Nr 7 (25) 30. juuni 2003 Tasuta Selles lehes: Lõpuks ometi! SÜNDMUS Linnaosavanema veerg. Lauri Laasi: Kristiines hakati rajama vee- ja kanalisatsioonitrasse värvirikkaks! 2 Vee- ja kanalisatsioonitrassi- summa hüvitatakse 2004. aasta eelar- Tedre tänaval (Mooni t ja Sõpruse pst eelkäijad on püüdnud tulemusteta kan- de rajamine Kristiines on vest. vaheline ala) peavad tööd mahtuma aja- gutada Tallinna kommunaalameti rahan- Sadevete kanalisatsiooni pikkuseks vahemikku 9. juunist 11. juulini, Vuti tä- duspoliitikat veetorude ja kanalisatsioo- Meie linnaosa alanud – kõik linnapoolsed kujuneb viis kilomeetrit ning see töö naval (Tedre t ja Räägu t vaheline ala) nitrasside ehitamisel. vanausulised 3 lepingud on olemas, kom- maksab 26,6 miljonit krooni. 4,7 miljonit kestavad need 9. juunist 31. juulini ja Millised plaanid on aga ees? munaalamet väljastanud hüvitab käesoleva aasta juuliks, Mõtuse tänaval (Mõtus 9 ja Tihase t va- Saatsime kommunaalametile küsimu- load ehituse alustamiseks ja 21,9 miljonit tuleb 2004. aasta eelarvest. heline ala) 18. juunist 18. juulini. sed, mis puudutavad töömahtude määra- Kristiine pakub liikluse sulgemiseks. Lillekülas ehitatakse vee- ja kanalisa- Raepress/KL mist linnaosade kaupa. Oleme kohtunud šokiturismi? 4 tsioonitrasse kuni juuli lõpuni. Vuti täna- AS Tallinna Vesi ja Kristiine linnaosa va- val (Tedre t ja Tihase t vaheline ala) pidid Toimetuselt. See uudis on rõõ- litsuse juhtidega – nende positsioonid on AS Tallinna Vesi rajab kokkuleppel linna- tööd lõppema 20. juuniks, Räägu tänaval mustav ennekõike seetõttu, et Kristiine juba teada. NList ELi – tänan, EI! ga sel aastal rohkem kui 19 kilomeetrit (Mustamäe tee ja Räägu 3 vaheline ala) linnaosa valitsus eesotsas linnaosavane- Tutvustame neid järgmises lehenumb- vee- ja kanalisatsioonitrasse. Tööd lähe- ning Varese tänaval (Linnu tee ja Räägu t ma Lauri Laasiga on seisnud järjekindlalt ris ja siis trükime ära ka kommunaal- Paavo Roolaid vad maksma 66,9 miljonit krooni ja see vaheline ala) kestavad need 30. juunini. kristiinelaste huvide eest. Paljud tema ametnike seisukohad. mõtiskleb 5

Sildimajandusest räägib linnaosa- vanema asetäitja Ülari Tiits 6

Paremini hooldatud Kristiine alad 7

Uudis nuputajatele! Ristsõna 8

Vt venekeelset lisa! Kevadel olid Mõtuse tänava krundid uppumas! Igakevadised päästetööd!

diplomitööd käsitlevad kahe Kristiine ela- Kingituseks AS Akronto, et hakkavad asfalteerimata malt, kui nad on sõlminud asjakohase UUDISED mu konstruktsioone ja soojapidavust. teelõike regulaarselt kastma. kokkuleppe Kristiine linnaosa valitsuses Kristiine linnaosa vanema Lauri Laasi kaabeltelevisioon (Tulika 33b, tuba 301). Koostöö jätkub sõnul teevad linnaosavalitsus, linnaosa Värvirikas Kristiine korteriühistud ja Tallinna Tehnikakõrg- AS Starman lõpetas enne võidupüha 11 uut prügikasti Tallinna Tehnikakõrgkool ja Kristiine lin- kool jätkuvalt tihedat ja kõikidele osa- kaablivõrgu ehitustööd Kristiine sotsiaal- Linnaosavalitsuse saalis (Tulika 33b) toi- naosa valitsus taotlevad PHARE Lääne- pooltele kasulikku koostööd. majas (Energia 13). munud värvikampaania teabepäeval ja- Kristiine linnaosa valitsus otsustas pai- mere piirkonna koostöö programmilt toe- Sotsiaalmaja elanikud on rahul, et pä- gasid AS Kemiflora spetsialistid teavet galdada linnaosa ühissõidukipeatustesse tust projekti «Tervislik ja energiat säästev rast amortiseerunud antennide vaheta- välitöödeks sobivate värvide ja lakkide 11 uut prügikasti. elamu» tarvis. Muruplatsid saavad mist uute vastu on nende käsutuses vara- kohta. Pürgikast peaks olema igas bussipea- Nimetatud projekt võimaldab koosta- korda semast suurem programmivalik. Majaomanikud saavad osta majafas- tuses, kuid aeg-ajalt lõhuvad vandaalid da elamute renoveerimise tüüpprojekte, saadi ja piirdeaia värve AS Kemiflora (La- mõne kasti ära või viib keegi selle enda- mis hõlmavad nii hoonete soojustust kui AS Mustamäe Haljastus niidab Kristiine Kes hooldab ki 3a) ja Värvikeskuste Grupp OÜ (Forelli ga kaasa. Uued prügikastid asendavadki ka neis kasutatud ebatervislike ehitusma- linnaosa parkides ja haljasaladel kahe meie parke? 10) kauplustest 25% jaehinnast odava- «kadumaläinud» kaste. KL terjalide asendamist tänapäevaste tervis- traktoriga muru. like materjalidega. Korteriühistud saavad Esimeses järjekorras on kavas niita Kristiine linnaosa valitsuse korraldatud osta valmis projekti mõõduka tasu eest. suurte magistraalteede – Sõpruse puis- avatud pakkumismenetlusega riigihanke tee, Mustamäe, Nõmme ja Tammsaare võitis OÜ Kesklinna Pargid. Tuletõrjujatele tee ning tänava äärde jäävad hal- Haljastuse hooldamise, ehitus- ja re- harjutusväljak jasalad ja pargid, seejärel võetakse ette monttöödega tegeleval firmal on olemas kvartalisisesed tänavad, haljasalad ja si- kogu tööks vajalik tehnika, samuti töötab Kristiine halduskogu kooskõlastas Linnu sehoovid. seal seitse vastava kvalifikatsiooniga tee 75a kinnistu lähiala detailplaneerin- töötajat. gu, mis näeb ette maa-ala munitsipali- seerimise ja sinna tuletõrjujate välisõppe- Sotsiaalmaja Lahendati raja rajamise. kaugküttele tolmuprobleem Praegu on see riigile kuuluv maatükk räämas ja sinna armastavad koguneda Sel suvel alustab AS Tallinna Küte kütte- Varese tänava piirkonna elanikud vaba- asotsiaalid. Kuna elektriliinide läheduse trasside põhjalikke rekonstrueerimistöid nesid murest, et möödasõitvate ehitus- tõttu ei tohi maa-alale midagi ehitada, Energia-Elektroni piirkonnas. masinate rataste alt paiskuv tolm kippus on sinna kavandatud haljasala, kus saab Tööde käigus likvideeritakse Energia neile tuppa tungima. ka koertega jalutamas käia. tänava katlamaja ja ühendatakse piir- Pärast linnaosavalitsuse sekkumist konna soojatarbijad Mustamäe katlama- nõustusid ehitusfirmad piirama suurte Diplomitööd Kristiine jaga. Projekteerimistööd Kristiine sot- veokite liiklust Varese tänava väikeela- elamutest siaalmaja elektriküttest tunduvalt odava- mute vahel, suunates need kas Linnu male kaugküttele üleviimiseks algavad teelt või Sõpruse puiesteelt otse ehitus- Kahe Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetaja juulis, trass jõuab hooneni augustis. platsile. Ka lubasid Skanska EMV AS ja Muru korrashoid on iga peremehe kohustus. 2 30. juuni 2003

