DOCSLIB.ORG

Tagaranna Piirivalvekordon Saaremaal Mustjala Vallas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tagaranna Piirivalvekordon Saaremaal Mustjala Vallas Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 1 / 14 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Tagaranna piirivalvekordon Saaremaal Mustjala vallas Sisukord 1. Kohustuslikud andmed .............................................................................................. 2 2. Asukoha skeemid ...................................................................................................... 3 3. Fotod.......................................................................................................................... 5 4. Täiendav info........................................................................................................... 14 Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste 6.10.2013 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 2 / 14 1. Kohustuslikud andmed 1.1 Algne nimetus 11. piirivalvesalga (s/o 2133) 7. piirivalvekordon Tagaranna külas, s/o 2133-S, kutsung „Venta”. Alates 1988. aastast Viktor Kingissepa nimeline. 1.2 Hilisem(ad), sh praegune(sed) nimetus(ed) 1.3 Aadress Saare maakond, Mustjala vald, Tagaranna küla. Lähiaadress: Kordoni (0,8 ha), tunnus: 48301:001:0121 Lähiaadress: Ninasoo (13,3 ha), tunnus: 48301:001:0300 1.4 Koordinaadid 58°32′33.5″, 22°12′26.3″ 1.5 Algne teave, sh ajalugu Enne Tagaranna linnaku valmimist 198?. aastal asus kordon Pidula külas. (Merise?). Nõukogude piirivalve lahkus 1992. 1.6 Praegune funktsioon kasutuseta 1.7 Seisukorra hinnang Kasarmuhoone [1] avariiline: katusel läbijooksud, punane fassaaditellis mureneb. Garaazhid ja muud abihooned [hooned 2–7]: rahuldav. Paraadpanno: avariiline, osaliselt purustatud. Piirdeaed demonteeritud, v.a. postid (osaliselt). Korterelamu: üldvaate kohaselt rüüstatud, rahuldav. Täpsem vaatlus tegemata. 1.8 Ümbruse lühikirjeldus Nooremapoolne mets ja võsa. Kordoni kaugus rannast u 350 meetrit. Vaatetorni kordoni juures ei olnud. Tagaranna TVP asub kordonist u 200 meetrit loode pool. Kordonist paarsada meetrit lõunas raketibaas. 1.9 Joonised Hoonete ja asukoha skeemid (4) 1.10 Fotod Tänapäevased fotod (14) ja ajaloolised fotod (4) 1.11 Seotud ehitised Tagaranna TVP, rekonstrueeritud RMK poolt linnuvaatlustorniks. Eesti Rohevöö andmebaasis objektid 268– 275. Vt link ptk 4. 1.12 Põhiüksus 11. piirivalvesalk staabiga Kuressaares, 2. piirivalvekomandatuur Kihelkonnal. 1.13 Lisateave 1988. aastast V.Kingissepa nimeline, büsti jäänused ca 200 meetrit peaväravast eemal sissesõiduteel (foto 1). Kasarmu magalas oli V. Kingissepa memoriaalnurk (foto 4). 1.14 Töö teostamise aeg Välitööde aeg 29.09.2013 1.15 Koostaja andmed Ain Tähiste, Mart Mõniste Saaremaa 07 Tagaranna piirivalvekordon.doc Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 3 / 14 2. Asukoha skeemid Skeem 1. Tagaranna piirivalvekordoni hooned. Allikas: Maa-ameti Geoportaal Skeem 2. Tagaranna piirivalvekordoni hooned. Allikas: Maa-ameti Geoportaal 1 - peahoone/kasarm 6 - ? 2 - garaažid, saun, katlamaja 7 - ? 3 - kelder 8 - ohvitseride elamu 4 - abihoone, kivisöe hoidla, koertemaja 9 - puukuurid 5 - ? 10 - relvakontrolli post Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 4 / 14 Skeem 3. Tagaranna piirivalvekordon Saaremaal Mustjala vallas. Allikas: Maa-ameti Geoportaal Skeem 4. Tagaranna piirivalvekordon Mustjala vallas Ninase poolsaarel. Allikas: Maa-ameti Geoportaal Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 5 / 14 3. Fotod Foto 1. Tagaranna kordon. Viktor Kingissepa büst on praegu sissesõidutee kõrval, paarsada meetrit kordoni väravast. Algselt oli peahoone juures. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 2. Tagaranna kordon. Peahoone / kasarm [1]. Vaade sissesõiduteelt. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 6 / 14 Foto 3. Tagaranna kordon. Peahoone / kasarm tagumine külg [1], vaade keldri katuselt. Taga paremal paistab ohvitseride elamu [8]. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 4. Tagaranna kordon. Peahoone / kasarm [1]. Magala teisel korrusel, tagaseinas on näha Viktor Kingissepa memoriaalnurga jäänused. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 7 / 14 Foto 5. Tagaranna kordon. Peahoone / kasarm [1]. Spordisaal esimesel korrusel. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 6. Tagaranna kordon. Peahoone / kasarm [1] katus. Katuse keskele ehitatud vihmaveekanal on tõsise läbijooksu põhjustajaks ja peasüüdlane hoone halvas seisukorras. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 8 / 14 Foto 7. Tagaranna kordon. Garaažid, katlamaja, saun [2], vaade peahoone katuselt. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 8. Tagaranna kordon. Garaaži sisevaade [2], taga paistab peahoone [1]. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 9 / 14 Foto 9. Tagaranna kordon. Garaažid, katlamaja, saun [2]. Bassein saunas. Selline kapitaalne bassein on kordonites üsna haruldane. