Maa Kui Energia Ümberistumisjaam

» PÕLEVKIVIELEKTRI HIND" » 90 AASTAT TAGASI VENEMAAL

www.horisont.ee 2/2007 märts • Hind 34.50 Maa kui energia ümberistumisjaam

> v kroonikas ' 9 '• ‘ x. Evolutsiooniteooria pole muutunud Hinnad sisaldavad 18% käibemaksu. www.max.ee max Dell D&LL

Dimension müük: hind Dell • • • • • • • • • • hind • • • • Dell • • • • • • • • Integreeritud Meediakaartide

Lisatarkvara: Integreeritud 16x 160 Meediakaartide

• • • • Windows Lisatarkvara: ATI lisaks 250 Eesti Optiline 667 16x Dual (2.13 Intel • • • • Windows Eesti Optiline

Dual videokaart Integreeritud 667 AMD (2.2

McAfee Ghost Adobe (90-päeva Microsoft Ghost Adobe Microsoft McAfee (90-päeva

Radeon

DVD

GB MHz

DVD Core GB MHz Channel Dimension GHz,

paigutusega 15 Channel Dimension paigutusega 10 Athlon tarkvaraline GHz,

Reader 10

hiir Reader Serial hiir

Serial Security

Security

DDR2 XP RW

2 XP DDR2

(90-päeva

Works 900.- (90-päeva 2x512KB

Works prooviversioon) 400.-

prooviversioon) (VGA 1066 X1

Duo

audio

64 Home

audio

Nvidia seade Home

1GB

seade

7.0.8 1 ATA ЗООРго 12 7.0.8 ATA

lugeja arvutid

GB lugeja X2 Centre operatiivmälu teenindus: Veerenni e-mail: 8

operatiivmälu Centre müügi- protsessor 8 Output)

MHz

klaviatuur

Sound klaviatuur

(2 (7200

(Dolby

(7200

(Dolby prooviversioon) protsessor operatsioonisüsteem

(2x512 prooviversioon) operatsioonisüsteem GeForce koos koos

ülivaikne cache) 256 (13-in-1)

FSB, (13-in-1)

512 E520

C521 699

[email protected]

Blaster

tarkvaraga rpm)

tarkvaraga rpm) Digital Digital 58

MB) 2

E6400

699 MB) 6150

0678

A, 4200 kõvaketas DVI/VGA kõvaketas

Audigy

7.1), 7.1) cache) 11314 0699 LE

GPU

videokaart

Tallinn

■

teenindus ja ja

stiilne

teeninduskeskus Riia Pae Partner

26, 1/7,

Tartu Tartus Pärnu

lauaarvuti

•

tel ja •

tel

Pärnus: 740

447

9999 ■

6014

PC lahendused

Expert

hind • • • • • • Dell • • • • hind • • • • Dell • • • • • • • • sinu • Sisseehitatud Vertikaalne Horisontaalne Kontrastsus: Punktitihedus: Optimaalne

Integreeritud Nvidia Meediakaartide

AMD Signaali Heledus: Punkti Ekraan: Pildi • • Windows • • Lisatarkvara: Eesti Optiline lisaks 256 250 667 16x 16x Dual (2.2

Ghost Adobe (90-päeva McAfee Microsoft

DVD DVD

suurus: MB GB MHz 17" GHz,

4520.- Dimension Channel paigutusega 13100.- Athlon

tarkvaraline reageerimisaeg:

Geforce

Active Reader

tüüp: hiir

Serial DVI/VGA Security 300

seade RW

DDR2

(90-päeva 2x512KB Works

prooviversioon) vaatenurk: LCD pilditihedus:

koju

500:1 64 17 audio

Home

cd/m USB Analog, seade vaatenurk: 1 0.264 7.0.8 ATA

Matrix

7300 “

GB lugeja X2 Centre operatiivmälu 8

videokaart klaviatuur Sound

hub 2

(7200 monitor (Dolby protsessor

prooviversioon) (2x512 operatsioonisüsteem

koos

mm Turbocache

TFT

DVI-D

cache) 130° (13-in-1) 8 (4

E521

1280

ms 140° Blaster x tarkvaraga rpm) Digital

USB

(Digital) MB)

4200

kõvaketas

1024

2.0) 1707FPT Audigy Garantii 7.1), aastat

Lui Pikkov KESKKONNAMUREDE JUURI OTSIMAS 12 Oleme harjunud mõtlema, et põhjus õn primaarne ning temast sündinud tagajärg ilmub ajaliselt justkui hiljem. Üks valdkond, kus me nähtusi põhjuslikesse seostesse ÜKSAINUS KÜSIMUS 10 püüame sobitada, õn ökoloogia. Paraku ei Märtsis õn Eestisse oodata ligi poolt vaevuta siin tihti algpõhjuseid otsima ja tuhandet füüsikut Eesti lähiriikidest. järeldused tehakse rutakalt. Mis neid süa toob? Vastab Keemilise ja Bioloogilise DARWIN, DARVINISM JA EVOLUTSIOON 18 Füüsika Instituudi teadur Bioloog Toomas Tiiveli intervjuu Andi Hektor. Eesti ühe parema Darwini teooria tundja Mart Viikmaaga. OLÜMPIAAD 44 Karin Hellat Ivo Juurvee Eksootilisel kohvimaal LUURE HENRIKU KROONIKAS 24 Eesti kooliõpilased noorte “Henriku Liivimaa kroonika” õn tõenäoliselt rahvusvahelisel loodusteaduste kõige põhjalikumalt läbi töötatud Eesti ajaloo olümpiaadil, mis seekord toimus allikas, mistõttu õn sealt peaaegu võimatu 3.-12. detsembril 2006 Brasiilias leida uut informatsiooni. Mängime siiski Säo Paulos. metoodilist mängu ja püüame välja selgitada, mis õn seäl kirjas luuretegevuse kohta. KOSMOSETEHNIKA 46 Tõnu Tuvikene Ants Kraut Marsi-maandurid TUNDMATU OTSTARBEGA KIVIRIST Meie naabrina õn Marss planeedi- HIIUMAALT 30 uurijate sihtmärgiks olnud juba Mõistatuslikud, süsteemi mitte sobivad kosmoseajastu koidikust saadik. arheoloogilised leiud õn alati huvitavad. Üks selliseid õn kä mulluse Horisondi ROBOTID 48 kuuendas numbris äraarvamisülesandena Juhan Ernits lugeja ette toodud tundmatu otstarbega Teeme roboti ise kiviriist Hiiumaalt Villamaa külast.

Jüri Kotšinev LUGESIN ÜHT RAAMATUT 50 KRAHH 32 Jaan Pelt Tume aine - vaade tagasi Seitse saatuslikku päeva 90 aastat tagasi - 25. veebruarist kuni 3. märtsini, mille jooksul Venemaa lakkas olemast isevalitsuslik keisri OMA PROGRAMMID 52 riik - mõjutasid ning mõjutavad maailma Ahto Truu käekäiku tegelikult kuni tänaseni. Programmeerimise alused Tutvustame arvutiprogrammide Siret Talve koostamise põhimõtteid ja -võtteid. PÕLEVKIVIELEKTRI OLELUSRING 38 Hiljuti lõppes mitmeaastane rahvusvaheline RISTSÕNA 54 projekt, mille käigus analüüsiti põhjalikult põlevkivielektri keskkonnatoimet. Võrreldi põlevkivielektri keskkonnatoimet Poola kivi ENIGMA 55 söel baseeruva Soome kivisöeelektri omaga. Tõnu Tõnso Polüamondid Küllo Arjakas EESTI MEHED UNGARIS 1956 42 KUIDAS ASJAD TÖÖTAVAD 56 Eestlastest, kes osalesid 1956. aasta Tiit Sepp Nõukogude invasioonis Ungaris. Kompass ja GPS LUUBI ALL ENIGMA VÕITJA 43 EESTI' VtiSHAAMATUKOGU USE VEERG ESIKAANE

FOTO:

CORBIS

jälgimine ja kerge suhtuma. põhimõtteliselt jaolt z / Ajaloolane või ülejäänutega probleemist, Huvitav ajaloo PUPULAARTEADUS TEADUS

\ SCANFIX M

tsaar Muide, l

Teiseks ettekandes,

Niisugusest

oma võimaluse väljatoomisega

vahest

töö. Nikolai

õn

Trükitud © Ajakiri Reklaamijuht: Vastutav ja Kujundus: Keeletoimetaja: e-post: Reaalteadused: Ilmub • • Kuivõrd Ivo mõtte. Peatoimetaja,

kipun

Ivo Väljaandja: Toimetus: MTÜ jaotusest kä

Sest muud

kondadest

kogub Juurvee võrdne muidugi üht

aastast

artiklis

Juurvee

ilmub

[email protected] Loodusajakiri, II ning

kaheks:

trükikojas väljaandja: iga soojenemise maakuulamiseks ”

toodud Kül

Kersti käekäik koguni

tuntumat Horisondi saatuslikuks

Tony

Tartu seesugused

õigeid

Keskkonnainvesteeringute

teadlase selle 1967. Elo sotsiaal- MTÜ

demonstreerivad jagab

kliimamuutused,

lüli. Iraagist, Rein lähtudes

Tiiu

valitsusjuhtide sõnul sel Tormis

toodud

ehk

pärasest Valitsustevahelise õigete Algma mnt

mängib

olevat Reusner Loodusajakiri, maakuulamiseks,

Blairi

Kukk leheküljel Indrek 6 kohta Veskimäe, arvama, moel,

LUURAMINE

järeldusi 90 63, Horisont, numbrit

IPCC) oma ja Kliimaküsimused

pole

allikat,

ülesanne tegijana

humanitaarteadused: aasta Tallinn

järelduste

küsimuses.

Rohtmets võrdlus, kui ja 115 AS

soovitanud võiks

ettevõtmised,

veidi võib andmeid selles et

teadmisi

aastas.

raporti USA luure [email protected]

2007

321,

president kä

teadusmaastikul. taguse 10115 Tartu

25 teha,

“

ju riigijuhile küllap

erinevaist

presidendi Henriku

kliimaloo järeldused [email protected] rõõmustan, numbris 6

juba

KUI

õn

ja et mnt millest Iseasi Keskuse 115 naljatamisi

/tel tegemine.

ilmumist

ajaloouurija

teiste

Kliimamuutuste olgu BBC maakuulamine

Veebruarirevolutsiooni nii

63, oma mis 320,

6 mõnda analüüsib

saab

või

Kärt 115

õn

10115 ning õn

toetusel

Liivmaa News

siis

[email protected] hakka taas

huvitavat tähistab ja MAAKUULAMINE asjast peaministril “ autor

Jänes-Kapp,

324 paigust muidugi kä nendesamade teisiti ühtedest George

riigile

luures taas

Tallinn JA teadete

Mahub aega kord väita,

maailmas /

väitis teiste faks

globaalsesse huvitatutega.

Lui

neid, töögi

kroonikat

eriti andmete

passiivset

”

6 juttu saada ilmekalt e-post:

, mõttemängu

või

Pikkov

[email protected]

sugugi

see,

115 mõni ja nagu asjast Paneeli päris kogumiseks

võtab Bushi aktuaalseks

õn teadus

ähvardada samadest teaduses. 325/

pärast kuidas teeme. [email protected] vale

sõnadega nagu

näiteks

aeg

ilusti

otsib huvitatute ” kogumine

sünonüümid,

muidu .

ajal. tegevust,

vastandlikud need ( kliimasoojenemisesse

Kä

Intergovernmental otsus,

õn Kui tagasi

mitmete

luureteenistus:

ikkagi Vaheldust

nii

üldisesse

keskkonnamurede

ja kui Üheks andmetest

ehk üks arusaadavalt

president termodünaamika

muutunud.

suurte võib

lahkab kokku seda

koguni, luure,

operatiivtööks

ja nagu

lüli teavitamine olemasolevate

päris nende asju hiljutiste

näitab

vaid

luuretegevuse puudub, seisukohad

võtta liitlaste loodame

hoopis näiteks populaarteadus Bushi ning

uurida et heaks

Panel

1920

Kuivõrd "... alusel kokku,

keegi muidugi mis teadlaste

ajaloolane ülevaadete, uudse vägede

Briti

õn

kaotab suurema . juuri avalike

näiteks lugejale õn ja

aastatel - tahes

allikatega. •

järelduste, andmete Briti

ja globaalse selles

entroopia.

Kärt Climate näiteks

erinevad peaministri

kas

skeemi,

nurga

seekord Vene

eriala teadusring- tegevus

allikate tööst, Jänes-Kapp

selles

pakub

loetelus

pole jagunes siiski

murega huvitub

näiteks Change artiklis

riigi najal

alt kliima-

võivad teadlase mis soovitavalt

seda huvitav!

tava vallas

pakkuda

aga Eesti suurelt

neid

luure õn

olla õn

• DNA hävib muuseumis О • SATURNI KAASLANE "LIHVIB" NAABRID VALGEKS oo Dinosauruse kloonimise unistus õn Osakesed, mis paiskuvad välja Saturni kuult Enceladus, lihvivad nagu liivapritsiga naabru or ses asuvate kuude pinda, muutes need säravvalgeks. Kui Enceladuse pinna all esineb jäänud ellu viimata suuresti seetõttu, о mingis vormis elu, siis võivad need osakesed seda levitada kä teistele Saturni kaaslastele. et fossiilidest pole suudetud eristada zn Jäine Enceladus õn vaid 513-kilomeetrise läbimõõduga, kuid ta paiskab kosmosesse piisavalt DNA-d. Prantsuse teadlaste hiljutised uuringud annavad taas jäiseid osakesi, mis moodustavad Saturni gigantse E rõnga, mille läbimõõt õn sadu tuhan о deid kilomeetreid. lootust, sest näitavad, et "värsketes" о 2005. aastal toimunud Saturni vastasseisu ajal näitasid Hubble'i Kosmoseteleskoobiga fossiilides leidub DNA-d märksa enam Q_ tehtud mõõtmised, et Enceladuse ning mõnede ta naaberkaaslaste pinnapeegeldusvõime kui muuseumides säilitatavates <с ehk albeedo õn erakordselt suur. kivististes. Fossiilide puhastamine ja LU Anne Verbicheri ja teiste Virginia Ülikooli teadlaste hiljutine uurimus pakub, et hoidmistingimused nimelt hävitavad oo põhjuseks võivadki olla Enceladuselt pärinevad suure kiirusega liikuvad jäised osakesed, suure osa DNA-st, nagu väidab paleo-

• Nunnad olid põhimõttekindlamad Pärast kollaboratsionismis süüdistatud Poola peapiiskopi Stanislaw Wielguse tagasiastumist tänavu jaanuaris õn poolakad asunud põhjalikumalt uuri ma kirikuliikmete sidemeid repressiiv- organitega. Hetkel arvatakse, et aastail 1947-1989, mil Poola kuulus Nõukogude huvisfääri, tegutses infor- maatoreina kümnendik preestritest. Nunnade hulgas oli kollaboratsioniste seevastu märksa vähem, kusjuures väidetavalt keeldusid nunnad värbamiskatsetest märksa pohimotte- kindlamalt. Poola kirikuloo uurija Jan Zaryn õn väitnud, et ühelt poolt pakkusid nunnad julgeolekuorgani tele muidugi vähem huvi, sest nende positsioon kirikus oli tagasihoidlikum, teisalt oli nunnasid keerulisem šantažeerida kas voi juba nende traditsiooniliselt kuulekama eluhoiaku tõttu. • History News Network

horisont 2/2007 ■ 3 EESTI TEADUS______ESA • RIIGI TEADUSPREEMIAD Eesti Vabariigi aastapäeval anti üle järjekordsed riigi teaduspreemiad. Poole miljoni krooni suurune riigi teadus preemia määrati tänavu Jaan Einastole, Maret Einastole, Enn Saarele ja Erik Tagole tööde eest teemal "Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuure Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati 300 000 krooni suurused pree miad Ülo Kaasikule ja Ants Viiresele. Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest määrati 150 000 krooni suurused riigi teadus preemiad järgmiselt: täppisteadustes Tõnu Kellele uurimuste tsükli "Mitme- mõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid" eest; keemias ja molekulaarbioloogias Mihkel Kaljuran nale, Mihkel Koelile ja Merike Vaheriie teadustööde tsükli "Elektromigratsioo- nilised meetodid bioprotsesside analüü sis" eest; tehnikateadustes Jaan Aarikule, Aleks Aidlale, Kaupo Kuklile, Väino Sammelseljale ja Teet Uustarele uurimuste tsükli "Dielektriliste materjalide aatom- kihtsadestamise tehnoloogia arenda mine" eest; arstiteaduses Mati Rahule uurimuste tsükli "Haiguste ja nende mõju TEHNOLOOGIA rite esinemine Eesti rahvastikus" eest; • SMART-1 TEGI EUROOPA TARGEMAKS geo- ja bioteadustes Peeter Nõgesele ja SMART-1 oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) esimene Kuu missioon. SMART-1 startis Ingmar Otilie monograafia "Verevi järv - 27. septembril 2003 ning Kuu kaaslase lend lõppes 3. septembril 2006, kui ta kukutati teravalt kihistunud hüpertroofne vee Täiuslikkuse järve (Lake of Excellence) piirkonda. 16. ja 17. jaanuaril kohtusid Hollandis kogu" ja siseveekogude ökoloogiat käsit ESA teadlased ja insenerid ning võtsid kokku SMART-1 lennu tulemused. levate teadusartiklite eest; põllumajan- Vahest kõige tähelepanuväärsem uuendus, mis Hollandis SMART-1 juures esile tõsteti, dusteadustes Mihkel Jalakasele mono oli selle elektriline tüürimissüsteem. See tähendab, et kõiki manöövreid tehti elektri graafia "Veise tiinuse ja sünnituse pato mootorite ja mitte rakettide abil, nagu see kosmoseaparaatide puhul tavaline. Selle tõttu loogia" ning vaagna ja udara kande- võttis lend Kuuni aega 13,5 kuud ning vajati veel nelja lisakuud, et jõuda mõõtmisteks aparaadi anatoomia ning obsteetrilise sobiva orbiidini. Teisalt õn elektriliste mootorite kasutamine süvakosmoselendude korral pelvimeetria alaste uurimuste eest; tunduvalt efektiivsem raketimootoritest. Näiteks ESA Merkuuri missioon Bepi-Colombo sotsiaalteadustes Maaja Vadile uurimuste jõuaks elektriliste mootorite abil Merkuurini kuue aastaga, samas kui raketimootoritega tsükli "Organisatsiooniline käitumine poleks see vähema kui seitsme aastaga võimalik. siirdemajanduses" eest ja humanitaar Samuti oli uuenduslik SMART-1 tarkvaraline lahendus, mis töötati välja missiooni käi teadustes Mall Hiiemäele folkloristika- gus, kui SMART-1 orbiiti viidi Kuule lähemale. Uus tarkvara, mis juhtis kaamera tööd, õn alase uurimistöö eest. nüüd kasutusel juba Venus Expressil ja RosettaI. • Haridus- ja Teadusministeerium Veel oli SMART-1 tähelepanuväärne oma komponentide väiksuse poolest. Keskeltläbi olid kõik komponendid kümme korda kergemad kui eelnenud missioonidel kasutatud. Näiteks kaamera, millega Kuu pinda pildistati, kaalus vaid kaks kilo. • Tiit Sepp (fyysika.ee) / ESA

UsV % KESKKOND 2007 - и • ÕHK ÕN TÄIS BAKTEREID Ühendriikide uurijad jälgisid 17 nädala jooksul Austini ja San Antonio linna õhku ning t 7mt/i i4ci Uu riisto jõudsid järeldusele, et linnaõhk sisaldab märksa enam baktereid kui seni arvatud. 4 Võetud proovidest leiti vähemalt 1800 eri bakterit, mis vastab bakterite liigilisele mitme kesisusele maapinnas. Mõnda bakterit leidus kõikjal, teisi avastati vaid mõnest proovist. Enamik neist õn inimese jaoks tõvestavad, st põhjustavad haigusi. Teadlaste arvates annab uuring aimu, kuidas bakterid maailmas levivad, teisalt aga tõstab esile tõsiasja,

kui vähe me ikkagi teame õhust, mida sisse hingame. • pnas ARHEOLOOGIA______SÜ VAK0SM0S • VENEMAAL VAREM Kül • ASTRONOOMID AVASTASID KVASARITE TRIO CRO-MAGNONIS Kvasarid õn ebatavaliselt heledad objektid süvakosmoses. Üksik kvasar võib olla tuhande Inimese teekond Aafrikast Euroopasse kordselt heledam kui kogu galaktika, mis koosneb sadadest miljarditest tähtedest, kuid

pakub uurijaile jätkuvalt huvi. kogu see kiiratav energia pärineb ruumalast, mis õn väiksem kui meie Päikesesüsteem. HORISONTI Nüüd õn Colorado ja Vene teadlaste Tänapäevaks õn avastatud umbes sada tuhat kvasarit ning mõnikümmend neist õn ühine töörühm dateerinud Doni-äärsest lähikaksikud. Kostjonkist juba mõned ajad tagasi leitud Kauge kvasari LBQS 1429-008 avastasid 1989. aastal Paul Hewitt ja tema kolleegid kivi- ja luuesemed, hinnates nende vanuse Cambridge'! astronoomiainstituudist Suurbritanniast. Kvasaril leiti kä tuhmim kaaslane, 45 000-42 OOG aastale. Järelikult jõudis kuid arvati, et selle nägemine õn põhjustatud gravitatsiooniläätsest. Vastavalt Einsteini nüüdisinimene Kesk-Euroopa lõunaossa üldrelatiivsusteooriale õn nimelt nii, et kui kauge kvasari ja vaatleja vahel asub suure massiga objekt (massiivne galaktika või galaktikaparv), siis valguskiired jagunevad ning varem kui näiteks Kesk-Prantsusmaal SEALTPOOLT

paiknevasse Cro-Magnoni. Avastus õn vaatleja Maal näeb kahte või rohkemat kvasari lähikujutist.

seda hämmastavam, et tegu õn piirkonna Uurides sedasama 10,5 miljardi valgusaasta kaugusel asuvat kvasarit, leidis Ameerika- JA ga, kus olud olid paleoliitikumis üsnagi Šveitsi teadlasgrupp (S. George Djorgovski, Georges Meylan jt), et õn kä kolmas kvasari ebasoodsad. Samas ei ole professor John kujutis, mis õn seotud eelnevalt avastatud kahega. Avastus tehti, kasutades W. M. Keck'i Hoffeckeri väitel neilt aladelt leitud jälgi Observatooriumi 10-meetrist teleskoopi Hawaiil, kombineerides andmeid Tšiilis asuva oo neandretallaste asustuse kohta. Viimane Euroopa Lõunaobservatooriumi 8,2-meetrise teleskoobi VLT mõõtmistulemustega. asjaolu lubab oletada, et keegi ei konku Et nüüd oli tegemist juba kolme kvasariga, asuti kohe modelleerima, et üritada seleta reerinud seäl kromanjoonlastega olemas da vaadeldavat geomeetriat gravitatsiooniläätsega. Tulemus oli aga negatiivne. Lisaks olevate, kuigi väheste toiduvarude pärast. sellele pole jälgegi galaktikast, mis peaks läätsena toimima. Samuti dokumenteeris grupp Kuidas nüüdisinimene Doni äärde jõudis, väikesed, kuid olulised erinevused kolme kvasari omadustes. Andmeid kombineerides seda saab hetkel ainult oletada. Üks saadi välistada gravitatsioonilääts ning esimene kolmikkvasar oligi avastatud. võimalikke teekondi võis kulgeda üle Arvatakse, et kvasarid saavad oma energia ülimassiivsesse musta auku langevast Kaukasuse. • BBC/Science gaasist. See protsess saab efektiivselt toimuda siis, kui galaktikad põrkuvad või liituvad ning meie vaatleme süsteemi kosmilise ajaloo ajastul, mil galaktikate interaktsioonid olid oma haripunktis. Kui kvasarite aktiivsust põhjustavad galaktikate interaktsioonid, olekski loogiline, et kvasarid asuvad pigem üksteise lähedal, mitte aga ühtlaselt maailma ruumis jaotunult. Antud juhul oli teadlastel õnne sattuda haruldasele situatsioonile, kus kvasarid süttisid kolmes interakteeruvas galaktikas. • Jüri Ivask / www.esa.int

IERYIS______• PIIMARASV TÕSTAB VIUAKUST Rasvarikkad piimatooted vähendavad nais tel ovulatsioonihäireid ja seeläbi lastetust. Sellisele järeldusele õn jõudnud Harvard! ülikooli rahvatervise uurijad, kes analüü sisid 18 555 naise toitumisharjumusi aas taist 1991-1999. Need vanusrühma 24-42 kuulunud naised üritasid sel ajavahemikul ühtlasi last saada. Uuring näitas, et kui 1 naine sööb kahe või enama toidukorra ajal päevas väherasvaseid piimatooteid, suureneb märgatavalt risk, et ta jääb lastetuks just ovulatsioonihäirete tõttu. Л Naistel, kes sõid korra päevas rasvaseid piimatooteid, oli vastav risk 27 protsenti väiksem kui neil, kes tarvitasid selliseid piimatooteid korra nädalas. Eriti hästi mõjus viljakusele jäätise söömine. Uurijad oletavad, et piimarasv parandab munasar jade tööd. Teadlasgrupi juht Jorge Chavar- ro soovitabki rasestuda soovival naisel süüa rasvatu jogurti asemel hoopis rasva- Pseudovärvides foto, mis saadi, kombineerides Keck’i ja VLT optilisi ja infrapunakujutisi. rikast jäätist, unustamata seejuures Nooltega õn tähistatud kolmikkvasar. muidugi seda, milline õn tema reaalne energiavajadus. • BBC Q_ EED juba öötaevas, seks õn tema teisel kasvanud. poolketas muutumist. kõige pilvkattega, dam nedes da datavaid Teiseks vaatlusöö lähemal leitav lik. mine dus väikesed saamiseks võbelevaks sfääri ta lihtsalt minema. esitab jale Liiga muudab nii keste põhireeglid. vaadeldavad Esiteks kehtivad ning Veenus, kä pakkuvamaid Neid, SÜÜB PRAKTILINE 0,94 suurust. Veenuse Paremal: list 10.

heledusest Veenus Veenus momente, teleskoobi suureks

Oota

varieerub

ühikut; tähendab pole märts

taevakeha. mai

hüvitust

väikese võimaldab

astronoomilist pinda, pool

õhtuti astronoomiliste amatöörastronoomile huvitavam tingimustele. sellele.

nende

- lisab -

NELIK

orbiidil, Planeedi Jupiter,

läbimoodu suure alguseks nende neid detaile. detailid ole ei Liiga

mitte 10.

kell mil

tingimustest. ning tuleks Parim

õn heledus peaaegu

Päikest

nelikuks.

tohi ning

Olles

mis õn

hägusust. mai edelataevas

püsiv. isegi vaatlusaja

suurendusega

ta vaatlemine planeete Et

kui õn 19.15; hele iga hetki palju optikale

suur

suurendusega

NÕUANNE siis, läbimõõt

kõigi amatöörastronoomile

Teimmaator Saturn õn ei Veenus

loota kell Planeet

kujutis jälitab aeg märgata

häguseks. jälgida suurendusi tegemist Samuti Päikesest

planeedi

atmosfäär

planeet

õn väikese ja ühikut; ning

lase ehatäht

3,8

tavaliselt Pikemaajaline kui suurendus ja ja Turbulentne

kaugus kettakujuline,

19.15; faasi Teleskoobiga Veenuse vaatlemisel temast

objektidega. sõltub oska liiga

tähesuurust. Optimaalne nimetatakse

ja õn ta kui otseselt

asudes ta eest.

õn

Veenuse

asub

õn

õn heledus kui kõrgeid muutus. Marss oma

illustratiivne. raskemini särab

teleskoobiga. Maad, ______ikkagi

säras kä kaugus taga-vasakul, kõige 1,35 palju. Parima

ning kaetud neid

kipuvad võimalik

märgatavalt

õn varieerida. saanud

kõige peamiselt nähtav

Siiski

kujutised

Maa vaatlemi peaaegu väljakutseid omakorda

Päikesele

vaadelda eriti astronoomi

tumedas

õn

kaduma

hinnata.

kergesti õhk

Vasakul:

mõned enam- 4,1 üliväi- Hoolima lähe faaside

nõudmisi

vaatle

kujutise atmo kuid tiheda suuren vahel hästi

hele Seega

eral rahu

läbi tähe taba

tsoon. tumedaid silmatorkavaim torkavaim Saturni struktuuri. heledamat damad, objektiiviga Asub Encke lahutab rendab pildi. näitab 25-kordse Saturni kus oli suurem, tust, taevas. mad. sfääri. saanud õn juhtudel poole näiteks sele tumedaid joonel rõngaste mal puhul, küsida binokkel. dumisi aastas valgustatud lõpul ning nähtav periood võib sattuks le miseks olla teleskoobi õigesse läbi leida ringul planeet Hästijoondatud Parimad ning horisondilähedase Päikesest, leida.

lähimat "Saturn!" vastasseisus

siis Ei

atmosfääri

juhul

taevaala, ainult lähedal,

head püüda palja tema tasu ta Juba Planeedi

kä koidutaevas,

õn Teades pilu,

Saturni Ehkki teleskoobi üsna

mitu

neid -terminaatoril.

nõuab inimestelt, eha-ja võib

Aga veelgi alati kettal Jupiter vaadata, rõngad vaatevälja.

taevaalasse. luues välimist Lõvi

õn jääb õn

kammides tingimused

õn

süsteem

vaatlustingimused

Järgmine

vööndeid ainult

suurendusega, unustada

võib laike. detail teleskoopi silmaga planeeti. õhtul tähelepanelik,

Ketta

eredus

abil В

mis

väike, päevavalguses

ebasoodsad. kui

korda, leida

teleskoop nagu proovida

vaadeldud ja

vööndid madalal

tähtkujus

õn rõngast. õn

see

Veenuse

Saturnist pilvkattes Saturni

kus ruumilisust.

ketta

koidutähena. ketta

valgustamata asub segav heades ekvaatorilisel 10. õn

õn planeedi neist

tihtipeale komputeriseeritud A Kontrastsuse 21

õn õn

mis ääred siiski

ebakorrapärasus!

kä teistegi

õn

kes ilmub

pimestab rõngast võimalik aimatavad veebruaril, mele raskesti olles turbulentse kuid Kui

teleskoobi kaaresekundit. võimalus

ja tume planeet

kä

läbimõõt A vari Veenust

peaks

lihtsalt õn õn

õn

eha-

veel ja ja mõju värvilisi

vaatlemine

Raskem

läbi

väiksemaks heledaid

rõnga

suurendusega nurkkaugust tingimustes. Merkuuri Lõvi Veenus

Merkuuri

Haruldastel

kolmemõõtmelise õn

kä

tsoonid stabiilset vaatlustingimused vaadeldav kõige hoopis võib hele ta laiuskraadidel

rõngastel

kettast

kuid

planeetide Cassini 2,25

teleskoobi või

väga Rõngaste vastuseks, kõrgel kergelt ning asuma.

õn leitav. Maa

pea ta

sihtida vaatlejat.

kõrgel

isegi

Asudes Päike

poolkera

välisservas. ekvatoriaal- õn õn märgata montee-

filtreid. suurenda

juba koiduvöös õn

õn kuid väikseim. otsijaga ilusam kergesti 80

korda õn

õhukihi siis,

tsoone

läheduses. nõrku õn laiemat taevasse

võimalik

märtsi lahutatud tiirlemis-

- kä

pilu, atmo leida soodsa taevas. mm Aitab kanna

leitud,

tume

ei kui

Tuleb

Päikese suu vahel Ehkki

vähem taevas, tema kevade

kui

Saturn

pari silma Päike

õn kui 50x asi

mis

•

Dione AUTORIST LOE joonised. Ülo-llmar ALP0 SkyWatch http://www.lpl.arizona.edu/alpo/ võetud vorm-ja tuaalses Valgus, Stellarium ongi olemas gused tiiviga kuvatud. näiteks otsida. õn olevate sealhulgas püüda õn suurendamiseks tsoonides Jupiteril, "otsi". leida, Enne ning proovida ülakihtides. detailideta. Unustada laikudele kui sama, astronoomilist pilkupüüdvad Planeedi Saturn JÜRI ( ( erialal, http://www.teleskoop.com/prod astronoomiahuviliste www.gi.ee). www.ridamus.ee

parem näha VEEL

veab, IVASK -

Saturn

vööndite

kui

Kuu- 1967. mis

õn

praegu

23.

planetaariumiprogrammid, teleskoopi.

tähistaevas

Avanevasse Selleks

Veltmann.

kä klahv "Saturn" 2007,

Enceladuse kujutis tähistaevas

vabavara juba

(1961) ja kasulik minna õn Veenuse Üheks kasutada

- siis

märtsil

ja ei

kasutada Astronoomiast käesoleva (

kä

www.stellarium.org

tormidele • planeedivaatlejate

vanemteadur Põnev koos Kujutise tasu

vööndites planeedi

ühikut, Tethys

võib ) (või

selles

üks õn kui ja õn õn

Taevakaunitar

niisuguseks

pimedasse kell

ühenduse helerohelist

selgeks mm

tsoonide

joonisel. ning

lõpetanud illustratiivne, kä ümbritseva

asutajatest. eriti käsklus)

sattuda

vastavad

programmiks

mõnda õn

aknasse kollast heledus

ja juba numbris 21.15.

orienteerumiseks Saturni

jutu teravustamiseks

kiikriga,

huvitunud Saturni jälgida ketas Tethyse TTÜ

sobivad hetke kuust

Ridamus teha,

8-tollise

Tartu show.php?id=1

juures

Geoloogia

valgetele assotsiatsioon,

planeeti okulaarifiltrit

kontrastsuse "find" Kaugus

Veenus. 0,9

õue

tuleb moodustised harva

multiplat- kaaslasi.

kõneks pärast

filtrit. tähistaevaga kuusse, mastaap

juba muutusi

Ülikooli atmosfääri

ülejäänute, tähesuurust. nägemiseks kuidas

mitmesu

ning ), olevad õn

•

Tallinn,

koolipõlves, ehk kirjutada objek 8,45

Instituudis kust täiesti Jüri

kus

üles

keemia

Cassini

Titan

ning 39 õn

seda võib

pilu '

õn

Ivask vir

õn

Encelailus Mimas

Encke

pilu

FÜÜSIKA______teaduslaboris välja töötatud uue põlvkonna TESALA tehnoloogiat. Kiirendavad elemendid kujutavad endast • TÄPNE PLAAN JÄRGMISE PÕLVKONNA KIIRENDI järjestikku asetsevaid ülijuhtivast materjalist mikrolaineala EHITAMISEKS resonaatoreid. Resoneeriv elektromagnetlaine tagab vajaliku RISONTI 8. veebruaril 2007 avaldati Pekingis toimunud rahvusvahelisel tugevusega kiirendava välja tekke laetud osakeste piisavaks sümpoosionil uue põlvkonna rahvusvahelise lineaarkiirendi kiirendamiseks. Et tänapäevased odavad ülijuhid töötavad tehnilised plaanid ja ehitusmaksumus. Tegemist saab olema väga madalatel temperatuuridel, siis tuleb peaaegu kogu ligi 6 miljardit eurot maksva projektiga, mis kujutab endast kiirendi jahutada vedela heeliumi temperatuurini, -273 °C. ■ 31 kilomeetrit pikka maa-alust seadet elektronide ja posit Ülisuurt täpsust ja keerukat tehnoloogiat vajavad kä kõik ronide kiirendamiseks ning kokkupõrgatamiseks. Eesmärk õn teised kiirendi, detektorite ja laserite komponendid. See kõik uurida nii fundamentaalseid füüsikaseadus! kui kä läbi viia õn põhjuseks, miks ILC hinnaks kujuneb ligi 6 miljardit eurot. materjaliteaduslikke uuringuid füüsikast kuni bioloogiani. Hind õn samas suurusjärgus kui praegu CERN-is tööd alustaval Seadme nimeks saab Rahvusvaheline Lineaarkiirendi (Inter LHC kiirendil. ILC näol saab olema tegemist ühe kalleima ühes oo national Linear Collider ehk ILO ja see saab olema selle aasta kohas asuva teaduseksperimendiga. lõpus tööd alustava CERN-i LHC kiirendi järglane. Nagu LHC, vajab kä ILC kiirendi võimast tehnilist ja info ILC koosneb kahest otsapidi koos asetsevast järjestikusest tehnoloogilist infrastruktuuri. See õn üheks põhjuseks, miks ligi 15 kilomeetri pikkusest kiirenditorust. Ühes kiirenditorus siiani õn pea iga uus superkiirendi toonud n-ö kõrvalproduk kiirendatakse elektrone ja teises positrone (elektroni anti- tidena palju uut tehnoloogiamaailma. Näiteks eelmise, oo osakesi) ning seejärel põrgatatakse nad kokku täpselt kiirendi CERN-i LEP kiirendi tuntuim "kõrvalprodukt" õn WWW, keskel asuvates detektorites. Osakesed saavutavad kiirendis rääkimata paljudest vähem tuntud tehnoloogiatest krüo- kolossaalse energia, ligi 500 gigaelektronvolti. See energia õn tehnika, ülijuhttehnoloogiate ja detektorite elektroonika ligi triljon korda suurem, kui õn elektronil näiteks keemilistes vallas. Käiku minev LHC kiirendi CERN-is õn andnud panuse protsessides, või ligi miljon korda suurem energiast, internetipõhiste hajustehnoloogiate ja elektroonika aren mida elektron saavutab tuumafüüsikalistes protsessides, gusse. Selle põhjustest võib aru saada, kui mainida, et näiteks Päikese sisemuses. Seade võimaldab uurida selliseid LHC detektorid toodavad kokku ligi 50 korda rohkem infot fundamentaalseid küsimusi teaduses, nagu seda õn Higgsi kui kogu maailma telejaamad kokku. mehhanism ja Universumi massist suure osa moodustava ILC taga olev teadlaskond ja poliitikud pole veel lange nn tumeda aine olemus. tanud otsust, kuhu ILC ehitatakse. Projekti toetavad põhiliselt Siiski, ILC ei ole seade ainult fundamentaalfüüsika tarvis. maailma arenenud riigid, lähimana meile Soome. Lähi Nii võimas elektronide lineaarkiirendi võimaldab lisaks põrke- aastatel seisab ees tihe võistlus riikide ja teaduslaborite vahel detektoritele ehitada kä ülivõimsa vabaelektronlaseri. ILC asukohavalikul. Tähendab see ju võimsa arendus- ja Viimane õn seade, millega saab ülitäpselt uurida erinevaid teaduskeskuse tekkimist riiki ning seega pakub kiirendi lisaks materjale. Eriti olulise panuse saab seade anda amorfsete teaduslikule huvile ja aule kä suurt majanduslikku kasu. ja bioloogiliste materjalide uurimisse. Vabaelektronlaser Kahjuks puudub ILC ametlikust riikide nimistust veel Eesti. võimaldab tekitada ülilühikesi ülikoherentseid elektro Loodame, et lähimatel aastatel Eesti kä oma osaluse seäl siiski magnetkiirguse impulsse, mis võimaldavad uurida keemilisi mingil moel formaliseerib. Teaduskoostöö õn juba alanud, protsesse ja muutuvate omadustega materjale, milleks õn seda koordineerib osakestefüüsik Martti Raidal Tallinna näiteks eelmainitud amorfsed ja bioloogilised materjalid. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. ILC kasutab elektronide kiirendamiseks Saksamaal DESY • Andi Hektor