LINNAOSAVANEMA VEERG Kotkapoja 11 krunt saab korda HEAKORD Kristiine linnaosa valitsus heakorrastab Kristiine kauban- asotsiaale ja halbade kavatsustega tegelasi, kes põõsastesse varju- duskeskuse parkimismaja ja raudteega piirneva võssakas- des ründavad möödujaid ning röövivad neilt raha ja väärtesemeid. Kristiine vanud, nn reformimata riigimaa aadressil Kotkapoja 11. Heakorratööde käigus raiuvad linnaossa hädaabitöödele saa- detud töötud maha alal kasvava võsa, lammutavad kuurivare, mi- See paik on ohtlik inimestele, kes soovivad minna mööda raudtee da kodutud enne põlemist eluasemena kasutasid, ning planeeri- äärt kaubanduskeskusest Lilleküla jaama või vastupidi. Krundil vad maa-ala. värvirikkaks! kasvav tihe võsa ja poolpõlenud kuurivaremed meelitavad ligi Kotkapoja 11 krunt peaks korda saama juuli alguseks. Viimasel ajal räägime pal- ju Kristiine heakorrast. Päevakorda on kerkinud ka linnaosa värvirikka- maks muutmine, mis veel kord kinnitaks meie elu- keskkonna inimlähedust. Kui tähtsusetu see ka ei paista, aga probleem algab kas või sellest, mil- Mahapõlenud (põletatud) maja Lilleküla raudteejaama ja list värvi on trollibussipeatuste pos- «Dþungel» Kristiine kaubanduskeskuse taga raudtee ääres. kaubanduskeskuse vahel. tid. Praegu on need rohelised – aga ka roostetanud, koledad, silte täis kleebitud. Linnaosavalitsus leiab, et selle probleemi peab lahendama ARVAMUS trammi- ja trollibussikoondis, ning Kaine peaga Euroopasse viimane jagab seda seisukohta. Lauri Laasi, Oleks hea, kui iga tänav saaks Kristiine linnaosa vanem Dimitri Klenski, te) poolt on eriti küüniline sil- oma värvipassi, mille koostavad- ajakirjanik makirjalikkus. Nõukogude ajal kinnitavad linna ja linnaosade kunstnikud ja arhitektid. Meil Kristiines on siiski häbeneti nimetada alko- Võidupüha rõõmustas holipruukimist sotsiaalseid praegu koostamisel eramute värvipassid. kauaoodatud ilusa ilmaga, pingeid piiravaks «ravimeeto- Muidugi tuleb arvestada sellega, et inimeste maitsed on erinevad. Kui paraku torkas säravas päi- diks». Alkoholi reklaamimine me aga tahame näha Tallinna Põhjamaa linnana, siis peaksime saavuta- kepaistes eriliselt silma oli keelatud, samuti selle müük ma elementaarsegi värviharmoonia. Linnaosavalitsuse töötajad peaksid võimas alkoholi propagee- lasteasutuste lähedal. Nüüd jälgima värvi kasutamist piirkonniti ja suutma veenda majaomanikke vali- rimisele suunatud rek- aga on kõik vastupidi – meil ma õige värvitooni. Näiteks võivad sinised toonid iseenesest olla väga ilu- laam. Muu hulgas leidub on ju vabadus! sad, kuid samas ei saa lubada kasutada nn raudteesinist. Mõned maja- selliseid reklaame ohtrasti Ma ei saa kuidagi aru libe- omanikud armastavad kirevaid värvilahendusi ning võõpavad oma aia he- Kristiine keskuse ehk nn raalsete väärtuste absolutisee- lepunaseks ja maja helesiniseks. Teatavatel tingimustel võib see isegi kok- Taksopargi ristmikul. rimisest. Soomes valitseb ka ku klappida, kuid kombinatsioon peab sobima ka naabritega, ülejäänud vabadus ja liberaalne turuma- tänavaga, kogu ümbritseva keskkonnaga. Samal ajal on maanteeamet jandus, ent terves riigis, kus Või kes suudab põhjendada, miks peab korruselamute uksevärvina do- lasknud üle kogu Eesti paigal- elab mitu korda rohkem inime- dada reklaame, mis manitse- si kui Eestis, pole nii palju al- mineerima pruun? Kui naisterõivaste puhul on moes must värv, siis ei vad sõitma kaine peaga, ning koholi müügikohti kui meil teadvusta ju suurt keegi, miks see just nii on. Ons põhjuseks ainult asja- politsei lubas, et suurendab ainuüksi Tallinnas. olu, et musta kandes on kõige kergem vältida maitsevääratusi? Aga kui jaanipidude aegu patrullivate Meil kehtib primitiivne, me läheme tagasi keskaega, vaatame näiteks vanalinna seina- ja laemaa- korrakaitsjate arvu. Ülaltoo- uute köögertalide maailma linguid, siis avastame, et tolle aja tallinlase maailm oli päris värvikirev, dud fakte võrreldes võib tõde- brutaalne arusaam, et kõik siin sest nii oli rõõmsam elada. da, et ühelt poolt soosime al- päikese all peab alati alluma Niisugused «pisiasjad» määravad linlaste meeleolu ja seda ei tohiks koholi pruukimist, teisalt – rahale ja ainult rahale, mis ole- meie argielus alahinnata. Paraku oleme seni harjunud kaunistama linna muide, maksumaksja raha eest vatki tegelik võim. Tekib küsi- valguskandjatega vms kaunistama ainult jõuludeks (või siis Eurovisiooni – aga võitleme selle vastu. mus, kas meie valitsejad pea- lauluvõistluse puhul). Üks raadiojaam andis 23. vad siis loomulikuks, et näiteks Meie linnaosas pole ühtegi skulptuuri, avalikku kella või termomeetrit. juunil mõista, et soovitus pruu- Võta napsu ja siis rooli taha! alkoholikaupluse Ekstra filiaal Kristiines (vt fotot) lubab pai- Küll aga leidub siin hulgaliselt reklaamposte, mis ei kanna tegelikult min- kida alkoholi tagasihoidlikult pole aja- ega asjakohane. Leiti, Minu arust pole see tavali- Kahest pahest valitakse see, galdada oma välisseinale iga- git ühiskondlikku funktsiooni. et targem on pöörduda provii- ne ja juhuslik kahekeelsus, mis mis on vähem kahjulik. suguste «kuumajookide» rek- Tihti õigustame oma tegematajätmisi rahapuudusega. Samas saab ala- sorite poole, ning nood jaga- mingil määral isegi illustreerib Siinkohal meenub, kuidas laami ja kohe kõrvale suure ti midagi paremaks muuta. Näiteks kui Mustamäel õnnestub sealse linna- sidki siis nõuandeid, mis tab- sügavaid vastuolusid meie me irvitasime nõukogudeaeg- plakati «Sõida kaine peaga!». osavalitsuse algatusel ühtlustada tüüpprojekti alusel lodþade ja rõdude lettidega pohmelli taltsutada. ühiskonnas. Proovin oma väi- se alkoholivastase reklaami Kesklinnale lähemal, Prant- väljanägemist, võtame selle kogemuse kindlasti omaks. Muidugi tehti seda humaansu- det tõestada. üle. Sest kui midagi oli sel ajal suse lütseumi naabruses asu- Isegi niisuguse «pisiasja» puhul, nagu seda on tänavakell, peab olema sest... Samas lasi raadiojaam Üks tuttav naeris mu välja vabalt saada, siis oli see viin. vat alkoholimüügile spetsiali- mõistlik. Elektrooniline kell on väga tehnitsistlik, ilus ümmargune tänava- kõlada laulul, mille esitajad ja teatas, et rahvas tahab lõõ- Minu tuttava tänase loogika seerunud šoppi kaunistab aga kell aga muudab inimese tuju heaks. Numbritega kell loeb kiirustamise mitme minuti jooksul röökisid: gastuda, sest elu on raske. Ta järgi oli ometi kõik loomupära- eriti väljakutsuv silt «Kaine tunde: tiksub, tiksub… kiire, kiire... Õigem oleks ju inimene sellest täna- «Joo õlut, joo õlut, õlut, tunnistas küll, et liigne alkoho- ne. Elu oli ju raske! peaga Euroopasse!». vakiirusest välja tõmmata. Mujal maailmas, kus on tekitatud jalakäijate õlut…» Küllap humaansusest litarbimine on tervisele kahju- Kuid praegune liberaalne Kui keegi süüdistab mind tsoonid, võib inimene rahumeeli istuda ja puhata. Selline koht on näiteks ei soovitatud juua palju viina, lik, kuid avaldas samas arva- suhtumine alkoholi tarbimisse huumorimeele puudumises, vaid pigem tarbida veine. On must, et ega siis loomupäraste ühiskonna ja eriti seadusand- siis mina näen säärases huu- New Yorgi Central Park, kuhu linlane tuleb lõuna ajal, istub pingil või mu- see «euroopalikum»? vajaduste vastu saa minna. jate (loe: ärimeeste-lobitegija- morimeeles pigem kultuuritust. rul, einestab, lõõgastub ja läheb tööle tagasi. Tallinnas on selliseks pai- gaks seni ainult Tammsaare park kesklinnas. Seevastu Kristiine keskuse müüjatel pole võimalik kusagil kas või veerand tundi värsket õhku hinga- ta, linnulaulu kuulata ning töökohale naastes taas ostjatele naeratada. Selles suhtes oleme siin Kristiines tõepoolest õnnetus olukorras – meil on siin ainult transiit, autod, autod, autod… Kuid meilgi on plaanis olu- korra parandamiseks palju ära teha.

Kirjastaja: AS Postimees Väljaandja: Kristiine linnaosavalitsus Aadress: Tulika 33b, 10615 Tallinn, Telefon: 645 7108, faks: 645 7102, e-post: [email protected] Tiraaþ 14 500 Kas ikka kaine peaga? 30. juuni 2003 3 Vanausulised Eestis, Tallinnas, Kristiines KIRIK

