Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € MÄRTS 3/2021

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN vajavad hädastikaitset Aasta loom, arengubioloogia jakoroonavaktsiinid Maailma kauneim meteoriidikraater kauneim asubEestisMaailma Maastikud Droonifotograafia Päikesepaneel komplektis

Reolink GO PT 4G akuga valvekaamera

100% juhtmevaba Laetav aku

1080p Full HD Pöörav ja kallutav

4G Mobiilne andmeside Päikesepaneel

Tehnoturg-T Raadiosidekeskus OÜ Kadaka tee 72a, Tallinn tel: +372 6518 040 | [email protected] www.tehnoturg.ee Sisukord

Alam-Pedja Soosaare raba Foto: Sven Začek

72. aastakäik Nr 3, märts 2021 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg: Juhan Javoiš luse taimefotode 1. auhind. Ella Kari 3 Sõnumid 54 Intervjuu: Äädikakärbse tiib 14 Kuu looduses aitab ravida inimesi. Tartu ülikooli 16 EL küsib: vastab Silvia Lotman arengubioloogia professori Osamu 18 Soomes on 27 rahvusmaastikku Shimmiga vestelnud Tambet Tõnissoo 20 Eesti maastikurajoonid 60 Eestimaa looduse fondi rajad ja 22 Kelle mure on maastikukaitse? teevalikud looduskaitse maasti­ Kalev Sepp tutvustab Euroopa kul maastikukaitsekonventsiooni ja Tarmo Tüür ja Kärt Vaarmari nendib, et senini pole maastike meenutavad ELF-i 30. aastapäe- Helar Laasik Foto: kaitsel edulugusid ette näidata va puhul senitehtut ja nendivad, et 28 Eesti põllumajandusmaastikest looduskaitsjatel tööpuudust paraku oleneb paljude liikide tulevik ei paista Tsipe Aavik vaatleb põlluele- 64 Üks Eesti paigake: Viieristi mäge­ mentide ökoloogilist mõju: ka des: põdev Kõrgema allikas 22 väikesed loodussaared suurenda- Juhani Püttsepp viib lugeja see- vad elustiku elurikkust ja aitavad kord Saaremaale Sõrve poolsaarele: näiteks tolmeldajate hulka suu- võluvee nõudlejate teerada allikale rendada pole kunagi rohtunud 66 Sada rida Eesti loodusest: Loodus 32 Kuidas saada rohkem saaki? Simo Sepp Foto: Eve Veromann tuletab põlluharija- jagab küsimata. Krista Aru le meelde, et põl- 68 Abiks õpetajale: Koroonaviiruse luelementide roh- vastaste vaktsiinide ABC kus ja põlluserva- de jätmine aitab 70 Aasta loom: võidelda kahjuri- Rottidest zooloogi pilguga 36 tega ja suurendada Andrei Miljutin alustab selle aasta saake looma tutvustamist 36 Tegutse teadlikult: tema lähisugulas- Kuidas pildistada õhust: drooni­ test, kes enamas- fotograafide soovitusi ti meenutavad rotti

oma välimiku poo- Arne Kivistik Foto: juhendab algajat Martin Tikk lest droonifotograafi: peale tehniliste nippide peab teadma ka valdkonna 74 Metsast ja põllult: õigusakte ja head tava Tervist turgutav peet 40 Padise maantee ja Raikküla Triin Nõu kiidab punapeedi kasu- valitsus likke omadusi ning annab juhiseid, kuidas peeti röstida 46 Lauri Vahtre otsib muinasaegset maanteed, mis üllatuslikult on suu- 76 Korbi mägedele res osas endiselt sõidetav või vähe- Enn Lumeti meeleolukas kirjel- masti maastikul nähtav dus Hiiumaalt annab aimu Eesti Looduse kunagise kunstitoimetaja 46 Neugrund, maailmamere kau­ Kaidi Aher Foto: neim meteoriidikraater mitmekülgsest andest Kalle Suuroja ja Sten Suuroja kir- 77 In memoriam: Enn Lumet jeldavad merepõhjamaastikke, mida 78 Mikroskoop on kõige lihtsam näha reljeefikaarti- del 79 Ristsõna 52 Poster: Eesti looduse fotovõist­ 80 Ajalugu, sünnipäevad 60

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |161| 1 Toimetaja veerg Roostes rool 72. aastakäik Nr 3, märts 2021 arases lapsepõlves elasin välja puksima. Miski, mis praegu tun- Toimetuse aadress: Tartu laululava lähedal. Kes dub niivõrd loomulik ja ainumõeldav, Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu seda paika ei tea, siis prae- võis toona näida paras ulme. Küllap e-post [email protected] guV laiub laululava taga linna au ja kulus algatajatel omajagu ukselinke, Peatoimetaja Toomas Kukk uhkus: spordipark, hoolikalt rajatud vaipu, paberipoognaid ja ehk rehe- 742 1143, [email protected] ja hooldatud ulatuslik maastikura- paplustki, et saada suure laeva roos- Toimetaja Juhan Javoiš jatis, mis igal võimalikul ja võimatul tes rool lõpuks kriginal liikuma ja 5661 0851, [email protected] ajahetkel kihab rõõmsatest harras- kurss linlaste tervise edendamise Toimetaja Katre Palo tusliigutajatest. Kui mõni aasta tagasi suunas paika. Millegi suunas, mis (lapsehoolduspuhkusel) tulid mõningad seltsimehed lageda- praegu tundub ainumõeldav. [email protected] le „progressiivse“ mõttega rajada läbi Need uitmõtted tulevad põlisele Toimetaja Piret Pappel spordipargi maanteesild, tegid lin- linnavurlele pähe, lugedes seekord- [email protected] nakodanikud selle hämmastava üks- sest ajakirjanumbrist Eesti tipptead- Keeletoimetaja Monika Salo meelsusega maatasa. Vaimses mõttes laste järjekordset meeldetuletust, [email protected] on spordipark linna energiageneraa- et loodusliku püsitaimestikuga põl- Küljendaja Raul Kask tor, meie muude tegemiste imeline luservad ei ole hädavajalikud mitte [email protected] ammendamatu jõuallikas. üksnes paljude taime- ja loomaliiki- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Kui olin väike poiss, laius spor- de ellujäämiseks meie maal, vaid ka Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 dipargi alal üks teine sama ulatuslik selleks, et me ei peaks iga päev sisse www.loodusajakiri.ee maastikurajatis: prügimägi. Kuskile sööma mürke – ja tagatipuks sel- www.facebook.com/eestiloodus pidi ju jäätmed sokutama – ilmselt oli lekski, et Eesti põllud üldse püsiksid veoautodel linnast hea lähedalt tulla. vähegi pikemas plaanis tootmisvõi- Ega muidu ei mäletaks, aga põnev oli melised. Mis seal siis keerulist on, prahikuhjade vahel turnida ja vaa- mõtled. Asi on ju selge nagu vesi! delda kõikvõimalikku kraami, mille Pandagu ometi ükskord seadusega olemasolust maailmas muidu aimugi see neli või kuus meetrit põlluserva Tegevjuht, reklaam: Riho Kinks poleks olnud. paika. Aga ei – see neetud krigisev ja 508 6690, [email protected] Kujutlegem nüüd, et keegi paneks roostes suure laeva rool ... Ukselingid, Turundusjuht: Mariliis Kesküla ette rollid tagasi muuta, hakata spor- poognad, vaibad ... Mitu aastat seda 501 0119, [email protected] diparki taas prügi vedama. Hea lähe- rauda on nüüd juba taotud? Mäletan, Tellimine: www.tellimine.ee/loodusajakirjad dal ju, ja mitmeti mugav, pole vaja tudengipõlves kogusin isegi andmeid 617 7717, [email protected] käitluse, sortimise ega kahjutusta- laiahaardelisele üleeuroopalisele tea- Ajakiri ilmub misega jännata – mõelge, mis need dusprojektile Greenveins, ühele vis- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel tegevused kõik maksma lähevad! Ja tisti küll sadadest uuringutest, mis korralikud ligipääsuteed on on kinnitanud põlluservaribade täht- olemas ning elamuid pole sust. Aasta siis oli 2001 ... jalus! Küllap vilistataks Kas tõesti ei saaks mõistliku- see geniaalne ratsiona- malt kui „nõukaajal“? „Kas teie liseerija siiski kohe oma hulgas siis mehi ei olegi?“ leidurikoopasse tagasi. küsis ühes vanas Ent paraku võib arva- heas Eesti laste- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2021 ta, et sama saatus tabas filmis üks tar- Summaries of some articles can be found at ka seitsmekümnen- mukas laevakap- our web site www.eestiloodus.ee

WAN E S CO date Tartus mõn- ten. Sama tahaks IC L D A B R E O L dagi avatud pil- lihtsa kodanikuna N guga visionääri, Foto: Rolf Saarna küsida meie riigi-

Trükitoode kes Don Quijote valitsejate armaa- 4041 0820 kombel püüdis dalt. Trükitud trükikojas Printall ärgitada toonaseid mugavlevaid ametnik- ke prügimäge linnast

2 |162| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Sõnumid Teaduse aastapreemia mereelustiku ja kliimamuutuste uuringute eest alitsus kinnitas 6. veebrua- ril riigi teaduspreemiad. Bio- ja geoteaduste alal on aasta- preemiaV vääriliseks hinnatud Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mere- ökoloogia professor Jonne Kotta uurimistööde tsükli „Mereelustik klii- mamuutuste tõmbetuultes“ eest. Selles analüüsib Jonne Kotta, kui-

das reageerib mereelustik kliima- Wikimedia Commons Kallasvee Astra / Foto: muutustele ning kas elustik võimen- dab või puhverdab kliimast tulene- vaid muutusi. Eesti Looduse 2019. aasta märt- sinumbrist saab lugeda Jonne Kotta selgitust, miks on Läänemeres palju võõrliike.

Eesti teaduste akadeemia / Merebioloog Jonne Kotta huvitub võõrliikidest ja kliimamuutuste mõjust Loodusajakiri mereelustikule

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |163| 3 Sõnumid Foto: Pille Mänd Pille Foto:

Seto instituut kuulutab välja üliõpilastööde konkursi

ihtasutus Seto instituut kuulutab juba seitsmen- dat korda välja konkursi, Sleidmaks parimaid Seto-teemalisi bakalaureuse- ja magistritöid. Loodushuvilised said matkata ka Alutagusele ja näha Feodorisood, kus paisudega 21. juuniks 2021 oodatakse taastatakse kuivenduseelset veerežiimi konkursile 2019‒2021 kaitstud Seto-teemalisi bakalaureuse- ja magistritöid (sh rakenduslikke), olenemata erialast, valdkonnast või kõrgkoolist. Sihtasutus juhib Märgalade päeva tähelepanu, et konkursitööd ei pea olema kaitstud 2021. aas- tähistati 70 matkaga tal ega 2020/21. õppeaastal, vaid konkursile on oodatud viimase ärgalade päeva puhul kor- taste ehk fatbike’idega. kolme aasta (2019–2021) jooksul raldati tänavu Eesti märg­ Rahvusvahelise märgalade päeva- kaitstud tööd. aladele 70 loodusmatka, ga tähistati tänavu Ramsari konvent- Noore teadlaskonna arendami- Mkus osales üle 700 eestimaalase. Koos siooni 50. aastapäeva. Üle maailma ne on üks Seto instituudi põhi- matkakorraldajatega käidi rahvus- kutsuti sel puhul toonitama märgala- eesmärk ja sihtasutus kutsub üles vahelise tähtsusega Ramsari aladel, de tähtsust vee hoidjate ja kaitsjate- ühendust võtma kõiki üliõpilasi Natura 2000 üle­euroopalise tähtsu- na. Eestis selgitati telekaamerate ees ja nende juhendajaid, kes otsivad sega kaitsealadel ja riiklikult tähtsa- nii soode taastamise tagamaid kui Setomaaga seotud uurimisteemat. tel kaitsealadel, sealhulgas Soomaal, ka märgalade kaitse ajalugu, samu- Instituudil on hea ülevaade Seto- Emajõe-Suursoos, Lahemaal, Alu­ ti märgalade potentsiaali turismis ja teemalisest kirjandusest ja juba tagusel, Endlas, Luite­maal ja Matsalus. inimese tervise hoidjana. kaitstud üliõpilastöödest, samuti Enamasti matkati räätsadel või jalgsi, pakutakse uusi uurimisteemasid ja ent ka suuskadel, tõuke­kelguga, koe- Eestimaa looduse fond / -valdkondi ning abi juhendaja või rarakendiga ja laiade rehvidega jalgra- Loodusajakiri kaasjuhendaja leidmiseks. Uuendusena oodatakse täna- vu konkursile ka seminaritöid; ka nende teemavaliku, juhendajate Loodusturismikonverents „Mida me ja kirjanduse kohta saab instituu- õppisime aastast 2020?“ peetakse veebis dilt tuge. Parimad Seto-teemalised elleaastane loodusturismi kon- Registreerunud saavad enne veebi- uurimistööd kuulutatakse välja verents peetakse virtuaalkon- konverentsi algust oma meiliaadres- 7. augustil 2021 Määsi külas Seto verentsina Zoomi keskkonnas. sile e-kirjaga Zoomi lingi. Lisainfot ja kuningriigipäeval. Võidutöödele SKonverentsi kava on esitatud vee- abi probleemide korral pakub Marika on ette nähtud rahaline auhind. bilehel pk.emu.ee/teadusinfo/loodus- Kose (e-post [email protected], tel Lisainfot jagab Helen Külvik (info@ turismikonverents2021. Huvilised 5656 1373). setoinstituut.ee, tel 52 94 033). saavad end samal kodulehel kirja Eesti maaülikool / Seto instituut / Loodusajakiri panna kuni 7. märtsini, osaleda saab 300 inimest. Loodusajakiri

4 |164| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Foto: Helar Laasik Foto:

Aastatel 1991–2020 on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud peaaegu kõikidel kuudel. Fotol on suvepealinn Pärnu 2018. aasta juulikuus

temperatuur on aga jäänud muutu- matuks. Mai keskmine õhutempera- Ilmateenistus tuur on muutunud ainult 0,1 °C. Eesti uus keskmine aasta sademete summa on 661 mm, mis on 10 mm vähem kui kasutab uusi kliimanorme varasemal perioodil. Uutele kliimanormidele üleminek eskkonnaagentuuri ilmatee- kogust, siis kliima võrdluseks on kõige tuleneb maailma meteoroloogiaorga- nistus on 2021. aasta jaanua- objektiivsem kasutada nn kliimanor- nisatsiooni nõuetest. Hinnates lühi- rist alates võtnud kasutusele mi mõistet. ajalist perioodi (kuud või aastad), võib uuedK kliimanormid, mis on arvutatud Uute kliimanormide järgi on Eesti kasutada uut kliimanormi. Kui rää- perioodi 1991–2020 kohta. Eelmised aasta keskmine õhutemperatuur gitakse kliimamuutustest, siis tuleb kliimanormid olid arvutatud ajavahe- 6,4 °C, mis on 0,4 °C kõrgem kui vara- endiselt kasutada standardnormi aas- miku 1981–2010 kohta. semal perioodil (1981–2010). Kuude tatest 1961–1990. Kuna kliima on jär- Klimatoloogias kutsutakse nor- arvestuses on Eesti keskmine õhu- jest soojenenud, näitab iga hilisem miks pika perioodi andmete keskmist; temperatuur peaaegu kõikidel kuu- norm väiksemat muutust kui võrdlus 30-aastane andmerida käib lühema del tõusnud, mõnel kuul rohkem, ja aastatega 1961–1990. aja kohta, et saaks rääkida koha klii- mõnel kuul vaid pisut. Kõige suurem Eesti keskmise ilma näitajad leiab mast. 2021. aasta algusega täitus järje- on muutus olnud detsembris: kuu meie kliimanormide tabelist www. kordne 30 aastat ehk vahemik 1991– keskmine õhutemperatuur on tõus- ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid. 2020. Kui eri paikade ilmastikku saab nud 1,0 °C. Veebruari ja novembri kuu võrrelda mitmel viisil, näiteks mõõ- keskmine õhutemperatuur on tõus- Keskkonnaagentuur/ tes õhutemperatuuri või sademete nud 0,7 °C. Oktoobri keskmine õhu- Loodusajakiri

Uus veebileht „Hea põld“ aitab olla põllumehel loodushoidlik : heapold.ee Allikas IFE-IP projekti „Loodusrikas vaate loodushoidlikest tegevustest, Eesti“ raames on Tartu üli- mis aitavad hoida elurikkust ja taga- kooli maastike elurikkuse da jätkusuutliku tootmise. Ltöörühmal saanud valmis veebileht heapold.ee, kust leiab teavet loodus- Tartu ülikooli maastike säästliku ja kliimahoidliku põlluma- elurikkuse töörühm / janduse kohta. Veebileht annab üle- Loodusajakiri Sõnumid Eesti looduse mõttekoda otsib logo 1853. aastal Tartus asutatud Eesti arhiveeritakse ja tehakse veebis kät- esti loodusuurijate seltsi looduseuurijate selts (LUS), on üks tesaadavaks. Doktoritöös kasutatud juurde loodud Eesti loo- Baltimaade vanim järjepidevalt tegut- eestikeelsed terminid kantakse and- duse mõttekoda on kuu- senud loodusteaduslik selts. LUS koon- mebaasi ja tehakse samuti avaandme- lutanudE välja konkursi sümboli dab üle Eesti elukutselisi ja harrastus- tena kõigile kättesaadavaks. (logo) kavandi leidmiseks. teadlasi; põhiülesanne on uurida Eesti See kõik tagab eestikeelse teadus- Kavand peab olema teostatav loodust ning edendada loodusetund- keele ja terminoloogia arengu ja levi- looduslikust materjalist (eelista- mist, Eesti loodushoidu ja -haridust. ku ning tutvustab meie doktoranti- tult savi, puit või klaas); kavandi LUS on assotsieerunud Eesti teaduste de uurimisteemasid laiemalt. Nõnda loomisel tuleks lähtuda Eestimaa akadeemiaga ja juhib selle teadusseltsi- saab üldsus, sealhulgas innovatsioo- loodusest ja selle pärandist ning de ümarlauda. niga tegelevad ettevõtjad, doktori- kujundus peaks pidama vastu Eesti looduse mõttekoda loodi tööde tulemused kätte populaarses ajaproovile. 2019. aastal seltsi eestvõttel. Selle ees- vormis ja ühest kohast. Mõttekoja Kavandite esitamise tähtaeg märk on tuua Eesti ülikoolides ingli- loengud üldsusele algavad loodeta- on 29. märts. Palume need saata se keeles kaitstavad loodusteadusli- vasti 2021. aasta aprillis. e-kirjaga aadressil maris.hindrik- kud doktoritööd eestikeelsesse ava- Lisaküsimustele vastab Maris [email protected]. Võidutöö valib välja likku ruumi. Eriliselt tähtsustatak- Hindrikson (e-post maris.hindrik- komisjon, otsusest antakse teada se eestikeelse teaduskeele [email protected]; tel 554 2532). hiljemalt 5. aprillil. Kolm pari- ja erialase terminoloogia mat kavandit saavad auhinna. arendamist. Doktorantide Eesti loodusuurijate esinemine lindistatakse, selts / Loodusajakiri

te kaitse ühingu juhatuse kauaaeg- ne liige. Hiljuti ilmus tema ja teiste botaanikute põhjaliku töö tulemusel uus Eesti taimede levikuatlas. Värske auhinnasaaja lööb aktiiv- selt kaasa Eesti looduseuurijate

Eestimaa looduse fond Eestimaa Allikas: seltsi tegevuses. Ta on eestikeelse botaanikaterminoloogia komisjoni liige ning andnud tabavaid nimesid paljudele taimedele. Ott Luuk tege- leb ka fotograafiaga, tema pilte võib leida taimeraamatutest. Mullu ilmus Eesti Looduse sep- tembrinumbris Ott Luugiga pikk intervjuu, kus on kõne all nii loodu- ELF-i juhatuse liige Siim Kuresoo (vasakul) kinnitas Ott Luugile auhinda andes, se vaatlemine, andmebaasid, taime- et temasuguste õlgadele toetub teadmistepõhine looduskaitse de herbariseerimine kui ka loodus- fotograafia. Noore looduskaitsja auhinda on Noore looduskaitsja auhinna antud välja alates 2005. aastast, et toetada elujõulise ja aatelise loo- on pälvinud Ott Luuk duskaitse püsimist Eestis. Auhinna pälvija otsustab ELF-i kokku kut- estimaa looduse fond (ELF) esitanud Eesti Looduse peatoime- sutav žürii, kuhu tänavu kuulusid andis 6. veebruaril Ohepalu taja ja Eesti looduseuurijate seltsi Peep Männil, Pille Tomson, Madis soos botaanik Ott Luugile juhatuse liige Toomas Kukk tõdes, et Leivits, Siim Kuresoo ning Kaja ja kätteE 2020. aasta noore looduskaits- Ott Luuk on ilmselt üks praegusaja Aleksei Lotman. ja auhinna. parimaid Eesti taimede ja taimesti- Eestimaa looduse fond / Ott Luugi auhinna kandidaadiks ku tundjaid. Luuk on pärandkooslus- Loodusajakiri

6 |166| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Näitekirjanik Urmas Lennuk Osades Ülle Kaljuste ja Argo Aadli Foto: Raul Kask Foto:

Põllumajandus- ja toiduamet palub juhul, kui leitakse hukkunud veelinde (haned, luiged), hulga- nisti surnud metslinde või surnud röövlinnu korjus, sellest teatada, helistades infotelefonil 605 4767 Linnugripp on jõudnud Eestisse õllumajandus- ja toi- duamet teatas 12. veeb- ruaril, et Tallinnast Kopli poolsaareltP leitud kühmnokk-lui- gel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. 17. veeb- ruaril andis amet teada, et Lääne- Virumaal Viru-Nigula vallas on osaühingu Telo Talu partidel ja hanedel avastatud linnugripp.

Põllumajandus­ ja toiduamet / Linnuvaatleja

Polaarfoorum „Pilk Arktikasse“

ennusadama Facebooki- lehel saab vaadata 16. veebruaril peetud Lseminari „Pilk Arktikasse“ sal- vestist. Seminaril esinesid kesk- konnafüüsik Erko Jakobson ja tei- sed Arktikat uurivad Eesti teadla- sed ning Polaarklubi eksperdid. Tutvustati Eesti teadlaste huve ja võimalusi Arktikas ning seda, mida annaks meile Arktika nõu- Lai 29a, Tallinn / T-P kell 10-18 kogu vaatlejastaatus. www.loodusmuuseum.ee

Polaarklubi/Loodusajakiri

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |167| 7 Sõnumid

plaani kaitsemeetmeid põhjendama- tult leevendada. Eelnõus on keskkon- naamet piirangute leebust põhjenda- nud sooviga vähendada bürokraatiat.

Foto: Hannes Pehlak Foto: Ka Eesti ornitoloogiaühing on seisukohal, et rangete kaitsenõuete puhul tuleks tunduvalt vähem alga- tada mõjuhinnanguid ja reguleerida lubade andmist. Pealegi lihtsustak- sid selged nõuded järelevalvet ja rik- kumiste tuvastamist. Kuna mitmeid liike, kellele Matsalu on oluline kas pesitsus- või rändepeatusalana, ei ole kaitse-eesmärkide kirjelduses esita- tud, näeb EOÜ vajadust teha lisaeks- Matsalu rannaniidud on üliolulised kurvitsaliste pesitsusalad. Pildil on taastatud pertiis. Kõikide EOÜ ettepanekutega rannaniit Sassi poolsaarel saab tutvuda ühingu kodulehel (eoy. ee). Keskkonnaamet on ettepaneku- Matsalu rahvuspargi te suhtes lubanud seisukoha võtta 22. märtsiks, kui Lihula rahvama- kaitsekorralduskava eelnõu kohta jas on plaanis pidada kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu. Koosolek pee- takse siis, kui koroonaviiruse levik tehti rohkesti ettepanekuid seda lubab. Täpsemat infot koos- eskkonnaamet ootas 8. veeb- esitati ka kohtumisel maaomanike, oleku ja kaitsekorralduskava eelnõu ruarini maaomanike, eksper- rannakalurite ja teiste huvirühma- kohta saab keskkonnaameti kodule- diorganisatsioonide ja teiste dega. helt (keskkonnaamet.ee). huvirühmadeK ettepanekuid Matsalu Oma soovitused on andnud näi- rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu teks looduskaitseühendused Eesti Keskkonnaamet / Eesti ornitoloo­ kohta. Avalikkuse huvi oli väga suur Metsa Abiks, Roheline Läänemaa ja giaühing / kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks / Loodusajakiri ja amet sai üle 40 kirja. Ettepanekuid Roheline Pärnumaa, kes kritiseerivad

Hiiu maakonnas. Uue veekoguna Keskkonnaministeerium on nimestikku lisatud Harjumaal endises karjääris asuv Rummu korrastab veekogude nimekirja järv. eskkonnaministeerium Nimekirja on kantud nii avalikult uuendab avalikult kasutata- kasutatavad järved, paisjärved kui vate veekogude nimekirja, ka vooluveekogud. Järvi on Eestis

sestK 2012. aastal valitsuse kinnitatud Helar Laasik Foto: praegu 657, paisjärvi 207 ja voo- nimekiri on vananenud. Mõned vee- luveekogusid ehk jõgesid, ojasid ja kogud on nüüdseks kinni kasvanud, kraave 499. soostunud või hävinud, kuna pais on Selle nimekirja eelnõu ja sele- alla lastud või purunenud. Samuti tuskirjaga saab tutvuda eelnõude on nimestikku täiendatud veeko- infosüsteemis eelnoud.valitsus.ee/. gudega, mida varem nimekirjas ei Uue nimekirja järgi on Eestis 657 ava- Ettepanekuid ja märkusi ootab kesk- olnud, kuid mis veeseaduse kritee- likult kasutatavat järve. Lisanduvad konnaministeerium tänavu 9. märt- riumide järgi peaksid olema avalikus riigile kuuluvad ehk avalikud veeko- siks. kasutuses. gud, näiteks Võrtsjärv, Emajõgi ja pii- Nimekirjast on eemaldatud näi- riveekogude Eestile kuuluvad osad. Keskkonnaministeerium/ teks kinni kasvanud Kuusikjärv Pildil on Peipsi rannik Kodaveres Loodusajakiri

8 |168| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Foto: Villu Villu Soon Foto:

Kolmandasse kaitsekategoorias- Wikimedia Commons / Ivar Leidus Foto: se kuuluvat halli kimalast leiti Lasnamäel neljalt uuringualalt viiest

Tänavuse loodusfestivali käigus korraldatakse ka traditsiooniline loodusvaatluste maraton. Pildil on lutserni-lehemesilane (Megachile rotundata) Uuriti Lasnamäe Loodusfestival tolmeldajaid peetakse juunis ullu uuris Eesti loo- dusmuuseum eitsmes loodusfestival peetak- sub taas linnaloodust jäädvustama, Tallinna keskkonna- se 7.–13. juunil 2021 üle Eesti. saab pilte esitada 1. aprillist 16. maini. Mja kommunaalameti tellimusel Festival kutsub väärtustama Täpsema info leiab festivali kodule- Lasnamäe ruderaalsete alvarite Slinnalooduse kui elukeskkonna mit- helt märtsis. taimestikku ja tolmeldajaliikide mekesisust, märkama loodust linnas Loodusfestivali kavas on ka tra- levikut. Viielt uuringualalt leiti ning edendama jätkusuutlikke tarbi- ditsiooniks saanud loodusvaatlus- 347 taimeliiki, 19 liiki kimalasi mis- ja käitumisharjumisi. te maraton, mis sel aastal leiab aset ja 30 liiki päevaliblikaid. Samuti Muudatusena ei korraldata Tartu 12.–13. juunil. Taas paiknevad üle avastati kahaneva arvukusega kesklinna pargis enam linnaloodu- Eesti avalikud vaatluspunktid, kus nurmikusilmiku ja kolmandas- se päeva, vaid festivali kavva lisan- huvilistel on võimalik loodusvaatlus- se kaitsekategooriasse kuuluva dub mitmesuguseid töötube, semi- tega tutvust teha juhendajate kaas- suur-kuldtiiva seni teadmata elu- nare või loenguid Tartu ülikooli loo- abil. Maratoni käigus tehtavad vaat- paigad. dusmuuseumis ja botaanikaaias ning lused sisestatakse eElurikkuse and- Aruande saab alla laadida festivalil osalevate partnerite juures. meportaali, kus need on kõigile kät- Tallinna uuringute infosüsteemi Ettepanekuid töötubade kohta ooda- tesaadavad. Vaatlusalasid saab hakata kodulehelt uuringud.tallinn.ee/ takse hiljemalt 30. märtsiks, need registreerima märtsi lõpus, korralda- file_download/1222. saab kirja panna veebivormi (forms. jad annavad sellest eraldi teada. gle/MT2UBVzAsLudysfh8). Tallinna linnavalitsus / Festivali raames korraldatavale Tartu ülikooli loodusmuuseum ja Loodusajakiri fotovõistlusele „Metsik linn“, mis kut- botaanikaaed / Loodusajakiri Kogumikku oodatakse keskkonnaseire kaastöid esti maaülikooli mahekeskus Kogumiku toimetaja on Eesti maa- Põllumajandus korraldab sügisel konverentsi ülikooli vanemteadur Luule Metspalu, avaldab suurt „Põllumajandus ja keskkond“, kõik artiklid eelretsenseerib toimetu- mõju nii kus esitletakse eestikeelsete lühiartik- se kolleegium. Kaastööd on ooda- elus- kui eluta E loodusele. Just lite kogumikku. Selle tarbeks ooda- tud hiljemalt 31. märtsiks 2021 Luule selleteemalisi takse kuni kuue A4-lehekülje pikkusi Metspalule e-posti aadressil luule. artikleid maaüli- kaastöid teadlastelt ja keskkonnasei- [email protected]. kooli kogumiku rajatelt, kes on uurinud põllumajan- koostajad oota- duse mõju mullale, veele, maakasutu- Eesti maaülikooli mahekeskus / Loodusajakiri vadki sele ja elurikkusele. Wikimedia Aleksander Kaasik Commons / Foto:

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |169| 9 Sõnumid Taavid Meedia Taavid Allikas: Tauno Erik / Wikimedia Commons Erik / Tauno

Linavästrikku vaadeldi mullu 86% aedadest. Sellest liigist sageda- mini kohati ainult rasvatihast. Kolmandale kohale jäi musträstas Abja-Paluojast sai 13. veebruaril pidulikult soome-ugri kultuuripealinn. Viljandi Aialinnupäeviku kultuuriakadeemia loengusari kuulub samuti kultuuripealinna programmi täitjad püstitasid rekordi Kultuuriakadeemia

esti ornitoloogiaühing pakub veebis soome-ugri- annab teada, et suvisel aialinnupäevikul oli mullu teemalist loengusarja rekordaasta:E 1193 linnusõpra tegi vaatlusi 675 aias. artu ülikooli Viljandi kultuuri- made elatisalasid, usundit ja rahvakul- Seitsmendal vaatlusaastal akadeemias algab uus loengu- tuuri erijooni. Loengutsükli lõpuosas kogunes usinate vaatlejate ühise sari „Soome-ugri kultuurid“, keskendutakse keelesugulaste uuemale pingutuse tulemusena peaaegu Tlektor on Taisto-Kalevi Raudalainen. ajaloole ja nüüdisaja valuküsimustele. 30 000 vaatluskirjet, neist 17 691 Virtuaalkursusele on oodatud kõik Loenguid saab vaadata alates lindude esmavaatlust ja 2170 huvilised, kes soovivad rohkem teada 1. märtsist endale sobival ajal. Osalus pesitsusvaatlust. 1519 korral vaa- saada uurali rahvastest, nende keelest on tasuta. Täiendusõppijana ainele deldi imetajaid, kahepaikseid või ja kultuurist. registreerudes (Tartu ülikooli õppein- roomajaid, samuti lisandus 8084 Loengusarjas vaadeldakse soome- fosüsteemi ainekood P2VK.01.442) on taimede ja putukate fenovaatlust. ugri rahvaste ajaloolis-geograafilisi võimalik sooritada ka eksam ja saada Talv oli erakordselt soe, kuid levikualasid, uurali keelepuu lahkne- TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täien- rändlindude saabumist see ei misi, soome-ugri ürgsõnavara ja laen- dusõppe tunnistus. Vabakuulajana kiirendanud. Enamik linde jõu- sõnakihistusi. Ülevaate saab iga keele- pole vaja registreeruda. dis meile tagasi üpris tavapära- rühma kujunemisest, kultuurikontak- sel ajal. Kuid paljudel taimedel tidest ning esmastest kirjalikest üles- Tartu ülikooli Viljandi kultuuriaka­ oli keskmine õitsemisaja algus tähendustest. Samuti käsitletakse rüh- deemia / Loodusajakiri erakordselt varajane. 11 taime parandasid oma rekordit, mõni suisa mitme nädala võrra. Uus suvise aialinnupäeviku hooaeg algab 1. märtsil. Vaata Pärnus näeb kalanäitust päeviku kodulehte www.eoy.ee/ alanduse teabekeskus ja kuni 17. aprillini Pärnus Pernova loo- aed ja vali vaatluskoht välja. Pernova loodusmaja kutsuvad dusmajas. Teavet piletite kohta saab vaatama Euroopa merendus- kodulehelt www.pernova.ee/loodus- Eesti ornitoloogiaühing / jaK kalandusfondi toel valminud nutinäi- maja/piletiinfo. Loodusajakiri tust „Lood Eesti kaladest ja kaluritest“. Kodumaiseid kalu ja kalandust tut- Pernova loodusmaja / vustavale näitusele oodatakse huvilisi Loodusajakiri

10 |170| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Riigimetsas on kümne aastaga raiutud suur hulk kaardistamata vääriselupaiku

estimaa looduse fond (ELF) Väike-punalamesklane avaldas 16. veebruaril raporti (Cucujus cinnaberinus) „Kuhu kaovad meie vanad elu- on vääriselupaiga tun- rikkadE metsad? Kaardistamata vää- nusliik. See mardikas riselupaikade hävimine riigimetsas elutseb meil vanades 2010–2019“. Selles on toodud esile, Foto: Indrek Tammekänd segametsades, kus et riigimetsas on kümne aasta jook- tema vastsed arenevad sul raietega hävitatud 5700 hekta- pehastunud vanade rit ehk rohkem kui kolme Naissaare haabade või haavatüü- jagu kaardistamata vääriselupaiku. gaste korba all ELF soovitab asuda kohe vääriselu- paiku kaardistama, parandada RMK töökoraldust ning raiutud alade kom- elupaikadest on kaardistatud sajan- dest elurikastest aladest oli ametlikult pensatsiooniks võtta vana metsa kait- divahetusel, kuid toona jäi hinnangu- kaardile kandmata, on neid aastate se alla. liselt leidmata üle poole VEP-idest. jooksul hulgaliselt lageraiesse mää- Vääriselupaigad on suure loodus- Kaardistamata vääriselupaigad on ratud. Iseäranis palju on suure loo- väärtusega elupaigad majandatavas suure raiesurve tõttu ohus, sest tege- dusväärtusega metsaalasid hävitatud metsas. Nendel mõne hektari suu- mist on ammu raieküpsuse saavuta- 2019. aastal, kuigi RMK lubas toona rustel vana metsa aladel leidub sageli nud metsadega. avalikult, et hakkab taas laialdasemalt haruldasi, ohustatud või kitsalt kohas- Raportis „Kuhu kaovad meie vanad vääriselupaiku kaardistama ja kaitse tunud liike, mille kaitse on metsa- elurikkad metsad? Kaardistamata vää- alla võtma. elustiku seisukohalt võtmetähtsuse- riselupaikade hävimine riigimetsas Raportiga saab tutvuda ELF-i ga. Seaduse ja FSC sertifikaadi järgi 2010–2019” on rõhutatud, et amet- kodulehel www.elfond.ee/mets/vep- on riigimetsas kohustus kaitsta vää- konnad ja RMK on vääriselupaika- raport. riselupaiku ning üldjuhul ei tohi seal de kaardistamisega kahetsusväärselt raieid teha. venitanud ning seda lausa takista- Eestimaa looduse fond / Suurem osa teadaolevatest vääris- nud. Olukorras, kus suur osa vana- Loodusajakiri

Valminud on Eesti mullastiku andmebaas ja kaardirakendus

artu ülikooli ja Eesti maaüli- baas maastikuparameetreid, mis kooli teadlaste koostöös on võimaldavad saada täpsemat infot valminud Eesti mullastiku- näiteks piirkonna maakasutuse ja

Tkaardil põhinev uus andmebaas ja nõlvakallete kohta. Samuti model- EstSoil-EH Allikas: kaardirakendus, mis aitab nii põllu- leerisid teadlased masinõppe abil mehi, keskkonnamõju hindajaid kui mulla orgaanilise süsiniku sisal- elurikkust taastavaid looduskaitse- dust. biolooge. Veebirakendus andmestikuga Orgaanilise süsiniku sisaldus on Andmebaasi EstSoil-EH loomi- tutvumiseks asub aadressil estsoil- oluline mulla viljakuse ja kvaliteedi seks kulus teadlastel kaks aastat. eh.web.app. näitaja, sellega peab arvestama ka Nii said korrastatud aastaküm- kliimaneutraalsuse saavutamisel. Uus nete jooksul kogutud andmed. Tartu ülikool / Eesti maaülikool / andmebaas lihtsustab mulla orgaani- Peale mullainfo sisaldab andme- Loodusajakiri lise süsiniku varu jälgimist

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |171| 11 Välismaalt

MAAILM MAAILM Nelja ja enama sarve saladus on lahendatud Veistel, lammastel ja kitsedel võib

Foto: Raul Kask Foto: mõnikord olla rohkem kui kaks sarve. Ligemale 2000 kitse ja lamba genoomi uurimisel selgus, et kõiki- del sellistel isenditel on mutatsioon geenis HOXD1. See kuulub home-

