Arvo Ots „Oil Shale Fuel Combustion” Properties

Arvo Ots „Oil Shale Fuel Combustion” Properties. Power Plants. Boilers Design. Firing. Mineral Matter Behavior and Fouling. Heat Transfer. Corrosion and Wear. Tallinn. 833 pp. cademician Arvo Ots, professor of the of its domestic users with electricity. It AFaculty of Mechanical Engineering: can export electricity to the neighbour- Department of Thermal Engineering of ing countries as well. Tallinn University of Technology pub- Oil shale belongs undoubtedly to the lished his book “Põlevkivi põletustehni- class of fuels with the most complicated ka” in Estonian at the end of 2004 (see composition in the world. also Journal Nos 1-2, 2005, p. 26), and In his book Prof. Ots examines in de- the English version in 2006. The latter tail oil shale combustion technology and contains additional information and data possibilities of applying it to the power reflecting the most recent research. production. He introduces several new Oil shale is widely distributed around experimental devices and mathematical the world. It can be used as fuel for pow- treatment methods. er production or in thermal processing For the publication of the book signifi- factories to produce shale oil. The book cant financial support was provided by deals mostly with Estonian oil shale and AS Eesti Energia and AS Narva Elektri- its combustion technology. Estonia has jaamad. significant oil shale recourses, being the For more information, including the only country in the world that uses oil purchase of the book, please email to shale to fire power plants to supply most Arvo Ots at [email protected]

Speaking at the presentation of the book

At the presentation. In the foreground: Chair of the Meeting Left: Mati Uus, Developing Manager of AS Narva Elektrijaamad, Academician Rein Küttner, professor of manufacturing, Tal- made a report “Engineering output of oil shale research at power linn University of Technology plants”; middle: Ants Martins, senior scientist of the Faculty of Science, Laboratory of Multiphase Media Physics, TUT, delivered a report „The importance of oil shale research in science“

From left: Professor Mati Valdma, De- partment of Electrical Power Engineering, Faculty of Power Engineering, TUT, ma- king a report “Oil shale energetics in the Estonian power system”.

Ülo Rudi, Head of the Laboratory of Mul- tiphase Media Physics, delivering a report „Estonian oil shale as seen from the view- point of the World Energy Council”

Right: Arvo Ots presenting his book

Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel

The issue of the journal is sponsored by the Estonian Environmental Investment TOSAÜHINGurba TPEAeabeTINFOLTD. Centre

Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ Selles numbris Nr 1-2 2006 EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED. Contents

ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES Third International Symposium on Oil Shale ...... 1 AND WASTES Arvo Ots „Oil Shale Fuel Combustion“ ...... 2 Kivisüsi ja pruunsüsi Haktacolt. Ajakiri vahetas välja varem Coal and brown coal from Haktaco AS ...... 4 ilmunud ajakirja EESTI TURVAS. Kivisüsi Söeturustuse OÜ-st. ESTONIAN PEAT Coal from Söeturustuse OÜ ...... 4 Ajakirjade üksiknumbrite saamiseks võtke ühendust peatoimetajaga GEOLOOGIA. KAEVANDAMINE. GEOLOGY. MINING Turbavaru geoloogilised uuringud. Peatoimetaja / Editor-in-Chief Geological research of peat resources. Rein Ramst ...... 6 Rein Veski Sõpruse pst 233-48 Raamat/Book: Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. 13420 Tallinn Environment and Oil Shale Mining in North-East Estonia ...... 6 Tel/faks 372 652 9297 Turba kaevandamise probleemid Pärnumaal. E-mail [email protected] Problems relating to peat excavation in Pärnu County. Janno Tomingas...... 7 Raamat/Book: Biokütuse kasutaja käsiraamat. Keeletoimetaja Manual for Biofuel Users ...... 7 Urmas Noor tel 5591 6622 Diktüoneemakilt. Inglise keel Riina Süld Dictyonema shale. Valter Petersell ...... 8 Eesti Geoloogiakeskuse publikatsioonid. Kujundus Publications of the Geological Survey of Estonia ...... 10 Ville Väär tel 556 17839 Pärnus kogunes 24.–25. augustil Baltimaade turbatootjate foorum. A Baltic Forum of Peat Producers, Pärnu, 24-25 August 2006 Trükikoda Erkotrükk Erki Niitlaan ...... 11 1000 eks SB Keskkütteseadmed AS ...... 11 Tellimine ja reklaam Tel/fax 372 652 9297 E-mail [email protected] ENERGEETIKA. ENERGETICS Ŋ- ehk eetaauhind väärtustab keskkonnahoidlikku soojatootmist. An ŋ-prize values the environmentally friendly production of heat Tiit Rahkema ...... 12 Reklaami hinnakiri koos Energeetilise pilliroo saagikus. kujundamistasuga kr: The productivity of reed for energy purposes. Ülo Kask, Livia Kask, Triin Aavik ...... 13 MUSTVALGE 1 lk 2260 Loomsetest jäätmetest biokütuse tootmine Väike-Maarjas. 1/2 lk 1250 The production of biofuels from animal wastes in Väike-Maarja. 1/4 lk 680 Peeter Maspanov ...... 17 1/8 lk 390 Jäätmed kütuseks. Wastes to fuel. Rein Leipalu ...... 19 VÄRVILINE Taastuvenergia Euroopa Liidus. Tagumisel sisekaanel Renewable energy in the European Union. 1 lk 6600 Aivar Niinemägi ...... 19 1/2 lk 3700 Eesti Biokütuste Ühing. Tagakaanel Estonian Biofuels Association ...... 21 1 lk 9980 EBÜ õppepäevad 2006. 1/2 lk 6000 EBA’s Study Days 2006. Ülo Kask...... 21 Esikaanel kokkuleppel Käibemaksu ei lisata Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2004...2006 ilmunud publikatsioonid. List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association 2004...2006 ...... 22

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 KIVISÜSI ja PRUUNSÜSI HAKTACOLT KIVISÜSI mark D AS HAKTACO tõi Venemaalt Hakassiast pikaleegiline kütteväärtusega 5300 kcal/kg. NB! Eesti turule PRUUNSÖE ehk LIGNIIDI Toome söe Venemaalt Hakassiast. Pruunsüsi on müügil meie terminalides 30–150-mm tükkidena Kivisöe hind: (peenemate osakeste osakaal kuni 15 %) kütteväärtusega DK (konsentraatsüsi) fraktsiooniga 50–100 mm 4440 kcal/kg. Võib kütta kõikides kolletes, mis sobivad puidule (peenemate osakeste osakaal kuni 10 %). ja briketile: pliidid, ahjud, ustega kaminad, “Jotul”-tüüpi - Eraisikutele 1560 + 5 % km = 1638.00 kr/t malmahjud, „Pioneer“-tüüpi pliidid. Põlemiseks on vaja - Firmadele 1560 + 18 % km = 1840.80 kr/t anda õhku resti alt või koldeukses olevatest õhupiludest. DPK (sordisüsi) fraktsiooniga 50–200 mm Põlemisel ei teki ebameeldivat lõhna, tuhka tekib vähe, pisut (peenemate osakeste osakaal kuni 10 %) enam kui puidu põlemisel. - Eraisikutele 1430 + 5 % km = 1501.50 kr/t - Firmadele 1430 + 18 % km = 1687.40 kr/t Pruunsöe hind: Eraisikutele 860 + 5 % km = 903.00 kr/t Firmadele 860 + 18 % km = 1014.80 kr/t

HAKTACO SOOVITUSED KIVISÖEGA KÜTMISEL: Ärge lisage koldesse kütmise ajal kivisütt. See tekitab palju suitsu ja annab vähem sooja. Täitke kolmveerand küttekoldest kivisöega, Jõeoti 37, 13516 Tallinn pannes suuremad tükid allapoole. Pange kivisöe peale mõned Tel 661 3688, faks 661 3687 puuhalud ja nende vahele tulehakatis. Avage õhuluuk ja süüdake UUS e-post [email protected] puud. Kui kivisüsi on saavutanud lagunemistemperatuuri, AADRESS vähendage õhu juurdevool miinimumini. Täielikuma põlemise Müügikohad avatud E–R 9.00–16.30 tulemusena ei tule korstnast paksu suitsu ja ruumis on peaaegu Maardus, Vana-Narva mnt 28, 12–14 tundi ühtlaselt soe. tel 637 9353; 5668 4548 KATSETAGE KINDLASTI JA KÜTKE EDASPIDIGI OMA MAJA Keilas HAKTACO KIVISÖEGA! , Tööstuse 7, tel 678 1813; 5662 3167 Soovi korral saate meilt tellida söeveoks kuni 5-tonnise kalluri. Veoteenuse hind lisandub söe hinnale. KIVISÜSI SÖETURUSTUSE OÜ-st

Mooni 78/3, Tallinn 13424, tel 657 7825

E-post: [email protected] Telefon: 657 7824, faks 657 7821 Sekretär 657 7820 Aadress: Mooni 78/3, 13424 Tallinn Avatud: E–R 9–17 Kivisöe hindu filiaalides küsige telefonidel Tallinn 650 7754 Söeturustuse OÜ-s on müügil Haapsalu 472 0189 Kivisüsi (tükisuurus 50–100 mm) Pärnu 509 8996, 44 20198 Tartu 516 8518 Sepasüsi Türi 387 4215 Küsige hinda infotelefonidel Kivisöe müük üle Eesti 6577 825, 6577 824 (soovijatele veovõimalus)

Söeturustuse OÜ Tallinna ladu Nõlva 9, 10416 Tallinn, tel 650 7754, avatud: 8.00–16.00 Söeturustuse OÜ Haapsalu filiaal Lihula mnt 20, 90510 Haapsalu, tel 47 20189 Söeturustuse OÜ Särevere filiaal Särevere alevik, 72101 Järvamaa, tel 38 74215, avatud: E–R 8.30–16.30 Söeturustuse OÜ Pärnu filiaal Niidu13, 80040 Pärnu, tel: 5098996, avatud: E–R 8.30–16.30 Söeturustuse OÜ Tartu filiaal Tila küla, Tartu vald, Tartumaa 62102, tel: 516 8518, avatud: E-R 8.30-16.30 Puisteainete estakaad Viljandis Viljandi, Reinu tee, tel 517 2628 Quo vadis, Eesti energeetika? Quo vadis, Estonian energetics? Toimetuskolleegium: Rein Veski ...... 23 Editorial Board: Agu Aarna ...... 23

ÜLO KASK, soojusenergeetika / thermal KEEMIA JA KEEMIATÕÖSTUS engineering, Tallinna Tehnikaülikooli CHEMISTRY AND CHEMICAL INDUSTRY soojustehnika instituudi teadur Eeldused puidu ja kukersiidi termokeemiliseks koosvedeldamiseks. / Research Scientist of Thermal Engineering Department of Tallinn Prerequisites for the co-liquefaction of wood and kukersite. University of Technology, Eesti Rein Veski ...... 24 Biokütuste Ühingu juhatuse liige / Board member of the Estonian Biofuels Association, Eesti Kütte- ja AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW Ventilatsiooniinseneride Ühingu liige Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. / Member of the Estonian Heat and Ventilation Engineers Association, Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2005. aastal. Eesti Soojustehnika Inseneride Local energy sources and their use – a review of articles Seltsi liige / Member of the Estonian in Estonian press in 2005. Thermal Engineering Engineers Rein Veski ...... 28 Association, Kulli 20, 11317 Tallinn, GSM 055 32910, e-mail [email protected] Summaries of the main articles ...... 46

PRIIDU NÕMM, majandus / economy, AS Tallinna Küte kommertsdirektor / Commercial Director of AS Tallinna Küte, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liige / Member of the Estonian Power and Heat Association, Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse (Energiakeskus) nõukogu liige, Supervisory Board Member of Tallinn Technical and Scientific Centre, Punane 36, 13619 Tallinn, tel 372 610 7160, GSM 372 5087141, fax 372 610 7101, e-mail [email protected] REKLAAMID JA ETTEVÕTETE LEHEKÜLJED/ ADVERTISEMENTS AND ENTERPRISES PAGES:

MEELIS PEETRIS, Tallinn University of Technology (1), AS Narva Elekrtijaamad and Thermal hüdrotehnika / hydraulic engineering, Engineering Department of Tallinn University of Technology (2), AS Haktaco Maa-ameti juhtkonna nõuniku (4), Söeturustuse OÜ (4), Eesti Geoloogiakeskus (10), Eesti Turbaliit (11), SB kohusetäitja / Adviser to the Keskkütteseadmed AS (11), Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (12), Eesti Management, Estonian Land Board, Biokütuste Ühing (21–22), AS Eraküte (47), AS Termox (48) Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn, tel 372 699 6854, Vastutus ajakirjas avaldatud arvamuste, uurimuste ja muude kaastööde sisu fax [Meelis Peetris] 372 665 0604, e-mail [email protected] eest on ainult nende autoritel. The responsibility for the opinions expressed in the articles, studies and other contributions signed rests solely with their authors. REIN VESKI, kütusekeemia ja -tehnoloogia / fuel chemistry and technology, Turbateabe OÜ juhataja / Head of Peat Info Kui soovite avaldada kaastööd ja reklaami või kui te ei ole vormistanud aja- Ltd., Eesti Biokütuste Ühingu liige kirja EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED tellimust (ilmub kord / Member of the Estonian Biofuels aastas, tellimine aastaks 40 kr) või soovite osta varem ilmunud sama ajakirja Association, Eesti Turbaliidu liige (40 kr number) või ajakirja EESTI TURVAS numbreid (üksiknumber 15 kr, / Member of the Estonian Peat ajakirja 1993–1997 numbrid registritega kokkuköidetult 210 kr), siis pöörduge Association, Eesti ja Ameerika Keemia toimetusse. Seltsi liige / Member of the Estonian and of the American Chemical Society, Estonian Combustible Natural Resources and Wastes can be subscribed to and Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, obtained at the Editorial Office. Estonian Peat (1993–2001) can also be obtai- tel/fax 372 652 9297, ned at the Editorial Office. e-mail [email protected] Rein Veski, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn Estonia, tel/fax 372 652 9297, e-mail [email protected]

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Turbavaru geoloogilised uuringud

aastakümneteks ka praeguse kaevan- põhjuseks, miks ettevõtjad on viimas- damismahu suurenemisel poole võrra tel aastatel järjest vähem investeeri- ehk lubatud aastase kasutusmäärani nud turbauuringutesse. 2,65 mln t. Paraku jaguneb see varu Eesti vajab soode majandamise pi- nii maakondade kui ettevõtjate vahel kaajalist arengukava ning selle osaks ebaühtlaselt ning seetõttu säilib ole- olevat turbavaru säästliku kasutamise Rein Ramst masolevate mäeeraldiste laiendamise kava. Viimasele tuleb lisada nende Eesti ja uute rajamise vajadus. ökolooloogilise tasakaalu, liigi- ja Geoloogiakeskus Valitsuse 12. detsembri 2005. aas- koosluste kaitse, puhkemajanduse jm urba kui maavara rakendusuurin- ta määrusega nr 293 on lisaks turba seisukohast väheväärtuslike sooalade Tgutel Eesti Geoloogiakeskuses on aastasele kasutusmäärale kehtestatud nimekiri, mis on kasutatavad turba aastakümnete pikkune ajalugu. Kõige Eesti kasutatava turbavaru suurus kaevandamiseks. Kavast peaks näh- intensiivsemad olid need läinud sa- – 573,1 mln t (vt tabel). Loogiline tuma, kui pika aja jooksul me kavan- jandi seitsmekümnendatel-kaheksa- oleks, et selle hulka kuuluks kogu dame need pinnad ammendada ning kümnendatel aastatel. Taasiseseisvu- maavarade bilansis aktiivse tarbe- millised on nende kaevandamisjärgse misjärgse perioodi alguses viidi läbi varuna arvel olev turbavaru koguses kasutamise suunad. Eesti turbatööstus maavara kasutuslubade väljaandmi- u 241 mln t [1] ning lisaks veel osa koondub üha rohkem suurettevõtete seks vajalik väga suuremahuline tur- aktiivsest reservvarust ja seni arve- kätte, kes vajavad oma pikaajaliste batootmisalade jääkvaru revisjon. le võtmata varust. Umbes 145 mln eesmärkide realiseerimiseks ja in- Tööde metoodika on aastate jooksul t aktiivset tarbevaru paikneb väljas- vesteeringute tegemiseks stabiilset mõnevõrra muutunud, viimati seoses pool kehtivaid mäeeraldisi ning seega majanduskeskkonda. See dokument uue maapõueseaduse jõustumisega peaks nende laiendamiseks jätkuma annaks turbatootjatele võimaluse 2005. aasta aprillis ning selle lisaks piisavalt uuritud turbavaruga alasid. oma tegevust kavandada ja vajadusel oleva “Üldgeoloogilise uurimistöö ja Paraku on eespool toodud kasutatava ka uuringuid tellida. Siiski on turba geoloogilise uuringu tegemise korra” turbavaru suurus jäänud seni puhtteo- rakendusuuringud tulevikus seotud kinnitamisega keskkonnaministri 25. reetiliseks numbriks. Puudub eri huvi- ilmselt eeskätt olemasolevate turba- mai 2005 määrusega. Nõudeid uurin- gruppide koostöö tulemusena formu- tootmisalade varu revisjoni, turba kae- guvõrgu tiheduse kohta nende aktide- leeritud otsus, millise konkreetse osa vandamise keskkonnamõju hindamise ga ei muudetud, kuid veidi vähendati Eesti soodest ja kui kiiresti me võime ning tootmisest välja langenud turba- kohustuslike laboratoorsete analüüsi- ökoloogilist tasakaalu oluliselt kah- väljakute korrastamise projektidega. de mahtu, jättes selles rohkem valiku- justamata turba kaevandamiseks ära vabadust arendajale. Uuele uuringu- kasutada. Seetõttu ei ole ka mitmed Kirjandus juhendile on lisatud ka koefitsientide viimastel aastatel tehtud turbavaru Kukk, M. Turbavaru uuringutest, tabel turbavaru üleviimiseks mahult uuringud viinud loogilise resultaadi muutumisest ja kasutamisest Eestis kaalule 40-% tingniiskuse juures. ehk kaevandamisloa vormistamiseni. aastatel 1999–2004. – Eesti Põlevloo- Uuringute maht turbavaru aktiivse Selline ebamäärane olukord on üheks dusvarad ja -jäätmed, 2005, 11–12. tarbevaruna arvelevõtmiseks on viimastel aastatel järjekindlalt vähene- Tabel. Eesti turbavaru struktuur 2004. aasta koondbilansi alusel mln t. nud. Üheks põhjuseks võib olla see, Table. Estonian peat resources as of 01.01.2005, million tons et olemasolevate mäeeraldiste varu Geoloogiline varu/Peat resources on piisavalt suur, rahuldamaks lähi- 2163 aastate vajadust. Tõepoolest, Kesk- Kriitiline varu/Resources unusable Kasutatav varu/Usable resources konnaregistri maardlate nimistu and- for ecological reasons 573 meil on turba kaevandamise lubasid 1590 väljastatud kokku umbes 19 000 ha Aktiivne reservvaru/Probable active Aktiivne tarbevaru/ suurusele pinnale, mille aktiivne tar- Passiivne resources Proved active reserves bevaru on ligikaudu 22,3 mln t vähe- varu/Passive 809 241 ja 74,3 mln t hästilagunenud turvast. resources Arvele võtmata varu/Unexplored Kuigi mäeeraldiste kaevandatav varu 562 resources on mõnevõrra väiksem, jätkub sellest 551

Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. Environment and Oil Shale Mining in North-East Estonia. Toim./Ed. V. Liblik, J.-M. Punning. TLÜ Ökoloogia Instituut/Institute of Ecology, University of Tallinn. Publikat- sioonid/Publication 9/2005. Tallinn. 226 lk. (Extended summary, pp. 204–213.) Põlevkivikeskselt keskkonnaküsimusi käsitlev kogumik sisaldab artikleid metoodika, suletud ja suletavate kaevanduste keskkonnamõju (V. Liblik, A. Rätsep, A. Toomik), s.h jõgede hüdroloogilisele režiimile (A. Rätsep) ja fenoolse reostuse mõju kohta (A. Rätsep, E. Rull, V. Liblik). Artiklid käsitlevad veel muutusi deformeeritud maapinnaga metsaalade taimkattes (E. Rull, V. Liblik, M. Pensa) ja mõju põllumajandusele (E. Soovik), taimkatte arengut põ- levkivikarjäärides (H. Karu, A. Luud, M. Pensa, E. Rull, R. Vaht), lõhketöödest põhjustatud maavõnkeid. Kohalike energiaallikate energeetilist potentsiaali selgitades on vaadeldud kütuste kasutamisvõimalusi nii energeetikas kui õlitööstuses ja fossiilkütuste asendamise võimalusi (A. Luud, M. Ani). Käsitletud on veel saasteainete emissiooni ja õhu kvaliteeti Ida-Virumaa linnades (V. Liblik, K. Maalma).

