsa" piiratud ruum ei luba pike­ lava). Lava akende suurus 1X1,50 m (mõõt malt peatuda kooliaia küsimusel, kuid niipalju võtta aluseks kaval teiste kauguste määrami­ kui nõuab üldine korrastamine ja sisustus, sel). peaks siiski eelnimetatud kirjutus andma. Metsamehe kodu olgu kaunis. Meil kõneldakse nüüd palju tehtud da, kuid see asjaolu ei tohiks olla ta­ tööst ja saavutusist iseseisvuse aja kes­ kistuseks näha ka seda tööd, mis veel tes. Muidugi tuleb märkida seda suurt ootab tegemist. Ja sarnast tööd leidub tööd, mis mõnelgi alal on saadetud kor­ alati. Pilgu tehtud tööle heidame ot-

— 92 — sustamiseks, mis tehtud hästi, mis peab aga ütlema, et ülalöeldu on sage­ mitte, kuid alati on vajaline kõrgem dasti maksev ka metsameeste, eriti met­ siht tulevikus. savahtide, elamute kohta. Nagu neis Üks ala, mis mulle kui uuele metsa­ asundustaludes, ei ole siingi sagedasti mehele silma torkab, millele minu ar­ muud „maja-ilu" kui sõnnikune õu. vates ei ole pöördud küllaldaselt tähele­ Näib, et meil veel küllaldaselt ei osata panu, kuid mis seda tõesti väärib, on hinnata kauni kodu tähtsust. Ilu — kodu ümbruse kaunistamise küsimus. see ei ole sagedasti inimeste silmis kuigi Järgnevate ridadega tahaksin lühidalt oluline. Ja ometi on tal suur loov väär­ puudutada selle tähtsust kui üldisest tus. Ilusas kodus, ilusas ümbruses nii ka metsamehe seisukohast. muutub ka inimene hingeliselt ilusa­ Kellel võimalust olnud matkata kodu­ maks, kasvab ka ilusam, väärtuslikum maal, see on muidugi märganud meie järeltulev põlv. Ilusas ümbruses ei ole asulate monotoonsust ja hallust. Hal­ pahedel nii suurt asu kui räpases, ilu- lide karpidena konutavad hooned lagen­ tus ümbruses. Kui räägitakse inglaste dikel ja ainult vähesed neist omavad aumehelikkusest, korralikkusest, siis on iluks mõne puu või puiesalga. Nukrust see omadus tingitud osalt ka ilusast ja väsimust tekitavalt mõjub sarnane inglise kodust. vaatepilt. Ja sarnases ümbruses elab Kui tahetakse meie kodumaa ülesehi­ ja kasvab meie rahva tulevik — meie tustööd, millest nüüd sagedasti juttu, noorsugu. Ometi aga on meie kodumaa täielikult viia lõpule, siis tuleb energi­ looduslikult küllaltki ilus. Kuis näiks lisemalt õhutada ka koduümbruse kau­ teisiti meie kodumaa rohelusse uppu­ nistamist. Selles suunas on juba astu­ nud elamutega, elavaedadega, lilledega. tud samme puiesteede ja kooli-aedade Näib, et sel alal on tõesti teha veel tükk asutamisega. Tähelepanu-väärt osa sel­ tööd. lest tööst langeb just metsameestele. Lähem aeg peaks siin juba tooma Tahaksin loota, et ka looduse toomises muudatuse, ja minu arvates peaksid sel­ inimelamute endi juure metsameeste lega alguse tegema metsamehed. Seda pere sammub esirinnas, õieti on see arvan seepärast, et just metsamehed meie kohus ja sellega täidame oma osa oskavad rohkem hinnata looduse ilu ja üldisest suurest tööst. Nii siis — et just nemad peaksid andma eeskuju jõudu! armastuseks looduse vastu. Kahjuks Th. Vahter.

H,,,M H ^

Kilingi-Nõmme alevi kaunistajad ajaloolise männi all. Istuvad vasakult: õpet. Maiste, Auksmann, alevivanem A. Ois- saar ja õpet. Sikk. Maiste seljataga seisab alg. juh. Parts.

— 93 — esto Metsateenijate Ohlng 1 91 ®a—1 934. a. / Pipar. III. Ühingu osakondade ülesanded, teenimisele. Tagasi tulles mainitud tegevus ja eesmark. ülesannete otsimisele peab tuletama meele mõningaid väljavõtteid Balti rii­ Osakondade ülesanded. kide riigi- ja omavalitsusteeni jäte I Kohapealsete osakondade peamiseks rahvusvahelisel konverentsil Riias 13. ülesandeks on: koondada metsateeni- —15. II 1925. a. Balti riikide riigi- ja jaid ühise metsateeni jäte korporat­ omavalitsust eeni jäte kutselise liiku­ siooni liikmeiks, selgitada kutseühingu mise ülesannete kohta vastuvõetud re­ osatähtsust praeguses ühiskonnas, val­ solutsioonist: „Kõik riigi- ja omavalit­ vata liikmc-skonna kutse-eetika järele, susteeni j ad, vaatamata ametinime­ täiendada loengutega kutseoskust, teos­ tuse, astme ja teenistusliku sisu peale, tada metsateaduslikku propagandat, peavad koonduma kutseühinguisse. koguda teateid teenijate teenistustingi- Tähendatud eesmärgi saavutamiseks muste, palga- ning sotsiaalse olukorra tuleb arendada laiemat kihutustööd: kohta ja sellest teatada keskjuhatusele a) kutselise liikumise aate levita­ või valgustada iseseisvalt mainitud kü­ mise ja populariseerimise kasuks — simusi metsateeni jäte üleriiklikel ettekannete, kirjanduse ja instrukto­ kongressidel. rite kaudu; Rohkearvuline metsateeni jäte kutse- b) toetada niisuguste ettevõtete ellu­ organisatsioon saab püsida ja olla elu­ kutsumist, milliste sihiks on kutse­ jõuline ainult siis, kui kõik liikmed on ühingute liikmete kultuurilise tasapin­ teadlikud oma kutseühingu osatähtsu­ na ja majandusliku seisukorra paran­ sest ning igale liikmele antakse võima­ damine, nagu: hoiu-laenu-, matuse- ja lus ühingu tegevusele jõudumööda ai­ haigekassad, sanatooriumid, suvilad, data kaasa. Organisatsioonilise elu vanadekodud, õppeasutused, koopera­ peatähtsus ei seisa mitte ainult selles, tiivid jne. et organisatsiooni liikmed maksaksid ainult tarvilist liikmemaksu ja tellik­ d) aidata kaasa liikmete kutseos­ sid kutseühingu häälekandja, vaid pal­ kuse tõstmisele erikursuste korralda­ ju suuremas ja õilsamas eesmärgis — misega jne. kuidas rakendada kõik liikmed ühisele „Kõik teenijate kutseühingud pea­ tööle. vad asuma puhtkutselisel alusel ja hoi­ duma oma tegevuse kavasse võtmast Kirjeldatud ülesannete otsimisel leia­ parteipoliitilisi ülesandeid. me ka põhimõtteid, milledest lähtudes saab iga kutseühingusse kuuluv liige Kutseühingute moraalse tasapinna endale vastava tegevuse. Oleme varus­ tõstmise ja kutse-eetika ning distsip­ tanud kutseühingu liikmed oma kor­ liini arendamise huvides moodusta­ poratsiooni tegevusega, sisendab see takse omavahelised au- ja vahekohtud, kindlasti liikmeile tunde, et nad ei ole milliste ülesandeks on: üksnes kutseühingu toetajad, vaid te­ a) Kutse-eetika ja distsipliini nõud­ gevliikmed, kelledest oleneb organisat­ miste vastu eksinud kutseühingu liik­ siooni saatus. Metsateenijate korpo­ mete väärsammude läbivaatamine. ratsioon on juba 15 aastat vana, mil­ b) Konfliktide lahendamine üksikute line aeg on peamiselt kuulunud üle liikmete kui ka üksikute organisatsioo­ riigi laialipaisatud metsateenijate or­ nide vahel. ganiseerimisele ning võitlusele oma Kutseühingud peavad püüdma sel­ olemasolu ja ühiskonna heaolu eest, lele, et üksiku teenija kui ka kogu tee­ kuid edaspidi seisavad meil ees kind­ ni j askonna huvidesse puutuvate küsi­ lasti veel suuremad ülesanded, mis on muste arutamisest ka kutseühingute rajatud nii enda kui ka üldsuse heaolu esindus võtaks osa."

— 94 — Eelloeteldud kutseliikumise põhimõt- ,,Rahva rahulolematust tähele pan­ ted on täiesti kohaldatavad ka metsa­ nes riikliselt seisukohalt on tarvis: teeni jäte kutseühingule, kuid siia juu­ 1. Eesti riigi vastased okupatsiooni re peab märkima veel eriülesandeid, tegelased, kelle süü kohtu läbi kindlaks mis on metsamehe kutsega ühenduses tehtud, ametist tagandada; ning võimaldavad iga kutseühingu lii­ 2. Kõik need, kes riigikeelt ei oska, get rakendada ühingu tegevusele. Siin paigutada ümber kohtadele, kus keele- tuleb peamiselt mainida metsanduslik­ oskamist nõnda iseäranis ei nõuta. ku propagandat ja kodukaunistamise 3. Kõik need, kes endiste peremees­ ülesandeid. tega iseäralises vahekorras on olnud, a) Kõigepealt kaunistagu iga kutse­ ehk praegugi on, nagu volinikud jne., ühingu liige oma elamu ümbrus ilu­ paigutada ümber teise koha peale. puude, põõsaste ja hekiga, mis oleks: Nende asemele sõjaväest üleskutse läbi kauniks eeskujuks elanikele, tõstaks metsateadlasi määrata." lugupidamist metsamehe elukutse vas­ tu ning jääks koduümbruse kaunista­ b) Osakondade tegevus. mise eeskujuks ka ümbruskonna rah­ Kohapealsete kutsetegelaste organi­ vale. seerimistöö tulemusena on metsateeni- b) Metsateenija püüdku kõikjal teis­ jäte ühingul praegu 99 osakonda üle te kodanikega jutlemisel neile sisen­ 2000 liikmega. dada teadmisi metsa kasulikkusest ja Osakondade tegevuses on palju ühi­ õhutagu armastust looduse ilu — met­ seid jooni, mispärast kõikide osakon­ sa — vastu, sest kui rahvas hakkab dade tegevust nimeliselt ei ole vaja hindama tõsist metsa väärtust, siis kirjeldada. Peamine tegevus väljen­ austatakse ka metsa kasvatajat ja dub kõikjal ühtlaselt: saadikute kong­ kaitsjat — metsameest. ressidele saatmises ja kohapealsete Tänu kohapealseile kutsetegelasile metsateeni jäte seisukohtadega saadi­ on organiseerimistöö metsa teeni jäte kute varustamises, õppe eesmärgiga peres peaaegu lõpul, kui mitte arves­ ekskursioonide korraldamises, ühingu tada mõne metskonna teenijaid, kus tähtpäevade pidamises ja juubilaride ollakse separatistlikul seisukohal ega austamises, surma läbi lahkunud kaas- suudeta mõista, mis tähendab ühine teenijate viimsel teekonnal saatmises, metsateeni jäte pere — ühiste rõõmude metsapäevade metsa- ja rahvapidude ja muredega. • Varematel aegadel oli korraldamises, õppe eesmärgiga loen­ kuulda, et muulased heameelel ei salli gute pidamises, spordi arendamises metsateeni jäte kutselist organiseeri­ jne. mistööd, mis ilmneb ka esimese kong­ Käesoleval juhul võiks mainida vaid ressi protokollist: neid osakondi, kus tegevus on erinev. „Osakondade ettekannetest selgub, Eeskätt tuleks tutvuda suurima, et kohapeal mõned metsaülemad ei taha toetada kutseühinguid ja ei luba Tallinna osakonna tegevusega ka oma ringkonnas neid asutada. 1920.-1935. a. Kongress rõhutab, et sarnased üksikud (Kroonika kirjutanud E. Tauman ja isikud, oma ametnikkude ja teenijate J. Teino.) üldist ühinemist püüavad takistada, ja nüüd vana tsarismi languse järele Vabadussõjale järgnevail aastail, ülemaid ja alamaid ka kutseühisustes millal vastselt loodud riik end majan­ näevad ning ise teiste tegevust igno­ duslikult veel polnud jõudnud korral­ reerivad. See on Eesti Vabariigi de- dada, põllumajandus ja tööstus oli al­ mokraatilise korra. juures ebaloomuli­ les tärkamas, valitses maal suur puu­ seks nähteks, mida kõigiti kõrvaldada dus kõigist tarbeaineist. tuleb." Sõja pärandusena lokkava spekulat­ Sama metsateeni jäte kongress võtab siooni tõttu kerkisid väheste saada­ riigikeelt mitteoskajate ja okupatsiooni- olevate tarbeainete hinnad iga päevaga, aegsete tegelaste kohta vastu veel kar­ jättes aegajalt normeeritavad riigi­ mima otsuse: ametnike palgad endast kaugele maha.