Detektorid Elektronide allikas

ia positronkl gpUde Elektr0entt*vaimistarnine

Osakeste fokuseerimissüsteem

Uue põlvkonna rahvusvahelise lineaarkiirendi ehk International Linear Collided (ILO tähtsamad komponendid. ILC eesmärgiks õn saada vastu seid küsimustele fundamentaalfüüsikast kuni materjaliteaduse, keemia ja bioloogiani. ILC saab olema üks suuremaid ja kallimaid rahvusvahe lisi eksperimendiseadmeid. Projekti esialgseks hinnaks õn välja öeldud 6 miljardit eurot. VEEBILEHITSEJA vastavalt Tavaline Worldmapper ja vaadata seejuures organisatsioon, Worldmappe'i nagu pärineb mille Gastneri aastal võtnud vahel Kartogrammide grammid territooriumiga, liseks Taiwan, jagu nende lähtutakse maailma sõnu tulemusel põhiliselt ühel ga õn teisendatud arvu ise, mille teisalt kartogrammidel Worldmapper'i kuidagi ilma Pilt kogu ring-, kartogramme See Aadressilt harjumuspärased eest •

Michigani

Worldmapper'i Iga Niisuguste Veel Worldmapper'i

ning ikkagi

et maailmas

maailm MAAILM,

või hoopis et vms. kajastab, põhjal

"riik" ÜRO põhiosa

piirkonnaks. hästi materjal tulp-

Mark kaardi kasutavad

abil aga

maailm

ta kümneid

maa-ala katavad

põhiliselt sellegi mõttes 244 Lääne-Sahara, teisel kodulehele.

rahvastikust.

sugugi hõlmavad

väikesaart,

äratuntav.

peaks

säilitavad www.worldmapper.org rahvastikudivisjon, Ookeanide

’ samadest õn vastab võrreldavad.

ja ja

iselaadse kartogramm Newman - kartogrammi tulenevalt kartogrammid. Ülikooli

juures

kartogrammide valitsevast kõikvõimalikud valik

- "maa", moodustavad vaadeldavad viisil -

veebilehelt, olgu õn

proportsioonid suurusele. NAGU

territooriumid ette Maailmapank

kaardid

õn

koostamise

kartogrammid tulpadena kust valmis, maismaaterritooriumide aastaid. teadlikult

mitmesugustelt maailmakaardid. lihtsalt sisuliselt kaardid

kartogrammid

temaatilisi vaidluse

ühelt

siis

õn maa-ala,

kujutama. mandrid

Antarktikat territoriaalsetest

koostöös. milliseid neid

ja sest maailma.

proportsioonid Et

SEDA Puerto tegu esitatud

näitajast,

üsna Michael vaid

Võrdlust

olukorrast Just kõikide õn poolt

Läbimurde hoopis

ja kartogrammid

valitsetakse. õn

tegelikkusele kust

sõna või

territooriumid

all

kaardil lähtekoodini 191

koostatud. näiteks nimekirjas selle

täieneb

kus samasugust

üldjoontes VAREM valminud UNICEF, õn muud jt.

loomise maailmakaarte

Rico,

justkui

püsivad olevat sektoritena

Lehekülg,

Nimelt

kä vastavas

kä

ÜRO

Gastner

efektsemalt "territoorium" leiab

õn kartogrammide elab käsitletud mida

lihtsustab kaardi

hõlmavad ÜRO

õn

andmefail,

Põhimõtteliselt

Hongkong, õn

käsitletud malaaria diagrammid

saavutasid

jätkuvalt.

väiksemat kujutatud liikmesriiki.

piirkonda, seevastu

aga vähemalt

üksustest,

uudishimulik

õn veider meetodi NÄHTUD vastav

vaatajal

kaartidel organisatsioonidelt, Worldmapper'i õn alusel eeskätt Worldmapper'i

lõigus oma

hoopis Michigani

hõlmavad jõuab kus infot

neil proportsioone

kä jagatud neid

saadud

ühise kä 200

visualiseeritud. ja Maailma valmivad hetkel kartogramm leviku, asendi või

maailmakaartidel-

mis

sarnaselt värvide

ei kui

viidatakse

väljatöötamine Gröönimaa. kohe

juba Sheffield! selles moonutatud,

huviline 99,95 piirkonda, ning

paremini

territooriumi, õn

ühesugused. nagu

ning POLE täpsemini koostamisel Tegijad tervikuna muutu,

sisaldab

meile infot

12 sisaldavad veebikasutaja Ülikoolist.

kä need

pakutakse vanurite 366, ning silma

väldivad

vallas

geograafi

protsenti graafikud, näiteks Tervise- kasutus üheksat

karto

info

ookeani veel

samuti

tuttavad

väidavad mille oma • pole kui

Ülikooli Michael maailm

paras ees, teavet,

Horisont

2004. öeldes koos

õn

Jaapani reisides. Kaart KULUTUSED eksport-import. Seetõttu antud Jaapanis mis ruutkilomeetri kahanenud. 2000. arvele. Aastatel näitaja kartogrammidel Kui Kaart Etioopias ekspordilt oma kuivatatuna, kilomeetrilt. Liha LIHA langes METSADE

liha moodustab

võib peekoni

peegeldab

kajastab EKSPORT kaardilt

aastal

Lõuna-Ameerika

õn Vaadeldava turistid.

sissevedu

Kõige õn

1990-2000 seevastu

eksportida

õn

null enam

HÄVIMINE

kartogrammid

Aafrikas

Sellest vastav soolatuna, ja ikkagi

TURISMILE

ja võrra, või

suuremad netoeksporti,

11,4 Koik Uus-Meremaa

õn kulutusi, kui selle

pole negatiivne,

õn

võimalik

kümne näitaja

Lõuna-Ameerikas. hoolimata 500

väga protsenti

kusjuures vähenes Worldmapper'i kogu

suurem leiab

samal suitsutatuna arvele

dollarit

kulutajad mida

mitmesugusel sageli

aastaga maailmas

kartogrammilt esitada mis

kui

metsade

ajavahemikul

riigi puudub

oma asusid 000 ja vastava näiteks

õn elaniku esitatud 21 väljavedu,

territooriumist.

lambalihaga maailmas kadus korda

saadud,

andmed ainult või protsenti

hävinud

maailma

vastav

pindala Sambias

piirkonna

siis kujul

kohta.

paaridena, väiksem.

mets “ positiivseid

Liha

metsad

puudub lahutades lausa

õn territoorium

metsadest õn

- Vaikse

suurimad

1990. kokku

Pingerea esitatud külmutatuna, teenivad hävisid import". USA, elanikud elusal

vastav

nagu

ookeani

aastatel

1,33 Saksamaa, kasvanud väärtusi, ekspordist

metsad 31

USA

metsamassiivid kujul. Worldmapper lõpus igal

kartogrammilt.

näiteks

teevad territoorium miljonilt protsenti

dollarites. jahutatuna, aastal regiooni 550

asuvas Taani

alalt, kui ega

impordi. Briti välismaal

kä

000

mingi

ruut

liha-

ja ’

tüdrukute võrreldes. esimese vahel Territoorium, TÜDRUKUD ja Territooriumide mis üheksal avastatud, esinenud sealhulgas korda Näiteks piirkond. nende Kui Kaart LASTEHALVATUSE Ida-Aasia MÄNGUASJADE

Nigeerias,

aastaga 2000 õn

näitab, isegi rohkem arv kümme

Hongkong territooriumil.

klassi

Mänguasjade uusi aastal ekspordib kahjuks langenud

Suur pole spordivarustus, esimese õn

El vastavalt millistel kus

kui poliomüeliidijuhtumeid. haigestumine

korda õpilaste

erinevus suurus kä PÄÄSE

registreeriti

valitseb EKSPORT

Taiwan valitseb teenib kaardil

taseme

155-le. rohkem LEVIK

suurem territooriumidel

418 kaardil

väljaveolt hulgas

ALGKOOLI

algkoolis

ja mänguasjade kõige

kujutatud.

veel moodustavad

hariduse 2005.

mänguasju poliomüeliiti veel 100

erinevus

353.

kajastab

kaheksa

Jeemenis, suurem

korda teenitav 2971

käivate aastal Riike,

omandamisel,

õn mis Enamik

väljaveolt

netoeksporti uut rohkem kui ebavõrdsus miljonit

ühe

ajavahemikus

esines

kus maailmas Tšaadis, kasum tahes tüdrukute

juhtu, mis

protsendi

uusi neist

tahes

kui tüdrukut

muu

lastehalvatust

õn inimese siis

juhtumeid

Beninis

Hiina.

õn tüdrukute õn tunduvalt aga

ja (USA

maailma muu 2005.

maailma India. registreeritud poiste 2000-2005

riigiti

vähem

kohta Mänguasjad, dollarites).

maailma ja

aastaks

Indias pole

vähenenud. Nigeris. osakaalus ja

piirkonnaga väga

veel

ekspordist. kümme kui poiste

õn erinev. üksnes poissi,

oli Indias

viie

tehnoloogia, teadust Jaapani TEADUSLIKUD teadlased enam USA matemaatika, Kaardi 2003. ilmas Kaardi Põhja-Ameerikas põgenikest ümberasustatut. PÕGENIKE 2001. aastaga 2001. TEADUSUURINGUTE Kaardi Suurim piirkondi, Kaart USA 1990.

teadlaste kasv

teadusartikleid

publitseeritud

ilmestab

aastal aastal. aastaks aastal

koostamisel koostamisel

koostamisel

ja kasv oma võrreldes

jäi kirjutanud. kus seda

PÄRITOLU

maa- rohkem elaniku

alla oli avaldati

kliinilise ümberasustatutest

teaduse poolt

teadusuuringute oli

rohkem UURIMISTÖÖD Kaardi

maailmas

Jaapanile, see ja õn

õn õn õn Jaapanis

publitseeritud teadusartiklitest

kui kosmoseuuringute kohta

kui vastavas

maailmas

arv võetud arvestatud,

tegemise arvestatud, KASVUTEMPO meditsiini, proportsioonid

publitseeritud

kolm mis

kasvanud

15 iseloomustas

Hiinale,

publitseeritakse tahes

arvesse

korda. miljonit

piirkonnas

kasvu

miljoni traditsioonid mingist

kui artiklite biomeditsiini,

kui muus

106-ni. Saksamaale õn

Mida

suure füüsika, piirkonniti palju põgenikku tulemusi: näitavad,

alal inimese

vastavas

piirkonnast Singapuri.

regioonis.

töötavad jõukam arv

enam kirjutatud osa Üldiselt

õn

inimese ületab bioloogia,

kohta kõigist kui Lääne-Euroopas, inseneriteaduste, tugevamad,

aastail

ja piirkonnas ja

teadusartikleid

piirkond,

teadlased

onia suur Lõuna-Koreale.

pärineb. iseloomustas teisele

kohta 80 artiklid.

2001.

1990-2001: riigi

osa keemia, teadusartiklit,

seda töötavad kolm

kohale kuigi

maailma piires

avaldanud aastal

rohkem 1990. korda kasv näiteks

jäänud

maa

VEEBILEHITSEJA UKS vustamisele mini jaspool liselt Põikame õn gramme, EESTI mist. käsitletakse füüsikahuvilised kaasatud Füüsikapäevad õn Kuulatakse füüsikateemalise selts ka aastased Unikaalseks mene nas. ehk ühised ANDIHEKTOR 15.-17. TEADUR ■ süa ligi Märtsis Eesti

VASTAB Euroopa Seltsiga väga esmakordne

“

Soome

Füüsika Kuna kirjeldab

noor korraldab JA

kord,

füüsikapäevad

märtsil

Soomet.

poolt ANDI kiire,

korraks SOOME Eesti toob? õn füüsikalist

viimaste ja

KEEMILISE Euroopa

kolleege

rahvuslike ja

Füüsika lähiriikidest. kui teeb füüsika füüsikaõpetajad,

piire

seda

HEKTOR

selgitamisele toimuvad siis Eesti

pole

füüsikapäevade Lühema

nende

oma FÜÜSIKASELTS nende konverentsi Soome ületamas

õn laiemalt. väljaspool järjest kokkusaamise

aastakümnete

tuhandet analoogsete Seltsi Füüsika koondnimega

õpetamist

mitte tehnoloogiat JA

vaetakse

riigis füüsikaseltside

füüsika-aasta

Tallinnas ajalukku.

Eestisse füüsikapäevad

ajalooga BIOLOOGILISE enam

”

6 .

ainult o-aastase laiemalt. Lisaks

Tartut. vähemalt

Seltsi see, füüsikaga

ja aasta

pannakse toimumine

Eesti seltside

et Eesti

“

Eesti füüsika nimetusega

ja üldhariduskoolide füüsikute Physics sündi teaduslikele esmakordselt

tippsündmus jooksul valdkonna ajaloo ja

traditsiooniks

Füüsika

FÜÜSIKA Füüsika korra ühise Soome Mis seotud füüsikut

seas.

lõik ja

rõhku Crossing

oodata tehnoloogia jooksul

koos

kokkutulek, saadud

üritusena

aastas

ühelt Ehk

Füüsika

ettevõtted

Seltsi füüsikapäevad.

Selts

INSTITUUDI populariseeri ettekannetele neid

Soome füüsika peetakse

toimub kõige Borders

õn

seltsi

õn, tulemusi. jaoks õn õppepro suurema

Seltsi

see

Tallin suhte

Füüsi

areng et

pare ja

tead vaid

asu ”

väl iga- aga esi

iga

kä

juba ja järgset Teadusfondi, aastate Füüsika aastal tatud võib-olla matele füüsikaseltsidega napile rasketest aktiivselt üritused konverentside õn tooja. matu. seda, seks verentsi vad vastu tiivil. aastast. toimetisi. sioon EFS esimeseks 1971. teaduste nud puuduvad koosolekut kohal asutada tor teaduse tajaliikmelt 1989.

suhtleb Mida Soome Päris

olnud ning

eelkäijaks asutajaliikmete oleva

kä

otseselt

kui otsus aastast

viibida. aastal Lisaks füüsikapäevi andis Teisalt,

füüsikud,

teaduse ülesehitustööd,

teisel

suvekoolid

füüsikutele Viimane

tühjale

õn

oleviku ettevalmistamisel, Eesti hing just

Seltsi

1990. koos

sektsiooni, kohaliku

rasked

Iga-aastased Füüsika aktiivne teadmistepõhisele esimeheks.

andmed,

tihedalt juhatas sellele

seltsi

kogunes ja

tegutseb välja

ülikoolide

poolel siis füüsikaga oli Kokku

Füüsika ehk võiks Soome

aastatest, organiseerija

liikmeks.

rahastamisele kohale pikaaegselt

ja aktiivse suveüliõpilaste Andi Kuna osalevad “

noorfüüsikute Pildil Lisaks

füüsikakroonika ja

olid tsiviliseeritud" algusaastatel oli suudeti vastu asutamise pandi

Põhjamaades

juhendavad

Seltsi

(lisainfoks 8 meediaga. annab

füüsikaalase Mart

tuleviku ja

füüsikaõpetajatega.

Hektor, koostatud iga-aastaste lugeda et hulka

GERN

õn sai

vihikut

mis Soome

teaduse

182 selts teaduskeskusega välja Eesti

füüsikapäevad

Selts. puhkamise

esimeses

füüsikatudengitele. siis äsja

ning CERN-i panna alus

meid mil seotud algus

Elango

asub

see eesti Piret

siiski tegutses

Mait

aktiivselt

kä

tundub kuid Mont

anda meeskond, Eesti

Füüsika

igal kohta.

vedajalt,

tänu

üle tegemisele

ühiskonnale! nüüdisaegse Pärast

programmis ja sõja-aastad teadusasutuste

vt lõunasöögil. ELUS-i

aastanumber õtse eksperimendi

190. Jaak

need, lahkusid ulatub

Eesti Müntel,

põhiliselt

füüsikut

suvel

http://www.fyysika.ee/kool/ Blanci seltse. Kuuse võimaluseks tuntud

järjepidevalt teabekirjanduse füüsika võetigi Eesti ei

Looduseuurijate

seltsi majanduslikule

hakkas Alpide ” Soomes

seltsi

Vastavalt Aaviksoo, saanud

Veel see

1950.-1960. arupidamist

Füüsika Selts ei

4-6

kes

füüsika täppisteaduste

kes

hakkasid Alar tipust aastasse Piret

Vabariigis teevad

Genfis. Üheks

aastaraamatut.

aastaarv eestvedamisel Heureka

jalamil,

Toimuvad Vasakult Eestist algatusrühma Eesti mainib

kell välisfüüsikute ning laseb

osalesid

TÜ sügiskoolidega

Harry Ainla.

CMS

ilmuma Soome

Soome ning

laskunud

matkamine mingil

kerkinud.

Kuuselt: mõtlemisainest,

füüsikud Hiljem

põhikirjale aulasse Seltsil? tudengit

toel 12.33 populariseerijana

kes

hea

just

teadusprogrammis

konkreetsemaks siis 1947. Asjaosalised korraldada

toimuma

paljud

paremale: Õiglase astuti

Piret

küllaltki aastatel. ja valiti oleks kitsikusele meie maitsta

alustati publitseerija, riigi asutamiskon- Füüsika

õn

Seltsi

alanud

põhjusel alates Eesti

regulaarsed

ühehäälselt

suheldakse

muudki.

CERN-i Arvestades Hoolimata lisandusid üheks sektsiooni mägedes. selleks,

“

Kuusk,

Autoritel

19. Euroopa edu ja

kä initsiaa füüsika-

tegutse tunnus Suheldi

esimesel initsia Soome täppis kuulu noore

alates

1990. 1973. seltsi oota Eesti Sekt Selts

mail sõja ). igal alu

ise

ja et et et

FÜÜSIKA-AASTAT MEENUTADES kogeda huvitavaid ja üllatava tulemusega füüsika-eksperimen- Uut indu seltsi tegemistele andis 2005. aasta, mis oli UNESCO te pikituna jutuga asjade olemusest. Korraldatakse kä pikemaid poolt kuulutatud ülemaailmseks füüsika-aastaks - möödus ju töötubasid, kus koos õpilastega eksperimente tehes näidatakse, just siis 100 aastat Albert Einsteini murrangulistest teaduspub kuidas füüsikaline pool loodusest meie ümber “töötab” ja kui

likatsioonidest aastal 1905. Seltsi sees asusid tegutsema sellised das funktsioneerivad paljud tehnoloogiavidinad meie ümber. KUS projektid nagu Füüsikaportaal ja Teadusbuss Suur Vanker. Aastatel 2005-2006 õn Teadusbuss külastanud ca 250 kooli üle Ftiüsikaportaal http://www.fyysika.ee/ õn veebikeskkond, mis Eesti, mis õn peaaegu pool kõigist Eesti üldhariduskoolidest! üritab koondada populaarses stiilis materjale füüsikast, seda Teadusbussi projektile omistati 2006. aastal Eesti Populariseeri alates uudistest kuni Eesti füüsikute tegemiste kirjeldamiseni. mise auhind. Samal aastal jõuti üleeuroopalise konkursi “Des Füüsika-aasta kindlasti parim kirjutava meedia partner oli cartes Prize for Science Communication” finaali. Horisont: avaldati ülevaateid erinevatest füüsika valdkonda ÜKSAINUS dest, ajaloost ja tutvustati füüsikuid. Heameel õn tõdeda, et TIPPSÜNDMUS meeldiv koostöö jätkub tänaseni ja loodame selle jätkumist kä Tallinnas toimuvad Eesti ja Soome Füüsika Seltsi ühised füü- tulevikus. sikapäevad tõotavad kujuneda huvitavaks sündmuseks Eesti Füüsika-aastal sujus hea koostöö Eesti Raadio teadussaate teadus-ja haridusmaailmas. Ehk õn need kä märk uutest tuul Labor meeskonnaga eesotsas Priit Enneti ja Mart Ummelasega. test kohalikus teaduskeskkonnas ja -poliitikas. Oodatakse koha ETV Terevisiooni saatemeeskonnaga valmistati ette iganädala le ligi viitsada füüsikut nii Eestist, Soomest kui kä Skandinaavia ne hommikune lühike ja huvitav füüsikaeksperiment. Lisaks ja Balti riikidest. Füüsikapäevade avamine toimub Estonia teat näidati ETV-s mitmeid aimefilme füüsikast ja füüsikutest. ris ja lisaks füüsikute avasõnadele õn oodata kä riigijuhtide Üle ootuste hästi läks käima Teadusbussi projekt. Teadus sõnavõtte. Akadeemilisteks esinejateks õn mainekad füüsikud buss Suur Vanker (vt www.fyysika.ee/teadusbuss/) õn liikuv “tea- Soomest ja Eestist. Ettekannete vahele õn pikitud nii väikse duslabor”, mille meeskond koosneb vabatahtlikest üliõpilastest maid seminare, teadusmahukate firmade poolt pakutavaid näi ja teaduritest ning see külastab koole üle terve Eesti. Teadus- tusi ning kä sotsiaalsemat laadi üritusi. Täpsem info õn väljas bussis tehakse “teadusteatrit”, pakutakse noortele võimalust veebilehel http://www.fyysikkoseura.fi/fp2007/. ■

Pildil õn üks näide uutest tuultest Eesti teaduses. Tegemist õn Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis asuva kaugest infrapunasest kuni ultravioletini töötava Fourier’ spektromeetriga, mille kallal nokitsevad instituudi füüsikud Dan Hüvonen ja Toomas Rõõm. Seade õn ette nähtud laengute ja magnetmomentide ning kristallivõre korra ja vastastik- mõjude uurimiseks uudsetes kõrgtehnoloogilist huvi pakkuva tes materjalides. Seade hangiti Euroopa Liidu toel ja see õn üks osa Eesti teadusasutuste seadmepargi uuendamisest lähi aastatel. Et viimase viieteistkümne aasta jooksul õn Eesti eksperimentaalteadlased vaevelnud tõsises rahapuuduses, siis õn tegemist väga olulise esimese sammuga selles vallas. tustele põhjuse nmine õn teaduse sisuks olnud aegade algusest saadik, sellele õn ehitatud teaduse metodoloogia ja tehnoloogia. Protsessi ja tema põhjuse seosed õn kõige üldisemal kujul leidnud käsitlust kä ühes suhteliselt noores teadusharus - mittetasakaaluliste isside dünaamikas.

ntroopia mõiste ammendav selgita ne tahaks tekkivat entroopiat kohe ku Oleme harjunud mõtlema, et põhjus mine ei ole eriti tänuväärt ülesanne. hugi kontosse, eelkõige muidugi oleku õn primaarne ning temast sündinud Alljärgneva mõistmiseks piisaks esi entroopiale juurde liita. Aga seda ei pea tagajärg ilmub ajaliselt justkui hiljem ja Ealgu teadmisest, et entroopia oma klassitegema, entroopia tekkekiiruse ülesan hakkab esinema iseseisvalt. Üks esma kalises tähenduses näitab süsteemi oleku deks jääb mitte oleku enese, vaid ainult seid üldistusi, milleni mittetasakaalu- tõenäosust, kui lähedal õn süsteem sel selle muutumise kajastamine. liste protsesside termodünaamika jõu lele seisundile, kuhu ta areng ise, ilma dis, õn see, et entroopia tekkekiirus min väliste mõjudeta, välja jõuaks. Kuidas või MITTETASAKAALULISTE PROTSESSIDE gis protsessis sõltub ühtaegu nii voo kui kiiresti olek võiks muutuda, sellest TERMODÜNAAMIKA intensiivsusest kui seda voogu tekitanud minnakse täielikult mööda. Klassikaline Rabedavõitu määrang “mittetasakaaluli- jõu suurusest, seega nii põhjusest kui termodünaamika ei tunne aja mõistet. Ter- sed” tähistab kõiki protsesse, mis ajas ei tagajärjest korraga. Sõltuvus nendest ka modünaamika uuema suuna esindaja - rauge, vaid kestavad välise energia toel hest tegurist õn leitud matemaatilise Nobeli preemia laureaat 1977 Ilja Prigo- jätkuvalt. Nagu näiteks elu Maal. Tõsi, täpsusega - see võrdub nende korruti gine - toob sellesse entroopia tekkekii- termodünaamika keel räägib jõududest sega. Et aga voog ise õn juba niikuinii ruse mõiste. Seda täiendust pole samuti ja nende poolt tekitatud voogudest või võrdeline sellesama jõuga, mis teda teki kerge vastu võtta, sest meie raamatu liikumistest, aga eks need noodsamad tas, siis kokkuvõttes õn entroopia tekke pidamise reeglitega treenitud mõtlemi põhjus ja tagajärg olegi. kiirus igasuguses protsessis võrdeline liikumapaneva jõu teise astmega. Ent miseks statsionaarsusprintsiipi, tulebki tekkis, sellele praegu vastus puudub, kuidas põhjust ja tagajärge omavahel mängu tuua nii oleku entroopia kui kuid fotosünteesil loodav biomass õn korrutada või põhjust astendada? Kä entroopia tekkekiirus. Teatud hulk oleku- aine, millesse saab energiat salvestada, seda saab, ainult enne tuleb nendele lei entroopiat käib kaasas igasuguse ener- seda säilitada ja ümber paigutada. Just da mõõtühikud. Näitab arvutus entroo giavooga, kuid sõltub lisaks veel tempe nendele toimingutele rajatud biosfäär pia kasvu, siis õn protsessi toimumine ratuurist, mida see voog omab. Mida ma õn seega tekkinud ja arenenud täielikus võimalik ja põhjus nähtuse esilekutsu dalam õn temperatuur, seda rohkem ent kooskõlas termodünaamika ettekirjutus jana tõenäoline. roopiat sama energia kaasa viib ja seda tega. Mittetasakaaluliste protsesside termo- madalam õn selle energia töövõime. Praeguste arvestuste kohaselt salvestub dünaamika teist olulist postulaati nime Meie Maal, mis oleks nagu vahepeatus keemilistesse sidemetesse aastas 1,8 x 10l8 tatakse statsionaarsusprintsiibiks. Print või ümberistumisjaam energia teekon kilodžauli (kj). Maale langenud energia- siip väidab, et jätkuvate ja väljast saabu nal Päikeselt kosmose avarustesse, õn voost moodustab see vaid tühised 0,2 va energiaga käigus hoitavate protses selle sissetulevja väljaminev voog hulga protsenti, ja võib küsida, miks õn sellise side areng õn alati suunatud entroopia- liselt paratamatult võrdsed, aga sisenev tähtsa printsiibi järgimine nii tagasi produktsiooni vähendamise poole, kui voog õn tekitatud Päikese temperatuuril, hoidlik? Tuleb meenutada, et printsiip võrd see väljast dikteeritud tingimustes väljuv Maa temperatuuril. Seetõttu toob räägib entroopiaproduktsiooni vähenda võimalik õn. Kui õnnestub selgeks teha sisenev voog entroopiat sisse vähem, kui misest süsteemiväliste tingimuste raami arengunähtuse kooskõla või vastuolu sel väljuv voog seda kaasa viib. Maa õn üks des. Ja selliseid piiravaid raame õn palju le printsiibiga, saab juhuslikke fluktuat suur energia väärtuse halvendaja ehk de- - sobiva kliima, temperatuuri, vee ja sioone eristada seaduspäraselt toimuva gradeerija ja olekuentroopia generaator. toiteelementide üheaegne kohalolek. Nen test muutustest. Nüüd aga tuleks arutada seda, kuidas de hulka kuulub kä geenidesse peidetud Üks valdkond, kus me nähtusi põhjus kirjeldatud muutumine reaalselt toi elusorganismide lõplik eluiga. Nii õn likesse seostesse sobitades õige ruttu mub. Kunagine veel paljas planeet kiiri- aken, mille arvukad piirangud elu tek põhiküsimusteni jõuame, õn ökoloogia. tas Päikeselt saadud energia tagasi kos keks õn jätnud, vägagi kitsas ja selle ava Paraku ei vaevu ta siin tihti algpõhjuseid mosesse kohe, kui see saabus, sest kivise nemine kusagil kosmose mõõtmatus otsima, järeldused tehakse rutakalt, kui pinnakihi soojuse salves gi nende kohta saaks veel mitu “miksi” tamise võime ei ole kuigi MAA ÕN ÜKS SUUK ENERGIA VÄÄRTUSE HALVENDAJA kergitada ja neile vastuseid otsida. Öko suur. Arusaadavalt toi loogia peaks hõlmama kõiki eluavaldusi mus see alati ainult Maa EHK DEGRADEERIJA JA OLEKUENTROOPIA GENERAATOR. nende miljoneid aastaid kestnud evolut valgustatud küljel, teine siooni lõikes, aga kuna keskkonnaprob külg jahtus öö saabudes kiiresti ja sealt ruumis unikaalne ja harv sündmus. Sel leemid seotakse ikka inimeste arvu kas ei eraldunud midagi. Päikeselt ühtlase lele üles ehitatud biosfäär aga õn seni vuga, siis arvatakse õigeks võtta nor voona saabuva energia edasikiirgamine ainus võimalus energia degradeerumist maalse keskkonna etalon sajanditagu poole pinnaga ehk pöörlemise poolpe- hajutada ja Maa entroopiaproduktsiooni sest lähiminevikust, mil inimesi oli tun rioodi kestel määras Maalt lähtuva ener- vähendada. Selle tõe valgusel saame hin duvalt vähem, ja ühtlasi kä harjumus giavoo intensiivsuse. Entroopiaprodukt- nata nii looduslike protsesside arengut pärasest lähiümbrusest. Tollast looduse- siooni, selle muutumist iseloomustava kui kä inimese tegevust. seisundit eesmärgiks seades aga tahaks suuruse hindamiseks aga oleks vaja veel me säilitada enesele biosfääri aktiivsei teist tegurit, energiavoogu põhjustanud ENERGIAT HANGITAKSE ma ja pretensioonikaima liigi praegused jõudu. Selleks õn maapinna temperatuur. SEADUSEVASTASELT õigused, tahaks, et keskkond meie ole Kui järgida statsionaarsusprintsiibi Elusaine põhielement õn süsinik. Selle masolu ja tegutsemist ei märkaks ja sel nõuet ja otsida Maa energiavahetuse juu ringlusprotsessi faasid ja Maa süsiniku- lele ei reageeriks. Alljärgnevalt hindame res võimalusi entroopiaproduktsiooni varu jaotumine nendesse faasidesse oli seda soovi mittetasakaalulise protsessi vähendamiseks, siis millised need võik homo sapiens’i ilmumise ajaks välja kuju termodünaamika seisukohast vaadatuna. sid olla? Kuidas entroopia teket pidurda nenud üldjoontes samasugusena nagu da, kui uut energiat lisandub katkematu tänapäeval. Ringluses valitses kui mitte ELU TEKKIMINE - voona? Õn vaid üks võimalus - mitte absoluutne, siis vähemalt mingigi tasa JUHUS VÕI PARATAMATUS hajutada seda energiat kohe selle vastu kaal väga aeglaselt kulgevate geokeemi- Statsionaarsusprintsiipi kui universaal võtmise paigas, vaid laiendada selle deg liste protsesside foonil ja inimtegevuse set võtit küsimusele “miks” vastamiseks radeerimist kä Maa valgustamata poolele mõju oli muidugi olematu. õn arenguprotsesside seletamisel kasu ja sinna, kus valitsevad talvetingimused. Päikeselt Maale saabuvat energiavoo tatud tagasihoidlikult. Selles sisalduvate Piirdudes kõige jämedama arvestusega, gu ja selle edasist saatust siin õn uuritud võimaluste tutvustamiseks võib arutada saavutaks Maa oma energiat välja kiirga ja mõõdetud küllalt põhjalikult. Ugi pool näiteks küsimust: miks kattus kunagi va pinna kahekordistamisega seda, et sellest peegeldub muundumatult ja maa kole ja paljas planeet Maa elusainega? väljuvat kiirgusvoogu tekitav jõud võiks pealsetesse protsessidesse sekkumata Sobiv temperatuur, vee olemasolu, evo olla kaks korda, entroopia produktsioon kohe tagasi, viiendik takerdub atmo lutsiooniteooria ja muud asjaolud lõid pinnaühiku kohta aga, nago me nüüd sfääris ja käivitab seäl õhumasside liiku elu tekkeks ja seletamiseks küll vajali teame, neli korda väiksem. Füüsikast misi, teine viiendik jõuab maa ja mere kud eeldused, kuid selle püsimajäämi teadaolevalt õn kiirgusvoogu tekitavaks pinda soojendama. Ja vaid näiliselt tühi seks ja sihikindlaks arenguks peab siiski jõuks maapinna temperatuuri neljas aste. sed 0,2 protsenti Maaga kohtunud ener- olema mingi tungiv nõue või kõrgem Kuidas aga energiat kinni hoida ja laiali giavoost assimileeritakse ja muundatak jõud ja seda õn otsitud juba aegade algu toimetada? Mingil hetkel selline võime se keemiliseks energiaks - üleprodukt sest peale. Kasutades nüüd vastuse saa Maale ilmus. Kust ta ilmus või kuidas siooniks, mis kogu maismaa kohta moodustab siiski aukartustäratava koguse, varudega maapõuest kõrvaldame kä hap juba alanud trend temperatuuri aeglase 1,1 x 10 9 tonni kuivainet aastas energia- nikku õhust. Bioproduktsiooni põletami langemise suunas. Kä muretsemiseks po sisaldusega 1,8 x 1018 kj. Selle üldkoguse se korral ei lisandu maapinda huumust leks põhjust - uus jääaeg õn veel õige kau sees moodustab metsade produktsioon ja sellega võib väheneda Maa üldine vil gel! Ja mis peamine - kui süsinik 150 000 54 protsenti ehk 0,97 x 1018 kj, rohtlad ja jakus. Kõige mõtlemapanevam peaks aga aastat tagasi hakkas intensiivselt Maalt stepid annavad 20, põllumajanduslikud siiski olema hinnang, mille annab termo- atmosfääri suunduma ja seejärel asjade kultuurid 16 ja muud alad 10 protsenti. dünaamika. Statsionaarsusprintsiibi ko areng ta sealt uuesti Maale tagasi tõi Seda globaalset energiavoogu läbi bio haselt otsib loomulik areng alati võima ilma inimese abita, siis miks ei peaks see sfääri saab aga kirjeldada kä teisiti, ni lusi entroopiaproduktsiooni vähendada juhtuma kä edaspidi. Toimunud kliima ja süsteemi saabu muutuste võimalikke põhjusi õn nii maa FOTOSÜNTEESIL LOODAV BIOMASS ÕN AINE, MILLESSE SAAB vat energiat salves pealseid kui maaväliseid ja süsihappe ENERGIAT SALVESTADA, SEDA SÄILITADA JA ÜMBER PAIGUTADA. tada. Selleks et olla gaasi tase atmosfääris ei ole nende hul stabiilse ja loomu gas kaugeltki esmatähtis. Inimese loo likus suunas arene dust aktiivsemalt mõjutava tegutsemise melt selle peamise kandja, süsiniku lii va biosfääri kestvaks komponendiks, periood õn nende aastatuhandete kõrval kumisena. peaks kä inimene biosfääri salvestunud vaid lühiepisood ja selle mõjust kliimale Süsiniku koguseid selle elemendi bio energiat mitte kulutama, mitte selle deg ei tuleks mõeldagi, kui Vostoki andme loogilise ringe kolmes olekus (faasis) - radatsiooni kiirendama, vaid varusid test rekonstrueeritud muutusetsüklite gaasilises, elavas biomassis ja huumuses suurendama. reas ei selguks üks häiriv asjaolu: viima - õn hinnatud vastavalt 750, 610 ja 1580 Kui järele mõelda, siis tegutseb ini ne maksimum ületab kõiki teadaolevaid gigatonnile. Neid faase läbib pidev ring- mene sellele printsiibile risti vastupidi eelmisi ja ei näita vastu ootusi langus lusvoog kiirusega 110 gigatonni aastas. selt. Juba aegade algusest peale, kui ta tendentsi. Ja eelmiste soojaperioodide Selle voo käivitab fotosüntees. Süsiniku- õppis oma ihurammule täienduseks lisa kindlasti teadaolev teine erinevus prae tonnide liikudes ühest olekust teise ha energiat kasutama. Olgu töötegijateks gusest õn inimtegevuse puudumine. jub nendesse salvestunud keemiline härjad või tänapäevane aurukatel, bio Kahe nähtuse samaaegne esinemine energia järkjärgult soojusena kosmoses sfäärile tähendab see ikkagi süsiniku või puudumine ei tõesta ega kä seleta se. Akumuleerunud kogused ning neid ringluse ahela lühendamist, fotosüntee veel lahti nende põhjuslikku seost, kuid läbiv ja siduv ühine voog lasevad hinnata sis salvestatud energia kiirendatud vabas teaduses õn just sellistest koosesinemis- kä ringleva süsiniku arvestuslikku “sei- tamist enne selle huumusaineks saa test ehk korrelatsioonist tehtud palju suaega” igas faasis - elusainena 5,5 aas mist, maapinnale või maapõue salves olulisi ja tõeks osutunud järeldusi. Õn tat, süsihappegaasina atmosfääris 6,8 tunud süsinikukoguse ja energia vähen olemas matemaatilised meetodid, mis aastat ja huumusena vähemalt 15 aastat, damist. Isegi Maale varem salvestunud võimaldavad sünkroonselt toimuvaid näh tegelikult aga tunduvalt rohkem, kuna kütusevarude puutumata jätmine ja tusi üles leida kä paljude teiste mõjude mitte kogu fotosünteesil samastunud totaalne üleminek kiirelt taastuvale bio ja muutuste varjust. Sellesama korrelat süsinik ei jõua huumuseni, vaid lendub kütusele ei annaks veel inimese täna siooni abiga näiteks leitakse kõik seosed varem. päevasele tegutsemisele termodünaami- organismi talitluse kõrvalekallete ja tema Oma tegevuste käigus hoidmiseks ka list õigustust, kui kütuse põletamine ja geenide struktuuri vahel. Korrelatsiooni sutab inimühiskond praegu ligikaudu sellesse salvestunud energia kiirendatud juurde käib alati seose tõenäosuse hin 0,46 x 1018 kj energiat aastas, millest nn hajutamine jätkub. Rutiinset ametniku- nang. Tõenäosuse protsent õn seda kõr taastumatute fossiilkütustega kaetakse keelt kasutades, pole inimese tegevus gem, mida suuremast faktide kogumist kolmveerand ehk 0,34 x 1018 kj. Vaadates kooskõlas Maa entroopiaproduktsiooni õn järeldus tehtud. Kõnesolev Maa viima neid arve, näeme põhimõttelist võima vähendamise programmiga. Võtmeküsi se soojenemisperioodi erinevus eelmiste lust hankida kogu tänapäeval vaja minev museks saab, millise lahenduse selline ga võrreldes õn seni vaid üksiksündmus energia niinimetatud taastuvatest alli vastuolu leiab ja kes selle lahenduse ning hinnang selle seosele inimtegevuse katest ning fossiilkütuste tarbimine lõpe realiseerib, kas inimene või loodus. ga õn tõepoolest üsna madala tõenäosu tada. Metsade bioproduktsioonist tuleks sega. Kuid kä ühegi teise võimaliku põh selleks eraldada 30 protsenti, Maa bio KES TEKITAS KASVUHOONEGAASE juse tõenäosus ei saa olla põrmugi suu produktsioonist tervikuna oleks see vaid ENNE MEID? rem. Kui suur tõenäosus oleks piisav? See 16 protsenti. Teatavasti soositakse biokü Antarktika uurimisjaamas Vostok jää- otsus jääb alati subjektiivseks, ja selle tuse kasutamist juba praegu, kuid seda massiivist välja puuritud proovidest näh kohta tasub meenutada populaarset näi mitte niivõrd varude säästmist silmas tavaks tulnud Maa atmosfääri süsihappe det, kuidas 95-protsendine tõenäosus pidades, vaid uskudes, et selle põletami gaasi sisalduse perioodilised muutused homseks ilmaennustuseks õn rohkem ne ei suurenda süsiniku taset atmo minevikus õn üldtuntud. Nendega sünk kui piisav, langevarju avanemisele aga sfääris. roonselt õn muutunud kä Maa tempera sugugi mitte. Energia hankimisega kütuste põleta tuur. Praegusele sarnane kõrgem süsi Tänapäeval populaarsust koguvat lii misest kaasneb terve hulk nähtusi, mil happegaasi ja temperatuuri tase õn esine kumist kliimamuutuste kontrolli alla lest enamik arvatakse kahjulikuks. Esi nud korduvalt kä varem, viimati 130 000 saamiseks inimtegevuse ümberkorral kohale tuuakse seda, et süsiniku ümber aasta eest ja võrdlemisi äkki tekkinud. duste ja regulatsioonide kaudu leiab nii paigutamine süsinikdioksiidina atmo Hiljem õn see pidevalt langenud, aga ku toetust kui kriitikat, seda võib pidada kä sfääri mõjutab Maa kliimat. Kä seda, et sagil 20 000 aastat tagasi jälle järsult mõttetuks ja asjatuks. Seisukohta mõ kütuseid tarvitades jätame selle tegevuse tõusu pööranud. Eeldades sääraste tsük jutab kindlasti silmaring ja teadmiste jätkamiseks järjest väiksemad võimalu lite jätkumist, peaks me oma praeguse ulatus, aga kä mõtteviis. Järelpõlvede või sed oma järglastele või et koos kütuse- kliimaga olema jõudnud faasi, kus õn malustesse elada jätkuvalt meile harju muspärastes tingimustes võib suhtuda ta, et emissioonid saavad puhastatud ja datud? Täpsustame süsiniku ringkäigu kui homseks mõeldud puhkusesse ran keskkond jääb rikkumata. Kui midagi lihtsustatud skeemi atmosfaär-taim- nas - kui paistab päike, siis meil veab, lipsab puhastusseadmetest läbi või kõr atmosfäär ja lisame sinna ühe vahepea kui sajab, pole midagi parata. Aga nende vale, siis tuleb selle eest maksta. Süsihap tuse, mulla. Mulla süsinikumahtu õn võimaluses võib näha kä langevarju, mis pegaasiga õn aga olukord eriline. Tema hinnatud 1580 gigatonni suuruseks. Kui väikseimagi toimingu tegematajätmisel kinnipüüdmine tehnoloogiliste meetodi mulda süsinikuga toitvast üleprodukt ei avane. tega ei ole praktiliselt üldse teostatav. sioonist 16 protsenti põletada tuhaks, Mis puutub kasvuhoonegaaside vä Põletusseadmetest väljuva süsihappe kahaneks samal määral kä huumuse ja hendamise ideesse, siis Maa geokeemi gaasi koheseks kinnipüüdmiseks oleks selle põhikomponendi süsiniku hulk lise evolutsiooni taustal võib seda pidada meil kasutada ainult üks võimalus: muu mullas. See kahanemine toimuks huu kindlasti mõttetuks. Biosfäär ja selle elu ta gaas keemilisel teel mittelenduvaks muse keskmise eluea jooksul ja siit va vormid õn üle elanud vägagi drastilisi soolaks - karbonaadiks või bikarbonaa- baneks atmosfääri veel 253 gigatonni kliimamuutusi ja kohanduvad nendega diks. Kõige odavam reagent selle tarvis süsinikku. See õn kogus, mille tekitaks kä tulevikus. Kuid inimest see perspek õn kustutamata lubi. Koguseid arvutama fossiilkütuste jätkuv põletamine paari tiiv ei rahulda, talle meeldiks edasi elada hakates selgub aga niisugune püt, et kui kümne aasta jooksul. Teisisõnu - isegi PALO

