Lüganuse Valla Arengukava 2014- 2024 Lähteanalüüs

Lüganuse val lavalitsus Lüganuse valla arengukava 2014- 2024 lähteanalüüs

Ida -Viru Ettevõtluskeskus

Sisukord Sissejuhatus ...... 3 I. Väliskeskkonna poliitilised mõjurid ...... 3 1.1 Euroopa 2020 ...... 3 1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ...... 4 1.3 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ...... 5 II. Väliskeskkonna majanduslikud mõjurid ...... 9 III. Väliskeskkonna sotsiaalsed mõjurid ...... 16 3.1 Rahvastikuprotsessid ...... 16 3.2 Turvalisus ja sotsiaalne toimetulek maakonnas ...... 17 3.2 Haridusvõrgustik Kiviõli regioonis ...... 19 IV. Lüganuse valla kirjeldus ning olulised trendid ...... 22 4.1 Lüganuse valla kirjeldus ...... 22 4.2 Kohaliku omavalitsuse korraldus ...... 25 4.3 Tehniline infrastruktuur ja vallamajandus ...... 26 4.4 Looduskaitse ja NATURA alad ...... 27 4.5 Lüganuse valla rahvastik ...... 28 4.6 Ettevõtlus ja turism ...... 30 4.7 Haridus ja noorsootöö ...... 33 4.8 Kultuur ja sport ...... 34 4.9 Sotsiaalvaldkond ...... 35 4.10 Kodanik uühiskond ja turvalisus ...... 36 Kokkuvõte ...... 37

Sissejuhatus

Käesolev lähteanalüüs on koostatud tugimaks Lüganuse valla arengukava koostamist ning hindamaks valla käsutuse s olevaid erinevaid ressursse ning väliskeskkonnast tulenevaid mõjusid. Käesolev analüüs ei ole arengukava osa, kuid kuulub samuti kui arengukava regulaarsele ülevaatamisele ja täpsustamisele .

I. Väliskeskkonna poliitilised mõjurid

1.1 Euroopa 2020

Olulisimaks Euroopa Liidu strateegiadokumendiks on üle -Euroopaline arengustrateegia Euroopa 2020

Kokkuvõtvalt saab selle strateegia põhieesmärke ja põhisuunda kirjeldada järgmiselt:

Strateegia „Euroopa 2020” on suunatud majanduskasvu saavutamisele, mis on:

• arukas - tõhusamate investeeringute abil haridusse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni; • jätkusuutlik - tänu vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse suunas liikumisele ning konkurentsivõimelisele tööstusele • kaasav - keskendudes eelkõige töökohtade loomisele ja vaesuse vähendamisele.

Strateegias keskendutakse viiele ambitsioonikale eesmä rgile tööhõive, teadusuuringute, hariduse, vaesuse vähendamise ning kliima/energeetika valdkondades. http://ec.europa.eu/europe2020/europe -2020-in-a- nutshell/pri orities/index_et.htm

ELi viis eesmärki 2020. aastaks

• Tööhõive

20–64-aastastest elanikest töötab 75%

• Teadus- ja arendustegevus

Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKPst

• Kliimamuutused ja energeetika jätkusuutlikkus kasvuhoonegaaside heited 20% (või soodsate tingimuste korral isegi 30%) väiksemad, kui 1990. aastal

20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest

20% suurem energiatõhusus

• Haridus

Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu vähendamine nii, et see oleks alla 10%

Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse

• Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega

Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia

Euroopa Liidu Läänemere strateegia sätestab neli olulist arengusuunda:

• Läänemere piirkonna muutmine keskkonnasäästlikuks piirkonnaks • Läänemere piirkonna muutmine heaolupiirkonnaks • Läänemere piirkonna muutmine juurdepääsetavaks ja atraktiivseks piirkonnaks • Läänemere piirkonna muutmine turvaliseks piirkonnaks

Samuti sätestab strateegia elluviimise seisukohalt olulised horisontaalmeetmed.

• Koondada kättesaadavad rahalised vahendid ja ühtlustada poliitika d ELi Läänemere piirkonna strateegia prioriteetide ja meetmete rakendamiseks • Teha koostööd ELi direktiivide ülevõtmise vallas , nii et riiklike rakenduseeskirjadega ei tekitataks ebavajalikke takistusi. See hõlbustaks riikidevahelisi algatusi ja koostööd. • Tö ötada välja integreeritud merendusalase juhtimise struktuurid Läänemere piirkonnas • Saada katseprojektiks merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel ning võtta varajasi meetmeid Läänemere taastamiseks • Edendada mereala ruumilise planeerimise kasutamist kõigi s Läänemere - äärsetes liikmesriikides ja töötada välja ühtne lähenemisviis seoses piiriülese koostööga • Kavandada ja täielikult ellu viia maismaa ruumiline planeerimine • Mitmetasandilise juhtimise, asukohapõhise ruumilise planeerimise ja säästva arengu tugevdamine • Arendada edukad katse - ja näidisprojektid täiemahulisteks meetmeteks • Kasutada poliitiliste otsuste tegemisel teadusuuringute tulemusi Läänemere piirkonna ühiste uurimisprogrammide kaudu • Tagada kiire lairibaühendus maapiirkondades, kasutades ma akogukondade ühendamiseks kommunikatsioonivõrkudesse kohalikke lahendusi. • Määrata kindlaks ja rakendada Läänemere vesikonna osa Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgus (EMODNET) ning täiendada sotsiaalmajanduslikke andmeid • Luua Läänemere piirkonna identiteet laiema piirkonna tasandil ja ühtse visiooni alusel • Toetada kalanduspiirkondade säästvat arengut Euroopa Kalandusfondi (EFF) rakenduskavade ja ühenduse FAR -NET võrgustiku 1 raames

1.3 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“

Eesmärgid:

„Seega on Eestil edasise k asvu väljavaadete kontekstis kaks peamist ja keskset eesmärki:

- saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu;