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Turba kaevandamise probleemid Pärnumaal

korda, võrreldes looduslikuga. jm). Seirega seonduv on turbakaevan- Turbatootmine on Pärnumaal üks damisel olnud üheks kõige aktuaalse- hajureostuse olulisematest allikatest. maks küsimuseks. Ühelt poolt seepä- Janno Tomingas Seda näitab nii linnakodanike paha- rast, et vee erikasutusluba on vaid osal Pärnumaa meel aeg-ajalt linna kohal hõljuva tur- (suurematel) kaevandajatel ja teiselt Keskkonnateenistuse batolmu kui ka inimeste mure Audru poolt asjaolu, et ühel maardlal tegut- maavara ja looduskaitse jõe ja selle kaudu mereranda kandu- seb mitu firmat ja iga üksiku panust spetsialist nud turbareostuse pärast. eraldi on kraavituse eesvooluks ole- Kahjuks praegu kehtivas veeseadu- vate pinnaveekogude veekvaliteedile urba, nagu ka iga teise maavara ses ei leia turba tootmisega seonduv raske hinnata. Tkaevandamine toob endaga kaa- käsitlemist nii nagu näiteks põlluma- Siit tuleneb vajadus asjatundjate abi- sa kõrgendatud keskkonnariski, mis jandusest tulenev hajureostus. Puudub ga välja töötada ühine seireprogramm, võib põhjustada palju ebameeldivusi ka otsene nõue, et turba kaevandami- milles osaleksid kõik antud maardlal kohalikele elanikele, huvigruppidele, sel peab olema vee erikasutusluba. tegutsevad firmad igaüks oma pa- avalikkusele. Tõenäoliselt on turba- Küll aga on seaduses punkte, millele nusega. Nii oleks võimalik hinnata kaevandamine üks probleemsemaid toetudes on võimalik nõuda vee erika- turbatootmise põhjustatud reostust, kaevandamisi, sest lõhutakse suur sutusloa taotlemist. Pärnu maakonnas et kahjulike mõju ilmnemisel võtta terviklik ökosüsteem – raba. Raba on on vee erikasutuslube väljastatud kol- viivitamatult kasutusele abinõud selle väga kõrge looduskaitseväärtusega mele ettevõttele, seda eri aegadel ja peatamiseks või tekkinud kahju kor- ökosüsteem, mistõttu põrkuvad seal erinevatel alustel. vamiseks. Ootame selleks turbatootja- alati kaevandajate ja looduskaitsja- Vajalikud nõuded välja antud luba- te head tahet. te huvid. Sood, s.h rabad on Euroopa des tulenevad keskkonnamõjude hin- Üheks tõsiseks probleemiks on am- Liidu loodusdirektiivi kohaselt esma- damise tulemustest ja selles sisalduva- mendunud alade korrastamine. Praegu tähtsad elupaigatüübid. Tihti põrku- test seirealastest soovitustest. Eesmärk on meile teadaolevad ja enam kasutavad arendajad, kes soovivad mõnda on hoida ära turba kaevandamisega tavad korrastamise suunad taassoos- uut tootmisala avada, probleemiga, et kaasnevat pinnaveekogude veekva- tumine ja metsastamine. Vähem on ala on arvatud maakonna või kohali- liteedi halvenemist. Turbakaevanda- levinud marjakultuuride rajamine. ku omavalitsuse rohevõrgustikualaks. ja peab rakendama kõiki kahjulikku Kuid kas need suunad on ikka kõige Siin kerkib huvide vastasseis: riiklik mõju vähendavaid abinõusid, mille paremad? Nüüdsete teadmiste juures huvi turbavarude kui riigi maavarava- tõhusus peab olema tõestatud arvutus- on ilmselt ikkagi parim luua tingi- ru vastu ja kohalik puhke- rohealade likult ja kinnitatud hilisema seirega. mused taassoostumiseks. Pärnumaa vastu. Kumb on tähtsam? Uues, praegu ettevalmistatavas vee- Keskkonnateenistusele on laekunud Tänaseks on Pärnu maakonnas an- seaduses leiab turba kaevandamine kui ühelt ettevõttelt taotlus korrastada am- tud 14 turbakaevandamise luba, mil- üks hajureostust põhjustav allikas olu- mendud alad selliselt, et üks ala jääks lest 8 on üleriigilised. liselt täpsemat käsitlust kui seni. Tur- lodupuhastusalaks ning teine energia- Turba tootmisega kaasneb alati tur- bakaevandajad peavad arvestama, et heina kasvatamiseks. Need suunad on batootmisaladelt suurenev toitesoolade kaevandamisloa taotlemisel tuleb taot- Eestis uudsed ning vajavad katseta- ning hõlje- ja humiinainete ärakanne. leda ka vee erikasutusluba. Tuleb olla mist. Usun, et nimetatud korrastamis- Teadlaste andmetel võib tootmispe- valmis nii seire rahastamiseks kui ka viisid väärivad oma kohta praegu juba rioodil suureneda üldlämmastiku ja sellega kaasnevateks lisakulutusteks olemasolevate korrastamissuundade üldfosfori väljakanne 8–10 korda ja (mõõtülevoolu rajamine, lisateelõigu seas. hõljeainete oma (turbatolm) kuni 8 ehitamine juurdepääsuks seirepunktile

Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S. Biokütuse kasutaja käsiraamat. Toimetaja Villu Vares. Tallinna Tehnikaüli- kool: TTÜ Kirjastus. 2005. 172 lk. Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S. Manual for Biofuel Users. Edited by Villu Vares. Tallinn University of Tech- nology: TTÜ Kirjastus. 2005. 178 pp. Варес, B., Каськ, Ю., Муйсте, П., Пиху, Т., Соосаар, С. Справочник потребителя биотоплива. Под редакцией Виллу Вареса. Таллиннский технический университет: Изд-во Таллиннского технического университетa. 2005. 182 cтp.

Käsiraamat aitab süvendada teadmisi ja le- töögrupi esinaine oli Gudrun Knutsson. Vt. of technology and size of bioenergy produc- vitada kogemusi bioenergia tootmise ja ra- http://www.cbss.st/basrec/documents/bioener- tion plants. The publication of the Manual kendamise valdkonnas ning aitab kohalikel gy/ was financed by the Nordic Council ofMi- omavalitsustel, kaugküttefirmadel ja teistel The Manual provides an overview of the nisters. The Manual was issued in English, energiatootjatel valida sobivad tehnoloogiad, experience gained from a practical application Russian and Estonian. It was compiled by määrata katlamaja ja selle seadmete otstarbe- of solid biofuel and peat to energy production, the BASREC Working Group on Bioenergy kas tootlikkus ning saavutada vajalik töökind- as well as disseminates practical experience 2003–2005 headed by Ms Gudrun Knutsson, lus. Tööd finantseeris Põhjamaade Ministrite to help and simplify the work of decision-ma- Chairman. Nõukogu. Käsiraamatu koostas BASREC-i kers at municipalities and heat and bioenergy See also: http://www.cbss.st/basrec/docu- bioenergeetika töögrupp aastatel 2003–2005, producing companies to make the right choice ments/bioenergy/

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Diktüoneemakilt

Valter Petersell lasund sügavneb, keskmiselt 3 m 1 km sus on tagasihoidlik. Koos fraktsiooni Eesti Geoloogiakeskus kohta. 2–5 μm sisalduse järsu tõusuga toimub Lasundi alumine piir on setteline, li- savimineraalide asendumine K-päevakivi iktüoneemakilt on potentsiaalne toloogiliselt terav, ülemine piir aga ero- ja kvartsiga. Esimene on sageli värske, Dkompleksne maavara, selle varu on siooniline. Üksikuid kilda kuni 20 cm idiomorfne ja halvasti orienteeritud ning väga suur, ligi 60 mld t. Kilt on mada- paksuseid vahekihte esineb ka kilda all osaliselt esindatud sanidiiniga (Petersell lakvaliteetne põlevkivi, uraani, molübdee- levivas oobolusliivakivis. Kilda suurim jt, 1987). ni, vanaadiumi ja teiste metallide maak. paksus on Loode-Eestis, kus see ulatub Püriidisisaldus on kildas muutlik, va- Diktüoneemakilta kaevandati eelmisel 6 m-ni, Osmussaarel isegi 8 m-ni (Bau rieerub tavaliselt 1,5–9 % piirides. Püriit sajandil viiekümnendatel-kuuekümnen- kov, 1968). Paksus väheneb läänest ida moodustab peenkristalseid külve, läät- datel aastatel Sillamäel kui uraani toor- ja põhjast lõuna suunas. Samades suun- seid ja õhukesi vahekihikesi ning erineva ainet. Kokku kaevandati ligi 500 000 t dades ilmub kilda läbilõikes üha roh- kuju ja suurusega konkretsioone. Kohati kilta, milles keskmine uraani sisaldus oli kem millimeetri murdosast kuni mõne sisaldab püriit markasiiti, mis atmosfääri- 300 g/t lähedane. Temast mikroelemen- millimeetriseid, harva mõne sentimeetri tingimustes asendub jarosiidi ja anhüdrii- tide tootmise võimalusi on selgitatud paksuseid helehalle kvartsaleuroliidi va- diga. Mõnede konkretsioonide sisemuses Eesti Teaduste Akadeemias (Maremäe, hekihte. Viimased tingivad kilda horison- esineb galeniiti ja sfaleriiti. Diktüonee- 1989; Maremäe jt, 1991). Analoogse taalkihilisuse ja murenemisel lõhenemise nakildas esineb fosfaatseid ooide, samuti kilda kompleksse kasutamise võimalusi mööda kihipindu – kildalisuse. tsirkooni, turmaliini, granaate, korundi, on selgitatud Rootsis Ranstadi (Billinge- Meil pole teada diktüoneemakilda le- amfiboole ja disteeni (Klesment, Kurvits, ni) piirkonnas. Diktüoneemakilt ja selle viku põhjapiiri asukohta enne mandrijää- 1987). tuhk kui kaaliumi-, fosfori-, molübdeeni-, tumise algust, kuid tuginedes paleogeo- Diktüoneemakilda OA on peendispers- uraani-, vase- jt elementide rikas tooraine graafilistele kaartidele (Männil, 1966), ne, jaotunud suhteliselt ühtlaselt kogu kil- võiks olla kasutatav põllumaade viljakuse oli see kilomeetreid ja Kirde-Eestis isegi das ja selle sisaldus varieerub valdavalt tõstmisel paljudes Eesti piirkondades, kus kümneid kilomeetreid põhja pool kilda 15–20 % piirides. OA mõningane tõus nende elementide sisaldus mullas on olu- avamusjoonest nüüdisaegse klindi läbi- on jälgitav Lääne-Eestis lasundi läbilõike liselt madalam foonilisest keskmisest. lõikes. keskses osas. OA otsekui tsementeerib Eesti Tremadoci diktüoneemakilt on Diktüoneemakilt koosneb ligi 65–75 % kilta ja muudab selle vees pundumatuks. orgaanilise aine (OA) ja püriidirikas pee- kristalsest mineraalsest, 15 % röntgeno- Diktüoneemakilda monotoonset ilmet neteraline kiltjas kivim (Luha, 1946), amorfsest ja 10–20 % OA-st (Utsal jt, rikuvad eespool mainitud aleuroliidi va- mida iseloomustab samuti paljude metal- 1982). Kildas prevaleerib peenaleuriitne hekihid. Nendega on seotud kilda lasun- lide, esmajärjekorras uraani, molübdeeni fraktsioon (2–10 μm) (tabel 1), mis moo- dile iseloomulikud autigeensed, fosfaat- ja vanaadiumi kõrge kontsentratsioon. dustab kilda mineraalsest osast keskmi- sed, räni- ja sulfiidsed moodustised ning Diktüoneemakilt levib Põhja-Eestis ja selt 52 %. Peliitse fraktsiooni (<2 μm) samuti karbonaatsed mineraalid. Üksikud kuulub ulatuslikku Kambriumi-Ordoviit- osakaal on ligi 26 % ja selle osatähtsus vahekihid on sfaleriidirikkad. Diktüonee- siumi mustade kiltade formatsiooni. Vii- väheneb läbilõikes aleuriidirikaste vahe- makildas esineb ka hilisema tekkega sfa- mase esindajad on nüüdisajal säilinud lai- kihtide hulga kasvuga. leriidi- ja galeniidirikkaid kaltsiidi (dolo- kudena laiusesuunalises vöötmes Onega Kildas on liivafraktsiooni teri tavaliselt miidi) soonekesi. järvest idas kuni Jüüti poolsaareni läänes <2 %. Need on valdavalt fauna skeletitü- Keemiliselt koostiselt on diktüoneema- (Petersell, 1997). Diktüoneemakilt korre- kid (graptoliidid, konodondid, brahhio- kilt huviäratav. Võrreldes saviga on dik- leerub Lõuna- ja Kesk-Rootsi Kambriu- poodid). Diskreetsete mineraalide sisal- tüoneemakilda mineraalosa kaaliumi- ja mi ja Ordoviitsiumi ladestu maarjaskilda dus on kildas tühine (Klesment, 1987). väävlirikas ning naatriumi- ja kaltsiumi- (Alum Shale) läbilõike ülemise osaga Röntgenstruktuuri analüüsi andmetel vaene (tabel 2) (Andersson jt, 1985). (tabel 1) koosneb peliitne fraktsioon pea- Väävlisisaldus varieerub valdavalt Diktüoneemakilda avamused on jäl- miselt savimineraalidest, aleuriitne frakt- 1–5 % piirides. Sellest ligi 0,6–0,8 % gitavad Põhja-Eesti klindil Narvast kuni sioon ortoklassist, kvartsist ja savimine- kuulub OA koostisse, ligi 0,3 % on sul- Pakri saarteni. Lääne pool jäävad need raalidest. Vilkude (muskoviidi, rohelise faatne väävel ja ülejäänud väävel on sul- juba merepinna alla. Lõuna suunas kilda ja pruuni biotiidi) ning kloriidi osatäht- fiidse päritoluga. Ligi 58 % analüüsitud proovide väävli isotoopkoostis (δ34S) on lähedane meteoriitsele standardile ja va- Tabel 1. Diktüoneemakilda mineraalse osa mineraalne ja granulomeetriline koostis (Utsal jt, rieerub piirides +2,9 ... –3,8 ‰ (Petersell 1982). jt, 1987) Table 1. The mineral and grain-size composition of the crystalline part of Dictyonema shale (Utsal Diktüoneemakilda OA on saprope- jt, 1982) liitse päritoluga, lämmastiku-, väävli- ja Fraktsioon. Sisaldus. Mineraalne koostis. Mineral composition, %* hapnikurikas (tabel 3). Ja kuigi OA-s on Fraction, μ Content, M+H PH+H Vilk. Kloriit. Kvarts. Ortoklass. süsiniku ja vesiniku suhe 9-lähedane, on % ** ** Mica Chlorite Quartz Orthoclass selle kütteväärtus tagasihoidlik, keskmi- <0,2 15,54 100 selt ligi 34 MJ/kg. 0,2–0,35 0,83 93,57 1,43 2,14 2,86 Toorõli väljatulek moodustab kilda 0,35–0,5 1,09 92,14 5,00 2,86 0,5–0,75 1,59 93,57 2,14 4,29 OA-st ainult 22–26 %. Seda on võimalik 0,75–1,0 2,29 84,29 7,14 8,57 tõsta 2–2,5 korda kõrgendatud rõhu ja 1,0–2,0 6,0 76,43 1,43 8,00 14,14 nõrgalt leeliselise (NaOH) keskkonna tin- 2,0–5,0 35,97 40,71 0,71 24,29 34,29 gimustes (Petersell jt, 1979). Diktüonee- 5,0–10 16,38 19,29 35,43 43,71 makildas on teada üle 14 mikroelemendi 10–100 20,33 10,29 0,57 37,86 50,14 (tabel 2), mille valdav sisaldus ületab <0,2–100 100 24,56 5,42 0,51 22,96 30.54 savide klarki 2–100 ja enam korda (Pe- tersell, 1997). Nende elementide sisaldus *Analüüsi tundlikkus oli 0,5–1 %. Sensitivity, 0.5–1 %. on nii piirkonniti kui ka läbilõikes väga **M – montmorilloniit. Montmorillonite; H – hüdrovilk. Hydromica; PH – punduv hüdrovilk Crumb- ling hydromica. muutlik. Tööstuspotentsiaali suhtes olu-

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

Tabel 2. Diktüoneemakilda makro- ja mikroelementide sisaldus. organismide poolt paleobasseini veest. Table 2. The concentration of macro- and microelements in Dictyonema shale Polümetalne mineralisatsioon, paljudel Komponent, Mõõt- Piirkond. Locality Savide Eesti juhtudel väävli isotoopkoostise lähedus element. ühik. Lääne-Eesti. Maardu Toolse Sillamäe klark*. muld**. süvapäritoluga väävlile ja elementide Component, Unit West Estonia Clarke of Estonian kooslused viitavad endogeense materjali element clays ** soil ** kohatisele juurdekandele. OM*** % 21,39 17,83 18,76 SiO2 % 48,92 52,09 51,15 50,93 Al2O 3 % 13,09 13,09 9,76 19,75 Kirjandus Fe2O 3 % 5,61 5,68 8,03 5,41 5,23 2,02 Andersson, A., Dahlman, B., Gee, D. G., Snäll, TiO2 % 0,73 0,64 0,73 0,69 0,77 S. 1985. The Scandinavian Amum Shales. CaO % 0,49 0,82 2,82 1,64 3,54 1,20 – Sveriges Geologiska Undersöking. Uppsala, MgO % 1,49 1,42 1,08 0,67 2,24 0,50 Sve. Ca. No. 56, 50. Na2O % 0,08 0,56 0,09 0,07 0,89 0,73 Klesment, A., Kurvits, T. 1987. Mineralogy of K2O % 7,89 7,47 5,72 6,93 2,75 2,08 tremadoc graptolitic argillites of North Estonia. PO2 5 % 0,20 0,23 0,39 0,16 0,13 – Oil Shale, 4, 2, 130–139. Loog, A., Petersell, V. 1994. The distribution of Ag g/t 1,5 0,6 1,6 2,5 0,08 microelements in tremadoc graptolitic argillites Au g/t 0,08 0,2 0,04 0,08 0,001 of Estonia. – Acta et comm. Univ. Tartuensis, As g/t 49 44 38 124 13 972, 57–76. Cd g/t 0,5 0,2 1,6 4,7 0,3 0,39 Luha, A. 1946. Eesti NSV maavarad. Raken- Cu g/t 94 80 75 114 45 10,6 dusgeoloogiline kokkuvõtlik ülevaade. Tartu. Mo g/t 162 53 406 1100 2,6 1,39 146 lk. Pb g/t 130 98 120 460 20 16,4 Oscarsson, B., Sjöberg, K. 1977. Ranstadss- Re**** g/t 0,1 0,08 0,18 ~0,0007 kifferns alla värdefulla bestandsdelar skall tas Sb g/t 11 6,4 34 37 1,4 Se g/t 2,8 1,4 2,9 4,6 0,6 tillvara. Teknisk Tidskrift, 14. Ta g/t 2,7 2,9 2,4 2,5 0,8 Petersell, V., Ressar, H., Carlsson, M., Mõttus, Tl g/t 8,2 2,3 7,4 14 1,4 V., Enel, M., Mardla, A., Täht, K. 1997. The U g/t 86 36 162 450 3,7 1,87 geochemical atlas of the humus horizon of Es- V g/t 724 350 1040 990 130 43,6 tonian soil = Eesti mulla huumushorisondi geo- keemiline atlas. Tallinn – Uppsala. 75. pp. *Turekian, Wedepohl, 1961. ****Иванов и др., 1997 (Savide klark. The Petersell, V. 1997. Dictyonema argillite. – In: **Petersell jt., 1997 clark of clays.) Geology and mineral resources of Estonia. Tal- ***Kuumutuskadu Volatile solids. linn. 313–326. lisemate elementide – uraani, molübdee- Keila-Viitna vahelisel alal on kildas Turekian, K., Wedepohl, K. 1961. Distribution of some elements in some major units of the ni ja vanaadiumi kõrge sisaldus esineb mikroelementide sisaldus tagasihoidli- Earth’s crust. – Bull. Geol. Soc. Amer., 72, 2. Kirde-Eestis, kus kilda paksus ei ületa kum. Samas on Maardu piirkonnas fik- Геология и полезные ископаемые Ракве tavaliselt 1–2 m. Lääne-Eestis, kus kilda seeritud maksimaalne kullasisaldus (1 реского фосфоритоносного района. 1987. paksus on suur, on nende elementidega g/t). Ka plaatina kõrget sisaldust (kuni 1 Таллинн, 211 cтp. piirkonniti rikastunud ainult alumine, ligi g/t) esineb kildas. Иванов, В. В. 1997. Экологическая геохи 2 m paksune kiht. Nendel rikastunud ala- Diktüoneemakildas pole molübdeeni, мия элементов, редкие d-элементы, Kнига del on elementide sisaldus lähedane või reeniumi, uraani ja vanaadiumi mineraal- 5, 575. isegi kõrgem Toolse piirkonna mikroele- seid esinemisvorme leitud. Eeldatakse, Киррет О., Кох Р., Рюндаль О. 1959. О химическом составе диктионемовых сланцев mentide sisaldusest. Diktüoneemakildas et need on esindatud valdavalt metal- и его керогена (для месторождения Маарду). on säilinud looduslik tasakaal uraani ja loorgaaniliste ühenditena. Polümetallide – Изв. АН ЭССР. Сер. технич. и физ.-мат. selle radioaktiivsete lagusaaduste (tü- kontrastsed anomaaliad on tingitud nende наук, 7, 4, 243–254. tarelementide) vahel. Selle tulemusel on esinemisest peamiselt sulfiidses vormis, Мянниль Р. 1966. История развития Бал kildas ka kõrge raadiumi ja selle vahetu tavaliselt koos püriidiga või selles haju- тийского бассейна в ордовике. Таллинн. 200 lagusaaduse radooni sisaldus. Viimase tatult (Loog, Petersell, 1994). Ka kulla cтp. kõrgendatud sisalduse negatiivne mõju anomaalsest sisaldusest vähemalt 50 % Петерселль В., Гюссон Ю., Эпштейн С. Минеев Д. и др. 1979. Геолого-экономическая on inimese tervisele juba üldtuntud. Ra- on põhjustatud väga peene eheda kulla оценка и технологические исследования doonisisaldus võib kilda lõhede ja poori- olemasolust (Petersell jt, 1991). фосфоритов как комплексого минерального 3 de õhus ületada 1000 kBq/m piiri, samal Diktüoneemakilda kujunemine pole сырья. ЭГФ, Таллинн. 105 cтp. ajal kui piiranguteta ehitustegevuse ala- üheselt selge. Sette kuhjumine toimus Петерселль В., Минеев Д., Лоог А. 1981. del ei peaks see ületama 50 kBq/m3 piiri rahulikus seisva veega basseinis, kus О минералогии и геохимии оболовых (Petersell jt, 2005). suure tõenäosusega olid määravaks anae- песчаников и диктионемовых сланцев Omapäraselt on diktüoneemakildas roobsed tingimused. Paljude elementide Северной Эстонии. – Уч. зап. Тартуского jaotunud tsink. Sagedased või isegi val- kogunemine paleobasseini vees ei olnud ГУ 561. Тр. по геол., 9, 30–49. Петерселль В., Х., Жуков Ф. И., Лоог А., davad on alad ja läbilõike osad, kus tsin- seotud ainult materjali sissekandega ku- Р., Фомин Ю. А. 1987. Происхождение gisisaldus jääb madalamale tsingi kesk- lutusalalt. Diktüoneemakilda lõimise ja трематокских керогенсодержащих алевроли misest sisaldusest savikivimites (95 g/t). mineraalse koostise püsivus ning paljude тов и аргиллитов Северной Эстонии. Sellel taustal eralduvad läbilõike osad, elementide (Rb, Sr, Th, Ba, Nb, Rb) üht- – Горючие сланцы, 4б, 1, 8–13. kus tsingi sisaldus ületab 1000 g/t piiri ja lane jaotus kildas annab tunnistust mater- Петерселль В., Кивисилла Я., Коппельмаа Х., erandjuhul ulatub Lääne-Eestis Noaroot- jali basseini kande, diferentseerumise ja Нийн М., Пукконен Э., Пыльдвере А., Тяхт si-Turba-suunalises vööndis 0,5–0,6 %. settimise ühtlusest. Molübdeeni, uraani, К. 1991. Отчет об оценке рудопроявлений и точек минерализации в осадочном чехле и arseeni, kaad- кристаллическом фундаменте Эстонии. ЭГФ, Tabel 3. Diktüoneemakilda orgaanilise aine sisaldus ja elemendikoostis %. miumi, antimo Table 3. The concentration and element composition of organic matter (OA), % Таллинн, 278 cтp. ni jt elemen- Раммо, М. (отв. исполнитель), 1989. Отчет Asukoht.Locality Tuhk. OA % OA koostis % tide lokaalselt о поисках фосфоритов юго-западнее место Ash, % CH NO S kõrget ja erita- рождения Маарду. ЭГФ, Таллинн, 254 cтp . Lääne-Eesti 78,9 17,2 73,5 7,8 3,1 12,6 3 semelist kont- Утсал К., Кивимяги Э., Утсал В. 1982. О (Rammo, 1989) sentratsiooni методике исследования и минералогии Maardu (Киррет 82,2 15,0 73,9 7,4 2,1 12,2 4,4 on aga raske граптолитового аргиллита Эстонии. – Уч. и др., 1959) зап. Тартуского ГУ 527. Тр. по геол., 8, Toolse (Раудсeп , 80,5 15,4 69,0 6,6 2,1 20,2 2,1 seletada nende 116–136. 1987) omastamisega

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

Eesti Geoloogiakeskuse publikatsioonid Publications of the Geological Survey of Estonia Eesti Geoloogiakeskus. Geological Survey of Estonia Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, tel: (372) 672 0094, fax (372) 672 0091, e-mail: [email protected], URL:http://www.egk.ee

paekivist, millega tutvumiseks on üks paremaid võimalusi jälgida kivi ehitiste seintes ja detailides.