- 95 — Sel kitsikul ajajärgul selgus tolleaeg­ külluses ja need hinnalt enam-vähem ses metsade peavalitsuses teenivaile kõigile kättesaadavad, esimest E. M. ametnikele vajadus enda organiseeri­ ü. Tallinna osakonna protokolli, kus miseks, raskelt rõhuva majandusliku sõelutakse igasuguste esmajärguliste kitsikusega edukamaks võitlemiseks, elutarvete, nagu või, seapeki, suhkru, ja 12. veebruaril 1920. a. peeti, 26 riide jne., muretsemise võimalusi ning ametniku osavõtul, Eesti metsateeni- arvustatakse nende hindu oma kukru jäte kutseühisuse Tallinna osakonna seisukohalt. Kuid need küsimused, avamise koosolek. nagu mäletame, olid tol ajal küll põle­ Alguses tutvustas hra Chr. Leilop vaimad. koosolijaid metsateeni jäte ametiühin­ Haaratakse isegi kaugemale, üle gute tegevusega vene ajal, selgitades pu ht-ma j andu sl ike huvide piiride, nagu

Tallinna osak. juhatus 1934135. a. Vasakult — I rida: 0. Granberg, J. Teino, E. Saar, A. Sepp II rida: K. Reinbaum, E. Taumann, A. Brinkmann.

ühtlasi Eesti Metsateeni jäte ühingu, nähtub koosoleku päevakorra punkt III mis tol ajal juba tegutses, senist tege­ all ülestõstetud küsimuse arutamisest, vust. Asutakse valima E. M. ü. Tal­ ja võetakse vastu sõnasõnalt järg­ linna osakonna juhatust, kuhu satu­ mine otsus: „Avaldada metsade pea­ vad: esimeheks hra Undritz, valitsuse juhataja härra Kitsingale abiesimeheks hra Chr. Lei­ täielist usaldust ja paluda, et tema lop, sekretäriks hra Mar­ oma ametist vabastamise palve tagasi tinson, sekretäri abiks G. Iistal, võtaks, sellest ka härra Põllutööminist- kassapidajaks hra J. Pärn ja tema rile teatada." abiks hra J. Kütsen. Ja tõesti 14. II 1920. a. nr. 2 all Revisjonikomisjoni valitakse härrad väljus härra põllutoöministrile adres­ J. Kitsing (tookordne metsa­ seeritud kiri, millele oli lisatud met­ de peavalitsuse juhataja), sade peavalitsuse juhatajale läkitatud E. Schabak ja F. Hamster. usalduse avaldamise kirjast ärakiri. Sama päevakorra II punkti all aru­ Ühtlasi paluti selles kirjas härra poi- tatakse palgaolude parandamise küsi­ lutöömimstrit „mitte keelduda härra must, mis tundub isegi koomilisena, J. Kitsing'! ametist vabastamise pal­ lugedes nüüd, kus kõiki tarbeaineid on vet tagasi lükkamast".

— 96 — Sama aasta 11. juunil peetakse osa­ Tallinna osakonnale uuesti elu sisse konna erakorraline peakoosolek, kus ajada, teda ,,surmaninakust üles ära­ päevakorras on saadiku valimine Pär­ tada", sest olukord on vahepeal muutu­ nus 13. juunil samal aastal peetavale nud riigiteenija kahjuks. Kergivad üles ülemaalisele metsateeni jäte kongres­ küttepuudega ja kergendatud tingi­ sile. Saadikuks valitakse tolleaegne mustel hinnalisemate tarbeainetega va­ metsade peavalitsuse arveosakonna ju­ rustamise küsimused, mis organiseeri­ hataja Johannes Pärn, kellele antakse tult on hõlpsamad lahendada. kaasa metsateeni jäte kutseühisuse Tallinna osakonna liikmete nimekiri, 2. novembril 1923. a. peetakse mis sisaldab 41 liikme nime. metsade peavalitsuse ametnike üldine koosolek. Osakonna juhatus avaldab kohe al­ gusest peale intensiivselt tegevust liik­ Koosoleku avab senine E. M. K. Ü. mete kui ka üldise metsateeni jäte pere Tallinna osakonna esimees härra A. majandusliku olukorra parandamise Netze, kes pikemas kõnes selgitab osa­ suunas, nagu nähtub kirjadest, mis on konna edaspidise olemasolu tähtsust saadetud härra põllutööministrile, rii­ metsateenijate ametkonnale ja avaldab giteenijate keskliidule, kütteainete lootust, et osakond uue juhatuse juhti­ keskkomiteele jne. misel tegutseb tõhusamalt. Aasta lõpuks tõuseb liikmete arv 47 ühel häälel tunnistab koosolek täht­ peale. Liikme aastamaksuks on kolm saks E. M. K. ii. Tallinna osakonna marka. olemasolu ja selle töö jätkamise. Uude 21. veebruaril 1921. a. peetakse Eesti juhatusse valitakse hrad A. Michel­ metsateeni jäte kutseühisuse Tallinna son, P. R u m m o ja prl. M. E 1 v e 11. osakonna juhatuse koosolek, kus otsus­ Ka otsustatakse tunnistada tarviliseks tatakse veel samal päeval ära pidada ametnikele kergendatud tingimustel osakonna korraline koosolek. riide ja muu varustuse saamise või­ Samal päeval peetud korralisest pea­ maldamine. Koosolekust võtab osa 21 koosolekust võtab osa 18 liiget. ametnikku. Seda koosolekut tuleb pi­ Koosolekut juhatab A. Undritz. dada uueks E. M. K. Ü. Tallinna Valitakse saadikud üleriiklikule riigi- osakonna asutamise koosolekuks, ja omavalitsuse ametnike ja teenijate sest kohe järgmisel päeval, s. o. 3. no­ kongressile, mis peetakse Tallinnas 11. vembril 1923. a., otsustab uus juhatus, märtsil 1921. a. Saadikuiks valitakse kus esimeheks on P. Rummo, sekretä­ Chr. Leilop ja Joh. Pärn. riks A. Michelson ja laekahoidjaa M. 8. septembril 1921. a. ärapeetud era­ Elvelt, „pidada esimese E. M. korralisel peakoosolekul valitakse saa­ Ü. Tallinna osakonna pea­ dikuiks sama aasta 11. ja 12. septemb­ koosoleku" 6. novembril 1923. aas­ ril peetavale Eesti metsateeni jäte kut­ tal. Päevakorda võetakse muuseas seühisuse kongressile härrad Jaan Zolk riide ja jalanõudega varustamise küsi­ ja August Seeman. Liikmemaksu, mis mus, liikmemaksu õiendamise tähtpäe­ oli 1921. a. i/>% aastapalgast, va määramine ja „endise E. M. tasusid kõigest 8 liiget, j a K. ü. Tallinna osakonna lik­ needki osaliselt. Sellest lae­ videerimiskomisjoni vali- kus Mk. 1571,50. m i n e". Liig kõrge liikmemaksu tõttu langes Nagu nähtub E. M. ü. Tallinna E. M. K. ü. Tallinna osakond, ^ mis osakonna juhatuse teadaandest metsa­ 1920. ja 1921. a. suure innu ja Heade de peavalitsuse ametnikele, kasutatakse tagajärgedega oli tegutsenud, 1922. ühingu poolt võimaldatud soodustust aastal varjusurma. Osakonna lagune­ varustuse saamiseks, kuid venitatakse mist põhjustasid vahepeal enam-vähem liikmemaksu tasumisega, mille tõttu lahenenud majanduslikud olud, kus ühingu juhatus 1923. a. liikmemaksu ja toidu- ja tarbeaineid oli vabaturul juba sisseastumismaksu tasumiseks on sun­ külluses ning olid paranenud palgaolud. nitud määrama kindla tähtaja, ähvar­ Kuid oli ka muid põhjusi. dades isegi surve avaldamisega neile, 1923. a. lõpul katsutakse E. M. K. tl. kes varustust on saanud järelmaksuga.