1 Kalanduspiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid rakendavaid rühmi koondav ühenduse võrgustik .

- taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.“

(Konkurentsivõim e kava „Eesti 2020“. )

Eesmärkide saavutamist mõõtvateks sihtideks on vastavalt:

• Tööhõive määr vanusegrupis 20 -64 76% 2020 aastaks • Tootlikkus töötaja kohta 80% EL keskmisest

Oluliseks instrumendiks eeltoodu d strateegiates esitatud soovitud tulemuste saavuta miseks on Euroopa Liidu eelarveperioodist 2014 -2020 kasutatava d toetusvahendid. Uue eelarveperioodi vahendite kasutamise prioriteetideks on:

• Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav • Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu • Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus • Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus • Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused

Joonis 1. Euroopa Liidu toetuste jagunemine perioodil 2014 -2020. www.struktuurifondid.ee

Muudatused toetuste mahtudes võrreldes eelmise 2007-2013 perioodiga on järgnevad:

• Maaelu toetused vähenevad veidi (726 m ln eurolt 702 mln euroni) • Põllumajanduse otsetoetused suurenevad oluliselt (502 mln eurolt 1026 mln euroni) • Euroopa Sotsiaalfondi toetused suurenevad mõõdukalt (390 mln eurolt 580 mln euroni) • Ühtekuuluvusfondi toetused vähenevad veidi (1150 mln eurolt 107 3 mln euroni) • Euroopa Regionaalarengu fondi vahendite muutus on marginaalne (1860 mln eurolt 1882 mln euroni)

2014 aasta jooksul selgub eeldatavasti toetusprogrammide praktiline ülesehitus ning konkreetsed tingimused, mille alusel saab erinevaid toetusi ta otleda.

Ida-Virumaa Arengukava 2014 -2020

Maakonna arengustrateegias toodud teemad on aktuaalsed ka Lüganuse vallas. Aastal 2012 on koostatud uus Ida -Virumaa arengukava 2014-2020. Arengukava raames on Lüganuse valla arengu väljakutsetega seotud ka maakondli kud arenguprioriteedid:

Looduskeskkonna ja –ressursside valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna loodusressursside efektiivne kasutamine.

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

• Energiasäästlike hoonete r ajamine, olemasolevate renoveerimine energiasäästlikuks • Kaevandamise jääkressursside kasutuselevõtt (nt. kaevandusvete soojusenergia, aheraine taaskasutus, kaevandatud alade taaskasutus jm.) • Säästlike tootmis- ja kaevandamistehnoloogiate rakendamine • Säästl ik energiatootmine (sh. taastuvenergia)

Inimarengu valdkonnas on maakonna strateeg iliseks arengusuunaks maakonna elukeskkonna kvaliteedi kompleksne parandamine .

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

• Heakorrainvesteeringud (tänavavalgustus, linna- ja külakeskkond) • Kergliiklusvõimaluste eelisarendamine • Investeeringud spordiobjektidesse, rahvaspordi ja saavutusspordi arendamine • Maakonnas pakutava hariduse kvaliteedi kasvatamine, vajalikud investeeringud haridusobjektidesse, et tevõtlikkusõppe arendamine

Majandusarengu valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna ettevõtluskeskkonna kvaliteedi kompleksne parendamine.

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

• Tööstusparkide, ettevõtlu salade (sh. loomemajanduse valdkonnas), ettevõtlusinkubaatorite arendamine ning vastavad turundustegevused • Ettevõtluse tugistruktuuride võimekuse arendamine alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks (Põlevkivi Kompetentsikeskus, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA, Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA, Kirderanniku Koostöökogu MTÜ, Virumaa Koostöökogu MTÜ, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda MTÜ, Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ,Eesti Kaubandus- Tööstuskoda) • Ettevõtluse vajaduste katmisele suuna tud transpordiinfrastruktuuri arendamine – sadamate arendamine, maakondliku lennuvälja rajamine, reisirongiliikluse eelisarendamine Ida -Virumaa linnastu tööjõu mobiilsuse ning turistidevoo suurendamiseks. • Maakonna majutuskohtade arvu kasvatamine kasvava turistidevoo teenindamiseks.

Valitsemise ja halduse valdkonnas on maakonna strateeg iliseks arengusuunaks kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse kasvatamine.

Seda strateegilist arengusuunda iseloomustab järgmine tegevuskompleks:

• Uuringute ja infovahetuse korraldamine • Ühisteenuste juurutamine kohalikul ja regionaalsel tasandil • Ühiste planeeringute tegemise ja arengu kavandamise juurutamine • Tugi omavalitsuste liitumisprotsessidele • Maakonnaväliste avalike suhete korraldamine ja mainekujundus

Üleriigiline plan eering Eesti 2030+

Planeering toob peamise arengueesmärgina välja vajaduse tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega, millest läh tub ka dokumendi visiooni püstitus: „ Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt loodusläheda ne keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. “

Lüg anuse valla arengukava toetab püstitatud visiooni saavutamist.

Arvesse võttes asjaolu, et Lüganuse valla territooriumi l asuvad ka olulised põlevkivivarud on oluliseks arengut suunavaks dokumendiks „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2020.“, mis hetke l on koostamisprotsessis.

Kokkuvõte: Lüganuse valla arenguk ava koostamise seisukohast on oluline Euroopa 2020, Läänemere piirkonna strateegia, Konkurents ivõime kava Eesti 2020, Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020 ning üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ raames osutada tähelepanu järgmistele aspektidele:

• Tööhõi ve kasvatamine – valla tasandil eelkõige läbi turismiettevõtluse ja tööstusalade soodustamise, selleks vajaliku infrastruktuuri (ligipääsetavus, viidamajandus jms.) arendamise ning mikro - ja väikeettevõtjate võrgustumise toetamise • Võitlus vaesuse ja sotsi aalse tõrjutusega – valla tasandil eelkõige läbi adekvaatse sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamise ning sotsiaalselt vähemkaitstud ühiskonnagruppidele nende kaasatust parandavate teenuste osutamise • Ruumiline planeerimine – valla tasandil tagada kaasaegne ja professionaalne ruumiline planeerimine, mis annab võimaluse elamualade arenguks ning ettevõtluse arenguks ja on vastuvõetav ka kohalikule kogukonnale • Teha aktiivselt koostööd Euroopa LEADER tegevusgruppide ja Euroopa Kalandusfondi algatuste raames. • Euroop a Liidu 2014 -2020 toetuste raames on oluline operatiivselt jälgida toimuvaid muutusi ning reageerida kiirelt avanevatele võimalustele.