ANNELI

Kidura rabataimestiku alla aastatuhandetega kogunenud süsiniku hulk ületab põlismetsa varud mitmekordselt. ikka tulevastes enesesarnastes, tunnetus- näiteks kõik oma süsihappegaasi kinni täielikule biokütusele üleminek saab ha võimelistes ja arenenud mõistusega püüdva Eesti elektrijaama ühest väravast kata atmosfääri süsinikusisalduse kasvu inimpõlvkondades, mitte ussikeste või sõidab sisse rong põlevkiviga, siis teisest piirama alles aastakümnete möödudes. spooridena oluliselt teistsugustes tingi väravast peab välja tossutama veel pikem Süsiniku juba praeguseks tekkinud kõr mustes. Ja lähemaks tulevikuks jääb rong tahke kaltsiumkarbonaadiga. Non ge taseme langetamiseks aga ei annaks kasvuhoonegaaside reguleerimine ain senss peitub aga selles, et reagendina ka see mingit lahendust. saks kanaliks, mille kaudu õn vähemalt sutatud lubja valmistamisel tekib süsi Võimalike kliimamuutuste pidurda lootuski midagi mõjutada. Kuigi kliimat happegaasi isegi rohkem, kui seda hil mise ainsaks teeks oleks atmosfääri üle mõjutavad mitmed gaasid, õn kõige roh jem kinni püütakse. Energia tootmisel määraselt kogunenud süsiniku kõrvalda kem enesele tähelepanu koondanud süsinikuühenditest õn süsihappegaasi mine ja selle tagasitoomine maapinnale. süsihappegaas. Sest süsivesinike tehis pääs atmosfääri seega vältimatu. Kui seda tegevust rahastada saastetasu- likke emissioone õn võimalik kergesti Mida tähendab selles olukorras ette dest, oleks selle määraks loomulikult piirata, kui selle vajadusest aru saadakse. võtte koormamine süsihappegaasi pealt kõik need kulutused, mis tonni süsihap Veeaur atmosfääris ei allu meie tahtmi võetava maksuga? Ei muud kui toote pegaasi pöördumatuks tagasitoomiseks sele absoluutselt, aga süsihappegaasi kallinemist selle tarbijatele, täpselt sama atmosfäärist maa peale teha tuleb. Bio piiramine asub just võimaliku ja võima moodi kui aktsiisimaksuga tõstetakse kütusele üleminek varem välja paisatud tu piirimail. Toimingud tema suhtes õn hinda tubakal ja viinal. Atmosfääri len süsinikku veel maa peale tagasi ei too. aga tehnika arenguga ja kogu praegus nanud süsihappegaas aga mõjutab või ei Biomassi kasvamisel õhust võetav, aga aegse biosfääriga nii tihedasti seotud, et mõjuta Maa temperatuuri sõltumata sel põletamisel sinna kohe tagasi saadetav siinkohal pole liigne maailmas ette võe lest, kas ja kui palju tarbijate taskust süsinik ainult kiirendab ringlust, ei tud aktsioonid kriitiliselt üle vaadata. selle eest raha võetakse. muud. Süsiniku pöördumatu kõrvalda Värsket biomassi ehk biokütust kasu mine õhust nõuab selle koguse absoluut KAS SAASTETASU tavad energeetikaettevõtted teatavasti set suurenemist Maal taimedena, metsa KEHTESTAMINE PÄÄSTAB? süsihappegaasi pealt saastetasu ei mak na, huumusena, veeorganismidena ja Keskkonnapoliitika põhiprintsiip saaste sa. Eespool oli näidatud, et Maa praegu ühtlasi kä salvestatud energiana. Kui tea kahju hüvituse ehk rahva keeles saaste- ne bioproduktsioon võimaldaks fossiil- tud mullastiku ja kliimatingimuste juu tasu määramisel õn lihtne: saastetasu kütust isegi täielikult asendada. Kui pal res loetakse ühe hektari täiskasvanud maksmine olgu saastajale kulukam kui ju see kliimamuutuste ohtu vähendaks metsa süsiniku sisalduseks näiteks 200 puhastusseadme ehitamine. Siis võib looja kas selline maksupoliitika õn põhjen- tonni, siis peaks ühe tonni õhku paisa- kuidas majandus õige saastetasuga koor matud energiahindade juures üldse toi mib. Uued ilmingud võivad seejuures osutuda mitte vähem ebameeldivateks kui kliimamuutused. Miljardi hektari uue metsa rajamine õn utoopia piirimail liikuv mõte. Ometi õn süsiniku kas või osaline tagasitoomine õhust ainus mõ testatud tegevus ettearvamatute kliima muutuste vastu. Kui metsa raiumise ase mel hakkab tulu andma selle taastamine ja hoidmine, siis ei ole kä metsade pind ala radikaalne suurendamine enam nii utoopiline. Eesti hiljuti uuendatud metsaseadus näeb metsale ette kuni üheksa kasutus viisi. Mets võib olla puidu allikas, seente korjamise koht, maastiku komponent, konnakotka pesapaik; mets võib varjata tuule eest ja palju muudki. Aga et iga hektar metsa hoiab puiduna maa peäl kinni kuni 200 tonni süsinikku ning veel kaks korda niipalju huumusena, sellest ei ole metsa väärtuste hoidmist ja kasu tamist reguleerivas seaduses sõnagi. Ja maksumäär õn metsamaal kõrgem kui tud süsiniku eest võetava saastetasu Põletajad maksavad, ja raha saavad need, põllumaal, mis suurema osa aastast sei määraks olema üks kahesajandik kõigist kes rajavad ja säilitavad metsa või muid sab kasutult. kuludest, mis õn seotud selle metsa istu taimekooslusi. Reaalne saastetasu oleks Meid tulevikus ohustavate kliima tamise ja kasvatamisega, maa hind kaasa sealjuures vägagi sobiv vahend süsihap muutuste ärahoidmiseks võivad inimese arvatud. Ja loomulikult peab selle raha pegaasi turu tekitamiseks lausa üleilm pingutused olla ebapiisavad ja vaidlused saama metsa rajaja kui kulutuste kandja. ses ulatuses ning metsade taastamiseks nende mõttekuse üle õn teatud osas eelkõige seäl, kus kindlasti ajendatud kä hoopis muudest see õn kõige tõhu eesmärkidest. Süsiniku atmosfäärist ta SÜSINIKU KAS V0I OSALINE TAGASITOOMINE OHUST ÕN AINUS sam ja odavam. Ei gasitoomisel ja selle säilitamisel maa MÕTESTATUD TEGEVUS ETTEARVAMATUTE KLIIMAMUUTUSTE VASTU. ole tegelikult täh pealsetes süsteemides õn aga palju oluli tis, kus ja kui kau sem tähendus. Sellega lõppeks Maasse gel rajatav mets salvestunud energia vähendamine ning Vajab aga erilist rõhutamist, et selline saastajast asub - aineringlus õn glo inimene võiks oma eksistentsis leida taas kompensatsiooniks rajatav mets peab baalne protsess. koha, mis õn termodünaamiliselt õigus oma täisküpsuses ja maksimaalse süsini Kuivõrd reaalne õn kirjeldatud viisil tatud. See oleks peamine tingimus, mida ku mahu juures alatiseks püsima jääma. jõuda atmosfääri süsiniku nullilise või ta oma järjekestvuse tagamiseks täitma Kui hakata seda kasutama ja uuendama, negatiivse bilansini? Inimtekkelise sü peab ja täita saab. Kõik ülejäänu õn juba siis kiireneb mõnevõrra süsiniku ring siniku praegust juurdekasvu hinnatakse kas mõistusega saavutatav või siis tõe käik, ajaliselt keskmine süsiniku maht 6-7 gigatonnile aastas. Selle kompen poolest saatuse tahtel juhtuv ja välti õn sellisel jätkuvalt noorena hoitaval seerimiseks vajalik metsade pindala iga matu. ■ metsal mõnevõrra väiksem kui täiskas aastane suurendamine oleks ligilähe vanud metsal, ning eesmärk - tuua sü dane sellele, milliseks praegu loetakse sinik pöördumatult atmosfäärist tagasi maakera metsade aastast kahanemist.

ja kinnistada see maapinnal - täitub Praeguseks juba kogunenud väidetavalt AUTORIST poolikult. 100 ppm ülemäärase süsihappegaasi kõr Riikide süsinikuemissiooni praegune LUI PIKKOV (1935) õn õppinud keemiainseneriks valdamine aga tähendab 220 Gt süsiniku Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI-s). Töötanud limiteerimine ja limiitidega kauplemine tagasitoomist. Selle ärapaigutamine Maal Pöögelmanni-nimelises Raadiotehnika Tehases labori meenutab natuke keskaegset indulgent nõuaks veel täiendavalt ühe miljardi juhatajana, kust läks tagasi TPI-sse, nüüd juba õppe side ostmist, millega pattu teinud raha hektari metsastamist. Maa taasmetsasta jõuks. 1965. aastal kaitses tehnikakandidaadi kraadi mehed said oma süüst vabaks. Ainult et misega kaasnevate paljude ilmingute ja talle omistati dotsendi kutse. Koostas keemia inseneri erialale kohandatud loengukursused praeguste indulgentside äris õn patusta arutamine nõuab praegusest kirjutisest “Tehnoloogiliste protsesside matemaatiline model ja ja andestaja kõrvale ilmunud veel kol palju suuremat ruumi. Unustada ei saa leerimine” ja “Ökoloogia alused". Teaduslik huvi mas osapool, kes tõmbab nende vahele asjaolu, et metsad ei ole kahanenud mit keskendus tehnoloogiliste protsesside energia piiri, kes jagab limiite. Kui regulatsiooni te ainult puidu hankimise, vaid kä põl vajaduse ja efektiivsuse küsimustele, millest kasutada, peab see olema loomulik ja lumaa laiendamise eesmärgil ning pole avaldanud mitmeid publikatsioone. Teinud kaastööd kä Horisondile. Praegu vabakutseline konsultant arusaadav - emissioonid tuleb kompen selge, kui suurt hulka inimesi taasmet- tootmisettevõtete keskkonnakaitse ja insenertehniliste seerida assimilatsiooniga täies ulatuses. sastatud Maa veel toita suudaks. Ning küsimuste alal. www.bresser.com Binoklid, teleskoobid, pikksilmad, mikroskoobid

CORDNADO TAL-1 Miitsar щЯг Vesiniku alfajoone filtrid Paikese vaatlemiseks Newtoni skeemiga klassikaline teleskoop ekvaatorilisel monteeringul .0 110 mm, F=806 mm, 25 mm ja 10 mm okulaarid, Barlow-lääts, 6x30 otsija Bresser Bresspr\ Hind 4960 kr (317 €) Messier N Messier R-102 !'Uus piiratud kogus 7960 kr (509 €) ' 6830 kr |437 €) ibub märtsis 2007 www.telescope-service.com Lai valik igas hinnaklassis teleskoope ja lisavarustust.

8x56,11x56 9x63 15x60, 20x60, H|nd alates 1580 kr 2050 kr 30x70, 12-36x70 001 €) ‘ (131 €) Hind alates 2050 kr <131 €)

www.meade.com www.meade.de

MEADE LX200R uuendatud Ritchey-Chretien optilise skeemiga kahvel- monteeringul teleskoobid 0 8, 10, 12. 14 ja 16 tolli GPS. Autostar.il. elektriline täppisfokuseerija. UHTC MEADE ETX vääristus. LNT moodul, Premium Edition 26 mm seeria 5000 5-ele- Maksutov7S8Segrain mendine Plössl okulaar teleskoobid Autostar Hind alates juhtpuldi ning LNT mooduliga 51 493 kr (32911) О 90. 105, 125 mm Hubble kosmose- Hind alates teleskoobi tehnoloogia 14 489 kr (926 о sinu kodus!

LEVEL NORTH TECHNOLOGY

tel 528 9895 www.teleskoop.com [email protected] INTERVJUU järel Punctuated jututeemaks. tundjaid JA ne kohale Kallaku kuni kesel kide toimuvast evolutsiooniteooriale nis arvates selt matult, leontoloogilistele üstlikust lutsioonist aastal. ies arusaamadega. lustest kui need näis niivõrd tatusest. arusaamatused kriisis. Need käisid uued Otsekoheselt rioodi tid lused ning mide lutsiooniteooriale Mida palvel Evolutsiooniteooria

Traditsioonilised Viimased Ühe

said

üldse Eldredge saltatsionistlik

esialgu

muutumatutena

fossiilid

järgmise läheb olulist “ liigi vallas selektsionismi ümberkorraldused

avastused ” läksid olid üle

”

Nad

, bioloog

ägedalt evolutsionistide

probleemiringi

välja rõõmsalt järgi toimuvad nagu

ilma Tegelikult

olulisi Üles

juhtub.

MART tekke muutumisest

elavat

equilibrium,

dispuudid väljakujunenud

väitsid Eesti õn kui õn

näis.

’ suuremad

vahetevahel ilmuvad

õn vastates vahevormideta, kirjutas

kerkinud mõnevõrra

Sinu vastu. liigitekke ja Mida

teooriat

Vaatame

Toomas perioodil, tingitud pidevast VIIKMAA,

evolutsiooni katkeva probleeme, järjekordset üks

kuulutada: Evolutsiooniteooria Nad Stephen

andmetele,

lisandunud selles, evolutsioonilised

meelest

evolutsionistid mingit ehk

lisandunud?

arvab EVOLUTSIOON

õn

geoloogilistesse Kerkinud miljonite paremaid

Henni nimetasid - gradualismi

mille

vaidlused avas

muutnud.

küsimused

viimastel tasakaalu neutralism!

õn Tiivel.

protsessini. viimasel vahel

Darwini neid järkjärgulisest hüppepõhine et

polnud nii

otsekui värskemate

Jay seda

viimastel selles

kriisi darvinistlik liik ekslik. USA

Kallak

eestikeelne “ ägedaks,

et geneetiliste ja küsimusi mille Evolutsiooniteooria

ümberkorralduste Gouldi midagi.

1970.-1980.

näis

aastate tasakaaluseisundisse

uuris Darwini püsivad

oma paleontoloogide

evolutsiooniteooria

seisukohtade teooria kontseptsioon. sugugi polnud.

aastatel hüppeliselt, valdkonnas ajal

läksid

puudutasid ja Nad

1984.

kohaselt

aastatel olevat Kui muutused teemadel.

kihtidesse

kontseptsiooni tuli

saltatsionismi artikkel Horisondi

sageli

ja Ma

vältel.

lähemalt.

kujutlus evolutsiooni-

see toetusid ehk aastal.

vaste sellele

kreatsionis-

siis küsimustes teooria nii

mehhanis neist ei laienenud Osalt ei järjekord

selles

aastatel. uute

ole gradua- suured, arva, suhteli

Nende ja Henni

unus-

seisu siiski 1972.

Vaid oota vaid

Kuid lühi

olid

evo evo see

pa- pe Ni õn lii lii et

jooksul jendas Tegelikult vastu. oma hüppepõhine käsitus tel kesed aastates perioode tatud natura latsioonide tekivad liigitekkekontseptsioonist, datud siooniteooriasse rahunes nad asja menteeris ses evolutsioneerub. geenisisesed des tsentrid. ebaolulised et käsitus seda üha kuliselt molekulaarsetest dusliku toimunud rem teadlane reetilise muutlikud teadmisi, “ tilise halt rem DNA), avastati lus Meie

valkude Teine

”

nad

vallandus

ilmselt

kirjutas uute ei osa

mõttest terminiga osa saab

neutralism!

triivi kui

Liikide siis arendusena non evolutsionistidest peamiselt

mõtle

enamasti vastukaaluks

sünonüümkoodonite sama neutraalsed. liigid

mõõdetuna,

DNA-st ja

maha rohkesti populatsioonigeneetika Kui valiku

Motoo

Darwin

molekulaargeneetilisest

võrrelda

molekulaarbioloogiliste

sai

et ise juhusliku facit seda

lahvatanud

veelgi evolutsioonis ja

polnud mitteavalduvat eristumise kaudu. ahelaosad

päristuumsete

Darwin:

üha liikide ühtigi, püsilikud aru evolutsiooni ja geoloogilises vormi introonid,

muutustele isegi ja

saltus kinnistasid. valikule

evolutsiooni Kimura

ei toimel.

jätkas

mingit emaliigist

põhimõttelisem ometi Kimura mittekodeerivat, ilmsemaks, erinevustest varasema

saada

nimeka

neid teooriat.

tulnud. Geneetilise varem.

see

Järgnevatel õn säilitavad. kui geneetilise evolutsioonis ehk darvinlikule "...

palju

tagajärjel.

diskussiooni

perioodidega, perioodid.

tema olnud tunnustas.

artikli, olulist “ autorid kontseptsioon muutuvad

eelkõige See nähtamatu need kolleegid

loodus ja satelliit-DNA

mille

evolutsionisti alluvad, kiiremaid

Värskendad

eraldunud organismide DNA-d ajaskaalas.

1968

Seda

kiiremini Esialgu

katastroflsmihüpoteesi tema

seletada

olemasolust et tähendab, õpilane

tõenäoliselt

liikide ” perioodid,

muutust

genoomides

triivi milles ei kohaselt

. triivi, Ja esialgu

aastakümnetel

alal võis

Darwini aastal

ning

andmete tee seepärast, evolutsioonist

järkjärgulisusele. (geenivahemikud, järgijate

Gould “ seega kuigi

vahelduvad ei funktsionaalselt Liikide hiljem ”

lähtus

hüppeid , töötav kui mille

vaadata

vahel ” väikeste Tomoko aga

kui väitis, aga ainult suutnud

ägedam

faktilisi

aeglasemaid Vaidlus

jms rõhutasid nii genoomides avaldas evolut-

Ernst uued

pikad

fenotüüpi-

mille

võimaliku kom- ja mitte enda nn lühi- ometi

kes-

valguses tekkimi

nii:

seisuko uudselt õn Jaapani enamik

Kimura õn

et et sellest, oli rämps-

genee aktiiv-

popu Mayri laien

liigid

Ohta vaid

põh

vali suu suu tees

loo teo esi see õn J[Q0RIALE AASTATEL VIIMASTEL EVOLUTSIOONI- VAolAlta OTSEKOHESELT ja MIDAGI, U*AIIIIUIIUU i

iQAiumiiuiin

“ El

OLE

INTERVJUU evolutsiooniteguri olid populatsioonigeneetikud mittekodeeriva DNA, mida tihti nimetatakse rämps- modelleerinud juba 1930. aastatel, kuid seda peeti DNA-ks (junk DNA, st kasutu ja kahjutu DNA), olemas üldiselt ebaoluliseks ja erijuhtudel toimivaks. olu kergitab uusi küsimusi - kust, kuidas, miks? Suur osa evolutsioniste pidas Kimura teooriat anti- Ilmneb üha uusi andmeid, et vähemalt osa sellest darvinistlikuks, rünnakuks loodusliku valiku kui DNA-st kasutu rämps ei ole, kuid siinkohal pole evolutsiooni juhtiva teguri vastu. Kimura pidi kordu ruumi seda probleemi käsitleda. valt seletama, et tema kontseptsioon ei ole suunatud Kui C-väärtuse paradoks sai enam-vähem rahulda selektsionismi vastu, vaid käsitab evolutsiooni kahe va seletuse, siis jäi ikkagi püsima veendumus, et tasandilisena. Fenotüübiline evolutsioon, mis õn organismide organisatsiooni keerukuse tõus evolut adaptiivne ehk kohastumuslik, õn kahtlemata loo sioonis eeldab geenide arvu kasvu. Keeruka ehituse dusliku valiku võimuses. See toimib tunnuste kaudu ja talitlusega organismil peab olema palju geene. Nii geenidele, õieti geenide funktsionaalselt olulistele arvati veel 10-15 aastat tagasi, et inimese genoomis osadele. Kuid molekulaargeneetiline evolutsioon ter peaks olema oma 100 000 geeni. Kui käesoleva sajan vikuna kulgeb põhiosas juhusliku triivina. See toi di esimestel aastatel hakkasid ilmuma erinevate mub enam-vähem ühtlase kiirusega fulogeneesi eri organismitüüpide genoomide järjendusandmed, oli liinides ja võimaldab rakendada molekulaarkella üllatusi rohkesti. Leiti, et 1 mm pikkusel ümarussil printsiipi divergeerumis- ehk lahknemisaegade hin (Caenorhabditis elegans) õn üle 18 000 geeni, kuid ilm damisel. Geenide ja genoomi mittegeensete osade selt palju keerukama ehituse ja käitumisega äädika- evolutsioonikiiruste võrdlemisest järeldub, et loo kärbsel (Drosophila melanogaster) õn alla 14 000 geeni. dusliku valiku toime õn valdavalt konservatiivse, s.o Inimese genoomis tuvastati ainult veidi üle 30 000 olemasolevat säilitava iseloomuga. geeni. Ja väikesel rohttaimel nimega müürlook (Ara- Nüüdseks õn see vaidlus rahunenud, enamik evo bidopsis thaliana) ainult mõni tuhat geeni vähem kui lutsioniste peab Kimura neutraalsuskontseptsiooni inimesel, ligi 26 000 geeni. Hiljem uuritud taimedest üldjoontes põhjendatuks. mitmel leiti geene rohkem kui inimesel, riisil kogu ni üle 50 000 geeni. Inimesel pole geene rohkem kui Kas molekulaarsete järjestuste teadmine, molekulaar- šimpansil ja nende genoomide DNA nukleotiidijär- geneetilised avastused, arengubioloogia edusammud ja jestused erinevad ainult umbes 1,5 protsenti. muu õn midagi olulist muutnud arusaamades, mis olid Need faktid õn tõstatanud rohkesti küsimusi, mis meil 20 aastat tagasi? Või õn tegemist täpsustustega? pole kaugeltki ammendavaid vastuseid saanud. Üks Teadmised ja arusaamad õn kahtlemata üsnagi olu võimalikke seletusi õn see, et evolutsioonis õn orga liselt muutunud. Eelkõige need, mis puudutavad nismide organisatsiooni muutumine tihti toimunud evolutsiooni geneetilisi mehhanisme ja evolutsioo- ontogeneetilise arengu muutumise ehk olemasole niliste muutuste olemust. Osa neist avastustest õn vate geenide avaldumise aja, koha, järjekorra ja veel raskesti mõistetavad. Uued teadmised kergita intensiivsuse regulatsiooni ümberkorraldamise kau vad uusi küsimusi ja püstitavad teadlaste ette üsnagi du. Need regulaatorid või “lülitid” võtavad genoomi keerukaid mõistatusi. Tutvume siin mõnega neist. üldmahust enda alla suhteliselt väikese osa. Ja õn Üks esimesi molekulaargeneetilisi mõistatusi, mis võimalik, et osa neist paikneb genoomi sellel alal, evolutsioniste tabas, oli nn C-väärtuse paradoks. C-väär- mida me praegu rämps-DNA-ks nimetame. Peäle sel tus tähendab genoomi mahtu DNA massis mõõdetu le, geenide lugemisel toimuva RNA töötluse variant na; mõõtühikuks õn pikogramm (1 pg « KU12 g * 109 suse ehk nn alternatiivse splaissingu abil saadakse nukleotiidipaari, bp). Enne kõnealuse nähtuse avas paljudelt geenidelt mitme erineva valgu süntees. tamist oli sellealaste kujutluste aluseks järgmine Kuigi inimese genoomis õn ainult 30 000 geeni loogika: organismi arengu, tema ehituse ja talitluse ümber, talitleb tema organismis üle 60 000 erineva määrab DNA-s sisalduv geneetiline informatsioon; valgu (polüpeptiidi). mida keerukama organisatsiooniga organism, seda Evolutsioonis toimub muidugi kä geenide kadu ja rohkem õn vaja informatsiooni ning seda kandvat uute teke. Molekulaargeneetilised andmed näitavad, DNA-d. 1960.-1970. aastatel avastatud paradoks seis et uued geenid moodustuvad ikka olemasolevate neb selles, et puudub korrelatsioon organismide ehi baasil. Selleks õn kaks peamist moodust. Üheks õn tuse ja talitluse keerukuse ning genoomide geeni duplikatsioon - koopia paiknemisega uude ANTI- mahu vahel. Näiteks inimese ja hiire genoomis lookusse - ja neist koopiatest ühe järkjärguline DARVINISTLIKUD õn ligikaudu ühepalju DNA-d. Kuid see õn veel divergeerumine teistsuguse funktsiooniga geeniks. SEISUKOHAD väike üllatus. Järgmised võrdlused õn palju Teiseks teeks õn olemasolevate geenide osade kombi rabavamad. Kopskaladel ja salamandritel ning neerumine üheks uueks n-ö mosaiikseks geeniks. TULENEVAD kä sõnajalgtaimede hulka kuuluvatel ürgraigas- Valkude, geenide ja mittegeensete järjestuste PEAMISELT tel õn genoomis 40-50 korda rohkem DNA-d kui võrdlemine õn andnud ning annab edaspidi uusi VÕIMETUSEST inimesel. Mõnedel ainuraksetel protistidel, va andmeid ja täpsustusi eri organismirühmade ning MÕISTA JA LEPPIDA rem algloomadeks nimetatud olenditel, õn ge kä üksikute liikide fülogeneetiliste seoste ja põlvne TÕDEMUSEGA, ET noomi maht mitusada korda suurem kui inime mise kohta. Geneetilises materjalis sisaldub infor sel. Hiljem õn selgunud, et niisugused genoomi- matsioon iga liigi evolutsioonikäigu kohta. Selle- EVOLUTSIOONIL POLE mahtude erinevused õn tingitud mittekodeeriva alastest avastustest paar näidet. 1970. aastatel tõestas EESMÄRKI. DNA osakaalust. See õn omane kõigile päris- Ameerika teadlane Carl Woese, et elu arengu varasel tuumsetele organismidele, kuid erinevalt, moo perioodil pole toimunud mitte kaksiklahknemine dustades 30-99 protsenti genoomi mahust. Selle eel-ja päristuumseteks organismideks, vaid kolmik- lahknemine bakteriteks, arhedeks ja eukariiooti- deks. Bakterid ja arhed õn rakuehituselt küll mõle mad eeltuumset ehk prokarüootset tüüpi, kuid ge neetiliselt ei erine nad omavahel vähem kui kumbki neist eukarüootidest ehk päristuumsetest. Neid kol me evolutsiooni suurharu nimetatakse tavaliselt elu domeenideks, või kä impeeriumideks. Molekulaar sete (mitokondriaalse DNA) võrdlustega õn tõestatud lõplikult, et nüüdisinimene ei põlvne Euroopat asus tanud neandertallasest, vaid õn tekkinud sellest sõl tumatult Aafrikas ja hakanud sealt umbes 100 000 aastat tagasi välja rändama. Üheks põhimõtteliselt olulisemaks molekulaar- geneetiliseks saavutuseks evolutsiooniprobleemide vallas õn horisontaalse ehk lateraalse geenisiirde (HGS) tõestamine. HGS õn protsess, milles ühelt organis milt kandub geneetilist materjali üle teisele organis mile, kes pole tema järglane. See nähtus muudab mele kujutlusi põlvnemiskäigust. Kui klassikaline püt mingi organismirühma põlvnemiskäigust ehk ftilogeneesist kujutab endast harunevat puud, millel õn üks juur - ainus ühine eellasliik, siis HGS teeb selle puu mitmejuureliseks või annab puu eri haru dele oma lisajuured. HGS õn looduslik analoog tehno geneetilisele protseduurile, milles tekitatakse siird- geenseid ehk transgeenseid organisme, mida mee dias nimetatakse tavaliselt geneetiliselt muundatud organismideks ehk GMO-deks. Nüüd teame kindlalt, et eukarüootsete organismide rakuorganellid - mito kondrid ja kloroplastid - pärinevad kunagistest raku- sisestest baktersümbiontidest, kelle suurem osa geene õn aja jooksul peremeesorganismi genoomi üle kandunud. Need geenid õn veel praegugi looma damist koolidest, seda eriti inimese põlvnemise osas. de, seente ja taimede genoomides ära tuntavad tea Evolutsiooni tunnustavate teadlaste või pseudo tud bakterite geenide homoloogidena. Üksikute gee teaduste antidarvinistlikud seisukohad tulenevad nide või tervete plasmiidide ülekanne ühelt bakteri- peamiselt võimetusest mõista ja leppida darvinliku liigilt teisele õn üsna tavaline nähtus. Eukarüootide teooria põhimehhanismiga - juhuslik, “määratle puhul õn selline geeniülekanne haruldasem, kuid mata” pärilik muutlikkus ja looduslik valik - ja sel siiski reaalne. Mõned uurijad nimetavad genoome lest järelduva tõdemusega, et evolutsioonil pole ees mosaiikseteks neis sisalduvate geenide päritolu märki. Seda mehhanismi õn võrreldud pimeda kel mõttes. lassepaga ja küsitud, et kas see õn võimeline mingit Eeltoodust nähtub, et genoomide molekulaar- töötavat kella tegema. geneetilised uuringud õn mele silmaringi oluliselt Arvukad antidarvinistlikud teaduslikud kont GENEETILISES laiendanud, muutnud mitmeid varasemaid arusaa septsioonid õn lähtunud lamarkistlikest seisu MATERJALIS mu, kergitanud uusi küsimusi, mille lahendamine kohtadest. Ühtede järgi muudavad organismide SISALDUB nõuab jätkuvat pingsat uurimis- ja mõttetööd. Kuid pärilikke omadusi otstarbekalt keskkonnatingi- INFORMAT üldiselt ei ole nad darvinliku evolutsiooniteooria põhi mused, kas otseselt või kaudselt. Teiste järgi õn mõtteid muutnud. Enamasti õn tegemist täpsustus kõigis elusolendeis sisemine ja sihipärane täius- SIOON tega evolutsiooni käigu ja selle geneetiliste mehha tumistung. Need õn olnud siiski teaduslikel argu IGA LIIGI nismide kohta. mentidel põhinevad kontseptsioonid ja neid õn EVOLUTSIOONI- olnud võimalik teaduslike meetoditega testida, KÄIGU KOHTA. Mitmed õn kritiseerinud Darwini õpetust, väites, et falsifitseerida. Ja nad ei ole teste üle elanud. loomulik valik ei ole peamine tegur liikide tekkimisel ja Viimasel ajal õn USA-s ja sealt levivalt aktiveeru- evolutsioonis. Milline õn Sinu arvamus? nud uus pseudoteaduslik liikumine nimetuse all Charles Darwini õpetust õn algusest peale kas täie arukas disain (intelligent design). Selle toetajad väida likult eitatud või mitmes suhtes kritiseeritud. Eitus vad, et pime looduslik valik ei ole võimeline looma tuli muidugi religioossetest ringkondadest, mis püsi keeruka ehituse ja talitlusega organeid. Nende kuju sid jumaliku loomise ehk kreatsionismi ortodokssel nemisel pidavat olema osalenud arukas disainer. jutlustamisel. Tänapäeval püüavad loomisusulised Nad ei nimeta disainerit, kuid õn arusaadav, et tege oma seisukohtade põhjendamisel kasutada teadus mist õn teleoloogiliste argumentidega Jumala eksis likke argumente moonutatud kujul. See õn nn tentsi kasuks. loomisteadus ehk creation science, mis eriti USA-s lär Ugi 150 aasta kestel õn püütud Darwini evolut mi lööb ja nõuab vahetevahel darvinismi kõrval siooniteooriat mitut moodi muuta või asendada. See LAURI KULPSOO ja tõlget. graafia vaal duslikku kinnitanud pole silmas pole - avaldamata. tema dena keelest. aasta Charles Kahjuks Eesti lutsiooni Ma tud Kuigi puudumine päevaste “ Milline kelle ja töötanud, ja tehnoloogia, Tartu tuleneb bioloogiaolümpiaadideks. Viktor gümnaasiumile". arv vate sektsiooni sekretär, bioloogia bioloogia, gia patoloogia õppejõuna teostele. geneetika maatiliste seid suurim Fred (graafiline õn kuivõrd ütleb, korraldajaid. nääride MART koos kultuuri lastud 1962. Mälupildid

Darwini

reis tsütoloogia et

pälvinud Tema Toimetanud Mart

õn instituudis.