— 97 — 21. novembril 1923. a. peetakse osa­ aruanne. Aruanne, kus figureerivad konna erakorraline peakoosolek, kus kolme aasta, s. o. 1923. — 1926. a., tu­ päevakorras on muuseas esindajate va­ lud ja kulud, näitab Mrk. 9.400,50 suu­ limine Eesti metsateeni jäte kongres­ rust ülejääki. sile. Uus E. M. ü. Tallinna osakonna ju­ 1923. a. seisab E. M. K. Ü. Tallinna hatus valitakse senise kolmeliikmelise, osakonna liikmete nimekirjas 30 met­ asemel viieliikmelisena. sade peavalitsuse ametnikku. Ka arutatakse sel koosolekul jälle 1924. a. muutub E. M. K. Ü. Tallin­ akuutselt päevakorrale kerkinud palga- na osakonna tegevus eriti elavaks. Sõl­ küsimust. mitakse kokkuleppeid äridega riide ja Riigi metsatööstuse põhimääruse §§7 muu varustuse järelmaksu peale saa­ ja 28, milledes ette nähakse riigi met­ miseks. Korraldatakse jalutuskäike- satööstuse töödest osavõtnud ametni­ väljasõite loodusesse, võimaldatakse kel© lisatasude ja preemiate maksmine, liikmeile küttepuude saamist soodusta­ sünnitab paksu verd ja arusaamatusi tud tingimustel, pühitsetakse metsade metsade peavalitsuse ametnikes, kes peavalitsuse 6. aastapäeva omavahelise osaliselt on töötanud ka riigi metsa­ koosviibimisega jne. tööstuse asjaajamise ja arvepidamise 14. jaanuaril 1924. a. ärapeetud E. alal selle organiseerimise ajajärgul. M. K. Ü. Tallinna osakonna erakorra­ lisel peakoosolekul, mida juhatab A. Selgituse saamiseks selles asjas pee­ Michelson, valitakse 4-liikmeline ko­ takse 8. septembril 1926. a., 35 liikme misjon, kes redigeeriks koosolekul vas­ osavõtul, E. M. ii. Tallinna osakonna tuvõetud otsuse Riigi- ja Omavalitsus- erakorraline peakoosolek, kus otsusta­ teenijate Keskliidu juhatuse märgu­ takse moodustada komisjon, kes selle­ kirja suhtes vabariigi valitsusele 13. I kohase märgukirjaga esineks riigi met­ 1924. a. satööstuse nõukogu esimehele härra Selgituseks peab tähendama, et ka­ Liigand'ile. Komisjoni moodustamine vatsusel oli riigiteenijate tööpäeva pi­ ja märgukirja teksti koostamine otsus­ kendamine seniselt 614 tunnilt 8 tun­ tatakse jätta juhatuse hooleks. nile. Koosolekust võttis osa 47 liiget. 29. oktoobril 1926. a. peetud erakor­ 7. oktoobril 1924. a. peetakse 37 osa­ ralisel peakoosolekul, millest võtab osa võtjaga üldkoosolek, kus valitakse E. 42 liiget, pidi muude enam-vähem täht­ M. Ü. Tallinna osakonna esindaja riigi- sate küsimuste hulgas tulema lahenda­ ja omavalitsusteeni jäte Tallinna osa­ misele juhatuse liikme härra J. Pipar'i konna volinike kogu juure, sest päeva­ ja mõne ühingu liikme vahel tekkinud korrale oli tõusnud riigiteenijate pal­ konflikt, mis oli esimene sellesarnane kade normeerimine. juhtum üh. osakonna tegevuse kestes. 22. novembril 1924. a. valitakse saa­ Selle oli esile kutsunud varustuse arvel dikud metsateenijate kongressile. võlguantava summa piiramine ühingu Liikmete arv 1924. a. lõpuks on 46 osakonna juhatuse poolt. Konflikti aga ja 1923/24. a. liikmemaksust laekub koosolekul lahendada ei tule, sest küsi­ 5400 marka. mus oli vahepeal iseenesest lahenenud, 1925. a. on E. M. ü. Tallinna osa­ nagu härra Pipar koosolekul teatas. konnal 22 liiget, üldisema tähtsusega Metsade peavalitsuse 8. aastapäeva sündmusi, peale saadikute valimise pühitsemiseks valitakse toimkond ja metsateenijate kongressile ja liikmeile määratakse krediit eelkulude tegemi­ varustuse muretsemisega seotud küsi­ seks. Ka toimub sel koosolekul saadi­ muste arutamise, osakonnal sel aastal kute valimine E. M. ii. kongressile. ei ole. Raha on E. M. ii. Tallinna 1927. a. piirdub E. M. ii. Tallinna osakonnal 1. jaan. 1925. a. ametnike osakonna tegevus ainult liikmete va­ pangas hoiul 6.580 marka. rustamisega seotud küsimuste lahenda­ 22. märtsil 1926. a. peetud E. M. ü. misega, saadikute valimisega 8-ale üle­ Tallinna osakonna korralisel peakoos­ riiklikule metsateenijate kongressile ja olekul kinnitatakse osakonna rahaline mõningate toimkondade valimisega. Peetakse 1 korraline ja 2 erakorralist 1932. a. ühingu juhatus otsustab peakoosolekut. vastu võtta ja esitada peakoosolekule 1928. a. jaanuarikuu alul saadab E. kinnitamiseks 27 uut liiget, kes ena­ M. Ü. Tallinna osakond E. M. ü. kesk­ muselt on ametis metsakorralduse bü• juhatusele märgukirja, milles palub roos ja Tartust Tallinna ületulekul esi­ mõningate riigimetsade valitsuse kesk­ nesid vastava sooviavaldusega. .Aasta asutuse ametikohtadel teenivate amet­ kestes korraldati koroona-võistlus au­ nike äsja normeeritud palkades võtta hindadele, millest võttis osa 20 liiget. ette muudatusi, näidates, et nad uute Auhindu anti ühingu poolt viiele esi­ normide järgi hakkavad saama vähem mesele kohale tulnud ühingu liikmele. palka. 18. detsembril korraldas ühingu juha­ Juhatus oma koosolekul 9. juunil tus liikmeile ja nende perekonnaliik­ 1928. a. võtab vastu otsuse, mille jä­ meile jõulupuu. Jõulupuule ilmus üle rele isikuid, kes on teenistuses väljas­ 100 inimese. Jõulupuu korraldamisega pool metsaametkonda, ühingu Tallinna ühenduses olevate kulude katteks mää­ osakonna liikmeiks vastu ei võta. Et ras ühingu juhatus tema käsutuses võimaldada oma liikmeile raamatuko­ olevatest summadest Kr. 160.— toetust. gust raamatute saamist kodus lugemi­ 1933. tegevusaasta algab äridega va­ seks, pöördutakse Tallinna keskraama­ rustuse andmise kohta sõlmitud lepin­ tukogu juhatuse poole vastava palvega, gute lõpetamise ja uute sellekohaste milline palve leiab ka vastutulekut. lepingute sõlmimisega. Kuna varemalt Riigimetsade valitsuse 10. aastapäeva oli ühingu liikmeil võimalik saada orde­ otsustati pühitseda pidulikult, milleks ritega varustust 20 ärist, siis nüüd 'is­ määrati ühingu juhatuse käsutuses tub ühingu juhatus läbirääkimisse 40 olevaist summadest Kr. 30.— toetust. kuni 50 suurema äriga, kes on nõus Ühingu asjaajamises 1928. a. sisse­ ühingu liikmeile andma soodsamail tin­ seatud kahekordne raamatupidamine gimusil järelmaksuga kaupu. Ühingu tunnistati uue juhatuse poolt otstarbe­ tegevuse laienemisega suureneb ka kohaseks, mispärast otsustati selle ühingu liikmete arv, mis nähtub sellest, juure jääda ka edaspidi, ühingu tege­ et ühingu juhatus peakoosolekule kin­ vus 1929. a. piirdub ühingu liikmete nitamiseks esitab 17 uut liiget, peami­ varustamisega seotud küsimuste lahen­ selt keskasutuse ametnikud. Enne jõule damisega. korraldab juhatus ühingu liikmeile ja Kuna 1930. a. andis ühingu juhatus nende poolt kaasatoodud perekonna­ liikmeile kirjutusmasinal kirjutatud liikmeile traditsioonilise jõulupuu, mää­ ordereid ja need väljaspoole sattudes rates sellega ühenduses olevate kulude võimaldasid järeletegemisi, siis otsus­ katteks tema käsutuses olevatest sum­ tati edaspidiseks kasutamiseks lasta madest Kr. 75.— toetust. trükkida trükikodades vastavad blan­ Aasta kestes hangib juhatus ühingu ketid. Hoolimata sellest, et meeter- liikmeile soodustusi teaatreisse ja ki­ mõõdud pandi maksma juba 1928. a., nodesse. Samuti võimaldatakse liik­ anti ühingu liikmeile küttepuid endiselt meile ka linna keskraamatukogust raa­ vene süldades. Nüüd otsustas juhatus matute hankimist ja lugemist. ka küttepuude väljaandmist teostada Kevadel kutsuti ühingu juures ellu maksvates meetermõõtudes. Juhatus ka jalgpalli meeskond, kes suvel pidas saavutas teaatritega ja kinoomanikega mõne võistluse. kokkuleppeid, mille järgi ühingu liik­ Juhatuse ülesandeks oli 1984. a. meile võimaldatakse kinodesse ja teaat- ühingu ja ta liikmete heaolu eest val­ reisse minekul hinnaalandust 30—50%. vel olek. Selleks on eelmiste aastate 1931. a. juhatus ptsustab ühingu eeskujul liikmeile võimalikult odava liikmeile peäle varustuse ja küttepuude hinna eest muretsetud küttepuid ja jät­ anda soovijaile ka rahalist laenu. Ra­ katud orderite andmist varustuse saa­ halise laenu andmine ühingu liikmeile miseks. sünnib igakordsel sellekohasel juhatuse Välja minnes juhtlausest „terves ke­ otsusel. has terve vaim" on tähelepanu pöör-

— 99 — dud spordile. Selleks moodustati spor- J. Tukk ajutise metsateeni jäte ühin­ ditoimkond, kelle ülesandeks jäi spordi­ gu keskjuhatuse f asutaja) liikmeks ala korraldamine. Esimene tähelepanu kuni selle üleviimiseni keskkohaga Tal­ on pöördud jalgpallimängule, kuna eel­ linna. J. Tukk'iga ühel ajal töötas dused selleks olid kõige soodsamad. metsameeste organiseerimise töös kaa­ Peale harjutuste peeti 5 võistlust, mis sa Kilingi-Nõmme metskonna metsnik lõppesid 2 võidu, 2 viigi ja 1 kaotuse­ J. Reie r, kellede algatusel kutsuti ga. Toimkonda kuulusid osak. liikmed kokku ka esimene üleriiklik metsatee­ hrad L. Baum, F. Sion, G. Kahlberg ja ni jäte kongress Pärnu. J. Teino. Kastre osakond korraldas 1933. a. On asutud ka liikmete vaimse pagasi suvel loterii-allegri, mis osakonnale täiendamisele ja värskendamisele. Sel­ suurtest kuludest hoolimata andis leks otsustati pidada eesti keele • õige­ Kr. 160.— ülejäägi. Tähendatud sum­ kirja kursused, kui kõige tarvilikumad, ma on praegu pangas hoiuarvel ning võttes arvesse eesti keele kiiret arene­ peakoosoleku otsuse kohaselt soeta­ mist. Lektoriks palgati Gustaf Adolfi takse sellega raamatukogu. gümnaasiumi eesti keele õpetaja hra Antsla osakond on alati teistest Kress ja esimene loeng peeti 21. I paistnud välja oma vanima metsamehe 1935. a. — 57 liikme osavõtul. Peeter Kasukaga, kes pühitses äsja 60- Seni puudus kroonika ühingu tege­ aastase metsateenistuse juubelit. vuse üle ja puudusid ka ühingu liik­ Sangaste osakonnas on pandud maks­ mete elulookirjeldused ja päevapildid. ma kord, kus peetakse iga kahe kuu ta­ Kuna ühingu tegevuses on alati tähtsad gant koosolek. Neil koosolekuil käsitel­ ühingu ajaloolised andmed kui ka and­ lakse peale teenistuslike tingimuste med oma liikmete eluloo kohta, siis asuti küsimuste ka ametialalisi küsimusi. nende puuduste kõrvaldamisele. Otsus­ tati sisse seada kroonika ja elulookir- Põltsamaa osakond omab raamatu­ jelduste raamat ühes päevapiltidega. kogu 120 raamatuga. Ka peeti ühingu liikmeile ja nende Kambja osakond on korraldanud põl­ perekonnaliikmeile juba traditsiooniks lumajanduslikel näitustel metsandus­ kujunenud koosviibimine — jõulupuu — likke väljapanekuid, 1931. a. Vana- ühes põmini ametnike ühinguga. Jõulu­ Kuuste asunduses ja 1334. a. Kambjas, puu heaks kordaminekuks ühing mää­ kus krooniti osakonna tööd diploomiga ras oma summadest 68 kr. toetust. suure kuldauraha peale. Metsapäevi on Ühingu tegevuse laiendamisega suu­ peetud 1926. a. alates igal kevadel. reneb järjekindlalt ühingu liikmete Rakke osakond omab raamatukogu arv. Nii võis ühingu juhatus esitada 12 raamatuga. peakoosolekule kinnitamiseks 23 uut Jäneda (Aegviidu) osakond omab liiget, keda juure arvates ühingu liik­ raamatukogu 174 raamatuga 246.— mete arv oli 1934. a. lõpul 113. krooni väärtuses. "Võru osakond korraldab ühiseid pe­ Oma osatähtsuselt on Lodja osa­ rekondlikke koosviibimisi ühes välja­ kond teistest täiesti erinev, sest teatud sõitudega rohelisse, milline nähtus on mõttes tuleb Lodja osakonna tegevu­ suureks ühistunde arendamise abinõuks. sest otsida ka ühingu saamise lugu — Varangu osakond on peamiselt igal hälli. Lodja metskonna abimetsaülem kevadel korraldanud metsapäevi kooli­ Jaan Jakobi p. Tukk hakkas Pärnu­ õpilasile. maa metsamehi organiseerima juba Laiksaare osakonnas ilmneb eriti vene revolutsiooni aastal ja tema alga­ kultuuriline tegevus ja kutseoskuse tusel ning üleskutsel peeti 9. ja 10. juu­ arendamine, millise eesmärgiga on kõik lil 1917. a. esimene Liivimaa metsa- kuukirja „Eesti Metsa" lugejad, ning ametnike koosolek Kilingi-Nõmme Põl­ osakonna kassa võimaldab kehvemaile lumeeste Seltsi saalis, kus J. Tukk va­ kuukirja tellimise osakonna arvel. Osa­ liti Balti metsavalve ametnike ajutise konnas on elu kutsutud näiteharu, kes nõukogu kassapidajaks. Hiljem oli on korraldanud rahvapidusid, milledest