Foto: JonGT / Wikimedia Commons JonGT / Foto: ootiliste geenide sekka, mis kontrol- Kuidas kaitsta linde livad kudede ja organite teket piki kasside eest? keha esitagaosa telge. Mutatsiooni tõttu sarvealge lõheneb ja kasvavad Üha enam räägitakse sellest, liigsed sarved [2]. et vabalt ringi käivad kodukas- Allikas: Prantsusmaa põllumajanduse, sid murravad suurel hulgal linde toiduainete ja keskkonnauuringute instituut ja väikeimetajaid, ning see võib nende asurkondade arvukust vähendada. Kõik kassiomani- kud pole sugugi nõus oma lem- mikut toas pidama. Siiski on ka neil võimalik midagi elurikkuse heaks ära teha. Ajakirjas Current Biology ilmunud uuringu väitel teevad kassid õues vähem kurja, kui nad saavad liharikast toitu ja mängides lelusid kinni püüda [1]. Allikas: ScienceNews GUYANA

Seen petab oskuslikult

Foto: Gail Hampshire / Wikimedia Commons / Gail Hampshire Foto: putukaid ANTARKTIKA Mikroseen Fusarium xyrophi- Kui elamiskõlblikud on järved lum nakatab Lõuna-Ameerikas Antarktika jääkilbi all? kasvavaid õisheinu (Xyris) ja Antarktise jää all olevad järved takistab nende õiepungade teket. pole elusorganismidele kuigi sood- Selle asemel tekitab seen üleni ne keskkond. Näiteks Vostoki järve seeneniidistikust koosneva pseu- eraldab atmosfäärist ligi nelja kilo- doõie, mis on päris õiega ülimalt Foto: Christopher Michel Foto: meetri paksune jääkiht ja päike- sarnane. See peegeldab samal sevalgus sinna ei jõua. Merceri ja kombel ultraviolettkiirgust ja Whillansi järvest võetud proovid toodab isegi õiele iseloomulik- näitavad siiski, et ka sellises keskkonnas elutseb arvukalt mikroobe. ke lõhnaaineid. Need meelitavad Ajakirjas Science Advances ilmunud uuringu järgi liigub lõunanaba- ligi putukaid, kes loodavad leida mandri järvedes vesi ringi maapõueenergia toel. Veekihtidevaheline nektarit ja õietolmu, kuid levita- liikumine nihutab setteid paigast ja võib tuua ülaltpoolt sulaveega vad ringi lennates hoopis seene- hapnikku ja toitaineid [3]. eoseid [4]. Allikas: physOrg Allikas: The Guardian

12 |172| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 IDA-AAFRIKA INDIA Edevad turistid ohustavad Aafrika mägigorillasid Tänavu jaanuaris teatas USA San Diego loomaaed, et nende goril- lad on nakatunud koroonaviiruse- ga SARS-CoV-2. Endast koos mägi- gorilladega pilte klõpsivad turistid võivad ohustada Aafrika kaitsealadel elavaid loomi. Sellisele järeldusele jõudsid Inglismaa Oxfordi Brookesi India on hädas invasiivse

ülikooli teadlased, kes on kogunud Instagramist gorillakaitsealadel Wikimedia Commons Mongiyamba / Foto: bambuseliigiga Foto: Charles J. Sharp / Wikimedia Commons Sharp / Charles J. Foto: tehtud pilte. Fotode analüüs kinnitas, et pildistajad ei kanna enamas- Kirde-Indias Nagalandi ja ti maski, ja ronivad gorilladele külje alla. Nüüd soovitavad uurijad, et Manipuri osariigis asuvas Dzüko kaitsealadel tuleks külastusreegleid karmimaks muuta ja nõuda kõigilt orus möllasid detsembris ja jaa- maski kandmist [5]. nuaris suured metsatulekah- Allikas: SchiTechdaily jud. Orus kasvavad pärismaised taimeliigid ja seal elab harul- dane nagalandi helmesfaasan (Tragopan bythii), Nagalandi osariigi rahvuslind. Bioloogide selgitusel on tulekah- jud piirkonnas üha sagedasemad, kuna alustaimestikus vohab kuni 30 cm kõrguseks kasvav kuning- bambuseliik Sinarundinaria rol- loana. Selle kuivad lehed sütti- vad näiteks hooletute matkaja- te lõkkest ülikiiresti ja taim asub tulekahju järel võimsalt kasva- ma. Aastakümneid tagasi hoid- sid bambust vaos elevandid, kuid nüüd on need piirkonnas väga haruldaseks muutunud. Oma osa annab ka põllumajandus- tavade muutumine [6]. Allikas: SciDev.net

Allikad: 1. www.sciencenews.org/article/cat- meat-meals-diet-playtime-wildlife- birds MADAGASKAR 2. www.inrae.fr/en/news/mystery-four- horned-goats-and-sheep-finally-sol- Madagaskarilt avasti ved tibatilluke kameeleoniliik 3. phys.org/news/2021-02-lakes-isola- Põhja-Madagaskari vihmametsas ted-beneath-antarctic-ice.html elutsev kameeleon Brookesia nana 4. www.theguardian.com/science/2021/ feb/17/plantwatch-fungus-creates- võib olla kõige pisem roomaja- fake-fragrant-flowers-xyris-to-fool- Foto: Frank Glaw et al. Glaw Frank Foto: liik kogu Maal. Ajakirjas Scientific bees Reports ilmunud artiklis on seda 5. scitechdaily.com/tourists-could-be- liiki kirjeldatud esimest korda. Siiani spreading-covid-19-to-wild-moun- tain-gorillas-by-taking-selfies-with- on leitud ainult kaks isendit. Isase pikkus ninamikust sabatipuni on the-animals kõigest 22 mm, emasel aga 29 mm. Samuti on teada, et need loomad 6. www.scidev.net/asia-pacific/news/ ei muuda suuremate kameeleonide kombel värvi; elupaigana ei eelista dwarf-bamboo-stoking-forest-fires- nad mitte puid, vaid metsaalust [7]. in-northeast-india 7. www.bbc.com/news/world- Allikas: BBC africa-55945948

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |173| 13 Kuu looduses Lähenev kevad paneb kakud laulma ja reedab lendorava elupaiga

ärtsis algab hoogne kaku- lauluaeg. Kakud laulavad nagu teised linnudki sel- Mleks, et suhelda paarilise ja naabritega Karl Adami Foto: ning näidata, et territoorium kuulub neile. Põhiliselt laulavad isaslinnud, kuid ka emased häälitsevad ja kutsu- vad kaaslast.

Keda Eestis kuulda võib? Tava­ lisemaid kakuliike on meil neli. Händkakk ja värbkakk elutsevad met- sas, kodukakk aga põhiliselt parki- des ning kõrvukräts kultuurmaasti- kel ja mosaiiksetel maastikel. Nii on hea meelde jätta, et kaks metsaliiki ja kaks kultuurmaastikuliiki on meil Umbes kuldnoka mõõtu värbkakk on meie pisim kakuline. Ta pesitseb metsas ja tavalised, aga ülejäänud on harulda- tegutseb ka päevasel ajal. Pulmalaulu kuulamiseks on parim aeg pisut enne päi- sed. Haruldastest liikidest pesitsevad keseloojangut meie metsades veel laanekakk, habe- kakk ja kassikakk ning avamaastikel akuhääled saab selgeks des; väikestes metsatukkades nad ei sooräts. Kassikakk pesitseb praegu õppida näiteks veebi- pesitse. Kodukakk eelistab pesitseda põhiliselt rannikualadel, kuid õigem lehelt loodusheli.ee. mõisa- ja taluparkides, läänesaar-

K M

oleks öelda, et see liik on veel säili- Kõikide Eesti kakuliikide tel ka metsades, sest saartel ei ole e

t nud põhiliselt rannikul, sest sisemaal s tema konkurenti händkakku. Kõr- häälitsused on üleval ka a r a on alles üksnes mõned paarid. Kõik h vukräts pesitseb sageli päris talu- aasta linnu kodukaku lehel va h haruldased liigid on Eestis vähearvu- (www.eoy.ee/kodukakk/ ääled de juures, kuna ta kasutab vanu kad ja nende hääli kuulda ei ole kuigi eesti-kakud/). Mõnda liiki varese- ja harakapesi. Tema hüüd ei tõenäoline. Talvel võib meil koha- kuuleb MTÜ Loodusajakiri kosta kuigi kaugele, ainult mõni- ta ka vöötkakku, kes tegutseb päeval välja antud CD-plaatidelt sada meetrit, aga ta teeb vahel

s „Hääled öös“ ja „Metsarahva ö valgel ajal. See liik on Eestis umbes ö pesa kohal pulmalendu ja plaksu- d le kümme korda ka pesitsenud, viimati hääled“. Kakkude hääli saab Hää tab tiibu. 2014. aastal Vormsil. kuulata ka linnuhäälte veebi- Linnakakud hakkavad vahel lehelt www.xeno-canto.org. varem pesitsema, sest tehisvalgus Millal välja minna? Värbkakk hak- lööb nende biorütmid sassi. Koduka- kab laulma juba siis, kui päike loojub, ku kõige varasem pesitsus Eestis on samuti päikesetõusu ajal, aga päris Kakke tasub kuulata tuulevaikse ja teada Tartust Toomemäelt, kus pojad pimedas häälitseb ta harva. Teised ilma sademeteta ilmaga. Selline ilm olid pesast väljas juba märtsi kes- kakud hakkavad häälitsema umbes on ka inimesele mõnus. Mida soo- kel. Tavaliselt tulevad kodukakupojad pool tundi pärast loojangut. Parim jem ja kevadisem, seda parem. Kõige pesast välja alles mai algul. Valgus- aeg kakke kuulata on mõne tunni sobivam aeg on märtsi lõpust april- reostuse mõjust lindudele saab roh- jooksul pärast loojangut, kui kak- li lõpuni ehk kevade tuleku aeg kuni kem lugeda Eesti Looduse tänavusest kudel on nii-öelda hommik ja algab tärganud kevadeni. jaanuarinumbrist (lk 24–29). nende aktiivne periood, kui nad tee- Händ- ja värbkakku on võima- vad kõige rohkem häält. lik kuulda kõikjal suuremates metsa- Renno Nellis

14 |174| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 lenemata sellest, milline oli talv, meelitab päike pun- gad paisuma ja sarapuu- de,O leppade ja kaskede urvad aina Foto: Udo Timm pikemaks venima. Soome teadlased on leidnud seose: mida rikkaliku- malt on kevadel leppadel urbi, seda edukamalt lendoravad sellel aastal sigivad. Talve lõpus ja kevadel on just urvad lendoravate põhitoit ja urbades olevate tolmuterade tõttu omandavad lendoravate väljaheited iseloomuliku kollase värvuse. Ent kui nad söövad peamiselt lepaurbi ja -pungi, värvuvad pabulad parkai- netest punakaks, aprillis aga haava­ urbi süües halliks ja suvel lehti süües roheliseks. Lumega talvel säilivad riisitera­ suurused pabulad looduslikus külmikus hästi, ja kui tuleb sula, Lendorava pabulad on umbes riisiterasuurused. Lepa- ja kaseurbades olev õie- muutub lumi lendoravate pesapuude tolm annab varakevadel väljaheitele kollaka värvuse all nendest vahel lausa kollaseks. Pärast lume sulamist jääb aga puude jalamile sageli üsna paks kiht Laanepüü kevadisi väljaheiteid aetak- kollaseid pabulaid. Seetõttu on just se mõnikord segi lendorava pabula- viimase lume sulamise ajal kõige tega. Pildil on hästi näha, et laane- lihtsam leida vanade haabadega püütroppide üks ots on uriinist metsadest lendoravate valgeks värvunud. Samuti on asustatud elupaiku. Kevade need tublisti suuremad ja arenedes hakkavad sipelgad jämedamad ja teised putukad pabulaid laiali kandma ja vihmadega lagunevad need peagi. Lehesöömise tõttu rohelisi tasub vaatlus kindlasti üles pabulaid on aga rohu ja sambla märkida loodusvaatluste seest väga raske leida. andmebaasi või eElurikkuse Kahjuks ei säästa lageraietel portaali või anda sellest teada põhinev metsamajandamine lend­ otse Uudo Timmile (e-posti- i m oravate elupaiku ega metsamaastiku da aadress [email protected]). rl A : Ka sidusust. Seepärast on lendoravate Foto Kuid mitte ainult lendoravad levila viimase saja aastaga järjest ei söö kevadel urbasid, millest kiiremini killustunud ja väikesed arvu tõttu kuulub lendorav Eestis väljaheited kollaseks värvuvad. asurkonnad välja surnud. Praegused ohustatud liikide hulka, kes Sama värvi on ka laanepüü teadaolevad lendorava leiukohad rahvusvahelise looduskaitseliidu kevadised väljaheited (tropid), mida asuvad ainult Alutaguse piirkonnas, ehk IUCN-i kriteeriumide järgi on vahel kiputakse pidama lendoravate kuid ka seal on levila jagunenud kriitilises seisundis. omaks. Ent laanepüüde tropid on mitmeks väiksemaks isoleeritud Kuna lendorav on öise ja väga märksa suuremad, umbes poole alaks. Ometi tahaks loota, et varjatud eluviisiga loom, nähakse sentimeetri jämedused ja kuni paari lendoravad on suutnud varjatult teda haruharva. Nii ei jäägi neil, sentimeetri pikkused. Pealegi on säilida veel mõnes teiseski Eesti kes tahavad lendorava leidumist nende üks ots üldjuhul lindudele piirkonnas. Samas on selle tõenäosus kindlaks teha, üle muud, kui otsida omaselt värvunud uriinist valgeks. kaduvväike. Levila ahenemise ja varakevadel nende pabulaid. Kui killustumise ning loomade väikese mõni loodusesõber neid märkab, Uudo Timm

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |175| 15 EL küsib Kuidas plaanib Eestimaa looduse fond oma 30. sünnipäeva aastal looduse kaitsesse panustada? Millises Eestis võiks fond tähistada 40. aastapäeva?

Silvia Lotman need metsaelupaigad asuvad, ei ole tusi ühiskondlikus korralduses, et Eestimaa looduse neid täpselt kaardistatud ega nende panna üheskoos piir kliimamuutuse fondi looduskaitse-

Foto: Katre Liiv Foto: seisundit hinnatud. süvenemisele ja elurikkuse kaole? Kas ekspert ja juhatu- se liige Just lüngast teadmistes on tingitud suudame võtta uue, planeedi taluvus- paljud konfliktid, kus riik, arenda- piire arvestava kursi? Need on järg- jad, looduskaitsjad ja kohalikud ela- mise kümnendi põhiküsimused. LF-il täitus 30. tegutsemis- nikud kemplevad selle üle, mida ja Loomulikult ei sünni kõik muu- aasta. Nende aastate jooksul kus teha tohib ning kelle kanda jäävad tused kiiresti, ent kümne aastaga oleme koos paljude mõtte- mõjude hindamise kulud. Peale kogu jõuab olulisi otsuseid langetada ja kaaslaste,E vabatahtlike ja toetajatega Euroopas kaitstavate metsaelupaika- ka esimesed suured sammud astu- teinud Eesti looduse heaks suuri asju. de vajavad ja väärivad kaardistamist da. Kümne aasta pärast võiks meie Oleme tänulikud kõigile, kes on meile ka meie haruldaste metsaliikide elu- merealad olla läbimõeldult planeeri- nõu ja jõuga abiks olnud. paigad ning seni leidmata vääriselu- tud nõnda, et seal on ruumi tegutse- Loomulikult plaanime ka sel aas- paigad. Igaüks saab aidata metsaväär- da kõigil: nii inimestel kui ka looma- tal panustada Eesti looduse hoidmi- tusi kaardistada, uuri lähemalt ELF-i del, ent ka näiteks energiat tootva- sesse juba aastakümnete vältel välja kodulehelt (www.elfond.ee/elf30). tel tuulegeneraatoritel. Kümne aasta kujunenud põhivaldkondades: meri, pärast võiksid meie vanad elurikkad mets, märgalad, liigikaitse ja klii- metsad olla hästi hoitud, meie met- mamuutus. Kõigi nende teemade- sade väärtust ei mõõdetaks enam ga on läbi põimunud loodushariduse eelkõige rahas, vaid ka metsa öko- ja igaühe looduskaitse edendamine. loogilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid Sünnipäeva puhul otsustasime kogu- väärtusi arvesse võttes. Meie märg- da ka annetusi, et asuda kaardistama alade käsi käib siis paremini, taas- metsade loodusväärtusi. tunud on mitu kuivendatud sooala Möödunud kümnendi jooksul on ning kuivendamisele praegusel kujul saanud selgeks, et loodusväärtused, on pandud piir. millega oleme siiani harjunud, ei ole Kümne aasta pärast rakendatakse enam iseenesestmõistetavad ning Eestis looduse hoiu nimel uuendus- Eestile omased liigid ja kooslused on Ühtlasi kutsub ELF sünnipäeva likke võtteid, nagu näiteks märgala- hävimas. Kui lükkame praegu met- puhul loodusesse märkama ja hinda- viljelus. Energia tuleb taastuvatest sade loodusväärtuste kaardistamise ma endale olulisi kohti. Aasta jook- allikatest ning oleme põlevkiviajastu edasi, võime end hiljem leida olu- sul korraldame matku ja anname jätnud tänulikult seljataha. Ka meie korras, kus tagasipöördumatu kahju nendest pidevalt oma kodulehel ja metsade hulgaline põletamine ener- meie metsadele on sündinud. Mida ei sotsiaalmeedias teada. Üle 700 ees- gia tarbeks on minevik. Kümne aasta tea, seda ei saa ka hoida. timaalase on juba teinud hea algu- pärast panustab suur osa eestlastest ELF tegutseb teaduspõhiselt, seega se loodusmatkade aastale, osaledes igaühe looduskaitsesse: aitab kaasa vajame usaldusväärset infot: ajako- veebruaris rahvusvahelise märgala- elurikkuse säilimisele nii talgutel haseid andmeid metsaelupaikade ja de päeva puhul ja mitmel pool ka kui ka näiteks linnaruumis ja oma sealsete väärtuste kohta. Võrreldes ELF-i sünnipäeva puhul matkadel aias. Meie toit kasvatatakse mahe- niitude või soodega on just meie kogu Eestis. dalt ja söögilaualt ei leia ohustatud metsad palju kehvemini uuritud ning Millises Eestis võiks fond pida- kalaliike. Eesti pärandniidud on hoi- teave elupaikade ja loodusväärtuste da 40. sünnipäeva? Kümme aastat tud ning teeservades saavad levida kohta on ebapiisav. Näiteks kõigist on looduses üsna lühike aeg. Samas niidutaimed ja tolmeldajad. ELF-i Natura 2000 metsaelupaikadest, mis on valitsustevahelise kliimamuutus- logol oleva lendorava populatsioon on kaitstud Euroopa Liidu loodus- te nõukogu hinnangul just järgmi- on täies elujõus, tema kodumetsad direktiiviga, on praeguseks inventee- sed kümme aastat otsustavad looduse Alutaguse rahvuspargis on hästi hoi- ritud vaid 51%. See tähendab, et kuigi ja inimkonna arenguloos. Kas riigid tud. ELF kaitseb loodust ka kümne on teada kaitsealad ja piirkonnad, kus suudavad teha suuri otsuseid ja muu- aasta pärast.

16 |176| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 MUST KÜÜSLAUK TUGEVDA TERVIST LOODUSE JÕUGA! 100% EESTIMAINE Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust Korea 100% rahvameditsiini traditsioonide LOODUSLIK kohaselt, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril kolm nädalat. Tulemuseks on imeline umamimaitseline toidu- ja maitseaine. Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslid on efektiivne immuunsust, tervist ja heaolu toetav toidulisand.

MUST KÜÜSLAUK: TARUVAIK: • tugevdab immuunsust ning on hea antioksüdantide • toetab suuõõne, kurgu ja ülemiste hingamisteede allikas tervist • toetab hingamisteede ja veresoonkonna tervist ning • ennetab ning leevendab põletikke kogu kehas Musta küüslaugu (90%) aitab hoida kolesterooli kontrolli alla • on antibakteriaalne ning aitab kaitsta keha ja taruvaigu (10%) • aitab hoida südame tervena ning toetab maksa talitust kahjulike viiruste, mikroorganismide ja seente kapslid on 100% looduslik • aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu eest toidulisand, mis tugevdab • on antibakteriaalne ning aitab kaitsta keha kahjulike • mõjub loodusliku antibiootikumina ja on surmav immuunsust ja aitab viiruste, mikroorganismide ja seente eest enam kui 100 liiki viirustele, bakeritele ja seentele toime tulle stressiga. • aitab toime tulla stressiga • toimib efektiivse loodusliku valuvaigistina – Eestis kasvatatud • on kuni 80 korda kõrgema antioksudantsusega kõrvaldab valud vaid 5-10 minutiga ja peatab küüslaugust ja Eesti kui tavaline küüslauk valuliste protsesside arengud mesilaste taruvaigust.

Must Küüslauk OÜ • mustkuuslauk Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides ning e-poes www.mustkuuslauk.ee MÄRTS 2021 EESTI LOODUS 17 15. Olavinlinna ja Pihlajavesi Soomes on 27 Olavinlinna on keskaegne loss Savonlinnas. Seal peetakse igal aastal kuul- rahvusmaastikku said Savonlinna ooperi- päevi. Soome iseseisvuse 75. aastapäeva puhul 1992. aastal valiti 27 rahvusmaastikku. Nende kaa- Suur-Saimaa järvistusse lu ja tähendust tuleb otsida ajaloost. Rahvusmaastiku idee kujunes 19. ja 20. sajandi vahetu- kuuluv Pihlajavesi järv hõl- se poliitiliselt pingelises õhkkonnas, kui suhe loodusega muutus veelgi tähtsamaks. Rahvustun- mab 712 km. Järves on üle deid ajendas kunst, mille objektiks olid sageli erakordsed, muljet avaldavad maastikud. Rahvus- Foto: Vitold 4000 saare, mille kogupind- maastikud on ka romantilised. Jean Sibelius veetis mesinädalad Kolil, samuti Juhani Aho koos oma Muratov ala on üle 600 km. naise kunstnik Wendla Irene Soldan-Brofeldtiga. Viimasel ajal on Koli tipus peetud ka pulmi. Rahvusmaastikel ei ole täpset pindala, paljud neist kuuluvad osaliselt või täielikult loodus- 17. Heinävesi matkarada kaitsealade koosseisu. Heinävesi matkarada peetakse üheks Soome kau- nimaks rahvusmaastikuks. Seda on nimetatud ka 1. Helsingi mereala 7. Turu saarestik maailma kaunimaks veematkamarsruudiks, mis Puhkepiirkond, mis hõlmab 300 Helsingist lõu- Turu saarestikku kuulub umbes 40 000 saart läbib nelja kanalit: algab Kuopio lähedalt Suvasvesi na pool asuvat saart. Mõnele saarele saab sõita alates väikestest, kus ei kasva midagi, kuni järvest, kulgeb Kermajärvi kaudu Haukivesi järve paadiga, mõnele ka liinilaevaga ja mõnele min- suurte saarteni, kus elavad inimesed. Turu ja sealt Savonlinna. Seda marsruuti mööda käib ka na koguni jalgsi. saarestiku rahvuspark võtab enda alla 500 km. laevaliiklus. 1892. aastal hakati kaevama kanaleid Suvasvesi järve ja Kermajärvi vahel. 2. Porvoo jõe org ja Vana-Porvoo Foto: Kersti Lindström 8. Sundi kultuur- Vana-Porvoo on Porvoo linna ajalooline keskus, maastik Ahvenamaa 19. Koli on terviklik geoloogiline mis hõlmab 0,18 km ja kus elab umbes 700 ini- idaosas vaatamisväärsus mest. Paika ilmestavad hästi säilinud 18. ja 19. sa- Sundi kultuurmaastik Koli on Ida-Soomes Pielise järve kaldal paiknev jandi ehitised. hõlmab 184 km, millest 108 km on maismaa, mägi. See koosneb põhiliselt valgest kvartsiidist. Kolil on neli tippu, millest kolm on üle 330 m 3. Tapiola 4 km siseveekogud ja kõrged (Ukko-Koli, Akka-Koli, Paha-Koli). Pieni- Tapiola on teise maailmasõja järel Espoo kagu- 72 km mereala. Koli kõrgus on 238 m üm. Koli on jäänus dektoo- ossa rajatud uus linnaosa, kus on tegutsenud 91% elanike emakeel on niliste laamade kokkupõrkel tekkinud viie kilo- kuulsad arhitektid. rootsi keel. Püsiasustus tekkis umbkaudu 500. meetri kõrgusest kareliidide kurrutusvööndist. Miljonite aastate jooksul on see hävinud, alles on 4. Snappertuna - Fagervik aastal. jäänud ainult Koli. Snappertuna ehk 1300. aasta paiku on valminud Kastelholmi Koli lähedal asub Tarhapuro juga. Koli sadamast Raasepori jõgi on loss, millest sai Ahvenamaa keskus. algab Soome kõige vanem tähistatud matkarada. Uusimaal asuv 15 kilomeetri pikkune 9. Köyliönjärvi jõgi, mille ääres 12-ruutkilomeetrine järv asub Turu linnast paiknes Raasepori umbes 50 km põhjas. Järve ümbritsevad linnus. Fagervikis põllu- ja heinamaad ning sood. Seal on ka asub üks Soome va- 303 hektari suurune Natura 2000 ala. nimaid metalliteha- seid. 10. Vanajavesi org Seal on ka arhitekt Vanajavesi org asub Hämeenlinnast umbes Schröderi projektee- 15 kilomeetrit loodes. Seal püüavad pilku ritud Fagerviki mõi- järved ja põllumaad, piirkonna vapilind on sahoone, valminud kalakotkas. Foto: P”ll” 1773. Foto: Wikimedia Commons

5. Põhjamaised terasetehased 11. Rautavesi Foto: Helsingist umbes 70 kilomeetrit läänes kultuurmaastik Kersti asub neli Soome metallitööstusele alu- Rautavesi on Pir- Lindst- röm se pannud vabrikut Billnäs, Fiskars, kanmaal asuv 30 km Antskog ja Åminnefors. suurune järv. Vana põlluharimispiirkond, kus Praegu tegutseb omaaegses Fis- näeb paljude põlvkondade töö tulemusi. Seal 16. Punkaharju (suurel fotol) karsi tehases kunsti- ja disainikes- on mitu kirikut, neist kaks keskaegsed kivikirikud. Punkaharju on seitsme kilomeetri pikkune kitsas kus. Billnäsi tehas läks Fiskarsile ja vallseljak, kujunenud jääajal. See oos eraldab töö lõppes seal aastal 1989, tehas 12. Tammerkoski Pihlajavesi ja Puruvesi järve. Kuulub Soome kõi- viidi uude kohta kahe kilomeetri Tammerkoski on kärestik keset Tampere linna ge väärtuslikumate maastike hulka. Seal on ka kaugusel. Näsijärve ja Pyhäjärve vahel. Järvepindade kõr- Natura 2000 kaitseala (6,5 km). Sealtkaudu Antskogis oli Soome kõige vanem metallitehas, mis guste vahe on 18 meetrit. 19. sajandi algul sai ehitati 18. sajandil Savonlinna-Viiburi töötas kuni 1880. aastani. Seal töödeldi terast ja vaske, Tammerkoskist tähtis tööstuskeskus. See töös- maantee. Et nõlvad olid järsud, hiljem valmistati võrke. Åminneforsis lasti 1912. a käi- tuspiirkond kuulub vanimate hulka Soomes. peeti seda teed küllaltki ku vesiveski. Tehasehoonete vahel sai sõita elektri- ohtlikuks. raudteel. 13. Hämeenkyrö kultuurmaastik Kõige kõrgem koht See piirkond asub umbes 35 km Tamperest on 31 m Saimaa 6. Aurajoki org loodes. Tööstus tekkis seal 19. sajandi keskel, järve pin- Aurajoki valgala on 874 km. Aurajoki lähikonda ilmes- kui rajati väike puuvillatehas. nast. tavad nii vanad põllud kui ka kaljuseljandikud. Inim- Ümbruskonnas on metsa- ja põllumaad. asustus on seal olnud eelajaloolisest ajast, ala kuulub Alal paikneb kaks kõrgemat tippu: Soome tähtsamate kultuurilooliste piirkondade hulka. Kaitajärvenvuori (190 m üm) ja Seal asub Soome vanim linn Turu. Seinävuori (185 m üm).

18 |178| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 26. Pallastunturi 27. Utsjoki org Pallastunturi on 50 kilo- Selle moodustavad meetri pikkuse Pallase- pikad kitsad sügavad Ounase tundruaheliku järved. Pindala 27 lõunapoolne ots. Kõige 15 000 ha. Järvede kõrgem tipp on 809- vahele jääb koskesid meetrine Taivaskero. ja jugasid. Foto: Karl Adami Piirkond kuulub Pallas- Yllästunturi rahvusparki ja Soome Natura 2000 alade võrgustikku. Foto: Simo Räsänen

25. Aavasaksa ja Tornio jõe org Aavasaksa mägi (graniitvaar) paikneb Tornio jõe ääres, 70 km Tornio linnast 26 ja 5 km Ylitornio keskusest põhjas. 240-meetrine mägi on teistest kõrgen- 24. Oulanka loodus- ja kultuurmaastikud dikest selgelt kõrgem. Oulanka on kuulus eelkõige Karuraja poolest. Tornio jõe org kuulus Rootsile, 1809 Seal on palju radu ja rippsildu, mis viivad Soo- jagati maa-ala Rootsi ja Tsaari-Venemaa me silmapaistvamate koskedeni. Oulankas vahel, piir läks mööda Tornio jõge. leidub ka soiseid alasid. Oulanka rahvuspargi Nüüdseks on sellest saanud Soome ja märgil on haldjaking, üks omapärasemaid Rootsi piir. Paigale on iseloomulikud orhideelisi, mis kasvab põhjamaade puutu- samanimelised külad mõlemal pool matus looduses. jõge. Foto: Clem23 Põhjapolaarjoon 23. Hailuoto Rovaniemi 24 Ainulaadsuse tõttu on Hailuotost, Põhjala- 25 he suurimast saarest, saanud rahvusmaastik. Tegemist on Soome suuruselt kolmanda saa- rega Ahvenamaa ja Kemiönsaari järel. Hailuoto on moodustunud mitmest saarest, mis on oma- vahel justkui kokku kasvanud. Hailuoto pindala suureneb veelgi. Kõige kõrgem koht saarel on 31 m. Iseloomulikud on rannavallid ja liivaluited. 20. Põhja-Karjala kivised künkakülad Põhja-Karjala on kohati küllaltki hõ- 22. Merekurgu saarestik Põhjalahes Vaasa ja 23 Oulu Umeå linna vahel redalt asustatud; külad on seal väi- Saarestik võtab enda alla 326 300 ha, seal on kesed ja elanikke vähe. Künkad on 6550 saart. 2006. aastast kuulub piirkond mandrijää tegevuse tõttu tekkinud UNESCO maailmapärandi hulka. Jääaja kivised piklikud väikese kaldega kõr- moreenimoodustised kerkivad gendikud. Maa on seal viljakas, sest aeglaselt merest välja, tekitades jää sulamisel kandusid sinna orgaa- ainulaadseid maastikke. nilised setted. Ka mujal Soomes lei- Foto: Raisulipekka 18. Väisälänmäki Jääajal oli jää seal kõige paksem, dub samalaadseid külasid, neid ni- Kesk-Soomes asuva seetõttu vajus maapind esialg- metatakse mäeküladeks. Väisälänmäki kõige sest tasemest allapoole. Jää su- kõrgem koht on 220 lades hakkas maapind tõusma. meetrit merepinnast Tõus on küll aeglustunud, kuid 22 ja 135 meetrit Onki- 18 jätkub: saarte maapind tõuseb vesi järve pinnast. 19 aastas 8 mm. Umbes 10 000 aasta Vaasa 1995. aastal rajati pärast arvatakse see piirkond olevat 21 mäe otsa vaatetorn. Kuopio praegusest sada meetrit kõrgemal. 20 Joensuu 21. Kyrö jõe äärne ja külgnev põllumaastik 17 Kyrö jões elab 60 liiki kalu, suur osa Jyväskylä neist on merekalad. Jõe kalarikkust hoitakse, asustades sinna kalamai- 15 me, näiteks lõhe, meriforelli, siia ja Mikkeli 16 harjuse omi. 13 12 Tampere 11 14 9 10 Hämenlinna Kouvola 14. Imatra kosk Soome kõige suurem kosk paikneb Kagu-Soomes 6 Foto: Santeri Viinamäki 2 Venemaa piiri lähedal, tekkis ligi- Turu kaudu 6000 aastat tagasi. 1842. aastal 8 3 loodi mõlemale poole koske 20-hektarine 5 Helsingi Maarianhamina looduspark, mis on Soome vanim. 7 4 1 1929. aastal hakkas seal tööle hüdro- elektrijaam.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |179| 19 Meremadalikud ja -saared on Läänemere vee alt vabanenud ja Eesti maastikurajoonid kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal Maastikurajoon on pinnamoe suurvormil või selle tunduvalt erineva geoloo- kujunenud maastikurajoonid. gilise ehitusega osal kujunenud looduskompleks ehk geosüsteem, paigastike Suuremale osale põhja- ja lääneran- kogum, kus looduse areng pärastjääajal on kulgenud iseloomulikku, naaber- nikust ning suurematele saartele on alast erinevat rada pidi, lähtudes eelkõige reljee ja aluspinna iseärasustest omased arvukad merre eenduvad ning nendest tingituna käivitunud protsesside ahelast. poolsaared ja sisselõiked lahtedena, mis pikendavad ja mitmekesistavad Kuhjekõrgustikud Kulutuskõrgustikud rannavööndit. on Eesti kaguosas jääaegadel moodustunud on liustike kulutuse tõttu tasandunud kolm künkliknõolist reljee suurvormi(stikku): settekivimist aluspõhjaga lamedalaeli- Soome lahe rannikumadalik Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. sed kõrgustikud, millel on valdavalt pindala 1003 km osakaal Eestist 2,21% Tinglikult võib kuhjekõrgustikena käsitleda õhuke moreenne pinnakate. soostumus 7,7% ka Saadjärve voorestikul kujunenud maastiku- Põhja-Eestis asub lubjakivise aluspõhja- kõrgeim koht rajooni, mis on ümbritsevatest aladest kõrgem ga tugevasti karstunud Pandivere kõr- Viimsi lubjamägi 51 m sinna tekkinud voorte tõttu. gustik ja Lõuna-Eestis liivakivist aluspõh- jaga Sakala kõrgustik, mis on võrdlemisi Hiiumaa Otepää kõrgustik sügavalt orustunud. pindala 1122 km pindala 1247 km osakaal Eestist 2,5% osakaal Eestist 2,75% Pandivere kõrgustik soostumus 9,6% kõrgeim koht pindala 2415 km kõrgeim koht Kuutsemägi 217 m osakaal Eestist 5,3% Tornimägi Kõpus 68 m soostumus 9,1% Karula kõrgustik kõrgeim koht pindala 275 km Emumägi 166 m osakaal Eestist 0,61% Kärdla kõrgeim koht Rebasejärve Tornimägi 137 m Hiiumaa Haapsalu

Haanja kõrgustik Vaade pindala 816 km Suure- osakaal Eestist 1,8% Munamäe kõrgeim koht tornist Suur Munamägi 317,6 m Sakala kõrgustik Vaade Saaremaa pindala 2792 km Viljandi järvele pindala 2914 km osakaal Eestist 6,16% lossi- osakaal Eestist 6,4% soostumus 13,5% mägedelt soostumus 7,4% kõrgeim koht kõrgeim koht Rutu mägi 144 m SaaremaaLagenõmmes Raunamäel 58 m

Kuressaare

Vooremaa pindala 977 km osakaal Eestist 2,15% soostumus 20,3% kõrgeim koht Laiuse voor 144 m Harju lavamaa Kaali meteoriidikraater Saaremaal pindala 3948 km Lavamaad ja osakaal Eestist 8,67% lavatasandikud soostumus 20,5% Kesk-Eesti lavatasandik Eestis on kuus seda tüüpi maas- pindala 1488 km osakaal Eestist 3,28% tikurajooni. Põhja-Eesti lavamaid Viru lavamaa soostumus 23,5% (Harju ja Viru) ääristab põhja poolt pindala 1727 km kõrgeim koht osakaal Eestist 3,81% astmeline Põhja-Eesti klint. Lahavere ümbrus 83 m Lõuna-Eesti lavamaade (Ugandi, soostumus 14,8% Palumaa, Irboska) liigestuses eten- kõrgeim koht Ugandi lavamaa terrikoonik pindala 2630 km davad olulist osa liivakividesse lõi- Kiviõli lähedal u 115 m kunud ürgorud, kus jõgedel on osakaal Eestist 5,8% looduslik soostumus 11,3% lõiguti kaldakaljusid. Peipsi ja Sinimägede Pargimägi 84,6 m kõrgeim koht Võrtsjärve veepiiril on liivakivised Haaslava vooremägi 123 m rannaastangud. Erinevalt lavamaa- Irboska lavamaa dest pole Kesk-Eesti lavatasandiku pindala 72,6 km piiril nähtavaid astanguid. osakaal Eestist 0,16% soostumus 2,6% Allikas: Ivar Arold, „Eesti maastikud“, 2005, Tartu ülikooli kirjastus Valaste juga

20 |180| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Sisemaised soostunud madalikud Metsepole madalik Kõrvemaa on kujunenud Mandri-Eesti aladel, mis hilis- pindala 258 km pindala 3130 km jääajal ja osaliselt ka pärastjääajal olid suur- osakaal Eestist 0,57% osakaal Eestist 6,9% soostumus 25,2% soostumus 37,7% te sisemiste veekogude põhjaks. Sood hõl- kõrgeim koht 58 m kõrgeim koht mavad üle kolmandiku Soomaa, Kõrvemaa, kirdeosas 111 m Alutaguse, Peipsi ja Võrtsjärve madaliku edelas Paluküla pindalast. Vähem soostunud on Eesti ja Läti Hiiemägi 106 m piirialal asuva Metsepole madaliku Eestisse jääv põhjaosa. Soomaa pindala 1545 km Soomaa Jussi osakaal Eestist 3,41% viies nõmm soostumus 32,3% aastaaeg Soome lahe rannikumadalik Kõrvemaal

