Kohalike Omavalitsuste Sotsiaaltoetused Sotsiaalne Tõrjutus

Hind 2,50 €

Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused

Sotsiaalne tõrjutus ja vaimne heaolu

Maal elavate eakate väärkohtlemine

Üliõpilaste arvamused sotsiaaltöö õpingutest 2 2 012 Ajakirja SOTSIAALTÖÖ tellimust saab vormistada:

■ kohalikus postkontoris ■ toimetuse aadressil [email protected] ■ Eesti Posti e-teeninduses www.post.ee

Ajakiri on müügil Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses, Kaupmehe 4; Tervise Arengu Instituudi koolituskeskuses, Hiiu 42; Tartus kaupluses Ülikooli Raamatupood, Ülikooli 11.

Ajakiri SOTSIAALTÖÖ Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi väljaanne 15. aastakäik. Ilmub kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris

Toimetuse kolleegium: Helina Alliksaar, Mailiis Kaljula, Riina Kiik, Valter Parve, Kersti Põldemaa, Riho Rahuoja, Koidu Saame, Judit Strömpl, Piret Tamme, Taimi Tulva

Vastutav toimetaja: Regina Lind Toimetajad: Signe Väljataga ja Liana Rumvolt Kujundus ja trükk: Puffet Invest OÜ Tiraaž: 1000 eksemplari

Kontakt Ajakiri Sotsiaaltöö, Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn Tel (+372) 659 3931, faks (+372) 659 3925, e-post [email protected]

Autoritele: Ajakirja toimetus ootab avaldamiseks analüüsivaid, uurimuslikke, nõuandvaid, kogemuslikke, informatiivseid ja silmaringi laiendavaid artikleid, mis aitavad kaasa sotsiaalvaldkonna arengule. Teretulnud on ka info värskelt ilmunud raamatute ja erialaste koolituste kohta. Artiklite maht tuleks kooskõlastada toimetusega. Artiklid saata meiliaadressil [email protected]. Skeemid ja joonised saata töötlemist võimaldavate failidena, mitte pildina tekstis. Pildid palume varustada selgitava tekstiga ja saata elektrooniliselt resolutsiooniga 300 dpi või postiga. SISUKORd nr 2/2012

Toimetuse veerg Uurimus Valter Parve ...... 2 Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel Uudised / info Marika Tuherm ...... 36 Uudised ja pressiteated ...... 3 Targad lahendused eakate Eesti 20 hooldamises Toetustelt teenustele: aeg inimestes ja Lea Kivipõld ...... 5 inimesed ajas ESTA uudised ...... 6 Ada Nõmmküla ...... 41 Sotsiaalpoliitika Erialakeel / sotsiaaltöö koolis Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused Sotsiaalpedagoogika mõistest õigusaktides ja eelarvetes Mare Leino ...... 44 Kersti Kriisk ...... 7 Kuressaare Gümnaasiumi tugiteenused Rutt Tarus ...... 49 Vaimne tervis Sotsiaalne tõrjutus ja vaimne heaolu Koolitus Andriy Yur'yev ...... 13 Motiveeriva intervjueerimise Suitsiiditeema kajastamine internetis: omandamise tasemed ja enesetapumõtetega inimese tagasisidesüsteem MITI märkamine ja abistamine Ulvi Uulimaa-Margus, Tõnu Jürjen ... 51 Airi Mitendorf, Merike Sisask, Lauraliisa Mark, Airi Värnik ...... 19 Sotsiaaltöö haridus Üliõpilaste arvamused sotsiaaltöö Sotsiaaltöö praktika õpingutest ...... 54 Sotsiaaltööst kriisirühmadega Tallinna Sotsiaaltöö õppekavad ja vastuvõtt linna näitel 2012. aastal ...... 60 Koidu Saame ...... 25 Uuring „Kodutud Tallinnas” Kokkuvõte Kersti Põldemaa ...... 28 inglise ja vene keeles ...... 62–63 Hea kogemus töötutele suunatud projektidest Sõmerpalu vallas Kirjandus ...... 64 Helen Metsma, Reet Käär ...... 30 Võlanõustamine aitab ära hoida tõsisemaid probleeme Mõttevara ...... 65 Anne Rähn ...... 32 inu ja tema kogemus on kokku 2,5 kogemust! Tasemekoolitus annab erialal töötamisele tugeva Saluse, aga sellest ei piisa tasemel püsimiseks – vaja on pidevalt juurde õppida. Jõhvis sotsiaaltöö päeva tähistamisel osalenud spetsialistid said kohapeal vastamiseks küsimustiku, mis otsis tagasisidet professionaalse enesetäienduse ühe vormi tuntuse ja kättesaadavuse kohta. Jutt on äsja kümneaastaseks saanud MTÜ CIF-Estonia poolt vahendatavatest programmidest (lähemalt neist www.cifestonia.ee). Esimesed alustasid 1992. a ning tänaseks on meid juba kokku ligi 50. CIF Internationali liikmena oleme ka korraldanud programme neile, kes tunnevad huvi Eesti sotsiaaltöö vastu, ja selle aasta maikuus saabuvad meile kolleegid Rootsist ning Türgist. Küsimustele vastas 21 sotsiaaltöötajat (sh ka lastekaitsjad ning kriminaalhooldajad) ja 16 hooldustöötajat. Kuna programmides osalemise eeltingimus on keeleoskus ning enamus hooldustöötajaist nägi selles peamist takistust, siis on järgneva aluseks sotsiaaltöötajailt saadud vastukaja. Vastanuist vaid kaks olid juba osalenud mõnes CIF programmis ja mitte ükski ei eitanud kavatsust seda tulevikus ette võtta. 10 kolleegi olid üsna kindlad, et selle kunagi teoks teevad. Ebakindluse üks põhjusi võib olla infopuudus: 8 inimest väitis, et pole CIF-ist midagi kuulnud, ülejäänud kurtsid infonappust. Oluline allikas on 8 inimese jaoks kolleegidelt kuuldu, viis inimest viitas ajakirjale Sotsiaaltöö ning üks kodulehele. Ka (oletatavasti kõrgharitud) sotsiaaltöötajail on suurimaks takistuseks napp keeleoskus, sellele järgnesid rahaprobleemid ning töökohast lähtuvad takistused. Rahvusvahelistes programmides osalemise peapõhjusena nimetati ametialast enesetäiendust (16), järgnes uudishimu ning uued kontaktid. Soovitud sihtriikidest olid populaarsemad Soome jt Põhjamaad. Kuna Jõhvi kokkusaamine toimus ESTA korraldusel, siis küsisime ka enesetäiendusega seotud ettepanekuid laiemalt. Sooviti rohkem infot koolitusvõimaluste kohta, võimalust sooritada praktikaid kõrgkoolide juures, CIFi programmides osalenute poolt kogemuste jagamist, psühholoogiaalaseid kursusi, osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides. Seni enim meeldinud enesetäienduse kogemustena nimetati võlanõustamise koolitust, perekonnaseaduse ning tugiisiku koolitust, juhtumikorralduse koolitust Tartus. Hooldustöötajad tegid ESTA-le ettepaneku korraldada tihedamini lühiajalisi infopäevi. Kui keeleoskus on takistuseks osalemisele piiritagustes programmides, siis võiks mõelda kogemuste vahetamisele siinsamas Eestimaal – ikka on mõnes teises omavalitsuses või sotsiaalasutuses midagi õppida. Ise sain hiljuti meeldiva ja kasuliku kogemuse osaliseks Vändra alevi vastavatud hooldekodus. Lõpuks mõned soovitused. Keeleõppeks on parim seda praktiseerida näiteks Eesti programmi saabujate majutamise kaudu (CIF programmide eripäraks on elamine peredes). Teiseks on lähiriikidesse odavam kohale sõita ning mõnes neist (Norra, Rootsi, Austria, Soome) pole ka osalustasu. Kolmandaks on teie tööandjad huvitatud teie kõrgemast kvalifikatsioonist. Eesti sotsiaaltöö ei pea maailmas pilku maha lööma ja Teil on võimalus olla saadiku rollis! Suur tänu vastajatele ning kõigile suuremat eneseusku ja pealehakkamist soovides

Valter Parve, kogemus programmidest CIF Rootsi 2000, CIF Austria 2006, CIF Austraalia 2009

2 sotsiaaltöö UUdISEd

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste arenguseminaril, kus osalesid linnaosade valit- õiguste konventsiooni suste, hallatavate asutuste ja Tallinna Sotsiaal- ja Riigikogu ratifitseeris 21. märtsil ÜRO Tervishoiuameti (TSTA) spetsialistid ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni, asjatundjad sotsiaalministeeriumist ja linnavara- millele Eesti Vabariigi president on alla kirju- ametist. Järgnes arengukava sisuline koostamine tanud juba 2007. aastal. Konventsiooni näol TSTA spetsialistide juhtimisel. Arengukava on val- on tegemist laiapõhjalise rahvusvahelise inim- minud linna hoolekandesüsteemi spetsialistide ja õiguste alase lepinguga, mille eesmärk on hoolekande koostööpartnerite ühistöö tulemusena edendada, kaitsta ja tagada puuetega inimeste ning väljendab praeguse olukorra põhjal kujune- õigusi ning edendada lugupidamist nende loo- nud vaadet linna hoolekandesüsteemi arengule. mupärase väärikuse suhtes. „Konventsiooni Head partnerid Tallinna hoolekandetöös on üha ratifitseerimisega võtame ühtlasi kohustuse enam mittetulundusühingud. Arengukava eelnõu puuetega inimeste olukorda järjekindlalt paran- on olnud avalikkusele kättesaadav täiendavate dada,” kommenteeris konventsiooni vastuvõtmist ettepanekute tegemiseks Tallinna veebilehel. sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Selleks töötame Arengukavas on kirjeldatud hoolekan- välja riikliku puuetega inimeste õiguste kaitse de eri valdkondade hetkeseis, määratud strateegia ja selle alusel iga-aastased tegevuska- kindlaks põhilised arengusuunad, tegevuskava ja vad.” Konventsiooni rakendamise eest vastutab ressursid. Arengukava koosneb sissejuhatusest ja sotsiaalministeerium, kuid selle elluviimisega on neljast osast: ülevaade hoolekande arengust aastatel seotud kõik ministeeriumid oma vastutusala pä- 2006−2010; ülevaade hoolekande valdkondadest, devuses. visioonist ja arengu eesmärkidest 2012−2027; hoolekande finantsplaan ja tegevuskava 2012−2016; Sotsiaalministeeriumi ja puudega investeeringute vajadus 2012−2016. Eraldi käsit- inimeste esindusorganisatsioonide letakse arengukava seiret ja muutmist. koostöömemorandum Peep Piirsalu Sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Eesti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm allkirjastasid 30. märt- Hooldustöötaja kutsevõistlus sil Vabariigi Valitsuse ja puudega inimeste „Hooldustöötaja õpilane 2012” esindusorganisatsioonide koostööpõhimõtete 29. veebruaril toimusid teist korda kutsemeist- memorandumi. Memorandum näeb ette mitmeid rivõistlused hooldustöötaja õppekava õpilastele. tegevusi puudega inimeste õiguste kaitseks 2012. aastal korraldas ja võõrustas võistlejaid ja võrdsete võimaluste loomiseks. Oluliseks Valgamaa Kutseõppekeskus kui eelmise aasta peetakse puuetega inimeste osalemist neid võitja. Võistlusest võtsid osa kõik kaheksa hool- puudutavate otsuste tegemises ning puuetega dustöötajaid õpetavat õppeasutust. inimeste esindusorganisatsioonide suuremat kaa- Võistlejad võrdlesid oma teadmisi ja os- satust riigi otsustusprotsessides. Memorandum on kusi kolmes kategoorias: gerontoloogia, kättesaadav sotsiaalministeeriumi koduleheküljel abivahendite tundmine ja käsitsemisoskus ning www.sm.ee -> Sinule -> Puudega inimesele. hooldustoimingute sooritamine. Kuigi kolme paremat võistlejat tunnustati avalikult (Anne Tallinnal valmis sotsiaalhoolekande Elender, Valga Kutseõppekeskus I koht, Kersti arengukava aastani 2027 Kõrge, Tartu Tervishoiu Kõrgkool II koht; Eva Tallinna Linnavolikogu kinnitas 8. märtsil Grigor Pärnumaa Kutsehariduskeskusest III Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava aastateks koht), ei ole siiski kõige olulisem pingerida, vaid 2012–2027. Eesti suurima omavalitsuse hoo- osavõtt ja teadmine, et hooldustöötaja kutset lekande arengukavaga on huvilistel võimalik väärtustatakse. Osalejad ja koolid loodavad, et tutvuda Tallinna õigusaktide andmebaasis internetis võistlused toimuvad ka järgmisel aastal. https://oigusaktid.tallinn.ee. Arengukava koosta- Piret Tamme mist alustati 5.–6. mail 2011 Paunkülas toimunud Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

sotsiaaltöö 3 UUdISEd

Sotsiaalvaldkonna töötajate täiend- Võrumaa Omavalitsuste Liidu sotsiaalkomisjon koolituse vajadus ning turvalisusriskid võttis luubi alla maakonna esmatasandi tervis- Tallinna Pedagoogilisel Seminaril valmisid hoiu. Olukorrast ülevaate saamiseks, küsitleti nii uuringud „Sotsiaalhoolekande töötajate täiendus- perearste kui kohalikke omavalitsusi. Et saada koolituse vajadus” ja „Turvalisusriskid Eesti hoo- ülevaadet tulevikuperspektiividest ja leida lahen- lekandeasutustes. Turvalisusriskid Tallinna ning dusi probleemidele, loodetakse istuda ühise laua Harjumaa institutsionaalses ja avahoolduses”. taha sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esinda- Neist esimese uuringuga selgitati sotsiaalvald- jatega. konna töötajate täiendkoolituse vajadust vastavalt Eesti Energia arenguprogrammi ENTRUM kutsestandardite nõuetele ja prognoositi täiend- raames koostasid Varstu valla noored hea- koolituste nõudlust aastani 2020. 77% uuringus tegevusliku projekti „Võrratud vanad”. Neil osalenutest nimetas vähemalt ühe valdkonna, on plaanis külastada Lõuna-Eesti hooldekodu- milles nad lähiajal koolitust vajaksid. Kõige sage- sid ja pakkuda sealsetele elanikele kultuurilist damini peeti vajalikuks põhioskuste ja teadmistega meelelahutust. Kohtumisel hooldekodude juh- seotud, sotsiaalvaldkonna õigusakte tutvustavaid tidega saavutati põhimõttelised kokkulepped ja ning juhtimisalaseid koolitusi. Teisest uuringust Sõmerpalu Hooldekodus on juba kontsertki an- selgus, et sotsiaalvaldkonna töötajate kõige suu- tud ning kingitused viidud. remaks turvalisuse riskiks on psüühiliselt kurnav Hooldekodude juhid kohtusid ka Päästeameti töö, samuti töö psüühikahäiretega ja konflikt- spetsialistidega. Saadi infot seadusemuudatustest sete klientidega. Otsest kallaletungi on koge- ning lepiti kokku koostöös hädaolukorra lahen- nud 19% vastajatest. Kõige rohkem soovi- damise plaanide koostamisel ja teoreetiliste ning ti koolitusi psüühilise enesekaitse, algava rünna- praktiliste õppuste läbiviimisel. ku äratundmise, ohtlike klientide ja nendega toi- Sotsiaaltöötajatel oli märtsis iga-aastane teenuste metuleku ning konfliktide lahendamise teemal. teemapäev. Tutvustati multiprobleemsete ini- Uuringute aruanded on saadavad veebiaadressil meste aitamiseks käivitatud pilootprojekti ning www.sotsiaalkoolitus.ee/35, neid saab tellida ka räägiti läbi koostöövõimalused. Kohtuti mitmete trükituna Tallinna Pedagoogilisest Seminarist. sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste juhtidega Uuringud viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi rahas- ning arutleti turvapere teenuse vajaduse üle. tatava projekti „Sotsiaalhoolekande valdkonna Marianne Hermann täienduskoolituse süsteemi terviklik arendamine” Võrumaa OL sotsiaaltöö peaspetsialist raames, mille partneriteks on Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Pärnu linnavalitsus. Sotsiaaltöö päev Hiiumaal Maiu Kauber 27. märtsil tähistasid Hiiumaa sotsiaaltöö- [email protected] tajad Hellamaa Pere- keskuses rahvusvahe- Talvest kevadesse list sotsiaaltöötajate Veebruaris alustas Töötukassa Võru büroo päeva. Maavalitsus meeskond ringsõitu maakonna omavalitsustes. koostöös omavalitsus- Kohapeal kohtutakse omavalitsuste esindajate- tega nimetas aasta ga, et koos otsida lahendusi tööhõive olukorra sotsiaaltöötajaks 2012 parandamiseks maakonnas. Edaspidi on plaanis Kõrgessaare valla kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. sotsiaalnõuniku Linda Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab septembris juba Kiiviti (pildil). Lindat teise hooldustöötajate õppegrupi Võrumaal ning tänati pikaajalise süda- selle tarbeks korraldati veebruaris huvilistele mega tehtud sotsiaaltöö eest. Kolleegid ise- infopäev. loomustavad Linda Kiivitit loova, põhjaliku ja Veebruaris alustas kooskäimist ka puuetega laste ka kõige keerukamates olukordades lahendusi vanemate tugirühm, mis on loogiliseks jätkuks leidva sotsiaaltöötajana. puuetega laste perede sotsiaalse rehabilitatsiooni Aasa Saarna teenusele. Hiiu Maavalitsus

4 sotsiaaltöö programmi piiriülese koostöö projekt misel esitatiInterregIVA Kesk-Läänemere Tallinnaeestveda- kolledži Rakvere Ülikooli Rakvere Linnavalitsusesotsiaalosakonnajuhataja Lea Kivipõld sises toimunud seminaril. Selgus, et Eestis ja sises toimunudseminaril.Selgus, etEestisja si tutvustatiprojektipartneritele 3.aprillilCe- kättesaadavuse kohtatehtuduuringu tulemu- Kolmes riigiselektrooniliste abivahendite duses kasutada. tele ning neid saab ka edaspidi eakate hool- projekti lõppujäävadseadmedomavalitsus- olevatel inimestelüheaastajooksul.Pärast seadmeid ningtestitakseneidkoduhooldusel hakata. Projektikäigusostetaksenimetatud mete järeleningvalmisolekneidkasutama koduhooldusel inimestevajadusnendesead- mise võimalustega,seejärelselgitadavälja kättesaadavad ningtutvudanendekasuta- plaani väljauurida,missugusedseadmedon ja nendekasutusvõimalustest.Projektvõttis dajatel uueminfopakutavatestseadmetest hooldusteenuse osutajatelningomastehool- hooldamise lihtsamaks.Samaspuudubkodu- dus elavateeakateeluturvalisemaksjanende ukseandurid jne,mismuudavadüksindako- nupud, ravimidosaatorid, kukkumisandurid, parandamiseks naguelektroonilisedhäire- suguseid elektroonilisiseadmeidhoolduse Eestis kuikamujalonväljatöötatudmitme- innovaatilisi tehnoloogilisilahendusi.Nii elukvaliteedi parandamine,kasutadesselleks Projekti eesmärkonkoduselavateeakate tor on Silja Lehtpuu OÜ-st Gravitas Consult. sist Nackaomavalitsus.Projektikoordinaa- Root- ning meditsiinikolledž nimeline dinsi Ape vald,CesiselinnjaLätiÜlikooliP. Stra- Viru Rakenduskõrgkool, Rakvere linn; Lääne- Lätist kolledž, Rakvere Ülikooli Tallinna projektis osalevadEestistjuhtivapartnerina Novembrist 2011 detsembrini 2013 kestvas solutions incare ofelderlylivingathome). kate hoolduses” ( novaatilised lahendusedkoduselavateea- Targad lahendusedeakatehooldamises INNOCARE – Innovative Innovative „In- sotsiaaltöö kahel korral. omastehooldajate tugigruppon kooskäinud sioon Rakverestoimunudjuba kolmelkorral, Praeguseks onhooldustöötajate supervi- mis käibkooskordkuus 18 kuujooksul. moodustati kaomastehooldajatetugigrupp, takse hooldustöötajatelesupervisioonining tulla ja pingeid maandada. Projektis paku- hingelist tuge,etomatöögapareminitoime gelevad hooldustöötajadjaomastehooldajad töö, seetõttuvajavadeakatehooldamisegate- Eakate hooldamineonemotsionaalseltraske Soome, ettutvudasealseeakatehooldusega. dustöötajatele, samutionplaanisõppekäik 16-päevast koolitustRakverelinnahool- Rakenduskõrgkool töötavad väljakoolituskavaningpakuvad Lääne-Viru ja kolledž de koolitamisele. Tallinna ÜlikooliRakvere dustöötajate abiga,siisonmõeldudkanen- Et suurosaprojektitöösttehakseärahool- roonilisi abivahendeidproovima. olid valmisprojektipooltpakutavaidelekt- 35 koduhoolduselolevatinimest,kellest31 on samutitehtud.Rakveresosalesuuringus valmisoleku kohtauusiseadmeidkatsetada nust kasutavateinimesteabivajadusening robotkassi projekti.Uuringkoduhooldustee- inimeste heaolu parandamiseks arendatavat ni ülikoolistesitlesseminarildementsusega lusi. NäiteksCristineGustafssonMälardale- spetsiifi võima- kasutamise abivahendite liste hoolekandeteenuste hulka,sealuuritakse häirenuputeenus jubaammustandardsete on õigeaegravimeidvõtta.Rootsiskuulub dosaatorit, mistuletabinimeselemeelde,kui võimalik Soomestostaelektroonilistravimi- lülitab väljaunustatudelektripliidi.Lisakson durit, kukkumisandurit,„pliidivalvurit”,mis puga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuan- on võimaliksaadahäirenuputeenust,häirenu- mine alles üsna algusjärgus. Mõlemas riigis Lätis onelektroonilisteabivahenditekasuta- 5

UUdISEd UUdISEd

ESTA korraldas 20. märtsil maailma sotsiaaltöö päeva tähistamiseks piduliku ürituse Jõhvi Kontserdimajas. Üritusel tunnustati parimaid sotsiaalala töötajaid. Tänavu esitati konkursile tunnustamiseks rekordiliselt 43 kandidaati. Tiitlile aasta hooldustöötaja 2011 esitati 10 nominenti ja selle pälvis Vinni valla Tudu piirkonna hooldustöötaja Tõnu Muldma, keda hinnatakse tema hoolivuse ja suure töötahte poolest. Tiitlile aasta sotsiaaltöötaja 2011 esitati 11 nominenti. Tiitli pälvis Tapa vallavalitsuse sot- siaaltöötaja Sirje Salura, kes on teinud sotsiaaltööd 16 aastat. Sirjel on loomupärane oskus raskustest jagu saada ja probleemidega toime tulla. Ta on oma töös professionaalne ja kolleegid hindavad teda kõrgelt. Tiitlile aasta hoolekandeasutuse juht 2011 esitati 7 nominenti. Tiitli pälvis Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss, kes on juhatanud osakonda 10 aastat. Mart-Peeter on innovaatiline juht, mõtleb laiemalt. Soov arendada sotsiaalvaldkonda, terav mõistus ja koostöötahe on teinud temast hinnatud kolleegi ka väl- jaspool Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonda. Tiitlile elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas esitati 11 nominenti. Tiitli pälvis neli inimest: Valter Parve, Elle Ott, Milvi Kundrats ja Tiiu Reek. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor Valter Parve on osalenud aktiivselt Eesti hoolekande kujundamises ja arendamises. Teda võib pidada Pärnu linna täna- päevase hoolekandesüsteemi rajajaks. SA Aarike Hooldekeskus juhataja Elle Ott on töötanud juhatajana 20 aastat. Elle on ener- giline ja uusi ideid rakendav inimene, kellel jätkub tahet ja jõudu osaleda aktiivselt ka ühis- kondlikus tegevuses. AS Hoolekandeteenused Sõmera Kodu tegevusjuhendaja Milvi Kundrats on hooldekodus töötanud 36 aastat nii arsti, hooldekodu ja päevakeskuse juhataja kui tegevusjuhendajana. Tartu Väikelastekodu Käopesa direktor Tiiu Reek on töötanud 25 aastat. Tema elutöö on olnud väikelastekodu Käopesa ülesehitamine ja peremajade rajamine. Aukirja sotsiaalvaldkonna teemade analüütilise kajastamise eest 2011. aastal pälvis ajakirjanik Anne Lill, ETV saatesarja „Puutepunkt” autor ja toimetaja, ajakirja „Puute- punktid” toimetaja. Aukirjaga silmapaistva tegevuse eest ESTA liikmena 2011. aastal tunnustati Hannes Vetikut, kes on paistnud silma aktiivse tegevusega ESTA esindamisel ja aidanud oma arvamusavaldustega kaasa ESTA seisukohtade kujundamisele. Sotsiaaltöötajaid tervitasid maailma sotsiaaltöö päeval sotsiaalminister Hanno Pevkur, Rii- gikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt, Ida-Viru maavanem Riho Breivel, Jõhvi valla- vanem Tauno Võhmar ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži dotsent Marju Medar. Kontserdiga esines Siiri Sisask.

■ Mais korraldab Ida-Eesti piirkondlik ühendus - kestva enesearendamise ja professionaalsuse teemapäeva „Toetav tugivõrgustik puuetega tähtsus lastele ja nende peredele”. - ametiühingu vastutus, võimalus ja kohustus professiooni arengus ja mainekujunduses. ■ 15.–16. augustil korraldab ESTA Nelijärve Koolitus koosneb loengutest ja praktilisest tööst Puhkekeskuses koolituse „Sotsiaaltöö profes- töötubades, kus toimub sotsiaaltöö parimate siooni edendamine”. Kavas sotsiaaltöötajate praktikate vahendamine ja sotsiaaltöötajate oma- teadmiste täiendamine järgmistel teemadel: vahelise kommunikatsiooni edendamine koge- - sotsiaaltöö kutseprestiiž Eestis muste vahetamise kaudu.

6 sotsiaaltöö Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ja eelarvetes SOTSIAALPOLIITIKA

Kersti Kriisk, sotsiaalteaduste magister Maidla Vallavalitsuse sotsiaalnõunik

Artiklis annan ülevaate oma 2012. aasta jaanuaris Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudis kaitstud magistritööst „Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ning eelarvetes”. Magistritööd juhendas prof Lauri Leppik.

Sissejuhatus ja uuringu eesmärgid Eesti sotsiaalse kaitse korraldamine on jagatud kolme institutsiooni – riigi, kohaliku omavalitsuse ja perekonna vahel. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama neile äraelamise võimaluse. Riigi kohustus on tagada isiku õigus riigi abile puuduse korral (Eesti Vabariigi põhiseadus § 28 lg 2). Riigi kohustuse ulatus ja sisu on suuresti seadusandja määrata, põhiseaduslik printsiip nõuab vaid elus püsimiseks hädavajaliku miini- mumi tagamist. Sellele sotsiaalriigi minimalistlikule kontseptsioonile vastandub maksimalistlik kontseptsioon, mille kohaselt saab sotsiaalriigi põhiprintsiibiga õigustada ulatuslikku tulude üm- berjaotamist (Justiitsministeerium 2002, 106). Lähtudes subsidiaarsuse printsiibist on kohalikul omavalitsusel oluline roll sotsiaalse kaitse korraldamisel. Kohalikule omavalitsusele on antud õigus eraldada kohalikke (täiendavaid) sotsiaaltoetusi. Riigi ülesannete delegeerimine või üleandmine kohalikule omavalitsusele võib olla otstarbekas, sest eesmärk on tagada riigi ülesannete täitmine kogu riigi territooriumil ühtlaselt ja õiglaselt; eeldatakse, et kohalikud ametnikud on kohapealsetest oludest paremini informeeritud. Sotsiaalhoolekande seadusega on kohalikele omavalitsustele pandud ülesanne selgitada välja abivajajad ja korraldada neile toetuste eraldamine. Kohaliku omavalitsuse tasandil küsimuste lahendamise võimalikkus sõltub otsustest, mis puudutavad selle kohaliku omavalitsuse territoo- riumi, kogukonda ja seda, kas püstitatud eesmärgi saavutamiseks piisab ressursse. Küsimusi on tõhususe ja mõju nõuet silmas pidades otstarbekas lahendada kohaliku omavalitsuse otsuse alusel, kuid lahendus sõltub kohalikest oludest (Justiitsministeerium 2002, 644). Seega, tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse põhimõtetest peavad igale inimesele olema tagatud võrdsed võimalused ning tingimused sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste kättesaamisel sõltumata elukohast ja elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Uuringu eesmärk oli leida vastused neljale peamisele küsimusele: ■■ Milliseid kohalikke sotsiaaltoetusi eraldatakse Eesti kohalikes omavalitsustes. ■■ Milliseid muudatusi on tehtud viimastel aastatel õigusaktides seoses kohalike sotsiaal- toetustega. ■■ Millised on kulutused erinevatele kohalikele sotsiaaltoetustele.

sotsiaaltöö 7 SOTSIAALPOLIITIKA 8 sotsiaaltoetustest Eesti226kohalikusomavalitsuses. selt kõikikohalikkesotsiaaltoetusi,eiolevaremtehtud.Uuringueesmärkoliandaülevaade sotsiaaltoetusi ühemaakonnaomavalitsustenäitel.Uuringuid,misoleksidkäsitlenudsüsteem- sotsiaaltoetusele võitoetustegrupile(ntkohalikudtoetusedlastegaperedele)onanalüüsitud Varasemad uuringudonkohalikesotsiaaltoetusteuurimiselkeskendunudkasühelekohalikule statistiline analüüs. statistiline analüüs. kulutustest, lisatiuuringusseõigusaktideanalüüsjakohalike omavalitsusteeelarvetetäitmise da siiski süsteemset ja representatiivset ülevaadet kohalikest sotsiaaltoetustest ja neile tehtud ne kohalikeomavalitsustesotsiaaltöötajateleliignetäiendav töökoormus.Selleksetsaa- eraldatakse jamillisedolidkuludneileaastatel20082009, võioliselliseinfokoondami- kohalikel omavalitsustelpuudubülevaade,kuipaljutegelikult kohalikkesotsiaaltoetusi aastal eraldatudkohalikelesotsiaaltoetustele. Ankeetide laekumisel selgus,etvägapaljudel märtsis kõigile 226 kohalikule omavalitsusele ankeedi, mis keskendus peamiselt 2008. ja 2009. oleksid pidanudlaekumavähemalt170omavalitsuseankeedid. Saatsin2010.aastaveebruarisja le Eestikohalikeleomavalitsustele,oleksvastanuidpidanud olemavähemalt75%ehktäidetult uuring olekspiisavaltrepresentatiivneninganalüüsitulemused süsteemsedjaüldistatavadkõigi- gu läbiviimiseksvajalikudalgandmedkohalikeomavalitsuste ankeetküsitlusekaudu.Sellekset info- jaandmeallikadkohalikesotsiaaltoetusteeraldamisteküsimuses.Seegatulikogudauurin- kondlikul tasandilsüsteemseltandmeidjaniionkohalikudomavalitsusediseainsadvõimalikud te analüüsi.Kohalikesotsiaaltoetustejanendeeraldamisekohtaeikogutariiklikulegamaa- Uuringu ettevalmistamiselnäginuuringukeskseanalüüsimeetodinaankeetküsitlusetulemus- muste analüüs. analüüs, kohalikeomavalitsusteeelarvetetäitmisestatistilineanalüüsningankeetküsitlusetule- Empiiriline uuringkoosneskolmestosast,milleskasutatikolmeanalüüsimeetodit:õigusaktide Andmekogumise jaanalüüsimeetodid teks jasihtgrupipõhistekssotsiaaltoetusteksehksissetulekutestsõltumatutekstoetusteks. sissetulekute hindamiselpõhinevatekssotsiaaltoetusteksehksissetulekutestsõltuvatekstoetus- Eesti kohalikeomavalitsustesotsiaaltoetusteanalüüsimiselolen üritanud liigitada sotsiaaltoetusi Liidu riikidegakõigeväiksem(Eurostat2008). nevate sotsiaaltoetusteosatähtsusEurostatiandmetelmarginaalne ningvõrreldesteisteEuroopa mis pidevaltkasvanud.SamasonEestisotsiaaltoetustesüsteemississetulekutehindamiselpõhi- Euroopa riikidesonsissetulekutehindamiselpõhinevatesotsiaaltoetustetähtsustoetustesüstee- (Gilbert 2002). setel vajadustel,midahinnatakse,lähtudesindiviidisissetulekustjamajanduslikustolukorrast sest, soost,rassistjne.Selektiivsuseeldab,etsotsiaaltoetusesaamiseõiguspõhinebindividuaal- sotsiaalsed õigusedtoetuseleteatudsotsiaalseteriskidekorral,sõltumatamajanduslikuststaatu- olema kättesaadavadkõigilekuisotsiaalnepõhiõigusningelanikelpeaksidvõrdsed selektiivsus ehktoetustediferentseerimine.Universalismeeldab,etsotsiaaltoetusedpeaksid tuste eraldamise põhimõtted.Selledebati klassikaline telgjoononolnuduniversalismversus Alates heaoluriigisünnistonpoliitikudväidelnudteemal,millisedpeaksidolemasotsiaaltoe- Teoreetiline taust aktidest (linna-võivallavolikogu määrustest)ülevaatesaamiseksjanendeedasiseksanalüü - Kohalike omavalitsustekehtestatud kohalikesotsiaaltoetusteeraldamistreguleerivatestõigus - Kohalikud sotsiaaltoetused õigusaktidesjanendeliigid ■ ■ suurusestvõimaakonnast.

