Kuu teema: EOK ja ESK ühinemine ... LK 4-6

Persoon: Sõudetreener Sergei Glusˇko ...... LK 7-8 Sündmus: Suusatamise MK-etapp Otepääl ...... LK 9-10

Organisatsioonid: EOK sõlmis sponsorlepingud ...... LK 13

Kinnitati Eesti Kultuur- kapitali kehakultuuri ja spordi nõukogu ...... LK 18

Eesti Spordiajakirjanike Liit tunnustas parimaid ajakirjanikke ...... LK 19 Stardiks Sisukord

Alates käesolevast numbrist jätkab ilmumist Veebruarikuu suurimad spordiuudised olid seotud suusatami- Olümpialeht, kuid seda muutunud kujul. sega: eestlaste eneseusku tõstnud edukas Otepää MK-etapp, Kuna Eesti spordi katusorganisatsioonid on Andrus Veerpalu kuldne sõit Lahti MM-il, suusamaailma vapus- ammu tunnetanud vajadust ühise infovälja- tanud ja orkaanina põhjanaabrite suusatamist laastanud ande järele ning alustatud on ka Eesti dopinguskandaal. Eesti Spordi Infoleht otsustas kaanefoto juba Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu enne Andruse maailmameistriks tulekut, mis kinnitas tema ühendamisprotsessi ettevalmistamisega, siis kohta esikaanel veelgi. Loodame, et aasta pärast võime on uue ajalehe nimi sümboolselt Eesti esikaanele panna foto Veerpalust Salt Lake City olümpiamän- Spordi Infoleht. gude auhinnapoodiumilt! Infoleht ilmub iga kuu 5. kuupäeval (kui tegu on puhkepäevaga, siis sellele eelneval A – kuum: Spordisponsorlus ...... LK 14 tööpäeval). Uue ajalehe eesmärgiks on Eesti spordi sponsorluses on käesolevast aastast informeerida spordiorganisatsioone eesti Persoon Sergei Glusˇko ...... LK 7-8 toetajatel senisest parem võimalus kaasa rääkida spordielus toimuvast, anda kõikidele toetussummade jagamisel. Tuntud Narva sõudetreener Sergei Glusˇko tunnistab, spordiorganisatsioonidele võimalus kajas- et tema elu kõige õnnelikumad hetked on seotud ESK ja EOK infotunnid ...... LK 17 tada enda tegemisi senisest paremini ning spordiga – sõudmisega. Nii noori kui täiskasvanuid Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee kahel olla samas ka nõuandvas rollis. juhendava Glusˇko töö on pälvinud ka riigi tunnus- viimasel infonõupidamisel olid arutatud teemadest tuse. tähtsamad noorte spordikoolitus ja spordimeditsiini rakendusuuringud. Lehe ülesehitus on viietasandiline: Kuu sündmus suusatamise Otepää MK-etapp ...... LK 9-10 Kultuuriministeerium ...... LK 18 • A-osa põhirõhk on koduse spordi prob- Tehvandi suusakeskus kinnitab maailma suusa- Kultuuriminister Signe Kivi kinnitas 8. veebruaril leemide lahkamisel, samas tutvustame spordis kanda, näitas veebruaris edukalt sujunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapi- tali nõukogu uue koosseisu. neid, kes spordi igapäevase arengu eest murdmaasuusatamise MK-etapp. Eesti Suusaliidu peasekretär Kaarel Zilmer kirjeldab, kui raske töö on hea seisavad: sportlasi, spordi- 19. veebruaril osales Kivi Helsingis toimunud anti- hea tulemuse taga. dopingu alasel nõupidamisel. mänedzˇere, treenereid, vabatahtlikke. Uued tuuled • B-osa on nn katusorganisatsioonide Eesti Spordiajakirjanike Liit . . .LK 19 kultuuriministeeriumis ...... LK 11 autasustas 2000. aasta parimaid spordiajakirjanikke. tegemiste valgustamise päralt. Siia Kultuuriministeeriumi uus asekantsler Siim Sukles "Esimene paremate spordiajakirjanike valimine oli ootame ka maakondade spordiametitelt lubab välja töötada riikliku spordistrateegia, mis meeldivalt kõrgetasemeline," märkis ESAL-i esimees tähendab Eesti spordielus suuri muudatusi. Senisest Sven Sommer. uudiseid ja võimaluse korral fotosid rohkem hakkab riik tähtsustama sporditööd laste ja kohalikus spordielus toimuva kohta, mis noortega. C – nõuanne ei ole otseselt seotud võistlusspordiga. Alaliit: Eesti judoliit ...... LK 12 Spordiklubi tegevused kui toode . . .20 Loodetavasti saate vajadusel abi koha- Indrek Pertelsoni ja Aleksei Budõlini edu Sydney ESK peaspetsialist Joe Noormets kirjutab, kuidas like ajalehtede (spordi)reporteritelt. olümpiamängudel on elavdanud Eesti judot. Üha võib sporditegevuse kujundamine turundus- rohkem noori leiab tee tatamile, samuti on Tallinnas põhimõtete alusel olla spordiklubile uueks ja heaks • C-osas jääb nõuannete tarvis. Siin suure nõudluse tõttu ehitamisel mitu judosaali. vahendiks oma tegevuste arendamisel. kirjutame muuhulgas seadustest, pro- jektidest, sporditurundusest, sponsor- B – organisatsioonid D – rahvusvaheline lusest, infovahetusest jne. Eesti Olümpia- Dick Pound: dopingust • D-osa käsitletakse rahvusvahelises komitee ...... LK 13, 15-16 ei saa jagu karistuste abil . . . .LK 21 jaoks oli veebruar tegus: 8. kuupäeval võttis EOK Rahvusvahelise Olümpiakomitee asepresident ja spordielus toimuvat. president Tiit Nuudi Sampo Pangas vastu kutse Maailma Antidopingu Agentuuri esimees leiab, et • X-osas leiab koha praktiline info: 2002. aasta taliolümpiamängudele, päev enne sportlaste karistamise asemel tuleks juba noortele kalender, sünnipäevad, teated, reklaam, vabariigi 83. aastapäeva sõlmis EOK aga sponsor- sportlastele selgitada dopingu ohtlikkust ja kahju- lepingud viie Eesti firmaga, kelle jaoks on olümpiali- likkust. spordiorganisatsioonide info. ikumise toetamine auküsimuseks. X – info Kuna tegemist on eeskätt Teile suunatud 8. veebruaril toimus Sampo Pangas ka EOK infosemi- väljaandega, siis ootame aktiivset sekku- nar, millel tutvustati Salt Lake City olümpiamän- Infosektsioon ...... LK 23 gudega seonduvat. Samal päeval kogunenud EOK Märtsikuu sünnipäevalapsed, spordikalender ja mist lehe koostamisse. Ootame kõikidelt meditsiinitoimkonnas aga arutleti tippsportlaste spordiklubide info. spordiorganisatsioonidelt infolehes avalda- meditsiinilise teenindamisega seotud küsimusi. miseks peamiselt järgmist informatsiooni: Lahtis peeti 16. veebruaril EOK täitevkomitee koosolek, kus põhilise teemana lahati EOK ja ESK • Info organisatsioonis toimunust: struk- ühinemist tuurimuudatustest, uutest kontaktand- metest, võimaluse korral koos foto(de)ga; • Teated toimuvate võistluste, ürituste või Eesti Spordi Infoleht Vastutav toimetaja: Sven Sommer muude sündmuste kohta. Ilmub alates 2001. a. Märts 2001, nr. 1 (1) Tegevtoimetaja: Raimo Nõu Kuna lehe maht on piiratud, peaks info Väljaandjad Eesti Olümpiakomitee Eesti Spordi Keskliit Eesti Spordiajakirjanike Liit olema suhteliselt lakooniline. Regati pst 1 Regati pst 1 Regati pst 1 11911 Tallinn 11911 Tallinn 11911 Tallinn Materjale ootame iga kuu 15. kuupäevaks, Tel. +372 6398 081 Tel. +372 6398 050 Tel. +372 6398 081 +372 6398 082 +372 6398 051 GSM +372 50 48 294 soovitavalt e-posti teel aadressile +372 6398 772 [email protected] (fotod palume siiski Faks +372 6398 773 Faks +372 6398 053 Faks +372 6398 773 E-post [email protected] E-post [email protected] E-post [email protected] postiga saata). Internet www.eok.ee Internetwww.sport.ee Küsimuste korral palume julgelt kontak- Trükk Kujundus Paber teeruda! Prisma Print Gromit E.S.T. Antalis Team Tartu mnt 63 Akadeemia tee 21 Betooni 6 Head lugemist! 10115 Tallinn 12618 Tallinn 11415 Tallinn Tel. +372 6115 530 Tel. +372 6397 075 Tel. +372 6201 562 Faks +372 6115 531 Faks +372 6397 074 Faks +372 6201 572 E-post [email protected] www.prismaprint.ee E-post [email protected] www.antalis.ee Kommentaar kuum Vandenõuteooria või saamatus – ons sel üldse vahet?

Seotus Skariga? Viimane on teatavasti maailma vahele jäänud ning teada oli ka testimeetodi parim klassikatehnikas, vabatehnikas keskmik, nõrkus, unustasid soomlased tähelepanu. kuid vabatehnikas sõidetavas sprindis siiski Hemohesile sarnase toimega Albumini ei edukas. Just paljus tänu edule sprindis on Skari tahetud aga kasutada liigkõrge terviseriski võitnud kahel eelmisel hooajal MK üldarves- tõttu. Selle teooria pooltargument on sünd- tuses. muste keerulisus, vastuargument teooria liht- sus. Leppävuori ja Kyrö sõnavõtud ajasid FIS-i juhtkonnal harja punaseks. Leppävuorile anti Võimalikud on ka viies, kuues, seitsmes jne Sven Sommer mõista, et on aeg lõpetada teema käsitlus, teooria või hoopiski erinevate teooriate vähemalt avalikkuses. Norralased andeks ei segunemised, kuid see pole olulisim. Võrreldes andnud ning MM-il võeti soomlased vahele. hormoonidega oli plasmaekspandri kasutamise Tuntud Soome suusahüppaja, olümpia- näol tegu küll lapsemänguga, kuid doping on võitja Jani Soininen vastas enne Lahti MM- Teooria tugevaks küljeks on motiivi olemasolu, doping. Nagu pole vahet, kas varastad 100 või i tehtud intervjuus küsimusele, kas soom- nõrgaks küljeks aga "kättemaksu" täideviimise 100 000 krooni – vargus on vargus. lane võiks ka dopingut tarvitada, et "soom- keerulisus. Ent, nagu öeldud, on oluline küsimus, mis on lane loodab ikka kaerapudrule". Soininen 2. Valeinfo söötmine soomlastele. Vahele ei võinud uneski näha, millele loodab toimumas, kuhu suundutakse ning kuidas jäi kuus soomlast ning kõigil oli teada, et MM- peaks edasi elama. soomlane tegelikult. Soome tippsuusata- il testitakse plasmaekspandri tarvitamist. jate vahelejäämine dopingutarvitamisega Koondise arst Juha-Pekka Turpeinen teadis Esiteks. Mida rohkem ainuväärtustatakse võitu kinnitas üht – üldine moraal jätkab juba 1999. aasta suvel, et plasmaekspandrid ja räägitakse "spordist kui ärist", seda enam allakäiku. keelustatakse ja nende kasutajaid hakatakse luuakse pinnast võitmisele vahendeid valimata Veel 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel kontrollima. Sestap on loogiline, et põh- ning tippsooritajate "tootmisele" rahvusliku Soome koondise peatreeneriks olnud Immo janaabrid pidid olema kindlad puhaste spordimasina poolt. Kuutsa põhimõte oli: kõik, mis pole keelatud, paberitega väljatulemises. Seega pidi keegi Teiseks. Maailma Antidopingu Agentuuri on lubatud. Kuid viimatise lootsi Kari-Pekka asjaomane isik neid veenma, et plasmaekspan- tegevjuht Harri Syväsalmi arvab, et spordis on Kyrö ajal astus moraal sammu tagasi – dri kasutamisega ei jää vahele. sündimas dopingutarbimist salliv subkultuur. Ei põhimõtteks sai: kõik, millega vahele ei jää, on Kari-Pekka Kyrö kinnitab kaudselt seda teoori- tunta piinlikust selle pärast, et dopingut tarvi- lubatud. at, kuid ei soostu nimesid nimetama. Igal juhul tati, vaid selle üle, et vahele jäädi. Kari-Pekka Selles kontekstis polekski ehk oluline selgitada, pidi olema tegemist kõrgema kategooria Kyrö sõnavõtud avalikkuses on ilmekaimaks miks soomlased vahele jäid või kas keegi seadis asjatundjaga. Sagedamini on pakutud FIS-i tõestuseks spordieetika paigutumisele muu- põhjanaabritele lõksu. Tähtis on hoopis muu – meditsiinikomisjoni esimehe, norralase Inggard seumisse. miks on spordis dopingutarvitamiseni jõutud, Lereimi nime. Teooria poolt räägib Lereimi Tõepoolest, eetilisi küsimusi ei esitata enam kuhu ollakse ülepea teel ning kas ja kuidas suuresõnalisus "aastajagu ettevalmistatud enne mingit tegevust, vaid alles pärast, kui oleks ehk võimalik protsesse pidurdada? löögist" ja tema rahvus, vastu aga nõrk motiiv. sedagi. Eetiliste probleemide lähtepunktiks on Vähem on välja käidud FIS-i meditsi- olukord, milles inimene hoomab vahet "see, Väike tagasipilk aitaks ehk siiski toimunut inikomisjoni soomlasest liikme Tapio Videmani paremini mõtestada. kuidas on" ja "see, kuidas peaks olema". nime. Pooltargumendiks sõprus Lereimiga, vas- "Olemise" ja "pidamise" vahel on vahe, mille Niisiis, miks tervelt kuus soomlast ja veel kodusel tuargumendiks rahvus. inimene ületab või ei ületa omaenda olemise ja MM-il Lahtis vahele jäi? Pärast vahelejäämisi ja 3. Soome Antidopingu Toimkonna enda tegevusega. Spordimaailmas seda vahet enam eriti pärast MM-i on räägitud mitmest stsenaa- lõks. Plasmaekspandri kasutamise testimiseks pole. On vaid "see, kuidas on", mis tähendab riumist, millest osad on täitnud pea kõik klas- vajaliku meetodi töötas välja Helsingi Yhtyneet protsessi, mille ainueesmärkideks on võitmine sikalise vandenõuteooria nõuded. Laboratoriot Oy koos Kölnis asuva dopingutes- ja soorituse maksimeerimine. Pakun siinkohal välja paar sagedamini esitatut. timislaboratooriumiga. Uut testimenetlust Kolmandaks. Tuleb teha selge vahe dopingul ja hoiti lõpuni saladuses. Ehkki veel 5. veebruaril niiöelda "mittedopingul". Ükski aine või 1. Norralaste kättemaks. Vahetult enne MM- otsustas FIS-i juhatus, et testimeetod on poolik menetlus ei oma omadust "doping", vaid on i ütles Soome Suusaliidu murdmaasuusatamise ning jääb MM-il mitteametlikuks, jõudsid doping seetõttu, et inimesed peavad seda toonane alajuht Antti Leppävuori intervjuus dopingukütid sisuliselt MM-i eelõhtuks tööga dopinguks. Sestap võiks ükskord rahulikult üle Norra päevalehele Adresseavisen, et norralane ühele poole. vaadata dopingunimekirjad, rookida sealt välja Odd Martinsen peaks Rahvusvahelise Suusa- see, mida raske isegi tavamõistes dopinguks liidu murdmaasuusatamise komitee esimehe Selle versiooni poolt räägib just soomlaste nimetada ning teha panus niinimetatud kohalt tagasi astuma. vahelejäämine hulgakesi – oldi justkui ette kõvadele dopinguainete avastamisele. Liiga lai kindlad, et vahele ei jääda. Vastu räägib oletus lähenemine dopingu mõistele ei vii kuhugi, Leppävuori nägemust toetas Soome koondise – väidetavasti polnud soomlased ainsad vaid teeb asja segasemaks nii sportlastele kui peatreener Kari-Pekka Kyrö, kes leidis, et dopingutarvitajad, ent vahele jäid üksnes nendele, kes pealtvaatajatena heausklikult Martinsen teeb FIS-is otsuseid, mis soosivad nemad. Järelikult pidi keegi hoiatama näiteks mõõduvõtmistest rahuldust tunnevad. tema tütart Bente Skari-Martinseni. Kyrö krii- norralasi ja rootslasi. Lereim? Viimane ise on tikale andis alust suusatamise MK-programm. tõrjunud järsult kõik süüdistused. Kuigi eelmise aasta kevadel otsustati, et sprin- di MK peetakse eraldi, siis sügistalvel, kuu aega 4. Soomlased olid lihtsalt saamatud. Kuna enne MK algust leiti, et kolm sprindivõistlust plasmaekspandrit Hemohes oli kasutatud juba kuuluvad MK üldarvestusse. 1999. aastast, läbi kahe aasta polnud keegi

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 3 kuum EOK ja ESK ühinemine

Eesti spordi tippjuhid Toomas Tõnise (vasakul) ja Tiit Nuudi on sellel fotol küll erinevate vihmavarjude all, kuid tulevikus peaks nii nemad kui kõik Eesti spordiorgani- satsioonid ühe varju alla mahtuma. Foto: arhiiv

sest ja vahendite leidmisest alates ning spordiliikumise korraldusliku poole ja spordipoliitika kujundamiseks ettepanekute tegemisega lõpetades. Ka ESK tegevuse eesmärgiks on aidata oma liikmeid, olla teenindavaks üksuseks ja ühiste seisukoh- tade kujundajaks – seega kattuvat kahe organisatsiooni töös on palju. Tõnise lisab juurde veel ühe väga olulise aspekti. Nimelt on nii EOK kui ESK tegevusse kaasatud suurel määral vabatahtlikke spor- dijuhte, keda saaks ühinemise tagajärjel tunduvalt paremini rakendada. Ka oleks rii- gil ühe ühinguga suheldes rohkem selgust. Eesti spordi juhtimine kaasajastumas