Dimitri Klenski, nerannikul XVII sajandil kohati isegi kahe Koguduse ajakirjanik viiendikuni elanikkonnast. juht Patriarh Nikoni võimuletuleku järel al- Aleksandra Ainus spetsiaalselt usutali- gas 1653. aastal Vene õigeusu kiriku re- Fomina. tusteks kohandatud ehitis formimine. Parandati liturgiaraamatuid, Tallinnas – Kibuvitsa 6 asuv jäeti ära maani kummardused, ristimärki hoone – anti 36 aastaks ta- ei tehtud mitte enam kahe, vaid kolme sõrmega. suta kasutada Tallinna Vana- Valitsus aitas teisitimõtlejaid jälitada, usuliste Kogudusele. tehes seda nii seaduste kui ka sõjaväe abil. Hävitati vaimulikkond, kes keeldus Asjakohase lepingu allkirjastasid Kristiine reforme tunnistamast. Vanausu poolda- linnaosa vanem Lauri Laasi ja Tallinna jad jäid juhtideta. Vanausuliste Koguduse juhatuse esinaine Vanausulisi kiusati julmalt taga, neid Aleksandra Fomina. Viimase eelkäija küüditati, piinati, hukati, tuleroaks läksid inimliku eksituse tõttu jäi avaldus kogu- nende jumalakojad, ikoonid, isegi eluma- dusele kuulunud kinnistu tagastamiseks jad. Jätkuva tagakiusamise eest põgene- Jumalateenistuse õpetaja asetäitja Maksim Tsvetkov. õigel ajal esitamata. sid vanausulised laiali mitte ainult mööda Ajaloo keerdkäikude tõttu kuulub Venemaad, vaid üle terve maailma. hoone nüüd linnale, kuid on loota, et sel- Esimesed Eesti vanausulised ilmusid le tasuta koguduse kasutusse andmine Peipsi rannikule Mustvee lähedal XVII sa- hüvitab osaliselt ajaloolise ebaõigluse. jandi lõpus. Nad tegelesid põhiliselt kala- Õigusabi osutas pealinna vanausulistele püügiga, hiljem ka juurvilja, sibula ja kur- jurist Luule Tarm. gi kasvatamisega. Tuntud vene kirjanik Nikolai Leskov Kristiine linnaosa valitsuse abi suhtus vanausklikesse osavõtlikult. Ta Kuigi aastate jooksul asus Tallinna nägi kirikulõhes venelaste sügavat vaim- elama nii mõnigi vanausuline, oli neil siin set tragöödiat, rahvuse ühtsuse mõrane- alati vaid üks palvemaja, mis asus Kristii- mist. nes Kibuvitsa 6. Maatüki, kuhu palvema- ja rajati, kinkis 1930. aastal Tallinna Va- Vanausuliste usuelu erisusi nausuliste Ühingule linnakodanik Ado Tuntuim Eesti vanausuliste uurija, Mäeberg. Mustamäel elav Jelizaveta Richter on Koguduse juht Aleksandra Fomina ja linnaosavanem Järgmised kümme aastat oli ühing nii usuelu erisustega hästi kursis. Kuna Ni- Lauri Laasi pärast lepingu allakirjutamist. maa-ala kui ka sellele ehitatud hoonete kon hävitas vanausuliste hierarhia struk- omanik. tuuri, siis valivad koguduseliikmed õpeta- Palvemaja Aleksandra Fomina sõnul püüab ko- jaid seniajani üle 40 aasta vanuste lugu- üldvaade gudus suhteliselt kasinate sissetulekute peetud ja haritud meeste seast. Kibuvitsa 6. abil maja korras hoida. Möödunud aastal Vanausulised kasutavad erilist palve- asendati lagunenud katus uue metallka- rõivastust. Meestel on selleks azjam – tusega, tänavu on kavas korrastada maja pikk tume kitsaste varrukatega ja püst- fassaad. kraega pealisriie. Kui lihtsalt usklikud Õla on lubanud alla panna ka Kristiine meesterahvad võisid palvekotta tulla ka linnaosa valitsus, kes pöördub linna kul- mustas pintsakus, siis õpetaja pidi tingi- tuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osa- mata kandma azjami. konna poole, et teha kindlaks hoone ja Naiskoorilauljatel olid pikad mustad palvemaja sisustuse kultuuriväärtus. Kui sarafanid. Palvekotta ei tohtinud astuda see osutub tähelepanuväärseks – mis on paljapäi, pähe pandi suur must rätik, sa- küllalt tõenäoline –, on lihtsam taotleda geli narmastega. Rätik kinnitati lõua all palvemaja remontimise ja turvasignali- haaknõelaga, sõlme seotud rätikuga pal- satsiooni paigaldamise rahastamist riigilt vemajja ei lubatud. või linnalt. Vanausuliste suurim pidu on üles- tõusmispüha – elu võit surma üle. Kiriku- Vanausulised leidsid varju pühi peeti ka kiriku nimipühaku auks. ka Eestis Peetri ja Pauluse päeva tähistamisele Pii- Läbirääkimised Kuulsa eesti ajaloolase A. Moora and- rissaarel sõitis paatidel kokku kogu Peip- enne lepingu metel ulatus venelaste suhtarv Peipsi lää- simaa. KL allakirjutamist.

Kristiines maksab KINNISVARA Kristiine elamute hinnad Hinnavahemik, kesklinna lähedus kr/m² Kristiines asuva Lilleküla populaar- Vanemaid, kuid kandevkonst- Enne 1950. aastat ehitatud elamud 7000–9000 sus põhineb kesklinna lähedusel, ruktsioonilt tugevaid elamuid os- madalal hoonestusel, heal ühen- tetakse tavaliselt selleks, et lasta 1950.–1970. aastatel ehitatud elamud 7500–9500 dusel kesklinnaga ning kauban- need ümber planeerida ja reno- dus- ja teenindusasutuste olemas- veerida. Amortiseerunud vanemad 1970.–1980. aastatel ehitatud elamud 8000–10 000 olul ehk väljakujunenud infra- elamud pakuvad huvi eeskätt nei- struktuuril. le, kes tahavad vabade kruntide 1990ndate alguses ehitatud elamud 9000–12 000 Lilleküla asumis on väga vaikne puudumise tõttu ehitada vana ma- ja rahulik elukeskkond. Olenevalt ja kohale uue. Tänapäevased elamud 10 000–13 000 Elamukrundi hind 450–700 Oliver Makko, pere suurusest on eelistatumad Suuremate või hilisema ehitus- ERI Kinnisvara hindamisekspert väiksemad ja seetõttu odavamad ajaga elamute hinnad Kristiines 90–150 m² suurused elamud või jäävad 900 000 ja 1 500 000 kroo- asukohast ja kommunikatsioonide Tallinna nõutuim ja kal- suuremad (alates 200 m²) eramud ni vahele, uusehitiste või renovee- olemasolust 450–700 kroonini. 1200–1700 m² suurusel krundil. ritud elamute hinnad ulatuvad ERI Kinnisvara prognoosib Kris- leim elamupiirkond on Enam soovitakse osta väikse- 1 500 000 kroonist 3 000 000 tiine linnaosa elamute stabiilset praegu ja Merivälja mate, kvartalisiseste teede ja täna- kroonini. hinnatõusu. See on tingitud kinnis- ümbrus, samuti pakuvad vate äärde jäävaid elamuid. Suurte 1950.–1970. aastatel Kristiines- vara arendustegevuse laienemi- ostjatele huvi Nõmme lin- magistraalide kõrval paiknevate se ehitatud 70–100 m² suuruste sest kesklinnast väljapoole ning naosas asuvad eramud. elamute järele valitseb liiklusmüra elamute hinnad mahuvad turute- kesklinnale lähedasest atraktiiv- tõttu väiksem nõudlus ja nende hingutes 700 000–900 000 krooni sest asukohast. Kristiine linnaosa paelub hinnatase on seepärast madalam. (4500–8000 kr/m²) piiridesse. Kristiine elamute hinnatõusuks kinnisvara soetajaid kesk- Üldiselt ületab nõudlus piirkonnas Elamukrundi ruutmeetri hind aastases perspektiivis prognoosib linna lähedusega. aga tunduvalt pakkumist. kõigub turutehingutes sõltuvalt ERI Kinnisvara kuni 8%. 4 30. juuni 2003 HALDUSKOGU Kõik, mis pole keelatud, on lubatud? kummaline segu õits- Tööd on selles valdkonnas palju, rusega 0,6 ha), haruldased pole toimus planeeritavate korrusma- vastuargumendiks halduskogu vast aedlinnast, ilme- sest üksikute kruntide detailpla- ka soovid üheksa-kümnekordsete jade eskiisprojekti arutelu ka lin- nõudmisele antud detailplanee- neeringuid tuleb lausa laviinide- majade ehitamiseks eramute va- naosa halduskogus, kus see aga ring tühistada ja loobuda korrus- tust tööstusrajoonist, na. hetusse naabrusse. jäeti kooskõlastamata, kuna ei majade ehitamisest eramajade kummituslikest mili- Kõigisse neisse süveneda on Õnn, et halduskogu on sellele sobi antud piirkonna sotsiaalse rajooni vahetusse lähedusse. taarehitistest ja korrus- peaaegu võimatu, otsuste tege- seni üksmeelselt vastu seisnud, konteksti ja elamuehituse laadi- Kui uskuda ajakirjandust, ei majade hallist massii- misel toetume pigem oma sise- aga paraku ei piisa alati sellestki. ga. ole Kristiine juhtum ainukordne tundele kui kindlale teadmisele Tundub, et linngi on üldisest Kõik see aga ei takistanud ega haruldane, sama saatus näib vist. või selgepiirilisele nägemusele. buumist nakatunud, kui planee- projekteerimise jätkamist, täna- olevat tabanud ka teisi Tallinna On üsna keeruline seda kõike Ometi võivad valed otsused just rib kohalike elanike ja haldusko- seks päevaks on projekt edukalt linnaosi, kohati veelgi räigemas kokku sulatada, eriti kui puudub selles valdkonnas tulevikus oluli- gu vastuseisust hoolimata tervet lõpetatud ja ootab ehitusluba... vormis. kindlapiiriline tulevikunägemus selt silma riivata ja linnapilti rik- munitsipaalelamute rajooni Rää- ning ilmselt ka krunti, kuhu ehi- Miks tahetakse lõhkuda juba linnaosast tervikuna. Tundub, et kuda. gu-Vuti kvartalisse, tehes miljo- tada? väljakujunenud linnaosade arhi- praegu toimub kinnisvaraarendus Mis siis praegu toimub? Üht- nilisi kulutusi projekteerimiseks Tallinna elamumajandusameti tektuurset pilti ja tuua kõikjale tü- linnaosas (miks mitte ka Tallinnas viisi ootamatult saavad linlased ja kommunikatsioonide rajami- juhataja on samuti nõutu: maa- kike Lasnamäed? Eva Nõulik, teada elumajade kerkimisest iidse seks, olles samal ajal teadlik, et küsimuse tõttu on ehitamisasi On ju Tallinnas ja selle lähi- Kristiine halduskogu liige tervikuna) põhimõttel: kõik, mis (Res Publica) pole keelatud, on lubatud. linnamüüri äärde kui ka korrus- projektialune maatükk ei kuulugi keeruline. Aga 2,2 miljonit krooni ümbruses veel piisavalt vabu Asjaolu, et linnaosal puudub majade kiilumisest idüllilisse aed- linnale. meie kõigi raha on sõna otseses maatükke, osa neist isegi kom- linna. Korrusmaju püütakse püsti Tallinna linnavolikogu taotlu- mõttes maasse kaevatud – kelle munikatsioonidega varustatud, Olen tihti mõelnud: üldplaneering, annab vabad käed kinnisvaraarendajatele ja projek- panna kõikvõimalikesse ja võima- sele antud maa-ala (10,6 ha) mu- jaoks? kuhu saaks ehitada, ning teha se- milline on meie linna- teerijatele ning viib kimbatusse tutesse kohtadesse (näiteks Luige nitsipaliseerida vastas vabariigi Eriti küüniline on, et just see- da tunduvalt odavamalt kui Kris- osa nägu? Mulle tun- halduskogu, kes projekte ja pla- 3/Tedre põik 1 – neljakorruseline valitsus juba möödunud aasta lõ- sama kulutatud rahasumma on tiines. dub, et see on üsna neeringuid kooskõlastama peab. 70 korteriga maja krundile suu- pus eitavalt. Umbes samal ajal Tallinna linnavalitsuse põhiliseks (Järgneb)