Kas onerinevusikohalikesotsiaaltoetusteliikidesvõikulutustessõltuvaltomavalitsuse sotsiaaltöö

Analüüsitud õigusaktidepõhjaltehtudolulisemadjäreldusedjahuvitavamadfaktid: 96% kõigistomavalitsustest. Kokku oli võimalik koguda vastavad õigusaktid 217kohalikust omavalitsusest, mis moodustab kodulehtedelt vastavadmäärused.Määrustestsainjärgmist infot: simiseks kogusinkokkuajavahemikus1.novembristkuni15.novembrini2010omavalitsuste omavalitsuse suurusest ning omavalitsuse tüübist (linn või vald). omavalitsuse suurusestning tüübist(linnvõivald). ning muudelesotsiaalabitoetustele. Lisaksvõrdlesinkulutusteerinevusisõltuvaltmaakonnast, tele, shperetoetustele,õppetoetustele, töötutetoetustele,puuetegaisikutelemõeldudtoetustele Analüüsisin niiKOVide kulutusisotsiaalvaldkonnaletervikunakui kakulutusisotsiaaltoetus- eelarveklassifikaatorid. defineeritud ja kehtestatud poolt rahandusministeeriumi võtsin aluseks uuringuetapis oli võimalik analüüsida kõigi Eesti kohalike omavalitsuste andmeid. Analüüsi 31. detsember, milleskajastuvadkõiksellelaastaltehtudkulutusedningsaadud tulud.Selles 2008. ja2009.aastaomavalitsusteeelarvetäitmisearuannete põhjaldetsembrikuusseisuga Järgnev ülevaadeonkoostatudkohalikeomavalitsustepooltrahandusministeeriumile esitatud aastatel 2008ja2009 Kulutused sotsiaaltoetustelekohalikesomavalitsustes ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ liik –täiendavsotsiaaltoetus. Piirissaare vald on ainus omavalitsus, kuson kehtestatud vaid üks kohalik sotsiaaltoetuse valla toetus; heakorra eest; andmise aukodaniku toetus;toetusedheaõppeedukuseja/võisportlike saavutusteeestjne). vere doonorile mujal toetus (näiteks sotsiaaltoetused ja Põlvamaal Sotsiaaltoetuste korrad sisaldavad toetus ka mõningaid toetusi, mis sisuliselt ei ole voodipäevatasu Lõuna-Eestis; maamaksusoodustus Harjumaal; Tartumaal). toetus lapsehoiuteenuse KOVides, kuidmisonselgelt seotud kindlate maakondade või regioonidega (näiteks Kohalike sotsiaaltoetuste seas on toetusi, mida eraldatakse suhteliselt vähestes praktikast. teisisõnu lähtutakse sotsiaaltoetuste süsteemi arendamisel peamiselt naaberomavalitsuste maakondade ja regioonidekaupaeksisteerivad õigusaktides siiskiselgedsarnasused, Kohalike sotsiaaltoetuste liigid erinevad suurestierikohalikesomavalitsustes, kuid ebapiisavalt määratletud. sissetulekutest sõltuvatekstoetusteks,sesttoetusedningõigustatustoetusele on tihti Kohalikke sotsiaaltoetusi on keerulineliigitada sissetulekutest sõltumatuteks ja mõiste ondefineeritudvaid126omavalitsuses. pooled kohalikest omavalitsustest eiole vähekindlustatuse mõistet defineerinud. See kasutavad õigusaktides vähekindlustatud isiku ja/või perekonna mõistet, kuid peaaegu Kõik kohalikudomavalitsused eraldavad sissetulekutest sõltuvaid sotsiaaltoetusi ja korra. muutnud senikehtivat sotsiaaltoetuste korda võikehtestanud uue sotsiaaltoetuste kui kolmneljandikkuomavalitsustest ehk165omavalitsustonaastatel 2008–2010 Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste kord onpidevalt muutunud jaarenenud.Rohkem sotsiaaltoetusi (v.a hooldajatoetus)jamillisedonnendessätestatudtoetused. kas on veel õigusakte, millega on kehtestatud kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatavaid toetused janendealaliigid(toetustenimetused,toetustearv) kas jakuidasonmäärusegadefineeritudvähekindlustatudisiku/perekonnamõiste kas jakuidasonmäärusestoetusiliigitatud määruse vastuvõtmiseaegja/võiviimasemuutmise nimetus kohaliku omavalitsuse eelarvest sotsiaaltoetuste eraldamist reguleeriva õigusakti täpne sotsiaaltöö

SOTSIAALPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA 10 Olulisemad järeldusedjahuvitavamadfaktidankeetküsitluse andmetepõhjalonjärgmised: tuste tähtsuse(eritirahaliseosatähtsuse)kohta. analüüsi tulemusedannavadesmasevihjevõimalikesttrendidesterinevatekohalikesotsiaaltoe- Seega ankeetküsitluseanalüüsitulemusieiolevõimaliküldistadakõigileEestiKOVidele, kuid kirjeldasid kakohalikuomavalitsuseeelarvesteraldatavaidsotsiaaltoetusi(vähemaltosaliselt). Ankeedi täitis48omavalitsustehk21,7%KOVidest, kellest43omavalitsusesotsiaaltöötajat seid sissetulekutestsõltuvaidtoetusi). litsused kogunud andmeidnende poolt eraldatud toetustepõhiselt (eriti puudutas see ühekord- suur töökoormus, ning teiseks viidati, et ankeet onliigatöömahukas, sest üldjuhul eiole omava- täita. Ankeedi mittetäitmisepõhjuseidtoodiväljapeamiseltkaks:esiteks,etsotsiaaltöötajalon Kokku reageerisidankeedile80KOVi ametnikku,kellest32teatas,ettaleiolevõimalikankeeti sis 2010kõigileKOVidele. sotsiaaltoetusele eriKOVides, viisinläbiankeetküsitluse. Ankeedid edastasinveebruarisjamärt- eraldatavate sotsiaaltoetustekuludKOVides. Selleksetuurida,millisedonkuludkonkreetsele tele sotsiaalvaldkonnas. Kuidneedanalüüsidjaülevaatedeikirjelda,millisedon konkreetsete siaaltoetuste kohta.KOVide eelarveteanalüüsigaolivõimaliksaadaülevaadekuludesttoetus- Kohalike omavalitsusteõigusaktideanalüüsigaolivõimaliksaadainfoterinevatekohalikesot- andmete põhjal Kulud erinevatelekohalikelesotsiaaltoetusteleankeetküsitluse Olulisemad järeldusedjahuvitavamadfaktidKOVide sotsiaalvaldkonnaeelarveteanalüüsist: ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ võrreldes üleesindatud. on sihtgrupipõhisedtoetused kirjeldatud sotsiaaltoetuste seas tegeliku olukorraga sõltumatute toetuste osakaaltõusnudrohkem. Arvestades KOVide vastuseidankeedile, sõltuvatele toetustele. Majanduskriisitingimustes(aastal2009) on sissetulekust tulemuste põhjal) on rohkem kui kaks korda (üle 70%) suuremad kui kulud sissetulekust Kulud sissetulekutest sõltumatutele sihtgrupipõhistele sotsiaaltoetustele (ankeetküsitluse kooliminekutoetus (32), jõulutoetus (29), koolija/või lasteaias toitlustamise toetus (29). toetus (43KOVis), matusetoetus (38), ühekordnesotsiaaltoetus vähekindlustatutele (36), Ankeetküsitluse põhjalolidpopulaarsemadsotsiaaltoetuste liigid omavalitsustes: sünni- toetus (29). tele (36), kooliminekutoetus (32), jõulutoetus (29), kooli-ja/või lasteaias toitlustamise toetus (43 KOVis), matusetoetus (38),ühekordne sotsiaaltoetus vähekindlustatu- Ankeetküsitluse põhjalolidpopulaarsemadsotsiaaltoetuste liigid omavalitsustes: sünni- sotsiaaltoetustele. Paljudes kohalikes omavalitsustes puudubülevaade kuludest erinevatele kohalikele võrreldavad. ole rahandusministeeriumile esitatud andmed omavalitsuste lõikes alati üheselt Eelarveklassifikaatoreid on KOVid tihti tõlgendanud erinevalt ning seega ei Kulutused sotsiaaltoetusteleerinevadmaakonnitioluliselt. kogukuludest üheelanikukohta. keskmiselt 606,43 krooni ühe elaniku kohta, mis moodustas 43,7% sotsiaalvaldkonna KOVi eelarvete täitmise põhjal olid 2008.aomavalitsuste kulutused sotsiaaltoetustele kulude suurenemisest. kohalike sotsiaaltoetuste kulude suurenemisest, vaid eelkõige toimetulekutoetuse eelarveliste kogukuludega. Sotsiaaltoetuste kogukulu suurenemine ei olnud tingitud KOVide kogukuludsotsiaaltoetustele suurenesid majanduskriisi tingimustes võrreldes omavalitsuste kulutusedsotsiaaltoetustele. (2009. aasta kulud võrrelduna 2008. akuludega) sotsiaalvaldkonna kulud jakohalike Erinevalt omavalitsuste kogukuludest suurenesidmajanduskriisi tingimustes sotsiaaltöö

toetuste eraldamise süsteemi avatumaks ja läbipaistvamaks. toetuste eraldamisesüsteemiavatumaks jaläbipaistvamaks. üksnes loetletud.Kõigikohalikesotsiaaltoetuste detailsem reglementeeriminemuudabsotsiaal- Paljud kohalikud sotsiaaltoetused on sätestatudvaidüldsõnaliselt või on erinevad toetuste liigid kaalutlusõigust. üle otsustamisel. Erandite tegemiseks onhaldusorganil alati võimalus kasutada täiendavalt vamaks ning onoluliseks hindamisinstrumendiks sissetulekust sõltuvate toetuste eraldamise muudab toetuse taotleja jaoks sotsiaaltoetuste eraldamise süsteemi avatumaks ja läbipaist leibkonna või vähekindlustatuse piiri mõistet. Üheselt defineeritud vähekindlustatuse mõiste le, kuid peaaegu pooltes KOVides ei ole määratletud vähekindlustatud isiku ja perekonna/ KOVid eraldavad sotsiaaltoetusi vähekindlustatud isikutele ja perekondadele/leibkondade Kohalikele omavalitsustele: või majanduslikusisujärgi tekivaderitõlgendustetõttusuurederinevused. aruanded koostatudsamajuhendmaterjalipõhjal,kuidtuludejakuludekajastamiselvaldkonniti like omavalitsuste raamatupidajatele. Sellest tulenevalt on KOVide esitatavad eelarve täitmise se) jaerinevadsotsiaaltoetused,kuidmääratlusedjätavadpaljuinterpreteerimisvõimalusikoha- Raamatupidamise juhendmaterjalidesKOVidele onmääratletudvaldkonnad(shsotsiaalnekait- Rahandusministeeriumile: sotsiaalse kaitsejasotsiaalpoliitikaarendamisel. moodul kohalikesotsiaaltoetustekohtaannakskasotsiaalministeeriumileparemasisendiEesti tuste efektiivsuseanalüüsimiselningvajalikemuudatusteplaneerimisel.Ülevaatlikustatistika teegiliste dokumentidekoostamisel.Samutionülevaatlikstatistikaolulinekohalikesotsiaaltoe- halike sotsiaaltoetustekohtaonolulisekssisendiksKOVi arengukavade,eelarvejamuudestra- ülevaatlikku infoterinevatesotsiaaltoetustekohta.ÜlevaatlikstatistikaKOV poolteraldatudko- konna- võijuhtumipõhiseksanalüüsiks,kuidpuuduvadvõimalusedtehapäringuidningsaada päringuid eraldatudkohalikesotsiaaltoetustekohta.Süsteemannablaialdasedvõimalusedleib- kuid veel2011. aastalõpuseiolnudkohalikelsotsiaaltöötajatelvõimaliktehaleibkonnaüleseid päevane töövahend.STAR onkavahendkohalike sotsiaaltoetusteeraldamisekorraldamiseks, Sotsiaalteenuste ja -toetuste register STAR on alates aprillist 2010 kohalikesotsiaaltöötajateiga- Sotsiaalministeeriumile: mile jakohalikeleomavalitsustele. Selle uuringutulemustepõhjalvõibtehasoovitusisotsiaalministeeriumile,rahandusministeeriu- Ettepanekud ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ praktikale. erinevates KOVides toimiv praktika, keskendudes mitte üksnes lähinaabrite Kohalike sotsiaaltoetuste süsteemi analüüsimisel ja arendamisel võtta aluseks damise põhimõtted. tuse saamiseksõigustatudisikud/leibkonnadjadetailselt kirjeldada toetuse eral- Kõigi eraldatavate kohalike sotsiaaltoetustepuhulonvajaüheseltmääratleda toe- leerivates õigusaktides. mõiste kohalikkesotsiaaltoetusiregu-Üheselt tuleksmääratledavähekindlustatuse tõlgendamise osas. vaja koolitada kohalike omavalitsuste raamatupidajaid eelarve klassifikaatorite liigitus tuleks täpsemalt defineerida ning põhjalikumaltkirjeldada. Lisaks on täpsemalt defineeridakonnad japõhjalikumaltkirjeldada.Kasotsiaaltoetuste KOVide eelarvete juhendmaterjalides tulekssotsiaalsekaitsetegevusalavald- ülevaatliku statistikamoodul. (kohalike) sotsiaaltoetustekohtaülevaatlikepäringutetegemine, jalisadasüsteemile Täiendada sotsiaalteenuste ja -toetusteregistrit STAR, et oleks võimalik eraldatud sotsiaaltöö - -

SOTSIAALPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA 12 analüüsimiseks. mentidesse. STARi võimalustelaiendamineannaks heavõimaluseandmetekoondamiseksja erinevate sotsiaaltoetustekohtaonolulinesisendeelarvessejastrateegilistessearengudoku- kohalikke sotsiaaltoetusiomavalitsuseseraldatakse. Süsteemselt kogutudjaadekvaatneinfo Uuringu käigusselgus,etpaljudelKOVidel puudubülevaade,kuipaljujamillisesulatuses Rahandusministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium (2002).Eesti Vabariigi Põhiseadus.Kommenteeritudväljaanne. Tallinn: Juura,Õigusteabe AS. ford UniversityPressInc. Responsibility.Public the Welfare(2002). Transformationof New of Gilbert, N. surrender York: Silent State: The Ox- (16.12.2011) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Social_protection_-_social_benefits_by_function Eurostat (2008).Socialprotection–socialbenefitsbyfunction.EuropeanCommision Sotsiaalhoolekande seadus. Vastu võetud08.02.1995.RT I,30.12.2011, 47. Eesti Vabariigipõhiseadus. Vastu võetud28.06.1992.RT I,27.04.2011, 2. Viidatud allikad ülevaade kuludesterinevatelekohalikelesotsiaaltoetustele. miseks uuringu käigus selgunud faktiks on, et paljudes KOVides puudub reaalne ja süsteemne teema onagavägamahukas,siispõhjalikkeanalüüseselleuuringuraameseikoostatud.Pea- Uuringu käigusoliküllvõimaliksaadaesmaneülevaadekohalikestsotsiaaltoetustest,agakuna Lõpetuseks maakondade elanikevõimalusedkohalikelesotsiaaltoetusteleonvägaerinevad. misel võrdluseksvaidlähinaabritekogemusedjapraktika,misontinginudolukorra,kuseri Üldjuhul võtavadsotsiaaltöötajadkohalikesotsiaaltoetustesüsteemianalüüsimiseljaarenda- ■ Õiguskantsleri analüüslastevaesusest Ülevaadet saablugedaveebilehel www.lasteombudsman.ee laiemalt. talle vajalikketeenuseid. Teisalt tulebvaadata lastekaitsesüsteemisparandamistvajavat Lahenduste otsimiseltulebüheltpooltpidadasilmaskonkreetset abivajavatlastjajust vaja rohkemabijateenuseidviiaotselapseni–seeaitab toetablastkõigeparemini. toetusi eikasutavanemadpaljudeljuhtudellapsehuvides,on lasteombudsmanihinnangul Ka lastekaitsetöötajaidnapib.Kunapraktikasonilmnenud, etlapselesuunatudrahalisi lastega peresidniitoetustekuiteenustegaabistada,kuidpuudu jääbniiühestkuiteisest. Lastekaitsetöötajate kinnituselpüüavadkohalikudomavalitsused vaesusesolevaid olukorras. absoluutse vaesusepuhul–seegaonlapsedülejäänudühiskonnaga võrreldeshalvemas 63 000last.Lastevaesusonühiskonnakeskmisestvaesusest suuremniisuhtelisekuika vaesuses elavatele lastele lisada ka vaesusriskis elavad lapsed, puudutab vaesus enam kui Eestis elababsoluutsesvaesusespeaigaviieslapsehküle45000lapse.Kui intervjuude põhjalülevaate„Vaesus jasellegaseotudprobleemid lastegaperedes”. Õiguskantsler lasteombudsmaninakoostasstatistikajalastekaitsetöötajategatehtudsüva- ■ Süsteemneandmetekoondaminekõigikohalikesotsiaaltoetusteeraldamisekohta. (2010). Kuuaruanne2009.www.fin.ee/index.php?id=11182 (Seisuga02.02.2010) (2009). Kuuaruanne2008.www.fin.ee/index.php?id=11182 (Seisuga:30.01.2009) sotsiaaltöö

uuringutes peetakse vaesust, tööturult kõrvalejäämist ning perekonna ja kogukonna koostoime uuringutes peetaksevaesust,tööturult kõrvalejäämistningperekonnajakogukonnakoostoime nevad sagelisotsiaalmajanduslikud stressorid(PateljaKleinman2003).Paljudeskaasaegsetes eel- Vaimsehäiretele 1982). tervise Leighton 1984; Freeman Tarlov1995; ja Levine (Amick, teadusuuringud onviimastelaastakümnetel teinudkindlakssotsiaalsekontekstimõjutervisele mise seostekohta(Durkheim1897). Tugevate traditsioonidega psühhiaatriajavaimsetervise sajandi lõpustalgataslaiapõhisearutelusotsiaalsetõrjutuse japsühholoogiliseheaoluvähene- suhetel ontugevmõjufüüsiliselejavaimseletervisele.Durkheimi klassikalineuurimus19. töökeskkond mõjutavadhaigestumistningsuremust.Praegusel ajalonüldteada,etsotsiaalsetel kes mainisid,etebasoodsadsotsiaalsedoludnaguvaesus,viletsad elamistingimusedjaohtlik John Graunt1600.aastalningL.R. Villerme jaR. Virchow 1800.aastatelolidühedesimesed, Komisjon 2010). meste kaasatusesuurendamisele,rakendadesselleks„aktiivse kaasamise”strateegiat(Euroopa Liidu algatusedonsamutisuunatudvaesusevähendamisele jatööturultkõrvalejäänudini- kasu jõuaksigaühiskonnaliikmeni(MentalHealthEurope 2008).MõnedhiljutisedEuroopa pakkumisele ningtagades,etEuroopaLiidumajanduskasvust jatöökohtadeliikumisestsaadav kaasa Lissabonistrateegiale,keskendudeskõigileinimestele võrdsetevõimalustejatöökohtade siaalse solidaarsuseprogramm„PROGRESS”(2007–2013)toetabneideesmärkeningaitab vahetamiseks javastastikuseksõppimiseks.EuroopaLiiduuusintegreeritudtööhõivesot- 2002–2006”, milleeesmärkolipakkudaliikmesriikideletugiraamistikkuparimatepraktikate tamiseks töötativälja„Sotsiaalsetõrjutusevastuvõitlemisekogukonnategevuskavaaastateks vaesuse jasotsiaalsetõrjutusekaotamiseksEuroopaLiidusaastaks2010.Sellealgatusetoe- bonis 2000.aastamärtsisellukutsutudsotsiaalsekaasatuseprotsessigaastutiotsustavsamm ning seeonEuroopaLiidupoliitilisediskursuseloomulikosa.NõukogupooltLissa- (ÜRO 2007).1990.aastatelsaisotsiaalsesttõrjutusestEuroopaLiiduükspõhikontseptsioone natavad mitmesuguse ilmajäetuse all ning on selle tõttu teistega võrreldes halvemas olukorras konna vahelistessuhetes.Hiljemlaiendatisedamõistetnii,etseehõlmakskainimesi,keskan- sotsiaalne tõrjutus sotsiaalse desintegratsiooni protsessi, progresseeruvat lõhet indiviidi ja ühis- Alates 1980.aastatestonmõistesotsiaalnetõrjutussaanudühaenamtuntuks. Algselt tähistas Sissejuhatus märkimisväärset survetinimestevaimseletervisele. ebastabiilsus. Kõikneedolukorradavaldavad janduslik japoliitiline jude inimesteelutöötus,töökohaebakindlus,vaesus,kodutus,ma- selle seoseidvaimsetervisega.TänapäevaEuroopas mõjutavadpal- teoreetilisttõrjutuse tutvustabsotsiaalse analüüsib taustaja Artikkel Sotsiaalne tõrjutusjavaimneheaolu Suitsidoloogia Instituut(ERSI) Eesti-Rootsi VaimseTerviseja Andriy Yur'yev sotsiaaltöö MD PhD 13

VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS 14 ühes võimitmesjärgnevatest süsteemidest: tutsioonid onkohustatudtagama.Seegatulekssotsiaalsettõrjutust käsitledaebaõnnestumisena insti- ühiskondlikud juhtivad mida kodanikuõigustest, ilmajäämisena inimeste defineeritud on vaesuse 3.programm”toovadväljateoreetiliselähenemise, millele kohaseltsotsiaalnetõrjutus „Euroopa vaatlusriiklikesotsiaalsetõrjutusevastuvõitlemise poliitikatekohta”ja„Euroopa tõrjutuse puhulvõibtemajärgi esiletõstajärgmisi teguritekategooriaid: duslik, sotsiaalne,poliitiline,kogukondlik,individuaalnejagrupipõhinedimensioon. Sotsiaalse arendanud omatüpoloogiatõrjutuseliikidekohta,millekohaseltonsotsiaalseltõrjutuselmajan- välja on (2000) Percy-Smith 1999). (Peace jne jäämine kõrvale tööturult tõrjutus, majanduslik gist kõrvalejäämine,pikaajalinevaesus,ilmajäetuseseisund,eemalduminetöösuhetest, tõrjutus (sealhulgasrassijasooalusel),perekonnastkogukonnastkõrvalejäämine,heaolurii- mille hulkakuuluvad„minimaalsestaktsepteeritavasteluviisist”kõrvalejäämine,kultuuriline 1995; (Silver pinnal vahel. Lõimuminepõhinebloomupäraselsolidaarsusel,miskujunebühisteväärtustejanormide solidaarsuse paradigmanäebtõrjutustkuisotsiaalsetesidemetekatkemistindiviidijaühiskonna eeskätt sotsiaalseintegratsiooniningsolidaarsusevõimalustestjaeeldustest(Noll2002).Silveri Durkheimi teoorialeviidatesvõibsotsiaalsettõrjutustvaadeldakuikontseptsiooni,mishuvitub kultuuri- jastruktuurinorme(ÜRO2007). tuseni, sealhulgassotsiaalseididentiteete,ressurssidejaotust,võimusuhteidningühiskondade tõrjutust niiseisundikuikaprotsessina. Analüüs hõlmaberinevaidtegureid,misviivadtõrju- eemalejäämist aktiivsestelustningsotsiaalsesttegevusestüldisemalt.ÜROkäsitlebsotsiaalset lisi asjaolusid. Selline lähenemine aitab mõista neid aspekte ja mehhanisme, mis põhjustavad multidimensiooniliselt, võttesarvesseniisotsiaalseid,majanduslikke,kultuurilisikuipoliiti- Ühinenud RahvasteOrganisatsiooni (ÜRO)kinnituseltulebsotsiaalsettõrjutustanalüüsida Sotsiaalse tõrjutuseteoreetilinetaust ühiskonnas suurenesanoomiajakogukondadeskasvasenesetappudearv. ja võimetusleibkondaülalpidadaviisidsotsiaalsetesidemetenõrgenemiseni, milletagajärjel rete esinemineelanikkonnaseas(MentalHealthEurope 2009). Töötuse suurenemine, vaesus ja terved perekonnadpididsilmitsiseismaebakindlatulevikuga,hakkassuurenemapsüühikahäi- töölt koondati inimesi palju kui finantskriisist, ja majandus- tabanud Euroopat praegusest sotsiaalne võrgustik on seotud depressiivsete sümptomitega (Barnett ja Gotlib 1988). Alates mega inimestel (WHO 2003). Ebapiisav sotsiaalne toetus, lähedaste suhete vähesus ja puudulik takse, etpsüühikahäireteriskonkõrgem vaestel,kodututel,töötuteljamadalamaharidustase- Maailma Terviseorganisatsiooni1999). märgijt kohta - 1996; Whitley tervise vaimse aruandes jt Stroebe 1968; Rushing 1983; (McLanahan jne suitsidaalsus ärevus, depressioon, nagu reid puudumist teguriteks,misvõivadmõjutadavaimsettervist,tuueskaasamitmeidpsüühikahäi- ■ ■ ■ c) b) a) ■ ■ ■ sotsiaalset integratsiooniedendav riigiheaolusüsteem majanduslikku integratsiooni edendavtööturg kodanike integratsiooniedendavad demokraatiajaõigussüsteem konnast jakogukonnasteraldatus,mahajäetusetunneväljaränne. ruumilised võimendavad faktorid: sotsiaalne isolatsioon, geograafiline isolatsioon, pere- kvaliteet, teadmistejainformatsioonivähesus,madalharidustase jakvalifikatsioon; madal elatustase, halb tervis, võlad, narkootikumide tarvitamine, mitterahuldav elu- personaalsed võimendavad tegurid: halvad elukombed, kehvad perekondlikud olud, osalustase; matiseerimine, segregatsioon ehk eraldamine, etniline diskrimineerimine ja naiste madal diskrimineerimine, kultuuriline ebavõrdsus, eelarvamused ühiskonnas, vaenulikkus,stig- õiglase tunnustuse puudus: vaesuses elavate inimrühmade negatiivne kuvand, sotsiaalne United Nations2007).Peace’i(2001)järgi onvähemalt15tõrjutuseliiki, sotsiaaltöö

uute elu-, töö- ja suhtlemisvormide tõttu väheneda. Kaasaaegsed informatsiooni tehnoloogiad uute elu-,töö-jasuhtlemisvormide tõttuväheneda.Kaasaaegsedinformatsioonitehnoloogiad tõttu onraskerahuldadaomapõhivajadusi. Võimalused inimestevahelisteks kontaktideksvõivad elu töötus,töökohaebakindlus, vaesus,kodutus,majanduslikjapoliitilineebastabiilsus, mis- võib seostadakiiretemuutustega ühiskonnas. Tänapäeva Euroopas mõjutavadpaljudeinimeste lähedaste kaotus,perekonnalaguneminejatöötus.Laiema ümbritsevakeskkonnastressoreid kus elus võivad mõjutada inimese vaimset seisundit. Selliste olukordade hulka kuuluvad näiteks üldist heaolu,toimetulekutargitegevustega japõhjustadahaigestumist.Raskedolukorrad isikli- muutuda häirivaks, on individuaalne. Siiski, kui see tase on käes, võib see mõjutada inimese mused inimeste isiklikus elus või keskkonnas, kus nad elavad. See, missugune stressi tase võib ja psühholoogilisteteguritekoostoimel. Viimaste mõjusüvendavadsagelistressirohkedsünd- Vaimne tervisjaheaolu,nagukavaimseterviseprobleemidkujunevadbioloogiliste,sotsiaalsete kõige raskematstressi(Twenge, CatanesejaBaumeister2002). siaalsest üksildusest,kunalähedastesuhetepuudusesttingitud emotsionaalneüksilduspõhjustab emotsionaalne tõrjutusviibmeeleheitejaallaandmiseni.See mõju ulatubkaugemalelihtsastsot- on sagedaminikamõrvaohvrid.Kiindumusteooriapakub,et lähedasesuhtekaotusesttingitud holi kuritarvitamisesttingitudmaksatsirroositõttu. Tundub uskumatu, kuidleinavadinimesed on suuremtõenäosussurrariskikäitumisegaseotudpõhjustel,sealhulgasõnnetustestjaalko- janduses viidataksetõrjutusejaennasthävitavakäitumiseseostele.Lähedasekaotanudinimesel teineteise heaolustjavõivadseetõttusoodustadaterveteluviisi.Leinateemaliseskir (DeLongis, Folkman ja Lazarus 1988). Pikaajalises suhtes olevad partnerid tõenäoliselt hoolivad mesed on üldiselt vaimselt ja füüsiliselt tervemad kui vallalised, lahutatud või lesestunud isikud (Harano, Peck ja McBride 1975; Richman 1985; Williams, Takeuchi ja Adair 1992). Abielus ini- inimesed onrohkemvastuvõtlikudalkoholile,narkootikumidelejaennasthävitavalekäitumisele Perekonna jakogukonnaintegratsioonvõibsamutioluliseltmõjutadavaimsettervist. Vallalised (Ginsberg 1966;Lesterja Yang 1997). mise piiri,misjäävadtänuneilenormaalseprotsessiraamesse,hoidesäraanoomiatekkimise Vastavalt Durkheimileseavadühiskondlikudnormidpürgimustele jahüvedeleülemisealu- Ebarahuldavad hüvedalgatavadanoomiliseprotsessi,milletõttuinimenetunnebendõnnetuna. soovidele. Inimenetunnebrahulolu,kuitemapürgimuste tasevastabsaadudhüvedetasemele. matusest, misomakordatulenebindiviidipooltsaadavatetegelikehüvedemittevastavusesttema Ta leiab,etanoomia(sotsiaalseregulatsioonipuudus)tulenebotseselt individuaalsestrahuole- Aastal 1996mõtestasR.B.Ginsberg Durkheimikontseptsioonipsühholoogilisestvaatepunktist. kontrollida võisuunataindividuaalseidpürgimusi (Berkmanjt2000;Durkheim1897). vähendab ühiskonnaväärtuste,uskumustejaüldistenormideregulatiivsetmõjunendevõimet kontroll janormidnõrgenenud (shintegratsioonireguleerivfunktsioon).Sellinekiiremuutus nevad sagelikiiretesotsiaalsetemuutustejaturbulentsiajal.Sellistesolukordadesonsotsiaalne on anoomiaseotudulatuslikemajanduslikkujapoliitilistlaadiühiskondlikekriisidega,misesi- ühiskondades, kussotsiaalseintegratsioonitaseonvägamadal.Durkheimimääratlusekohaselt sega sooritadaenesetapu.Suitsiidikäitumine(egoistlikenesetapp)jadepressioononsagedasem integratsioon). Väheste sotsiaalsete kontaktidegainimesedvõivadteistestsuurematõenäosu- uskumusi ja tundeid, näitavad üles huvi üksteise vastu ja püstitavad ühiseid eesmärke (grupi väidab, etsotsiaalseintegratsioonitasevastabsellele,milmääralühiskonnaliikmedjagavad patoloogia onsotsiaalsedünaamikatagajärg (MentalHealthEurope 2008).EmileDurkheim sioon jasidususmõjutavadsuremust. Tema peamineeesmärkoliselgitada,kuidasindividuaalne ge olulisemapanuseontaandnudarusaamisekujunemissesellest,kuidassotsiaalneintegrat- Durkheimi panus ühiskonna ja vaimse tervise vaheliste seoste uurimisse on väga suur. Kõi- Vaimne tervisjasotsiaalnetõrjutus ■ ■ Noll 2002) 1995; (Berghman integratsiooni. inimestevahelist edendab mis kogukond, ja perekond sotsiaaltöö -

VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS 16 sele tervisele ja heaolule. Rahaliste raskustejaebakindluse tõttu tuleviku suhtes onühaenam Praegune finants- ja majanduskriis avaldab samuti märkimisväärset mõju elanikkonna vaim tapmistest kunisüdame-veresoonkonna haigusteni(Berkmanjt2000). sega, vaid neid saab kergesti laiendada ka teistele olulistele tagajärgedele alates vägivallast ja ratsioonivõime kadumisega. Durkheimi teooriad on seotud mitte ainult enesetapu kirjeldami puni viivad olukorrad. Durkheim toobvälja, et enesetapp vallandub seoses ühiskonnainteg 1990. aastate kriisid Venemaal ja Ida-Euroopas võivad olla klassikalised anoomilise eneseta Leedu, Valgevene) samuti tõusnud(joonis2,lk17). Psüühikahäirete levimusonalates1991.aastastmitmesendise NSV Liiduriigis(Eesti,Ukraina, (100 000elanikukohta) Joonis 1.Enesetappudestjatahtlikestenesevigastustest tingitudsuremus hüvedega leppima,kuidkriisikiiruseiannaühiskonnaleaegamuudatusteksvalmistuda. mine vaesusesuurenemisetõttu.Majanduskriissunnibinimesiomasoovepiiramajavähemate kides (joonis 1). Vastavalt Durkheimi teooriale oli finantskriisi tagajärjeks enesetappude sagene- Suitsiiditrendid tõusidoluliseltpärast1991.aastatkõigisendistesBaltiningslaaviliiduvabarii- 1994). ja Värnik Wasserman2009; jt (Värnik kasvu suremuse tingitud välispõhjustest ja suitsiidide hikahäirete, tõestasid, et kiired muutused sotsiaalses ja majanduslikus keskkonnas võivad põhjustada psüü- tuste kahjulikustmõjustvaimseletervisele.PaljudsuremuseuuringudendiseNSV Liiduriikides 1990. aastatekriisendistesNSV Liiduriikidesonehenäidekiiretesotsiaalmajanduslikemuu- Majanduskriisi mõjuvaimseletervisele mis tekitabinimestelstressijasuurendabpsüühikahäireteriski(MentalHealthEurope 2008). jäetuse tagajärjeksonsuuretõenäosusegatöötuksjäämine,halvadelutingimusedvõikodutus, pääseda. Teatud sotsiaalsedteguridvõivadkinnistadasedaolukorda. Vaesuse jasotsiaalseilma- veelgi halvendabvaimseterviseseisundit,niiettekibsuletudring,millestonvägaraskevälja freenia ja bipolaarse meeleoluhäireni. Need haigused võivad põhjustada sotsiaalset tõrjutust, mis inimestel võivadtekkidavaimsetervise probleemid alatesdepressioonistkunipsühhoosi,skiso- ta ei osale enam maailma asjades ja tal tekib abituse ja lootusetuse tunne. Sellistes olukordades väljakutsetega. Kuiinimenekogeb,ettalonvähekontrolliomaeluüle,siisvõibtalletunduda, ja perekondadehajuvusvõivadnõrgestada tugisüsteemi,misaitabinimestelhakkamasaadaelu 10 20 30 40 50 60 0

1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 sotsiaaltöö 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Valgevene Venemaa Ukraina Leedu Eesti Läti - - - - European Commission.(2009).SpecialEurobarometeronEuropean EmploymentandSocialPolicy, July2009. Durkheim, E.(1897).Lesuicide.Paris. social resourcesasmediators.JPersSocPsychol , 54(3),486–495. and psychological mood: and health on stress daily of impact DeLongis, The (1988). A., Folkman, S.,Lazarus,R.S. millennium. Berkman, L.F., Glass, T., Brissette,I.,Seeman, T. new the in Durkheim health: to integration social From (2000). E. Berghman, J. (1995). Social Exclusion in Europe: Policy, Context and Analytical Framework. Bristol: The Policy Press. mitants, andconsequences.PsycholBull,104(1),97–126. Barnett, P. A., Gotlib,I.H. (1988). Psychosocial functioning and depression: distinguishing among antecedents, conco- Amick, B.C.,Levine,S., Tarlov, A. R.(1995).SocietyandHealth.NewYork: OxfordUniversityPress. Viidatud allikad oluline kaitsestrateegiasotsiaalmajanduslikuebakindluseajal. jel tõuseb suremusja sagenevad psüühikahäired. Sotsiaalse integratsiooni suurendamine on nikkonna vaimsetheaolu.Majanduskriismõjubvaimsele tervisele kahjustavalt, selle tagajär psüühilisele heaolule.Sotsiaalse integratsiooni edendamine Euroopas võibparandadakaela diviidi vaimsele tervisele. Ja vastupidi–suuremsotsiaalne kaasatus avaldab kaitsvat mõju Vaesus ningtööturult ja perekonnastkõrvalejäämine avaldavad märkimisväärset survet in- Sotsiaalne tõrjutus onvajalik kontseptsioon mõistmaks vaimse tervise sotsiaalseid aspekte. Kokkuvõte Joonis 2.Psüühikahäiretelevimuselanikkonnahulgas(%) näitas, etpaljudesriikidesmuretsevadtöötajadomatöökohasäilimisepärast. tele, kellelontöökohtsäilinud.HiljutineEurobaromeetri uuring (EuroopaKomisjon2009) esinemise kasv töökeskkonnas(Mental Health Europe 2009).Kasvabsurvenendele inimes sotsiaalne ja majanduslik kasv. Kriisi negatiivsete ilmingute hulka kuulub kapsüühikahäirete nemine. Lastejanoortevaimne tervisningheaoluonolulised,ettagadaEurooparegiooni mis teravneb majanduslanguse ajal. Teine majanduskriisi tagajärg onperevägivalla suure- oma kolleegidega (2008). Rahaga seotud mured ja hirmud moodustavad olulise stressiteguri, kõrgendatud stress. Vaimse tervise probleemide ja võlgade vahelisi seoseid analüüsis Jenkins on tulemuseks mille finantsolukord, isiklik peamiselt muret igapäevaelus tekitab inimestele levinud depressioon,ärevushäiredjaläbipõlemine (Mental HealthEurope 2009).Paljudele 10 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

1980 1981 Soc SciMed,51(6),843–857. 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 sotsiaaltöö 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Valgevene Venemaa Ukraina Leedu Eesti Läti - - - 17

VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS 18 tes. Williams, D.R., Takeuchi, D. T., Adair,whi - and blacks among disorders psychiatric and status Marital (1992). R.K. WHO. (2003).Investinginmentalhealth.from http://www.who.int/mental_health/media/investing_mnh.pdf suicide. and poverty, fragmentation, social of study Ecological (1999). Whitley, E.,Gunnell,D.,Dorling,Smith,G.D. 1505. Värnik, A.(1994).IncreaseinsuicideamongmentheBalticcountries.Lancet,343(8911),Wasserman,D., 1504– J PublicHealth. suicides? Hidden countries: Slavic and Baltic ex-USSR in intent undetermined of deaths injury in increase sive Värnik, P., Sisask,M., Värnik, A., Yur'yev, A., Kõlves,K.,Leppik, L.,Nemtsov, A., Wasserman, D.(2009).Mas- Westernfor Asia. Commission ESCWAthe in Social New York:exclusion and region. social Economic on review Literature (2007). United Nations Psychol, 83(3),606–615. Twenge, J. M., Catanese, K. R., Baumeister, R. F. (2002). Social exclusion causes self-defeating behavior. to loss:atestofattachmentversusstresstheory. JPersSocPsychol,70(6),1241–1249. Stroebe, W., Stroebe, M., Abakoumkin, G.,Schut,H.(1996). The roleoflonelinessandsocialsupportinadjustment Figueiredo J.B.(Eds.)Socialexclusion:rhetoric,realityandresponses:ILO/UNDP. Silver, H. (1995). Reconceptualizing social disadventage: Three paradigms of social exclusion. In: Rodgers, G. Gore, C., 493–503. W.Rushing, A. Richman, A.(1985).Humanriskfactorsinalcohol-relatedcrashes.JStud Alcohol Suppl,10,21–31. Open UniversityPress. Philadelphia: Buckingham, Inclusion? TowardsExclusion: Social to Responses Policy (2000). Percy-Smith, J.(Ed.) Peace, R.(2001).SocialExclusion: A ConceptinNeedofDefinition?SocialPolicyJournalNewZeland,16. sive ShiftsinEuropeanUnionPovertyPolicy1975–1999.UnpublishedPhDthesisis,Universityof Waikato, Hamilton. Surface (1999). Peace, R. Tension:Discur of Implications Exclusion: Social to „Poverty” from – Place/Poverty/Policy Organ, 81(8),609–615. Patel, V.,Patel, Kleinman, A. Social IndicatorsResearch, 58(1–3),47–87. architecture. system and framework theoretical indicators: social of system European a Towards (2002). Noll, H.-H. Mental HealthEurope. Mental HealthEurope(2009).SocialInclusionofpeoplewithmentalhealthproblemsintimesrecession.Brussels: Opportunities. Equal and Affairs Social Employment, DG Commission, European Europe: in of Problems Health Inclusion Mental Social with Promoting People to forward Way The – Inclusion to Exclusion From (2008). Mental HealthEurope Families. JournalofMarriageandFamily,45(2),347–357. Female-Headed Two-Parentand of Comparison Stress: ALongitudinal and Structure Family (1983). McLanahan, S. Nova N.Y.:Science Publishers. Commack, suicide. on perspectives economic suicide: and economy The Lester, (1997). D., Yang, B. Context. Historical in Barriers Social and NewYork: Psychological CambridgeUniversityPress. People: Ill Mentally for Caring (1982). H. Leighton, A. disorder inthegeneralpopulation.PsycholMed,38(10),1485–1493. Jenkins, R.,Bhugra,D.,Bebbington,P., Brugha, T., Farrell, M.,Coid,J. psychometric tests.JournalofSafetyResearch, 7,16–52. and data biographical through liability accident (1975). of Harano, R.M.,Peck,L.,McBride,S.prediction The Ginsberg, R.B.(1966). Anomie andaspirations.Dissertation Abstracts, 27 A, 3945–3946. Freeman, H.L.(1984).MentalHealthandtheEnvironment.NewYork: Churchill Livingstone. http://ec.europa.eu/employment_social/spsi/poverty_social_exclusion_en.htm (08.02.2012) European Commission.(2010).EmploymentandSocial Affairs. SocialInclusion. Inglise keelesttõlkinudERSI referent MariliisMalken J HealthSocBehav,33(2),140–157. BMJ, 319(7216),1034–1037. (1968). Income, Unemployment, and Suicide: An Occupational Study. (2003). Poverty and common mental disorders in developing countries. developing in disorders mental common and Poverty (2003). sotsiaaltöö (2008). Debt, income and mental et al.(2008).Debt,incomeandmental 9(4), The SociologicalQuarterly9(4), Bull World Health J Pers Soc J Pers Soc Scand Scand - avanevad veebileheküljed ning analüüsida nendel lehekülgedel esitatud informatsiooni, läh- tervise edendamine”). Uurimuse eesmärkolikaardistada märksõnadele suitsiidjaenesetapp tal Health Promotion ehk „Suitsiidide ennetamine Interneti abil ja meedial põhinev vaimse enesetapumõtetega inimesemärkamiseksjaabistamiseks. leiabkasoovitusi enesetappude ennetamiseseisukohtadest.Artiklist lähtudes analüüsida nendellehekülgedelesitatud informatsiooni, märksõnadele annabülevaateuurimusest,milleeesmärkolikaardistadaArtikkel ping nr20091219jasotsiaalministeeriumileping12.2-3/4464) Artiklis tutvustatav uurimus saiteoks tänu SUPREME projektile (EK Terviseprogrammi le- Eesti-Rootsi VaimseTervisejaSuitsidoloogiaInstituut(ERSI) Airi Mitendorf 1 rammi projektiSUPREME Käesolev artikkel annab ülevaate uurimusest, misviidiläbiEuroopaKomisjoni Terviseprog- võivad ollaabikskasotsiaaltöötajale enesetapumõtetega inimeste märkamisel ja abistamisel. provokatiivset mõju.Usaldusväärsedenesetappudeennetamisele suunatudveebileheküljed konnas leiduv suitsiiditeemaline informatsioon võib avaldada abiotsijale nii ennetavat kui Internet mõjutab tugevalt hoiakuid, uskumusi ja käitumist ühiskonnas, mistõttu internetikesk- saamiseks ningspetsialistidegasuhtlemiseks(Barak2007). häbimärgistamise kartusega isikudkasutavad internetikeskkonda vaimsetervise kohta info vaimse tervise valdkonnas abi pakkujate suhtes. Onleitud, et vaimse tervise probleemide ja abi eiotsita,võivadollahirmhäbimärgistamise eesjaväheneusaldusningeelarvamused teadlikkus sellest, etdepressioononüldseravimist vajav haigus,onmadal. Põhjuseks, miks käitumise üks kõigeolulisemaid riskitegureid (Van Spijker, Straten,Kerkhof2010).Inimeste tervise spetsialisti poole pöördunud,kuigipsüühikahäiredjaeritidepressioonon suitsidaalse sel. Kakskolmandikku enesetapu sooritanud inimestest ei oleeelnevalt abi saamiseksvaimse Enesetapumõtetega inimesed on sageli kinnised nende mõtete avaldamisel ning abi otsimine märkaminejaabistamine. 2001). Enesetappude ennetamise ühekseesmärgiks on enesetapumõtetega inimeste õigeaeg- enesetapukatse võib tundudaimpulsiivseteona,onselleni jõudmine protsess(Wassermann se probleemid kogu maailmas (van Spijker, Straten, Kerkhof 2010). Kuigi surmaga lõppev Suitsiid ehkenesetapp,suitsidaalne käitumine ja enesetapumõtted on olulisedvaimsetervi- Airi Värnik SUPREME projekti viiakse ellu aastatel 2010–2013 seitsmes Euroopa riigis ning selle koordineeriv keskus SUPREMEprojektiviiakseelluaastatel2010–2013seitsmesEuroopa riigisningsellekoordineerivkeskus kogutud tulemustepõhjalonvalminud käesolevartikkel. alaeesmärgiks olikõikidesosalevates maadesselleteemalisteveebilehekülgedekaardistamine,milleEestis tervise edendamiseksjasuitsiidide ennetamiseks teismelistejanoortehulgas(vanuses14–24).Projektiüheks Suitsidoloogia Instituut(ERSI).SUPREME eesmärkonväljatöötadainternetipõhinesekkumismudelvaimse asub KarolinskaInstituudisStockholmis. EestisonprojektielluviijaksEesti-RootsiVaimseTerviseja Suitsiiditeema kajastamineinternetis: enesetapumõtetega inimesemärkaminejaabistamine MD PhD MSW suitsiid ja enesetappning avanevad veebileheküljed , MerikeSisask 1 raames(SuicidePrevention byInternetandMediaBasedMen- sotsiaaltöö PhD , LauraliisaMark MA ,

VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS 20 pu definitsiooni ja statistikat, enesetapu riskitegureid (pikaajaline depressioon, eelnev ene- eelnev depressioon, (pikaajaline riskitegureid enesetapu statistikat, ja definitsiooni pu www.gotquestions.org/eesti), millel kirjeldati suitsiidoloogia teoreetilisi lähtekohti, eneseta Analüüsi käigusselgusid veebileheküljed (www.DepNet.ee, www.Wikipedia.ee, Enesetapu definitsioonjastatistika Veebilehekülgede analüüsitulemused sõnadele Uuringu esimesesetapiskaardistati veebileheküljed, mis avanesidveebikeskkonnasmärk- Veebilehekülgede kaardistaminejaanalüüs on enesetappudeennetamiselesuunatudveebimaterjalid. mõjutavad inimeste suitsidaalset käitumist. Samuti puudub Eestis ülevaade sellest, millised selle uuringuid ole ei Otseselt 2000). kohta, kuidassuitsiidilugude kajastamine meedias ja enesetaputeemalised veebileheküljed Ott 2003; Ott Kõlves, Värnik, 2005; (Palo aspekte kajastuse vastutustundlikkust ning analüüsitud võimalikke provokatiivseid ja preventiivseid panemist. Eestis onläbi viidud mitmeid uuringuid selgitamaks välja suitsiidilugude meedia- millisel viisil suhtutakse enesetapumõtetega inimesse, võib mõjutada enesetappude toime mesi enesetapule (Cheng jt 2010). See,mismoodi kajastatakse ühte enesetapujuhtumit ning foorumeid (Eichenberg 2008)ningmärkimisväärne osa neistveebilehekülgedest õhutab ini- Varasemad uuringud onnäidanud,etinternetikeskkonnas on tuhandeid suitsiiditeemalisi tumisest suhtlemisetulemusena. siaalseid identiteete. Inimesedkujundavad omaarusaamaenesetapust ning suitsidaalsest käi- kujundab inimeste teadmisi, uskumusi ja väärtusi, rühmadevahelisi suhteid ja rolle ning sot- stigmatiseeriva ja süüdistavana keelekasutust, mis teiste jaoks onneutraalne. Keelekasutus ja elutüdimusega inimesed on tundlikud vaimse tervise teemade suhtes ning võivad tajuda enesetapumõtetele saadav tagasiside ning informatsioon abi saamise võimalustest. Kriisis meste peegeldust enda keerulisele jaängistavale olukorrale. Väga olulise tähendusega on siin sattunud javaimseterviseprobleemidega inimesed otsivad internetikeskkonnas teiste ini- va inimese viia enesetapuni, on selle teema vastutustundetu kajastamine meedias. Kriisi jõudmine on protsessningükspaljudest teguritest, mis võibebakindla ja kergelt haavata Enamik inimesi, kes kaaluvad enesetappu, ei olekindlad oma soovissurra.Enesetapuni Suitsiidi teemakajastaminemeedias gistavad jaenesetapuleõhutavadleheküljed. dele märksõnadeleavaneksidabipakkuvadjaennetusele suunatud materjalid, mitte häbimär tudes enesetappude ennetamise seisukohtadest. Enesetappude ennetamises on oluline, et nen- märksõnale kul 21.–25.märts2011. Otsingutulemusena leiti 30 esimest veebilehekülge, mis avanesid on sagedamini kasutatav keskkond informatsiooni otsimisel. Andmed koguti ajavahemi koondati, milletulemusenaselgusiddomineerivadtuumkategooriad. mus materjali sisukodeerimine. Kodeerimise tulemusenamoodustunudteemadjaalateemad Andmete analüüsi teises etapiskeskendutiveebilehekülgede sisulisele analüüsileningtoi- järgmistele küsimustele: Veebilehekülgede hulgast eemaldati fotod javideod. Analüüsi käiguspüütileidavastused ■ ■ ■ ■ ■ ■ tappude ennetamiseseisukohtadest. Millise võimaliku mõjuga onveebilehekülgedel leitav informatsioon,lähtudesenese- Millist tähendustloobveebilehekülgedelesitatudinformatsioon suitsiiditemaatikast nagu suitsiidjaenesetapp Millist informatsiooni sisaldavad veebileheküljed, mis avanevad sellistele märksõnadele suitsiid jaenesetapp suitsiid ning 30 esimest veebilehekülge, mis avanesid märksõnale . MärksõnadsisestatiGoogleChromeveebilehitsejale, mis sotsiaaltöö enesetapp - - - - - . setapukatse, enesetapp perekonnas, alkoholisõltuvus), enesetapu sooritamise põhjuseid ning kristlikke seisukohti enesetapu kohta. Praktilisi nõuandeid pakub DepNet veebikeskkond, milles kirjeldatakse enesetapu seoseid depressiooniga ning julgustatakse inimesi depressiooni sümptomite tekkimisel arsti poole pöörduma. Leheküljel olev materjal selgitab, et depressiooni saab ravida ning et abi otsimine suurendab tervenemise võimalust. Lisaks antakse soovitusi: liituda abi pakkuvate ühingute ja spordikeskustega ning suhelda lähedaste inimestega. Enesetappude ennetamise seisukohalt lähtudes tuleb enesetappudega seotud statistikat kajas- tada korrektselt ning kasutada autentseid ja usaldusväärseid allikaid. Veebilehekülgedel esi- VAIMNE TERVIS tatud statistika oli kohati vananenud (aastast 1997), kontrollimata sisuga ning puudusid viited kasutatud allikatele. Mõnedel veebilehekülgedel esitatud materjal oli keerulise sõnastusega (e-õppe materjal „Sissejuhatus suitsidoloogiasse”).

Enesetapule õhutamine veebikeskkonnas Uuringu tulemusena selgus, et üle poole avanenud veebilehekülgedest (32) olid foorumid või blogid, milles leiduv sõnakasutus suitsiidi teooriaid arvestades pigem julgustab inimesi enesetapule. Mõnedel lehekülgedel pakuti isegi soovitusi enesetapu sooritamiseks. Enese- tappude ennetamise seisukohast tuleks suitsiiditeema kajastamisel vältida detailirohkeid kir- jeldusi lõpuni viidud enesetappudest, enesetapu meetodeid kirjeldavaid materjale, enesetapu ilustamist, süüdistamist, põhjuste lihtsustatud esitamist jms. Mitmes foorumis esitati otseseid küsimusi enesetapu sooritamise kohta, nagu „milline on kõige tulemuslikum viis sooritada enesetapp”, „milliseid ettevalmistusi on vaja teha enne enesetappu”, „kas keegi oskab soovitada, kuidas viimasel hetkel põdema ei lööks”. Foorumis osalejad pakkusid soovitusi enesetapu tulemuslikuks sooritamiseks, nagu „kui ma teeks, siis hüppaks hästi kõrgelt alla või kuul pähe”, „lase end õhku pommiga – kiire ja tõhus”. Ühel leheküljel leidus ka õpetus enesetapu sooritamiseks nii, et see oleks „cool”, ning kirjeldati detailselt enesetapu sooritamise viise. Leidus lehekülgi näidetega lõpuni viidud enesetappudest teistes maades. Mitmetel lehekülgedel olid läbi põimunud nii abi pakkuvad soovitused (foorumid) kui ka enesetapule õhutav teemakäsitlus: „suitsiid kui pääsetee”, „suitsiid on inimese eraasi” (Kodutud.com). Kuna internetikeskkonnas puudub võimalus mõista, millisel viisil kriisi sattunud inimene saadud informatsiooni tõlgendab, tuleb erilist tähelepanu pöörata sõnakasu- tusele. Veebikeskkonnas esines kriitikat kriisis inimeste kohta (Forum.Planet.ee). Ühel juhul (www.foorum.noortele.ee) sekkus foorumi administraator vestlusesse, märkides, et „suitsiidi sooritamise meetoditest me kindlasti siin rääkima ei hakka”.

Kriisi sattunud inimeste toetamine Foorumite ja blogide postitustes ärgitati kriisi sattunud inimesi enesetapu vastu võitlema, julgustati abi otsima, innustati tegutsema positiivse tuleviku nimel jms. Inimesed kirjeldasid oma kogemusi seoses suitsiidisurma leinaga ja enesetapumõtetega (www.Kodukauniks.ee, http://suitsiid.edicypages.com/et), väljendasid mõistmist depressiooni ja enesetapumõtetega kaasneva valu suhtes ning püüdsid lahendada tekkinud olukorda: „... sa pole halb inimene või hull või nõrk või vigane, sest mõtled surmast. See ei tähenda isegi, et Sa tõepoolest tahad surra – see tähendab vaid, et kannad endas valu, millega ei oska või ei suuda toime tulla ... olen kindel, et Sa aitaksid ennast, kui saaksid”. Ühel leheküljel anti ülevaade hädaabi-, nõuande-, kriisiabi telefonidest. Avanenud veebilehekülgede (blogid ja foorumid) hulgas leidus lehekülgi, milles elutüdimu- sega inimesed said oma muremõtetele tagasisidet toetaval ja mõistval viisil. Näiteks kirjutab kahe lapse ema perefoorumis: „Mu elu oli korras päevani, mil sain raskelt vigastada ja kaotasin teadmata ajaks töövõime. Enne õnnetust said võetud laenud korteris hädavajaliku remondi tegemiseks ja kuna nüüd sissetulekut praktiliselt pole, olen jäänud makseraskustesse ... lähiajal ootab ees kohus ning

sotsiaaltöö 21 VAIMNE TERVIS 22 ja statistikat, enesetapu riskitegureid ning enesetappude sooritamise põhjuseid. ja statistikat,enesetapuriskitegureid ningenesetappudesooritamisepõhjuseid. avanesid leheküljed, kus kirjeldati suitsidoloogia teoreetilisi lähtekohti, enesetapu definitsiooni leni jõudmineonprotsess.Uuringu tulemusenaselgus,etmärksõnadelesuitsiidijaenesetapp meste abistamisel.Enesetappeiolekunagiühekindlapõhjuse jasündmusetagajärg, vaid sel- nemisel. Läbimõeldudjaennetuselesuunatudinformatsioon onolulineenesetapumõtetegaini- tunnustest, enesetapuärahoidmiseviisidestningvõimalikust abistsuitsidaalsekäitumiseilm- Enesetappude ennetamise üheks edu võtmeks on inimeste teadlikkus suitsidaalse käitumise telefoninumbrid. matsiooni. Vähe oli lehekülgi, millel on välja toodud professionaalsete abistajate kontaktid ja avanesid nendelemärksõnadeleveebileheküljed,missisaldasid enesetapuleõhutavatinfor des enesetappude ennetamise seisukohtadest. Uuringu tulemusena võib öelda, et sagedamini märksõnadele nagusuitsiidjaenesetappninganalüüsidaneilesitatudinformatsiooni,lähtu - Käesoleva uuringueesmärkolikaardistadaeestikeelsedveebilehed, misavanesidsellistele Arutelu jakokkuvõte kättesaadavad konkreetsednõuandedarstidenimedejatelefoninumbritega. tapumõtetega inimesele ei piisa soovitusest see materjal vananenudvõiesitatud juhuslikuna mitteprofessionaalse postitaja poolt. Enese- rid. Nõuandeid ja toetust võib küll leida mõnelt infoleheküljelt ja foorumist, kuid sageli on Vähe olineidlehekülgi,kustoodiäraprofessionaalsete abistajate kontaktidjatelefoninumb setapu sooritamiseasemelebaõiglusegavõitlema. ebaõiglust. Lihtsam onteostadasuitsiid.” Arsti vastusoninnustavjajulgustab inimest ene - lex. Endiseltprobleemidega niikoduskuikatöölonraskevõidelda,maeisuudakannatada naxi tablettidega on võimalikteostadaüledoseerimist???Põenärevushäiret, ravixoncipra- arstilt, psühholoogilt, psühhiaatrilt. Üks enesetapumõtetega postitaja kirjutab: netileheküljel (www.kliinik.ee) kuuekümnest saababivajaja küsida nõuprofessionaalilt – Analüüsi tulemusena selgus, etvaidühelkäesolevaotsingukriteeriumidele vastaval inter Professionaalsed nõuanded sele suunatudmaterjal„Suitsiididekajastaminemeedias”(2005). Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt koostatud enesetappude ennetami Eesti- ning (http://library.wobook.com) slaidimaterjal tutvustav uuringut õpilase klassi 10. (www.anna-abi.ee), Instituudi(www.eni.ee)Eesti Noorsoo uuringudenesetaputeemal, reetsele sihtrühmale. Sellesse kategooriasse paigutati õpilaste poolt koostatud referaadid kasulikud suitsiiditeema mõistmisel ning pakuvad faktidel põhinevat informatsiooni konk- Märksõnadele Uurimused jaettekandedenesetapust et olenegoist...” ema agasüüdistavana:„Tere kõigile, kes võtsidvaevaks vastata!Enamusteistnäibarvavat, lapse kahe tõlgendab vestlust toimunud Foorumis unustada kalastele trauma tekkimist”. tagajärgi: järgi lastele,soovitati pöörduda võlausaldajate poole jne.Kirjeldati ka enesetapu võimalikke Foorumis pakuti lahendusi, püüti mõjutada inimest oma elu jätkama, rõhutati enesetapu taga lapsed endahooldejanadeipeakstänavalejääma.” Igal öölonpeasüksainusmõte–lõpetaometiomaõnnetuelutee, siisvõtaksidsugulasedsu asjata. Sellega olen vaideemalepeletanud kõik pereliikmed ja sõbrad.Nüüdonjõudotsas. kodus teha.Olenüritanudleida igasuguseid võimalusi oma võlakoorma vähendamiseks, aga väljatõstmine ... kedagieihuvita muvigastusegalõputudpingutusedleidatööd,midasaaks „Sinu surmlahendabprobleemi sinujaoks,võladlähevad lastele üle. Ei maksa suitsiid . jaenesetappavanenudveebilehekülgedel leidusmaterjale, mis on sotsiaaltöö „pöördu arstijuurde”. Abivajajale peavad olema „Kas 1mgXa------

Elutüdimusega inimesed pöörduvad sageli abi saamiseks internetifoorumisse. Inimesed kirjuta- vad oma lootusetust olukorrast, mille ainsa lahendusena nähakse sageli enesetappu. Sagedased on juhtumid, kus küsitakse otseseid soovitusi enesetapu sooritamise viiside kohta. Enesetappu- de ennetamise seisukohast võib öelda, et enesetapumõtetega inimeste häbimärgistamine ja süü- distamine kontrollimata sisuga foorumites ja blogides võib pigem õhutada inimesi enesetapule. Professionaalne abi veebikeskkonnas on vähene. Vaid ühel veebilehel nõustas abivajajaid psüh- hiaater ning ühel juhul sekkus foorumivestlusesse administraator. Suitsiidi ja enesetapu märk- sõnadele avanesid ka veebilehed, mis on kasuks suitsiiditeema mõistmisel, kuid on abivajajale VAIMNE TERVIS liialt teoreetilised ja keerulise sõnastusega.

Enesetappude ennetamisele suunatud materjalid Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) kodulehel on mitmeid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt koostatud enesetappude ennetamisele suunatud infomaterjale, mis aga mingil põhjusel internetis otsingut teostades esimese 30 hulka ei sattunud. Materjalid on sisutihedad ning pakuvad mitmekülgset infot prak- tiliseks kasutamiseks. Materjalid on leitavad veebilehelt www.suicidology.ee, rubriigist „Publikatsioonid”. ■■ Enesetappude ennetamine: abiks nõustajatele. Tallinn: ERSI, 2006 (Preventing Suicide: a resource for counsellors. Geneva: WHO, 2006) ■■ Enesetappude ennetamine: ennetusmeetmed töökohal. Tallinn: ERSI, 2006 (Preventing Suicide: a resource at work. Geneva: WHO, 2006) ■■ Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias. Tallinn: ERSI, 2005 (Preventing Suicide: a resource for media professionals. Geneva: WHO, 2000) ■■ Enesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Tallinn: ERSI, 2005 (Preventing Suicide: how to start a survivors group. Geneva: WHO, 2000) ■■ Enesetappude ennetamine: abiks esmatasandi tervishoiutöötajatele. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001 (kordustrükk Tallinn: ERSI, 2008) (Preventing Suicide: a resource for primary health care workers. Geneva: WHO, 2000) ■■ Enesetappude ennetamine: abiks perearstidele ja üldarstidele. 2000 (Preventing Suicide: a resource for general physicians. Geneva: WHO, 2000)

Soovitused sotsiaaltöötajale: ■■ Pea meeles, et enesetapp on protsess ning suitsidaalse käitumise riskitegurite (eelnev enesetapukatse, eluohtlik impulsiivne käitumine, psüühikahäire, depressioon, alkoholism jm) varajane märkamine võib ennetada enesetapu sooritamist. ■■ Ole tähelepanelik keelekasutuse suhtes, hoidu väljenditest, mida võiks tõlgendada süüdistusena või märgistamisena, sest kriisis ja elutüdimusega inimesed on tundlikud ja nende valulävi on madal. ■■ Koosta endale nimekiri psühhiaatrilise, psühholoogilise ja kriisiabi võimalustest: vaimse tervise asutustest ja abitelefonidest koos õigete telefoninumbrite ning aadressidega. ■■ Ära suuna abivajajat umbmääraselt internetist abi otsima ilma eelnevalt kontrollimata veebilehe usaldusväärsust, sest veebikeskkonnas leidub materjali, mis pigem õhutavad inimesi enesetapule. ■■ Ole tähelepanelik toimunud enesetapu kohta informatsiooni jagamisel ning selle kajastamisel meedias, vajadusel tee koostööd suitsidoloogi ning vaimse tervise spetsialistidega.

sotsiaaltöö 23 VAIMNE TERVIS 24 gud. Eesti-RootsiSuitsidoloogiaInstituudi10.aastapäevaartiklitekogumik. Tallinn: Iloprint,97–99. Värnik A., Kõlves, K., Ott, M. (2003). Suitsiidide kajastamine meedias. Teoses: Värnik A. (toim). Suitsiidi-uurin - intervention toreducesuicidalthoughts: A randomizedcontrolledtrial. Van Spijker, B, A. J.,vanStraten, A., Kerkhof, A. J.F. M. tive. Oxford,UK:OxfordUniversityPress. Wasserman, D., Wasserman, D. (2009). Oxford Textbook of Suicidology and Suicide Prevention: Global Perspec- D. (Ed.)Suicide: An unnecessarydeath. London:MartinDunitz,13–27. Wasserman,In: process. suicidal the of development the and Wasserman,(2001). model A D. stress-vulnerability nal andSocialSciences, Tallinn: Tallinn University. M. (2010). Sisask, The SocialCounstructionandSubjective Meaning of Attempted Suicide. InstituteofInternatio Palo, K. Tartu: TartuÜlikool. näitel. Sakala ja Elu Lääne Postimehe, Päevalehe, Eesti suitsiide? kajastavad ajalehed Eesti Kuidas Ott, M.(2000). matic review. JAMA M., Takahashi, Y., Värnik, A., Wasserman, D., Yip, P., Hendin,H. (2005). Suicide prevention strategies: a syste- Marusic, A., Mehlum,L.,Patton,G.,Phillips,M.,Rutz, W., Rihmer, Z.,Schmidtke, A., Shaffer, D.,Silverman, Mann, J.J., Apter, A., Bertolote, J., Beautrais, A., Currier, D.,Haas, A., Hegerl, U., Lonnqvist,J.,Malone, K., Behaviour Users. of TypologyAPeople: Suicidal for Boards Message Internet (2008). Eichenberg, C. ne meedias. WHO väljaandeEestilekohandatudjatäiendatudtõlge. Tallinn 2005. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise jaSuitsidoloogiaInstituut English. ClinPsychiatry Cheng,Q., Fu,K., Yip, P. S.F. (2011). A Comparative Study of Online Suicide-related Information in Chinese and in HumanBehaviour.March2007, Vol, 23Issue:Number2,971–984 Barak, A. (2007). Emotional support and suicode prevention throught the Internet: A field project report. Viidatud allikad e-posti aadressil:[email protected] kuni21.maini on tasuta.Registreerimine osalemine Seminaril juhendmaterjali. saavad eestikeelseGEPAP Kõikosalejad kogemusi metoodikarakendamisest. Eestist Tervise HooldekeskusningSOS Lasteküla Lätist jagavad seminariloma Portugalist, SATartu España Hispaaniast,QuestaodeEquilibrio Vaimse CEDIS Prantsusmaalt,Altea jooksul metoodikatkatsetanudorganisatsioonid VALORIS. Enamkuiaasta metoodikast hindamise teenuste kvaliteedi lähtudes komitee CEDIS(Prantsusmaa), arendamise Euroopa sotsiaalseintegratsiooni on väljatöötanud töötajatele. GEPAPmetoodika jt sotsiaal-jatervishoiuasutuste tutvustamiseks seminari isiklikurehabilitatsiooniplaani koostamise metoodikaGEPAP korraldab Tervise Hooldekeskus SA-ga TartuVaimse koostöös Arendusselts MTÜ Siksali (2005).Suitsiididekajastaminemeedias.Kolmekaasusenäitel. Tartu: Tartu Ülikool. . Volume 11, Number1,2008. Seminar GEPAPmetoodikatutvustamiseks algusega kell 10.00TartusDorpatkonverentsikeskuses 29. mailalgusega , 294(16),2064–2074. . 72:3,March2011. . Seminar on mõeldud rehabilitatsioonimeeskondade liikmetele . Seminar onmõeldudrehabilitatsioonimeeskondade sotsiaaltöö (2005).Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastami (2010). The effectiveness of a web-based self-help Trials 11, 25. CyberPsychology & Computers - - Alljärgnev kirjutisonajendatud2011. aasta tega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule tega isikusotsiaalseleturvalisusele, arengule seks abiosutaminejasotsiaalsete erivajadus- netamiseks, kõrvaldamiseksvõi kergendami- kule võiperekonnaletoimetulekuraskuste en- piisavad. Sotsiaalhoolekandeülesanneonisi- perekonna võimalusedtoimetulekukseiole mõtteks onabiandmisekohustus,kuiisikuja varjupaigad. Sotsiaalhoolekande üheks põhi- misel, määrataksetugiisik,vajaduselluuakse vältimatut sotsiaalabi,osutatakseabitööleid- sotsiaalteenuseid, antaksesotsiaaltoetusija tavalt nendevajadusteleseadusesettenähtud ja teistelesotsiaalabivajavateleisikutelevas- osutatakse kinnipidamiskohastvabanenutele Sotsiaalhoolekande seaduse§28kohaselt spetsialistide ametiülesanded Kriisirühmadega tegelevate spetsialistidega läbiviidudintervjuudel. rühmade hoolekandest Tallinnas ningpõhineb aktid. Käesolevartikkelannabülevaatekriisi- ning töötasinläbinendepooltsoovitatudõigus- listidega poolstruktureeritudekspertintervjuud rühmade hoolekannetkorraldavatespetsia- de teemadegakurssi,viisinläbi Tallinnas kriisi- se tutvustamisttudengitele.Etviiaennastnen- rühmaga tehtava praktilise töö ja selle korraldu- eeldab teoreetiliseosakõrvalkasellesiht- erivajadustega isikuterehabilitatsioon”õpetamine „Spetsiifiliste Ainekursuse misest. duli „Rehabilitatsioonsotsiaaltöös”käivita- instituudis magistriõppe spetsialiseerumismoo - sügissemestril Tallinna Ülikoolisotsiaaltöö Sotsiaaltööst kriisirühmadega Tallinna Ülikoolisotsiaaltööinstituudilektor Koidu Saame Tallinna linnanäitel sotsiaaltöö

seisneb nendetööüldjuhuljärgmises: Kriisirühmadega töötavatespetsialistidesõnul kaajaliste töötute, üürivõlglaste ja kodututega. kinnipidamisasutustest vabanenudisikute,pi- sialiseerunud sotsiaaltöölekriisirühmadega,st kondades töötavad spetsialistid, kes on spet- Tallinnas linnaosadesotsiaalhoolekandeosa- (SHS §3lg1ja2). ja ühiskonnaskohanemiselekaasaaitamine dusest. dusest. toetavate teenustevõimalustest jatöökorral- tavate spetsialistide sihtgruppide eripärast, Järgnevalt lühiülevaadekriisirühmadegatöö- ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ klientide sotsiaalnõustamine juhtumitöö kavandamine ja korraldamine juhtumitöö kavandaminejakorraldamine toimetulekut toetavatele teenustele toimetulekut toetavateleteenustele klientide suunaminemitmesugustele süstematiseerimine informatsiooni kogumineja oma töövaldkonnasolulise aruandlus sihtgrupiklientidekohta ettepanekute tegemises seotud materjalideettevalmistamisesja sotsiaaleluruumide üürileandmisega osalemine munitsipaal-ja läbivaatamises esitatud õigusaktideeelnõude osalemine osakonnalekooskõlastamiseks vastuste ettevalmistamine koostamine jasaabunudkirjadele oma töövaldkonnasalgatuskirjade tervishoiuasutustega. asutustega, eeskätthoolekande-ja koostöö valdkonnagaseotud

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA 26 tega, käeline tegevus. Psühholoogilisest või tega, käelinetegevus.Psühholoogilisest või hügieenitoimingud, vestlemine teisteinimes- käiva inimeseelurütmi:hommikuti ärkamine, osalemine võimaldabtöötutel sisse eladatööl viidavatesse projektidesse.Sellistesteenustes tööharjutustele võivälisrahastusetoelellu- töötute suunamist Töötukassa koolitusteleja tikana näevadsotsiaaltöötajadpikaajaliste miseks vajalikudtöökogemused.Heaprak- erialane väljaõpeningtööturulkandideeri- keskharidusega meesterahvas,kellelpuudub pensionieelik, venekeeltkõnelevpõhi-või 55+, vanus profiili: keskmise töötu kaajalise nõustamisele. Tinglikult võibjoonistadapi- sirühmadega tegelevasotsiaaltöötaja juurde lemise järelsaadetaksepikaajalinetöötukrii- levinud praktika,ettoimetulekutoetusetaot- töökohtade osastegevustekorraldamine.On nustele suunamine,avalikutööjasotsiaalsete te töötuteülearvestusepidamine,nendetee- geleva sotsiaaltöötajaülesanneonpikaajalis- arv mitmekordistunud.Kriisirühmadegate- Linnaosade andmeilonpikaajalistetöötute töötud Kliendigrupp nr2:pikaajalised sotsiaalmajutusüksustega. rehabilitatsiooni vanglateatisealusel,samuti (Tondi 26), kes pakub vanglast vabanenutele tööd näiteksHaapsalu Tööotsijate Ühinguga Spetsialistid nimetasid,etnadteevadkoos- metushüvitise ningdokumentidetaotlemisel. vajaduse hindamisega,abistamisegatöövõi- leemide lahendamisejatoetusteningteenuste ei jõua,peamiselttegeldakseeluasemeprob- le sihtgrupiganadjuhtumitöödsügavutiteha Sotsiaaltöötajate praktikaonnäidanud,etsel- mine isiklikeleõigustele,mittekohustustele. nenud klientidele on iseloomulik keskendu- üksnes vältimatut sotsiaalabi. Vanglast vaba- omavalitsuses registreeritud,osutataksetalle hajärgne kohalikomavalitsus. Kuiisikpole tamiseks. Hoolekandeteenuseid osutab eluko- teenuste kohtaningsoovitusededasisekstoe- nemist. Teatises onäratoodud info osutatud sele teatisepoolaastatenneinimesevaba- kohta saadabvanglakohalikuleomavalitsu- Kinnipidamisasutustest vabanevateisikute asutustest vabanenud Kliendigrupp nr1:kinnipidamis- sotsiaaltöö

jutusüksusesse. Sageli kaasuvad kodutusega jutusüksusesse. Sagelikaasuvad kodutusega namine öömajja,varjupaika või sotsiaalma- meprobleemi esmasekslahenduseks onsuu- oma elumuutmisest. Tänavakodutute eluase- on võimalikaidataneid,keshuvitatud tamine, perelagunemine. Tänavakodututest kokkulangevusest: töötus,alkoholiliigtarvi- põhjustatud mitmetesotsiaalprobleemide Kodutuks jäämineonpraktikutehinnangul Kliendigrupp nr4:kodutud tarvitamisega. kud onsagelikatöötudjaliialdavadalkoholi raldatakse võlglastenõustamist. Üürivõlgni- test kakorteriühistud,kellegakoostööskor töötavaid spetsialisteteavitavadüürivõlglas- malusi võlgadetasumiseks.Kriisirühmadega võimaldab motiveeridavõlglasiotsimavõi- tagab tõhusamajärelevalvevõlgnikeüleja bernimetamine nnmajutuslepinguteks,mis korralduslik muudatus: üürilepingute üm- klientidega töötavate sotsiaaltöötajatega ja muslikkuse tihekoostöösotsiaaleluruumide ke kodusid.Praktikuteväiteltagabtöötule- Sotsiaaltöö Keskusetöötajatega üürivõlgni- kord kvartaliskülastataksekoos Tallinna dega ühendustjanõustabneid.Keskmiselt teeb kindlaksuuedüürivõlglased,võtabnen- laste kohta.Kohalikuomavalitsusespetsialist med munitsipaal-jasotsiaaleluruumidevõlg- na Linnavara Ametilt igas kuus laekuvad and- Üürivõlglastega tehtavatööalusekson Tallin- lased Kliendigrupp nr3:üürivõlg- talongide alusel igapäevast supiköögi teenust. talongide aluseligapäevastsupiköögiteenust. beid (EL sekkumisvarud),EestiPunaneRist nane Ristpakubmakarone,jahujakaerahel- Näiteid koostööpartneriteabist: Tallinna Pu- likult töötamisetuvastamineonkeerukas. supiköögi talongidepakkumisel).Mitteamet- põhjused), tundlikkus(ntkergesti solvutakse tus (alampalkeimotiveeritööleasumajm tamist raskendabklientidevähenemotiveeri- taotluse esitamisel.Pikaajalistetöötutegatöö- asjaolusid, sedaeelkõigeerakorralisetoetus- kohustus vajaduselkontrollidatäiendavaid on õigustatud,kunaspetsialistilõigusja gi kuulda.Sotsiaaltöötajatekodukülastused psühhiaatrilisest abisteisoovikliendidmida-