II. Väliskeskkonna majanduslikud mõjurid

Majandusvaldkonnas on kohalikult tasandilt vaadates oluline eelkõige see, mis toimub Eesti ja Ida-Viru maakonna majanduses, mis loovad tausta valla majanduslikule käekäigule.

Joonis 2. Eesti sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu 2007 -2012. Statistikaamet

Eesti majandus on kriisijärgselt paranenud, kuid olles sõltuv välisturgude arengutest pole taastumine olnud nii kiire, kui algselt eeldati ning see on toonud kaasa ka sisemajanduse kogupr odukti kasvuprognoosi korrigeerimise allapoole 201 4 aasta jook sul. Samas on järgnevate aastate prognoosides tunda ettevaatlikku optimismi.

Eesti Panga hinnangul on vaatamata 2013 aasta ja 2014 aasta alguse kasvu aeglustumisele väljavaated järgmisteks aastateks siiski positiivsed – 2014 aastaks prognoosib Eesti Pank S KP kasvu püsihindades 0,7%, kuid 2015 aastal juba 3,9% ning 2016 aastal 3,6%. www.eestipank.ee

Joonis 3. Ida-Viru maakonna sisemajanduse koguprodukt 2007 -201 2. Statistikaamet

Maakonnas on Statistikaameti andmetel samuti võimalik näha kriisist väljatuleku trendi. Alates 2009 aastast on regionaa lne sisemajanduse koguprodukt kasvanud , jõudes jooksevhindades 2011 aastaks kriisieelsele tasemele . Ka järgneval 2012 aastal on Ida-Viru maakonna regionaalne SKP jätkanud kasv utrendi.

Joonis 4. Tööstustoodangu dünaamika Ida -Virumaal 2007-2011. Statistikaamet

Sellist trendi kinnitab ka tööstustoodangu kasv viimaste l aastatel, mis Lüganuse valla, kui tööstusalade vahel asuva omavalitsuse jaoks on hea näitaja. Tööstustoodangu k asv lubab eeldada, et vajadus tööjõu jär ele tööstuses kasvab ning vald võib olla heaks elukeskkonnaks tööstuses hõivatud inimestele.

Joonis 5. Regionaalse SKP jaotus majandussektorite kaupa Ida -Virumaal 201 2. Statistikaamet

Omamoodi eristavaks jooneks Ida -Viru maakonna SKP sektoraalse jaotuse puhul on tööstuse ja ehituse valdkonna ülekaal toodetud rikkuses ning põllumajanduse, metsanduse ja kalandussektori suhteline marginaalsus. Selline SKP jaotus näitab siiski maakonna alak asutatud potentsiaali primaar- ja tertsiaarsektori arengus.

Joonis 6. Ida-Viru maakonna väliskaubanduse dünaamika 2007 – 2012. Statistikaamet

Väliskaubanduse bilanss maakonnas on traditsiooniliselt ekspordile orienteeritud. Selles osas ei eristu Ida-Viru maakond teistest Eesti maakondadest (va. Tallinn ja Harjumaa), kuid vahe ekspordi ja impordi vahel on Ida -Viru maakonnas suurem, kui teistes Eesti eksportivates maakondades. Viimastel aastatel on aga tuvastatav ekspordimahtude vähenemine maako nna s (mis kaasneb küll ka impor dimahtude vähenemisega), mis võib tähendada maakonna ettevõtetele teatud raskusi eksporditurgudele jõudmisega. Hoolimata sellest on Ida -Viru maakond 2013 aastal ekspordimahult Harjumaa (sh. Tallinn) järel endiselt teisel kohal E estis.

Joonis 7. Eesti maakondade väliskaubanduse bilanss 2013 . Statistikaamet

Eksportivateks valdkondadeks Ida -Virumaal on reeglina tö östus ning tööstuses hõivatutele saab Lüganuse vald saab pakkuda atraktiivset linnalähedast, kuid maalist elukeskkonda. Teisalt on Lüganuse vallas olemas atraktiivsed tööstusalad, mille rakendamine looks vallas uusi töökohti ning kasvataks eeldatavasti ka valla eelarvetulusid.

Orienteeritus eks pordile võimaldab regioonil teenida küll tulu välisturgudelt, kuid samas muudab ta ka tundlikuks nendel turgudel toimuva vastu.

Joonis 8. Keskmine brutokuupalk Eesti maakondades 2011 . Statistikaamet

Maakonna palgadünaamika on olnud viimaste l aastatel positiivne, mis on toonud kaasa ka tagasihoidliku tulumaksulaekumiste kasvu kohalikele omavalitsuste le. Siiski tuleb sedastada fakti, et Ida -Viru maakonna keskmine palgatase jääb veel veidi maha Eesti keskmisest - 2012 aastal Statistikaameti andmetel:

Eesti keskmine brutokuupalk – 887 eurot

Harjumaal keskmine brutokuupalk – 1001 eurot

Ida-Virumaal keskmine brutokuupalk – 723 eurot

Oluliseks majandusvaldkonnaks, mis puudutab Lüganuse valla arengut on turism. Turismivaldkonnas on viimaste aastate arengud maakonnas olnud positiivsed.

Joonis 9. Majutatute ööbimised Ida -Virumaal 2007-2013. Statistikaamet.