NList ELi – tänan, EI! KRISTIINE–EUROOPA

Paavo Roolaid, tumisel tekivad küsimused, mil- vad ikka kõrgemalt poolt käske juba pidanud oma igapäevatööst hästi teame, elab 5–10% elanik- kristiinelane lele valitsuse esindajail on kau- – nüüd siis loodetakse saada loobuma. konnast hästi, 20–25% tuleb nis raske vastata – seda just «käsuliin» Brüsselist, sest mis veel otsotsaga kokku ja ülejää- Eesti ääremaastub Nn «väikesed» ja ka Brüsselis. see ELi astumine siis muud ikka nud ehk siis üle poole rahvasti- on või annab!?… Me ise ei saa enam midagi ot- kust vireleb. «suured» valimised on Ise ei pea mõtlema Need eeskirjad on ühtlasi ka sustada ja nii võib öelda, et see Seda juba praegu, kus meil on möödas – paras aeg ha- NSV Liidu aegsed nomenkla- suurt aja- ja rahakulu nõudvad EV ääremaastub täielikult ära veel olemas oma toidulaud, mis kata halli massi moosi- tuuri esindajad on harjunud selle- selle üldrahvalikult väljanaerda- ning satub suurtesse võlgadesse on tunduvalt odavam praeguse ma sügisel Euroopa Lii- ga, et ise ei pea mõtlema – kõik va tobeduse kõrval – ja see fakt ehk teisisõnu – riik pankrotistub ELi liikmesmaade omast. käsud tulid Moskvast. ajab eestimaalased nutma (et aja jooksul, sest aina rohkem on tu astumiseks korralda- Ja jälle ei pea ju oma peaga mitte öelda – vihale või raevu!). asju ja teenuseid, mida tuleb sisse Jimmy Carteri ennustus tava referendumi luba- midagi mõtlema, sest kõik on osta, kuid varalist katet jääb aina Asi iseenesest ei oleks ju nii dustega. kirjas eurodirektiivides: milline Maaelu väljasuretamine vähemaks. hull, kui meie elustandard oleks peab välja nägema õun ja pirn, Maainimene on meil juba Ega linnaelanikudki suures lausa paarkümmemd korda kõr- Paraku on kõigele lisaks asi kogu- kui väike tohib olla maasikas või praegu vaat et sõimusõna ja n.ö osas toeta seda ELiga ühinemist, gem, kuid praegusega me küll ni selles, et valitsus on otsusta- kui suur kartul, mida me poest väljasuremisohus ning kui nüüd sest suhteliselt väga väikeste sis- edaspidi vaid veelgi rohkem vae- nud igal juhul (!) ELiga liituda ja osta saame, rääkimata sellest, veel ka need euronormid täies setulekute puhul ju hinnad tõuse- sustume. öelnud ka otsesõnu välja, et see- kui kõver tohib olla banaan või mahus kehtestatakse, siis võib vad tublisti (ja veel oodatavalt ka- Sest kui oma toidulaud (loe: ga pole referendumil mingit täht- kui sinine/punane peab olema küll üsnagi julgelt öelda, et eesti hel korral). põllumajandus ja kalandus) välja sust ega kaalu, kuna selle tule- ploom… rahvas sureb välja, kuna siin ei Meil tuleb tõele näkku vaa- suretatakse ja imporditav toidu- Paavo Roolaid mus pole siduv. Siia juurde kuuluvad ka kõik saa ju külas poodi pidada ega ka data ja tunnistada, et kümme kaup muutub prevaleerivaks, siis Järelikult tekib paratamatult muud põllumajandussaadused, kooli – algkooli tasemel küla- või enam korda väiksemate sis- on ju selge, et hinnad tõusevad küsimus: milleks siis üldse see to- millele lisanduvad ka igasugused kooli – elus hoida. setulekute puhul (palgad, pen- lakke. see hinnatõus, mis meie niigi hutuid ressursse nõudev farss? muud ettekirjutused, mida püü- Ning see on (igatahes) maa- sionid jne) oleme me ju täieli- Ning selleks, et mitte otseselt vaese rahva elujärge veelgi alla- Aga ikka selleks, et näidata EL-le, takse juba praegu rakendada ja elu väljasuretamise alguseks, kult mingi vaesustunud ääre- nälga surra hinnatõusu tagajärjel, poole kisub ja virelemisest saab kui demokraatlik on see meie väi- mis on oma totruses tihti lausa mis ju tegelikkuses juba toi- maa, kuhu rikkad ei viitsi isegi mis on tingitud ELi astumisest, lausa närutamine, et mitte öelda ke Eesti Vabariik! naermaajavad. mib. puhkama tulla, kartuses, et nad muutub umbkaudu 90 % elanik- – nälgimine! Arvan aga siiski, et kui suur Paraku on meil praegugi juht- Kui aga maaelu välja sureb, röövitakse paljaks, rääkimata konnast viletsuse piiri ületanud Sel kombel on aga otsesõnu osa rahvast otsustab öelda ei, positsioonidel tollaseid nn esi- siis tähendab see, et eestlane ei mingitest korralikest investee- virelejateks. teoks saamas USA endise presi- siis on see raske löök ja ELiga lii- mese ešeloni töötajaid, kes oota- saa enam osta oma traditsiooni- ringutest! Kuid see pole veel kõik: prae- dendi Jimmy Carteri allkirjastatud list ja kohapeal kasvatatud toidu- Kuna juba praegu on enami- gustes ELi maades on elu juba dokument, mille järgi peaks aas- kraami. kul eestimaalastest raskusi toi- näidanud, et euro käibeletulek taks 2050 maailma rahvaarv vä- Seda aga ju lääs vajabki – metulekuga, sest palgad ja tõstis kokkuvõttes heaolumaa- henema viis korda. SKT ühe elaniku kohta ELi uusi turgusid oma kaupadele, et muud sissetulekud on otsesõnu deski hindu tubli tüki maad, ja oleks rohkem ostjaskonda, mis väga väikesed, siis, nagu me seega on meil lisandumas ka (Järgneb) liikmes- ja kandidaatriikides tagab läänele suurema sissetu- leku – olgu see siis tervislik või (tuhandetes dollarites, ostujõupariteedi alusel 2000. aastal) mitte, mida meile pakutakse. Mida rohkem ELi astuda Luksemburg 45,5 Kreeka 16,9 «soovivad» riigid linnastuvad, seda suurem on läänemaade Taani 27,3 Küpros 20,8 toodangu läbimüük, mis ju suu- Belgia 27,5 Malta 16,5 rendab heaoluriikide aina pare- Austria 26,3 Sloveenia 17,3 mat toimetulekut veelgi. Prantsusmaa 24,4 Tšehhi 13,8 Kuid samas tekitab meietao- Saksamaa 24,9 Slovakkia 11,0 listel nõrgukestel ja kehvadel Holland 25,9 Ungari 12,0 aina suuremat sõltuvust – nii ot- Ühendkuningriik 23,6 Poola 9,0 seselt – impordi tohutu kasvu Iirimaa 25,5 Türgi 7,0 näol, mis tegelikult tähendab ju võlgu elamist – kui ka kaudselt – Itaalia 23,5 Eesti 9,3 taastumatu põllumajanduse hä- Soome 24,6 Rumeenia 6,4 vimise näol! Rootsi 24,0 Leedu 7,0 Kuid ega ainuüksi põlluma- Hispaania 19,3 Bulgaaria 5,6 jandus kannatada saa – hea näi- Portugal 17,0 Läti 7,0 de on võtta ka kalandusest, kus kvoodid piiravad sel määral ka- Allikas: maailmapank lurite tegevust, et paljud neist on Eduard Tüüri karikatuur 30. juuni 2003 5 Kristiine pakub šokiturismi!? HEAKORD käib. Ja üldse, me oleme juba pal- Eelmises KLi numbris politseiosakonna akende all!) sa- jupike sellest on aga ka linna- ju raha kulutanud, näiteks juba oli juttu Kristiines asu- laviinatehas! Minu asetäitja Too- maad ning selle on Kristiine linna- valminud esimese kasarmuhoone mas Häidkind käis selle avastami- osa valitsus heakorrastanud. Ter- projekti eest. vast suurest maa-alast, se juures manukaks. vikuna on selle maa-ala kasuta- mille kaitseministee- Järgmine objekt, mis on seo- mine aga problemaatiline. Oma- Teil olevat isegi oma isiklik rium on käest lasknud. tud Kaitseliiduga, asub aadressil nik ei teosta selle üle sisulist huvi. Elanike hulgas prügi- Rahumäe tee 6. Tegemist on ku- kontrolli, kuigi Marsi t õuel on va- Jaa, minu vanavanaisa Karl- nagise hoone karkassiga, mis hel mingi turvafirma peal. Kõr- Johannes Laurits oli enne sõda mäe nime all tuntud näeb inetu välja, ning ka ümbrus- valt, Seebi tänava kaudu on terri- Tondi sõjakooli ülem. Lugesin te- objekti ametlik aadress kond on korrastamata. Selles tooriumile pidevalt prügi veetud, ma abikaasa memuaare. Ühes on Rahumäe tee 3. Mis osas avaldas pahameelt kristiine- sest sissesõit on lihtne. kasarmus oli nende korter. Ja ma sellest paigast saab? lane Meelis Pirn. Saatsin talle 15. Rahumäe tee 3 territooriumil tahaksin ise ka siin elada. Ja teistest samamoo- mail vastuse, mille toon siinkohal näeksime meelsasti ilusat parki. ära: «Kaitseliidu jurist hr Ingvar Kuid seniajani käib maa-ala val- Tondi kasarmud on arhi- di räämas, kuigi väikse- Alekand, kes tegeleb organisat- daja nagu koer heinakuhja otsas tektuuriline mälestis, kuid matest maa-aladest, siooni kinnisvaraga, lubas koris- – ei söö ise ega anna teistele. samas amortiseerunud – mida meie linnaosas tada kinnistu territooriumi lähi- Andrus Laurits kas see ei ole veel üks ta- paraku leidub. ajal. Hoonekarkassist on otsusta- kistus? tud ehitada elamu, projekt on val- Pardid koos aga nõus vastama toimetuse kü- Plaanime rajada kortermaju, Seda kõike on detailplaneerin- mis. Lahendamisel on finantseeri- konservi- simustele, mis puudutavad kuju- aga koostöös linnaga – siia tahe- gus arvesse võetud. Need hooned mine ja ehitaja leidmine.» purkidega nenud olukorda ja väljapääsu sel- takse ehitada ka munitsipaalma- tuleb taastada. Midagi katastroo- Järjekordne kaitseministeeriu- lest. ja. Seepärast kohtusin linnaosa- filist viimaste aastate jooksul juh- mi objekt: Rahumäe tee 2/2. Aas- KL jääb kuni järgmise numbri vanema Lauri Laasiga, meie jutu tunud ei ole. Katustel kasvavad ta jooksul on seda territooriumit ilmumiseni kaitseministeeriumi Millisena kujutate ette põhiteemaks oli see, kuidas oda- kasekesed, kuid kõige väärtusli- küll koristatud, aga väga vaevali- seisukohta ootama. Pro Kapitali Tondi kasarmute piirkonna vamalt hakkama saada. kum hoonete osa on fassaad. Iga selt. Ometi asub siin Super-Netto Eesti juhataja Andrus Laurits oli arengut? kivi on üles joonistatud. See on selver. Mis takistas plaanide reali- nii või naa kallis töö. Ehitustöö Probleeme on ka kaitseminis- seerimist viimastel aastatel maksab 10 000 krooni ruutmeetri teeriumi halduses olevate Tondi ja kas neid on ka praegu? eest. 51b ja 51c hoonetega. Suur küsimärk oli ja on uue Objekti Rahumäe tee 3 tahab Tondi tänava projekteerimine, Linnaosale jääb siis staa- Kristiine linnaosa valitsus üle võt- mis on seisatud. Ometi vähen- dionit ümbritseva pargi ja ta. Kaitseministeeriumi osakon- daks uus magistraal tunduvalt tiigi heakorrastamine? najuhataja Voldemar Nellis vas- Kristiine keskuse ristmiku tohutut Jah, see on ilus, kõrghaljastu- Kalle Jõks tas KLi arupärimisele, et andmed liikluskoormust. sega linnamaa, kus asuvad koolid Tondi 51b ja 51c kohta on üle an- Meile on tähtsad rekonstruee- ja lasteaiad, Tondi Selver, teetras- Salaviinatehas tud Tallinna linnavalitsusele ja ritud tänava kommunikatiivsed sid. Siin on ideaalne elukeskkond. prügimäel elamumajandusametile, et val- võimalused, kulunud kanalisa- Kui meie koostöö laabub, peab mistataks hoonete kohta ette vo- tsiooni võimsused ja asend. Me ei kasarmute ala kui puhvertsoon, Korrastamata territooriumitest likogu otsuse eelnõu. Selle vastu- saa ju hakata ehitama 60-korteri- olles küll korrastamata, tervikuna räägib linnaosa linnamajanduse võtmist on oodata augustis ning list maja, teadmata, kuhu suuna- muutma selle piirkonna kvalitee- osakonna juhataja Kalle Jõks. alles pärast seda saab asuda üle- takse heitveed – Linnu tee või ti. Siis võib loota ka naabruses «Praegu on Kristiine linnaosa andmist edasi menetlema. Tammsaare tee poole. asuva Seebi tänava getostuva valitsuse kõige suurem mure Ra- Samas teatab Voldemar Nellis, kvartali väärtustamist. humäe tee 3 territooriumil asuva et 120 korteriga elumajas Tondi Juttude järgi on Pro Kapital Mis puudutab ühe linnale kuu- suure maa-ala heakorrastamine. 51a on moodustatud korteriühis- ostetud kinnistule ammu luva kasarmuhoone juurdeehi- Kas tulevikus kasutab seda piir- tu, kes kasutab hoone haldami- käega löönud ja tahab sel- tust, siis sinna plaanitakse rajada konda kaitseministeerium ise või seks TLFV Majahoolduse teenu- le palju kallimalt maha läheduses asuva Audentese üli- Tallinna linn, pole sealjuures olu- seid. Seega tuleks ka kõigis hea- müüa. kooli juures tegutseva judoklubi line – tähtis on, et kinnistu saaks korra ja kanalisatsiooniga seon- Noh, kui midagi müüakse, siis Aitado spordisaal. peremehe, kellel on mõtteid ja duvates küsimustes pöörduda ikka kallimalt… Meediast läbi raha koht korda teha. Asi pole ühistu poole. käinud kära Pro Kapitalist ei vas- Millal siis töödega alusta- ainult sanitaar- ja looduskaitse- Tondi 51a, b, c maju ja ümb- ta tõele. Tondi tänava ja Tamm- te? nõuete eiramises, vaid ka teistes ritsevat territooriumit tuleb käsit- saare tee ühendusel on kindlasti Niipea, kui linna eelarvesse ohtudes. Nimelt tegutses möö- leda samuti kui Rahumäe tee 3 suur tulevik ja kuna suur osa sel- eraldatakse Tondi tänava re- dunud talvel sellel kaitseministee- maa-ala sõjaväevarandusena. lest maa-alast on meie omand, konstrueerimise summad. Meie riumi halduses oleval maa-alal Tondi kasarmute kvartal kuulub siis on pidevalt käinud ka läbirää- tahaks alustada tuleval aastal. (muide, otse üle tee asuva Lõuna suures osas firmale Pro Kapital, Kommentaarid on liigsed... kimised linnavõimudega. Töö Kõik peab käima käsikäes. KL