Estonian Geological Sections. Bulle- Perens, H. Paekivi Eesti ehitistes tin 7. Kerguta (565) drill core. Edi- III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva tor Anne Põldvere. Geological Survey maakond. EGK: Tallinn. 2006. 144 of Estonia: Tallinn. 2006. 43 pp. lk. (In Estonian, summary in English.) The Kerguta drill hole in northern [The third book about limestones Estonia was established in the cour- and dolomites in Estonian buildings se of a complex geological-hydro in Lääne-Viru, Ida-Viru and Jõgeva Eesti Geoloogiakeskuse aastaraa- geological mapping in the 1980s. The counties] mat 2005. Toimetaja M. Kukk. EGK: drill hole penetrates the Ordovician Raamat on pühendatud Virumaa ja Tallinn. 2006. 143 lk. (In Estonian, and Silurian sedimentary rocks, and Jõgevamaa ehitistes kasutatud pae- summary in English: Annual of the Quaternary deposits. The lithological liikide tutvustamisele ning on järjeks Geological Survey of Estonia.) description of the core is supplemen- Lääne- ja Kesk-Eesti paeehitisi käsit- Käesolev aastaraamat on 16. Eesti ted by the profile, a photo-log and a levatele köidetele (ilmunud 2003 ja Geoloogiakeskuse tegevust tutvustav generally accepted legend, providing 2004, nende tutvustus ajakirjas „Eesti aastaülevaade. Aastaraamatu põhi- information on the mineral compo- Põlevloodusvarad ja -jäätmed“ 2004 osa moodustavad Geoloogiakesku- sition and other characteristics of the ja 2005). Väljaanne on mõeldud kõi- se 2005. aastal lõpetatud tööde (nii rock. The rock samples were exa- gile, keda huvitab Eesti paekivi. Kuna riiklike sihtprogrammide raames lä- mined by using different laboratory paekivi omadused ja kasutusvõimalu- biviidud kui ka lepinguliste) põhjal methods. The section of the core was sed on tihedalt seotud piirkonna geo- koostatud ja Eesti Geoloogiakeskuse additionally studied for stable iso- loogilise ehitusega, siis on raamatus geoloogiafondi esitatud käsikirjaliste topes and by micropalaeontological antud ülevaade maakondades avane- aruannete referaadid; nende kõrval analyses. All together 17 specialists vatest paelademetest. Iga maakonna on ära toodud ka trükis ilmunud töö- from different fields were involved in kohta koostatud kaardilt saab teavet de lühikokkuvõtted. Aastaraamatus the study of the core. The appendixes paemaardlate paiknemisest, paekivi on 64 referaati, aine-, autori- ja ko- to the Kerguta (565) issue (photos kasutusaladest ning ehitistes kasutatud hanimede register ning andmed EGK and descriptions of selected intervals paeliikide põhjal eristatud paekasutus- geoloogiafondis olevate tööde kohta and thin sections, laboratory data, and piirkondadest. Esile on tõstetud Eesti ja nimekiri asutuse isikkoosseisust drawings illustrating the relationship parimad ehituseks sobivad paeliigid, 2006. aasta 1. aprilli seisuga. Aasta- between rock types and sedimentary mis on oma headust tõestanud läbi sa- raamatu erialatoimetajad: J. Kivisilla structures in combination with the dade aastate pikkuse kasutusloo. Raa- (regionaalgeoloogia) ja L. Savitskaja fossil distribution and stratigraphic mat on piltjutustus kolme maakonna (hüdrogeoloogia). scale) are available on the CD-ROM.

Other issues in the series ESTONIAN GEOLOGICAL SECTIONS: Tartu (453) drill core (Bulletin 1: 1998) Taga-Roostoja (25A) drill core (Bulletin 2: 1999) Valga (10) drill core (Bulletin 3: 2001) Soovälja (K1) drill core (Bulletin 4: 2002) Ruhnu (500) drill core (Bulletin 5: 2003) Mehikoorma (421) drill core (Bulletin 6: 2005)

• Eesti Geoloogiakeskuse trükiseid saab osta EGK raamatukogust, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn. Tel: (372) 672 0072; faks: (372) 672 0091; e-post: [email protected]. • Information about publications: e-mail: [email protected], URL: http:/www.egk.ee

10 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

Pärnus kogunes

MTÜ Eesti Turbaliit 24.–25. augustil Baltimaade Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn, tel 372 614 00261, faks 372 614 0263, e-post: [email protected] turbatootjate foorum

tootmisettevõtte esindaja Eestist, Lätist olulisematest päevaprobleemidest. ja Leedust. Samuti osalesid foorumil Pärast lõunat toimusid rühmatööd Saksamaa, Rootsi, Ukraina, Hollandi ja diskussioonid, mida olid kutsutud ja teiste riikide spetsialistid. juhtima oma ala spetsialistid Saksa- Selle aasta foorumi peamisteks maalt (Gerald Schmilewski), Rootsist Erki Niitlaan märksõnadeks on „kuiv suvi”, „eri- (Magnus Brandel) ja Ukrainast (Volo- MTÜ Eesti Turbaliit nevatel tasanditel turba tootjate ja dimir Hnieušev). Rühmatööde käigus tegevdirektor looduskaitsjate ühishuvide leidmine keskenduti konkreetsematele prob- 24. augustil algas Pärnus hotellis ja koostöö tugevdamine” ning „muu- leemidele aiandus- ja kütteturba ning STRAND järjekorras 6. Baltimaa- tused õigusruumis”. turbatootmistehnoloogiate vallas ja de turbatootjate foorum. Varasemalt Foorumi avaettekande tegi Eesti peamistele trendidele Euroopas. on samalaadne üritus toimunud ka- Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Foorumi ametlikule osale järgnes hel korral nii Lätis kui Leedus ning asekantsler hr Harry Liiv, andes üle- Eesti Turbaliidu vastuvõtt Ammende kolm aastat tagasi Tartus. vaate turbakaevandamise olukorrast Villas. Turbatootjate foorum on traditsioo- Eestis, turba varudest, kaevandamis- 25. augustil, foorumi teisel päeval, niline augustikuus toimuv kokku- mahtudest, peamistest probleemidest osalesid foorumist osavõtjad ekskur- saamine, kus tehakse esimesi kokku- ja Keskkonnaministeeriumi kavadest sioonil, mille käigus tutvuti AS Tref- võtteid käimasolevast tootmisaastast nende lahendamisel. Sellele järgne- fexi pakketsehhiga, mis on üks mood- regioonis, arutatakse ühiseid problee- sid Baltimaade turbaliitude esindajate samaid Eestis ning AS Tootsi Turba me ja tehakse plaane tulevikuks. ettekanded, milles anti ülevaade selle pakutava kaevandamistehnika ja toot- Foorumist võttis osa üle 80 turba- aasta tootmismahtudest ja tööstuse misväljakutega.

SB KESKKÜTTESEADMED AS on 1993. aastal asutatud keskkütteseadmete hulgi- ja projektimüügi firma. Aastal 2000 panime tööle esimese pelletipõleti. Alates sellest propageerime, müüme, häälestame ja hooldame pelletipõleteid, anname nõu ja aitame leida lahendusi kütteprobleemidele. Meie tegevuse loogiline jätk oli PELLETIKESKUSE AVAMINE 2005. aasta lõpus Tallinnas Veerenni 53A / Töökoja 1

Näited meie valikusse kuuluvatest toodetest ja kaubamärkidest

ESBE reguleerventiilid ja täiturmootorid.

Foorumist osavõtjad AS-is Tootsi Turvas tutvumas uue Rootsi firma UVE AB keskkütteautomaatika. tehnikaga. Participants in the Baltic Forum acquainting themselves with Pelletite (puidugraanulid läbimõõduga 6–12 the new technique at Tootsi Turvas Ltd mm) põletid IWABO VILLA ja IWABO. STI 20 VTP „PELLE”, parim saadaolevaist pelletikateldest. Pärast Universaalkatlad TUK ja LUK parim ekskursiooni lahendus suurema võimsusega muljeid pelletipõletitele. vahetamas. Tahke kütuse katlad Dakon FB ja Viadrus Discussion U22 sobivad kasutamiseks ka after excursion pelletipõletiga.

EZZE tagasilöögiklapid ja Tatramati soojaveeboilerid.

Külastage meid ja meie uut PELLETIKESKUST: Veerenni 53A / Töökoja 1, 11313 Tallinn www.esbe.ee, [email protected], tel 677 5845, faks 677 5288

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 11 ENERGEETIKA Ŋ- ehk eetaauhind väärtustab keskkonnahoidlikku soojatootmist

Tiit Rahkema Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing juhatuse esimees The Estonian Power and Heat Association

Kreeka täht ŋ (eeta) on matemaatili- Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) korraldab juba aastaid se efektiivsuse sümbol. Alljärgnevalt konkurssi „Kaasaegne efektiivne soojusettevõte”. Konkursile saavad tutvustan selle sümboliga tunnustuse oma energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke projekte esitada kõik Ees- pälvinud viimase konkursi võitnud ja ti soojatootjad. Parimale projektile antakse iga aasta ŋ- (eeta-)auhind. ära märgitud projekte. EJKÜ tunnustas konkursi „Kaas- aegne efektiivne soojusettevõte 2005” peaauhinnaks olnud karikaga AS For- tum Tartut. Auhind anti märkimisväär- sete tulemuste eest uute ja keskkonda vähem saastavate tehnoloogiate rakendamisel. Lisaks sai Fortum Tartu tütar- ettevõte AS Anne Soojus ŋ- (eeta-)aas- taauhinna.

Tartus püütakse kinni 70 % korstnasse minevast tahmast Ŋ-auhinna võitnud Tartu Anne katla- majja rajatud modernne suitsugaaside kondenseerimisseade kasutab soojuse tootmiseks ka suitsugaasi, mis tavakat- lamajades läheb korstna kaudu välis- keskkonda. Kondenseerimise käigus väheneb süsinikdioksiidireostus kuni 80 % ja lenduvatest osakestest püü- takse kinni kuni 70 %. Samas annab suitsugaaside kondenseerimisseade ligi viiendiku energiasäästu. Kondenseerimisseadme põhiosad EJKÜ juhatuse esimees Tiit Rahkema (paremal) annab auhinna üle AS Fortum Tartu on torukondensaator, suitsuimur, uus juhatuse esimehele Mati Meosele 17. mail 2006. korsten, NaOH-mahuti koos dosee- Tiit Rahkema, Chairman of the Board of the Estonian Heat and Power Association (right), handing the prize over to Mati Meos, Chairman of the Board of AS Fortum rimisseadmega, kondensaadipuhasti Tartu, 17 May 2006 koos flokulandi doseerimissõlme, lii- vafiltri ja setitiga. Seadme tööpõhimõtteks on suitsugaasides oleva veeauru kondenseeri- ennekõike gaasi, aga suvel ka turba annab energiasäästu kaudu ka tuntava mise esilekutsumine, tänu millele saa- väiksemas koguses põletamises. keskkonnakaitseefekti. Näiteks perioo- vutatakse märkimisväärne soojus- ja dil 1. aprillist 2005 kuni 1. aprillini keskkonnakaitseefekt. Lisaks toimub Järvakandis lisati 2006 õnnestus OÜ Järvakandi Soojusel ka suitsugaaside jahutamine ja pese- soojaveekatlale rekuperaator korstnast kinni püüda 515,26 MWh ka- mine. Järvakandi Soojust märgiti konkursil sulikku soojusenergiat. Majanduslikult Lisaks seadme otsesele keskkonna- ära auhinnaga „Originaalseim projekt tasus rekuperaatori paigaldamine end kaitseefektile on märkimisväärne ka 2005”. Rekuperaator aitab soojaveekat- ära ühe aastaga! kaudne efekt. See väljendub kütuste, last eralduvat soojust kinni püüda ning

EESTI JÕUJAAMADE JA KAUGKÜTTE ÜHINGU KONTAKTANDMED: Aadress: Punane 36, 13619 Tallinn (AS Tallinna Küte peamajas) Üldtelefon: 655 6275, Faks: 655 6276 E-post: [email protected], kodulehekülg: www.epha.ee

12 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ENERGEETIKA

ROOSTIKE KASUTAMISE STRATEEGIA SOOMES JA EESTIS Interreg IIIA Energeetilise pilliroo saagikus

janduspoliitilised toetusskeemid. Iga Märgalade roostike suurus riik peaks tegema taastuvenergiaalli- Matsalu Rahvuspargi spetsialisti Alex kate inventuuri. Eesti olulisemad taas- Lotmani andmetel kasvab tänapäe- tuvenergiaallikad on biomass ja tuul val Kasari jõe deltaaladel pilliroog (tuule vahendusel saaks energiat ve- kokku u 25 km2 ehk 2 500 hektaril. siniku näol hõlpsalt salvestada). Neid Roostikud on seal jaotatud tinglikult Ülo Kask, Livia Kask, Triin Aavik ja voolava vee energiat on meie aladel kolmeks: tarnaroostikud – 490 ha, TTÜ soojustehnika instituut kasutatud juba sajandeid. Energeetilise kaldaroostikud – 600 ha ja mereroos biomassi varuna tuleks arvele võtta ka tikud – 1 410 ha. Kasvult hõredamad Sissejuhatus looduslikud, suure produktiivsusega tarnaroostikud paiknevad aladel, mis Maailma energiavaru kasutamisel ol- rohttaimed, mida saab tehnoloogilise on veega kaetud vaid üleujutuste ajal. lakse suurte muutuste lävel. On aru muundamise käigus kütuseks vääris- Kaldaroostikud jäävad tarna- ja mere- saadud fossiilkütuste varu piiratusest tada. Analoogse tööga alustati ka Lää- roostike vahelisele alale ja moodusta- ja teisest küljest kasvab üldine ener- ne-Euroopas pärast nn esimest ener- vad üleminekutsooni. Kalda- ja mere- giatarbimine ligi 2 % aastas. Juhitava- giakriisi 1970. aastatel. roostikud asuvad valdavalt vees [1]. te termotuumaseadmete kaubandusli- Käesolevas artiklis tutvustatakse Lisaks ulatuslikele Matsalu roostike variantide valmimine jääb ilmselt Eesti märgaladel, rannikumeres ja kele on Eestis pilliroo kasvualasid ka sajandi teise poolde ja tuumajaamade järvedes korraldatud energeetilisteks Võrtsjärve idaküljel (lääneküljes on laialdasem kasutamine kohtab palju- eesmärkideks kogutava pilliroo saagi- vähem), Väikses väinas, Peipsi järve des riikides elanikkonna vastuseisu. kuse määramise katsete tulemusi. Töö ääres, mitmelt poolt Saare, Hiiu, Lääne Sajandi lähikümnenditel oodatakse ve- on osa INTERREG IIIA programmist ja Pärnu maakonnas ning isegi Tallin- sinikupõhise energeetika sündi senise rahastatava projekti „Roostike kasu- na külje all Rocca al Mares. Võrtsjär- süsinikupõhise energeetika asendami- tamise strateegia Soomes ja Eestis“ ve roostike kogusuuruseks hinnatakse seks. Tõenäoliselt leiab vesinik esmalt bioenergia moodulist. Projekti toetab ~1 200 ha ja Peipsi järves on roostike kasutamist fossiilsete transpordikütuste rahaliselt ka Eesti Siseministeerium. pindala ligikaudu 930 ha. Hiiumaal asendajana ja ka väikeste energiajaa- Projekti ühe väljundina peaks selgu- Käina lahes on 180 ha roostikke [2]. made (soojus + elekter) kütusena. ma, kas, kus, millises mahus ja millis- Eestis on roostike pindala pidevalt Taastuvenergiaallikate laialdasemat te tehnoloogiatega oleks pilliroog ka- suurenenud. kasutuselevõtmist toetavad vähemalt sutatav kütusena alates väiketarbijatest Eestis on märgalade pindala TÜ sõnades aga kõigi riikide valitsused, kuni kaugküttesüsteemideni. Geograafia Instituudis koostatud kaardi paljudes eksisteerivad vastavad ma- andmetel kokku ~24 000 ha. Roostike kogupindala kohta andmed puuduvad. Enamuses kasvab märgaladel pilliroog, vähemal määral pajuvõsa ja hundinuiad, vahele jäävad vabavee alad. Märgalade taimede biomassi potentsiaal energiaallikana (kütusena) on jäetud seni arvestamata, kuigi see on paljulubav tänu seal kasvavate taimede kõrgele saagikusele ja suhteliselt kõrgele kütteväärtusele. Märgalade biomassi kasutuse täht- sus energeetilise toormena ei piirdu ainult majandusliku efektiga, vaid võiks olla oluliseks panuseks üle-eestilisse keskkonnakaitsesse, loodusmaastike kujundamisse ja maapiirkondade töö- hõive parandamisse.

Pilliroo saagikus Joonis 1. Pilliroo proovivõtu kohad Eestis (veebruar–aprill 2006). Roostike biomassi iga-aastane saak Figure 1. Places in Estonia where samples of reed were taken (February–April 2006) sõltub mitmest asjaolust, nagu näiteks

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 13 ENERGEETIKA

Tabel. Eesti roostike keskmise saagikuse ja niiskuse mõõtmistulemuste koondtabel. rootsi vallad) huvidest, (2) suuremate Table. Final results of measurement of the average productivity of Estonian reed beds roostike (Matsalu Rahvuspark, Silma and moisture content of reed Looduskaitseala, Mullutu laht, Väina- meri jt) haaratusest, (3) alade mitme- Maakond, linn, vald, proovivõtu Tarbimisaine. Tarbimisaine Kuivaine. Asukoht. kesisusest (avamererand Häädemeeste kuupäev. As received, niiskus. Dry mater, Location County, city, rural municipality, time t/ha Moisture,% t/ha vallas, merelahesopid Rocca al Mares Kopli lahes Mustjõe suubumise lähe- Põlva maakond, Värska vald, Popovitsa küla, 10,75 21,37 8,45 10.02.2006 Peipsi dal, järverannad Peipsis ja Võrtsjärves) Põlva maakond, Mikitamäe vald, Lüübnitsa küla, ja (4) põhimõttest, et nimistus oleks 9,25 20,00 7,40 10.02.2006 Peipsi enam-vähem kõik suuremad tööstus- Tartu maakond, Meeksi vald, Mehikoorma küla, 6,33 22,55 4,91 likku huvi pakkuvad piirkonnad. Pal- 10.02.2006 Peipsi judes nimetatud kohtades on juba aas- Turbuneeme küla Harju maakond, Loksa vald, (enne Ahju 11,00 19,80 8,82 taid lõigatud pilliroogu ehitusmaterjali 15.02.2006 bussijaama) tarbeks. Mõõtealade valik peaks andma Harju maakond, Kuusalu vald, Tapurla küla 8,67 24,80 6,52 piisava ülevaate Eesti roostike biomas- 15.02.2006 si saagikusest. Saaremaa, Muhu vald, 03.03.06 Linnuse küla 6,21 20,42 4,94 Enne Saagikuse määramise metoodika Väinatammi, Saaremaa, Pöide vald, 03.03.06 7,75 21,02 6,12 roostik parkla Roostiku või selle osa biomassi koguse kõrval mõõtmiseks hinnati kõigepealt visuaal- Saaremaa, Laimjala, 03.03.06 Ruhve küla 7,75 24,05 5,89 selt roostike tihedust ja ühtlust ning Vaemla (Laisna) sellest olenevalt valiti proovilappide Hiiumaa, Käina vald, 10.03.06 11,21 17,47 9,25 küla asukoht ja arv. Ühtlase kasvuga roos- Majaka kõrval, Hiiumaa,Orjaku õpperaja alguses, tikes valiti lappide asukoht vaba vee Käina lahe 8,83 17,96 7,25 10.03.06 vastaspool ja kalda (kuiva maa) vahel risti kalda- Viljandi maakond, Vaibla, 13.02.2006 Vaibla, Võrtsjärv 6,17 22,42 4,78 joonega. Üks proovilapp valiti avavee Viljandi maakond, Jõesuu, 13.02.2006 Jõesuu, Võrtsjärv 5,00 24,55 3,77 lähedal ja teine üsna kalda ääres ning nende vahel lõigati roogu vähemalt Saaremaa, Kaarma vald, 10.03.2006 Mullutu laht 6,65 17,58 5,48 ühel proovilapil. Kui roostik oli eba- Saaremaa, Kaarma vald, 10.03.2006 Suurlaht 3,00 17,13 2,49 ühtlane, koristati ka rohkem lappe, nii Saaremaa, Kaarma vald, 10.03.2006 Kasti laht 4,33 17,17 3,59 neid, millel rookasv hõredam, kui neid, Kirikuküla, millel tihedam (joonis 2). Läänemaa,Matsalu RP , 18.03.06 7,07 15,30 5,99 mereroostik Proovilapp piiritleti nelja mõõtelati Tuudi jõe Läänemaa,Matsalu RP, 18.03.06 suudmeala, 8,53 14,75 7,27 abil, mille otste jäiga kinnitamise järel kaldaroostik moodustus 1 m2 suurune ala (joonis 3). Kirikuküla, Läänemaa,Matsalu RP, 18.03.07 1,93 14,90 1,65 Pilliroog lõigati käsioksakääridega lu- tarnaroostik mepiirilt (joonis 4). Lõikamine lume- Pärnumaa, Häädemeeste vald, 24.03.06 Rannametsa küla 12,6 22,27 9,79 piirilt toimub ka tööstusliku lõikamise Pärnumaa, Tahkuranna vald, 24.03.06 Tahku küla 7,10 18,43 5,79 korral, et mitte lõhkuda lõiketeri lumes Papiniidu tn Pärnu linn, 24.03.06 6,33 18,46 5,16 peituvate takistuste (kivid, kännud jm) merepoolne ots vastu. Mõõdeti pilliroo kõrte keskmist Läänemaa, Noarootsi vald, 17.03.2006 Sutlepa meri 3,90 16,78 3,25 pikkust, mõnel pool läbimõõtu lõike- Läänemaa, Oru vald, 17.03.2006 Saunja laht 4,53 16,42 3,79 kohas, lumikatte paksust ja klimaatilisi Tallinn, Rocca al Mare, 28.03.2006 Kopli laht 13,83 46,50 7,40 parameetreid. Kokku lõigati roogu 99 Haapsalu linn, 8.04.2006 Tagalaht 15,95 20,58 12,35 proovilapilt, mis paiknesid 26 proo- Puhtu-Laelatu vivõtualal (roostikus või selle osas). Läänemaa,Virtsu, 8.04.2006 14,80 20,88 11,70 LKA Proovide kohta koostati 10-tulbaline Eesti roostike keskmine saagikus, talv–kevad 2006 8,06 6,30 tabel, kus leidsid kajastamist nii iga proovilapi täpne asukoht, proovivõ- roostiku asukoht, pinnase koostis, aas- selt 5 t/ha roogu, talvel vähem. Rootsi tuaeg, roo tarbimisaine mass, märku- ta klimaatilised tingimused, toitainete saagirikastest roostikest on saadud tal- sed (näiteks: 8 °C, sadas vähest lund, saadavus jm. Mõned varasemad uurin- vel 5–10 t/ha kuiva biomassi, Tonava lumikatte paksus järvel u 20 cm, jää gud näitavad, et looduslikul märgalal, soodest 3–30 t/ha [4]. paksus 40–50 cm, katselapp kalda ja mere ja järve randades kasvab aastas avavee vahel) kui ka keskmine tarbi- roogu kuivainele ümberarvutatult Valiku põhimõtted misaine niiskus ja mass lõikeala roole 10–15 t/ha. Väidetavalt on Matsalu ja Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika ning roo kuivmass t/ha. Lihula mereroostike pilliroo aastapro- instituudi (TTÜ STI on projekti Ees- Portatiivse GPS-seadmega (MA- duktsioon 11–12 t/ha [3]. Veel suure- ti-poolne peapartner) teadurid määra- GELLAN, tüüp eXplorist 600) mää- mat saagikust võib oodata kunstlikel sid pilliroo saagikust Eestis veebrua- rati proovilapi geograafilised koordi- märgaladel ehk märgalapuhastites, ris–aprillis 2006 (proovivõtuasukohad naadid. See oli vajalik, et teha suvel ja kuhu suunatakse asulate või talude vt joonis 1). Asukohavalikul lähtuti järgmisel talvel kordusmõõtmisi samas toitaineterikas heitvesi. (1) projektis osalevate omavalitsuste kohas. Suvel (augusti alguses) peaks Soomes Turu lähedal on rookoris- (Saare maakond, s.h Kuressaare linn, olema pilliroo kasv peatunud ja tema tuskatsetel saadud kuivainena keskmi- Haapsalu linn, Muhu, Lihula ja Noa- maa- (vee-)pealne biomass suurim.