Kavandatav Eesti Olümpiakomitee (EOK) beldati koguni vaenulikuks ideeks," mäletab Kui ühe organisatsiooni raames kõigi huvi- ja Eesti Spordi Keskliidu (ESK) ühinemi- kauaaegne spordijuht. tatud osapooltega asjad selgeks räägitud, ne peaks tõstma koduse spordi juhtimise Sama ideega tuldi taas avalikkuse ette 2000. saab pöörduda kultuuriministeeriumi poole uuele tasemele: ühinenud organisat- aasta aprillis, kui EOK president Tiit Nuudi ja ühise ja selge ettepanekuga. "Soovime, et siooni tegevus muutub tulemuslikumaks ESK esimees Andres Lipstok toonitasid ühinemise järel oleks spordiorganisatsioo- ja vahendite kasutamine otstarbeka- mõlemad vajadust ratsionaalsema spordi- nidel võimalus end partnerluses avaliku sek- maks. korralduse mudeli järele. Ilmekalt rõhutas toriga väljendada ühel ja mõjusal häälel. See Eesti Spordi Keskliidu üks taasasutajatest ja ühinemisvajadust Tiit Nuudi eelmise aasta aga eeldab et spordiorganisatsioonide sise- läinud aasta lõpuni peasekretäri postil töö- novembrikuus toimunud EOK täiskogu mised probleemid saaksid lahenduse tugeva tanud Toomas Tõnise valmistab nüüd koosolekul, kus ta andis nõusoleku olümpia- organisatsiooni sees," selgitab Tõnise. olümpiakomitee tegevjuhina ette kahe komitee presidendina jätkata üksnes juhul, Tegevus hoitakse tasakaalus organisatsiooni liitmist. "Kõige olulisem on kui leiab toetust kahe spordiorganisatsiooni veenduda, et olümpiakomitee ja keskliidu liitmise idee. EOK ja ESK ühinemise õnnestumise tõenäo- ühinemise tagajärjel ei tekiks n.-ö. kaota- sust kinnitavad nende riikide näited, kus EOK ja ESK ühendamise tingivad mitmed jaid," peab Tõnise tähtsaimaks mängida kahe organisatsiooni liitmine on juba teoks asjaolud. Tõnise toob kõigepealt välja sel- enne spordiühingute liitmist kõik nüansid saanud, ja seda edukalt. Tõnise loetleb kuute guse saavutamise. Teatud määral kattub ESK üksipulgi läbi. Sealhulgas kohtuda alaliitude Euroopa riiki: Norra, Taani, Island, Holland, ja EOK tegevus. Keskliitu kuulub 96 orga- ˇ juhtide, sportlaste, treenerite ning spordi- Sveits ja Sloveenia, millistes spordi keskor- nisatsiooni – spordialaliidud, piirkondlikud huvilistega, et üheskoos arutada ühineva ganisatsioonid viimase kaheksa aasta jook- liidud, spordiühendused, millest ligi 50 on ühingu eesmärke, määrata kindlaks sul on ühinenud. Nendele riikidele lisaks on EOK tunnustanud ja oma esindajad EOK liik- rõhuasetused, saada kinnitust senistele mitmeid Euroopa maid, näiteks Itaalia, meteks delegeerinud. "Tihtipeale on alalii- ideedele ja genereerida uusi. Prantsusmaa, Luksemburg, ja Belgia, kus dud segaduses, kuna ei tea, kas peavad ühe kaks organisatsiooni on alati toiminud koos. Ühinemine toob selgust või teise küsimuse lahendamisel tegema koostööd keskliidu või olümpiakomiteega," EOK peasekretäri sõnul kohtus ta hiljaaegu Toomas Tõnise arvates on praegu aeg EOK ja nendib Tõnise. oma Islandi kolleegiga, kes väitnud, et ESK ühinemiseks küps. Ta meenutab 1992. ühinemine oli ainuõige samm, mille tagajär- aastat, kui pärast Barcelona olümpiat paku- Ehkki EOK peamisteks eesmärkideks on viia jel paranes koostöö nii riigi kui sponsoritega. ti esmakordselt välja sama idee, ent ühine- võistkond olümpiamängudele ja levitada Näiteks Taanis oli koguni riik see, kes kiiren- miseks ja ühisorganisatsiooni sünniks ei olümpiaideaale, tegeletakse juba teist das kahe organisatsiooni liitmisprotsessi. olnud keskkond veel valmis. Domineeris ise- olümpiatsüklit järjest tunduvalt enamaga – "Kahele eraldi ühingule olnuks riigi toetus olemise ja -tegemise soov. "Ühinemine tem- spordi rahastamisesüsteemi väljatöötami- tunduvalt väiksem," toob Tõnise näite

4 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 EOK ja ESK ühinemine kuum

selline hirm arusaadav, kuid pole põhjenda- Võimalikud eesmärgid tud. "Meie ülesanne on hoida uues ühingus ühinemisel tasakaalustatud tegevust. Pealegi võtavad kaks organisatsiooni ühinedes kaasa oma 1. Spordikorralduse muutmine ratsio- õigused ja kohustused, keskliidul aga on naalsemaks. kohustus teenindada kõiki liikmesliite," 2. Ühtse organisatsioonina ühesed ot- kummutab spordijuht kahtlused ja lisab et, sused, ühine hääl. miski ei tohi kõigutada 1989. aastal heaks- 3. Parallelismi välistamine. kiidetud alakeskse spordikorralduse põhimõt- 4. Liikmetel selgem, sportlastel selgem – teid. See tähendab, et alaliit on kõrgeim üks katusorganisatsioon. autoriteet omal spordialal, tegeleb kõigi 5. Võimalus koondada ressursid/ini- küsimustega laste- ja noortespordist veterani- mesed, vahendid. de spordini, mille vahele jääb veel võistlussport. 6. Kokkuhoid – aeg, inimtöö, raha. 7. Uue intellektuaalse taseme saavut- Otsustamine alles ees amine – terviklikkus. 8. Uue kvaliteedi saavutamine spordi- Loodava eesti spordi katusorganisatsiooni liikumises. ülesandeks jääks vabatahtliku spordiliiku- 9. Selgem eesmärgi sõnastus. mise arengu tagamine, eelduste ja tingimus- 10.Liikmete parem teenindamine. te võrgustiku loomine arendusse, koolitusse ja teenindusse, riigiga suhtlemise kaudu ning Eesti Spordi Keskliidu senised rahvusliku olümpiakomitee funktsioonide Foto: Jarek Jõepera (EMF/SL Õhtuleht täitmine. Ühinev organisatsioon baseerub funktsioonid liikmetel. Tänaste mõtete kohaselt peaksid Põhikirjalised tegevuse eesmärgid: Kuigi EOK peamiseks eesmärgiks on Eesti liikmed olema nii juriidilised isikud: spordi- delegatsiooni viimine olümpiamängudele ja alaliidud, spordiühendused ja piirkondlikud • edendada sporti ja sportlikku kasvatust levitada olümpiaideaale, on juba teist liidud kui ka füüsilised isikud ehk need eesti rahva kehalise ja vaimse jõu tõst- olümpiatsüklit järjest tegeletud ka paljude inimesed, kes on teenete eest senini valitud miseks; teiste küsimustega, nt. raha hankimisega, et EOK ja edaspidi ühisorganisatsiooni liikmeks. • edendada spordiühenduste ühtset sportlaste ettevalmistus kulgeks viperusteta tegevust Eesti Vabariigis. ning olümpiasooritus läheks kümnesse. Fotol Tõnise selgitusel ei pea sportlased olema uue Põhiliselt kolm funktsioonide rühma: jahilaskur Andrei Inesˇin. ühinguga otseühenduses, vaid eelkõige oma klubi ja spordiliidu kaudu või esindajana. • Töö spordiorganisatsioonide (klubid, Eesti Olümpiakomitee täiskogu ja Eesti seltsid, liidud) võrgustiku arengu ja Spordi Keskliidu esindajatekogu koosolek on spordiorganisatsioonide omavahelise Taanist ja lisab, et kuigi riik võib oma suhtu- koostöö tõhustamise nimel; misega ühinemist mõjutada, ei saa keegi kiitnud heaks kahe organisatsiooni ühine- mise idee ning andnud vastavalt täitev- • Koostöö teiste mittetulundusühingute, siiski kahe mittetulundusühingu ühinemis- riigivõimuorganite ja kohalike oma- plaane keelata. "Eesti Kultuuriministeeriumi komiteele ja juhatusele volitused sellega tegelemiseks ning läbirääkimiste pidamiseks. valitsustega spordiorganisatsioonide poolt oleme seni küll kogenud vaid positiiv- tegevuseks paremate tingimuste ja eel- set suhtumist," kinnitab Tõnise. Ühinemine peaks toimuma aprillikuus, kui EOK täiskogu ja ESK esindajatekogu ühine- duste loomiseks; Toetudes nende Euroopa riikide näidetele, misotsuse 2/3 häälteenamusega vastu võta- • Rahvusvaheliste suhete arendamine kus olümpiakomitee ja keskliit viimastel aas- vad ning seda vastavalt mittetulundusühin- ning osalemine rahvusvahelises spordi- tatel liidetud, toob Tõnise välja kaks peamist gu seadusele, EOK ja ESK põhikirjale. koostöö võrgustikus. probleemi. Esiteks isikute küsimus. See võib ilmneda juhul, kui loodava ühingu juhiks Tõnise sõnul ollakse ühinemise protsessiga Eesti Olümpiakomitee pürivad mõlemad vana organisatsiooni praeguseks nii kaugel, et EOK ja ESK töörühm senised funktsioonid presidendid. "Siis on selge, et ühinemine on läbi arutanud uue organisatsiooni põhi- EOK tegevuse põhieesmärgiks on arendada saab häiritud juba varases staadiumis," kirja neli varianti, kuid tõenäoliselt tuleb neid ja koordineerida olümpialiikumist Eestis. märgib olümpiakomitee peasekretär. veel arutusele vähemalt sama palju. Konkreetsemad funktsioonid: Teise küsitavusena on ilmnenud uue organi- EOK ja ESK infotundides on pidevalt infor- satsiooni nimi. Ühes on Tõnise kindel, nimi meeritud EOK tunnustatud liitude ja ESK • Tagada Eestis Olümpiaharta põhimõte- peab olema eestikeelne ning sisaldama liikmesliitude tegevjuhte, peatselt on alga- te järgimine; "Eestit", "olümpiat" ja sõna, mis viitab ühin- mas laiem aruteluring ühinemise asjus. • Tagada Eesti osavõtt olümpiamängu- gule. Näiteks Sˇveitsis leiti hea lahendus: Kogenud spordijuht usub, et ühinemisprot- dest; endise Sˇveitsi Spordi Assotsiatsiooni ja sess ja uue organisatsiooni loomine läheb • Arendada olümpialiikumist ja spordi- Sˇveitsi Olümpiakomitee tulemusena tekkis tõrgeteta. "Otsustavaks saab eelkõige see, armastust; Sˇveitsi Olümpiaassotsiatsioon. kuidas suudame ühinemist laiemale ava- • Aidata kaasa võistlus- ja tervisespordi edendamisele. Ehkki enamik meie spordiliite on EOK ja ESK likkusele põhjendada ja selgitada," väidab ühinemise suhtes positiivselt meelestatud, Tõnise ja on veendunud, et kahe organisat- on mitteolümpiaalade liitudes, spordiühen- siooni ühinemisega astutakse tõsine samm dustes ja piirkondlikes liitudes siiski aval- spordikorralduse ratsionaalsemaks muut- datud kahtlust, kas kavandatavas organisat- mise ja kaasajastamise suunas. sioonis ei jäeta neid kõrvale ning keskendu- takse vaid olümpiaaladele. Tõnise arvates on Sven Sommer

Eesti Spordi Infoleht 5 kuum EOK ja ESK ühinemine

Ülesanded ajalises reas EOK ja ESK ühinemise protsessis

Mis on toimunud? Mis seisab ees? Aprill 2000. Eesti Spordi Keskliidu esindajate- Ühinemisel on tarvilikud: Aprill 2001. Eesti Spordi Keskliidu esindaja- kogu otsus jätkata ja konkretiseerida Ühinemisleping, mis sõlmitakse ESK juhatuse ja tekogu otsus kiita heaks ühinemine EOK-ga läbirääkimisi Eesti Olümpiakomiteega tuge- EOK täitevkomitee vahel. vastavalt MTÜ seadusele ja ESK põhikirjale. vama ja ühtsema vabatahtlike spordiühen- Aprill 2001. Eesti Olümpiakomitee täiskogu duste katusorganisatsiooni moodustamiseks, Selles tuleb ära märkida: otsus kiita heaks ühinemine ESK-ga vastavalt analüüsida olümpiakomitee ja keskliidu ühine- 1. mõlema ühenduse nimed; MTÜ seadusele, Olümpiahartale ja EOK põhikir- mise võimalusi ning selleks vajalikke samme. 2. õigused, mis ühinevate ühenduste liikmed saavad uues ühenduses; jale. ESK juhatusele anti volitused läbirääkimiste 3. ühinemise tagajärjed kahe ühenduse töö- Aprill – oktoober 2001. EOK täitevkomitee konkretiseerimiseks. tajatele. ja ESK juhatuse tegevus vastavalt MTÜ November 2000. Eesti Olümpiakomitee Ühinemislepingust tekkivad õigused ja kohus- seadusele, ühinenud EOK ja ESK organisat- täiskogu otsus anda täitevkomiteele volitused tused pärast selle heakskiitmist ESK ja EOK üld- siooni alusdokumentide ja esimese üld- kahe organisatsiooni ühinemisega seotud koosolekul. See ongi ühinemisotsus. koosoleku ettevalmistamine. probleemistiku analüüsiks ning protsessi alus- Oktoober – detsember 2001. Ühinenud EOK tamiseks eesmärgiga viia võimalik ühinemine Nii ESK juhatus kui EOK täitevkomitee peavad ja ESK esimene üldkoosolek, põhikirja kinnita- lõpule 2001. aasta jooksul. 15 päeva jooksul ühinemisotsuse vastuvõtmis- est teatama kirjalikult teadaolevatele võla- mine, juhtorganite valimine, tegevussuundade Detsember 2000. ESK juhatus arutas ühine- usaldajatele. kinnitamine. mise põhimõtteid. ESK ja EOK peavad tegema kaks teadet üleriig- Detsember 2000. EOK täitevkomitee arutas ilistes lehtedes vähemalt 15 päevalise vahega, ühinemise põhimõtteid. milles antakse teada ühinemisotsusest ja näi- 15. jaanuar 2001. Valmis uue põhikirja pro- datakse, et võlausaldajad peavad oma nõuded jekt, antud juriidilisse ekspertiisi. esitama kahe kuu jooksul.

Eesti spordialaliitude, -ühenduste ja -liitude staatus

A - Olümpiaprogrammis 29 E. Võimlemisliit + + + + 64 E. Mälumängu Liit - - - + B - ROK-i tunnustus 30 E. Võrkpalliföderatsioon + + + + 65 E. Petanque'i Klubide Liit - - - + C - EOK tunnustus 31 E. Autospordi Liit - + + + 66 E. Saalibändi Liit - - - + D - ESK liige 32 E. Karate Föderatsioon - + + + 67 E. Sambo Liit - - - + 33 E. Maleliit - + + + 68 E. Wonhwa-Do Liit - - - + Nr. Eesti spordialaliidud A B C D 34 E. Orienteerumisliit - + + + Nr. Eesti spordiühendused A B C D 35 E. Sumoliit - + + + 1 E. Aerutamisföderatsioon + + + + 36 E. Turniiribridziliit - + + + 1 E. Koolispordi Liit - + + + 2 E. Jahtklubide Liit + + + + 37 E. Võistlustantsu Liit - + + + 2 E. Spordimeditsiini Föderats. - + + - 3 E. Jalgpalli Liit + + + - 38 E. Allveespordi Liit - + - + 3 E. Spordiselts Kalev - + + + 4 E. Jalgratturite Liit + + + + 39 E. Golfiliit - + - + 4 E. Akadeemiline Spordiliit - + - + 5 E. Judoliit + + + + 40 E. Keegliliit - + - + 5 E. Invaspordi Liit - + - + 6 E. Jäähokiföderatsioon + + + + 41 E. Kulturismi Arendusselts - + - + 6 E. Tervisespordi Ühendus - + - + 7 E. Kelguspordi Liit + + + + 42 E. Lennuspordi Föderatsioon - + - + 7 E. Maaspordi Liit Jõud - - - + 8 E. Kergejõustikuliit + + + + 43 E. Mootorrattaspordi Föder. - + - + 8 E. Spordiveteranide Liit - - - + 9 E. Korvpalliliit + + + + 44 E. Piljardi Liit - + - + 9 E. Tehnika ja Spordiliit - - - + 10 E. Käsipalliliit + + + + 45 E. Ragbiföderatsioon - + - + 10 E. Spordiselts Põhjakotkas - - - + 11 E. Laskesuusatamise Föder. + + + + 46 E. Rulluisutamise Liit - + - + 12 E. Laskurliit + + + + 47 E. Squashi Liit - + - + Nr Piirkondlikud spordiliidud A B C D 13 E. Lauatenniseliit + + + + 48 E. Veemoto Liit - + - + 14 E. Maadlusliit + + + + 49 E. Wu-Shu Föderatsioon - + - + 1 Harju Spordiliit Jõud - - - + 15 E. Moodsa Viievõistluse Liit + + + + 50 E. Amburite Liit - - - + 2 Hiiumaa Spordiliit - - - + 16 E. Poksiliit + + + + 51 E. Hapkido Föderatsioon - - - + 3 Ida-Virumaa Spordiliit - - - + 17 E. Ratsaspordi Liit + + + + 52 E. Indiaca Liit - - - + 4 Jõgevamaa Spordiliit Kalju - - - + 18 E. Sulgpalliföderatsioon + + + + 53 E. Jahispordi Liit - - - + 5 Järvamaa Spordiliit - - - + 19 E. Suusaliit + + + + 54 E. Jeti ja Mootorkelgu Liit - - - + 6 Läänemaa Spordiliit Läänela - - - + 20 E. Sõudeliit + + + + 55 E. Jõutõsteliit - - - + 7 Narva Kehakult.i- ja Spordiliit - - - + 21 E. Taekwondo WTF Föder. + + + + 56 E. Kabeliit - - - + 8 Põlva Maakonna Spordiliit - - - + 22 E. Tennise Liit + + + + 57 E. Kickboxingu Liit - - - + 9 Pärnu Spordiliit - - - + 23 E. Triatloni Liit + + + + 58 E. Kiikingi Liit - - - + 10 Pärnumaa Spordiliit - - - + 24 E. Tõstespordi Liit + + + + 59 E. Kirimaleühing - - - + 11 Rapla Maakonna Spordiliit - - - + 25 E. Uisuliit + + + + 60 E. Koroonamängu Liit - - - + 12 Tartu Maaspordi Liit - - - + 26 E. Ujumisliit + + + + 61 E. Kurnimänguliit - - - + 13 Valgamaa Spordiliit - - - + 27 E. Vehklemisliit + + + + 62 E. Matkaliit - - - + 14 Viljandimaa Spordiliit - - - + 28 E. Vibuliit + + + + 63 E. Minigolfi Liit - - - + 15 Võrumaa Spordiliit - - - +