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 10. Tagaranna kordon. Abihoone, kivisöehoidla, paremal koertemaja ja -aedikud[4]. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 10 / 14 Foto 11. Tagaranna kordon. Hoone [7] garaažide taga, kütusehoidla kõrval. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 12. Tagaranna kordon. Ohvitseride elamu [8], vaade peahoone katuselt. Taga paremal paistavad puukuurid. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 11 / 14 Foto 13. Tagaranna kordon. Relvakontrolli post peahoone ees [10]. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Foto 14. Tagaranna kordon. Monument peahoone ees. Foto Mart Mõniste 29.09.2013. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 12 / 14 Foto 15. Tagaranna kordon. Aerofoto kordonist. Ohvitseride elamust paremal pool paistavad kaitsekraavid. Foto saidilt http://www.pogran-zastava.ru (vaadatud 25.09.2013). Foto 16. Tagaranna kordon. Peahoone. Foto saidilt http://www.pogran-zastava.ru (vaadatud 25.09.2013). Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 13 / 14 Foto 17. Tagaranna kordon. Peahoone. Foto saidilt http://www.pogran-zastava.ru (vaadatud 25.09.2013). Foto 18. Tagaranna kordon. Viktor Kingissepa büst peahoone ees. Foto saidilt http://www.pogran-zastava.ru (vaadatud 25.09.2013). Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 14 / 14 4. Täiendav info Eesti Rohevöö projekt http://www.estoniangreenbelt.eu/Rohevoo_1.htm (vaadatud 6.10.2013) Eesti rohevöö militaarobjektid: Vormsi, Hiiumaa, Saaremaa Google Maps kaardirakendusse on Lääne-Eesti saartel märgitud kokku 125 objekti https://maps.google.com/maps/ms?msa=0&msid=201476420995261355958.0004b58c6764a32 846dd1&ie=UTF8&t=h&vpsrc=6&ll=58.53386,22.681274&spn=1.433763,3.565063&z=8&so urce=embed (vaadatud 6.10.2013) .
Load more

Recommended publications
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
    [Show full text]
  • TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Saaremaa Sadama Merekeskkonna Seire
    TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Akadeemia tee 21, Tallinn 12 618 tel. 6 204 302 fax. 6 204 301 Internet: www.msi.ttu.ee e-mail: [email protected] Tellija: AS Tallinna Sadam Sadama 25, Tallinn Konsultatsioonileping nr 2590205 Saaremaa sadama merekeskkonna seire 2007 Andres Kase foto Direktor: Prof. Jüri Elken Projekti juht Tarmo Kõuts Tallinn 2007 Sisukord 1. Rannaprotsessid ja geoloogia……………………………………………................ 4 Dr. Jüri Kask ja Andres Kask (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 1.1.Põhijooni Saaremaa sadama piirkonna geoloogilisest ehitusest..............................4 1.2.Rannaprotsessid sadama piirkonnas ........................................................................5 1.2.1.Rannaprotsessid 2005 ja 2006 aastal .................................................................8 1.2.2.Rannaprotsessid 2007 aastal ..............................................................................9 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………..11 Fotod ...............................................................................................................................24 2. Lainetuse ja hoovuste mõõtmised ...…………………………………………….. 33 Dr. Tarmo Kõuts, Kaimo Vahter ja Viktor .Alari (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 2.1 Tuuleolud Küdema lahe piirkonnas…………………………………………… 34 2.1.1 Tuuleolud suvisel mõõteperioodil……………………………………………34 2.1.2 Tuuleolud sügisesel mõõteperioodil…………………………………………36 2.2 Lainetuse mõõtmised…………………………………………………………….39 2.2.1 Lainetuse parameetrid suvisel mõõteperioodil ……………………………... 39 2.2.2 Lainetuse parameetrid suvisel
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Saaremaa Karstialade Kaitsekorralduskava 2016–2025
    Saaremaa karstialade kaitsekorralduskava 2016–2025 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ................................................................................................................................ 6 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................... 12 1.4. Kaitsekord ................................................................................................................................ 12 1.5. Uuritus ...................................................................................................................................... 13 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................ 13 1.5.2. Riiklik seire ...................................................................................................................... 13 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ....................................................................................................... 14 2.1. Aula karstiala ja Kalmu (Aste) kurisu ................................................................................... 14 2.2. Küdema karstiala ja Arba kurisu ...........................................................................................