”

artikleid õnnestunud. Jüssit, iga-aastaste

eluteadusegi

keeles Ivar ülikoolis

siiski keeles evolutsiooniõpetus

kuidas veel

Peateost Darwini

suvel, Masingut, tähelepanek: aastal

VIIKMAA lõplik Kä ümber karda

Steve

õn ülesanne. ” täiendatud,

Möödunud tegemist

arusaamast, Seltsi

arendamise Viikmaa

. Darwini

uurimisvaldkondadeks Valmistanud

Eesti

Varem,

Puura

seda juhtiva kõrval

ei teadmiste

valikut ilmus teadmistega õppetooli inimese selle

esimees. geneetika leht instituudi

Mäns

1984.

“

õn tsütogeneetika

- Darwin.

Autobiograafia darvinlikul ” Sealt lõpetas asjad saa

Liikide Jonesi see eesti Eesti

Steve ilmus kateedris,

. eksida, ning

õn

Looduseuurijate 25 maailma ja väga

kunstnik Ja

ja ilmunud “

raamatu

õn olnud värskelt

õpetust Kalevi

õn õn

Remmi, Liikide Kirjutanud

teoreetilise

kirjutanud

Mart

raamat

- aastal 1949,

öelda, ja puhul Tago see teoste

populatsioonigeneetika mõistetakse pärineb entsüklopeediale Tartu tegelikult Vaatlused

sündinud

keeles

ja erakordselt “ olnud Jonesi Veel ja dotsendina

mitmetel et

inimese

“ ja Me kontrolliva aastal õn Mart ja

ette

tekkimise Darwini

millega kä

õn hoidmise Viikmaa loodusteadlase

kä kui

Selle Kulli, bioloogina

darvinismi

Sarapuuga

tekkimine Vive

õn teadurina õn auhinna siin

Meditsiinigeneetikute

arusaamade õn

viimasel antakse

purjekal tema

tsütoloogia, ilmumise tõlget Darwini

teaduskultuur õn Eesti

õpilasi et kõik.

positsioonil

puudub,

õn kä

kohalike raamat väidan, ja “ mitmeid ta trükitud

Nikluse

ülikooli-

ilmus

vaidleme Liikide Tollilt). geneetika 1938.

õn! bioloogia Tõnu ametikohtadel,

viimasel

mitmes kolleegide

teaduse ” ja muu. õn häbiväärne

olnud

vaim Seltsi

alates Geneetikute molekulaar-

õn

laia

tuum ” eest".

tõlke

Darwini ilmunud. kä “ eksperimendid tegurina.

” ja teiste “

Eesti Ja

üld- Tartu tõlgendus, ning ajal kohaliku arengu-

Mölsi, näiteks

”

ümberkirjutus Kollase aastal “

seis?

üliõpilasi silmaringi

õn edaspidi

olulisi

ja Beagle väärtuste seda ehk Seda 1975.

ja pole et teoreetilise ei

tekkimine

tõlgitud histoloogia,

tema 1965.

küll,

Auhinna ja

teistele mitu kevadkoolide

eluteaduse endiseks hiljem laboris teine tasandil. aspektis hulgas keskkooliõpikuid,

muidugi ülikooli. ajaloo saa õn

darvinlikku ajal

seisvat -õpetajaga, poolt

peaaegu

molekulaar

Andres

täie

aga Karuse ja auhinda,

tähtsaim

ja “

bioloogiaala- kohalik aastast aga

ja ja lugu. bioloogilise

Bioloogia ” Hiljuti, Maja

end “

Darwini aastast nagu teoreetilise

”

evolutsiooni-

Loodusuuri

erinevateks oleks

geneetika , pean tõsidusega, hoidmine Selektsio rakubioloo versioon liikide ja siiani. käibele auhinnatud Seltsi ning

teatme tõlge mõte las

“ tähtteose

Samas Tarandit, ” bioloogia teooriat. süste Autobio

vallas.

tõeliselt laienda

väljaan jäänud.

bio Aga näiteks Rahvas,

õn hoidja tore õn

nagu

toimu

Mart mille

kä

2006. kes

üks

täna mitu

vene teos,

ikka seni

evo

loo

see asi

”

kultuurrahvaks pidada. Kõigi meie naabrite, kä läti Viimasel ajal õn palju uut teada saadud inimese põlvne ja leedu keeles õn Darwini “Liikide tekkimine” ja mise kohta. Kas see õn endiselt kuum teema, kus võib “Autobiograafia” ammuilma ilmunud. Kä Eestis oodata midagi erakordset? võinuks see Darwini põhiteos omakeelsena juba Inimese põlvnemise kohta õn tõepoolest väga palju ammu olemas olla. Augustis 1957 sõlmis Eesti Riiklik paleontoloogilisi ja kä geneetilisi andmeid saadud. TERVJUU Kirjastus noore bioloogi Mart Niklusega lepingu Kuigi paljude inimlaste vahelised fülogeneetilised “Liikide tekkimise” tõlkimiseks. Raamat pidi trükist seosed pole kaugeltki selged, siis vaevalt midagi ra ilmuma 1959. aastal, originaali esmatrüki ilmumise bavat meie evolutsioonilise kujunemise käigu kohta sajanda aastapäeva tähisena. avastada õn. Küll aga õn veel palju mõistatuslikku Kuid selgus, et Niklus õn saatnud mõningaid foto selles, millised valikutegurid suunasid neid evolut- sid Nõukogude Eesti eluolust välismaale ja osutunud sioonilisi muundumisi, mis eristavad inimest inim sellega Nõukogude riigile ohtlikuks kurjategijaks. ahvidest, miks need toimusid, millisel geneetilisel Vahistamise ajaks 1958. aasta augustis oli Nildusel alusel need üldse põhinevad. Eespool sai mainitud, umbes pool teosest tõlgitud. Varsti saadeti ta küm et inimese genoomi nukleotiidijärjestus erineb šim- neks aastaks Mordva vangilaagrisse, kus ta jätkas le pansi omast ainult 1,5 protsendi ümber; ja kui ainult pingulist tõlketööd. Kuid peagi teatas kirjastus, et geene võrrelda, siis õn erinevus kõigest umbes üks leping õn lõpetatud ja raamat trükki ei lähe. Niklus protsent. Seda õn palju vähem, kui õn erinevus tõlkis vangilaagris kä “Autobiograafia”, mis nüüd õn hobuse ja eesli genoomide vahel. Kuid fenotüü- avaldatud, ja “Inimese põlvnemise”, kuid tõlkija bilised - anatoomilised, ontogeneetilised, käitu- GENOOMIUURINGUD sobimatusest tulenevalt kä neid kirjastamisele ei muslikud, intellektuaalsed - erinevused inimese ÕN MEIE SILMARINGI võetud. Ametlikult tunnistati tõlked ebapädevateks, ja inimahvide vahel tunduvad olevat märksa OLULISELT LAIEN kuigi asjatundlikud retsensendid olid need heaks suuremad. Millised geneetilised muutused tegid DANUD, KUID El OLE tunnistanud. ahvilikust eellasest inimese? Me ei tea kä seda, DARVINLIKU EVOLUT Kuulduste järgi püüti 1970. aastatel moodustada milliste valikutegurite sunnil kaotas inimene tõlkekollektiivi “Liikide tekkimise” uustõlke jaoks, karvkatte ja mis asjaolu muutis ta kahejalgseks. SIOONITEOORIA aga sellest ei tulnud vist midagi välja. Hüpoteese nende küsimuste seletamiseks õn esi PÕHIMÕTTEID Praegu õn Eesti Looduseuurijate Seltsi algatusel ja tatud mitmeid, kuid midagi kindlat ikkagi teada MUUTNUD. toel hakatud neid Nikluse tõlkekäsikirju toimetama ei ole. Kas kõike teada saabki? Igatahes uurimist ENAMASTI ÕN lootusega avaldada need vähemalt 2009. aastal, Dar ja selgitamist vajavat õn siin piisavalt. Kuid kas TEGEMIST wini 200. sünniaastapäeva auks. midagi erakordset oodata õn? Ma eriti ei usu. TÄPSUSTUSTEGA Millest Sinu sügavam huvi evolutsiooniküsimuste Milliselt alalt võiksid tulla lähiaastatel olulised EVOLUTSIOONI vastu? Pead ju ennast pigem ontogeneetikuks. läbimurded ja millegi oluliselt uue teadasaamine? KÄIGU JA SELLE Ega ma nii väga ontogeneetik olegi. Olen tegelenud Teadusealane ennustamine õn väga kahtlane ja GENEETILISTE histoloogia, tsütoloogia ja arengubioloogiaga, aga pi vähetasuv tegevus. Isegi teaduse suurkujud ei MEHHANISMIDE kemat aega geneetikaga ja eelkõige populatsiooni- näe tihti ette, mis nende ainevallas edaspidi toi geneetikaga. Mui õn tudengiaastatest peale olnud muma hakkab. Toon paar näidet. 1960. aastate KOHTA. suur uudishimu üldbioloogiliste probleemide vastu. teisel poolel, pärast pöörettekitanud avastusi Ja seepärast olen püüdnud end kursis hoida paljude molekulaargeneetika alal, pärast seda kui kä geneeti bioloogiaprobleemidega ning evolutsiooniküsimu- line kood ja valgusünteesi põhimehhanism olid välja sed õn alati nende hulgas olnud. Tartu ülikoolis olen selgitatud, näis selle teaduse korüfeedele Seymour lugenud umbes kümmet ainekursust, sealhulgas Benzerile ja Francis Crickile, et midagi huvitavat seäl mikroevolutsiooni teooriat ja evolutsioonimehhanisme. enam oodata pole. Benzer, uue aja geenikäsitluse looja, asus uurima äädikakärbse embrüonaalset aren Milline seos õn evolutsiooniõpetusel teoreetilise gut. Crick, molekulaargeneetika rajajaid, läks aju bioloogiaga? Mitmed Eestis toimunud teoreetilise kallale, teadvuse bioloogilisi mehhanisme uurima. bioloogia kevadkoolid õn kas otseselt või kaudselt Nad mõlemad olid uutel uurimisaladel väga silma evolutsiooni küsimustega tegelenud. paistvad, kuid ei osanud ette näha, millised avastu Ega teoreetilist bioloogiat kui niisugust olemas olegi. sed ja tehnoloogilised rakendused lähevad moleku Õn mõned bioloogia teooriad ja suur hulk üldbio- laargeneetikas lahti 1970. aastate algusest peale. loogilisi probleeme. Teoreetilise bioloogia kevadkoo Veel vähem oskan mina teaduse arenguteid ja või lile kui iga-aastasele konverentsitaolisele üritusele malikke avastusi ette näha. Ja ega avastused polekski Pandi 1975. aastal alus eesmärgiga õppida neid küsi avastused, kui nad ette ära näha õn. Ma võin vaid ole musi paremini tundma, leida nendevahelisi seoseid tada, et suuremad avastused peaksid aset leidma ja sünteesivõimalusi, ühtlasi tekitada noortes huvi organismide individuaalse arengu ehk ontogeneesi tegeleda teoreetilist laadi bioloogiaprobleemidega. geneetilise regulatsiooni mehhanismide ja nende Evolutsiooniteooria õn suuremaid ja kesksemaid evolutsiooniliste seoste valdkonnas. ■ bioloogilisi üldistusi, selle tundmiseta ja arvestami seta ei saa tänapäeval läbi ükski bioloogia valdkond. Pole siis midagi imestada, 32 senisest kevadkoolist õn viie teema olnud otseselt seotud evolutsiooniga, enamikus ülejäänutest õn nii või teisiti evolutsiooni- LOE VEEL küsimused üles kerkinud. Mart Viikmaa geneetikalehekülg http://biomedicum.ut.ee/-martv/ 24

■

horisont

2/2007 IVO JUURVEE 3ltt JE>e*biba š 0 j 4l1r 0tmA £tmd*hu f 0 il 8 frAmk p^

: утла u^nKt^äittAq» tnUi hümn pul mgut miAhntnno# x»tr >iTL»tf

turns nouÄlmmn^^r töötatud tõenäoliselt mis uue metoodilist informatsiooni. õn “ tuulta Henriku

lirnM* sealt jftl-

õn nurga

uema

tier

fAtrA-lwtiftp

seäl tnutw- ymet

peaaegu

Eesti IrnAtmmwy Liivimaa

alt

t^rt-'VV rmtr

mängu

kirjas kõige WÄ

ajaloo gfluM- tö&*p

püüame Mängime

võimatu

.tAua^tÄcrtl luuretegevuse põhjalikumalt

kroonika

ja y»a £mtfl yürtWrtnnAf

km ’ 4Ь*и*

allikas, Vr vaatame lÄHrUr^//

tu välja

4»Я

siiski

ill leida ^тпЛ*>л fomAWytA

fytfttfnM

tiWi-M WlllbrA ”

^1»»л

inodrtMyttlf

Anti* mistõttu

йАсялЙНМ* õn

" ftsAntmMrfiiiwif^ selgitada,

’

Htiotif

seda

tflwil'Wlrbmt

uut ртм уЮАшш.ЗЯЕ'У!

läbi kohta.

veidi

WrtMVW atuVAytAiw

ixll* tu rt4

f*A i>anbttt

Wfii м jõuvahekorra vastavate Codex olnud. gile eriti ilmselt Henriku

K yen

no* tw

ne"

tema sõdijatele tft

Zamoseianuse aastatel, maailmas les uigi no w 13.

trr no kroonika

Aitab tft

teadmiste nn intelligence nä"

sõjalise 14.

rtr

luureuuringud

enda

vanima sajandi ^

õn

alati populaarseks /'У

У vaenlase algussalm.

võimekuse kasuks

informatsioon

kasutamine säilinud vahetusest

olulise у studies

muuta.

tundmine käsikirja •

)

(inglise

tähtsusega alles kohta pärit muutusid

'JA sõjalise

1970. vastase 4 jj

( kee kõi

REPRO ja

Luure defineerimine õn keerukas, sel õn universaalne ja sobib kasutamiseks pilgul triviaalne, kuid sellegipoolest õn le ühest ja üldtunnustatud definitsiooni kä teiste ajastute kontekstis. Käesolevat selline tegevuskäik ülimalt oluline. Luure pole olemas. Laiemalt tähendab luure kirjutist võiks ehk nimetada metodoloo tegevus ei ole asi iseeneses - eelmistest igasugust info kogumist, eriti aga olemas giliseks mänguks. Analüüsi aluseks õn etappidest õn kasu ainult siis, kui nende olevate ja potentsiaalsete vastaste kohta. ainult kroonika tekst ja püütud õn välti tulemusi saavad kasutada inimesed, kel Kitsamalt saab luuret määrata kogutava da eestlaste muistset vabadusvõitlust õn seda informatsiooni vaja, et langeta info liigi järgi, näiteks sõjaline luure, puudutava kirjanduse mõjutusi. Ühtlasi da otsus edasise tegevuse kohta. Saadud maastikuluure jne, või kasutatava moo ei hakka me siinkohal kordama Henriku tulemuse põhjal või olukorra muutumise duse järgi, näiteks spionaaž ehk teabe ko kroonikaga seotud allikakriitilisi prob tõttu tekivad uued küsimused ja tsükkel gumine salajastelt kaastöötajatelt vaen leeme, mida õn juba ammendavalt kä kordub. lase juures, vaatlus jms. sitletud. Võib vaid lisada, et kui Henrikut Toodud skeem õn küll lihtsustatud, Loomulikult ei tegutsenud 13. sajan õn alust kahtlustada tendentslikkuses, kuid umbes nii see teoreetiliselt toimu dil bürokraatlikult korraldatud luure- siis luureküsimustes see tendentslikkus ma peaks ja mitte ainult luureteenistu organisatsioone, kuid luure ise kui nii pigem võimendub, mitte vastupidi. se, vaid kä näiteks ajaloolaste puhul: aja sugune oli ometi olemas ning käesolev loolane huvitub probleemist, kogub selle kirjatükk üritab vaadelda, mis õn selle LUURETSÜKKEL kohta andmeid ja analüüsib neid, võtab kohta kirjas “Henriku Liivimaa krooni Üldiselt õn jõutud arusaamisele, et kuigi need arusaadavalt kokku, näiteks artik kas” (edaspidi kä HLK). Eesmärgiks ei ole luuretegevus õn pidev protsess, võib selle lis või ettekandes, ning jagab oma tead leida uut informatsiooni - see oleks või jagada tsükliteks. Kõige sagedamini eris misi teiste asjast huvitatutega. Kui üks matu, sest “Henriku Liivimaa kroonika” tatakse viit tegevuse etappi. Tsükli algu lüli puudub, kaotab tegevus suurelt jaolt õn tõenäoliselt kõige põhjalikumalt läbi seks peetakse seda, kui otsusetegijal, olgu oma mõtte. töötatud Eesti ajaloo allikas. Küll aga see siis kõrgem või madalam, poliitiline Püüame vaadelda Henriku kroonikat uue või sõjaline luurejuht, tekib mingi küsi LADINAKEELSEST vaatenurga alt, selgitada välja, mis õn mus. Tsükkel õn lõppenud, kui küsimu LUURETERMINOLOOGIAST seäl kirjas luuretegevuse kohta ning kui sele õn vastus leitud ja sellest õn teavi “Henriku Liivimaa kroonikas” kasutata das see haakub tänapäevase luureteooria- tatud kä teisi, kellel seda vastust ülesan va terminoloogia mõistmiseks vaatleme ga. Teisisõnu: kas praegune luureteooria nete täitmiseks vaja õn. Tundub esma selle ladinakeelset teksti ja võrdleme

LUURETSÜKKEL VILJARAND

ÜLESANDE PÜSTITAMINE.

Otsusetegija vajab oma edasise tegevuse planeerimiseks mingisugust informatsiooni. Ta peab ERKKI sõnadesse panema, millist infot ta vajab, ning selle hankimise kellelegi ülesandeks tegema.

v,4’*T' v *

ANDMETE KOGUMINE. Vastavalt saadud LAIALI JAGAMINE. ülesandele hakatakse andmeid koguma. Allikad võivad olla kõige erinevamad, alates vaatlusest TSÜKKEL ÕN LÕPPENUD, ja lõpetades KUI KÜSIMUSELE ÕN VASTUS LEITUD spionaažiga. JA SELLEST ÕN TEAVITATUD KÄ TEISI, KELLEL SEDA VASTUST ÜLESANNETE TÄITMISEKS VAJA ÕN. HINDAMINE JA ANALÜÜS. Saadud andmete usaldusväärsust ••••m* tuleb hinnata. Kui andmeid õn palju, tuleb neid omavahel kõrvutada ja neist järeldused teha.

RAPORTI KOOSTAMINE. Kui informatsioon õn analüüsitud ja järeldused tehtud, tuleb need panna arusaa davasse vormi, ja esitada mitte liiga lühidalt, aga kä mitte liiga pikalt. seda Julius Caesari Gallia sõjakäigust kir lahkusid nad kiiremini maalt ega oodanud LOOMULIKULT El TEGUTSENUD jutatud teosega “De bello Gallico” ehk ära kokkupõrget kristlastega. XXI, 2: Kuuldes 13. SAJANDIL BÜROKRAATLIKULT “Märkmeid Gallia sõjast”, mis annab nende kogunemisest, tõusid riialased ja tõt KORRALDATUD LUUREORGANISATSIOONE, roomlaste sõjaväeluurest parima pildi. tasid kiiresti nende vastu, ihaldades vene Seäl õn luurajad jaotatud järgmiselt: lastest ette jõuda. XXVIII, 6: Novgorodlased KUID LUURE ISE KUI NIISUGUNE exploratores - luurajad, kes tegutsesid aga olid tulnud suure sõjaväega Pihkvasse, OLI OMETI OLEMAS. oma sõjaväe ees; speculatores - luurajad, tahtes vabastada linnust sakslaste piirami kes tegid seda sügavamal vaenlase maal; sest. Kuid kuuldes, et see linnus õn juba võe indices - kohalikud informaatorid. tud ja nende mehed tapetud, pöördusid nad Sõnatüvi explora esineb HLK-s kokku ägeda valuja meelepahaga oma linna tagasi. kumise tõttu. Et preester sai paganate kaheksa korda: XIV, 5; XIV, 10; XXI, 5; Seega planeeriti edasist tegevust ja rütisteretkest teada alles neid oma maja XXII, 1 (kaks korda) ning kujul ad explo- võimalikke vastuaktsioone selgelt vastas aknast nähes, ei anna kindlasti märku randum ehk luurama XXII, 3; XXII, 4; poole kohta teada olevale informatsioo rahuldavast luuretegevusest. HLK-s õn kä XXVII, 1 (siin ja edaspidi tähistab HLK nile toetudes. Järgnevalt toome temaati näide sellest, kui hoiatussüsteemi üldse viitamisel rooma number raamatut ja liselt järjestatult mõned luuretegevust ei olnud ja millised olid selle tagajärjed araabia number peatükki). puudutavad tsitaadid HLK-st koos kom (XXV, 6): Ja nad leidsid selle maa inimesi täis Seda sõna õn mainitud kolmest kasu mentaaridega. ja hoiatamata mingitest kuuldustest ja nad tatud kõige tihedamini kä “De bello Gal- lõid neid ingerlasi väga suure nuhtlusega (...) lico’s”. Ülejäänud erialaterminid ei esine OHU EEST HOIATAMINE Toodud näidetes toimis hoiatussüs Henriku kroonikas mitte kordagi. Explo- Luure tähtsaimaks ülesandeks võib pida teem liiga aeglaselt või puudus sootuks, rator'i mõiste täpne defineerimine õn da tekkiva ohu eest hoiatamist. Seda kuid õn kä vastupidiseid näiteid, kui anti keerukas, Henriku teksti tõlkides õn Ri tuleb teha piisavalt vara, et jõutaks kasu valehäire (XXIII, 7): (...) tekkis suur kisa ja chard Kleis kasutanud sõna luuraja (ja tusele võtta vastumeetmed. Sellise süs meie sõjavägi jooksis kokku mööda kõiki ühe korra sõna maakuulaja), mida võib teemi kohta õn lugeda järgmist. HLK XIV, tänavaid ja kõik jooksid sõjariistade juurde, pidada igati õnnestunud vasteks. 10: [eestlaste] teede valvurid põgenesid sõja karjudes, et meie vastu tuleb suur paganate väge nähes, et omadele teatada. Aga kes olid maleva. Seetõttu heitsime me kiiresti ülipüha sõjaväe hulgas kiiremad, leidsid luurajatega võidmisõli ja muud sakramendid kõrvale ja iš ühel ajal küladesse sisse tulles peaaegu kõik jooksime kilpide ja mõõkade teenistusse ja tõt :< :< oma külades ja kodudes eest. Kuna muistne tasime väljale, seades oma read meie vastaste Liivimaa oli peamiselt kaetud metsaga ja vastu, ja meiega koos seisid virulaste vane liikuda sai vaid mööda teid, harva kä mad. Ja lähenesid meile suure hulgana, keda mööda jõgesid, mis õn samuti kergesti me pidasime vaenlasteks. Ja olid sakalased, valvatavad, oli valvurite paigutamine meie kaasvennad, kes tulid meie juurde kogu üpris lollikindel moodus vaenlase liiku oma röövsaagiga. misest teadasaamiseks. Samast tsitaadist nähtub kä süsteemi olulisim nõrkus - MERELUURE saanud ohust teada, ei jõudnud valvurid Lisaks maismaale võis võõras sõjavägi iga kord omasid õigeaegselt informeeri tulla kä merelt, mille kontrollimine õn da. Õn kä näiteid, kus hoiatussüsteem keerukam, kuid tehti kä seda, nagu toimis tõrgeteta. XIV, 10: [ridalased] tun näitab XIV, 3: Seda kuuldes saatsid linna gisid Liivimaale, rüüstates külasid ja põleta kodanikud luurajad merele. Võib oletada, et des Methsepoles, ega suutnud leida kedagi mereluuret teostatigi eelneva info põhjal liivlastest, kes kõik olid oma naiste ja lastega vastavalt vajadusele, mitte kogu aeg. Sel põgenenud linnustesse. lisel juhul saadi vaenlastest teada alles Läbikukkumiste kohta käivad näited nende nägemisulatusse jõudmisel (XXIV, Veel kasutasid roomlased luuretege- õn peamiselt eestlastest, näiteks XXVII, 1: 7): Ja saarlased, nähes nelja koget merel tule vuses sõjavange, ülejooksikuid, kinni [...] nad leidsid õige palju mehi ja naisi kõigist vat, kartsid Taani kuningat sõjaväega tulema. püütud tsiviilisikuid ja skaute. Viimased küladest ja lõid paljud neist maha ja viisid Ja jättes taanlaste linnuse sinnapaika, läksid teostasid luuret vahetult oma sõjaväe ees teised vangi [...] See ei ole üllatav, võima nad ära oma laevadele ja pöördusid tagasi ning nende kohta käiv ladinakeelne ter likuks seletuseks kõlbab eestlaste hoia- Saaremaale. Nagu toodud näitest selgub, min oli procursatores, st ees jooksjad. HLK-s tussüsteemi suhteline nõrkus või krooni võis kä see olla täiesti õigeaegne. seda sõna ei esine. ku erapoolikus. Kuid õn kä üks päris huvitav lugu sakslaste luureveast (XXI, POLIITILINE LUURE LUURETEGEVÜS 7): (...) rüüstates maa ümberkaudu, tapsid Eelnevad näited olid sõjalis-operatiivset "HENRIKU LIIVIMAA KROONIKAS" mõned mehed, viisid naisi ja lapsi endiga ära. laadi, kus hoiatus anti siis, kui sõjavägi Luuretegevuse olulisust muistse vabadus Ja kui nad preestri majale lähenesid, nägi oli juba liikvel ja seda oli võimalik näha. võitluse perioodil näitab ehk kõige ilme neid preester Godfrid tulema[s]. Ja hüpates Hoopis keerulisem õn aga poliitiline luu kamalt HLK-s pidevalt sarnases konteks jalamaid oma hobuse selga, põgenes ta nende re ehk vastase kavatsustest teada saami tis korduv verb kuulma (ladina audio) - eest j a käis oma kihelkonda mööda ringi, kut ne või nende äraarvamine analüüsi tule pärast ühe sõdiva poole tegevuse kirjel sudes kõiki mehi kokku võitlema paganatega musel veel enne nende teostumist. damist tuleb fraas seda kuulnud vms ning [...] Nagu loendamatud kangelasteod sõ Nagu Henriku kroonikas tavaliselt, õn järgneb teise sõdiva poole tegevuse kir dade ajaloos enne ja pärast, sai Godfridi sakslasi puudutavad lõigud positiivsed, jeldus. Näiteks XIV, 10: Seda kuulnud, oma võimalikuks ainult luure läbikuk- nagu näiteks XXIV, 4: Liivimaa piiskop aga Ц luure ei pruukinud alati head resultaati vangide Ülekuulamine :< anda. Luurajate väljasaatmisest õn teisigi Efektiivne ja arvatavasti laialt kasutatud ^ näiteid, nagu XXI, 2: Jo saates maakuula- infokogumise viis oli vangide ülekuula I jad välja, leidsid nad, et vaenlased õn juba mine, aeg-ajalt oli see ainuke vangivõt g Ledurgast ära pöördunud (...) Ja XXI, 5: (...) mise põhjus. Kui vangid ei olnud koos- riialased, minnes koos liivlaste ja lätlastega tööaltid, kasutati neilt teadete kättesaa välja, seadsid minema teiste eestlaste vastu ja miseks sunnivahendeid. Näiteid: Eestla tulles Salatsi äärde ja saates oma luurajad sed aga olid kokku tulnud suure sõjaväega ette, kohtasid nad saarlasi. Ja kohe, niipea kui kõigist Mereäärseist kihelkondadest ja seisid saarlased riialaste sõjaväe ära tundsid, pist Koiva suudmes, pidades endi juures riialaste sid nad põgenema. saadikut Isfridi; kuulnud piiskopi ja ristisõdi jate saabumisest, saatsid nad ta Riiga tagasi, DOTE JA PAIKE JUHTUM olles piinanud mitmel viisil (XVI, 1 ).Ja lähe Võib arvata, et selline luuretegevus oli nedes Jersika linnusele, tabasid nad kellegi sõjakäikude ajal rutiiniks. Luurajate töö venelastest, kelle nad kinni seotult vedasid ohtlikkusest räägib selline lugu (XV, 7): Jo endaga kaasa linnuse juurde. See, ronides läksid kaks lätlast, Dote ja Paike, külasse ja esimesena üle kraavi üles, nagu tal oli kästud, äkki tormasid üheksa eestlast nende kallale ja rääkis valvuriga, teised järgnesid ükshaaval. võitlesid nendega kogu päeva, lätlased haava Ja valvur arvas tulevat oma linlasi, kes olid sid ja tapsid paljusid neist ja langesid lõpuks ära olnud. Ja nad ronisid ükshaaval üles, kuni kä ise. Kindlasti polnud Dote ja Paike ei nad lõpuks kõik hõivasid kindlustuse kantsi esimesed ega viimased luurajad, kes ku (XVIII, 4). Viimast võib pidada näiteks vas tuli üle mere minnes Lüübekisse ja olles teada nagi omade juurde tagasi ei jõudnud. tase sunniviisilisest ümbervärbamisest saanud Taani kuninga salasepitsustest, lah Kuna lugu õn Henrikule teada, siis võis ja naljaga pooleks ehk isegi commando- kus oma ustavate sõprade abiga salaja lin nende kahe lätlasega samasse patrulli operatsiooniks. nast ja jõudis kiirustades Rooma kuuriasse kuuluda rohkem inimesi, kes omade Mõned kohad Henriku kroonikas lase (...) Või XVI, 3: [...] riialased, mõistnud hõim juurde välja jõudsid ja juhtunust ette vad arvata, et teatavaks saanud info edasi laste väga pahu mõtteid, ja hävitasid ülemise kandsid. andmist peeti äärmiselt oluliseks üles osa nende kivilinnusel [...] Ja eestlaste kohta Kohati jääb Henriku kroonika järgi andeks, näiteks XVII, 6: (...) teised põgene negatiivsed, nagu XVIII, 5: (...) jõudsid mulje, et luuresalgad olid üpris arvukad sid, et koju sõna viia. Ja XV, 3: (...) vähesed teistesse kihelkondadesse, kes kunagi polnud ja tugevad (XXII, 4): Jo nad saatsid nende neist pääsesid oma maale, et koju sõna viia. hoolt kandnud rahu tegemise eest riialastega, juurde luurajaid, kes kohe leidsid Inceimsis Kuigi otsesemalt viitavad toodud lõigud arvates, et riialased ei suuda tulla sõjaväega venelaste jõugu ja ajasid neid kuni Braslani loomulikult sellele, et Henrik tahab liht nende nii kaugetesse maakohtadesse. taga. Need aga, omade juurde tagasi pöördu salt veidi kujundlikumalt öelda, et Kuid eestlasedki õn kasutanud luure- nud, teatasid, et sakslaste sõjavägi õn tulemas. suurem osa vaenlastest tapeti. andmeid diplomaatiliste jõupingutuste Dote ja Paike juhtumi puhul tuleb suunamiseks (XXI, 2): Pärast seda kui tema tähelepanu pöörata kä sellele, et mõle VASTULUURE õn Rüga tulnud, saatsid eestlased venelastele mad tapetud olid lätlased. Võib oletada, Kui luure defineerimine õn keerukas, väga palju kinke, paludes, et nad tuleksid et üldiselt sakslased kasutasidki luura siis vastuluure puhul õn üldtunnustatud sõjaväega Liivimaa kirikut hävitama. jatena mitte ordurüütleid või teisi risti- definitsioon olemas - see õn vastase sõdijaid, vaid kohalikke liitlasi. Ratsa- luuretegevuse takistamine. Peamiselt tä OPERATIIVINFO rüütlite raskem varustus oli ebasobiv lii hendab see spionaaživastast võitlust, osalt Teine luure oluline ülesanne õn sõjaväe bumaks väga väikese salgana või üksi seostatakse vastuluuret kä kehtiva režii- juhtkonna operatiivne infoga varustami mööda metsas kulgevat teed - tänapäe mi vastaste või selle kukutamisega tege ne sõjakäigu ajal. Siin tulevad mängu val võiks seda pisut utreerides võrrelda levate isikute võitlusega ning saladuste luurajad (ladina exploratores), keda saade ehk tanki metsa luurele saatmisega. Lät kaitsega. Veidi infot võib mainitud tege ti välja mingi konkreetse ülesandega. laste ja liivlaste kergem varustus sobis vuste kohta leida kä Henriku kroonikast. Eeskujulik taktikaline luure toimus järg selleks paremini. Pealegi võis neil olla Henrik teeb vahet sise- ja välisvaen miselt (XXI, 2): Jo nad seadsid sakslased parem keeleoskus, et kohalikelt teateid laste vahel. Riia kohta 1209. aastal kir keskmisele teele, liivlased aga panid pare pärida. Need liitlaste luures kasutamise jutab ta, et ikka veel püsis hirm paganate ees male, lätlastele aga andsid vasakpoolse tee. Ja kohta tehtud järeldused ei tulene küll sees- ja väljastpoolt (intus et foris, XIII, 3). teisi saatsid nad küladesse, kes võtnud mõned paraku Henriku kroonikast, kuid tekstis Suurema liivlaste ja lätlaste vandenõu inimesed kinni, said neilt teada sõjaväe suu viitab sellele fakt, et muistse Liivimaa avastamisest õn juttu kroonika XVI raa ruse, ühtlasi kä, et see õn juba vastu tulemas esimesed ja ainukesed nimepidi teadaole matu peatükkides 3-5. Siiski õn raske ja võitlemiseks valmis. Seda kuulnud, liikusid vad luurajad olid lätlased Dote ja Paike. kindlaks teha, kas tegu oli päris vande nad ettevaatlikult ja heas korras edasi (...) Olgu siinkohal lisatud, et luuraja kur nõuga, ja kui oli, siis kuivõrd tõsisega, Jälle näeme, et luurajad saadeti välja ja vast lõpust õn juttu veel ühes kohas, või lihtsalt ordupoolse väljapressimise edasised sammud võeti ette alles pärast sedakorda õn tegu venelasega (XXII, 3): ga. Kä idumealased ja lätlased, kes sõtta ei värske informatsiooni olemasolu. Viima Aga keegi ülivõimas Novgorodist, tulnud üle tulnud ega rüvetanud usu sakramente, tasu ne näide pärineb päevast enne Madise jõe luurama läks liivlastest kaugelt ringi ja vad nelja piiskopi poolt kindlaksmääratud päeva lahingut. Selles lahingus sattusid Theoderic Koknesest, tulles talle vastu, raius esimest mõõtu kümnise asemel igal aastal sakslased koos oma liitlastega eestlaste tal ära parema käe, mis hoidis mõõka, jälitas kuni tänase päevani. Kuid kes neist sellesse varitsusse, seega kä hästi organiseeritud põgenemisel ja lõi maha (...) sõtta tulid või saadikud läkitasid või tulles MUISTSE LIIVIMAA ESIMESED JA AINUKESED NIMEPIDI TEADAOLEVAD LUURETSUKKEL “HENRIK!) LIIVIMAA KROONIKA” KONTEKSTIS LUURAJAD OLID LÄTLASED DOTE JA PAIKE. VÄEPEALIK 1. annab ülesande 3. teeb järeldused , teelt tagasi pöördusid või vähemalt sadul 5 teavitab teisi 1 • Ulesande püstitamine. dasid oma hobused minekuks, hüvitasid raha Luurajad ei tegutsenud omal algatusel, andmisega oma foogtidele (XVI, 5). Viima alali õn kirjas, et nad saadeti välja, kasu sest katkest kumavad selgelt läbi kom- tades umbisikulist tegumoodi. Keegi pidi mertshuvid ja ühtlasi ei tahaks küll sellise käsu andma ja loogiliselt võib järel dada, et seda tegi sõjasalga üldjuht. Kuna kuidagi uskuda, et ordul oli 1212. aastal üldjuht oli alati sakslane, kuid luurajatena Liivimaal selline kõikvõimas poliitilise kasutati - vähemalt mõnikord, kui mitte politsei aparaat, mis märkas ja regist alati - liitlasi, siis ei pruukinud ta luurajaid reeris isegi selle, kui kohalikud saduldasid isiklikult instrueerida, vaid tema käsud oma hobused minekuks. jõudsid täitjateni käsuliini pidi.