— 100 — üksikjuhtumeil on võtnud osa isegi 200 „Rahakaubitsejate võtted on uuris­ inimest. Lähemal ajal asutatakse raa­ tanud avaliku arvamise ja võõrutanud matukogu. inimesed, kel on südant ja meeli. Need Loodi osakonnas on esinetud 1933. rahakaubitsejad on püüdnud ju ka mi­ ja 1934. a. metsanäitustel, kus on saa­ dagi saata korda, kuid nende katsed dud esimesed auhinnad. Metsapäevi kuuluvad ajajärku, millest on saadud on korraldatud Viljandi koolide lõpp- üle. Kasuiha, millega nad hoidsid rah­ klassidele ja kaitseväe osadele. va oma surve all, on varisenud kokku, ja kui nad seda märkasid, pöördusid C) Eesmärk, nad rahva poole, pisarad silmis, palu­ mille poole osakondadel ühingu liikmeid des kinkida neile veel usaldust. Neil ei tuleb virgutada, on ideeline külg. Koik ole ideaale ja ideaalide puudumisel rah­ maailma rahvad otsivad endale uusi vas hukkub. Rahakaubitsejad on põ­ ideaale, peamiselt rahvusliku moraali genenud troonidelt, mis nad omasid ja õigluse esikohale tõstmise näol. Isegi meie tsivilisatsioonis. Meie päästame kuulsal ja rahaahnel dollaritemaal, endid, kui me kuulutame endid neist Ameerika ühendriikides, ollakse uute kõrgemate väärtuste kumardajaiks. õnn vaimsete väärtuste otsingul, mille suu­ ei seisa mitte kullahunnikuis, vaid loo- rimaks kehastajaks on praegune presi­ mingurõõmus, tegutsemistungis." dent Roosevelt, kes oma ideaalist on pi­ Metsateeni j ad, teie suurim ideaal ja danud suurimad kõned („Päevaleht" õnn on olla eestlaste suurima loodus­ nr. 28 — 1933. a.) : vara — metsa — kasvataja ja kaitsja!

Soomekeelsetest puude nimedest kirjutab prof. dr. Y. H. Toivonen „Metsälehti" ajastusse tagasiulatuvad sõnad, kuni 3000 aas­ Kalevala numbris huvitava ülevaate. Vanima­ tat vanad, ühised veel mordva ja tšeremissi teks, Soome-Ugri ajastust päritolevateks, sõna­ keelteski. Siia kuuluvad — haab, lepp, deks on selle järele sõnad — puu, kuusk, saar, vaher, tamm — meie suursuguse­ kõiv, paju, nulg ja võib-olla mets, mille mate lehtpuude nimetused. vanust võib arvata vähemalt 5000—6000 aas­ Hilisemast ajast on pärit need sõnad, milli­ tale. Veidi nooremad, vähemalt 4000—5000 a. sed on ühised ainult n. n. läänemere soomlaste vanad, on sõnad, mis esinevad küll soome-ugri juures (eesti, soome, karjala, vepsa, vodja ja keeltes, kuid samojedi keeles enam mitte. Sar­ liivi) ja mille iga ulatub kuni 2000 aastani. nasteks on — kadakas, pihlakas, too­ Setllaseina nimetatakse — mänd, jalakas, mingas ja kask. künnapuu, paakspuu, õinapuu, sa­ Kolmandasse vanuserühma kuuluvad sõnad, muti on eesti-soome-liivi keelele ühine juga­ mulised on ühised vaid n. n. permi keeltes ega puu. esine enam ungari, ostjaki ja voguli keeltes; Puude nimede iga ja levik on siin, nagu sääraseiks on — pedajas, niinepuu, näha, huvitavaks tunnistusmaterjaaliks soome- pähklipuu, sarapuu. Nende sõnade ugri rahvastepere arenguloosit ja igimuistsetest vanust võib arvestada vähemalt 3000—4000 asukohtadest, millest võib teha mitmeti huvi­ aastale. tavaid järeldusi. Neljanda rühmituse moodustavad volga- K. K.

— 101 — JÄH INDU

Jahipidamine kassikulliga. Dr. A. Oldekop. (Järg.) Pärast seda, kui me oleme rääkinud neid ligi meelitavad. Pealegi mõned kassikulli toitmisest ja hoolitsemisest, röövlinnu liigid, nagu näit. kalakotkas, asume lähemalt vaatlema tema abil ja­ merikotkas ja roo-loorkull, peavad jahti hipidamist, lisades selle jahimetoodi peaaegu ainult vee ääres ja vees. Mõ­ abinõusid ja tehnikat. Selle jahi põhi­ nede linnuseltside omapärasust arves­ jooni oleme alul möödaminnes juba tades, näit. loorkullid, kes teatavasti puudutanud. kunagi puudele ei lasku, on otstarbe­ Asi seisab selles, et kassikull tuleb kohane jahionnist 30—50 sammu kau­ ümbruskonnas, kus jahitavat lindu või­ gusele üles visata väike mullakühm, malikult rohkem ette tuleb, esimeses mis jahimehele oleks hästi nähtav. järjekorras kullilisi ja vareselisi, nii Võib olla ka kivihunnik, et säärastele üles seada, et ta mõjuks võimalikult jahilindudele parajas laskekauguses nähtavana ja silmapaistvalt, jahimees pakkuda vastavat istevõimalust. Selle­ ise aga lindudele nägematuna jääb juures on iseenesest mõistetav, et heasse laskekaugusse. Selle sihi saa­ ideaalne jahipaik peaks loomulikult vutamiseks peame üksikult lahendama asuma võimalikult eemal kõigist inim­ järgmisi probleeme: 1) jahikoha va­ likest askeldusist, nagu raudteedest, lik, 2) jahionni ülesseadmine, 3) kassi­ vabrikuisa maanteedest, loomakarjadest kulli puurist jahikohale üleviimine, 4) nende karjaste ja koertega, ning või­ õrre ülesseadmine ja kassikulli kinni­ malikult inimeste poolt oleks vähem tamine õrre külge. läbikäidav. See oleks meie ideaaliks. Mis puutub jahikoha valikusse, siis Kuid kahjuks on säärane ideaal har­ oleks selleks ideaalseks kohaks kaugele- va kättesaadav ja seetõttu tuleb koha­ nähtav lage mäekink, mis teatavas neda olukorraga, nagu see antud. Jahi- kauguses, mitte alla Vs km, oleks met­ platsina võib ka proovida ja kasutada saga piiratud. Metsa liig lähedal olek võimalikult suuremat vaba aasa või la­ ei ole otstarbekohane, sest sel juhtumil gendikku metsas, kuhu kassikull üles kõne all olevatest jahilindudest suurem seatakse, samuti pilliroostikku, kuhu osa istub ümberseisvatele puudele ja kassikull hästi nähtavalt kõrgemale sealt kassikulli vahtides jääb jahime­ üles seatakse, end aga roostikku hästi hele ehk nägemata ja igatahes ka lask­ ära peites. Millele aga igal juhul tuleb mata. Seevastu on vägagi soovitav panna rõhku, see on nõue, et valitud jahionn püstitada üksikult seisva har­ jahipaik oleks rikas jalutavatelt lindu­ vade lehtedega haralise madalama puu delt, nii röövkullidelt kui ka vareseilt. lähedale, näit. saare või mõne teise Kui nüüd jahikoht on leitud, siis lehtpuu lähedale, mis oleks kassikulli tuleb kõige enne hoolitseda selle eest, poolt ligitõmmatud röövlindude loomu­ et end teha nägematuks äärmiselt te­ likuks istepaigaks. Kui mäekink on rava linnu silma eest. Seda saavutame aga täiesti lage, siis oleks hea sinna kõige kindlamini jahionni püstitamise­ püstitada lihtsalt kunstlik istekoht. ga, kui juhuslikult kohal ei leidu mõnd Edasi oleks soovitav, et jahipaiga heinaküüni või mõnd üsna tihedat põõ­ lähedal asuks mõni veekogu, jõe või sast, mis vastaks sellele otstarbele. järve näol, sest need oleksid asupai­ Viimasel juhul oleks tarvis peidukohta gaks mitmesugustele veelindudele, kes vaid laskeavaustega varustada. Kui aga omakorda röövlindudele saagiks olles peidukohta ei leidu, siis tuleb juba

— 102 — jaliionn üles seada. Sellejuures tehak­ et esialgset pealetungitahet uuesti saa­ se vahet kahe jahionni tüübi vahel: vutada, olenemata sellest, et linnusti- liikuv pealmaa- ja liikumatu allmaa- ku koosseis igas kohas allub suurele tüüp. Kummalgi tüübil on oma paremu­ muutusele, lindude liikuvuse ja rända- sed ja oma "puudused. Liikumatu kivi- mi siu s ti tõttu. Tahan lühidalt kirjel­ või puuonn, mis vastava jahi tarvis püs­ dada säärast allmaa- ehk mullast jahi­ titatakse, kui vähegi võimalik, suure­ onni. Loomulikult võib igaüks oma malt jaolt maa alla, omab suurema pare­ eriliste soovide ja kalduvuste, samuti muse otstarbekohase seadeldise puhul olukorra ja olemasolevate võimaluste, selle tõttu, et ta jalutavatele lindudele ei kohaselt minu skeemi oma äranägemi­ torka silma, või kui, siis igatahes vä­ se järgi muuta. hem kui edasikantav pealmaa-onn. See­ Muldonni tarvis määratud maa-alal ga avaneb võimalus lasta ka kõige ette­ märgitakse tikukestega 2—2i.i> - ruut­ vaatlikumaid vanu linde kõigil vaat­ meetriline pindala ja sellelt visatakse luse all olevatel liikidel, milliseid edasi­ IVÜ meetri sügavuselt muld välja. Selle kantava pealmaa-onni abil on raske saa­ juures peab põhjavee pind olema süga­ da püssi ette, näit. vanu merikotkaid. vamal kui li.U meetrit, et onni põran­ Pealeselle on tal paremus suurema mu­ dale ei koguneks vett. Tähendatud gavuse või isegi teatud komfordi pak­ ruudu üks külg peab olema asetatud kumise tõttu kui teisel. täpselt vastu põhjakaart, sest selle kül­ Tema halbus seisab selles, et ehitus je vastu asetatakse kassikull. Selle maksab aega ja raha, igatahes rohkem ruudu igasse nurka tuleb karboliineu- kui ühe kerge edasikantava telgi mu­ miga hästi läbiimbutatud postid nii sü­ retsemine pealmaa jahiviisile, samuti gavale sisse rammida, et ühest küljest selles, et pikemat aega ollakse seotud oleks garanteeritud onni kindlus, teisest ühe kindla kohaga. Sagedase kasuta­ küljest nad ulatuksid ca 0,5 meetrit mise puhul mõjub aga see mõnede lin- maapinnast välja. Seinu kindlusta­ nuseltside juures ebasoodsalt jahitaga- takse karboliineumiga läbiimbutatud järgedele, sest mõned intelligentsemad pindade abil, neid horisontaalselt üks­ linnuseltsid, näit. varesed, muutuvad teise peale naelutades. Seega on seinte ajajooksul ettevaatlikuks ja umbuskli­ sissevajumine hoitud ära. Puu asemel kuks, loobudes otsesest pealetungist võib hea eduga tarvitada ka kivi või be­ kassikullile ja leppides sellega, et need tooni, kuna põrand omakorda võib olla väljaspool laskeulatust olevatel puudel laudadest. Mis puutub onni pealmaa- või maas istudes või suures kõrguses ossa, siis jäetakse põhjapoolsesse seina kassikulli kohal tiireldes sissetungijat silma kõrgusele aken ca 50—75 sm, silmitsevad ja oma rahulolematust mille ees umbes 30 sammu kaugusel kraaksumisega avaldavad. Kuid seda asub kassikull. Selle akna ette tõmma­ pahet ei tarvitse ülehinnata, sest 1—2- takse roheliseks või pruuniks värvitud nädalane vaheaeg on küllaldane selleks, riie, millesse lõigatakse 20 sm kõrge ja

Pilt nr. 4. Allmaa-onn laskeavau- sega aknas.