PALUN SÕNA! Kas me hoolime oma rahvast? Viimasel ajal on nii meil sotsiaalteemasid, isegi sot- õigusaktidega. Samuti taheti kas andma ka tasuta õigusabi ini- givõrd jätkata tänu hasartmän- siaalharta laialdast avalikusta- aidata haigetel väljendada oma mestele, kes olid jäänud nn me- gumaksu nõukogu vastutulelik- mõnigi vaesem inime- mist. Tundub, et «helge homse» soove ning lahendada ravi ja ditsiinilistel põhjustel juriidiliste kusele. ne sunnitud loobuma lubamine on täis eufooriat, mille- hooldusega seotud probleeme, hammasrataste vahele ega suut- Nüüd loodetakse rohkem ko- kitsama meditsiinilise le avaldab mõju ülisuure palgaga mis võisid personaliga tekkida. nud ise oma huvide eest seista. halikele omavalitsustele. Kuid ka erialaga spetsialisti seltskond. Ajapikku sai kabinetist mitme Ühingu populaarsus kasvas aas- sel juhul, kui sealt mingit abi saa- Vana talupojatarkus ütleb, et harukontoriga esindusühing. ta-aastalt. dakse, ei kataks see kogu Eestit, poole pöördumisest, ja enne kaugemale vaatamist tuleks Ometi oldi majandusnäitajaid ar- Alates käesolevast aastast ei ning kõik tulevikuplaanid jääksid seda just kehtestatud omaenese ukseesine puhtaks vesse võttes tollal vaesemad. tehtud enam riiklikku rahaeral- finantsraskuste taha toppama. visiiditasu tõttu. pühkida. Meil on paraku käibel Lootusetus olukorras on mõeldud luuad, mis ei halasta isegi invalii- isegi laialiminekule. Paljudele on see ehk naeruväärne didele, vanuritele ja lastele… Kui sa tahad elus edasi jõuda, Siinkohal oleks vaja Riigikogu summa, kuid ükskõik millise pat- Et kaitsta nõrgemate huve ja siis aita kõigepealt teisi. sotsiaalkomisjoni sekkumist ja siendi abita jätmine on vastuolus tagada, et keegi ei jääks meditsii- kiiret tegutsemist. nii meie põhiseaduse kui ka ÜRO niliste-juriidiliste hammasrataste (Jaapani vanasõna) Aastaid on veninud ka pat- inimõiguste sätetega. vahele, asutas rühm optimistlikke siendiseaduse vastuvõtmine, kust On unustatud peamine – see, initsiaatoreid kümmekond aastat Kuid tundub, et nimetatud tä- dust, kuigi abivajajate arv on pi- patsiendid samuti tuge leiaksid. Mati Jakson, et kogu Eesti peab ühiselt edasi tagasi esimese patsiendiesindus- nuväärset tööd väärtustati seda- devalt kasvanud. Samas väidavad Tahan südamest loota, et ajakirjanik, Eesti patsientide minema. Muidu süveneb klassi- kabineti. võrd, et kabinettide ja palgaliste kõik välisinvestorid, et nõusta- meie hädasolijaid ei unustata. esindusühingu asutajaliige vahe rikaste ja vaeste vahel veel- Esialgu oli selle peamiseks töötajate tarvis leiti riigieelarve misteenust peab finantseerima Meeles tuleb pidada sedagi, et gi. Tagajärjeks on kogu riigi ta- ülesandeks kaitsta haiglas viibi- kaudu igal aastal raha, et ühing Eesti ise. 2003. aasta on rahvusvaheliselt kerdumine. vate patsientide õigusi, mis olid saaks eksisteerida. Ühingu juhi Pille Ilvese sõnul kuulutatud puuetega inimeste Teel Euroopasse välditakse neile antud põhiseaduse ja teiste Patsientide esindusühing hak- sai jaanuarist märtsini tööd kui- aastaks. 6 30. juuni 2003