VENE LUURE 2. Andmete kogumine. Ühegi siiani käsitletud valdkonna alla ei Luurajad liikusid ettenähtud suundades mahu otseselt venelaste poolt teostatud oma sõjaväe ees ja kasutasid peamiselt luure. Henriku kroonika põhjal jääb visuaalset vaatlust, aga kä kohalike elanike küsitlemist ja vaenlaste vangi mulje, et see ei olnud just kõrgel tasemel EXPLORATORES võtmist. ja vene väejuhtidel polnud toimuvast 2. koguvad teavet head ülevaadet. Raske öelda, kas tegu õn 3. teevad esialgsed järeldused 4. raporteerivad 3. Hindamine ja analüüs. venelastesse varjamatu halvakspanuga See oli peamiselt väepealiku ülesanne suhtunud Henriku erapoolikusega - need pärast seda, kui kogutud andmed olid talle õn inimesed täis kõrkuse ülespuhutust ja üht ette kantud. Siiski pidid kä luurajad ise lasi ülearu ülbed oma uhkuses (XXI, 1) - või seda mingil määral läbi viima - kui mitte oligi venelaste luure nõrk. Kuid HLK-s rohkem, siis vähemalt hindama, kas esinevad lõigud õn järgmised: Nüüd Nov saadud teave õn piisavalt oluline ja gorodi suurkuningas Myteslawe, kuuldes saks kiireloomuline, et kohe tagasi pöörduda ja laste sõjaväge olevat Eestimaal, tõusis ise kä sellest ette kanda, või õn otstarbekam jätkata luureretke ja koguda veel infot. viieteistkümne tuhande mehega ja läks Var gasse ja liikus Vaigust edasi Järvamaale, ja 4. Raporti koostamine. leidmata sakslasi, läks edasi Harjumaale [...]; Kõige nõrgemini esindatud etapp - tule Ja tulles Ugandisse, said nad kuulda leedu mustest ette kanda loomulikult Iuli, kuid laste sõjaväest Venemaal (...]; Ja talle tulid seäl seda tehti alati suuliselt. Luureretked olid vastu saarlased, paludes, et ta pööraks oma lühiajalised ega võimaldanud koguda nii sõjaväe taanlaste vastu Tallinnas, et pärast palju teavet, et selle süstematiseerimine taanlaste võitmist oleks hõlpsam liivimaalas- oleks väga keeruline olnud. tele kallale tungida, öeldes, et Riias õn palju 5. Laiali jagamine. ristisõdijaid, kes õn valmis temale vastu astu Saadud luureandmete teatavaks tegemine ma. Ja kuningas võttis neid kuulda ja pöördus neile, kellele vaja, oli tõenäoliselt puhtalt sõjaväega teist teed Sakalasse tagasi ja leidis, väejuhi kompetentsis - temal oli andmeid et sakslased õn kogu Sakala juba alistanud ja kä kõige rohkem tarvis, aga ta võis neid kaks linnust vallutanud ja tema venelased Vil kä edastada või nende edastamist jandi juures üles poonud [...] (XV, 8; XXII, 6; delegeerida. Juhtus kä, et teave levis XXVII, 3). n-ö iseenesest - kuuldused levivad Venelaste hukkamõistmist esineb kroo telkides (XXVIII, 5). nikas veel, näiteks XXVII, 4: [...] ehkki pal jud emad seda tütart [Liivimaad] petlikult omastades ja alati valetades enda poole olid tõmmanud, kellest üks õn vene ema, alati sigi matu ja viljatu, kes püüab alistada endale vägedes välja umbes selline, nagu kuju valvurid ei suutnud teadet ründajaist maid mitte Jeesuse Kristuse usus taassünni tatud kõrvaloleval joonisel, kus õn esi alati piisavalt kiiresti kohale toimetada. lootuses, vaid maksude ja saagi lootuses. tatud luuretsükli viis etappi Henriku Mis põhjustas selle, et tihtipeale leiti kroonika kontekstis. paljud eestlased oma küladest? LUURETSÜKKEL Nagu Richard K. Betts õn veenvalt näi "HENRIKU LIIVIMAA KROONIKAS" LUUREVIGADE PÕHJUSTEST danud, vähemalt poliitilise luure puhul Tulles tagasi luuretsükli juurde, võib eel Nagu mitmetest näidetest selgub, ei töö õn vead vältimatud - sõltub ju tulevik neva põhjal järeldada, et vähemalt opera- tanud luure sugugi alati laitmatult, esi paljudest teguritest, millest mitmed õn tiivtaktikalise luure puhul nägi see tsük nes luurevigu või sisuliselt läbikukku subjektiivsed. Walter Laqeur õn võrrel kel muistse vabadusvõitluse ajal ordu- misi. Eelnevalt oli juba juttu, et teede nud luureanalüütikut arstiga, sest mõle- mad peavad andma piiratud aja jooksul näiteks ainult aastaaegadel, kui vastasel Võib öelda, et luuretsükli teooria õn pii ja piiratud infole tuginedes diagnoosi õn lihtne kiiresti liikuda? Või panna val savalt universaalne kasutamiseks kä ning eksimuse korral võivad tagajärjed ve välja ainult siis, kui õn teateid, et oht “Henriku Liivimaa kroonika” puhul. Üht olla traagilised. Mõlemad mainitud tead läheneb? Kas panna valve ainult selles lasi esineb Henriku kroonikas viiteid eel- lased õn toonud esile, et isegi kui ohtu suunas, kust lähtub tõenäoline oht? Või hoiatussüsteemile, mereluurele, poliiti ennustav teave õn olemas, ei pruugi kä mujale? Otsuse tegemise aluseks olev lisele luurele, operatiivtaktikalisele luu otsusetegijad seda kuulda võtta või ei info oli aga arvatavasti tihti puudulik. rele ja vastuluurele, kuid nagu muudegi peeta infot piisavalt selgeks, et see õigus Näiteks ingerlaste puhul, kes arvatavasti muistse vabadusvõitluse kohta käivate taks vastumeetmetele tehtavaid kulutusi. teedele valvet välja ei olnud pannud, küsimuste puhul jäävad kä luuresüstee- Pole teada, kui suure kogukonna pea võib väita, et nad kas ei omanud piisavalt mi kohta tehtavad järeldused allikakrii- le Henriku ajal teede valvureid üleval informatsiooni või siis tegid sellest valed tiliste probleemide ja paralleelallikate peeti, kuid õn selge, et valvesoleku ajal järeldused. Selliste juhtumite puhul ei vähesuse või puudumise tõttu mõneti nad tööd teha ei saanud. Seda tuleb luge saa eristada luureviga poliitilisest veast. spekulatiivseteks. ■ da kulutuseks. Valve väljapanekuks pidi Oli teisigi põhjusi, mis hoiatussüstee- olemas olema kogukonna juhtkonna mi nõrgendasid. Võib arvata, et kui otsus otsus, sest vaevalt keegi lihtsalt oma valve välja panemiseks tehti, aga mingi LOE VEEL majapidamise või muu töö unarusse jät perioodi jooksul reaalset ohtu ei järgne tis ja tee äärde passima suundus. Olgu nud, siis valvet arvatavasti vähendati või John Keegan. Luure ja sõda: mida teati vastasest alates Napoleonist kuni al-Qaidani. Tallinn: Varrak, 2006. öeldud, et käesoleva kirjutise eesmärgiks sellest loobuti. Või vähemalt tekkis kiu ei ole arutleda teemal, kuidas võtsid eest satus seda teha. Rutiini tekkimisel vähe lased muistse vabadusvõitluse perioodil nes kindlasti valvurite valvsus. Kindlasti AUTORIST

vastu otsuseid - kas seda tegi vanem diskrediteeris valvet iga valehäire, mille IVO JUURVEE (1979) õn Tartu Ülikooli ajaloodoktorant. ainuisikuliselt, pidi selleks kogukonnas ga kaasnesid tõsised ebamugavused ja Magistritöö, mille teemaks oli Eesti Vabariigi sõja valitsema konsensus vms. Seega ei tea millega seoses jäi hulk tööd tegemata. väeluure kahe maailmasõja vahel, kaitses ta 2003. me täpselt, kes oli otsusetegija, aga õn Kui näiteks valve eksis ja pidas lähene aastal Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. Õppinud aasta vahetusüliõpilasena Läti Ülikoolis Riias, alust väita, et otsus pidi eksisteerima. vaid omasid vaenlaseks, siis võib arvata, 2005. aasta kevadsemestril oli külalisuurija Londoni Otsus, kas, millal ja kuhu valve välja et järgmisel korral tahtsid valvurid olla Ülikooli juures. Peamisteks uurimisvaldkondadeks panna, oli vastutusrikas. Kas valvata öö kindlamad ja viivitasid häire andmisega. õn eriteenistuste ajalugu, 20. sajandi ajalugu ning päevaringselt või mitte? Kas pidevalt või Võis juhtuda, et liiga kaua. krüptoloogia.

23.-25. märts PUHKUS AS Tartu Näitused, Kreutzwaldi 60,51014 Tartu Tel 742 1662, fob 742 2538 HARRASTUSED [email protected] VABA AJA MESS KAATRID TARTU NÄITUSED MESSIKESKUSES MATKAAUTOD www.tartunaitused.ee/suvi TUNDMATU OTSTARBEGA KIVIRIST HIIUMAALT

ANTS KRAUT

01 Ji JIM AAV || kiviriist välja paari labidatäie sügavuselt, Estonia . Viro . Эстония ž umbes 30-50 sentimeetri paksuse süsi- ji musta huumusekihi seest, milles võis veel 1:200 000 jä täheldada osaliselt kodunemata lepa- I oksi. Musta kihi all oli juba puutumatu liivakiht. Muistset asustust lähiümbru ses teada ei ole, samas külas, leiukohast 800 meetrit eemal, õn vaid üks muin suskaitse all olev külakalmistu 13.-14. sa jandist. Kas huumusekiht võiks pärineda kunagisest metsapõlengust, vajab selgi tamist, samuti kõrguste vahe leiukoha ja külakalmistu vahel ning sellest tuleneda võivad asjaolud. Geoloog Anto Raukas, kes kivieset ühe asjatundjana õn uurinud, määras kivi miks graniidi, tõdedes seejuures, et kaht luseta õn seda inimese poolt töödeldud. к! Paraku ei ole sellest palju abi vanuse ja otstarbe määramisel. Lahendust soovitas akadeemik Raukas otsida etnograafilise materjali hulgast, näidata ja küsitleda _■wa* vanu hiidlasi, kes asja otstarbe kohta Muinsuskaitseinspektor Dan Lukas näitab kiviriista leiukohta Hiiumaal, kasutades eset seekord kaardikepina. võiksid seletust anda. Sarnase järeldu seni jõudis kä arheoloog Tanel Moora, kelle hinnangu kohaselt õn selle kivimi- Arheoloogiateaduse ees seisab tihti küsimus, pala pind vaieldamatult mullalahuste mis õn leitud asja vanus ja otstarve. poolt koredaks söövitatud. “See oleks nagu lebanud kompostihunnikus. Hiiu maal sellist orgaanikarikast kultuurkihti ui tavalistel uuringutel aitab sel tud, kuid samas töömahukad lisandu gust tuua kultuurkiht - leidu ümb sed. Eks tunneme tänapäevagi nn arene ritsev keskkond, enamasti mulla nud kultuuride kopeerimist, stiilivenda- Kpõu, siis üksiku juhuleiu korral sellinede matkimisihalust kelladest ning rõi võimalus puudub. Sei juhul võiks abiks vastest kuni autode ja hooneteni. olla võrdlemine sarnaste esemetega, mil Kuid alati õn koopiatest huvipakkuva le päritolust rohkem teada. Sellele liht mad mõistatuslikud, süsteemi mitte so sale põhimõttele õn rajatud koguni üks bivad erandid. Üks selliseid õn kä mullu põhimeetodeid muinasteaduse alguspäe- se Horisondi kuuendas numbris äraarva- vilt, kui Rootsi arheoloog Oscar Monte misülesandena lugeja ette toodud tund lius arendas 19. sajandi viimasel kolman matu otstarbega kiviriist Hiiumaalt Vil dikul välja nn tüpoloogilise meetodi. lamaa külast. 28 sentimeetri pikkuse, 18 Sama liiki esemeid võrreldes paigutas ta sentimeetri laiuse ja 5-6 sentimeetri pak need arenguritta stiili, vormi või valmis- suse kivieseme, mis tänapäeva inimesele tamistehnoloogia muutumise järjestu võiks meenutada käsipeeglit või lauaten ses. Leides pidepunkti mõne leiuga, mil nise reketit, leidis 2006. aasta maikuus le vanus teada, sai moodustada eseme- kaablikraavi kaevamisel Ants Filippov. liikide ajalise arengurea. Vahel, eri kul Tema ja Andres Lebini vahendusel jõudis tuuride kokkupuute kohtadel, tekivad kä riist just sinna, kuhu sellised leiud peaks süsteemi sobimatud huvitavad erandid, ki jõudma - Hiiumaa muinsuskaitse- näiteks kivikirved, mis täpselt järgivad inspektori Dan Lukase kätte. Tema tõi pronkskirve välist vormi, matkides isegi leiu mandrile, et lasta teadusemeestel metallivalamisel tekkinud valuvormi kindlaks teha, millega õn tegemist. Kvartsilt või graniit? Asja uurib akadeemik ran te. Kivi kirvel teadagi õn need asja Leidjate tähelepanekute kohaselt tuli Anto Raukas. ei teata! Äkki vedeles kuskil laudapõh- jas?” oletab Moora, arutledes, et kui kivil oleks kä olnud töötlemisjälgi, õn need tugevasti porsunud pindadelt ära kadu nud. Huvitav oleks teada, kui kaua võtab aega kivimipala pinnal sellise porsumis- kooriku tekkimine siis, kui see oleks paarkümmend aastat olnud näiteks kap- satünni vajutiseks? Arheoloogid sellise kujuga tööriistu ei tunne. Materjal tundub suhteliselt pude, töödelda õn seda küll hea, kuid vaevalt õn seda teinud kiviaja inimene. Loodus likult tekkinud nuia kuju tõttu võidi kivieset kasutada tööriistana veel hilis- sajanditel talu majapidamistöödel. Huviliste Horisondi lugejate poolt pa kuti eseme kasutusvõimalusteks kas ohvrikividesse aukude puurimise vahen dit või ankrut. Ohvrikividele või väikeselohulistele kultusekividele - lohukividele - aukude Eksperimenteerijad lohukivile lõhke toksimas. puurimiseks kasutatud riistaga ilmselt tegu ei ole. Muinasteadlased õn arvamu sel, et neid lõhke kivi pinda ei puuritud ega hõõrutud. Arheoloog Ain Mäesalu 1979.-1980. aastal tehtud katsed tõesta sid, et lõhke õn võimalik teha ümara otsaga, peopessa mahtuva kiviga toksi mise teel. Selliseid ilmselt toksimiseks kasutatud kive õn nii juhuleidudena kui kaevamistel kä leitud. Esimeste lohkude valmistoksimine võttis aega vaid mõne tunni ning seejuures olid tekitatud lo hud äravahetamiseni sarnased muinas aegsetega, puudu vaid sajandite kuluta va toime jäljed. Üks esimesi “nüüdisaeg seid" Mäesalu tehtud lohukive leidis oma uue asupaiga Pilistvere kivikangru põhjas, kus ta tõenäoliselt tulevaste tead laste võimalikku lohukivide levikustatis- tikat vähe mõjutab. Kuid meid täna huvi tav kiviriist selliseks lohutöötlemiseks hästi ei sobi - vastu teist kivi löömiseks õn see liiga rabe ning võib puruneda. Ja mis veelgi olulisem - Eesti ainsa maakon nana puuduvad lohukivid seni paraku just Hiiumaal! Kas sellise kujuga ese ankru otstarvet saaks täita, jääb jällegi vaid oletuseks, Aasta 2006 oli ainulaadsete kivileidude poolest eriline. Jäljendi võtmine Eesti arvatavalt esimeselt silmas pidades asjaolu, et käepäraseks kaljuraiendilt. töödeldud käepide tundub viitavat roh kem mingile käsitööriistale kui lihtsalt raskusele, mille külge oleks tarvis olnud käega katsuda ja äraarvamismängu jät AUTORIST ju sel puhul midagi nööritaolist kinni kata võiks. Ning kui mingit mõistlikku ANTS KRAUT (1955) õn töötanud alates 1978. aastast tada. kasutusviisi ei oska leiule omistada kä muinsuskaitseametnikuna. Muinsuskaitseameti Kuid arvajatele tänud sellegipoolest, põlised hiidlased, tuleb Villamaa kivi arheoloogiamälestiste peainspektor, Eesti Muinsus- sest iga pakutud otstarve võib meid juh riist tunnistada rituaalseks, kultusotstar- kaitseseltsi, Eesti Arheoloogiaseltsi ja IC0M0S Eesti beliseks. Briti arheoloogiateoreetiku ja rahvuskomitee asutajaliige, Kohanimenõukogu ja tida lähemale õigele lahendusele. Seniks TA Meteoriitikakomisjoni liige. Pidanud loengukursusi loodame, et Villamaa kiviriist leiab vääri irvhamba Paul Bahni väitel olevat see kolmes kõrgkoolis ja avaldanud veerandsada kirjutist ka koha oma leiupaiga kandis Hiiumaal, kõigeks kõlbav seletus, mida arheoloogid muististe ja muinsuskaitse teemadel. Juhatanud loodetavasti muuseumis või mõnes muus kasutavad siis, kui midagi muud enam arheoloogilisi kaevamisi Kuusalus, Jõelähtmel, Põltsa toredas paigas, kus huvilised seda näha, pähe ei tule! ■ maal jm. SEITSE SAATUSLIKKU PAEVA

Venemaa pakub Eestis jutuainet ilmselt veel kaua. Ühest küljest seepärast, et Venemaa õn Eesti naaber, teisest küljest seetõttu, et umbes kolmandik Eesti rahvastikust õn erinevatel aegadel süa saabunud sisserändajad, kelle juured ulatuvad nii või teisiti just Venemaale. Miks õn Eestil hetkel just sedalaadi JURI KOTŠIN EV idanaaber, nagu meil parasjagu õn? Ja kes õn venelased ilma Venemaata?

heksakümmend aastat tagasi puh TALV JA SISEMINISTER ta sügisese generaalpealetungi kavanda rite Nõukogu istung ning minister Pro ruaril läks mässuliste poole üle kä Volõõ teha. Too oli aga vahepeal teada saanud, kes Venemaal Veebruarirevolut TÕID KÜLMA JA NÄLJA misega ning otsustas seetõttu tegeleda topopov kõrvaldati lõpuks ametist. Keisri nia polk. Talle järgnesid kaardiväe Sem- et kindralstaabi juhataja Aleksejev oli Üsioon. Esimene asi, mis mulle sel Oli veebruari lõpp. Keiser Nikolai II oli mässuga “pisut” hiljem. See oli fataalne vend suurvürst Mihhail Aleksandrovitš jonovski polk, kaardiväe Leedu polk ja reetlikult tagasi kutsunud kindral Ivano lega seoses meenub, õn David Vseviovi just sõitnud Ukrainasse Mogiljovi, kus viga. Kõige õigem oleks olnud, kui keiser võttis seepeale ühendust kindralstaabi isegi Vene kaardiväe vanim, Preobražens vi, kes pidi mäletatavasti keisri käsul arutlus, et revolutsioon Venemaal õn kä asus Vene armee peastaap. oleks kohe naasnud pealinna ning mäs ülema kindral Mihhail Aleksejeviga Mo ki polk. Keisri oli reetnud tema enda nelja polguga pealinna korda looma mi sitletav kä kui ühe ajastu asendumine Talv oli tol aastal erakordselt külm - su viivitamatult esialgu veel truuks jää giljovis ning palus, et viimane veenaks kaardivägi, kokku 25 000 meest. nema, ning teavitas sellest nüüd kä Niko teisega. Ehk: millegi lõpp, isegi kohutav kuni 43 kraadi pakast. Siseminister Alek nud kaardiväe abil maha surunud. Nikolai II nimetama ametisse uut valit Tsarskoje Selosse Nikolai II ei jõud laid. Aleksejev oli kä küsitlenud kõikide lõpp võib lõppkokkuvõttes osutuda mil sandr Protopopov ei olnud aga oma üles Nikolai II saatis aga 25. veebruaril sust. Pärast vestlust Aleksejeviga otsus nudki. Ööl vastu 1. märtsi peatasid mäs rinnete komandöre, kuidas antud polii legi suure alguseks ja meie vaatenurk annete kõrgusel ega suutnud muu hul käsu taastada Petrogradis kord hoopis taski keiser ametisse seada uue valitsuse sulised sõdurid keiserliku rongi 170 kilo tilises olukorras käituda, ning saanud Venemaa ajaloole võib tulevikus veel muu gas tagada pealinna Petrogradi varusta pealinnas viibivale kindral Sergei Haba- ning võtta ohjad pealinnas enda kätte. meetri kaugusel Petrogradist, Malaja Vi- viimaste käest üksmeelse soovituse Niko tuda. Kui aga analüüsida, millise pilguga mist leiva ning kivisöega. Pealinlasi kum lovile, andes talle selleks kaks päeva. Selleks suundus keisri erirong kõige šera jaamas. Keiser koos kaaskonnaga lai II troonist loobumiseks. Samal ajal võisid seda sündmust näha ja mõtestada mitasid nälg ja külm. Protopopovile ei Keiser nõudis kä endise valitsuse töö jät pealt Petrogradi lähedal asuvasse Tsars suundus edasi Pihkvasse, et jõuda põhja- saabus kä duumaesimees Rodzjankolt tollased Vene keisririigi alamad - loomu lisanud kuulsust kä asjaolu, et ta oli sise kamist. Mõlemad ülesanded ei olnud tol koje Selosse - Vene keisrite residentsi, rinde staapi ning asjade üle järele mõel lõplik kinnitus - Petrogradis toimuv õn likult mitte revolutsionäärid! - õn 1917. ministriks saanud keisrinna Aleksandra hetkel aga enam täidetavad. Mäss paisus kus viibis tollal kä keisri perekond. Duu da. Pihkvas võttis keisri vastu põhjarinde revolutsioon. aasta veebruaris ja märtsis toimunut või eestkostel. Sõja tõttu valitses pea kõiki ning ebapopulaarse valitsuse ametisse mas moodustasid aga revolutsiooniliselt juhataja kindral Nikolai Ruzski. Keiser, 2. märtsil moodustas Ajutine Komi malik määratleda kä krahhina. Mille des Venemaa ühiskonnakihtides arva jäämine ei tulnud kõne allagi. Mogiljovis meelestatud saadikud juba Ajutise Komi teades nüüd sõjaväe üleminekust revo tee, kes oli muide ennast sisse seadnud krahhina? Endise elukorralduse, riigi mus, et sakslannast keisrinna õn mestis ei teatud sellest veel midagi. tee pealinnas korra tagamiseks. 27. veeb lutsiooni poole, küsis Ruzskilt nõu, mida Petrogradi Tauria palees, Ajutise Valit- korra, eetika ja esteetika krahhina. Loo Venemaa vaenlasega, kuidas siis muidu, Petrogradi oli tolleks hetkeks koonda budes kiusatusest vajuda emotsioonide kui võitlust peeti Saksa keisririigiga. tud 200 000 sõdurit, kes ootasid saatmist sohu, kirjeldan, mismoodi sündmused läänerindele. Mehed aga ei tahtnud enam P/X Rahutuse märke ilmutas kä Vene peaaegu sajand tagasi kulgesid Riigiduuma. See rahulolematus kulmi “isakese tsaari” eest võidelda, sest sõda SCAN

oli kestnud juba kolm aastat ja tapatal / neerus 14. veebruaril, mil Aleksandr Ke ILMASÕDA OLI VIINUD KAARDIVÄE renski esines duumas terava valitsusevas- gute lõppu polnud näha. Seda meeleolu

Venemaa oli 1914. aastast osalenud Esi tase kõnega. kasutasid hästi ära revolutsioonilised CORBIS mese ilmasõja verises “hakklihamasi 18. veebruaril asusid streikima Petro agitaatorid ning kindral Habalov ei saa nas”. Ammu olid langenud Ida-Preisimaa gradi ühe suurima ettevõtte - Putilov! nud mässulistega kampa löönud sõdu võitlusväljadel nii Vene kaardiväe kui tava- tehase töölised. Nimetatud tehas tootis rite tohutu massiga enam kuidagi hakka armee vapramad ohvitserid, karastunud sõjaväe tarvis militaartoodangut. ma. Ei suutnud soldatite meeleolu muu allohvitserid ning kogenud sõdurid. 23. veebruaril algas käärimine pealin ta kä sõjaminister Aleksei Polivanov. Ise Neid olid asendanud uued, äsja reservist na leivasabades. Kui siis rahvahulk ühte gi keiserliku ihukaitsekaardiväe Pavlovs rindele kutsutud sõjaväekohuslased - saiapoodi rüüstama hakkas, haarasid ra ki polk tappis oma komandöri ning ühi endised kooliõpetajad, kaupmehed, te hutused peagi kogu pealinna. Nagu maa nes revolutsiooniga. hasetöölised. Seega oli põhimõtteliselt alt ilmusid välja loosungid “Leiba”, “Maha 26. veebruaril teavitas duuma esimees muutunud sõjaväe isikkoosseis. Eilne Protopopov”, “Ei sõjale”, “Sakslanna mi Mihhail Rodzjanko keisrit olukorrast poodnik ja õpetaja ei tahtnud ega osa nema”. Viimasega peeti silmas muidugi pealinnas. Nüüd anti käsk võtta Galiitsia nud eriti sõdida ega olnud tal kä kaadri- Nikolai II abikaasat keisrinna Aleksand rindelt neli polku ning vastuhakk pealin sõjaväelasele enesestmõistetavat profes rat. Algas üldstreik. nas maha suruda kindral Nikolai Iva sionaalset autunnet. See asjaolu seletab, novile. Nikolai II ei taibanud ikka veel, et miks Veebruarirevolutsiooni puhkedes KÕIK KÄIS SEITSME PÄEVAGA tegemist ei olnud enam mässu, vaid revo nii paljud mundrikandjad mässajate poo Keiser sai mässust pealinnas teada 24. lutsiooniga. le üle läksid. veebruaril. Aga ta oli hõivatud 1917. aas 27. veebruaril toimus viimane Minist- Riigiduuma viimane istung 1917. aastal. Nikolai II vägesid üle vaatamas. Foto õn dateeritud ajavahemikku 1910-1917.

Nikolai II koos perega 1917. aastal. SCANFIX

CORBIS suse, mille justiitsministriks sai 36-aas- kirjutas alla kä viimane keiserliku Vene tane Aleksandr Kerenski. Ajutine Valit maa õukonnaminister krahv Vladimir sus laskis vahistada endised ministrid. Frederiks. Uues olukorras ei osanud kä Talvepaleed Pihkvas viibinud duumasaadikud - kaitsev Habalov muud teha kui kuulata tõsi, siis juba endised duumasaadikud, uue võimukandja ehk Ajutise Valitsuse sest vastloodud Ajutise Valitsuse justiits sõna ning lahkus koos 4500 mehega minister oli duuma tegevuse 2. märtsil Talvepaleest. Keisri sugulane suurvürst lõppenuks kuulutanud - Gutškov ja Kirill Vladimirovitš jättis oma kaardiväe- Šulgin sõitsid selle aktiga Petrogradi. ekipaaži meestega maha Tsarskoje Selo, Nikolai, nüüd juba lihtsalt Romanov, naa kus ta pidi kaitsma Nikolai II perekonda, sis pärast 30-tunnist vaheaega Mogiljovi ning andis ennast revolutsiooni käsutus vägede peakorterisse. Viimane märge, se. Tsaariperekond jäi Ajutise Valitsusele mis Nikolai Romanov kirjeldatud sünd alluvate revolutsiooniliste soldatite kätte. muste kohta päevikusse kirjutas, oli: “Ümberringi õn reetmine, argus ja pettus.” MONARHISTIDE PÄÄSTEOPERATSIOON Suurvürst Mihhail (1878-1918), kellele Samal ajal üritasid monarhistlikult mee nüüd kuulus formaaljuriidiliselt Vene lestatud duumasaadikud Pavel Miljukov, troon, oli tol hetkel 39-aastane. Mihhail Aleksandr Gutškov ja Vassili Šulgin oli Aleksander III noorem poeg ja kuni päästa isevalitsust ning suundusid Pihk Nikolai poja Aleksei sündimiseni 1904. vasse, et veenda keisrit loobuma troonist aastal oli ta olnud ametlikult Vene oma poja Aleksei kasuks. Mehed mõt troonipärija. Ta oli Riiginõukogu liige, lesid, et tsaarivõimu päästmiseks tuleks sõjaväeliselt auastmelt kindralmajor. ohverdada ebapopulaarne ning “nõrk" Ilmasõjas kamandas Mihhail kaukaas- Nikolai П, asendades ta 12-aastase trooni lastest koosnevat kuulsat nn metsikut pärija Alekseiga. Tegelikult oli kä see diviisi. meeleheitlik idee utoopia. Revolutsiooni- Saades teada sündmuste arengust, sõi orkaan ei tahtnud Venemaale enam min tis ta oma residentsist Gattšinast pealin git isevalitsust, olgu troonil kes iganes. na Petrogradi ning kohtus seäl vürst Put- Tekkinud olukorras otsustas keiser sõja jatini korteris Gutškovi, Miljukovi, Ke võiduka lõpetamise nimel ning rahva ja renski ja Rodzjankoga. Poliitilist olukor sõjaväe tahtele vastu tulles troonist da analüüsides selgus, et Mihhaili troo loobuda. nile asumise poolt olid Miljukov ning Asjast teavitati kohe Mogiljovis viibi Gutškov, vastu aga endine duumaesi- Ernst Friedrich von Liphardti maal troonipärija vat kindral Aleksejevit, kelle juhatusel mees Rodzjanko ja Ajutuse Valitsuse jus Nikolai Aleksandrovos^ ihukaitsekaardiväe koostati troonist loobumise akt. Akti all tiitsminister Kerenski. Nähes, et tal husaari mundris 1892. aastal - kaks aastat kirjastas Venemaa viimane keiser Pihk puudub laiaulatuslik ning ühene poole enne keisriks saamist. Liphardt sündis Eestis Raadi mõisas. vas 2. märtsil kell kolm. Võim pidi mine hoid reaalselt võimuhoobade juures ole ma 12-aastasele Alekseile. Keisri viimane vate poliitikute keskel, loobus suurvürst lause enne võimust loobumist oli: “Ma Mihhail omakorda troonist. See juhtus olen otsustanud. Ma loobun troonist. Tä 3. märtsil 1917. Orjoli kubermangus asuva suurvürsti nan teid vapra ja truu teenistuse eest.” Mihhailist, kes formaalselt jõudis olla mõisa Brassovo järgi. Viimane lause oli määratud põhjarinde mõned tunnid Venemaa isevalitseja, tut Pärast troonist loobumist elas Mihhail staabi ohvitseridele. vustuseks veel niipalju, et loomult oli ta Gattšina mõisas. Oktoobripöörde järel Ent seejärel vestles endine keiser oma seiklusi armastav ja pisut keigarlik. 1912. oli suurvürst Mihhail esimene Romano- ihuarsti Sergei Fjodoroviga. See oli tähtis aastal oli ta välismaal salaja abiellunud vitest, kes mõrvati. Ta konvoeeriti Gatt jutuajamine, mille käigus teatas arst Natalia Vulfertiga - neiupõlvenimega šinast kõigepealt Permi. 12. juunil 1918 Nikolai Romanovile, et tema verehaigust Šeremetjevskaja, esimeses abielus Ma viisid bolševikud Mihhaili Motovilihhi põdev poeg ei vea sellist võimuraskust montova. Kõnealune daam oli seega elu lähedal asuvasse metsa ning lasid seäl tervislikel põhjustel lihtsalt välja. Niko kogenud, avantüristisoonega naisterah koos isikliku inglasest meessekretäriga lai muutis seepeale oma otsust ning vas. See abielu oli skandaalne, kuna keis maha. koostatud sai uus võimust loobumise ri perekonna liige ei oleks tohtinud abi Lõppenud oli üle 300 aasta kestnud akt, mille kohaselt pidi valitsema hakka elluda seisuselt madalama Vene riigi ala Romanovite valitsemine Venemaal. Lõp ma Nikolai vend Mihhail Aleksandrovos maga. Kõne alla oleks tulnud mõnesse penud oli kä Rjurikute aegadest alguse Romanov. Samas allkirjastas Nikolai, veel Euroopa valitsejaperekonda kuuluv print saanud suurvürstide, tsaaride ja keisrite korraks keisri rolli naastes, kaks akti. sess, mitte mingil juhul aga kaks korda võim koos seisusliku ühiskonnamudeli Esimesega neist määras ta uueks Minist abielus olnud naisterahvas. Selle eest ning elukorraldusega sellel tohutul euro- rite Nõukogu esimeheks vürst Georgi arestiti suurvürst Mihhaili isiklik vara asiaatlikul riigikehal, mida veel nädal Lvovi ning teisega Vene vägede ülem ning keelati tal Venemaale naasmine. varem oli nimetatud Vene keisririigiks. juhatajaks suurvürst Nikolai Nikolajevitš Esimese ilmasõja puhkedes need meet Esimese maailmasõja tuli neelas pisut hil Romanow, kes oli olnud ülemjuhataja kä med tühistati ning Mihhail sai loa kodu jem kä Saksa ning Austria-Ungari keisri 1914. aastal, kui puhkes Esimene ilma maale tulla. Tema naisele mõeldi välja riigi. Isevalitsuslik riigikord hakkas Eu sõda. Uuele troonist loobumise aktile perekonnanimi Brassova, mis tuletati roopast kaduma. Riigiduuma loodud Ajutine Komitee 1917. aasta Veebruari revolutsiooni järel. Seisab paremalt teisena Aleksandr Kerenski, istuvad vasakult teisena vürst Georgi Lvov ja paremalt esimesena Mihhail Rodzjanko.