- Sõjamäe tn 6a). Sõjamäe tn6a). sotsiaalmajutusüksused, päevakeskus(Suur- koostööpartneritest: öömajad,varjupaigad, omavalitsuselt erakorralisttoetust.Näiteid kuste korral on võimalik taotleda kohalikult kohalik omavalitsus.Omastetoimetulekuras- omasteta isikuriiklikumatuseelukohajärgne dab Tallinna Keskkonnaamet,tuvastatudja ametnik. Tuvastamata isikumatmisekorral- juhtumiga politseissellelespetsialiseerunud nõustatakse. Kodutusurmakorraltegeleb kindlaks elukohajärgne kohalikomavalitsus, kumente (üldjuhulonneedolemas),tehakse öösiti: kaardistataksekodutuid,küsitaksedo- mahajäetud majadekülastamisthilisõhtutelja hõivatud. Linnaosavalitsusedkorraldavad hariduse omandamisegaegaolekatööturul neb, kuidpaljudnendestklientidesteitegele dutute puhulonilmnenud,etsihtgruppnoore- did suunataksevarjupaika(Koplitn79).Ko- hooldust või meditsiinilistabi vajavad klien- arstidega. Terviseprobleemide tõttujätkuvat näiteks spetsiaalsedkoostöölepingudpere- osad leidnudmitmeidtäiendavaidvõimalusi, Keskhaigla (Magasini tn 34). Lisaks on linna- mata isikuteravigategeleb AS Ida-Tallinna terviseprobleemid. Ravikindlustusegahõlma- vajavaid probleeme ja vajadusi: vajavaid probleemejavajadusi: tasid intervjuudesjärgmisi kiiretlahendust Kriisirühmadega töötavadspetsialistidnime- probleemid Töövaldkonna olulisemad ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ omavalitsuste riskirühmadega töötavate omavalitsuste riskirühmadega töötavate vajalikke meetmeidrakendada kohalike Erilist tähelepanutulekspöörata ja täiskasvanuna iseseisvalttoime tulla. tasemeni, misvõimaldaksneil noorte argielu oskustearendamine Asendus- janoortekodudeslaste keskküte) korterid. kahetoalised mugavustega(soevesi, sihtgrupile: tagasihoidlikudühe-või munitsipaaleluruumide kättesaadavus Tuleks tagadataskukohaste poole liikuda. samm-sammult iseseisvatoimetuleku et motiveeritudklientideloleksvõimalik astmelisi jadiferentseeritudteenuseid, Vaja olekskriisirühmadelesuunatud sotsiaaltöö Giffords 2009,Lewandowski2003). satsiooni pooltpiisavtoetusjaressursid(vtka töötama, onvägaolulinetagadaneileorgani- oleksid motiveeritudnendesihtgruppidega erialase kõrgharidusega professionaale,kes dega tehtavsotsiaaltöötoimiksjaetleiduks da (Lind2010,18–19).Selleksetriskirühma- mava töögatoimetulekukstulebsageliiselei- märgib, etstrateegiadpsüühiliseltvägakoor on vaja,ettehaksevajalikkujaheadtööd. Ta tuleb tõestada,etsotsiaaltöötajaametikohta toonud sotsiaaltöötaja enesetõestusvajaduse: oma doktoritöötulemusteülearutledesvälja li sotsiaaltöö instituudi lektor Tiia Tamm on ja professionaalsuseuurija, Tallinna Ülikoo- vahel tasakaalus.Sotsiaaltöötajaametikasvu sialisti käsutusesolevadressursideioleoma- stressirikas, sestklientidevajadusedjaspet- lekuvõimet. Töö nende sihtrühmadega on ja sidusustningseegakogukonnatoimetu- kodututega suurendabühiskonnaturvalisust nute, pikaajalistetöötute,üürivõlglasteja on vägavajalik:tõhustöövanglastvabane- Kriisirühmade aitamisegategelevsotsiaaltöö Kokkuvõtteks kem ühiskonnamõistmistjatuge.Sotsiaaltöö , 6,17–20 Lind, R.(2010). Tiia Tamm: sotsiaaltöötajad vajavad roh- Journal ofSociologyandSocialWelfare, 30(4),175–185 ributing toworkerfrustration:theprecursorburnout. cont- factors Organizational (2003). Lewandowski, C. 2009 vol9no4,386–404 Factors. Organizational Relationship to Work Environment, Demographicand nal CommitmentofProfessionalandthe Organizatio- of Examination (2009). An Giffords, E.D. Viidatud allikad ■ ■ kaaslaste ja juhi toetus. kaaslaste jajuhitoetus. tunnustamine, toetavtöökorraldus, säilitamiseks: supervisioon,koolitused, läbipõlemisriskiga töötajatetöövõime sotsiaaltöötajate kuikõrge stressi- ja kriisirühmadega tegelevate Tuleks rakendadameetmeid (vaktsineerimine jm). asutuste töötajatetöötervishoiule spetsialistide jateenuseidosutavate Journal of Social Work . October - 27

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA 28 dutuks jäämist, kodutuks jäämise põhjused, dutuks jäämist,kodutuksjäämise põhjused, nus, elamisekoht küsitluse hetkel ja enne ko- Küsitlusega selgitativäljakodutute sugu,va- Uuring viidiläbineljasosas: nende olukordjateenustevajadus. selgitada väljakodutainimestehulk Tallinnas, septembrist kuni2012.ajaanuariniuuringu,et Tallinna SotsiaaltööKeskusviisläbi2011. a Uuringu korraldus eluasemeteenuseid. tõenduspõhist lähenemistjatöötadaväljauusi andmeid, et rakendada kodutuse kaotamiseks te ülesandeks,siissealtkameiehuvikoguda damine onkujunenudpeamiseltomavalitsus- struktuurist. Kunakodutuseprobleemi lahen- kestust mõjutavatestteguritest,ulatusestja kem teadmisikodutusetekkepõhjustest,selle kust sellest probleemist. Soovitati koguda roh- sega. Ükssoovitustestolisuurendadateadlik- tas 2011. aridasoovitusivõitlusekskodutu- mesi. Euroopa Liidu regioonide komitee esi- Euroopa Liiduliikmesriikidesmiljoneidini- kõige tõsisemvormjakahjukspuudutabsee Kodutus onvaesusejasotsiaalsetõrjutuse 4) 3) 2) 1) olevate inimestetoimikuteanalüüs. sotsiaalmajutusüksuste järjekorras sotsiaalmajutusüksused), inimeste hulgas(varjupaigad,öömajad, küsitlus majutusteenuseidkasutavate ajutised ehitised,kuuridjms), nähtud kohtades(mahajäetudmajad, inimeste küsitluselamiseks mitte ette turgudel), päevakeskustes, bussi-jarongijaamas, tänavaküsitlus (supiköökides, Uuring „KodutudTallinnas” Tallinna SotsiaaltööKeskusedirektor Kersti Põldemaa sotsiaaltöö

Uuringu peamisedtulemused keeti. siiski koduolemas. Analüüsiti kokku926an- korda ningteistevastustestselgus,etneilon ankeeti, sestosainimesioliküsitletudmitu 1084 täidetudankeeti.Uuringustjäivälja158 Tallinna SotsiaaltööKeskusetöötajadkogusid paika võiööbibväljas. malused võikesonsuunatudajutisseelu- või üüritudeluasealalisedmajutusvõi- Kodutu oninimene,kellelpuudubisiklik Kõre tunnistanudEestilekõigesobivamaks. mille onkodutustuurinudsotsiaalteadlaneJüri ja definitsiooniga rahvusvahelise kooskõlas on mis definitsiooni, kiidetud heaks poolt ni Uuringus kasutatiESTA kodutusesektsioo- da ja Tallinna linnasuhtes. kud, teenustekasutamineningootusediseen- õpitud erialajaametid,töösuhtedsissetule- koduta olemise aeg, dokumentide olemasolu, ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ inimest, sh183last. Tallinnas on hinnanguliselt1225koduta varjualustes, on 146. varjualustes, on146. Tänavakodutuid, keselavadtänavatelja 95% jamujalttulnuid5%. Kodututest on Tallinna elanikeregistris elukaaslase korteris. elas ennelähisugulastejuuresvõi ja 23,7%elamispinnaomanikud,30,2% 35% kodututestonenneolnudüürnikud 51–60 eluaastat. Kõige rohkemonkodutuidvanuses Kodutute keskminevanuson46 aastat. Koduta lastekeskminevanuson 8aastat. ja 34,9%naised. Koduta täiskasvanuteston65,1% mehed se stsenaariumidküllaltkiootuspärased: Uuringu põhjalonlevinumadkodutuksjäämi- maldada majutada tänavakodutud (N=146) (N=146) tänavakodutud majutada maldada 2. Juurdetulebluua600majutuskohta, etvõi- päevakeskusele veel1–2päevakeskust. 1. Kodututeleonvajalisaksolemasolevale teenuste arendamisekohta Tallinnas: linna linnavalitsuselejärgmised ettepanekud Lähtudes uuringutulemustestesitasime Tal - seks Soovitused teenustearendami- ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ kaotus –kodutus. rahaliste riskidevõtmine–töökoha väljapetmine –kodutus vaimupuue võipsüühikahäire–eluaseme varjupaika sattumine omavoliline eluruumikasutamine– mitteleidmine –kodutus ränne töökohaleidmiseks–töö väljaheitmine –eluasemekaotus narkomaania –perekonnast leida –võimetusüüridaeluaset vanglast vabanemine–võimetustööd – eluasemekaotus töötus –alkoholperekonnalagunemine sundmüük – üürivõladeluasemeltväljatõstmine, töötuks jäämine–alkoholitarvitamine kasutanud ühtkiteenust. kodututest. Vaid 13inimestpole Hoolekandeteenuseid kasutab99,0% inimesele. Pudelite korjamineonelatiseallikas102 toetus) omab87,7%kodutainimestest. Sissetulekuallikat (töötasu,pension, tagasi. töötanud, töötasidviimati7,3aastat Mittetöötavad kodutud,kesvaremon mitteametlikult 21,1%. Kodututest töötabametlikultvõi ametit. Kodututest 77,5%omabõpituderialavõi isikut tõendavdokument. Koduta inimestest93,4%-lonkehtiv aastat. Keskmine kodutaolemiseaegon5,7 66,4 %jaeestikeeltkõnelevaid33,6%. Koduta inimestestonmuukeelseid

sotsiaaltöö www.swcenter.ee. Uuringu aruannetsaablugeda TSKkodulehel oma edasistetegevustekavandamisel. arvestab uuringupõhjaltehtud ettepanekuid linnavalitsus suhtubprobleemimõistvaltning damiseks. Heameelonselleüle,et Tallinna da uusipäevakeskusitänavakodutuseleeven- tulemusena tulierititeravaltesilevajadusava- rida olulinehulkmeieklientidest.Uuringu vasse ellu.Igalaastalõnnestubresotsialisee- majutust, onvõimaliktuuanadtagasiiseseis- jäänud inimestelenõustamist,jõustamistja rajase sekkumisekorral,pakkudeskodutuks tega töötamiselnäitavad,etvõimalikultva- Meie praktilisedkogemusedkodututeinimes- sotsiaalne probleem. likutest tingitudprobleem,vaidvägasügav et kodutus ei ole ainult kodutute inimeste va- leevendamiseks jalahendamiseks.Mõistame, koostöö vajalikkusestkodutuseprobleemi veelgi töötajateveendumusterivaldkondade didel nähakarmitegelikkust.Seesüvendas nas ningkoospolitseigatehtudkontrollrei- kodututega nendeharjumuspäraseskeskkon- meie asutuseselavateleklientidelekatänava- väärtusliku kogemuse.Nadsaidtutvudalisaks TSK töötajateleandisuuringuläbiviimine Kokkuvõttes kord (N=466)sh: ning likvideerida sotsiaalmajutusüksuste järje- protsendiga laenulepingulõpetamiseks. ja üüripinnaleasumiselvõikiireksabikskõrge teatud puhkudelmajutusteenusteltlahkumisel laenu teenuseloomist,misoleksvaesteleabiks 4. Kaaludamadalaprotsendilisetoimetuleku- tegeldakse muudeteenusteraames. tähtsusega, sestkodututeinformeerimisega 3. Tänavatöö ei ole praegusel ajal määrava ■ ■ ■ ■ ■ ■ nõustamist. mis sisaldabmõningastjärelevalvetja majutusvormina sotsiaalkoduteenus, munitsipaaleluruumi vahepealse luua sotsiaalmajutusüksuseja ~300 kohta;kööktubadebaasil väikeste kööktubadevajadus lisavajadus ~200kohta sotsiaalmajutusüksuse kohtade varjupaiga lisavajadus~100kohta toimetulekuraskustes inimeste

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA 30 töötada ja tahe selle nimel tegutseda, et nad töötada jatahesellenimeltegutseda, etnad enesehinnang eilangeks,etneil säilikssoov jäänud pereemasidonvajatoetada, etnende Põhjustesse süvenematagi oli selge: koduseks ja nendetöölesaamisevõimalusedsuuremad. on Kagu-Eestis naistega võrreldes rohkem pis selles, et meestele pakutavaid töökohti sageli üsnajuhuslik. Võimalik, etpõhjusonhoo- oma lapsiüksiningisadetoetuspereleon sed, võisiisselles,etpaljudemadkasvatavad enamasti käivadvallastoetusitaotlemasnai- toimetuleku pärast.Ehkonpõhjusselles,et rusutus, nendemureomalastejapereüldise tervist. Erititorkassilmajusttöötutenaiste tulekut igapäevaeluga,agakanendevaimset selgelt näha,ettöötusmõjutasinimestetoime- poolt makstavatetoetustetaotlejatearv. Oli metulekutoetuse ningkohalikuomavalitsuse 2009. akoostöötusekasvugasuureneskatoi- ei oletöötunaarvel. des omamajapidamisega,jakaneedinimesed pensionärid. Sagelitegeldaksemaapiirkonda- kodused emad,samutipaljudtöövõimetus- võtmata. Tööturult oneemalväikestelastega olukorda, kunaollaksetöötunakodusarvele tukassas arvelolevateisikutearvtegelikku ta lõpuks 154-ni. Kindlasti agaei näita Töö- 2009. ahakkasnendearvtõusma,jõudesaas- töötuid vaid19,seosesmajanduselangusega majanduse kõrgajal 2005.aoliregistreeritud la elanikearvonolnudpidevasmuutumises: sed inimesed. Töötukassas registreeritudval- 2000 elanikku,kellestumbes1200ontööeali- Sõmerpalu vallas Võrumaal onligikaudu Hea kogemustöötutelesuunatud projektidest Sõmerpaluvallas spetsialist lastekaitse- sotsiaaltöö- ja Sõmerpalu valla Helen Metsma sotsiaaltöö

valla lehes. Eestlane on ettevaatlik ja kinnine, valla lehes.Eestlaneonettevaatlik jakinnine, ning üleskutsesellesosaleda avaldasime ka puudega inimestehooldajad). Infoprojektist täiskoormusega (ntlapsepuhkusel emadja jäänud töötuks või ei saanud olla tööturul tasime grupidmoodustadaemadest,kes olid gruppi sobivatelastevanematekohta.Otsus- Tugigrupi juhendajasaisotsiaaltöötajalt infot taja võikesolidiseavaldanudsellekssoovi. soovitanud lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöö- Tugigrupis osalesidinimesed,kellele oliseda tasid, nimetadesend„edasijõudnuteks”. võimalust kahestugigrupisosalenudkakasu- edaspidi kohtudaeneseabigruppides.Seda 2–3 tundikorraga.Lõpetanutelolivõimalus selt viiekuujooksul.Kooskäidikordnädalas Tugigrupis nõustatilastevanemaidgrupipõhi- vanemate tugigruppijakakseneseabigruppi. fond. Kaheaastajooksultegutsesnelilaste- Projekti tegevusirahastasEuroopaSotsiaal- raames tegevusttugigrupidlastevanematele. Dharma ühisprojekti „Koostöö = lahendused” MTÜ SulbiMaarahvaSeltsijaSihtasutus 2010. aalustasidSõmerpaluvallavalitsuse, lastevanematele Tugigrupid töötuksjäänud toetavaid teenuseid. on olulinepakkudalisaksrahaliseleabileka daks, oskaksjatahaksennastaidata,seetõttu pere muredele. Tähtis on,etinimeneisesuu- mas kakõigelühiajalisemalttoimivleevendus halised toetusedonküllkõigekiirem,kuidsa- oleksid tööturulkonkurentsivõimelised.Ra- juhendaja tugigruppide Selts, Sulbi Maarahva Reet Käär

linnast tulles osalejad kohale. linnast tullesosalejadkohale. transpordiga võitõivastutuleliklektor Võru seda võimalustpolnud,aitasgrupijuhtoma kandi inimesedtulidkooskohtumisele.Kui pole. Kui grupis leidus autokasutajaid, siis ühe Igas valla kandis aga ühistranspordi võimalust graafikutele. ühistranspordi vastavalt neeriti kuni edukalõpuni.Grupitoimumisaegpla- kes grupitöös osalema nõustusid, käisid koos grupiga alustamist.Kuidneedlastevanemad, lele, etnendegavõetiühendustenneigauue kes einõustunudkiosalema,vaatamatasel- Siinkohal peabmärkima,etolilastevanemaid, käia mitukorda,ennekuitanõustusosalema. ja kuidaskojutagasi.Mõneemajuurestuli kaua, mispäeval,kuidassaabtoimumiskohta kult läbirääkidakõikprojektigaseonduv:kui hendaja kodukülastustele,kustuliüksikasjali- emasid osalema.Grupid moodustati tänu ju- tegevuste jaeesmärgi kohta eimotiveerinud töötaja telefonikõneningselgitusedgrupi ris vaidmõniüksiklapsevanem.Kasotsiaal- mistõttu ajalehesilmunudüleskutselereagee- soove. Lõpuüritused toimusid pereüritusena. soove. Lõpuüritusedtoimusid pereüritusena. sõit, millesihtkohavalikularvestati osalejate Iga grupilõpetamiselkorraldati väikevälja- just väiksemaidettevõtteid. te soovidestvälja,etnadeelistavadkülastada ettevõtteid. Külastusikavandadestuliosaleja- tööotsing. Tugigrupid külastasid kohalikke Grupinõustamiste käigustoimuskaaktiivne sooviti lastekasvatamisegaseotudloenguid. seadus jne.Planeeritusttunduvaltrohkem madest naguuustöölepinguseadus,pärimis- da infotparasjagupäevakorralolevatesttee- soovidele ninghuvidele.Emadsoovisidsaa- olemas, kuid see muutus vastavalt osalejate Tugigrupi teemaderingolitöödalustades küll kindlust juurdesaada. aitas taosalejatelennastanalüüsidajaenese- juhendas Piret Kahre. Oma positiivse olekuga vaade säästmisenippidest.Grupinõustamist üle- põhjalik anti lahendamist, konfliktide ja deerimiseks vajalike dokumentide koostamist muudes küsimustes.Neileõpetatitöölekandi- elu ühitamise,seaduste,rahasäästmisening tekasvatuse, stressigatoimetuleku,töö-japere- Tugigrupis osalenudsaidnõuperesuhete,las- Projekti tegevusedjatulemused sotsiaaltöö

koostöös Töötukassaga. Kasutasimeäraoma suunatud projekt,„Tööharjutus”, midatehti Sõmerpalu vallasviidielluka teinetöötutele Projekt „Tööharjutus” väga pikka aega (10 aastat ja kauem). väga pikkaaega(10aastatjakauem). tööga hõivatud23,neist4olidolnudtöötud kokku 33 lapsevanemat, kellest tänaseks on tavad. Kaheaastajooksulosalestugigruppides Projekti tulemusedonpositiivsesmõttesülla- mused tagasihoidlikumaks. suur jakatöötunaoldudaegerines,jäidtule- inimesed. Grupis, kus vanusevaheoliväga olid koossamaealisedningsamadehuvidega Parimaid tulemusisaavutatigruppides,kus grupi töödes. mise ajal,kuidjätkasidvõimaluselosalemist tööd otsima.Mõnedkisaidtöölegrupitegutse- jad hakkasidjubagrupiskäimiseajalaktiivselt töötamise positiivset poolt. Tugigrupis osale- mõju, kunatöölkäivadnaisedsuutsidtõestada grupi mittetöötavateleosalejatelepositiivne gevusega. Grupitöötavatellastevanemateloli töö otsingutes. Väga rahule jäädi käelise te- osalejate arvatesvägavajalikudjatoetavad dasid omasilmaringi.Loenguteteemadolid kindlust, positiivsetmõtlemist,julgustjaavar uuring. Selgus,etosalejadsaidjuurdeenese- Iga grupilõpusviidiläbiosalejaterahulolu- gi, lisaksrõõmomatehtudasjast. meeskonnatööd, arendabloovustjasilmarin- juba otsasaanud.Käelinetegevussoodustab küsiti materjalijuurde,sestkodusolidvarud neid eihuvita.Järgmisel kokkusaamiselaga nagi käsitööd tegema, ei ole kunagi teinud ja Oli naisi,kesütlesid,etnemadeihakkaku- ne. Käsitöötegemineolihuvitavkogemus. valmistama ningvõetietteühineküpsetami- kindaid jakätiseidkuduma,ehte-hoiukarpe Õpiti kaartejakodukaunistusimeisterdama, Igal kooskäimiseltehtikamidagiomakätega. olid vägarahul. oli seekoosvanemategapaljutoredam,lapsed olid kooliganendeskohtadesehkjubakäinud, kultuuriasutuses võimuuseumis.Kuigilapsed esimene kordkäiakooslastegaveekeskuses, Tugigrupi lõpuüritusolimõnelegiosalejale se kokkujustmeelelahutuslikeüritustepealt. lused onpiiratudningesmajärjekorrashoitak- Majanduslikes raskustes pere rahalised võima- - 31

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA seni tehtud töö kogemused ja lektorid. Töötu- mõnda aega pärast projektitegevuste lõppu – kassa projektis osalesid valdavalt pikaajalised inimest, kelle poole pöörduda. töötud. Oma olemuselt olid need kaks projekti Kahe erineva projekti näol on hea võrdlusvõi- täiesti erinevad. Tööharjutuses osalejad käisid malus ja parem kogemus edaspidiste tegevus- koos 1,5 kuu jooksul iga päev 5–6 tundi päe- te planeerimisel. Veendusime, et pikema kes- vas. Osalejatele tundus, et tegevus lõppes liiga tusega projekti puhul hoiab grupp paremini järsku, inimesed tundsid ennast mahajäetuna kokku ja üksteise suhtes ollakse hoolivamad – vaja oleks jätkutegevusi, nõustamisvõima- ning toetavamad. Väga palju oleneb grupi lust, inimest, kelle käest ka paari kuu möödu- eestvedajast ja nõustajast. Samuti on oluline

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SOTSIAALTÖÖ des nõu küsida, nt kui tekib soov töökohale tegevuste paindlik organiseerimine ja osaleja- kandideerida. Kuigi grupis koostati CV ja te soovidega arvestamine. Iga grupp on oma- mängiti läbi tööintervjuu, siis paar kuud on näoline ja vastavalt sellele tuleb ka tegevus pikalt kodus olnud inimesele liiga lühike aeg, korraldada. et enesekindlus taastuks, neile on vaja tuge ja Kindel on, et oma valla töötutega on kõige julgustust. Pärast projekte tööle kandideerides õigem tegelda oma vallas. 2011. aastal oli käisid inimesed nõu ja abi küsimas nii grupi Töötukassas arvel 75 Sõmerpalu valla inimest. juhendajalt kui ka sotsiaaltöötajalt. Tööotsija- Tendents vähenemise poole on märgatav. Ka- tel olid teadmised ja soov tööle hakata, kuid sutades ära kahest projektist saadud teadmisi ebakindlus oli väga suur. Julgeme väita, et tu- ning positiivset kogemust, on meil kindlalt gigrupis osalenu vajab nõuandeid ja tuge veel kavas töötutele mõeldud projektidega jätkata.

Võlanõustamine aitab ära hoida tõsisemaid probleeme

Anne Rähn TÜ Pärnu Kolledž, sotsiaaltöö korralduse osakonna lektor

Kui veel mõned aastad tagasi räägiti võla- Samas nii meie krediidiasutuste kui ka arvu- nõustamisest kui uuest ning alles arenemis- kate rahvusvaheliste uuringute järgi on tarbi- järgus teenusest, siis tänaseks on sellel kin- jate teadmised fi nantsküsimustest ja majandu- del koht teiste sotsiaalteenuste seas. Oma se alustest siiani üldiselt kasinad.1 Finantstead- panuse kvaliteetse võlanõustamisteenuse mised võimaldavad inimesel mõista rahaasju tagamiseks on andnud ka vastava täiendkoo- ja kavandada oma sissetulekuid ning õpetavad lituse läbinud võlanõustajad. säästma ka väiksemate sissetulekute korral.

1 Euroopa Komisjoni soovitused finantsteadmiste edendamisel. Kättesaadav interneti aadressil: http://www.fin.ee/public/communication_et.pdf

32 sotsiaaltöö lusi tekkinudvõlasituatsioonist väljumiseks. de tekkimist perel ning aidata leida võima ära hoida suuremate toimetulekuprobleemi ge ennetavate nõuannete jategevustekaudu kelle puhul oli võlanõustaja eesmärk eelkõi ruaris. Analüüsin ühenoore pere juhtumit, täiendkoolituse lõputööna 2012. aasta veeb- gilise Seminari 160-tunnise võlanõustajate analüüsi, mille koostasin Tallinna Pedagoo- Järgnevalt tutvustankokkuvõtvaltjuhtumi eelduseks langedasotsiaalsessetõrjutusse. tab usku enesega toimetulemisse ja on seega mõjutab inimeseväärtushinnanguid, kõigu- rääkimata pikaajalisest vaesuses elamisest, ga toimetulematust. Ülemäärane võlgnevus, üksnes majanduslikkeraskusiningargielu sesse võlgnevusse sattumine? Kahjuks mitte Milliseid ohtetoobendagakaasaülemäära puudega inimesed. töötud, eaka(ma)d üksikudpensionäridning damisel, on eelkõige lastega pered, (noored) nõustaja abitoimetulekuprobleemide lahen öelda, etriskirühmadeks,kesvajavadvõla- Erinevate allikate andmetele tuginedes võib veelgi ningnadvõivadsattuda võlamülkasse. duse tõusugalangebnendetoimetulekuvõime red lapsevanemadkardavad,et seoseselukalli- aasta jooksultekkinudvõladära maksta.Noo- leemidega hakkamasaadaningpaariviimase nende suurimsooviseomamajanduslikeprob- nende igapäevasetoimetulekuvõime.Siiskion majanduslik olukord,mismuudabküsitavaks Noore perekonnamureksonjärjesthalvenev laenama. vat sõpra, kes on samuti valmis vajadusel raha lahendamisel. Neilonkamituvälismaaltööta- nii lapsehoidmiselkuikamajanduslikemurede on headningkelleltkaaeg-ajaltsaadakseabi nemad jateisedlähisugulased,kellegasuhted Nii Tarmol kuiMargitil elavadsamaslinnasva- töökoht. rakenduslik kõrgharidus, mõlemalonpüsiv on head.Nii Tarmol kuitemaelukaaslaselon kestnud neliaastat.Pereomavahelisedsuhted tast tütartLiisit(nimedmuudetud).Kooseluon elukaaslane Margit, keskasvatavadkoos3-aas- kond: 28-aastane Tarmo jatema23-aastane Selle juhtumipuhulolikliendiksnoorpere- Kliendi andmed sotsiaaltöö ------sega Tarmo egaMargit tegelnudpole. võlgade seisust.Perekonnaeelarve pidami- Hetkel puudubperekonnaltäpne ülevaade laen Tarmoõelt. tud võtmajärjekordselaenu.Seekordvõeti kulus ligikaudu320eurot. Tarmo olisunni - vajas liisitudautojooksvatremonti,millele kaardi võlgnevus. 2011. aasta detsembris matelt 250eurot,ettasudaosaliseltkrediit- 2011. aastaseptembrislaenas Tarmo vane- võla katteks. gapäeval suureosatöötasustkaardiletagasi elatakse krediitkaardinajal,kandesigalpal- sutamist lõpetada. Vastupidi –praktiliselt se aastajooksulolnudvõimalustselleka- ei tahakskaartikasutada,poleneilviima- ligikaudu 500eurot.Kuigi Tarmo jaMargit võlgu, eioskanooredöelda,agaseeon set summat,kuipaljuollaksekrediidieest Kasutusele onvõetudkrediitkaardid. Täp- maikuu lõpuks. jaga kokkuleppeltagastatilaenosadekaupa laenu tagastadaeiõnnestunud. Võlausalda- tavalt 100eurotkolmekskuuks. Tähtajaks 2011. aasta alguses laenas Tarmo oma tut- noor perehoidunudvõtmastkiirlaene. telt, sealhulgasomavanematelt. Targu on nad pidanudvõtmamitmeidlaeneeraisiku- nu võtmata,siisviimaseaastajooksulon aastad tagasisuutsidnooredeladailmalae- arvega pareminitoimetulla.Kuimõned Margit võtnudendalelisatööd,etpere-eel- tööandja pahameele. Aeg-ajalt (suviti)on haigustega ningvõibseetõttuärateenida panustada seosesväikelapseparatamatute olnud seotudmurega,ettaeisuudapiisavalt töötasuga) töökohtaotsida.Eelkõigeonsee lõpetamist omalesuuremavastutusega(ja laps on väike, poleta tahtnud pärastkooli töötab madalapalgaliseltöökohal:kuna renesid. Tõusis ka lasteaiamaks. Ka Margit sed autokütusele,toidule,riietelejmsuu- kuma teenistusega,samaskuiperekulutu- aastal pidanudleppimapaljutagasihoidli- töötasu saanud Tarmo onpaarilviimasel tatel kinnisvaramaaklerinapäriskorralikku kord ometipidevalthalvenenud.Buumiaas- tel töötaolnud,onnendemajanduslikolu- Kuigi Tarmo jaMargit poleviimastelaasta- Võlasituatsiooni kirjeldus

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA Võlasituatsiooni analüüsist nähtub, et veel võimalik hankida. Järgmiseks kokkulepitud pole tegemist sügavasse võlgnevusse lan- kohtumiseks võttis Tarmo omale ülesande genud perekonnaga ning võib öelda, et neil koostada täpne ülevaade võlgadest ja tagasi- on ajutised majanduslikud raskused. Pere- maksmise tähtaegadest. Margit võttis endale konnal on säilinud eluase, mõlemal vanemal nõustaja ettepanekul ülesande tutvuda lähe- on püsiv töökoht ning neil on säilinud mo- malt www.minuraha.ee leheküljega, et viia tivatsioon olukorra lahendamiseks. Neil on pere kurssi nõustamisalase infoga, tutvuda tugev sotsiaalne võrgustik – mõistvad vane- pere-eelarve vormiga ning teha sellesse juba mad ning toetavad sõbrad, kes on igati val- esimesed kanded.

SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SOTSIAALTÖÖ mis nende tegutsemistahet toetama. Õnneks See esimene kohtumine Tarmo ja tema elu- on suudetud hoiduda kiirlaenude võtmisest, kaaslasega oli üsna asjalik. Mõlemad noored et tekkinud auke lappida, kuigi ka sellised olid rahulikud ja avatud. Paistis välja nende variandid on arutusel olnud. Nii Tarmo kui soov keskenduda tekkinud probleemi lahen- Margit on aru saanud, et kõrvalise abita nad damisele. ei tule olukorra lahendamisega toime. Teise kohtumise ajaks olid mõlemad tutvu- nud pere-eelarve vormiga ning seda ka täit- Kohtumised võlanõustajaga nud. Samuti olid nad koostanud täpse nime- Nõustamisprotsess on nõustaja ja nõustata- kirja oma kohustustest, st kellele ja kui palju va koostöö. Hea on, kui nõustaja pole juh- oldi võlgu. Kokku ulatus võlg 1378 euroni, tumiga otseselt seotud ning suudab säilitada sh krediitkaardi võlgnevus 478 eurot. erapooletuse. Kui tegemist on oma ala spet- Koos nõustajaga koostati graafik võlgade sialistiga, näeb ta nõustatavat tabanud prob- tagasimaksmiseks. Maksegraafik ajastati leemide erinevaid tahke ning suudab välja ühele aastale. Oluliseks peeti, et graafikust pakkuda sobivaid lahendusvariante. Nõusta- kinnipidamine oleks jõukohane ning säiliks mise eesmärgiks on pakkuda abi selliste juh- motivatsioon sellega hakkama saada. tumite korral, kus nõustaja poole pöördunud klient tunneb, et tema senisest elukogemu- Nõustamise käigus tekkinud sest enam ei piisa või tahab ta nõustaja kui probleemide analüüs ja edasi- eksperdi hinnangut otsusele, mida kavatseb sed tegevused teha. (Karon ja Randaru 2007). Just sellest Nõustamise käigus ei tekkinud probleeme mõttest kantuna toimus noore pere esimene klientidega kontakti leidmisel. Mõnevõrra kohtumine võlanõustajaga. selgitamist nõudis asjaolu, et võlgade ta- Nõustaja lähtus sellest, et hindamise ees- gasimaksmiseks tuleb teha suuri pingutusi märk on välja selgitada, missugused muu- ning vaatamata suhteliselt kokkuhoidlikule tused on vajalikud, millised tegurid võivad elustiilile tuleb järgneva aasta jooksul teha olukorda halvendada ja millistele ressurssi- veelgi suuremaid pingutusi/muudatusi elu- dele on võimalik toetuda soovitud muutuste korralduses. Nõustajale tundus, et pärast esilekutsumiseks. (Juhtumikorralduse käsi- teist nõustamist vajasid kliendid pisut aega raamat 2006). asjade läbimõtlemiseks. Nõustaja küsimuse peale, kuidas noored Nõustajale hakkas silma, et kummalgi ei ole oma tuludel-kuludel silma peal hoiavad, ei piisavalt oskusi oma rahalise seisu jälgimi- osanud nad täpset vastust anda. Aeg-ajalt seks ning neil puudub ka harjumus läbi kaa- kasutatakse küll kaupluses ostude tegemisel luda oma rahalist ressurssi nõudvad otsused. eelnevalt koostatud nimekirja (nt toiduainete Pere-eelarve koostamine ja jälgimine annab ostmisel), kuid ka seda ei tehta järjekindlalt. neile kindlasti selleks oskusi. Pigem tegeldakse sellega siis, kui raha on Nõustajale jäi mulje, et noored lapsevane- juba otsakorral, tavaliselt enne järgmist pal- mad mõistsid oma probleemi tõsidust. Nagu gapäeva. Ei Tarmo ega Margit polnud kunagi mainitud, otsustati jätta väike järelemõtle- tulnud mõttele pidada pere-eelarvet. Samu- mise aeg ehk siis pisut „ruumi” asjade selgi- ti ei teadnud nad, kust sellekohast infot on nemiseks. Positiivne on see, et kohe alustati

34 sotsiaaltöö esimeste tegevustega: alates jaanuarist peab Heameel on selle üle, et tänaseks on riik astu- perekond pere-eelarvet. Võlgade tagasi- nud väikese sammu edasi. Sotsiaalministee- maksmisega alustatakse k.a märtsist. riumi kodulehel on avaldatud teiste sotsiaal- Eesmärgiks on seatud, et 2013. aasta märt- teenusteenuste kirjelduste seas ka võlanõus- si lõpuks suudetakse võlgadest vabaneda. tamisteenuse kirjeldus. Selles on rõhutatud Järgmisi kohtumisaegu küll kokku ei lepi- ennetustegevuse tähtsust: „Võlanõustamis- tud, kuid nõustaja andis nõusoleku edasi- teenuse üldine eemärk on nõustada võlaprob- seks koostööks ning abiks. Lepiti kokku, et leemiga isikut, et ta tuleks oma eluga paremi- noored võtavad nõustajaga kontakti niipea, ni toime ja et tal ei tekiks uusi üle jõu käivaid

kui tekib vajadus tulude-kulude kalkuleeri- rahalisi kohustusi. Võlanõustamisteenus hõl- PRAKTIKA SOTSIAALTÖÖ miseks või muudel asjaoludel nõu pidada. mab erinevaid toiminguid võlgniku abistami- Ühiselt jõuti veendumusele, et jätkuva nõus- seks võlgnevuse korral, sh isiku nõustamist, tamise abil ja võlgade tasumise nimel pin- juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise gutades suudavad kliendid võlasituatsioonist ennetamisega seonduvaid toiminguid”2. väljuda, sest õnneks pole võlg veel kasvanud ülemääraseks. Viidatud allikad Juhtumikorralduse käsiraamat (2006). Sotsiaal- Kokkuvõte ministeerium, TÜ Pärnu Kolledž. Tallinn, 2006. Majanduslikesse raskustesse sattumise ta- www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaal gajärjed on kas kergemat või raskemat laadi valdkond/Sotsiaalhoolekanne/Juhtumikorralduse_k%C ja sõltuvad inimese võimetest ning (sotsiaal- 3%A4siraamat.pdf (27.03.2012) setest) oskustest toimetulekuprobleeme la- Karon, K., Randaru, L. (koost. 2007). Nõustami- hendada. Käesoleva juhtumi puhul soovisin se ABC. Tallinna Noorsootöö Keskus, haridus- ja näidata, kui oluline on preventiivne töö ini- teadusministeerium. http://www.taninfo.ee/public/ mestega, kes on kaotamas pinda jalge alt, kuid TSNAnoustamisteatmik_150x210_.pdf (27.03.2012) püsivad veel siiski omil jalul. Reinart, T. (toim. 2003). Võlamülkad: kuidas oma raha Nõustun kirjanduses avaldatud seisukoha- kätte saada. Äripäeva Kirjastuse AS. ga, et kui perekond on võlgu elamise mude- li omaks võtnud, siis ajapikku see kinnistub, põhjustades teatud eluviisi ja norme. Nii teki- Tartu Ülikooli täiendõppe tab ühe auto liisimine „vajaduse liisida järgmi- kursused mais 2012 ne auto, üks pangalaen tekitab vajaduse võtta teine pangalaen” jne. (Reinart 2003, 29). See- Maikuus toimuvad täiendusõppe kur- tõttu ongi väga oluline nõustamisteenuse kät- sused paljudel huvitavatel teemadel, tesaadavus nendele inimestele, kellel veel on näiteks: avalik esinemine (2. mail Vil- säilinud sissetulek ja eluase ning kes soovivad jandis), stressijuhtimine tervishoiu- olukorda lahendada. Ühiskonnale tuleb oda- töötajatele (2. mail Tartus, osalema vam luua vastav nõustamissüsteem ja leida oodatakse ka sotsiaaltöötajaid), suhtle- vahendid võlgnike õigeaegseks abistamiseks, mine keerulise kliendiga (14. mail Tal- kui hiljem maksta sotsiaaltoetusi ning raviku- linnas), ajajuhtimine ja koosolekute lusid sotsiaalselt abitutele inimestele. läbiviimine (17. mail Viljandis). Kuigi võlanõustamisteenust pole senini seadusega reguleeritud, on igal kohalikul omava- Vt kava: litsusel võimalik osutada vajadustepõhist abi. www.ut.ee/et/koolitus/maikuu-kursused-0. Suurem probleem tundub olevat see, kuidas abivajajat märgata, kui tegemist pole sotsiaal- Lisainfo telefonil 737 5620 või e-posti töö nn püsikliendiga, vaid alles allakäigutrepi aadressil [email protected]. ülemisel astmel seisva inimesega.