Seljataga 100 aastat PIKK ELU Mis on Audentese spordihall? TERVISEKS Kaarli kogudusse kuuluv Ali- Tammsaare tee ja Nõmme elektrijänes, mis aitab jooksjatel Spordihallis asub ka kaks jõu- de Päll on veendunud, et kooli- tee nurgal asuv Audentese paremaid tulemusi saavutada. saali (220m2 ja 70m2). Mõlemad programmidesse peaks sisse vii- spordihall avati kevadel Kergejõustikuvõistlusi mahub on sisustatud tuntud firmade ma jumalaõpetuse. suurejoonelise kergejõus- teleskooptribüünidele jälgima David, Life Fitness, GYM 80 ja Miks-küsimuse peale viitab tikuüritusega «Jumping ühtekokku 500 pealtvaatajat. HUR seadmetega. vana naine televiisorile: «Sealt Gala Tallinn 2003». Spordihallis on veel akrobaa- Olmehoones paiknevad koh- tuleb palju kurja. Aina tapavad tikanurk, mis on sisustatud firma vik, sporditarvete kauplus ja bü- ja seksivad. Ega elu ainult lõbu 49 miljonit krooni maksma läi- Jannsen-Fritsen võistlusbatuudi, roopinnad. ole. Minu ema ütles, et mina nud spordirajatise suuruseks on rööbaspuude, kangi ja rõngaste- Spordihall on avatud E–R kel- pole ühtki haava tema süda- 5412 m2 (44x123m). Hallis on ga. Lisaks on akrobaatikanurgas la 7–23, L ja P kella 8–21. Lisa- messe löönud. Igal pool, kus neljarajaline jooksuring pikkuse- poroloonkuubikutega täidetud teave telefonil 699 6566. ma töötasin, jäädi minuga ra- ga 200 m, kuue rajaga sprindi- maandumisauk ja pehmendus- Spordihalli juures asub ka hule. Üldse, elu on palju keeru- sirge, kaugus- ja kolmikhüppe-, matid. Eesti Spordimeditsiini Sihtasu- lisem, kui televiisor näitab. Näi- kuulitõuke- ning teivashüppe- Halli kahel korv- ja võrkpalli tus, mis pakub meditsiiniteenust teks pani vene võim mu abi- paigad ja akrobaatikanurk. harjutusväljakul toimuvad iga- nii tipp- kui ka harrastussport- kaasa kongi, pärast saadeti Si- Kergejõustikuareen on kae- päevased treeningud. Võistlus- lastele. Peamisteks teenusteks berisse. Kuid võrreldes täna- tud moodsa kahekihilise süntee- teks avatakse pallimänguvälja- on terviseuuringud, taastumis- päevaga oli siis toit palju oda- tilise rajakattega Conipur 2S, kul teleskooptribüünid 700 + protseduurid, massaaþ ja solaa- vam, arstiabi tasuta ja kätte- mille on valmistanud maailma- 300 pealtvaatajakohaga ning rium, spordi- ja perearsti vastu- On, mida meenutada! saadav. Eesti aeg oli ka raske, kuulsad Šveitsi firmad Conica ja harjutusväljakust saab võistlus- võtt. aga ilus. Eks noorena on kõik Gezolan. Rajakatte pealispind väljak. Põrand on kaetud spet- Loetletud teenused on kätte- raskused kergemad.» on punast ja rohelist värvi. Ain- siaalse, Norra päritolu Boflex saadavad ka kõigile spordihalli Sellest, et Kristiine lin- ning edaspidiseks tervist ja jõudu Alide Päll meenutab, et 25- sana Eestis on uues spordihallis parketiga. klientidele. KL naosa elanik Alide Päll soovimas koos Kristiine linnaosa aastaselt astus tema abikaasa vanema Lauri Laasiga ja sotsiaal- Kaitseliitu. «Käisime palju kahe- tähistas oma 100. sün- hooldeosakonna vanemspetsia- käsi käsikäes jalutamas, tihti nipäeva, teatas ka Kris- list Laine Helmdorfiga. sõitsime ka jalgratastel.» tiine Leht. Auväärsesse ikka jõudnud Juubilari sõnul on ta alati ol- Pärast seda helistas Alide Päll (Totsas) sündis Jõge- nud hea tervisega ja kuigi elu vamaal. Tema elus on olnud tä- pole olnud kerge, on kõik rasku- toimetusse mitu ini- hendusrikas just oktoobrikuu. sed üle elatud. mest, kes soovisid juu- Just oktoobris asus ta elama Alide Päll elab Nõmme teel bilari kohta rohkem Tallinnas, kus leidis tööd maja- oma majas koos muusikaõpeta- teavet saada. teenijana, nõukogude ajal aga jast pojatütre Ene ja lapselapse- võeti ta oktoobris spordiklubisse laste Ereti ja Renariga. KL Käisime Alide Pälli õnnitlemas Dünamo kulleriks.

LUGEJA PAHANDAB Kristiine piirimaa-ala asub Kristiines! Lp Kristiine Lehe did tõmbuma aia äärde, et end Talvel, kui tee ääres on lume- toimetus! veidigi säästa möödakihutavate vallid, peavad bussiootajad sõ- autode porilaviinist. na otseses mõttes kõõluma nen- Eelmisel sügisel oli palju juttu sel- Üle tee Nõmme poole suun- de otsas, iga hetk ähvardamas Pesupesemis- ja dušiteenus suvi läbi lest, et Kristiine linnaosa valitsus duv kõnnitee on koguni aasta- oht kukkuda üsnagi sügavasse Selle aasta maikuust alates osutatak- tavaliselt juulis puhkusele. Et aga huvi pakutavate lasi paigaldada bussipeatustesse kümneid talvel puhastamata, sest kraavi. se Kristiine sotsiaalkeskuses linnaosa teenuste vastu on suurenenud, otsustati sel aastal ootepaviljonid, mis on populaar- vaatamata mitmetele telefonikõ- Muide, ootepaviljonid ei ma- eakatele ja puuetega inimestele pesu- puhata eri aegadel, andes linnaosa eakatele ja toi- sed kogu linnas. nedele ja meeldetuletustele pole huks sinna ka kõige parema metulekuraskustega inimestele võimalus käia kes- Need kaitsevad nii vihma kui suudetud panna peatuse juures tahtmise juures. Vihmas, tuisus, pesemis- ja dušiteenust. kuses kõigil tööpäevadel kella 9–17. ka tuule eest. Kuid millegipärast olevate majade omanikke lund poris, närvid pingul, tasakaalu Kui mais kasutas sotsiaalkeskuse pesupesemistee- Kristiine sotsiaalkeskuses maksab ühe masina- on ära unustatud Kristiine linna- koristama. hoides, soovime, et prooviksite nust 23 inimest kokku 31 korral ja duši all käis 11 täie (kuni 5 kilo) pesu pesemine 13 krooni, masi- osa piirimail, Tondi tänava lõpus Veel hullem on olukord Nõm- selles peatuses korragi bussi inimest, siis juunis on huvi meie teenuste vastu natäie kuivatamise eest tuleb maksta 5 krooni. Sa- asuv Marsi ja Nõmme tee lõpus me teel asuvas Tüve peatuses, oodata. kasvanud ja sotsiaalkeskusega võtnud ühendust ma palju maksab ka pesu triikimine ja 30-minutili- olev Tüve bussipeatus. suunaga linna poole. Seal on ini- juba oluliselt rohkem eakaid inimesi. ne duši kasutamine. Pole seal paviljone ega koris- mestele bussi ootamiseks jäetud Lugupidamisega Tüve ja Käo t Varasematel aastatel on sotsiaalkeskuse külas- Järjekordade vältimiseks teenuste kasutamisel tanud keegi terve talve jooksul vaid meetri jagu maad tee ja inimeste nimel tamine juuni lõpust augusti alguseni olnud suhteli- on vajalik eelregistreerimine Kristiine sotsiaalkes- sealt ka lund. Porise ajaga aga pi- kraavi vahel. S. Saar selt passiivne ning seetõttu läksid keskuse töötajad kuses Sõpruse pst 5 või telefonil 655 6737. KL