Ööbimiste arv maakonnas on viimaste aastate jooksul oluliselt tõusnud ning hetkel pole trend veel peatunud .

Joonis 10. Majutatute ööbimised Ida -Virumaal (olulisemad sihtturud) 2007 -2013. Statistikaamet

Vene turistide arv on alates 2009 aastast kasvanud kiiresti. Kasvutendentsi on viimastel aastatel näidanud ka Soome tur g. Teiste olulisemate sihtt urgude lõikes (Eesti siseturg, Saksamaa, Rootsi) on näitajad olnud suhteliselt stabiilsed.

Kasvav turistide ööbimiste arv loob eeldused mikro - ja väikeettevõtluse tekkeks pakkudes turgu väikeettevõtjate toodangule ja teenustele. Lügan use valla turismiettevõtjad osalevad piirkondlikus SüdameTee turismivõrgustikus ning ka Ida - Viru turismiklastris. Lüganuse vallas või valla vahetus läheduses paikne vad paljud olulised turismiobjektid – Aidu Veespordikeskus, Kiviõli Seikluskeskus, Kohtla- Nõmme Kaevanduspark-Muuseum jt.

Turismivaldkonna füüsilise taristu ja teenuste taristu areng on oluliseks elukeskkonna kvaliteeti kujundavaks faktoriks ka kohalikule elanikkonnale ning argumendiks, millega meelitada valda elama asuma uusasukaid .

Kokkuvõte: Majandusvaldkonnas võib riigi tasandil oodata uuest aastast kasvu, kuid see on siiski olulisel määral sõltuv arengutest meie põhilistel eksportturgudel.Valla seisuko halt on oluline Ida-Viru maakonna tööstuse areng Lüganuse vallas endas, Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis . See loob vajaduse uue tööjõu järele ning Lüganuse vald saab pakkuda head elukeskkonda kvalifitseeritud tööjõule, kes võib eelistada linnalähedast maa elu linnaelule. Selleks on oluline panustada elukeskkonna parendamisesse vallas. Turismivaldkonna arengust maakonnas tuleb leida paremad võimalused valla turismiobjektide külastuste suurendamiseks ning tugida vallas tegutsevate majutusettevõtjate ning turi stidele tooteid ja teenust pakkuvate ettevõtjate võrgustumist , samuti uute ettevõtjate teket eelkõige majutusteenuse valdkonnas.Valla olulisimaks turismiobjektiks on saa mas Aidu Veespordikeskus 15

ning selle turismiobjekti arenduse toetamine ning selle võrgus tamine rahvusvahelisel tasandil on lähiaastail valla jaoks oluliseks väljakutseks.

III. Väliskeskkonna sotsiaalsed mõjurid

3.1 Rahvastikuprotsessid

Olulisimateks sotsiaalseteks teguriteks on kahtlemata rahvastikuprotsessidest tulenev. Eelkõige rahvaarvu mõjutav elanike sündivus-surevus (loomulik iive) ning elanike rändeline käitumine (mehhaaniline iive).

Joonis 11. Ida-Viru maakonna elanike arvu dünaamika 1990 -2014. Statistikaamet

Statistikaameti andmetel on Ida -Viru maakonna elanike arv endiselt languses. Oluliseks infoks elanike arvu hind amisel osutus 2011 aasta rahvaloendus, mille tulemusena hinnatakse Ida -Viru maakonna rahvaarvu 2014 aasta 1. Jaanuariks 149 483 elanikule.

Joonis 12. Ida-Viru maakonna soolis -vanuseline püramiid seisuga 01.01. 2014. Statistikaamet

Soolis-vanuselise jaotuse poolest võib näha suuri vanusegruppe maakonnas 50 -54 aastaseid, veidi vähem on 25 -50 aastaseid vanusegruppe. Laste ja noorte osakaal maakonnas on olulisel määral väiksem. See võimaldab jär eldada, et maakonna rahvastikku ootab ees vähenemine ja vananemine. Vanemas vanusegrupis alates 50 eluaastast süveneb ka meeste naiste vaheline tasakaalustamatus, kus mehi jääb naistest oluliselt vähemaks.

3.2 Turvalisus ja s otsiaalne toimetulek maakonnas

Oluliseks heaolu nä itajaks on toimetulekutoetuste vajadus maakonnas ning sellega teatud määral seotud töötuse määr Ida -Viru maakonnas.

Joonis 13. Toimetulekuteotuste dünaamika Ida -Virumaal 2007-2013. Statistikaamet.

Toimetulekutoetuste dünaamikast võib näha, et majanduskr iisi põhjustatud toimetulekutoetuste mahu kasv on viimastel aastatel pidurdunud ning läinud langusesse. Sellest saab järeldada, et maakonna elanike hakkamasaamine on paranenud. Seda kinnitab ka töötuse määra langus maakonnas.

Joonis 14. Töötuse määr Ida -Virumaal 2007-2013. Statistikaamet

Kuigi töötuse määr on kahanemas on see endiselt kõrge ning jõupingutused selle edasiseks vähendamiseks on vältimatud.

Kuritegevus maakonnas on viimastel aastatel näidanud kokkuvõtvalt langustrendi.

Joonis 15. Registree ritud kuritegude arv Ida -Virumaal 2006-2013. Statistikaamet

Siin on näha majanduskriisile järg nenud kuritegude arvu kasvu, kuid majandusliku kliima paranedes on ka kuritegude arv näitamas vähenemisten dentsi.

3.2 Haridusvõrgustik Kiviõli regioonis

Piirkondliku haridusvõrgustiku kirjeldamisel on keskendutud Kiviõli regiooni (Kiviõli linn, Lüganuse vald, Aseri vald, Sonda vald) õppeasutustele seoses sellega, et nende valdade tegevus haridusvaldkonnas on Lüganuse vallale suurima mõjuga.