14 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ENERGEETIKA

Talveks pilliroo lehed langevad, va- Küttepilliroo kättesaadavus. hel murduvad varred ja üldjuhul katab Inim- ja looduslikud mõjurid. maad/jääd lumekiht, mistõttu biomassi Pilliroo saagikus sõltub loodusli- jääb vähemaks. kest tingimustest ja inimmõjust ning Lõigatud roog tükeldati ~10–20 cm on suurim kasvuperioodi lõpupoole, pikkusteks tükkideks, suleti kilekotti- vähenedes kuivamise perioodil. Inten- desse ning kaaluti kohapeal digitaa- siivpõllunduse perioodil 1970.–1980. lse käsikaaluga KERN (MH10K10, aastatel, kui märgaladele sattus palju ± 10 g, joonis 5). Proovialalt kogutud toitaineid ja vähenes loomade karjata- Joonis 2. Muutuva saagikusega roostik roog segati kokku keskmiseks proo- mine rannaniitudel (jätkub praegugi), Figure 2. Reed bed with variable pro- viks (joonis 6). Sellest võeti hermee- laienesid roostikud kiiresti. ductivity tiliselt suletavasse kilekotti vähemalt Kuna tänapäeva Eestis arendatakse 600 g (tavaliselt 1,5 kg) niiskuse mää- põllumajandust peamiselt kõrge mul- ramiseks TTÜ STI laboris. Pärast seda laviljakuse piirkondades, siis sadeve- tükeldati rookõrred lühemaks (~5 cm) tesse leostunud toitaineid satub märga- ja peenesdati põlemistehniliste para- ladele ja roostikesse vähem. Viimasel meetrite määramiseks. kümnel aastal on hakatud pilliroogu niitma ehitusmaterjalina kasutamiseks Saagikuse mõõtmiste tulemused ja pärandkoosluste säilitamiseks (ran- Katsemõõtmistega hinnati lõikealade naniitude hooldamine). Pideva niitmise tööstuslikult kogutava pilliroo biomas- ja toitainete vähenemise tõttu on haka- si saagikust (tabel). Tulemust võis mõ- nud roostike saagikus vähenema. Seda jutada proovilappide asukoha valik ja on märganud kauaaegsed katuseroo Joonis 3. Üheruutmeetrine lõikeala. arv ning lumikatte paksus ja hanged. niitjad (joonis 9). Niitmisest tingitud Figure 3. A 1 sq m cutting area Täpsemaid hinnanguid koristatava roo saagikuse vähenemist aitaks vältida koguse kohta saab teha alles pärast väljavaheldus sarnaselt viljavaheldu- suuremaid proovikoristusi masinatega. sega põllumajanduses. Roovälju tuleks Ka siis peab arvestama, et kogu rooala niita mosaiikselt, et niitealad saaksid ei pruugi olla koristatav kas lumehan- mõne aasta taastuda. See tehnoloogia gede, kivide, kändude vms tõttu (joonis sobib hästi kokku looduskaitsenõuete- 7 ja 8). Rõhutame, et meie mõõtmistes ga (vt allpool). Kahtlemata vähendab hinnati tööstuslikult kogutava pilliroo see aastas saadavat roomassi ja on va- biomassi talvel, mis on alati väiksem rujatele tülikam, kuid samas jätkusuut- sama ala roo kogu biomassist. lik ja loodussõbralikum. Suurima pilliroo tarbimis- ja kuivai- Talvised üleujutused, tormid ja lu- ne saagikuse saime Haapsalu roostikus metuisud võivad pilliroo kasvualadele Joonis 4. Lõikamine lume pealt. vastavalt 15,95 ja 12,35 t/ha, väikse- suurt kahju tekitada. 2005. aasta talve- Figure 4. Cutting of reed above the ma Kirikuküla tarnaroostikust – 1,93 torm koos üleujutusega hävitas roogu snow ja 1,65 t/ha. Tarbimisaine niiskus oli tuhandetel hektaritel (joonis 10). vahemikus 14,75 (Tuudi jõe suudme- Kuivanud pilliroogu saab meres ja ala) – 46,5 % (Kopli laht). Üksikutelt järves niita vaid talvel, kui jää paksus katselappidelt saadi veelgi suuremaid on piisav rasketehnika kandmiseks. saake. Turbuneeme küla lähistelt saa- Pehme pinnasega rannaniitude niitmi- di roo saagikuseks 18,5 t/ha (niiskus negi osutub võimalikuks ainult külmu- 19,8 %, kuivainet 14,84 t/ha) ja Haap- nud pinnase korral. Kui jää tekib sü- salus Uue-Sadama tänava lõpust isegi gistalvel varakult kõrge veeseisu ajal 26,6 t/ha (24,7 %, 20,03 t/ha). Nendes ja jääb õhukeseks, siis kevadel kütte- kohtades oli pillirookõrte kõrgus kuni roo lõikamiseks sobivaimaks ajaks vee 4 m mõõdetuna lume või jää pealt ja tase langeb ja ei pruugi kanda raskeid Joonis 5. Katselapilt lõigatud roo kaa- jämedamate kõrte läbimõõt lõikekohas niidukeid. Kohati võib niitmist takista- lumine. ulatus üle 9 mm. Samuti olid need lõi- da ka roostikesse tuisanud sügav lumi Figure 5. Scaling the cut reed kealad kaetud tihedalt pillirooga. Kõigi (joonis 7). Samuti ei soodusta niit- 26 lõikeala keskmine tarbimisaine saa- mistehnika kandmiseks vajaliku pak- gikus oli 8,06 t/ha ja kuivaine saagikus susega jää tekkimist õhukesele jääle 6,30 t/ha (joonis 1, tabel). Kui talvisel sadanud paks lumi. Mere- või järve- niitmisel koguda kütteroogu keskmi- roostike muda mädanemisel eralduv selt 5–6 t/ha tarbimisaine keskmise soojus võib samuti takistada niidukeid kütteväärtusega 3,7 MWh/t (niiskus kandva jää tekkimist. Soome uurijate ~20 %), saaksime ühe hektari kütteroo andmetel kannab 20 cm paksune jää energiasisalduseks 18,5–22,2 MWh. kuni 2-, 25 cm paksune 3- ja 30 cm Seega saaks ühe hektari rooga katta paksune jää kuni 4,5-tonnist sõidukit 3 ~500 m -suuruse nüüdisaegse eramu (niidukit, pallijat, traktorit jm). Soom- Joonis 6. Kolme eri lõikeala roog. aastase küttevajaduse. laste niitmiskatsetel kasutatud niiteteh- Figure 6. Reed from different cutting nika kaalus 2,5–3 t [4]. areas

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 15 ENERGEETIKA

Tihti takistab niidukite tööd kivine võrkude tarbijad ei jõua soojuse eest pinnas: Soomes Liminkalahti roolõi- maksta samaväärselt jõukamate pea- kamise katsetel purunesid näiteks kivi- linna kodanikega. Omavalitsusele (ja sel pinnasel niiduki terad ja tehnilised riigile) võib kujuneda koormavaks ka sõlmed. toimetulekutoetuste maksmine. Kevadel kiire lumesulamise ja sade- Päris olematuks riskiteguriks ei saa meterohkel ajal (nagu aprilli alguses lugeda ka huligaansetel ajenditel süü- 2006) võib pilliroog sedavõrd niiskuda datud roostike hävimist nagu see juh- (kuni 40 %), et tema põletamine pole tus mõnel aastal Rocca al Mares. efektiivne. Sel juhul tuleks roogu niita Joonis 7. Kõrged hanged roostikus. vähemalt 30 cm tavalisest kõrgemalt, Järeldused Figure 7. High snowdrifts in the reed et koristada kuivemad ladvaosad. Sa- 1. 26 lõikeala keskmine tarbimisaine bed mas aga kaotaksime siis 25–30 % või- saagikus oli veebruaris–aprillis 2006 malikust saagist. 8,06 ja kuivaine saagikus 6,30 t/ha. Keskkonnanõuete karmistumine Talvisel niitmisel oleks tõenäoline võib mõjutada pilliroo varumist. Loo- koguda 5–6 t/ha kütteroogu keskmise duskaitsenõuetest lähtuvalt on hilistalv niiskusega u 20 %, mille kütteväärtuse pilliroo kogumiseks soodsaim, samas oleks 3,7 MWh/t. kui pilliroog on kõige kuivem, seega 2. Katlamajadele sobiva niiskusega põletamiseks sobivam, hilistalvel-va- pilliroo kättesaadavus ei pruugi olla rakevadel (veebruarist aprilli lõpuni) osast roostikest igal aastal tagatud, [5]. Näiteks Käina lahes tuleb rooniit- kuigi Eesti ulatuses päris saagita ka ei mine lõpetada juba märtsi keskel ja jääda. Joonis 8. Kivid roostikus. niita tohib mosaiikselt (joonis 11), et 3. Pilliroole kui katlakütuse toormele Figure 8. Little rocks in the reed bed lindudele jääks nii vabu kui varjulisi pakuvad konkurentsi esimeses järje- alasid. Mõnedes roostikes (reservaa- korras ehitusroo tootjad, kes jõuavad did) on keelatud igasugune majandus- materjali eest märksa rohkem maksta. lik tegevus, k.a roovarumine. Ka pelletiteks/brikettideks vääristatud pilliroog leiab ostjaid peamiselt jõuka- Kütteroo varumise sotsiaalmajan- tes välisriikides. duslikud riskid Masinate, seadmete, mootorikütuse ja Kirjandus tööjõu kallinemine mõjutab ka rookü- 1. Pilliroo põletamiseks sobivaima tuse hinda. Kütteroo varujatele paku- soojuse ja elektri koostootmise tehno- vad konkurentsi katuseroo ja pilliroo- loogia uuringu läbiviimine ning teh- Joonis 9. Iga-aastase lõikamise tagajärjel mattide tootjad. Pilliroomatid on juba noloogia tarnijate pakkumiskonkursi hõrenenud roostik Muhus. praegu nõutav kaup ökoehitiste rajajate dokumentatsiooni ettevalmistamine. I Figure 9. A thin reed bed due to annual seas. Katuseroovihkude valmistamise etapi aruanne. Koost. Ü. Kask, TTÜ cutting jääkide peenendamine või pakendami- soojustehnika instituut. Tallinn 2006. ne kateldele sobivaks on tööjõumahu- 110 lk. kas ja kulukas. 2. Kask, Ü., Kask, L. Pilliroo ja hun- Roo kui kaugküttekatlamajade dinuia potentsiaal energiataimedena. kütusetoorme konkurendiks võivad – Ehituskaar, sügis 2003, 64–67. osutuda ka roopelleti- ja -briketitoot- 3. Noormets, A. Matsalu lahe lõunakal- jad. Briketitootmist juba kavandatak- da roostike produktsioonist. – Loodus- se vedelkütuse hinna tõusu tõttu. Nii vaatlusi 1993. I. Matsalu Riiklik Loo- puidupõhisest kui ka rohu biomassist duskaitseala. Tallinn, 1994, 71–78. valmistatavate pelleti- ja briketiturg 4. Järviruoko energiakasvina. Tiedo- on Euroopas seni kaugelt täitmata ja tus 210. Vesihallitus, Suomi. Helsinki, Joonis 10. Tormimurtud roog Kasti lahe sealne tarbija suudab nende eest tõe- 1981. 48 lk. ääres (Saaremaa, 2006) näoliselt veel mitmeid aastaid maksta 5. Kask, L., Kask, Ü., Paist, A. Ener- Figure 10. A broken reed at Kasti Bay kõrgemat hinda kui kohalik Eesti tar- giakultuuride sobivusest energeetiliste due to winterstorm (Saaremaa, 2006) bija. katelde kütuseks. Taastuvate energiaal- Riskiks on ka jätkuv kvaliteetse töö- likate uurimine ja kasutamine. Kuuen- jõu väljavool Eestist. See võib hakata da konverentsi kogumik. In: Investiga- mõju avaldama ka maapiirkondadele, tion and Usage of Renewable Energy kuhu töötahtelisi töötajaid ei pruugi Sources. Sixth Conference Procee- jäädagi. Sellest tulenevalt peab tegema dings. Peatoimetaja/Editor-in-chief V. suuremaid kulutusi tööjõu värbamiseks Tiit. Tartu, 2005, 65–76. (Summary: või maksma rootoorme eest kõrgemat The suitability of energy as fuel in hinda. Katuseroo tootjatelt toorme nn energy boilers, 76.) ülelöömine tõstaks selle hinna soo- jusettevõtja jaoks vastuvõetamatule Joonis 11. Mosaiikselt lõigatud roostik. tasemele. Maapiirkondade kaugkütte- Figure 11. Reed harvesting by mosaic

16 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ENERGEETIKA Loomsetest jäätmetest biokütuse tootmine Väike-Maarjas

Peeter Maspanov annete väiksemate kulutustega täitmi- Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i seks on oluline, et käitlemissaadused juhatuse esimees, www.ljk.ee – rasv ja liha-kondijahu kui taastuv ressurss leiaks kasutamist. Tehases uroopa Liidus on kehtestatud kin- toodetakse protsessi tulemusel saadud Edel kord loomsete jäätmetega toi- rasvast jäätmete käitlemiseks vajalik mimiseks, mis juhindub põhimõttest, soojusenergia, lisaks sellele otsitakse et inimese toiduahelasse ei tohi jõuda rasvale uusi kasutusvaldkondi. inimtoiduks kõlbmatuid loomseid kõr- Tehase tehnoloogilist protsessi võib valsaadusi. lühidalt kirjeldada alljärgnevalt. Jäät- Peeter Maspanov selgitusi andmas. Esimese kategooria loomsete jäät- mete kogumisauto tehasesse jõudmisel Peeter Maspanov giving explanations mete (mäletsejaliste kolju, silmad, määratakse ja fikseeritakse saabunud arvestamiseks soovitav), segab operaa- pea- ja seljaaju, osa seedetraktist jms) kauba kaal ning kui auto on tühjenda- tor kruvipresse käivitades soovitavale käitlemine on kohustuslik spetsiaal- nud oma koorma vastuvõtupunkrisse võimalikult lähedase koostisega segu. ses jäätmekäitlustehases. Selleks rajas (mille maht on kahjuks väiksem kui Selleks, et tehnoloogiline protsess kul- Eesti riik koostöös Euroopa Komisjo- praeguste klientide kõikide soovide geks normaalselt, on vajalik saavutada niga Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Ebavere külla loomsete jäätmete käitlemise tehase võimsusega 10 000 t 1. kategooria loomseid jäätmeid aastas. Enne Väike-Maarjasse rajatud jäätmekäitlustehast olid suuremad 1., 2. ja 3. kategooria loomsete jäätmete käitlusüksused Rakvere Lihakombi- naadil Rakveres ja Valga Lihatööstusel Hummulis. Nendest Rakveres töödel- di vaid oma tööstuse jäätmeid. Lisaks neile käideldi mujal väiksemas mahus loomseid ja kalatööstuse jäätmeid. Alates 1. jaanuarist 2005 on Väike- Maarja tehas kasvavas tempos kogu- nud ja töödelnud farmide, majapida- miste ja loomsete saaduste töötlejate loomseid jäätmeid üle 11 900 t. Seal- hulgas koguti ja töödeldi esimese 15 töökuuga 1 156 loomapidaja 6 000 t jäätmeid, kahjutustati 67 tapamaja ja ‑punkti jäätmeid üle 5 500 t. Lisaks sellele töödeldi muid jäätmeid ligikaudu 400 t. Eespool toodud arvudest nähtub, et tehas töötas peaaegu projek- teeritud võimsusega. Varasematel aegadel valdavalt need loomsed jäätmed maeti. Esitatud arvud näitavad kujukalt, et Eestimaa loodus vabanes tänu jäätme- töötluse käikulaskmisele väga suurest looduskeskkonna saastekoormusest. Oluline on asjaolu, et tehase käivitu- mine lõi eelduse põllumajandustoo- dete ekspordi jätkumiseks. Ekspertide hinnangul oli selle maht 1,9 mld kr aastas. Käitlustehase põhiülesanne on vä- hendada oluliselt riski, et inimtoiduks kõlbmatud loomsed kõrvalsaadused ei satuks inimese toiduahelasse. Tähtis Loomsete jäätmete käitlemisskeem. on seejuures loodushoid. Nende üles- Livestock waste treatment scheme

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 17 ENERGEETIKA

komponenti ja neid töödeldes kaks mist on tehase projektis nüüdisaegsel toodet, mida on võimalik majanduses moel lahendatud ja ehitamisel arvesse edukalt kasutada. võetud. Tootmisruumides on alarõhk, Liha-kondimass nõrutatakse ja pres- mis takistab ruumis oleva õhu suvali- sitakse võimalikult kuivaks ja mada- se sattumise väljapoole. Alarõhk teki- la rasvasisaldusega pooltooteks, mis tatakse ventilaatoritega, mis suunavad rändab edasi haamerveskisse, kus ebameeldiva lõhnaga õhu põletisse, saadaksegi soovitava terasuurusega kus hoitakse temperatuur ligi 1000 oC liha-kondijahu. Käesoleval ajal kasu- juures. Tehase õhuvahetus on kuni tatakse liha-kondijahu põhiliselt ehi- 45 000 m3 tunnis. Rootsi Megtechi tusmaterjalitööstuses soojusenergia valmistajatehas garanteerib väljuva Rasvapressid, -tank ja vahemahutid. tootmiseks. õhu puhtuse vähemalt 98,5 %. Õhu- Adipose removal presses, vessel and sur- Teine komponent on rasv, mis puhas- puhastaja käivitamisest on möödunud ge tanks tatakse ja separeeritakse ning suuna- ligi kaks aastat ja seade on end seni takse tehase aurukatlasse tehnoloogi- näidanud olevat suure töökindlusega. lises protsessis vajaliku soojusenergia Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse tootmiseks. Möödunud aastal alustati juhataja Aivar Lainjärv peab sellist tootmises ülejääva rasva ekspordiga ja ruumiõhu puhastamisviisi parimaks vaatamata küsitavustele seadusandlu- tehnoloogiliseks lahenduseks. Kasu- ses, on kütusehindade üldine tõus suu- tatav moodus lõhnadest vabanemiseks rendanud huvi rasva kasutamiseks ka on väga tõhus, kuid on samas energia- kohalikul turul. mahukuse ja kallite materjalide tõttu Kolmas komponent on vesi, mis ko- kõrgete ekspluatatsioonikuludega. gutakse, steriliseeritakse, jahutatakse, Õhu lõhnadest puhastamine oli alg- puhastatakse tehase bioloogilises reo- selt kavandatud teisiti. Selle kohaselt Rasvapõleti. vee puhastusseadmes ja suunatakse oleks ruumidest pärit lõhnad läbinud Adipose burner edasi Väike-Maarja valla puhastus- biopuhasti ja bakterite elutegevuse ta- seadmesse. Steriliseeritud vee kahe- gajärjel puhastatud õhk hajutatud 90 kordne puhastamine väldib peaaegu meetrit kõrge korstna abil. See korsten täielikult puhastamata reovee sattu- on õnneks jäänud mitme asjatundmatu mise loodusesse. Väited, nagu võiks unistuseks tänini. Tõesti, taoline eba- käitlustehase tootmisjäägid põhjustada meeldivalt lõhnava õhu hajutamine looduse saaste kolibakteriga või sattu- pika korstna abil oleks pikas perspek- da koguni kellegi kaevuvette, näitavad tiivis põletamisest odavam, kuid oleks küll üles ebasoovitavat asjatundma- andnud keskkonnahoiu vaatevinklist tust. oluliselt halvema tulemuse. 90-meetri- Ettevõtte toorme ja selle töötlemise- ne korsten oleks olnud vajalik suuresti ga käib kaasas veel üks tehaserahva ja selleks, et juhul kui algselt kavandatud ühiskonna meelte ärevil hoidja – lõhn, bioloogiline õhupuhasti talvekülmade Termooksüdeerija. mis kaasneb loomse toorme ja selle tulekul, mil bakterite aktiivne elute- Thermooxidiser töötlemisega. Kuna tegemist ei ole ei gevus peatub ja lõhnade ärastamist ei kondiitri- ega parfümeeriatööstusega, oleks toimunud, protsessist väljuv lõh- protsessi alguses rasva, vee ja tahke- mille lõhn valdavalt inimestele meel- nadega õhk hajutada. Nagu lugeja võib te loomsete osade soovitav vahekord dib (kuid pikapeale häirib seegi), siis mõista, oleks lõhna hajutamine olnud (vastavalt 12, 63 ja 25 %). Tegelikku- loomsete jäätmete ebameeldiv lõhn on võitlus tagajärjega. Nüüdne tehno- ses on soovitu saavutamine üpris kee- õigustatult alati ja kõigi kõrgendatud loogiline lahendus kõrvaldab põhjuse rukas, kuid mitte võimatu. Koonilise tähelepanu objekt. – põletades lõhna termooksüdeerijas kujuga vastuvõtupunkri maht on vaid Kuid praeguse ajakirjanduse haig- kõrgel temperatuuril enne välisõhku 45 m3, auto konteineri maht aga 9, 13 lane huvi konflikti tekitada, võimen- paiskamist. või 16 m3 ja igal päeval on hukkunud dada ja pooltõdedega osavalt manipu- Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli loomade kogus, struktuur ja sage- leerides lugejale valet muljet jätta, on ja Eesti Maaülikooli teadlastega uu- li omanikki erinev. Eelnev tähendab viinud selleni, kus püütakse põhjuseta ritakse rasva kasutamise võimalusi erinevat toorme koostist, veokaugust igat Lääne-Virumaal tekkinud eba- elektrienergia tootmiseks ja liha-kon- ning sellest tulenevaid uusi võima- meeldivamat lõhna seostada jäätme- dijahu alternatiivse kasutuse võimalusi lusi ja probleeme lahendamiseks lo- käitlustehasega. Seda näitab ilmekalt mahepõllumajanduses. gistikule ning operaatorile, et tagada Tartu Ülikooli Türi Kolledži tudengite Huvitav, väljakutseterohke tegevus protsessi siirduva toorme võimalikult läbi viidud arvamusuuring, mis näi- Väike-Maarja Loomsete Jäätmete optimaalne koostis. Vastuvõtupunk- tab, kuidas ajakirjandus püüab sageli, Käitlemise AS-is jätkub eesmärgiga rist siirdub toore purustajasse, kus see ise tegelikku olukorda tundmata või aidata kaasa Eestimaa looduse puhtuse peenestatakse ning suunatakse edasi soovimata tegelikku olukorda adek- ja tervisliku elukeskkonna säilimisele, sterilisaatorisse, kus 133 0C juures vaatselt kajastada, inimesi hirmutada alternatiivkütuste kasutamise ning ini- toimub 20 minuti jooksul kogu massi ja põhjendamatut ärevust tekitada. meste hingerahu ja kindlustunde kas- läbikuumutamine ja steriliseerimine. Jäätmete töötlusega kaasneva lõhna vule. Edasi saadakse sellest massist kolm kõrvaldamine enne välisõhku sattu-