Sildimajandus Kristiines KODU KAUNIKS

Meil oli kaks võimalust – teha sildid plekist või odavamast plastmassist, Meie valdavalt väikeelamute piirkonnas peaks küll igal majal olema või võtta kasutusele hoopis sellised sildid, mis pannakse liiklusmärkide silt. Rehkendasin välja, et kui peaksime kinkima igale majaomanikule eeskujul ristmikule posti otsa. Igal variandil on oma head ja halvad kül- sildi, ei läheks see suurt rohkem maksma kui postidele kinnitatud siltide jed, kuid viimane neist on vandaalikindlam. paigaldamine ristmikele. Tegelikult peaks kogu Tallinnas kasutusel olema üks ja sama märgi- Veel enam – võidaksime igal aastal needsamad 30 000 krooni, mis süsteem, mis hõlmaks kõiki viitu ja märke. Nimelt igal pool, sest võõras muidu kuluvad vandaalide kordasaadetu korvamiseks. Majaseinal peab inimene tuleb vaatama mitte üht linnaosa, vaid linna tervikuna. Linna- silt vastu kümmekond aastat, hiljem aga võiks juba majaomanik ise sel- osa sildid võiksid küll olla pisut erinevad, sest see annaks võimaluse le uue vastu vahetada. piirkonda eristada, kuid tervikuna peaksid need linna üldkujundusega Igal juhul peab viida- ja sildimajandus olema ülelinnaline ja linna kokku passima. Ei saa ju olla nii, et üks külaots on maalitud siniseks, peadisaineriga kooskõlastatud. teine aga heleroosaks. Peatuksin siinkohal ka linnatänavatel muret tekitaval reklaami pai- Asjal on aga veel üks aspekt. Oletame, et teil tuleb sõita mööda pik- galdamise probleemil. Kristiines on reklaame ülemäära ennekõike just Ülari Tiits, ka tänavat, näiteks Nõmme teed, ja siis tulevad suuremad hooned – Mustamäe teel, tugeva reklaamiandjate löögi all on aga ka Sõpruse Kristiine linnaosa vanema asetäitja miks ei võiks panna tee äärde silti, et siin asub Tallinna Üldgümnaa- puiestee, Tulika tänava ja Endla tänava ristmik. sium? Tore, kui silti ümbritseksid veel lilled. Aga Nõmme tee ääres või Isegi nurga taga asuva Kristiine linnaosavalitsuse suunasilti pole ku- Igal aastal oleme asendanud kõlbmatuks muutu- läheduses asuvad veel Pedagoogiline Seminar, tööstushariduskeskus, hugi paigutada! Praegune pilt on kaootiline ja linnamajanduslikust sei- nud tänavasilte 30 000 krooni eest, tänavu aga Kotka staadion, palju majutuskohti jm. sukohast inetu. Mina isiklikult ei saa aru, miks peame panema tänavasildid ainult Kuigi viimasel kohtumisel Tallinna peadisaineri Aavo Ermeliga jäi la- kulub selleks koguni 80 000 krooni, sest otsusta- ristmikele. Miks peab võõras inimene sõitma või koguni jooksma täna- hendus leidmata, teadvustasime, et probleemid on olemas. sime vahetada välja kõik lõhutud või määritud tä- vanurgale, et ta saaks teada, kus parajasti asub? Paraku on hoonetele Mida aga arvavad sildimajanduse olukorrast kristiinelased ise? navasildid. reeglina jäänud vaid vaid majanumbrid. 30. juuni 2003 7 TRANSPORT Busside suvised sõiduplaanid Paremini HEAKORD 1. juunist muutusid kõigi Pärnamäe tee, tee, Tööpäevadel on sõiduplaanist 34 Viru väljak – Muuga hooldatud alad trammide ja trollibusside Pirita, Merivälja. Liin töötab lau- ära jäetud üks liigendbussi ring aedlinn ning autobussiliinide nr päevadel ja pühapäevadel ühesu- hommikupoolikul ja üks ring õh- Kõikidel nädalapäevadel sõi- Vastavalt Tallinna linna juks võib üks selline kinnistu rik- 1/1A, 3, 5, 9, 11, 14, 15, 16, guse sõiduplaaniga kella tupoolikul, laupäeval ei välju kaks davad Muuga aedlinna vaid poo- heakorraeeskirjale pea- kuda terve tänava ja koguni ter- 17, 18, 23, 26, 27, 28, 9.15–20.50. viimast õhtust ringi. Liin lõpetab led bussid, ülejäänud pööravad vad kinnistu omanikud ve linnaosa üldilme. 29/29A/29B, 31, 33, 34, 38, Oluliselt muutus Harjumaale töö kell 21.42. pärast Ristaia peatust linna ta- hoidma korras ka kinnistu Et natukenegi väärtustada 40, 44, 46, 50, 58, 60, 61, kulgevate Tallinna ühistranspor- gasi. või ehitisega piirneva ala, nende inimeste tööd, kes hool- 63, 67 ja 68 sõiduplaanid. diliinide nr 1A, 29/29B, 34 ja 38 29/29B Viru väljak – Iru MIS ULATUB KINNISTU davad korralikult ka oma kinnis- sõiduplaan. Harju maakonda tee- hooldekodu – Kärmu 38 Viru väljak – Muuga VÕI EHITISE PIIRIST SÕI- tu vahetut ümbrust, otsustas lin- Alates 1. juunist alustas nädala- nindavate liinilõikude mitterahas- Tööpäevade keskpäeval võeti Kõikidel nädalapäevadel on DUTEENI. naosavalitsus neid suve jooksul vahetustel tööd iga-aastane suvi- tamise tõttu lühendati autobussi- sõiduplaanist maha neli ringi (va- sõiduplaanist maha võetud igasu- autasustada. Iga kuu valitakse ne autobussiliin nr 49 P. Pinna – liiklust ülalnimetatud liinidel järg- heaeg 10.22–15.30) ja õhtul kaks vine õhtune viimane ring. Väga paljud kinnistuomanikud välja kaks paremini hooldatud Merivälja. nevalt: viimast ringi. Laupäeval ja püha- Laupäeval ja pühapäeval töö- peavad seda loomulikuks ja kinnistut (kaasa arvatud vahetu Buss väljub Punaselt tänavalt 1A Viru väljak – Merivälja – päeval sõidab buss ainult Iru tab liin ühesuguse pühapäevase heaks tavaks ning nende kinnis- ümbrus) ja nende omanikke pre- ja sõidab marsruudil Laagna tee, Viimsi haigla hooldekoduni. sõiduplaaniga. Raepress tu ümbrus on alati hooldatud, meeritakse kinkekaardiga. Sep- muru niidetud ja kraavid puhtad. tembris loositakse paremate va- Samas võib mõnel naabril ol- hel välja puhkusereis kahele. la täiesti ükskõik, mis toimub Nende nimed avaldatakse ka Linnas sõidab suvetramm nr 6 väljaspool tema kinnistut. Ini- linnaosa ajalehes ning loodame, mesed ei saa aru, et just aia et tublimate eeskuju on nakkav. Tallinnas on ajutiselt suletud trammiliiklus liinidel nr 1, 2, 3, 4 ja 5, sa- namäe tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu mnt, Kivisilla tänav, Rä- eest niitmata muru ja hoolda- Ajalehes ilmuvad aga ka mal ajal avati aga trammiliin nr 6 –Tondi. vala pst, A. Laikmaa tänav ja Hobujaama tänav. mata kraav jätavad ka nende nende kinnistuomanike nimed, Seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Nar- 52. liini algpeatus on Hobujaama tänaval Viru väljaku peatuses koos endi kinnistust räpaka ja hool- kes on Tallinna linna heakor- va mnt lõigu rekonstrueerimistöödega tehakse kuni 16. augustini üm- autobussiliinidega nr 1, 1A, 29, 29A, 29B, 34, 38, 40 ja 48, lõpp-peatus damata mulje. raeeskirjade rikkumise eest ka- berkorraldusi trammi- ja bussiliikluses. aga J. Smuuli teel Punase tänava suunalise Sõjamäe raba peatuse kõr- See on nagu ülikond, mis on ristada saanud. Trammiliine nr 2 ja 4 asendab autobussiliin nr 52, mis sõidab mars- val paikneval autode parkimisplatsil. Buss peatub marsruudile jäävates perfektselt õmmeldud, krae aga Kristiine ruudil Hobujaama tänav, A. Laikmaa tänav, Rävala pst, Tartu mnt, Las- autobussi- ja trammipeatustes. Raepress ainult külge traageldatud. Kah- linnamajanduse osakond

