DOCSLIB.ORG

KUNINGLIK VÄÄRIKUS, KALEVIPOJA JÕUD Jõgeva County

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
KUNINGLIK VÄÄRIKUS, KALEVIPOJA JÕUD Jõgeva County JÕGEVAMAA – KUNINGLIK VÄÄRIKUS, KALEVIPOJA JÕUD Jõgeva County Tallinn E E S T I Jõgevamaa Tartu Reastvere Mustvee Endla Looduskaitseala Torma Rutikvere Paduvere Kärde Laiuse Kuremaa Raja Jõgeva Saarjärve Mandri-Eesti keskpunkt Saare Kodavere Siimusti Kassinurme Palamuse Härjanurme Kuningamäe Lustivere Pala Puurmani Põltsamaa Võisiku Elistvere Alam-Pedja Looduskaitseala Äksi Kaiu–Jõemõisa järvestik Kursi Jõgevamaa – Jõgeva mõisa mainiti ürikutes esmakordselt 1599. a. Prae- Saare mõisa puhkeala moodustub endisest mõisasüda- Vooremaa, the region of drumlins, is one of the most unique Äksi Church was documented in 1443. The present stylish guse Jõgeva linna kohale tekkis asustus kõigepealt Piibe mest, pargist ja Saare järvest. mõisa on mainitud juba landscape types in Estonia as well as in Europe. It was pseudo-Gothic building was completed in 1889. The pastor kuninglik väärikus, maanteed ja Jõgeva raudteejaama (1876) ühendava nn. 1512. a. Siin on peatunud Katariina II, Paul I, Aleksander I ja formed during the last Ice Age and is characterised by ridges O. W. Masing, the publisher of weeklies and calendars in the Kivitee ääres. 1938. a sai Jõgeva linna õigused. Jõgeva lin- Nikolai I. Stiilsest hooneteansamblist on säilinud vaid kõrval- of northwestern direction and long narrow lakes between Estonian language, served the congregation from 1815 to nast on pärit luuletaja, prosaist ja tõlkija Betty Alver, muusik hooneid. Ürdiaias on mitmekesine maitse- ja ravimtaimede them. Vooremaa is connected to the legends of Kalevipoeg, 1832. Near the church a memorial stone with the bas-relief of Kalevipoja jõud Alo Mattiisen ja tema laulude sõnade autor Jüri Leesment. kollektsioon ja selle lähedal koduloomade aed. Mõisasüda- the mythological hero of the Estonians. 10 of the 12 Voore- O. W. Masing was erected. Jõgevaga on seotud olnud ka kirjanik Enn Kippel. Jõgeval mest viib pärnaallee Saare järve ääres asuva Mannteuffelite maa lakes lie in Jõgeva county. Saare Recreation Area consists of a large Jõgevamaa asub Eesti kesk-ja idaosas, olles oma erilise geo- maantee ääres on 2003. a püstitatud Külmasammas tähis- perekonna matusepaigani. Saare järv on erakordselt kaunis Jõgeva County is situated in the eastern part of Estonia. Its Jõgeva, situated on the Pedja River, overgrown manor park and Lake Saare. graafilise asukohaga, Mandri-Eesti keskpunktist kuni Peipsi tamaks Eesti ametlikku külmarekordit –43,5˚C, mis mõõdeti metsajärv keset vaheldusrikast maastikku. Järvega on seo- special geographical location expanding from the centre of was first recorded in 1599. The village The Saare Manor was documented in järveni, kättesaadav igale mööda Eestimaad rändajale, kas Jõgeval 17.01.1940. tud legend mõisapreili ja talupoisi õnnetust armastusest, mis mainland to Lake Peipsi makes it accessible to everybody was formed at the railway station. In 1512. All that remains of a stylish mano- siis jalgsi, ratta, auto või rongiga. Jõgevamaa on piisavalt Eestis on väga tuntud Jõgeva Sordiaretusinstituudis aretatud lõppes mõisapreili vabasurmaga järve voogudes. Ümber wandering through Estonia either on foot, by bike, car or 1938 it became a town. In the outskirts rial ensemble, are outbuildings. The huvitav, et valida reisisihiks just ja ainult see piirkond. kartulisort “Jõgeva Kollane”. Saare järve on looduse õpperajad. train. of the town by the highway, the Column herb garden with many different herbs Laiuse. Õletoas võib näha erinevates teh- Saarel Kääpa jõel, veidi maad paremal pool silda, on see of Frost was erected in 2003. In Jõgeva is behind the outbuildings. From there a nikates (punumine, intarsia jt.) õlgehistööd. paik, kus legendide kohaselt sai tõeks needus, mille järgi Estonia’s lowest temperature –43.5˚C lime-tree alley leads to the burial ground of the Mannteuffel Adavere mõisa kohta on teateid 17. s. Mõisapark (1740- Kirikuaias on iidne pärn, mille legendi järgi Kalevipoeg pidi hukkuma oma mõõga läbi. Kui ta siis kord Adavere Manor was first documented in the late 17th c. The was measured on 17.01.1940. The family in the primeval forest on the shore of Lake Saare. A ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid. Adavere lähe- istutas Karl XII. Voor on Vooremaa kõrgeim läbi jõe astus, lõikas mõõk tal mõlemad jalad alt ja kangelane