VEEBRUARIVILJAD alustasid Venemaa päästmiseks valget relvajõudude ülemjuhataja kindral Jo Koik, mis Venemaal edasi juhtus - bolše- liikumist. Nendega hakkasid liituma kä han Laidoneri alluvusse. Detsembri algu vistlik putš, valgekaartlik liikumine ja Kubani, Uurali, Doni ja Baikali kasakad. ses nimetati korpus ümber Põhjaarmee kodusõda - ulatub juurtega just 1917. Atamanid, nagu kindralmajorid Vjatšes üksikkorpuseks, mille ülemaks sai pol aasta veebruarisündmustesse. Kõige vä lav Naumenko ning Grigori Semjonov, kovnik Heinrich von Neff. Detsembri hem õn nimetatud nähtustest eesti kee alustasid halastamatut võitlust punaste- lõpus vahetati ta välja polkovnik Anton les kirjutatud ehk valgest liikumisest, ga. Üsna pea võttis enamik valgete juh Dzerožinskiga. 10. juunil määras Vene millest seepärast siin paar sõna. tidest monarhistlikku ideed kui ainsat maa ülemvalitseja, nagu nimetati ühte Valge liikumine sai sisuliselt alguse võimalust, mis nende arust võiks päästa valge liikumise koondjuhti admiral Kolt- kohe pärast Oktoobripööret, kui enamik Venemaa punasest kaosest. Erandiks võib šakki, looderinde kõikide maaja mere- endise tsaariarmee kaadriohvitsere ei siin tuntumatest valgete liidritest pidada vägede juhatajaks nimetatud lõigus kind leppinud asjaoluga, et bolševikud olid vaid kindral Lavr Kornilovit, kes oli veen ral Nikolai Judenitši. Siit kä Eestis juur teinud rahu Venemaa Esimese ilmasõja dunud vabariiklane. Selle näiteks võib dunud komme nimetada Loodearmeed aegse põhivaenlase Saksamaaga. Samuti tuua kas või tõsiasja, et temale allunud Judenitši armeeks. sai paljudele, sealhulgas kä soldatitele, väeosad laulsid rivilaulu, kus olid järg Millega lõppes Loodearmee bolševismi- peagi selgeks, mida toob endaga kaasa mised sõnad: “Tsaar pole mele kumiir...” vastane võitlus, teab enamik lugejaid bolševistlik “paradiis”. Paljud Veebruari Eestis õn vahest tuntuim Loodearmee, isegi. Pärast Tartu rahu sõlmimist Eesti revolutsiooni vaimustuse “pohmellist” mille alguseks võib pidada 1918. aasta vabariigi ja bolševistliku idanaabri vahel toibunud sõdurid mõistsid, et bolševism sügist, kui 21. oktoobril moodustati saadeti Loodearmee Judenitši käsukirja toob Venemaale orjuse ega uskunud vabatahtlikkuse alusel Põhjaarmee eri ga laiali. See oli teatavasti 1920. aastal. enam punaste lubadusi anda kõigile ta line Pihkva vabatahtlike korpus, mille Teistel rinnetel jätkus valgete meeleheit suta maad ning kindlustada tööliste ja komandöriks oli Aleksei Vandam. Kor lik võitlus punakoletisega, ent aeg ja saa talupoegade riigis jätkuv rahu. Liiga val puse koosseisu kuulus 1. vabatahtlike tus polnud valgete poolel. Enamik vene juhäälselt rääkis punajuht Trotski maa laskurdiviis (3 laskurpolku ning 2 väli- rahvast jäi uskuma punaste lausvalet ilmarevolutsioonist, sisuliselt maailma patareid), insenerirood, sidekomando, maast, rahust ning leivast. Kui tegelikkus vallutamisest ja orjastamisest bolševike Pihkva kaitserühm, staap, partisanisal- pärast kodusõja võitu paljastus ning vene poolt. gad ning Peipsi flotill kolme alusega. rahvast ootas ees bolševike ike ja genot Vanad kaadriohvitserid, nagu kindral Kokku oli korpusel elavjõudu 1918. aasta siid, oli juba hilja. Mihhail Aleksejev, kindral Anton Deni oktoobri lõpuks 3459 meest. Novembri Minu esivanemad nii ema kui isa poolt kin, admiral Aleksandr Koltšak, parun lõpul sai korpus Pihkva all lüüa ning olid 1917. aastal Vene keisririigi relva Peter Wrangel, kindral Nikolai Judenitš, taganes Eesti territooriumile, asus Eesti jõudude kaadriohvitserid ning sõdisid REPRO

Esimese maailmasõja rinnetel. Veebruari- Ungari ja Saksa keisririigiga võitlemi kannavad oma südames - kes sügaval, siindmused võtsid neilt pinna jalge alt. seks. Bolševike vaherahu välisvaenlasega kes veel sügavamal - tükikest kunagist Eilsetest kaasvõitlejatest said järsku klas pidas Duhhonin hapraks ning ajutiseks. tsaariaegset Venemaad ning suhtuvad oma sivaenlased. Pole midagi imestada, et Ise ta keeldus põgenemast, pidades seda ajaloolist kodumaad 1917. aastal taba enamikust tollasest ohvitserkonnast ehk Vene vägede ülemjuhatajale sobimatuks. nud veebruarisündmustesse kui KRAHHI. elukutselistest kaadriohvitseridest said Tõeliselt ennastohverdav märtrisurm Krahhi, mis viis minusugustelt igaveseks olude sunnil valgekaartlased. Võitlesid ootas kindralit siis, kui ta juba Krõlenko nende loomuliku keskkonna, enne kui need mehed ju oma kodumaa eest, selle poolt maha võetuna viimase vagunisse me kõik sündinudki olime. Venemaa eest, mille kaitseks nad 1914. astus. Revolutsioonilised soldatid kisku Need seitse saatuslikku päeva 1917. aastal rindele olid läinud. Nüüd aga olid sid kindral Duhhonini kui klassivaenlase aasta 25. veebruarist kuni 3. märtsini, kodu korraga “okupeerinud" revolutsio tükkideks. mille jooksul Venemaa lakkas olemast näärid. Räägiti küll ühte vene keelt, kuid Muidugi ei saanud kodusõja lõppedes isevalitsuslik keisririik, mõjutasid ning mentaalselt ja eetiliselt erinesid need “endised” vene inimesed - arstid, sõja mõjutavad maailma saatust tegelikult uue elu ehitajad revolutsioonieelsetest väelased, loominguline intelligents, riigi kuni tänapäevani. ■ inimestest ja endise vaimsuse kandjatest ametnikud ja paljud teised - vastu võtta nagu öö erineb päevast. uut, revolutsioonilist Venemaad kas või Siinkohal õn igati kohane kirjutada juba sellepärast, et neid kui klassivaen- LOE VEEL mõni sõna Vene armee viimase ülem lasi oleks oodanud repressioonid ning Jüri Kotšinev. Kahepäise kotka tiiva all. Koolibri, 2006. juhataja kindral Nikolai Duhhonini saa füüsiline hävitamine. Sellest siis nii suur Reigo Rosenthal. Loodearmee. Ärgo, 2006. tusest. 11. novembril 1917, kohe pärast hulk vene emigrante, kes juba siis või bolševistlikku riigipööret, saadeti Duh- hiljem, kodusõja lõppedes, läände põge AUTORIST honinit asendama uus ülemjuhataja - nesid. Sellest ajast elabki vana tsaariaeg endine 7. Soome kütipolgu lipnik Nikolai ne sovetiseerimata Venemaa väljaspool JÜRI KOTŠINEV (1960) õn Eesti Akadeemilise Sõja- Krõlenko. Duhhonin ning tema staap oma geopoliitilisi piire. Kõik esimeste ajaloo Seltsi liige, kelle eriliseks hobiks õn Venemaa teadsid, et bolševikud mõrvavad suure vene emigrantide järglased õn venelased ajalugu ja sõjaajalugu üldiselt. Tema huvi Venemaa ajaloo vastu õn ajendanud tõsiasi, et ta ise õn tõenäosusega endise ülemjuhataja staabi ilma Venemaata. Loomulikult ei ole kogu neljanda põlve emigrant, kelle vanavanaisa sattus kaastöötajad. Ohvitserid tegid kindralile vene emigratsioon homogeene monoliit, Eestisse just revolutsioonijärgses sõjakeerises. ettepaneku põgeneda või vastu hakata. vaid paljude ja paljude indiviidide ko Tema loodud realistlikku miniplastikat õn huvilised Tõelise sõjamehena soovitas Duhhonin gum, kuid ma arvan või vähemasti loo saanud näha mitmetel näitustel. Laidoneri Muuseumi dan, et ühes asjas õn neljanda ja viienda püsiekspositsioonis õn praegugi väljas 1700. aasta oma alluvatel põgeneda, kuna nende elu Narva lahingu makett, kuhu kuuluvad 120 figuuri, sid läheb vaja välisvaenlase ehk Austria- põlvkonna emigrandid ühtsed: kõik nad kahurid, kindluse fragment ja kaitserajatised. PÕLEVKIVIELEKTRI

SIRET TALVE TEATAJA

Ükski asi ei valmi ainult lõpptoodet väljastavas tehases, vaid selleks õn vaja LUTTER/VIRUMAA pooltooteid, abi- ja pakkematerjale tegevaid ettevõtteid, elektrit ning soojust. TAIRO

/ Kä vedudest pole pääsu, olgu selleks toore või valmistoodang. Aga kõigepealt õn tarvis ikkagi ammutada loodusvarasid SCANFIX ja ... lõpuks oma aja ära elanud mänguasi või teler utiliseerida. Midagi jääb kahtlemata nende tegevuste vahele.

t hinnata toote mõju keskkonnale, KUI El UURI, El TEA uuritaksegi kõiki kirjeldatud tege Seni õn Eestis strateegiliste otsuste lange ERISUGUSTEST ENERGIAKANDJATEST vusi ehk toote olelusringi. Selleks tamisel keskkonnaga liiga vähe arvesta TOODETUD ELEKTRI OSAKAAL EESTI 2002. AASTA ELEKTRITARBIMISES Eõn loodud rahvusvaheline metoodika tud.- Nii õn see olnud kä energeetikas, LCA (Life Cycle Assessment) ehk olelusringi kus arengukavad põhinevad peamiselt hindamine. Hindamise tulemusena sel majanduslikel kaalutlustel. Pole piisavalt gub, milline olelusringi osa koormab uuritud, kui palju oleks Eestis võimalik KÜTTEÕLI 0,1% keskkonda kõige enam, et siis keskendu toota keskkonda kahjustamata elektrit TUUMAENERGIA 2,5% da just selle mõju vähendamisele. Ole taastuvatest allikatest, nagu seda õn näi HÜDROENERGIA 4% lusringi hindamine sobib kä toodete või teks hakkepuit, päike ja tuul, ning kui tegevuste endi keskkonnamõju võrdlemi palju tuleks kasutada fossiilset oma GAAS 5,8% seks. Näiteks õn võimalik kõrvutada, kas maist kütust ehk põlevkivi. Seda muidu keskkonda säästvam õn transportida gi eeldusel, et jääb kehtima senine põhi sada inimest kümne kilomeetri kauguse mõte: katta Eesti vajadused sajaprotsen PÕLEVKIVI 87,6% le trolliga või bussiga, ning kasutada diliselt kohaliku elektriga. saadud andmeid ühistranspordi korral 2002. aastal toodeti põlevkivist küll damisel. Euroopa Liidu uus keskkonna nii palju elektrit, et kogu riigi tarve ra poliitika põhinebki olelusringi mõtte huldada, kuid osa sellest eksporditi. Ase viisil ning selle rakendamise põhjal soo mele impordid elektrit mujalt. Seega tar vitatakse eelistada tehnoloogiaid ja too bisime lisaks põlevkivielektrile veel kä tootmisel tekkinud reostusest. Ja vastu teid, mis mõjutavad keskkonda vähem. näiteks tuumaelektrit. Andes ära põlev pidi, importides Leedust Ignalina tuuma Hiljuti lõppes mitmeaastane rahvus kivielektrit, “ekspordime” olelusringi jaamas toodetud elektrit, vastutame vaheline projekt, mille käigus kasutati mõtteviisi kohaselt võrdeliselt kä osa selle sealse keskkonnamõju eest. LCA-metoodikat põlevkivielektri kesk- Põlevkivitööstuse näol õn tegu Nõu konnatoime analüüsimiseks. Projekti SENI ÕN EESTIS kogude aja pärandiga, mis õnneks jäi kaasrahastas Euroopa Liit (EU Life Environ STRATEEGILISTE OTSUSTE erastamata ning seega õn meil võimalus ment), Eesti Energia võimaldas juurde LANGETAMISEL KESKKONNAGA endal otsustada, mis sellega teha - kas pääsu andmetele ning uuringu viisid jätkata tootmist või elektrijaamad sulge läbi Soome ja Eesti spetsialistid. LIIGA VÄHE ARVESTATUD. da. Selliste otsuste langetamisel tuleb PÕLEVKIVIELEKTRI TOOTESÜSTEEM

PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE Allmaakaevandamine Pealmaakaevandamine • puurimis-ja lõhkamistööd e metsa eemaldamine • laadimine • paljandustööd • maa-alune vedu • puurimis-ja lõhkamistööd ABIMATERJALIDE TOOTMINE • jääkpaljandus kobestamine (Aidu karjääris • terastooted puurimine ja lõhkamine) • diislikütus laadimine • lõhkeained • bensiin • määrdeained e õlid • magnetilt • kemikaalid • põlevkiviõli • uttegaas ELEKTRITOOTMINE • raudteevagunite • jahvatamine tühjendamine • auru tootmine • konveiervedu • elektritootmine •e • purustamine • soojuse tootmine TOORME • • • doseerimine (ainult Balti EJ-s) AMMUTAMINE • kütused «,л • metallid Toorme, tootmisjääkide vedu, põlevkivielektri ülekanne ja abimaterjalide tootmine VILJARAND

ERKKI

arvestada nä majanduse, sotsiaalsfääri tootesüsteem. Kuna vaadeldi kõiki töös tavale elektrihulgale. Andmed koguti kui kä keskkonnaga. Seniajani õn reh olevaid kaevandusi ja karjääre ning Balti 2002/2003. majandusaasta kohta, seega kendatud rohkem sotsiaalmajandusliku ja Eesti elektrijaama eraldi, õn võimalik peegeldavad uuringu tulemused põlev olukorraga, suletud kaevandusi ja ener- võrrelda kä nende ressursikasutust ja kivielektri tootmist enne renoveeritud giaplokke ning pandud ülejäänud tule mõju keskkonnale. energiaplokkide käikuandmist. Uute ka muslikumalt tööle. Nüüd õn olelusringi telde installeerija, firma Foster Wheeler’i hindamise tulemusena kõigil Eesti Ener KUIDAS OLEKS KASULIK TOOTA? tehnoloogiliste prognooside põhjal mo gia ettevõtetel ülevaade põlevkivielektri Hindamisel jagatakse toote olelusring delleeriti kä põlevkivielektri tootmise tootmiseks vajaminevatest loodusres- protsessideks, ning kogutakse andmeid keskkonnatoimet tulevikus, kui õn kasu surssidest, abimaterjalidest ja heitmetest iga protsessi kõigi sisendite ja väljundite tusel ainult uus keevkihis põletamise tooteühiku ehk antud juhul siis elektri kohta - see õn inventuuranalüüs. tehnoloogia. energia megavatt-tunni kohta. Selleks et Põlevkivielektri olelusringi hindami Olelusringi hindamise käigus arvutati teada saada, kui suur õn põlevkiviener sel modelleeriti kogu elektri tootmis põlevkivielektri süsteemi efektiivsus, geetikast tulenev mõju keskkonnale teis protsess: põlevkivi kaevandmine, selle mis näitab, milline osa elektritootmiseks te fossiilsete kütustega võrreldes, uurisid transport, ettevalmistus ja põletamine kaevandatud põlevkivis sisalduvast ener Soome teadlased üheaegselt põlevkivi elektrijaamades, elektri genereerimine giast jõuab elektrina tarbijani. Arvutus elektriga samal meetodil kä kivisöeelekt- ja ülekanne tarbijani. Lisaks uuriti kae tes arvestati elektrijaamade toodangust ri keskkonnatoimet. Võrdlussüsteem hõl vandustes, karjäärides ning elektrijaa maha elektrikulu kaevandamisel, elekt- mas kivisöe kaevandamist Poolas, trans mades kasutatavate toor- ja abimater rivajadus abimaterjalide tootmiseks, porti Soome ja põletamist parimat või jalide transporti ja tootmist ning jäät elektrijaamade omatarve ning ülekan- malikku tehnoloogiat kasutavas elektri mete utiliseerimist. Süsteemi talitlus- dekaod. See, süsteemi omatarvet arvestav jaamas. ühikuks, millega kõik sisendid ja väljun põlevkivielektri tootmise kasutegur oli Olelusringi hindamisel koguti Eesti did seoti, õn megavatt-tund (MWh) põlev vaadeldud aastal 24 protsenti. Lisaks Energia süsteemi kuuluvatest ettevõte kivielektrit Eesti tarbija puhul. Samas põlevkivi madalale kütteväärtusele ning test võimalikult täpsed, nn retseptipõhi- võimaldab mudel arvutada kogu süstee jaamade suurele omatarbele ja ülekan- sed andmed iga tootmisprotsessi kohta, mi ümber näiteks elektri aastatoodan dekadudele mõjutab põlevkivist energia ning modelleeriti kogu põlevkivielektri gule või mõnele muule kasutajat huvi tootmise kasutegurit kä asjaolu, et üks- misel. Põlevkivielektri tootmine põhjus LÕPPENUD PROJEKT DU ALLES ESIMENE tab samas vähem fotokeemilise osooni SAMM PÕLEVKIVIELEKTRI KOMPLEKSSE moodustamist (seda põhjustab orgaani KESKKONNATOIME UURIMISEL. liste ühendite lagunemine valguse ja lämmastikoksiidide toimel) ning glo baalsete kütuseressursside ammendu mist. Kuna põlevkiviressursid õn maa suures koguses sissevool näiteks Konsu ilmas küllaltki suured, aga neid kasu järve õn tõstnud järvevee karedust kaks tatakse vähe, õn maavara ammendumise korda. Niisugused muutused mõjutavad mõjukategoorias kivisöe ja kütteõli tar kahtlemata kä looduslikke ökosüsteeme. bimise keskkonnamõju suurem kui põ Nagu eespool mainitud, ei ole sulfaatide levkivi tarbimisel. Peamine põhjus, miks ning mineraalainete rikka kaevandusvee põlevkivi mujal energeetikas ei kasutata, mõju LCA-meetodi abil kvantitatiivselt õn tema madal kütteväärtus teiste fos hinnatav, kuna teaduslikult põhjenda siilsete energiakandjatega võrreldes. Sa tud globaalne keskkonnamõju mudel mas jälgivad suurte põlevkivivarudega puudub. Vastavad reostustasemed õn aga riigid põlevkivitehnoloogia arengut, kuna uuringu raames kaardistatud ning saa väärtuslikumate fossiilsete kütuste dud andmed sisestatud loodud põlev ammendumisel võib põlevkivi laiem ka kivielektri mudelisse. sutamine aktuaalseks muutuda, kui just Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Narva vahepeal ei toimu kvalitatiivset hüpet põlevkivielektrijaamade uute plokkide ega võeta kasutusele uusi energiaalli tööparameetrid vastavad planeeritutele, kaid. siis õn põlevkivielektri keskkonnatoime Narva Elektrijaamade uued plokid sarnanevad Prognooside kohaselt kulub uue põle- globaalsete mõjuka tegooriate lõikes võr kä väljanägemiselt kaasaegseimate kivisöe- tustehnoloogia rakendamisel ühe mega reldav kivisöeelektri keskkonnatoimega. jaamadega. vatt-tunni tootmiseks põlevkivi viien Ent vaja õn otsida uusi võimalusi vee-ja diku võrra varasemast vähem. Kä väävel- maakasutusest ning tekkinud tahketest nes Balti elektrijaamast müüakse elektri ja lämmastikoksiide, lendtuhka ning jäätmetest põhjustatud lokaalse kesk tootmise jääksoojust Narva linnale ja raskmetalle paiskub õhku hoopis vähem. konnamõju leevendamiseks. ettevõtetele. Eesti elektrijaamas tekkiv Sei juhul võrdsustub põlevkivielektri jääksoojus aga jääb kasutamata. Põhjus keskkonnatoime kivisöeelektri omaga EESMÄRK ÕN KESKKONNATEATIS õn lihtne: kaks Narva jaama asuvad lä mitmes eelnimetatud globaalse keskkon Rootsi energiahiid Vattenfall õn hinna hestikku, toodavad enamiku Eestis tarbi namõju kategoorias. Kuid kergeid lahen nud oma erinevatest energiakandjatest tavast elektrist ja seetõttu pole soojusele dusi pole põlevkivienergeetika jäätmete, toodetud elektriliikide olelusringe ning piisavalt turgu. Soojuse ja elektri koos- eelkõige aheraine ja tuha ladestamisel, töö lõpuks avalikustanud nii nende kui tootmine oleks aga säästlikum viis ener et vähendada maakasutust. Samuti ei kä oma keskmise tooteühiku keskkonna- gia genereerimiseks. Näiteks varasemast kõrvalda uue põletustehnoloogia kasu toimet puudutava informatsiooni rah Ahtme jaama olelusringi uuringust sel tuselevõtt põlevkivitööstusest tingitud vusvaheliselt tunnustatud formaadis - gus, et kui talvekuudel toodeti elektrit kohalikke ökoloogilisi ja hüdroloogilisi elektrienergia keskkonnateatisena. Kä ainult niipalju, kui tarbiti linnas ja töös muutusi. Eesti Energia õn oma eesmärgina nime tustes jääksoojust (jääksoojuse tarve oli Inventuuranalüüsi põhjal võib järel tanud taolise teatise koostamist ja aval limiteeriv faktor), oli põlevkivist energia dada, et tekkivate tahkete jäätmete ko damist põlevkivielektri kohta. Selleks tu tootmise kasutegur kogu olelusringi lõi gused ning vee- ja maakasutus jäävad leb eelkõige täpsustada mõningaid kesk- kes umbes kaks korda suurem (49 prot põlevkivi kasutamisel elektri tootmiseks konnaemissioone ning sisestada loodud senti). suuremaks kui kivisöeelektri korral. mudelisse nüüdisolukorda peegeldavad Põlevkivikarjääride rajamisel vastav andmed. Lõppenud projekt oli alles esi EESTI PÕLEVKIVI VÕI POOLA KIVISÜSI ala kõigepealt kuivendatakse ning lõi mene, kuid loodetavasti mitte viimane Milline õn siis põlevkivielektri keskkon- gatakse maha seäl kasvanud mets. Pärast samm põlevkivielektri kompleksse kesk natoime võrreldes Poola kivisöel basee kaevandamist maapind rekultiveeritakse konnatoime uurimisel. ■ ruva Soome kivisöeelektriga? Vana teh ning istutatakse tagasi noored puud. noloogiat rakendades õn põlevkivielektri Ligikaudu neli protsenti alast jääb raja ühe megavatt-tunni keskkonnatoime tud teede alla, mis rekultiveerimisel AUTORIST suurem kui parima võimaliku tehno muutuvad kraavideks. Aja jooksul tekib SIRET TALVE (1970) õn CyclePlan OÜ juhatuse liige. loogia abil toodetud kivisöeelektril. See uus ökosüsteem, kus näiteks metsa kvali Tehnikadoktori kraadi kaitses 2001. aastal Helsingi avaldab rohkem mõju kõigi põhiliste teet võib tänu kuivendamisele olla isegi Tehnikaülikoolis, enne seda omandas 1993 ehitus inseneri kutse ning 1996 tehnikamagistri kraadi mõjukategooriate lõikes, nagu globaalne parem kui algselt soisel alal. Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudis. soojenemine, hapestumine, maapinna ja Kaevandustest vee väljapumpamine ja Tegelenud tööstusheitvete standardiseerimisproblee- veeökosüsteemi eutrofeerumine. Põlev mahajäetud kaevanduste uppumine mõ midega ning uurinud elavhõbeda ja kaadmiumi kivielektri tootesüsteemist eraldub põle jutab piirkonna põhjavee režiimi, elektri aineringeid Eestis. Viimastel aastatel õn peamiseks jaamade jahutusvesi muudab aga Narva eesmärgiks olnud eelduste loomine olelusringi tamisel õhku rohkem jääkaineid ja hindamise meetodi rakendamiseks Eestis - vajaliku tahkeid osakesi ning tekib rohkem jäät veehoidla temperatuuri. Kaevandusvesi terminoloogia väljatöötamine, meetodi tutvustamine meid. Lisaks õn selgelt suurem kä vee- õn looduslikust veest karedam, sisaldab ja rakendamine. Toksikoloogia ja Keskkonnakeemia ning maakasutus põlevkivielektri toot rohkem sulfaate ning sellise vee pidev Ühingu Kesk- ja Ida-Euroopa haru juhatuse liige. AINULT EHEDAD ELAMUSED! Tahad istuda superauto Audi R8 rooli?

Vorsprung durch Technik www.audi.ee

ш Audi R8 Experience. Lausitz-Ring. Saksamaa.

istuvad 8 Auto Bild Eesti lugejat Saksamaa ringrajal superauto rooli! Sinu koht õn veel vaba - pane üld EESTI ennast kohe kirja! Täpsed osalemistingimused ja registreerimisvormi leiad www.autobild.ee - Info ja tellimine 666 2233 GOOD Audi CD <=c Cd EDES jem elu nud tust tungimist dörina kistiks Nõukogude se. hoosiesimeeste kui õppis võimatu jat jäi maalastest saanud. ülestõusu andmeid, formeeriti. enamik kümmekonna 1956. invasioonis sai langes oktoobrist 118. rini Ungaris lisaks 12 Nõukogude Hukkunutest tanud tusjuhtumite 584 V ja võiks invasioonis veriste lisaväljaandena Möödunud KÜLLO EESTI

Ungari

Armeenias Eestlasi

inimohvritest. 51

000

kutsuti lõpuni haavata 2502 olid asetleidnust kellelegi isegi aastal

kaardiväe

võitlejat, aasta enemaa vi teadmata

1540 meest Kehtnas lisada

ja 1956. ning

Budapestis.

samuti

siinseid sündmuste andmetel

avaldatud

sõdurid-seersandid.

öelda,

ungarlast.

ARJAKAS et

muudel sündmustes mitte

andsid mahasurumise

osales

1956

sõjategevuses Siiani ei Kalju laiali

teenima

Ungari aastal

sõjaväeosas impeerium üsna paisati

aastal mõni - osalenud

mõningaid ja

Ararati teenis räägi Kaitseministeeriumi

mehe 2

ohvrid, kelle

Budapestis.

põllutöötehnikumis

kadunuks. 226 laskurdiviisis, mõningaid kuni

kutsealuseid ohvitseri

kä

abikaasale

saadeti,

ettevalmistuskursustel, Ungari veel 1956.

pole Konsa

vähe. mehed

eestlane kaotas

ilmus Ungarisse.

põhjustel andmetel

Samas MEHED

Kalju Neist tankirühma hulka seäl invasiooni ülevaade. Nõukogude 85 kohta.

inimest,

mäe 1957.

aastakümneid

õnnestunud eestlastest

osales

aasta

enesetapu

ohvitserina

seega

koolitati

Täpset 1956. (1936-1997). osalt

toimunust-näh- andmeid

haavata Horisondi

ligikaudu ja

vande, Konsa NSV õn all käigus

ajavahemikus

Kokku

aasta

oleks Toona andmeid

rääkida. 49

Lisaks

Nõukogude

hukkus arvatud hukkunud. paiknenud Eesti Enne meie

720 aga

Sellele

aasta neist Liit mis reavõitle

ajal arvu

armees

ei koman jaanua

saanut.

et Ungari ta

ümber surma meest, kaotas

teenis

NSV-s

soori sisse arhii

kaas leida 1956. neile taht 2000 ning

küll tan nad

kol

hil

669 üle

Pä- 23. kä õn õn Ta

õnne

kooli. Väino prestiižika Kõik Rein seridest serideks NSV gasi gisel Paikusel. rus ohvitseri. hukkus palju Kuna minek dessandiga asub sis enne dusjuhatajana. maal nile rast

Väino Sõja

Novgorod-Volenski

töötas kolmetunnise

Liidu 1957. augustis.

Raudsepp, kolm Kiievi

olid Treimanis) Ungaris surma, ta

Jantson

toimus

järel

kokkupõrgetes Eesti Jantson

sattusid teenis

Väino

sõjakoolidesse, aasta

nad Kalju lõpetasid ja Suvorovi-nimelise

Ungarisse

andis astusid

Lvovi

ringi

rahvusdiviisi. siiski

Elab

saadeti

valmis Alles Ülo veebruaris, autojuhina, Jantson

Konsa teenis (sündinud

Ungarisse intervjuu.

vahel.

sõita. ta

Haljak

tavalise

praegu 1956. 1996.

mitmed

Ungari

Veszpremi häirekorras Elva

õhudessantdivii- linnakeses, tungima. 26 sai

et Tema

1956. IME

aastal ja

sõdurit

demobilisee aastal,

kooli

saada Ungarist 1934 sai rännakuna. Eesti

Pärnumaal

leitnandid Kurumets. televisioo ohvitseri-

eestlased aasta väeosast ta

majan Kiievis

Pärnu

linna. ohvit ohvit

Sisse- pisut üsna ja õhu- mis

sü ta 2

eestikeelne Eesti sest ungarlane. vigu, jal, Karpaatia Nõukogude te reczki kultuuriatašeena daks Tema kellest mõnest pataljonis et Ungaris misega. nus teenistuskäik lahkus mi, pärit aastal hariduse elab AUTORIST nis Mustamäe töötas samas tuudis kooli pääseda. Ungari Tartus) Raudsepal “ ri ajal avati ceni-Miskolci oli maseid haavata, pesti toimusid ringkonda. kutsuti Liidus, vastutav ajaloolane. olnud Eesti Konstantin Ühiskondlikult KÜLLO Madjarfilmile

alguse Tallinnas Veel Samas Rein ääres.

Samas “

viimasel ta teenis

elav

seersant edasi Akadeemilises oli

Rein

tema aastail

väga NSV-s

Türilt, ARJAKAS

Eesti

täieliku kõrval. ning

omandas teab raskekuulipildujatuli.

Kiievis sekretär. põhilise

õn ühiselamus

hiljem laborijuhatajana. ta

perekonnanimi, oli laske Raudsepp Kalju rahvuspüha tagasi

1958. Kindlasti

olnud Pätsi

õn

Ta Töötanud

suurt

roodus kui Arhivistide ägedaimad Ungari Raudsepp

polgus, Äraperutatud ”

1958.

veel 1987-1990 aga teada, ja

aiandis. ; Tõenäoliselt päritolu leitnant

mundritaskust

rääkida, tegev taskupiibel. puhkusel

lõpetas lõpetas armee

töötas

203. lõpetas

(1959) perioodil Muuseum, mõnest

Ungari

teda üksikuid oskas

Välja, Alates kuulis

ohvitserikooli.

maanteel soomusauto Rein Laurits;

teenistusse ülevaate aastal ”

Kiievi

eestlase Budapestis,

Tallinnas,

Sõjaajaloo

aastal Eesti aja

tööd. Viljandis

tehnikumis

teenis pika laskurpolgu ajakirjandusele, et

küll

õn

Ühingus. õn

(sündinud töötanud

Kuriili

hukkunutest

1999.

üsna hiljem

seejärel keemikuna Eesti

leitnant Valgamaal. Miskolci

seäl Muinsuskaitse toetudes

Kurumets. Raudsepp tegeles ja lõpetanud

Eesti teenis ta Nõukogude saatkonnas ajal, kokkupõrked siin õn sõjakooli.

kodulinnas,

Ungari-Austria

kellestki

intervjuu. aga

ja ajalooõpetajana

■ Muinsuskaitse elas kohta, 15. aastast Seltsis, ilmsesti andmeid

aiandustehniku- koostamine

hästi kellest Sõjahaudade jalg miini

järgnevalt teada saartele. Kä

elas

puudujääke

pikemat mil Kiievi teises

füüsika

olevat Egeris märtsil

sõitis samuti hiljem

diviisi Tartu ta

Ülo

agronoomi- tema 1934.

eesti 1990. linnas, Urmas Riigikogu Ülo

MTÜ-s

Ungaris aitas Teenistuse

koosseisus

teatud Tartu

nagu

Seltsis, mägedest sai õn Tema õtsa.

auaste

eesnimi, Ungarist

oli ülikooli,

armeest sõjaväe- pataljo

aastaid koguni Haljak. Praegu

Haljak et

Debre-

kui leitud teada,

Hoolde Seltsi mõne aastal aasta keelt, jalast Buda andis sõud Taga- ja 1957, 1956.

auto- insti

aega Rein

mu Pär üks liige. viis eel kus Vii üli pii aja Be-

oli

kä ja ja ta

LUUBI ALL EHIIGMA VÕITJA EDES

olematu. Käisin üsna paljudel turniiridel aastatel 2001-2002. Vahepeal võtsin osa vaid mõnest suuremast turniirist, viimasel ajal olen jälle aktiivsem. Tartu meistrivõistlustelt olen saanud ühe hõbe-ja kaks pronksmedalit ning Hiiumaa meistrivõistlus telt ühe pronksi; Eesti meistrivõistluste parimad kohad õn individuaalsetel 13. koht 2002. aastal (52 osalejat) ja paaride meistrivõistlustelt 19. koht sel aastal (osales 70 paari). Mitmetel väiksematel turniiridel olen korduvalt esimeseks tulnud.

Milline õn doktoritöö teema? Doktoritöö teema õn “Metsaressursside andmebaaside alusel makromajanduslike mudelite väljatöötamine võimalike puidu kasutuse arengustsenaariumide modelleerimiseks”. Pealkiri õn keeruline, aga lihtsamalt seletades peaks saama mudelite abil välja arvutada igasuguste muudatuste mõju puidu võima Hiiumaa mees, praegune Eesti Maaülikooli teadur ja doktorant likule toodangule. Muudatused võivad olla näiteks metsade ALLAR RADARI õn neli korda jaganud Enigma võistlusel esikohta. kaitserežiimi või kä küpsusvanuste muutmine. Kinnitan, et Nüüd naeratas loosiõnn lõpuks kä temale. Allar Radarit küsitles metsast suurimat rahalist toodangut saada, peaks metsi raiu Rein Veskimäe. ma varem, kui praegused seadused lubavad. Riigil, metsa omanikel ja töölistel jääb praegu kokku saamata igal aastal Millal kiindusite loogikaülesannetesse? mõnisada miljonit krooni tänu liiga kõrgetele raievanustele Ilmselt kunagi lapsepõlves. Miks, ei oska öelda. Olen reaalkal tulundusmetsades. Kaitse- ja hoiumetsade potentsiaalne too lakuga mõtlemisega olnud kogu aeg. Matemaatikas, füüsikas dang veel lisaks. ja keemias olin viieline, seevastu keeltes jälle kolmeline. Mäle tan, et loogikaülesandeid õn meeldinud lahendada kogu elu. Kuidas sobitate metsandust ja informaatikat? Vanasti oli probleem - neid oli väga vähe. Nüüd, arvutiajastul, Metsandus õn väga lai mõiste. Võib kujutada ette, et see õn õn neid mitmeid kordi rohkem, kui lahendada jõuaks. puud, põõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened, putu kad, loomad ja linnud oma ilu, õite, viljade, häälte ja vaiku Mitmest võistlusest korraga osa võtate? sega. Teisest küljest õn inimeste aineliste vajaduste rahuldami Eelmise aasta aprillis reklaamis Rauno Pärnits mulle rahvus seks tarvis teada, kui palju õn metsas palke, paberipuitu, kütte vahelist internetivõistlust leheküljel http://forsmarts.com/eng. puitu ja muid väärtusi, ning kui palju kulub raha nende väär Osalen siiamaani. Eelmisel talvel korraldas Kuma Paides Eesti tuste kasvatamiseks, varumiseks, transportimiseks ja tööt meistrivõistlused sudokude lahendamises. Ja loomulikult lemiseks? Ja kui palju kulub vahendeid uue metsapõlve raja osalesin Horisondi Enigma võistluses. miseks? Neid küsimusi võiks veel esitada, kuid kõik see õn puhas Senised paremad tulemused? matemaatika oma arvutuste ja modelleerimistega. Siit edasi - Enigma võistlustel neljal aastal esikoha jagamine. Forsmartsi arvutiprogrammid kasutajale, kes soovib lihtsama vaevaga esimese sarja (aprill - august 2006) lõpetasin 12. kohaga. Eesti saada vastuseid eespooltoodud küsimustele. Nii jõuamegi otsa meistrivõistlustel sudokude lahendamisel saavutasin 11. koha. pidi informaatikasse.

Kuidas hindate Enigma ülesandeid? Nende raskusaste? Kaua olete lugenud Horisonti? Mida võiks teisiti teha? Kui olin laps, oli meil mõnel aastal Horisont koju tellitud. Siis Ülesanded õn mitmekülgsed. Peaaegu iga kord õn midagi uut. sai küll rohkem läbi lapatud ja vähem loetud. Ent mõndagi Vahel õn üsna lihtsad ülesanded, aga õn olnud kä raskemaid. huvitavat leidsin selle kaante vahelt kä siis. Rohkem olen Teisiti tegemiseks nagu ei oska midagi soovitada. lugenud Horisonti viimasel viiel aastal, kui tellisin endale koju terve loodusajakirjade paketi. Ajapuudusel ei loe ma kõike, aga Olete neli aastat järjest jaganud esikohta. Kas ülesannete üle poole artiklitest kindlasti. raskusaste õn tõusnud? Mulle tundub, et Enigma ülesanded õn läinud lihtsamaks. Kui Mida õn see Teile andnud? ma alustasin, siis olid kohati üsna kõvad pähklid. Võib olla Andnud õn teadmisi mitmest huvitavast valdkonnast. Kas olen ise arenenud, ei tea. Samas liiga raskete ülesannete puhul neist teadmistest kä midagi kasu õn, ei oska öelda. oleks kä lahendajaid vähem. Äia populariseerimiseks õn lihtsa mad ülesanded paremad. Mida soovitaksite toimetusel teisiti teha? Horisondil õn kujunenud välja oma stiil, maine ja lugejas Olete bridžimängija ja osalete turniiridel. Kuidas õn läinud? kond. See õn hea populaarteaduslik ajakiri. Kardan, et kui Tõusude ja mõõnadega. Mõnikord olen rahul, siis jälle rahul Horisonti teha teisiti, siis ei ole see enam Horisont. ■ I EKSOOTILISEL KOHVIMAAL

Eesti kooliõpilased osalesid kolmandat korda noorte rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil, mis seekord toimus 3.-12. detsembril 2006 Brasiilias Sao Paulos. Võistluse idee algatati Indoneesias, kus moodustati rahvusvaheline noorte loodusteaduste olümpiaadi nõukogu (Board of IJSO - International Junior Science Olympiad). Aastatel 2004 ja 2005 korraldatigi sealsamas rahvusvaheline mõõduvõtmine. Võistlustel esinesid tookord edukalt kä Eesti koolinoored, võites Indoneesias kokku kolm hõbe- ja viis pronks medalit. Seekord koguti kaks hõbedast ja kolm pronksist autasu ning saadi 31 riigi konkurentsis Mele meeskond avatseremoonia eel: Karin Hellat (mentor), Stanislav Zav tubli 12. koht. jalov, Harri Parker, Eha Mäesalu, Taavi Pungas, Katrin Kalind, Roland Matt.