Tallinn Kohtla-Järve Narva Viru lavamaa Jõhvi Rakvere

Harju Pandivere lavamaa kõrgustik Alutaguse Alutaguse madalik madalik pindala 3345 km osakaal Eestist 7,4% Lääne-Eesti soostumus 36,7% Rapla madalik Kõrvemaa kõrgeim koht Tarivere mägi 94 m Lääne-Eesti madalik Paide pindala 6035 km Emajõe algus, osakaal Eestist 13,3% Türi ees paistab Värtsjärv soostumus 26,8% Kesk-Eesti Jõgeva lavatasandik Vooremaa Põltsamaa

Võrtsjärve madalik Võrtsjärve pindala 1747 km madalik osakaal Eestist 3,68% Pärnu jõgi Kurgjal soostumus 37,1% Soomaa Tartu Peipsi Pärnu Viljandi Ugandi madalik Liivi lahe rannikumadalik lavamaa Peipsi madalik pindala 872 km Sakala pindala 807 km osakaal Eestist 1,92% kõrgustik osakaal Eestist 1,78% soostumus 11,4% soostumus 42,1% kõrgeim koht Põlva Urissaarel 55,8 m Otepää kõrgustik Metsepole Palumaa madalik

Valga Võru Palumaa nõgu Irboska pindala 827 km Võru- osakaal Eestist 1,825 Valga Karula Haanja lavamaa soostumus 13% kõrgustik Hargla kõrgustik kõrgeim koht nõgu Küllätüvä ümbrus u 120 m

Kõrgustikevahelised nõod Valga nõgu asuvad Lõuna-Eestis. Haanja kõr- pindala 764 km gustiku ja Karula kõrgustiku va- osakaal Eestist 1,68% hel paikneb Võru-Hargla nõgu. soostumus 14,9% Otepää ja Karula ning Sakala kõr- Võru-Hargla nõgu gustiku vahel asub Valga nõgu, pindala 985 km mille jätkuks on põhja pool Võrts- osakaal Eestist 2,17% järve nõgu. soostumus 17,6% Suur Taevaskoda

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |181| 21 Euroopa maastikukonventsioon ja Eesti

Kuigi lähiminevikus on meil märki- misväärseid saavutusi, seisame praegu Kelle mure on silmitsi paljudele Euroopa piirkonda- dele omaste probleemidega: maastik kui kohaliku identiteedi sümbol tuh- mub tasahilju, maastiku kui elukesk- maastikukaitse? konna kvaliteet läheb allamäge jne. Eesti on üks viimaseid riike, kes Eesti on Euroopa maastikukonventsiooniga liitunud viimas- maastikukonventsiooniga on liitu- te seas. Hoolimata märkimisväärsetest saavutustest lähimi- nud. 2021. aasta 23. veebruari sei- suga ei ole konventsiooniga eri põh- nevikus seisame praegu silmitsi paljude Euroopa piirkonda- justel ühinenud kuus Euroopa riiki de probleemidega: maastik kui kohaliku identiteedi sümbol (Albaania, Austria, Liechtenstein, tuhmub tasahilju. Kas maastikukonventsioon aitab meil lee- Monaco, Saksamaa, Venemaa; Malta on konventsiooni allkirjastanud, kuid vendada praeguseid murekohti maastikuhoius? Maastikul ei ole ratifitseerinud). on küll auväärne positsioon nii looduskaitses kui ka planee- Et valmistada ette konventsiooni- ringutes, ent tehtud jõupingutuste kiuste on maastikupoliiti- ga liitumist, loodi 2015. aastal kesk- konnaministeeriumi juurde töörühm, ka meetmed osutunud kohalikul tasandil ebatõhusaks. kes tegi analüüsi, kuidas Eesti kon- ventsiooni põhimõtteid järgib ja ees- Kalev Sepp Euroopa Nõukogu ministrite komitee märke saavutab ning mida on vaja maastikukonventsiooni teksti heaks parandada. Töörühma kuulusid peale Euroopa maastikukonventsiooni ja leppis kokku kuupäeva, millal saab keskkonnaministeeriumi esindajad saamise lugu. Süvenev mure maas- hakata kokkuleppele alla kirjuta- rahandusministeeriumist, kultuuri- tike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad ma. Euroopa maastikukonventsioon ministeeriumist ja maaeluministee- maastikukorralduse meetmed tingi- võeti vastu 2000. aasta 20. oktoobril riumist, kohalike omavalitsuste üle- sid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa Firenzes ja jõustus 2004. aastal, kui riigilistest liitudest, keskkonnaame- kohalike ja regionaalsete omavalit- selle ratifitseeris kümnes riik. tist, muinsuskaitseametist, maaüli- suste konverents heaks ettepane- koolist, kunstiakadeemiast ja Tallinna ku töötada välja maastikukonvent- Eesti ja maastikukonventsioon. ülikoolist. Samuti olid töörühma kaa- siooni eelnõu. Loodi töörühm, kus Võime uhkusega kõnelda Eesti pika- satud erialaliidud: Eesti arhitektide osalesid nii Euroopa Nõukogu kul- ajalistest ja kuulsusrikastest maasti- liit, Eesti maastikuarhitektide liit ja tuuripärandi kui ka bioloogilise ja kukaitse ja -planeerimise traditsioo- Eesti planeerijate ühing. Siinses artik- maastikulise mitmekesisuse komi- nidest. „Maastikukultuur on loodus­- lis tuginetakse suuresti töörühma sei- tee, mitme rahvusvahelise organisat- kaitse ja kultuur maastikul“, on kir- sukohtadele. siooni (rahvusvaheline looduskaitse- jutanud Eesti looduskaitse suur- Komisjon tõdes, et Eesti keskkon- liit, UNESCO jt), kohalike omavalit- mees Jaan Eilart 1976. aastal. na- ja looduskaitsestrateegias ning suste ning teadlaskonna esindajad. Ökovõrgustiku põhimõtteid rakenda- igapäevatöös on maastikul auväärne Töörühm sai ülesande koostada ja ti Eestis juba 1960.–1970. aastatel, kui positsioon nii looduskaitses kui ka kooskõlastada konventsiooni esialg- püüti luua korda meie loodusvarade planeeringutes. Ent tehtud jõupin- ne tekst. 2000. aasta 19. juulil kiitis kasutuses ja planeerimises. gutustest hoolimata on maastikupo- Foto: Helar Laasik Foto:

22 |182| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 liitika meetmed osutunud kohalikul junemist. Samas võib maastikukait- pöörata suuremat tähelepanu meie tasandil ebatõhusaks ja seetõttu vaja- se, selle haldamine ja planeerimine maastikele ehk laiemalt kogu elukesk- me lisameetmeid. aidata luua töökohti. Konventsiooni konnale. Vaieldamatult oli liitumine 2017. aasta 2. novembri istungil kii- preambulis on selgelt rõhutatud, et Eestile tähtis, see näitab, et me toeta- tis valitsus Euroopa Liidu maastiku- maastik aitab kujundada kohalikku me Euroopa maastikukonventsiooni konventsiooni heaks ja andis volitu- kultuuri ning on Euroopa loodus- põhimõtteid ja eesmärke, ning aitab sed sellega liituda. Alates 2018. aasta ja kultuuripärandi põhiosa, edenda- maastikke mõtestada ja nende kva- 1. juunist on Eesti olnud konventsioo- des inimeste heaolu ja tugevdades liteeti parandada. Äärmiselt oluli- ni osaline. Keskkonnaministeeriumi Euroopa identiteeti. ne on Eesti keskkonnakorralduses, maastiku töörühma juht Urve Sinijärv Konventsioon ei tegele mitte ainult valdkondade strateegilistes doku- on liitumist kommenteerinud nõnda: nomenklatuursete, väärtustatud ala- mentides ja laiemalt Eesti kultuuri- „Konventsiooniosaliseks saamine dega, vaid käsitleb võrdselt kõiki ruumis lähtuda konventsiooni põhi- mõjutab paljusid valdkondi ning kõiki maastikke: looduslikke, linnalisi ja mõtetest, mõistetest, abinõudest ja Eestis elavaid inimesi. Maastik on linnalähialasid; maismaad ja veeko- sihtidest. meie kõigi ühine avalik eluruum, mille gusid; silmapaistvalt väärtuslikke ja Maastiku mõiste ja konventsioonis kujundamises osaleb kas otsesemalt igapäevamaastikke, ka täiesti kahjus- määratletud maastikukorralduse abi- või kaudselt meist igaüks“. tatud maastikke. nõud hõlmavad paljusid valdkondi. Konventsiooni raamistik võimaldab Konventsiooni lähtekohad. Euroopa Eesti keskkonna- ja senised Eesti maastiku hoiu võtted maastikukonventsioon on esimene looduskaitsestra- ja tegevused seada ühtsesse Euroopa rahvusvaheline kokkulepe, mis käsit- konteksti. See annab hea aluse pare- teegias ning leb otseselt maastikke ja mille ees- mini määratleda, korraldada ja tut- märk on parandada maastike kva- igapäevatöös on maastikul vustada Eesti maastikke kui Euroopa liteeti. See konventsioon ühendab auväärne positsioon maastikupärandit. loodus- ja kultuuripärandi kaitsjate nii looduskaitses kui ka Konventsioon defineerib maastik- eesmärke, toonitades loodusliku ja planeeringutes. ku kui maa-ala, nagu seda tajuvad ini- kultuurilise pärandi väärtustamist ja mesed, ja mis on kujunenud loodus- hoidu eelkõige kohalikul ja piirkond- like ja inimlike tegurite koosmõjul. likul tasandil. Konventsiooni pream- Konventsiooni ideestik. Iga kon- See määratlus kajastab mõtet maasti- bulis rõhutatakse maastiku suurt ava- ventsiooni heaks kiitnud riik kohus- ku pidevast muutumisest eri tegurite likku rolli nii kultuuris, ökoloogias ja tub tagama maastike kaitse, korral- mõjul ning vajadust käsitada seda ter- keskkonna alal kui ka ühiskondlikes duse ja planeerimise, rakendades riik- viklikult, mitte üksikute komponenti- valdkondades. likke meetmeid ja Euroopa koostööd. de kaupa. Eestis on maastikku käsit- Maastik kujutab endast majandus- Oma riiklikus süsteemis peab iga osa- letud nii põhiseaduses kui ka eri vald- tegevust soodustavat ressurssi, mitme line määrama parima territoriaalse kondade õigusaktides. Ühtne definit- majandussektori mängulava. Oma tasandi konventsiooni rakendami- sioon seni siiski puudus ning mõis- olemuselt on maastik kergesti mõju- seks, lähtudes kohalike omavalitsuste te käsitlus valdkonniti erines olulisel tatav ja haavatav: põllumajanduse, Euroopa hartast. määral. Konventsiooniga liitumine on metsanduse, tööstuse ja maavarade Liitumisega ei lisandu ühelegi osa- tähtis juba seetõttu, et nõnda tunnus- kaevandamise tehnoloogiate, samu- lisele uusi kohustusi ega piiranguid. tab riik konventsioonis esitatud defi- ti transpordi ja turismi areng kiiren- Pigem annab see võimaluse, tugine- nitsiooni, mida saab kasutada kõigis davad nüüdisajal maastike ümberku- des rahvusvahelisele kokkuleppele, valdkondades.

Tammsaare Põhja talu on Anton Hanseni lapsepõlvekodu ning romaani „Tõde ja õigus” tegevuspaik. Tammsaare väljamäel kemp- levad romaanis omavahel naabritest peremehed Andres ja Pearu, kaevates kahasse kraave ja ajades palju kõneldud eestlase jonni

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |183| 23 Euroopa maastikukonventsioon ja Eesti

konventsiooni oma võimujaotu- se, põhimõtete ja õigusaktide järgi. Maastikukonventsiooni peab raken- dama kõiki maastikke kujundavate ja Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: muutvate tegevusvaldkondade koos- töös nii üksikisiku kui ka riiklikul tasandil. Ka Eestis ei saa see olla ühe valdkonna või asutuse tegevus- ala ning selle elluviimine peab olema jagatud vastutusega. Maastikukonventsioon rõhutab kohaliku tasandi otsuste tähtsust maastike kaitses, planeerimises ja korralduses. Subsidiaarsusprintsiibi alusel ei lasu maastikega seotud tege- vuste eest vastutus mitte ainult riikli- kel ametiasutustel, vaid ka kohalikel ja piirkondlikel võimudel. Kohalikul „Tutuga" pettai oli oluline maastikumärk ja viimase ajani looduskaitse all. Ilmselt mur- omavalitsusel on põhiseadusest tule- dus tormiga „tutu" ära ja puu arvati kaitse alt välja ning tuntud maastikumärk kadus nev õigus otsustada oma territoo- riumil kohaliku elu küsimuste üle. Maastike seisukohalt on seejuu- Helen Sooväli-Sepping (2018) on vaid eelistegevusi, mille on pädevad res eriti tähtis omavalitsuste üles- maastikukonventsioonis toodud defi- ametiasutused kindlaks määranud anne korraldada ruumilist planeeri- nitsiooni kohta tabavalt öelnud: „See avaliku arvamuse põhjal. Eriti oluli- mist. See ongi maakasutuse ja ehitu- määratlus võib tunduda esmalt harju- ne on maastiku kvaliteedieesmärgis se alus, selles on kindlaks määratud matu, sest erineb oluliselt Eestis loo- kokku leppida kohalikul, kogukonna konkreetsed eesmärgid ja tegevus, dusteadusel põhinevast ja üldhari- tasandil, kajastades eesmärke ruumi- mismoodi hoida ja edendada maasti- duskoolides õpetatavast, kus maastik listes planeeringutes. Maastiku kva- kuväärtusi, suunates maastikukaitset, on eelkõige looduskeskkond ning ini- liteedieesmärgid võivad olla rahvus- -korraldust ja -planeerimist. mese toimimist vaadeldakse kui häi- vahelised, riiklikud, maakondlikud, ringut. Euroopa keskkonna- ja ruu- piirkondlikud ja kohalikud või iga- Praegused murekohad konvent­ mispetsialistid on aga pidanud vaja- ühe isiklikud. Planeeringute korral siooni elluviimisel. Töörühm on likuks rõhutada maastiku ruumilist seatakse kvaliteedieesmärk kõikidel analüüsi põhjal teinud järelduse, et kogemust ja tajumist – maastik on planeeringutasanditel nii linnas kui meie õigusaktide, kõikvõimalike stra- olemuselt kultuurilis-kommunika- ka maal. teegiate ja kavade kohaselt on maas- tiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja tikega seotud eesmärgid hästi seatud, ühiskonnas levinud arusaamadega, Konventsiooni kuid probleeme on nende saavutami- mis ruum on.“ põhieesmärk sega. Puuduvad piisavad rakendus- ja Eesti keskkonnakorralduses on on edendada rahastamismehhanismid ning ebapii- seni vähe kasutatud mõisteid „maas- maastikukaitset, -korraldust sav on koostöö eri tasandite ja vald- tikupoliitika“ ja „maastiku kvalitee- ja -planeerimist. kondade vahel. dieesmärk“. Maastikupoliitika on Üks peamisi probleeme on seo- maastike kaitse, korralduse ja pla- tud kaasamise ja teabevahetuse- neerimise põhimõtete, strateegiate Konventsiooni põhieesmärk on ga. Vajakajäämisi on ruumilises pla- ja juhiste kogum, mille on koosta- edendada maastikukaitset, -korraldust neerimises, kaitsekorra määramises, nud pädevad ametiasutused. Samas ja -planeerimist. Konkreetses olukor- keskkonnamõjude hindamises, met- on Eestis palju strateegiaid ja tege- ras võib neid rakendada kas iseseis- sanduses ja ka teistes valdkondades. vuskavasid maastikukaitse, -korral- valt või kombineeritult, nagu enamas- Kui sedastada, et maastik ja maasti- duse ja -planeerimise kohta; otseselt ti tehaksegi. Osa maastikest vajab alal- ku kvaliteedieesmärk on kokkulepe, või kaudselt aitavad need saavutada hoidlikke viise ning nende kaitseks eeldab see laialdast kaasamist. Helen konventsiooni maastikupoliitika ees- tuleb näiteks piirata majandustege- Sooväli-Sepping (2018) on kirjutanud: märke. Seetõttu ei ole eraldi vaja välja vust, kuid osa vajab tugevat uuendust. „Maastik on konventsiooni mõistes töötada uut poliitikat. demokraatia tööriist. Siin tuleb usal- Maastiku kvaliteedieesmärk eel- Kelle mure on maastikuhoid? duslik kompromiss leida kõigi osaliste dab konkreetse maastiku kohta käi- Iga osaline rakendab maastiku- vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi,

24 |184| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 MÄRTS 2021 EESTI LOODUS 25 Euroopa maastikukonventsioon ja Eesti

teha ka metsaaladel, mida omavalit- sus sooviks puhke-, tervise-, esteetika või muul eesmärgil alles hoida.

Foto: Helar Laasik Foto: Maapiirkondade tühjenemine, ääremaastumine on ilmselt Eesti maamaastike suurim probleem. Kui ei ole inimest, siis pole ka maasti- ku kasutajat ja kujundajat, rääkima- ta väärtuste hoiust või taastamisest. Seega oleneb maastike kvaliteet suu- resti ka regionaalpoliitikast.

Kuidas edasi? Nagu öeldud, mõju- tab konventsiooni osaliseks saami- ne kõiki Eestis elavaid inimesi. Urve Sinijärv on nentinud: „Selleks et maastikud säiliksid ja areneksid väär- Kuresoo raba on Soomaa rahvuspargi suurim soo, tekkinud pärast Balti jääpaisjär- tusliku elukeskkonnana, tuleb suu- ve taandumist kohaliku jääpaisjärve soostumisel rendada inimeste teadlikkust ja maas- tikke mõjutavate valdkondade vahe- list koostööd.“ loodust, keskkonda kujundada kõigi- misdokumentides on Eesti maastike Väga palju oleneb inimeste tead- le hästi mõistetavalt ja võrdset osa- kaitse ja korraldus hästi reguleeri- likkusest. Maastikke mõjutavad nii lust võimaldavalt. Teisisõnu, maasti- tud ja kavandatud, kuid tihti ei suu- üksikisiku, kohaliku kui ka riikliku kukonventsioon kõneleb väärtuspõ- deta seda teoks teha. Näiteks ei ole tasandi tegevused. Konventsiooni hisest ruumi mõtestamisest“. ellu viidud väärtuslike maastike tee- põhieesmärk on parandada maastike Juba põhiseaduse järgi on Eestis maplaneeringuid: maakonna tasan- kvaliteeti: ühtviisi hoida selle seniseid igal isikul õigus olla kaasatud teda dil on tehtud ulatuslik ja tänuväärne väärtusi ja luua uusi. puudutavate otsuste tegemisse. Ent töö, tehtud kindlaks maastiku väärtu- Keskkonnaministeeriumi juurde sageli on kaasamine üksnes vormi- sed, kuid puudub raha, et neid väär- on suuresti liitumise eksperdirühma line, mitte sisuline. Sellel on eri- tusi hoida. alusel loodud konventsiooni tege- suguseid põhjusi, näiteks ajapuu- vuste koordineerimise töörühm. See dus ja inimeste vähesus, menetluste Maastike kaitse, otsustuskogu on heaks kiitnud lähi- bürokraatlikkus jne. Kohati tekitab korraldamine aastate tegevuskava. Kõige olulisem probleeme seegi, et teave menet- on endiselt suurendada teadlikkust luse kohta ei jõua kõigi asjaomas- ja planeerimine ja teadvustada teemat ühiskonnas, te isikuteni, ei põhjendata piisavalt, eeldab kõigile sobiva edendada valdkondade koostööd ja miks ettepanekuid on arvestatud lahenduse nimel sageli kaasamist, tõhustada rakendus- ja või jäetud arvestamata jne. Seetõttu tihedat koostööd eri rahastamisviise, parandada ruumi- ei pruugi isikud alati olla piisavalt valdkondade, asutuste ja list arengut suunavat asjatundlikkust kaasatud. Tihti piirdutakse kesk- isikute vahel. kohalikes omavalitsustes, uuendada konnamõjude hindamisel, ruumili- planeerimismetoodikaid jpm. sel planeerimisel või RMK kõrgen- Loodetavasti õnnestub teadliku- datud avaliku huviga alade määra- Koostöö valdkondade vahel ei ole matel inimestel tihendada koostööd misel üksnes kohaliku elanikkon- küllaldane. Maastike kaitse, korralda- maastikke mõjutavate valdkondade na teavitamisega. Kuid planeering mine ja planeerimine eeldab kõigile vahel. Siis saame järgmise maastiku- peab olema tulevikuvisioon, väär- sobiva lahenduse nimel sageli tihe- konventsiooni ülevaateartikli koosta- tuspõhine eesmärk, milles lepitakse dat koostööd eri valdkondade, asu- da plaanitud tegevuste edulugudest. kokku üldsust kaasates. Kvaliteetse tuste ja isikute vahel. Kahjuks on see • Sooväli-Sepping, Helen 2018. Euroopa keskkonna saavutamine oleneb kõi- kohati ebapiisav ning tegevusest ei maastikukonventsioon on avaliku ruumi gist asjaosalistest: alates riigist ja anta alati teada isikutele, kellel võiks poliitika nurgakivi. Maastik on demokraatia omavalitsustest kuni asjatundjate ja olla huvi kaasa rääkida. Näitena võib tööriist, usaldusliku partnerlussuhte alus. ‒ kodanikeni. tuua metsaraie tiheasustusaladel. Sirp, 12.01. Suur probleem on ebapiisavad Kohalikul omavalitsusel puudub eel- Kalev Sepp (1961) on Eesti maaülikoo- rakendusvõtted. Õigusaktides, aren- nev info kooskõlastatavate metsatea- li keskkonnakaitse ja maastikukorralduse gukavades ning kaitse- ja planeeri- tiste kohta, mistõttu võidakse raiet professor.

26 |186| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 MÄRTS 2021 EESTI LOODUS 27 Maastikud Fotod: Tsipe Tsipe Aavik Fotod:

Et põlluserv toetaks elurikkust ja selle kaudu tootjale olulisi hüvesid (tolmeldamine, biotõrje), peab loodusliku püsitaimes- tikuga riba olema vähemalt kolm-neli meetrit lai. Mõlemal fotol on servariba täielikult hävinenud: vasakpoolsel fotol on põlluserva pritsitud herbitsiidiga, parempoolsel fotol on põld teeni üles küntud Eesti põllumajandusmaastikest oleneb paljude liikide tulevik Tsipe Aavik ülbalistesse põllumajanduspiirkonda- õitsev põldohakas. Kui polnud tegu desse. Põllumajandusmaastike hulka just mahepõlluga, piirnesid põllu elu- eated kogu maailmas kahane- võib ju arvata ka pärandniidud, kuid rikkuse vaatlused sageli ainult ühe va elurikkuse kohta on muu- inimtegevuse jälg neis põllumajan- liigi, põllul kasvava kultuurtaime kir- tunud üha tavapärasemaks dusmaastikes, kust pärineb meie iga- japanekuga. Seetõttu kulgesid minu Tnii teaduskirjanduses kui ka tavamee- päevane põhitoit, on sootuks jõulisem proovialadel välitööd märksa hoogsa- dias. Üks elurikkuse kao peapõhjusi ja mõju elurikkusele drastilisem. malt kui kolleegidel, kellel kulus liigi- on maakasutuse muutus, sh ulatusli- Ühel minu proovialal Viiratsi kan- rikastel pärandniitudel Lääne-Eestis kult keskkonda kahjustavad põlluma- dis tuli harva ette päevi, kui õhk pol- sama pindala taimestiku kirjeldami- jandusviisid. Püüdes alal hoida eest- nud raske lägahaisust. Viiratsi suurest seks mitu korda rohkem aega. laste kui loodusrahva müüti, ei taha seakasvatusest pärit läga pritsiti põl- me endale tunnistada, et suurt saaki dudele väetiseks kogustes, mis pani Väärtuslikud, kuid haavatavad elu­ ülimaks seadvad majandamisvõtted uskumatusest kulmu kergitama ka rikkusesaarekesed põllumajan­ on kõvasti laastanud ka Eesti maas- Lääne-Euroopa kolleege. Paar korda dusmaastikus. Eespool kirjeldatud tikke, mulla- ja veekeskkonda ning sattusime põldude vahele tekitatud ehmatavate elamuste kõrvale kogunes elurikkust. kariloomade surnuaedadele, mille ka palju häid muljeid. Kogusin and- lähiümbrus meenutas stseene õudus- meid taimede mitmekesisuse kohta Kui ma peaaegu paarkümmend filmist ning mille võigas lõhn mat- kuues põllumajanduspiirkonnas ning aastat tagasi oma ülikooli lõputöö tis hinge. Ükskord leidsime hiidsuu- ajapikku adusin, et ka tavalised põllu- tarbeks andmeid hakkasin koguma, re vorstikoorma, mille keegi oli põllu majandusmaastikud võivad üksteisest sain paraja šoki. Minu kaasõppurid ääres kraavipervele maha kallanud. suuresti erineda iseloomulike maas- ja kolleegid tegid suviseid välitöid Põlluservade taimestik, mida uuri- tikumustrite poolest. Tasapisi hak- kaunitel meeliköitvatel pärandniitu- mistöö raames kaardistasime, piirdus kasin aimama, millistel maastikuele- del: ranna- ning luha-, puis- ja loo­ põllult leostunud väetiste tõttu valda- mentidel võib hoolimata ebasobivast niitudel, mis liigirohkuse poolest kuu- valt viljakatele kasvukohtadele iseloo- ümbruskonnast leiduda mitmekesise- luvad maailma tippu. Minu töö aga mulike taimeliikidega: naat, orashein mat taimestikku ja soodsate asjaolude viis mind hoopis teistsugustesse Eesti ja kõrvenõges, tolmeldavate putuka- kokkulangemisel haruldusigi. maastikesse, suurte põldudega ühe- te ja meiegi rõõmuks mõnikord ka Mõnes piirkonnas andis maastikule

28 |188| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 omapära künklik reljeef. Teisel alal lei- Puuderiba Puudega hekk dus põldude keskel sagedamini puis- Taimestunud kivihunnik niidusarnaseid romantilisi puudesalu- Kraav sid ja rohtunud viljapuuaedu, mälestu- Metsatukk sena kunagistest talukohtadest. Mõnes piirkonnas tuli rohkem proovile panna oma tasakaaluoskust, turnides põldu- Hekk de keskele kuhjatud kivihunnikutel. Mõnel alal siugles põldude vahel kraa- Põlluservad vipervi, mille taimestik ei jäänud mit- mekesisuselt alla keskpärasele pärand- niidule, kuid mille väärtus oli muidu elurikkuse poolest kesistes põlluma- Põllumajandusmaastiku maastikuelemendid, mis toetavad elurikkust ja pakuvad jandusmaastikes seda suurem. otseseid hüvesid ka tootjale, näiteks looduslikku kahjuritõrjet ja tolmeldamist. Kõik need eespool nimetatud ele- Põhiline selline element on mitmekesise püsitaimestikuga põlluservaribad, mille mendid – rohtunud põlluservad, puu- struktuurset mitmekesisust ja seega elurikkust võivad veelgi suurendada kraavid, desalud, võsastunud kivihunnikud – põõsa- ning puuderibad. Suuresti on abiks metsaeraldised ja muud loodusliku on tänapäevastes intensiivselt majan- taimestikuga maalapikesed põllumaade vahel. Paraku on põllumajanduse inten- datud põllumajanduspiirkondades siivistudes need maastikuelemendid paljudest kohtadest kadunud või kadumas võtmetähtsusega, et hoida alal elu- rikkust. Põlluservad on üks põlluma- jandusmaastike kõige sagedasemaid värsket verd, s.o õietolmu, tolmelda- pindalalt väikesed, satuvad põldudele maastikuelemente, millel võiks olla vad putukad [13]. laotatud väetised ja pestitsiidid nen- suur ökoloogiline väärtus, kuid suur- Neid elurikkusele tähtsaid rolle saa- desse kooslustesse ka siis, kui neid te põldude vahel kipuvad nad peeni- vad põlluperved ja teised elupaiga- pole sinna tahtlikult pritsitud. Ehkki keste siiludena peaaegu nähtamatuks saarekesed põllumajandusmaastikus ka tahtlik põlluservade pritsimine pole jääma. Nii ei pruugi ei kõrvaltvaataja täita vaid siis, kui selleks on loodud haruldane (vt fotosid). Hinnanguliselt ega põllul toimetav tootja nende olu- soodsad tingimused. Põldude serva ligikaudu pool põldudel kasutatud list rolli tabadagi. Lähem vaatlus võib jäävad elupaigad peavad olema piisa- väetistest ja pestitsiididest ei taba siht- aga tuua üllatusi. Näiteks leidsin Tartu valt laiad, et puhverdada põllult läh- märki põllul, st ei jõuagi kultuurtaime- lähedalt kahte hiiglaslikku nisupõl- tuvate mürkide ja väetiste mõju nii deni. Paraku ei saa keskkonda pritsi- du eraldava kraavi pervelt esindusli- serva enda elustikule kui ka servaga tud kemikaali leostumisele naljalt kätt ku niidusiilu. Kraavipervele paigalda- külgnevatele looduskooslustele. Meie ette panna, ainevoogudega kanduvad tud (2 x 2 m) prooviruudus eristasin uuring Eesti põllumajandusmaastikel nad paratamatult ka ümbruskonna üle 30 taimeliigi, millest suurem osa näitas, et loodusliku püsitaimestikuga pinnasesse. olid niidutaimed, sh mitu liiki käpali- põlluserva laius peaks olema vähemalt Nii Eesti põllumuldade ning põhja- si. Õnnelik leiu üle, veetsin sellel era- kolm-neli meetrit, et seal leiaks või- ja pinnaveeseire [5, 10] kui ka üle- kordsel kraavipervel suisa mitu tundi. maluse kanda kinnitada kasvukoha- euroopaliste uuringute andmetel Peale selle, et mainitud maastikue- tundlikumad taimeliigid [1]. Samuti [11] leidub põllumajandusmaasti- lemendid võivad pakkuda kasvuko- on ka Eesti põllumajandusmaastiku kes ehmatavalt rikkalikke pestitsiidi- ha ja elupaigana pelgupaika paljude- kimalaste uuringutes kindlaks tehtud, kokteile. Näiteks Prantsuse kolleegi- le taime- ja putukaliikidele, toimivad et laiemad põlluservad soodustavad de värske uuring kinnitab, et pestit- põlde palistavad servakooslused ühen- nende arvukust ja mitmekesisust [12]. siidid liiguvad pritsitavate põldude duselementidena, mis seovad suurte Põlluperve üleväetatust aitab naabruse mahepõldudele, loodusli- põldude vahel paiknevad looduslike vähendada, kui niita seda korra aas- kele rohumaadele ja põllupervedele ja poollooduslike kasvukohtade saa- tas või üle aasta ja niide eemaldada. [9]. Mõistagi jõuavad need mürgid rekesed võrgustikuks. Mööda sellist Eestis on põlluservade ja teiste väi- ka taimestikku ja loomastikku, näi- võrgustikku saavad levida nii pisiime- kesepinnaliste niidukoosluste karja- teks tuvastati samas uuringus toksi- tajad, linnud kui ka putukad, sh tol- tamine põllumajandusmaastikes võõ- lises koguses pestitsiide nii pritsitud meldajad, kes on üliolulised põldude ras, kuid kunagistel välitöödel nägin alade kui ka pritsimata põlluservade saagikuse tagajad. Ka põlluvahelistel Šveitsi viljapõldude servas toimeta- vihmaussides. niidulapikestel kasvavatele taimede- mas näiteks lambaid, kelle tarbeks le on niisugused ühendusteed oluli- olid põlluserva paigaldatud ka piir- Maastikud mäletavad. Eesti pärand- sed. Kuigi taimed ise aktiivselt ei liigu ded. niitudel on kirjeldatud huvitavat mööda põlluservadest koridore, kan- Kuna enamjaolt on põlluservad kit- fenomeni, mida nimetatakse välja- navad ühest taimekogumikust teise sad ning ka teised elupaigasaarekesed suremisvõlaks. Selle mõistega selgi-

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |189| 29 Maastikud

35 35 niidupärl nisupõllu serval oli väga Eesti A B tõenäoliselt kunagise suurema nii- 30 Euroopa 30 dukoosluse jäänuk. Ümberkaudses 25 25 maastikus ma niidukooslusi ega suurt 20 20 osa sellel kraavipervel kohatud liiki- dest ei leidnud. Seetõttu on tõenäo- 15 15 line, et niidulaiguke ajapikku hää- 10 10 bub. Laigukesel leiduvad väikesed nii- Soontaimede liigirikkus 5 5 dutaimede kogumikud pole piisavalt elujõulised, et pikema aja vältel püsi- –2 –1,5 –1 –0,5 0 0,5 1 1,5 –2 –1 0 1 2 3 ma jääda ning põldudelt lähtuvale Teraviljapõllu majandamise intensiivsus Maastiku homogeensus häiringule vastu seista. Ka ümbru- Üleeuroopaline uuring AGRIPOPES üllatas tõdemusega, et Eesti põllumajandus- sest pole uusi seemneid ega õietol- maastikke iseloomustab uuringus osalenud teiste riikide (Holland, Prantsusmaa, mu loota. Rootsi, Saksamaa, Poola, Hispaania) maastikega sarnane struktuur ja majandamise Nii nagu meie pärandniitude koos- intensiivsus [3]. Joonis kirjeldab uurimispõldudel leitud soontaimede liigirikkuse lus on kujunenud aastakümneid ja seost uuritava teraviljapõllu majandamise intensiivsuse (A) ja ümbritseva maastiku -sadu väldanud järjepideva mõõduka homogeensusega (B). Uuritava põllu majandamise intensiivsus on arvutatud kolme niitmise ja karjatamise tulemusena, on mõõdiku põhjal: põllul kasutatud herbitsiidide toimeaine, lämmastikväetiste kogus ajal ja järjepidevusel tähtis roll ka põl- ja põllu saagikus. Skaala vasakus osas on liigirikkad mahepõllud, paremal pool aga luservade ja teiste seesuguste maasti- liigivaesed intensiivpõllud. Maastiku homogeensus on arvutatud samuti kolme kuelementide taimekoosluste mitme- näitaja põhjal: uuritava põllu suurus, ümbritsevate põldude keskmine suurus 500 kesisuse kujunemisel. Rootsi kolleegid meetri raadiuses ja põldude osakaal uuritava põllu ümbruse maastikus on selgitanud, et kõige mitmekesisema taimestikuga on need põldude vahel paiknevad teeperved, mille hinnan- guline vanus küündib saja aasta ligi. Niidukooslustega sarnaste liigirohkete põlluservade kujunemine võtab aega üle poole sajandi [2]. Seetõttu on äär- miselt nukker olla tunnistaja vaatepil- dile, kus põllupindala suurendamiseks (võib-olla ka PRIA trahvi hirmus) ning umbrohu rünnaku kartuses küntakse püsitaimestikuga põlluperved üles (vt fotosid). Ortofoto: maa-amet 2020 ja maa-ameti fotoladu 1951 maa-amet 2020 ja maa-ameti fotoladu Ortofoto: Näide maastike üheülbastumise ja struktuurse mitmekesisuse kahanemise kohta. Järvamaal asuvad Eesti suurimad ühe üksusena kaardistatud põllulaamad, mille Mis seisus on Eesti põllumajandus­ pikkus on 2 km ja laius umbes 1 km (parempoolne laam 238 ha, vasakpoolne maastikud? Kuna Eestis on väär- 181 ha; joonis A). Külgepidi koos asetsevaid, st ilma eraldavate rohuribadeta, hek- tuslikke pärandniite säilinud veidi kideta jm, põllulaamu on samas maastikus umbes 800 hektarit. Enne ulatuslikke rohkem kui nii mõnelgi pool mujal maaparandustöid oli see piirkond jagatud pikkadeks kuni 160 meetri laiusteks Euroopas ja mahepõlde on umbes ribadeks, mida eraldasid tee ja põlluserva rohuribad (joonis B). Varasema jaotuse 20% meie põllumajandusmaast, on põhjused olid pigem praktilised, kuid selline liigendus säästis ka elurikkust ja soo- visa püsima arusaam, et meil käib dustas loodushüvesid (kahjuritõrje, tolmeldamine) põllumajandusmaastike käsi pare- mini kui Lääne- ja Kesk-Euroopas. Paraku ei kinnita seda kuvandit üle- tatakse esmapilgul üllatavat tõsiasja, konda. Ent kui ei suurene niidukoos- euroopalised võrdlevad uuringud et ehkki niitude pindala on tohutult luste pindala ja omavaheline ruumili- põllumajandusmaastike struktuurist vähenenud, on alles jäänud niidulai- ne sidusus, mis võimaldaks seemnete ja selle mõjust elurikkusele. gukeste taimestik veel küllaltki lii- ja õietolmu piisavat levikut, kaovad Oma teadlastee vältel on mul olnud girikas. Selline olukord saab tekkida need visad liigid tasapisi meie maas- võimalus osaleda kahes Euroopa tea- seetõttu, et paljud niidutaimed on tikest. Võlg saab makstud ja maastiku dusprojektis, mille raames uuriti nüü- pikaealised ning pole veel maastiku mälu kustub. disaegsete põllumajandusmaastike muutustele jõudnud reageerida, püsi- Mineviku märke näeme ka mood- elurikkust. Mõlemad uuringud kin- vad kehva olukorra kiuste, ent ei anna sates põllumajandusmaastikes. Ees- nitasid, et intensiivsema maakasutuse enam jätkusuutlikul hulgal järglas- pool mainitud väike mitmekesine ja põllumajandusmaastike üheülbas-