6 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 Persoon kuum Foto: Jarek Jõepera Foto: Jarek

Sergei Glusˇko areneb koos õpilastega

"Minu elu kõige õnnelikumad hetked on Ta toob kohe ka kaks näidet: "Minu jaoks oli kehakultuuriteaduskonna. Kõrgkooliõpingud seotud spordiga," tunnistab tuntud Nar- kõige rõõmsam hetk, kui mu hoolealune ühendas meistersportlane Glusˇko aktiivse va sõudetreener Sergei Glusˇko. "On Leonid Gulov tuli 1998. aasta suvel noorte sportimisega Ukraina sõudekoondises. Juba meeldiv, kui lootused täituvad ning maailmameistriks. Kui ta aasta hiljem tule- noorena valis ta treeneritee ega eksinud. saavutad püstitatud eesmärgi." must kordas, tundsin taas midagi sellist, mi- da ei suuda sõnades edasi anda. Loomulikult Ukrainlane Sergei Glusˇko ei osanud muidugi olin õnnelik, kuigi ka kohutavalt väsinud." ettegi kujutada, et saatus seob ta tugevalt Eesti linna Narvaga. 15 aastat tagasi kutsusid Glusˇko on kindel, et treener närveerib ja Narva toonased spordijuhid noore treeneri muretseb stardi eel märksa rohkem kui tema tööle vastavatud spordikooli, mis nüüd kannab hoolealune, sest sportlane maandab oma nime Energia. Oli otsustatud, et spordikoolis pingeid kompromissitus heitluses, treener hakatakse tegelema ka sõudmisega. peab aga istuma kaldal ja ootama tulemust. Glusˇko tunneb hästi mõlemat poolt. Praegu treenivad Glusˇko käe all nii noored kui täiskasvanud. Kuigi sõudebaas vajab rekonst- Aktiivsest sportlasest sai rueerimist ja treeningutingimused jätavad edukas treener paremat soovida, ei kurda treener ja tema õpilased, vaid töötavad ennastunustavalt. Glusˇko hakkas sõudmisega tõsisemalt tegele- ma 15-aastaselt kodulinnas Dneprodzerzˇins- kis Ukrainas. Teisel treeninguaastal tuli esi-

ˇ mene suurem edu, pronksmedal N. Liidu meistrivõistlustelt paarisneljasel paadil. Leonid Gulov (paremal) ja Andrei Sˇilin

ˇkevits on Sergei Glusˇko andekamad õpilased, Glusˇko sõudis ka teistes klassides: kahesel ja kes Sydney OM-il tulid üheksandaks. kaheksasel paadil. Ta läbis ajateenistuse spordiroodus ning lõpetas pärast armeed

Foto: Leonid Las Dnepropetrovski pedagoogikainstituudi

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 7 kuum Persoon

Jaanson, Sˇilin ja Gulov mõtlevad Edukas treener mad mõistaksid, et spordiga tegelemine ei neljapaadist sega õppimist, hoopis vastupidi – sport Glusˇkod peetakse edukaks treeneriks, kuigi ta Kui Eesti sõuderahvas jaksab soetada 200 aitab last tihti tänava hukutavast mõjust vaidleb sellele ise vastu, et hoolealuste tule- 000 krooni maksva maailmatasemel nel- eemal hoida. Selles osas peavad treener ja japaadi, võivad edukad olümplased Jüri vast edu mitte ära sõnuda. lapsevanemad koostööd tegema." ˇ Jaanson, Andrei Silin ja Leonid Gulov uuel Narvas töötatud aastate jooksul on ta saavu- suvel seltsis aere sikutada. Narva sõudjatel on ees suvehooaeg ja Sergei tanud häid tulemusi. Esimest korda saavuta- Glusˇko teeb uusi plaane. "Kuigi järgmiste "Et üks neljapaat korralikult liikuma läheks, sid ta õpilased märkimisväärset edu 1990. olümpiamängudeni on veel palju aega, tuleb teha meeletult tööd," tõdeb 35aas- aastal, kui Mihhail Aleksandrov, Virgo Trein- hakkame nendeks plaanipäraselt valmistu- tane Jaanson, kõigist kaaslastest üle kümne buk, Vjatsˇeslav Sˇilkin ja Dmitri Frolov võitsid aasta vanem. "Ühine siht peab juba alus- ma," ütleb treener. "Meil on reserve nii tades silme ees olema, ja siht saab olla ainult N. Liidu noorte meistrivõistlustel neljapaadil funktsionaalses kui tehnilises ettevalmistus- tipptase." kuldmedali. Samad noormehed kuulusid es. Leonid Gulov ja Andrei Sˇilin mõtlevad Kolme olümplase kõrval näeb Eesti Sõudeliidu peasekretär Jaan Tults kahep- aadil maailma nuusutanud Tõnu Endreksoni ja Silver Sonntakit, kelle ette- valmistuskulud kaetaks täielikult. Neile peaks ühislaagrites lisanduma teist sama palju noori. "Kui kuu lõpul valitav alaliidu uus juhatus suudab käivitada sponsorprogrammi, püüame neljapaadi hankida. Selle baasil saab ette valmistada teisigi paadiklasse," valgustab Tults. Jaanson toob näiteks Saksamaa koondise, kelle võimekast nel- japaadist mõni mees aeg-ajalt väiksemasse kolib ja sealgi läbi lööb. "Eelmise hooaja lõpul proovisime Pärnus kahel treeningul neljapaati," kirjeldab Sˇilin, kes Sydneys koos Guloviga paariskahesel 9. koha sai. "Ühel päeval istusin paadis Gulovi, Jaansoni ja Endreksoniga, teisel asendas Jaansonit Sonntak. Paat libises hästi." hiljem akadeemilises sõudmises maailma järgmistele startidele maailma karikavõist- "Kahe treeningu põhjal ei ütle veel midagi, kümne parema paatkonna hulka. NSV Liidu lustel, kus nad tahavad kokkuvõttes jõuda vähemalt nädalast laagrit on vaja," arvab meistrivõistluste medalid said seejärel ka ven- esikolmikusse, eelkõige aga koguda koge- Sˇilini ja Gulovi juhendaja Sergei Glusˇko. nad Viktor, Vladislav ja Eduard Holostõhh. musi. Ning loomulikult unistavad nad oma "Aga kõigepealt tuleb paat hankida." teistele olümpiamängudele sõitmisest." Mõni aasta hiljem sattusid Sergei Glusˇko ja Eesti perspektiivikaima paatkonna treener tema abi Valentin Melniku hoole alla Andrei 17. veebruaril täitus Glusˇkol 42. eluaasta. ei kavatse oma kahest vägisi koos hoida: ˇ "Uue olümpiani jääb ligi neli aastat, see Silin, kes alustas sõudmist Narva treeneri Sünnipäeval oli ta Tartus, kus treeneri pare- ongi proovimiste aeg. Igaüks peab esmalt Sergei Lvovi juures, ja Leonid Gulov. Veidi mad õpilased osalesid ergomeetrisõudmise ühepaadis kõvemaks saama, siis läheme ka hiljem vahetas Melnik töökohta, Glusˇko aga Eesti meistrivõistlustel. Glusˇko on aga juba kambana kindlasti edasi." käis Sˇilini ja Guloviga paljudel võistlustel, ammu harjunud, et treeneritöös pole töö- ja Jaan Tults usub, et neljapaadi ülemtreene- sealhulgas ka maailma karikavõistluste puhkepäevadel vahet. ˇ etappidel. Tihe võistluskarussell ja tugev riks kandideerib eeskätt Glusˇko, kuid Silini Kas kodu ja pere jaoks ikka aega jätkub? arvates saab tähtsamaks Glusˇko koostöö konkurents lõid eelduse edasiseks eduks – Treener tunnistab, et palju abi on abikaa- Endreksoni - Sonntaki juhendaja Mihkel Rahvuste karika, juunioride mitteametliku sast – ka Viktoria Glusˇko tegeles neiupõlves Leppikuga. "Kenasti sõnastatud," kiidab maailmameistritiitli võiduks ning pääsuks sõudmisega. Poeg Pjotr õpib humani- Sonntak. 2000. aastal Sydney olümpiamängudele, kus taargümnaasiumi esimeses klassis ja esialgu "Neljapaat sarnaneb pigem pallimängu- nad olid üheksandad. meeskonnale ja selle edukat treenimist spordi vastu eriti huvi ei tunne. Perepea õpib pole siinmail aastakümneid viljeldud," Uued sihid seatud vabal hetkel eesti ja inglise keelt, mida on mõtiskleb Jaanson. "Vahest tuleks põhi- treeneritöös väga vaja. Lisaks analüüsib ta Juhendaja ja sportlaste omavahelised suh- treener hoopis välismaalt osta. Neljapaat iga toimunud võistlust ja arutab hoolealus- ted on väga usalduslikud. Paljude õpilaste on palju kiirem kui ühene või kahene. tega möödalaskmisi. Glusˇko arvates täiustab peredes võetakse Glusˇkod vastu kui omaini- Sõidaksid nagu tohutult tormaka tõuke- treener end ja areneb koos oma õpilastega. rattaga, millel sujuvat tõuget asendab kiire mest. "Väga suur roll on treeneri pideval löök." kontaktil oma õpilaste vanematega," rõhu- tab Glusˇko. "On tore, kui lapsevanem on Leonid Belov treeneri mõttekaaslane, siis saavutab noor sportlane kiiremini edu. Peatähtis, et vane- Gunnar Press SL Õhtuleht, 5. jaanuar

8 Eesti Spordi Infoleht. Kuu sündmus kuum Foto: Lembit Peegel

Eesti Suusaliidu peasekretär ja võistluse korralduskomitee esimees Kaarel Zilmer pidas MK-etapi eduka korralduse võtmeks häid vabatahtlikke ja tasemel projektijuhte.

Otepäält läks Lahti

Vaatamata prognoositust mõnevõrra Pealtvaatajatele võistlusest parema ülevaate üksikasjadest, et väiksema arvu personaliga väiksemale pealtvaatajate arvule, hindas andmiseks toodi suusastaadionile hiiglaslik, on raske toime tulla,” selgitab suusaliidu Eesti Suusaliidu peasekretär Kaarel 42 m2 suurune teleekraan, kus jooksis peasekretär. Zilmer 10. veebruaril peetud murdmaa- rahvusvaheline telepilt. “Eesti Televisioon Vabatahtlike abi kasutati alates raja tur- suusatamise Otepää MK-etapi läbivii- suutis koostöös soome kolleegidega edukalt vamisest lõpetades liikluskorraldusega. mise edukaks. edastada maailma heal tasemel ülevaate,” “Etapi direktor Alar Arukuusk ja ütleb Zilmer. “See on eriti tähtis, kuna enne “Alati annab tehtavat veelgi täiustada, kuid võistluskomitee juht Tiit Pekk tegid põhja- Lahtit oli huvi maailma suusaeliidi kohta nii külaliste, toetajate kui sportlaste hinnan- likud tegevusplaanid, mis andsid vabatah- väga suur.” gud on olnud väga kiitvad,” ütleb Zilmer ja tlikele tegutsemiseks täpsed juhised ning näitab äsja postiga saabunud Norra suur- Samuti kasutati võistluspaigas kvaliteetset kõik said oma ülesannetega kenasti hakka- saadiku Per Kristian Pederseni kirja, kus helitehnikat, mille abil võis teadustajat kuul- ma,” tunnustab Zilmer kaasaaitajaid. suursaadik tänab suurepärase võistluse ja da ükskõik millises rajapunktis. Päev enne suusavõistlust sadas Otepääl elamuse eest. Edu taga meeskonnatöö vihma ning puhus tugev tuul, ent MK- Otepää osavõistluse juhatas päev varem etapile see ohtu ei kujutanud. “Nagu arvata sisse nauditav avatseremoonia, MK-punkte Zilmer märgib, et sellised üritused saavad võis, muutus võtmeküsimuseks lumetoot- saabusid noppima pea kõik maailma tipud teoks tänu heale meeskonnatööle. “Meil on mine ning radade tegemine, millega sai ning Andrus Veerpalu ja Jaak Mae andsid 1999. aastal toimunud MK-etapist profes- Tehvandi keskus seekord hästi hakkama,” publikule Lahti MM-i eel suure emotsio- sionaalne ja hästi toimiv tiim, tähtsatel lülidel ütleb suusaliidu peasekretär. “Tehvandi naalse laengu. Eesti suusaelu tähtsündmus on mehed-naised, kellele võib alati loota.” keskus on uute juhtide käe all lühikese ajaga muutumas professionaalsemaks. Uue lume- meelitas Otepää metsade vahele 8000 Ürituse korraldusele aitasid kaasa ligi 700 tussüsteemi abil suudeti katta kunstlumega huvilist, mis oli oodatust mõnevõrra väik- inimest, kellest enamik olid vabatahtlikud. kogu rada, staadionile rajati väga oluline sem, kuid andis kohaletulnutele tõelise ehitis – hooldemaja ning samuti tehti ula- suurvõistluse tunde. “Selline võistlus koosneb nii paljudest

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 9 kuum Kuu sündmus

Jaak Mae (vasakul) ja Andrus Veerpalu võisid MK-etapi järel kaasaelajatele rõõmsalt lehvi- tada – tasemel rada ja võistluse korraldus andis Eesti suusatajatele vastavalt viienda ja neljanda koha. tuslikke töid radade viimiseks rahvusvahelis- tele nõuetele vastavaks. Need on suured investeeringud, kuid tulevikus on võistluste korraldamine seda lihtsam ja kvaliteetsem.” Kehv ilm sulatas piletitulu Küll lõi kehv ilm lõhki võistluse 3,5 miljoni kroonise eelarve. Kunstlume tootmiseks kulus varem kavandatud 150 000 krooni asemel ligi 400 000 krooni ning oodatust Fotod: Lembit Peegel väiksem oli piletimüük. “Kunstlumega tuli lumenappuse tõttu katta kogu rada ning jälgede pressimist. Stardiks oli rada parimas 90-meetrine hüppemägi. toodeti juurde ka reservlund, mida laotada olukorras, kiidab Zilmer. “Astume selle eesmärgi poole samm-sam- mõningtele rajalõikudele, nt. staadionisilla Juunioride maail- mult,” märgib Kaarel Zilmer lootusrikkalt. alusele,” tõdeb Zilmer. “Samuti eelistas nii “Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) on lubanud mõnigi inimene võistluseelsetele kehvadele mameistrivõistlused Eestis meid igati toetada ja oma õla lubas alla ilmadele tuginedes jälgida etappi teleri Suure meediahuviga (akrediteeringu vor- panna ka Otepääl käinud Vladimir Smirnov, vahendusel ning piletitulud jäid oodatust mistas 80 eesti ja 24 välismaa ajakirjanikku, kes on ROK-i liige.” tagasihoidlikumaks.” teleülekande tegid Soome, Rootsi, Norra ja Zilmer tänab jumalat, et võistluspäeval oli Itaalia ning Eurosport võistlusest kokku- Suusaliidu peasekretäri sõnul on FIS Otepää ilm suurepärane. “Kui hommikul kell pool võtte). MK-etapp oli järjekordne samm selle näol avastanud koha, kus saab lisaks tipp- kuus tõustes nägin aknast selget taevakaart poole, et 2005. aastal saaks Otepääl näha võistlustele korraldada treeninglaagreid ja ning tuulevaikset ilma, olin veendunud – suusaalade juunioride maailmameistri- mitmesuguseid koolitusi. tuleb suurepärane võistlus!” võistlusi. Karge öö saatel olid rajameistrid suusaraja See eeldab mitme rajatise püstitamist, Raimo Nõu tasandanud ning vastu hommikut alustati millest mahukamana tuleb valmis saada ka

Suusakoondis jääb Alaverile kitsaks

Pärast edukat Lahti MMi, kus Andrus Veerpalu võitis maailmameistritiitli, teatas meessuusatajate treener Mati Alaver ameti mahapanekust. Ajaleht Postimees leiab, et Alaver vajab uut väljakutset.