18 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ENERGEETIKA Jäätmed kütuseks

pärinevad Rootsi puhastusfirmade liidu ja põletatakse seda, mis üle jääb. Kui (Svensk Renhallningsverksföreningen) ülejääk on kuiv ja kõrge kütteväärtu- koduleheküljelt http://www.rvf.se. Uusi sega (tavaliselt ehitus- ja tööstusjääde), jäätmepõletusjaamu on kavandatud pal- siis see purustataks kaks korda ja viiak- ju ja lähiaastatel on tõenäoline olukord, se põletusse ja põletatakse täidisega Rein Leipalu kus jäätmetele kui kütusele võib tekki- keevkihis. Keevkihtpõletuse efektiivsus Ragn-Sells AS da konkurents. Prügilatesse ladestatakse on suurem kui masspõletusel. Keevkiht- juhatuse esimees ainult u 15 % jäätmetest. põletuse puuduseks on suur filtrituha EL-is jäätmekäitlust reguleerivatest osakaal, mis on ohtlik jääde ja mille li huvitav lugeda ajakirja eelmises direktiividest võiks nimetada seda, et ladestamine on küllalt suur kulu. Mass- Onumbris ilmunud TTÜ teadlaste aastal 2008 on kavas vastu võtta uus põletamisel on põletusseade ja protsess Aadu Paisti, Agu Otsa ja Ülo Kase jäätmestrateegia ja jäätmedirektiiv. Uus väiksema efektiivsusega, kuid filtrituha põhjalikku artiklit jäätmepõletuse direktiiv peaks lihtsustama ja ühtlus- osakaal on tunduvalt väiksem. teemadel. Soovin omalt poolt lisada tama reegleid, selle kaudu vähendama On olemas ka teistsuguseid variante, mõned kommentaarid jäätmekäitlejate ülearust jäätmekaubandust, vähendama kuid eespool kirjeldatud on Rootsis do- vaatevinklist. jäätmeteket ja suurendama taaskasutust. mineerivad. Jäätmete põletamine koos Ragn-Sells AS on Rootsi perefirma Ühtlasi on kavas täpsustada komposti- teiste kütustega on võimalik, kuid ar- tütarettevõte ja Eestis oleme tegutsenud misele ja põletamisele suunatavate jäät- vestades, et jäätmepõletusseade maksu- 1992. aastast alates. Meie emaettevõte mete kvaliteedikriteeriumeid, mis peaks mus on vähemalt kaks korda tavalisest Rootsis on jäätmekäitluse alal tegev vastavaid kasutusmahte suurendama. kallim, tuleks jäätmepõletus projektee- juba rohkem kui 100 aastat ja praegu Väitega, et jäätmepõletuseta saab ras- rida ikkagi ainult jäätmetepõletuseks. tegutseb üle terve Rootsi ning tegeleb ke olema EL-i direktiivide järgimine, Kõik lisakütused, mille eest tuleb täien- peaaegu kõigega, mida saab nimetada saab ainult nõustuda. davalt raha välja käia, toodaksid sellises jäätmekäitluseks. Põletusjaamu Ragn- Jäätmetel töötava energiajaama raja- seadmes kahjumit. Sells AB küll ei oma, kuid omab rajamine nõuab väga suuri investeeringuid Jäätmete põletamine, kui tegemist ei tisi RDF-i tootmiseks ning teadmiste ja on arusaadav, et ilma nn värava- ole just puhta loodusliku materjaliga, ja kogemustepagasit erinevatest põle- maksuta ja aastaringse koormamiseta peab toimuma ainult jäätmepõletusdi- tustehnoloogiatest ja jäätmepõletamise on rajatise majanduslik efektiivsus ka- rektiivi nõuetele vastavas seadmes. Ees- võimalustest. heldav. Väravamaksu suurust mõjutab tis ühtegi sellist kõrgendatud nõuetele 2003. aastal põletati Rootsis 3,2 mln ladestamise hind ja alates 2010. aas- vastavat põletusseadet, kui jätta vaatlu- tonni jäätmeid, millest toodeti 9,3 TWh tast rakenduvad biolaguneva materjali se alt välja eriseade loomsete jäätmete energiat. 3,2 mln tonnist moodustasid sisalduse piirangud. Äris on selge põ- põletamiseks (vt. lk 17–18), ei ole. olmejäätmed 1,9 mln t, tööstus ja ehi- himõte, et iga liigutus maksab. Nii on Olen väga tänulik ajakirja toimetuse- tusjäätmed 1,3 mln t. Kümme jäätmetel ka jäätmetega. Seega rääkida jäätmete le ja TTÜ teadlastele, kes sellisel oluli- töötavat kombijaama kasutas igaüks sorteerimisest jäätmekütuse tootmiseks sel teemal kirjutasid ja oma seisukohta 2003. aastal rohkem kui 100 000 t jäät- on kaheldav. Jäätmetest väljasorteeritud avaldasid. Jäätmepõletusele tuleb tähe- meid, väiksemaid jäätmeid põletavaid materjalidele kui toorainele on turg ja lepanu pöörata ka edaspidi, sest olen kombijaamu ja katlamaju oli 18. Seega turuhind. Jäätmeid sorteerida selleks, et veendunud, et ilma selleta ei suuda Ees- iga elaniku kohta põletati Rootsis 2003. neile pärast põletamisel peale maksta, ei ti täita omale võetud kohustusi. aastal 210 kg olmejäätmeid ja need ko- ole eriti otstarbekas. Seega sorteeritakse gused suurenevad aasta aastalt. Andmed jäätmeid ikka selleks, et materjali müüa Taastuvenergia Euroopa Liidus

Aivar Niinemägi peamist eesmärki: konkurentsivõime, EL-is endale ülesande esitada biomassi Väike-Maarja valla arenduse ja jätkusuutlikkus ja varustuskindlus. kasutamise tegevuskava, tõstes esile va- ettevõtluse nõunik, Kõnealuse poliitika olulised suunad jadust rakendada biomassipoliitika suh- COPA-COGECA taastuva bioenergia seoses tugevama majanduskasvuga on tes kooskõlastatud lähenemisviisi [1]. töögrupi liige aastatel 2002–2004 vajadus vähendada energianõudlust; Euroopa Parlament aga märkis hil- suurendada taastuvenergiaallikate ka- juti, et „biomassi kasutamine pakub nergial on oluline osa majanduskasvu, sutamist, arvestades nende omamaiseid tavapäraste energiaallikate ja ka teatud töökohtade loomise ja jätkusuutlikku- tootmisvõimalusi ja säästvust; mitme- E teiste taastuvenergiaallikatega võrrel- sega seotud Euroopa eesmärkide saavu- kesistada energiaallikaid ning laiendada des mitmeid eeliseid, eelkõige küllaltki tamisel. Naftahindade kõrge tase toob rahvusvahelist koostööd. Need tegurid päevakorda Euroopa kasvava sõltuvuse võivad aidata Euroopal vähendada sõltu- madalaid kulusid, väiksemat sõltuvust imporditavast energiast. Seda silmas pi- vust imporditavast energiast, parandada lühiajalistest ilmamuutustest, piirkond- dades vaatab komisjon praegu põhjali- jätkusuutlikkust ning elavdada majan- like majandusstruktuuride edendamist kult üle oma energiapoliitikat. Kõnealust duskasvu ja töökohtade loomist. ja alternatiivseid sissetulekuallikaid ta- teemat käsitleb ka 2006. aasta kevadel Euroopa Komisjon võttis oma 2004. lunikele” [2]. esitatud roheline raamat, millel on kolm aasta teatisega taastuvenergia osa kohta

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 19 ENERGEETIKA

Õigusaktid taastuvenergia kasu- Tabel. Taastuvenergia indikatiivne osa- 20 tamise kohta soojusmajanduses tähtsus energia tootmisel Euroopa Lii- Soojusmajanduses taastuvenergia kasu- dus % (Uued liikmesriigid poolpaksus 15 tamist käsitlevad uued eriõigusaktid, mis kirjas) [5]. põhinevad sellel, millised tulemused on Table. National indicative RES-E targets 10 järgmiste tegurite kriitilisel läbivaatamisel: 2010 for the Member States, %. (For • meetmed, millega tagada, et kütusetar- new Member States – bold) [5] 5 nijad teevad biomasskütused kättesaa- Riik. Country 1997 2010 davaks; 0 Austria 70 78 • tõhususe kriteeriumid biomassi ja seda Belgia 1,1 6 kasutavate seadmestike suhtes; 1990 1992 1994 1996 1998 2000 Eesti 0,2 5,1 • seadmete märgistamine, et võimaldada Hispaania 19,9 29,4 Biomass inimestel osta keskkonnahoidlikke ja Iirimaa 3,6 13,2 Tuuleenergia. Wind energy tõhusaid seadmeid; Itaalia 16 25 Hüdroenergia. Hydroenergy • muud tehnilised meetmed; Kreeka 8,6 20,1 • eesmärkide seadmise asjakohasus; Küpros 0,05 6,0 Joonis. Taastuvenergia tootmine EL-is • vabatahtlikud kokkulepped tööstussek- Leedu 3,3 7,0 GWh/aastas. toriga; Luksemburg 2,1 5,7 Figure. The production of renewable ener- • uuringud kodumajapidamistes kasu- Läti 42,4 49,3 gy in the European Union, GWh/y [1] tatavate biomassikatelde tehniliste Madalmaad 3,5 9 omaduste parandamiseks ja reostuse Malta 0,0 5,0 Biomassi võimalused vähendamiseks; Poola 1,6 7,5 Portugal 38,5 39 Praegu rahuldab EL biomassi abil 4 % • ehitiste energiatõhususe direktiivi Prantsusmaa 15 21 oma energiavajadustest. Oma võima- muutmine, et suurendada stiimuleid Rootsi 49,1 60 lusi täielikult ära kasutades saaks EL taastuvenergia kasutamiseks. Saksamaa 4,5 12,5 biomassi kasutamist 2010. aastaks roh- Slovakkia 17,9 31,0 kem kui kahekordistada: 2003. aastal 69 Biomassist elektrienergia tootmine Sloveenia 29,9 33,6 mln tne (mtne) ja 2010. aastal ligikaudu Elektrienergiat saab toota igat liiki Soome 24,7 31,5 185 mtne, järgides seejuures head põl- biomassist erinevaid tehnoloogiaid ka- Suurbritannia 1,7 10 lumajandustava, kaitstes jätkusuutlikku sutades. Euroopa Komisjon julgustab Taani 8,7 29 biomassitoodangut ja mõjutamata oluli- liikmesriike rakendama kõiki kulutasu- Tšehhi 3,8 8,0 selt omamaist toidutoodangut [3]. vaid viise biomassist elektrienergia toot- Ungari 0,7 3,6 miseks. Taastuvenergiaallikatest elektri- EL 25 12,9 21,0 Kulud ja kasu energia tootmist käsitleva direktiiviga on Mitme teadus- ja majandusuuringu järgi loodud raamistik ka biomassi kasutami- Euroopa biomassi tegevusplaani ko- võiks kõnealune biomassi kasutamise seks elektrienergia tootmisel [4]. Liik- haselt moodustab taastuvaenergiaalli- kasv tuua 2010. aastaks järgmist kasu: mesriigid on võtnud endale kohustuse kate osatähtsus 4 % energia tootmisest. • Euroopa energiavarustuse mitmeke- saavutada taastuvenergia suhtes seatud Kokku kasutati biomassi 2003. aastal 69 sistumine, millega taastuvenergia osa eesmärgid. Enamikul juhtudel tundub mln t õli ekvivalenti, kava realiseerumi- suureneks 5 % võrra ja sõltuvus impor- nende saavutamine olevat võimatu, kui sel tõuseb biomassi kasutamine 150 mln tenergiast väheneks 48 %-lt 42 %-le; biomassi senisest rohkem ei kasutata. tonnini. • kasvuhoonegaaside heitkoguste vä- Elektri- ja soojuse koostootmisjaama- henemine 209 mln t CO2 ekvivalenti des võib biomassist üheaegselt saada nii Kirjandus aastas; soojust kui ka elektrienergiat. 1. Taastuvenergia osa EL-is, KOM • otsene tööhõive kuni 250 000–300 000 Energiasektor on võtmeelement Eu- (2004) 366, punkt 4.3.1. Resolutsioon inimesele, peamiselt maapiirkonda- roopa Liidus majanduse kasvul ja jät- „Taastuvenergia osakaal EL-is, 28. sep- des; kusuutlikul arengul. Pööratakse suurt tembri 2005. aasta täiskogu istung. • väiksemast naftanõudlusest tulenev tähelepanu taastuvenergiaallikate kasu- 2. Resolutsioon „Taastuvenergia osakaal võimalik surve naftahinna languseks. tamiseks. Nii võeti 7. detsembril 2005 EL-is”, 28. septembri 2005. aasta täisko- vastu biomassi kasutamise tegevusplaan, gu istung. Biomassküte millele eelnes EL-i nõukogu 2004. aas- 3. Euroopa Keskkonnaagentuur, „How Biomassi kasutamise tehnoloogia ela- ta seisukohavõtt taastuvenergiaallikate much biomass can Europe use without mu- ja tööstushoonete soojusvarustuses kohta. Euroopa Liidu Parlament rõhutas harming the Environment”. on lihtne ja odav. Sellel on tugev tradit- hiljuti taastuvenergiaallikate tähtsust ko- 4. 27. septembri 2001. aasta direktiiv sioon ning just hoonete soojusvarustuses halikule arengule ja olulisust sõltumatu 2001/77/EÜ taastuvenergiaallikatest too- kasutatakse enamik biomassist. On ole- energiaallikana. Praegu on ettevalmis- detud elektrienergia kasutamise edenda- mas uued tehnikad, millega saab muuta tamisel roheline paber, mille märksõna- mise kohta elektrienergia siseturul (EÜT puidu ja keskkonnaohutud puidujäägid deks on konkurentsivõime, jätkusuutlik L 283, 27.10.2001). standarditud graanuliteks. Nende käitle- areng ja varustatuskindlus. 5. COM(2004)366 final. The share of mine on keskkonnasõbralik ja hõlbus. Tabelis on ülevaade taastuvenergia- renewable energy in the EU. Overview Jälgides hoolikalt energia koostoot- allikate kasutamisest eri maades. Selle of Renewable Energy Sources in the En- mist – biomassi jaoks olulist rakendusala alusel võib öelda, et olukord on väga larged European Union. http://ec.europa. – käsitlevate EL-i õigusnormide raken- suures ulatuses erinev. Osaliselt tuleneb eu/energy/res/biomass_action_plan/ damist, püüab Euroopa Komisjon seda see piirkondlikust omapärast, kuid ka iga doc/2005_12_07_comm_biomass_ac- küsimust lahendada mitmete õigusaktide riigi konkreetsest soovist energeetikaval- tion_plan_et.pdf (praeguseks tõlgitud abil. las muutusi teha. versioon).

20 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ENERGEETIKA

EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING. THE ESTONIAN BIOMASS ASSOCIATION EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING

EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING (EBÜ, Estonian Biomass Association – EBA) loodi 8. mail 1998 Tallinnas 21 asutajaliik- me poolt. EBU on mittetulundusühing ning juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus (põhikiri vt http:/eby.ee). EBÜ tegevdirektori kt on Meeli Hüüs (tel 52 7233 ja 551 1545, e-post [email protected]). EBU liikmemaks juriidilisele isikule on 2000 kr, füüsilisele isikule 500 kr, sisseastumismaks kõigile 100 kr. Alates 12. märtsist 2005 on EBU juhatus neljaliikmeline: The Estonian Biomass Association, EBA, is a nonprofit organisation which was founded in Tallinn on May 8, 1998. EBA is engaged in biofuels research, resources estimation, development of renewable types of energy and promotion of the use of environmentally friendly fuels on both state and individual level. Acting director of EBA – Meeli Hüüs (tel 52 7233 and 551 1545, e-mail [email protected]). EBA is headed by a Board composed of four members:

Ülo Kask Jaan Mehik Enn Pärnamäe Andrus Taal juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige Tallinna Tehnikaülikool. AS Kuressaare Soojus Eraküte AS, Tartu osakond Tamult AS. Tallinn University Kuressaare Soojus Ltd. Eraküte Ltd, Tartu branch Tamult Ltd, Tallinn of Technology. tel. 453 1260 ja 505 2751 tel. 506 5785, tel. 609 1401 ja 511 4281, tel. (372) 620 3900, fax 453 1265, E-mail: [email protected], fax (372) 44 780 90, fax (372) 620 3901, E-mail: [email protected] www.erakyte.ee E-mail: [email protected] E-mail: [email protected] www.kuressaaresoojus.ee

EBÜ õppepäevad 2006 3 EBA’s Study Days 2006

Ülo Kask

EBÜ korraldas oma liikmetele ja teistele huvilistele kaks õppepäeva: esimese 17. märtsil Väike-Maarjas ja teise 19. 2 mail Saaremaal. Väike-Maarja raamatukogu saalis mise AS-i tehnoloogiat tutvustas ette- esines tervitussõnavõtuga vallavanem võtte tegevjuht Peeter Maspanov (vt lk Olev Liblikmann, EL-i biokütuste- 19–20) (Foto 1). alastest ettevõtmistest rääkis valla AS-i Kalvi Mõis (endine AS Flexa arendusnõunik Aivar Niinemägi (vt Heat) pelletitehase tööst ja tooraine saa- lk 17–18), Loomsete Jäätmete Käitle- davusest Eestis andis ülevaate ettevõtte tegevjuht Kuido Kuntro (Foto 2). Seejärel tutvuti mõlema ettevõttega. Raamatukokku koguneti veelkord, et nähtu üle põhjalikumalt aru pidada ja edasist tööd kavandada. Arutelu jätkus lõunalauas kohalikus pubis. Kuressaare õppepäeva seminaril kuulati kolme ettekannet: Muhu abi- vallavanem Raido Liitmäe “Biokü- 1 tustega varustamine Muhumaal”, AS-i

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 21 ENERGEETIKA

Tamult projektijuht Jüri Taal “Biokü- Veel käidi vaatamas Jööri külas asu- tuseid põletavate tehnoloogiate aren- vat AS-i Saare Economics farmibio- damine Eestis AS-i Tamult näitel” ja gaasijaama (Foto 4). AS-i Kuressaare Soojuse tehnikadi- Jaamas kääritatakse Saaremaa ka- rektor Jaan Mehik “Soojuse tootmisest heksa sigala läga ja Kuressaare reo- AS-i Kuressaare Soojus katlamajades veepuhastusjaama muda. Saadaval ja uudsetest tehnoloogiatest”. Külastati biogaasil töötab 350-kWel koostoot- Kuressaare Soojuse värskelt paigalda- misseade. tud suitsugaaside kondenseerimissea- 4 det (Foto 3).

Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2004...2006 ilmunud publikatsioonid. List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association 2004...2006 (Algus ajakirjades EESTI TURVAS. 1999, 4, uurimine ja kasutamine. Kuuenda konve- Варес, B., Каськ, Ю., Муйсте, П., Пиху, 22 ning EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA rentsi kogumik. Investigation and Usage of Т., Соосаар, С (2005). Справочник по -JÄÄTMED, 2003, 21, 2004, 26 ja 2005, 21. Renewable Energy Sources. Sixth Confe- требителя биотоплива. Под редакцией The beginning in the journals EESTI TUR- rence Proceedings: Taastuvate energiaallika- Виллу Вареса. Таллиннский технический VAS: ESTONIAN PEAT 1999, 4, 22, and EES- te uurimine ja kasutamine : [11. november университет: Изд-во Таллиннского тех TI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED: 2004, Tartu] = Investigation and Usage of нического университетa. 182 cтp. ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RE- Renewable Energy Sources : [11 November Veski, R (2005). Eesti ja Soome keskkonna- SOURCES AND WASTES 2003, 21, 2004, 26, 2003, Tartu]. (Toim./Ed.) Valdur Tiit. Tartu: ettevõtete taastuvkütuse- ja jäätmealane koos- and 2005, 21) Halo Kirjastus, 2005, 65–76. [In Estonian, töö. Keskkonnatehnika. (1), 16–17. summary in English: The suitability of energy Veski, R (2005). Kohalikud energiaallikad ja 2006 plants as fuel in energy boilers, p 76.] nende kasutamine. Ülevaade Eesti ajakirjan- Johannes, I.; Kruusement, K.; Veski, R Kask, Ü (2005). Eesti Biokütuste Ühing = dusest 2004. aastal. Eesti Põlevloodusvarad (2006). Evaluation of Oil Potential and Py- Estonian Biomass Association. Eesti Põlev- ja -jäätmed, (1/2), 34–44, 46. [In Estonian: rolysis Kinetics of Renewable Fuel and Oil loodusvarad ja -jäätmed/Estonian Combustib- Local energy sources and their use – a review Shale Samples by Rock-Eval Analyzer . In: le Natural Resources and Wastes, (1/2), 2. [In of articles in the Estonian press in 2004.] Book of Abstracts: 17th International Sym- Estonian, abstract in English, p 2.] Veski, R (2005). Taastuvate energiaallikate posium on Analytical and Applied Pyroly- Liib, A (2005). Pelletküte on mugav, loodus- uurimine ja kasutamine. Keskkonnatehnika, sis, Budapest, Hungary, May 21–26, 2006. ja rahakotisõbralik. Keskkonnatehnika. (2), (7), 30–31. Budapest, Hungary: Hungarian Academy of 24–26. Veski, R.; Palu, V.; Joa, K.; Kruusement, Sciences, 2006, 157 Luik, H.; Palu, V.; Luik, L.; Kruusement, K.; Luik, H (2005). Puukoor kui võimalik Johannes, I.; Kruusement, K.; Palu, V.; K.; Tamvelius, H.; Veski, R.; Vetkov, N.; keemiatööstuse toore vedelkütuste ja kemi- Veski, R.; Bojesen-Koefoed, J. A (2006). Vink, N.; Bityukov, M (2005). Trends in kaalide saamiseks. In:Taastuvate energiaalli- Evaluation of oil potential of Estonian sha- biomass thermochemical liquefaction: glo- kate uurimine ja kasutamine. Kuuenda kon- les and biomass samples using Rock-Eva bal experience and recent studies in Estonia. verentsi kogumik. Investigation and Usage of analyzer. Oil Shale, 23(2), 110–118. Proceedings of the Estonian Academy of Renewable Energy Sources. Sixth Conference Johannes, I.; Kruusement, K.; Veski, R.; Sciences. Chemistry, 54(4), 194–229. Proceedings: Taastuvate energiaallikate uuri- Bojesen-Koefoed, J. A (2006). Characterisa- Muiste, P.; Niklus, T.; Mitt, R.; Ivandi, K mine ja kasutamine: [11. november 2004, Tar- tion of pyrolysis kinetics by Rock-Eval basic (2005). Assessment of the potential of electric tu] = Investigation and Usage of Renewable power lines and drainage traces as the source data. Oil Shale, 23(3), 249–257. Energy Sources: [11 November 2004, Tartu]. of woody biomass in Estonia. In: Proceedings Veski, R.; Palu, V.; Kruusement, K (2006). (Toim/Ed) Valdur Tiit. Tartu: Halo Kirjastus, of the 14th European Biomass Conference: Co-liquefaction of kukersite oil shale and 2005, 119–131. [In Estonian, abstract in Eng- 14th European Biomass Conference, Paris, pine wood in supercritical water. Oil Shale, lish: Tree bark as potential raw material for France. ETA-Renewable Energies and WIP- 23(3), 236–248. the production of liquid fuels and chemicals Renewable Energies, 2005, 232–234. in chemical industry.] Paist, A.; Kask, Ü.; Kask, L.; Vrager, A.; 2005 Veski, R.; Palu, V.; Luik, H.; Kruusement, Muiste, P.; Padari, A.; Pärn, L (2005). Po- K (2005). Thermochemical liquefaction of Auväärt, K.; Uri, U.; Muiste, P (2005). tential of biomass fuel to substitute oil sha- Puidutööstuse laoplatside keskkonnariskid reed. Proceedings of the Estonian Academy le in energy balance of Estonia. Oil Shale, of Sciences. Chemistry, 54(1), 45–56. (fenoolid) ning puidujäätmete prügilate kor- 22(4S), 369–379. rastamine Helme ja Veriora puidujäätmete Paist, A.; Ots, A.; Kask, Ü (2005). Tahked prügila näitel. In: Metsandusteaduskonna ma- tavajäätmed kütuseks. Eesti Põlevloodusva- 2004 gistrantide ja doktorantide teaduslikud tööd = rad ja -jäätmed/Estonian Combustible Natu- Heinsoo, K (2004). Kolm looduslähedast Postgraduate research papers at the faculty of ral Resources and Wastes, (1/2), 18–20. [In reoveepuhastit:[võsapuhastid Vohnjas, forestry. Tartu, EPMÜ metsandusteaduskonna Estonian, abstract in English: Solid waste as Kambjas ja Kihleveres] Keskkonnatehnika, toimetised, 38, 78–87. [In Estonian, summary fuel, p 45.] (1), 27–30. in English: Environmental risks (phenols) Palu, V.; Kruusement, K.; Veski, R (2005). Kask, Ü.; Muiste, P.; Paist, A (2004). Deve- from open storage areas in timber industry Biomassi ja põlevkivide ekstraktsioon super- lopment trends in Estonian biomass fuel mar- and the arrangement of wood waste disposal kriitilise veaga = Supercritical water extraction ket. Scientific proceedings of Riga Technical sites as exemplified by the wood waste dis- of biomass and oil shales. XXIX Eesti keemia- University. 4. [series], Power and electrical posal sites at Helme and Veriora.] päevad : teaduskonverentsi ettekannete teesid engineering, 44–49. Hüüs, M (2005). Mõtteid EBÜ koosolekult. = 29th Estonian Chemistry Days: abstracts of Merilo, E.; Heinsoo, K.; Koppel, A (2004) Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, (1/2), scientific conference. Tallinn: 2005, 77. Estimation of leaf area index in a willow plan- 21. Vabamägi, A.; Kask, Ü (2005). BBN – Bal- tation. Proceedings of the Estonian Academy Kask, L (2005). SENET – ühise sotsiaalse tic Biomass Network. Eesti Põlevloodusvarad of Science. Biology. Ecology, 53(1), 3–13. vastutuse töövahendid energeetika valdkon- ja -jäätmed, (1/2), 23. [In Estonian.] Mitt, R.; Niklus, T.; Ivandi, K.; Muiste, P nas. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed/Es- Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., (2006) Kasutamata energiavõsa elektriliini- ja tonian Combustible Natural Resources and Soosaar, S (2005). Biokütuse kasutaja käsi- kraavitrassidel. Eesti Mets, (1), 26–29. Wastes. (1/2), 22. [In Estonian, abstract in raamat. Toimetaja Villu Vares. Tallinna Teh- Muiste, P.; Kiivit, K.; Niidumaa, M (2004). English: SENET – Tools for the Corporate nikaülikool: TTÜ Kirjastus. 172 lk. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- Social Responsibility in energy field, p 45.] Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., siaal harvendus- ja uuendusraies. Metsandus- Kask, L.; Kask, Ü.; Paist, A. (2005). Ener- Soosaar, S (2005). Manual for Biofuel Users. likud uurimused, 40, 198–207. [In Estonian: giakultuuride sobivusest energeetiliste katel- Edited by Villu Vares. Tallinn University of The potential for using residues from thinning de kütuseks. In: Taastuvate energiaallikate Technology: TTÜ Kirjastus. 178 pp. and final felling as fuel.]

22 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ENERGEETIKA Quo vadis, Eesti energeetika?

koostada sellekohane riiklik sihtprog- Leo Schrattenholzer: “By 2100, the ramm, (2) anda kompleksne hinnang „Post Fossil“ (AIT) sustainable-develop- kogu põlevkivienergeetika jätkusuut- ment scenario features, for example: fuel likkusele ja ökoloogilise maksureformi cell technologies as the preferred trans- mõjule, (3) koostada kütuse- ja energia- portation technologies, with synthetic majanduse pikaajaline koordineeritud te- fuels supporting 85 % of total transpor- gevuskava Balti riikides ja laiemalt kogu tation demand.” Läänemere regioonis. Rainer Nõlvak: “Tänase kasvutempo Endel Lippmaa ettekandes “1200 se- jätkudes katab tuuleenergia aastal 2026 kundit energeetikast inseneri pilgu läbi”: poole inimkonna energiavajadusest.” “Praegu kasutagem ära kogu põlevkivi. Sandor Liive rääkis Eesti Energia Kui õli hind on üle 74 USD/barrel, on avarduvatest võimalustest. selleks parim aeg. 50 aasta pärast kasu- Objektiivsema pildi foorumil toimu- hiskondliku Leppe Sihtasutus, Tal- tagem fusioonenergiat, vesinikuenergee- nust saate, kui vaatate täisettekandeid: Ülinna Tehnikaülikool, Eesti Inseneri- tikat ning kütuseelemente ja 500 aastat http://www.lepe.ee/5347. Sealt leiate ka de Liit ja Eesti Teadlaste Liit korraldasid hiljem vaakumienergiat.” teisi energeetikasse puutuvaid materja- 27. aprillil 2006 Tallinna Tehnikaülikoo- Mihkel Veiderma ettekanne oli ener- le. li aulas energeetikafoorumi. Energiatoot- geetika sõlmküsimustest. Foorumit vahendas Rein Veski mise tuleviku üle arutlesid akadeemikud Anto Raukas: “Kui me kavandame Endel Lippmaa, Mihkel Veiderma ja põlevkivienergeetika järk- Anto Raukas, professor Mati Valdma ja järgulist vähendamist, siis on Antero Jahkola Helsingi Tehnikaülikoo- selle asendamiseks vaid üks list, Rainer Nõlvak Eestimaa Looduse tee – tuumaenergeetika kasu- Fondist ning Sandor Liive Eesti Ener- tuselevõtt. Rahvast peab sel- giast jt. Foorumi avas Vabariigi presi- leks hoolikalt ette valmistama dent Arnold Rüütel (pildil). nagu seda tehti Soomes.” Mati Valdma rääkis Eesti Foorumi tööd juhtis Ühiskondliku Leppe energeetika põhisuunast. Foorumi majandustoimkonna esimees ja Antero Jahkola: “Soome TTÜ arendusprorektor professor Andres teeb otsuseid energiapoliiti- Keevallik (pildil koos foorumit moderee- kas ise, kuid on ka osaline rinud Eesti Inseneride Liidu presidendi Euroopa Liidu otsustes. EL- Arvi Hamburgiga). i sõltuvus energiaimpordist Venemaalt kasvab. Tule- Foorum pühendati vara lahkunud ener- vikus läheb olukord veel- geetikateadlasele professor Olev Liigi- gi hullemaks, kui võistlus le. energiaturul teravneb ja kui energia tarbimine Hiinas ja Noppeid ettekannetest Indias kasvab. Soome peaks Arnold Rüütel tõstis esile oma soovi- saama võimalikult sõltuma- tuste hulgast: (1) tuleb soodustada alter- tuks välismaistest energia- natiivsete energiaallikate kasutamist ja hangetest.”

Agu Aarna

11. oktoobril 2005 tähistati TTÜ kunagise rektori (1960–1976) akadeemik Agu Aarna 90. sünniaastapäeva näitusega ja peeti päevakohaseid kõnesid. Kõnelesid rektor Peep Sürje, akadeemik Mihkel Veiderma, Agu Aarna poeg Olav Aarna (TTÜ rektor aastail 1991–2000) ning õpilastest VKG Oil AS-i insener keemik Ernst Jürs ja emeriitprofessor Leevi Mölder. Ettekannetest jäi kõlama Agu Aarna väga suur tähendus Eesti pärastsõjaaegsele põlevkiviteadusele ja -tööstusele ning selleks vajaliku kaadri kasvatamisele. See oli samas vaid osa Agu Aarna suurest elutööst. Agu Aarna (1915–1989) büsti juures akadeemikute alleel ajakirja jaoks pilti tehes mõtlesin temale kui oma õpetajale, kes oskas meid suunata iseseisvale mõtlemisele sellega, et Akadeemikute allee: Agu Aarna büsti juures seisavad TTÜ rektor esitas oma põlevkivikeemia loengutes enda ja teiste teadlaste Peep Sürje ja akadeemik Mihkel Veiderma. seisukohti mitte lõpliku tõena, vaid kui võimalikke arenguteid, Peep Sürje, rector of Tallinn University of Technology, and Acade- millele juba õppimise ajal ÜTÜ töös osalemise kaudu kiputi mician Mihkel Veiderma at the bust of Agu Aarna, the University’s oma haru rajama. former rector, in the academicians’ alley. Rein Veski

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 23 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS Eeldused puidu ja kukersiidi termokeemiliseks koosvedeldamiseks

Uued suundumused tahkete taas- liselt eemaldada. Puidu oluliseks eeliseks tuvkütuste vedeldamisel kukersiidiga võrreldes on madalam lagu- Käesoleva teemaga seoses on oluline mär- nemistemperatuur, ja mis veelgi olulisem, kida ettevõtmisi EL-is, mis on suunatud puit on taastuv energiaressurss. Õli tootmise traditsioonilisi tehnoloo- Rein Veski bioõli ja -gaasi termokeemiliste tehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele. giaid puidust enam arvatavasti kasutusele tehnikakandidaat, ei võeta, uued on alles arendamisjärgus. Turbateabe OÜ Sobitatud tehnoloogiad võimaldavad soojus- ja elektrienergia koostootmist: kom- Õli tootmine põlevkivist põhineb kohati üle sajandi vanusel tehnoloogial, mida on Olukord vedelkütuste tootmisel bitsükli kontsept (combined cycle (CC-) concept) annab lahendusi taastuvate tah- pidevalt täiustatud. Puidust ja ka turbast Eestis kekütuste gaasistamisele. saadi varem tööstuslikult utteõli kõrval Uus kütuse- ja energiamajanduse pika- Samas peetakse paljulubavaks tehno- kemikaale ja viimasel ajal eriti hinda ajaline riiklik arengukava aastani 2015 loogiaks ka taastuvkütuste vedeldamist. läinud puusütt. Põlevkivi utmisjääk on koondab Eesti energiamajanduse raamis- Läbitud on taastuvkütuste vedeldamise seni üks peamisi keskkonnaprobleeme tiku ja strateegilised eesmärgid, millest labori- ja pilootkatsete ajajärk ning teh- tekitanud jääde Eestis. Mingit huvi peaks peamisteks on Majandus- ja Kommuni- tud on katseid demoseadmetel. Kolm pakkuma puidu ja põlevkivi ühisutmine, katsiooniministeeriumi kodulehe kohaselt taolist seadet on rajatud Euroopa Liidu kuna saadav õli on osaliselt taastuvkütus, jätkuvalt riiklik varustuskindlus, keskkon- riikidesse Rootsi, Hispaaniasse ja Taani samuti poolkoks. nasääst ja vaba konkurentsi juurutamine [2]. 2003. aastal asus suurim töötav seade Uutest tehnoloogilistest suundumustest (http://www.mkm.ee/index.php?id=8091). on ehk huvipakkuvam tahkekütuste ter- Kanadas – 17,5 MWth, on kavandatud ehi- Arengukavas [1] märgitakse, et Eesti ener- tada seadmeid Belgiasse, Madalmaades- mokeemiline vedeldamine superkriitilises giaressurssides ja primaarenergia bilansis se, Soome ja mitmesse riiki väljaspool olekus solventide või keemiliselt aktiiv- on kodumaiste energiaallikate osatähtsus Euroopa Liitu. Neid seadmeid pole veel sete gaasidega rõhu all katalüsaatorite (ikka veel – R.V.) kõrge, põhinedes suu- jõutud ühildada kombitsüklitesse (LCC manulusel või ilma. Vesi on üks ökoloo- res osas keskkonnaprobleeme põhjusta- technology, esitäht L sõnast liquefaction giliselt puhtamaid reaktsioonikeskkondi, val, kuid strateegilisel põlevkivil. Samas – vedeldamine) [3]. mis saavutab superkriitilise oleku tempe- aga väheneb põlevkivi osatähtsus, mida Edu taastuvkütuste vedeldamisel on ratuuril >374 °C ja rõhul >22,1 MPa, mis osaliselt tasakaalustatakse küttepuidu ja viimasel ajal saavutatud põhiliselt kiir- on kukersiidi termokeemiliseks lagunda- puidutöötlemisjääkide täiendava kasutu- pürolüüsiseadmete arendamise teel [4]. miseks soodne. selevõtuga soojusenergia tootmisel, kuna Vähem on pööratud tähelepanu teiste Seni on tehtud vaid üksikud katsed elektrienergia tootmiseks puudub koos- nüüdisaegsete taastuvkütuste vedeldamise puidu ja kukersiidi eraldi vedeldamiseks tootmiseks vajalik aastaringne soojus- tehnoloogiate tööstusesse rakendamisele. superkriitilises olekus veega, koos pole koormus. Arengukava kohaselt suureneb Võib öelda, et taastuv- ja fossiilkütuste neid vedeldatud. Tihti lisatakse vette kas Eestis maagaasi ja vedelkütuste tarbimi- koosvedeldamisega alles tehakse algust. naatrium- või kaaliumkarbonaati, ka nen- ne. Omamaiseks vedelkütuseks on Eestis Vast enam on kirjanduses ilmunud and- de elementide hüdroksiide, süsinikdioksii- põlevkiviõli, samas kui EL-i nõuete järgi meid nende koosgaasistamise kohta. Ena- di või -monooksiidi, vesinikku jm. Neid peaksime hakkama kasutama biodiislit. masti on fossiilkütuseks olnud kivisüsi, töid alljärgnevalt ei vaadelda ja piirdu- See suurendaks teataval määral vedel- harvemini põlevkivi. Seni puuduvad tööd takse lisanditevaba keskkonnaga, samas kütuste varustuskindlust, kui õnnestub põlevkivi ja taastuvkütuste segude koos- arvestades, et koosvedeldatavad kütused käivitada biodiisli tootmine omamaisest gaasistamise või -vedeldamise kohta. Küll sisaldavad ise mineraalainet, mis võib olla toorainest. on põlevkivi ja kivisütt vedeldatud koos keemiliselt aktiivne. Eestis on valitsuse tasandil asutud välja põlevjäätmetega, nagu plast või rehvid Esmakordselt saadi utteõli kukersii- töötama meetmeid vedelkütuste saami- (põlevkivi korral nt [5–7]). dist juba 1838. aastal. Tavaliselt tõste- seks taastuvast toormest, eeskätt biodiisli takse temperatuur põlevkivi utmisel üle kasutamise tagamiseks transpordisektoris Puidu ja põlevkivi toormeomadu- 500 °C. Veidi vähem kui sajand hiljem ning põlevkiviõli ja -gaasi kasutusvõima- tehti katseid kukersiiti vedeldada ka vee sed õlitootmist silmas pidades juuresolekul rõhu all, mis tagantjärele on luste hindamist hajutatud energiatootmise Õhkkuiv männipuidu orgaaniline aine printsiibi rakendamisel [1]. tõlgendatav katsetena sub- ja superkriiti- (OA) sisaldab tselluloosi ja hemitsellu- lises olekus vee keskkonnas [9, 10]. Neist Kuna Eesti riik soodustab taastuvate loose 61,2, vaiku ja vaha 1,8, veeslahus- kütuste kasutamist ja taastuvate vedel- ja hiljem teema arendamise suhtes oluli- tuvaid ühendeid 4,6 ja ligniini 32,4 % sematest avaldatud töödest (Semjonov, kütuste tootmist ning on võtnud endale [8]. Kukersiidi OA pole komponentideks vastutuse rakendusuuringute ja energia- 1959, viidatakse [11] järgi, [12–15]) on lahutatav nagu puit. Bensooliga ekstra- tehtud väljavõtted tabelisse. tehnoloogia arenduse tõhustamisel [1], heerides saadakse 0,4 % bitumoidi, mis oleks otstarbekohane Eesti energiateh- Puit ja teised taastuvkütused lagunevad on veidi väiksem puidu vaigu ja vaha si- atmosfäärirõhul kukersiidist madalamal noloogia arendusstrateegia koostamisel saldusest. Kukersiidi OA eeliseks õli saa- arvestada põlevkiviõli ja biodiisli kõrval temperatuuril, enamasti piisab 400 °C-st. misel on väiksem hapniku- ning suurem Seega on antud teema seisukohalt kuker- ka teisi võimalusi. süsiniku- ja vesinikusisaldus (C 74,4, H Vedelkütuste varustuskindlus kasvaks siidi subkriitilises olekus veega tehtud 9,7, N 0,4, S 1,8 ja Odiff 10,7 %) puiduga veelgi, kui suurendaksime põlevkiviõli katsete tulemused samuti huvipakkuvad. võrreldes (C 50,4, H 6,0, N 0,1, S jäljed, Temperatuuril 320–340 °C algab tugev toodangut või leiaksime võimaluse toota Odiff 43,5 %). Puidu eeliseks on omakorda gaasi- ja õliaurude eritumine kukersiidist, õli teistest kohalikest tahkekütustest. Enne tunduvalt väiksem lämmastiku- ja vääv- s.o kukersiidi OA muutub keemiliselt ak- nafta- ja maagaasiajastut toodeti Eestis li- li- ning väga väike mineraalainesisaldus. tiivseks. Vahemikus 300–360 °C eraldub saks põlevkiviõlile ja -gaasile veel puu- ja Kukersiit on väga mineraalainerikas, kuid ühest ameerika männi (Pinus ponderosa) turbagaasi ning puutõrva. vajadusel saab seda rikastamise teel osa- puidust ligi 20 % tekkivast õlist, seega