30 |190| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 tumise käigus elurikkus kahaneb. „Järgmise põlvkonna“ põllu­ lused. Looduslikku kahjuritõrjet, loo- Kummagi mahuka teadustöö tule- majandus­maastikud. Iga prae- duslike tolmeldajate toetamist ja teisi mustes torkab silma asjaolu, et meie gu tehtav samm põllumajanduslikus sarnaseid võtteid nähakse põlluma- põllumajandusmaastikud ei jää maas- maakasutuses mõjutab meie põllu- jandusökoloogias ühe peamise pääste- tiku kesisuse ja maakasutuse inten- majandusmaastike elurikkust tulevi- rõngana, mille abil ühtaegu kahanda- siivsuse poolest kuigi palju maha nen- kus. Ehkki oleme viimasel paaril aas- da põllumajanduse põhjustatud kesk- dest Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidest, takümnel tunnistanud suurt arengut konnaprobleeme, hoida ja soodustada mida oleme pidanud intensiivse põllu- põllumeeste masinapargis, on toidu- mitmekesiseid maastikke ning toota majanduse etalonideks, sh Saksamaa, tootmine siiski paljuski takerdunud pestitsiidijääkideta toitu. Sellel teemal Prantsusmaa, Holland, Poola ja minevikuahelatesse, tehes looduse- kirjutab siinses ajakirjanumbris pike- Hispaania. Ühe uuringu järgi neist le endiselt liiga. Ometi pakub prae- malt Eve Veromann. kahest oleme põllumajandusmaastike gune lausa ulmeline infotehnoloo- üheülbalisuse poolest lausa Euroopa giline revolutsioon hulga põnevaid 1. Aavik, Tsipe; Liira, Jaan 2009. Kuhu küll kõik lilled jäid? Põlluservade tähtsusest. – esirinnas [3]. Kui lisame siia püsi- uusi võtteid, kuidas vähendada põl- Eesti Loodus 60 (7): 46–49. valt piirnorme ületavad pestitsiidijää- lumajanduse keskkonnamõju ja üksiti 2. Auffret, Alistair G.; Lindgren, Evelina 2020. kide näitajad meie olulisemate põllu- kasvatada puhtamat toitu. Võiksime Roadside diversity in relation to age and majanduspiirkondade – Pandivere ja nende uuenduslike lahendustega jul- surrounding source habitat: evidence for long time lags in valuable green infrastruc- Põltsamaa – pinna- ja põhjaveeproo- gemalt katsetada. ture. – Ecological Solutions and Evidence vides ning kaevudes, pole pilt sugu- 1:e12005. gi nii keskkonnahoidlik, kui arvata Eesti taimede 3. Carmona, Carlos P. et al. 2020. Agriculture tahaksime. intensification reduces plant taxonomic levikuatlase jaoks and functional diversity across European Eesti taimede levikuatlase jaoks kogutud andmestik arable systems. – Functional Ecology 34: kogutud andmestik illustreerib meie illustreerib meie umbrohtude 1448–1460. umbrohtude floora vaesumist [6]. 4. Elts, Jaanus 2020. Põllulindude arvukus floora vaesumist. kahaneb kiiresti. Postimees. Samuti on vähenenud meie põllu- 5. Leisk, Ülle 2020. Nitraaditundliku ala põh- majandusmaastikele iseloomulike 22 javee seire 2019. Eesti Keskkonnauuringute linnuliigi arvukus, eriti drastiliselt on Kaugseire andmetel ja tehisintel- Keskus, Tallinn. see kahanenud alates 2005. aastast lektil põhinev n-ö täppispõllumajan- 6. Luuk, Ott; Kukk, Toomas 2017. Umbrohud kaovad koos põlluharijaga. – Eesti (ühtekokku oli uuringusse hõlmatud dus võimaldab varakult kindlaks teha Loodus 68 (4): 66–69. 34 liiki põllulinde) [8]. Näiteks on vii- piirkonnad, mis vajavad vähem väe- 7. Maa Elu 2020. Liigirikkaimad põllumul- mase paarikümne aasta jooksul aas- tisi ning kus paiknevad taimehaigus- lad on Lääne-Eestis ja vaesemad Pandivere tas keskmiselt ligi 2,3% vähenenud te kolded. Samade meetoditega saaks ümbruses. Postimees – Maa Elu. 8. Marja, Riho; Nellis, Renno 2018. Perioodil põldlõokese arvukus. Põllupervedel selgitada neidki alasid põllulaamades, 1984–2017 põllulindude arvukuse muu- ja taluõuedel toimetava kanepilin- kus tootlikkus ja kulutõhusus on pii- tus Eestis ning selle seos põllumajanduse ja nu arvukus kahaneb ligi 5% aastas savalt väike, et need võiks jätta hoo- kiskjatega. – Hirundo 31: 49–68. [4]. Ajavahemikus 1984–2017 vähe- pis elurikkusele. Turule on jõudmas 9. Pelosi, Céline et al. 2021. Residues of cur- rently used pesticides in soils and eart- nes põllulindude arvukus kiirusega tootjatele üha taskukohasemad päi- hworms: A silent threat? – Agriculture, 24 000 – 52 000 pesitsevat paari aas- keseenergial töötavad ja nutiseadmest Ecosystems & Environment 305: 107167. tas. Põllulindude arvukust kahanda- juhitavad robotid, mis võimaldavad 10. Penu, Priit 2020. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas. Põllumajandus­ vate tegurite seas on esikohal pestit- tehisintellekti abil umbrohtusid kind- uuringute Keskus. siidide ning lämmastikväetiste kasu- laks teha ja need kas siis eos välja rohi- 11. Silva, Vera et al. 2019. Pesticide residues tus. da või pritsida herbitsiidi vaid sinna, in European agricultural soils – A hidden Maakasutuse intensiivsuse ja kus seda parajasti vaja on, nii et kasu- reality unfolded. – Science of The Total Environment 653: 1532–1545. maastike lihtsustumise mõju kajas- tatava herbitsiidi kogus väheneb 95% 12. Sõber, Virve et al. 2020. Forest proximity tub ilmekalt ka silmale nähtamatu võrra. Selliste uuenduste kasutuse- supports bumblebee species richness and elurikkuse muutustes. Tartu ülikoo- levõtt tuleks kasuks nii elurikkuse- abundance in hemi-boreal agricultural li taimeökoloogid Inga Hiiesalu ja le, tootjale kui ka toodangu tarbijale. landscape. – Agriculture, Ecosystems & Environment 298: 106961. Tanel Vahter on intensiivselt majan- Põnevaid tulemusi on andnud uurin- 13. Van Geert, Anja et al. 2010. Do linear land- datud põllumuldades leidnud märksa gud, mis vaatlevad mulla mikroelusti- scape elements in farmland act as biological vähem seeneliike, sh taimedele kasu- ku, sh mükoriisaseente rolli saagi suu- corridors for pollen dispersal? – Journal of Ecology 98: 178–187. likku seenjuurt ehk mükoriisat moo- ruses, kultuurtaimede põuataluvuses dustavaid krohmseeni, kui mahevil- ja taimekahjuritega võitlemisel. Tsipe Aavik (1981) on Tartu ülikooli jeldud põllumuldades. Seente mit- Üks kõige lihtsamaid viise opti- makroökoloogia kaasprofessor ning tipp- mekesisuse soodustajana sai selles meerida nii saakide suurust, toodan- keskuse EcolChange (globaalmuutuste uuringus kinnitust põldu ümbritseva gu puhtust kui ka loodushoidu on ökoloogia looduslikes ja põllumajandus- maastiku mitmekesisus [7]. kasutada ära looduse pakutud võima- kooslustes) liige.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |191| 31 Maastikud Foto: Veromann Peeter Foto:

Mitmekesise taimestikuga pikaealised põlluservad soodustavad tolmeldamist ja kahjuritõrjet kultuurpõldudel Kuidas saada rohkem saaki? Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus pole üksnes väärtus sobilik elupaik väga vähestele putuka- iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majan- liikidele, keda me isekalt kutsume kahjuriteks, sest nad konkureerivad duslikku kasu. meiega toidu pärast. Monokultuurset põldu luues katame neile väheste- Eve Veromann Näiteks kahjurite biotõrje keskse le liikidele ülirikkaliku toidulaua ja tähtsusega putukarühm parasitoidid loome pinnase ohtraks paljunemi- smapilgul võiks ju arvata, et vajab sigimiseks peremeesliike, kes seks. Seda paljunemist suudavad kui põldude vahele jätta loo- asuvad kultuurpõllul (kahjurid), ent ohjas hoida kõnealuste putukate loo- dusliku taimestiku ribad, siis toiduks nektarit põlluservas õitseva- duslikud vaenlased: röövtoidulised askeldabE sealne mitmekesine elus- telt taimedelt. Rohumaaribad põllu- putukad, sealhulgas parasitoidid. Ent tik omasoodu ega avalda otsest mõju servas pakuvad talvitumispaiku, lisa- hävitades ümbritsevat loodusmaas- põllukultuurile. Siiski on paljude toitu, sigimis-, varje- ja elupaiku ka tikku, ütleme sellest abist vabatahtli- uuringutega kindlaks tehtud, et elus­ teistele kahjureid hävitavatele rööv- kult ära. tik liigub päris usinalt ümbruskonna toidulistele lülijalgsetele, nagu jook- Röövtoiduliste putukate kasulik- looduslikest elupaikadest põldudele siklased, lühitiiblased, ämblikulaad- kust taimekasvatajatele on maail- [nt 13]. Täiesti ilmselt on vananenud sed, ning looduslikele tolmeldajatele, mas palju uuritud. Toon allpool vaid arusaam, et see loodusest põldudele näiteks erakmesilastele ja kimalastele. mõned näited. liikuv elustik on eelkõige umbrohud Samuti toimivad loodusliku püsitai- Loodusliku püsitaimestikuga ja kahjurid. Otse vastupidi, enamik mestikuga põlluservad ühenduskori- maastikuelementide kasu röövtoidu- põldudele liikuvaid putukaliike aitab doridena poollooduslike elupaikade liste lülijalgsete arvukusele avaldub põllukultuure tolmeldada ja hävita- vahel [nt 9]. ainult nende elementide piisava kva- da nende kahjureid, mitmekesine tai- liteedi ja hulga korral. Näiteks jook- mestik põllu ümbruses aga soodustab Kahjuritõrje. Suurtel monokultuur- siklaste puhul on leitud, et põldude- selliste putukate elu. setel põldudel kasvav taimekultuur on le jõuab neid piisavalt üksnes siis,

32 |192| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 kui põlluservad on vähemalt nelja meetri laiused [15]. Tartumaa põl- lumajandusmaal tegime uurimuse, kus võrdlesime erisugustel põldude-

ga piirnevatel maastikuelementidel Veromann Peeter Foto: (rohtsed põlluservad, puiskorido- rid, metsaservad, liblikõielised vahe­ kultuurid ja rohumaad) talvituvate kasurite arvukust. Talvituvaid maa- pinnal liikuvaid röövtoidulisi lüli- jalgseid leidus kõige rohkem põlluga piirnevatel rohtsetel põlluservadel (keskmiselt 373 isendit/m2) ja puis- koridorides (289 isendit/m2) [14]. Rapsi ühe olulisema kahjuri hii- lamardika (Brassicogethes aeneus) Liiga kitsad põlluservad ei paku tootjatele piisavalt loodusehüvesid parasiteerituse taset suurendas ühes uuringus kolm põhilist tegurit: üle kuueaastaste rohumaaribade olemas- olu põllu servas, loodusliku püsitai-

mestikuga maastikuelementide sidu- Foto: Urmas Tartes sus ja maastiku mitmekesisus [13]. Kui need kolm tegurit olid piisavalt heas seisus, siis suutsid parasitoidid vähendada hiilamardikate arvukust allapoole majanduslikku tõrjekritee- riumit, seega vajadus putukamürkide järele puudus. Ruumiline maastikuanalüüsi mu- del on näidanud, et rohumaaribad põlluservades suurendavad ka rapsi teise väga olulise kahjuri kõdra-peit- kärsaka (Ceutorhynchus obstrictus) parasiteerituse taset Eestis. Mõnedel Jooksiklaste vastsed tegutsevad mullas ja hävitavad juurekahjureid põldudel ületas parasiteerituse tase isegi 80% ja uuringus olnud põldu- dest 88% oli tagatud tõhus bioloogine Ja ikka kerkib küsimus, kas kah- medest sõltub tolmeldajatest [10]. Nii tõrje (st parasiteerituse tase oli vähe- jurite looduslike vaenlaste soodusta- nagu röövtoidulised lülijalgsed, ole- malt 32–36%) [7]. Seega suudavad mine aitab ka tootjatel reaalselt saaki nevad ka tolmeldajad kriitiliselt loo- parasitoidid hoida kõdra-peitkärsaka suurendada. Seegi on leidnud kinni- dusliku püsitaimestikuga maastiku­ arvukuse kontrolli all ja selle kahju- tust: suures ülevaateuuringus, kuhu elementidest, mis pakuvad neile toitu, ri vastu ei tohiks Eestis insektitsiide oli kaasatud ligi 1500 uurimisala kogu varju, elu- ja talvitumispaiku [nt 8]. kasutada. Kõdra-peitkärsaka parasi- maailmast, ilmnes, et nii looduslike Looduslikele tolmeldajatele on toidid talvituvad enamasti nii rohtse- vaenlaste kui ka looduslike tolmelda- oluline, et õitsevad toidutaimed olek- tel kui ka puudega põlluservaribadel. jate liigiline mitmekesisus panustab sid saadaval kogu vegetatsioonipe- Laiaulatuslik ülevaateuuring, kuhu oluliselt saagi suurenemisse [4]. rioodi jooksul. Põllukultuurid seda olid kaasatud andmed nii Euroopast teadupärast ei taga, sest nende õit- (sh Eestist), Põhja-Ameerikast kui ka Tolmeldamine on teine ülioluline seaeg katab vaid suhteliselt lühike- Uus-Meremaalt, tõestas, et rohtsed loodusehüve, mis on monotoonse- se osa suvest. Ligi kolmveerand Eesti põlluservad on tõstnud kahjuritõrje tes põllumajandusmaastikes haka- erakmesilaste liikidest ja enamik meie taset põllul keskmiselt 16%, ja mitte nud hääbuma intensiivse agrokeemia kimalaste liikidest pesitseb pinnases kuskil pole need suurendanud kahju- kasutuse ja toidutaimede ning elupai- ja selleks vajavad nad ala, kus ei oleks rite arvukust, nagu võiks ehk eeldada, kade nappuse tõttu [nt 5]. Tänu tol- pinnasehäiringuid, nagu kündmine, lähtudes vanapärasest umbrohu- ja meldajatele saame kogu maailmas üle põllumasinate liikumine jne. kahjurikesksest vaatest loodusmaas- kolmandiku toidutaimede saagist [6] Paljud uurimused on kinnitanud, tikele [1]. ning umbes 90% looduslikest õistai- et tolmeldajate puhul on eriti täh-

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |193| 33 Maastikud Foto: Foto: Urmas Tartes

Põllujooksik (Carabus cancellatus) einestab pildil vihmaussiga, ent hävitab usinalt ka kahjurite mune, vastseid ja valmikuid

tis taimestiku liigirikkus ja maasti- monotoonsed põllumajandusmaasti- Community Assembly Tracks Changes in kuelemendi vanus: mida liigirikkama kud taas mitmekesiseks ja võidavad Floral Resources as Restored Hedgerows Mature in Agricultural Landscapes. – taimestikuga ja vanem on põlluserv, nii tootjad, tarbijad kui ka loodus. Frontiers in Ecology and Evolution 6. seda rohkem see toetab tolmeldajaid 9. Laura, van Vooren et al. 2017. Ecosystem ja seda rohkem panustab kõrvalasuva 1. Albrecht, Matthias et al. 2020. The effecti- service delivery of agri-environment mea- veness of flower strips and hedgerows on sures: A synthesis for hedgerows and põllu tolmeldamisesse [1]. pest control, pollination services and crop grass strips on arable land. – Agriculture, Nagu kahjurite looduslike vaenlaste yield: a quantitative synthesis. – Ecology Ecosystems & Environment 244: 32–51. puhul, on ka tolmeldajate puhul mõõ- Letters 23, 10: 1488–1498. 10. Ollerton, Jeff et al. 2011. How many flowe- detud nende otsest mõju põllusaaki- 2. Bommarco, Riccardo et al. 2012. Insect ring plants are pollinated by animals? – pollination enhances seed yield, qua- Oikos 120, 3: 321–326. dele. Näiteks raps suudab anda saaki lity, and market value in oilseed rape. – 11. Perrot, Thomas et al. 2018. Bees inc- ka isetolmeldamise ja tuultolmlemise Oecologia 169, 4: 1025–1032. rease oilseed rape yield under real field abiga, ent piisav hulk putuktolmelda- 3. Catarino, Rui et al. 2019. Bee pollination conditions. – Agriculture, Ecosystems & outperforms pesticides for oilseed crop jaid on uuringutes suurendanud saaki Environment 266: 39–48. production and profitability. – Proceedings 12. Pywell, Richard F. et al. 2015. Wildlife- 20–40% [2, 3, 11]. Seega, paranda- of the Royal Society B: Biological friendly farming increases crop yield: des põllumajandusmaastikul tingimu- Sciences 286, 1912: 20191550. evidence for ecological intensification. si tolmeldajate jaoks, parandame ka 4. Dainese, Matteo et al. 2019. A global synt- – Proceedings of the Royal Society B: hesis reveals biodiversity-mediated benefits Biological Sciences 282, 1816: 20151740. saagi suurust ja kvaliteeti. for crop production. – Science Advances 5, 13. Thies, Carsten; Tscharntke, Teja 1999. Selleks et tagada kahjuritõrje ja tol- 10: eaax0121. Landscape structure and biological cont- meldamisteenus põldudel, on vaja- 5. Garibaldi, Lucas A. et al. 2016. Mutually rol in agroecosystems. – Science 285, 5429: beneficial pollinator diversity and crop lik sidusate ja kvaliteetsete mitmeke- 893–895. yield outcomes in small and large farms. – 14. Treier, Kaia et al. 2017. The abundance sise taimestikuga maastikuelementi- Science 351, 6271: 388–391. of overwintered predatory arthropods in de vähemalt 25% osakaal maastikus. 6. Intergovernmental Science-Policy Platform agricultural landscape elements. – IOBC- Lisaks on uurimused näidanud, et on Biodiversity and Ecosystem Services, I. WPRS Bulletin 122: 68–73. 2016. Assessment Report on Pollinators, kui luua põllumaast juurde uusi mit- 15. Ziółkowska, Elżbieta et al. 2021. Supporting Pollination and Food Production. Zenodo. non-target arthropods in agroecosystems: mekesise taimestikuga maastikuele- 7. Kovács, Gabriella et al. 2019. Effects of Modelling effects of insecticides and land- mente, vähendades selle arvelt põllu land use on infestation and parasitism rates scape structure on carabids in agricul- of cabbage seed weevil in oilseed rape: pindala kuni 8%, ei vähene saagi suu- tural landscapes. – Science of the Total Landscape effects on Ceutorhynchus obst- Environment: 145746. rus samal põllul, kusjuures selle võtte rictus infestation and parasitism rates. – positiivne mõju saagi suurusele suu- Pest Management Science 75, 3: 658–666. Eve Veromann (1961) on Eesti maaüli- kooli taimetervise õppetooli professor. renes ajas veelgi [12]. Seega, teeme 8. Kremen, Claire et al. 2018. Pollinator

34 |194| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 UNOLIK MÖÖBEL UNOLIKKujunda elamine MÖÖBEL vastavalt enda Vali Kujunda elamine sobivaim kangas vastavaltsoovidele enda Vali sobivaim kangas soovidele

Eesti suurim valik suurenes veelgi: kasepuust Eestitammestsuurim valik suurenes veelgi: kasepuustsaarest toole ja laudu ka spoonitult Vali tammest sobivaim saarest toole ja laudu ka spoonitult peitsitoonVali Kujundades ise oma vajadusi saab 60 toolist: sobivaim 10 erineva peitsitooniga 600 erinevat tooli peitsitoon Kujundades150 erineva ise kangaga oma vajadusi9000 saab erinevat60 toolist: tooli 10Meie erineva 30 lauamudeli peitsitooniga valik600 tõuseb erinevat tooli 15010 peitsitooniga erineva kangaga 300-ni9000 erinevat tooli Meie 30 lauamudeli valik tõuseb 10 peitsitooniga 300-ni

Tallinn Tartu Tallinn Ladu Tallinnas töötab Tartu Järve keskus Ladu Tallinnas töötab Jõe keskus Järve keskus E, K, R kell 10-18, tel. 524 5573 Jõe keskus E, K, R, kell 10–18, tel. 524 5573 [email protected] [email protected]@unolik.ee MÄRTS 2021 EESTI [email protected] 35 Tallinn Tartu Ladu Tallinnas töötab Järve keskus Jõe keskus E, K, R kell 10-18, tel. 524 5573 [email protected] [email protected] Tegutse teadlikult Foto: RagnarFoto: Vutt

Droon võimaldab pildistada paiku, kuhu fotograafil endal on enamasti keeruline ligi saada, rääkimata võimalusest linnuna objekte ülalt vaadata Kuidas pildistada õhust: droonifotograafide soovitusi Martin Tikk Droonifotograafiaga võib tutvust netamine ning kunstiline nägemus.“ teha igaüks. Juba mõnda aega on Droonifotograaf Simo Sepa sõnul aalilisi maastikke vaa- olnud laiatarbekaubana müügil teh- on tähtis esmalt läbi mõelda, mil- deldes ja pildistades on niliselt hästi toimivad droonid, mil- leks drooni kasutada. Nii ei ole mõtet tihti proovikivi mahuta- lel on kaamera. See on muutnud nii osta kallist droonikomplekti, millega Mda ühele fotole suur ala. Seetõttu mõnegi maastikufotograafi kunagi saab küll professionaalse kvaliteediga ronitakse küngastele ja vaatetorni või võimatuna tundunud pildiambitsioo- pilte, kuid mida pruugid ainult enda tiirutatakse lennukiga. Viimasel ajal nid reaalsuseks. Mis saab fotokunst- lõbuks, sotsiaalmeedias jagamiseks ja on üha populaarsem fotografeerida nikule olla põnevam kui võimalus mõnes väiksemas trükises. droonidelt. Jagame droonifotograafi- läheneda pildistatavale uudse võtte- Margus Muts lisab: „Tänapäeval de muljeid ja näpunäiteid. nurga alt – kõrgelt. Põnev on uudis- on kaubanduses saadaval üsnagi tas- „Droonifotograafia on omaette tada tundmatuid ja ka tuntud objek- kukohase hinnaga, meeldivalt väikes- fotograafialiik, mis võimaldab teist- te selliselt positsioonilt, kust me neid te mõõtmetega ja kergesti lennutata- suguse perspektiivi kaudu märga- tavaliselt ei näe. vaid-juhitavaid fotokaameraga droo- ta seda, mida maa pealt ei märka,“ Droonifotograaf Margus Muts sel- ne, mis on sedavõrd kompaktsed, et tutvustab teemat droonifotograaf gitab: „Droonifotograafia on vald- mahuvad mugavalt väiksemassegi Ragnar Vutt. Ka aerofotode puhul kond, milles on ühendatud lennu- ja fotokotti, seetõttu saab neid kergesti on oluline kompositsioon, mille fototehnika kasutamise oskus ning kõikjale kaasa võtta.“ tunnetus võiks igal fotograafil ole- pildistatava, s.o looduse, aga ka inim- Suuremates tehnikapoodides mas olla. tekkeliste objektide tundmine ja tun- müüakse suhteliselt soodsalt laias

36 |196| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 valikus droone. Ragnar Vuti sõnul oskavad alates sajast eurost maksvad droonid mõistlikult pilti teha, hoia- vad ise kõrgust ning nõrgema tuule- Simo Sepp Foto: ga püsivad ka kenasti maapinna lähe- dal paigal. Kallimatel droonidel on ka GPS-i andur ja muud lisaseadmed, mistõttu suudavad nad igal kõrgusel oma positsiooni hoida ning ka koju naasta, kui ühendus puldi ja drooni vahel peaks mingil põhjusel katkema. Simo Sepp toob esile kallimate droonide miinused: „Need on suu- remad, raskemad ja nende kasutus on peatselt kehtima hakkavate droo- nireeglitega rohkem piiratud. Nii võib sinu vajadustega palju paremi- ni sobida mõni väiksem, näiteks alla Drooni sisseehitatud valgustusega loodud pühapaisteefekt Seli rabas. Lisavalgus 250 grammi kaaluv droon, mis siis- loodusfotol võib meeldida või mitte, kuid vähemasti saab katsetada ki suudab filmida 4K-videot ja teha kvaliteetseid pilte, on mugav kaasas kanda, annab lendamisel veidi vaba- satelliidipilte, kuigi enamasti ei suuda vaade igavavõitu valgusega ja põneva mad käed nii Eestis kui ka välismaal need vaate kõiki võimalusi esile tuua. loodusnähtuseta. ning on üsna mõistliku hinnaga.“ Ragnar Vuti hinnangul on drooni- Vähetähtis pole asjaolu, et nagu Õigupoolest sobib maastikufotograa- pildistuse suur eelis perspektiiv, mida iga maastikufoto vajab ka õnnestunud fiaks enamik fotohuvilistele mõeldud maa pealt tihti pole võimalik saavu- droonifoto kunstilist nägemust. Fotol droonidest, mis on viimastel aastatel tada. Mägedes saab pildistada kõrge- ei tohiks olla inetuid ega üleliigseid müügile tulnud, ja drooni soetades on malt ja luua mõjusa kompositsiooni. objekte. Droonifotograaf näeb sageli raske halba otsust teha. Aga õigupärast saab drooni kasutada vaeva sellega, et lennutada lennuma- igal pool. Vajaduse korral saab seda sin taevas õigele kohale. Selleks tuleb Kui droon on välja valitud, siis sea- lennutada isegi siseruumides, näiteks valida õige lennukõrgus ja kaugus dista see alustuseks nii, et seda oleks spordihallides. peaobjektist ning nurk, mille alt seda mugav kasutada. „Esimesed korrad pildistatakse. Tegelikult on see kõik tasub minna lagedale alale,“ soovi- Mis saab sama mis tavapärase maa pealt pil- tab Simo Sepp, „drooni lennutamine fotokunstnikule distatava maastikufotograafia puhul, nõuab harjumist.“ Kui drooni käsitse- olla põnevam ainult et droon on omapärane tohu- mine on juba selge ja tahaksid ka pilte kui võimalus läheneda tu suur statiiv, mida fotograaf juhib teha, tekib esmalt kange kihk saata pildistatavale uudse puldi abil. droon võimalikult kõrgele. Tegelikult võttenurga alt – kõrgelt. võib parimaid pilte teha just madalalt: Droonide puuduseks on Ragnar piisab vaid mõne kuni mõnekümne Vuti sõnutsi asjaolu, et droonid tee- meetri kõrgusest, et saada huvitava „Nagu iga fotograafia alaliigi puhul vad päris palju müra. Seega, drooniga kompositsiooniga pilte. on ka droonifotograafia puhul olu- põristamine võib häirida üritusi. Aeg- Peale klassikalise otsevaate paku- line, et pildistaja teaks ja tunneks ajalt on looduse nautijad kurtnud, et vad droonid ainulaadset võimalust objekti, mida ta pildistab. See loob rabas ei saa enam rahulikult käia: ala- pildistada objekte, kas suuremaid eelduse, et fotod tulevad sisukad ja tihti keegi põristab kusagil. Ent teh- maastikke või detailsemaid vaateid, neil on midagi vaatajale öelda,“ tooni- noloogia areneb – näib olevat parata- otse ülalt alla. Sageli ei oska me maa tab Margus Muts. matus, et aerofotograafia haarab üha pealt vaadates kõiki neid võimalusi Samuti on kasulik teada, millal suuremaid rahvahulki. näha. Seepärast tasub droon lendu jõuab pildistatavas kohas kätte mõni Simo Sepp soovitab maastike pil- lasta ka esialgu igavana tunduvas põnevam loodushetk. Kindlasti on distamisel drooniga rakendada kujut- kohas ja kaamera otse alla suuna- vaade rabale varahommikul, kui lau- lusvõimet ning kasutada drooni hoo- ta: nii võid avastada midagi ainu- kapindu kaunistab udu, puulatvu vär- pis valgusallikana. Droonidele saab kordset ja kaunist ka kõige ootama- vib tõusev päike ja madalam valguse kinnitada eraldi valgusallika, aga tumas kohas. Selleks võib proovida langemise nurk joonistab huvitavaid mõnel droonil on see koguni sisse teha veidi eeltööd, näiteks kasutades varje, kütkestavam kui keskpäevane ehitatud. See annab võimaluse objek-

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |197| 37 Tegutse teadlikult

Droone on keelatud lennutada lennuväljade vahetus läheduses ja muudel keelualadel. Transpordiamet

Foto: RagnarFoto: Vutt annab drooni lennutamiseks loa juhul, kui on veendunud, et lennuliik- lust arvestades on antud ajal, kohas ja soovitud kõrgusel drooni ohutu len- nutada. Droonidega pilte tehes tuleb sil- mas pidada, et luba nõudvas alas peab olema drooni lennutamiseks trans- pordiameti ühekordne luba, aga lisaks sellele tuleb enne igat lendu saada transpordiametilt ka kooskõlastus. Transpordiameti loa alusel väljasta- tud kooskõlastus ei anna automaat- Õhust tehtud foto koos sobiva valgusega annab võimaluse objekte uue nurga alt selt õigust käitada mehitamata õhu- avastada sõidukit ürituste, rahvakogunemis- te ja kinniste territooriumide kohal. Drooni käitaja vastutab, et vajadu- te ülevalt valgustada või pika säriaja- lennutades on kindlasti vaja end kurs- se korral oleksid olemas kõik muud ga tekitada mitmesuguseid valgusku- si viia asukohas kehtivate nõuetega. kooskõlastused. Droonifotograafiaga jundeid. Kõige lihtsam on teha n-ö Näiteks ei tohi drooni lennutada nii- tegeldes peab kindlasti arvestama ka pühapaisteid, kuid väikese eeltöö ja sama lennujaama läheduses. Selleks isikuandmete kaitse seadust. sobivate seadmetega on võimalik luua on praeguse korra järgi vaja maksta Õnneks on olnud vähe juhtumeid, ka märksa keerulisemaid kujundeid. riigilõiv, taotleda lennuluba ja koos- kus droonifotograaf on ohtlikke olu- Droonifotograafias tasub meeles kõlastada iga lend transpordiameti- kordi põhjustanud. Kõige rohkem on pidada, et kõik kompositsioonireeg- ga, et lennata X kohas, Y kõrgusel Z selliseid olukordi tekkinud suurüri- lid on samad mis tavakaameraga pil- raadiusega. tuste ja rahvakogunemiste kohal, näi- distades, üksnes maapinna kõrgusega teks kui droon on kaotanud juhitavu- seotud piirangud on kadunud. Samuti Droonifotograafias se ning tekib oht, et masin võib ini- on võimalik rahulikult läbida sadu tasub meeles meste sekka kukkuda. Droonid või- meetreid lumevälju või märgalasid vad muu müra taustal jääda märka- ainult mõne sekundi ja kuiva jalaga. pidada, et kõik matuks, mistõttu ei pruugi inimesed Kuna droonid on aina populaar- kompositsioonireeglid on end õigel ajal ohu eest kaitsta. semad, võib samal ajal olla õhus ka samad mis tavakaameraga Selle aasta juulikuust hakkab mõni teine lennumasin. Samuti tun- pildistades, üksnes maapinna droonide kasutamise kohta kehtima nevad linnud droonide vastu huvi. kõrgusega seotud piirangud uus Euroopa Liidu rakendusmäärus Seega tasub hoida drooniga silmsidet, on kadunud. (2019/947). Vastuseid määruse kohta et vältida asjatuid probleeme. Ühtlasi tekkivate küsimuste kohta ja muud tuleks olla eriti ettevaatlik veekogude teavet droonide kohta saab transpor- kohal lennates. Samuti pea meeles, et Droonide lennuohutuse eest vas- diameti kodulehelt (www.transpordi- külmal ajal lennates tühjenevad droo- tutab transpordiamet. Selle lennu- amet.ee/droonid). ni akud palju kiiremini, niisiis tasub tegevuse osakonna vaneminspektor Droonid pakuvad palju uusi või- enne lendu akusid veidi soojendada. Mait Rõõmus täpsustab, et transpor- malusi luua ja jäädvustada pilte; piire Drooninduse puhul on tavaline, et diametilt tuleb taotleda luba siis, kui seab ainult sinu enda fantaasia. Kui lennutamise ajal tulevad ligi huvili- tahetakse drooni lennutada kont- vahel tundub, et mõnd objekti või sed. Paljud neist on positiivselt hää- rollitud õhuruumis mistahes kõrgu- paika on juba liialt palju droonidelt lestatud, kuid tuleb ette ka erandeid. sel (Tallinna, Tartu ja Ämari lähiala); jäädvustatud, siis tasub meeles pida- Oluline on jääda rahulikuks ja selgi- lennuinfotsoonis mistahes kõrgusel da, et alati leidub uusi nurki, et maa- tada, et pärast droonilendu saab küsi- (Pärnu, Kärdla või Kuressaare lennu- lilisi kodumaa maastikke uutelt kõr- mustele vastata. Paljudele on see võõ- infotsoon); mittekontrollitud õhuruu- gustelt avastada. ras maailm ning kardetakse, et nende mis kõrgemal kui 500 jalga (150 m) privaatsust rikutakse. maa- või veepinnast ning piiranguala- Martin Tikk (1997) on EMÜ keskkonna- del ja ajutiselt eraldatud või reservee- korralduse ja -poliitika magistrant, EMÜ rohelise ülikooli peaspetsialist. Tee endale reeglid selgeks! Drooni ritud aladel.

38 |198| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 DJI droonid amik nnubaa

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS 39 Ajalugu Foto: Raul Aalde Foto:

Sõbessoo raba Jalase maastikukaitsealal

mind sinna juba kevadel. Asusin uue pilguga maastikku ja kaarte uurima Padise maantee ning kirjandust ja talletatud rahva­ pärimust läbi sirvima. Jalase on põline, vähemalt tuhan- ja Raikküla valitsus deaastane küla Märjamaa ja Rapla vahel, Märjamaa–Rapla kunagise Kui muinasajal viis tee läbi Jalase küla Padisele, siis kust? Või kui kirikutee ääres. Praegu jääb Jalase Padiselt, siis kuhu? Kui maantee ühes otsas oli Padise, kust edasi Raplamaale, ajalooliselt on aga tegu tuli juba meri, ja tee läks Jalase kaudu, siis mis oli teises otsas? muistse Harjumaa lääne- või edela- poolse rajamaaga, õieti isegi oma- Väheusutav, et Jalase, mis oma põlisusest ja võimalikust mõisast moodi sopistisega. Jalaselt veel lääne hoolimata oli siiski vaid üks küla paljudest. Erinevalt Padisest, mis poole jääb vaid kaks mõisakohta, oli muinasaja lõpul, Jüriöö aegu ja kuni kloostri tegevuse lõpuni Riidaku ja Pühatu, sealt edasi tuli juba 16. sajandil palju tähtsam koht ning keskus kui tänapäeval. Kuhu Läänemaa. Jalase lähim suurem kes- kus oli sajandeid Kuusiku (saksakeel- viis Padiselt Jalase poole kulgenud maantee – eeldusel, et selline ne nimi Saage), kihelkondlikult Rapla. tee ikka olemas oli? See on kunagine Harju, sest väga laias laastus vastab muistne Harjumaa Lauri Vahtre nud sama küla mees Arne Reismaa nüüdsele Raplamaale, praegu- (1940–2013). Jätsin selle üksikas- ne Harjumaa oli aga enne muist- mbes 2012. aastal pillas ja meelde. Teade kummalise Padise set vabadusvõitlust hoopis Revala. Jalasel Kerstuaugu talus elav maantee kohta ei andnud siiski rahu Harjumaa nimi on seega oma alg­ Kauri Kaun (1966) märkuse, ja 2020. aastal võtsin asja üles. Olen kodust põhja poole liikunud. Võib ka etU tema õuest on kulgenud läbi väga nimelt 2002. aastast saadik kõik suved öelda, et kui Taani vallutus 13. sajan- vana, vähemalt 500 aasta vanune tee, veetnud Jalase naaberkülas Riidakul dil Revala ja Harjumaa kokku liitis, mis viib Padisele. Nii olevat talle öel- ja 2020. aastal viis koroonapagendus siis NSV Liidu ülemvõim 20. sajandil

40 |200| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 lõi nad jälle lahku. Muidugi üldjoon- tes. Näiteks praegu Raplamaale jääv Märjamaa on lõigatud Läänemaa kül- jest. Läänemaad, mis muistse vaba- dusvõitluse aegu ulatus Pärnu jõeni, on üldse alatasa väiksemaks lõiga- tud, ka 2017. aasta haldusreformi käi- gus ühinesid Hanila ja Lihula vald Pärnumaaga.