    [Show full text]
  • (48301:001:0027) Detailplaneeringu Algatamise Taotlusele
    Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Ninase külas asuva Tongrite maaüksuse (48301:001:0027) detailplaneeringu algatamise taotlusele 26.11.2020 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Käesolev eelhinnang on koostatud Saaremaa vallas Ninase külas asuva Tongrite maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi nimetatud DP) algatamisotsusele. DP ala hõlmab Tongrite katastriüksust (katastriüksuse tunnus 48301:001:0027, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 19610 m², millest metsamaa 15 165 m2 ja muu maa 4445 m2). Planeeringuala suuruseks on arvestatud ca 1,9 ha Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla rajamiseks, selle tarbeks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Alal kehtib Mustjala Vallavolikogu 23. jaanuari 2004. a otsusega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare üldplaneering (edaspidi nimetatud üldplaneering). Kogu üldplaneeringu ala on määratud tervikuna detailplaneeringuga kohustusega alaks. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tongrite katastriüksusele määratud väikeelamute maa ja puhkehaljasmaa (EV/HM) juhtotstarve koos ehitusalaga ning kaitsehaljastuse ala. Üldplaneeringu
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna, Laimjala Valla, Leisi Valla, Lääne
    Väljaandja: Kihelkonna Vallavolikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 05.05.2017 Avaldamismärge: RT IV, 12.05.2017, 19 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkuleppe kinnitamine ning Kihelkonna Vallavolikogu 24.11.2016. a otsusega nr 35 kinnitatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemislepingu muutmine Vastu võetud 28.04.2017 nr 24 Haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lõike 5 ja lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punktide 10¹ ja 37 alusel ning kooskõlas HRS § 12 lõike 2 punktiga 3 ja arvestades, et Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu, esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016. a määrusega nr 169 on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla haldusterritoriaalset korraldust muudetud ning Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku algatamaks Pöide valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse ja valla ühinemise Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala vallaga, Kihelkonna Vallavolikogu otsustab: 1.Kinnitada otsusele lisatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkulepe.
    [Show full text]
  • Geotouristic Attractions of the Saaremaa Island According to the Opinions of Tourists
    Geotourism 1–2 (48–49) 2017 DOI: 10.7494/geotour.2017.48-49.1 Geotouristic attractions of the Saaremaa Island according to the opinions of tourists Atrakcje geoturystyczne wyspy Sarema w opinii turystów Janusz Łach* University of Wrocław, Faculty of Earth Sciences and Environmental Management, Institute of Regional Geography and Regional Development, Department of Regional Geography and Tourism; pl. Uniwersytecki 1, 50-137 Wrocław; [email protected] * Corresponding Author Article history: Received: 17 February 2017 Accepted: 14 November 2017 Available online: 20 June 2018 © 2017 Authors. This is an open access publication, which can be used, distributed and reproduced in any medium according to the Creative Commons CC-BY 4.0 License requiring that the original work has been properly cited. Abstract: The article presents chosen geotouristic attractions of Saaremaa. High landscape values and touristic attractiveness are typ- ical of the island. They may be observed in the Vilsandi National Park with rich fauna and flora, and geological and morphological forms, together with historic mills, houses, military objects from the 1st and 2nd world wars and industrial objects connected with re- cent fishing in the area. Rocky cliffs and the highest cliff in Saaremaa – Panga – as well as the meteorite lake Kaali are other objects with high touristic attractiveness located on a geotouristic trail. Medieval churches from the 12th and 13th centuries and the impressive Kuressaare castle also draw tourists’ attention. The architecture of those buildings reflects the geological history of the island. As a re- sult of field works, the an understanding of the motivation behind the visitors to the Saarte Geopark was obtained.
    [Show full text]