Alaver loeb oma elutöö tehtuks ja tahab treene- Alaver oli üks eestvedajaid Eesti Treenerite Ühen- riameti maha panna. Sarnast juttu rääkis eile duse asutamisel. Ta tunneb muret, et alma mater, 47-aastaseks saanud mees ka pärast Nagano ja Tartu Ülikool on minetanud oma tähenduse Ramsau maailmameistrivõistlusi. Nagano järel treenerite ettevalmistamisel. Ta on väljendanud ärgitas teda avaldust tegema pigem väärtusele rahulolematust, et kõrged spordiametnikud ei või- mittevastav tööleping kui kindel soov pare- tle riiklikul tasandil tippspordi väärtustamise eest. matele jahimaadele minna. Ramsau järel kahtles ta, kas suudab hoolealuse tiitlivõistluste Eesti kuulsad dirigendid on leidnud väljakutse ja Mati Alaver on aastatega teinud suure töö kuldmedalini viia. kõrgema palga välismaal. Valikuvabadust aus- ning viinud Eesti meessuusatajad uuele tades võiks lasta ka Alaveril piiri taha minna või tasemele. Jõudnud Lahtis koos Veerpaluga eesmärgini, selgi- töötada ametis, kus ta enesele ka puhkust saab tas ta, et tunneb end väga väsinuna. Selgitust lubada. tuleb tõe pähe võtta. 1992. aasta sügisel koondise tüüri üle võttes on suusatamine olnud talle nii töö Eesti Suusaliidu presidendi Toomas Savi meelest Suusatajad naasevad teistelt maailmameistri- kui eraelu. Üksinda maailmaklassi püüdma asudes peaks Alaveri hoidma ametis kuni Salt Lake City võistlustelt järjest koju kilbiga. Meeste koondise kulutas ta energiat, millega võiks kogu lonkavat olümpiani. Ent on selge, et suusakoondise liidrid Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tõestasid oma Eesti spordisüsteemi uuendada. vedamine on Alaverile liiga väike töö. kuulumist tippklassi. Välisriikide võistkondade treenerid tunnustavad Mati Alaveri oma ala Ent paigates suusaliidu nõrku lülisid ja takerdudes autoriteedina. Ometi ei valitse suusaliidus üks- spordiorganisatsioonide vanamoodsuse taha, on Andrus Nilk meelne edasipürgimise meeleolu. ta pidanud jõudu pillama. Postimees, 21. veebruar

10 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 Uued tuuled kuum

Mis on tänavu ülejäänud tegevuse ees- märgid? Euroopa spordikonverentsi korraldamine, mis on väga suur ja töömahukas ning Euroopa Uued tuuled tasandil olulise tähtsusega sündmus. Spordikonverentsiks tuleb lõpuks trükist välja Kaks kuud kultuuriministeeriumi asekantslerina ametis olnud Siim Sukles lubab Eesti spordi biograafiline leksikon, kuhu juba enesekindlalt Eesti spordielus muudatusi. aastaid materjali kogutud. Kavas on mõned parandused Eesti spordiseadusesse ja hasartmängu- maksu seadusesse. Spordiseadus on ilmselgelt nõrk. Paistab, et see on seadus, mis lihtsalt oli vaja mingil momendil vastu võtta. Praeguse plaani kohaselt hakkame spordiseaduse muutmisega tegelema oktoobris. Korralikult ja efektiivselt tuleb Kultuuriministeeriumi rolli spordis nähakse Mis on kultuuriministeeriumi lähimad ja tööle rakendada Eesti Spordi Nõukogu (ESN) ja sageli läbi väga kitsa diapasooni ehk pikemaajalised eesmärgid spordis? Regionaalspordi Nõukogu. ESN-i nõupidamisel üksusena, kelle asi on raha jaotada. otsustati, et töö tõhustamiseks moodustatakse Kultuuriministeeriumi selle aasta peamised Millised on tegelikult riigi ülesanded ESN-i tööorganina märtsikuus ümarlaud, kes ülesanded on riikliku spordistrateegia välja- spordis ja kuidas on neid seni täidetud? valmistab ette projektid ESN-ile. Viimane töötamine ja eelisarendatavate alade määra- omakorda tuleb kokku ja otsustab, millised Riigi rollid spordikorralduses jagunevad kolme mine. Prioriteetide kindlaksmääramine nõuab projektid või ettepanekud valitsusse viia. suurde rühma ja on lühidalt öeldes järgmised. karme otsuseid. Esiteks üldiste tingimuste loomine: seadus- loome, spordiehitised, koolitus, rahastamise süs- Olete valmis neid tegema? Sven Sommer teem. Teiseks finantseerimine ja toetamine: riigi Jah, ja ka kaitsma. Võin öelda, et prioriteetide omandis olevad spordibaasid, laste ja noorte hulka ei satu ainult need alad, mis on Eestile sport, tervisesport, võistlus- ja tippsport. Kol- edukad praegu, vaid ka perspektiivikad alad – mandaks koordineerimine ja koostöö: Eesti need, millega noored meeleldi tegelevad. Riigi rollid Eesti spordi Spordi Nõukogu, riiklik ja regionaalne tasand, riiklik statistika, andmekogud-registrid. Mis saab aluseks prioriteetide kehtes- korraldamisel ja edendamisel tamisele ja seega ka raha jaotamisele tule- Üldiste tingimuste loomine Ülesannete täitmisega on mõnega paremini, vikus? 1. Õiguslik reguleerimine (spordiseadus jt sporti regu- mõnega halvemini, kuid siiski hakkama saadud. leerivad õigusaktid) Praegu kehtiva rahajaotussüsteemi aluseks on 2. Spordiehitised (planeerimis- ja ehitamisnõuded, Kui siiski rahast rääkida, kui suure osa riik paljudes riikides toimiv süsteem, kus hindamise investeeringud, programm "Pooleliolev kultuuri-, spordi rahakotti annab? kriteeriumiks on harrastajate ja klubide arv, spordi-, haridusobjekt" jms) noortespordi kandepind, tulemused tiitlivõist- 1994. aastast on riigi toetus spordile suure- 3. Kooli kehaline kasvatus (riiklik programm, õpetajate lustelt, aga samuti hinnang võistlus- ja kooli- palgad, ujumise algõpetus) nenud ligi kolm korda. 2001. aastal on riigi tugi tussüsteemile ning sportlaste meditsiinilise 4. Spordialane koolitus (TÜ ja TPÜ kehakultuu- spordile kultuuriministeeriumi eelarve kaudu teenindamise kindlustamisele. riteaduskonnad) umbes 104 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 5. Spordi rahastamise riiklik süsteem (riigieelarve, riik- sporti läbi olümpiaettevalmistusprogrammide, Kultuuriministeerium ei eralda raha mitte likud kapitalid ja fondid) kultuurkapitali ning hasartmängumaksu spordialaliidule kui sellisele, vaid eelkõige nõukogu eraldiste. Finantseerimine, toetamine spordialale. Spordialaliidu esmane funktsioon 1. Spordiehitised (riigi omandis – TOP, Tehvandi jt, ülerii- on oma ala koordineerimine ja arendamine. See on ainult üks osa rahast, mis suunatakse gilise ja regionaalse tähtsusega spordi- ja tervise- Tegemiste nimekirjas peab olema esimesel sportimisvõimaluste ja -tingimuste loomiseks. keskused) kohal laste- ja noortetöö, mitte töötajate Oma toetussummad on ka haridus-, sotsiaal- 2. Laste ja noorte sport (sh spordikoolid ja –klubid, kooli-, palga- ja kontorikulud. kutsekooli- ja üliõpilassport, laste spordilaagrid) ja kaitseministeeriumi eelarvetest, märkimis- 3. Tervisesport (sh spordiühendused ja spordialaliidud, väärsete summadega toetavad kohalikud Riik peab looma võimaluse tegeleda spordiga, maakonnad, tervisespordi arenguprogramm 1998- omavalitsused. Kokku on riigi osa sporti mitte tellima ega maksma sportlikku tegevust 2002) investeerimises aastas ümmarguselt 400 sajaprotsendiliselt kinni. Kordaksin siinkohal 4. Võistlussport (spordialaliidud, spordiühendused, miljonit krooni. Unustada ei saa erakapitali ja seda, mida olen varemgi öelnud: riigi kohustus rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide liikmemaksud) väljastpoolt laekuvaid eraldisi ning saamegi on anda alaliitudele õng, kala peavad nad ikka 5. Tippsport (riigi spordistipendiumid, olümpiaprogrammid, kokku päris suure summa. ise kinni püüdma. EOK, paraolümpiakomitee, rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamine Eestis, meditsiiniprogrammid) 6. Õppeasutused, koolitus (TÜ, TPÜ, spordikoolituse süs- teem) Spordi finantseerimine kultuuriministeeriumi (spordiameti) kaudu 1994-2000 Koordineerimine, koostöö Kogusumma Sh noorte Sh EOK Sh tervise- Sh spordi- 1. Eesti Spordi Nõukogu (valitsuskomisjoni staatuses, sport spordile alaliitudele koosseisu ja põhimääruse kinnitab valitsus) 2. Riiklik (ministeeriumide, maavalitsuste, ametite, 1994 23 293 000 6 340 000 1 122 000 0 8 707 000 inspektsioonide ja hallatavate riigiasutuste vaheline) 1995 29 322 000 10 338 000 2 550 000 5 000 000 6 071 000 3. Üleriigiline (riik – ESK, EOK, spordialaliidud, 1996 38 575 000 11 705 000 4 600 000 5 700 000 6 991 000 spordiühendused, Eesti Regionaalne Spordinõukogu) 1997 42 345 000 14 378 000 495 000 6 200 000 11 319 000 4. Regionaalne (riik – omavalitsuste liidud, vallad, linnad) 1998 53 410 000 21 490 000 2 015 000 6 300 000 10 219 000 5. Riiklik statistika (vorm: "spordikool", "spordiklubi" ja "spordibaas") 1999 100 269 000 27 530 000 1 600 000 9 300 000 9 864 000 6. Andmekogud, registrid (spordiehitiste register; käivi- 2000 120 119 000 26 010 000 6 400 000 6 300 000 9 864 000 tada huvialakoolide register)

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 11 kuum Alaliit

Noored Pertelsonid ja Budõlinid vallutavad judosaale Foto: Gunnar Laanela

Populaarsus tekitab raskusi Eesti Judoliidu president Tõnu Lume hindab Judo arengus on suurimateks takistusteks judo arengut heaks, kuid säilitab samas judosaalide ja noortetreenerite vähesus. "Üldis- kaine meele. elt on judo levinud üle terve Eesti, kuid on mõned valged laigud nagu saared, Lääne-Eesti ja samuti osaliselt Lõuna-Eesti," ütleb Tavi Poleemikat tekitab ka treeneritekaadri nappus. Maastik, lisades, et nende kantside "valluta- Tõnu Lume hinnangul on selles küsimuses mine" on alaliidu üheks prioriteediks. "Samas raske kiiret lahendust saavutada. Ühest küljest on paljude saalide olukord kehv ning mitmes on judo väga keeruline ala, teisalt on vajalik, et paigas on areng saalide kitsikuse tõttu toppa- ala juurde tuleks suure missioonitundega ma jäänud." inimesi. Judoliidu avalike suhete juhi sõnul on ala vastu "Siiski on meil kolm kogenut treenerit – vanuse tõsist huvi tuntud Pärnus, kus judoliit püüab järgi Andres Lutsari, Aavo Põhjala ja Feeliks kohalikele eestvedajatele igati toeks olla. Samuti Saakjan –, kelle teadmised on meile suureks

Foto: Gunnar Laanela soovib alaliit senisest veelgi rohkem aidata ole- intellektuaalseks kapitaliks," märgib judoliidu masolevaid klubisid. president. "Ent olukord võiks olla parem. "Tallinnas on klubide olukord muidugi kergem, Treenerite koolitamine aga on raske, sest hea sest pealinnas liigub rohkem raha," lisab treenerikandidaat peab puutuma alaga aastaid Maastik. Nii on Tallinnas ehitamisel mitu kokku." judosaali, ka Saku saab sealse gümnaasiumi Kui mitmed spordialad on leidnud endale uusi Judoliit on asunud tõstma võistluste taset, renoveerimise käigus oma saali. treenereid endiste sportlaste näol, siis judos ei mille esimeseks viljaks oli jaanuaris Tallinnas pea alaliidu president sellist võimalust suureks. toimunud kõrgetasemeline turniir. Laste suur lemmik Indrek Pertelson õpib õigusteadust ning on Lume hinnangul ühiskondlikus elus niivõrd tegev, et ilmselt ta ei seo ennast treeneritööga. Treenerina ei saaks Judokate Indrek Pertelsoni ja Aleksei lihtsalt peret toita. Budõlini medalivõidud Sydney olümpial Turniiride tase tõuseb kinnitasid judo kiiret arengut Eestis. Tippatleedid on spordiala juurde meeli- Nii rahvusvaheline kui ka kohalik judoliit tegel- tanud niivõrd palju noori, et enam pole evad aktiivselt judoturniiride taseme tõst- misega. "Meil on judoturniire kohati isegi liialt piisavalt judosaale ning puudus on palju," tõdeb Maastik. "Nüüd püüame sarnaselt tasemel noortetreeneritest. Foto: Jarek Jõepera (EMF/SL Õhtuleht rahvusvahelisele alaliidule Eestiski võistluste taset tõsta. Parim näide on kindlasti jaanuaris Eesti Judoliidu avalike suhete juht Tavi Maastik toimunud rahvusvaheline turniir." sõnab, et viimase aastaga on noorte judokate arv hüppeliselt kasvanud. "Riikliku statistika Maastiku sõnul on rahvusvahelises mastaabis järgi tegeleb judoga alla kahe tuhande inimese, judo populaarsuse tõstmise nimel turniiride kuid see ei ole täpne," teab ta. "Tegime klubides korraldusel läbi viidud kardinaalsed muuda- küsitluse ning esialgsete kokkuvõtete põhjal tused – televisioonihuvi tõstmiseks on osale- võib öelda, et see arv on tunduvalt suurem.» jate arvu piiratud, samuti ei toimu lohutus- ringe. Kogu sˇõu kestmiseks on ette nähtud Ka judoliidu president Tõnu Lume märgib rahu- kolm tundi. lolevalt, et Pertelsoni ja Budõlini edu on süstin- ud noortesse motivatsioonipisiku. "Samas ei "Erinevad firmad on judot alati meelsasti sünni Indreku ja Aleksei sarnaseid sportlasi igal toetanud, kuna meie noortetöö areneb ning aastal," ei lase Lume edukast olümpia-aastast samuti on meil maailmatasemel sportlasi," liialt suuri ootusi sündida. "Näiteks A- ja juu- märgib Maastik. "Kuid uuendused annavad nioride klassis näeme eredaid sportlasi kahjuks alale kindlasti veel parema televäljundi ning nii napilt. Ka nende tehniline ettevalmistus ei ole suureneb ka toetajate hulk. See omakorda nii hea kui selles eas vajalik." annab võimaluse noortetöö arendamiseks ning nii võime tulevikus taas olümpiamedaleid Nii Maastik kui Lume rõhutavad, et judo arengut loota." silmas pidades on väga tähtis hiljutisel üldkogul vastuvõetud arengukava. Selles on paika pandud Paljukordse Eesti meistri, tunnustatud judo- spordiala eesmärgid ning tegevuskava aastani treeneri Aavo Põhjala tipphetk: kasvandik 2008. Muude eesmärkide seas on üheks märgi- Indrek Pertelson on mõni hetk tagasi pälvinud Raimo Nõu tud 2004. aastal olümpiakulla kojutoomine. Sydney olümpiamängudelt kolmanda koha.

12 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 Lepingud organisatsioonid Foto: Virge Burier Foto: Virge Eesti Olümpiakomitee sõlmis sponsorlepingud viie firmaga

Eesti Olümpiakomitee sõlmis 23. veeb- tsüklis. Selle rahaga kaetakse nelja aasta 000 krooni. 1997-2000 osales programmis ruaril käimasoleva olümpiatsükli spon- jooksul olümpismi ja laiemalt spordi aren- 25 firmat kogumahuga 10,3 miljonit krooni sorlepingud Tallinna Sadama, Sampo damisega seotud projekte Eestis." ning see koosnes kolmest tasandist: pea- Eesti, Kondiitritööstus Kalevi, Eesti sponsor 1 000 000, kuldsponsor 400 000 Uus sponsorprogramm pakub senisest pare- Telekomi ja Saku Õlletehasega. Nimetatud ning partner 200 000 krooni eest teenuseid maid võimalusi sponsorite kaasamiseks viis firmat toetavad EOK-d nelja aasta või tooteid. olümpialiikumisse. Samuti kuulub sponsor- jooksul igaüks 2,4 miljoni krooniga. firma esindaja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde lodud Olümpiafondi halduskogusse. "Aastatel 2001-2004 saavad EOK sponsori tiitlit kanda kõigest viis firmat," märkis EOK Aastatel 1994-1996 osales EOK sponsor- EOK president Tiit Nuudi tänas sponsor- president Tiit Nuudi. "Iga firma osaleb prog- programmis 33 firmat kogumahuga 7,6 lepingute allkirjastamise järel sponsoreid, kes rammis 600 000 krooniga aastas, mis teeb miljonit krooni. Kuldsponsori sponsorsum- tunnetavad olümpialiikumise toetamise täht- programmi kogumahuks 12 miljonit krooni ma suuruseks kolme aasta jooksul oli 300 sust.

EOK sai kutse olümpiamängudele

8. veebruaril, täpselt aasta enne jasaatmise kuupäevast. 2002. aasta Salt Lake City tali- Hiljemalt kaks kuud enne olümpia- olümpiamängude avatseremooniat mängude avatseremooniat peab iga rah- andis kullerfirma UPS Eesti Olümpia- vuslik olümpiakomitee teavitama män- komiteele Sampo Pangas pidulikult gude korralduskomiteed kirjalikult oma üle kutse 2002. aasta taliolümpia- delegatsiooni liikmete ligikaudsest arvust. mängudele. XIX taliolümpiamängud peetakse 8.-24. Vastavalt Olümpiahartale saadab Rah- veebruarini USA-s Salt Lake Citys. vusvaheline Olümpiakomitee kutsed olümpiamängudest osavõtuks välja üks aasta enne avatseremooniat. Rahvuslik olümpiakomitee vastab kutsele kirja- Kutse 2002. aasta taliolümpiamän- Foto: Lembit Peegel likult ja vastus peab jõudma ROK-ini gudele jõudis Eestisse täpselt aasta nelja kuu jooksul arvates kutsete väl- enne mängude algust.

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 13 organisatsioonid Sponsor Sini-must-valge kõrgemale!