park, designed in the 1740s, was one of the most impressive Jõgeva Plant Breeding Institute is known all over Estonia for nature trail round the lake can be explored. dal Tallinn-Tartu mnt ääres asub hästisäilinud hollandi tüüpi (144 m üle merepinna), mille laelt avaneb langes maha. Ühe rahvapärimuse järgi maeti Kalevipoeg kol- parks of the time. The well-preserved the varieties of cereals, potatoes and vegetables that were By a legend in Saare, a short distance from the bridge on the kivist tuulik (praegu restoran) ja Mandri-Eesti keskpunkt. ilus vaade “Kalevipoja künnivagudele”. mandik versta (umbes 350 m) Kääpa jõe sillast Rannamõisa Dutch windmill was converted into a developed here. Kääpa River, Kalevipoeg was killed by his own sword, just Põltsamaa. Veinipealinn. Sildade linn. Siniallikat on nimetatud ka Kalevipoja mineva tee äärde. Kalevipoja muuseumis Saarel tutvus- restaurant. In Laiuse Straw Room different techniques of straw work as the curse had foretold. He was buried on the side of the Rooside linn. Kuningalinn. Põltsamaa kaevuks. Selle sügavust olevat endistel aegadel mõõta tatakse Kalevipojaga seotud muistendeid ja paiku. Palju- The stone, marking the central point of (intarsia, plaiting etc.) are practised and displayed.The big Rannamõisa road, about 350 m from the bridge. Nowadays linnus koos konvendihoone, omapärase püütud, kuid allikas olevat põhjatu. Tema vett peeti tervista- kõneldud helisev ja laulev mõõk olevat praegugi keskpäeval the Estonian mainland, can be found by lime-tree in the church park is one of the three lime-trees we can see the sword in the river and visit the museum of kiriku ja vallikraavidega on ainulaadne vaks, eriti silmadele. päikesepaistel jões näha. the Tallinn – Tartu highway. planted by the Swedish king Karl XII in 1701. Laiuse Hill is Kalevipoeg in Saare. arhitektuuriansambel. 1570-1578 oli Põltsa- Laiuse ordulinnuse ehitamist idapiiride kaitseks alustati Liivi Torma Maarja kirikut on esmakordselt Põltsamaa is the city of wine, bridges and roses. From 1570 the highest drumlin of Vooremaa. On the top of the hill there Torma Church recorded in 1319, was destroyed during the maa Liivimaa vasallkuningriigi pealinn, ordu poolt 14. s lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene mainitud 1319. a. Praegune massiivse to 1578 it was the capital of the Livonian Vassal Kingdom is the Blue Spring or “Kalevipoeg’s Well”. The spring was Livonian war. The present massive building with a baroque Taani kuninga venna hertsog Magnuse tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15. s barokktorniga saalkirik valmis 1755-1766 and the residence of Duke Magnus. Põltsamaa Castle was used for rituals concerning weather changes. The water of tower was built between 1755-1766 and renovated 100 years residents. Linnus sai sajandite vältel keskpaiku ehitati loode- ja kagunurkadesse suurtükitor- ning renoveeriti sajand hiljem. Sisustuses started in 1272. In the course of centuries the fort suffered the spring was believed to have healing qualities, especially later. The interior contains a neo-Gothic altar and an altar- tugevasti kannatada ja 1770ndatel ehi- nid ning kirdenurka haakpüssidele mõeldud torn. Linnus on neogooti altar ja altarimaal. Tormaga damage. In 1770 the old convent building was replaced by for eyes. piece by Zhiltsov (1868). The calyx-shaped rococo pulpit tati vana konvendihoone varemetele silmapaistev rokokoo- purustati 1559. a, kuid korrastati nii, et seda sai kasutada on seotud olnud C.R.Jakobson, kes elas a rococo palace. The ruins of the castle, destroyed in 1941, The ruins of Laiuse Order Castle are is unique. In Torma there is the native place of Carl Robert stiilis loss. Nii loss kui selle kõrval asuv Niguliste kirik hävisid Rootsi palgasõdurite majutuspaigana. Rootsi aja lõpul ehitati siin aastatel 1844-62. Tema isa Adam are being conserved. The courtyard has been converted into located by the side of the Jõgeva-Laiuse Jakobson (1841-1882), a publicist and a writer, one of the 1941. a. Pärast sõda kirik taastati (1952). Põltsamaa muu- paraadne puidust elamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma Jakobson asutas Tormas 1848. aastal a stage of outdoor events. Põltsamaa Museum displays the highway. The fortress was started at the most influential and popular figures of the Estonian National seum tutvustab piirkonna ajalugu. Veinikelder kutsub aga saatjaskonnaga. Tema väed olid paigutatud ümberkaudse- ühe esimestest pasunakooridest Eestis. history of the town. The pride of the museum is a 13th c end of the 14th c by the Livonian Order to Enlightenment Movement in the 19th c. maitsma parimaid kohalikke veinisorte. Tänapäeval on lossi- tesse küladesse. Lääne-Euroopa–Riia–Peterburi postimaantee tõi siiakanti nii church console and rare specimens of local porcelain. Põlt- protect the eastern frontier. In the late Mid- The Western Europe-Riga-St. Peters- hoov saanud armastatud vabaõhuürituste toimumispaigaks. Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837-43 von kroonitud päid kui maailmakuulsaid kirjandus- ja muusika- samaa St. Nicholas’ Church was built from 1632 to 1633 on dle Ages Laiuse castle, the first fortifica- burg post road was the reason why so Põltsamaa roosiaias pakub silmailu ja meeldivaid lõhna- Oettingenide perekonna poolt, kelle omanduses oli mõis inimesi,
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
    MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Toetusfondi Lisavahendite Jaotus 2021
    Vabariigi Valitsuse korraldus „Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal“ Lisa Toetusfondi lisavahendite jaotus (eurot) Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Harju Anija vald 71 319 4 396 Harju Harku vald 172 786 5 008 Harju Jõelähtme vald 76 277 5 215 Harju Keila linn 108 865 1 440 Harju Kiili vald 67 125 3 807 Harju Kose vald 88 056 10 413 Harju Kuusalu vald 80 820 11 571 Harju Loksa linn 29 907 2 589 Harju Lääne-Harju vald 151 371 15 252 Harju Maardu linn 169 288 3 921 Harju Raasiku vald 58 366 3 315 Harju Rae vald 232 203 5 673 Harju Saku vald 119 714 4 620 Harju Saue vald 264 708 9 751 Harju Tallinna linn 4 802 846 52 530 Harju Viimsi vald 230 959 3 202 Hiiu Hiiumaa vald 107 400 5 916 Ida-Viru Alutaguse vald 89 804 14 411 Ida-Viru Jõhvi vald 184 057 4 311 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 548 490 22 133 Ida-Viru Lüganuse vald 144 357 11 172 Ida-Viru Narva linn 931 569 49 673 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 88 571 15 610 Ida-Viru Sillamäe linn 204 497 6 319 Ida-Viru Toila vald 80 826 6 313 Jõgeva Jõgeva vald 159 414 17 237 Jõgeva Mustvee vald 73 202 16 476 Jõgeva Põltsamaa vald 114 113 12 021 Järva Järva vald 116 095 21 929 Järva Paide linn 114 366 4 434 Järva Türi vald 122 832 8 591 Lääne Haapsalu linn 144 929 6 272 Lääne Lääne-Nigula vald 93 792 17 471 Lääne Vormsi vald 4 416 75 Lääne-Viru Haljala vald 51 983 5 583 Lääne-Viru Kadrina vald 56 738 5 196 Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Lääne-Viru Rakvere vald 68 444 8 198 Lääne-Viru Rakvere linn 163 984 4 612 Lääne-Viru Tapa
    [Show full text]
  • Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate
    land Article Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate: Social Network Complexity in the Post-Soviet Rural Context of Latvia and Estonia Joanna T. Storie 1,* , Enri Uusna 1, Zane Eglaja¯ 2, Teele Laur 1, Mart Külvik 1, Monika Suškeviˇcs 1 and Simon Bell 1 1 Department of Landscape Architecture, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 56/3, 51006 Tartu, Estonia 2 Department of Geography, University of Latvia, 19 Raina Blvd., LV 1586 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected]; Tel.: +371-2-7872380 Received: 14 June 2019; Accepted: 9 August 2019; Published: 13 August 2019 Abstract: This paper uses the tripartite place attachment framework to examine six rural parishes across Estonia and Latvia. Existing analyses/frameworks on participatory processes often neglect the complexity of relationships that rural residents have to their local environments. From a qualitative analysis of face-to-face, semi-structured interviews with case study area inhabitants (23 interviews in Estonia and 27 in Latvia), we depict varying degrees of attachment of individuals to each other and to the place in which they live and their readiness to participate in terms of willingness and ability to participate in a landscape-scale management process. Attachment to the local area was strongest where the social ties were strongest, independent of their sociogeographical features. Social ties were strong where there were good family connections or strong religious or cultural institutions. Taking individual parishes and engaging inhabitants through in-depth interviews using place attachment analysis gives an overall perspective of life in that rural location.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]