Noorte loodusteaduste olümpiaad korraldatakse õpilastele, kelle Võistkonna esindajatena, kelle peamised ülesanded koha vanus ei ületa 15 eluaastat, mis Eesti koolikorraldust arvesta peal õn võistlusülesannete kontrollimine, nende tõlkimine des tähendab, et osaleda saavad põhiliselt põhikooli viimase ja eesti keelde ja õpilaste võistlustulemuste hindamine, olid Säo gümnaasiumi esimese klassi õpilased. 2006. aastal oli korral Paulos Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi õppejõud damine usaldatud Brasiiliale, mis olümpiaadi statuudi järgi Karin Hellat ja teadur Timo Kikas. tähendab põhjalikku ettevalmistustööd. Peab tõdema, et Bra siilial ei õnnestunud see siiski nii hästi, nagu Indoneesial VÕISTLUS JA KONKURENTS kahel esimesel korral. Koolinoorte huvi loodusteaduste vastu õn tublisti kasvanud. Kahtlemata õn selle eelduseks laste endi huvi sügavamalt mõis KEERULINE VALIK ta looduses toimuvat. Huvi saab kindlasti tuge kä kodunt. Ent Eesti võistkonna kandidaadid sõelutakse välja riigisiseste olüm suur osa õpilastes loodusteadusliku huvi äratamisel-toetamisel piaadide tulemuste põhjal. Et rahvusvahelisel loodusteaduste jääb siiski õpetajatele, kes suunavad ja arendavad lapsi, neile olümpiaadil toimub võistlus nii individuaal- kui kä võistkond enam tähelepanu osutavad ning nendega kä väljaspool õppe likus arvestuses, peab iga osaleja hästi olema kodus keemias, tööd tegelevad. Siinkohal kõigile suur tänu! Tartu Ülikooli füüsikas ja bioloogias. Võistkonnaarvestuses lisandub veel juures tegutseva teaduskooli osa ei saa samuti alahinnata. eksperimentaalne töö kolmele õpilasele, mis peab samuti hõl Kuid teaduskooli juurde tulevad õppima tavaliselt ikka need, mama kolme valdkonda. Laialdasi teadmisi omavaid õpilasi kellel rohkem huvi teaduse vastu, igapäevane motiveerimine oleme seetõttu otsinud Eesti võistkonna kandidaatideks nelja jääb ikka kooli pärisosaks. riigisisese - bioloogia-, füüsika-, keemia- ja loodusteaduste Enne Säo Paulo võistluse algust nägid ülesandeid kõigepealt olümpiaadi paremate hulgast. Et tegemist õn vanusepiiranguga, mentorid, igast riigist 2-3 inimest, kelle ühistöös valitakse kor siis õn meie tingimustes küllalt vähe neid õpilasi, kes suuda raldajate pakututest välja sobiva raskusastmega võistlusüles- vad võistkonda kandideerida. Eesti üksikute olümpiaadide anded. Nii õn see varemgi olnud. Noorte loodusteaduste olüm paremad kutsutakse valikvõistlusele Tartusse, et välja selgita piaadil õn kolm vooru - valiktest, teoreetiline võistlus ülesan da need kuus tublimat, keda saata esindama Eestit rahvusva nete lahendamise näol ja eksperimendivoor, tegelikult siis helises konkurentsis. võistkondlik jõuproov, kus õpilastest moodustatakse kolmeliik Brasiilia olümpiaadi valikvõistluse tublimad olid Taavi Pun melised võistkonnad. gas (Tallinna Reaalkool), Stanislav Zavjalov (Narva Humani Taavi arvates olid ülesanded täpselt paraja raskusastmega, taargümnaasium), Harri Parker (Nõo Reaalgümnaasium), Eha eksperiment isegi liiga lihtne. Tema enese üllatuseks suudeti Mäesalu (Viljandi C. R. Jakobsoni Gümnaasium), Katrin Kalind ometi paar viga teha. “Minu jaoks oli valiktestis kõige kee (Vinni-Pajusti Gümnaasium) ja Roland Matt (Tartu Tamme rulisem füüsika. Keemia ja bioloogia küsimused polnud nii Gümnaasium). Hea meel õn tõdeda, et paremad leiti erineva rasked,” arvas Katrin. “Tegelikult ootasin, et ülesanded õn isegi test Eesti piirkondadest - seega tegeldakse loodusteadusliku raskemad, eriti bioloogias. Füüsikaga oli maadlemist siiski hariduse edendamisega edukalt mitmetes Eesti eri paigus asu kõige rohkem,” oli kä Eha seisukoht. Meile, mentoritele, tun vates koolides. dusid selle olümpiaadi ülesanded õpilastele jõukohastena. Samas oli aga kä päris nutikaid ülesandeid, mis nõudsid õpi 1 lastelt küllalt palju teadmisi ja kä mõttepingutust. Tooksin ä siinkohal näitena allakirjutanule kõige põnevamana tundu nud ülesande valiktestist, mille vastamisel paraku meie lapsed olid enamasti eksinud. OLÜMPIA

NÄIDISÜLESANNE Mürsk tulistati välja kiirusega 20 m/s suunas, mis õn vertikaaltelje suhtes 15° nurga all. Ühes trajektoori punktis mürsk jagunes kaheks võrdseks tükiks sellisel viisil, et see sisemine jõud, mis mürsu kaheks jagunemise põhjustas, mõjus mõlemale tükile ainult horisontaalsuunas. Teades, et üks tükk kukkus tulistamise algus punktist 12 m kaugusele ja et mõlema mürsutüki trajektoorid paiknevad samas tasapinnas, siis leia, millistele kaugustele tulis tamise alguspunktist võis kukkuda teine tükk, kui mürsu masskese jäi samaks? (Õhu takistust mitte arvestada, arvutamisel kasuta raskuskiirenduse väärtust 10 m/s2, vastavad trigonomeetriliste funktsioonide väärtused õn sin 15° = 0,26 ja eos 15° = 0,97). Hetk rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi avatseremooniast.

Kas pole huvitav ülesanne? Õige vastusevariandina tuli vali NÄHTUD OMA SILMAGA da vastus, et teine tükk võis kukkuda 28 meetri või 52 meetri Brasiilia võistluskohana oli kahtlemata Eestist vaadatuna kaugusele alguspunktist. Kas Teie saite lahendamisel sellise eksootiline maa ja osalemine sellisel rahvusvahelisel jõuproo vastuse? Proovige järele, eriti kui tahate ise maailma võistlema vil kaheti põnev - võtta mõõtu loodusteaduslike ülesannete minna! lahendamises eakaaslastelt üle maailma ja tutvuda korraldava Tore oli siiski õpilastööde kontrollimisel märgata meie maa vaatamisväärsustega võistlustevahelistel päevadel. tublimate nutikust õigete lahenduste leidmisel, kurvastas aga Vabal ajal külastasid õpilased looduskauneid kohti ning suhteliselt lihtsamate ülesannete puhul valede vastuste suur tutvusid peamiselt Sao Paulo vaatamisväärsustega. Ehkki kor osakaal. Nukker oli meie parim Taavigi: “Kaotasin füüsikas ralduslikud nõrkused avaldusid kä selles valdkonnas, jäid õpi üllatavalt palju punkte just suhteliselt lihtsate ülesannete la lased nähtuga rahule. Näiteks Eha ja Katrini sõnul olid üri hendamisel, eeldasin paremat tulemust.” tused enamasti toredad, kõige rohkem meeldis neile loomaaed Võistluste lõplikud tulemused olid ootuspäraselt parimad ja Interlagose ringrada. Brasiilia õn lisaks kohvile ja jalgpalli mitmetel varasematelgi olümpiaadidel edukalt esinenud Aasia legend Pelele kuulus kä imepäraste kivimite poolest. Seda või riikide õpilastel. Esikoht kuulus Lõuna-Korea võistkonnale sid kogeda kõik kivide muuseumis, kus demonstreeriti suure kuue kuldmedaliga. Teine koht läks Taiwanile viie ja kolmas pärast kollektsiooni kivimitest ja mineraalidest, mille rohkus Venemaale nelja kuldmedaliga. Eesti sai 31 riigi seas 12. koha. ning värvikirevus ületas optimistlikumadki ootused. Absoluutvõitja nii teoorias kui kä üldarvestuses oli Taiwani kooliõpilane Nai-Lun Hsu, kes saavutas maksimaalsest 100-st TÄNAVU TAIWANILE punktist 91,708 punkti. Meie parimana oli Taavi Pungas üldjär- Ehkki võistlus lõppes meile edukalt, oli lõputseremoonia ära jestuses 86,075 punktiga 25. kohal, Stanislav Zavjalovile kuulus jätmine korraldajate poolt üsna ebameeldiv seik selle nii olu 81,2 punktiga 44. koht. Nende tulemused olid väärt hõbemeda lise teadusvõistluse läbiviimisel. Rahvusvaheline loodustea leid. Pronksmedalitega sõitsid koju Katrin Kalind, Eha Mäesalu duste olümpiaadi nõukogu otsustas edaspidiste olümpiaadide ja Harri Parker. Meie kuuendal võistlejal Roland Matil jäi korralduse parema tagamise nimel viia sisse mitmed täiendu pronksmedalist puudu vaid 0,4 punkti! sed võistluste statuuti ning sellega tagada ülevaatlik kontroll Tunnustavalt tuleb kindlasti märkida kõigi olümpiaadil kohaliku toimkonna tegevuse tulemuslikkuse üle. Järgmise, osalenud õpilaste ettevalmistusele kaasa aidanud õpetajate neljanda olümpiaadi korraldab Taiwan 2.-11. detsembril 2007. tegevust. Suure tänu õn õpilaste endi sõnul pälvinud Tallinna Eesti võistkonna kandidaadid valitakse järgmiseks võistlu Reaalkooli füüsikaõpetaja Mart Kuurme, Narva Humanitaar seks Eesti loodusteaduste olümpiaadi tulemuste põhjal, mille gümnaasiumi õpetajad Nelli Avdejeva (keemia), Gennadi Med- piirkondlik voor toimub 3. märtsil 2007. Eesti loodusteaduste kov ja Nadežda Tšerkašina (füüsika) ning Juri Afanasjev (bio olümpiaadi lõppvooru, mis viiakse läbi 2007. aasta septembris, loogia), Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpetajad Anneli Vahesalu kutsutakse piirkondlike voorude kuni 50 paremat. Võistlus (keemia ja füüsika) ja Mare Hirtentreu (bioloogia), Nõo Reaal hõlmab nii teoreetilisi küsimusi kui kä eksperimentaalseid gümnaasiumi õpetajad Eevi Viirsalu (keemia), Äärne Kivimäe töid bioloogias, keemias ja füüsikas. ■ (füüsika) ja Anu Pendra (bioloogia), Carl Robert Jakobsoni Güm naasiumi õpetajad Jaan Usin (keemia), Ester Järvekülg (bio AUTORIST loogia) ja Vahur Pohlasalu (füüsika) ning Tartu Tamme Güm KARIN HELLAT (1949) õn lõpetanud Tallinna Politehnilise Instituudi keemik- naasiumi õpetajad Leili Järvsoo (keemia), Tiiu Üts (füüsika) ja tehnoloogina 1972. 1980. aastast Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi Kaupo Järviste (bioloogia). Kindlasti vajatakse Teie abi õpilastes õppejõud loengukursustega keskkonnakeemiast ja -tehnoloogiast. 2005. aastast loodusteadusliku huvi äratamisel ja toetamisel ning olüm- loodusteaduste olümpiaadi korralduskomisjoni esimees ja rahvusvaheliste piaadivõistkondade ettevalmistamisel kä edaspidi! olümpiaadivõistkondade mentor. KOSMOSETEHNIKA vee tabas lar poolusest kui kus vate vaid line satanud aastal gite sinna aga juures tuur mised kõige mad suvel Kaks VIKINGITE 1982. tus tulu Marss-seeria dus Mariner lased mesena oli maandurit. tegevuse koidikust sihtmärgiks Marsi made pidise Mele organismist. meile näiteks kustunud. punasel kirjutamise ilmade 1898. TÕNU MARSI-MAANDURID

Pärast

Kuna

jälgede 1000

Nõukogude Lander

läbi, ja

Sojourner, edu eelarvet, kivide esimesena

vähe

10,5 elu

Vikingit

oodata ja

naabrina

raskemad,

ja jätkasid

2003. aasta

USA Marsile suundumise nii sellest ümber aastal kohe invasiooni

kilomeetri sõda

Pathfinderil venelased ainsad, TUVIKENE huvi otsimiseks. edu mõne 4

Viking naaberplaneedil, sest seda

tavalisel kg maanduma jälgi,

AEG 1965.

saadik. keemilist otsimine.

Marsi-uurijad

iseseisvuspäeval

läks kä

automaatjaamadega, novembrini. esimesel

aastal

ajal

” kaaluv üle USA-d,

21 olnud jõudsid Marsi tuli 3. Aga avaldas

kolm

maandunud

kerkis maandumine

õn mitme mis Marsi

kus

Liit õn ameeriklastel, aasta

fotot detsembril

millel ligikaudu kahekümne 1 kaduma. võis

järgmist Marss

kuulsa

mis kaugusele

kaotasid Kuigi

viimasel vedelal tegutses uuris

vastu, kujutas (Venemaa), tehiskaaslast Marsi inglaste

juba kelle iseliikuv

koostist. oli

Esimene

katsel! juulis edastas. päevakorda pommitamist Marsile

veel miljardi pidanud Inglise siin

õn

pardal planeediuurijate

lähikonnas suurem Need

inglase oleksid

automaatjaam juurde NASA-1 kosmoseajastu

600-kilogram- siis oletada

Sama kujul. elusorganismidest

olnud automaatjaa-

maandumist pärast

Marsist marslaste 1999 Marsile aastakümnel sinna Marsi seäl aasta. Beagle

1976. Kuigi kirjanik

kuueratta katse

aasta kä nüüdseks ning saatis õn Mars

oli

ja vähem

See koguni kärbiti

saatus pisike, vedela poolt õnnelikud, üritaja ja lõuna õnnes apara Vikin-

siiani

kõrgemate

aasta 1997. vene

möö

kuk neist selle

oma pot tema

ole 2-e, vanuse see

Po esi

soov

Herbert sissetungi kujutatule

pinnale. õn

liikuma

pinnal avastada jaanuaril duksid dumiskohad torist kilogrammi. suuremad, hanismiga meenutavad kooliõpilaste sil Marsile töökindlust asendisse! mootorite põhjale oluline, nagu ku, takse hulga napalli tavad pehmendavad Vikingid!) mille põhjaga hul finderi Ameeriklased dusid mele loobusid sest KAHEKESI moseagentuuri mille jäljegi see kui

Wells rääkida, eluvormide

saanud

kapsel lootus leiaksid

õn tõsised

liiguvad

veidike jalale

tulbiõis. Maale. Praegugi pallid õhupallid. toimetas ju aega, pannud -

veega.

kokkupõrget

mingist maandumisskeemi

või jõudis meenutav

automaatjaa-

romaani

vett

maandur veerand kas

Opportunity.

nad

püramiidikujulisse See

jõul

MARSIL

ning kaaludes

Sojournerit, leiaks täielikult mõnele maandumisest

enne olid avaneb jälle

hulgas tühjaks järeldused.

Mõlemad oma lõuna Kui

liikuvad

või

sealt

Spirit

kaks maandumisviis kaitsekapsel

Asja vastu olemasolu 1999.

vahetult tegid

Marsi 4. lükatakse tiirlevad

mikro (ESA)

kui

Selline valitud pöördusid vee romaani

“ sajandit jaanuaril 2004. kuuerattalise vettki

kera Maa

poole. uba pakitud

oma

laskus korraldatud

ja aga oma

kumbki juurde aastal seisma

Mars

planeedi

maandusid

Need

tõmmatakse automaatjaamad

õn hüpleb

enne aasta hiiglaslikku õn kolmest nii, Esmajärjekorras

mootorite

ta Mõlema ebaõnnestumi varem

juurde. (aga Express. 170 selles,

jääb üritatud

jääb.

Spirit Euroopa aga ikka et

tagasi kolmnurkse oma

umbes näitas seda -kilomeet- nad algul,

nii

kapslisse, ja

veomeh-

pinnaga

konkur

märksa edukalt küljest,

õigesse Siis

et seisma nimed

veereb ekvaa maan- ja

maan Sei täide seon

Path-

oma pole jõul

kok

ran- 180 Kos kui kol las

25. ju

veel tu pidi, õn mille kilomeetrit. veebruari läbinud uurinud miskraatrist pule. dis ta poolt (ingl uurijad lamaks Neist mõõduga pealt sed Kuna tõuseb meks sai kolme mäestik meteoriidikraatrisse, sesse, piliselt aga neraali, dumiskohast, kunagi suubub rise

mägede

ongi Maandumisel

peale ta

kihid, hukkunud

läbimõõduga

vigast ühe Mars

blueberry).

kõige Columbia mäed. mõjutatud Opportunity tõttu paarikümnemeetrise

kraatris kä

leidis

tõendiks kilomeetri

leidnud

130 voolata hakkasid mille juba ta kä veel

(õigemini

esimese ühele mägedes siis

hematiidist

alguseks Global jalamile

ratast

eelmise huvitavamaks voolusäng,

Spiriti välja meetrit

teisigi õn

viited

teket kümme,

Meridiani paljastuvad

saab See-eest

kosmosesüstiku

vesi. 100 õn halli

üsna sattus järel

Gussevi kivimeid

ning kutsuma Surveyor ratta

kaugusele

2-3-millimeetrise

sõitis seostatakse kehvemal kraatreid. jõudis. küll ronimise oli aasta

meetri

liikuda veele Opportunity

üle Spiritist hematiidi

loomulik,

lohistades. Selle

kuulikesed,

mida õn Opportunity

Spirit Spirit ta

kinnikiilumine,

küngastik),

tasandikult, kraatrisse,

ümbruskonna. oma ja

märtsist

külastanud

Marsi alles Edaspidi läbimõõduga kä Opportunity. kõrgeim

kõrgusele

spektroskoo- mustikateks üheks

vaid

mööda

kohtas jääb aga Selle põhjuseks tulemusel aga

pinnaalu-

veega.

maandu- järgi et näol

siis,

Seetõt

pinnal umbes

tagur

maan kõige seitse

aasta mida väike kind väik kuhu ühel

jõu läbi tipp

võis

mis kui vee

ni oli ja ti

ümbruses päikesepoolsel robotkäpa tunity! ning arvutimälu. pärast Nii aja 60 peratuur elanud kui datud ma kui enamus likust sentimeetri maapealseid liigsete mille ty sendi sepatareide ära näiteks test liikuv alla Sellele seisab mehhanismide nende Sojourneri Marsikulgurite

jäi

Peale Kuid protsendini.

jooksul

viia. Opportunity tekkisid päikesepatareid, saanud, kolm

nulli.

lennujuhtidel

tasemele aga

uurimisretk põhjuseks

kohast suuruste

kokkumonteeritava tolm

maandumist kõigele

kaks failide

mida praeguse viimasel Spiriti kivimite

Nii

tagavaraeksemplar. õn 2004. toimuvat aastat.

liigutamisega,

Kä

tabanud efektiivsus

Selle

haaval

katab katsetusi

oligi Marsi nende

Spiritil

sarnasus. perekonnapilt.

välja langenud erinevuse

tuul

kardeti nõlval kustutamine. esialgsest. vaatamata energiatootmine aasta

vastu leiti

üllatavalt rattaprobleemi uurimise

Seejuures

ajal

pärast õn

liigutamist, toob, tuua. talve, nende jälginud. kulus

90-päevaseks veel ja

juba sidehäired kestnud

aprillis peesitades ja

juures olevat taastunud aitas

Opportunity varem,

nii probleeme

üle automaatjaama muudki selle Veel mille üht mille

Montaažihallis poolteist

Silma energiaallika

paar kä õn

instrumente.

muidugi hästi liikumis-

õn

saja

Opportuni

täissaanud juba

liiva ööd algul õn võib

nii

et küljes et

ajal torkab

nad

kõrval nädalat õn

93 lihtsalt Maaga,

Oppor hädad. hakka ta kraadi kavan langes

Marsil

päike enam Spirit kinni

kuud

prot läks, neid tem oma

oht

üle

õn kä

just järgnevatel valminud vad võtta vata USA, dib jaamal gesti oleva rise lalt mad, praegu lide Marsile Kõigepealt, Phoenix, piirkonnas Sellega MIDA vaid varustatult. vat kui täiustatud tehtud nud tamisel sugugi tõusvat seim). põhjal kaugusel endas mi. neli Marsile natuke nata nud 1999 line naseproove Beagle'i proovide Marsile Kasutatakse nud pilise laserikiirega test Phoenixi nime toimetada Kui starti aastal se 2009.

Järgmine venelaste Samal

kordaraskem

Marss ning eesmärgiga käpa eksootilisim planeedi ning

eesmärk See automaatjaam MSL kuuerattalist kuni aine selle

saabub Mars Mars Kanada,

vaid aurustuvate Marsile

TOOB

aastal sealt mõne analüsaatoriga

toimunud Siis

tükikese

kandev

selle juhuslikult

Spiriti kulgur,

komponente saab Fobos-Grunt. Marsil õn rohkem saata, edasiarendust müütilist

jõudma

Mars

mis

Maale nendevaheline kosmsoseagentuuride

õtsa aastal end

poolt uurimisseadmetega. asuva ühelt

ja toetub poole õn

koopiaid.

Surveyor Polar juba varemgi,

olevas Phoenix kasutatud

aastatel pinnaseproove, TULEVIK? koostise,

võidakse startival Hulgi jälle esimese soodne teise

2009. õn Maa Phoenix

aurustada tähendab

ameeriklastel Šveitsi maandumisel

pinnale.

õn Marsil ja seejuures

Science

tegutsevad mis ja automaatjaam

kiiratava üritab kaaslaselt toimetamise määrata

kivi meetri selle

praeguste

kui Mars õn oma juba

Landeri jälle

kinnitatud

taevakeha järgmise Opportunity maandumiskohas - ainete tuleb aastal määrata pandud,

lindu

liikumismehhanismi. umbes

oleks

tema moment

aparaat, ja Phoenix,

katsega 2001 Venemaa

ise ja kuid pinnast Tegemist pole

kahe

aasta

sealtkandist õigustab, oma uurida,

kolme nii

Sojournerilt arvatavasti üksteisele

Marsile

Tema Saksamaa Laboratory kohale omaenese sügavusi

aparaate

kuni

koguni vee kaugus

(need ebaõnnestunud

valguse aga sisaldust.

fööniksit, lendamata koopiaid

instrumentide

Phoboselt. Landeri mitte odavam! plaanide

800 põhjapooluse augustis aasta liikuv, automaatjaa

plaanis sest mida

siis juurde

ja kaduma aasta

praegustest jalaga pärast väike Marsile seadmetega mis

mikroskoo 2,35

kilogram ning 13 automaat- mis

saata. oleks teiste ker Täiendus

korduvad

sõitmata.

ühendab liikuvust koostöös

selle võidakse

aurustu pinnase-

õn

Marsilt, auke

lähene suudab ülikoo tagant,

spektri kui kä meetri pardal

tuhast

Maale meet veelgi kopp.

jaoks

mais. tutta (MSL) kind nagu Nimi saata 1996. peab

auto- väik järgi

seda pole star

kae

jää len ehi üld Pin ESA Sel läi kä ja

AUTORIST viimane juttu vib ve eesmärgist dus et mega side maatjaama automaatjaama sega nide 2016. meelde saata moseagentuur Field ja ja pole lähemalt rustatud Tartu astronoomiaringi Andmesidevõrgu TÕNU pole kui märgiks hitatud tas töötanud kogumiku tub pinnale Marsile. nooremate 1988 tolmuga Tühi mahasõitmist. nuaril päikesepatarei mägedest, Paremal

kosmonautikat. nooremteadur Venemaa

võtta

küll Esimest

Marsilt

Marsile.

Ülikooli oli 1988. TUVIKENE

katkes,

see öelda Marsil järgi pesa. Marsi Laboratory,

2013. olnud. aastal automaatjaam

2004 Tartu arvutite

“

sõna

jõudmise määrdunud President 14. Universum" silmapiiril lendude

õn planeetidevaheline kä

kuni siiski

esiplaanil Spirit

astrofüüsikuna

rääkida. aastal

Observatooriumi vaid kä korda kä lugejate jaanuaril pärast

puhul aastal

elu

läkitada.

algust

saata (1952) tähtede puuriga, EENet Kuid kui (tookord Jääb ning alal, kavatsevad Muu

eksobioloogia...).

Üle serva.

mehitatud

ameeriklased

tegi

kahe

jälgi ESA,

veel

50 populariseerinud juhatanud

automaatjaam oma

hulgas

paistab programmeerija. aga samuti kaasautor.

programmi,

pärast kokkutõmmatud erinevalt vaid õn nimega George astronaudid sinna füüsika

tähtajast vasakul mingitest meetri selle aimekirjutise teha,

eluajal.

Midagi Eesti

maandumisaluselt leida Huvitav ExoMars sellest 2004 meetri millel ajakirja 1975. millega

Nõukogude

loota, õn pildi (tollase

osa

uurimisel. Tartu Hariduse paljutõotava Vikingeid

praeguste

läkitades

Phobosele. W. õn näha lendude

kaugusel!

Kuni

välja

Columbia

Euroopa

Maa

18.-19. Astrobiology

2020 näha

■ õn Tähetorni Bush konkreetset

õn autor,

elu lend tärminitest astronoomiat AAI) et sügavuselt.

Lõpetanud õn võib punase aastani See

mille (tuletame

praeguste nii õhupallid. ja

veel

Seejärel ehk

kaaslase uue oli

Spiriti . insener plaanis

Teaduse kä

otsimi

kuulu aastal,

õn jaa Liidu) Kuule kohta suun

sinna proo proo

plaa

oma

vara juh kos see,

Ent ees me

va ni

KOSMOSETEHNIKA ROBOTID ja davad ja kui mise äratavale (Not võtsid ne RCX-Code malik Code deks looma lEHUÄMLROBOTI System, naga. tehnoloogia. sugustes kolm ümbritseva oli mootorid meks metega tehnikaalast milles di teha: tele 1998. LEGO sutavat ise kuidas Aga tehnikahuvilisele pandud? kab päevased see robottolmuimejatest Asimodest mänguasjadest Robotid

JUHAN

õn

arvutiga suhelda Aastate (МГГ) Lego Lego

Levinuim

programmeerimiskeel, järele pisikest

kä

Parim

Quite kära ja uusi kä

valdkonnas

millistest programmiliselt alternatiive,

väljundit Lego

Juba aastal RCX MINDSTORMS

kõik

valida

Lego materialiseerusid võimalus entusiastid

riputasid kus

ülikoolides võimalust üha Mindstorms meedialabori Mindstormsi

andureid ümbritseva

õn

televiisorite proovida. trikke

päris kogukonnale ja

Mismoodi programmeerimissüsteemile jooksul

ehk C) Mindstorms laiatarberobotid ERNITS

RCX

mõned

olid

arvutit enda valmis

popid. ehk rohkematele

tunnetamiseks hulk loovust vms. RCX lisaks

Robotic

mootorite versioonid ilma põhimõttelistest

peale

õpetatakse?

nimetatud üha klotsi uurimistööd

Honda

pakutavale

klotsi mehaanilisi ja mille

vajaliku

robotiehituse tehti selle

Vähemalt Lego nädalad Aga läbi sisaldav näiteks

Lego

põhjuseta, arendavast koos

mootoreid mõjutustele nad

rohkem esimene koostöös jms RCX ühilduvad.

Command ja detailse kirjelduse

NXT.

kust infrapunaliidese, nii ja tulemusel

nii sisaldav

RCX-le humanoidrobotitest,

professor

klotse

ühendamiseks. taskukohaseks maailma

RCX kodutehnika

olgu Massachussettsi arvutit

veel ühesugust

otstarbekuse

noorte

robootikas otseses pärast kollane küsimustele toime

alustada?

kolm programmeerimissüsteemile

nii

tegevate rääkima

detaile, Lego põlvkond

klotsiga puute-ja

pisiparandusi,

selleks

kuna konstruktorist. meenutavate ühendada tundub, rõõmude komplekt

detailidest

eXplorer.

reageerida? õn Seymour tulevad,

RCX sisaldavatest

leiutajate,

sisendit tootepere tunnetavad kui klots,

kasutajatel ülesanded,

Kirjeldame

-bitist kokku teadlaste Java

ja hakatud. juhtpultides klotsi panid mõni kaudses

valgusandurid, võeti

vastuste

kuna mis Klots künnise, Internetti.

tarkvara muutuma.

ja mille Tehnoloogiainstituu

oli ning Paperti õn või

andurite

mikrokontrollerit

robotid

muredega

õn Lego

üle komponentidega

hobientusiastide muu müügile

vastu Robotics kuid aluse mitmesugustest

ammu viimasel

sai

Selle

Kuidas ja seas.

külge

tüüpiliselt

millele mõttes

Ehk nüüdseks millega

sarnane 700. üht saamiseks

teiste liigutavatest

Mindstorms, ja

otsustavad, modelleeri nägemused

meelepära siiski

Kohe aukartust suure

südameks

hind kokku kasutatav

pole käegakat

ületanud jaoks RCX-1 Invention

sai

tulekut

tutvust roboti RCX-de ajal mikro- pulka sai

asuti

täna

sisal juht

NQC RCX- hak

kõik ISE

õhi või

iga

oli ni õn õn õn ja

või valge, spetsifikatsioonid valjuhääldi, tide saab piisava sisuliselt dur, juht mõõta väärsemad maha muutumise sidega, lemiskiirust nevalt ilma Mootorites NXT hulk lutlusel nud arendusel, Ralph NXT töötamisel. tegi stormsi alguseks ajaloo oli Ajakirja 2004. MINDSTORMS

NXT

Komplektiga valge osa

vahemaad.

neile

komplekti RIISTVARA valgusandur komplektiga mõõta Soren täiendava neist

aastal mängida või RCX-ga

Hempel suurimale heli mahukamatest

puhul survega mis

kõiki Wired kasutajate

pinnaga. olid lüliti, ettepaneku

peegelduvat

arvesse.

tehes õn

valguse Lund õn tugevust Steve julge annab millega tõttu ja

kaasa

ideed ekspertkasutajate õn

NXT sisseehitatud

hinna 2006. salvestatud osalesid ülekandeta mille NXT pöördenurka, vastu tuleb

seda

märkimisväärne, otsustas

tuleb ja Hassenplug, otsuse Ultraheli

erineda. kahjumile

tulnud võimaluse kogukonnas üldist jõudnud

aasta

ultraheli saab

juhtmoodul,

osaleda

või etteantud

klemmid

kaasa arenduskomplektid vabatahtlikena. valgust, mingit

ümberkorraldustest,

kaasa järgneva

Mindstorms

salvestada

nivood, tekitada

veebruarinumbri ühendust mootoritest

helilõike.

paljudes Täiturite

kaugusanduriga

ülekanded,

neli

järku,

Mindstormsi

üle

2003.

objekti

kaugusandur. mis John mõõta

näiteks, ühendatakse

250 ettepanekuid,

silma

500 andurit:

11 näiteks,

Andurid Vasakul andurite pöördeandur. puuteandur,

erineva et võib servomootorid

dollari kus

Barnes, rakend finantsaastal. helilõiku. võtta

kuu

poolelt detaili, täiesti

nii

mootori õn suruda.

Kuigi

paistnud

kas Mindstormsi

mis

eeldatavast

vasakult õn riistvara NXT-i ja

vältel

kas uue väikese mikrofon,

piires

kõrgusega

ustes õn

mootoriga. ülekandega tegemist

mis

andmetel valgusandur,

ümber David saab võimaldavad Lego kokku, Mikrofoniga millest õn

toas

võeti põlvkonna Valgusanduriga mootorid Puuteandur tegelikku

algusest

järgnesid

aktiivselt paremale: NXT-1 hoidmise inimestega kasutada.

mõõta

kui ei grupi ja õn

Schilling 2005.

teha.

siiski kui

märkimis-

koormuse õn realiseeri

tootepere

puutean mootor. pime tegi andurid. tarkvara toone

veel

musta

andur tagasi objek

Mind

Otsus peale

pöör välja

aasta suur saab Lego neid Lego NXT kaa

Eri või

õn kä ja ja ja

Mindstorms NXT-s õn nagadeta klotsid, Lego Mind storms NXT ROBOTID juhtplokk komplektis kirjeldatud Lego Tribot’ nimelise Mindstorms NXT roboti koos komplektis seisus. olevad andurid (ülalt alla): ultra heli kaugusandur, mikrofon, puuteandur, valgusandur.

Lego Mind storms NXT servomootor.