Kas autentne suuline traditsioon Foto: Aivar Pihelgas, Jalase haridusseltsi voldikust Aivar Pihelgas, Foto: või mitte? Kahjuks oli Arne Reismaa selleks ajaks surnud ega saanud enam vastata olulisele küsimusele, nimelt kas tema teadmised pärinesid kellelt- ki vanemalt inimeselt või olid need raamatust-ajalehest loetud või näi- teks raadiost kuuldud. Vastus olnuks Jalase Vainupealse allikatest suurim on Suurekivi allikas. Suurekivi allika peale oli oluline, otsustamaks, kas tegu võib süvendatud küla kaev. See on ligi kolm meetrit sügav, kaevu üheks seinaks on olla autentse suulise traditsiooniga rändrahn. Veerikkal ajal on kaev ääreni vett täis ja sellest voolab välja pisike oja. või mitte. Põhjavee madalseisu ajal jääb kaev kuivaks Ühe seletuse sellise pärimu- se tekke kohta pakub teeneka soo- midagi öelda Jüriöö ülestõusu kohta? uurija ja ühtlasi kodu-uurija Arvi Paidla [1] hüpotees Pakri poolsaarelt JALASE Seos Jüriööga. Ei salga, mul olid Koikse või Padiselt Varbola ja Tartu kaudu Kerstuaugu mõned eelhoiakud. Neist kõige tuge- Novgorodi poole kulgenud muinas- vam seostus Jüriöö ülestõusuga, mille Pekla Maa-ametiAllikas: kaart aegsest maanteest, mis tundub esma- oli meelde toonud juba Padise mai- pilgul üsna fantastiline olevat, kuid nimine. Teadsin, et seniste andmete on järele mõeldes täiesti kõneväärne. kohaselt haaras ülestõus kohe kaasa Arvi Paidla sellekohane kirjutis ilmus Märjamaa ka Padise ja tõi kaasa kloostri vallu-

1998. aasta 31. jaanuaril Raplamaa Rapla tamise, purustamise ning 28 munga ajalehes Nädaline ja võiks seega olla Märjamaa tapmise. Kuid ka Jalase jäi Jüriöö just selline infokild, mis rahva hulka Jalase küla, Kerstuaugu ja Pekla talu. sündmuste alale, võib-olla koguni minnes tahtmatult sünnitab kirjan- Võimalik, et kui Padise maantee eksis- epitsentrisse (sellest veel edaspidi), ja dusmõjulist pseudopärimust. Samas teeris, siis üks teeharu läks läbi küla, Jüriöö põhjalik tundja minu isa Sulev pole kirjutises Jalasest juttu, üksnes teine Kerstuaugu ja Pekla kaudu küla- Vahtre oli mulle maininud, et Jalasel Varbolast ja järgmise punktina juba südamest mööda oli kunagi mõis, mida ülestõusule Keavast, ning iga kohalikke olusid järgnenud sajandi jooksul on ürikutes tundev lugeja pidanuks eeldama, et nimetatud kui „mõisa aset“. Isa ole- selline tee, kui ta eksisteeris, läks teisejärguline koht, kuhu kellelgi ei tust mööda asus Jalasel üks neist mõi- läbi Jalase küla, aga mitte Kerstuaugu pidanuks nii kaugelt ekstra asja olema. satest, mille ülestõusnud hävitasid ja ja Pekla talu kaudu külasüdamest Pigem siis juba Tallinna, Pärnusse, mida enam ei taastatud [3]. mööda, nagu teeb Arne Reismaa osu- Haapsallu või isegi Viljandisse. Miks Hiljem olid Jalase lähimad mõisad tatud tee. just Padise, kuhu Jalaselt on linnulen- Kuusiku ja Kabala, kui jätta arves- Seetõttu jäin ettevaatliku oletuse nult umbes 50 kilomeetrit, mistahes tamata Koikse karjamõis ja Riidaku juurde, et Arne Reismaa jutus võib teed mööda aga tunduvalt rohkem? mõis, mis on veelgi hilisemad. olla midagi ehedat, milles kajastub Koos eelnevaga kerkis aga terve Oletamist jätkates tundub mõeldav, Jalase piirkonna kunagine tihedam kimp jätkuküsimusi: kas maantee et vastava vakuse (maksustuspiirkond seos Padisega. Küsimus on lõpuks jagunes laiali juba Jalase kandis või keskaegsel Vana-Liivimaal – toim) ikkagi intrigeeriv: miks peaks ühes võib rääkida märksa kaugemale siru- keskus paiknes Jüriöö järel Jalaselt kunagises Süda-Harjumaa külas keegi tuvast liiklussoonest; kas kõnealune ümber Kuusikule või Kabalasse; mõi- nimetama taluõuest läbi viivat roo- tee ütleb midagi Raikküla võimali- sate hilisemaid piire arvestades pigem basteed Padise maanteeks? ku tähtsuse kohta kunagise nõupida- Kuusikule. Igatahes praegu Jalasel Padise hiilgeajad said läbi 16. sajan- mispaigana; kas Padise maanteel ja mingit mõisat ega mõisaaset enam ei dil ja hiljem oli see Jalaselt vaadatuna sellega seotud teede võrgul on meile mäletata.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |201| 41 Ajalugu

Tahes-tahtmata tõid need mõtisk- lused vaimusilma ette Kerstuaugult läbi kappavad ülestõusnud – või siis kullerid –, kandmas mässutuld Padisele või siis tuues seda Padiselt, öist teekonda valgustamas lõõma- va Jalase mõisa kuma. Loomulikult teedevõrk Raid, Eesti Allikas: kohtlesin neid fantaasiaid eluterve irooniaga, jättes siiski avatuks jätku nimega „aga mine tea“. Näiteks on söeproovide põhjal esitatud oletus, et kloostrist pisut lõunasse jääv Padise muinaslinnus võis olla kasutusel veel ka Jüriöö ülestõusu ajal. See annaks Raikküla ja Padise vahel kappavatele ratsanikele tublisti tõepära juurde [4]. Kui Padisele, siis kust? Või kui Padiselt, siis kuhu? Kui maantee ühes otsas oli Padise, kust edasi tuli juba Harjumaa teed viisid Tallinna, ja see kajastub ka hilisematel kaartidel. See kaart on meri, ja tee läks läbi Jalase – tegeli- pärit aastast 1696 kult mitte läbi, vaid natuke mööda –, siis mis oli teises otsas? Väheusutav, et Jalase, mis oma põlisusest ja või- malikust mõisast hoolimata oli siis- ki vaid üks küla paljudest. Erinevalt Padisest, mis oli muinasaja lõpul, Jüriöö aegu ja kuni kloostri tege- vuse lõpuni 16. sajandil palju täht- sam koht ning keskus kui tänapäe- val. Teedevõrk muidugi ei lõpegi ja igast sihtpunktist võib edasi minna, kui see just ei asu mõne neeme tipus, kuid sellist kohta muistsel Harjumaal ei leidunud. Ent ka sel juhul võib kõnelda ühe maantee lõpust ja teise Kaart Mellini atlasest algusest mõnes tähtsamas keskuses. Niisiis: kuhu viis Padiselt Jalase poole kulgenud maantee – eeldusel, et selli- Padiselt Jalaseni, misjärel muutub pilt Tallinna–Haapsalu maantee ületas ja ne ikka olemas oli? ebaselgeks. läbi Vana-Riisipere Nissi kiriku juur- Vanu kaarte uurides ei joonistu- Tuli asuda välitöödele. Istusin de viis. nud ühelgi neist välja selget ühen- koos oma poja Simeoniga, kes on Teelõik Padiselt Kobruni tundub dusteed Padise ja Jalase vahel. Kuid hea kaardilugeja, autosse, ja hakkasi- kahtlaselt sirge ja paneb kahtlema need vanad kaardid on kõik tundu- me mööda nimetatud looklevat joont tee vanuses. Kuid kaart tõendab, et valt hilisemad kui Jüriöö, valmistatud Padiselt Jalase poole sõitma. Padise–Siimika tee oli kindlasti ole- ajal, mil Harjumaa teed viisid juba Teekond kulges järgmiselt: alus- mas juba 1700. aastal [2]; kusjuu- Tallinna, ja see kajastub ka kaartidel. tasime Padise kõrtsihoone juurest res on väga usutav, et Siimikalt pää- Kaartidelt leiame loomulikult ka (praegu Kasepere) ja sõitsime lään- ses edasi ka Nissile. Võib-olla käidi muid, Tallinna viivate teedega ristu- de, aga mitte suurt maanteed mööda, kaugemas minevikus ringiga läänest vaid teid, ent need ei olnud kaardi- vaid asulast lõuna poolt. Padise jõe Määra kaudu või sõideti Padiselt tegijaile nii olulised ja nende kaar- ületasime Arukülas vana linnuse- hoopis kagusse Mellini atlases näida- dilejõudmine oli ilmselt juhuslikum. koha kõrvalt, eeldades, et just seal tud teed mööda, mis on fragmentaar- Lubavamaks osutus hoopis tänapäe- asus ülekäik ka muinasajal. Jõe vasak- selt säilinud ja ühineb Vasalemma– vane kaart (sealhulgas Google’ist jäl- kaldale jõudnud, tuli pöörata vasaku- Nissi teega Munalaskme kandis. gitav), millelt võib tuvastada mingi le. Järgnevalt viis tee üsna otsejoones Kuid sama hästi on võimalik, et enam-vähem järjepideva ja vanale lõunasse, kuni pärast Kobrut Siimika Padise–Siimika–Nissi tee oli olemas teele iseloomulikult lookleva joone ümbruses tasapisi kagusse pööras, juba muinasajal.

42 |202| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Laagri Kloogaranna Karjaküla Kangru Paldiski Männiku

Kumna Klooga Saue Luige Keila Kiili Patika Saku

V Keila jõgi as Vaida al em m a jõ g i Ämari Padise Ääsmäe Rummu Vasalemma Kiisa

Padise linnamägi Aespa Munalaskme

Vihterpalu jõgi Prillimäe

Kobru Kohila Hageri Lohu Siimika linnamägi Järlepa

K Riisipere

l

o o

s Nissi

t

r

i

j õ g i Purila Pajaka

Turba Varbola Hagudi Juuru linnus Keila jõgi

Lehetu Kodila Piirsalu Varbola Alu Ohukotsu Risti Ohukotsu Rapla linnamägi

Liivii jõgi Keava Kuusiku linnus Jalase Kaerepere Koikse Raikküla Vigala jõgi Keava Kasari jõgi Minnika

Kabala küla Kabala mõis Kehtna Sipa Laukna Märjamaa Vigala jõgi Põlma Teekond Padiselt Jalasele. Alustasime Padise kõrtsihoone juurest (praegu Kasepere) ja sõitsime läände asulast lõuna poolt. Padise jõe ületasime Arukülas vana linnusekoha kõrvalt. Pöörasime vasakule. Järgnevalt viis tee üsna otsejoones lõunasse, kuni pärast Kobrut Siimika ümbruses tasapisi kagusse pööras, Tallinna–Haapsalu maantee ületas ja läbi Vana-Riisipere Nissi kiriku juurde viis. Nissilt tuli võtta suund taas kagusse ja jõuda läbi Pajaka Tallinna–Pärnu maanteele. Sealt jäi üsna vähe Varbola asulani, kuhu sõitsime suure tee kaudu, õigem olnuks minna mööda vana trassi, mis on täiesti sõidetav. Varbola asulast läks sõit linnuse juurde ja linnusest edasi Ohukotsu mõisani. Vana tee Jalase poole läks läbi Ohukotsu mõisasüdame, kuid ei ole mõisast kagus enam läbitav. Tegime ida poolt väikese ringi, pöörates paremale kohe pärast Palamulla küla silti. Kruusatee kulges taas lõunasse, kuni jõudis Jalase küla läänepoolses otsas Rapla–Märjamaa kirikuteele. Mõnekümnemeetrine haak vasakule ja olimegi Padiselt Kerstuaugule jõudnud. Edasi möödusime Pekla talust, kust tee viib poolviltu Koiksele

Igatahes tuli Nissile jõudes võtta tuvastada, et vana tee Jalase poole le. Mõnekümnemeetrine haak vasa- suund taas kagusse ja jõuda läbi Pajaka läks läbi Ohukotsu mõisasüdame, kule ja olimegi Padiselt Kerstuaugule (kus on hästi näha kaks vana jõeüle- kuid ei ole mõisast kagus enam läbi- jõudnud. Edasi möödusime Pekla tuskohta) Tallinna–Pärnu maantee- tav, ehkki on maastikul veel näha. talust, kust tee viib poolviltu (loode– le. Sealt jäi üsna vähe Varbola asu- Võib-olla võis siit autoga sõita veel kagu-suunaliselt) välja Koiksele, täp- lani, kuhu sõitsime kogemata suure kümne või koguni viie aasta eest. semalt Koikse kunagise raudteejaama tee kaudu, ehkki õigem olnuks minna Meie pidime igatahes tegema ida taha. Päris viimaseid kilomeetreid me mööda vana trassi, mis on täiesti sõi- poolt väikese ringi, pöörates pare- oma sõiduautoga läbida ei söanda- detav. Suuremat häda sellest mui- male kohe pärast Palamulla küla silti. nud, rööpad olid liiga sügavad, aga tee dugi ei olnud. Varbola asulast läks Kruusatee kulges taas lõunasse, algul oli olemas ja Koiksele see viis. sõit linnuse juurde ja linnusest edasi loogeldes ja lõpus nöörsirgelt (mis Üldiselt usutav ja sõites loogili- Ohukotsu mõisani. Sealt oli Jalase siin on ilmselt üsna hiline nähtus), sena tunduv teekond, vähemalt juba kiviga visata. kuni jõudis Jalase küla läänepool- Padiselt Varbolani. Järgnenud haak Võis ilma eriliste uuringuteta ses otsas Rapla–Märjamaa kirikutee- läbi Ohukotsu ei oleks samuti mida-

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |203| 43 Ajalugu

Reismaa teatest nimelt Kerstuaugut läbiva Padise maantee kohta. Kõige usutavam oleks, et mõlemad teeha- rud olid olemas juba mäletamatu- tel aegadel. Teedevõrgu tihedusest minevikus teeme veel juttu. Veelgi põnevamaks lähevad harg- nemisvõimalused Koiksel. Seda mui- dugi eelkõige põhjusel, et kui senini tuli igas hargnemiskohas (Nissis või

Foto: Aivar Pihelgas, Jalase haridusseltsi voldikust Aivar Pihelgas, Foto: Varbolas) valida lihtsalt Jalase suund, siis Koikselt edasi tuleb hakata oleta- ma. Kui tuldi Padiselt ja läbiti Jalase, siis kuhu mindi (valdavalt) edasi? Näiteks kuuesaja aasta eest? Tänapäeval saab Jalaselt ükskõik Jalase külas Iietse talu maadel kasvab kaitsealune künnapuu kumba teed Koiksele jõudes pööra- ta paremale Märjamaa poole, vasa- kule Rapla poole või sõita üle suure tee ja jätkata Kabala mõisa suunas. Märjamaa suuna võib käsitlemata

Foto: Helar Laasik Foto: jätta, sest tegemist on uue trassiga, mis rajati 1970. aastail kitsarööpme- lise Virtsu–Rapla raudteetammile ja mis n-ö sõidab sirgeks vana Rapla– Märjamaa kirikutee. Rapla suunas jätkab aga maantee Koiksest peale üldiselt vanas sängis, irdudes just sealsamas teeristi lähe- dal raudteetammist ja viies teelise kõigepealt Kuusikule, sealt Raplasse. Ka otsetee Kabala mõisa ja veskiko- ha juurde on silmanähtavalt vana ja Jalase on vähemalt tuhandeaastane küla Märjamaa ja Rapla vahel, Märjamaa- muistse teekäija jaoks igati mõeldav. Rapla kunagise kirikutee ääres. Praegu jääb Jalase Raplamaale, ajalooliselt on aga Pole võimatu, et kunagi tuli tegu muistse Harjumaaga Kabalasse otsetee ka juba Pekla talu juurest, aga sel juhul mitte Kabala mõisasse, vaid muistsesse Kabala gi enneolematut, võttes arvesse, kui Jaanilinna juurest Ohukotsu mõisani külla, mis asus ja asub mõisast umbes käänulised olid teed veel möödunud viiva tee silmatorkav kõverus oli ole- neli kilomeetrit edelas, Vigala jõe sajandil. Pole päris võimatu, et kuna- mas juba muinasajal: otse ei saanud, ääres, praegu küll Lõpemetsa nime gi tuli Varbola linnuse juurest Jalase tuli minna ringi. all. See marsruut võiks sel juhul olla poole mingi otsem tee, möödudes see- Ohukotsul hargnes tee kaheks, vanemgi, sest Andres Tvauri andmeil juures väiksemast linnamäest (praegu üks haru viis otse Rapla poole nagu on külas paks kultuurikiht [5] ja tõe- tuntud Ohukotsu linnamäe nime all), praegugi, teine pööras Jalase poole. näoliselt on tegu muinasaegse asu- mis asub Varbola Jaanilinnast linnu- Järgmine hargnemiskoht näib olevat lakohaga. Kusjuures silmapaistavalt lennult umbes neli kilomeetrit lõunas, olnud Ohukotsu ja Jalase vahel, kust suure ja jõukaga, kui uskuda „Taani väikese nihkega kagu poole. üks haru viis (ja viib) Kerstuaugu ja hindamisraamatu“ teadet, et Kabalal Arvestades maastiku ja linnamäe Pekla kaudu Koiksele, idapoolne haru oli 30 adramaad (näiteks Jalasel see- iseloomu, tuleb sellist ühendusteed aga teistpidise kaarega sinnasamas- vastu 14 ja Pühatul 4). siiski pidada vähetõenäoliseks ja uuri- se, möödudes kõigepealt Tänavaotsa Kuid pöördugem tagasi Koiksele, mata linnusekoht vajab lahtimõtesta- talu(aseme)st ja kulgedes seejärel läbi kus keskaegsele teekäijale jääks esma- mist. Võib-olla oli tegu hoopis pelgu- Jalase külasüdame. pilgul edasiminekuks kaks suunda: paigaga – kui ta üldse ongi kaitseraja- Laiema tähtsusega maanteena Kabala ja Rapla poole. Tegelikult oli tis. Ebatavaliselt künklik maastik aga võiks ette kujutada just seda teeharu. olemas ka kolmas suund, mida esial- tekitab oletuse, et praegugi Varbola Kuid tekiks küsimus, mis saab Arne gu ei leia kaardilt ega hästi ka maasti-

44 |204| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 kult. See on Raikküla suund, mis üle- vm), aga ka keerata varsti itta ja Need sihtkohad võivad tundu- tab Vigala jõe Kuusiku ja Kabala vahel jõuda Põlma kaudu kaarega Keava da lihtsalt lähimate vanade asustus- Minnika veski kohal. maile, mis oli muinasaja lõpul, kui keskustena, mida Padisega seob vaid Koikselt viib Minnikale (vaata mitte hiljem, väga tähtis, jõukas ja hüpoteetiline maantee ja mis omava- kaarti eelmiselt leheküljelt) nöörsir- rahvarohke piirkond tugeva linnu- hel pidid nagunii teedega ühendatud ge ja munakividega sillutatud tee, mis sega keskel. (Siinkohal meenub Arvi olema, kuid lähemal vaatlusel ilmne- välistab muinas- või keskaegse raja- Paidla hüpotees Padiselt Varbola vad mõned seigad, mis võimaldavad tise, ehkki sirgeid lõike võidi mui- ja Keava kaudu hoopis kaugemale, teha põnevaid oletusi nende seoste dugi rajada ka igiammustel aegadel nimelt Venemaale viivast muinas- kohta üksteise ja Padisega. (Järgneb) (milleks teha looklevat soosilda, kui võib teha sirge). Antud juhul on siiski Otsetee Kabala 1. Paidla, Arvi 2007. Varbola kants – Novgorodi kaubaait Eestimaa metsas. – tegu hilisema nähtusega: tee ühendab mõisa ja veskikoha Kogumik: Uuriv eluviis. Alu, Rajakaar. 18. sajandi algul rajatud Koikse karja- juurde on 2. Raid, Tõnu 2005. Eesti teedevõrgu kujune- mõisat Minnika veskiga, kuid võib see- silmanähtavalt vana ja mine. Tallinn: 145, joonis 59. juures olla varasema veidi teise nurga 3. Vahtre, Sulev 1980. Jüriöö. Eesti Raamat, muistse teekäija jaoks igati Tallinn: 54; Vahtre, Sulev. Eesti talurah- alt kulgenud tee sirgeksaetud variant. mõeldav. vasõja (Jüriöö ülestõusu) lähtekohast. – Minnikalt edasi põrkab tee prae- Teaduste Akadeemia toimetised, ühis- gu vastu paekarjääri, kuid enne selle konnateaduste seeria. 1956, nr 1, Tallinn: rajamist kulges edasi Raikkülla. Mida aegsest kaubateest.) Keavasse võis 66–74. 4. Valk, Heiki 2014. The fate of Final Iron võibki pidada salapärase Padise Koikselt muidugi saada ka vasaku- Age strongholds of Estonia: struggle for maantee üheks võimalikuks lõpp- le keerates, Kuusiku ja Rapla kaudu. power and transition to the Middle Ages. punktiks. Seda põhjustel, mille juur- Tõsi, see teeb pisut suure ringi. Kuid – Strongholds and Power Centres east of the Baltic Sea in the 11th–13th centuries. – de veel tagasi tuleme. Kuusikult võis ka kohe paremale Muinasaja Teadus 24. Tartu: 349–350. Kuid üle Vigala jõe sai ka nii pöörata, minna üle jõe (rahvajutu 5. www.arheo.ut.ee/keava/main.htm. Kabala külas kui mõisa juures ja järgi maa-alust käiku mööda koguni mõlemast võis jätkata teekonda jõe alt läbi) ja jõuda Raikkülla, enne Lauri Vahtre (1960) on ajaloolane, kirja- lõuna poole (Vändra, Pärnu-Jaagupi seda õieti Paka mäele. nik, stsenarist ja tõlkija.

aamatus on kolm lugu, mida ühendab Jaan Kaplinski Kaplinski Jaan Rloodus. See, mis mulle on lähedane lapse­ põlvest saadik ja millega kokkupuutumistest aamatus on kolm lugu, mida ühendab loodus. See, mis mulle on lähedane lapsepõlvest saadik ja ka kirjutan. Tegu on peaaegu reisikirjadega, millega kokkupuutumistest ka kirjutan. Tegu on pea- aegu reisikirjadega, millest tuleb välja, et vahel pole millest tuleb välja, et vahel pole olulist vahet olulist vahet käigul kodumetsa pliidipuude järele või käigul Uus-Meremaa metsa põliseid kauripuid vaa- käigul kodumetsa pliidipuude järele või käi­ tama. Oluline ja huvitav on ikka see, mida inimene oma retkel näeb, mõtleb ja mida selline retk temale LOODUSES JA LOODUSEGA gul Uus­Meremaa metsa põliseid kauripuid tähendab. Kas meelelahutust, targemaks saamist või vaatama. Oluline ja huvitav on ikka see, mida veel üht kinnitust oma ühtekuuluvustundele loodu- sega, metsaga, puude-põõsaste, lillede ja lindudega. inimene oma retkel näeb, mõtleb ja mida Ja rõõmu, et midagi niisugust on ikka olemas ja muret selle pärast, kas ja kui kaua loodus, metsad ja niidud, selline retk temale tähendab. Kas meelela­ milleta elu ei suuda ette kujutada, veel kestab. See rõõm nagu see muregi on paljudele meist ühine ja see hutust, targemaks saamist või veel üht kin­ annab lohutust. Ja isegi lootust. nitust oma ühtekuuluvustundele loodusega, Jaan Kaplinski metsaga, puude­põõsaste, lillede ja lindu­ LOODUSES dega. Ja rõõmu, et midagi niisugust on ikka ja olemas ja muret selle pärast, kas ja kui kaua loodus, metsad ja niidud, milleta elu ei suuda LOODUSEGA ette kujutada, veel kestab. See rõõm nagu see muregi on paljudele meist ühine ja see annab lohutust. Ja isegi lootust.

Telli raamat soodushinnaga kirjastuse kodulehelt: www.paradiisbooks.ee

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |205| 45 Eesti meteoriidikraatrid Foto: Arne Kivistik Foto:

Ga Honaks või Meteoriidipesaks kutsutud neugrundbretša-rahnud Loode-Eestis Rooslepa rannas

merepõhjastruktuuri, mida on nime- tatud Läänemere pärliks. Neugrundi meteoriidikraatri teket ja arengulugu Neugrund, on selgitatud videofilmis. Näitamaks, et tegu on tõeliselt eksisteeriva asja- ga, on geoloogid kraatrialalt koha- maailmamere kauneim le toonud kolm rahnu mõõtu eks- ponaati: need on neugrundbretšast, Neugrundi meteoriidiplahvatuse käi- meteoriidikraater gus tekkinud kivimist. Maailmamere kauneima meteoriidikraatri tiitel ei olegi Kuidas meteoriidikraatrit ära Neugrundi kraatri puhul päris alusetu. Kümmekonnast tunda? Väikeste ja küllaltki noorte meteoriidikraatritega on asi lihtne: meteoriiditekkelisest struktuurist maailmamere põhjas lähtealus on kraatrit meenutav struk- võiks Neugrundile konkurentsi pakkuda ainult Kanadas tuur ja taevasele päritolule viitavad Quebeki provintsis Saint Lawrence’i lahe põhjas asuv rin- meteoriitse raua, s.o suure niklisi- saldusega raua tükid selle ümbruses. gikujuline Corossoli meteoriidikraater, mille läbimõõt on Eestis on meteoriitset rauda seni lei- umbes neli kilomeetrit. tud üksnes Kaali meteoriidikraatritest. Keerulisemad on lood suurte ja Kalle Suuroja, Sten Suuroja olu on enamasti tehtud kindlaks puu- vanade meteoriidikraatritega, mille rimisega. läbimõõt võib ulatuda kümnete ja eised konkurendid on eba- Seetõttu on arusaadav, et Lennu­ isegi sadade kilomeetriteni ning määrase kujuga struktuu- sadama näitusel „Tundmatu ookean. vanus kümnete ja sadade miljoni- rid, mis on paksult setete alla Läänemeri maailmameres“ ei saa- te aastateni. Nii uskumatu, kui see Tmattunud. Nende meteoriitne pärit- nud jätta eksponeerimata ainulaadset ka pole, ilmneb, et tuumapommide 46 |206| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Planaarsed elemendid Neugrundi meteoriidikraatri impaktbretšast. Ülal väiksemalt planaarsed elemendid Nevada polügoonil 1962. aastal kor- raldatud Sedani tuumaplahvatuse ◊ 1. Neugrundi meteoriidikraater merepõhja reljeefis veeteede ameti merepõhja kraatrist reljeefikaardil katsetused, mida USA ja NSV Liit 1950.–1960. aastatel teineteise võidu korraldasid, aitasid leida meteorii-

diplahvatusel tekkinud struktuuride Saadre Tõnis Foto: tuvastamise kriteeriume. Tuumakatsetuste kraatreid uuri- nud geoloogid märkasid, et plahva- tustsentri läheduses olnud kvart- si terades olid tekkinud omapärased paralleelsete mikrolõhede süsteemid – planaarsed elemendid (ingl Planar Deformation Features ehk PDF). PDF- id on peamiselt kvartsis (mineraa- lis, mis ei ole hästi lõhenev) ülikõrgel rõhul (üle 10 GPa ehk 100 000 atmo- sfääri) tekkinud imepeente, kümme- konna mikroni suuruste, paralleelse- Põõsaspea neemel gneissbretšarahnul istudes sündis hüpotees Neugrundi te lõhede ehk lamellide­ võrgustikud. meteoriidikraatri kohta Neid on võimalik näha, kui vaadata mikroskoobis polariseeritud valguses suure suurenduse all kivimist valmis- kindlalt väita, et kivim on olnud kas sid Loode-Eestis geoloogilist kaardis- tatud õhikut. See on 0,03–0,04 mm tuumapommi- või meteoriidiplah- tamist teinud geoloogid Kalle Suuroja paksune eriliimiga klaasile kleebitud vatuse vahetus läheduses. Eestis on ja Tõnis Saadre Eesti geoloogikes- kivimkile. planaarseid elemente leitud üksnes kuse bülletäänis kirjutise, kus nad Maal on PDF-ide tekkeks vajalik- Kärdla ja Neugrundi meteoriidikraat- väitsid, et Osmussaarel ja veel mit- ku rõhku võimelised tekitama üksnes ri kvartsiteradest. Teistest struktuu- mel pool Loode-Eestis leitud gneiss­ tuumapommi- ja meteoriidiplahvatu- ridest, mida on nimetatud meteorii- bretšast rändkivid on meteoriidiplah- sed. Isegi vulkaaniplahvatustega kaas- dikraatriteks, nagu Kaali, Ilumetsa, vatusel tekkinud impaktbretšad, mis nevast rõhust ei piisa nende tekkeks. Tsõõrikmäe ja Simuna, ei ole neid on praegustesse asukohtadesse kan- Esimest korda leiti planaarseid ele- elemente leitud. Ent nad on selleks ka tud kvaternaarse jäätumise käigus mente Nevada tuumapommi katse- liialt väikesed. Neugrundi madala piirkonnas asu- tuste kraatrite kvartsiterades ja alles vast meteoriidikraatrist [1]. hiljem Arizona ehk Meteori meteo- Neugrundi meteoriidikraatri avas­ Millelegi erakordsele viitavaid kivi- riidikraatrist, mis ei asu kuigi kaugel. tamine. Hiljuti möödus Neugrundi meid ja struktuure olid Loode-Eestis Kui mõne kivimi kvartsiteradest meteoriidikraatri avastamisest vee- märganud ka varasemad uurijad. on leitud seda laadi elemente, võib randsada aastat. 1995. aastal avalda- Armin Öpik (1898–1983) on kirjel-

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |207| 47 Eesti meteoriidikraatrid Foto: Tõnis Saadre Tõnis Foto:

Sõja ajal tublisti kannatada saanud Osmussaare Kaksikud on ühed kõige tuntumad neugrundbretša-rahnud

danud [2] Osmussaare omapäraseid Ekspeditsiooni käigus veeti üle sepoole olid aluspõhjakivimid tuge- kivimeid, mida ta nimetas „gneissb- Neugrundi madala ja selle ümbru- vasti deformeeritud, aga väljaspool reksiaks“. Elmar Kala (1934–2020) se neli ristuvat seismoakustilise son- oli astang rikkumata. Asjatundjad on andnud ülevaate tugevasti defor- deerimise profiili. Nendel ilmnes nägid selles meteoriidikraatrit ümb- meeritud Kambriumi ja Vendi liiva- meteoriidikraatritele iseloomulik ritsevat ringmurrangut [5]. kividest ja sinisavidest Osmussaare ringvall aluskorrakivimitest: sellele 1996. aasta suve lõpp oli puuraugus [3]. Ado Talpas (1946– viitas tagasipeegeldunud signaalide Neugrundil rahutu aeg, sest uudis- 20l5) on kirjeldanud moreenvallideks iseloom. Ringvall kerkis merepõh- himust kantuna ilmusid üksteise nimetatud struktuure Neugrundi järel kohale Saksamaa uurimislaevad madala ümbruses [4]. Ent seni ei Neugrundi Humboldt Warnemünde Läänemere olnud keegi seostanud nende teket meteoriidikraater instituudist ja Littorina Kieli ülikoo- meteoriidiplahvatusega. Kuigi see oli tekkis umbes list. Aga avastuse au olid Strombusel pelgalt hüpotees, oli uudishimu ablas 535 miljoni aasta eest tehtud ekspeditsiooniga juba pälvi- hiireke teadmatuse avarasse viljasalve madalmeres toimunud nud eestlased ja rootslased. lahti lastud. Järgmisel aastal leiti planaar- meteoriidiplahvatuse 1996. aasta 14. juunil väljus Hiiu­ seid elemente, neid vaieldamatuid maalt Lehtma sadamast Stockholmi tagajärjel. meteoriidiplahvatuse indikaatoreid, ülikooli uurimislaev Strombus, ka Neugrundi kraatrilt pärit ränd- mille eesmärk oli uurida oletata- jast kuni poolsada meetrit ülespoo- kivide seast [6]. Sellega olekski või- vat Neugrundi meteoriidikraatrit. le. Esialgu jäi arusaamatuks, miks nud Neugrundi kraatri meteoriitse Ekspeditsiooni juht ja laeva kapten oli on struktuuri keskel, seal, kus tavali- päritolu tõestamise lugu lõppeda. Ent Tom Flodén (1937–2016), legendaar- selt suurtel komplekssetel meteorii- skeptikud väitsid: millega te tões- ne Läänemere geoloogia uurija ning dikraatritel asub süvik, hoopis viie- tate, et see meteoriidikraater asub Eesti meregeoloogide sõber, seismoa- kilomeetrise läbimõõduga paeplatoo. just Neugrundi madala piirkonnas? kustilise uurimismeetodi (merepõh- Struktuuri keskmest umbes Nii tuli geoloogidel võtta ette teine ja sondeerimine tagasipeegelduvate kümme kilomeetrit loode pool asus Neugrundi mereekspeditsioon. helilainetega) tunnustatud spetsialist. aluspõhjakivimites astang, millest sis- 1998. aasta 6. juulil laskusid Eesti

48 |208| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 meremuuseumi sukeldujatest allvee- Ringmurrang Ringkanjon Ringkanjon Rikkumata Rikutud Ring- Kesk- Ring- arheoloogid Vello Mäss ja Andres aluskord aluskorra ala vall platoo vall Eero uurimislaeva Mare pardalt merepõhja. Nad tõid umbes 25 meet- ri sügavuselt ringvalli harjalt tosin kivimipala, millest kahest tehtud õhi- 2 km kutest leiti hiljem ka planaarseid ele- mente [7, 8]. Nõnda oli Neugrundi kraatri meteoriitne päritolu lõplikult kindlaks tehtud. Järgmistel aastatel korralda- ti Neugrundi meteoriidikraatri alale hulganisti mereekspeditsioone, mille ◊ 2. Neugrundi meteoriidikraater 1996. aasta Strombuse mereekspeditsiooni aeg- käigus täpsustati põhiliselt kraat- sest seismoakustilise sondeerimise üleskirjutisest ri ehituse iseärasusi [9]. Üha enam Merepind Kraatrit katvad kivimid hakati võrdlema kaht lähestikku asu- 0 vat (tsentrite vahe 60 km) ja vasta- 0 Lubjakivi valt umbes 455 ja 535 miljoni aasta –10 eest üsna sarnastes tingimustes Lubjakivi –20 0 (madalmeres) tekkinud Kärdla ning Kunda lademe liivakas lubjakivi Neugrundi meteoriidikraatrit [10, –30 Lubjakivi glaukoniidiga 11]. Glaukoniitliivakivi –40 0 Maarjaskilt Kus ja kuidas tekkis Neugrundi –50 Fosforiit meteoriidikraater? Neugrundi –60 meteoriidikraater tekkis umbes 535 Kambriumi liivakivi miljoni aasta eest madalmeres toimu- –70 100 m m nud meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Ringvall Kvater- a.m.p Tulevase meteoriidikraatri ala asus (kristalse alus- naarsed korra kivimid) setted tollal koos teda kandva Baltika mand- rilaamaga kaugel lõunapoolkeral ◊ 3. Neugrundi meteoriidikraatri ringvalli läbilõige umbkaudu 60 laiuskraadil Iapetuse ookeanis; läheduses oli Gondwana hiidmanner, mis valitses lõunapoolu- Seda võimsust on sedavõrd raske se ümbrust. Neugrundi kraatri teki- hoomata, et näitlikustamise mõt- tanud kivimeteoriidi läbimõõt oli ligi tes on hakatud meteoriidiplahvatusi

kilomeeter, nii et teda oleks võinud Saadre Tõnis Foto: võrdlema Hiroshimale heidetud aato- julgelt ka asteroidiks nimetada. mipommi omaga, s.o umbes 20 000 Suurte meteoriidiplahvatuste tonni TNT ehk 2 x 104 TNT. Kõige puhul arvestatakse, et tekkinud kraat- tugevam inimese valla päästetud ri läbimõõt on umbes 20 korda suu- plahvatus on olnud 1961. aastal NSV rem teda tekitanud meteoriidi omast. Detail Osmussaarelt, Skarvaniks nime- Liidu Novaja Zemlja piirkonnas nelja Neugrundi puhul, kus ligi seitsmeki- tatud hiidrahnu neugrundbretšast kilomeetri kõrgusel lõhatud vesiniku- lomeetrise läbimõõduga keskset ring­ pomm, mille plahvatusjõud oli hin- ahelikku ümbritseb umbes 20-kilo- nanguliselt 50 miljonit tonni TNT meetrise läbimõõduga ringmurrang, ri läbimisel ainult mõne protsendi ehk 50 x 106 TNT. Neugrundi meteo- saamegi meteoorkeha läbimõõduks oma lõpmata suurest kineetilisest riidiplahvatus oli sellest plahvatusest ligi kilomeetri. Neugrundi meteoor- energiast, arvutustes on tavaks võtta vaid 20 korda tugevam. Kui esitada keha on kondriidist koosnev kivi­ nende keskmiseks kiiruseks 20 km/s. tavaline võrdlus Hiroshima tuuma- meteoriit, mille keskmine tihedus on Tavaliselt võrdsustatakse meteoriidi- pommiga, siis sellest oli Neugrundi umbes 2,7 g/cm3. Selline kivimüra- plahvatuse võimsus meteoriidi mas- meteoriidiplahvatus 50 000 korda kas võis kaaluda ligi miljard tonni sile vastava koguse suure plahvatus- tugevam. (1 x 109). jõuga lõhkeaine ‒ trotüüli ehk TNT Meteoorkehad jõuavad Maale ‒ plahvatusjõuga. Neugrundi puhul Kraatri areng plahvatuse järel. kiirusega 11–74 km/s. Hiidsuured seega miljardi tonni trotüüli plahva- Plahvatuse tagajärjel tekkis tulevase meteoorkehad kaotavad atmosfää- tusjõuga. Neugrundi kohale umbes seitsme­

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |209| 49 Eesti meteoriidikraatrid

Liustikualustes tunnelites voolav Neugrundi Neugrundi jõgi on voolinud välja kuni 60 meetri meteoriidikraatrilt pärit meteoriidikraater sügavuse ja üle 200 meetri laiuse ring- Tallinn kanjoni, mis ümbritseb Neugrundi rändkivide hajumislehvik Paldiski keskplatood põhjakaarest. Selle põh- Suuremad neugrundbretšast Keila jaküljel on kõvad kristalsed kivimid ja rändkivide kogumikud teisel küljel pehmed Ordoviitsiumi ja Üksikud neugrundbretšast Kambriumi liivakivid. rändkivid

Kärdla 1. Suuroja, Kalle; Saadre, Tõnis 1995. Loode- Rapla VORMSI Eesti gneiss-breccia rändrahnud kui tund- matu impaktstruktuuri tunnistajad. ‒ Eesti Haapsalu HIIUMAA Geoloogiakeskuse bülletään 5/1: 26–28. 2. Öpik, Armin 1927. Die Inseln Odensholm und Rogö. Ein Beitrag zur Geologie von NW-Estland. ‒ Acta et Comm. Univ. Tartuensis A XII/2: 1–69. Lihula 3. Kala, Elmar; Eltermann, Guido 1969. MUHU Lääne-Eesti rühma aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardista- misest mõõtkavas 1:200 000 ENSV lääne- SAAREMAA osas (leht O-34-XII) 1966.‒1969. a. (vene Pärnu keeles). EGF 3038. 4. Talpas, Ado jt 1994. Balti mere šelfiala geo-

Kuressaare loogiline kaardistamine lehtedel O-34-VI, O-34-XII, O-35-I, II mõõtkavas 1:200 000. EGF 4860. 5. Suuroja, Kalle 1996. The geological map- KIHNU ping as a source of geological discoveri- es. Geological mapping in Baltic States. ‒ Newsletter 2: 19–22. 6. Suuroja, Kalle; Suuroja, Sten; Puurmann, Toomas 1997. Neugrundi struktuur kui impaktkraater. ‒ Eesti Geoloogiakeskuse RUHNU bülletään 2/96: 32–41. 7. Suuroja, Kalle; Suuroja, Sten 1999. Neugrund structure ‒ a submarine meteo- ◊ 4. Neugrundi meteoriidikraatrilt pärit rändkivide hajumislehvik rite crater at the entrance to the Gulf of Finland. ‒ Maritima 4: 161–189. 8. Suuroja, Kalle; Suuroja, Sten 2000. kilomeetrise läbimõõduga kristalse- tekkinud settesoonte lubiliivakivi- Neugrund Structure – the newly disco- vered submarine early Cambrian impact test kivimitest valliga ümbritsetud dest leitud PDF-idega kvartsiterad. crater. ‒ Gilmour, I.; Koeberl, C. (eds.). keskne kraater. Seda omakorda ümb- Neist nooremad lubjakivid enam Impacts and the Early Earth Springer- ritses ligi 20-kilomeetrise läbimõõdu- Neugrundi kraatrialalt pärit mater- Verlag, Berlin-Heidelberg. ‒ Lecture Notes in Earth Sciences 91: 389–416. ga ringmurrang ehk piir, millest väl- jali ei sisalda. 9. Suuroja, Kalle; Suuroja, Sten 2010. The jaspool olid plahvatusaluse kivimid Järgneva 465 miljoni aasta jook- Neugrand meteorite crater on the seafloor purustamata. sul oli Neugrundi meteoriidikraater of the Gulf of Finland, Estonia. ‒ Baltica 23 (1): 47–58. Kui sügav tekkinud kraater oli, selle maetud setete alla, millest hiljem said 10. Suuroja, Kalle 2008. Geology and litholo- kohta andmed puuduvad, aga otsus- kivimid. gy of the early palaeozoic marine impact tades üsna sarnase Kärdla meteorii- Uus avanem ine toimus alles kva- structures Kärdla and Neugrund (Estonia). dikraatri põhjal, võis see olla kilomeet- ternaarse jäätumise käigus umbes ‒ Dissertationes Geologicae Universitatis Tartuensis 23. ri jagu. Mõnede miljonite aastate jook- 20 000 aasta eest. Liustik laotas 11. Suuroja, Sten; Suuroja, Kalle; Flodén, Tom sul mattus meres olnud kraater liiva ja Neugrundi kraatrialalt kaasa haara- 2013. A comparative analysis of two Early savi alla, millele hiljem lisandusid pae- tud neugrundbretša rahne-munakaid Palaeozoic marine impact structures in Estonia, Baltic Sea: Neugrund and Kärdla. kivid ning siis Devonis jälle liivakivid. laiali üle 170 kilomeetri pikkusel ja ‒ Bulletin of the Geological Society of Tähelepanuväärne sündmus juh- kuni 75 kilomeetri laiusel lehviku- Finland 85: 79−97. tus kraatrialal Ordoviitsiumis Kunda kujulisel alal Lääne- ja Loode-Eestis. Kalle Suuroja (1945) on geoloog, tegele- eal umbes 465 miljonit aastat tagasi: Kaugemad neugrundbretša- nud peamiselt Eesti aluspõhja geoloogili- Hiiumaa Gotlandi valli kerkeliiku- rahnud on leitud Ruhnu saarelt. se kaardistamisega. miste tõttu sattusid ka kraatri kohal Väiksemaid neugrundbretša-muna- Sten Suuroja (1972) on geoloogiateenis- meteoriidiplahvatuses mõjustatud kaid on leitud ka Paliverest umbes tuse osakonnajuhataja, tegelenud põhi- liivakivid kulutuse alla. Selle tões- 11 000 aasta vanuste Palivere staadiu- liselt Eesti merepõhja geoloogilise uuri- tuseks on Osmussaarel Kunda eal mi servamoodustise kruusast. misega.