2 Kättesaadav aadressil: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kov-teenused/volanoustamine.html

sotsiaaltöö 35 UURIMUS 36 Uurimuse eesmärkja läbiviimine misest praegu samas seisus, mis laste väärkohtlemist misest praegusamasseisus, mis käsitlevarutelu20–30aastattagasi: 24). Samasonasjatundjate arvates avalik arutelu eakate väärkohtlemisest ja hooletussejät juhtumitega, kus täiskasvanud laps ei hoolitse oma eaka vanema eest (Strömpl, Soo 2011, ja J.StrömplijärgiSoo K. tegelevad sotsiaaltöötajad kõige sagedaminisellisteperevägivalla valda 5–25%juhtudest(Görgen 2006). andmeid. Uuringutepõhjalesinebkodusehooldusepuhul hooldatava vastu suunatudvägi- vägivald on varjatuks jääv nähtus, mida hinnatakse küll levinuks, kuid mille kohta on vähe suunatud vastu tema ja väärkohtlemine jätmine, hooletusse Eaka 2004). Montanus ja (Mitze tabu. Mõnes mõttes sarnaneb see lastevastasele vägivallale, sest ka eakad sõltuvad teiste abist Suurim probleemonsee,etvanainimestele suunatud vägivallast rääkimine on ühiskonnas inimesel onõiguselule,vabaduselejaisikupuutumatusele. elukvaliteedile (Jones ja Powell 2006).Eakate väärkohtlemine rikub inimõigusi, sest igal siaalse jameditsiinilise probleemiga, millel on negatiivsed ja pikaajalised tagajärjed inimeste Eakate väärkohtlemine leiab aset ülemaailmselt ning seegaontegemist laialt levinud sot- eakate väärkohtlemist(Tulva 2003). eakale tuge. Suhted võivad sisaldada konflikte ja rahulolematust ning neis võib esineda isegi nevad tervishoiu- ja sotsiaalsed süsteemid. Samuti ei tarvitse kõik sotsiaalsed suhted pakkuda kahju. (Kase2004).Eakaid võivad aidata või ohustadaperekondjasõbrad,kogukonderi- inimese elu üle, tekitades temas hirmu ning põhjustades talle füüsilist ja/või emotsionaalset väärkohtlemise liike. Üldjuhulonseeniisugunekäitumine, mille abilsaavutataksevõimteise givalda on raske ära tunda ja tõestada. Vägivalla mõiste on lai, selle alla mahub mitmeid sellest rääkida,nadpigemkannatavad vägivalda ja vaikivad. Eaka vastusuunatudperevä- peavad lahendama kohalikudkonstaablidjasotsiaaltöötajad. Eakad iseeijulgevõisoovi Ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi mulle igatiabiksselledelikaatse,raskestimääratletavajamõõdetavanähtuseuurimisel. teemaks. Valik pälvis professor Taimi Tulva toetuse ja juhendaja Monika Haukanõmm oli oma vastutusteakapereliikme eest. Niikujuneskieakate väärkohtlemine minu magistritöö ühelt poolt on olemas hoolivad ja hooldavad omaksed ning teisalt omaksed, kes üldseei adu kõigi ja kõige suhtes ningüksindusonminu jaoks valusprobleem. Olennäinud oma töös, et eakate väärkohtlemine, nende olematud peresuhted, väga räpane välimus ja riided, kartlikkus korda hinnates võib teha järelduse, et seda inimest on väärkoheldud. Hajaasustuses elavate esinenud juhtumeid,meilehoolduselesaabunudkliendiseisu- hooldekodu teenust.Onkus Töötan kohalikule omavalitsusele kuuluvas väikeseshoolekandeasutuses, mis osutabkaüld- Maal elavateeakateväärkohtlemisest viie Järvamaavallanäitel Ahula SotsiaalseVarjupaigajuhataja Marika Tuherm,sotsiaaltöömagister sotsiaaltöö

- me alles hakkame sellest rääkima (Allsaar 2008). Sellest tulenevalt oli uurimuse eesmärk kaardistada maal elavate eakate väärkohtlemise levimus, sagedamini esinevad vormid ja abi saamise võimalused Järvamaa viies omavalitsuses. Lähtudes uuringu eesmärgist tuli välja selgitada väärkohtlemise ulatus ja sagedamini esinevad vormid, kus ja kelle poolt väärkohtlemine aset leiab, kas eakad on väärkohtlemisest asja-

omaseid asutusi teavitanud ja millist abi on neil võimalik saada, kas väärkohtlemine on nende UURIMUS jaoks üldse probleem. Uurimuse valim moodustati, arvesse võttes piirkonda (Albu, Ambla, Järva-Jaani, Koeru ja Roosna-Alliku vald), vanust (üle 65 aastased inimesed) ja sotsiaalset staatust (kodus elavad eakad). Igast vallast valiti 60 eakat. Uuringu läbiviimiseks koostati 26 küsimusega küsimustik, milles oli nii suletud kui avatud vastustega küsimusi. Internetikeskkonnas www.connect.ee loodud ankeet jagati välja paberil koos tagasipostitusümbrikuga iseseisvaks täitmiseks eakatele. 300 ankeedist tagastati täide- tuna 230, millest 20 olid rikutud. Uuringu jaoks oli võimalik kasutada 210 ankeeti, mille andmed kodeeriti ja sisestati internetikeskkonda, kus neid statistiliselt töödeldi ning analüüsiti. Lisaks kasutati analüüsimiseks SPSS programmi. Tulemused Üldandmed. Uurimuse üldandmetest selgus, et uurimuses osalenud 210 eakast oli mehi 39 (18,6%) ja naisi 171 (81,4%). Vanuse järgi oli kõige rohkem vastajaid vanuserühmades 65–69 ja 70–74 eluaastat, kokku 122 (58,1%). 75–79-aastaseid vastanuid oli 43 (20,5%), 80–84-aastaseid 32 (15,2%) ning 85-aastaseid ja vanemaid 13 (6,2%). Leibkonnad, kuhu eakad kuulusid, jagunesid viide tüüpi. Vastanutest 111 eakat (52,9%) elas üksi, koos abikaasaga/elukaaslasega 58 (27,6%) ja koos lastega/lastelastega 30 (14,3%) eakat. Abikaasa/elukaaslase ja lastega koos elas 10 eakat (4,8%) ning üks eakas naine elas koos ema- ga. Kõige rohkem eakaid 107 (51%) elas majas ja 81 eakat (38,6%) korteris. Osa majast oli eluasemeks 14 eakale(6,7%) ja 7 (3,3%) elas sotsiaalpinnal. Ühe eaka mehe ankeedist selgus, et ta on kodutu. Osalenutest oli kõige rohkem keskharidusega 96 (45,2%), sellele järgnes põhiharidus 74 (35,2%), alg- või kõrgharidusega vastajaid oli mõlemaid 20 (9,5%). Kõige rohkem, 98 (46,7%), oli osalejaid, kelle sissetulek jäi vahemikku 251–300 eurot, sellele järgnes 70 (33,3%) eakast koosnev rühm, kelle sissetulek jäi vahemikku 301–350 eurot. 191–250-eurose sissetulekuga rühma jäi 28 (13,3%) eakat. Suurem kui 351 eurot oli sissetulek 10 eakal ja vähem kui 190 eurot 4 eakal.

Hooletusse jätmine. Uurimusest selgus, et hooletusse jäetuna oli tundnud ennast 210 osalenust 45 (21,4%) eakat. Kõige tavalisem oli igapäevase vajaliku abita jätmine (32 eakat). Arstiabist ilma jätmist oli kogenud 6 eakat ja hoolimatust, mis viis meditsiinilise probleemini, nimetas 5 eakat. Üksindusele viitas 4 ja kohaliku omavalitsuse ebapiisavale hoolimisele 3 eakat. 2 eakat väitis, et neid on jäetud ilma toidust ja joogist. Kõige sagedamini pidasid eakad hooletusse jätjateks lapsi/lapselapsi – 29 juhul. Teisi sugulasi pidasid eakad hooletusse jätjateks 12 korral ja sotsiaaltöötajaid 11 korral. 2 korral nimetati perearsti ja 2 korral riiki. Ühel korral nimetati hooletusse jätjaks abikaasat ja koduhooldustöötajat. Kuna pool küsitluses osalenud eakatest elas üksinda, siis selle tõttu tundsidki paljud vastajad ennast hooletusse jäetuna. Füüsilist vägivalda oli enda sõnul eakana pidanud taluma 18 vastajat (8,6%). Kõige levinum füüsilise vägivalla vorm oli tõukamine-lükkamine (14 eakat). 9 eakal oli tulnud taluda löömist- peksmist. Juustest tirimist oli tulnud kogeda 2 eakal ja piinamist samuti 2 eakal. Üks eakas oli pidanud taluma põletamist, üks noaga ähvardamist ja üks seksuaalset vägivalda. Füüsilise vägivalla toimepanijateks nimetasid eakad kõige sagedamini abikaasat/elukaaslast (9 korral). Lapsed/lastelapsed olid füüsilist vägivalda kasutanud eakate vastu 6 korral, teised sugulased 4 korral. Naabri poolt oli füüsilist vägivalda esinenud 3 korral ja sotsiaaltöötaja poolt ühel korral. Füüsilise vägivalla toimepanemise kohana nimetasid eakad kõige enam kodu (17 korda). Väl-

sotsiaaltöö 37 jas (tänaval, pargis) oli füüsilist vägivalda toime pandud 6 korral ja muus kohas (tütre korteris) ühel korral. Füüsilist vägivalda esineb võrreldes teiste väärkohtlemise liikidega kõige vähem. Vaimset vägivalda oli eakana pidanud taluma 58 vastajat (27,6%). Kõige levinumaks vaimse vägivalla vormiks osutus sõimamine (28 eakat), sellele järgnes halvustamine-süüdistamine (27 eakat). Alandamist-sundimist oli esinenud 19 korral ja hirmutamist-ähvardamist 13 korral, kiu-

UURIMUS samist 12 korral. 2 eakat pidas kõike „nii kalliks, et ajab hulluks”. Kõige sagedamini on eakad vaimset vägivalda talunud laste/lastelaste poolt (21 korral), sellele järgnesid naabrid (18 korral) ning abikaasa/elukaaslase poolt (15 korral). Teiste sugulaste poolt oli vaimset vägivalda eakate suhtes esinenud 9 korral ja sotsiaaltöötaja poolt 3 korral. Vaimset vägivalda perearsti poolt oli tundnud 2 vastajat, ametlikul tasandil 2 ja pensioniameti ametniku poolt 1 eakas. Enamus vaimse vägivalla akte oli toimunud kodus (41 korral) ja 14 korral väljas. Teenindusasutuses oli vaimset vägivalda eakate suhtes esinenud 5 korral, riigiasutuses 4 korral, perearstikabinetis 2 korral ja ametlikul tasandil 1 korral.

Väärkohtlemisele reageerimine. Uurimusest selgus, et 210 eakast oli oma murest, et neid on halvasti koheldud, kellelegi rääkinud 41 (19,5%) respondenti. Kõige sagedamini olid eakad oma muret jaganud laste/lastelastega (17 korral), sellele järgnes 13 korraga naaber. Veel olid eakad oma murest rääkinud 9 korral sotsiaaltöötajale, 8 korral teistele sugulastele, 6 korral abi- kaasale/elukaaslasele. 2 eakat oli rääkinud oma murest sõbrannale ja 2 oli rääkinud jumalaga, ühel korral oli räägitud koduhooldustöötajale. Väärkohtlemise korral oli 210 respondendist abi otsinud 28 (13,2%). Valdav osa vastanutest 182 (86,7%) väitis, et nad ei ole abi otsinud. Eakad olid kasutanud 14 korral naabri abi, 10 korral sotsiaaltöötaja, 3 korral politsei, 2 korral jumala ja 2 korral teiste sugulaste abi, 2 korral koduhooldustöötaja abi ja ühel korral helistanud usaldustelefonile. Kokkuvõttes võib järeldada, et eakad ei räägi oma väärkohtlemise murest enamasti professionaalse abi pakkujale, vaid oma lastele/lastelastele või naabrile. Paljud jätavad häbist oma murest lihtsalt rääkimata ega pöördu asutuste poole, kes võiksid neid aidata. Selle tõttu ei jõua- gi info väärkohtlemisest sageli abipakkujateni. Siiski osutus sotsiaaltöötaja abistajana pärast naabrit kolmandaks valikuks. Eelöeldu kinnitab eeldust, et suur osa väärkohtlemise juhtudest jääb varjatuks.

Küsimusest, milliseid abisaamise võimalusi eakad teavad, valiti 128 korral variant „ei oska öelda”, 65 valis usaldustelefoni, 37 turvakeskuse, 34 varjupaiga ning 21 ohvriabi. Politsei abi märgiti 5 korral, vallavalitsuse abi 5, teiste sugulaste abi 4 korral ja jumalale lootis 2 eakat. Üldistest küsimustest väärkohtlemise kohta selgus, et 210 vastanust teadis 74 (35,2%) mõn- da teist eakat, keda koheldakse vääralt, ning väärkohtlemist pidas suureks probleemiks 82 (39%) vastanut. 2 vastanut polnud rahul riigi ja 1 vastanu kohaliku omavalitsuse suhtumisega eakatesse, 1 vastaja suunas autori hooldekodusse uuringut läbi viima, 1 avaldas kahetsust, et ühiskonnas esineb veel väärarusaamisi ja kuritahtlikku käitumist, 4 tänas uurimuse autorit eakatest hoolimise eest. Analüüsides tunnuste vahelisi seoseid, ilmnes tugev positiivne korrelatsioon vaimse ja füüsi- lise vägivalla vahel. Hooletusse jätmisel oli seos vaimse vägivallaga, aga puudus seos füüsilise vägivallaga. Füüsilise ja vaimse vägivalla esinemisel ja hooletusse jätmise korral otsis enamus eakaid abi. Kokkuvõte, järeldused ja ettepanekud Uurimuse põhjal on võimalik teha antud piirkonna kohta järgmine kokkuvõte: ■■ Üle poole piirkonnas elavatest eakatest elab üksi oma majas või korteris, mis on ka oluline hooletusse jäämise põhjus. ■■ Hooletusse jätmist esineb piirkonnas elavate eakate puhul 27,6% ning kõige sagedamini esinev hooletusse jätmise vorm on igapäevase vajaliku abita jätmine.

38 sotsiaaltöö ■■ Füüsilist vägivalda esineb piirkonnas elavate eakate puhul 8,6% ning levinuim füüsilise vägivalla vorm on tõukamine-lükkamine. ■■ Vaimset vägivalda esineb maal elavate eakate puhul 21,4%, levinuimad vaimse vägivalla vormid on sõimamine ja halvustamine-süüdistamine. ■■ Eakate väärkohtlejateks on enamasti nende lapsed/lapselapsed või abikaasa/elukaaslane. ■ ■ Väärkohtlemine leiab aset enamasti eaka kodus, vahel ka väljas. UURIMUS ■■ Eakad räägivad väärkohtlemisest lastele/lastelastele või naabrile, paljusid eakaid takistab häbi oma murest rääkimast. ■■ Eakad teavad väärkohtlemise korral abi saamise võimalustest kõige enam usaldustelefoni ja turvakeskust. ■■ Eakad kasutavad väärkohtlemise korral sõbra/naabri või sotsiaaltöötaja abi. ■■ Füüsiline ja vaimne vägivald esinevad enamasti koos, seevastu hooletusse jätmine ja füüsiline vägivald ei ole omavahel seotud. ■■ 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas ning 39% eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks.

Minu magistritöö metoodika ei luba teha järeldusi terve Eesti kohta, vaid ainult uuritud piirkonna kohta Järvamaal. Samuti tuleb arvestada, et vastajateks olid ainult kodus elavad eakad, kellel oli võimalus ankeeti täita ja see tagasi saata. Uurimus kajastab eakate subjektiivset hinnangut. Uurimuse põhjal tegin siiski oma järelduse, et tervelt viiendik piirkonnas elavates eakatest on kogenud väärkohtlemist ühes või teises vormis – kas hooletusse jätmist, vaimset või füüsilist vägivalda. Toetudes oma kümneaastasele töökogemusele eakate hoolekandes ning Eestis läbi viidud uuringutele võin väita, et toimetulekuraskused, mille tõttu eakas võib sattuda abitusse seisundisse, tekivad halvast tervisest, olematust või napist sotsiaalvõrgustikust, väikesest sissetulekust, eluaseme kehvast seisukorrast ja turvalisuse puudumisest. Väärkohtlemise esinemist võivad soodustada omaste vähene kompetentsus; eakate ebapiisavad teadmised ja oskused, valehäbi ja ebakindlus, kuidas väärkohtlemise korral toimida; sõltuvus väärkohtleja abist ning sellest tulenev hirm kättemaksu või olukorra halvenemise ees; haigusest tulenev võimetus väärkohtle- misest rääkida. Samad tegurid on ka põhjuseks, miks väärkohtlemine võib jääda märkamatuks. Maal elav eakas saaks väärkohtlemise korral kasutada mitmeid professionaalse abi saamise võimalusi: paluda sotsiaal- või koduhooldustöötaja abi, telefoni olemasolu korral helistada usaldustelefonile, maakondlikku ohvriabikeskusesse, pöörduda kohaliku konstaabli poole. Ent kui eakas räägib oma murest peamiselt lastele või naabrile, siis informatsioon ei jõua professionaalsete abistajateni. Uurimistulemustest lähtudes tegin mõned ettepanekud, mis minu arvates aitaksid ennetada ja parandada eakate olukorda. Maavalitsused võiksid läbi viia omastehoolduse koolitusi maapiir- kondades; kohalikud omavalitsused peaksid leidma ressursse efektiivselt toimiva koduhool- dussüsteemi käivitamiseks, sest ligi pool maal elavatest eakatest elab üksinda. Samuti tuleks KOVil luua tingimused, et tekiks eakate eneseabiliikumine, mille toel on võimalik väärkoht- lemist varakult avastada ja väärkoheldud inimesel abini jõuda. Sotsiaaltöötajad, koduhooldus- töötajad, perearstid ja konstaablid peaksid tegema rohkem koostööd, et kiiremini märgata väär- koheldud eakaid. Sotsiaalministeeriumile teen ettepaneku korraldada üle-eestiline eakate väär- kohtlemise uuring, et paremini korraldada ennetustööd ja varajast märkamist. Eraldi väärib märkimist, et mõnel korral olid vastajad kogenud enda sõnul hooletusse jätmist või vägivalda sotsiaaltöötaja, perearsti või mõne teise ameti esindaja poolt. Kuigi tegemist võis olla mõne olukorra subjektiivse tõlgendusega ja ebaprofessionaalset käitumist professionaalide poolt esineb uurimuse andmeil küllaltki harva, tuleks siiski mõelda ka sellele, kuidas parandada sotsiaaltöötaja töö kvaliteeti, et ta jaksaks töökoormusega toime tulla. Võib-olla aitaks supervisioon, eakatega töötamist käsitlevad koolitused ning töö- ja puhkeaja parem järgimine. Mit- mest ankeedist tuli välja, et vastajad ei olnud rahul riigi ja kohaliku omavalitsuse suhtumisega

sotsiaaltöö 39 eakatesse. Sellest saab järeldada, et eakad tunnevad, et on jäänud ühiskonnas tõrjutu positsioonile. Igaüht meist võib oodata selline saatus, et sõltume eakana teiste inimeste abist. Kui kindlad võime olla, et meid ei ähvarda hooletusse jätmine ja väärkohtlemine just siis, kui oleme selles suhtes kõige haavatavamad?

UURIMUS Viidatud allikad Allsaar, H. (2008). Väärikas vananemine – eakate kaitse väärkohtlemise eest. Görgen, T. (2006). Nahraumgewalt gegen ältere und pflegebedürftige Menschen. Stiftung Deutsches forum für Kriminalprävention (01). Jones, H., Powell, J. L. (2006). Old age, vulnerability and sexual violence: implications for konowledge and practice. International Nursing Review 53 Kase, H. (2004). Lähisuhtevägivald. Tallinn. Avatud Eesti Fond. Mitze, M., Montanus, D. (2004). Gewalt gegen alte Menschen: Ein Leitfaden zur Prävention und Intervention. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: Kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Soo, K., Strömpl, J. (2011). Perevägivalla tõlgendused praktikutelt. Sotsiaaltöö 3, 24. Tulva, T., Viiralt, I. (2003). Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. TPÜ.

Lugemissoovitus Roivainen, I., Heinanen, J., Ylinen, S. (2011). Köyhä byrokratian rattaissa. Kunnallisalan kehittämis- säätiön julkaisuja 64

Soome Tervise ja Heaolu Instituudi hallatavas sotsiaaltöötajate infoportaalis www.sosiaaliportti.fi saab lugeda soome keeles uudiseid Soome sotsiaaltöö kohta, sotsiaaltöötajate blogipostitusi, elektroonseid käsiraamatuid jpm. Samas on kättesaadavad Soomes teadlaste poolt läbi viidud sotsiaalvaldkonna uurimuste tutvustused ja aruanded. Üks huvitav uurimus, mis kannab pealkirja „Vaene bürokraatia rataste vahel”, valmis eelmisel aastal Tampere ülikooli ja Tampere linna koostöös. Selles vaadeldi Tampere linnaelanike – üksikemade ja üksi elavate meeste ning eakate – vaesuskogemusi ja kohaliku omavalitsuse võimalusi puudust kan- natavatele inimestele abi osutada. Üliõpilased viisid läbi poolstruktureeritud intervjuud 16 üksikema, 19 üksi elava mehe ja 20 üksi elava eakaga. Lisaks intervjueeriti omavalitsuse sotsiaaltöötajaid. Selgus, et uurimuses osalenud üksemad, kes kasvatasid eri vanuses lapsi, olid kogenud toimetulekuraskusi juba aastaid. Kuigi Soomes on suhteliselt hea tööturuolukord ja toetavate teenuste süsteem, on ka sealsetel üksikvanematel suuri raskusi töö- ja pereelu ühitamisel. Teenuste taotlemisega seotud asjaajamine oli olnud paljud emade jaoks sedavõrd masendav kogemus, et nad loobusid teenuste kasutamisest. Sotsiaaltöötajate arvates võiks üksikemadel olla isiklik teenuste koordinaator, kellelt abi ja toe võimalusi uurida. Suur osa intervjueeritud üksikutest meestest elas n-ö Bermuda kolmnurgas: tööturutoetus– eluase- metoetus–toimetulekutoetus. Pikka aega ilma tööta olnud mehed arvasid, et tõrjutusest väljumiseks vajaksid nad võimalust uut ametit õppida ning personaalselt kohandatud kutserehabilitatsiooni ja tugiteenuste paketti. Sotsiaaltöötajad kritiseerisid liiga killustatud sotsiaaltoetuste süsteemi. Uurimuses osalenud eakad pelgasid „valla ülalpeetavaks” saamist ja häbenesid oma toimetulekuras- kustest rääkida. Seetõttu ei otsinud nad ise abi ega võtnud seda ka vastu. Sageli on vaesuses elavad eakad harjunud vähesega, kuna on kogenud kitsaid olusid juba varasemal eluperioodil. Sotsiaaltööta- jad nägid üksi elavaid eakaid riskirühmana, kes ei pruugi ootamatu tervisehäire korral abi saada, eriti kui nad on loobunud teenustest. Uurimuses tuuakse välja loetelu väljakutsetest, mida vaesus esitab kohaliku tasandi otsustajatele.

Liana Rumvolt

40 sotsiaaltöö ses, kaheldi,kassedatöökohtavajaon. millesse polnuduskuisegimaakonnakesku- töökoha loomineomavalitsusesoliväljakutse, kolhoos reorganiseeriti 20.mail1991.Uue seda kuuaegavarem,sestendineImavere võtta töölesotsiaalnõunik.Imaverevaldtegi 1. juulist1991antiomavalitsustelevõimalus kokku ümberkorraldustegakõigiltasanditel. nised eluhoiakudjatõekspidamisedpõrkasid majanduselus. Seeoliaeg,kusinimestese- suured muudatusedkasotsiaalpoliitilisesja guline aegkoguühiskonnaelus,mistõikaasa Eesti Vabariigi taaskehtestamineolimurran- aeg kõigile, kes asusid tööle omavalitsustes. aeg kõigile,kesasusidtööle omavalitsustes. Sotsiaaltöö oliuuselukutse. Algas õppimise võetud sotsiaalhoolekandeseadus. Sotsiaaltööle andissuuna1995. aastalvastu metuleku- jaeluasemetoetusemääramisega. tuse jatoidutalongidejagamisega,hiljemtoi- vaja. Abivajajaid saivaldaidatarahalisetoe- kaasa töötuse,sestkõikipolnudenamtööle tööleminekuks olikadunud. Vaba valiktõiaga Inimesed eiteadnud,missaabedasi.Sundus küsima, ega neid pole valestitööltlahtilastud. nüüd tulidminukuisotsiaaltöötajakäestnõu reorganiseerimisel jäitöötapaljuinimesi,kes nule pääsemisttöötuksjäämisest.Kolhoosi Pakkumine asuda valda tööle tähendas mi- aastat olinteinudkolhoosisametiühingutööd. mul onraamatukogualanekõrgharidus. Paar pikalt töötanudImaverekülaraamatukogus, Enne sotsiaalnõunikuna tööle asumist olin Algusaastad aeg inimestesjainimesedajas Imavere vallasotsiaalnõunik Ada Nõmmküla Toetustelt teenustele: sotsiaaltöö sustusid. Minul sotsiaalnõunikuna hakkas sustusid. Minulsotsiaalnõunikuna hakkas Edaspidi hooldustöötajatöökohustused täp- pikaajalisemaks teenuseksImavere vallas. alasse. Seegavõibkoduteenust pidadakõige kandus seetööedasiomavalitsusevastutus- juurde ja muretses küttepuid. Loomulikulteel kolhoosiliikmetele kojutoiduaineid,aitasarsti kes viis keskusest kaugel elavatele eakatele Juba kolhoosiajaloliImaverestöölinimene, inimestele Teenused eakatelejapuuetega hiljem läbisinmitmedmuudkoolitused. kaheaastasele sotsiaaltöötäienduskoolitusele, gi õppima Tallinna PedagoogilisseInstituuti randid javahetavadteidvälja.1995.aläksin- pima, muidutulevadteieasemeltöölemagist- manitses meiemaakonnatöötajaid:mingeõp- juhataja JüriKotka,kesisetudeerissellelalal, Kunagine Järvamaakonnasotsiaalosakonna tutvumine Yläne vallatööga. Sotsiaaltöötajate LiiduSOSKOliikmetegaja tiive. UnustamatudolidkohtumisedSoome reisil nähtuaitastaibatahoolekandeperspek- rõõmsameelsus olidvägajulgustavad,õppe- õppereis Taani. Taanlaste lihtsus,empaatiaja instituudi pooltvahendatudkümnepäevane mine. Sellelejärgnes Taani-Eesti Kultuuri- ütlus: sotsiaaltööpeaminemeetodonmõtle- selt jäimindsaatmaõppejõuKariKoskineni töötajad. Olivistaasta1992.Selleltkoolitu- koolitusele, milleviisidläbiSoomesotsiaal- se juhatajaKerstiPõldemaakutsetesimesele Mäletan praeguse Tallinna SotsiaaltööKesku-

EESTI 20 kujunema nägemus, kuidas inimesi mitmesu- osa vallavalitsusest oli sel suvel palgata puh- guste vajaduste puhul aidata, pakkudes neile kusel. Teine rahaline tagasilöök tuli 2009. nõustamist, suunates tööhõiveametisse, otsi- aasta lõpus, mil volikogu võttis vastu otsuse des koolitusvõimalusi. Eakaid tuli abistada koostada saneerimiskava. Saneerimine prae- pensioniaastate ülesleidmisel arhiividest. gu kestab. Omavalitsuse allasutuste töötajate

EESTI 20 Valla arengukava nägi juba 1994. aastal ette palkasid vähendati ja inimesed saadeti tasuta Imavere kolhoosi söökla renoveerimist huvi- puhkusele. Võlg oli tekkinud tasandusfondi ja päevakeskuseks. Päevakeskuse mõte oli kaudu makstava riikliku toetuse vähenemisest saadud Taani reisilt. Tegelikkuseni jõudis asi ja teiste omavalitsuste koolidele õpilase koha- siis, kui eakad ise tajusid vajadust kooskäi- maksu järsust suurenemisest. miskoha järele, kuhu saaks tulla aega parajaks tegema, kui peab pikka aega ootama bussi, et Lastega perede ja töötusega oma toidukotiga taas koju sõita. Klubi „Kuld- seotud probleemide ne sügis” eestvedajate Helgi Kala, Vaike Tii- lahendamine du, Leili Ellermaa jt vabatahtlike algatusest Senine teenuste arendamine on olnud suunatud kasvaski välja praegune päevakeskus. Hiljem eeskätt puuetega inimestele ja eakatele. Olime hakkasime pakkuma päevakeskuses erivaja- maakonnas üks esimestest maaomavalitsustest, dusega inimestele ka igapäevaelu toetamise kes võttis tööle noorsootöötaja, ning Imavere teenust. põhikoolis on tööl huvijuht. Seetõttu ei ole ol- 2007. aastal riigieelarvest eraldatud toetusega nud lastekaitse eriti päevakorral. Siiski oleme avasime päevakeskuse ühe kortermaja kolme- kõik need aastad püüdnud toeks olla ka laste- toalises korteris. Eesti-Hollandi heategevus- ga peredele. Näiteks meenuvad mulle 1999. ja fond toetas meid kasutatud töökõlblike arvuti- 2000. aasta, kui riik andis maavalitsustele raha, tega, hiljem pesukuivati ja kalandri ostul. Kah- mille abil said omavalitsused projektiga taotle- juks kipub tänaseks päevakeskus juba kitsaks da raha lastega perede laagrite jaoks. jääma. Kuid meie arvates oli see tõeline saavu- Võttis aega, kuni hakkas kasvama kogukonna tus 1000 elanikuga vallale, et meil on koht eri- teadlikkus sotsiaaltööst. Mäletan ühte ligi 15 vajadusega inimeste teenustele, pesupesemise aasta tagust volikogu koosolekut, kus üks vo- ja duši kasutamise võimalus, väike kööginurk, likogu liige tõusis püsti ja ütles: „Aina toetate tegevuste tuba. Ja mis kõige tähtsam, tekkis neid, kes muud ei tee, kui sünnitavad lapsi ja väike sotsiaaltöö meeskond, kolm inimest – ei suuda neid ära toita. Miks neid ei toetata, päevakeskuse tegevusjuhendaja, hooldustöö- kel kaks last ja elavad normaalselt?” Ma ei taja ning sotsiaalnõunik – kelle abiga algas osanud muud vastata, kui seda, et kõige pa- samm-sammult teenuste arendamine. rem ongi, kui perekond ise toime tuleb, ning Imavere vallas pakutakse ka transporditeenust et põhiseaduse järgi on lasterikkad pered ja neile, kes oma puude tõttu ei saa kasutada puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalit- ühistransporti. Tasu transpordi eest võrdub suse erilise tähelepanu all. bussipileti hinnaga sellel marsruudil. 1994. aastal Imaveres tööd alustanud praegu- Kõigist teenustest uusim on eluasemeteenu- se Stora Enso Timber’i eelkäija lõi uued töö- seid osutav 12 korteriga sotsiaalmaja, mis kohad puidutöötlemisettevõttes, kuid sugugi avati oktoobris 2011. Sinna said elupaiga puu- mitte kõik tööle soovitatud inimesed ei pida- dega inimesed, eakad ja teised erivajadusega nud seal vastu. Tihti jäi viimaseks tööpäevaks inimesed. See on kaasaegsete elamistingi- palgapäev koos alkoholiga. Ettevõtja poolt mustega hoone, mis on mõeldud inimestele, väljakoolitatud inimesi on läinud välismaale. kes tasuvad elamiskulude eest ise ja valla sot- Praegu töötab firmas palju naisi. Tööl käiakse siaaltöötajate abiga tulevad argieluga toime. vahetustega ja lapsed jäävad üksi koju. Sotsiaalmaja avamise eest tunnustati Imavere Muret teeb osa lastega perede vaesus. Oma- valda tiitliga „Järvamaa aasta tegu 2011”. valitsus toetab lasteaia toidurahaga, kasuta- Aastate jooksul on olnud ka tagasilööke. me Euroopa Liidu toiduabi, jagame riideid 1993. aastal oli Imavere vallal rahaline kriis, jm. Olen mõtelnud sellele, kuidas riik saaks