JV;

*?mfa>M H '"•'"'•/»4M — 103 - 2» sm lai laskeavaus. Suurema vastu­ ge kinnitatavast sõrestikust ja purje- pidavuse mõttes palistatakse loike riidest (presendist). Riide värv olgu ääred. Hiie annal) järele ja kergenda!) hallikas-pruun või hallikas-roheline, või­ võrdlematult püssi käsitamist laskmi­ malikult sobiv ümbrusele. Telkide kuju sel. Peale selle peaavause tehakse mõ­ ja ehitus võib olla väga mitmesugune. lemasse kõrvalseina vähemad kõrval- Tähtis on, et nad oleksid võimalikult lihtsamini edasikantavad, võimalikult kerged ja hõlpsasti ülesseatavad. See­ suguseks on minule osutunud mudel, mille muretsesin Berliini firma Steig- leder'ilt ja mida allpool lühidalt tahan kirjeldada, sest seda võib väga hästi valmistada ka kodumaal (vaata pildid nr. nr. 6—8). Raamistik koosneb 4 per­ pendikulaarest raudkepist, mida üks­ teisega seovad 2 paralleelset põikkeppi. Et põikkepid on keskelt kokkukaänata- vad, saab raamistiku silmapilkselt pan­ na kokku kergesti kantavaks pakiks ja, ümberpöördult, peaaegu niisama ruttu raamistiku seada üles. Nende 4 püst- kepi alumised otsad on teravad ja selle Joon. 5. tõttu kergesti maasse torgatavad. Nur- Allmaa-onni põhiplaan, a — ahi, l — laud, gakeppidel on välisküljel ülal ja all i — iste, u — uks, aa — akna avaus. konksud, mille otsa kinnitatakse 4 nur- luugid, mida katavad käratult tagasi- gakepi ümber tõmmatud riie, selleks ka­ lükatavad luugid, ühte seina tuleb sutades riides olevaid metallrõngastega uks. Peab aga piinlikult mõtlema sel­ kaitstud auke. Peält kaetakse telk ne­ lele, et laskeavauste lahtihoidmisega linurkse riidega, mida samuti hoiavad onni ei pääseks liiga palju valgust ja seesolev kütt seega jahilindudele ei saaks nähtavaks. Sellepärast peavad /fi& need kõrvalseinte laskepilud ka jahiajal olema suletud. Ainult tarviduse korral, kui näiteks tahetakse mõnd edasiliugle- vat lindu pärast pauku jälgida või mõ­ nesugust kõrvalt tulevat segajat teha kindlaks, võetakse need kõrvalluugid tarvitusele. Et kütti onni sees teha võimalikult nägematuks, peab seespoolt seinad värvima mustaks. Väljaspoolt olgu onn värvitud rohekas-halli või kaitsevärvi. Pehme, häältsumbutava riidega ülelöödud laud püssi asetami­ seks, paras kõrge istekoht laskeavause ees, riidevarn üliriideile, samuti väike ahjuke ja istevoimalus jahikaaslasele moodustavad onni lihtsa sisseseade. Seega oleme ütelnud olulisema liikuma­ ta onni kohta, mis on soovitatav, kui vähegi võimalik, ehitada maa alla (vaa­ ta pildid nr. 4 ja nr. 5). Nüüd veel mõni sõna edasikantava onni kohta. Säärasteks tarvitatakse kokkupanda­ vaid telke, mis koosnevad võimalikult M 6. Riidega kaetud jahitelk jahioalmis. M 7, Telgi raudraamistik ülesseatuli. M 8, Telgi kergemast, kuid siiski kõvast maa kül­ raamistik kokkupandult.

.— 104 - kergesti käsitatav ja, mis onni j ähis on kõige väärtuslikum, kahele kõrgusele — 25 ja 50 sm maapinnast — tellitav. Ülalkirjeldatud telgi igas 4 külgsei­ nas on telgi riidega kaetav laskeavaus. Pealaskeavaus on loomulikult põhjasihis vis-ä-vis kassikullile. Teised avaused peavad jahi ajal täiesti valguskindlalt \ olema suletud. Ainult erilisil juhtu­ meil, kui nimelt tahetakse vaadata kül­ Joon. nr. 9. gedele või taha, avatakse need silma­ Edasikantav jahitelk laskeavausega. pilguks ja siis kohe jälle suletakse, et mitte seesolevat kütti teha nähtavaks. eelnimetatud konksud. (Siinkohal on Peale eelpool kirjeldatud tüübi võib, mõteldud loomulikult ülemisi konkse.) arusaadavalt, võtta tarvitusele ka teisi Säärase ühe ruutmeetri suuruse üle­ telgitüüpe, näit. tuntud sõjaväetelke, tõmmatud telgi sisemuses on parajasti mille ühe laia külje sisse lõigatakse las­ ruumi ühele kütile ja ta istmele. Tä­ keavaus ja mille riie värvitakse rohe­ hendatud istepaigana sobivaimaks on liseks või maskeeritakse okstega (vaata mulle olnud mudel, mis on väga liikuv, pilt nr. 9). (Järgneb.)

Kumari laidu! •J. A. Põllumees. Kumari on väike saareke (laid) Haap­ reke silma, ja eemalt vaadates oleksid salu ja Muhu vahel, kuhu kalamehed nagu sealt vastu peegeldunud üksikud tihti tormi eest varju sõidavad. Möö­ uhked ehitused, toredad puud ja põõsas­ dunud suvel läks mul õnneks Kumari tikud, sirged kanaalid saarekeste va­ laidu ligemalt vaadelda. hel, kaugelt liikuvad kogud valget, mus­ ühel pühapäeval oli ilm ilus, tuul päri ta ja punast värvi jne. Tahtmata tuli ja purjetamiseks just paras. Sõitsime igatsus saarele minna vaatama seda neljakesi paadiga merele. Sõit Haap­ suurepärast elu-olu, mis silmale paistis salust ja Rohukülast mööda läks hästi. nii meelitavana. Imestasin selle üle, Paat lendas nagu lagle lainete turjal, miks seniajani Kumari toredusest ei kuid viimaks panin tähele, et paadimees ole lugu peetud ja vähemalt kõneski hakkas iseäraliselt vilistama, nagu ke­ sellest midagi ei ole avaldatud. Sealjuu­ dagi ligi kutsudes. Minu küsimise pea­ res olin hoopis unustanud, et vaikse il­ le, miks ta säärast vilet ajab, seletas maga saared ja mererannad alati suu­ ta, et tuult olevat rohkem tarvis, ilm rel viisil välja näevad, rannaäärsete kippuvat jääma vaikseks. Säärane ise­ elanike keeles „üles kolavad", ja pette- värki vile kordus korda kolm. Ja otse­ pilte sünnitavad. kohe meist eespool kerkis mustjas-hall Nii oli lugu ka Kumariga, nagu pä­ pilverüngas; tuul jäi tõesti hoopis vaik­ rast selgus. Palusime paadimeest, et seks, purjed lihtsalt lipendasid veel ta oma sõiduki juhiks Kumari saarele, mastipuul. Meile ei teinud see esiotsa kus vaiksel ööl selle ilu võiksime nau­ aga suuremat muret, sest vaikse ilma­ tida. ga on merel ütlemata hea olla. Siin oli „Eks võimegi väheke tuule tõusu aga veel iseäranis tore vaade: lähedane oodata ja pisut aega Kumaris puhata," rand ühelt kui ka teiselt poolt, saared seletas paadimees. siin ja seal, üksikud purjekad meie ees Otsustasime siis kõik ühel meelel sõi­ ja taga — säärases seisukorras nagu ta Kumarile, kuni tuul paraneb. meiegi. Sõitsimegi otsesuunas Kumari randa. Päike loojenes. Ilm oli veel vaikne Randa saabudes käisime saarekese ilu­ ja mu vaade jäi peatuma Kumari laiule. sal hilisel õhtul risti ja põigiti läbi ja Suurepärasena paistis see tilluke saa­ leidsime siin kõigest kaks tühja kala-

— 105 — meeste hurtsikut, kaks heinaküüni, linde ja ka vareseid, aga suur sõjakära üheainukese puu — männi, olevat need viimseni ära hirmutanud. mudase kaevutaolise allika ja mõned Kord olnud isegi üks reinuvader siia üksikud raudkivid. nagu asumisele sattunud. Seda saanud Kumari on, nagu teda läbistades sil­ aga kuulda Haapsalu kütid ja tulnud masime, õieti mitmejärguline saare- teist tabama. Loomake joosnud lai- keste rida, millest kitsamat osa hüü­ neisse ja püüdnud põgeneda Muhu poo­ takse „Sipelga-otsaks". Kõrgemad ko­ le, kuid jäänud kurjast kuulist tabatu­ had «kolavad" vaikse ilmaga eemalt me­ na lainete harjale hallima... Praegu ei relt vaadates silme ette otsegu sirged ole siin ühtki loomakest ega lindu leida, kanaalid. Küünid, hurtsikud, puu, rohi, ka ei märganud me mingisuguseid pu­ kivid on siin kõik need toredad suured tukaid. ehitused, metsad ja puiestikud, mida Kui olime selle eemalt meelitava saa­ eemalt silmasime, kuna nad lähemale rekese läbi rännanud ja endid ligi võe­ jõudes kas hoopis kadusid või kujune­ tud «leivakotiga" kosutanud, astusime sid liig armetuks. jälle paati ja sõit läks ilusal kuuvalgel Muudest looduse saadustest Kuma- ööl Haapsalu paole. ris, peale vähepoolse heina, võiks veel Jällegi paistis Kumari meile suure­ nimetada meremuda ja õige väikesi mu­ pärasena silma: suured kantsid, majad, rakaid, mis vist linnukestele oleksid puiestikud, kanaalid jne., mis kordkor­ maiustuseks, kuna nad inimese suule ralt aga siiski vähenesid, kui jõudsime on liig pisikesed ja kuivetanud. kaugemale, kuna viimaks väike must mättake ainult veel laskis märgata seda Esialgne mulje Kumarist, mille sain kohta, kus seisab eemalt nii tore, kuid merelt vaadates, oli aga nii suur, et tõeliselt nii tühine saareke. nüüd pettunult teda vaatlesime. Kui paike tõusis, olimegi jälle Haap­ Paadimees jutustas meile, et aastaid salu vanasadamas, häid muljeid merelt tagasi olnud siin rohkesti leida meri­ koju kaasa viies.