50 |210| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 MÄRTS 2021 EESTI LOODUS 51 Poster: Eesti looduse fotovõistluse taimefotode 1. auhind

52 |212| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Vana kuuse kaduv ilu

etsas käimisest on ajapikku kujunenud justkui rituaal, mis tasakaalustab nii keha Mkui ka vaimu ja pakub lõputult imesid, õppetunde ja taipamisi nii looduse kui ka enda kohta. Noil päevil ärkan vara, joon tassi vett, riietun ja pakin fotovarustuse. Metsast lahutab veel kuni poole- tunnine rattasõit, mis ergutab keha ja äratab üles. Metsaservani jõudes tuleb vaid teelt kõrvale astuda ja lasta sisetundel end edasi viia. Tavaliselt ma kindlate ootustega midagi või kedagi metsa otsima ei lähe. Kõige võluvamad on igasugused valgus-, värvi- ja mustrimängud ning võimalus pikemalt jälgida mõne looma või linnu toimetusi. Loodus pakub neid võimalus alati ‒ ükski selline käik pole tulutu. Seegi pilt on juhuleid uitamiselt möödunud aasta jaanuaris. Langenud kuusk oli huvitavalt kõdunenud: nii, et oksakohad olid alles jäänud. Otsapidi on minu elu teisedki valdkonnad seotud loodusega. Olen erialalt tegevusterapeut ning töötan põhiliselt täiskasvanutega, kelle igapäevast toimetulekut piiravad füüsilise või vaimse tervise seisundist tulenevad hädad. Peale tavapärase töö kabinetis teen teraapiatööd ka aia- ja metsakeskkonnas. Loodus mõjub inimesele igal juhul. Sellises keskkonnas on kergem pingeid maha võtta ning saavutada paremat kontakti terapeudi ja kliendi vahel. Looduses viibimine, oskus selle ilminguid märgata ja neid tõlgendada ning oma elu kontekstis vaadelda toetab ka igapäevaeluga toimetulekut. Foto on tehtud kaameraga Canon EOS 6D Mark II.

Foto: erakogu Ella Kari

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |213| 53 Intervjuu Äädikakärbse tiib aitab ravida inimesi

Tartu ülikooli arengubioloogia pro- Doktorantuuris uurisin endotelii- Pander*. Kas sul on oma töös aja- fessori Osamu Shimmiga vestelnud ni, üht väikest peptiidi, mis ahendab loolisi eeskujusid? Tambet Tõnissoo veresooni, ja selle biokeemiat. Eelkäijate tööd on suur inspiratsioo- Seejärel siirdusin järeldoktoran- niallikas. Üks minu pikaajalisi huvi- Oled pärit Jaapanist, tõusva päike- tuuri USA-sse Minnesota ülikoo- sid on olnud teoreetiline bioloogia, se maalt, mis on Eestist linnulen- li Michael O’Connori laborisse. Seal seda huvi on ajendanud ka epigenee- nult ligi 8000 kilomeetri kaugusel. hakkasingi tegelema arengubioloogia- tika suurmehe Conrad Waddingtoni Kas oled üles kasvanud maal või ga, uurides äädikakärbseid. 2005. aas- artiklid. Oma 1952. aasta artiklis linnas? tal läksin USA-st Helsingi ülikooli „Genetic assimilation of an acqui- Minu kodulinn, kus üles kasvasin, on ning hakkasin looma oma teadusrüh- red character“ selgitab Waddington, Miyazaki. Miyazaki prefektuur paik- ma. Mullu asusin tööle Tartusse, kus kuidas keskkonna mõjul omanda- neb Kyūshū saarel, mis on üks nel- olen nüüd arengubioloogia professor. tud kehatunnused võivad geneetilise jast lõunapoolsest Jaapani peasaa- assimilatsiooni* käigus kanduda üle rest. Seal elab veidi üle miljoni ini- Mõistsin, et genoomi. Selles artiklis on mudelina mese, seega ümmarguselt niisama käsitletud äädikakärbse tiiva struk- palju kui Eestis. Ilm on Miyazakis teadlase tööd ei tuure, mida praegu ka ise uurin. aasta läbi pigem leebe ja temperatuur pea kammitsema langeb vaevu alla nulli isegi talvel. riigipiirid, võib vabalt Nüüdisajal on arengubioloogia Seetõttu on Miyasaki menukas sport- nautida elu teadlasena ka tihedalt seotud paljude bioloo- laste seas, seal peetakse kevadisi tree- välisriikides. giaharudega, nagu näiteks mole- ninglaagreid. Võrreldes suurte lin- kulaarbioloogia, rakubioloogia, nadega, nagu Jaapani pealinn Tōkyō, ökoloogia, evolutsioonibioloogia, on Miyasakis õnneks ka palju loodust Mis oli see ajend või ambitsioon, immunoloogia, mikrobioloogia, säilinud. mis kutsus Eestisse? geneetika, meditsiiniline embrüo- Keskkooliõpilasena lugesin raama- loogia ja teratoloogia. Kuidas aren- Kas lapsepõlves oli mingi ajend, tut ühest Jaapani matemaatikust, gubioloogia kui teadusharu praegu mis kallutas su huvi teaduse poole? kes veetis oma teadlaseelu USA-s. sellisest kokteilist välja paistab? Lapsepõlves olin väga vaimustunud Mõistsin, et teadlase tööd ei pea kam- Tõepoolest, õige mitu teadusharu on lihasööjatest taimedest, nagu kärbse- mitsema riigipiirid, võib vabalt nauti- keskendunud arengubioloogiliste- püünis ja huulhein. Minu isa oli innu- da elu teadlasena ka välisriikides. le protsessidele. Samas, irooniliselt kas bonsaimeister. Bonsai on oma- Kui mul avanes võimalus töötada arengubioloogia tähtsust alahinna- moodi Jaapani kunst, kus spetsiaalse- USA-s, Soomes ja lõpuks Eestis, siis takse. Kuna akadeemiline ruum on tes pottides kasvatatakse väikesi puid, ma ei kõhelnud ja olin valmis neid piiratud, tunnetavad arengubioloogid mis jäljendavad kaunite täissuuruses uusi võimalusi proovima. Muidugi on ohtu teadusharu tulevikule. puude kuju. Isa tegi mulle kasvuhoo- vahel raske elada kodumaalt eemal, Võtame näiteks arengubioloogia- ne, kus kasvatasin oma taimi. Mul oli aga väga inspireeriv on saada uusi ga tihedalt seotud teadusharud, nagu tohutu loomtoiduliste taimede kogu, ideid ja suuniseid oma tööle. tüvirakkude bioloogia ja evolutsioo- mis mu uudishimu bioloogia vastu Eri riikides töötades olen õppinud nibioloogia. Pärast seda, kui pro- kasvatas. mõndagi nende ühiskondade kohta. fessor Shinya Yamanaka* eestvõttel Jaapanis olles arvasin, et elu USA-s ja on kasutusele võetud niinimetatud Sa ei jäänud botaanika juurde. Euroopas on sarnane. Nüüd saan aru, indutseeritud pluripotentsed rakud Kuidas jõudsid arengubioloogiani? et elustiil erineb suuresti. (iPS-rakud)*, on teadlased üle maa- Pärast keskkooli läksin Tōkyō tea- ilma hakanud innukalt uurima, kui- dusülikooli ja seejärel doktoriõppesse Ajaloos on Tartu ülikooliga seo- das kasvatada neist rakkudest laboris Tsukuba ülikooli, mis asub Tōkyōst tud nii mõnigi arengubioloogia niinimetatud organoide*, näiteks aju- umbes tunnise rongisõidu kaugusel. suurmees, nagu Baer, Rathke ja sarnast kude, südant või muud sel-

54 |214| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Osamu Shimmi on sündinud Miyazakis Jaapanis. 1988. a lõpe- tas Tōkyō teadusülikooli bioloogi- na, 1990 kaitses Tsukuba ülikoolis Sulev Kuuse Foto: biokeemia magistritöö ja 1994 samas ülikoolis doktoritöö bio- keemia erialal. Töötanud järeldok- torantuuris USA-s Minnesota ülikoolis ja geneetikadotsendina Helsingi ülikoolis. Alates 2005. aas- tast juhtinud Helsingi ülikoolis äädikakärbse uurimise töörühma. 2020. aastast saadik töötanud Tartu ülikoolis arengubioloogia professorina. Tema teadustöö põhiteema on äädikakärbse tiiva arengu molekulaarsed ja rakulised mehhanismid.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS 55 Intervjuu

Arengubioloogiaga tegeldes peab arvestama, et elusrakud ja -koed on väga dünaamilised, muutuvad pide- valt. Päris keeruline on saada jäli-

Foto: Tambet Tõnissoo Tambet Foto: le, kuidas elundite ja kudede arengu protsessid ise mõjutavad arengumeh- hanisme ja kuidas niiviisi mõjutatud mehhanismid omakorda hõlbustavad organite kujunemist – teisisõnu, kui- das toimib niinimetatud mehhano- keemiline tagasiside*. Siin aitas kaasa revolutsiooniline Äädikakärbse Drosophila melanogaster isane (vasakul) ja emane (paremal) isend. pööre tehnoloogias: viimase kümne Äädikakärbsed on needsamad pisikesed kärbsed, kes ilmuvad sügisel lauale seis- aasta jooksul on tunduvalt täiusta- ma jäänud puuviljadele või moosipurki. Bioloogias on nad laialt kasutusel mudel- tud valgusmikroskoopia seadmeid. süsteemina*, sest neid on kerge laboris pidada ja paljundada ning geneetiliselt Näiteks on välja arendatud ülilahu- muundada tusega mikroskoopia*, mis võimal- dab vaadelda isegi mõnekümne nano- meetri suurusi objekte, samuti pöör- list. See on avanud meditsiinile uusi leva ketta mikroskoopia* ja valguskihi võimalusi ja tekitanud põhjendatud mikroskoopia*, millega saab uurida ootusi ja lootusi. Aga et organoide elusaid kudesid. õnnestuks kasvatada, on vaja head Veelgi enam, tehnikaid kombinee-

retsepti. See kasvamine – lihtsast Osamu Shimmi Foto: rides on välja töötatud niinimetatud rakust kuni kompleksse kolmemõõt- bio-imaging, mis võimaldab teadlastel melise elunditaolise struktuurini – jälgida arenguprotsesside dünaami- kätkeb hulka arengubioloogilisi prot- Täiskasvanud äädikakärbse tiib on kat rakust väiksemal, subtsellulaarsel sesse. Selleks et eesmärki saavutada, pealtnäha lihtne kahemõõtmeline tasemel. Siiski tuleb tõdeda, et tipp- vajame teadmisi arengubioloogiast. struktuur, kuid selle arengus on keeru- tasemel pilditehnika jaoks sobivaid Teine näide on evolutsioon. Varem kamaid kolmemõõtmelisi etappe mudelsüsteeme on endiselt napivõi- käsitleti seda pigem arengubioloo- tu. Usun, et tipptehnoloogia areng giast lahus. Kuid tänapäeval on raja- kannustab teadlasi ja lähiaastatel on tud uus teadusharu, evolutsioonili- Traditsiooniliselt on arengubioloogia arengubioloogias oodata mõjukaid ne arengubioloogia (evo-devo)*. See välja kujunenud organismide, elundi- muutusi. on andnud silmapaistvaid tulemu- te ja kudede vaatluste põhjal. Võime si, muu hulgas muutnud meie aru- kujutleda, kuidas see alguses käis, Praegu uurite äädikakärbse tiiva saama loomariigi mitmekesisusest. näiteks Aristotelese ajal. Uudishimu arengut. Tiib on lihtsa ehitusega, Kuna oma teadustöös kasutan mude- elusolendite ja nende kujunemise seda on teaduses mudelina kasuta- lina* äädikakärbest, paelub mind vastu on osa inimloomusest, instink- tud juba aastakümneid. Mis on see putukate erakordne mitmekesisus. tiivne. uuenduslik teema, mis teile tiiva Arengubioloogia nüüdismeetodite ja Läinud sajandi alguses tekkis uus arengu puhul huvi pakub? tehnika abil saame teada, millised teadusharu geneetika, mis lisas orga- Äädikakärbse tiib on tõesti klassikali- arengu eripärad teevad näiteks äädi- nismide arengu uurimisse loogikat. ne mudel ja olnud geneetilistes uurin- kakärbsest äädikakärbse, kujundavad Kuid tõeline muutus saabus sajandi gutes kasutusel pikka aega. Tänu sel- ta erinema teistest putukatest. Selle lõpu poole, molekulaarbioloogia ajas- lele on paljud tiiva arengus olulised põhjal saame selgitada ka elurikkuse tuga. Arengut hakati uurima moleku- geenid juba välja selgitatud. Hiljem mehhanisme. lide tasemel. on leitud, et enamik neid kärbsetii- Tõin vaid paar näidet, ent need vii- Praegu oleme taas liikumas uude va geene etendab tähtsat rolli teistegi tavad selgelt, kuidas arengubioloogia ajastusse, kuna tehnika on täius- loomade, sealhulgas inimese arengus. mängib otsustavat rolli paljudes teis- tunud: saame uuringutes kasutada Nii aitab kärbse tiib mõista arengu- tes bioloogiaharudes. ühe-raku-transkriptoomikat ja -pro- protsesse üldiselt. teoomikat*, mis annab rohkelt väär- Miks mind huvitab just tiib? Kui Mis on tänapäeva arengubioloo- tuslikku teavet rakutasandil toimu- vaatate täiskasvanud kärbse tiiba, on gias kõige aktuaalsem temaatika? va kohta. Saame analüüsida, millised see justkui õhuke kile, pealtnäha liht- Millist läbimurret teaduses võiks geenid rakus parasjagu avalduvad ja ne kahemõõtmeline struktuur. Ent lähiaastatel oodata? milliseid valke seal leidub. nukustaadiumis kätkeb tiiva areng

56 |216| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 2 x foto: Osamu Shimmi 2 x foto:

Äädikakärbse nukk 14 tundi pärast nukkumist ehk vastse üleminekut nukujärku. Külje peal on läbi nukukesta näha arenev tiib. Paremal fotol on tiivapiirkonnas nukukest eemaldatud ka suuri kolmemõõtmelisi muutu- pia ja fluorestseeruvate valkude, näi- da 5D-mikroskoopiat. Mida see si. Oleme püüdnud selgitada selliste teks GFP abi, saame jälgida arenevat endast kujutab ja millised on selle kolmemõõtmeliste muutuste mehha- elusat äädikakärbse tiiba ajalis-ruu- metoodika võimalused? nismi ja loogikat elundite kujunemi- miliselt (nn live-imaging*). 5D-pildistamine hõlmab kolme ruu- sel ehk organogeneesis. Usutavasti on Kuna on saadaval hulk hõlpsasti mimõõdet, ajamõõdet ja lainepik- putukatiiva arengul ühiseid mehha- geneetiliselt muundatavaid äädika- kuse mõõdet, vaadeldavad objektid nisme teiste loomade elundite aren- kärbseliine, ongi just nukustaadiu- märgistatakse näiteks fluorestseeru- guga, ühiseid seaduspärasid, kuidas mis olev äädikakärbse tiib hea mudel vate värvide abil. Hea näide, mida lihtsamatest 2D-kudedest tekitatak- sedalaadi töö jaoks. 5D-pildistamine võimaldab, ongi se komplekssemad 3D-struktuurid. eelmainitud raku väljakasvude visua- Kärbsetiib on siingi kasutusel just Usutavasti on liseerimine. Neid peenikesi väljakas- mudelina, et hankida üldisemaid putukatiiva ve on tähele pandud juba varemgi, teadmisi. vaadeldes fikseeritud kudesid. Neid arengul ühiseid on leitud näiteks looterakkudel, när- Üks põletav teema, millega tege- mehhanisme teiste loomade virakkudel, vähirakkudel, bakteritel, led, on raku kuju muutumine ja elundite arenguga, ühiseid on uuritud nende osalust näiteks selle mõju kudede kujunemisele seaduspärasid, kuidas rakkude ainevahetuses ja suhtluses. ehk morfogeneesile. lihtsamatest 2D-kudedest Ent nende bioloogiline otstarve ja Jah, viimasel ajal on avanenud kude- tekitatakse komplekssemad tähtsus on siiani paljuski ebaselge. de arengu dünaamika selgitamiseks 3D-struktuurid. Kui nende struktuuride kujunemist uudsed tehnilised võimalused. Varem ja muutumist jälgida elusas koes, on arenguprotsesse uurides kasuta- siis saab märksa täpsemalt arutleda tud fikseeritud, see tähendab surma- Mida oleme põhiliselt avastanud? nende rolli üle. tud kudedest tehtud pilte. Nõnda on Oleme saanud palju targemaks sel- Seega, 5D-bio-pildistamine õnnestunud selgitada üksikute gee- les, kuidas nuku tiiva 3D-struktuuri avab piltlikult öeldes uksi, piilu- nide rolli: kui lülitame mõne geeni muutus mõjutab tiiva arengus olu- maks täiesti uude maailma. Siin välja, siis kuidas see kajastub koe liste signaalmolekulide jaotust väl- on muidugi kaks kriitilist küsimust. struktuuris ühel või teisel arenguhet- jaspool rakku. See mängib omakorda Esiteks tuleb valida, milliseid raku kel. Need uuringud on andnud tohu- olulist rolli koe edasisel kujunemi- osi visualiseerida, kas membraani, tult teadmisi, mitte ainult arengu- sel. Oleme selgitanud näiteks seda- tsütoskeletti, tuuma, mitokondreid protsesside molekulaarsete mehha- gi, mismoodi areneva tiiva rakud või midagi muud. Teiseks, mil moel nismide kohta, vaid ka inimeste hai- tekitavad spetsiifilisi väljakasve, mis neid rakuosi visualiseerida? Meie guste põhjuste kohta. aitavad tiiva struktuuri kujundavatel kasutame näiteks fluorestseeruvaid Siiski napib teadmisi selle kohta, rakkudel omavahel suhelda. Sellised GFP-valke, mida saadakse biolu- mil moel geenid mõjutavad koe aren- tähelepanekud ei oleks võimalikud minestseeruvatelt ehk helendavatelt gu dünaamikat. Seda on raske selgi- ilma live-imaging-tehnikata: ilma või- meduusidelt. tada, kasutades klassikalist käsitlust. maluseta jälgida mikroskoobi all elu- Meie katsume seda selgitada nii, said arenevaid kudesid. Otsesemalt või kaudsemalt püütak- et jälgime koe dünaamikat ja geeni- se teaduslikke teadmisi ikka raken- de avaldumist ehk geeniekspressiooni Kasutad arenguprotsesside jäl- dada inimese heaolu teenistusse. korraga. Kasutades valgusmikroskoo- gimiseks uue põlvkonna nii-öel- Eesti on olnud esirinnas inimese

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |217| 57 Intervjuu

genotüpiseerimise projektidega, rõhk pigem sellel, kuidas meelde jätta tuvastamaks geneetilisi haigusris- loodusteaduste faktiteadmisi, kui sel- ke. Kas äädikakärbse mudelid oleks lel, kuidas mõista asjade toimimist.

hea alternatiiv, millega uurida ini- Jinghua Gui Foto: Ilmselgelt pole selline reaalharidus mese arenguhäireid, haigusi? Või piisav, et soodustada teadmiste aren- milline on praktiline väljund, mida gut pärast kooli ja tagada edu. Kuid võiks arengubioloogilised mudelid teismelisena tundus see igati loogi- pakkuda? line. See on väga tähtis küsimus. Käsitlen Küllap suurendab ligipääs kõrgteh- kahte aspekti. Esiteks, et genotüpi- Smad-nimelise valgu paiknemine äädi- noloogiale uudishimu teaduse vastu. seerimise projekt edaspidigi edeneks, kakärbse arenevates tiivasoontes üks Ent tähtis on seegi, et noor inime- on vaja luua süsteem, kuidas selgita- ööpäev pärast nukkumist. Smad-valk ne leiaks häid eeskujusid. Õnneks on da genotüübi-fenotüübi kaardi* taga vahendab rakusignaale, aidates regu- Jaapani tippteadus olnud väga edu- peituvaid bioloogilisi mehhanisme. leerida eri arenguprotsesse, näiteks kas, viimase kahekümne aasta jook- Teame endiselt üsna vähe selle kohta, kasvamist, rakkude diferentseerumist sul on Jaapanist valitud üheksateist mil moel ikkagi DNA-järjestuste ning kudede ja elundite kujunemist. Nobeli auhinna laureaati. Jaapani muutused põhjustavad muutusi feno- Et Smad-valku tiivas nähtavaks muuta, telesaadetes räägitakse tihti edulu- tüübis. Arvan, et äädikakärbes on üks on kasutatud helendava märgisega gusid Jaapani teadlastest-rahvuskan- parimaid mudeleid, mille abil sellele antikehasid, mis tunnevad selle valgu gelastest, kuidas nad on eesmärgile küsimusele vastata. ära ja seonduvad selle külge. Pilt on jõudnud ja karjääri edendanud. Sellel Teiseks võivad äädikakärbsed toi- tehtud konfokaalmikroskoobiga* on suur mõju teadusest huvitatud mida hea mudelina, millel katseta- noortele. Näiteks vaatavad tänapäe- da ravimeid. USA teadlaste hiljutises va Jaapani lapsed imetluse ja aus- uuringus viidi äädikakärbestesse nel- tusega eespool mainitud professor janda staadiumi vähihaigelt saadud Yamanaka poole, kes on oma mees- vähiga seotud geenide mitmekordsed konnaga välja arendanud indutsee-

mutatsioonid, seejärel prooviti kär- Osamu Shimmi Foto: ritud pluripotentsed rakud. Lapsed bestel eri ravimeid. Teadlased valisid unistavad olla kunagi niisama edukad selleks katseks targu need ravimid, tippteadlased nagu Yamanaka ja see mille USA toidu- ja ravimiamet oli on innustav jõud. heaks kiitnud. Selgus, et kahe ravi- mi kombinatsioonid pärssisid tun- Kolmemõõtmelise konfokaalmikro- Pead professorina loenguid ka üli- duvalt kasvajalaadsete struktuuri- skoopia* pilt äädikakärbse arenevast õpilastele. Millist suunda peaks de teket kärbestes. Seejärel anti neid tiivast 14 tundi pärast nukkumist. Tiiva tänapäeval arengubioloogiat õpe- kahte ravimit sellelesamale vähihai- epiteelirakkude membraan (lilla) ja tades rõhutama? gele patsiendile ning kasvaja tõepoo- mitokondrid (roheline) on muudetud USA professor John B. Wallingford on lest vähenes tunduvalt. Kui luua suju- nähtavaks, seondades neile teatud oma värskes essees „Me kõik oleme valt toimiv süsteem, siis saaks seda- peptiide ja helendavaid märgiseid arengubioloogid“ kirjeldanud, et pal- laadi uuringuid vähihaigete rutiinseks jud ülikoolitudengid peavad arengu- raviks teha üpris kiiresti, kolme-nelja bioloogiat igavaks ja vanamoodsaks kuuga. õppeaineks. Wallingford kirjutab: Nagu näha, tõotab äädikakärbse „Praegu on kõige põnevam aeg aren- Jaapani mudel personaalmeditsiini arenda- gubioloogia ajaloos. Hoogustatuna misel päris palju. Ütleksin, et see telesaadetes nii uutest tehnoloogiatest kui ka teis- ei ole inimese geeniuuringutes mitte räägitakse te valdkondade uudsetest sisenditest alternatiivne, vaid pigem lisavõima- tihti edulugusid lammutame vanu arusaamu ja avame lus, kuna võimaldab teha seda, mis Jaapani teadlastest- uusi fantastilisi horisonte embrüo- teiste mudelorganismidega on raske. rahvuskangelastest, kuidas loogias“. nad on eesmärgile jõudnud Olen temaga sama meelt. Arvan, Pöörame pilgu tagasi su lapsepõlve ja karjääri edendanud. Sellel et teaduse uuenedes peab muut- poole. Teadupärast on Jaapan edu- ma ka arengubioloogia õpetamist. kas oma tipptehnoloogiliste lahen- on suur mõju teadusest Loengusaalis ei tule tutvustada mitte duste ja reaalteaduste poolest. Kas huvitatud noortele. ainult klassikalist, vaid ka nüüdisaeg- Jaapani koolisüsteem annab lastele set arengubioloogiat. See on oluline, juba varakult selleks tõuke? et suudaksime ligi meelitada järgmise Minu õpingute ajal Jaapanis oli põhi- põlvkonna arengubiolooge.

58 |218| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Arengubioloogia: teadusharu bio- loogia, võrdleva arengubioloogia kui võimaluse vaadelda rakus toimivaid loogias, mis uurib organismi aren- ka geneetika. mehhanisme, näiteks aktiini reor- gut kogu elutsükli jooksul, viljastu- ganiseerumist, vesiikulite liikumist misest kuni vananemise ja loomuli- Mudel: mingi konkreetne liik, piki mikrotorukesi või üksikute ku lõpuni. elund, rakk vms, mida uurides kogu- sünapside teket neuronis. takse teadmisi bioloogiliste protses- Karl Ernst von Baer (1792–1876) side kohta üldisemalt. Pöörleva ketta mikroskoopia oli loodus- ja arstiteadlane, embrüo- (spinner-disc microscopy) on konfo- loog, avastas muu hulgas imetajate Ühe-raku-transkriptoomika ja kaalmikroskoopia meetod, kus kasu- munaraku. -proteoomika. Organismi trankrip- takse kiiresti pöörlevat plaati, kus Martin Heinrich Rathke (1793– toomiks nimetatakse tema genoo- sees on sadu punktauke, et skanee- 1860) oli arstiteadlane, anatoom ja milt transkribeeritud kõikvõimalike rida laservalguse täppe. See võimal- embrüoloog, avastas muu hulgas RNA-de kogumikku (nii nagu tema dab pildistada kiiremini kui tavali- imetajate ja lindude lõpusepilud. geenide koguhulka nimetatakse ne konfokaalmikroskoopia. Meetodi Christian Heinrich Pander (1794– genoomiks). Transkriptoomikaks abil on hea jälgida näiteks dünaami- 1865) oli zooloog, embrüoloog ja nimetatakse transkriptoomi uuri- lisi, ajas muutlikke protsesse elus- paleontoloog, avastas muu hulgas mist. Ühe-raku-transkriptoomika kudedes, sest see kahjustab kudesid lootelehed. on metoodika, mille abil saadakse tunduvalt vähem kui tavaline konfo- teada kõik üksikutes rakkudes paras- kaalmikroskoopia. Geneetiline assimilatsioon: prot- jagu toimivad (avalduvad) geenid, Konfokaalmikroskoopia põhimõ- sess, kus mõni elusolendi tunnus, mõõtes neilt transkribeeritud RNA te seisneb selles, et pilt pannakse mis algul kujunes vaid keskkonna hulka rakus. Samamoodi nimeta- kokku imepisikestest osapiltidest, et mõjul, kinnistub loodusliku valiku takse proteeomiks organismi loo- vältida valguse hajumisest tingitud toimel genotüüpi. davate valkude koguhulka, pro- ebatäpsusi pildil. teoomikaks nende ehituse ja toime Shinya Yamanaka sai koos John uurimist ning ühe-raku-proteoo- Valguskihi mikroskoopia (light B. Gurdoniga 2012. aasta Nobeli mikaks metoodikat, mis võimaldab sheet microscopy) on fluorestsents- auhinna tööde eest, mis võimalda- välja selgitada kõik üksikutes rakku- mikroskoopia (helendavatel märgis- sid luua indutseeritud pluripo- des parasjagu toimivad valgud. tel põhinev mikroskoopia), mis või- tentseid rakke. Need rakud luuak- maldab uuritavast materjalist teha se täiskasvanud organismi keharak- Mehhanokeemiline tagasiside: kiireid optilisi lõikeid, kasutades kudest, ent on omadustelt sarna- tagasiside rakus toimivate mehaa- laservalgust risti vaatluse suunaga. sed varaste embrüorakkudega, nii et niliste signaalide (jõud, mis on teki- neist võib arendada kõigi kolme loo- tatud tsütoskeleti või valgustruk- Live-imaging: pildistamisetehni- telehe rakke. tuuri muutustega) ja biokeemiliste ka, mille käigus pildistatakse elu- signaalide (näiteks kasvufaktorite ja said rakke, kudesid, organisme. See Organoid: laboris kasvatatud väike transkriptsioonifaktorite avaldumi- võimaldab hästi jälgida dünaamilisi, ja lihtsustatud versioon mõnest ne) vahel. ajas muutuvaid protsesse. elundist. Ülilahutusega mikroskoopia Genotüübi-fenotüübi kaart: geno- Evolutsiooniline arengubioloogia (super resolution microscopy) on val- tüübi (organismi pärilik info) ja (evolutionary developmental biolo- gusmikroskoopia meetod, mis või- fenotüübi (organismi kõigi välis- ja gy, evo-devo): teadusharu, mis uurib maldab objekte pildistada ja vaa- sisetunnuste kogum mingil kindlal organismi arengut mõjutavaid päri- delda kõrgemal eraldustasemel kui arenguastmel) vastastikuste seoste likke muutusi, kaasates nii paleonto- valguse difraktsioonipiir. See annab süsteemne kirjeldus.