42 sotsiaaltöö aidata laste vaesust leevendada. Võib-olla ehk projekt „Tegusalt tulevikku” tõi kodust välja vaesemate perede laste arenguvõimaluste toe- puudega inimesi ja kodused noored emad. tamisega, kui toimetulekutoetuse puhul saaks Kõige enam pean lugu projektist „Tugiisikuga arvestada vähemalt ühe huviringi maksumuse tööle”, mille sihtgrupiks on ilma tööta laste- pere toimetuleku kulude hulka. Vaesuspiiri ga pered. Kuigi järjekindlat koostööd hoole- võiks arvestada mitte ainult teadusuuringutes, kande vallas omavalitsuste vahel ei ole, saan EESTI 20 vaid ka toimetulekutoetuse suuruse kindlaks- alati abi ja küünarnukitunnet Põltsamaa valla määramisel. Oma vallas oleme võtnud alu- ja linna sotsiaaltöötajatelt. Koostöö toimib ka seks, et inimesele jääks kätte ½ miinimum- Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskusega. palgast pärast eluasemekulude mahaarvamist. Tuge annavad Taadikvere, Hermanni ja Eist- Kuid ma pole kindel, kas nii tegutsedes aasta vere külade seltsid. Külatoad talgute ja üri- lõpuni raha jätkub. tustega ühendavad oma küla inimesi, aitavad Õnneks on tänane päev andmas stardiposit- hoida sidet põlvkondade vahel ja mujale ela- siooni toimetulekuraskustes perede toetama läinud inimestega. MTÜ Imavere Sotsiaal- misele. Praegu ei saa vald küll võtta tööle kapital toetab andekate laste ja noorte arengut, lastekaitsetöötajat, ent osalemine Süda-Eesti selleks on asutatud heategevusfond „Nutikad Sotsiaalkeskuse ESFi projektis „Tugiisikuga lapsed”. See kõik toetab hoolekande tegevust. tööle” annab võimaluse tegelda töötute pere- Laste ja noortetööd veab Imavere Avatud dega, kus vaesus on kõige suurem. Projekt Noortekeskus. Oluline on noortekeskuse aitab kaardistada toimetulekuraskustes peresid: koostöö Türi Lastekaitse Liiduga, kellega millised pered ja milles vajavad abi. Praegu- koos korraldatakse suvist töölaagrit ja osa- seks on selgunud, et pered vajavad eelkõige letakse rahvusvahelises koostöös noorte va- tugiisikut, kes aitaks otsida lahendusi nende batahtlikega. Puuetega inimestele on tähtis probleemidele ning saaks töötada peredega koostöö Järvamaa Puuetega Inimeste Kojaga. sügavuti. Vallale on projektist rahastatud tu- Järvamaa koosseisu kuuluv Imavere vald giisik hea võimalus kasutada asjatundjat, kes külgneb Jõgeva- (Põltsamaa vald) ja Viljan- värske pilguga oskab näha kitsaskohti ka valla dimaaga (Kõo vald) ning kuulub ajalooliselt võrgustikutöös. Pilistvere kihelkonda. Endise Pilistvere kihel- konna eakad saavad igal aastal kokku rahvus- Koostöö vahelise eakate päeva puhul. Noored käivad Mida aeg edasi, seda rohkem lisab tööle jumet kihelkondlikult koos Pilistvere kiriku juures koostöö. Aeg, kui omavalitsuse sotsiaaltööta- kirikukooris, talgutel, noorteõhtutel. ja sai tööga üksi hakkama, on ammu möödas. Vaja läheb teadmisi seadustest, hoolekandest, Lõpetuseks tervishoiust, majandusest, psühholoogiast, Sotsiaaltöötajatele on minu meenutus ja klien- haridusest jm. Muutustega tuleb kiiresti koha- tide probleemid kindlasti tuttavad. On olnud neda ning pidevatelt uuenevate seaduste tõttu palju ilusat, aga ka seda, mis jäänud hingele on klientidele info jagamine keeruline. Väike- kripeldama ja tegemata või oleks pidanud ses omavalitsuses ei ole eraldi töötajat lastega olema teisiti. Tagasi mõeldes möödunud ka- perede, eakate ja töötute tarvis. On tunda, et hekümnele tööaastale võin öelda, et ei ole mitmete probleemide lahendamine on justkui huvitavamat ja vastutusrikkamat tööd kui sot- nendest üle libistamine. Tänapäeval saab sot- siaaltöö. See töö tähendab abi inimese saatuse siaaltöötaja olla puhvriks või sillaks inimese kujundamisel, tema sotsiaalsel toetamisel, kus ja ühiskonna vahel siis, kui ta on spetsiali- peaks kokku saama kõik abistamiseks vajali- seerunud töötamisele kindla kliendirühmaga, kud rahalised ja mitterahalised ressursid. Mul näeb seoseid teiste kliendirühmadega ja on on hea meel, et meie omavalitsuse arengut ei valmis koostööks. ole pärssinud poliitilised tõmbetuuled. Olen Praegu teeme kõige rohkem koostööd Eesti tundnud nii volikogu kui vallavalitsuse kol- Töötukassaga ja Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse- leegide tuge. Sotsiaalteemad pole „külmeta- ga. Tööharjutusteenuse osutamisele suunatud da” saanud.

sotsiaaltöö 43 ERIALAKEEL 44 asotsiaalset tööd. kimisi järeldub, naguteekskõikülejäänud meil nn sotsiaalseid töökohtigi, millest vai- midele ja sotsiaalministeeriumile leidub mastel aastatel, sest lisakssotsiaalproblee asemel pigem süvendab segadust.Eriti vii- sõna Pedagoogikast eristab sotsiaalpedagoogikat läinen jaKurki1997,34). A. Kirch(2005, 16) ka adaptsiooniks ehk kohandumiseks (Hämä- pärandi mõjulpeetaksesotsiaalpedagoogikat kogu elukaare. Darwini, Spenceri ja Hegeli kond eipiirdulasteeganoortega,seehaarab teadvustada ningomaelukäikumuuta. Vald- pedagoog aitab inimesel probleemipõhjusi Hämäläinenile viidatesmärgib ta,etsotsiaal- (1999, 22–27)seostabmõistettõrjututega: sotsialiseerimise kohtatervikuna.I.Kraav kehtib hariduse,pedagoogika,kasvatusening teadliku jaaktiivseinimese”.Mistegelikult et kasvatuspeabkujundamasotsiaalselt googika „kasvatusteadus,mislähtubideest, Võõrsõnastikus (2005, 660) on sotsiaalpeda- aitamisena” (HämäläinenjaKurki1997,88). ketes oludeselavateinimestepedagoogilise H. Nohl defineeris sotsiaalpedagoogikat „ras- Sotsiaalpedagoogika tõlgendusi sellele onolemasalternatiive. põhimõtteliselttähendadavõiksning kas Eestiski; mida seetermin sotsiaalpedagoogika pärit sõnal miks 19.sajandist põhjusi, analüüsin artiklis Käesolevas sotsiaalne, mismõiste täpsustamise Sotsiaalpedagoogika mõistest Artikkel haakubTÜeestikeelseterminoloogiasihtasutuse sotsiaalpedagoogika dotsent Tallinna Ülikoolisotsiaaltööinstituudi Mare Leino grandiga mõistesotsiaalpedagoogika pole ühest tähendust ei mujal maailmas ega poleühesttähendusteimujalmaailmas PhD sotsiaaltöö -

K. Magerja A. Diesterweg kasutuseletermini oli tööstusrevolutsioon. Aastal 1844võtsid Sotsiaalpedagoogika kujunemise taustaks tiive (Dollinger2010,108). vormina, milleleendiseltotsitaksekaalterna- spetsiifilise mõtestamise teoreetilise ja mise googikat sotsiaalseteprobleemidelahenda- Erialakirjanduses defineeritakse sotsiaalpeda- damisel üksmeelt leidnud (Mikser 2009, 49). teoreetikud poleselle kontseptsiooni tõlgen- lüüs jäänud tagasihoidlikuks. Juhtivad saksa sotsiaalpedagoogika kuimõistekriitilineana- R. Mikserisõnulonlaiastlevikusthoolimata 18). Ebamäärasusulatubpraktikastteooriani: dus- jaarendustegevusetaandarengut(samas, „liiga head”sotsiaalkaitsesüsteeminingtea- asjatundjad peavadprobleemidepõhjuseks üks võimalikkenegatiivseidmudeleid.Saksa meie jaokspositiivne,siisSaksamaapigem malusi SoomejaSaksamaa.Kuion se arengut.Eestilepakuvadhäidvõrdlusvõi- loovuse, originaalsuseningkoostöövalmidu- ettevõtlikkusega haakuvateisikuomaduste– Tema sõnulEestihariduspraktikaeisoosi rendamine niikoolieaskuihilisemastööelus. dest on eriti tähtsaks muutunud loovuse suu- novatsiooni sotsiaalpedagoogilistestaspekti- seostab mõistetloovusega,kuiväidab,etin- avamiseks

murrangulisel perioodil, mistähendabseda, Järeldus nr 2:Sotsiaalpedagoogika tekkis 1997, 84). maks või halvemaks (Hämäläinen ja Kurki tavalt sellele, kas need teevad inimesi pare- seadusi –hinnata pedagoogikapõhiselt vas- tes saab kõike – meetodeid, institutsioone, dusabi” (Dollinger 2010, 113). Nohliarva - sest abistülepoolepeabmoodustamahari- häda püsibinimese enda hinges,jaigasugu- tähendas mõtteviisi muutust,kuna„suurim nen jaKurki1997,69),misH.Nohliarvates asemel taotletagu inimlikku riiki (Hämäläi P. Natorp rõhutas, et inimese riigistamise osa kasvatusülesannetestendakanda. sh sotsiaalpedagoog) võtabperekonnaltühe täpsemalt sotsialiseerimisabi: riik (kool ja vate sotsiaalprobleemide leevendamiseks, gika praegupigempraktikakoolisilmne Eesti haridussüsteemisonsotsiaalpedagoo dagoogika arendamiseksülikoolitasemel. ebavõrdsuse ületamiseksningvahendpe- algselt Järeldus nr 1:sotsiaalpedagoogika oli kaudu olisedaparemarendada(samas,112). ru, kuidsotsiaalpedagoogiliseteemapüstituse maal sellelajalveelakadeemilineteadusha- 2010, 110–111). PedagoogikaeiolnudSaksa- kateaduskond toetassedaideed(Dollinger püüd rajadaülikoolisiseseisevpedagoogi- positsiooni vahendada suudaks”, ning Mageri vat (ehksotsiaalpedagoogilist–ML märkus) Diesterweg õppejõude,„kesselleametisobi- nakooliõpetajate seminarijuhatajanaotsis valdkonna arendamisesoov. BerliiniLin- sarnane arusaamsotsiaalpedagoogikastning oma nõudmistest.Mõlemaidmehiühendas aga, hoolimatavastuseisust,eitaganenud Diesterweg järjekindlam vaikis; ning pettus tiline kriisilahenduskavaeitoiminud,Mager 1848. asündmusi.Kunapedagoogilis-polii- ses”, milleebareaalsusagaselguspärast Saksamaa ühiskonnas,eritikoolikorraldu- sõnumi „põhjalikuümberkorralduskavana haridusvõimalustes. Mager formuleeris oma kriisi, midaeritivalusalttajutiebavõrdsetes sotsiaalpedagoogika, ületamaksväärtuste idee väärtuskriisi ja haridusliku sotsiaaltöö - - - sest esimenemuudabolusid, teine inimest. hutas poliitika erinevust pedagoogikast, (Marynowicz-Hetka, Piekarski, Wagner 1999,20).H.Nohlrõ- sidemeid kondlikke poliitiline tegevus loob ja tugevdab ühis- siaalne ühtlasi ka poliitiline: sotsiaaltöö kui 1997, 15).H. Arendti arvatesonkõiksot- all koostöövalmidust (Hämäläinen ja Kurki Sotsiaalpedagoogikas mõeldakse sotsiaalse dusliku vastandiks(Nieminen1984,40). toetamisest. Sel juhul on sotsiaalne majan näiteks kuiräägitakseabivajajatest, nende sõna „sotsiaalne” kitsamas tähenduses– le. Saksamaal ja Põhjamaades kasutatakse duse, viitega ühiskasu edendavale tegevuse Siia võiblisada väärtuselise, eetilise tähen pärineb sõnastsocius(kaaslane, hõimlane). ühiskonda. Seeladinakeelne sõna omakorda nedes sõnastsocietas,mistähendab seost ja ne” sotsioloogia põhiterminite hulka, tule Prantsuse ja inglise keeles kuulub „sotsiaal Sotsiaal(su)se tõlgendusi selle mõisteesimenevõiteinepool? lihtsalt uude keskkonda. Kaspõhjuseks on et minevikustvõetudmõisteonpaigutatud ning sellesaatustmuutvatrolli.Jääbmulje, siaalne” rõhutati hariduselaiemat kõlapinda seisustevahe ületamiseks: mõistega „sot- Sotsiaalpedagoogika oli millalgi vahend põhjendatud? poleks puhul mõiste mõttelise tama erinevaid praktikaid, mis selge, ühe- julges- Või ees? meetmete aukartust dama ebamäärane sisu peaks(sihtrühmal) suuren - võõrapärase mõiste lohisev kõla ning selle sotsiaalpedagoogika) on vahepealsed. Kas lauseteks (Pinker 1999,14).Liitsõnad (sh helisid –neidnimetatakse fraasideks ning ritud, võõramad mõtted eeldavad pikemaid (millised kutsutakse sõnadeks),komplitsee lihtsad jatuttavadmõttedlühikesihelisid oleks justkuitegu.S.Pinkerisõnulvajavad professionaal, sedatõsisemaprobleemiga Mida keerukamat nimetustkannababistav juba teisenenud. rida, sestläbirääkimiste lõppedes onolukord püsiomadusi, ei saagi seda lõplikult definee- muutuma. Kui paindlikkus on mingi mõiste et kamõiste ise, olemaks tõhus, pidi pidevalt ------

ERIALAKEEL Pedagoogiline mõtteviis peaks paiknema Niisiis tähendab kool ühe osa laste jaoks lah- kõrgemal ideoloogilisest, maailmavaateli- terdamise õppetundi. sest ja poliitilisest mõtteviisist (Hämäläinen ja Kurki 1997, 86–87). Järeldus nr. 4: Sotsiaalpedagoogika eba- Rousseau juurutas mõiste socialis 1762. a määrasus võib johtuda identiteedikriisist, tähenduses „koos, järgneja, seltsimees, osa- sest esindatakse nii õpilase kui kooli huve,

ERIALAKEEL leja” (Schilling 1997, 255). 19. saj. lõpu- mis ei pruugi kattuda. poole hakati uut suhete valdkonda, mida iseloomustas mõiste „sotsiaalne”, laiemalt- „Sotsiaalne” inimene vastab standardile, ki tunnustama – see tähistas spetsiifilist erinevalt „asotsiaalsest”. Normaalne on ise poliitikavälist teemaderingi (nt hügieeni, toime tulla, mitte kerjata ega kellegi silma perestruktuuri jms), mis muutus riigipoolse riivata, mis tähendab seda, et sotsiaalsus interventsiooni ehk sotsiaalteaduse objek- seondub rahaga. S. Staub-Bernasconi defi- tiks. „Sotsiaalne” kujunes uue poliitilise rat- neerib sotsiaalprobleeme mitmetasandilise sionaalsuse priviligeeritud eksperimendiks ressursidefitsiidina, kus eristuvad rahul- (Rabinow 1986, 260). Riigi haare laienes damata põhivajadused; andmise-saami- eraellu, sest tööjõudu tuli tagada: toitumi- se asümmeetria ning sellest johtuv pinge; ne, tervis ning elukvaliteet tervikuna mõ- ebaõiglased võimusuhted; eetilis-moraalne jutasid tootmistsüklit otseselt. Selle ilme- dilemma tasakaalustamata kohustuste ja kaks näiteks on ligi kuus sajandit kestnud õiguste kontekstis (Schilling 1997, 257). seebimaksu kaotamine Inglismaal 1853. a A. Geck peab sotsiaalprobleeme häirunud (www.hair-heads.co.uk): puhtus siirdus luk- inimsuhete tulemiks, st hingelisteks, majan- suskaubakategooriast argipäeva. 19. sajandi dusmuresid aga teisejärgulisteks. Probleem lõpul lisandus vaesuse tõlgendusse pedagoo- on tema arvates selles, et inimesed ei suuda giline aspekt: sotsiaalprobleeme seostati in- oma majanduslikesse võimalustesse sobitu- diviidi arengu, õppimise, motivatsiooni ning da. (Nieminen 1984, 86). Z. Baumani sõnul moraaliga, mille eest vastutavad ühiskond tarbimisühiskonnas peljatakse ebaõnnestu- ja inimene võrdselt (Hämäläinen ja Kurki nud kulutajaid: vaesel on vähem õigusi, sest 1997, 74). ta ebaõnnestus valdkonnas, kus nii paljud olid edukad (Kurki, Kurki-Suutarinen, Ta- Järeldus nr 3: Sotsiaalpedagoogika eba- ruvuori 2010, 155). Kirjeldatud asjaolusid määrasusel on lingvistiline põhjus. arvestades võib sotsiaalpedagoogika mõiste ja praktika ebamäärasust loogiliseks pidada. E. Durkheimi varastes tekstides võrdus sot- Selge on vaid üks – sotsiaalpedagoogilise siaalsus normidega, mida peeti ühiskonda praktika positiivne, maailma parandada püü- koos hoidvaks kitiks (Alasuutari 2007, 53). dev olemus. (Leino 2000). Termini täpsus- Samas võib professionaalide ettekujutus „nor- tamise kontekstis tekib küsimus võimalikest maalsusest” ning kliendi „süüst” tekitada uusi alternatiividest: kas sotsiaalpedagoogikale probleeme, kuna selle kaudu õigustatakse in- leidub sünonüüme? terventsioone (Marynowicz-Hetka, Piekarski, Wagner 1999, 19). Üldhariduses on normaal- Alternatiivsetest võimalustest susel lisamõõde: M. Järviku sõnul „peab kool Uusimad ettepanekud 21. sajandil keskendu- enda käsutada olevate vahendite ja autoritee- vad W. Thole sõnul valdkonna funktsioonide diga näitama, mida õpilasel tuleks teada. See piiritlemisele, eristumaks selgemalt mõnin- on selgelt sallimatu õpilaste ja kaudselt nende gatest naabererialadest nagu tervishoiu- ja vanemate suhtes, kes väärtustavad koolitead- õigussüsteem. Selles protsessis jäävad sõe- mistest erinevaid teadmisi. Kuid paradoksaal- lale kolm mõistet: sotsiaalpedagoogika, sot- selt ei peaks kool tegema katsetki olla salliv, siaalne töö ja sotsiaaltöö (Thole 2005, 15). sest hariduse eesmärk ei tohiks definitsiooni jär- Ka Eestis on räägitud lisaks sotsiaalpeda- gi olla õpilaste eksitamine.” (Järvik 2005, 24). googikale nii koolisotsiaaltööst (Kadajane

46 sotsiaaltöö 2001) kui sotsiaalsest tööst (Leino 2010). hoolitsemist; ja/või sõnast curo, mis tähen- Üheks võimaluseks segadust vähendada on dab nii hoolimist kui tegevuse õnnestumise katustermin „sotsiaalne töö”, see variant pärast muretsemist/vaeva nägemist (Sipilä- sobib näiteks sakslastele. Kui „sotsiaalpeda- Lähdekorpi 2006, 16–20). Võõrsõnade lek- googika” sõna kasutatakse 19. sajandi kesk- sikonis (1978, 366) defineeritakse kuraatorit paigast, siis „sotsiaalne töö” juurdus Alice järgmiselt: (ld curator), hooldaja; tsaristlikul

Salomoni eestvõttel 20. sajandi esimesel Venemaal mõnede asutuste juhataja, eriti õp- ERIALAKEEL poolel tähenduses „heaolu tagamise teadus” peringkonna ülem; kõrgem järelevalveamet- (Niemeyer 2005, 127). See paralleeltermin nik mõne maa ülikoolis; arstiteaduse üli- olemasolevat segadust ei suurendanud, sest õpilane, kelle ülesanne on jälgida kliinikus nagu öeldud, defineerimine pole praegugi lamava haige haiguskäiku. Võimalik, et just veel lõppenud. Kõrvuti sotsiaalpedagoogika, sellise tõlgenduse tõttu Eestis koolikuraatori sotsiaaltöö ning sotsiaalse tööga pruugitakse nimetus juurdunud ei olegi. Saksamaal endiselt nii vanemaid termineid (nt hoolekandetöö või ühiskondlik abi; sot- Alternatiiv nr. 2: sotsiaalpedagoog võib siaalne pedagoogika; eestkosteharidus; sot- olla (kooli)kuraator. siaalne kasvatus või sotsiaalne teraapia) kui ka uuemaid väljendeid (süsteemne sotsiaal- Soomes toetavad kõrgelt haritud kuraatoreid ne abi ja/või sotsiaalne teenustesüsteem) madalama haridusega kooliskäimise abili- (Thole 2005, 15). Mitu sõna on ikka mitu sed (koulunkäyntiavustaja) (Merimaa ja Vir- sõna: G. Lakoffi ja M. Johnsoni arvates on tanen 2007). Sealse tugisüsteemi eesmärk eraldi sõnade emotsionaalne mõju väiksem on tagada õpetajale töörahu: sotsiaalsete kui ühel (liit)sõnal. Analüüsigem näiteks probleemidega tegelevad teised, pedagoog järgnevat: Harry is not happy versus Harry keskendub õppekavale. Tulemusi peegeldab is unhappy. „Mitte õnnelik” kõlab neutraal- PISA uuring, kus Soome on eeskujuks kogu semalt, õnneliku ja kurva vahepealsena, aga maailmale. unhappy ehk õnnetu on tõeliselt kurb (La- Prantsusmaal on sotsiaalpedagoogika süno- koff ja Johnson 2003, 130). Kaks eraldi sõna nüümiks animation sociokulturelle, Hispaa- pole nii pretensioonikad kui liitsõna ja ül- nias animación sociocultural (Hämäläinen disema tähendusega sõna avardab horisonti ja Kurki 1997, 164) ehk sotsiaal-kultuuriline veelgi. Seega on sotsiaalpedagoogika kitsam innustaja, kelle tööks on anda abivajajale mõiste kui sotsiaalne pedagoogika, mis on liikumapanev impulss, et ta seejärel juba ise omakorda kitsam kui sotsiaalne töö. Viima- jätkaks. Võõrsõnade leksikonis (1978, 42) ti mainitu kujuneb üldnimetajaks ametitele, defineeritakse animeerimist (ld animáre) kus tegeldakse inimestega. hingestamise, elustamise ja virgutamise- na. Soome sotsiaalpedagoogid tõlgendavad Alternatiiv nr. 1: sotsiaalpedagoog on sot- mõistet (animation, animación) innustami- siaalse töö tegija. sena, mis pärineb ladinakeelsest väljendist anima ehk elu/elustamine, hinge andmine. Kõiki sotsialiseerimisega seotud ameteid Animus haakub motivatsiooni, liikumise võib pidada sotsiaalpedagoogiliseks (ja ning jõuga. Sellel sõnal on topelttähendus: vastupidi). Võimalik, et just sellise segadu- annab elu ning aktiveerib. Innustamise ole- se vältimiseks tegutsevad Soome ja Rootsi museks on osaleval pedagoogikal rajanev üldhariduskoolides koolikuraatorid, mitte sotsiaalne tehnoloogia (Hämäläinen ja Kur- sotsiaalpedagoogid. Põhjanaabrite kuraa- ki 1997, 202–203). Tabavaks võrdluseks on torid toetavad kasvatust ja nende ülesanne animafilm, kus elututele piltidele puhutakse on täiendada kooli funktsioone, tagades sel elu sisse: kui juba jooniseid saab elustada, moel koolikohustuse täitmist (Sipilä-Lähde- miks mitte probleemiga inimest … Animee- korpi 2006, 11). Termin „kuraator” tuleneb rimist kohtab Eestis mujalgi: tänavatel vura- ladinakeelsest sõnast cura, mis tähendab vad meil reanimobiilid, kus elustamine toi-

sotsiaaltöö 47 mub sõna otseses mõttes ja viimasel minutil. Kirch, A. (2005). Sotsiaalpedagoogilisest innovatsioo- Mõnel pool sekkutakse varem (profülaktili- nist. Haridus 2, 16–18. selt) ning meeldivamatel asjaoludel. Kraav, I. (1999). Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalpedagoogika. Haridus 5, 22–27. Alternatiiv nr. 3: sisuliselt on sotsiaalpeda- Kurki, L., Kurki-Suutarinen, M., Taruvuori, K. goog animaator, „elustaja”. (2010). Muurien sisällä – sosiokulttuurinen innostami-

ERIALAKEEL nen vankilassa. Tampere University Press. Silt animateur on rinnas ka neil Lõuna- Lakoff, G., Johnson, M. (2003). Metaphors we live by. Euroopa kuurorthotellide töötajatel, kes bas- The University of Chicago Press. seini veerel lebavaid puhkajaid sõna otseses Leino, M. (2000). Õpetaja sotsiaaltöö tegijana: sot- mõttes liikuma ärgitavad – näiteks harrasta- siaalpedagoogika. Tallinn: TPÜ Kirjastus. ma vesiaeroobikat, keeglit vm aktiivseid aja- Leino, M. (2010). Sotsiaalpedagoogika ja/või sotsiaal- veetmise vorme. Metafooriliselt on nad elus- ne töö majandusprobleemide kontekstis. Sotsiaaltöö 2, tajad, kes üritavad liikumatutesse kehadesse 38–41. (päevitajatesse) eluvaimu puhuda. Sisuliselt Marynowicz-Hetka, E., Piekarski, J., Wagner, A. ent meie sotsiaalpedagoogide ametivennad. (1999). Issues in social work – an invitation to a discus- Kuna Põhjarahvas võib innustamise suhtes sion. Teoses: Marynowicz-Hetka, E., Wagner, A., Pie- tõrksust ilmutada, tegelevadki meil sellega karski J. (toim.) European dimensions in training and sotsiaalpedagoogid. Mõiste kuju ning taust practice of the social professions. Katowice: Ślask, mõjutavad ka suhtumist – „õpetaja kui maa 11–28. sool”, „koolmeister” – ja asjaolu, et eesti Merimaa, E., Virtanen, P. (2007). Koulunkäyntiavus- keeles on kirikuõpetaja samuti õpetaja (nagu tajan kirja. Juva: PS-kustannus. koolis), suurendavad (protestantlikku?) lu- Mikser, R. (2009). Saksa sotsiaalpedagoogika kont- gupidamist (või kuulekust) sotsiaalpedagoo- septsioon. Haridus 11–12, 49–55. gi suhtes. Niemeyer, C. (2005). Sozialpädagogik, Sozialarbeit, Mõiste üle mõtisklemise artiklit sobib lõpe- Soziale Arbeit – “klassische” Aspekte der Theoriegesc- tama üks mõte Soome sotsiaalpedagoogika hichte. Teoses: Thole, W. (Hrsg.) Grundriss Soziale professorilt Juha Hämäläinenilt (2001), kelle Arbeit. VS Verlag für Sozialwissenschaften, 123–138. arvates sotsiaalpedagoogika on eeskätt mõt- Nieminen, A. (1984). Mitä on sosiaalipolitiikka? Juva: teviis. Lühidalt võib öelda, et kuni mõistet WSOY. pole lõpuni defineeritud, on kõik veel või- Pinker, S. (1999). Words and Rules. Great Britain: malik: mida ebaselgem, seda avaram. Phoenix. Rabinow, P. (1986). Representatioons are social facts: Viidatud allikad Modernity and Post-Modernity in Antropology. Teoses: Alasuutari, P. (2007). Yhteiskuntateoria ja inhimilli- Clifford, J., Marcus, G.E. (toim.) Writing Culture. nen todellisuus. Helsinki: Gaudeamus. Berkeley, Los Angeles London: University of Califor- Dollinger, B. (2010). Doing Social Problems mit nia Press, Wissenschaft. Teoses: Groenemeyer, A. (Hrsg) Doing Schilling, J. (1997). Soziale Arbeit. Luchterhand. Social Problems. Mikroanalysen der Konstruktion Sipilä-Lähdekorpi, P. (2006). Ristiriitoja ja onnistu- sozialer Probleme und sozialer Kontrolle in institutio- misia. Koulukuraattorin työ Suomessa. Teoses: Kurki, nellen Kontexten. Netherland: VS Verlag. 105–123. L., Nivala, E., P. Sipilä-Lähdekorpi. (toim.) Sosiaalipe- Hämäläinen, J. (2001). Sissejuhatus sotsiaalpedagoogi- dagoginen sosiaalityö koulussa. Helsinki: Finn Lectura, kasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 11–37. Hämäläinen, J., Kurki, L. (1997). Sosiaalipedagogiik- Thole, W. (2005). Soziale Arbeit als Profession und ka. Porvoo: WSOY. Disziplin. Teoses: Thole, W. (Hrsg.) Grundriss Soziale Järvik, M. (2005). Sallivus – kas ideal? Haridus 10, Arbeit. VS Verlag für Sozialwissenschaften, 15–60. 22–24. Võõrsõnade leksikon (1978). Tallin: Valgus. Kadajane, T. (2001). Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tar- www.hair-heads.co.uk/hair-shampoo/soap-tax.php tu: Tartu Ülikooli kirjastus. (12.01.2011)

48 sotsiaaltöö lil paremini täita oma missiooni: olla avatud lil pareminitäitaomamissiooni: ollaavatud on omaiseloomultennetustöö, misaitabkoo- tevanemate usaldusisik.Kaplani töökoolis Kaplan onõpetajaskonna,õpilastening las- tegevusvõime jatoimetulekutoetamisega. tumis- jaõpiprobleemidegaõpilastesotsiaalse õpilaste nõustamiseganingkohanemis-,käi- probleemide ennetamisejalahendamisega, dagoog personalile jalastevanematele.Sotsiaalpe- võib koolipsühholoogläbiviiakoolitusikooli ga. Vastavalt omaerialasele ettevalmistusele koostöös lastevanematejateistespetsialistide- nõustamine, loengudõpilastele,sedakõike rimine jahindamistulemusteanalüüsimine), hindamine (testimine,vaatlemine,intervjuee- kuuluvad lapsearengutmõjutavatetegurite tele jalastevanematele. Tema töövaldkonda loog pakubtugeniiõpilastelekuikaõpetaja- 2010/2011. õppeaastal56õpilast.Psühho- mine. Logopeedilistesõpiabirühmadesosales gemis- jakirjutamisraskustegalastejäreleaita- Koolis töötablogopeed, kelle ülesanneonlu- Allpool neistpõgusülevaade. des õpilastelemitmesuguseidtugiteenuseid. neid probleemepüüdnudlahendada,pakku- vatsiooni languses,õpiraskustesvms.KGon muud, misvõibväljendudastressis,moti- ja teadmistes,vaidvõibkaasatuuakapalju too kaasamitteainulthäidtulemusihinnetes duse omandamisega. Tugev pingeõppetöösei pea igainimene,kesonkokkupuutunudhari- ha võibtunduda. Arvan, etsedavõibkinnitada ole agasuguginiisamalihtne,kuiseepealtnä- Hetkel õpibkoolis918õpilast.Õppimineei on võimalikomandadagümnaasiumiharidus. konna suurimkool,kuskõigilmaakonnalastel Kuressaare Gümnaasium (KG) on Saare maa- Kuressaare Gümnaasiumitugiteenused tegeleb koolis ilmnevate sotsiaalsete tegeleb koolisilmnevatesotsiaalsete Kuressaare Gümnaasiumivilistlane TÜ Pärnukolledžiüliõpilane, Rutt Tarus sotsiaaltöö kes aitab lapsel rahuneda ja analüüsida tunnis kes aitablapselrahunedajaanalüüsida tunnis ja koordineeribõpilastetegemisi koolikaplan, lega tapeabtegelemaÕNNetoas. Sealjälgib õppida. Tunnirikkujale antaksetunnitöö, mil- vad tundiningeiõpiiseegalase kaasõpilastel siruum, kuhusaadetakse õpilased, kessega- huklass, milletarbeksoneraldatudväikeklas- Aastaid on tegutsenud ÕNNe tuba ehk õpira- ka lapsevanem. lahendusi. Põhikooliõpilasepuhulkaasatakse analüüsima murepõhjuseidningotsimakoos dest. Seejärelhakkavadkoolitugispetsialistid klassis toimuvast,niirõõmudestkuikamure- kõigepealt klassijuhataja,kesannabülevaate leemi korraltutvustabümarlauasolukorda ne, leevendamine ning kõrvaldamine. Prob- võimalikult varajaneäratundmine,ennetami- tavate tegurite,õppimis-jakäitumisraskuste ümarlaud. Selleeesmärkonõppimisttakis- Juba neljandataastattegutsebkoolisõpilasabi korral jalastevanemad151korral. 2010/2011. õppeaastal õpilased kokku 881 gi, sotsiaalpedagoogijakaplanit–külastasid Kooli tugispetsialiste–logopeedi,psühholoo- enesetapumõtted, koolistress,koolihirm. probleemid, koolikiusamine,ärevushäired, takse, onõpiraskused,käitumis-jasuhtlemis- Probleemid, milleleerilisttähelepanupööra- nende lahtimõtestamisejalahendamisenimel. murede võimalikultvarajaseavastamisening nuseid. Kooskoolipersonaligatehaksetööd pakkuda KuressaareGümnaasiumistugitee- li tugikeskusemeeskonna,kelleülesanneon Ülalnimetatud spetsialistidmoodustavadkoo- ligiooniõpetus. nõustamine jahingehoid,samutieetika-re- püsiväärtustes. Kaplanitöövaldkonnakson uuendustele, jäädessamaskonservatiivseks 49