Alusharidus

Pii rkonnas on järgmised alusharidust pakkuvad asutused

Nimi Õppekeel rühmade lapsed lapsed (eesti – E; arv 2012 2013 vene – V) Aseri Lasteaed E 3 57 55 Kiviõli Lasteaed Kannike E/V 11 196 179 Maidla kool E 2 41 31 Püssi Lasteaed Marjake E/V 5 57 67 Erra Lasteaed E 1 12 11 Sonda kool E 1 18 18 (Ida-Viru Maavalitsuse Aastaraamat 2013 andmed)

Üldharidus

Kooli nimetus Õppekeel Astmed Õpilasi Õpilasi (eesti – E; (algkool – A; 2012 2013 vene – V) põhikool – P; gümnaasiumi – G) Aseri Keskkool E/V A/P/G 2 130 115 Kiviõli 1. Keskkool E A/P/G 305 333 Kiviõli Vene Kool V A/P 345 295 Lüganuse keskkool E A/P/G 133 123 Maidla Kool E A/P 65 59 Sonda kool E A/P 30 28 (Ida-Viru Maavalitsuse Aastaraamat 2013 andmed)

Huviharidus

Muusika - ja Spordikoolid Tehnika-, Muud Kokku kunstikoolid loodus-, huvikoolid Omavalitsus, loome- ja huvikoolid huvimajad õppu - õppu- õppu- õppu - arv reid arv reid arv reid arv reid arv õppureid Kiviõli linn 1 huvikool* 1 212 1 212 Aseri vald 1 huvikool** 1 53 1 53 Kokku 2 265 0 0 0 0 0 0 2 265

Allikas: EHIS-e andmete põhjal

*Kiviõli Kunstide Kool

** Aseri Muusikakool

(Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava koostamise metoodika väljatöötamine Ida -Virumaa näitel 2012.)

Huvitegevused koolides

Koole huviringide arvuga Omavalitsus 0 1-5 6-10 11-15 Üle 15 Kiviõli linn 2 Aseri vald 1 Lüganuse vald 1 Maidla vald 1 Sonda vald 1

2 2012 aastast 10. Klassi ei avatud, perspektiivis toimimine põhikoolina

Allikas: ankeedivastuste põhjal *Tabel ei peegelda huvitegevust omavalitsustes täies mahus kuna teadaolevalt tegutseb mitmeid ringe ka huvikoolide juures (nt Narvas, Jõhvis) või muude asutuste juures (nt Aseris).

(Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava koostamise metoodika väljatöötamine Ida -Virumaa näitel 2012.)

Ringides Ringides Õpilasi Õpilasi osalejaid Osaluse osalejaid Osaluse Omavalitsus põhikooli gümnaasiu- põhikooli- määr gümnaasiu määr astmeis* miastmes* astmeis -miastmes Maidla vald 69 102 148% Sonda vald 23 24 104% Kiviõli linn 538 499 93% 97 79 81% Lüganuse vald 141 119 84% 38 11 29% Aseri vald 131 10 8% 21 0% Allikas: EHIS ja anketeerimise tulemused

*Õpilaste arv EHIS 2009/2010

(Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava koostamise metoodika väljatöötamine Ida -Virumaa näitel 2012.)

Mõju Lüganuse haridusvaldkonnale ja eriti gümnaasiumiastme haridusele võib omada riigigümnaasiumite avamine Jõhvis (esimene õpp eaasta on planeeritud algama 2015 sügisel) ning Kohtla -Järvel. Eeldatavasti tekib gümnaasiumite vahel teatud spetsialiseerumine.

Üldiselt võib sedastada rahvastikuprotsesside taustal piirkondliku haridusvõrgustiku teatud üledimensioneerimist, ning vajadust selle optimeerimiseks.

Kokkuvõte: Olulisimaks väljakutseks on rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud arengud. Valla seiskohalt on oluline panustada elukeskkonna kvaliteedi (nii füüsilise kui ka teenuste - ja tegevustepõhise) parandamisesse, mis annab ehk lootust väljarände vähenemise ks ja sisserände suurenemiseks. Kriitilise tähtsus ega on elukeskkonna mõistes kva liteetse hariduse tagamine alates alusharidusest kuni gümnaasiumihariduseni välja. Selleks on otstarbekas kasutada ka teiste omavalitsu ste re ssursse ning teha nendega koostööd seal, kus see on võimalik. Lüganuse valla seisukohast on otstarbekas üle vaadata vallas olev haridu sasutuste struktuur ning koostöös lähinaabritega seda optimeerida.

IV. Lüganuse valla kirjeldus ning olulised trendid

Lüganu se vald on kolme omavalitsuse – Lüganuse, Maidla valdade ja Püssi linna liitumise tulemusena sündinud omavalitsus. Ajalooliselt asub Lüganuse vald endise Lüganuse kihelkonna ajaloolistes piirides.

4.1 Lüganuse valla kirjeldus

Lüganuse vald asub Ida- Viru maakonna loodeosas Soome lahe rannikul. Valla pindala on 438,97 km². Põhjas piirneb vald Soome lahega, läänes Kiviõli linna, Aseri, Sonda ja Vinni vallaga, lõunas Tudulinna vallaga ning idas Mäetaguse, Kohtla-Nõmme ja Kohtla vallaga ning Kohtla-Järve linnaga . Lähimad linnad on Kiviõli 5 km, Kohtla- Järve 20 km, Jõhvi 28 km, Rakvere 45. Valda läbib Tallinn -Peterburi maantee ning Kiviõli, Püssi, Sonda (ka Maidla põhjaosa) ühendustee maakonnakeskuse Jõhviga läheb läbi Lüganuse al eviku. Seetõttu ka kõik bu ssiliinid nimetatud linnade vahel läbivad Lüganuset. Ka kulgeb läbi valla Tallinn -Peterburi raudteeliin. Raudteejaamad asuvad Püssis ja Kiviõlis. Valda läbivad olulised elektrikõrgepingeliinid, Tallinn – Peterburi gaasimagistraal toru ja Erra -Püssi gaasijaotustrass. Valla territoorium il paikneb olulist elektri energia ressurssi võimaldav Püssi alajaam.