24 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

õlieraldumine puidust ja kukersiidist kat- Edasi pöörame tähelepanu lühematele klaavi jahutamist jääks sinna jääk, mis tub vähemalt osaliselt [16]. katsetele kui enam tehnoloogilisi võima- osaliselt lahustuks benseenis. Benseeni Kui mõjutada kütustesegu kinnises lusi pakkuvatele. Termobituumeni kohta ekstrakt ongi kukersiidist 250 °C juures autoklaavis, jäävad üheaegselt tekkivad leidsime kirjandusest järgmised andmed vesikeskkonnas tekkinud termobituumen. gaasilised lagusaadused nii omavahelisse alles 340 °C juures. 4–16 tundi kestva- Kahtlemata erinevad samal temperatuu- kui tahke jäägiga sundkontakti kuni ter- tel katsetel tõusis termobituumeni saagis ril vesikonversioonil ja utmisel saadud mokeemilise destruktsiooni katse lõpeta- 24,8 %-lt 64,1 %-ni, lisaks eraldus katsel termobituumenid. Tabelis nimetame ter- miseni. 12,9–24,7 % lendosa, s.h õli ja gaas. mobituumeni ja õli segu õliks, kui see oli Arutluse all on olnud suured lahknevu- kirjandusallikas selliselt kirjas. Termobituumeni tähendus koos- sed termobituumeni saagistes. Tuleks ar- Üks antud artikli põhieesmärk oli põh- vedeldamise vahesaadusena vestada, et suurt mõju saagisele avaldavad jendada kukersiidi ja puidu koosvedelda- näiteks kas või valitud katseaparatuuri Temperatuuri toimel tekib tahkekütustest mise otstarbekust superkriitilises olekus konstruktsiooni iseärasused, reaktsiooni- veega, s.o veega temperatuuril >374 °C gaas, õli, pürogeneetiline vesi ja tahke nõu seinte paksus, kuumutamisviis, maha- jääk. Mida madalam on temperatuur ja ja rõhul >22,1 MPa. Senine ülevaade on jahutamiskiirus, temperatuuri mõõtmisviis näidanud, et puit ja kukersiit lagunevad lühem aeg, seda tagasihoidlikumalt kul- (otse või kaudselt) jm. Sellega saab selgi- geb termokeemiline lagunemine. 170 °C juba tunduvalt kriitilisest madalamal tem- tada isegi suuri erinevusi termobituume- peratuuril. juures jääb näiteks puidust järele jääki ni saagistes näiliselt samadel tingimustel 94,6 ja kukersiidist 96,6 % (tabel). Teis- Tekkinud lagusaaduste omavahelise tehtud katsete korral. kontakti seisukohalt on oluline puidu la- tel andmetel jääb kukersiidi OA-st isegi Kuid ka lendosa kogus oli kukersiidi 72 tunnisel utmisel 250 °C juures järele gunemine temperatuurini 340 °C. Sellest OA-st 300 ja 325 °C juures väiksem kui saame teatava ülevaate 1915. aastal pub- 98 %, puit on kaotanud kestval kuumu- äsjavaadatud katsel 340 °C juures. Üks, tamisel 250 °C juures juba pool või enam litseeritud tööst [16] (Nogin, 1931), milles mis aga on selge, atmosfäärirõhul tempe- määrati õli juurdekasv puidust tempera- algmassist. Segus veega rõhu all laguneb ratuuril 340 °C ja eriti 360 °C on nii õli nii kukersiit kui puit 250 °C juures enam tuurivahemike kaupa (°C): 160–200: 13,9, kui termobituumeni saagis kukersiidist 200–240: 4,2, 240–270: 11,8, 279–280:8,4, kui atmosfäärirõhul. Veega katsel saadi väga suur. Veelgi suurem muutus toimub kukersiidi OA-st 7 % õli. Puidust saadi 280–290:19,8, 290–300: 20 ja 300–360: kukersiidiga vee keskkonnas rõhu all, 19,2 % kogu tekkinud õlist. Tahke jäägi õli juba 180 °C juures tunnisel katsel. La- millest annab tunnistust õli saagis 35 % hustuvate ühendite teket täheldati kuker- poolt vaadatuna vähenes puidu utmisel OA-st juba 300 °C juures. Autoklaavikat- 280 °C juures selle kogus 36,2 %-ni, mis siidist ka 200–205 °C juures, kuid selleks sete puhul kirjutavad autorid õli saagisest, oli vaja 270 päeva pikkust katset. on veidi vähem kui viietunnisel katsel olgugi et eraldatakse reaktsioonisegust (konversioon 57 %, seega jäägi saagis Ligi ööpäevasel utmisel 274 °C juures õli (keemistemperatuuriga antud näitel lendus küll ainult 1 % kukersiidi OA-st, 43 %) ja suurem kui 35-tunnisel – jääki 300 °C) koos termobituumeniga. 25 %. 300 °C juures on puit veelgi suu- kuid see ei anna täit tunnistust muutustest Selgitame: põlevkiviõliks loetakse õli- retorti jäänud kukersiidiga. Sellest saame remal määral lagunenud. Biomassi lagu- tööstuses õli, mille saamiseks tõstetakse nemisaste oli samuti kõrge katsetel, mis ettekujutuse katsest, kus tõsteti tempera- temperatuur üle 500 °C. Ülal vaadeldud tuuri 12 °/min paarikümne minuti jooksul tehti rõhu all vee keskkonnas. Oluline on 300 °C juures tehtud katsel saadud ter- märkida, et tahke jäägi sisaldus veega kat- kuni 274 °C, ilma sellel hoidmiseta: osa mobituumen sisaldab kahtlemata õli, mis kukersiidist muutus benseenis lahustu- setes vahemikus 300–380 °C enam ei vä- keeb üle 300 °C juures ja mis on tinglikult hene, jäädes 22 % piirimaile. Rõhutasime vaks. Taolist benseenis või piirituse ja käsitletav tööstuses saadava õli madala- benseeni segus lahustuvat osa on eri ae- juba eespool, et 360–380 °C juures saadi mal temperatuuril keeva osana. Kui me teatavatel tingimustel kukersiidist suur ter- gadel nimetatud erinevalt, siin eelistame hakkaksime püüdlikult sellest kõrgemal enam kasutusel olnud terminit „termobi- mobituumeni saagis. Ka oli 380 °C juures temperatuuril keevat õli termobituume- õli+termobituumeni saagis kukersiidist tuumen“. Selle saagis oli eespool vaadel- nist eraldama, tõstes temperatuuri näi- dud katsel 5,2 %. 62,7 %, veelgi suurem autoklaavikatsetel teks 500 °C-ni, ei jääks meil järele ter- veega temperatuuril 400 °C. Termobituumen on kukersiidi OA mobituumen, vaid benseenis lahustumatu termokeemilise lagundamise muutuva Edasisel temperatuuri tõstmisel utte- poolkoks. Samas ei ole ka mingit õigust õli saagis kukersiidist lähenes või ületas koostisega vahesaadus, mille kogus tem- väita, et termobituumen on õli ja poolkok- peratuuri tõstmisel või reaktsiooniaja pi- standardsel tingimusel saadut, samas aga si segu, või et termobituumen ei sisalda vähenes termobituumeni saagis, kuna õli kendamisel suureneb, vaatamata samaaeg- mingil määral õli, mis destilleerimisel ei sele osalisele lagunemisele õliks, gaasiks, teke on seotud termobituumeni koksistu- laguneks. Et sellise õli olemasolu tõesta- misega. Küll aga saadi edasisel tempera- pürogeneetiliseks veeks ja lahustumatuks da, tuleks see termobituumenist muul kui jäägiks (koks, poolkoks). Pärast tekkeks tuuri tõstmisel enam õli vesikonversioo- termilisel teel eraldada ja destilleerida. nikatsetel (temperatuuril 430 °C 76,8 %, vajalike lähtestruktuuride ammendumist Kui õli on jäägita destilleeritav, saaksi- jätkab termobituumen lagunemist kuni kuid õli saagis oli vesikeskkonnas samuti me õigustuse nimetada termobituume- suur juba 350 °C juures). moodustub benseenis lahustumatu jääk. nit õli (kui destillatsioonisaaduse) ja nn Kui me vaatleksime utteseadet nn mus- (jääk)termobituumeni seguks. ta kastina, kus peetakse arvestust vaid Kirjapandu näitab veel kord, et termo- Järeldused sisend- ja väljundsuuruste üle, jääks tä- bituumen on termokeemilise lagundami- 1. Kirjandusandmete kriitiline analüüs näi- helepanuta termobituumeni teke ja selle se saadus, mis atmosfäärirõhul käitlemise tas kukersiidi ja puidu või muu biomassi osa „kastist“ väljuvate koosvedeldamis- käigus on kaotanud gaasi, pürogeneetilise sobivust termokeemilise koosvedeldamise saaduste kujunemisel. tekkega vee ja õli, mille keemistempera- lähtematerjalina, kuna biomassi lagune- Üks, mis on kindel, termobituumen on tuur on võrdne termobituumeni saamis- missaadused tekivad kukersiidi termobi- kukersiidile omane keemiliselt aktiivne temperatuuriga ja arvestab ka aega sellel tuumeni moodustumise algusfaasis, luues vahesaadus, mis on võimeline rekombi- temperatuuril. Seega peaks igale tempe- soodsad tingimused nende omavahelisteks neeruma juba tekkinud õli ja gaasiga ning ratuuri ja aja kombinatsioonile vastama reaktsioonideks. mõjutama samuti seda osa kukersiidi OA- teatava koostisega termobituumen. Ka 2. Termokeemilise koosvedeldamise kat- st, mis pole jõudnud muutuda benseenis 250 °C juures autoklaavis veega saadud sete kavandamisel tuleks vältida tingimu- lahustuvaks (s.o termobituumeniks). Sa- nn. õlis tuleks näha termobituumeni osa- si, mis põhjustaksid õli aditiivselt saavu- muti on kindel, et kukersiidi lagusaadu- lust. Kui avaksime autoklaavi katse lõpus tatava koostise ja saagise. See tähendab, sed on keemiliselt omakorda mõjutatavad temperatuuri alandamata, eralduks reakt- et katsete eesmärk peab olema tingimuste näiteks puidu lagusaadustega, olenemata sioonisegust destillaat koos õliga keemis- selgitamine, mis põhjustaksid sünergia, nende agregaatolekust. temperatuuriga kuni 250 °C. Pärast auto- avaldugu see kvantitatiivsetes (suurem

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 25 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

Tabel. Kukersiidi ja puidu orgaanilise aine lagunemine olenevalt temperatuurist, rõhust ja ajast. Table. The decomposition of kukersite and wood depending on temperature, pressure and time. Lühendid. Abbreviations: t – temperatuur. Temperature, tk – temperatuuri tõusu kiirus. Rate of rise of temperature, τ –aeg. Time, p – rõhk. Pressure (1 atm = 101325 Pa = 0,101325 MPa), TJ – tahke jääk. Solid residue, TB – termobituumen. Thermobitumen, Õ – õli. Oil, G – gaas. Gas, V – lendosa. Volatiles, K – kukersiit. Kukersite, KK – kukersiidi kontsentraat. Kukersite concentrate, OA – kukersiidi orgaaniline aine. Organic matter of kukersite, KOA – kukersiidi kontsentraadi orgaaniline aine. Organic matter of kukersite concentrate, P – puit. Wood, BM – biomass. Biomass, VL – veeslahustuvad. Water solubles.

Kukersiit. Kukersite Puit. Wood t Atmosfäärirõhul. Atmospheric pressure Rõhu all. Under pressure Atmosfäärirõhul. Rõhu all. °C Atmospheric pressure Under pressure

170 Läbipuhumine CO2-ga: TJ 96,6 % K-st [17] TJ 94,6 [16] 180 TJ 88,6 % [16] Vesi: P 6:1, 1 h, Õ 5,3, G 2,2, TJ 69,4, muu 23,1 % [18] 200– Vesi suurendas 270 päevaga TJ 77,1 % [16]. 35 h kon- 205 lahustuvust piirituse ja ben- versioon 40, 5 h u 8 % seeni segus 2,3 %-ni [11] [19]

250 72 h: V 2 % KOA-st [20] Vesi: KK 1:2,8, 100 h, ptöö 5,9 TJ 49,6 % [16]. N2 voos Vesi: P 6:1, 1 h, Õ 6,4, MPa: Õ 7 ja OA-d TJ-s 86 % 11 min: V 47,5, 58 min: G 6, TJ 43,6, muu 44 % KOA-st [12] V 60,8 % [21] [18] o 274 tk 12 /min: TB 5,2 % [22]. 23–24 h: V 1 % KOA-st [23] ° 280 TJ 36,2 % [16]. 35 h: Vesi: P 6:1, tk 3 C/min, konversioon 75 %, 5 h u 15 min: Õ 8,6, G 9,7, TJ 57 % [19] 41,7, VL 40,0 % [24]. Vesi: P 6:1, 1 h: Õ 6,6, G 14, TJ 41,1, muu 38,3 % [18]

300 12 h: V 2 % KOA-st [20]. 20 h: V 4,6 % KOA- Vesi: KK 1:2,8, 24 h, ptöö 10,8 TJ 33,6 % [16]. 35 h: Vesi: BM 15:1, 30 min, st [23] MPa: Õ 35 OA TJ-s 62 % konversioon 90 %, 5 h u jahutamine 1 h: Õ 21– OA-st [12] 60 % [19] >75, TJ 50–>21, kui BM ligniinisisaldus 54– >15 %-ni [25] 325 5–8 h: V 8,8-12,9 % KOA-st [23] 330 °C juures: TJ 31,8 % [16] 340 4–16 h: V 12,9–>24,7, TB 24,8->64,1 % KOA-st [26] ° 350 tk 50 C/min: Õ 0 % [27]. 0,6–>3,5 h: V 10– Vesi: kontsentraat 2:1, 6 h, TJ 29,7 % [16]. p 8–>10 2 >26,7 % KOA-st [23]. Pimekatse 4 tulba tingi- pmax 15 MPa: Õ 69,6 % KOA- kg/cm : TJ 42,1–>42,5 % mustes: Õ 38,2 % KK-st [13]. 1 h: Õ 3, 2 h: Õ st, D2O-ga 81,2 % [13]. 6 h, [16] 6 % maksimaalsest [28] pmax 38 atm: TB kivist 40 % [29]. o ° ° 355 tk 12 /min kuni 356 C: TB 7,2 % [22]. 355 C: 24 h, pmax 42 atm: TB 40 % K-st [29] 360 1–>5 h: V 16,6–>28,9, TB 33,2->70,0 %, TJ 23 MPa: VL 94,1 % pa- 1,1 % KOA-st [26]. 1 h: TB + V 20,3 % [22]. pli ja 82,5 % kuuse pui- 1 h: Õ 6, 2 h: Õ 12 % maksimaalsest [28]. 2 h: dust [31]. Vesi:P 0,4:1, 6 TB 9,1 %, 4 h: 16 % ja 6 h: 30 PK-st [28, 30] h: Õ 8,3+0,6, TJ 21,5 % [32]

370 2 h, pmaks 50 atm:Õ 39,7 % K- st [29] ° 375 tk 50 C/min: Õ 0,6 % [27]. 1 h: Õ 19, 2 h: Õ 35 % maksimaalsest [28] 380 30 min: TB 12,4 %, V 19,5 % [22]. 0,5–1 h: Vesi: K 3:1, 4 h: Õ 62,7 % Vesi: P 0,75:1, 6 h: Õ V 20,1–>25,4, TB 69,9->72,8 %, TJ 1,8 % OA-st [15] 7,3+3, TJ 21,8 % [32] KOA-st [26]. 1 h: TB 24,6 %, 3 h 26,9 % K- st [28, 30] 390 1 h: Õ 52, 2 h: Õ 74, 3 h: 82 ja 4 h: 85 % maksimaalsest [28]. 0,4–>2 h: TB 18 ja 33,8 ning Õ 3,1 ja 10,3 % K-st, 4 h: vastavalt 19,4 ja 21,2 % [28, 30]

390– Vesi: K 1:6, 2 h, Pmax 287 kg/ 402 cm2: Õ <170 °C 10,7 % K-st [9] ° o o 400 tk 50 C/min: Õ 2 %, 10 /min: Õ 2,8 %, 2 / Vesi: K 3:1, 75 min, Pmax 400 min: Õ 9,4 % [27]. 1 h: Õ 73, 2 h: Õ 87, 4 h: atm: Õ 82,1, G 1,75 % OA- 92 % maksimaalsest [28] st [14]

400– Vesi: PK 1:4, 2 h, Pmax 232 406 kg/cm2: Õ 11,5 % K-st [9] 410 Utmissaagis 27,1 % [17]. 100 min: Õ 5,4, TB 400–410 °C Vesi: PK 1:6, 2 32,1 %, 150 min: vastavalt 7,9 ja 29,8 % [30]. 2,5 h, Pmax 153 kg/cm : TB 1 h: Õ 87, 4 h: Õ 96 % maksimaalsest [28] 46,6 % OA-st [9]

26 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

o 420 tk 12 /min: TB 20,9 % [22] ° 425 1 h: Õ 95 % maksimaalsest [28]. tk 50 C/min: Õ 6,3 %, 2 o/min: Õ 27,9 %, 2 o/min + 7 min: Õ 39,0 %, 10 o/min + 25 min: Õ 50 %, 10 o/ min + 55 min: Õ 54,7 % [27]

430 Vesi: PK 1:1, 30 min, Pmax 260 atm: Õ 76,8, G 16,8% OA-st kui optimaalne [14] saagis) ja/või kvalitatiivsetes (huvipak- 6. Prjadka, N., Tiikma, L. Plastjäätmete of reaction parameters on products and boi- kuvam koostis) näitajates. utiliseerimine koos põlevkiviga. – Eesti ling point distributions. – Energy & Fuels, 3. Rõhu rakendamine tagab keemiliselt Põlevloodusvarad ja -jäätmed/Estonian 2004, 18, 234–241. aktiivsete termokeemilise lagundamise Combustible Natural Resources and Was- 19. Erçin, D., Yürüm, Y. Carbonisation saaduste parema kontakti ja on eeldu- tes, 2004, 31–34. (Summary: Utilization of of Fir (Abies bornmulleriana) wood in an seks sünergia avaldumiseks. Samas aga plastic wastes with oil shale, 54.) open pyrolysis system at 50–300 °C. J. on hea kontakt saavutatav kiirpürolüüsil 7. Oja, V., Elenurm, A., Rohtla, I. Põlev- Anal. Appl. Pyrolysis. 2003. 67, 11–22. atmosfäärirõhul. kivi ja kummijäätmete termiline töötle- 20. Rikken, J. Über die bei niedriger 4. Rõhu rakendamise korral tuleks ee- mine tahke soojuskandjaga utteseadmes. Temperatur stattfindende Zersetzung des listada katseid ökoloogiliselt puhta vee – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed/Es- Brennschiefers. In: Oil Shales. Chemistry keskkonnas. tonian Combustible Natural Resources and and Technology. Tallinn, 1959, 3, 31–38. 5. Kukersiidi termokeemiline vedeldami- Wastes, 2005, 27–30. (Summary: Thermal (In Russian, summary in Estonian and ne koos puiduga oleks uus väljakutse õli- processing of oil shale and rubber wastes German.) tootjatele tahke soojuskandjaga uttesead- in a solid heat carrier unit, 45.) 21. DeGroot, W. F., Pan, W-P., Rahman, M. mes, kellel on rehvide utmise oskusteave 8. Francis, W. Fuels and Fuel technology. 1. D., Richards, G. N. First chemical events varasemast ajast olemas. Nimetatud seade Pergamon Press. Oxford et al. 1965. 348 pp. in pyrolysis of wood. – J. Anal. Appl. Py- on Eesti põlevkivitööstuses kasutatavatest 9. Kopwillem, J. Über die thermale Zer- rolysis, 1988, 13, 221–223. seadmetest koosutmiseks sobivaim prot- setzung von estländischen Ölschiefer Ku- 22. Gubergrits, M. J. Thermal Processing sessi kiire kulgemise tõttu. kersit. – Acta et Comentationes Univer- of Oil Shale Kukersite. Valgus, Tallinn. 6. Kõik põlevsaadused, mis tekivad ter- sitatis Tartuensis. A. XVI, Tartu-Torpat, 1966. 356 pp. (In Russian.) mokeemilise koosvedeldamise tulemu- 1929. S 1–38. 23. Aarna, A. J. Dynamics of volatiles rele- sena on vaadeldavad taastuvkütustena 10. Kogerman, P., Kopwillem, J. Hydro- asing on thermal decomposition of oil shale. mahus, mis on võrdne protsessi kaasatud genation of Estonian oil shale and shale – Transactions of Tallinn Technical Univer- taastuvkütuste massiga. oil. – Journal of Petroleum Technologists, sity. 1955, A, 63, 65–81. (In Russian.) 1932, 18, 108, 833–845. 24. Karagöz, S., Bhaskar, T., Muto, A., Sa- Tänuavaldus 11. Fomina, A. S., Pobul, L. J., Degtere- kata, Y. Comparative studies of oil compo- Autor tänab sihtasutust Eesti Teadusfond va, Z. A. The nature of the Baltic oil shale sitions produced from sawdust, rice husk, töö toetamise eest grandiga 5360. kerogen and its chemical properties as raw lignin and cellulose by hydrothermal treat- material. Tallinn, 1965. 216 pp. (In Rus- ment. – Fuel. 2005, 84, 875–884. Kirjandus sian, summary in English.) 25. Demirabaş, A. Effect of lignin content 1. Kütuse- ja energiamajanduse pikaajali- 12. Nappa, L., Klesment, I., Vink, N., Kailas, on aqueous liquefaction production of ne riiklik arengukava aastani 2015. – RTI, K. Low-temperature decomposition of orga- biomass. – Energy Conversion & Mana- 23.12.2004, 88, 601. nic matter of oil shales by solvent extraction. gement. 2000, 41, 1601–1607. 2. An EU Strategy for Biofuels. 1. Kukersite oil shales. – Proc. Acad. Sci. 26. Kask, K. A. About bitumen formation {SEC(2006) aaaa}. COM(2006) 34 final. Estonian SSR. Chem. 1982, 31, 1, 17–24. from oil shale kukersite kerogen. Transac- Communication from the Commission (in Russian, summary in English.) tions of Tallinn Technical University. 1955, of the European Communities. Brussels. 13. Netšajev, I., Urov, K. Thermal decom- A, 63, 51–64. (In Russan.) (http://www.europa.eu.int/comm/agricultu- position of kukersite in the presence of 27. Lippmaa, E. T. Investigation of thermal re/biomass/biofuel/com2006_34_en.pdf) heawy water. – Proc. Acad. Sci. Estonian processing of Estonian oil shale. Transac- 3. Bio-energy’s Role in the EU Energy SSR. Chem. 1983, 32, 2, 98–102. (in Rus- tions of Tallinn Technical University. 1958, Market. A view of developments until sian, summary in Estonian and English.) A, 97, 39–45. (In Russan.) 2020. Report to the European Commission. 14. Fridman, G. E., Peresleni, I. M. Ther- 28. Hisin, J. I. Thermal Decomposition of 2 April 2004. (http://www.europa.eu.int/ mal liquefaction of oil shales in the pre- Oil Shales. GOSTOPIZDAT, Leningrad, comm/energy/res/sectors/doc/bioenergy/ sence of water at pressure. Transactions of Moskva. 1948. 172 pp. (In Russian.) bioenergy_role_2000_2010_2020.pdf). the Institute of Combustible Formations. 29. Klever, H., W., Mauch, K. Über den 4. Bridgwater, A., Czernik, S., Diebold, J., 1982, 17, 60–75. (In Russian.) esthländischen Ölschiefer “Kukersit”. Meier, D., Oasmaa, A., Peacocke, C., Piskorz, 15. Palu, V., Kruusement, K., Veski, R. – Kohle. Koks.Teer. 1927, 15, 1–60. J., Radlein, D. Fast Pyrolysis of Biomass: A Biomassi ja põlevkivide ekstraktsioon 30. Luts. K. Thermal decomposition of oil Handbook. CPL Scientific Publishing Ser- superkriitilise veega. Rmt.: XXIX Eesti shales. In: P. Kogerman, K. Luts, I. Hüsse vices Ltd. Newbury. 1999. 188 pp. Keemiapäevad. Tallinn: 2005. 77. (Superc- On the chemistry of the Estonian oil shale. 5. Veski, R. Puidu, orgaaniliste jäätmete ja ritical water extraction of biomass and oil ONTI GOSHIMTEXIZDAT, Moskva, Le- fossiilkütuste termokeemiline koosvedel- shale, p 77.) ningrad. 1934. 103–115. (In Russian.) damine vedelkütuste ning muude keemi- 16. Nogin, K. I. Dry Distillation of Wood. 31. Fengel, D, Wegener, G. Wood (Che- liste ühendite saamiseks. Rmt.: Taastuvate Leningrad. 1931. (In Russian.) mistry, Ultrastructure, Reactions) Walter de energiaallikate uurimine ja kasutamine. 17. Kogerman, P. On the chemistry of the Gruyter. Berlin, New York, 1984. 512 pp. Neljanda konverentsi kogumik. In: Inves- Estonian oil shale. In: P. Kogerman, K. 32. Barth, T. Optimising reaction condi- tigation and Usage of Renewable Energy Luts, I.. Hüsse On the chemistry of the Es- tions relative to product slates in aqueous Sources. Fourth Conference Proceedings. tonian oil shale. ONTI GOSHIMTEXIZ- pressurized pyrolysis of biomass and waste Peatoimetaja/Editor-in-chief V. Tiit. Tartu, DAT, Moskva, Leningrad. 1934. 11–102. samples. A. V. Bridgwater (ed). In: Pyroly- 2003, 25–32. (Summary: Thermochemical (In Russian.) sis and Gasification of Biomass and Waste. co-liquefaction of wood, organic waste and 18. Karagöz, S., Bhaskar, T., Muto, A., Proceedings of an Expert Meeting. Stras- fossil fuels for the production of liquid Sakata, Y., Uddin, A. Low-temperature bourg, France, 30 September – 1 October fuels and other chemicals, p. 33.) hydrothermal treatment of biomass: effect 2002. CPI Press. 2003, 53–62.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 27 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2005. aastal