SOTSIAALTÖÖ KOOLIS SOTSIAALTÖÖ KOOLIS 50 kujundada positiivne hoiak kooli ja õppimise kujundada positiivnehoiakkooli jaõppimise koolieelikule koolijaõpetajaid. Eesmärkon lastevanematel kooliga kohaneda, tutvustab loodud Mõeldud on ka koolieelikutele, kelle jaoks on kindlaks perioodiks. See koostatakseõpilaselevastavaltvajadusele lase jaoksindividuaalneõppekava(IÕK). Vajadusel onõpetajalvõimalikkoostadaõpi- selt vastavaainetunniga. 6–8 õpilast. Tugiõppetund toimub samaaeg- suures klassikollektiivis.Gruppidesuuruson hendamist ningneedki,kellelonrasketöötada raskusi, kesvajavadrohkemtähelepanujaju- levad õpilased,kellelonvastavasainesõpi- klass) jamatemaatikas(6.–9.klass).Neisosa- klass), venekeeles(8.saksa giõpperühmad töötavadeestikeeles(7.–9. leppel onkajäreltöötegeminevõimalik.Tu tööde tegemisetund,kuidvajaduseljakokku- ning pakutudabikohta.Seeeiolekülljärel- jad peavadarvestust(päevikut)kohalkäimiste ülesandeid või tegema koduseid töid.Õpeta - Laps saab tulla lõpetama tunnis pooleli jäänud ainetes le igalkoolipäevalvõimalustsaadakõigis Õpitoe rühmpakub4.–6.klassiõpilaste- nud klassiõpetajad. Juhendajateks onvastavatäiendkoolituseläbi- takse loogilistmõtlemist,tähelepanujamälu. võimet. Mängulisetegevusekauduarenda- randada õpilasetähelepanu-jakeskendumis- dalas 2.–4. klassi õpilased osalevad kaks korda nä- varühma lapskerge lõunasöögi. kui kalapsevanemaga.Samutisaabpikapäe- hoiab sidetniiklassijuhataja,aineõpetajate et kinnipeetaksühistranspordiaegadestning gidesse, juhendabvabaajasisustamist,jälgib, ülesannete tegemisel,suunabneidhuvialarin- päevarühma õpetajaabistabõpilasikoduste või oodatavanematetööpäevalõppu.Pika- dide lõppuootama,etminnakasbussipeale võimalus neilelastele,kespeavadpärasttun- järelevalve. Pikapäevarühmonsuurepärane tegevusega. Seetagabkalapseturvalisuseja koolilapse pärastlõunanevabaaegkasuliku pikapäevarühmad, kussisustatakseväikese 1.–3. klassiõpilastetarvistöötavadkoolis nud tööd. toimunut, ettavõiksjätkata tunnis poolelijää- õpiabi rühmas,milleeesmärkonpa- . See aitab nii lastel kui ka AB-Kool. Seeaitabniilastelkuika sarnaselt pikapäevarühmaga. õpiabi sarnaseltpikapäevarühmaga. sotsiaaltöö -

hoolimist. on erilised,kõiknadvajavad tähelepanuja on rikkus,misvääribhoidmist. Kõiklapsed Pea tuhandeõpilasegakirev koolikeskkond õpilase eripärast. miseks tugejaarenguvõimalusi,lähtudesiga Gümnaasium pakublasteharidusteelpüsi- Ülaltoodu põhjalsaabväita,etKuressaare gid, perearstid. konna sotsiaalpedagoogidjakoolipsühholoo- alaealiste komisjon,nõustamiskomisjon,maa- Kuressaare linnalastehoolekandekomisjon, kohaliku omavalitsuselastekaitsespetsialist, Politseiprefektuuri noorsoopolitseinikud, Saaremaa Õppenõustamiskeskus, ku nimelkoolis.Needkoostööpartneridon koostöös kooligaõpilasteparematoimetule- mitmeid koostööpartnereid,kestegutsevad koolipersonali nõustjajõust.Kaasatudonka Selleks etkõikladusalttoimiks,eipiisaainult psühholoog jasotsiaalpedagoog. ja toetatakseüksteist. Tugigruppi juhendavad kuus koostugirühm,kusjagataksekogemusi tähelepanuhäirega lastevanematelekäibkord klassis kolmõpilast. ATH ehkaktiivsus-ja ga 3.–4. klassi õpilased. Praegu õpib selles keklass, kus õpivad autismispektri häirete- Esimest aastattöötabkoolisliitklassinaväi- deka lapsevajadustele. koolitamine, shpöörataksetähelepanukaan- mub õpetajateteavitamine,nõustamineja Seoses lastehariduslikeerivajadustegatoi- ujumine, kepikõndvms. sundit-enesetunnet, olguseesiislihastreening, ei koorma,vaidpigemparandabõpilasesei- leitakse temalesobivatfüüsilisttegevust,mis tunnis osaleda. Vastavalt õpilaseprobleemile või haigusetõttueisaakehalisekasvatuse õpilasi, kesmõnefüüsilisepuude,vigastuse Koolis ontöölkafüsioterapeutaitamaksneid mine jalahendamine,enesekehtestaminejne. kuulamine, suhtlemistõkked, konfliktide välti- tulla, nagunäitekslapsekasvatamine,aktiivne sid, mis aitavad neil lastega paremini toime ma. Vanemate koolituselkäsitletakseteema- kui vanematel võimalus tullakooligatutvu- repäevaga. Siisonkõigilhuvilistel,niilastel spetsialistidelt. AB-Kool algaboktoobrispe- on tundides,saavadnendevanemadkoolitust vi jaeneseusaldust. Sel ajalkuikoolieelikud suhtes, arendadalapsesiseseisvust,initsiatii- 1 rakendajad läbivad,kuinadmotiveerivatintervjueerimistõpivad: MI mille astet, kaheksat artiklis oma kirjeldanud on (2006) Moyers Theresa ja Miller WilliamR. MI omandamisekaheksaastet sest 8–24-tunnisestbaasoskustekoolitusest. kui meditsiinisüsteemis,kuidkindlastieipiisasellemeetodisihipäraseks rakendamiseksühekord- Praegu rakendatakseEestismotiveerivaintervjueerimisemeetodit süsteemseltniikriminaalõigus- sellest, kuivõrdnõustajakasutabkliendikeskseidnõustamisvõtteid. (RubakjaSandbak2005). sul. Siinjuureseisõltuselleefektiivsusmittenõustajaerialasest taustast(psühholoogvõiarst)vaid tervjueerimine ontõhusisegisiis,kuisedakasutadavaid15-minutit kestvaarstivastuvõtuajajook- nõustamise koolitust.Meetodiefektiivsusekohtatehtuduurimused onnäidanud,etmotiveerivin- ning võimalusi.Üle2/3uurimusesosalenutestavaldassoovisaadaeluviisimuutusimotiveeriva hulgas läbiviiduduuringust,milleskaardistatihaigusteennetamisejaterviseedendamisevajadusi Eesti HaigekassajaMaailma Terviseorganisatsiooniga 2009. aastal esmatasanditervisehoiutöötajate le. Vajadus koolitusejäreleselgus Tervise Arengu InstituudipooltkoostöösEestiPerearstideSeltsi, 2011. aastal hakkas Tervise Arengu Instituut pakkuma MI koolitust esmatasandi meditsiinitöötajate- inimese motivatsiooniomaelumuutmiseks.(FarbringjaJohnson2008). veeriv intervjueerimineagaväldibvastandumist. Vastupanu püütaksevähendadaningsuurendada vabadusi piirav. Parakuvastuseks väliselesurvelemuutudainimesevastupanuühasuureneb.Moti- tute kohtleminevanglatesonomaolemuseltdirektiivne,tihtikonfronteeruvninginimeseseniseid 2006. aastast. Meetodit peeti kriminaalõigussüsteemile sobivaks eelkõige seetõttu, et süüdimõiste- damisel. Vanglasüsteemis hakatiMImeetodilpõhinevaidkoolitusisihipäraseltkorraldamaalates Motiveeriv intervjueeriminejõudisEestisse1999.aastalUimastipreventsiooniSihtasutuseeestve- Eestis ning kirjeldame lühidalt MI hindamis- ja tagasisidesüsteemi (MITI). Eestis ningkirjeldamelühidaltMIhindamis-jatagasisidesüsteemi(MITI). me lühiülevaateMIomandamiseeritasemetestjakoolitusvõimalustest veerivat intervjueerimist(MI)kuinõustamismeetodit Ajakirja Sotsiaaltöö2011.a5.numbrisilmuskirjutis,mistutvustasmoti- Uulimaa-Margus, U,Karton,I.(2011). Motiveeriv intervjueerimineärgitabelu muutma.Sotsiaaltöö5,50–54 Motiveeriva intervjueerimiseomandamise 3) oskus tunda ära muutuste- ja samaksjäämisjuttu: kas inimene väljendab oma jutus soovi 3) kliendikesksete nõustamisoskusteomandamine (peegeldused, avatud küsimused, kokku- 2) MI üldisevaimsuse omandamine, sttaheaktsepteeridakliendi valikuid; 1) muuta oma olukorda, räägib oma võimekusest muutuda, kõneleb muutumise põhjustest võtted jakinnitusedehklühendatult PAKK); tasemed jatagasisidesüsteemMITI akadeemia Sisekaitse- MTÜ EMITA, Margus Ulvi Uulimaa- sotsiaaltöö 1 . Selles artiklis anna- . Sellesartiklis Keskus Tugiteenuste Hariduse MTÜ EMITA, Tõnu Jürjen 51

KOOLITUS KOOLITUS 52 mist toetavaderitihästiisiklikuklienditöökohtatehtudhelisalvestused.(MillerjaMoyers2006) omandatud oskustepraktiseerimistaastajooksulpärasttreeningut.MIkasutamisoskustearenda- kahepäevast praktilistkoolitustMIoskustekasutamineparanebtunduvaltjuhul,kuiinimenejätkab MI astmeteomandamisttoetavadtäienduskoolituselomandatudoskused.Onselgunud,etpärast MITI Eestis meisterlikkuse saavutamiseljarahvusvaheliselkogemustevahetusel. rahvusvaheliselt võrreldavate uurimisandmete kogumiseks ning toetada praktikuid nõustamis- Lisaks praktikutetoetamiselevõimaldabseehindamissüsteem meilavadakauksekvaliteetsete, tamist jakokkuvõtetetegemist. gipärasemaks või hoopis lihvida spetsiifilisi nõustamisoskusi: peegeldamist, avatud küsimuste esi- tuleks praktiseerijalarendada–kasparandadaempaatiaväljendamist, muutanõustamineeesmär sil hinnatanõustajategevusevastavustmotiveerivaleintervjueerimisele ningtehakindlaks,mida Kuigi seemetoodikaeivõimaldajälgidakõikimotiveerivaintervjueerimise nüansse,saabselvii- hane käituminejainfojagamine).(Moyers,Martin,Manueljt 2010) intervjuus (lihtsad/keerulisedpeegeldused,avatud/suletudküsimused, MI-lekohanevõimitteko- ja muutustejutuesilekutsumist.Samutiloendataksekonkreetsete suhtlemisaktideesinemissagedust kliendi autonoomsuseaustamist,koostöödkliendiga,empaatiaväljendamist,eesmärgile suunatust lilisel skaalalüldmuljet,kasseevastabmotiveerivaintervjueerimisevaimsuselejapõhimõtetele: vestust, midahindajakuulabvastavaltomakogemusteleüksvõikakskorda.Hinnatakseviiepal- muudetakse ja mõõdetavaks nõustajakäituminekohtumisel. Tavaliseltkirjeldatakse kasutatakseselleks20-minutilisthelisal- abil mille instrument, loodud juhtimisel Moyersi Theresa on MITI jueerimise hindamissüsteemiMITIeestindamisega. Ka Eestisonotsustatudärakasutadaparimatmaailmapraktikatningalustadamotiveerivainterv- oma motiveerivaintervjueerimiseoskusi. motiveeriva intervjueerimisegavõisiis,kuivajataksetagasisidet,kuidasnõustajasaaksarendada tegrity 3.1.1)onagakasulikum,kuiotsitaksevastustküsimusele,kasnõustamisepuhultegemist Motiveeriva intervjueerimisehindamissüsteem(MITI–MotivationalInterviewingTreatment In- mente japõhjuslikkemehhanisme. sobib detailseksprotsessiuuringuks,millepuhuluuritaksemotiveerivaintervjueerimiseolulisiele- Motiveeriva intervjueerimiseoskustekodeering(MISC–MotivationalInterviewingSkillCode) Maailmas peetakse MI praktiseerijate oskuste hindamiseks ja uurimiseks tõhusaks kahte meetodit. vusele konstruktiivsettagasisidet. Pärast täienduskoolitustvajavadniialustavadkuikogenudMIpraktiseerijadomanõustamistege- Kuidas motiveerivatintervjueerimisthinnata tõlkimiseks ja Eesti oludele kohandamiseks vajaliku uuringu läbiviimiseks. Selle uuringu raames tõlkimiseks jaEestioludelekohandamiseks vajalikuuuringuläbiviimiseks.Selleraames manuaali MITI luba taotleti eetikakomiteest inimarengu Ülikooli Tartu uurimisgrupp; tamiseks esimene gruppkodeerijaid.Sisekaitseakadeemia juurdemoodustati2011. ajuunisMITIeestis- 28. veebruarist2.märtsini2011 toimus Tervise Arengu Instituuditoelseminar, kusõpetativälja 8) 7) 6) 5) 4) vaheldumisi MIjateisinõustamismeetodeid. MI integreerimine teiste nõustamisoskustega, oskus vastavalt vajadusele kasutada toetamine, tedamittetagantkiirustades; kliendi pühendumusetugevdamine talle meelde tuletades, miks tamuutustsoovis,tema muutuste plaani koostamine; timine jasellegatoimetulek); oskus minna kaasa samaksjäämisjutu ja vastasseisuga (vastuseisu ja vastandumise väl- muutustejuttu; õppimine, kuidaskliendikeskseid nõustamisoskusikasutadesesile kutsuda jatugevdada ning vajadustestvõiesitabhoopisargumente endiseksjäämisekasuks; sotsiaaltöö - Lõpetuseks kahepraktikuarvamused,kesigapäevkasutavadMI-domatöös: nädalas jakuus)kuineil,kespolnudMIkoolitustsaanud.(Uueküla2008) MI koolituse läbinud vangla- ja kriminaalhooldusametnikel oli oma töös vähem konflikte (päevas, Eestis onMImeetoditõhusustuurinud2008.aastalIngaUueküla.Uurimusetulemusednäitasid,et MI rakendamisekogemused ning lihvitakseMIoskusi. rühm baastreeninguläbinudhuvilistest,kusarutletaksepraktikasüleskerkinudkitsaskohtadeüle sügisest on Tartus EMITA liikmete Tõnu JürjenijaMaretSildalaeestvedamiselkäivitunudõpi- gidele ningMTÜÖökullkoolitus-janõustamiskeskus TEAN sotsiaalvaldkonnatöötajatele.2011. a Keskus onkorraldanudMIkoolitusinoorsootöötajatele,koolipsühholoogidelejasotsiaalpedagoo- rakendavad omatöösteadmisipsühholoogiast,ntkoolipsühholoogid. Tartu Hariduse Tugiteenuste töötavad inimesed.Lisaks Tartu Ülikooljasellesuveülikool,sihtrühmakseelkõigeinimesed,kes keskus ATAK, suurimakssihtrühmaksonnarkomaaniaennetamisejarehabilitatsioonivaldkonnas valdkondadesse. Viimastel aastatelonMIbaaskoolitusikorraldanudSisekaitseakadeemiakoolitus- Praeguseks onMIkuinõustamismeetodlevinudlisaksvangla-jatervishoiusüsteemilekateistesse danud EMITA liikmed. MITI-t integreeritudüksikutesseMIkoolitustesseningtagasisidetonsaanudkasellekssooviaval- töötab selle nimel, et kõik hindajad tõlgendaksid intervjuusid võimalikult sarnaselt. Juba on Eestis väliseksperdilt heakskiidu.Koolituseläbinutestonloodudekspertgrupp,kesomakogunemistel tõlgiti eestikeeldeMITImanuaal,mistänaseksonläbinudkatagasitõlkeoriginaalkeeldejasaanud Motivational Interviewing(ICMI),Interlaken on Conference International First in Thesis probation. and prison system: correctional Estonian in MI (2008). Uueküla, I. analysis. BritishJournalofGeneralPractice . 305–312. meta- and review system a interviewing: Rubak, S.,Sandbak, Motivational A., Lauritzen, T.,(2005). Christensen, B. 3.1.1. http://casaa.unm.edu/download/miti3_1.pdf (26.02.2012). Moyers, T. B.,Martin, T., Manuel,J.K.,Miller, W.R.,Interviewing Motivational Treatment (2010). Ernst,D. Integrity Addictions. Miller,W. R.,Moyers, T. B.(2006).EightStagesinLerningMotivationalInterviewing. Journal ofTeaching in the tional Interviewinginthe Threatment ofPsycholobicalProblems.New York, The GuilfordPress,307. Motivation Interviewing in Criminal Justice. Teoses: Arkowitz, H., Westra, H.A., Miller, W.R., Rollnick, S. (toim). Motiva- Implement to Attemt An System: Correctional the in Interviewing Motivational Farbring, C.A,Johnson, W.R.(2008). Viidatud allikad klienti soovitudmuutusepooleliikumajasellenimeltegutsema.” paneb mis konflikti, sisemise seejuures tekitades mugavustsoonist, välja klient tuua minnes vastuollu mitte analüüsima, enda vastu aus olema ja vastutust võtma. Ja mis kõige tähtsam, selle meetodi toel on võimalik kliendil saadapõhjalikuülevaatetemagatoimuvastjavõimalikevalikutetagajärgedest, panebtedaolukorda korrast, väljaselgitadatemategelikumotivatsioonitasemejasedatakistavad/suurendavad tegurid.Seeaitab „Olen kogenud,etmotiveerivintervjueerimineaitabmulkaardistada, millineonkliendiarusaamhetkeolu- et sammudaomaeesmärgi poole.” näeb klientomakäitumistuuesvõtmesningseeläbisaansuurendada kliendisisemistmotivatsioonmuutuda, muutustejuttu ningtuuaväljakliendijutusvastuolu.Tuleb tunnistada,etpeegeldustejakokkuvõtetevalguses negatiivseid külgi.Vastupanu osutavaidklientepüüanaktiivseltkuulatajakeskendudasellele,etäratunda tuginedes aidatalahtimõtestadatekkinudolukorda ningaidatatalväljatuuaomakäitumisepositiivseidja sehinnanguga. Sagelinadeiolearutlenudomakäitumisepõhjusteüle.OmatööspüüanneilMIoskustele „Enamik kriminaalkorraskaristatudisikuidonpettunudjasegadusesningmadalavõisiisliigakõrge ene- Täname IngaKartonitjaTiia Pertelit,kesonkonsulteerinudmeidartiklikoostamisel. Ljudmilla Atškasov, MTÜÖökulljakoolituskeskus TEAN juhatuseliige Irja Koikson, Tallinna Vangla Pärnukriminaalhooldusametnik sotsiaaltöö

KOOLITUS SOTSIAALTÖÖ HARIdUS 54 õppimisteekonda ette võtta. õppimisteekonda ettevõtta. kogemused jamõtteavaldusedoninnustuseksneile,kelkavassügisest kõige huvitavamad õpingutega seotud seigad.Loodame,etjärgnevad vad omaõppekavatugevateksjanõrkadekskülgedeks,misonolnud õpingute kohta:midakasulikkuonõppimineneileandnud,nadpea- Ajakirja toimetusküsissotsiaaltöödõppivatetudengitearvamustoma Triin Mäger, oma tulevastekolleegidegatuttavakssaada. õppejõududega ningvõimaldabjubavarakult õpilaselt tihedatsuhtlustniiteisteüliõpilastekui konda. Meie väike instituut pakub ja eeldab üli- külastajatele üldiseltligipääsmatutkinnistosa- Võisiku hooldekodusse,kusmeiletutvustati Üheks eredamaksmälestuseksonkülaskäik annavad ülevaate nende asutuste toimimisest. asutustesse, mis avardavad silmaringi ning tes külaskäigud sotsiaaltööga tegelevatesse vustavad. Samutitoimuvadmõningatesaine- külastavad praktikud,kesomavaldkondatut- sele annavad õppetööle lisaväärtuse loenguid dus. Lisakslaiapõhjaliseleteoreetiliseleteadmi- tööd, misonsotsiaaltöötajalevägaolulineoma- arendavad oskusitehateisteinimestegakoos- aktiivselt sõnavõtma.Sagedasedgrupitööd loengutes ja seminarides innustatakse meid siaalvaldkonda puudutavatelteemadel,kuna andnud eelkõigejulgusträäkidakaasasot- Tartu Ülikoolissotsiaaltööerialalõppimineon II kursus sotsioloogia jasotsiaalpoliitikabakalaureuseõpe, Liis SildnikjaMaarjaVollmer, Tartu Ülikooli kellega võib mul kujuneda tulevases ametis kellega võibmulkujunedatulevases ametis guses, leidnudkasulikkekontakte inimestega, ülikooli esimeseõppeaasta teise semestri al- terminoloogiast. Usun,etolen jubapraegu, sotsiaalteenustest, toetustest ning sotsiaaltöö mide suhtesningmuutnudmindteadlikumaks maringi Eesti ühiskonna sotsiaalsete problee- üliõpilase rollionkindlastiavardanudminusil- ma pilguga.Sisseelaminesotsiaaltöödõppiva toimuvaid muutusivaatamauueningteadliku- ridust olenõppinudennastningomaümber Omandades sotsiaaltööalastrakenduskõrgha- 1. aastaüliõpilane sotsiaaltöö jarehabilitatsiooni korralduse Üliõpilaste arvamusedsotsiaaltööõpingutest

Tartu ÜlikooliPärnukolledži sotsiaaltöö neiu on lõpetanud gümnaasiumi. Nii mina kui neiu onlõpetanudgümnaasiumi. Niiminakui lüüsida –olenpraktik.Kõrvalpingis istuvnoor on kuulataõppejõuigasõna,võrrelda jaana- ees räägibvestlemisetehnikatest. Minusoov vastu kenanoorinimene.Õppejõud klassi ril, kunstripsmetega looritatud pilgu alt vaatab Pikad geelküüned klõbisevad arvutiklaviatuu- kaugõppija IIIkursuselt Karin Orel, sest TÜPärnukolledž kõige tähtsam,sulonvõimalussaadategijaks, vusi ningpüstitadajasaavutadaeesmärke.Mis me, ellu viia inimeste heaolu edendavaid tege- tulevane sotsiaaltöötaja,lahendadaproblee- tamisele ningkolledž Tänu omamotiveeritusele,õppejõududeinnus- gevused ja saavutused on kõikjal meie ümber. Sotsiaalvaldkonda puudutavadprobleemid,te- õppetööga seotudindu. mine minunõrkkülg,misvõibveidipärssida meelseks –pigemonnendeaineteomanda- põhjus, mismuudakskolledž rahanduse, statistikajmsained.Entseepole tööd õppivnoorpeabläbimakamatemaatika, põhinev õppekava,miseeldab,etsotsiaal- TÜ Pärnukolledž mõeldud organisatsioonidestegutsemiseks. dub kavabatahtlikukstööksningüliõpilastele mille temaatika haakub erialaga. Võimalusi lei- tudengitele näiteksosalemist tasuta koolitustel, Pärnu kolledž et üliõpilased ei omandaks vaid teooriat, ning ettevõtmistele ningõppekäikudele.Onoluline, omandamist tänumitmesugusteleüritustele, küljeks pean eelkõige praktiliste kogemuste julguse avalikultesineda.Õppekavatugevaks suse jameeskonnastöötamiseoskusening ma oma aega, saavutanud emotsionaalse küp- tulemuslik võrgustikutöö.Olenõppinudkasuta-

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli just selle poole rihibki, pakkudes justsellepoolerihibki,pakkudes il on majandusteadmistel il onmajandusteadmistel i aurale suudad ka sina, i auralesuudadkasina, onsuurtetegudealgus! i õppekavavastu- ühtegi küsimust. Sotsiaaltöötaja peab oskama ühtegi küsimust.Sotsiaaltöötaja peaboskama päeva istub vaikselt omaette nurgas ega esita praktikale tulnudnoortinimest, kestervepika misoskus jaempaatiavõime.Kurb onvaadata vuse test.Sotsiaaltöötajalpeab olemasuhtle- sin tehajubakoolisisseastumiselkutsesobi- ennast täiendada või ümber õppida. Soovitak- millega toimetulemisekstulebsotsiaaltöötajal ja vägivaldonsamutisotsiaaltöövaldkonnad, valiselt kokku ei puutu. Kodutus, ainesõltuvus ka sellisteinimestega,kellegaigapäevaelusta- on üksraskemaid.Sotsiaaltööstulebtegelda ei ole. Lastega ja peredega tehtav sotsiaaltöö ku võikooliõpetaja tööd, muudkogemusttalju tulnu kujutabettetöödlasteganagulasteaedni- vib töötadalastega.Arvan,etnoorkoolipingist na nadnäeksidennasttöötamas.Enamiksoo- õppima. Koolis küsitakse üliõpilastelt tihti, kelle- valdkonnas, ennekuiminnaksesotsiaaltööd le, osaledavabatahtlikunamõnessotsiaaltöö ainult noorteletulevastelesotsiaaltöötegijate- Minu siirassoovitusoleksnoortele,jamitte rast koolilõpetamisttöötamasMaximakassas. ikka sobib.Vastaseljuhulleitakseennastpä- peaksid tõsiseltkaaluma,kasseeametneile Noored, kessoovivadsotsiaaltöödõppida, elu seoseid. tasahilju sinujuurde,hakkadmärkamaõpituja pole võimalikkõikiasjuteada.Koolisõpitutuleb juurde. Sotsiaaltöö on väga lai ja isegi praktikul tööst annab sotsiaaltöö õppijatele väga palju Praktikuna võin julgelt öelda, et see osa õppe- sotsiaaltööd niiõppidakuikapraktiseerida. Rakenduskõrgkool onjustseekoht,kussaab koostöö- ningmotiveerimisvõimet.Lääne-Viru vastutustunnet, väga head suhtlemisoskust, met jaehedust,iseseisvustotsustamisel ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõi- areng. Sotsiaaltöötajalt eeldatakse tolerantsust viise, et tagada kompetentsus ja ametialane tuleb pidevaltomandadauusiteadmisijatöö- on tavaliseltametnikud,miseeldab,ettöötajail likes omavalitsustestöötavadsotsiaaltöötajad suste juures, peab olema kõrgharidus. Koha- sotsiaalabiosakondades jalinna-võivallavalit- et kõigilsotsiaaltöötajatel,keshakkavadtööle va suhtes? Üldised kutsenõuded näevad ette, ne suhtuminejaükskõiksusõppejõuõpita- peaks olemaühineeesmärk,millestsiisselli- siaaltöö alalkõrgharidus.Maarvan,etmeil tema tulimesellessekooli,etomandadasot- sotsiaaltöö siaalhoolduse erialal. Siis ma veel ei taibanud, erialal. Siismaveeleitaibanud, siaalhoolduse ja, minuealinenaine,kesparasjagu õppissot- nende seasolikaükslinnaosa sotsiaaltööta- asumine. Uustöökohttõikaasa uusitutvusi, (smü). Töö saamise tingimuseks oli õppima tööle TSKTuulemaasotsiaalmajutusüksuses linnas koduhoolduse süsteem ning ma asusin elamiskulud. Kakskuudhiljemreorganiseeriti see minujaokspelgalttöökoht,misaitaskatta kaheksa eaka inimese hooldamine. Siis oli keskuses, kusminuülesandeksolilinnaosa lisatööd. SaintöökohaAvahoolduse Arendus- jandusliku olukorratõttupidinotsimapõhitööle sotsiaaltöötajaid vaidametnikeks.Perema- aitavad vanuinimesijalastegaperesid.Pidasin mised sotsiaaltööst sellega, et sotsiaaltöötajad Aasta ennekooliastumistpiirdusidminutead- lõpetanud 2012veebruaris Seminari sotsiaaltööerialakaugõpe,IV kursus, Mare Sarap,51-aastane,Tallinna Pedagoogilise ga, piisabvaidtahtmisestjaenesedistsipliinist. ma saada ja seda veel vägaheadetulemuste- tegevusjuhendajana. Alationvõimalikhakka- töökoha erihoolekandeasutuse päevakeskuse päevases osakonnas ning sain tänu praktikale kus pole ületamatu. Olen kahe lapse ema, õpin õppima. Teanomastkogemusest,etükskiras- kasvatad lapsi,sellelevaatamatatasubminna pärast õpinguid. Pole oluline, kas töötad ja koht, seda kas juba õppetöö käigus või kohe Praktika ajalonvõimalussaadaendaletöö- puutume kokkuvägapaljudevaldkondadega. tavaelus vajalikud, sest kolme aasta jooksul töö erialalõpetatakse,onniierialaliseltkuika ning niiviisi ise areneda. Ained, mida sotsiaal- sotsiaaltöö erivaldkondades,neidrakendada üles näidatainitsiatiivi,õpitudoskusijateadmisi lemiseks. Vabatahtliku tegevuse praktikal saab lasele tööle asudes oskusi oma erialal toimetu- veerandi moodustabpraktika,misannabüliõpi- kool asublooduskauniskohas,õppekavast Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli,onjärgmised: Põhjused, mikstullasotsiaaltöödõppimajust sotsiaaltöö IIIkursuseüliõpilane Merit Rohtla,Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli tada huviselleraskejamitmekesisetöövastu. minna sotsiaaltöödõppima,tahaksinjustära- taha ärahirmutadanoori,kesallesmõtlevad vastata kliendimitutlaadiküsimustele.Maei 55

SOTSIAALTÖÖ HARIdUS SOTSIAALTÖÖ HARIdUS 56 õppekavas ning TPS-i praktikate selget üles- kasuks, kunahindasinsuurtpraktika osakaalu Otsustasin TallinnaPedagoogilise Seminari sotsiaaltöö erialapäevaõpe,IIIkursus Annika Nõulik,Tallinna PedagoogiliseSeminari läbiviimisel! petööd. Jõuduteile,kalliskoolipere,uuenduste gasisidet arvestadespidevaltparandatakseõp- jõud ontasemelningüliõpilasteltsaadavatta- Koolis õpetatavaidaineidtäiendatakse,õppe- peab arenema,etsuutaajagasammupidada. mis eeldastöödvägarohkematerjaliga.Koolgi Samas nõudsidkodutöödpraktilistlähenemist, rudest, hoolekandest, sotsiaalpoliitikast jne. pedagoogikast, psühholoogiaerinevatestha- sotsiaaltöödõppidessainteadmisifilosoofiast, pida ningtundsin,ettahanedasipürgida.TPS-is Koolis sainkindlustunde,etmasiiskioskanõp- setunnistus. ajapikku sotsiaalhooldajaI,IIjaIIIastmekut- oma alahästi.Lisaksolimulvõimalussaada oma teadmisirakendadatäiesmahus.Tundsin sest olinsaanudvastavaharidusejavõimaluse hoopis kasuks. Hooldustöö kujunes värvikaks, lis märkamatuks, sest elus kogetu tuli õppimisel hooldaja kursustel,kaminuvanusmuutuskoo- Koolihirmust olinmakenastiülesaanudjuba malus praktiliseletööletagasisidesaamiseks. duslik õppimisvorm on seega suurepärane või- dudega keerukamaidsituatsiooneläbi.Raken- õppisin. Koolisolivõimalikarutadaõppejõu- smü-ga koos,sestkasutasinärakõike,mida raamatuid. Kasvasin koolis õpitu ja Tuulemaa Kuulasin kooliskõike,suuammuli,jaahmisin olin jubavägahirmul,eteisaakoolishakkama. lootnudki sissesaada.Läksagateisiti,ningsiis kümnenda klassini.Seeolisuurhäbi,egamaei hinded, mismaolinsaanudesimesestüheteist- esitada lõputunnistuseasemelkõigitunnistuste et lapsed näeksid minu viletsaidhindeid.Sain tunnistuse olinärapõletanud,sesteitahtnud, ku javiisindokumendidkooli.Keskkoolilõpu- kused. Tookordvõtsinlihtsaltomajulgusekok- Seminaris õpitule,millesseisnesidminuõpiras- Täna mateantänuTallinnaPedagoogilises eelnevalt justkiita. kooli minekuks.Minujaõppimisesuhepolnud käest kooli kohta, sest olin andnud lubaduse niigi onselge,midatehatuleb.Uurisintema milleks onvajainimestehooldamistõppida,kui sotsiaaltöö tegevustega. Eelkõigetähendab seeteoreeti- ülesanne tutvudasotsiaaltööeri aspektidegaja (st teiselningkolmandalkursusel) onesmane lähtekohad jne. Keskastme mooduli jooksul töö eetika,sotsiaaltöömeetodid jateoreetilised õpinguid erialateoreetilistestainetest:sotsiaal- (st esimesel kursusel) alustab üliõpilane oma sejuhatava ning alamastme mooduli läbides alamastme mooduljakeskastmemoodul.Sis- koosneb kahest moodulist – sissejuhatav ning Sotsiaaltöö erialaõppekavaTallinnaÜlikoolis bakalaureuse õpe,IIkursus Ksenija Tsuntsanava,Tallinna Ülikooli tustesse. Belgias jaõppekäigudEestihoolekandeasu- võimalus osaleda rahvusvahelisel seminaril realiseerida. Kõige põnevam on siiani olnud on võimalikkaõppetöökõrvaltvabatahtlikuna line poolvahelkannatada.Kuigiomiteadmisi liste teadmistepagasijaseetõttuvõibprakti- tulevikus. Ülikool annab kaasa suure teoreeti- tega loovad aluse mitmekülgseks koostööks õppetööle värvi.Ühisseminaridvälisüliõpilas- Rahvusvaheline koostöölisabigapäevasele kuna suhtlemine on sotsiaaltöö võtmesõna. mimist. Suhtlemisoskusedarenevadpidevalt, ja ühtlasimõistadpareminikameieriigitoi- ma, sest eneseanalüüs on oluline töövahend, palju avardunud.Õpidennastpareminitund- korraldamisega. Silmaringonõpingutejooksul kõigega, misonkuidagiseotudühiskonnaelu ma asumistettekujutasin.Võimalikontegelda Sotsiaaltöö erialaonpaljulaiem,kuienneõppi- õppe päevaõppeüliõpilane Mihkel Tõkke,Tallinna Ülikooli bakalaureuse õpingud jatöösellelerialalonmitmekesine. tegemist onvägalaiavaldkonnaga,mistõttu ja toetav. Soovitansotsiaaltöödõppida,kuna ga ning sõbralik õhkkond on olnud innustav teha. Olen töötanud väga toredate kolleegide- saada, kuid arvan siiani, et soovin sotsiaaltööd tagasisidet poleprobleemseteltklientideltlihtne kliendigruppidega töötadespaljujapositiivset ole lihtneningnegatiivseidemotsiooneoneri valikul. Olensaanudkinnitust,etsotsiaaltööei siks. Praktikadonandnudmullekindlusteriala õppimisel jatööturulesiirdumiselsuureksplus- biv. Arvan,etpraktilinekogemusonsotsiaaltöö ehitust, mis lähtub elukaarest, ja oli mulle so- dekodu, vanglat,kodututevarjupaika, sotsiaal- mitmeid päevakeskusi,noortekeskusi, hool- ning sotsiaalpedagoogitööga. Külastasime me saimetutvudaasutusetöökorraldusega käigud sotsiaal- ja haridusasutustesse, kus Esimesel jateiselõppeaastaltoimusidõppe- on oskusõpitutpraktikaskasutada. tan ülevaadataõpitudteooriad,kunaoluline valdkonnast. Ennepraktikalesiirdumistsoovi- kuna seeannabesimesekogemuseõpitavast tudengid peaksidsellessetõsiseltsuhtuma, Praktikal on õpingutes väga oluline osa ning sotsiaalpedagoogika 3.õaüliõpilane Liina Heide,Tallinna ÜlikooliRakvere kolledži nii tudengitelekuikaõpetajatele. õpperühmad, mis teeb õppimise meeldivaks ki. RakvereKolledž saada, kuidasmitteläbipõledajapaljumuud- enda jakonfliktidelahendamisegahakkama andnud teadmisikaeneseabiks,stkuidasise- ti pareminikasvatadaomalapsi.Õpingudon mis mesaame,aitavadmeiltulevikuskindlas- põnevaid aineid.Needteadmisedjaoskused, vajadustega lapsi.Õppekavasisaldabpalju paremini tundma ning paremini mõistmaeri- juhatajale. Erialaõppidesõppisinmaennast et olla toeks oma noortekodu kasvandikele ja olen vägarahul.Läksinsedaerialaõppima, Õpin sotsiaalpedagoogikatteistaastatning ledži sotsiaalpedagoogika2.õaüliõpilane Reelika Belova,Tallinna Ülikooli Rakvere kol- kui tegemistontöötavatudengiga. See säästabaeganingonsuureksplussiks, dajaid, siissaabsedatehapraktikatekäigus. simustik võiintervjueeridamingisihtgrupiesin- kirjutamiseks on üliõpilastel vaja koostada kü- tuses õpilasevalikul.Niietjuhul,kuiuurimistöö ning ühekuuline erialane praktika mõnes asu- dalane praktikaelukohajärgsesomavalitsuses Kolmandal õppeaastaltulebsooritadakahenä- on abiksomaisiklikuuurimistööteemavalikul. aines „Uurimistööülesehitusjameetodid”,mis da saadudteadmisiminiuurimusekirjutamisel et samalajalonüliõpilastelvõimalusrakenda- eakad, lapsed jne). Siin on suureks plussiks, pidega (tervishoid,erivajadustegainimesed, sega ningsotsiaaltöögaerinevatesihtgrup- töö õiguslikealustega,sotsiaalpoliitikaolemu- liste teadmiste kinnistamist, tutvumist sotsiaal- is on väiksed kokkuhoidvad is on väiksed kokkuhoidvad sotsiaaltöö korrastada, ümber hinnata ja täiendada. Kui korrastada, ümberhinnataja täiendada. Kui rohkem seda,etsaanomaseniseid teadmisi elukogenud inimesenahindan õppijarollis mutab ta õpingutest ennekõike uut infot. Mina Kui noorinimeneasubülikoolis õppima,am- sotsiaaltöö erialalmagistriõppe. Tallinna ÜlikooliRakverekolledž oli seegi,etminutähtsaotsustuseaastalavas sid õpingutegaalustamistedasi.Õnnelikjuhus nud, agaajanappusjainimlikmugavuslükka- värskendada. Õppimist olin ka varem kaalu- – äratundmine,etoleksõigeaegomateadmisi kooli- jakarjäärivalikuidjuhendavalspetsialistil tiitli. Sellestmõjutatunatekkismul–noorte eelmisel kevadel aasta karjäärikoordinaatori arendamise sihtasutus Innove omistas mulle koolipinki ükstoresündmus:elukestvaõppe ajel. Minugi,jubakeskealiseinimese,aitastaas me omaotsuseidtegemamõneemotsiooni lutletud valik,kuidelusonikkanii,etmekipu- Õppima asumine peaks olema teadlik ja kaa- magistriõpe Toivo Ärtis,Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž, luspraktika jamasainkaisetöösosavõtta. Rakvere gümnaasiumis,kustoimusjubaosa- sotsiaalpedagoog. Teise praktika sooritasin koolis, kussainjälgida,kuidastöötabkooli Esimese praktikasooritasinKadrinakesk- ja tulemusrikasttööd. ressurssidest, et teha abivajajatega efektiivset et meieühiskonnasonpuudusvahenditestja mus töötajatevähesusetõttu.Matõestiarvan, pidada katöötajat,kelleõlulelangebsuurkoor- ennast paremini tunneksid.Kannatajaks võib ja oskustegasaakspaljuteha,etinimesed inimesed. Sotsiaalpedagoogomateadmiste väga kahju,kunakannatajateksonabivajavad aga rahatemapalkamisekseiole.Selleston et vajadus sotsiaalpedagoogi järele on olemas, tööd südamega.Näginniimõneskiasutuses, kes töötavad sellistes asutustes, teevad oma nüüd saannendetähtsusestaru.Inimesed, nii vägamõelnudantudasutustepeale,aga on päevakeskused. Ma tõesti ei olnud varem tööga. Minuleisiklikultsaiselgeks,kuitähtsad tegeldakse sotsiaal-jasotsiaalpedagoogilise le saiselgeks,kuivajalikudonasutused,kus oli käikTapaErikooli.Tänusellistelekäikude- kooli jt. Väga huvitav japalju uut infot andev maja, Vinni Perekodu, erivajadustega laste rakendusliku rakendusliku 57