Valla pinnamood on tasane, samas merre suubuv Purtse jõgi lõikab Põhja -Eesti klinti sügav oru. Tänu suurele kõrgustevahele on Purtse jõgi üks eesti käredama vooluga jõgesid.

Valla pindala on 438,97 km², elanikke oli seisuga 01.01.2013 3033 (Statistikaameti andmetel) , rahvastiku tihedus 6,9 el/ km².

Vallas on üks vallasisene linn – Püssi linn. Vallas on 40 küla, Neist suuremad on koondunud valla põhjaossa, valla lõunaosas on palju väikeseid külasid (4 -s külas 27- st lõunapoolsest külast on elanikke üle 100 inimes e).

Joonis 16. Rahvatiku asustustihedus ruudustikus 1kmX1km. Statistikaamet

Rahvastiku paiknemise tihedus on suurim piki Purtse jõge Maidlast läbi Püssi - Lüganuse piirkonna Purtse külani välja. Samuti on tihedam asustus piki Tallinn - Peterburi trassi.

Küla nimetus Elanike arv rahvaloendus 2011 Aa 289

Aidu 0

Aidu -Liiva 6

Aidu -Nõmme 4

Aidu -Sooküla 16

Aruküla 4

Arupäälse 5

Aruvälja 22

Hirmuse 17

Irvala 26

Jabara 29

Koolma 0

Kopli 13

Kulja 16

Liimala 57

Lipu 0

Lohkuse 5

Lüganuse 439

Lümatu 4

Maidla 111

Matka 25

Mehide 15

Moldova 30

Mustmätta 26

Oandu 18

Ojamaa 8

Piilse 19

Purtse 264

Rebu 14

Rääsa 30

Salaküla 19

Savala 175

Sirtsi 14

Soonurme 83

Tarumaa 2

Uniküla 85

Varja 109

Veneoja 12

Virunurme 3

Voorepera 51

Püssi linn 1083

4.2 Kohaliku omavalitsuse korraldus

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele teostab kohalik omavalitsus võimu demokraatlikult moodustatud esindus - ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Valla hääleõiguslike elanike poolt val itud esinduskoguks on Lüganuse Vallavolikogu. Volikogus on 15 liiget ja moodustatud on kuus alalist komisjoni: revisjonikomisjon, majanduskomisjon, arengukomisjon, sotsiaalkomisjon, kultuuri- ja spordielukomisjon , haridus ja noorsootöö komisjon .

Vallavol ikogu ainupädevuses on valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude ja soodustuste korra kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise korra kehtestamine, valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine, laenude jt varaliste kohustuste võtmine, valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, rahvakohtunike valimine, vallavanema valimine ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine.

Volikogu poolt moodustatud täitevorgani, Lüganuse Vallavalitsuse korraldada on kõik kohaliku omavalitsuse korra lduse seadusest tulenevad ülesanded: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu - ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavat korrashoidu.

Vallavalitsuse hallata on vallas järgmised asutused:

• Lüganuse Keskkool • Maidla kool (sh. lasteaiarühmad ja huvikool) • Püssi lasteaed Marjake • Maidla Noortekeskus • Püssi Noortekeskus • Lüganuse noortekeskus • Lüganuse rahvamaja • Püssi rahvamaja • Maidla rahvamaja • Lüganuse raamatukogu • Maidla raamatukogu • Soonurme raamatukogu • Püssi raamatukogu • Varja raamatukogu • Lüganuse eakate päevakeskus • Püssi eakate päevakeskus

4.3 Tehniline infrastruktuur ja vallamajandus

Teedevõrk

Valla teedevõrk on ül diselt heal tasemel olles tihedalt lõimunud Tallinn-Narva trassiga, kuid pakkudes samas väljapääsu ka lõunapoolses suunas .

• Püssis 15 km asfalteeritud tänavaid, (sh. riigimaantee 1,6 km) • Lüganuse valla teed – • Maidlas – 188 km kokku, riigimaanteed 64,4 km, valla teed 22,9 km, metskondade teed 101,2 km. Vallavalitsuse hallata on 4 silda: Uniküla, Ojamaa, Piilse, Hirmuse. • Vajalik on uue teehoiukava koostamine

Ühisveevärk ja kanalisatsioon pea kõigis suuremates kü lades ning Püssi linnas

• Lüganusel, Erras ja Varjal, • Vajalik uue ÜVK koostamine

Jäätmekäitlus

• Vajalik uue jäätmekava koostamine Lüganuse vallale

Soojamajandus

Soojamajanduses on olulisimaks piirkonnaks vallas Püssi linn, kus praegu on elanikele ja ettevõtjatele pakutav maagaasil põhinev soojusenergia kallis. On otstarbekas läbi kaaluda ja võimalusel realiseerida odavamale kütusele üleminek (nt. puiduhake)

• Kaugkütte piirkond Püssis – gaasikatlamaja, mis vajab väljavahetamist ning odavama kütte peale üleminekut (puiduhake) • Kaugküttesüsteem Maidla mõisakompleksis • Mujal majad loka alsete kütteseadmete peal

4.4 Looduskaitse ja NATURA alad

Lüganuse vallas on olulisel määral kaitstavaid alasid ning püsielupaiku – seda eriti valla lõunaosas

Joonis 17. Kaitstavad alad Lüganuse piirkonnas. Maaamet.

Looduskaitse seisukohalt on oluline ka mitmete mäeeraldiste ja nii passi ivse varuga kui ka aktiivse varuga maardlate paiknemine Lüganuse vallas.

Joonis 18. Maavarade varud Lüganuse piirkonnas. Maaamet.

Punas e pidevjoonega märgitud mäeeraldised, punane ülalt paremalt alla vasakule viirutus passiivsed varud, ülalt vasakult alla paremale viirutus – aktiivsed varud.