EOK sponsorprogrammist ja ERKF-i olümpiafondist

AJALUGU. Aastatel 1994-1996 osales EOK EOK SPONSOR. Aastatel 2001-2004 sponsorprogrammis 33 firmat kogumahuga saavad EOK sponsori tiitlit kanda kõigest viis 7,6 miljonit krooni. Kuldsponsori sponsor- firmat. summa suuruseks kolme aasta jooksul oli Iga firma osaleb programmis 2,4 miljoni 300 000 krooni. krooniga, mis teeb programmi kogumahuks 1997-2000 osales programmis 25 firmat 12 miljonit krooni. Selle rahaga kaetakse kogumahuga 10,3 miljonit krooni. Programm nelja aasta jooksul olümpismi ja laiemalt koosnes kolmest tasandist: peasponsor –1 mil- spordi arendamisega seotud projekte Eestis: jon krooni, kuldsponsor – 400 000 krooni ja • toetused olümpiavõitjatele; partner – 200 000 krooni eest teenuseid. • olümpiaprogrammi raames motivat- UUS SPONSORPROGRAMM 2001- sioonisüsteem olümpial 1.-8. koha võit- 2004. Uue programmi eesmärkideks on nud sportlastele; muuta sponsorraha jagamise ja kasutamise • viie sponsori ja EOK ühine turundusprog- skeem lihtsamaks ja arusaadavamaks ning ramm olümpiamärgi ja selle toetajate taotluste vahel valiku. Projektideks võivad luua tingimused pikaajaliste investeeringute tuntuse tõstmiseks; olla nii üksiksportlased kui klubid, võistlused, toomiseks sporti. • olümpismi ja olümpiapere kui tervikuga alaliidud, suuremad spordiüritused jne. seotud kulud; Selleks moodustati kaks tasandit: EOK spon- • olümpialiikumise ja kogu spordiga seo- Olümpiafondil on oma sümboolika, mis on sorprogramm ja ERKF-i Olümpiafond. tud infotehnoloogilised projektid; kergesti äratuntav ja annab fondi toeta- • EOK ja tema liikmete arenguga seotud vatele firmadele oma kaupade ja teenuste programmid; müügil lisaväärtust. Eesmärgiga propageeri- • muud tegevuskulud. da eesti spordi toetamist, sõlmib fond tule- vikus tuntud eesti sportlastega lepinguid Vähendades sponsorfirmade arvu viiele, fondi toetajamärgi reklaamiks. pakub uus sponsorprogramm senisest pare- maid võimalusi sponsorite kaasamiseks Firmad, kes soovivad kasutada fondi sümboo- olümpialiikumisse. Samuti kuulub sponsor- likat ühe konkurentsieelisena oma kaupade ja firma esindaja Eesti Rahvuskultuuri Fondi teenuste müügil, peavad toetama fondi juurde loodud Olümpiafondi halduskogusse. vähemalt 100 000 krooniga. See annab süm- boolika kasutusõiguse kaheks aastaks. EOK KOOSTÖÖPARTNER. Samuti kuni viis firmat, kes toetavad olümpialiikumist kau- Olümpiafondi juurde on võimalik luua ka pade või teenustega. nimelisi allfonde. Alginvesteeringuks on vähemalt 100 000 krooni ning nimelise all- Konkreetne maht ja tingimused lepitakse fondi looja võib ise määrata, kuidas kasuta- eraldi kokku, kuid need on reeglina sponsor- da jagatavat raha spordi arenguks. Olümpia- summadest tunduvalt väiksemad. fondi sümboolika kasutamise õiguse eest Foto: Virge Burier Foto: Virge peab nimeline fond andma tekkinud kasu- OLÜMPIAFOND. Olümpiafond loodi ees- mist 25 protsenti Olümpiafondi. märgiga säilitada eesti spordi toetamiseks antud raha ning arukalt investeerides seda Nimeliste fondide loojateks võivad olla nii kasvatada. Tekkiv juurdekasv ehk kasum aga eraisikud kui tippsportlased, klubid, liidud, suunata eesti spordi arendamiseks. Fond on firmad, linnad, vallad jne. loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde. Uus sponsorpoliitika kaasab EOK toetajaid Olümpiafondis osalevate firmade arv ei ole senisest rohkem olümpialiikumisse. Olümpiafondi halduskogu koosneb EOK piiratud, mis annab fondile võimaluse Fotol on ASi Kalev esindaja Heino Priimägi. sponsorfirmade ja EOK esindajatest. Fondi muuta eesti spordi toetamine suureks ja üle- halduskogu loob täpsed kriteeriumid fondist eestiliselt tuntud liikumiseks slogani SINI- raha saamiseks ning teeb ka laekunud MUST-VALGE KÕRGEMALE! all.

14 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 Salt Lake City organisatsioonid Medalikandidaatide vajadused kaetakse sajaprotsendiliselt

on praegu kolm erinevat majutuskohta: Salt Lake City 2002 Daniels Summit Lodging (2400 m merepin- nast), Homestead Resort (1700 m merepin- Toimumise aeg ...... 8.-24.02. 2002 nast) ja Danish Viking Lodge (1700 m mere- Nimeline ülesandmine ...... 28.01. 2002 pinnast). Akrediteerimiskaart = viisa ...... 2.01. 2002 Arvuline ülesandmine ...... 1.12. 2001 Delegatsiooni juht ja staabi koosseis kinni- Akrediteerimistähtaeg ...... 22.10. 2001 tatakse koos delegatsiooniga novembris Delegatsioonijuhtide koosolek ...... 28.02-4.03. 2001 2001. Murdmaasuusatamise ja kahevõistluse alajuht on siiski juba selge – Tiit Pekk. Oluliseks saab koostöö ˇ 8. veebruaril, täpselt 365 päeva enne taasiseseisvumist: Kristina Smigun, Andrus EOK spordiprojektide juht Martti Raju kõne- Salt Lake City OM-i avatseremooniat Veerpalu, Jaak Mae. "Ja miks peaks välista- les sportlikust ettevalmistusest. korraldas Eesti Olümpiakomitee Sampo ma võimalikud üllatused. Näiteks murdmaa Pangas infoseminari, mille teravik oli teatemeeskonnalt," küsis Nuudi. 1998. aasta Nagano mänge iseloomustavad suunatud 2002. aasta taliolümpiale. meie vaatevinklist head tulemused, kuid "Usun, et kui Sydney oli meile edukaim samas ka rasked tingimused, võistluspaikade Pärast seda, kui kullerpostifirma UPS andis suveolümpia pärast taasiseseisvumist, siis kaugus üksteisest ning arusaama kujune- EOK presidendile Tiit Nuudile kätte ametliku Salt Lake Cityst saab edukaim taliolümpia mine hooldemeeskonna tähtsusest. osalemiskutse ROK-ist, rääkisid Nuudi, EOK mitte ainult pärast taasiseseisvumist, vaid peasekretär Toomas Tõnise ja spordiprojek- läbi aegade. Sportlaste jaoks käivitus Salt Lake’i tsükkel tide juht Martti Raju ettevalmistusest tali- kohe pärast Naganot, EOK kindlustas pari- mängudeks. EOK uut sponsorprogrammi Arvestatakse alaliitude matele rahalise toe. 1999. aasta jooksul tutvustas Eesti Sporditurunduse OÜ juha- soovidega tekkis kontseptsioon kohapealsest orga- tuse esimees Sven Rannaväli. EOK peasekretär Toomas Tõnise rääkis sellest, nisatsioonist, eelmisel aastal kinnitati kvali- fikatsioonikriteeriumid. Oodatakse edukat olümpiat mis jääb sportliku ettevalmistuse taustale. Salt Lake City 2002 eelarve maht on 8 150 Ettevalmistustoetus jaguneb kahte ossa: Tiit Nuudi kinnitas, et EOK ootab sport- 000 krooni, mille kulud jagunevad riigieel- hasartmängumaksust laekuv raha ja ROK-i lastelt Salt Lake Citys edukat esinemist – arve ja EOK vahel. Traditsiooniliselt katab riik Olümpiasolidaarsusfondist eraldatavad sum- oluline pole seejuures mitte ainult koht, pisut suurema osa ehk 5 miljonit, EOK osaks mad. Eliitsportlaste toetus kuulub hetkel vaid eeskätt see, et iga sportlane teeks jääb 3,15 miljonit. Kristina Sˇmigunile, Jaak Maele ja Andrus olümpiatsükli parima soorituse just Veerpalule, tipu tugi suusaliidule, laskesuu- olümpial. "Ootame eredaid sähvatusi ja Osa kuludest on juba tasutud, osa jääb satamise föderatsioonile ja uisuliidule. seeläbi häid emotsioone kogu eesti rahva tänavusse aastasse ning mahukaim osa jaoks, positiivset imagot Eesti olümpialiiku- olümpia-aastasse. Suurimad kuluartiklid on Kvalifikatsioonikriteeriumid on alati erinevad. misele ja sellelt pinnaselt tõukeid kogu spetsiaalmajutus 1,95, transport Salt Lake Laskesuusatamises on aluseks ROK-i kritee- spordi arenguks ning positiivset suhtumist Citysse 1,5 ja riietus 1 miljoni krooniga. riumid, murdmaasuusatamises meestel 50 ja koostöövalmidust kõigi delegatsiooni Tegelikult on suurim osa eelarves preemiatel FIS-i punkti (MK-etapil 2001/2002) ja naistel liikmete poolt," võttis Nuudi ootused lühi- eduka esinemise eest – kokku 2 miljonit, mis 70 FIS punkti, kahevõistluses MK-l B-grupis dalt kokku. annab tunnistust EOK usust sportlaste edu- kahel korral koht 20 hulgas + kahel korral 30 võimalustesse. hulgas või A-gruppi pääsemine ning iluuisu- Ta leidis, et ootustel on alust: paljudel sport- tamises, jäätantsus ja lühiraja kiiruisutami- lastel on olemas mitme olümpia kogemus, Olümpiakoondise esindusriietuse valmistab ses ROK-i kriteerium. osadel aladel ja tegijatel maailma tippudega kodumaine tootja Ilves Extralt. Spordivarus- võrreldavad võimalused ettevalmistuseks, tuse osas käivad endiselt läbirääkimised Kohapealse organisatsiooni probleemideks aja jooksul on välja kujunenud koordineeri- Bjørn Dæhliega. on Salt Lake City OM-i eripära ja keerukus mis- ja tegutsemissüsteem. Ja lõppeks - ning abipersonali suurus. Sydney olümpia näol on innustav näide tali- EOK ametlik piletiagent on Hermann Reisid. Aklimatiseerumisel tuleb silmas pidada kõr- sportlastelegi. Lendude kavandamisel püütakse vastavalt spordialaliitude soovidele teha võimalikult gust 1700 m üle merepinna ja üheksatunnist Pilk lähiajalukku kinnitab, et edukad on vähem ümberistumisi ja lühendada oote- ajavahet. Delegatsiooni suurus sõltub oldud nii enne (1964 Innsbruck – Ants aegu. Kohapeal kasutatakse transpordiks sajaprotsendiliselt sportlaste arvust. Abi- Antson, kuld, 1988 Calgary – Allar Levandi, rendiautosid, pidades silmas majutuse personali osas kaetakse kõigepealt meda- pronks) kui pärast taasiseseisvumist (1992 eripärasid. likandidaatide ja kõrgetele kohtadele kandi- Albertville – Allar Levandi 6., 1994 Lille- deerivate sportlaste vajadused, kusjuures hammer – Ago Markvardt 5., kahevõistluse 1500 m kõrgusel merepinnast paiknevas oluline on koostöö ühe spordiala siseselt – meeskond 4., 1998 Nagano – Jaak Mae 6.). olümpiakülas hakkavad lisaks EOK-poolsele näiteks murdmaasuusatamises meeste ja teenindavale personalile ehk staabile elama Sˇmigunide tiimi vahel. Nüüd on meil kõige rohkem trumpe pärast ka iluuisutajad. Väljaspool võistluspaikades

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 15 organisatsioonid EOK

Arutati tippsportlaste meditsiinilise teenindamisega seonduvat

8. veebruaril toimunud EOK meditsiinitoimkonna koosolekul arutati muuhulgas tipp- sportlaste meditsiinilise teenindamisega seonduvaid küsimusi. Foto: Toomas Huik (EMF/Postimees Foto: Toomas Toimkonna esimees Peeter Mardna avas arvelisest toetusest ja olümpiaettevalmistus- arutelu küsimusega, kas Eesti Olümpia- programmide toetustest spordimeditsiinilisteks akadeemial on teadusliku uurimise keskus. uuringuteks taotletavate summade kohta: Prof. Teet Seene, kes on ka EOA Teadusliku Nõukogu esimees nentis, et EOA püüd osale- 1. kuna spordialaliitude toetused kasvasid da teaduslike uuringute koordineerijana ja võrreldes 2000. aastaga 9,8 miljonilt 11,3 teostajana on probleeme tekitav. Seene miljonile, on spordialaliitude toetuste sõnul teevad teadustööd ülikoolid. hulgas ka spordimeditsiinilise teeninda- mise vahendid, mida liidud oma ära- Lisaks toonitas Seene, et tihti ei lange funk- nägemise kohaselt kasutavad; tsionaalse seisundi uuringute tulemused ja 2. eelarvelisest toetusest on 100 000 krooni võistlustulemused kokku, kuna uuritava ter- Aleksander Tammerti ja teiste tippsportlaste taotletud TUK-ile sportlaste teeninda- jaoks on oluline, et tasemel meditsiiniabi vislik seisund ning eelnev treenituse aste ja miseks liitude ettepanekute kohaselt; oleks igal hetkel käepärast. tervisehäired ei ole uurijale teada. 3. olümpiaettevalmistusprogrammide ra- Peeter Mardna tõstis küsimuse – milline on hastamise skeemis on ette nähtud iga- spordimeditsiini ja spordiarsti roll terviklikus kuiselt 15 000 krooni suunamine TUK-i meditsiinisüsteemis, haigekassapõhises me- (2001. aasta kümne kuu jooksul kokku Krista Kruuv ja Jaak Salumets tõstatasid üles vana probleemi sportlase psüühikast. Jõuti ditsiinisüsteemis. Ta tõi välja kolm olulist tah- 150 000 krooni). ku TUK-i spordimeditsiinialases tegevuses: ühisele arusaamisele, et oleks õige sellel Ülaltoodud punktide 2. ja 3. summana peaks aastal viia läbi sissejuhatav seminar treene- 1. sportlaste läbivaatamine, regulaarne TUK-i käsutuses 2001. aastal olema kokku ritele spordipsühholoogia valdkonnas. Kut- kontroll ehk profülaktika; 250 000 krooni nn ühiskassa raha sportlaste suda kõrgtasemelisi välislektoreid, leida 2. funktsionaalsete võimete jälgimine – teenindamiseks. Eestist asjatundlikke esinejaid. Seejuures soovitused treeningprotsessi; arvestada kahesuguste psühholoogidega: a) 3. tervisehäirete ja traumade ravi. Spordialaliitudega on läbi räägitud ja kokku kliinilised psühholoogid, kes tegelevad lepitud oluline põhimõte. TUK koostab koos TUK-i puhul on oluline täpsustada ja koordi- inimestega ja b) teoreetikud. EOK ja ESK-ga nn ühisraha kasutamise jao- neerida spordiliitude tellimusi, see tähendab tuse spordialade vahel. Kui spordialaliit tellib Koosoleku lõpetuseks palus Peeter Mardna teenuse tarbimist. "Mida ja millisel tasemel teenust, siis osutatavast teenusest talle eral- Eesti Sportlaste Ühenduse esindajatel ja Eesti teenust spordiliit tahab ning kas tulemusi datud limiidi piires tasub TUK 2/3 ja spordiliit Treenerite Ühenduse esindajatel formuleerida, osatakse kasutada," selgitas Mardna. ise 1/3 teenuse maksumusest. TUK ja spordi- milliseid spordimeditsiinilisi teenuseid ja mil- Toomas Tõnise tutvustas lühidalt ettepanekuid, alaliidud peavad sõlmima sellekohased lises vormis oodatakse ning seda kahes plaa- mida esitati kultuuriministeeriumile riigieel- lepingud. nis: lähemas ning kaugemas perspektiivis.

EOK täitevkomitee arutas ühinemise küsimusi

16. veebruaril Lahtis peetud EOK täitev- tateks 2001-2004; Võeti teadmiseks tegevdirektsiooni raport vii- komitee koosolekul oli olulisema tee- 5) EOK ja ESK ühinemisega seonduv tegevus; mase kahe kuu tegemistest, EOK infokorral- mana arutuse all EOK ja ESK ühine- 6) EOK infokorraldussüsteem; dussüsteemi ülesehitus ja olulised osad, orga- misega seotud temaatika. 7) Euroopa noorte olümpiapäevad Vuokattis nisatsioonilise ettevalmistuse käik Salt Lake ja Murcias; City talimängudest osavõtuks. Päevakorras olid järgmised küsimused: 8) Salt Lake City taliolümpiamängudeks valmis- Pikalt ja põhjalikult arutati EOK ja ESK ühine- tumine ja osavõtuga seotud küsimused; misega seonduvat, konkreetsete otsusteni 1) Eelmise koosoleku (16.12.2000) protokolli 9) Koosolekul ülestõstetud küsimused. kinnitamine; seekord veel ei jõutud, mis polnud ka omaette 2) Informatsioon EOK/ESK tegevusest Koosolekul kiideti heaks ja kinnitati Ateena 2004 eesmärgiks. 17.12.2000 – 15.02.2001; OM-i ettevalmistusprogramm, EOK sponsor- 3) Ateena OM-i ettevalmistusprogrammi kava programm neljaks aastaks, Eesti delegatsioon 2001. aastal ja selle rahastamine; Vuokattis ja kontrollarvud Murcias toimuvateks 4) EOK sponsorprogrammide käivitamine aas- Euroopa noorte olümpiapäevadeks.