SOTSIAALTÖÖ HARIdUS SOTSIAALTÖÖ HARIdUS 58 õpitut tegeliku eluga, nt juhtumite lahendamine õpitut tegeliku eluga, nt juhtumite lahendamine kohta. Samutionmitmesaines vaja lõimida mise, tulemusteanalüüsimise ningesitamise kogemuse uurimuse ettevalmistamise, läbivii- varasel märkamisel ja sekkumisel”. Saime hea „Kogukonnapõhine ennetustöö–ühistegevus justiitsministeeriumi poolttellituduurimuses kursusel olisuurepäranevõimaluskaasalüüa on loodudmitmeidpraktilisiväljundeid.Meie 1. kursuselvõinöelda,etteoreetiliselepoolele tegeliku eluningtööga.Õppidesmagistriõppe ga akadeemilistharidust,misonväheseotud Aeg-ajalt kuuleme,etTartuÜlikoolpakublii- sotsiaalpoliitika 1.aastamagistrant Elerin Maisväli,Tartu Ülikoolisotsiaaltööja laureuse- jamagistriharidusekakodukandis. inimesed saaksidomandadakvaliteetsebaka- tingimused, et Virumaa ja selle ümbruskonna on Rakverekolledž tuteks keskustekskujunenudTartujaTallinn, läbi ajaloo on Eestis kõrghariduse vaieldama- tunniplaan onasjatundlikultkoostatud.Ehkki aegselt sisustatud,õppepäevadegraafikja vad üheshoones,ruumidonkorrasjakaas- koolimaja onheas asukohas, loengud toimu- õpikeskkonna, mispakubüliõpilastelekindlust: ja hoolivusesonRakverekolledž üliõpilased tunnevad töötajaid. Koostöötahtes resti, ettöötajaskondteab-tunnebüliõpilasija ledž hingamine. KuiPikatänavaajalooliseskol- Igal koolilonomanägu,igalkooliperel erineva taustagasotsiaaltööpraktikuid. väike, kümmetudengit,kuidmeiehulgason kogemusi ja arvamusi jagada. Kursus on küll loengutes võime kursusekaaslastega oma misprotsessi nõnda, et nii seminarides kuika on seegi, et õppejõud on kujundanud õpeta- lis igapäevaselt sotsiaaltööd edendavad. Tore õppejõud, vaid ka inimesed, kes oma ametirol- kujundajateks mitte ainult suure kogemusega Mulle meeldib, et Rakvere kolledž suudab ollaomavaldkonnaväärtustekandja. ja, erititäiskasvanudõppija,kuidasõppejõud edasi anda.Teisaltjälgibjamõõdabigaõppi- kes valdavadinfotja oskavad seda huvitavalt olla. Õppejõudonolnudomaalaentusiastid, gistriõppe aastat hinnata, siis võin igati rahul nüüd sellestvaatevinklistomaesimestma- ihoones natukeringiliikuda,märkabkii- suutnud luua kõik vajalikud suutnudluuakõikvajalikud is ei ole meie is ei ole meie kujundanud kujundanud sotsiaaltöö koostööd, et võimaldada neil süvitsi õpitavasse koostööd, etvõimaldadaneilsüvitsi õpitavasse Õppejõud teevadüliõpilastega vägatihedat tada uurimust,misvalmistabette kalõputööks. Õppekavad on seotud sellega, kuidas üles ehi- orienteerun pareminikasotsiaaltööterminites. kirjandusallikad onvõõrkeelsed,tänumillele Olen vägarahul,etõppetööskasutatavad riõppesse, ettäiendadateoreetilisiteadmisi. Ülikooli sotsiaaltööjasotsiaalpoliitikamagist- grupiti praktilisioskusi.SoovisinasudaTartu duse omandamisekohta,kusomandasinsiht- Mul on sotsiaaltöö diplom rakenduskõrghari- poliitika 2.aastamagistrant Egle Vutt,Tartu Ülikoolisotsiaaltööjasotsiaal- juba tunnustatudspetsialistidekõrval. kuulume sotsiaalala spetsialistide perre teiste, on soojadjatoetavadningtunne,etme vestlustest õppejõududega,suhtedinstituudis kogemused olensaanudmitteformaalsetest ja/või õppejõududepuudumisetõttu.Parimad digrupile raskendatudvastavateainepakettide kaineid ningspetsialiseeruminekindlaleklien- duseks onvõibollasee,etvähevõituvali- on ühendatudpraktikaga.Mõningasekspuu- loov ainetesooritamiseljavalimisel,teooria täiendama; tudengileonjäetudvõimalusolla on hea ettevalmistus ja nad on valmis ennast eriala tunnustatudspetsialistid; õppejõududel gevuseks on see, et loenguid viivad läbi oma töötama jagruppijuhtima.Meieõppekavatu- te paikapanema,endagatöödtegema,grupis õpetab magistriõpeaegaplaneerima,prioritee- nad hetkeltoimivad.Meestsiiteileia,küllaga esindajalt, miks asjad toimivad just nii, nagu võimaldanud küsidaotseühevõiteiseasutuse on käinud rääkimas oma töösisust, ja seeon maluse suhelda paljude spetsialistidega, kes poliitika magistriõppes on andnud mulle või- Õppimine TartuÜlikoolisotsiaaltööjasotsiaal- sotsiaalpoliitika 2.aastamagistrant Kaia Kingo,Tartu Ülikoolisotsiaaltööja rastes tingimusteskaunilToomemäel. miks mitte teha seda TÜ poolt loodud suurepä- töö spetsialistilvõiksollamagistrikraad,ning koostamine jne.Olenveendunud,etsotsiaal- perekonnauuringute japoliitikaainesprojekti pidades; sotsiaalpoliitikaanalüüsikoostamine; olemasolevaid võimalusiningseadusisilmas nud oskus suunata ja toetada oma sisemist nud oskussuunatajatoetada omasisemist Kõige väärtuslikumonõpingute vältelarene- kliendirühmadega tehtavastpraktilisest tööst. da rikkalikust erialasest kogemusest erinevate arutelud seminaridesonvõimaldanudosasaa- geid sekkumisejatoetamisevõimalusi.Ühised käitumist mõjutavaidprotsesseningleidaõi- aitavad pareminitajudajaanalüüsidainimeste sotsiaalset reaalsust.Omandatudteadmised praktilist tööd,muutesselteelsamm-sammult teadmine võimaldabedendada igapäevast Tallinna Ülikoolis,võinkinnitada,etigauus erialasele töökogemusele ja õpinguaastatele tegevuste tulemusi.Tuginedesomasenisele analüüsida kliendiheaolujaplaneeritavate damisel võimaldavadteoreetilised teadmised rida. Ennetus-võisekkumisstrateegiatekavan- inimeste heaolu,tulebneidvalikuidaktseptee- see eikahjustatemaendavõiümbritsevate pidamistele sobivaidvalikuidningseni,kuni inimesel on õigus ja vabadus teha oma tõeks- da kaaskodanikeleraskestimõistetavaks.Igal sisemine hoiakjaelukorraldusvõibsagelijää- võimaldavad mõistajatoetadainimesi,kelle ga. Olulineonomadateadmisijaoskusi,mis tada sotsiaaltöösklientidekultuurilisetausta- dega inimesijaühasagedaminitulebarves- töös paljuerinevaelukogemusejaprobleemi- Sotsiaaltöötajad kohtavadomaigapäevases di magistrant Külli Suga,Tallinna Ülikooli sotsiaaltööinstituu- duskonnas. konnas, õigusteaduskonnas ja filosoofiatea- guid kaarstiteaduskonnas,psühholoogiaosa- lisaks sotsiaalteaduskonnalekuulanudloen- olen sedakasutanudigalvõimalikuljuhulning võtta aineidteistesteaduskondades.Siiani reetilisi teadmisi. TÜs meeldib mulle võimalus tuuris, sestolensaanudjuurdepaljuuusiteo- sobib hästiõppetööTartuÜlikoolimagistran- kendusliku sotsiaaltöö haridusega inimesele Minule kuisotsiaalpedagoogilisekallakugara- siaalpoliitika 2.aastamagistrant Ene Künnap,Tartu Ülikoolisotsiaaltööjasot- kussioone. kus tekib palju põnevaid sotsiaaltööalaseid dis- duskonna üliõpilaste omavahelised vestlused, siseneda. Üksmõnusamaidasjuonomatea- sotsiaaltöö misvõimelisust ja kontekstitundlikkust. misvõimelisust jakontekstitundlikkust. Teisalt tähendab see ka paindlikkust, kohane- sis, oma niš miseks. Õppekavaonalleskujunemisprotses- tasemaga sotsiaaltööalasehariduseomanda- ainukesena Baltiriikidesvõimalusekõrgeima instituudi sotsiaaltöödoktoriõppekavapakub dustegevusele. TallinnaÜlikoolisotsiaaltöö interdistsiplinaarsus, suunatus teadus- ja aren- kava tugevusteksonrahvusvahelinemõõde, tõhusaid sekkumismeetmeid.Doktoriõppe- toimetulekuga seotud probleeme ja rakendada tõhusa koostöötegemiseks;valmidusehinnata miseks; oskused efektiivseks klienditööks ning eri valdkondadestnendeefektiivseksrakenda- pimine on mulle andnud teadmised sotsiaaltöö alast õppe-,teadus-jaarendustegevust.Õp- mist juhtidaningkõrgelthinnatasotsiaaltöö- oma ametikasvujaprofessionaalsusekujune- töötaja, kes suudab erialaselt hästi toime tulla, gud on minust teinud pühendunud sotsiaal- keskkonnas jatööserisihtrühmadega.Õpin- eeldusi edukakstoimetulekukskiireltmuutuvas samas ka piisavalt süvitsi minev, et anda häid dud haridusonolnudpiisavaltlaiapõhjalineja töötada hoolekande eri valdkondades. Saa- on võimaldanudmuledukaltkandideeridaja doktorantuuris. Eelnevalt omandatud haridus gistrikraadi ningnüüdjätkanendatäiendamist pesse. Olen omandanud bakalaureuse- ja ma- valik alates sisseastumisest bakalaureuseõp- Sotsiaaltöö õppimine on olnud minu teadlik instituudi doktorant Koidu Saame,Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö jäägu avastamiseksuuteletulijatele. dudega onolnudtäismeeldejäävaidseiku,mis Kõik õpinguaastadkooshuvitavateõppejõu- lahendamist kohalikultasandil. pakkuda täiendavaid võimalusi, probleemide tust, võib kogukonnasotsiaaltöö arendamine olemasolevate ühiskondlikeressurssidepiira- spetsialiseeruda kogukonnatööle.Arvestades kadus õpingutekestelõppekavastvõimalus erihuvist mõnekliendirühmavastu.Kahjuks Spetsialiseerumisel onvõimaliklähtudaoma kasvu. motivatsiooni ningametialasekompetentsuse i ja prioriteetide määramise faasis. i ja prioriteetide määramise faasis. 59

SOTSIAALTÖÖ HARIdUS Õppekava nimetus Õppeaastate arv Õppevorm Maksumus semestris Lisainfo Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö 3 aastat – päevaõpe Päevaõpe ja kaugõpe 894 eurot; Saab spetsialiseeruda lastekaitse alal (24 EAP). sotsiaaltöö bakalaureuseõpe 3,5 aastat – kaugõpe 20 riigieelarvelist kohta instituut päevaõppes www.tlu.ee Sotsiaaltöö 2 aastat Tsükliõpe 894 eurot; Õppima asumiseks on vajalik sotsiaaltööalane magistriõpe 13 riigieelarvelist kohta bakalaureusekraad. Spetsialiseerumise võimalused: rehabilitatsioon sotsiaaltöös (16 EAP), sotsiaaltöö laste ja noortega (16 EAP).

Sotsiaalpedagoogika 2 aastat Tsükliõpe 894 eurot Õppima asumiseks ei ole vaja bakalaureusekraadi sotsiaaltöös. ja lastekaitse Saab omandada magistrikraad, mis võimaldab töötada sotsiaal- magistriõpe pedagoogi ja lastekaitsetöötajana.

Rakendusliku 2 aastat Tsükliõpe 894 eurot Õppima asumiseks ei ole vaja bakalaureusekraadi sotsiaaltöös. sotsiaaltöö Spetsialiseerumise võimalused: rehabilitatsioon sotsiaaltöös magistriõpe (16 EAP), sotsiaaltöö laste ja noortega (16 EAP).

Sotsiaaltöö Kuni 4 aastat Tsükliõpe Vähemalt 1 riigieelarveline Ainuke võimalus Baltimaades kõrgeima teadusliku kvalifikatsiooni doktoriõpe koht omandamiseks sotsiaaltöös. Tallinna Ülikooli Sotsiaalpedagoogika 3 aastat Kaugõpe 894 eurot Võimalus õppida sotsiaalpedagoogikat peaainena. Õppekava Rakvere kolledž bakalaureuseõpe läbides omandatakse teadmised sotsiaalpedagoogilisest www.rakvere.tlu.ee tööst laste ja noortega ning oskus valida meetodeid vastavalt olukorrale ja sihtgrupile. Rakendusliku 2 aastat Tsükliõpe 894 eurot Õpingute alustamise tingimuseks on sotsiaaltööga sotsiaaltöö lähierialal omandatud bakalaureusekraad või sellele vastav magistriõpe haridustase ning töökogemus sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu-, kriminaalhoolduse või hariduse valdkonnas.

õppekava d ja vastuvõtt 2012. aastal S otsiaaltöö Tartu Ülikooli Sotsioloogia, 3 aastat Päevaõpe ja 900 eurot päevaõppes, Integreeritud õppekava, mille raames võib valida kahe peaeriala sotsiaal- ja haridus- sotsiaaltöö ja avatud ülikool 770 eurot avatud ülikoolis; ja mitme kõrvaleriala vahel. Võimalik on koostada individuaalne teaduskond, sotsio- sotsiaalpoliitika 23 riigieelarvelist kohta. programm, kombineerides peaeriala kõrvalerialaga loogia ja sotsiaal- bakalaureuseõpe (nt eripedagoogika, psühholoogia, sotsioloogia vm). poliitika instituut, Sotsiaaltöö ja 2 aastat Päevaõpe ja 900 eurot päevaõppes ja Õppekava võimaldab eriala laiapõhjalist ja sügavat tundmist ning www.ut.ee sotsiaalpoliitika avatud ülikool avatud ülikoolis; 9 riigieel- spetsialiseerumist ühele kitsamale valdkonnale. Õppima võivad magistriõpe arvelist kohta. asuda ka need, kes bakalaureuseõppes on omandanud vastava kõrvaleriala või eeldusained. Õppetöö kahel-kolmel päeval nädalas (N, R, L). Tartu Ülikooli Sotsiaaltöö ja 3 aastat – Päevaõpe ja 800 eurot päevaõppes, Õppima asudes on võimalik spetsialiseeruda sotsiaaltöö korraldu- Pärnu kolledž rehabilitatsiooni päevaõppes, avatud ülikool 680 eurot avatud ülikoolis; sele või rehabilitatsiooni korraldusele. www.pc.ut.ee korraldus 4 aastat – 36 riigieelarvelist kohta. avatud ülikoolis Lääne-Viru Sotsiaaltöö 3 aastat Päevaõpe ja Maksumus Rakenduskõrghariduse õppekava, mille mahust 25% on praktika. Rakenduskõrgkool kaugõpe 1275 eurot aastas päeva- On võimalik õppida süvendatult laste- ja noortetööd, tööd eakate www.lvrkk.ee õppes, 1140 eurot aastas või erivajadustega inimestega. Võimalik valida aine „sotsiaalne kaugõppes; 60 riigieelar- ettevõtlus” ning sooritada projekti ja vabatahtliku tegevuse velist õppekohta praktika.

Tallinna Peda- Sotsiaaltöö 3 aastat Päevaõpe ja Riigieearvelised ja riigieel- Päevaõppes on kaks õpperühma: ühes toimub õppetöö eesti ja googiline Seminar kaugõpe arve välised kohad teises vene keeles. www.tps.edu.ee Kaugõppes toimub õppetöö eesti keeles.

60 sotsiaaltöö Õppekava nimetus Õppeaastate arv Õppevorm Maksumus semestris Lisainfo Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö 3 aastat – päevaõpe Päevaõpe ja kaugõpe 894 eurot; Saab spetsialiseeruda lastekaitse alal (24 EAP). sotsiaaltöö bakalaureuseõpe 3,5 aastat – kaugõpe 20 riigieelarvelist kohta instituut päevaõppes www.tlu.ee Sotsiaaltöö 2 aastat Tsükliõpe 894 eurot; Õppima asumiseks on vajalik sotsiaaltööalane magistriõpe 13 riigieelarvelist kohta bakalaureusekraad. Spetsialiseerumise võimalused: rehabilitatsioon sotsiaaltöös (16 EAP), sotsiaaltöö laste ja noortega (16 EAP).

Tartu Ülikooli Sotsioloogia, 3 aastat Päevaõpe ja 900 eurot päevaõppes, Integreeritud õppekava, mille raames võib valida kahe peaeriala õppekava d ja vastuvõtt 2012. aastal S otsiaaltöö sotsiaal- ja haridus- sotsiaaltöö ja avatud ülikool 770 eurot avatud ülikoolis; ja mitme kõrvaleriala vahel. Võimalik on koostada individuaalne teaduskond, sotsio- sotsiaalpoliitika 23 riigieelarvelist kohta. programm, kombineerides peaeriala kõrvalerialaga loogia ja sotsiaal- bakalaureuseõpe (nt eripedagoogika, psühholoogia, sotsioloogia vm). poliitika instituut, Sotsiaaltöö ja 2 aastat Päevaõpe ja 900 eurot päevaõppes ja Õppekava võimaldab eriala laiapõhjalist ja sügavat tundmist ning www.ut.ee sotsiaalpoliitika avatud ülikool avatud ülikoolis; 9 riigieel- spetsialiseerumist ühele kitsamale valdkonnale. Õppima võivad magistriõpe arvelist kohta. asuda ka need, kes bakalaureuseõppes on omandanud vastava kõrvaleriala või eeldusained. Õppetöö kahel-kolmel päeval nädalas (N, R, L). Tartu Ülikooli Sotsiaaltöö ja 3 aastat – Päevaõpe ja 800 eurot päevaõppes, Õppima asudes on võimalik spetsialiseeruda sotsiaaltöö korraldu- Pärnu kolledž rehabilitatsiooni päevaõppes, avatud ülikool 680 eurot avatud ülikoolis; sele või rehabilitatsiooni korraldusele. www.pc.ut.ee korraldus 4 aastat – 36 riigieelarvelist kohta. avatud ülikoolis Lääne-Viru Sotsiaaltöö 3 aastat Päevaõpe ja Maksumus Rakenduskõrghariduse õppekava, mille mahust 25% on praktika. Rakenduskõrgkool kaugõpe 1275 eurot aastas päeva- On võimalik õppida süvendatult laste- ja noortetööd, tööd eakate www.lvrkk.ee õppes, 1140 eurot aastas või erivajadustega inimestega. Võimalik valida aine „sotsiaalne kaugõppes; 60 riigieelar- ettevõtlus” ning sooritada projekti ja vabatahtliku tegevuse velist õppekohta praktika.

sotsiaaltöö 61 Social benefits of local municipalities in legislation and in budgets Kersti Kriisk, Master of Social Science This article provides an overview of a master’s thesis defended in the Institute of Social Work of Tallinn University. In Estonia local municipalities play an important role in the organisation of social protection, and, inter alia, they are entitled to allocate local (additional) social benefits. The most important fact the study has revealed is that a number of local municipalities have no systematic overview of costs on different local summar y social benefits. All of the local municipalities provide social benefits that depend on one’s income and use in legislation the term „disadvantaged person” or „disadvantaged family” but almost one-half of them have not defined these terms. The procedures regulating social benefits do not define them in specific terms or only list different types of benefits. While analysing and developing the system of local social benefits, social workers tend to rely only on experience and practice of nearby municipalities, creating a situation, where in different counties the possibilities of residents to receive local social benefits vary greatly. The analysis of the budgets of social area of local municipalities indicated that costs of social benefits differ considerably by counties. According to a questionnaire, the most popular types of social benefits in municipalities were childbirth allowance, funeral benefit, one-off social support for the disadvantaged, allowance for children going to school, Christmas subsidy and subsidies for providing food at school or nursery school.

Social exclusion and mental well-being Andriy Yur'yev, Estonian-Swedish Mental Health and Suicidology Institute (ERSI) The current article introduces the theoretic background of social exclusion, analyses relationships between mental health and social exclusion and examines the effects of economic crisis on the mental health. Social exclusion is a useful conception for understanding a social nature of mental health. Poverty, exclusion from labor market and exclusion from family put significant pressure on individual`s mental health. On the con- trary, stronger social inclusion influences protectively on psychological well-being. Crisis of 1990s in the countries of ex-USSR is a classic example of the harmful impact of socio-economic fluctuations on mental health. Many studies of the mortality in ex-USSR region prove that rapid changes in social and economic environment may lead to rapid increase of mental disorders, suicides and external mortality. According to Mental Health Europe (2009) the current financial and economic crisis has also a considerable effect on the mental health and well-being of the population. Due to financial hardship and uncertainties about the future, especially depressions, anxiety-disorders and burn-out are more and more commonplace. Enhancement of social integration is an important protective strategy at the time of socio-economic insecurity. Promotion of social integration in Europe might result in improvement of mental well-being of the population.

On elder abuse in rural areas based on the example of five rural municipalities in Järva County Marika Tuherm, Master of Social Science The objective of the study was to map how wide-spread is abuse of the elderly living in rural areas, to find out which are its most frequent forms and what are the possibilities for getting assistance in five municipalities of Järva County. 27.6% of the elderly living in rural area noted in the questionnaire that they had experienced negligence, and the most frequent form of negligence was the non-provision of everyday assistance. More than one-half of the elderly of these areas live in their house or apartment alone which is an important cause for negligence. Difficulties in coping that might cause helplessness by the elderly result from health problems, lack of or insufficient social network, insufficient income, bad state of housing and lack of safety. 21.4% of the elderly participating in the study noted that they had experienced mental abuse and 8.6% admitted having experienced physical violence. The abusers of the elderly are foremost their children/ grandchildren or spouse/partner. The incidences of abuse had primarily occurred at home of the elderly, but sometimes also outside. In the case of abuse, elderly living in rural area could use several possibilities of professional assistance: to ask help from the social worker or home care worker, if they have a phone to call helpline or county victim support centre, or turn to the local constable. However, if an elderly tells about her or his issues only to children or the neighbour, the information will not reach professionals.

62 sotsiaaltöö Социальные пособия местных самоуправлений в правовых актах и бюджетах. Стр. 7 Керсти Крийск, магистр социальных наук

В ходе исследования был проведен анализ правовых актов местных самоуправлений, регулирующих выплату социальных пособий, расходов на социальные пособия в бюджетах местных самоуправлений, а также опрос социальных работников. Исследование показало, что многие самоуправления не имеют обзора расходов на различные пособия; самоуправления РЕЗЮМЕ выплачивают различные виды пособий; в выплате пособий наблюдаются различия по регионам и уездам. Социальное исключение и душевное благосостояние. Стр. 13 Андрий Юрьев, Эстонско-шведский институт душевного здоровья и суицидологии

В статье дается обзор теоретического фона понятия «социальное исключение», а также анали- зируется взаимосвязь между социальным исключением и душевным здоровьем, и влияние эко- номических спадов на душевное здоровье. Бедность, изоляция от рынка труда и отчуждение от семьи оказывает пагубное влияние на душевное здоровье человека. Таким образом, поддержка социальной интеграции является важной защитной стратегией в период социально-экономиче- ской нестабильности. Отражение темы суицида в интернете: ранняя идентификация и помощь человеку с мыслями о самоубийстве. Стр. 19 Айри Митендорф, Мерике Сизаск, Лауралийза Марк, Айри Вярник Эстонско-шведский институт душевного здоровья и суицидологии

Статья знакомит с результатами исследования, проведенного в рамках проекта SUPREME про- граммы здравоохранения Европейской комиссии. Целью исследования было картирование веб-страниц, открывающихся по ключевым словам «суицид» и «самоубийство», и анализ пред- ставленной на этих страницах информации, исходя из принципов предотвращения суицидов. В статье также приводятся рекомендации для социальных работников. О недостойном обращении с проживающими в сельской местности пожилыми людьми на примере пяти волостей Ярваского уезда. Стр. 36 Марика Тухерм, магистр социальной работы

Целью исследования было определить распространение недостойного обращения с проживающими в сельской местности пожилыми людьми, его формы и возможности получения помощи в пяти самоуправлениях Ярваского уезда. По результатам опроса пожилые чаще всего испытывали, что их оставили без необходимого ухода и помощи. Пожилые, как правило, делятся своими проблемами с членами семьи или соседями, и информация об их потребности в помощи часто не поступает к специалистам. Мнения студентов об учебе по специальности «социальная работа». Стр. 54

Студенты, обучающиеся по специальности социальной работы, поделились мнением о своей учебе: что полезного они почерпнули из обучения, каковы сильные и слабые стороны учебных программ, а также самые интересные моменты, связанные с учебой. Высшее или высшее при- кладное образование в области социальной работы можно получить в Таллиннском университе- те и его Ракверском колледже, Тартуском университете и его Пярнуском колледже, Таллиннском педагогическом семинаре и Ляэне-Вируской высшей прикладной школе.

sotsiaaltöö 63 Integratsiooni monitooring 2011 (2012). Koostajad: TNS Emor, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool. Tellija: kultuuriministeerium

 Integratsiooni monitooringus uuriti ühiskonnas valitsevaid hoiakuid ja mõtte-   viise nii eestlaste kui ka teiste Eestis elavate rahvuste seas. Monitooring võtab kokku olulised lõimumisega seotud näitajad ja suunad ning kirjeldab arenguid, peegeldades Eesti tegelikkust lõimumisvaldkonnast lähtudes. Analüüsitakse sel-

K irjan d us liseid teemasid nagu kodakondsus, kodanikuühiskond ja rahvussuhted; haridus ja noored; tööturg; keelepraktikad, kollektiivne identiteet ja mälu; meedia ja infoväli; Tallinna ja Ida-Viru eripära lõimumise kontekstis; lõimumisprotsessi tulemuslikkus ja sihtrühmad; uusimmigrantide kohanemine Eestis. Monitooring ja selle lühikokkuvõte on kättesaadavad kultuuriministeeriumi, TNS Emori ja Poliitikauuringute Kes- kuse Praxise kodulehel.

Eesti maakondade terviseülevaated (2012). Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Eesti maakondade elanike tervise ja heaolu ülevaated toovad välja suure ebavõrdsuse nii rahvastiku tervises, maakondade sotsiaal-demograafilistes näitajates kui inimeste tervisekäitumises.   Ülevaated annavad maakondade elanike terviseseisundist tervikliku pildi, mida  arvestades saab planeerida tervist edendavaid tegevusi. Maakondade tervise- näitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidest, Statistikaametist, Haigekassast, siseministeeriumist ja sotsiaalministeeriumist. Maakondade tervise ja heaolu ülevaadetega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel: http://www.terviseinfo.ee/maakonnatervis. Lisaks on tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis kättesaadav kõiki maakondi hõlmav kogumik „Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000–2010” (pildil).

Mina, omastehooldaja (2012). Koostanud Tiina Tursman. Tervise Arengu Instituut Elus võib ette tulla olukordi, kus keegi meie lähedastest on sunnitud pikaks ajaks voodisse jääma ja vajab hooldust. Põhjuseks võib olla õnnetus, pikaajalise haiguse või vanuse tõttu tekkinud tervise halvenemine. Kuidas saab olukorraga Mina, omastehooldaja? hakkama haigestunu ise, kuidas ta suhtub oma seisundisse, millised võivad olla tema reaktsioonid ja käitumine uues olukorras? Kuidas saab hakkama omastehooldaja, kes teda kuulab, aitab ja juhendab? Juhendmaterjal on abiks omas- tehooldajale, kes ise võib-olla ei oska ära tunda hetke, millal on vaja puhata ning leida aega enese jaoks. Selle koostamisel on autor refereerinud Soome omaste ja lähedaste liidu raamatut „Omainen hoitajana” (2009). Euroopa Sotsiaalfondi toel välja antud juhendmaterjali saab tasuta alla laadida Terviseinfo veebilehelt.

Säästva arengu näitajad (2011). Statistikaamet Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT (SE21) nelja eesmärgi – Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumikus vaadeldakse seda oluliste teemade kaupa 80 näitaja põhjal. Nende näitajatega kirjeldatakse Eesti olukorda ja meetmeid, mis aitavad liikuda SE21 eesmärkide saavutamise poole. Diagrammidel on esitatud võrdlus teiste riikidega, maakondade võrdlus on esitatud teemakaartidel. Kakskeelset (eesti ja inglise) väljaannet saab lugeda

EESTI STATISTIKA 1921–2011 aadressil: http://www.stat.ee/49383.

64 sotsiaaltöö Rabindranath Tagore on öelnud:

„Minus on aga veel üks inimene – mitte füüsiline, vaid isikuline, isiksus, kellele miski kas meeldib või ei meeldi ning kes tahab leida midagi niisugust, mida ta saaks armastada. Selle isikulise inimese leiame seal, kus me oleme vabad kõigest hädavaja- likust … Teadusemaailm ei ole tegelikkuse maailm, see on abstraktne jõumaailm. Seda saame kasutada oma mõistuse abil, kuid ei saa seda teostada oma isiksuse kaudu. See on otsekui mehaanikute sülem, kes küll toodab meie kui isiksuse jaoks asju, kuid on ometi lihtsalt meie vari. Ja siiski eksisteerib ka maailm, mis on meie jaoks tegelik. Me näeme ja tunnetame seda; tegeleme sellega kõigi oma emotsioonidega … See on maailm, kus teadus astub kõrvale ja kus kunst võtab sisse oma koha … Inimesel on emotsionaalse energia fond, mis pole tervikuna hõivatud enesesäilitamisega. See ülemäärane otsib endale väljavoolu kunstiloomingusse, sest tsivilisatsiooni ehitab inimene oma ülemäärale … Tugeva religioosse tundega inimene mitte ainult ei austa oma jumalust väga hoolikalt, tema religioosne isiksus ihkab ennast väljendada ka templi toreduses ja jumalateenis- tuse rikkalikes tseremooniates … Kui oleme vaesed, siis on kogu meie tähelepanu suunatud meist väljapoole – asjadele, mida peame oma vajadusteks hankima. Kuid kui meie rikkus ületab kaugelt meie vajadused, siis peegeldub ta valgus tagasi meie peale, ja me rõõmustame, et oleme rikkad … Seepärast avaldabki inimene kuns- tis iseennast, mitte aga oma objekte. Ta objektidel on koht informatsiooni- ja teaduslikes raamatutes, kus ta ise peab ennast aga täielikult varjama … Teadjana pole inimene veel päris ta ise – informatsioon üksi ei ava teda. Alles isiksusena saab tast see, kellel on … võime valida ümbrusest asju, et teha neid enda omaks. Inimene on siis isiksus, kui ta on hardalt uskuv, kuid mitte siis, kui ta on vaid teoloog. Ta jumalikkuse tunnetamine on loov. Lihtsalt jumalikkusealaseid teadmisi ei saa vormida tema enda põhiolemuseks, sest neis puudub emotsionaalne tuli … Meie nähtav maailm on inimese maailm … oma iseloomuliku kuju, värvi ja liikumisega … Täielikult muutub see meie omaks alles siis, kui jõuab meie emotsioonide alale. Kui meie armastus ja viha, heameel ja valu, hirm ja imestus töötavad pidevalt selle maailma kallal, siis muutub see meie isiksuse osaks … Paljas informatsioon tegelikkuse kohta pole kirjandus, sest see esitab meile vaid fakte, mis on meist sõltumatud. Oleks talumatu, kui meile pidevalt korrataks, et päike on ümmargune, vesi on vedel, tuli on kuum. Kuid päikesetõusu ilu kirjeldus on meile igavesti huvitav …”

Rabindranath Tagore (07.05.1861–07.08.1941) india kirjanik, luuletaja, India rahvusliku liikumise üks juhtfiguure. Hindas eriti inimisiksust. Esitatu pärinebki tema 1917. a avaldatud teosest „Isiksus”, mis ilmus eesti keeles 1995. a. Vahendanud Jüri Raudsepp Pilt: Aina Karjakina Tervisedenduse konverents 2012 „Iga vigastus on ennetatav” 8. juunil Vene Teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn)

Konverentsil eesmärk on jagada tõenduspõhist teavet vigastuste vältimise ja turvalisuse edendamise võimaluste kohta, anda ülevaade senistest saavutustest ning tõhustada koostööd partnerite vahel. Konverentsile on oodatud turvalisuse edendamisse ja vigastuste ennetamisse panustavad spetsialistid kohalikult ja riiklikult tasandilt, sealhulgas maakondade ja kohalike omavalitsuste tervise- ja turvalisuse nõukogude liikmed. Samuti on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema laste- ja noorteasutuste esindajad, Riigikogu ja valitsuse liikmed, kolmanda ja erasektori esindajad ning kõik teised huvilised.

Korraldajad: Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon, Eesti Tervisedenduse Ühing, justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet ning Päästeamet. Konverents on osalejatele tasuta.

Täpsem info ja registreerimine: www.tai.ee, www.terviseinfo.ee

■ Rahvusvaheline suveülikool Tallinna Ülikoolis: „Interdiciplinary issues in Estonia: Social Work and Educational Sciences” („Interdistsiplinaarsed küsimused Eestis: sotsiaaltöö ja kasvatusteadused”) 27. juulist 3. augustini. Käsitletavad teemad: multidistsiplinaarsus, lõimumine ja identiteet, „subjekt” ja „objekt”, õppimine tegevuse kaudu, (hariduslike) erivajadustega lapsed ja noored, sotsiaalne rehabilitatsioon, laps ja meedia, looming ja teraapia, kliendi õigused ja kohustused, sotsiaalteater, teooria, praktika ja filosoofia. Kursus sisaldab ühepäevast õppekäiku Eesti sotsiaal- ja haridusasutustesse. Vt lisaks http://summerschool.tlu.ee

■ Põhja- ja Baltimaade sotsiaaltöö doktoriõppe võrgustiku NBSW suvekool Tartu Ülikoolis: „Social work – global trends and local challenges” („Sotsiaaltöö – globaalsed trendid ja kohalikud väljakutsed”) 6.–10. augustini. Üleilmastumine oma pidevate sotsiaalsete muutustega teeb sotsiaaltöötaja töö järjest komplitseeritumaks ja määramatumaks. Mõned olulised pingeallikad, millega sotsiaaltöötajal tuleb silmitsi seista, on rahvastiku vananemine, rahvusvahelise rände muutuvad mustrid, vastandlikud arvamused sotsiaaltöö rollist ühiskonnas ning küsimus, mil määral suudab sotsiaaltöö säilitada oma „kriitilist” funktsiooni.

Lisainfo: http://www.sosnet.fi/NBSW/Activities/Summer_School_information