Maavarade kasutuselevõtt võib olla vallale ühelt poolt majanduslikult kasulik, kuid tuleb kaaluda ka maavarade kasutamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid valla looduskeskkonnale, elanikkonnale ning mainele.

4.5 Lüganuse valla rahvastik

Lüganuse valla rahvaarv on olnud langustrendis, kui arvestada kolme ühinenud valla rahvaarvu näitajad kokku.

Lüganuse valla moodustanud omavalitsuste rahvaarv 4000 3500 3000 2500 2000 ..Püssi linn* 1500

Axis Title Axis ..Lüganuse vald 1000 500 ..Maidla vald* 0 Kokku 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Mehed ja naised

Joonis 19. Lüganuse valla moodustanud omavalitsuste rahvaarvu dünaamika 2003 - 2013. Statistikaamet

Sealjuures on kolmest ühinenud vallast ainult Lüganusel olnud rahv aarv viimase kümne aasta jooksul vahepeal ka tõusus (aastal 2012).

Probleemsem on valla elanikkonn a soolis-vanuseline jaotus.

Joonis 20. Lüganuse valla soolis -vanuseline püramiid 01.01.2014. Statistikaamet

Lüganuse vallas on arvukaimad vanuserühmad juba praegu 50 -60 aastased ning nooremaid vanuserühmi on vähem. See tähendab, et võib eeldada elanike arvu vähenemist ka tulevikus.

Sünnid ja surmad Lüganuse piirkonna omavalitsustes 2003 -2012

Sünnid Surmad

102 91 77 73 69 54 50 51 45 48 38 37 34 34 30 30 36 31 27 23

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Joonis 21. Sündide ja surmade dünaamika Lüganuse valla moodustanud omavalitsustes kokku 2003 -2012. Statistikaamet

Kuna suremus vallas on suurem , kui sündivus siis võib elanikkonna kahanemist pidurdada ainult sisserände suurendamise ja väljarände vähendamisega.

See omakorda eeldab aga:

• Töökohtade olemasolu vallas ja valla lähipiirk onnas - kuhu on võimalik pendelrännata • Head füüsilist elukeskkonda – mis peab olema piisavalt kvalite etne, et kaaluda Lüganusele elamaasumist • Hästi ja fokuseeritult välja arendatud avalikke ja erateenuseid vallas – et elanikel oleks võimalik lisaks füüsili sele elukeskkonnala saada ka vajalikke teenusi, sealjuures on vaja hinnata teenuste paketti laiemalt kui üks omavalitsus ning leida koostöökohti n aabritega

4.6 Ettevõtlus ja turism

Lüganuse vallas on hea ettevõtluskeskkond, mida iseloomustavad järgmised aspektid:

• Hea asend põhiliste transpordimagistraalide ning sadamate suhtes – maantee ja raudtee, Kunda ja Sill amäe sadamad • Head energiavarustuse võimalused, mis põhinevad Püssi alajaamal • Head eeldused turismiteenuste pakkumiseks – palju looduslikke ja kultuuri objekte, mida saab turistidele pakkuda

• Head võimalused põllu - ja metsamajanduse viljelemiseks

Valla olulisemad ettevõtted on:

• OÜ Sigwar • AS Repo Vabrikud • Skano Fibreboard OÜ • Bendis AB OÜ • Häcke OÜ

Ettevõtted Lüganuse vallas 180 164 160 161 155 140 131 120 126 127 100 80 60 40 20 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tegevusalad kokku

Joonis 22. Ettevõtete arvu dünaamika Lüganuse valla moodustanud valdades kokku. Statistikaamet

Enim ettevõtteid tegutsevad vallas põllu- ja metsamajanduse valdkonnas (74 ettevõtet), neile järgnevad hulgi - ja kaekaubandus (13 ettevõtet) ning töötlev tööstus (12 ettevõtet) –Statistikaameti 2013 aasta andmete l. Samas 2011 aasta andmete kohaselt oli primaarsektori ettevõtete müügitulu kolmes tollal ühinemist kavandavas vallas kokku 1,31 MEUR; sekundaarsektoris 36,7 MEUR ning tertsiaarsektoris 4,69 MEUR. See võimaldab järeldada, et majanduslik raskuskese vallas tugineb töötlevale tööstusele.

Joonis 23. Majutusettevõtetes majutunud välisturistid 2012. Statistikaamet

Majutunud välisturistide arv 2012 aastal on Lüganuse valla moodustanud omavalitsustes olnud vähene. Edukaim on olnud Maidla piirkond.

Joonis 2 4. Majutusettevõtetes majutunud siseturistid 2012. Statistikaamet

Siseturistide majutumine Lüganuse valla territooriumil on olnud parem ning jällegi on 2012 aastal olnud vedavaks jõuks Maidla piirkond.

Turistide majutamise näitajad viitavad majutuskohtade vähesusele valla territooriumil ning vajadusele seda ettevõtlusvaldkonda elavdada.

Tööstuse arendamise osas on oluline arendada välja investorite kaasamist soodustav füüsiline infrastruktuur ning korraldada omavalitsuse töö selliselt, et suhtlemine omaval itsusega oleks investorit ele võimalikult kiire, arusaadav ja korrektne.

4.7 Haridus ja noorsootöö

Lüganuse vald on pikkade haridustraditsioonidega vald.

Vallas on järgmised haridus ja noorsootööasutused:

• Lüganuse keskkool • Maidla kool (koos lasteaiarühmadega)

• Püssi lasteaed Marjuke • Maidla Noortekeskus • Püssi Noortekeskus • Lüganuse noortekeskus

Üldhariduskoolide päevaõppe õpilasi oli Lüganuse valla territooriumil 2012/2013 196.

Kulutused haridusele on kahes kolmest ühinenud vallast olnud protsen tuaalselt Eesti keskmisest (43%) kõrgemad olles vastavalt Püssis 42%; Lüganuse vallas 55% ning Maidla vallas 65,8%.