Metskitsede toitmine.

Iga-aastane talvine sügav lumi teeb värskete heintega kui ka hobusega tee­ metsloomadele toidumuret, eriti sula jä­ sid sõime juure sisse sõitma, et sügava rele tekkinud lumekooriku tõttu. Nii lume tõttu kitsedel oleks võimaldatud võib igal hommikul näha kitsi kui ka jä­ kergendatud juurepääs. neseid metsaveo kohtades korjamas ho­ buse toidumoonast maha pudenenud Pildil näeme Huuksi metsk. Karu- heinakõrsi. Nüüd, kus suuremalt jaolt saare ja Kuusiku vahtkonna metsa­ heinakuhjad veetud, peab iseäranis hoo­ vahte sooritamas seda tänuväärt üles­ litsema kitsede eest, sõimi täiendama annet möödunud kuus.

- 06 — IVLitmesviguö^i.cl toeteid.

Muudatusi metsaametnike teenistus­ Ametikõrgendust vabariigi aastapäeva käigu aial. puhul, arvates 1. märtsist 1935. a. Koiga revident-metsaülem Edgar V e s t e r Tarvastu II järgu metsaülem Hans K o - vabastatakse teenistusest oma palvel, arvates senkranius — I järgu metsaülemaks. 1. märtsist 1935. a. J ä ä r j a II järgu metsaülem Harri Hai- Orajõe metsaülem Jaan Järv nimetati 1 e r — I järgu metsaülemaks. Koiga revident-metsaülema ajutiseks kohuste- Aimla II järgu metsaülem Eduard Vii- täitjaks 1. märtsist 1935. a. r o k — I jäpgu metsaülemaks. Vigala abimetsaülem Nikolai S i k k a nime­ Voltveti II järgu metsaülem Mihkel Vis­ tati Orajõe metskonda II järgu metsaülema napuu — I järgu metsaülemaks. ajutiseks kohustetäitjaks, arvates 1. märtsist Vihterpalu II järgu metsaülem Voldemar 1935. a. M a a s e r — I järgu metsaülemaks. Kivinõmme abimetsaülem Viktor Puust Koorküla II järgu metsaülem August V a - viiakse üle teenistuse huvides Vigala mets­ lier — I järgu metsaülemaks. konda abimetsaülemaks, arvates 1. aprillist Purdi II järgu abimetsaülem Viktor Lõo­ 1935. a. ke — I järgu abimetsaülemaks. Püssi abimetsaülem August Haug viiakse Loodi II järgu abimetsaülem Karl Kuu­ üle oma palvel ja teenistuse huvides Kivinõm­ sik — I järgu abimetsaülemaks. me metskonda abimetsaülemaks, arvates 1. ap­ Kärdla II järgu asjaajaja Richard Ta- rillist 1935. a. king — I järgu asjaajajaks. Kunda metsnik Endel S o o t s nimetatakse Karksi II järgu metsnik — Viktor E r 1 e - Püssi metskonda II järgu abimetsaülema ajut. mann — I järgu metsnikuks. kohustetäitjaks, arvates 1. aprillist 1935. a. Aakre II järgu metsnik Jaan R a a p — Jaan Lainevoojl, kes Tartu ülikooli I järgu metsnikuks. metsaosakonna on lõpetanud, nimetatakse Kun­ Karjalasina II järgu metsnik Arnold Mitt da metskonda II järgu metsniku ajut. kohuste­ — I järgu metsnikuks. täitjaks, arvates 1. aprillist 1935. a. Kastre abimetsaülem Hans Kampus ni­ •Orajõe II järgu metsnik Joh. Kähre — metatakse oma palvel ja teenistuse huvides I järgu metsnikuks. Otepää metskonda I järgu metsnikuks, arvates Sõmerpalu — II järgu metsnik Peeter V a - 1. aprillist 1935. a. r e s — I järgu metsnikuks. Otepää metsnik Theodor Pöör nimetatakse Kohtla II järgu metsnik Paul Puu rm an Kastre metskonda II järgu abimetsaülema aju­ — I järgu metsnikuks. tiseks kohustetäitjaks, arvates 1. apr. 1935. a. Kohtla II järgu metsnik Er. Kreisberg Kastre metsnik Rudolf Salve nimetatakse — I järgu metsnikuks. oma palvel ja teenistuse huvides samasse mets­ Avinurme II järgu metsnik Arnold A r r o konda Palu vahtkonda metsavahiks, arvates — I järgu metsnikuks. 36. veebr. 1935. a. Anija II järgu metsnik Feliks Russak — Loodi metsnik August Olesk paigutatakse I järgu metsnikuks. ümber oma palvel Kastre metskonda metsni­ kuks, arvates 16. veebr. 1335. a, Tallinna II järgu metsnik Leonhard Tõ­ nisson — I järgu metsnikuks. Aakre metsavaht Juhan Pikk nimetatakse toodi metskonda II järgu metsniku ajut. k.-t., Koiga II järgu metsnik Georg Herman arvates 16. veebr. 1935. a. — I järgu metsnikuks. Püssi metskonda nimetati uuesti asutatud Narva II järgu metsnik Oskar P o s e n - metsnik-jäägri kohale Paul H i r s e ja ta töö­ d o r f — I järgu metsnikuks. piirkonnaks määrati: Püssi metsk. Jalasto, Aimla II järgu metsnik Hans Uus — Sirtsi ja Jõepere vahtkonnad, Sonda metsk. I järgu metsnikuks. Kaanisoo, Miila ja Puisma vahtkonnad ja Taali II järgu metsnik Heinrich J õ g i s — Roela metsk. Udriku vahtkond. I järgu metsnikuks.

- 107 — Kinnitatakse ametisse. Rakvere-Vaeküla vahtkonna metsavaht V. Maurus-1. IV 35. a. Petseri metsniku ajur. kohustetäitja. Arved II e r m a n. Avinurme metsniku ajut. kohustetäitja Surnud. Imant Herma n. Loobu-Aasu vahtkonna metsavaht A. Ku- rimo — 11. II 35. a. Paigutatakse ümber metsavahid. Rakvere-Sipelga m.-v. A. Raudsepp — EMÜ Laiksaare osakond. Loobu metsk. Aasu vahtkonda. 20. veebruaril k. a. pidas E. M. Ü. Laiksaare Rava-Vulbi m.-v. V. Grossvaid — Aeg- osakond oma järjekordse aasta-peakoosoleku, viidu-Punamäe vahtkonda. millest võttis osa 18 liiget. Koosolekut juha­ Laiksaare-Timkanali m.-v. A- Adler — tas osakonna esimees Th. Moon, protokollis Rava metsk. Vulbi vahtkonda. sekretär A. Kartau. Püssi-Varessaare vahtk. m.-v. August Uuteks liikmeiks võeti vastu metskonna Kaukvere — sama metsk. Rebu vahtkonda kantselei asjaajaja Robert Ennemuist, R. M. T. ja Rebu vahtk. m.-v. Johannes Steinberg kantseleiametnik Meeri Urbanovitsch ja metsa- Varessaare vahtkonda metsavahiks, arvates 1. vaht-metsniku k. t. Georg Koikson. märtsist 1935. a. Möödunud aasta aruanne ja eelarve, mis Tudo-Oonurme vahtk. m.-v. V.Muravlev juhatuse poolt koostatud, võeti üksmeelselt — sama metsk. Jõepere vahtk. metsavahiks, vastu. arvates 1. aprillist 1935. a., ja sama metsk. Metsateeni jäte üldisest seisukorrast, osa­ Adomäe vahtk. m.-v. A. Luur — Oonurme konna läinud aasta tegevusest ja käesoleva vahtkonda metsavahiks samast ajast. aasta kavatsusist ja sihtidest refereeris lühi­ dalt osakonna esimees. Nimetatakse ametisse. Käesoleva aasta üldises tegevuses lubati E. Sepp — Laiksaare-Timkanali metsa­ juhatusele vabad käed kasutada kõiki võimalusi vahiks. oma liikmete huvide kaitsmiseks, silmaringi J. Denissen — Avinunne-Ennuksaare laiendamiseks, teadmiste täiendamiseks, aine­ vahtkonda metsavahiks. lise külje kõvendamiseks jne. J. Parman — Sõmerpalu-Kaagri vaht­ 1935. a. metsateeni jäte üleriiklikust 15. juu- konda metsavahiks. belikongressist otsustati võtta osa oma, saadiku J. Pukk — Märjamaa-Sipa vahtkonda kaudu, kelleks valiti suure häälteenamusega metsavahiks. lugupeetud hallipäine metsnik Mihkel Toots. E. Berg — Rakvere-Sipelga vahtkonda „Metsamehe kalender-käsiraamat" 1935. a., metsavahiks. missugune proovieksemplaar saadetud kesk­ juhatuse poolt osakonnale, leiti pärast sellega Vabastatakse teenistusest vanaduse ja tutvumist väga otstarbekohane ja igale metsa­ haiguse pärast. mehele tarviline käsiraamat olevat ja tehti Kastre-Krabi vahtk. metsavaht D. Teris- juhatusele ülesandeks tellida see igale osa­ m a n — 1. IV 35. a. konna liikmele. Kuressaare-Pajukaru vahtkonna metsavaht Oma teadmiste täiendamiseks, värskenda­ H. Saagpakk — 1. III 35. a. miseks ja silmaringi laiendamiseks jne. otsus­ Varangu-Bruntali vahtkonna metsavaht tati tellida ka metsameeste häälekandja „Eesti J. R o s e n b u š — 1. rv 35. a. Mets" kõigile osakonna liikmeile, ja et selle Tudo-Jõepere vahtk. metsavaht J. Nirgi tellimine kehvemaile osakonna liikmeile ai* — 1. IV 35. a. Iist raskust ei sünnitaks, saata toimetusele tel- Putkaste-Järve vahtk. metsavaht J. Ant­ limisraha osadekaupa. sov—l. IV 35. a. 1935. a. juhatusse valiti: esimeheks metsnik Tallinna-Saku vahtkonna abimetsavaht Theodor Moon, sekretäriks metsavaht Arthur K. Seitloff — 1. II 35. a. Kartau ja laekahoidjaaks metsavaht Jaan Kand, nendest esimees ja sekretär neljandaks aastaks Vabastatakse B. E. S. § 4215 korras. ja kassahoidja kolmandaks aastaks tagasi. Putkaste-Ristna vahtk. metsavaht Rudolf Revisjonikomisjoni valiti metsnik M. Toots, Sarapuu — 1. IV 35. a. praaker K. Ruusman ja metsavaht J. Turi.