16 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 EOK JA ESK INFOTUND organisatsioonid

Peateema: noorte spordikoolitus

6. veebruaril peetud Eesti Spordi Keskliidu daatide esitamiseks; b) spordiorganisatsioone puudutavat infot, ja Eesti Olümpiakomitee infonõupidamisel 23.05.2001 sisseastumistestid hiljem esitatud tegemisi; oli peateemaks noorte spordikoolitus. õppursportlaste kandidaatidele Au- c) nõuandeid, abimaterjale; denteses kl 10 ja kl 14; d) teateid, kuulutusi jms. Uued valitud ja tegevjuhid spordiliitudes on 31.05.2001 testid läbinud õppursportlaste Eesti Sõudeliidus president Tarmo Kõuts ja Eesti kandidaatide nimed ESK-le; Spordialaliitudele on palve – esitada eelmise Käsipalliliidus peasekretär Tõnu Kastan. 16.08.2001 õpilaste täiendav vastuvõtt (vasta- kuu hiljemalt 20. kuupäevaks info ja teave, mida soovitakse lehes avaldada. Kultuuriminister Signe Kivi kinnitas riigieelar- valt vajadusele) spordiliitude esil- vest spordiliitudele eraldatavate toetuste jaotu- diste ja ESK soovituste alusel kell Telefoniteenuseid vahendava firma Voicenet se 2001. aastaks. Eraldatud koondsummad on 11 Audenteses. juhatuse esimees Marek Puidak tutvustas paku- ära toodud kultuuriministeeriumi kodu- Noorte spordikoolituse programmid tavat teenust. Lähem info neile, kes infotunnis leheküljel http://www.kul.ee/index/ --> SPORT - haridusministeeriumi kaudu ei osalenud: telefon: 6103981, faks: 6103980, -> Finantseerimine, toetused, preemiad. GSM: 050 66383 ja e-post: [email protected], Kohalikul tasandil läbiviidava spordikoolituse www: www.voicenet.ee Noorte spordikoolituse programmid toetamise osas jõuti lahenduseni. 2. veebruaril haridusministeeriumi kaudu toimunud nõupidamisel. Eesti TV spordiprogrammide peaprodutsent Marko Kaljuveer ja uudistetoimetaja Anu Tallinnas Audentese spordikoolis jäävad samaks nii 1) HM sõlmib ESK-ga lepingu noorte spordi- Säärits tutvustasid spordiliitude esindajatele 2001/2002. õppeaastal koolitatavate õpilaste arv – koolituse osas 2001. aastal 1,6 miljoni põhimõtteid ja nõudeid uudiste edastamiseks. 160, kui ka spordialad – kergejõustik, korvpall, krooni eest; Rohkem infot ETV spordi kohta: võrkpall, jalgpall, maadlused, judo ja laskmine. 2) ESK sõlmib lepingu alaliitudega, kes on näi- telefonid: 6284429, faks: 628 4428, Sammud Audentese Spordikooli komplekteeri- danud huvi ja esitanud taotlused. Lepingud e-post: [email protected] miseks 2001/2002. õppeaastal: hõlmavad kokku 20 spordialaliitu ja 107 noorsportlast. Spordialaliit, selle sportlased ja tegevus jõuak- Veebruar. Ettepanek alade ja õpilaste arvude 3) Spordialaliidud tagavad toetuste jõudmise sid vaatajani paremini, kui on: osas (ESK – KM – HM); klubideni, kus nimekirja lülitatud õppur- • korrektne võistluskalender; sportlased treenivad ja võistlevad. 1.03.2001 alaliidud esitavad ESK-le kandi- • atraktiivne hooaja tutvustus, prioriteedid daatide nimed; Spordi kodulehekülgedele on tavapäraselt sises- võistluste osas paigas; 15.03.2001 ESK esitab Audentesele kandi- tatud spordikalender 2001. Operatiivseid muuda- • kaks nädalat enne võistlust täpne ajakava, daatide nimed; tusi kalendris või mõnes muus andmebaasis saab koosseisud; 20.03.2001 sisseastumistestid kandidaatidele nüüdsest sisse viia liit ise pärast vastavat • kontaktisik, kontaktnumbrid; Audentese erakoolis kl 10 ja kl 14; lühikoolitust ja autoriseerimist. • täpne info tippude plaanidest, muuda- 26.03.2001 testid läbinud kandidaatide nimed tustest, jne; ESK-le; Iga kuu hiljemalt 5. kuupäevaks ilmub paberil ja • kontaktid välisriikides võistlevate sport- 26.03.2001 algab lepingute sõlmimine testid ka elektrooniliselt Eesti Spordi Infoleht, mis lastega; edukalt läbinud õppursportlastega; hakkab sisaldama: • usutavad ja kättesaadavad võistlusprotokol- 15.05.2001 viimane kuupäev testides läbi- lid kodustelt meistrivõistlustelt; a) huvipakkuvate teemade arendusi ja arutelu- • planeeritud ajakavast kinnipidamine. kukkunute asemel uute kandi- sid; Esiplaanil spordimeditsiini rakendusuuringud

20. veebruaril peetud Eesti Spordi Keskliidu Sydney OM-i Solidaarsusfondi stipendiumi, Föderatsioonil on plaanis avada internetis oma ja Eesti Olümpiakomitee infonõupidamisel saavad seda ka kuni 31. juulini 2002. kodulehekülg, kus vastavasisulist tööd oli peateemaks spordimeditsiini rakendus- Võimalused luuakse ka treenerite stipendiu- propageeritakse. Kahjuks tuleb veebikülg uuringutega seonduv. mideks ja koolituskursusteks. ingliskeelne, sest eestikeelse kodulehekülje tegemiseks puudub raha. Ragbiföderatsioon Spordiliitudes toimus üks presidendivahetus – Märtsis planeeritakse alustada Pirita 5-P 3. tegi teistele alaliitudele ettepaneku kasutada Eesti Jalgratturite Liidu etteotsa valiti Siim korrusel ehitustegevust ruumide ümberkorral- oma võistlustel ja üritustel logo "Ei nar- Kallas. damiseks. kootikumidele!". Toomas Tõnise tutvustas lühidalt eelmisel 8. veebruaril kinnitas Eesti Kultuuriminister nädalal toimunud EOK täitevkomitee koos- Signe Kivi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spor- Spordimeditsiinilisteks rakendusuurin- olekul arutatut. di sihtkapitali uue nõukogu koosseisu järg- guteks eraldatud vahendid jagati järg- nevalt: Vello Kuhi (valiti sihtkapitali esime- nevalt: Veebruari kolmandal nädalal toimus Roomas heks), Harry Lemberg, Kairis Leinus, Sven Euroopa Olümpiakomiteede Assotsiatsiooni ja Sommer, Raul Rebane, Raido Rüütel ja Allar Eesti Jalgratturite Liit ...... 8500 Rahvusvahelise Olümpia Solidaarsusfondi Levandi. koosolek, kus tutvustati eeloleva nelja aasta Eesti Judoliit ...... 8500 tegevuse põhimõtteid. Vahendid kantakse üle sihtasutuse Tippspordi Eesti Kergejõustikuliit ...... 17 500 Uuringukeskuse arveldusarvele, kes peab kulu- Eesti Suusaliit ...... 17 500 Olulisim on vast see, et alates 1. augustist 2002 tuste üle arvestust ja esitab aruanded Eesti Vehklemisliit ...... 5000 võimaldatakse Ateena OM-i ettevalmistuse spordialaliitudele tehtud kulutustest. Eesti Sõudeliit ...... 8500 stipendiume. Järgmisel aastal oleks ühel Eesti pallimängude võistkonnal võimalik kandideeri- Eesti Ragbiföderatsiooni president John Slade Eesti Ujumisliit ...... 8500 da nn Team sport stipendiumile Ateenaks tutvustas föderatsiooni tegevust laste ja Eesti Korvpalliliit ...... 8500 valmistumisel. Teoreetiline võimalus on, et noorte seas leviva narkootikumide tarbimise Eesti Võrkpalliliit ...... 8500 piiratud arv neid sportlasi, kes said enne ennetamisel ja vastava teabe levitamisel. Teised spordialaliidud ...... 9000

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 17 organisatsioonid Kultuuriministeerium

Kultuurkapitali nõukogust

20. veebruaril kuulas kultuurkapitali spordialaliidult, -ühenduselt ja -organisatsioonilt. aja möödumisega ja lähtudes spordialaühen- nõukogu ära kontrollkomisjoni aruande, duste esitatud kandidaatidest) Sarnaselt ülejäänud sihtkapitalide nõukogu- kultuurkapitali 2000. aasta majandustege- dele nimetati uude koosseisu järjepidevuse Vello Kuhi eelmisest koosseisust, esitajad vuse aruande ja kantselei 2000. aasta huvides üks eelmise koosseisu liige. Minister Eesti Maaspordiliit Jõud, aruande. pidas kandidaatide valikul silmas nende spordiliit Läänela Majandustegevuse aruanne otsustati kinnitada tihedat seotust spordielu erinevate tasan- Kairis Leinus esitaja Eesti Akad. Spordiliit pärast auditi teostamist ning kantselei aruan- ditega. Harry Lemberg esitajad Eesti Treenerite Ühen- ne pärast kontrollkomisjoni hinnangu saamist. dus, Eesti Kergejõustikuliit Analoogiliselt teiste sihtkapitalidega jälgiti Allar Levandi esitaja Eesti Suusaliit Päevakorras oli ka kantselei 2001. aasta eel- põhimõtet hoiduda samade isikute määrami- Raul Rebane esitaja Eesti Maleliit arve. Nõukogu otsustas suurendada sihtkapi- sest erinevatesse raha-jagavatesse organitesse Raido Rüütel esitaja Eesti Autospordi Liit talide nõukogude ja kontrollkomisjoni liikmete ning püüti vältida tippjuhtide, ministeeriumide Sven Sommer esitaja Eesti Spordiajakirjanike Liit ekspertiisitasu kuni 3000 kroonini (neto) kvar- ja valitsusasutuste ametnike ning tegevpolii- talis. Ekspertiisitasu seati sõltuvusse ekspertiisi tikute kaasamist sihtkapitali nõukogu töösse. Kultuurkapitali jaotuseelarved tulemuslikkusest, tasu suuruse otsustab igal Vastavalt Kultuurkapitali seadusele saab sama Maakondlike ekspertgruppide 2001. aasta jao- konkreetsel juhul sihtkapitali nõukogu esimees. tuseelarve (kokku 10 milj kr) jaguneb: Maakondlike ekspertgruppide ekspertiisitasu isik järjest kuuluda kahte sihtkapitali nõukogu tõsteti kuni 2000 kroonini (neto) aastas. koosseisu. Sihtkapitali nõukogu valib oma liik- Pärnumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa . . . .769,2 tuh kr; mete hulgast esimehe, aseesimehe ja esindaja Järvamaa, Põlvamaa, Saaremaa, Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogudesse Kultuurkapitali nõukogusse, mille esimees on Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa . . . . .692,3 tuh kr; kuulub 56 erialaeksperti, maakondlike ekspert- seaduse kohaselt kultuuriminister. Harjumaa ...... 653,8 tuh kr; gruppide liikmeid on 75. Jõgevamaa, Läänemaa, L.-Virumaa . . . .615,3 tuh kr; Kultuuriminister Signe Kivi sõnul oli kandi- Raplamaa ...... 576,9 tuh kr; Hiiumaa ...... 462,0 tuh kr. Kinnitati Kehakultuuri ja spordi daatide rohkust ning professionaalsust arves- sihtkapitali nõukogu uus koosseis tades valiku tegemine keeruline ülesanne. Sihtkapitalide 2001. aasta jaotuseelarve (kokku 66,75 milj kr) jaguneb: Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultu- Minister on tänulik kõigile spordiühendustele, uriminister Signe Kivi kinnitas 8. veebruaril kes kandidaate üles seadsid ning sõelumise kirjanduse sihtkapital ...... 7,564 milj kr kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapi- juures väärtuslike nõuannetega abiks olid. helikunsti sihtkapital ...... 9,784 milj kr kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital . .8,644 milj kr tali nõukogu uue koosseisu järgnevaks kaheks Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapi- arhitektuuri sihtkapital ...... 6,424 milj kr aastaks. tali nõukogu (kinnitatud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ...... 8,404 milj kr seaduse §14 lg2 alusel ning seoses kehakultuu- audiovisuaalse kunsti sihtkapital ...... 9,424 milj kr Kultuurkapitali poolt väljakuulutatud konkursile rahvakultuuri sihtkapital ...... 8,944 milj kr laekus 1. veebruariks 25 kandidaati 30-lt ri ja spordi sihtkapitali nõukogu volituste täht- kehakultuuri ja spordi sihtkapital . . . . .7,564 milj kr

Määrati riiklikud spordipreemiad Signe Kivi osales 20. veebruaril määras Eesti Vabariigi Riigi spordipreemiatele 2000. aasta saavutuste antidopinguala- Valitsus riigi kultuuri ja spordipreemiad. eest kandideeris viis ja elutöö preemiale kümme Riiklik elutööpreemia jäi tänavu välja and- isikut. Ettepaneku riigi spordipreemiate sel nõupidamisel mata, aastapreemiad pälvisid Erki Nool, määramiseks tegi laekunud taotluste põhjal Sergei Glusˇko ja Aavo Põhjala. Eesti Spordi Nõukogu, mille esimees on kultu- Kultuuriminister Signe Kivi osales 19. veeb- uriminister Signe Kivi ning liikmed Mait Arvisto, ruaril Helsingis toimunud Põhjamaade, Lähtudes "Spordiseaduse" paragrahvist 17 ja Toivo Ilves, Heino Jeret, Toomas Kivimägi, Madis Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa spordimi- "Seaduse 2001. aasta riigieelarve" paragrahvist Lepajõe, Andres Lipstok, Erki Nool, Erika nistrite nõupidamisel, kus peateemaks oli 1 ning kooskõlas vabariigi valitsuse määrusega Salumäe, Neinar Seli, Tiit Nuudi, Toomas antidopingualane võitlus ja maailmaor- "Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate Tõniste, Jaak Aaviksoo, Väino Kull, Rein Loik, ganisatsiooni WADA (World Anti-Doping määramise tingimuste ja korra kinnitamine" Riho Rahuoja, Andres Taimla ja Hannes Walter. Agency) tegevus. otsustas vabariigi valitsus: 21. veebruaril toimunud istungil otsustas WADA organiseerib dopinguvastast võitlust ja 1. Määrata 200 000 krooni suurune riiklik vabariigi valitsus jätta sel aastal välja andmata tegeleb dopinguproovide võtmisega sport- spordipreemia Arnold Greenile pikaajalise riikliku spordipreemia elutöö eest. Otsusega lastelt. tulemusliku tegevuse eest spordi aren- tühistati valitsuse 20. veebruaril vastu võetud Minister Signe Kivi andis ülevaate Eestis toimu- damisel ja Eesti olümpialiikumise taas- korraldus, mille kohaselt kiideti heaks 200 000 vast dopinguvastasest võitlusest ja tutvustas tamisel. krooni suuruse riikliku spordipreemia andmine meie tulevikuplaane. Kivi rõhutas, et võitlust 2. Määrata 2000. aasta riiklikud 100 000 Arnold Greenile pikaajalise tulemusliku tege- ebasportlike vahendite kasutamise vastu spordis krooni suurused spordipreemiad Sergei vuse eest spordi arendamisel ja Eesti tuleb toetada riiklikul tasemel. Glusˇkole tulemusliku töö eest treenerina olümpialiikumise taastamisel. Eesti sõudekoondise ettevalmistamisel Kivi toetas WADA peakorteri asutamist Sydney olümpiamängudeks; Erki Noolele Tunnustamaks Arnold Greeni teeneid Eesti Euroopasse ning oli arvamusel, et eurooplastele olümpiavõidu eest kümnevõistluses Sydney olümpialiikumise taastamisel ning arvestades peaks kuuluma juhatuses viis kohta. olümpiamängudel; Aavo Põhjalale tule- Eesti Spordi Nõukogu ettepanekut tunnustada musliku töö eest treenerina Eesti judo- Arnold Greeni sellesuunalist tegevust otsustas Arutelu all oli ka Euroopa riikide osa WADA koondise ettevalmistamisel Sydney Vabariigi Valitsus kolmapäeval eraldada reserv- eelarves. Ühiselt jõuti arvamusele, et see peaks olümpiamängudeks. fondist talle 200 000 krooni suurune summa. olema maksimaalselt 45 protsenti eelarvest.

18 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 ESAL organisatsioonid

Uudiseid Autasustati paremaid TEA spordiajakirjanikke Kirjastuselt

26. jaanuaril andis Eesti Spordiajakirjanike Liit üle eelmise aasta spordiajakirjanduse preemiad. Käesolevaga on meil heameel Parimad selgitati välja esmakordselt ning seitsmes kategoorias. teatada, et TEA Kirjastus ja Eesti Spordiajakirjanike Liit on Tea kirjastuse auhinnad võitsid sõlminud eelmise aasta 22. spordiuudise kategoorias Sulev detsembril omavahelise koos- Vedler (Eesti Ekspress, "Spordi- töölepingu, millest tulenevalt klubisid ähvardab pankrot" TEA Kirjastus toetab ESAL-i (http://www.ekspress.ee/ Arhiiv/ korraldatavat parimate spor- 2000/15/bottom.html) ja spordi- diajakirjanike autasustamist foto kategoorias Jarek Jõepera omapoolsete auhindadega. (SL Õhtuleht, Indrek Pertelson). Kõigile ESAL-i liikmetele GUL-i auhinnad kirjutava pressi pakub TEA Kirjastuse müü- isikuloo kategoorias Tiit Lääne giosakond Tallinnas, Liivalaia (Eesti Päevaleht, "Pitsavedaja 28 liikmekaardi esitamisel 5% osutus olümpiasangar Viktor soodustust kirjastuse jaehin- Sanejeviks" http://www.epl.ee/ dadest. Lisaks teeme regu- artikkel.php?id=84123) ja kirju- laarselt sooduspakkumisi, mil- tava pressi võistlusülevaate ka- lest teavitame oma kliente tegoorias Deivil Tserp (Posti- eraldi (TEA Kirjastuse või teiste mees, "Götzis ravib vigaseid ja organisatsioonide korraldata- elustab surnuid" (http://arhiiv. vatel soodusmüükidel 5% postimees.ee/leht/00/06/03/uud allahindlus ei kehti). ised.shtm). Oootame Teid tutvuma meie Adidase auhinnad elektroonilise raamatutega tööpäeviti kl 9-18. pressi isikuloo kategoorias Info telefonidel 6459206, Lembitu Kuuse (ETV, "Raul Olle 6459207, faks 6459208. Samu- extra") ja kommentaari kate- ti saab vajalikku infot meie goorias Sven Sommer (Eesti koduleheküljelt internetis Olümpiakomitee, "Frankenstei- www.tea.ee. nide tsirkus" Sydney olümpia- raamatust). Kõigi ettemaksuga tellitud toodete kohta faksime soovi ESAL-i auhinna elektroonilise korral arve. Kättetoimetamisel pressi võistlusülevaate kategoo- Eesti Posti vahendusel tuleb rias pälvis postuumselt Toomas koos tellimusega tasuda ka Uba Sydney ujumisreportaazˇide Aasta parimaks spordifotoks tunnistas ESAL-i zˇürii Jarek postikulu (59 krooni raamatu eest. Jõepera foto Indrek Pertelsoni medalivõidust Sydney kohta). Kui aga soovite ise raa- olümpiamängudel. matule TEA Kirjastusse järele "Zˇürii tegutses professionaalselt tulla, postikulu loomulikult ei ning parimate osas jõuti harva- lisandu. nähtavale üksmeelele," kinnitas diajakirjanike kutseorganisat- ESAL-i esimees Sven Sommer. zˇürii esimees, Maalehe peatoi- siooni reorganiseerimist 1999. "Esimene parimate spordiajakir- Internetist tellides märkige metaja Sulev Valner. aasta lõpus – nagu muudel elu- janike selgitamine oli meeldivalt "Eesnimi/firmanimi" lahtrisse aladel, nii ka spordiajakirjanduses kõrgetasemeline, eks loomingu- ESAL ning "Perekonnanimi" "Võtsime parimate selgitamise on vajalik täiendavate motivat- listeks sähvatusteks andis hea lahtrisse eesnime täht ja pere- tegevuskavva kohe pärast spor- sioonitegurite loomine," ütles võimaluse ka Sydney olümpia." konnanimi. Soovi korral saate tasuda ka Eesti Spordiajakirjanike Liidu toetajad: (sularahas või maksekaardiga) TEA Kirjastuses, Liivalaia 28.