Seoses valdade ühinemisega on tekkinud olukord, kus on vaja üle vaadata haridusasutuste struktuur ning see vajadusel optimeerida. Samuti on otstarbekas haridusvõrgu kujundamisel teha võimalusel koostööd ka naaberomavalitsustega.

4.8 Kultuur ja sport

Lüganuse vallas paikneb palju kultuurimäl es tisi, mis on põhiliselt koondunud Lüganuse piirkonda ning piki Tallinn – Narva maanteetrassi.

Joonis 25. Lüganuse piirkonna kultuurimälestised. Maaamet

Vallas toimivad järgmised kultuuriasutused

• Lüganuse rahvamaja

• Maidla rahvamaja • Püssi rahvamaja • Lüganuse raamatukogu • Püssi raamatukogu • Maidla raamatukogu • Soonurme raamatukogu • Varja raamatukogu

Sarnaselt haridusvaldkonnaga on ka kultuuriasutuste puhul oluline ühinemisj ärgselt üle hinnata kultuuriasu tuste võrgustik ning vajadusel seda optimeerida.

4.9 Sotsiaalvaldkond

Sotsiaalvaldkonnas tegutseb Lüganuse vallas kaks eakate päevahooldekeskust Lüganusel ja Püssis. On olemas vajalikud sotsiaaltöötajad, kes on suutelised katma valla sotsiaalteenuste vajadus e. Vajaka on vallas tegevuspõhi seid sotsiaalte enuseid ning vaja on parandada eakate ja puuetega inimeste töötamise võimalusi.

Joonis 26. Toimetulekutoetust saanud perekond ad e arv Lüganuse valla moodustanud omavalitsustes 2007 -2013. Statistikaamet

Toimetulekutoetuse saajate arv on viimastel aastatel olnud üldiselt langustrendis. Seda on soodustanud majanduse kosumine maakonnas ning uute töökohtade teke.

Sotsiaalvaldkonna olulisus tulevikus kasvab ning seda põhjustavad eelkõige nii vallas endas kui ka lähiümbruses toimivad rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) .

4.10 Kodanikuühiskond ja turvalisus

Lüganuse valda ümbritsevad Kohtla -Järve ja Kiviõli poolt mitu suurõnnetuse ohuga ettevõtet, neist A-kategoori a ohtlikke ettevõtteid on neli, kolm vallast läänes ning üks idas.

Joonis 27. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Punane – A kategooria ohtlik ettevõte, Sinine –ohtlik ettevõte, roheline – muu ettevõte. Maaamet

Turvalisuse tagamise seisukohalt on oluline piisava päästevõim ekuse tagamine vallas. Selleks on tähtis soodustada ja toetada vabatahtliku pääste tegevust nii maal kui merel . Vallas on olema s Purtse Vabatahtlik Pääste ning Purtse merepäästeüksus.

Tulekahjud Lüganuse valla territooriumil 2003 -2013 100 80 60 40 20 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

..Püssi linn ..Lüganuse vald ..Maidla vald Tulekahjud kokku

Joonis 28. Tulekahjude arv Lüganuse valla moodustanud omavalitsustes 2003 -2013. Statistikaamet

Viimase aastakümne tulekahjude arvu üldine trend on olnud vähenemise suu nas.

Kolmanda sektori organisatsioone on vallas mitmest erinevast valdkonnast aktiivsemad valdkonnad on :

• Vabatahtlik pääste • Külade areng • Jahindus • Kultuurivaldkond

Turvalisuse valdkonnas on oluline toetada ka valla poolt vabatahtlike pääst jate tegutsemist vallas.

Samuti on oluline tugida kõigi vallas tegutsevate kolmanda sektori organisatsioonide võimekust, et saavutada edu uue perioodi EL struktuurivahendite kaasamisel valla kolmanda sektori tegevustesse.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt on Lüganuse valla jaoks olulise mad järgmised teemapüstitused :

• Väliskeskkonnas ning vallas endas toimuvad demograafilised arengud on negatiivse suunaga ning seetõttu tuleb valla arengu kavandamisel arvestada asjaoluga, et rahvastik nii vallas kui maakonnas tervikuna

vananeb ja väheneb. Lüganuse vald saab enda seisukohalt mõjutada eelkõige rännet, pakkudes nii kvaliteetset elukeskkonda, et elanikud ei sooviks vallast lahkuda ning lähipiirkonna elanikud sooviksid valda elama kolida. • Edu tööstuse arengus Ida -Viru maakonnas loob soodsaid eeldusi ka Lüganuse vallale, seda nii töökohtade tekkimisel vallas endas kui ka lähipiirkondades • Uus EL struktuurivahendite periood loob võimalused oma oluliste arengute rahastamiseks, samas on oluline kasvatada ka valla ettevõt jate ja kolmanda sektori teadlikkust ja võimekust nende vahendite kaasamiseks. • Uued arengud maavarade kaevandamisel võivad tuua vallale majanduslikku kasu, kuid nende rakendamisel on oluline juba algfaasis kavandada sellise tegevuse negatiivse kesk konna- ja sotsiaalse mõju vähendamise teed. • Ettevõtluse arendamisel vallas on mõistlik keskenduda olemasoleva tööstuspiirkonna väljaarendamisele Püssis ning teenuste sektorist turismiteenuste pakkumisele. Toimivatele ettevõtetele peab vald olema heaks, mõistetavak s ning korrektsek s partneriks. • Valdade ühinemisest tulenevalt on vajalik valla juhtimise ja avaliku sektori teenuste pakkumisel (haridus, kultuurivaldkond, sotsiaaltöö) olemasolevad struktuurid ning ressursid üle vaadata ning teha vajadusel korrektiive str uktuuridesse endasse või struktuuriüksustesse ühildades töökultuure, vältides ebavajalikku dubleerimist ning optimeerides ressursikasutust.