— 108 — Läbirääkimiste all palus revident-metsa- Loomar. Eelmise aasta aruanne ja uus eel­ ülem hra V. Vallner osakonda toime panna arve kinnitati. Ühingu aastase tegevuse ja omavaheline korjandus allveelaevastiku siht­ uue tegevuskava kohta võttis sõna esimees, kapitali heaks, missugune ettepanek-palve lei­ märkides, et ühing on veel noor, asutatud alles dis kõikide osakonna liikmete poolt heakskiit­ eelmise aasta suvel, seepärast piirdus ka mist. Annetuste vastuvõtmine tähendatud siht­ tegevus võrdlemisi vähesega — liikmeile „Eesti kapitali heaks ja nende edasisaatmine maa­ Metsa1' ja „Metsamehe kalender-käsiraamatu" konna komiteele anti juhatuse hooleks. tellimisega. Uude tegevuskawa võeti tähtsai­ Samuti leidis heakskiitmist hra E. Enne- mana metsapäeva korraldamine eramaadel, muisti ettepanek korraldada kevadel metsa- huvireis mõnesse lähemasse metskonda, otsus­ päevi kohalike seltsi- ja koolimajade ning üld­ tati liikmeile rentida tuibaraba ja ühingu ma­ se kodude ümbruse kaunistamiseks puude ja jandusliku seisukorra tõstmiseks korraldada su­ põõsaste istutamise ja elavaedade asutamise vel vabaõhupidu. Selleks valiti 6-liikmeline peo­ näol. Tähendatud tööde edukalt ja laiaulatus­ toimkond — prl. Biefeldt, hrad Käani, Palla, likumalt läbiviimise otstarbel kavatsevad osa­ Erlemann, Ilus ja Koovit. konna juhatus ja kohalikud metsaühingu usal­ Tegevuse hüüdsõnaks aga otsustati võtta dusmehed korraldada juba varakult koolides oma kodu kaunistamine. Kui saaks aastas mõ­ ja rahvamajades loenguid koduümbruse kau­ negi ametniku koduümbruse muuta kaunimaks, nistamise, tarbepuude kasvanduste rajamise ühtlasi ka tulukamaks viljapuude abil, oleks jne. üle ja üldse pöörda oma tegevuse pea­ saavutatud juba küllalt palju. Ei tohiks kesta suund alguses metsandusliku propaganda ja enam kaua nähtus, et metsamehe— tolle suuri­ nõuande tööle. ma loodussõbra — oma kodu on lage ja tuulte Osak. sekretär A. Kartau. puhuda, kuna ühisel jõul saab ainsa päevaga panna aluse kaunimale ja varjulisemale kodule. EMÜ Vigala osakond. Kui aga kanduks see üksmeel, mis oli koos­ 20. veebruaril k. a. pidas EMÜ Vigala osa­ oleku sõnades, üle ka tegudele, siis mõne aasta kond aasta-peakoosoleku, millest võtsid osa jooksul oleks kadunud see ühetooniline, plee­ kõik liikmed. kinud puu hallus metsameeste kodudest! Aruanne juhatuse poolt esitatud kujul kin­ Juhatusse valiti: esimeheks — metsnik A. nitati, kuna eelarve kinnitamine pärast kon­ Palla, abiks — metsnik V. Erlemann, sekretä­ gressi lükati edasi. riks — metsnik E. Laps, abiks — m.-v. Th. 18. detsembril 1. a. peetud laskevõistluste Looman, kassapidajaks — metsaülem J oh. tagajärjed kinnitati. Esimesele kohale tulid Käani. Revisjonikomisjoni — prl. B. Biefeldt, jahipüssist — metsnik Jürgis, püstolist ja hrad E. Raap ja P. Rosenberg. Liikmemak­ spordipüssist — abimetsaülem Sikka. suks määrati Kr. 1.50. Uude juhatusse valiti esimeheks metsavaht XV juubelikongressist otsustati võtta osa J. Tänav, sekretäriks metsavaht Kütt ja lae­ oma saadiku kaudu, kelleks valiti metsnik kuriks asjaajaja prl. Leetberg. Revisjonikomis- A. Palla. joni metsaülem Nissen, metsavahid Kukk ja ArP. Valdek. Metsateenijate kongressile saadikuks EMÜ Rake osakond valiti metsavaht J. Tänav. pidas oma peakoosoleku 20. jaan. s. a. kõigi Lõpuks otsustas koosolek käesoleva aasta liikmete osavõtul. Uuteks liikmeteks võeti suvel teha ekskursioone naabermetskondadesse vastu abimetsaülem R. Leberecht ja metsa­ liikmete silmaringi laiendamiseks. vahid K. Kiil, V. Martov, V. Jõman. T—v. 1934. a. aruanne ja 1935. a. eelarve kinni­ tati. EMÜ Karksi osakond Juhatus valiti endises koosseisus tagasi: pidas oma korralise aasta-peakoosoleku 22. esimees — metsaülem V. Piller, kassapidaja veebruaril 1935. a. Karksi metskonna kantse­ — praaker H. Käsper ja kirjatoimetaja — leis. Vaatamata halvale ilmale ja lagunevale metsnik E. Märjama. Samuti valiti tagasi teele oli ilmunud 18 liiget. revisjonikomisjon: esimees metsnik K. Jakob­ Koosoleku juhatajaks valiti metsnik A. Pal- son, liikmed asjaajaja J. Hendrikson ja metsa­ la, sekretäriks m.-v. J. Jänes. Juhatuse poolt vaht H. Holm. vastuvõetud uusi liikmeid peakoosolek kinnitas 1935. a. kongressi saadikuteks valiti H. kolm: metsavahid A. Oss, T. Kinnas ja Th. Holm ja E. Märjama. Läbirääkimiste all otsus-

— 109 — tati metskonna 15. aastapäeva puhul korral­ meie põhjamaised asjad ikka, lähevad needki dada ühine koosviibimine. „Eesti Metsa" telli­ küsimused õige aegamööda. Valusasti andis sid kõik liikmed eelmiste aastate eeskujul. end tunda loodusekaitse seaduste puudulikkus, Kiideti heaks „Metsamehe kalender-käsiraa- mille tõttu varisesid paljud kaitset väärivad mat", mida otsustati tellida. Pikemalt arutati üksused enne kui suudeti astuda vahele. Kir­ koduümbruse kaunistamise ja wiljapuuaedade ves töötab ju hoogsalt. Varsti haigutavad ilu­ asutamise võimalusi ja nimede eestistamise saimad kohad kännustikena. Rahvast on val­ küsimust. M. lanud mingi hävituskirg, mõne krooni eest ohverdatakse põlised ilupuud. Uusi pensionäre. Sektsioonide juhatused on korraldatud nii, et iga liige on oma alal eriteadlane, mis tööd 1. jaanuarist 1935. a. läks pensionile hai­ märksa kergendab. guse tõttu Rake metskonna abimetsaülem Ar­ nold Meema. Botaanikasektsioon. A. Meema sündis lü. okt. 1889. a. Otepää Juhatuses: dr. B, Saarsoo — floiist, esi­ vallas. Olnud Võru metskonna asjaajaja ja mees, agr. A. Tomson — taimesotsioloogia, abi­ samas hiljem abi- ja metsaülem 1. dets. 1919. a. esimees. Mõlemad on ühtlasi Tartu ülikooli kuni 21. maini 1919. a. Valga metsaülem 22. Loodusuurijate Seltsi ja Ida-Läänemeremaade maist 1919. a. kuni 1. maini 1934. a. Rake taimegeograafide ühingu liikmeiks. Sekretär metsk. abimetsaülem 1. maist 1934. a. kuni kapt. M. Mikk -^ loodusekaitse. 1. jaan. 1935. a. Sektsiooni peatööks oli Saaremaa taimkatte Tunti ametkonna kui ka rahva hulgas aruka uurimine ja kaardistamine, B. Saarsoo — metsamehena, keda meeleldi oleks nähtud veel Lääne-, A. Tomson — Ida-Saaremaa, Muhu ja kaua teenistusvõimelisena. Sõrve. Ligi võeti ka Hiiumaa (A. Tomson). Töö jõuab lõpule vahest kahe aasta pärast, Saarte Loodus- ja Muinsuskaitse Seltsi olles ühtlasi seoses Tartu L. U. S-iga. Valmis tegevusest. on: Sõrve, Muhu, mujal osadena. Saarte Loodus- ja Muinsuskaitse Selts asu­ Ilus algatus. Saaremaa taimede herbaa­ tati 2—3 aastat tagasi kodumaa looduse ilu riumi soetamine jäi rahapuudusel teostamata. ja muinsusmälestuste säilitamise eesmärgiga, Hulk materjaali on siiski kogutud. s. o. ajal, millal igasugune laastamine oli õige Tulevikus loodab selts saada lossis osa hoogus. 1934. a. alates, millal juhatusse koon­ muuseumi ruume botaanika-osakonna loomi­ dus kohalikke loodus- ja muinsusuurijaid, on seks. seltsi tegevus suunatud enam uurimustele, Põnevaimaks päevaküsimuseks ja suursünd­ lähenedes Tartu ülikooli asutustele. museks on Kuressaares 15.—25. juunini 1935. Seltsi juhatuses olid: 1. mag. A. Allik — aastal peetav Ida-Läänemeremaade taimegeo­ esimees, 2. A. Valsiner — tead. sekretär, 3. kpt. graafide ühingu kongress (Eesti, Soome, Läti, M. Mikk — sekretär, 4. ins. Kaho — laekur, Leedu), millise korraldamise eeltöödest sek­ 5. dr. B. Saarsoo ja 6. agr. A. Tomson — botaa- tsioon võtab osa. nika-sekts. esindajad, 7. C. Kaljo — muinsus- Edasi pole nihkunud botaanikaaia asutamise sekts. esindaja. küsimus. Nimelt pidas kohalik spordiliit sel­ Töö on koondatud peamiselt sektsioonidesse, leks ettenähtud lossiaia pärast suve otsa äge­ milliseid oli kaks: loodus- ja muinsussektsioon. dat võitlust linnavalitsuses ja sai viimaks loa. Pärast asutati juure muinsusmuusika-sekts. Sektsioon peab koostama uue kava, kuni jälle Töö printsiibiks oli — individuaalne töö. Koos­ mõni liit seda ei aja nurja. Provintsi asjad olekuid peeti ainult tööjaotuse, koordineerimise on ju imelikud — siin võideldakse vahest võit­ ja tähtsamate küsimuste otsustamiseks. Ko­ luse enese, mitte otstarbe pärast. misjone kui aegaviitvaid vorme ei pooldatud. Looduskaitse alal on läbirääkimised poo­ Kõige raskem küsimus seltsil on rahaline, mis leli Mõntu pargi, Kärgi männiku (Sõrve ilu­ paljugi tööd takistas. saima koha), Kaali järve j. t. kaitse küsimu­ Tähtsamateks üldküsimusteks olid: Kures­ ses. Kaali järve soovitatakse ülikooli poolt saare lossi ja muuseumi kuuluvus ja korraldus, üle anda kohalikule seltsile, Kärgi männikuga lossiümbruse kaunistamine, ühes botaanikaaia on asi jäänud hiliseks. Sel alal tuleb sõna tõsi­ asutamisega, turismi korraldus ja looduse ning ses mõttes kirvega joosta võidu. Kaitseseadu- muinsuse kaitsematerjaali kogumine. Ka Kaali sed on puudulikud. Küsimuses on tüübiliste järve ülevõtmise küsimus on poolel teel. Nagu loodusüksuste säilitamine uuema aja taimesot-