Eesti Spordi Infoleht 19 nõuanne Sport ja turundus

Milleks spordiklubile turundus?

Klubil on vaja seada oma tegevus olemasol- pakkuma selliseid tegevusi, mis aitaksid tal Turundus aitab klubil: evate ja potentsiaalsete klubiliikmete selles konkurentsis püsida. Turundus ei ole • parandada klubihinge, huvidele, vajadustele ja soovidele vastavaks. vaid suurte klubide jaoks - väikesel spordik- • parandada juhtimisviise, Turunduse abil saab inimestele luua tunde, lubil võib olla isegi suurem turunduse • parandada imagot, et teie klubi on neile vajalik. Samuti on igal vajadus kui suurel ja juba hästi tuntud klubil. • suurendada klubi tuntust, klubil vaja üha enam konkureerida teiste Tegevuse ulatus ja vahendid tuleb muidugi • värvata uusi liikmeid, klubidega sporditurul. Seega peab klubi kohandada klubi võimalustele ja vajadustele. • hankida raha, • suunata klubitegevust vastavalt oma soovidele, • luua uusi kontakte, • arendada suhteid teiste klubidega. Klubi juhina peate küsima endalt: • KAS sinu klubi peaks teostama turun- dust? • MIKS sinu klubi peaks teostama turun- dust? • MILLISED on sinu klubi tähtsamad turundusobjektid? • KELLELE soovitakse turundus suunata? • MILLISEID tulemusi soovitakse - EES- MÄRGID? Foto: Sport Events

Mitmete rahvaürituste, nagu aeroobikapäevad, eduka korralduse saladuseks on heade Joe Noormets turundusvõtete kasutamine. ESK peaspetsialist Spordiklubi tegevus kui toode

Sporditegevuste kujundamine turunduspõhimõtete alusel võib b) kõrvaltoode: liitub tingimata tuumiktootega, peab olema! olla spordiklubile üheks uueks ja heaks vahendiks oma tege- Näiteks võimalus laenutada spordivahendeid; vuste arendamisel. c) lisatoode: annab lisaväärtust tervele tootele, ei liitu otse tuumiktootega, vaid toetab tervikut. Näiteks saun pärast üri- Selles protsessis tuleb astuda järgnevad sammud: tust. 1. Eesmärkide asetamine: kas tahate luua uusi tegevusi või 6. Korraldaja imago: milline see on? Kui imagot tahetakse muuta, viimistleda juba olemasolevaid? Mõlemal juhul on vaja üritada siis kuidas? Kas muuta klubi nime või tegevuskultuuri või logo? tuua tegevus välja võimalikult üksikasjalikult. 7. Tegevuse soovitav imago: milline ta välja paistab? Oluline on 2. Sihtrühmade selgitamine: valige üks tegevus (ja sellega liitu- osaleja vaatenurk, mitte see, mida korraldaja ise mõtleb. Milline vad sihtrühmad) käsitluse objektiks. eelnev kujutlus tegevusest osalejale luua, et ta sooviks selles 3. Ootuste selgitus: mida osaleja soovib? Millal soovib osaleda? osaleda? Miks soovib osaleda? Kas on erineval tasemel osalejaid? Milline 8. Tegevuse kättesaadavus: millisel ajaperioodil (ajahetkel) teadustus sobib (jõuab kohale)? Miks soovitakse seda tegevust osaleja soovib ja saab osaleda? Milline on osaleja seisukohalt meilt? Milline õhkkond on sobiv? Milline keskkond on sobiv? parim koht tegevuse pakkumiseks? 4. Ressursside ja konkurentide analüüs: kui palju on ressursse, 9. Suhted osalejaga: kas eestvedajad oskavad käituda sihtrüh- et organiseerida tegevust? Milline on osaleva sihtrühma suurus? male kohaselt? Kas iga osaleja tunneb, et ta on tähtis? Kui sageli on võimalus tegevust pakkuda? Kas on olemas 10. Turustusside: osalejani jõuab paremate käitumistavadega. asjatundlikud ja kliendisõbralikud eestvedajad? Kas on olemas Kasutage reklaame ajalehes, raadios jm. konkureerivaid tegevusi? Kas tasub (on mõttekas) kohandada 11. Isiklik side: kuidas jõuda sihtrühma võtmeliikmeteni? Kuidas ajagraafikud nende kohaselt? Kas tasub konkureerida: kas paku- pakkuda tegevust vahendajate kaudu? tav tegevus on teiste poolt pakutavast parem? 12. Teostus: järgige põhimõtet "osaleja on kuningas". Kui tegevuse 5. Tegevuse piirjoonte kaardistus: hind-kvaliteet- suhe on õige, on rahul nii osaleja kui korraldaja. a) tuumiktoode: mida osaleja tegelikult tahab? Selleks võib 13. Hinnang: vajalik on üksikasjalik tagasiside, selle põhjalt uute praktilise sporditegevuse kõrval olla näiteks ka hea tuju või tegevuste arendamine kindlustab edasist edu! mõnus üritus; Joe Noormets ESK peaspetsialist

20 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 Uudised rahvusvaheline

Dick Pound: Dopingust ei saa jagu karistuste abil

Tähelepanu koolitamisel Testimenetlused muutuvad põhjalikumaks WADA suurim relv võitluses dopinguga on kindel seljatagune – ühte jalga astutakse nii Dick Pound soovib, et WADA suudaks juba lähi- ROK-i kui paljude maade valitsustega. tulevikus sõlmida koostöölepingud kõikide Olümpiakomitee ja riikide täidesaatva võimu spordialaliitudega, et sooritada järjest rohkem esindajad on ka WADA tegevuse rahastajad. üllatusteste. "Suvealadega on lepingud sõlmi- tud, talialadega nõupidamised jätkuvad," Tänavu on WADA eelarve 14,3 miljonit dollarit. annab Pound teada. Kahe aasta pärast usutakse see kasvavat 20 miljoni dollarini. Kulud jagunevad ROK-i ja eri Tema meelest on testijad suutnud üllatavaltki maade vahel suhtes 50-50. hästi dopinguainete väljatöötajatega ja pruu- "Dopingust ei saada jagu vaid sportlasi kijatega sammu pidada. Ta võrdleb dopin- karistades. Noortele sportlaste tuleb liht- "Koostöö riigivõimudega on eriti tähtis just gukütte politseiga, kes on samuti enamasti salt ja kannatlikult selgitada, et doping on juriidilisest vaatevinklist, et oleks võimalik viia varaste kannul, kuid mitte neist eest. "Vahele- ohtlik ja selle kasutamine väär," leiab seadustesse sisse parandused, millega kee- jäämise võimalused kasvavad pidevalt, sest Rahvusvahelise Olümpiakomitee asepresi- latakse lubamatute ainete müük ja valmista- testimenetlused muutuvad järjest põhjalike- dent, Maailma AntiDopingu Agentuuri mine," selgitab Pound. maks," on Pound rahul. esimees Richard W. Pound. WADA ei ole siiski loodud vaid testimiste tar- Edaspidi tahetakse lisaks sportlastele karistusi beks. Plaanis on teha propagandat ja ennetus- määrata ka treeneritele ja arstidele. Näiteks Poundi arvates on praegune sportlaspõlvkond tööd, et hoiatada sportivaid noori juba varakult on selles mõttes juba kaotatud. Moraal ja eeti- Sydney OM-il vahele jäänud Rumeenia võimle- dopinguga kaasnevate ohtude eest ning väär- ja Andreea Raducanilt võeti medal ning ka on spordis äralörtsitud mõisted. Tipp- tustada ausa mängu vaimu ja puhast sporti. sportlased võtavad teadlikke riske ning otsivad koondise arst sai viieaastase tegutsemiskeelu tulemuste parandamiseks abi dopingust. Mida WADA soovib aidata ka vaesemaid maid ja omal alal. rohkem liigub ala sees ja juures raha, seda spordialasid, kellel pole majanduslikke või- "Ükski treener või arst ei saa olla nii rumal, et suuremad on probleemid dopinguga. malusi viia läbi kaasaegsel tasemel dopingu- tal poleks teavet selle kohta, kas tema testimist. Suures osas maailma maadest ei Probleemseimad alad on need, mis nõuavad hoolealune tarvitab keelatud aineid või mitte," tehta tänaseni mingisugust antidopingutööd. arvab Pound. jõudu, kiirust ja vastupidavust, olgu siis Kuid samas on selge, et arengumaades pole tegemist kelgutamise või ameerika jalgpalliga, doping ka spordi suurim probleem. toob Pound näiteks.

Soome suusatajate dopinguskandaali kronoloogia

10. veebr Outside: Soome murdmaasuusatamise koondis võistleb Eestis Otepää 22. veebr Outside: Soome meeste teatenelik tuleb maailmameistriks koosseisus MK-etapil. Janne Immonen on meeste 10 km distantsil 3., Jari Isometsä Janne Immonen, Harri Kirvesniemi, Sami Repo ja Mika Myllylä. Immonen 12.Koondis pöördub tagasi koju. võetakse dopingukontrolli. Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur Inside: Ala-Tikkurila bensiinijaamast leitakse veel samal päeval arstikott, (WADA) teeb sama päeva õhtul üllatustesti kogu Soome koondisele. mis jäetakse tanklasse. Inside: Soome koondislased on rahulikud – viimasest tarvitamisest on viis 15. veebr Outside: Lahti MM-i meeste 15 km klassikadistantsil on Isometsä 4., päeva, liiatigi osutus Kuitunen puhtaks neli päeva pärast tarvitamist. Immonen katkestab suusasideme purunemise tõttu. Isometsä võetakse 24. veebr Outside: Soome koondise arstid Juha-Pekka Turpeinen ja Pirkka Mäkelä dopingukontrolli. vabastatakse ametist. Inside: Hemohesi saavad Jari Isometsä, Harri Kirvesniemi, Milla Jauho ja 25. veebr Outside: Soome Suusaliit kinnitab kahtlusi, nagu oleks probleeme ka teise Virpi Kuitunen soomlase dopinguprooviga. Myllylä loobub pakasele viidates maratonist. 17. veebr Outside: Isometsä tuleb tagaajamisvõistluses 2. kohale. Immoneni 26. veebr Outside: Avalikkuseni jõuab teave bensiinijaama unustatud arstikotist. katkestab suusakepi purunemise tõttu. Medalitseremoonia lükatakse edasi Õhtul kinnitatakse kartusi, et positiivseks osutus Janne Immoneni dopin- järgmisele õhtule, mis toob kaasa kuulujutulaine. Hilisõhtul teatab Soome guproov. Immonen kinnitab, et kasutas plasmaekspandrit. Soome Suusaliit Suusaliit, et Isometsä 15. veebruaril antud dopingupr vabastab ametist murdmaasuusatamise alajuhi Antti Inside: Hemohesi saavad Mika Myllylä, Janne Immonen ja Jari Isometsä. 26. veebr Outside: Suusaliidu sponsorid hakkavad loobuma sponsorlepingutest. Teade Isometsä vahelejäämisest tuleb tagaajamisvõistluse ajal. Isometsä 27. veebr Outside: Peatreener Kyrö ütleb, et unustas arstikoti bensiinijaama. Kyrö suusatab lõpuni, Immonen mitte. Myllylä ei lähe teist poolt üldse sõitma. kinnitab, et temal pole olnud dopinguainetega mingit pistmist. Uurimine Kas haiguse pärast või kartuses vahele jääda – siirdub politseilt keskkriminaalpolitseile. 18. veebr Outside: Isometsä kinnitab vereplasmaekspandri Hemohes kasutamist 28. veebr Outside: WADA testides jääb vahele veel neli soomlast. Harri Kirvesniemi eesmärgiga läbida võistluseelne hemoglobiinitest.Virpi Kuitunen ja Milla ja Milla Jauho lubavad oma nime avalikustada kohe, Mika Myllylä veidi Jauho võistlevad tagaajamises. Kuitunen võetakse võitjana dopingukon- hiljem. Kyrö möönab, et treenerid ja arstid teadsid dopingutarvitamisest. trolli. Isometsä ja Immonen kinnitavad, et dopinguainet Inside: Kellelegi enam Hemohesi ei anta, kuna on saanud selgeks, et aine 1. märts Outside: Kyrö ütleb Yle Aamu-TV intervjuus, et suusaliidu peasekretär Esa on testitav. Klinga oli asjast teadlik. President Tarja Halonen nõuab dopinguafääri 20. veebr Outside: Bensiinijaamas olnud arstikott loovutatakse politseile, kes tõdeb, põhjendatud selgitust. et tegemist on Soome Suusaliidule kuuluva esemega. Kotis on muuhulgas 2. märts Outside: Võistlus- ja Tippspordi Uuringukeskus (KIHU) lõpetab töösuhte veriseid süstlaid tühje plasmaekspandri kotikesi ning retsepte Juha-Pekka Turpeineniga. B-testide analüüs siirdub järgmisele nädalale. suusakoondise arsti Juha-Pekka Turpeineni nimele. Turpe Soome parlament Eduskunta diskuteerib ägedalt dopinguteemadel. Inside: Kuituneni proov osutub negatiivseks. Treenerid ja arstid arvavad, Peaminister Paavo Lipponeni arvates on suurim vastutus dop et Hemohesi tarvitamise jääknähud kaovad organismist paari päevaga. Tegelikult võib Hemohesi mõjuaine hüdriidetüül ladestuda kudedes ning eralduda sealt isegi kuni kümme päeva pärast Hemohe

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 21 info Sünnipäevad, teated

Spordikalender Palju õnne!