Mindstormsi ametlikul kodulehel saadaval. Sealt võib lugeda, kä klotsi üle Bluetoothi juhtivad programmeerimisvahendid. et NXT komplekti ajuks õn 32-bitine ARM7 protsessorituumaga Sellisel juhul teeb kogu arvutustöö ära laua-või sülearvuti, NXT mikrokontroller, mille taktsageduseks õn 48 MHz. Mikrokont- ainult edastab andurite lugemeid ja täidab saadud käske. rolleril õn 64 кВ operatiivmälu ja 256 кВ välkmälu program Üheks sellist programmeerimist võimaldavaks keskkonnaks õn mide salvestamiseks. Microsoft Robotics Studio 1,0. Lisaks NXT komplektis olevatele anduritele-täituritele õn \ kontrolleriga võimalik ühendada kä vana süsteemi andureid ja KUHU EDASI? mootoreid. Selleks õn vaja ise teha või osta vastavad juhtmed, Mindstorms NXT õn värske toode ja kasutajad üle maailma mille kirjelduse leiab Mindstormsi veebilehelt. Lisaks Lego alles avastavad komplekti tegelikku potentsiaali. Näiteks õn anduritele õn NXT-ga võimalik ühendada mitmeid teiste fir juba loodud programm NXT-Symbian, mille abil saab NXT klot made pakutavaid andureid, näiteks HiTechnicu pakutavat elekt- si Bluetoothi toetavatest Symbian operatsioonisüsteemi oma ronkompassi suuna määramiseks ja güroskoop! asendi muu vatest mobiiltelefonidest (Symbiani kasutavad enamik Nokia ja tuse kindlakstegemiseks. Täiendavat infot leiab Lego NXT kogu mitmed Sony-Ericssoni, Samsungi jt tootjate mobiiltelefonid) konna veebilehelt. juhtida. Seega, kui NXT klotsi arvutusvõimsusest väheks jääb, võib oma leiutisse lisada mobiiltelefoni! NXT PROGRAMMEERIMINE Lego Mindstorms NXT komplekte tuleks küsida Lego edasi Kui roboti mehaanika õn kokku pandud, tuleb valmis ehitatud müüjate käest ehk suurematest kaubamajadest ja mänguasja- olevusele hing sisse puhuda. Hingeks võib roboti puhul pidada poodidest. Komplekti hinna suurusjärk õn 5000 krooni. programmi, mis robotit juhib. Kä selleks pakub NXT hulgaliselt Seega, head leiutamist! ■ võimalusi. Lihtsaim programmeerimise viis õn algsesse põhi varasse sisseehitatud 5-sammuline programm, millega saab komplektiga kaasa tulevas õpetuses kirjeldatud kolmerattalise LOE VEEL TriBoti poole tunniga ilma lisavahenditeta sõitma panna, kui patareide ostmine suures õhinas ära ei ununenud. Lego Mindstorms ametlik veebileht NXT programmeerimise võimalused avanevad aga siiski alles http://mindstorms.lego.com arvuti vahendusel. Algajatele soovitaks kindlasti komplektiga Lego Mindstorms NXT kogukond kaasatulevat visuaalset programmeerimiskeskkonda, kus kõiki http://www.nxtasy.org/ NXT arenduse lugu ajakirjas Wired: Veidrikud mänguasjamaal (Geeks in Toyland) objekte ja tegevusi kujutatakse ette intuitiivsete moodulitena, http://www.wired.com/wired/archive/14.02/lego.html mida saab omavahel virtuaalsete Lego klotsidega kokku ühen HiTechnic: mitmesugused lisad NXT-le dada ning kus vastava anduri või mootori parameetreid saab http://www.hitechnic.com/ häälestada. Keskkond õn tehtud National Instruments program LDraw: programmid Lego mudelite 30 graafikas joonistamiseks http://ldraw.org meerimissüsteemi LabView eeskujul. Teksti kujul programme kirjutada armastavad NXT tarbijad saavad kasutada C-laadset keelt NXC-d (Not eXactly C) või Javat, AUTORIST näiteks vabavaralise Lejose projekti NXJ mooduli toel. Nime JUHAN ERNITS (1974) õn õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis arvutiteadust, tatud tarkvaravahendid toetavad NXT klotsi riistvarakonfigu- tehnikateaduste magister, praegu doktorant. Töötab teadurina Tallinna Tehnika ratsiooni ja sisaldavad enamiku andurite kirjeldusi. ülikooli Küberneetika Instituudis ja TTÜ arvutiteaduse instituudis. Hetkel praktikal Lisaks NXT klotsi sees töötavatele programmidele õn olemas Microsoft Researchis, Redmondis, USA-s. I— ruumis töötavad nagu moonutavad kirjutatud mälestused oma lahkunud ZD I— gravitatsioonilised läätsed. Foonigalak- abikaasast Liiast annavad raamatu tikate kujutiste detailne statistiline esimesele osale eriliselt maheda tooni. uurimine võimaldab aga moonutuste kuju järgi taastada varjatud aine TEADUSE PÕHIMÕTETE MAALETOOJA jaotuse. Raamatu teise poole lugejate ring õn suure tõenäosusega mõnevõrra väiksem. EESTI JONN Kindlad lugejad õn need sajad noored, Ja eks see ole nii kä äsja ilmunud Jaan kes aastate jooksul õn kogunenud suvis Einasto raamatuga “Tumeda aine lugu”. tel astronoomiahuviliste kokkutulekutel Esimesest pilgust küllaltki sirgjooneline erinevates Eestimaa paikades ja kelle kokkuvõte akadeemiku taustast, elu siiras huvi teaduse vastu stimuleerib kä loost ja uurijateest omandab hoopis uue teadlasi endid. Jaan Einasto õn tuntud mõõtme, kui saab selgeks, et raamatus mees kä selles nooruslikus seltskonnas. õn jutt kahesugusest tumedast ainest, Veel enam, 2001. aasta kokkutulek toi kahesugusest toestikust, mille ümber mus Egeri talus, millest raamatus üks kõik ülejäänu graviteerub. jagu juttu. Kindlad lugejad õn muidugi Mõlemaga õn aga lugu üksjagu endised ja praegused kolleegid. keeruline. Kosmilise toestiku füüsika Päris tõsiselt peaks raamatut aga line olemus õn seniajani teadmata, uurima filosoofid ja sotsioloogid. vaatamata sellele, et hüpoteetiliste Põhjusi selleks õn mitu. Ühest küljest võimaluste hulk õn väga suur. Teisega, viitab autor ise mitmel korral Thomas nimetame seda siinkohal eesti jonniks, Kuhnile ja kasutab raamatus “Teadus- õn lugu sama hull. Ainult tähelepanelik revolutsioonide struktuur” toodud mõis raamatu lugemine võimaldab aru saada, teid. Praegu, ikkagi veel väga lähedalt Jaan Einasto mis mehega astronoom Jaan Einasto vaadates, pole selge, kui tõsiselt tuleb “TUMEDA AINE LUGU” puhul tegemist õn. neid arutelusid võtta. Siin paneb aeg Koostanud Mihkel Jõeveer kõik paika. Hoopis huvitavam õn aga Ilmamaa, 2006 "TAVALINE" EESTI LUGU raamatus kirjeldatud sündmuste ja www.raamatukoi.ee -115 krooni Raamatu esimene pool õn õpetlik ja protsesside rida teisest küljest. Nimelt www.apollo.ee -115 krooni, kasulik lugemisvara peaaegu igale püsikliendile 109.30 oli Jaan Einasto teaduse tänapäevaste eestlasele. Saame teada, et juba meistri põhimõtete “maaletoojaks” Tõravere esivanemad olid terased ja hakkajad Observatooriumis. Kõige üldisemas inimesed. Loeme, kuidas tugevast ja plaanis. TUME AINE - paljulapselisest perest pärit Jaan oma Kui varem oli tüüpiline, et uurija esimesi samme astub. Edasi koolikaas valis endale konkreetse teema ja töötas VAADE TAGASI______lased, oma perekond ja kolleegid. Suures selle kallal tihti terve elu, siis uuemal plaanis tavaline Eesti lugu. Aga püüdke ajal õn tüüpiline see, et teadlased seda lugu rääkida Princetonis või kogunevad kobaratesse nn löögisuun- JAAN PELT Cambridge’is! Kaks vabariiki, kolm dade ümber. Kui üks suund ammendub, okupatsiooni, see ja teised parteid, kui hüpatakse uue teema kallale. Kõrvalt palju erinevaid plagusid ja paguneid! vaatajale võib see paista kui moetren Astronoomidele algas 2007. aasta huvi Läbi selle virvarri siis ühe inimese dide järgimine, ometi õn selline ebaüht tavalt - ajakirja Nature kolmanda trajektoor, mis kohati sarnaneb Browni lane arengumudel osutunud väga numbri kaaneloost “Tumeda aine kaart liikumisele, aga ometi ikka kindla viljakaks. toob esile kosmilise toestiku" (Dark suunaline - teha midagi ära, ja mitte Teine põhimõtteline uuendus oli Matter Maps Reveal Cosmic Scaffolding) kus iganes, vaid teaduses. Paljudest rühmatöö rakendamine. Kui hakkasid Saarne teäda, kuidas rahvusvaheline seikadest, asjaoludest ja kirjeldatavatest ilmuma esimesed artiklid, millel päris astronoomide rühm eesotsas USA astro inimsuhetest tahaks siinkohal tuua mitu autorit, hakati neid naljatledes noomi Richard Massey’ga õn välja arvu välja ainult ühe, ehk kä autori jaoks nimetama “vennashaudadeks”. Eriti tanud ja kä ruumiliselt kujutanud kõige tähtsama. naljakaks läks asi siis, kui “vennashaua” varjatud aine jaotuse väikese taevaala Võib-olla võiks seda nimetada võla- üheks autoriks sai kolleeg Urmas Haud. suunas. Kui seni oli tumedast ainest, tundeks. Pole ju mingiks saladuseks, et Uurijaterühm koosnes tihti teoreetiku mida õn ju oma kuus korda rohkem kui aktiivse teadlase elu koos kõigi konve test, andmetöötlejatest ja Tõravere pu tavalist ainet, räägitud kui põhimõtteli rentside, komandeeringute ja loomin hul, küll harva, kä vaatlejatest. Rühma selt võimalikust ja kä teatud statistiliste gulise elevuse puhangutega õn pere töö võimaldas kombineerida erinevate nähtuste kirjeldamiseks vajalikust, konnale siiski tõsine koorem. Lapsed inimeste pädevust ja jõuda ideedeni, siis nüüd õn jõudnud kätte uskmatute tuleb kasida ja koolitada, aiamaalapid mis üksikuurijale pähegi ei tule. Toomaste aeg - seni varjatud aine püt korras hoida. Ja nä tulebki välja, et Kolmas uus joon Jaan Einasto rühma õn ajakiija kaanel! suure edu taga õn kuskil tagasihoidlik töös oli uurimistulemuste ning oma Kuidas siis osutuks võimalikuks näha eesti naine - tegelik toestik - mida aga seisukoha aktiivne ja teadlik propagee nähtamatut? Aga suhteliselt lihtsalt. tumedaks aineks oleks lausa patt nime rimine. Varem oli tavaline, et kõik Tumeda aine ebaühtlased kuhjumid tada. Jaan Einasto ilusasti ja hingega tulemused avaldati kohalikes toimetis tes, tihti kä vene keeles. Nüüd püüti PUSIMIST retsensentide kirju, artiklite erinevaid avaldada artiklid suure levikuga rahvus Toimetaja õn lisanud raamatusse kä versioone jms. Erapooletu üldpildi põhi vahelistes ajakirjades. Lisaks sellele kolme originaalse teadusliku artikli jooni võib leida Lõuna-Aafrika astronoo osaleti aktiivselt konverentsidel ja otsiti tõlked maakeelde. Need õn võetud mi Anthony Fairalli raamatust “Large- isiklikke kontakte lääne uurijatega. laiemale teaduslikule avalikkusele mõel scale Structures in the Universe”. Pole ju mingi saladus, et teaduses õn dud ajakirjast Nature. Ma usun, et Raamatu lõpetab Jaan Einasto kaua välja kujunenud teatud tsunftisüsteem. hakkajamad lugejad võiksid proovida kä aegse kaastöölise, teoreetik Enn Saare Ja selleks, et oma ala “tsunfti” kuuluda, nende kallal pusida. Eriti huvitav õn vaade saadud tulemustele praeguste peab ennast lihas ja veres tutvustama. esimene, kus esitatud argumendid õn teadmiste valguses. Suurem osa tehtud Sellega, nagu loeme kä raamatust, sai lihtsad ja arusaadavad. Näeme, kuidas tööst õn osutunud vettpidavaks, mõned Einasto väga hästi hakkama. Peab ütle galaktika mudelite ehitamisel tekkinud tulemused ootavad veel kinnitust, no ja ma, et akadeemiku aktiivne reisimine probleem asetub uude valgusesse siis, eks õn kä asju, mis luhta läksid. paistis silma isegi välisastronoomidele. kui lisaks võetakse galaktikasüsteemide Nagu kõik Eesti vägevad mehed, õn Reeglina olid Nõukogude astronoomid kinemaatika kõige lihtsamad mudelid, Jaan Einasto suure osa oma elust vastu läänes suhteliselt harvad külalised. konkreetselt siis kaksiksüsteemid. tuult pidanud seilama. Mis oli tema Põhjustest õn hästi räägitud kä raama Tumedat ainet artiklis veel ei nimetata, liikumise põhijõuks? Kas purje eriline tus. Mingil moel oskas aga Jaan Einasto aga ta õn juba seäl - galaktika krooni kuju, soov välja paista, pealehakkamine “kardinast läbi pugeda”. varjunime all. Väga tuntud, kui mitte ja agarus, laialdane lugemus ja infor Ja lõpuks, kä tihe vahetu koostöö nii kõige tuntum nüüdisaja Briti astronoom meeritus, teoreetilise mõtlemise ida kui kä lääne astronoomidega sai Martin Kees peab seda artiklit (koos sügavus, imepärane intuitsioon, oskus alguse Einasto isiklikest kontaktidest. Ostrikeri ja kaastööliste tööga, mis viitab panna oma kolleege koostööle? Ei võta Nii mõnigi noor astronoom sai tuule Einasto, Kaasiku ja Saare preprindile) öelda. Ja polegi vaja. Raamat kätte! tiibadesse just tänu sellele, et akadee eriliselt oluliseks kogu järgneva uuri Ja sealt saate teada. ■ mik “söötis” nad ette. Hea näide õn siin mise suhtes (two 1974 papers were especially kindlasti meie nooremad naisastronoo- influential). mid Maret Einasto ja Mirt Gramann. Kahjuks ei võimaldanud raamatu Kuna kõigi uuenduste läbiviija oli üks planeeritud maht ja sihtauditoorium inimene ning muutused ise toimusid lisada teist olulist artiklite rühma, seda, AUTORIST

kitsalt ühes asutuses ja konkreetses kus käsitletakse galaktikasüsteemide JAAN PELT (1947) õn lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi ajavahemikus, õn meil tegemist suhte ruumjaotust. Võib-olla õn see isegi hea. (Tallinna 10. Keskkooli) ja Tartu Ülikooli rakendus liselt puhta näitega, seega magusa Selleks et aru saada Jaan Einasto raama matemaatika erialal. Teadustekandidaat, Tartu Obser palaga teadusprotsesside uurijale. tus kirjeldatud draama kõikidest üksik vatooriumi vanemteadur. Töötanud Ungaris, Soomes, Taanis, Saksamaal ja Norras. Tuntumad tööd Jaan Einasto paar analüütilist arutelu asjadest, ei piisa ainult ilmunud artik õn pühendatud gravitatsioonilistele läätsedele, teaduse üldiste probleemide üle raa litest. Tuleks lisada kä kirjutised, mis magnetiliselt aktiivsetele tähtedele ja päikeseplekkide matu lõpus võiksid olla lähtekohaks. sisaldavad vastulauseid, toimetajate ja statistikale.

Щ)МШ!ф AHJO о

viia. täidetakse kui mis valikulause kõigis Arula, Aabmets, neid lihtsates Nagu VALIKULAUSED ühendust Võsa, valemis Väike grammide saab Raimo Margus Kirstel Õiged Teine likule mis ette vaja indeksi ja ülesande USA Eelmise KODUTÖÖ Jätkub PROGRAMMEERIMISE Esimene

ENDIF ELSE ELSEIF ELSEIF IF -võtteid kmi kmi pikk

kaal kmi

käsudX käsud2 tähendab, käsud

tingimus2,

õn read Siis teada mõnikord nael

loosi

juba Toivo erinevus

võimalus meetermõõdus

tingimusi Avo

lahendused

Herkül,

Kivikangur, programmikeeltes väga TRUU = = =

arvutamist arvutiprogrammide olev Rätsepp, numbri

saame

= = programmides

võimalus

püstituses umbes

võtta. 1 Marko

kaal kaal

tahtel kael LAHENDUS käsudX.

(või

Joorits, vaheline kehamassi tutvustav tingimus2 ... pikk kaal üldkuju Hein,

kordaja lähedal

õn välja

valikuliselt

pärast Indrek

THEN

õn siis / / / koduse 0,4536 TOOMAS kui

Mäekivi, Rene

Andres / / tingitud

THEN

Roger (pikk (pikk (pikk

Sl selle

saatsid vajalikud Anu

toodud 0.4536 0.0254 uurida), käsud2 kehtib 703 teisendus

Maailma

artiklisari, määratlusele ühikud konstantsete

indeksi Talviste, Saat,

THEN

kilogrammiga.

ülesande juba info

vaja

Adler,

Mähar, Mikomägi,

VAHTER,

* * * Margus täita sellest,

olemas

Andres

tingimusi, programmis

koostamise jne. pikk) pikk) pikk) Kaja et ' 1 kasutamiseks

veidi

kordajad käskude USA

Tervishoiuorganisatsiooni

ülesandest

päris teisendame teisendama

toll Tõnu või Allan

mis Toomas Kui

lahendamiseks

Saat

omadeks

ümardatud. Klaos, tegurite kellel õn täitmata Vahter, valikulaused.

* *

esiteks

Karl täpne,

algas ei

Leemet, Voog,

0.9999 703 võrdne järjest ja

õtse

siis

kehti rea

põhimõtteid

Vahter, palume Janson, Taavi Aira

näha,

jaanuarinumbris. õn

täidetakse koondamist kmi teisendada, ja

Mati pole jätta. Kert m kg

täitmise ükski 0,0254 enne

Ingmar teiseks

Lõhmus, -> ALUSED

Saar.

avaldisse -> õn

naelte oli Marek

Sasi, Vait,

toimetusega Harri Selleks

Basicus tollid

naelad isegi kehamassi kõigepealt

tingimus,

Auhinna meetri

käsudl, õn

Maarek

Aasoja, Andres asemel ja

lisades

Laane, Poom,

Andri amet

üsna ongi

sisse kilo

USA õn

Vormilise või väär Tingimuse jekorras: võrdlemisi Tingimused, loogilisi Nende siis, Aja ise loogikatehete mõttes avaldised. jutada jätkub LOOGILISED Arvestades, keb kujul dardfunktsioon Siin millest kui kõigepealt teoreemi limine kehtib, S mist Sisulise pole

mahub

ENDIF ENDIF IF ENDIF ELSE ELSEIF D S IF Oletame õn

MsgBox("B MsgBox("A MsgBox("Ei MsgBox("Mahub" MsgBox("Pindala tema

kui programmi

saamegi

В ainult isegi jätkab

kohustuslikud

= =

väär. SQR(2*S) A NOT

mõlemad

valikulauseid, tehete programmi

ise veaolukordi saame

siis CDbl CDbl kas lihtlauseid, poole avaldisi,

diagonaal ringi

põhjal

poole (

Lihtsamaid

NOT

siis, Loogiline 0 - märkama, teisi SQR 0 A et arvuti näiteks,

AVALDISED

eitus

( (

ära või mida olema

AND ja THEN NOT, InputBox("Ringi InputBox("Ruudu vajalikuks pealt Basicus

( diameetriga

kui

tingimusi õn õn

pealt töö sulgude в õn kasutada SQR, näiteks õn <=

mahu"

NOT

kohe või

> A

* täitmine AND

Aja

valikulauses

ei kä õn - 1...9") tõesed. juba

et õn süsteemi ruudu

korrutis < 0) S) D.

kus

)

kui

nad

tasub ole

õn

et võime

loogilisi põhjustada.

tahame

oluline A ja

в ENDIF 1...9") ei 10 Selle )

aga

<= tingimuseks

õn

ruut abil mõlemad muidu

neid ruutjuure

pikem OR

näinud

mõlemad enam tingimuste

THEN

saa

Loogiline diagonaal D. tõene ENDIF märkida,

NOT(B D abil.

võimalik tingimuse

saab sama

veateatega, A järelt.

mahub Ülesande ei tähele

THEN kontrollida, avaldisi

olla ei ringi ANO võiks ole

kasutada diameeter" pindala" ja

parajasti

järel uurita

moodustada õn

õn

arvutamiseks ja tingimuse

в See kasutanud.

panna, kontrollimist

et summa diameetrist. V2Š

juba

ringi väärad).

Va negatiivne 10))

tõesed õn

ühendada tingimusi

- olevast kontrollimisel

lahendamiseks ELSEIF asjaolu

2 ja

arvude kui

tõene

võib, 5 siis, tingimuste

kas )) sisse pärast

a THEN D. et

2 (seega, A S

))

reast.

ruut kui kui =

üles õn OR üsna ainult võimaldab ja

Neid,

õn

parajasti (või

olemas

V5Ü liitlauseteks Pythagorase

ei käsudl

ELSE !") в kindlas negatiivne. tingimus tingimusi

pindalaga

A loogilised

kehti, kirjutada õn keerulisi

tekstide)

OR kontrol aga siis, loogika

peame = harud tõene

stan-

V™2Š, Bon

täit siis, kat jär kui kir siis

TINGIMUS TINGIMUSE SEES PROGRAMMI TREPPIMINE Keerukamate programmide koostamisel tuleb sageli kasuks Pesastatud lausete struktuuri paremaks esiletoomiseks õn tra asjaolu, et valikulause õn käsk nagu iga teinegi, ja järelikult ditsioon, et sisemised käsud trükitakse välimise suhtes taande- võib üks valikulause esineda käsuna teise sees. Nii võime ga. Nii õn kä keerulises programmis kohe näha, millised IF-id eelmises lõigus toodud näidetest esimese ümber kirjutada ja ENDIF-id omavahel paari käivad - need, mis algavad samast kujule veerust - ja milliste käskude täitmist või mittetäitmist iga tingi IF А > 0 THEN mus mõjutab - nende, mis jäävad selle tingimuse IF-i ja sellega paari käiva ENDIF-i vahele. PROGRA IF A < 10 THEN MsgBox("A õn 1...9") Ajakirjas õn leheveerud kitsad, sellepärast õn siin taande ENDIF suurus vaid üks tühik, arvutis soovitatakse kasutada kas tabu OMA ENDIF laatorit või kolme-nelja tühikut. Sellist lausete üksteise sisse panekut kutsutakse pesastamiseks. Kindlasti võiks oma programmide treppimine juba algusest Kuigi põhimõtteliselt võib lauseid matrjoškade kombel üksteise peale harjumuseks kujundada. Kuigi esmapilgul tundub, et see sisse panna kui tahes palju, loetakse praktikas maksimumiks kulutab vaid asjatult aega, tasub see väike ajakulu end tege umbes viis “kihti” - üle selle õn juba väga raske jälgida, mis likult kuhjaga ära kohe, kui kirjutatavad programmid kasvavad tingimustel mida tehakse või tegemata jäetakse. pikemaks kui umbes 10 rida. Kumba esitust - pesastamist või liitavaldisega tingimusi - ühel või teisel juhul kasutada, õn enamasti maitseasi, vahel õn KODUTÖÖ tingimust mugavam esitada ühel, vahel teisel kujul. Siiski õn ■ Esimene kodune ülesanne õn kirjutada loogiline avaldis, mis mõned erijuhud, kus pesastamine õn selgelt parem. õn tõene parajasti siis, kui arvud А, В ja C võivad olla mingi Nimelt, kui välimise valikulause tingimus ei kehti, siis kolmnurga küljepikkused (see tähendab, et nad kõik õn posi sisemise tingimuse kehtivust ei hakata uurimagi. See asjaolu tiivsed ja suurim neist õn rangelt väiksem kui kahe väiksema tuleb kasuks, kui sisemise tingimuse tõeväärtuse leidmine summa). Muidugi õn selle avaldise praktiliseks kasutamiseks sisaldab keerulist ja ajakulukat arvutust või võib välimise sinna ümber vaja kä programmi, mis А, В ja C väärtused sises tingimuse mittekehtimisel tekitada veaolukorra. tab ning diagnoosi kasutajale väljastab. Kuigi praktikas õn ilm selt mõistlikum erinevate vealiikide korral erinevaid veateateid Nii näiteks võime juba tuttavas ringi ja ruudu ülesandes nega väljastada, võtame seekord harjutamise mõttes plaani kirjuta tiivse pindala sisestamisel ringi diameetri küsimisest üldse da üks loogiline avaldis. loobuda ja kohe veateate väljastada: ■ Teine kodune ülesanne õn kirjutada esimene programm S = CDbl(InputBox("Ruudu pindala")) ümber nii, et see ei kasuta loogikatehteid NOT, AND ja OR, vaid IF S >= 0 THEN saavutab sama tulemuse lihttingimustel põhinevate valiku- D = CDbl(InputBox("Ringi diameeter")) lausete pesastamisega. Selles variandis õn muidugi igati põh IF SQR(2 * S) <= D THEN jendatud erinevate vigade tuvastamisel kä erinevate veateadete MsgBox("Mahub") väljastamine. ELSE MsgBox("Ei mahu") Parimatele lahendajatele auhinnad! ENDIF ELSE MsgBox("Pindala ei saa olla negatiivne!") AUTORIST

ENDIF AHTO TRUU (1972) õn õppinud informaatikat Nõo Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis, praegu töötab WM-data AS-is tarkvaraarendajana. Viimased kümme aastat tegelenud lisaks põhitööle informaatikavõistluste korraldamisega nii üldhariduskoolide õpilastele kui kä Tartu Ülikooli tudengitele. Eesti Informaatikaolümpiaadi žürii esimees, mitme rahvusvahelise võistluse žürii liige.

max 12 3 Veerenni 58 A, 11314 Tallinn • tel: 699 0678 • [email protected]

D44.L Märtsikuu auhinnaks õn kompaktne DELLi tindiprinter. www.max.ee

Auhinnad paneb välja MAX 123-DELLi müügi AASTAAUHINNAKS õn DELLi sülearvuti ja teeninduskeskus. Lahendusi ootame aadressil Tartu mnt 63, Tallinn 10115 või e-posti aadressil [email protected]. Pange kirja kä teile selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis. Lahendajate vahel loosime välja perepileti Tallinna Loomaaeda.

Eelmise Horisondi veidi uuenenud ristsõna vastuseks olid akadeemik Karl Rebase sõnad tema intervjuust Horisondile (5/2006): “KESKPÄRASUS El OLE KAASA SÜNDINUD." Uues numbris küsime, mida ütles Horisondi teaduskonverentsil akadeemik Mart Saarma.

Möödunud numbri parimaks looks tunnistasid ristsõnalahendajad Rein Veskimäe intervjuu Endel Lippmaaga. Perepileti loomaaeda võitis HEINO FILATOV Harjumaalt. Võitjal palume võtta ühendust toimetusega. POLÜAMONDID Vastuste ärasaatmise tähtaeg õn TÕNU TÕNSO 10. aprill 2007. Lahendusi ootame aadressil Tartu mnt 63, Tallinn 10115 või Kui me paigutame üksteise kõrvale ühesuurusi võrdkülgseid kolmnurki nii, et neil õn vähe [email protected] malt üks ühine külg, siis saame kujundeid, mida nimetatakse polüamondideks. Kahe kolmnurga ühendamisel saame diamondi, kolme kolmnurga ühendamisel tri- 2007. aasta parimale amondi. Nelja ühesuuruse võrdkülgse kolmnurga üksteise kõrvale ladumisel nii, et igal nuputajale pakume auhinnaks kolmnurgal õn vähemalt üks ühine külg mõne teise kolmnurga küljega, tekivad tetramon- did. Õn olemas kolm erinevat tetramondi, mis erinevad üksteisest kä siis, kui neid pöörata 1000 krooni eest raamatuid või peegeldada sirgest. raamatukaupluselt Apollo.

Võitja selgitamisel liidame kuue vooru ZV ДД AZV vf) punktid. Nende võrdsuse korral arvestame voorude tulemusi - esimesi, teisi jne kohti. Kui võitja kä sel viisil ei selgu, tõmbame Diamond Triamond Kolm tetramondi loosi. Iga vooru võitja saab omal valikul Viie kolmnurga üksteise kõrvale paigutamisel saame pentamondid, kuue kolmnurga tellida endale aastaks MTÜ Loodus- puhul aga heksamondid. ajakiri ühe väljaande.

Ülesanne 1. Joonistage välja kõik neli pentamondi, mis erinevad üksteisest kä peale seda, kui neid pöörata või peegeldada. ESIMESE VOORU ÜLESANDE LAHENDAJAD

Ülesanne 2. Kaks heksamondi õn erinevad, kui nad erinevad kä siis, kui neid pöörata või Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja 8 peegeldada. Kui mitu erinevat heksamondi õn olemas? Leidke kõik võimalused. punkti teenisid Allar Radari, Rene Rünt ja Martin Sasi. Auhinna ühe MTÜ Loodusaja- kiri väljaande aastatellimuse näol oma va HORISONDIS 1/2007 ILMUNUD ÜLESANNETE VASTUSED bal valikul võitis Rene Rünt.

Esimese vooru ülesanded osutusid üllatavalt populaarseteks. Esimese ja teise ülesande õige lahenduse leidmine andis kummagi ülesande puhul kaks punkti. Ootamatult ilmnes, Punktide seisu pärast esimest vooru et kolmandal ülesandel õn rohkem kui üks lahend. Need, kes leidsid ühe lahenduse, vaata Horisondi veebilehelt teenisid selle ülesande eest kaks punkti; need, kes leidsid rohkem kui ühe lahenduse, www.horisont.ee teenisid ülesande eest kolm punkti; need, kes leidsid üles kõik 14 lahendust, teenisid kol manda ülesande eest neli punkti. Kolmanda ülesande üks võimalikest lahendustest õn alloleval joonisel. Kõik 14 lahendust õn ära toodud Horisondi kodulehel. £ KUMA’ S' -eobokpiTTT Г-5! Maailma Г _TL ifi- AlL 9 / populaarseimad mõistatused

6 Ülesanne nr 1 Ülesanne nr 2 Ülesanne nr 3

Lüa " Apollo Ülemiste — - Tartus SSubamaHI korrusel

raamatupoo * pamuS port Mur 2-е II korrusel [email protected]/WW.apollo.ee OO D TÖÖTAVAD vöös veel kä vahelist mõjul. teada, Maa püüti arvati, sees see paikneb Maa eemaldus vahe Täna kasutab koht juba lähemale, ning sõna lused poolus Maa põhja-ja ehk teame, lõunapoolus teerib ega stabiilsem vabalt nõela seb ehitus Hiinas sid sugusesse mis põhjasuunda. katsunud sil Igaüks, teetähist tada, TIIT aga Kuidas miseks oma ikka kasutanud? Kes KOMPASS Võrreldes

selle Niisiis

võeti Kompassi Kompassi õn

uskumusega,

moodsates kõiguks

luua siis

õn avamerel paikneb meist rauast magnetvälja? põhjapoolkeral

toimuvate praegu,

asukohta muutub kui mõni sajandeid õn

teame,

kuhu

magnetpoolustega magnetvälja

mõnikord SEPP

suurepärane et end

et vähe pöörelda, ja Päris ja

et need

paigutatud

kasutada ümber kes kompassi tõmbumist.

ära praegu

põhjapoolusel.

see

ta kasutusele omavahel lõunapoolus. poleks seda suudetud. õn

sajand lõunapoolkeral

vastavalt sellest.

algusaegadega poleks ristmik, siis õn, ümbrisesse. juhuslike tuuma suunas

praegu

kompassi

Näiteks

magnetite

muutunud, töötavad? täpset nii tekib sest et kompass põhiosaks nõel

suur lõunasse.

või

iga peaks aastal määrata,

teeb

See

kompassides paiknevas Maa

õiget elektriliste palju. ligi näha,

et vedelik, hiljem

magnetpooluse ning kompassi sügaval kordki

aasta

õn

põhjapoolus edasi mille nii magnetvarras. õn

16. abil.

olemasolu

seletust liigub magnetmägi,

teravikule, omadus

autoatlase

800 meie geograafilised Maa tõmbuvad

teadma, magnetiline 11.-12. Kuid 1650 käeliigutuste

teed magnet,

aidanud tuleks rauast kas sajandi seade,

asetatud

Järelikult

Esimesed

pooluste Koolipäevilt

umbes sest

õn abil elus Praeguseks

Peagi Euroopas. liikuda. km. JA

näiteks

magnetväljale metsas ei et

koduplaneedi õn või põhjapoolus. vedelas Maa valida. mis ta

magnetnõel, või

reaktsioonide

pole ühti, õn ta sajandil

läheduses tuuma

näidata õige ühtegi Kasutan hoopiski magnet

kompassi mis

et korra

asendus alguses

mis GPS-seadmeid. põhjustab seletada oleks abil

lihtne poolusele inimesel 15 et

magneti põhjaja mingi Kui

kompas

GPS

oma

kahjuks ümbrit ning

tee

kompas nende paikneb lihtsalt asu ta mis Hiljem km, lõuna vahe-

orien õn

suhtes kaarti poo

viibiksime

õn

saaks kui leid otsus

ühtki kerge

leidub

Türist, veel GPS rohkem, Kui fikseerida saate. asukohta, ringi sellele teate, kaardile 150 kaugusel teate, skeemi pidevalt daks kuna kuks Güroskoopiline oma Liikumise skoobi põhja takse seda algse asendit mingi seda säilitada ratta pöördeid sõites õn omadus üks põhikomponent tuttav näiteks “ aparaadiga, pilised vurrist

GPS-ist Güroskoopilisel Võiksime

Omaette

raske

punkte, km ning ühest pöörlev

pöörlemistelge ümbritsevat võimaldame, harilik

ning seoses kiiresti

kiiresti liikumissuuna, kõigepealt Teades et et

suund,

õn kera teaksite, analoog

saategi ratas

kompassid. abi. kaugusel,

muuta,

”

kui

paiknete paiknete

põhja ringi säilitada saaksite Tartust, teised .

ümber oma

jne. autoga

teil Güroskoop, rääkides kus vältel oma punktist,

sisse,

Kui

te mille lennukite liigi ratas. mis

kompass selles

teada,

Maa pöörlema, enda liikuvas

Järelikult, seejärel jooksete jääb algset raadiusega

te kolme

suunda

täpse õn et teil

samalaadsed säilitabki kompass

nurga hoiab koosneb

niisugusel moodustavad õn raskem hariliku

magnetpooluse

kus teha

selle kera näiteks oma kaugust siis saate

paiknete

vurr,

suunas

asetades kaugust

oleks kompassil kaks Sei

õn et

lihtsustatult ütleme kenasti

suunda.

asukoha. punkti

ükskõik võite

end

lennukis

pannakse kõigil

mille

täpsustusi. kasutuselevõtuga, juhul

pöörata. maakaart siis liikumise sees. pöörata; orienteerida.

hästi tõmmata võimalikku

õn saab üritab

kui teha

lihtne

osutus

kompassist

kompassiga 100 täpselt ratas piisavalt 180 pöörlema.

teate, güroskoop

seade, tõmmata

vähemalt juhul Rakverest

ratta

näiteks lapsepõlvest Kui

° põhjas. kehadel paneme

abil kiiresti, õn vabalt

Kui program kuidas järske

km fikseeri

nihkumine.

güroskoo- seegi

oma kasutada

kiiresti

te tegu güro-

vajali

oleks ja

suunda,

öeldes 100 näiteks me teise ning suu USA

olla mille lisaks

oma

ruttu

õn ja siis km ühe

toimetaja. ja TÜ Tiit elektri ja www.fyysika.ee/opik/ tuleviku Ärtu võimalus. GPS-ja kõneldud mises, mise Galileo satelliite süsteem ongi võivad ülesanded Galileol neid ning õn ühe energiaga süsteemist likud, mida kui kuna de parasjagu mid,

kolm

Eesti

Füüsika

Sepp täiesti

paiknevad Milline asukoha loodud Ellmann.

kümneid laste võtja

enda

põhimõttest oma kõrvaldada vastavate hetkel

tulevik

Niisiis ümbritsetud Füüsika GPS Maa kogu paiknevad koordinaatidel, nagu

navigatsiooni.

GPS-satelliidid

see

(1985) magnetvälja Euroopa satelliiti,

“ Galileo-süsteemi. 30.

kõikuda õn Instituudi

kasutab

- Glonass,

valmis

omakorda

otsustada.

võimalusest Satelliitsüsteem suva

Huvitav tähendab Maale

paikneb. raadiolained.

ümber kolmest

Glonass puhtalt ning

Usutavasti õn

planeedi nii Euroopa

tiheda Seltsi teada teadmine kolme õn õn

kilomeetreid. tema

parim,

Tartu järgi sõjalised riikide

iga teoreetilise Liidus

kohta. selle

saab pakub ”

saama veebiportaali Horisont GPS-i saadab, Maa

Maa

võrgustikuna. ja tiirlevad lähtudes. tiles-alla

töötavadki

õn

satelliitidega,

Ülikooli sõjalistel

ümbritsevad positsioneerimise satelliidi 21, suhtes

Rohkemate

süsteemi

välja ühtlasi kui saab

Kui Liidu

oma

peamine ta

piltlikku jääb

suhtes

asjaolu,

katmiseks

ümbritsedes valitsused õn tuleb Galileo õn väljalülitamise kasutada GPS

3/2006.

2008)

öelda,

kui

siis GPS

füüsika

õn

füüsikatudeng, juba positsioneeri teada, ■ võrgustikuga.

lülitada,

vähemalt Galileo muidugi

isegi www.fyysika.ee satelliidid

- Maakera

informatsiooni Signaalid,

kä kasuks, kõrgsagedus kä GPS-vastu-

eesmärkidel

asukoht fikseeritud

Euroopa ühenda kõik

ning

Maad

et ning

kus eesmärk praegu labori vähese tsiviil-

Glonass satelliiti

rohkem kus

koos eri iga võivad mis

(peaks

sellest ta vene

siis

nii

panus

liige iga arvu

õn

ise igal

KIIDA TEENINDAJAT!

Räägi oma heast teeninduskogemusest, helista 1182 jo teata tee n i n d u settevõtte nimi jo asukoht. www.heateenindus.ee J5 Hansapank Roheliste XVIII Rattaretlj “Kuidas elad, Matsalu?”

Lihula - Kirbla - Kasari- Kloostri - Penijõe - Kirikuküla - Meelva - Matsalu - Keemu - Matsalu - Meelva - Metsküla - Salevere - Mõisaküla - Kuke - Esivere tuulikud - Kaseküla - Kõmsi - Hanila - Kurevere - Virtsu - Puhtulaid - Laelatu puisniit - Polli talu - Pivarootsi - Vatla - Nurmsi - Vatla 11.-13. mai 2007 maalinn - Torgu - Tuhu - Sookatse - Parivere - Lihula

Too talvekorterist välja oma kaherattaline sõber ja tule koos meiega Matsalu maile kevadet ning saabuvaid rändlinde tervitama.

Laagripaikades lahutavad retkeliste meelt ansamblid, eurovisiooni ülekanne, Korraldajad: ^ filmiprogramm ja seminarid: päeval aitavad kohavaimu, loodusväärtusi ja Eesti A keskkonnaprobleeme avastada kohalikud ja kutsutud asjatundjad. Keskkon- Roheline naalasteks põhiteemadeks õn looduskaitse korraldus Natura 2000 aladel ja 50 Liikumine aastat looduskaitset Matsalus. Eetonlen Oreen Movemenl-FoE

Osavõtutasu eelregistreerimisel täiskasvanutele 525 krooni; õpilastele, üliõpilastele I ! ja pensionäridele 375 krooni. Registreeruda saab kä rattaretke stardis, seäl hinnad vastavalt 700 ja 500 krooni.

Tasuda saab kä ülekandega MTÜ Roheliste Rattaretked kontole 221035062986 Hansapangas. Selgitusse osaleja nimi ja soodushinna maksnutel lisada kä (ülijõpilas- või pensionitunnistuse number. Ülekande teinud osalejad saavad atribuutika kätte eelregistreerimispaikades kuni 4. maini või Lihulas enne retke algust.

Eelregistreerimine: Tallinnas: 16. aprill—04. mai 2007. Tartus: 23. aprill—04. mai 2007. ajakirja Loodusesõber toimetuses Eesti Rohelise Liikumise kontoris Laulupeo tn 2, IV korrus, E-R 11-18 Tiigi tn 8-24, E-R 11-18 Tel 611 5320 Tel 7 422 532 e-mail: [email protected] e-mail: [email protected]

Lisainfo: www.loodusajakiri.ee/loodusesober,www.roheline.ee