Lõpetuseks, oleme Eestimaal täna- tonil osalenud või ennast sinna Minnesotasse, siis tegin tutvust ka vu viimaks kogenud päris kena kirja pannud? murdmaasuusatamisega. Praegu talve. Kas olete perega jõudnud tut- Nagu alguses ütlesin, minu kodulin- meeldib see mulle väga. Loodan osa- vust teha Eesti imelise loodusega nas sellist talve ei ole. Mul ei olnud leda kuulsal Tartu maratonil, aga ehk ja kuidas on lood suusatamisega? lapsepõlves võimalust harrastada tali- järgmine aasta. Teadupärast on Jaapan ju suur suu- sporti. Küll nautisin tudengina mäe- samaa. Kas olete juba mõnel mara- suusatamist. Kui siirdusin USA-sse Tõlkinud Tambet Tõnissoo

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |219| 59 Eestimaa looduse fond 30 Fotod: ELF Fotod:

ELF-i meeskond ühisel matkal mullu oktoobris. ELF-is töötab ligi kolmkümmend inimest, igal aastal lööb tegemistes kaasa tuhatkond vabatahtlikku Eestimaa looduse fondi rajad ja teevalikud looduskaitse maastikul Tarmo Tüür, Kärt Vaarmari enam avalikku ootust viskuda dzoti- Meetodid ja teemad olenevad suures- le peaaegu igas Eesti keskkonda puu- ti sellest, mis parajasti toimub ühis- estimaa looduse fondi (ELF) dutavas küsimuses. Oodatakse, et me konnas, kui hästi on teada problee- põhikirjaline eesmärk on teataks oma seisukoha, annaks eks- mid, kas leiame võimalusi anda oma sõnastatud lihtsalt ja lühidalt: perdihinnangu (soovitatavalt kiire ja panus tõhusalt. Meie tegevuse nur- ELF-iE eesmärk on kaitsta Eesti loo- kõikehõlmava), sekkuks vaidlusse või gakivi on koostöö – teiste ühendus- dust ja keskkonda. Samas on päevsel- peataks raietöö. Väljastpoolt on kee- te, teadlaste, ettevõtete ja riigiasu- ge, et kogu Eesti loodust ja keskkonda ruline tajuda, kui piiratud on tegeli- tustega. pole võimalik ega jõukohane kaitsta. kult vabaühenduse ressursid ja ini- Esialgu „loodus- ja keskkonnakait- Kuidas valida, millist osa loodusest meste ring võrreldes eri keskkonna- se töökavade ja tööde“ toetamiseks kaitsta? Ja millisel moel? teemade laia spektriga. Kõike korraga loodud organisatsioon oli 1990. aas- Mida üldse saab või peab üks loo- ei jõua, kuigi sageli väga tahaks, ses- tate algul pigem orgaaniline osa värs- duskaitses tegutsev vabaühendus tap tuleb teha valikuid. ke riigi veel kujunevast looduskaitse- tegema? Sageli küsitakse, kas loodu- süsteemist. Esimesed ELF-i projektid se kaitse pole hoopis riigi või teadlas- ELF-is on 30 aasta jooksul tegeldud olid Läänemere hüljeste, lendorava, te ülesanne. Kas kodanikuühenduste väga paljude valdkondadega. Ehkki kõre, nahkhiirte jt kaitse ja uurimine. roll peaks olema ainult üldsust hari- nime poolest fond, ei ole ELF kunagi Samuti hakati ette valmistama uute da ja keskkonnateadlikkust suuren- tegutsenud üksnes või peaasjalikult kaitsealade rajamist. Näiteks suure- dada, nn pehmed teemad? Või hoopis raha genereerijana. ELF jälgib, kus matest said ELF-i algatusel loodud olla kriitiline valitsuse looduskaitse- on looduskaitse mõttes oluline prob- Soomaa ja Karula rahvuspark ning ja majanduspoliitika suhtes? leem, ning kasutab siis vabaühendu- Alam-Pedja looduskaitseala. Nagu ilmselt teisedki keskkonna- sena kättesaadavaid vahendeid, tead- Esimesel aastakümnel pandi alus ühendused, tunnetame iga päev üha misi ja oskusi selle leevendamiseks. ELF-i looduskaitse andmebaasile,

60 |220| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 tehti üle-eestilised inventuurid (nt põlismetsad (1993–1996); puisniidud (1995–1996); märgalad (1996–1998); niidud (1999–2001) jt). 1990. aasta- te lõpus hakati üha enam tähelepanu pöörama loodusharidusele ja säästva arengu algatustele. 2000. aastate alguseks olid ELF-i tegevusvaldkonnad juba päris mitme- kesised, näiteks oli korraga käsil kesk- konnahoidlike kuivkäimlate propa- geerimine ja keskkonnaõigusabi osu- tamine, peale selle Rohelise Värava ehk Eesti esimese keskkonnaajalehe väljaandmine. ELF-ile kuulusid tol- lal ka mõned lambad-hobused ja Kesselaiu niitudel mürisenud traktor, ELF-i inimesed 2020. aasta maikuus president Kersti Kaljulaidile Tudusoo taasta- propageeriti lihaveiste kasvatamist misala tutvustamas rannakarjamaadel, uuriti taastuv­ energia tehnilisi lahendusi, toimetati koos saamidega Koola poolsaarel ja tuleb endalt ikka ja jälle küsida. Sest Nende kõrval on praeguseks kindla tehti palju muud. vastused muutuvad ajas, nagu ka koha leidnud ka kliima ning igaühe keskkond ja sellest tulenevad proovi- looduskaitse. Riik arenes edasi ning ühes sellega kivid. Tänavu 30. aastapäeva tähista- Nimetatud valdkonnad annavad riiklik looduskaitsesüsteem, muutus nud ELF-i missiooni oleme sõnasta- küll ette rajajooned, ent ka nende pii- ka ELF-i tegevus ja roll. Näiteks tek- nud nõnda: olla sõltumatu vabaühen- res on vaja teha valikuid. Nõnda kaa- kis üha enam vajadus täita valvekoera dus, kes kaitseb loodust, kasutades lume juba ELF-i tegevusi plaanides, rolli, et otsuseid tehtaks ikka kaasa- parimaid eksperditeadmist, uuendus- kuidas kõige suuremat ja laialdasemat valt, läbipaistvalt ja loodust arvesta- likke lahendusi ja igaühe kaasabi. mõju saavutada. valt. Sagenesid väärtuste konfliktid ELF on otsustanud, looduskaitse ja mitmesuguste aren- Olulise põhimõttena et ei võta enda duste vahel (Saaremaa süvasadam, kanda tegevusi, mida keegi teine teeb plaanid rajada mandriga püsiühen- on ELF seadnud paremini. Ent nii mõneski teemavald- dus). endale eesmärgi konnas või küsimuses on kõige tule- Igati loogilise jätkuna kasvasid tugineda oma tegevuses nii muslikum koostöö teiste ühenduste ELF-ist välja ja asusid eraldi tegut- palju kui võimalik parimale või asutustega, kellest igaühel on oma sema keskkonnaõiguse keskus ja teaduslikule teadmisele. eksperditeadmised. Viimastel aasta- Roheline Värav. Algataja või asutaja- tel on eriti lai koostöövõrgustik olnud na andis ELF hoogu Palupõhja loo- kliimavaldkonnas, kus oleme tegut- duskoolile, Uuskasutuskeskusele, Selleks et saavutada keskkonna- senud eri valdkondade ühendustega. Pokumaale ja Tartu keskkonnahari- kaitse valdkonnas mingil teemal või Osalisi on innustanud veendumus, et duskeskusele. küsimuses mõju, tuleb teemaga tegel- ühise jõupingutuseta võivad poliiti- Samal ajal kogusid ELF-i loodus- da pikka aega. Kui teema on poliiti- lised sammud liiga aeglaseks ja nõr- talgud üha hoogu ning vabatahtlikest liselt laetud, võib juhtuda ka nii, et gaks jääda. talgulistest kujunes ELF-i tegevuste see saab korraks lahendatud, ent viie Olulise põhimõttena on ELF sead- alustalasid. ELF koos tarmukate vaba- või kümne aasta pärast kerkib sama nud endale eesmärgi tugineda oma tahtlikega oli ühtlasi üks kandev jõud probleem uuesti. Mõni teemavald- tegevuses nii palju kui võimalik pari- ka 2006. aasta Loode-Eesti kahetsus- kond või kitsaskoht nõuab tähelepa- male teaduslikule teadmisele. Ühest väärse naftareostuse tõrjes ja lindu- nu aastakümneid. küljest kogume ja töötleme alus­ de abistamisel. Kaks aastat hiljem oli ELF on fookuse hoidmiseks sõnas- teavet looduse kohta ise, inventeeri- ELF üks üle-eestilise prügikoristuse tanud põhiteemad, mille problee- des mere-, metsa- ja märgalasid ning „Teeme ära“ korraldajaid. midel hoiame pilgu peal ja seame seirates liikide käekäiku. Teiselt poolt sihi neid lahendada. Ajalooliselt on katsume teiste loodud eksperditead- ELF-i kogemus näitab, et artikli alul sellisteks ELF-i teemadeks kujune- mist nii Eestist kui ka maailmast toodud küsimusi – mida ja kuidas nud mets, meri, märgalad ja liigikait- koondada ning poliitikakujundajatele saame Eesti looduse heaks teha? – se (lendorav, nahkhiired, hülged jt). ja üldsusele vahendada.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |221| 61 Eestimaa looduse fond 30

Üks keskkonnaorganisatsioonide tähtsaid ülesandeid on olla järele- valvaja, et riigi poliitilised otsused ja nende elluviimine võtaks arvesse meie keskkonda ega ületaks meie loo- duse taluvuspiire viisil, mis ohustaks eluks vajalike ökosüsteemide toimi- mist. Pikaajaline pühendumine loo- duskaitse ülesannete lahendamise- le ning tuginemine teadusandmetele annavad ELF-ile tugeva jalgealuse. Oleme andnud parima, et edasta- da otsustajatele olulist ja kvaliteetset teadusinfot, ning teinud sellel infol põhinevaid ettepanekuid. Sel moel hoiame silma peal nii metsa, mere kui ka märgalade kaitse teemadel, ELF juhtis 2019. a arvamusfestivalil kliimavaldkonna arutelusid. Esiplaanil on ELF-i ent ka üldisemalt looduskaitse kor- ekspert Aleksei Lotman raldusel. Otsused ühe või teise polii- tika kasuks, nagu näiteks metsanduse arengukava, või ka mõne suurobjekti, näiteks Saaremaa püsiühenduse raja- mise kohta, ei tohiks sündida, arves- tamata looduskaitselist või keskkon- nakaitselist konteksti.

Püüame probleemidele lahendusi pakkuda ka sel moel, mis ei nõua suuri poliitilisi otsuseid ega stratee- giaid. Keskkonnaühenduse suur eelis, võrreldes pigem suure ja aeglase rii- giaparaadiga, on tegevuse väiksem skaala ja paindlikkus. See annab või- maluse otsida ja juurutada uuendus- likke lahendusi ning olla dünaamili- ne. Saame proovida uusi kaasamis- ja ELF-i metsaekspert Liis Kuresoo samblaid ja samblikke uurimas koosloomemudeleid ning põlluma- jandusreostuse vähendamise moodu- seid või katsetada kuivendatud soo­ Olulist infot, teadmisi ja parimaid lase ülemineku kontseptsiooni ja või- aladel märgalaviljelust. kogemusi ning meetodeid saame malusi. ELF on aastakümneid tegelnud ka vabaühendusena oma rahvusvahe- Meie omakorda jagame oma eks- looduskaitse küsimuste kommuni- liste partnerite ja võrgustike kaudu. pertide loodusteadmisi ja looduskait- katsiooniga. Paljugi sellest, mida ELF Nii oleme näiteks loodustalgute selahendusi teiste riikidega. Näiteks teeb, ei ole alati nähtav. Enamasti ei alustamisel leidnud tuge oma healt anname oma partnerorganisatsioo- peeta uudisena oluliseks teateid loo- Suurbritannia partnerilt. Merekaitses nidele Valgevenes ülevaate märgala- duse andmete kogumise kohta ning oleme juba aastaid teinud tihedat de inventeerimise ning lendoravate otsustajate ja ekspertidega kohtumis- koostööd kõigi Läänemere-äärsete seire teadmistest ja vahendame koge- te kohta, samuti ülevaateid välitöö- riikidega võrgustikus, mille on koon- musi või tutvustame naaberriikides dest ja huvide kaitsest. Ometi ei saaks danud maailma looduse fond (WWF). ELF-i talgute korraldust. Eestis oleme loodust ilma nende tegevusteta kaits- Ühiselt anname valitsustele polii- merealadel teinud esimesed nahk- ta. Kõigi Eesti märgalade inventeeri- tikasoovitusi ning tunnustame põl- hiirte rände uuringud, mille järe- mine, nahkhiirte seire või merealade lumehi, kes eri riikides majandavad le on vajadus kogu Läänemere piir- inventuurid on looduse kaitsmiseks keskkonda ja Läänemerd säästvalt. konnas. Hinnatud on ELF-i märgala­ hädavajalikud. Kui tunneme paremi- Mujalt Euroopast oleme vahendanud ekspertide kogemused soode taasta- ni meie loodusväärtusi ja mõistame ka püsimetsanduse võtteid ning õig- mise kohta. vajadust neid hoida, saame edendada

62 |222| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 loodussäästliku käitumise kujunemist Kutsume üles vikatiga niitmist taas probleemi teadvustada ning suuna- ühiskonnas. ausse tõstma, uurima võimalusi, kui- ta riiki leidma üha paremaid lahen- Praeguses teabest üleküllastunud das jätta oma kodu ümbruses elurik- dusi, mis säästaksid elustikku. Isegi ja sageli kahetsusväärselt polarisee- kusele ja niidutaimedele ruumi. mahukas sooalade taastamises on ruma kippuvas ühiskonnas vajavad Mõistena on „igaühe looduskait- vabatahtlikel oluline roll: neis paigus, looduskaitse ning loodusteaduslikud se” küll uus, ent oleme alati pidanud kuhu koppadega ligi ei pääse, on sajad küsimused peale kvaliteetse alusand- tähtsaks luua igale soovijale võima- inimesed saanud ise proovida turba- mestiku ka tõhusaid viise, et jõuda lusi panustada looduskaitsesse. Üle paisude rajamist endistele kuivendus- ühelt poolt otsustajate ja teiselt poolt 20 aasta oleme korraldanud loodus- kraavidele. võimalikult paljude Eesti inimesteni. talguid, alates 2012. aastast konna- Kes on maastikul kaardiga liiku- Üks selle saavutamise toimivamaid nud, teab, et soovitud punkti võib viise, mis sageli annab ka meelerahu, jõuda mitut teed pidi. Kõige otsem on käia inimestega looduses, arutada Ühiselt anname tee võib viia läbi padriku ega pruu- keerulised olukorrad koos läbi, kas valitsustele gi sugugi kõige kiirem olla. Oluline riigiesindaja või maaomanikuga, ja poliitikasoovitusi on teha parim valik ja asuda teele. leida koos lahendusi. ning tunnustame põllumehi, Hoides käepärast kaarti ja kompas- Üha suurenevas infomüras on kes eri riikides majandavad si, et püsida valitud kursil, ent samas üksiti vajalik tuua (loodus)teadus ini- keskkonda ja Läänemerd olla valmis alati ka ümber otsusta- mestele lähemale. Koostöös tead- ma, kui selgub, et maastik on kaardi- säästvalt. lastega oleme algatanud kodaniku- ga võrreldes muutunud või ilmaolud teaduse üritusi. Senistest suurim on mõne raja läbimatuks muutnud. ELF olnud 2019. aastal alguse saanud alga- talguid ning koolitanud ja koonda- on nüüd olnud kolm kümnendit teel tus „Eesti otsib nurmenukke“, kus on nud merereostustõrje vabatahtlikke. ning on valmis edasi rühkima. Aitäh kaasa löönud suur hulk inimesi. Nad Samuti juhib ELF igal aastal maikuu kõigile, kes on meiega ühel või teisel on saanud anda loodusteadustesse esimesel laupäeval peetava „Teeme moel seda teekonda jaganud ja aida- panuse, tehes nutilahenduse abil nur- ära“ talgupäeva korraldamist. nud õiget rada leida! menukkude vaatlusi ja määrates gee- Vabatahtlikud on looduskaitses Tarmo Tüür (1977) on Eestimaa looduse nitüübi. suur jõud, näiteks konnatalgulised fondi juhatuse esimees. aitavad autorataste all hukkumisest Igaühe looduskaitse on ühe värs- igal aastal päästa tuhandeid kahe- Kärt Vaarmari (1978) on Eestimaa loodu- kema lisandusena ELF-i teekaardil. paikseid, ent nad aitavad ka olulist se fondi arendusjuht.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |223| 63 Üks Eesti paigake Foto: Ainar Unus Foto:

Luuderohi

Kõrgema allikat on nimetatud ka Võlu-allikaks, millest ammutatud veel on oluline mõju siis, kui seda võtavad naisinimesed, on märkinud Kristel Vilbaste raamatus „Eesti allikad“ Viieristi mägedes: põdev Kõrgema allikas Juhani Püttsepp tatud. Kõrgema tähendab ’kõrge maa’. niisama tähtis kui tuhlis ning kala ehk Koerad muidugi oskavad hea paiga kartul ja räim laual. eal käivad küla koerad istumas. üles leida. „Viieristi Körgema völuallikas on Nõnda räägib rahvasuu Sõrve „Nad tajuvad maasiseseid jõujoo- mu kodu lähedal ikka toimiv alli- Kõrgema allika kohta. ni. Ja loomad teavad ka, kust kuivadel kas olnud. Seal on ikka parem vesi S„Viieristi metsas on Kõrgema allik, aegadel juua saab,“ ütleb Sõrve metsa- olnud kui küla kaevudes. Meie põh- kust on saadud [abi] paljude tõbede ja ülem Leo Filippov, kes juba 1970. aas- javesi on tihti soolane,“ kõneleb haiguste vastu,“ leidub Eesti rahvaluu- tate keskel puhastas metskonna rah- Ansekülast pärit taimeökoloog Mari learhiivis teade 1939. aastast, toona 84 vaga Kõrgema allikat. Puhas vesi on Lepik. Tema lapsepõlves 1980. aas- aasta vanuselt Ann Kaimerilt üles kirju- Sõrve põuaõrnadel maadel vähemalt tatel, kui küla kõrgeimal künkal

64 |224| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 2 x foto: Maie Meius 2 x foto:

Taimeökoloog Mari Lepik mullu augustis allikal ja sealsamas kasvav luuderohi Foto: Leo Filippov Leo Foto:

Niggo pooppuu Kargi küla mererannas Sõrves 2020. aasta suvel seisvasse kirikumõisa rehehoonesse peegeldusi, siis augustis püsis läte puu suutis viljad välja kasvatada ja neid ladustati sovhoosi põlluväetiste varu, tühi kui päkapiku suss suvel ja nüüd jahvatas siis vanarahvas leivajahu sisse. muutus Anseküla kaevude vesi kõlb- küünlakuus läikis vaid sulanud lumi. Pooppuid kasvab ka Viieristi mägedes. matuks. Joogivee tõi tsisternauto, Saaremaa ajalehes Meie Maa Mes mäe njo õigõhe omma, või aga kui mitte muidu, siis vähemas- (25. jaanuar 2021) selgitas Leo haanjamiis nögädä. Sörulase jaoks on ti pühade puhul eelistas rahvas sõita Filippov, et veerikka lätte jõud on nad ikka söuksed mäed küll, sest kümmekonna kilomeetri kaugusele vähenenud Viieristi karjääri rajamise, „Saaremaal on kõik künkad mäed ja Viieristile ja tuua sealt piimamanner- Sõrve metsade kuivendamise ja lage- ojad jöed. See, mis on kasinalt käes, guga värsket allikavett. raiete pärast. „Metsamehed teavad, et olgu kaunilt nimetatud,“ on öelnud Teerada Kõrgemale ei ole eales roh- mets ehk puud hoiavad veetaset kõr- Saaremaa õpetaja Aado Haandi. tunud. Sõrulased ehk kohalikus pruu- gemal ja jaotavad seda ning pinnase- Leo Filippov loodab, et sel tal- gis sörulased on ikka temast völuvett vett ühtlasemalt. Kuna on tehtud suu- vel alla sadanud lumemass suu- ammutanud ja pühade ajal lätte juu- red lageraided, voolab vesi väga kii- dab Kõrgema olukorda parandada. res küünlaid süüdanud. „Võlu“ ehk resti ära, piltlikult öeldes voolab vesi „Arvan, et paljud silmapaarid jälgivad „völu“ tähendab nõida, ravitsejat. allika soontest mööda.“ hoolega ka Kõrgema allikat, kas sula- Kui Saaremaa allikapärimust koguv Kui vett ei ole, tähendab see põuda. nud lumest saab allikas oma hinge ja botaanik Maie Meius 2020. aasta Sõrulased on oma taluõuedesse istu- vee tagasi.“ aprillis veel imetles allikal looduskait- tanud pühaks peetud põuakindlaid Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja sealuse luuderohuga kaetud puude pooppuid. Kui vili ikaldus, siis poop- kirjanik.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |225| 65 Sada rida Eesti loodusest

Loodus jagab küsimata

66 |226| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 kohe järelkoristus- ja istutusplaan. Et need lubatud raielangid olid tavaliselt kusagil Alutaguse laante läbipääsmatutes kohtades, Foto: erakogu Foto: rajas Pagari metsaveoautobaas sinna ka tugeva kruuskattega tee, et suured palgi- veoautod takistamatult sõita saaksid. Krista Aru Meestele, kes uut raielanki ette valmis- tasid, anti muu hulgas tööle kaasa otsekui inu lapsepõlves olid puud, põõ- kogukondlik tellimus: selgitada, millise sad, lilled ja loomad loomulik marja- ja seenemetsaga on tegemist, kas osa elust. Suur osa päevast möö- metsas on palju usse, millised loomad on end Mdus ju Pagari mõisa pargis, kus võimsate seal sisse seadnud. Metsast oli külas ja kodus kuuskede, purpunaste vahtrate, vägevate pidevalt palju juttu ning lapsepõlves tun- tammede ja suursuguste pärnade kõrva- dus see pidev seletamine üsnagi arusaamatu. le olid mahutanud end ka kõikvõimalikud Alles nüüd oskan näha, et see palgiveoauto- teised suuremad ja väiksemad taimed. Park baas oli omamoodi kogukonna süda: nende pakkus igal aastaajal põnevat tegevust, aga tööjärje teadmine lubas küla­elanikel mitmel ka kaitset, kui mingil põhjusel tuli tahtmine moel oma elu seada: palgiveoautoga sõideti maailma eest peitu pugeda. naaberkooli ja teise külla ning suvine raie­ Park oli igapäevane keskkond, tollel ajal lankide koristus ei võimaldanud meile laste- vahel isegi tüütult tavapärane, aga õpetas na mitte ainult väikest teenistust, vaid õpetas kuidagi märkamatult kõiki ettevõtmisi sead- ka tundma ja mõistma taime- ja loomariiki. ma pargis püsiasukatena elanud oravate, Olgugi et inimene, kes meid koristustöödel jäneste ja rebaste toimetamiste kõrvale. Me juhendas ja seejuures loodusest jutustas, ei teadsime, kus olid nende ja ka pargi suurte teadnud midagi peda­googikast, oli temas kakkude pesad, ning kõik need pesapaigad midagi veelgi tähtsamat: ta armastas ja mõis- olid puutumatud. Poegade aegu jälgisime tis nii puid kui ka metsa. kaugusest nende askeldamist vaid vast veidi Kõik see, mis tuleb ellu loomulikult, saab teravama ja uudishimulikuma pilguga. ka elu osaks. Lapsena olin ma pahur ja pro- Niisama loomulik oli kevadest hilissü- testisin, kui pidi hommikul kell viis mine- giseni kodus lause, et homme lähme metsa. ma vaarikametsa, kooli aeda kohustuslikke Vaarikale, maasikale, seenele, mustikaid, aiapäevi tegema või kõplama kaalikavagu- murakaid, pohli või jõhvikaid korjama. sid, millel lõppu ei paistnud. Mingis vanu­ Varakult sai selgeks, et vaarikavarsi ei tohi ses sõnastasin koguni julgelt ja väljakutsu- murda, seeni peab varrelt lõikama, juurte- valt, et ei hakka iial marjametsas käima või ga ei tohi midagi kiskuda. Arusaamine, kui- kartuleid kasvatama, aga ometi puhkab mu das soos liikuda, tuli koos ehmatusega, et hing ja rõõmustab süda, kui seda kõike nüüd miski hoiab jalgadest kinni ning ei lase sam- teha saan. mugi edasi astuda. Ma ei mäleta, et metsa Kõike seda, mis mind praegu inimese- oleks mindud niisama jalutama. Mets oli na aitab ja hoiab, saan ma teha ikkagi vaid osa toidu­lauast ja metsa suhtuti kui toidu­ tänu sellele, et kunagi mul kästi seda teha. lauasse: tänuga, et see on antud, ja hooli- Kästi, sest ma ise ei osanud mõista tööde vusega, et see kestaks. ega seenelkäikude tähendust. Kõikide Muljed metsast kui millestki väga võim- nende tegevuste tegelik väärtus ilmneb- sast ja samas hingematvalt ilusast kohast ki vist alles aastaid hiljem, siis, kui muidu pärinevad mul hoopis varahommikutest, üksikud muljed mälupildina settivad ja hak- mil isa võttis mind kaasa, kui sõitis enne kad mõistma nii looduse ringkäiku kui ka palgiveoautode starti kontrollima rajatud inimese elukaart. Alles siis saad aru, kui- ja äsja valminud metsatee headust ja tuge- das loodus on küsimata ja märkamatult vust. Tavaliselt oli siis külm ja karge talve- sulle oma heldust jaganud, sind õpetanud, hommik ning sirget metsateed ääristanud su meeli teritanud, aga ka sinu juuri kinni- suured puud olid kui vaikivad tunnime- tanud. hed, oodates, mis nüüd saama hakkab. Uus raielank võeti ette talvel, aga ettevalmis­ Krista Aru (1958) on eesti ajakirjandusloolane ja tusi selleks tehti kaua, koguni mitu aasta­ museoloog, praegu Tartu ülikooli raamatukogu direktor.

Foto: Helar Laasik Foto: ringi: metsa uuriti ja mõõdistati ning tehti

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |227| 67 Abiks õpetajale

Koroonaviiruse Pixabay Foto: vastaste vaktsiinide ABC

Millest poolest eri- Sõnastik molekulid nevad AstraZeneca adenoviirused DNA-viirused, mis avastati inime- mRNA vaktsiin ja Sputnik V? se adenoididest; adenoviirusi lei- informatsiooni-RNA (ingl messen- Mõlemad on viirusvektorvakt- dub paljudel selgroogsetel; inimesel ger RNA, lühend mRNA) viib siinid. AstraZeneca vaktsiin tekitavad külmetushaigusi DNA-l oleva info ribosoomi, kus sisaldab šimpansi adenoviirust. selle põhjal toodetakse valku Sputnik V põhineb kahel inime- adjuvant se adenoviirusel. aine, mis tugevdab keha immuun- nanoosake Samal põhimõttel toimivaid reaktsiooni ja muudab vaktsiini nanosuuruses (1‒100 nanomeetrit) vaktsiine on veel tulekul. Märtsi tõhusamaks osake; võrdluseks: inimese juukse- alguse seisuga Euroopa ravimi- karva läbimõõt on umbes 1 milli- ameti kasutusluba ootav Jansseni antikeha meeter ehk 100 000 nanomeetrit vaktsiin sisaldab üht inimese plasmarakkude (teatud tüüpi valge- adenoviirust. liblede) toodetud (kaitse)valk, mis ogavalk reageerib antigeeniga koroonaviiruste pinnal olev valk, mis aitab viirusel rakku siseneda antigeen Veel vaktsiinitüüpe kehavõõras aine, mis kutsub esile saponiin Kuna Sars-CoV-2-vastase vakt- antikehade tekke taimne pindaktiivne aine siini järele on ülisuur nõudlus, arendatakse välja veel teisigi immuunsus viirusvektor vaktsiinitüüpe. immuunsüsteemi talitlusel põhinev süsteem, mis lubab soovitud geeni Näiteks Novavaxi vaktsiin kuu- kaitsemehhanism, mis tagab kaitse viiruse abil rakku viia lub valgu alaühiku vaktsiinide haigustekitajate vastu hulka. See sisaldab viiruse SARS- Allikad: CoV-2 ogavalku nanoosakeste immuunvastus Ain Heinaru, Sulev Kuuse. Geneetika kujul ja taimset päritolu saponii- immuunsüsteemi reaktsioon hai- sõnastik. TÜ Kirjastus, 2020 Meditsiinisõnastik: eestikeelsed ter- nil põhinevat adjuvanti Matrix-M. gustekitaja sissetungile, vaktsiinile, minid koos seletuste ning ladina, ing- Samuti on olemas vaktsii- siirdatud koele või elundile lise ja soome vastetega. Medicina, nid, mis sisaldavad inaktiveeri- 2004 tud (surmatud) viiruseosakesi. koroonaviirused Ravimiameti koduleht Selline on näiteks Hiinas loodud RNA-viirused, mille välisümbrisel professor Andres Meritsalt Sinopharmi vaktsiin. paiknevad iseloomulikud ogavalgu saadud teave

68 |228| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Erisugused vaktsiinid Vaktsiini abil on võimalik omandada immuunsus mingi raske nakkushaiguse suhtes seda läbi põdemata. Vaktsiin matkib nakatumist ja suunab inimese immuunsüsteemi tootma antikehi haigustekitaja vastu. Vaktsiinid tekitavad ka rakulise immuunvastuse ja immunoloogilise mälu: organism jätab meelde haigustekitaja iseloomuli- kud tunnused ja reageerib järgnevale nakatumisele kiiremalt ja tõhusamalt. Koroonaviirushaigust COVID-19 tekitab koroonaviirus SARS-CoV-2 ja selle vastu on loodud mitut tüüpi vaktsiine.

Kuidas toimib mRNA-vaktsiin? Kuidas toimib viirusvektorvaktsiin?

SARS-CoV-2 Ogavalk SARS-CoV-2 Ogavalk Valk, mis aitab Valk, mis aitab Geneetiline viirusel tungida Geneetiline viirusel tungida materjal rakkudesse ja materjal rakkudesse ja Viiruse algatab Viiruse algatab geneetiline nakkuse. geneetiline nakkuse. materjal. materjal. Sisaldab Ogavalgu geen Sisaldab Ogavalgu geen valkude valmis- Sisaldab ogavalgu valkude valmis- Sisaldab ogavalgu tamise juhiseid. valmistamise juhiseid. tamise juhiseid. valmistamise juhiseid.

EI SISALDA VIIRUST ENNAST! EI SISALDA KOROONAVIIRUST ENNAST! Vaktsiin sisaldab üht kindlat tüüpi pärilikku informat- SARS-CoV-2 pinnal asuvat ogavalku kodeeriv geen siooni: mRNA-d ehk informatsiooni-RNA-d. See on inim- viiakse inimkeha rakkudesse adenoviirusega, mis on keha rakkudele juhend, kuidas toota viiruse SARS-CoV-2 muudetud inimese kehas paljunemisvõimetuks. pinnal asuvat ogavalku.

lipiidne nanoosake viirusvektor

RNA vaktsiinisüst geen vaktsiinisüst

mRNA on pakitud tibatillukese rasvamulli ehk lipiidse Viirus etendab siin sama rolli kui lipiidne nanoosake mRNA- nanoosakese sisse. See on vajalik, et mRNA saaks rak- vaktsiinis: toimetab ogavalgu tootmiseks vajaliku järjes- kudesse siseneda. tuse rakku ja adenoviirusvaktsiini puhul ka rakutuuma.

sünteetiline RNA viirusvalk viirusvektor viirusvalk

inimese rakk antikehad inimese rakk antikehad Geeniinfo põhjal asuvad inimese rakud tootma oga- Meie keha immuunsüsteem tunneb võõrvalgu ära valku. Meie keha immuunsüsteem tunneb võõrvalgu ja asub selle vastu tootma antikehi ja immuunrakke. ära ning asub selle vastu tootma antikehi ja immuun- Kokkupuutel päris viirusega tekkinud immuunvas- rakke. Kokkupuutel päris viirusega kaitseb vaktsiini tus kas hävitab viiruse, vältides nakatumist, või või- tekitatud immuunvastus haigestumise eest. maldab kiiremalt reageerides ära hoida haiguse Vaktsiinis olnud adenoviiruse valgud, viiruse DNA ge- tekke. noom ja selle alusel toodetud koroonaviiruse ogavalk Vaktsiinis olnud mRNA ja selle alusel toodetud oga- lagunevad peatselt. Kuna rakuline immuunvastus on valk lagunevad peatselt. suunatud ka ogavalku tootvate rakkude vastu, siis immuunsüsteem hävitab need rakud.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |229| 69 Aasta loom Foto: Arne Ader Foto:

Armas loomake või põlisvaenlane? Kodurott (pildil) on rändrotist pisem ja suhteliselt suuremate silmade ja kõrvadega

zooloogi pilgu läbi, mitte mütoloogi- listest olenditest või kahjuritest.

Kes on rott? Rotte tunneb igaüks, Rottidest vähemalt on nendest kuulnud. Ent mida rohkem süveneda selle sõna tar- vitusse, seda segasemaks selle tähen- zooloogi pilguga dus muutub. Kuigi Eestis on kitsamas mõttes ainult kaks rotiliiki ‒ rändrott Kes on rott? Vastus sellele pealtnäha lihtsale küsimusele pole ja kodurott ‒, tuleb terasele lugejale sugugi selge ega ühene. Siinses artiklis võtame vaatluse alla meelde veel vesirott, võib-olla ka pii- samrott (vastavalt mügri ja ondatra). roti olemuse ja rolli maailmas; järgmises ajakirjanumbris kes- Kas ka nemad on rotid? kendume kahele Eesti liigile, ränd- ja kodurotile. Jah ja ei. Asi on selles, et sõna „rott“ kasutatakse eri tähendustes: Andrei Miljutin rottidest loodud hulk hirmuäratavaid ühelt poolt viitab see sõna kuulu- müüte. Need müüdid levivad raama- vusele teatud loomarühma (takso- otid on väga erilised loomad. tust raamatusse ja sealt interneti ava- nisse), teiselt poolt aga kuuluvuse- Nad ei jäta inimesi ükskõik- rustesse ning palju korrutatuna muu- le teatud kehaehituse tüüpi (eluvor- seks. Mõned meist on tulised tuvad „üldtuntud tõeks“. mi). Nii kohtamegi rotinimelisi tege- rotiarmastajad,R kes peavad neid lem- Siiski on ka vale õpetus mõnikord lasi mitmes näriliste sugukonnas, aga mikloomadena oma kodus. Enamasti kasulik. Oma esimesed rotid sain teis- ka kukruliste ja putuktoiduliste seas, aga tekitavad rotid inimestes viha, melise poisina. Nende armsate loo- näiteks opossumeid kutsutakse ka põlgust või hirmu. Rotid elavad meie made erinevus raamatute monstru- kukkur-rottideks. Isegi ühte kiskja- kodus, söövad meie toitu, levitavad mitest hämmastas mind nii tugevasti, list on nimetatud vaaraorotiks (egip- haigusi ja võivad ka hammustada. et tärganud huvi ja armastust rottide tuse mangust, Herpestes ichneumon). Pealegi on nad varjulise eluviisiga vastu jätkub terveks eluks. Selles kir- Tõsi küll, akadeemilisemates teksti- salapärased olendid. Seepärast on jatükis räägin rottidest kui loomadest des püütakse vältida roti nimetust

70 |230| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Opossumeid, nagu see hall silmikopossum di jaotuvad maailma hiirlased (712 (Philander opossum), kutsutakse ka liiki) suuruse järgi. Tuli välja, et sel- kukkur-rottideks. Kuigi opossu- gelt „hiiri“ ehk kuni kaelushiiresuuru- mid ei ole närilised, on nende si liike (keskmise kehapikkusega kuni kehaehitus üldjoontes 12 cm) on 32%, selgelt „rotte“ ehk samasugune nagu vähemalt meie rottide suurusi liike rotil (üle 18 cm) on 22% ning ligi pool liiki- Joonistused: Andrei MiljutinJoonistused: Andrei dest (46%) on suuruselt vahepealsed (12–18 cm). Järelikult jaotuvad maa- ilma hiirlaste liigid suuruse poolest enam-vähem ühtlaselt ning neid ei saa eristada kahte eluvormi. Rott on keeleline, mitte bioloogiline nähtus. Asja teeb veel segasemaks see, et mõnigi nime poolest rott ei ole suu- rem meie kaelushiirest, ning mõni- gi päritolult rott ei meenuta välimu- Maailmas on ka koheva sabaga rotte. se poolest teisi rotte. Näiteks karv- Filipiinidel Panay saarel elab umbes saba-rotid (Crateromys) on arvata- kilogrammiraskune panay karv- vasti oma suguvõsa häbiplekk: nende saba-rott (Crateromys heaneyi) saba on „ebanormaalselt“ karvane, lausa kohev nagu oraval. Siiski on rotinimeliste liikide meres üks kindel saareke – perekond pärisrotid, ladinakeelse nimetusega Rattus. Kõik selle perekonna liigid on rotid nii taksonoomilises, mor- foloogilises kui ka keelelises mõttes. Edaspidi tuleb juttu just nendest.