- 110 - sioloogia mõiste kohaselt. Kahjul:? on need Vajab suuremat ümberkorraldamist. Viimase kõik juba rikutud. aja juurevool on olnud väike. Kohalikule linna­ Sektsioon on korraldanud referaate Saare­ valitsusele üleandmisega on loota elavnemist. maa loodusest Kuressaares ja Pärnus, aval­ Maal laialiolevad muinsusesemed on pea­ danud vastavaid kirjutusi, koostanud ekskur­ aegu kõik Tartu ülikooli kaitse all. Uusi leide sioonide kavu jne. :»!'. juhuslikult. Siin teostub kohapeal peaasja- liselt järelevalve. Järelevalvet teostavate usal­ Muinsuskaitse sektsioon. dusmeeste võrgu küsimus jäi H. S. M-i pea­ Juhatuses: B. Steinberg — esimees, üld­ tuma. küsimused, A. Sass — abiesimees, numismaa­ 1934. a. liitus seltsiga ka h-ra Strandmanni tika, C. Kaljo — sekretär, arheoloogia. arutatud umbes W-liikmeline keelpillide orkes­ Sektsiooni peaküsimuseks on olnud Kures­ ter, millest kujunes välja erisektsioon. Muret­ saare lossi ja muuseumi saatus. Vastava sea­ seti mitu komplekti muinaspille, arendati rah- dusega anti need viimaks linnavalitsusele üle. vusmuusikat jne. Orkester esines mitme kont­ Kestavad läbirääkimised linna ja sektsiooni serdiga kohapeal ja elustas seltsi koosolekuid. koostöö üle selles asjas. Mõlemad, loss ja Selle läbi loodeti ka natuke raha hankida. muuseum, vajavad korraldamist. Hõõrumiste tagajärjel selleaegse linnavalitsu­ sega tekkis orkestrisse lõhe. Praegu on juht Kuressaare loss on üks vähestest hästisäili­ tegevuses lahkunud liikmete asemele uute väl­ nud vanema aja ehitustest. Samuti on säilinud jaõpetamisega. vanad vallid ja kraavid, kuid need vajavad suuremat remonti, et hoida neid varisemisest. Rõõmustava nähtusena tuleb tervitada Saa­ Liigub mõte restaureerida neid endisse ole­ remaa metsaametnike osavõttu seltsi tegevu­ kusse, mis nõuab aga suuremat kulu. sest. Seevastu on jäänud koguni tuimaks õpe- Muuseum on kaunis rikkalik, mineraalide tajate-pere, kes tegeleb pidude ja spordiga. kogult provintsilinnadest esikohal. Sõja-aas- Maasool on nähtavasti linnastunud. tail sai see palju kannatada, samuti on palju Agr. A. Tomson, viidud üle keskmuuseumi, duplikaate jätmata. 3. L. S. juhatuse liige.

Richard Riisberg f. 28. nov. 1934. a. suri Tartus ülikooli sise­ Ei oleks liialt öeldud, et õppemetskonna haiguste kliinikus Erastvere ja endine kaua­ rajamine on Riisbergi elutöö. Oli ju mets­ aegne ülikooli õppemetskonna metsaülem kond alles 3 aastat õppemetskonnana tegutse­ Richard Riisberg. Lühike nud, kui Riisberg metsaülemana raske haigus murdis elurõõmsa kohapealse juhtimise võttis en­ mehe parimais eluaastais, jättes da kätte. Noorusele omase innu leinama lese kolme alaealise ja vaimustusega asus ta tööle. lapsega. Mitmed tööstusharud, nagu sae­ Kadunu sündis 17. aprillil veski ja jahuveski, telliskivi- 1900. a. Porkuni vallas Viru­ tehas, kasvuhooned ja suur hulk maal taluomianiku pojana. Käis taimeaedu asutati R. metsaüle­ Rakveres keskkoolis, mille lõpe­ maks olemise ajal. Peale selle tas 1921. a.; kooliõpilasena võt­ veel iga-aastased laiaulatuseli- tis vabatahtlikuna osa vabadus­ sed metsakuivatustööd. Kuna sõjast, tehes kaasa mitmed la­ metskonna kulul üles töötatakse hingud. kogu aastane raielank, siis 1921. a. sügisel astub üli­ nõuab see küllalt palju vaeva kooli põHumajandusteaduskonda ja hoolt. Kõigi nende tööde agronoomia alal — kuid juba järgmisel aastal läbiviimine lasus eeskätt metsaülema õlgadel. jätkab õpinguid metsaosakonnas. 20. mail 1924. Sealjuures tuli tal töötada aastaid täiesti ük­ aastal astub õppemetskonna teenistusse abi­ sinda — ilma abimetsaülemata, metsnikuta ja metsaülemana, ja sama aasta 1. dets. — met­ praakerita, vaid üheainsa asjaajajaga. Ain­ saks kergenduseks olid vanad vilunud metsa­ saülemana, missugust ametit peab kuni 10. vahid ja metskonna alatine töolispere. aug. 1934. a. tema asumisel Erastvere metsa­ ülema kohale. — 111 — Valga metsk. Metsamaja Sangaste metskonna Valga metsk. Raavitsa Kurista-Niinesaare m/v. vahtk. Jukk Paves. metsavaht v/k. metsavaht J uhan Muhk. * Kaagjärvea 21. IV1868. Gulbe Peeter f * 10 IX 1869. a. Valga- m/v. olnud 40 aastat sa­ Gustav Muhk. * 11. III 1865. a. Valga­ Soorul. 1. I 1935. a. mal kohal. Pensioni maal, Aumeistri vallas. vanaduse ja tervislikel peale arvatud 1.135. a. Olnud sealsamas ka põhjustel läks pensio­ Alatine „E. Metsa" lu­ ametis 12 aast. Metsa- nile. Oma kohusetruu­ geja. teenistuses olnud kokku dusega ja tublidusega 27 aastat. ära teeninud üldise lu­ Surnud 28. XII 34. a. gupidamise.

Gustav Muhk 60-aastane. kust sai ka tunda. .Sealt tuli ta Eestisse 1921. aastal, kus võis juba asuda vabale kodumaa 7. veebruaril s. a. sai 60-aastaseks San­ pinnale. gaste metskonna metsavaht Gustav Hendriku Eestis alul töötas metsatöölisena Valga poeg Muhk. Ta on sündinud 7. veebruaril metskonnas, kust üle tuli Sangaste metskonda 1875. a. Saluoja mõisas Paluperas, kus isa tal kui otsitud metsatööline, kes oma ala tundis oli sealse mõisaomaniku juures metsavalitse- hästi. Siin sai ta heaks nõuandjaks ja tööde jaks. Noorusaastad saatis noor Gustav isa korraldajaks. juures mööda kuni täisealiseks saamiseni, kus Tuntud eeskujuliku ja õiglase mehena, mää­ ta ka metsaga alatiselt kokku puutus ja oma rati ta 1927. a. Sangaste metskonda metsa­ teadmised metsaalal omandas. vahiks Kõrgepalu vahtkonda. Hiljem üle vii­ 1897. a. kevadel siirdus noor metsamees dud enda soovil sama metskonna Pekko vaht­ Venemaale, kuna tema hing ei talunud siinset konna metsavahiks, kus teenib praegu. mõisnike režiimi. Juubilari pidasid meeles Sangaste mets­ Venemaal Peterburi kubermangus hakkas konna kaasteenijad ja üllatasid teda ootamatult ta metsavahiks, sest ta oli seotud juba metsa oma külaskäiguga ja kingitusega hällipäeva külge ja seal leidis ta endale kodu, olgugi at eelõhtul. Kõikide kaasteenijate soov: Palju võõrsil. Teenis kuni revolutsioonini, mille raa- õnne! EdP.

Erilise huviga töötas kadunu kuivatustööde mene. Olles ise suur jahisõber ei võinud ta alal — mille üle ta koostas oma diploomitöögi. sallida salakütte, kelle suurima vaenlasena ta 1933. a. sügisel avanes tal võimalus Soomes oli laialdaselt tuntud. korraldatavast ekskursioonist dr. Tantu juha­ Vastutusrikas töö ja ühtlasi niiske, soine tusel osa võtta. Seal tutvus ta hästi läbiviidud ümbrus põhjustasid raskekujulise reuma. 1932. metsakuivendustöödega, mille lähem kirjeldus aasta suvel andis haigus end esmakordselt ras­ avaldati kadunu poolt 1934. a. „Eesti Metsa" kemini tunda ja nüüd haigestudes teiskordselt veergudel. Ekskursioonil nähtust innustatud, viis mehe hauda, — mehe, keda me oleksime asus ta õppemetskonna metsatüüpide uurimi­ tahtnud eneste keskel näha veel kaua. sele — eriti mulla happesust, mida ta kavat­ 2. dets. maeti ta Võnnu kalmistule. Lah­ ses kaitsta magistritööna, Erastverre asumi­ kunud sõpra ja ametivenda oli saatma tulnud sel jäi töö esialgu viimistelemata — ja surma Erastvere, Ahja ja õppemetskonna ametnikke, tõttu jäigi lõpetamata. sugulasi ja tuttavaid. Kadunu oli õiglane ja tõearmastaja ini­ Olgu Sulle rahulik Su viimne uni!

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, Pikk tän. 2. 1935. Põllumehed, kasutage maaparandustööde! kivide ja kändude lõhkumiseks lõhkeaineid alandatud hindadega. Odava lõhkeaine saamiseks tuleb muretseda kohalikult vallavalitsuselt tunnistus lohutavate kivide ja kändude hulga kohta ning muretseda po­ litseikomissari luha lõhkeaine ja süütekapslite ostmiseks. Need tannis* tused tuleb esitada Põllutöökojale, kust antakse vastav order alan­ datud hinnaga lõhkeaine ostmiseks. Lõhkeaineid (Amatool, Schneideriit ja Amonaal), süfltekapsleid ja süü­ tenööri antakse laost välja ainult kaks korda nädalas, nimelt igal teisipäewal Ja reedel. Põllutöökoja orderid, mille järele lõhkeaine saadetakse välja raudteega, tuleb esitada lõhkeaineid väljasaatjale asutusele (Vee- ja Maaparandus- ühingute Liidule, Tallinn, S. Karja 18—20, tel. 465-16) hiljemalt kella 12-ks esmaspäeval või neljapäeval. Lõhkeainete ostjad, kes võtavad lõhkeaine isiklikult vastu, peavad orderi esitama hiljemalt kella 10-ks teisipäeval või reedel. Süütekapsleid ja süütenööri saab osta Vee- ja Maaparandusühingute Liidult ka Põllutöökoja orderita. Lõhkeained on pakitud kastidesse ä 10, 15, 25 ja 50 kg. Süütekapslid on karpides ä 100 tükki. Süütenöör rõngas ä 7,5 m. Lähemaid juhtnööre odava lõhkeaine ostmiseks antakse Põllutöökojas, Pikk 40, Tallinn.

Iiri setter, 2V2 aastat vana, emane, jahil väga hea, müüakse Sillamäel, linnu- ja koerakasvatuses. Sillamäe nr. 68.

Tallinna linnavalitsuse majandusosakond vajab 15. aprilliks 1935. a. metsavahti, kes on lõpetanud Voltveti metsakooli metsniku kutsega. Põhipalk on Kr. 51.— kuus -j- natuuras saadav palk. Lähemaid teateid saab linna metsade ülemalt, Mündi 2, III kord, kella 9—11. Sooviavaldusi ühes elulookirjeldusega ja tunnistustega võetakse vastu kuni 28. märtsini 1955. a. Linnavalitsuse majandusosakond. Metsamehed, faõimeõed, metsatöösturad ja metsaomanikud ! Cugege ja tellige kuukirja Eesti Mežs 1935 JCV aastakäik..

Ainuke metsanduse ja jahinduse kuukiri.

Metsamajandus Kutseala Jahindus Teateid puu turgudel* fne.

Ilmub 1935. a. suurendatud kaustas parimate eriteadlaste kaas­ tööl ja toimetusel Tellimisöind: aastas Kr. 3.50, poolaastas Kr. 2.—, EMT ÜQingu osakondadele ü0istellimisie puQul Kr.3.—aastas. Tellimiste vastuvõtmine 1935. a. peale on avatud nii post­ kontorites kül ka talituses.

Toimetus Ja talitus: Tallinn, PikU t. 40, postUast 97, Posti jooksev arve Nr. 155.