SPORTIMINE Tabati autorüüstaja KORRAKAITSE Trenn hoiab noored pahedest eemal Tallinna politsei Lõuna vähemalt üheteistkümnesse biiltelefonid ja kohvrid ei tohiks Kuritegevuse ennetamise nentis Lõuna politseiosakonna ja terveid eluviise propageeriva- politseiosakonna krimi- autosse sissemurdmises ja audio- jätta nähtavale kohale.» Samuti kuu ajal eri internetilehekül- noorsooteenistuse politseiins- te politseiürituste läbiviimises. tehnika ning autoosade varguses soovitab Jaani enne auto juurest gedel korraldatud küsitlus- pektor Sirje Tramm. «Noorsoo- «Alahinnata ei tohiks ka po- naalpolitseinikud on ajavahemikus 29. jaanuar kuni 3. lahkumist täiendavalt kontrollida, tele vastanud 21 512 inime- politseinikuna soovitan lapseva- litsei kontrollivat ja karistavat kümneks päevaks vahi juuni. kas kesklukustus ja signalisat- sest pidasid rohkem kui nematel rohkem kursis olla lap- mõju,» märkis Sirje Tramm. alla võtnud noormehe, Tallinna politseiprefektuuri sioon on korralikult aktiveeritud. pooled parimaks noorte pa- se elu ja tegemistega, tema sõp- «Näiteks sagedased koolipidude keda kahtlustatakse Lõuna politseiosakonna krimi- Jevgeni on korduvalt karista- hedest eemalehoidmise või- rusringkonna, huvide ja vaba aja kontrollimised aktsiooniga naaltalituse komissari Kristian tud, detsembris vabanes ta vang- maluseks sporditegemist. sisustamise harjumustega.» «Kõik puhuvad» hoiavad ära nii aasta algusest rohkem Jaani sõnul tuleb ka autojuhtidel last, kus kandis karistust samuti Sellele järgnes lastevanemate Sirje Trammi hinnangul peaks mõnegi õigusrikkumise.» kui kümne auto rüüsta- hoolsam olla ning võtta kõik olu- autodest varguste eest. Tema järelevalve (20%) ja karskete nimetatud tegurite hulgast teisel Trammi sõnul ei saa nõustuda mises ja audiotehnika line ja varga pilku püüdev autost suhtes on alustatud kriminaalme- eluviiside tähtsus (19%) kurite- kohal olema eri huvialad, seal- väitega, nagu hoiaks lõõgastu- varguses autodest. lahkudes kaasa. netlust karistusseadustiku vargu- gude ennetamisel. Lõõgastumist hulgas sportimine, millega üldju- mine pubis noori pahedest «Autosse peavad sõna otseses se paragrahvi alusel. Süüdimõist- pubis pidas oluliseks 6% ning hul kaasnevad karsked eluviisid. eemal: «Paraku on nii mõneski Jälitustöö tulemusena tabasid kri- mõttes jääma vaid rool ja ist- mise korral võib kohus määrata kooli ja politsei rolli 2% vasta- Politsei osa noorte pahedest pubis noortele kergesti kättesaa- minaalpolitseinikud Jevgeni med,» lisas Jaani. «Selliseid asju Jevgenile karistuseks kuni viie- nuist. eemalhoidmisel väljendub eel- davad nii alkohol kui tubakatoo- (sünd. 1982), keda kahtlustatakse nagu automakid, rahakotid, mo- aastase vangistuse. «Lapsevanemate järelevalve kõige kriminaalpreventiivses ted, tihti koguni narkootikumid.» osa noorte pahedest eemalhoid- töös – seadusandlust käsitlevate misel peaks olema suurem,» loengute korraldamises koolides Tallinna politseiprefektuur/KL Linnakodanik aitas politseid Laste ja noorte suveüritused Kristiine 18. juuni keskpäeval varas- jan, et väikebussis istub mees, Tallinna kriminaalpolitsei auto- linnaosa väliväljakutel tati Järve Selveri parklast kes ei olnud tulnud koos soomlas- grupp. Tagaotsitav on umbes 25- TOIMUMISE AEG TOIMUMISE KOHT ÜRITUSE NIMETUS PROGRAMM soomlastele kuuluv väike- tega. aastane tumedate juustega noor- buss, mis tänu tähelepane- Kui kahtlane tundmatu soom- mees, kes kandis seljas heledat 3. juuli, neljapäev Sõpruse 161 Noorteüritus Sportlikud mängud laste autoga ära sõitis, hakkas jopet ja jalas musti pükse. kella 16–19 väliväljak «Vaba aeg sisukaks» ja teatevõistlused likule linnakodanikule mõni Kristjan teda jälitama ja teavitas Kõigil, kel on tundmatu mees- 10. juuli, neljapäev Sõpruse 161 Noorteüritus Sportlikud mängud aeg hiljem kätte saadi. kella 16–19 väliväljak «Vaba aeg sisukaks» ja teatevõistlused samal ajal politseid. terahva või nimetatud sündmuse 16. juuli, kolmapäev Tulika 37 korvpalliturniir Tänavakorvpalliturniir Soomlased parkisid oma väike- Lasnamäel Majaka tänava kohta informatsiooni, palume kella 14–19 väliväljak ja viskevõistlused ja korvpalli viskevõistlused bussi Volkswagen Caravelle Krist- kandis jättis juht väikebussi seis- teatada politseile tel (0) 612 5907 17. juuli, neljapäev Sõpruse 161 Noorteüritus Sportlikud mängud jani (sünd 1974) auto kõrvale Jär- ma ja jooksis minema. või lühinumbril 110. kella 16–19 väliväljak «Vaba aeg sisukaks» ja teatevõistlused ve Selveri parklasse ja läksid poo- Auto on omanikele tagasta- 24. juuli, neljapäev Sõpruse 161 Noorteüritus Sportlikud mängud di. Mõni minut hiljem nägi Krist- tud. Kuriteo uurimisega tegeleb Tallinna politseiprefektuur/KL kella 16–19 väliväljak «Vaba aeg sisukaks» ja teatevõistlused 31. juuli, neljapäev Sõpruse 161 Noorteüritus Sportlikud mängud kella 16–19 väliväljak «Vaba aeg sisukaks» ja teatevõistlused Politsei Kristiine petanque’i-turniirid noortele palub abi Võistlusjuhend Võistluste eesmärk: noorte suvise koolivaheaja sisustamine ja petanque’i kui ajaviitemängu tutvustamine. Lõuna politseiosakond palub Võistluste aeg ja koht: 3. juunist 26. augustini Tallinna Üldgümnaasiumi staadionil (Nõmme tee 32). Kokku abi pildil kujutatud meesterah- toimub 7 etappi. va isiku kindlakstegemisel. Etappide toimumise kuupäevad, kellaajad ja mänguviisid: 30. aprillil k.a sõlmis pildil ku- 1. juulil kell 12 Mäng toimub üksikliikmete vahel 12. augustil kell 12 Mäng toimub üksikliikmete vahel jutatud isik varastatud juhiloaga 15. juulil kell 12 Paarismäng 26. augustil kell 12 Paarismäng Hansapanga Loksa kontoris ajuti- 29. juulil kell 12 Mänguviisiks on trio se sularahakaardi lepingu ning teostas kaardiga tehinguid sula- Mänguväljakud: peen killustik, 16 väljakut mõõtmetega 4x15 m. rahaautomaatides. Info ja registreerimine: spordiklubi Schnelli (Nõmme tee 32). E -post [email protected] Võistlusteks registreerimi- Kõigil, kel on informatsiooni ne pool tundi enne võistluste algust kohapeal. pildil oleva meesterahva või tema Registreerimistasu ja osavõtt: võistlustest osavõtt on tasuta. Võistlustel võivad osaleda 7–18-aastased noored. asukoha kohta, palume võtta Võistlusreeglid: turniirid korraldatakse vastavalt rahvusvahelistele petanque reeglitele. Ühel etapil saab osale- ühendust Tallinna politseiga tele- da kuni 50 mängijat. fonidel (0) 612 5895või 110. Auhinnad: Kristiine petanque’i-turniiride parimaid autasustatakse karikate ja meenetega. Võistluste peakohtunik Arti Lindvest, tel 051 961851. Tallinna politseiprefektuur 8 30. juuni 2003

TEATED

• ASi Eesti Post peakontor asub uuel aadressil: Pallasti 28, 10001 Tal- linn. Info tel (0) 625 7200, faks (0) 625 7201. www.post.ee ja e-post: ep- 260 krooni eest BALLOONIGAAS @post.ee otse koju • Pensionäridest abielupaarile, kes soovib aiamaad harida ja puudelt vilju ettetellimisel või ühe tunni jooksul. korjata, antakse kasutada koduaed Tel 600 8806 ja 053 406 040 Kristiine linnaosas. Teatada tel 655 www.propaan.ee 1963.

KODU KORDA! Vana maja saab restaureerida Kultuuriväärtuste ame- tõdes Välja. «Oluline on see, kui- maja korda!», millega aidatakse til on koostöös säästva das iga asi endale õige koha või elanikel restaureerida ajaloolisi vajaduse korral uue omaniku välisuksi ning koostada majadele renoveerimise infokes- leiaks, olgu siis tegemist pae- värvipasse. kusega valminud ka- kivist trepiastmete, puidust ak- Tänavu on kampaania eelarve sutatud ehitusmaterja- naraamide või lihtsate metallhin- 800 000 krooni, millest ligemale lide kauplemiskesk- gedega.» 300 000 krooni kulub 15 ukse Nii koondab kodulehekülg in- restaureerimisele Pelgulinnas. kond internetis. fot vanade ehitusmaterjalide ja Varem on uksi restaureeritud -detailide, samuti ehitusmeistrite Kadriorus, Kassisabas, Süda-Ta- Ameti linnakujunduse osakonna ja laoplatside kohta. Välja sõnul tari kvartalis ning -Her- juhataja Leele Välja sõnul on on seni kasvav huvi olnud uste ja ne-Kodu tänavate piirkonnas. www.materjalid.net kodulehe- akende vastu. Sellest aastast on fassaadide külje loomine osa projektist, mil- «Sageli tahavad inimesed korrastamise kampaania koos- lega kultuuriväärtuste amet soo- mõne väärtusliku detaili, näiteks tööpartneriteks tulnud mitmed vib abistada neid inimesi ning et- uksehinge või käepideme, meile värvi- ja ehitusmaterjalide toot- tevõtteid, kes on aru saanud va- ära anda, kuid kuuldes, et seda jad, kes pakuvad värvipassi jadusest kasutada vanade hoo- ei viidagi prügimäele, vaid keegi omanikele hulgaliselt hinnasoo- nete renoveerimisel autentseid ja teine võtab kasutusele, mõel- dustusi. järeleproovitud tehnoloogiaid dakse ümber,» lausus ta. Soodustusi pakkuvate koos- ning ehitusmaterjale. Kultuuriväärtuste ameti eest- tööpartnerite nimekiri on saada- «Üks viis seda teha on ka va- vedamisel kestab kolmandat aas- val ka võrguaadressil www.tal- nade ehitusdetailide ja -materja- tat miljööväärtuslikke piirkondi linn.ee. Raepress lide taaskasutamisele võtmine,» väärtustav kampaania «Vana

Kodakondsus- ja migratsiooniameti eelinfo ID-kaart Sõle büroo on suletud 30. juunist 13. juulini. Inimesed, kes on tellinud Ajal, mil Sõle või Mäekalda büroo on suletud, palutakse klientidel oma dokumendid väljastamiseks Sõle büroosse, saavad need sel aja- taotluste esitamiseks pöörduda teistesse büroodesse. on asendamatu vahemikul kätte Mäekalda büroost, Vilmsi 59, telefon 605 6960. Isikut tõendav dokument väljastatakse 30 päeva pärast taotluse Heikki Kirotar, elektroonilises asjaajamises. «ID- Mäekalda büroo on suletud 14. juulist 25. juulini. Inimesed, kes esitamist. Kui taotleti passi ja ID-kaarti koos, väljastatakse need vo- kodakondsus- ja migratsiooniameti kaardi ja digitaallkirja abil saab on tellinud oma dokumendid väljastamiseks sinna, saavad sel ajava- litatud pangakontorist. Kui taotleti ainult passi, väljastatakse see pressiesindaja elektrooniliseks muuta kõik asja- hemikul need kätte Sõle büroost, Sõle 61a, telefon 666 2701. büroost. Käesoleval aastal on Eestis ajamistoimingud, mida seni peab kavas välja anda veerand tegema paberil,» mainis ta. «Vasta- miljonit ID-kaarti. Igapäeva- valt seadusele on riigiasutused ko- se isikut tõendava dokumen- hustatud kodanikele aktiivselt pak- dina on kaart juba laialt ka- kuma elektroonilise iseteeninduse võimalust, mis säästab mõlema sutusel, Euroopa Liitu kuulu- poole kulusid.» vates maades ka reisidoku- AS Sertifitseerimiskeskus jätkab mendina. ID-kaardi ja digitaalallkirja elekt- «Võimalik, et ka Eesti elanikud saa- rooniliste kasutusvõimaluste aren- vad ID-kaarti peagi reisimisel kasu- damist ja tutvustamist, tehes seda tada,» ütles kodakondsus- ja mig- muu hulgas kõigile ID-kaardi huvi- ratsiooniameti peadirektor Mari Pe- listele ja arendajatele avatud veebi dak. «Samas on loomulik, et inime- www.id.ee kaudu. sed võõristavad esialgu digitaal- Lisainfo tel (0) 612 6920, 050 12 keskkonda – uute võimalustega 382, e-post: [email protected] harjumine võtab aega.» Jaanus Kase, AS Sertifitseerimis- AS Sertifitseerimiskeskuse juha- keskus, kommunikatsioonijuht, tel taja Ain Järve sõnul on ID-kaart (0) 610 1880, 050 79 276, e-post: leidmas oma loomupärast kohta [email protected]