Pärisrottide (Rattus) perekonda kuulub tänapäeva arusaama järgi 65 loomade puhul, kes ei kuulu hiirlaste les maailmajaos liiki [3]. Tundub päris palju, kuid veel sugukonda. Nii on näiteks „vesirotist“ saab hiirelaadseid 1941. aastal arvati pärisrotte olevat saanud „mügri“. imetajaid kerges- suisa 275 liiki. Kaua aega oli see ime- Üldistades võib öelda nii: rotti- ti eristada suuruse tajate liigirikkaim perekond. Mis on deks nimetatakse hiirlaste (Muridae) järgi. siis vahepeal juhtunud? sugukonna suuremaid liike ning Soojemates maa- Ei, mitte hulgiväljasuremine. ka teisi suuremaid hiirelaad- des, kus loomastik on rik- Tegelikult on tollest ajast saadik uusi se kehaehitusega ime- kalikum, kaob piir hiire ja roti liike juurdegi kirjeldatud. Perekonna tajaid. Esimesed on vahel sootuks. Suurem osa maa- liikide arv vähenes lihtsalt seetõttu, et rotid taksonoomili- ilma hiirelaadsetest imetajatest on teadlased jagasid varasema hiiglasliku ses mõttes ehk rotid vahepealse suurusega, umbes nagu perekonna mitmeks [4]. Ent rahvus- päritolu järgi, teised aga rotid morfo- meie kaelushiir, ning neid nimeta- keeltes jäid uute perekondade liigid loogilises mõttes ehk rotid kehaehi- takse hiirteks või rottideks suvali- mõistagi endiselt rottideks. tuse järgi. selt. Võib-olla olete pannud tähele, et Pärisrotte leidub eri suuruses, ala- Aga kui suur on „suurem imeta- ühte Hiina kalendri aastat on tõlgi- tes kaelushiiresuurustest liikidest, ja“? Ja kas hiirelaadsed loomad üldse tud kord hiire-, kord rotiaastaks. See kehapikkusega umbes 12 cm, kuni jagunevad suurteks ja väikesteks? Kui tuleneb sellest, et hiina keeles puudu- rändrotisuurusteni. Kuid mitte suu- suuremad hiirelaadse kehaehitusega vad eraldi hiire ja roti mõisted. Maal, remaid. Maksimaalne kehapikkus imetajad on rotid, siis väiksemaid kus ainuüksi hiirlaste sugukonna liike ei ületa pärisrottidel 30 cm. Malai kutsutakse hiirteks. Tegelikult aga on 63 (Eestis 7), rääkimata teistest saarestikule ja Austraalia regioonile puudub nimetustel „hiir“ ja „rott“ samalaadse kehaehitusega loomarüh- omased hiidrotid, näiteks karvsaba- teaduslik sisu: hiir on väike rott ja rott madest, on selline eristus võimatu ja rotid ja suur-udrasrott, kuuluvad teis- on suur hiir. Need nimetused on tek- mõttetu. tesse perekondadesse. kinud Euroopa keeltes, kuna just sel- Huvi pärast rehkendasin, mismoo- Pärisrottidel on tüüpiline hiire-

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |231| 71 Aasta loom

laadne kehaehitus. Neil on peaaegu Austraalia regioonis elav suur-udrasrott paljad kõrvalestad ja käpad, tavaliselt (Hydromys chrysogaster) on kuni 1300 veidi küürus selg, lühikesed eesjäse- grammi kaaluv hiirlane, kes med ja tunduvalt pikemad tagajäse- välimuse ja eluviisi poolest med, pikkade varvastega käpad ning meenutab väikest saarmast pikk silmatorkavalt „paljas“ saba. Võrreldes meie jaoks tavaliste kassi- de, koerte ja sõralistega torkab silma ka roti keha madal asend. Kuna inimesed tunnevad paremini suuremaid loomi, võib tun- duda, et roti kehaehitus on erandlik. Tegelikult otse vastupidi, see ongi imeta- jate enim levinud ja ürg- sem kehakonstruktsioon. Sõda inimese ja roti tesse perekondadesse, ainuke erand Hiirelaadse kehaehitusega vahel on kestnud on pärisrottide perekond. Pärisrotte loomi, nn muridoide [5], on ligi 2000 niisama kaua kui on Austraalia regioonis 22 endeemset liiki ehk kolmandik imetajatest, neid meie kooselu. Paraku on sellest liiki ehk kolmandik kõikidest maail- leidub üheksas seltsis. ma pärisrotiliikidest. lakkamatust sõjast senini Ka hiirelaadsete liikumisviis on Niisiis leidsid esimesed euroop- omapärane. Kiskjalised, sõralised ja võitjana välja tulnud rotid. lastest looduseuurijad Austraalia muud pikajalgsed loomad kasuta- regioonist eest rikkaliku hiirlaste vad joostes galoppi, kus tõukejalga- fauna. Praegu elavad seal peale koha- deks on nii taga- kui ka eesjäsemed. Inimeste tsivilisatsiooni arenguga on like ka inimese sissetoodud liigid. Hiirelaadsete kiire liikumisviis on nel- pilt tunduvalt muutunud: rotid, täp- Ent mis on selles asustamis- jajalgne hüpe, mille puhul tõukejalga- semini kaks liiki nendest, on vallu- loos ikkagi vapustavat? Aga see, et deks on vaid tagajäsemed, eesjäseme- tanud kogu maailma, jõudes ka Eesti Austraaliale lähima mandri Aasia tega pehmendatakse üksnes maandu- pinnale. Just kalduvus elada inimese imetajatest ei suutnud Austraalia mist. Selle pärast ongi rotil tagajalad juures (sünantroopsus) ja erakordne regiooni ümbritsevaid mereväi- pikemad, selg küürus ja pikk saba, mil- levimisvõime teevad pärisrotid erili- nu ületada isegi nii vägevad loomad lega hoida tasakaalu. Ilma sabata rott seks nii näriliste kui ka üleüldse ime- nagu tiigrid, ninasarvikud ja elevan- teeks hüpates kukerpalli. tajate hulgas. did, kuid väikesed hiirlased, sealhul- Aga miks on saba „paljas“? Tege- gas pärisrotid, said sellega hakka- likult on see soomusja kattega ning Üks vapustavamaid pärisrotti­ ma. Arvatavasti triivisid nad üle mere iga soomuse alt kasvavad lühikesed de saavutusi on olnud Austraalia puude peal, mis olid kukkunud vette. karvad. Just need karvakesed mää- regiooni asustamine. Austraalia zoo- ravad meie rottide sabavärvuse. geograafiline regioon – Uus-Guinea, Kooselu inimesega on andnud Sabasoomused on moodustunud pak- Austraalia ja neid ümbritsevad saa- rottidele uusi võimalusi. Too pal- sust nahast, erinedes suuresti rooma- red – oli merega muust maismaast jas Aafrika primaat hakkas ehitama jate soomustest. Saba naha soomusjas eraldatud kümneid miljoneid aastaid. endale maju, harima põldu, kasva- struktuur on ilmselt siiski pärit just Algul olid seal ainukesed mittelenda- tama koduloomi, tekitama toiduva- roomajatest eellastelt (näiteks kari- vad maismaaimetajad ainupilulised rusid ning tänu sellele ohjeldama- hiirtel ja muttidel on soomused isegi ja kukrulised. Paljude inimeste arva- tult paljunema ja levima üle maail- käppadel). Karvased sabad on tekki- tes püsis see nõnda seni, kuni maale ma. Paljud loomad taandusid inimese nud evolutsiooni käigus hiljem. ilmusid inimesed ja nende kaaskond. kujundatud tehiskeskkonnast kauge- Tihti on just paljas saba see, mis Tegelikult on hiirlased Austraalia male, mõned surid välja, teised aga teeb roti inimeste silmis vastikuks. regiooni asustanud juba miljoneid kohanesid uute tingimustega või isegi Selles suhtumises on koomiline aastaid tagasi ning sisserändeid on said uutest oludest kasu. moment: oleme ju ise peaaegu täie- olnud mitu. Esimesed hiirlased saa- Imetajatest inimkaaslejate hulgas likult paljad. busid arvatavasti umbes 15–20 mil- on kõige edukamad olnud koduhiir Looduslikult on pärisrotid levinud jonit aastat tagasi. ja rotid. Need närilised mitte ainult valdavalt troopilises ja subtroopilises Tänapäeval elab Austraalia regioo- ei kohanenud eluga vaenlase kodus, Aasias ning Austraalias. Kõige kau- nis umbes 160 endeemset (ainult seal vaid ka levisid inimese tahtmatul gemale põhja, kuni Amuuri jõgikon- levinud) näriliseliiki [2, 3]. Enamik kaasabil üle maailma. Kagu-Aasiast nani, ulatus rändroti looduslik levila. neist liikidest kuulub ka endeemse- pärit väikest kasvu polüneesia rott

72 |232| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Fotod: Remo Savisaar Fotod:

Mügri (vasakul) ja tema suurem suguvend ondatra kannavad mõlemad rahvasuus roti nimetust – vesirott ja piisamrott –, ent ei kuulu hiirlaste, vaid hoopis hamsterlaste sugukonda

(Rattus exulans) asustas koos polü- nud mõju mõlemale poolele. Elades mese ja roti vahel on kestnud niisama neeslastest maadeavastajatega Vaikse oma kõige ohtlikuma vaenlase kodus, kaua kui meie kooselu. Paraku on sel- ookeani saari. Koduhiir ja kodurott, on rotid muutunud väga ettevaatli- lest lakkamatust sõjast senini võitjana hiljem ka rändrott vallutasid aga kogu kuks. Nad väldivad kontakte inimes- välja tulnud rotid. maailma. tega, sest inimene tavaliselt püüab Rott ei ole siiski inimesele ainult Miks just need liigid? Suvaline tappa iga roti, keda näeb. Rottidel on vaenlane. Miljonid inimesed peami- imetaja ei suuda elada meie kodus seetõttu kujunenud neofoobia: uute selt Aafrikas ja Aasias tarbivad regu- vastu meie tahtmist. Esiteks peab asjade kartus. Tänu sellele ei kipu laarselt rotiliha söögiks. Ka pirtsa- loom olema väike, et saaks minna nad kohe sööma mürgitatud toitu ega kad eurooplased ei ole põlganud rotti peitu. Teiseks peab talle sobima ini- jääma lõksu. Pealegi on maailmas tek- toiduna ära, kui nälg on käes, näi- mese toit. Kolmandaks ja neljandaks kinud rotipopulatsioonid, mis on tea- teks sõjaajal või vangilaagrites [1]. peab see loom olema võimeline pää- tud mürkide suhtes vastupidavad. Tegelikult võlgnevad inimesed rotti- sema majja kas või läbi seina ning Rotid omalt poolt on pannud ini- dele päris palju, kuna alates 19. sajan- suutma liikuda kolmemõõtmelises mesi nuputama välja mürke ja lõkse di teisest poolest on kasutatud kodus- ruumis ehk oskama närida, kaevata ning imbunud peale meie kodude ka tatud rändrotte, niinimetatud labori- ja ronida. meie kultuuriruumi: nad on tegevad rotte, üüratul hulgal katseloomadena, Kõik need omadused on sünant- rohketes suulistes ja kirjalikes lugu- et uurida inimese haigusi ja katseta- roopsetel hiirlastel kahtlemata ole- des. Me elame koos, sest oleme sar- da ravimeid. Tänu rottidele on paljud mas, kuid selliseid kaevavaid ja roni- nased: sööme sama toitu ning armas- meist elus ja terved. Need katseloo- vaid segatoidulisi närilisi on maailmas tame soojust. Koos koduhiire ja rot- mad on andnud alguse lemmikrotti- vähemalt tuhat liiki. Miks just see kol- tidega on inimesed ainukesed sooja- dele, kes on meie armastatud pere- mik – koduhiir, kodurott ja rändrott – lembesed imetajad, kes elavad vabana liikmed. on olnud teistest edukam? siin külmal Eestimaal. Arvatavasti on mänginud rolli Inimese ja roti kooselu on idül- 1. Miljutin, Andrei 1992. Rott kui jahiloom. – Horisont (1–2): 20–22. mitme asjaolu kokkusattumus. list kaugel. Rotid tekitavad inimese- 2. Strahan, Ronald (ed.). 1983. Complete book Kindlasti see, et need liigid olid õigel le suurt majanduslikku kahju. Vähe of Australian mammals. Angus & Robinson ajal õiges kohas – kõik nad olid levi- sel lest, et nad söövad meie toiduai- Publishers, London, Sydney, Melbourne. nud tsivilisatsiooni hällides: Lähis- neid kodus, poodides ja laoruumi- 3. Wilson, Don E. et al. (eds.). 2017. Handbook of the mammals of the world. Vol. 7. Idas (koduhiir), Indias (kodurott) ja des, nad ka rikuvad hoonete sisus- Rodents 1. Lynx Edicions, Barselona. Hiinas (rändrott). Oluline oli ka elu tust ja kaupu, närides neid või reos- 4. Милютин, Андрей 1990. Систематика. meresadamates ja võime asustada tades oma väljaheidetega. Nad võivad – Серая крыса: систематика, экология, laevu. Midagi jääb nendes seletustes närida katki juhtmeid ning tekitada регуляция численности. Москва, Наука: 7–33. siiski puudu. Võib-olla see müstiline voolu- või sidekatkestusi ja mis hul- 5. Милютин, Андрей 1992. О таксономи- tung, mis sunnib väikest looma roni- lem, ka tulekahju. Rotid levitavad ini- ческом и экоморфологическом содер- ma mere sügaviku kohal mööda köit mesele ohtlikke haigusi, nagu katk, жании терминов „крыса“ и „мышь“. – Синантропия грызунов и ограничение laevale? marutaud ja tulareemia, kui nimetada их численности. Москва: 37–47. vaid mõned. Ei tasu imestada, et ini- Rotid ja inimesed on elanud koos mesed püüavad rottidest lahti saada Andrei Miljutin (1953) töötab Tartu üli- sadu aastaid. See naabrus on avalda- kõikvõimalike vahenditega. Sõda ini- kooli loodusmuuseumis.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |233| 73 Metsast ja põllult Tervist turgutav peet

Triin Nõu

unapeet ehk aedpeet ehk söö- Foto: Triin Triin Nõu Foto: gipeet – heal juurviljal on mitu nime. Teaduslikus mõt- tesP on õigem rääkida söögipeedist või aedpeedist, sest peale punas- te juurikatega peedi leidub kollase ja valge sisuga sorte. Tõsi küll, neid kasvatatakse mitu korda vähem kui punapeeti. Keskendume kõige tume- damat värvi juurikatega peedile ehk punapeedile.

Punapeet on botaaniliselt hariliku peedi teisend ja kuulub maltsalis- te sugukonda. Kaheaastase taimena moodustab ta esimesel aastal lihaka säilitusjuure ning teisel aastal õitseb, viljub ja annab seemneid. Õisikuvars on 0,8–1,5 m kõrgune, sellel paik- nevad kahesugulised väikesed rohe- kad õied, mis lõhnavad tugevasti. Õitsemine kestab 30–50 päeva, taim tolmleb tuule abil. Juurvili võib kujult olla ümmargune, lapik- või pikliküm- margune või silinderjas. Punapeedi esivanemaks peetakse randpeeti (Beta vulgaris subsp. mari- tima), kelle kodumaa on Vahemere ümbruses ja Ees-Aasias. Esmalt tarvi- tati toiduks peedilehti. Esimene kirja- lik teade selle juurvilja kohta pärineb 3. sajandist eKr. Kloostriaedu rajades õppisid mungad peeti põhjalikumalt tundma 9. sajandil pKr. Arvatakse, et Saksamaal hakati peeti viljelema Porgand ja punapeet on eestlaste seas populaarsed juurviljad , mis jõudsid 13. sajandil. Eestisse saksa mõisnike abil. Porgand oli 19. sajandi lõpuks levinud paljudesse Pikka aega oli peet üsna harul- taluaedadesse ja muutunud rahva lemmikuks dane ja hakkas laiemalt levima alles 18. sajandil. Praeguse kujuga aed- peedi vormid kujunesid välja 19. ja taim hakata õitsema juba esimesel mist sööda-, suhkru-, või lehtpeedi ja 20. sajandil. Peedikasvatus jõudis aastal ja seetõttu juurt ei kasvata. spinati järel. Kuna peet ei taha kasva- Eestisse, nagu ka paljude teiste kul- Olenevalt sordist saab saaki korista- da järjest samas kohas, peaks vahe- tuurtaimede oma, saksa mõisnike da 10–18 nädalat pärast külvamist. le jätma vähemalt kolm aastat. Kesk- kaudu, kes 19. sajandil taime siia Peet eelistab valgusrikast kasvukoh- ja hilissuvel vajab ta palju vett, sest tõid. ta; varjulises paigas kuhjub taime lehed on suureks kasvanud ja soojade Peeti tasub külvata soojema- üleliia nitraate. ilmadega on aurumine suur. te ilmade ajal, sest kui ta idaneb Eelviljadeks sobivad kartul, kapsas Punapeet on pika säilivusajaga, liiga madalal temperatuuril, võib ja kurk. Vältima peaks peedi kasvata- parim säilitustemperatuur on kolm-

74 |234| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 neli kraadi. Juurikad on tundlikud sooja, külma ja kuivamise suhtes.

Kõige rohkem kasvatatakse peeti NASA Foto: Venemaal, Ukrainas, USA-s, Kanadas ja Poolas. Ka Skandinaavia maades on söögipeet oluline põllukultuur.

Peeti kasvatatakse eelkõige tema juurika pärast, aga süüa kõlbavad ka lehed. On aretatud ka rohkesti leht- peedisorte. Noori lehti sobib kasuta- da suppides ja salatites. Peedijuurikat võib keeta, ahjus küpsetada, marinee- rida või toorelt tarbida. Juurikat või sellest jahvatatud pulbrit võib pruukida punase toidu- värvina. Toidutööstuses kasutatakse seda toiduvärvi jäätistes, karastus- jookides, piimatoodetes ja maiustus- Kui kosmosejaamad Apollo ja Sojuz 1975. aastal põkkusid, siis tervitasid nõukogu- tes. Riivitud peedimassi võib lisada de kosmonaudid ameeriklasi tuubi pandud boršisupiga. Supituubidele olid pidu- juuksemaskile,­ mis natuke ka too- likkuse rõhutamiseks küll kange alkoholi sildid peale kleebitud nib juukseid. Peedist valmistatud vein maitseb nagu portvein. Värsketest juurikatest tehtud takse saada peedi värvust või maitset. mahla peetakse organismi puhas- Ahjus röstitud peedid Suurelehelisi lehtpeedisorte kasvata- tavate omaduste tõttu looduslikuks (kahele sööjale) takse ka ilutaimedena. kõhulahtistiks. Kehale on parim, kui pressitud mahl on enne tarbimist üks • 6 väiksemat punast peeti Punapeet on oluline kaaliumialli­ kuni neli tundi jahedas seisnud, et • 4–6 spl oliiviõli kas ja üks joodirikkamaid köögivil- organismi ärritavad ained lenduksid. • 1 sl köömneid ju. Peale selle leidub peedis magnee­

Tervise parandamiseks võiks peedi- • veidi meresoola siumi, rauda, tsinki, vitamiine A, B1, mahla juua 2–4 dl, mis on jaotatud B2, P ja C. Magus maitse tuleb sel- kahe kuni nelja korra peale. Välispidi Koori ja lõika toored peedid sek- lest, et peet sisaldab üsna palju suhk- kiirendab peedimahl haavade kinni- toriteks. Sega peedisektorid kau- ruid (8–12%). Magususest hoolima- kasvamist. sis õli ja köömnetega läbi ja kalla ta annab ta üsna vähe toiduenergiat: Aedpeedil on magus maitse, mida ahjuplaadile, raputa veidi soola 100 g peeti 40–50 kilokalorit. Punase soovitatakse tasakaalustada värs- peale. Küpseta 180-kraadises värvuse annab peedile glükosiid beta- ke ja teravaga: nii tuleb tema parim ahjus umbes 30 minutit. Serveeri niin, mida kasutatakse ka punase toi- osa esile. Selleks saab kasutada näi- muu toidu kõrvale. duvärvi tootmisel. teks kitse- või fetajuustu, võid, tilli, Peedi söömine toetab tervist mit- pähkleid, apelsinimahla ja veiseliha. meti. Juurikas sisalduva pektiini Peediga ei sobi kokku küüslauk, kõva siis lööb koor kergesti lahti. tõttu aitab peet organismil puhas- juust, mereannid ja kala. Veel parema maitse saab peet siis, tuda, soodustab mürkainete väljuta- kui teda ahjus madalal kuumusel küp- mist kehast, leevendab kõhukinni- Erinevalt teistest köögivilja­ setada. Selleks kulub rohkem aega kui sust, aitab veresoonte lupjumise ja dest pannakse peet keema külma keetes. Kuumtöödeldud peeti sobib jalakrampide vastu ning kehvvere- veega ja keeduvette ei lisata soola. Et ka sügavkülmutada. suse korral, vähendab vere koleste- peet ei kaotaks erksat värvust, pea- Üks populaarsemaid peeditoite on roolisisaldust ja soodustab vereloo- vad tema koor, juuretipp ja varreosa boršisupp, mis on levinud kõikjal Ida- met. Ühtlasi tugevdab neerude, sapi- algus olema terved. Selle tõttu ei tasu Euroopas ja Venemaal. Üsna levinud põie ja maksa tööd, parandab mälu peeti keetmise ajal terariistaga torki- peotoidud on ka salatid, nagu rosol- ja keskendumisvõimet, normaliseerib da. Keskmise suurusega peeti tuleb je, vinegrett ja Kasukas. Õhukestest südamerütmi ja tugevdab immuun- keeta kuni 30 minutit. Kui liiga kaua peediviiludest saab ahjus valmista- süsteemi. keeta, kaotab juurikas värvuse, mait- da aedviljakrõpse. Juurikate viljaliha se ja kasulikkuse. Pärast keetmist võib kuivatatakse ja jahvatatakse pulbriks, Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- punapeete külma veega ehmatada, mida võib lisada toitudele, kui tahe- huviline, vabakutseline kirjutaja.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |235| 75 Ajalugu Fotod: Enn Lumet Fotod:

Luiteharjalt vaadatuna tundub, et Kõpus polegi muud kui ainult mets ja tuletorn Korbi mägedele ord selge ilmaga vaatas üks suurema kivimüraka asupaik, seal... heledad liivalaigud. Hiiumaal sündinud mees Üks kõrge tukk jääb aga siiski üle. Rüsime läbi nõgu täitvast tihe- Saaremaalt kodupoolsaare – dast männinoorendikust. Oleme mäe KõpuK – sinavat metsaviiru. Kõige kõr- * hakul. Kui poleks nii kõrvetav ilm, siis gem tukk, mille ladvasakkide kohal Auto mootor annab üha järjekindla- ehk ei tundukski see nõlv nõnda järsk. paistis Kõpu tuletorni valgehägune malt märku, et rattad vajuvad süga- Nüüd aga küll. Juba esimesed meet- siluett – muidugi Tornimägi, teise vamale liiva. Vasakul oli teeveer tõus- rid võtavad naha leemendama. Mätas arvas ta Andrusemäeks. See tsipake ma hakanud juba tükk maad tagasi ja toetab jalga, abivalmilt sirutab vari- madalam... vist Rebastemägi. Lääne saanud nüüd parajaks mäeks. Ronime senud tüvi oksa. Kohati on kindlam pool eraldab silm metsa tumedas pae- autost välja. käpuli minna. Vahepeal toetad selja las veel ühe märgatavalt kõrgema osa. Mäerinnakust üles. Noorte män- vastu korplikku tüve. Loodus ei paku Mis koht see küll võiks olla? Mees dide vahel krõbiseb ja praksub janu- tulijale rada ette. Ilmselt käiakse siin arutleb ja mõtleb, aga kuidagi otsa ne maakamar. Tundub, et piisaks haruharva ja ootamatu tundub meiegi peale ei saa. Võib-olla petab silm nii ainult tikutoosi näitamisest... See tulek. Seal, kus pole teed pikalt sulge- kauge maa tagant? Kõik teada kohad sunnib suitsuhimu alla neelama. mas haraline tüvi, komistab jalg oksa- mõttes juba paigale pandud. Seal Tervel Hiiumaal ei olevat juba kuu tüükale, teisal hakkab miski pükstes- metsade vahel on see imeliku nimega piiskagi tulnud. Kinnituseks näitas se kinni. Samm edasi ja jalg kaotab Igames-soo, kuskil sealpool vonkleb üks Kaleste küla perenaine heinamaa toe tuhkjas liivas või libiseb kuiva- tee läbi Rattagu metsa, umbes selle poole: „Nagu rebase külg.“ nud okkakihil. Korraks tuleb meelde koha peal peaks olema Ülendi küla Tõuseme harjale ja kohe selgub, et mõnus puutrepp Rebastemäe nõlval. koos kuulsa pärnaga ja sihvaka kada- see mägi pole see, mida otsime. Otse Nüüd peaksid olema juba need kaga, seal teeäärses metsas on suur ees, teisel pool nõgu kerkib uus, hoo- männid, mis reetsid siinsete mägede ja salapärane auk, seal Hiiumaa ühe pis kõrgem. Puude vahelt vilksavad olemasolu Saaremaalt vaatajale (see

76 |236| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 In memoriam mees ise – Kaljo Põllu – pühib õnne- poolt teed. Jälle! Korp-korrp! Korraks liku näoga higimärga otsaesist). Veidi tõusevad männilatvade kohale kaks jahedamat kandev tuulehoog ütleb, musta lindu! Rongad! Pole enam min- et jah. Otse vastu ergab päike. Vaatad git kahtlust, et olime üles-alla käinud selja taha, tuldud suunas. Esiteks K o r b i mägede nõlvadest: ronk on hakkab silma metsaviiru kohal Kõpu hiidlaste keeles „korp“. tuletorni punane kuppel. Ees ja pare- Autosse istunud, ütleb üks mu mal-vasakul laiub sakiline ladvaväli kaaslastest: „Tahate, ma tõlgin, mida – mets, mets, mets – niikaugele, kui need korbid seal metsa kohal rää- silm küünib. Siit igivanalt luiteharjalt Järsk nõlv sunnib ronija kohati lausa kisid?“ – „???“ – „Õnneks hakkavad vaadatuna tundub, et Kõpus polegi käpuli minema.“ muud kui ainult mets ja tuletorn. * Üleval mäeharjal on päris tihedat männirägastikku, võimsaid jändrikke, rohkem hakkab silma kuuserohelist. Nüüd, hiljem, tuli tahtmine järele põdrasamblikest valendavaid kühme. Jõuame teeni. vaadata, mida ütlevad siinsete mäge- On vägevaid kännusarvikuid, käbila- Juba tulles oli kõrva riivanud de kohta Hiiumaad tutvustavad turis- demeid, okka- ja oksapuru – kõike, arusaamatu häälitsus – keegi nagu mibrošüürid. Ei leidnud sõnakestki. mis kuulub liivase metsaaluse juurde. tahtnuks vanduma hakata, aga siis Jääb vist suurest teest liiga kaugele. Laskume teisest nõlvast. Ega alla- kähku sõna pealt katki jätnud. Nüüd Kes teab, milleks see hea on?! minek ole lustilisem ühti. Siinpoolsel jälle. Natuke selgemalt – korr-korrp. küljel on männitüvesid tihedamalt, Imelikult põrisev heli kostis teiselt Enn Lumet

pilliroolehest initsiaali, millega Sa ühendasid kunagises Hiiumaa Enn Lumet erinumbris kahe suurmehe – Kaljo Põllu ja Fred Jüssi – loodu. 25. august 1935 – 5. jaanuar 2021 Sa märkasid looduses pisiolendeid, kes enamikule meist silma ei hakka. olevat: enne Eesti Looduses ongi Su märkmed tegu, siis jutt. ilmunud eeskätt rubriigis „Panin

Tegus olid erakogu Foto: tähele“. Ja teadlased on neid ma elutöö kohta Eesti Looduses Sa küll. Oma tunnustavalt kommenteerinud, vahel oled Sa ise öelnud: „Kui ma olen heas põhitööd – kiites märkajat selle eest, et ta väikest tujus, siis olen kindel, et see oli saatu- ajakirja sisu tundmatut olevust laiaks ei litsu, nagu se ettemääratus. Muidu arvan ikka, et seadmist trüki- paljud seda „igaks juhuks“ teevad, see oli pime juhus. Noh, ilmselt mitte valmiks – alus- vaid tunneb huvi, kes see loomake on päris pime“. Viimati öeldus peitub tasid pool sajandit tagasi kääride ja ja mis asja ta siin ajab. tõde: rohkem kui kolme aastakümne liimi abil: Sinu töölaua ümber hõljus Kuid oled avaldanud ka pikemaid jooksul ajakirja kujundades olid Sa siis kummiliimi uimastav lõhn. lugusid, näiteks Hiiumaa erinumbris üksiti innukas looduse, eriti taime- Aja edenedes siginesid toimetusse 1974. aasta novembris. Sulle nii de pildistaja ja vaatleja ning ka nähtu arvutid ja neisse programmid. Ise omase kirjatööna avaldame ühe neist mõtestaja. oled öelnud: „Küljendusprogrammid siinkohal uuesti. Mäletame Sind inimesena, kes vahetusid nii kiiresti, et ühte ei Jääme Sind meenutama sõbraliku rääkis vähe. Ja kui sõna võtsid, siis jõudnud veel selgeks saada, kui kaaslasena, kes leebelt andestas lühidalt ja sageli mõistu, nii et mõnigi juba tuli teine“. Ent visa inimesena kolleegidele eksimused, mis vahel kord tuli kuuldut seedida: mida ta tulid toona juba eakana ikkagi sundisid Sind juba valminud kujun- ikkagi ütles? Vahel jätsid üht-teist toime. Ja nagu muuseas läbisid dust viimasel hetkel ümber tegema. hoopis enda teada. Näiteks selle, vahepeal edukalt kirjakunstikooli Ja meelest ei lähe ka nõutusehetkil kuhu Sa mitme aasta vältel aeg-ajalt kolmeaastase kursuse. ennuliku muhedusega öeldu: „Golova mõneks päevaks kadusid. Tõde tuli Sa nautisid oma tööd, lisades jest’, dumat’ nado“. ilmsiks siis, kui Sul oli ette näidata kujunduslikke detaile, mis haarasid Luua metsanduskoolis kaugõppe pilku ja lõid seoseid. Seda põhimõttel: Kunagised kolleegid teel omandatud metsatehniku lihtne on ilus. Oma meenutuse Ilmar ja Maie Kask, Ann Marvet, tunnistus. Sinu põhimõte tundus algusesse laenasime käändunud Ants Roos ja Monika Salo

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |237| 77 Mikroskoop Põlispuu aitab maastikku ilusamaks muuta

ri allikatest leiab mitmesugu- Omapärase seid maastiku mõisteid. See ei tüve või võraga ole imelik, sest inimesed tun- puu on ikka olnud netavadE ning peavad oma elukesk- maastiku lahutamatu konnas tähtsaks eri asju. ja loomulik osa Kui vaadata, mida joonistavad lap- sed, kui nad ümbrust ehk maastikku er kujutavad, siis nende piltidel on tihti mets on ikka olnud maastiku Ah org maja, tee, puud ja päike, vahel ka ini- lahutamatu ja loomulik osa. : Ge Foto mesed ja autod. Lapsed on terased, Paljud tunnevad mõne koha sest need ongi enamasti meie kodu- ära just iseloomuliku välimusega lähedase maastiku kõige tavalisemad puude järgi. Urvastega seostub kohe Seda nimekirja võiks pikalt jätka- osad. Tamme-Lauri tamme jäme tüvi ja ta, sest iga põlispuu, olgu ta tuntud Eri aegadel tehtud maastikumaa- võimas võra, mida ei saa ka pildi peal või tavaline, on maastikul märgatav ja lid ja fotod kajastavad hästi maastiku teiste väärikate tammepuudega segi omanäoline. Oleks meil ainult tarkust muutumist ning seda, mida peetak- ajada. Aegna saarel saame imetleda ja kannatlikkust anda praegu veel se ilusaks ja jäädvustamist väärivaks. „seelikuga“ kuuski, Saaremaal Loode noortele puudele aega vanaks kasva- Tihti on sellistel piltidel peale looduse tammikus on meeldejäävad pikka- da, et ka tulevastel põlvedel oleksid ehitisi või muid inimtekkelisi maasti- de jämedate väänlevate okstega tam- põlispuudest maamärgid, mis iseloo- kuelemente, eriti siis, kui need sobi- med. Tallinnas Niguliste kiriku juures mustavad just seda paikkonda ja aita- tuvad hästi reljeefiga või nende juu- juba mitu sajandit kasvanud Kelchi vad maastiku ilusaks muuta. res kasvab puid. Omapärase tüve või pärna ei saa samuti ühegi teise pär- võraga üksikpuu, puuderühmad või napuuga segi ajada. Georg Aher, bioloog ja loodusemees

NUPUTA! 1 2 Eestis on ligikaudu 150 maastikukaitseala. Seal keskendutakse Eestile iseloomulike või haruldaste loodus- või pärandkultuur- maastike hoiule. Peale väärtuslike maasti- kuvormide leidub nendel aladel kindlasti ka looduskaitsealuseid liike. Sel korral tuleb nuputada, millise maastikukaitsealaga seos- tuvad need märksõnad ja fotod. 3 4

Äntu Üügu Vooremaa Paganamaa a) pank, allikasoo, loopealsed b) üle saja voore, voortevahelised järved c) selged allikajärved, mandrijää serva­ moodustised Wikimedia Commons 1 x Heino Ruiso / Wikimedia Commons, / Vainu 4 x Marko Fotod:

d) sügav ürgorg, järvedeahelik, küngastik 2d. Paganamaa: 1b; Vooremaa: 4a; Üügu: 3c; Äntu: Vastused:

78 |238| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 22. märtsiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjal palume ära märkida ka selles numbris enim meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu Eesti Looduse raamatukogust. Eelmise ristsõna õige vastus on „... vareste maffia, ... koeraomanike anarhia“. Kokku saime 36 õiget vastust. Veebruarinumbris meeldisid enim artiklid parkidest üldiselt, pargilindudest ja leevike- sest. Ristsõna auhinna, „Eesti taimede levikuatlase 2020“, võitis Maret Kaljulaid.

MÄRTS 2021 EESTI LOODUS |239| 79 Ajalugu/sünnipäevad

60 aastat tagasi

Kas või sanitaarsest seisukohast on tähtis teada, missuguseid taimi kasvatada ela- Rein Kuresoo Foto: mute läheduses, missugustega haljastada linnu jne. Allelopaatia nähtus võib aga huvitada ka lihtsat lillesõpra, sest on väga oluline, missuguseid lilli võib koos kasva- tada, missuguseid mitte. Sobivate kompo- nentide valikul võib ka lõikelilli hoida vaasis kauem värsketena. On tähelepanekuid, et moonid, samuti ka orhideed kahjustavad teisi lilli. Maikelluke põhjustab tulbi kiire närtsimise, tulbid roosidega aga seisavad Mink on talve üle elanud ja jahib konnasid, kes hakkavad põhjamudas kevadiselt kaua. Tulbid seisavad kaks korda kauem, virguma. Aeg-ajalt pistab ta pea välja, et veel jäise jõe serva vahelt hingata kui nendega on vaasis koos elupuuoksake. Samuti pikendab elupuuoksake mungalille püsivust. [Väino Lasting: Taimede vastasti- kune mõju, 1961: 76] Paastukuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 220 (snd 1801) 29.03 Kaupo Ilmet, metsandustegelane 05.03 Hans Peter Boje Jessen, looma­ 85 (snd 1936) 40 aastat tagasi arstiteadlane (srn 1875) 13.03 Leiu Heapost, antropoloog 180 (snd 1841) 80 (snd 1941) Mehhiko ranniku lähedal asub 08.03 Edmund August Friedrich Russow, 17.03 Ando Ots, füüsik Guadeloupe’i saar, mis varem oli väike botaanik, TÜ professor (srn 1897) 31.03 Helle Perens, geoloog metsarohke paradiis suurte hülgekarjade- 22.03 August Rauber, anatoom ja emb- ga. 1750. aastal külastasid saart korrapära- 75 (snd 1946) rüoloog, TÜ professor (srn 1917) selt Vene meresõitjad, et sealkandis hülgeid 08.03 Jüri Afanasjev, matemaatik ja isegi vaalu küttida. Et tol ajal oli mererei- 160 (snd 1861) (srn 2010) sidel värsket liha napilt ja meremehed tihti 09.03 Franz Loewinson-Lessing, geoloog skorbuuti põdesid, osutus üsna mõistlikuks 10.03 Eve Ader, bioloog-mahepõllu­ lasta Guadeloupe’il lahti mõned kitsed, et (srn 1939) pidaja vaalapüüdjatel oleks hiljem võimalik neid 130 (snd 1891) 18.03 Harri Jankovski, keemik ja mere- küttida. Mõne aasta pärast oli saarel 40 000 05.03 Anton Parts, geograaf (srn 1960) uurija kitse. Vähe sellest, et kitsed sõid ära kõik 08.03 Heinrich Riikoja, zooloog ja hüdro- 29.03 Jaan Kivistik, aiandusõpetaja ja taimed, nad närisid ka puutüvedelt koore, nii et puud hävisid ja ükski noor taim ei bioloog (srn 1988) pomoloog saanud enam suureks kasvada. Nüüd on 120 (snd 1901) 31.03 Sergei Bogovski, bioloog-ökoloog, saar täiesti tühi ja paljas – kõik kitsede töö. 16.03 Boris Oskar Walter Koljo, metsa- toksikoloog Et taimi pole, on enamik kohalikke loomi teadlane (srn 1963) 70 (snd 1951) juba ammu välja surnud, suur osa arvata- vasti enne, kui zooloogid neid avastada ja 22.03 Anton Kesküla, matemaatik 11.03 Kalev Aun, looduskaitsetegelane kirjeldadagi jõudsid. [Bernhard Grzimek: 20 (srn 1982) 11.03 Andres Metspalu, molekulaarbio- looma ja inimene 1, 1981: 192] 115 (snd 1906) loog ja geneetik, Eesti TA liige 20.03 Theodor Saar, kodu-uurija 24.03 Jüri Parik, molekulaarbioloog (srn 1984) 28.03 Arvo Kullapere, ornitoloog, 20 aastat tagasi 21.03 John Laurence Kask, kalandus- Vilsandi rahvuspargi kauaaegne teadlane (srn 1998) direktor Mühleni artiklis mainitakse Väike- 110 (snd 1911) 65 (snd 1956) Pakasjärves asuvat saarekest. See saar on 06.03 Felix Johannes Oinas, rahvaluule- 13.03 Peeter Vissak, botaanik ja loodus- meie teadlase artikli kaudu veidi üllataval ja keeleteadlane (srn 2004) kaitsetegelane kombel sattunud maailma limnoloogilisse 19.03 Jaan Habicht, keskkonnakeemik kirjandusse ujuva saare näitena. Tegelikult 19.03 Salme Aul, zooloog-histoloog ei ole Mühleni artiklis öeldud, et tegemist (srn 1998) 60 (snd 1961) on ujuva saarega, pole vihjatud isegi niisu- 19.03 Paul Pere, metsamees ja loodus­ 03.03 Reet Kristian, loodusharidus­ gusele võimalusele. Millegipärast on aga fotograaf (srn 1976) tegelane Mühleni tsiteerijad hakanud pidama Väike- 05.03 Aigar Kull, loodusfotograaf Pakasjärve saart liikuvaks. Tänapäeval püsib 95 (snd 1926) saareke igatahes paigal. Aga kui see ei liigu 21.03 Evald Raudväli, agrokeemik 06.03 Villu Anvelt, loodusfotograaf nüüd, siis võib-olla on ta triivinud varem? (srn 1996) 55 (snd 1966) Võiks ju näiteks oletada, et lõplikult kinnitus 25.03 Henno Keskküla, keemik 15.03 Kalle Kroon, ajaloolane ja loodus- saar oma asukohale veetaseme alanedes (srn 2007) kaitsja 1930. aastatel. Kuid miski sellele ei viita. Täpselt samas kohas kui nüüd asub saar ka 90 (snd 1931) 19.03 Mari Moora, taimeökoloog Mühleni poolt sajandi eest koostatud skee- 03.03 Helmut Sandström, okeanograaf 19.03 Mati Tee, geoinformaatik mil. [Andres Tõnisson: Pakasjärved ja ujuva 10.03 Ivar Veldre, ihtüoloog ja hüdro­ 50 (snd 1971) saare legend, 2001: 108] bioloog (srn 2009) 28.03 Ingmar Muusikus, loodusfotograaf

80 |240| EESTI LOODUS MÄRTS 2021 DACIA DUSTER N1 4x4

SOODUSHIND 17 990 €

Hinna sees: lülitatav nelikvedu, 1,5 Blue dCi 115hj diiselmootor, registreeritav N1 kategooria tarbesõidukina, Comfort varustustase, esiistmete soojendus, tagumised parkimisandurid, kiirusepiirajaga püsikiirusehoidik, mehaaniline kliimaseade, ABS-pidurid + hädapi- durdusassistent, elektrooniline stabiilsuskontroll + veojõukontroll + mäeltstardiassistent, mägipidur, elektrilised klaasitõstukid, leed-päevasõidutuled, udutuled, Dacia Plug & Radio: raadio MP3, USB, Bluetooth, juhtnuppudega roolil, 16” valuveljed. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Pilt on illustratiivne. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Keskmine kütusekulu (WLTP) 5,4-5,6 l/100

km, CO2 emissioon 142-148 g/km. Dacia soovitab dacia.abcmotors.ee

TALLINN PÄRNU VILJANDI HAAPSALU RAKVERE Abc Motors AS Pereauto OÜ Rael Autokeskus OÜ Tradilo OÜ Wiru Auto OÜ Kadaka tee 72a Pärlimõisa tee 24 Tallinna mnt. 97 Tallinna mnt. 73 Kreutzwaldi 7 tel: 624 0420 tel: 447 7300 tel: 433 0987 tel: 473 1383 tel: 329 5560 Avasta maailma! SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX PD36R FENIX HL60R

Kompaktne ja võimas taskulamp Võimas ja pika tööajaga • Ülimalt vastupidav taskulamp pealamp • Aku tühjenemise indikaator • Komplektis laetav aku (2600mAh) • Komplektis laetav 21700 liitium-ioonaku (5000 mAh) • USB laadimisjuhe • Vee- ja tolmukindel (IP68) • Laadimine USB C-pordi kaudu, juhe kaasas • Valge ja punane valgus • Vee- ja tolmukindel (IP68) • Reguleeritav kaldenurk FENIX HL60 Võimsus 950 lm Valgusvihk max 116 m 90 €

FENIX PD36R Võimsus 1600 lm Valgusvihk max 283 m 120 €

FENIX FENIX UC35 CL26R FENIX UC30 Kompaktne matka- Väike, kompaktne ja võimas taktikaline latern ja võimas taskulamp taskulamp FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse Võimsus 400 lm Võimsus 960 lm Võimsus 1000 lm Valgusvihk max 25 m Valgusvihk max 204 m Valgusvihk max 266 m võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide 72 € 72 € 108 € kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid FENIX FENIX FENIX E03R LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset BC25R BC05 Üliväike, -kerge (22 g) energiakasutust. Erinevate rattalamp ratta tagatuli ja -tõhus taskulamp töörežiimidega põrutus- Võimsus 600 lm Võimsus 10 lm Võimsus 260 lm ja veekindlaid FENIX Valgusvihk max 106 m Valgusvihk max 6 m Valgusvihk max 42 m taskulampe usaldavad professionaalid ja 90 € 24 € 30 € armastavad tavakasutajad. jätkub! kuni kaupa 20% ja kehtivad käibemaksu Hinnad sisaldavad

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a