1.3-1.3 kergejõustik ...... Eesti üliõpilaste MV, Tallinn 2.3-11.3 100 r., kabe ...... Eesti MV M kõrgliiga, Tallinn Tõnu Lume 2. märts Eesti Judoliit – president, EOK liige 3.3-3.3 kahevõistlus, ratsutam. . . .Eesti juunioride KV, Ruila Allan Remmelkoor 30 2. märts Eesti Golfiliit – peasekretär 3.3-3.3 rallikross, autosport ...... Taali Rallikross, Taali Urmas Karlson 40 3. märts Eesti Jalgratturite Liit – peasekretär 3.3-3.3 vehklemine ...... Turnoi Intern. de Burgos M-20, Burgos Õnne Pollisinski 50 5. märts Eesti Allveeliit – peasekretär 3.3-3.3 ujumine ...... 52. Eesti Päevalehe KV, Keila Aarne Rummel 8. märts Eesti Turniiribridzˇiliit – peasekretär 3.3-3.3 suusatam., üliõpilassport . .kõrgkoolide MV Mehis Kard 8. märts Eesti Suusaliit – projektijuht 3.3-4.3 kergejõustik ...... Eesti mitmevõistluse sise-MV, Tallinn Õnne Kurg 8. märts Olümpialane - suusatamine 1998 3.3-4.3 suusakahevõistlus ...... ETV noorte KV Nõmme Talv, Tallinn 3.3-4.3 suusahüpped ...... ETV noorte KV Nõmme Talv, Tallinn Risto Vahimets 8. märts Eesti Petanque’i Klubide Liit – president 3.3-4.3 lauatennis ...... Eesti ind. MV, Tallinn Mati Mark 60 9. märts Eesti Laskurliit - president, EOK liige 3.3-4.3 keegel ...... Estonian Gold Cup, Tallinn Ingrid Muuga 9. märts Põlva Maakonna Spordiliit – peasekretär 3.3-4.3 lestaujumine ...... MK, Malmö Arnold Tokko 9. märts Eesti Kulturismi Arendusselts, 3.3-4.3 vehklemine ...... Glasgow Karikas M, Glasgow Eesti Jõutõsteliit – president 3.3-4.3 sulgpall ...... Eesti noorte MV, Tallinn Mati Liim 9. märts Tallinna "Kalev" – esimees 3.3-4.3 kreeka-rooma maadlus . . . .Grand Prix Ungari Suur auhind, Györ Andres Lutsar 9. märts Teenekas jodotreenner 3.3-4.3 judo ...... A-kategooria turniir, Budapest 3.3-11.3 100 r., kabe ...... Eesti naiste MV, Tallinn Urmas Müür 50 10. märts Viljandi Spordikool - direktor 5.3-5.3 murdmaasuusatamine . . . .MK-etapp, Kavgolovo Villu Ester 35 11. märts Sporditoimetaja 5.3-5.3 murdmaasuusatamine . . . .Wasaloppet maraton – 90 km, Sälen Johannes Peets 70 12. märts Teenekas viievõistluse treener 5.3-7.3 laskesuusatamine ...... 8. MK-etapp M,N, Lake Placid Toomas Kookla 12. märts Tallinna Spordiveteranide Koondis – esimees 7.3-11.3 murdmaasuusatamine . . . .sõjaväelaste MM, Vermont Ivar Padar 12. märts Eesti Ratsaspordiliit - president, EOK liige 8.3-8.3 murdmaasuusatamine . . . .sprindi MK-etapp, Oslo Aivar Riisalu 40 13. märts Eesti Jäähokiföderatsioon – president 9.3-11.3 kergejõustik ...... sise-MM, Lissabon Heikki Jaansalu 15. märts Olümpialane – jahilaskmine 1996 9.3-11.3 kreeka-rooma maadlus . . . .Eesti MV, Tartu 9.3-11.3 kompleks, tervisesport . . . .ESS Kalev VI Firmaspordi talimängud, Alvar Jaamu 15. märts Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon – presi- ...... Kääriku dent 10.3-10.3 ratsutam. kahevõistlus . . . .Eesti noorte KV, Niitvälja Aivo Udras 15. märts Olümpialane – laskesuusatamine 1992 10.3-11.3 lauatennis ...... Eesti MV noortele ( 83-2 ), Narva Jens Salumäe 20 15. märts Olümpialane – 2-võistlus 1998 10.3-11.3 vehklemine ...... Würth Pokal N, Tauberbischofoheim Gunnar Kraft 16. märts Eesti Tervisespordi Ühendus – president, 10.3-11.3 kreeka-rooma maadlus . . . .Rahv. turniir Acropolis, Ateena ESK juhatuse liige 10.3-11.3 judo ...... A-kategooria turniir, Praha Mati Killing 17. märts Pärnu "Kalev" – juhatuse esimees 10.3-15.3 ...... Euroopa noorte olümpiapäevad, Vuokatti 11.3-11.3 korvpall ...... meeste 2001. a. superkarikafinaal, Tln. Ivar Hallop 18. märts Spordiselts "Põhjakotkas" – esimees 11.3-11.3 korvpall ...... meeste 2001. a. karikafinaal, Tallinn Arno Säks 50 19. märts Tartu "Kalevi" Spordikool – direktor 11.3-11.3 korvpall ...... naiste 2001. a. karikafinaal, Tallinn Mati Juhansoo 20. märts RAS TOP – direktori asetäitja 11.3-11.3 jalgrattasport ...... 28. jalgratturite talikross / Eesti MV, Elva Cristel Vahtra 20. märts Olümpialane – suusatamine 1992, 1994, 11.3-12.3 murdmaasuusatamine . . . .MK-etapp, Oslo 1998 11.3-12.3 vehklemine ...... Eesti kadettide MV M+N, Tartu Magnar Freimuth 20. märts Olümpialane – kahevõistlus 1994, 1998 12.3-12.3 murdmaasuusatamine . . . .Estoloppet – Haanja maraton, Haanja Mati Kuulmann 60 21. märts Eesti Jääpurjetamisliit – president 12.3-12.3 murdmaasuusatamine . . . .Engandin Skimaraton 42 km, Maloja 13.3-18.3 õhkrelvadest laskmine . . . .õhkrelvade EM, Pontevedra Hain Helde 21. märts Olümpialane – aerutamine 1996, 2000 15.3-15.3 murdmaasuusatamine . . . .MK-etapp, Borlänge Henno Kaas 22. märts Rapla Maakonna Spordiliit – peasekretär 15.3-17.3 kreeka-rooma maadlus . . . .Moustafa memoriaal, Kairo Anatoli Krikun 24. märts Olümpialane – korvpall 1968 15.3-17.3 vabamaadlus ...... Moustafa memoriaal, Kairo Laive Poska 24. märts Eesti Eriolümpia – direktor 15.3-18.3 laskesuusatamine ...... 9. MK-etapp M,N, Holmenkollen Rein Rebane 50 26. märts AS Spin Tek – direktor 16.3-18.3 korvpall ...... noorte Balti Cup, LIT -A, LAT -B, EST -C Malle Soop 30. märts Eesti Spordi Keskliit – sekretär-asjaajaja 17.3-17.3 ratsutamise takistussõit . . . . .Eesti jun. KV / Ruila Indoor Cup, Ruila Tõnu Meijel 31. märts Spordiselts Kalev, Kalev 100 17.3-17.3 tõstmine ...... Eesti juunioride MV, Tammiku 17.3-18.3 kergejõustik ...... Euroopa heitjate talvine võistlus, Nice võistlusprogrammi juht 17.3-18.3 vehklemine ...... Challenge J.Nowara N GP, Luksemburg 17.3-18.3 vehklemine ...... Rene Monal karikas GP M, Pariis 17.3-18.3 vehklemine ...... Eesti MV - 20.a., Haapsalu 17.3-18.3 judo ...... A-kategooria turniir, Varssav 17.3-18.3 judo ...... rahvusvaheline judoturniir Võru Kevad 17.3-18.3 judo ...... 28. Tartu rahvusvaheline turniir, Tartu KALEV 100 võistluste ja ürituste kava 17.3-18.3 kr.-rooma m., armeesport . .EKV meistrivõistlused, K.-Järve 18.3-18.3 murdmaasuusatamine . . . .Birkebeiner Rennet maraton 58 km, Märts - aprill ...... Rena-Lilleham. jaan. – aprill Kirjandite (esseede) võistlus õpilastele 18.3-18.3 lauatennis ...... Eesti TOP 8, Viljandi 24. märts kl 11 Rahvusvaheline teaduslik konverents "Võimlemine 18.3-19.3 murdmaasuusatamine . . . .Eesti noorte MV, Haanja läbi aegade Eesti Spordiseltsis Kalev" (Tartu Ülikooli 18.3-19.3 murdmaasuusatamine . . . .MK-etapp, Falun Ajaaloomuuseumis) 18.3-25.3 iluuisutamine ...... MM, Vancouver 19.3-19.3 õhkrelvadest laskmine . . . .Eesti noorte MV/seeriav. finaal, Ülenurme 1. aprill kl 13 Eesti Spoordiseltsi Kalev lahtised MV rühmvõimlemises 19.3-25.3 laskesuusatamine ...... juunioride MM, H.-Mansiisk (Kalevi Spordihallis) 19.3-25.3 male ...... Eesti noorte MV (18-a. tüdrukud), Tartu aprill – juuni Rändnäitus KALEV – 100 19.3-25.3 male ...... Eesti noorte MV (18-a. noorm.), Tartu 20. aprill kl 11 Ajalookonverents teemal "Kultuur spordis - sport 20.3-25.3 laskesuusatamine ...... sõjaväelaste MM kultuuris" (Eesti Rahvusraamatukogus) 23.3-24.3 ujumine ...... Balti noorte matsˇ, Kaunas kl 18 Eesti Spordiseltsi Kalev spordiveteranide aktus-kontsert 23.3-25.3 korvpall ...... naiste Balti liiga (BWBL) finaal, KALEV 100 (Mustapeade Majas) 23.3-25.3 käsipall ...... Eesti MV A P, Viljandi 23.3-25.3 64 r., kabe ...... Eesti MV M + N, Viljandi 28. aprill kl 10 Tervisekäimine (Nõmme Spordikeskuses) 23.3-25.3 lestaujumine ...... Euroopa karikas, Hajduszoboszlo 23.3-8.04 jäähoki ...... Eesti KV, eriplaan 24.3-24.3 kergejõustik ...... Eesti veteranide MV, Tallinn 24.3-24.3 karate ...... Eesti ind. ja võistkondlikud MV, Tartu 26.3-26.3 murdmaasuusat...... suusashow tähed Tamsalus, Tamsalu 24.3-24.3 male, kabe, invasport . . . . .male-kabe EIL MV (ind.), Paide 26.3-1.04 jäähoki ...... MM jun U18 II divisjon, Kaunas, Elektrinai 24.3-24.3 jalgrattasport ...... Milano – San Remo 27.3-27.3 Jalgpall ...... Küpros – Eesti U-21 24.3-24.3 judo ...... Eesti juunioride MV 28.3-28.3 Jalgpall ...... Küpros – Eesti MM-valikmäng 24.3-25.3 laskesuusatamine ...... Eesti MV M, Otepää 30.3-1.04 sulgpall ...... Balti karikavõistlused, Tallinn 24.3-25.3 suusakahevõistlus ...... Eesti MV, Otepää 31.3-31.3 vehklemine ...... rahvusvaheline turniir M, Bogota 24.3-25.3 suusahüpped ...... Eesti MV, Otepää 31.3-31.3 sumo ...... Eesti MV jun, A, B kl., Vinni 24.3-25.3 vehklemine ...... rahvusvaheline turniir M, Montreal 31.3-31.3 sumo ...... German Open, Berliin 24.3-25.3 vabamaadlus ...... rahv. turniir V. Freidensfelds – jun., Riia 31.3-1.04 jõutõstmine ...... Eesti MV, Märjamaa 24.3-25.3 judo ...... A-kategooria turniir, Rooma 31.3-1.04 võrkpall ...... Eesti MV finaal M 25.3-25.3 murdmaasuusat...... ETV-VISU-AS KALEV olümpiasari IV et., 31.3-1.04 ratsutamise takistussõit . . .seenioride Eesti KV, Tallinna RB ...... Kääriku 31.3-1.04 käsipall ...... Eesti MV finaali 1.-2. mäng M 25.3-25.3 ratsutamise kahevõistl. . . .seenioride Eesti KV, Tallinna RB 31.3-1.04 käsipall ...... Eesti MV 3. koha 1.-2. mäng M 25.3-26.3 murdmaasuusat...... MK etapp, Kuopio 31.3-1.04 vehklemine ...... Ipswichi Karikas N, Ipswich 25.3-26.3 vehklemine ...... Saint Mauri Karikas N, Saint Maur 31.3-1.04 kreeka-rooma ...... rahvusv. võistlus Nikolai Petrov, Sofia

22 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (1) Märts 2001 Teated, info info

Uudiseid Eesti Tallinna linn valis eelis- Tallinna linnavalitsus Lauatenniseliidu tegevuses arendatavad spordialad likvideeris spordikoolid 3. veebruaril toimunud Eesti Lauatenniseliidu Tallinna linna valitud eelisarendatavate Tallinna linnavalitsus otsustas 14. veebruaril volikogu koosolekul anti hinnang tegevusele kahe spordialade seas toetatakse sel aastal 23 ala, lõpetada kaheksa linnale kuuluva spordikooli viimase aasta jooksul ja valiti liidu uus 11-liikme- koolide spordiringe ning invasporti tervikuna. tegevuse. line juhatus. Seni oli linn ühel või teisel määral toetanud 51 Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt Presidendiks valiti taas Mart Kraut, AS Eesti Gaas spordiala. Tallinn pole nii rikas, et toetada enam lõpetavad 15. juulist tegevuse spordi- ja noor- kommertsdirektor. Asepresidentidena tegutsevad kui pooltsada spordiala piisavalt ja tulemuslikult, sooameti hallatavad Tallinna jalgpallikool, järgmisel perioodil Viljar Kasemaa ja sotsiaalmin- ütles teisipäeval Tallinna spordihallis toimunud Tallinna jääspordi kool, Kopli spordikool, Pirita isteeriumi kantsler Hannes Danilov. pressikonverentsil Tallinna noorsoo- ja spordi- spordikool, Nõmme spordikool, Lasnamäe sport- ameti juhataja Tarmo Valgepea. mängude kool, Kristiine spordikool ja Kesklinna Peasekretärina jätkab tööd Sirje Lubi. spordikool. Tallinn otsustas toetada talialadest iluuisutamist, Juhatuse liikmed: Peeter Allikoja, Jaan Härms, Koit jäähokit, suusatamist ja suusakahevõistlust. Pärast munitsipaalspordikoolide likvideerimist Korkmann, Kaire Kutsar, Rein Lindmäe, Aleksei Suvealadest langes valik jalgpallile, kerge- saab treenerite tööandjaks lapsevanem kui Martin, Jüri Martin (sportlaste esindaja) ja Arvi jõustikule, orienteerumisele, poksile, maadlusele, teenuse tegelik tellija, treeningtöö jätkub õpi- Vainula. karatele, purjetamisele, sulgpallile, tennisele, uju- lastega spordiklubides samade treenerite juhen- misele, vehklemisele, võrkpallile ja allveespordile. damisel, kirjutas Tallinna spordi- ja noorsooameti 18. märtsil algusega kell 10 toimub Viljandi Lisaks toetab linn tervikuna invasporti ja koolide juhataja Tarmo Valgepea eelnõu seletuskirjas spordihoones AVALLONE EESTI TOP 8 turniir. spordiringe. "Kuna spordiklubide põhikirjad võimaldavad Selle võistluse tulemuste põhjal selgub Eesti Valik tehti põhimõttel, et toetada tuleb neid nende juhtimises osaleda kõigil spordiklubi liik- koondis, kes osaleb 23. aprillist – 7. maini 2001 alasid, mil on traditsioone ja tulemusi ning ka metel, on lapsevanematel tegelikult juhtimises Jaapanis, Osakas toimuvatel maailma- laiemat kandepinda. otsustav roll," põhjendas Valgepea linna meistrivõistlustel. spordikoolide likvideerimist. ETA Sirje Lubi, ELTL-i peasekretär Tema sõnul saavad lapsevanemad kaasa rääkida nii spordiklubi eelarve-, kaadri- kui ka treenerite tasustamise küsimustes. Linn hakkab spordiklu- bide tegevust rahastama pearaha alusel ning sel- Kalevlased kutsuvad spordirahvast lise süsteemi tõttu on iga klubi huvitatud sporti- vate laste arvu suurendamisest, öeldakse sele- tuskirjas. Samuti peavad nad parandama oma Eesti Spordiselts Kalev saab rohkem kui 30 spordialal. Kaalukamad neist on õppe- ja treeningtöö kvaliteeti, et konkureerida 24. mail 100-aastaseks. veemootorispordi EM-võistlused ja II rüh- teiste klubidega. Juubelit tähistavad mvõimlemise MM. kalevlased mitmete üri- BNS tustega läbi aasta. Kõik Võimlemisprogrammi kuulub muuhulgas võistlused ja muud üritused "Kauni rühiga ellu festival", konverents Jäähokimängijad "Võimlemine läbi aegade", esinemised män- on lahtised kõigile soovi- MM-võistlustel jatele nii Eestist kui teistest riikidest. Ootame gude avamisel ja mitmel pool Tallinnas. osalema rohkesti väliskülalisi, esmajoones Avapidustusi ilmestab rohkem kui 3000 võim- 26.-31. märtsini toimub Kaunases ja Elekrtrenais Soomest, aga ka teistest lähiriikidest. Tänase leja esinemine Kalevi keskstaadionil. Veel pee- U18 2. divisioni MM, kus Eesti kuulub koos Leedu, päevaga on osavõtusoovijaid isegi Aafrikast, takse ajalookonverentse, näitusi, fotokonkurss, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga B-alagruppi. A- nimelt Nigeeriast. esseede võistlus, tervise- ja firmaspordi üritusi grupis mängivad Sloveenia, Horvaatia, Ungari ja ja palju muud. Omaette sündmused peaks Poola. Tallinna Jalgratturite seltsist Kalev välja kas- olema Kalevi ajalooraamatute ilmumine. vanud selts on läbi elanud erinevaid aegu, Autorid Eugen Piisang ja Juhan Maidlo on Meeste 1. divisioni maailmameistrivõistlused pee- olles vahepeal ka likvideeritud (aastad 1940- jõudnud lõpusirgele, esimene köide on juba takse 15.-21. aprillini märtsis ja seal on Eestiga ühes 41). Eesti spordis on Kalevil olnud oma osa. trükikojas. alagrupis Kazahstan, Suurbritannia, Sloveenia, Hiina Kalev 100 patrooni Eesti Vabariigi presidendi ja Horvaatia. A-alagruppi kuuluvad Prantsusmaa, Lennart Meri sõnul esindab spordiselts Kalev Sport on mäng. Alates laste mängudest ja Taani, Poola, Ungari, Holland ja Leedu. lõpetades elukutseliste sportlaste võistlustega. meie kultuurielu üht tahku koos samanimelise Kummagi alagrupi võitja pääseb 2002. aasta spordiseltsiga okupatsioonide ajal. Seetõttu on peasekretär Reio Ojavere sõnutsi loomulik, et Kalev tähistab oma juubelit män- jäähoki MM-i kõige tugevamasse sarja. Kalevi juubeliaasta esimene üritus oli Paul gudega Kalev 100. "Mängudel" on nii Eesti kui Jaan Ahi, EJF-i peasekretär Kerese 11. mälestusturniir. Eesti eelmise sajan- meie lähinaabrite ja maailma spordis pikad tra- di sportlase mälestusturniiri võitis Hollandi ditsioonid. Kolmekümnendatel aastatel peeti suurmeister Jan Timman. kahed Eesti mängud. Ka kalevlased on mänge läbi aegade pidanud. Olid rajoonide spartakiaa- Eesti Kardiliidu üldkoosolek Juubeliaasta kulminatsioonid on pidulik aktus did, üheksa aasta eest alanud Pärnu päevad, I Estonia kontserdisaalis 24. mail Kalev 100 pat- 30. jaanuaril toimus Eesti Kardiliidu korraline üld- Kalevi mängud peeti seltsi 95. aastapäeval. Viie koosolek. Tähtsamate otsustena kinnitati põhikir- rooni vabariigi presidendi Lennart Meri osavõ- aasta eest vastas kalevlaste kutsele kümme tul ja Kalevi mängud 25. juunist kuni 1. juuli- ja uus redaktsioon, samuti 2000. aasta tegevus- tuhat inimest, seekord loodame kaks korda aruanne, 2001. aasta teenuste hinnakiri ja eelarve. ni. Juubeliaasta lõpeb Kalev Open uju- rohkem osavõtjaid. misvõistlustega detsembri alguses. Valiti Eesti Kardiliidu juhatus järgmises koosseis- Olete kõik oodatud Kalev 100 üritustele. Kõik üritused on jagatud kümnesse program- us: Veiko Pedosk - juhatuse esimees, Maido mi, millest ulatuslikumad on võistlussport ja Kiviorg, Enn Õunpuu, Anti Tuul ning Heikki võimlemine. Peetakse ligi sada võistlust Rein Kallasma, ESS Kalevi pressiesindaja Hõbemägi, kes jätkab ka tegevjuhina. Heikki Hõbemägi, Eesti Kardiliidu tegevjuht

23