levaade võtab kokku 2005. aastal Läänemere gaasijuhtme ehituse algust ja 19.5) on vaid osa säästvast arengust (ÄP Üajakirjanduses kajastamist leidnud naftabarrelli hinna tõusu üle 70 USD (ÄP 4.5). Kirjutati ka keskkonnaraha parteili- sündmused. Nagu varem, leiate tärniga 23.12). „Maalehe” 2005. aasta tähestik sest jagamisest (ÄP 23.11). Eesti langes (*) viite ülevaate lõpust. Ka seekord sir- (ML 29.12) eelistas tähtsamatest sünd- säästliku keskkonnahoiu edetabelis 18. viti peamiselt suuremaid Eestis ilmunud mustest Vene energiahiiu Gazpromi ning kohalt 27.-ks (PM 19.5). EL-i keskmine ajalehti (Eesti Päevaleht, Postimees, Äri- Saksa firmade EON ja BASF 8. septemb- ökoloogiline jalajälg on 4,9, Eestil on see päev) ja ajakirju ning kasutati Internetti ril sõlmitud 1200 km pikkuse gaasijuht- 6,9, veel suurema jälje jätavad Rootsi ja teabe leidmiseks märksõnade abil nendest me ehitamise lepingut Läänemere põhja, Soome (PM 17.6). perioodilistest väljaannetest, kust see oli Viimsi valla otsust võtta kinnisvaraarenda- Keskkonnamõju hindamine karmistus tehtud võimalikuks. Lugeja peaks alljärg- jate pidurdamiseks looduskaitse alla oma (ÄP 25.2). Ministeerium käivitas protses- nevat ülevaadet võtma kui sündmusi sidu- viimane heinamaa, selle sajandi esimese si „Keskkonnastrateegia” (EPLVJ 1/2). vat teksti talle vajaliku artikli leidmiseks. karuputke tõrjumise riigihanke läbikuk- Ettevõtted huvituvad keskkonnajuhtimis- Loetavuse huvides on püütud tekstidest kumist, seda, et 1100 vabatahtlikku korjas süsteemist (KJS) (ÄP 18.7). Kokku tegeleb või pealkirjadest välja noppida olukorda Eesti metsadest 92 t prügi, millest 50 t kor- keskkonnakaitsega Eestis 46 valitsusvälist paremini tabavaid ütlusi. Ruumi kokku- jati Viimsi metskonnast. Veel nimetati Vi- organisatsiooni (ÄP 31.8). Kuulutati väl- hoiu taotlusest tingituna kirjandusviidetes rumaal puhkenud omaaegse fosforiidisõja ja konkurss „Aasta keskkonnategu” (ÄP ilmumisaastat ei tooda, kuna viitame vaid sarnast põlevkivisõda. Ära märgiti ka Erki 10.10) ja keskkonnauurimuste võistlus aastal 2005 ilmunud tekstidele. Kokkuhoiu Aaviku lepingu leidmist AS-iga Biodiesel noortele (LL 23.11). eesmärgil kasutatakse tekstis EE-d AS-i 2005. aastal, olgugi, et Aavik lahkus We- Arvati, et 16. veebruaril 2005 jõustuv Eesti Energia tähenduses, sulgudes tähen- rolist aasta varem. Kuna meil on allpool ihatud ja vihatud Kyoto kliimalepe (PM dab EE ajakirja „Eesti Ekspress”. Euroopa lehmaenergiast juttu, siis veel ML-i oluline 16.2, EP 17.2) toob Eestile kasu (ÄP 18.2). Liidu asemel kasutame lühendit EL, sulgu- sündmus – Eesti vanim lehm Õõda sai 23- Bush aga välistas leppega ühinemise (PM des tähistab see ajakirja „Eesti Loodus”. aastaseks. 5.7). Montreali kliimakonverents sattus Koostaja ei püüdnud nagu eelmisteski poliitilistesse tõmbetuultesse (PM 29.11), ülevaadetes oma seisukohta lugejale peale Loodus ja keskkond, Kyoto ja kokku lepiti siiski Kyoto leppe pikendami- suruda, kuid siiski mõned korrad sekkus ses (PM 12.11, ÄP 19.12). EL loodab leppe kommentaaridega. Kui oli vastandlikke Rio, Natura 2000 täita enne tähtaega (PM 2.12). arvamusi, püüti ka nendele viidata. Kõik, WWF hoiatas ohtliku kliimasoojenemise 2005. aastal tehti Eesti keskkonnale mis siit altpoolt leiate, on kellegi öeldud eest (EP 31.1), Kofi Annan nõuab meet- kahju 73 mln kr (PM 3.2), kuid vähem kui või viidatud artiklite autorite nägemus. meid kliimamuutuste vastu (PM 14.1). varem (EP 21.11). Terviklikuma pildi sündmustest saate ik- ÜRO andis välja keskkonna muutuste at- Kui Antarktise jääkilp sulaks (PM 12.11) kagi algallikaid lugedes. lase (PM 7.6). Kuid soojenev kliima (PM jääks Eestist alles Haanja kandi saarestik 12.8) võib põhjustada hoopiski kliima (EP 19.2). Mis saaks siis rikkurite mere- Sissejuhatus jahenemist, millele osutasid järvemuda äärsetest majadest (PM 9.2)? Mark Soo- Kui aasta 2005 hakkas lõppema, lugesime uurimise tulemused (*EL 1). Kliimanäitus saar aga julgustab ehitama Taani, Rootsi ja ajalehtedest, et ameeriklased rõõmustavad Ahhaas küsib „Ilm on hukas. Mida teha?” Norra pealinnade eeskujul kunstitempleid eestlaste majandusedu üle (ÄP 23.12), (ÄP lisa 4.11). Tiit Kändler küsis, et kui suisa merre (EE 23.2). kuid Ameerikat matkida ei soovitatud külmaks siis läheb, kui ilmastik soojeneb Inimtegevus on Maa välja kurnanud (PM (PM 13.6). Brüssel karistas uustulnukat (EP 22.4). Vastus oli: nii külmaks, et põh- 31.3). Looduskaitse vajaks sisulist arengut suhkrutrahviga (ÄP 23.12, PM 8.7), ujuta- japõdrad hakkavad Eestis igikeltsalt sam- (RV 14.4, EP 30.4). Tallinna õhk on juba des samas meid abirahaga üle (ÄP 14.4). malt nosima (PM 21.5). Samas annab just samapalju saastunud kui teistes Euroopa Trahviga jäi nii, et õigeks ajaks ei kõrval- Siberi igikeltsa sulamine uue hoo kliima pealinnades (PM 18.3). Ilus lohutus oleks danud üleliigset suhkrut ükski ettevõte soojenemisele (EP 12.8). Soojenemine tõi ökovaldade (ÄP 2.3, RV 12.5), ökooaasi, (PM 2.12, ÄP 2.12) ja süü veeretati riigile Uus-Meremaa vetesse jäämäed (PM 7.1), ökokülade (RV 9.9) ja -majade (RV 13.10, (ÄP 16.12). Kilimanjaro tipus sulas jää (EP 15.3). Arco Vara Kliendileht 2) ning -koolide Ameeriklased olid samas mures EL‑i Jätkuvalt arvatakse, et inimene mängib (PM 5.11) ja isegi küla ökoparadiisi teke ohu pärast meie majandusvabadusele ilmaga kontrollimatut mängu (PM 29.1). (RV 9.12). „Rohelises Väravas” (9.9) kü- (ÄP 14.1). Meie aga mures EL-i tuleviku Inglise teadlased selgitasid, et Golfi hoo- sitakse, kas oled juba WWOOF-inud ehk pärast (PM 28.1). Värsket välisraha tuli vuse süsteem on tõesti nõrgenemas, mis maakeeli, kas oled mahepõllundusega 2004. aastal eelmisest vähem (ÄP 17.1, ennustab külma Euroopale (PM 2.12, EE tegelenud. Igamehe ökoloogiline võima- PM 29.3). 15.12). Esialgu oli Eesti talv niivõrd soe, et lus, kas see on permakultuur (RV 11.8)? Eesti on maailma võrdlevate indeksite Soomaal hakkasid sametkõrgesed kasvama Võsarookijatele meeldib lõket teha (EP alusel Ida-Euroopa edukaim riik (ÄP 17.2). (EP 21.12). 29.12). Ikkagi taastuvkütus, seega kliima Rahandusministeerium prognoosis 6-% Kultuuriinimesed arutavad, kas ei muu- soojenemist ei põhjusta, kuid tuppa soojust majanduskasvu (ÄP 16.2), aasta lõpul anti tu asjakohaseks teadustööstusprojektide ei too. President tõi lossi ehtsa kuuse (PM uus prognoos – 9 % (PM 5.12), 2005. aasta mõju hindamine: milline on näiteks kait- 15.12). Siiani pole toimunud üldrahvalikku III kv sisemajanduse kogutoodang kasvas seala või muuseumi rajamise panus CO2 arutelu selle üle, kas metsast toodud kuusk ligi 11 %, ka muud majandusnäitajad lõid emissiooni, kuidas talub projekti olemas- (taastuvkütus) koormab loodust vähem kui rekordeid (ÄP 14.12). olev teedevõrk, milline on selle ökoloogi- sünteetilised kuused, selgitades selleks tea- Rahandusministril Taavi Veskimäel oli line jalajälg kõige üldisemas mõttes? Ehk, duslikult välja mõlema toote olelusringi. kava panna riigifirmad müüki, et elavdada miks on ühiskond nõus keskkonnakaitsjaid Tõsisem arutelu toimus septembris 2005, Tallinna börssi ja jätta sellega pensioniraha ülal pidama (*Sirp 13.01)? Kuidas üldse kui EE eestvedamisel toimus rahvusvahe- Eestisse (PM 1. ja 9.3, ÄP 1–4., 8. ja 14.3). säästvat arengut ära tunda (Sirp 20.5). ISO line seminar uudse keskkonnametoodika „Äripäeva” tagasivaates peeti 2005. aasta 14001 aitavatki hinnata keskkonnaaspekti- – olelusringi hindamise – teemal. Olelus- olulisemateks sündmusteks Hodorkovs- de mõju (KT 5). ringi hindamine (Life Cycle Assessment, ki vangistamist, Gazpromi Sibnefti ostu, Keskkonnakaitse (EP 3.5, ÄP 9.5, PM LCA) on metoodika, mis võimaldab tervik-

28 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE likult analüüsida ja hinnata toote või tee- ÄP 16.11) ja osaleda 2007. aasta Riigikogu 30 mln kr looduskahjude hüvitamiseks (ÄP nuse olelusringi ehk elutsükliga kaasnevat valimistel (EP 5.12). Uue partei eestveda- 27.10). Ühel mehel jäi miljon kahju eest keskkonnatoimet. Juba on kirjeldatud kõigi jaks sai „Eesti Ekspressi” (12.5) poolt ro- saamata. Kindlustusseltsidele (ÄP 13.1, EL-is kasutatavate energialiikide (tuuma-, heliseks klaasipuhujaks tituleeritud Marek 11.2, PM 13. ja 24.1) läheb torm maksma hüdro-, tuule-, kivisöe- jt) keskkonnatoi- Strandberg (EP 5.12). Arutati ka, kui äär- üle 160 mln kr (ÄP 24.1). Tormis kanna- met, kuid veel mitte põlevkivielektrit ja muslikud on ikkagi meie „rohelised”, võr- tanud FIE-del soovitati ettevõtlustegevus selle abil toodetud tooteid (ÄL 9.9). reldes teiste riikide omadega ja leiti, et nad peatada ja hävinud ettevõtluse vara maha Kole väljavaade on, kui 2050. aastal on igati vagurad ja korrektsed (RV 13.10). kanda (ÄP 24.1). täituks tõesti prognoos katastroofide kahju Peeter Oleskil ajas aga roheline mõtlemi- Orkaanidel olla komme sageneda iga suuruse kohta 74 triljonit eurot (PM 7.7). ne harja punaseks (EP 9.12). Samas paneb 20–30 aasta järel, nende jõud on poole Looduskaitseala loomise kava võib ini- mõtlema, kellelt loodavad rohelised (kesk- sajandiga kasvanud 50 % (EP 3.9). 2005. mestes ka protesti põhjustada nagu näiteks konnakaitsjad) saada toetust, kui nad nõua- aastal lõid soojenenud veest energiat am- võitlus Viimsi viimase heinamaa pärast vad näiteks üle kahe korra kallimat elektrit mutanud (PM 1.10) troopilised orkaanid (PM 25.4; RV 12.5, 9.6) ja kalli metsa (PM 20.12). Valija ju ei pruugi teada, et ro- kahjurekordeid (ÄP 25.10). Ilmastik on ümber (PM 4.11) või Ruhnu „ei” Natura heliste ettevõtmistega tahetakse korrastada suurjõud ka maailmapoliitikas (PP 19.11). hoiualale (ÄP 19.5). Lahemaal kardetak- turgu, mille kreeni pööratusega (eriti ener- Lõpuks veel ühest väiksemast tormist, se täisehitamist (EP 8.11). Tartus kardeti geetikavallas) olime juba nõukogude ajal mis käis Pärnust üle. Arvati et see tõi me- sõudekanali ebasoodsat mõju kaitsealus- harjunud. Samas väldivad looduskaitsjad repõhjast randa koormate viisi turvast ja tele lindudele (EP 14.11). Kuid Tallinnas kohalikku toetusraha, et säilitada võimalus kui enam ei toonud, siis laiutati imestunult Paljassaarel võib külastaja leida Mini-Mat- kriitilisteks väljaütlemisteks (ÄP 16.11). käsi (PP 30.7). Ega adru puhul ei laiutaks salu (EE 13.10). Gruusia rohelised kardavad Vene kapita- küll. G8 kokkuleppe eel käis lahing klii- li ja kodukootud diktatuuri (RV 9.6). maleppe ümber (EP 5.6), G8 juhid siiski Suhkrumaks (ÄP 13.5) tuleb 2006. aastal Julgeolek tunnistasid, et ilm läheb soojemaks (PM tasuda (PM 27.5). Ka juurutatakse Soomes Maailma lõppu kuulutav keskkonnaliiku- 9.7). Kuus riiki - USA, Austraalia, Jaapan, looduse säästmiseks makse (PM 20.5), EL mine olevat oma aja ära elanud (PM 4.5). Hiina, India ja Lõuna-Korea sõlmisid al- karmistab keskkonnanõudeid (ÄP 22.7, EP Hiiumaa lähedal toimus Richteri skaala ternatiivse kliimaleppe (EP 28. ja 29.7, PM 6.9) ehk eelistab teiste sõnadega keskkon- järgi 3,8-magnituudine maavärin, eelmine 3.8). Arvatakse siiski, et kired Natura ala- nakaitset majanduskasvule (RV 11.8). Nii toimus Eestis 21. septembril 2004 (PM de ümber on hakanud vaibuma, kuna saa- ütles ka Soome peaminister Matti Vanha- 31.1). Need tekivad Pihkva-Paldiski lõhe dakse aru nende korraldavast mõjust (ÄP nen (EP 25.11). ÜRO keelas Põhja-Soomes kohal (EP 3.2). 29.8). Ajakirjanik sai trahvi Piusa koobas- metsa raiumise (ÄP 17.11). Enno Reinsalu peab organiseeritud vas- te nahkhiirte elukoha avalikustamise eest tuseisu meie põlevkivitööstusele Eesti vii- (PM 29.7). Jaanuaritorm miseks gaasi- ja naftasõltlase seisusele. Nii Eesti saab Natura raames juurde 20 uut 2005. aasta rekordsooja jaanuarikuu (PM viiks 10- % nafta hinnatõus 50 dollarilt ligi looduskaitseala (PM 7.6). Aastas sureb 13.1, EP 15.1) alguses tegi torm suurt miljard dollarit enam raha välja (ÄP 5.5) ja välja oletatavasti 25 000–50 000 liiki, kel- kahju, uputas Pärnus, saartel ja Haapsalus saaks takistuseks euro tulekule (ÄP 2.9). lest suurem osa on teadlastele tundmatud ning murdis sisemaal (EP 10.1, ÄP 10.1, Marek Strandbergi arvates tuleb teha õigeid (PM4.2). Liikide kiire väljasuremine (EP PM 21.1). Vaindloo saar muutis kuju (PM majandusotsuseid õigel ajal (ÄP 30.9). Enn 31.8, PM 23.12) ohustab inimkonna hea- 11.1). Kardeti, et Ülemiste võib Tallinna Soosaar arvab, et oma elekter aitab tõrjuda olu (PM 25.5). Eestis vajaks näiteks 136 uputada (EP 13.1, ÄP 27.7). Skandinaavias Venemaa majandussanktsioone (ÄP 27.6). linnuliigi paremat kaitset (EP 12.2). Samas nõudis sama torm inimelusid (PM 10, 11. Kuid ka omatekitatud ühesekundiline aga vabalt karjatatavad lambad häirisid ja 14.1, ÄP 10.1). Katastroof tabas ka elektrikatkestus Balti elektrijaama alajaa- looduskaitsealal Koipsi saarel naabreid Kagu-Aasiat ja muud maailma (EP 4.1, ÄP mas lõi paariks sekundiks pimedaks kogu (EP 10.6). 10.1, EP 15.1, 14.2, PM 31.1, 1. ja 17.2, Eesti, halvimal juhul oleks võinud sellele Natura 2000 tõi siiski kaasa ehituspii- Horisont 2). Kuid häda ja viletsust võib järgneda alajaamade ja elektriplokkide väl- rangud (ÄP 16.3, 18.4, Kinnisvara 23.3), külvata arvuti hiireklikk suurlinna börsil jalülitumine (PM 17.12). on ka muid segadusi (RV 14.4). (EP 29.1). Kasuliku naftaäri üks suur oht on läbi Roheliste ökoloogilist maksureformi ha- Läti valmistus uue tormi vastuvõtmiseks pealinna veerevad ohtlikud naftarongid kati ette valmistama (PM 21.4, 27.5, ÄP (PM 12.1), sama ka Eesti (EP 13.1). Tugev (PM 29.12, EP 30.12). Vene mõju Eesti 10., 13., 30 ja 31.5, EP 6.6, *Riigikogu tuul sooja ilmaga ja lumesadu ei jäänud tu- transiidiäris on eriti suur, eraettevõte Se- Teatised 12). Villu Reiljan tõdes, et surve lemata (PM 14.2), hiljem ka rekordpakane versstal naudib seejuures Putini soosin- kõikvõimalikele loodusressurssidele on (PM 12.3). gut (ÄP 21.11). Suuremaks ohuks aga on praegu tugevam kui eales varem ja selgi- Valitsus kritiseeris ametkondi elanike Venemaa olematu demokraatia ja see, et tab, miks just praegu on õige aeg ökoloo- tormist viletsa teavitamise eest (PM 12.1), suurriigid pigistavad selle koha pealt silma giliseks maksureformiks (*ML 21.7). Ro- olgugi, et hoiatus anti juba 36 tundi varem kinni (EP 18.5). Arvatakse, et oleme ikka helist maksureformi on peetud ka tondiks (EP 27.1). Hoiatajana kogus kuulsust „Pos- manipuleeritavad küll (EP 18.7). (*PR 13.7), abiminister Olavi Tammemäe timehe” aasta inimene (PM 8.12) merefüü- EE ei kartnud ohtu Venemaalt või on arvates tuleks karta rohelise maksutondi sik Tarmo Soomere (LL 30.3). Teadlase seal toimuva elektriavarii mõju Eestile asemel määrdunud pigikarva saastatonti, arvates on Eestit varem tabanud vähemalt väike (EP 18. ja 19.3). Anto Raukas näeb mida ökomaksureformiga püütaksegi oh- neli hiidlainet (EP 6.1). Päevakorda tõusis ohtu jahutusvee katkemises meie elektri- jeldada (*PR 23.7). MKM ja Keskkonna- täpsema ilmainfo (EP 12.1, PM 10., 14. jaamadele (EP 31.3, 15.4). Ka oodatakse ministeerium ei olnud päris ühtmeelt kesk- ja 17.1, Arter 22.1) rahastamine (EP 11.1, Vene majandussurve kasvu (EP 28.6). konnatasude suhtes (PM 6., 14., 8. ja 26.7, PM 14. ja 27.1). Ilmajaam hakkab äikest Riigikogu arutas Vene kapitali sissetun- VN 6.7, PM 11.7, EP 21. ja 26.7, ÄP 25.7, registreerima (EP 20.5, 5.9). Välgu võivad gi (PM 18.3), hiigelinvesteeringud algasid 22.11). Tasu hakkab kehtima alates 2006. vallandada ka kosmilised kiired (EP 2.9). juba sajandivahetusel (ÄP 15.8, PM 6.12). aastast (ÄP 8.12) ja jääb tarbija kanda (ÄP Kas kliimakatastroofid Eestis sagenevad Analüütikud on ühel meelel, et Venemaa 16.12). Saksa ekspert ütles meile, et öko- (EP 23.3)? Ja milline on selles inimese roll soovib saada uuesti impeeriumiks ja taas- maksust pensioni rahastamine oleks suur (EP 11.3)? Eestis nähti jälle vesipükse (PM tada oma mõju maailma poliitikas. Ühe rumalus (ÄL 25.5). Automaks oli ökomak- 21. ja 23.7). suurema ohuna näevad Venemaa naabrid sust esialgu välja jäänud (ÄP 3.10). Eesti taotles EL-ilt tormihüvitist (PM Vene kapitali sissetungi ja Venemaa plaani Rohelised tegid plaani tulla oma partei- 19.1). KIK (ÄP 21.10) hüvitas tormikah- hõivata oma naabrite energiaturg ning kü- ga poliitikasse (PM 12.5, 30.11, EP 17.5, jusid 3,1 mln kr eest (PM 5.3). PRIA annab tusetransiit. Tuletame meelde Karaganovi

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 29 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE instituudi poolt välja töötatud Venemaa ISPA raha 575 mln kr eest (N 14.5). metsi ja rabasid (PM 17.9). Kung-Fu filmi strateegiadokumenti: „Meie Marshalli Savisaarel oli kavas käivitada arengu- tohib vist ikka Vihterpalu rabas teha (PM plaan, mis meile looduse poolt antud, on fond (PM 2.5). INTERREG IIIB prog- 16.9). Jõgeva Maaparandusbüroo asejuha- gaas, nafta, toore... Kuid ka rahvuslik ka- rammist rahastatakse Balti biomassialast taja Toivo Vihalem võtab rabaretki ette igal pital, kui ta tahab pälvida riigi kogu tuge, koostööd (EPLVJ 1/2). EAS, KredEx ja aastaajal ning ikka koos fotoaparaadiga, peab saama „veelgi rahvuslikumaks”, et Hansapank lõid Eesti Nanotehnoloogia lootuses, et ilusad looduspildid panevad reaalse valmisoleku tähenduses toetada Arenduskeskuse (NTAK) (ÄP 27.7). EAS inimesi tahtma sood siis ka kaitsta (VoM Venemaa poliitika ühiseid pürgimusi ja jagab 60 mln kr (EP 4.8), EAS toetab tea- 15.9). tugevdada riigi välispoliitilisi positsioone” dust 100 mln krooniga (EP 5.12). Arengu- „Soolaev” Soontaganal on muutumas (*Sirp 5.8). Moskva ei välista ennetavaid fondi eraldatakse 5 mln kr (EP 23.8). TTÜ riitusetenduseks (EP 12.7). Korraldati laat lööke välisriikides (PM 11.6, EP 27.6). energeetikamajas läks käiku 4 mln kr mak- „Soopärlid ja Peipsi pisarad” EP 3.9). Tu- On hakatud rääkima ka Euroopas krist- sev labor (LL 8.12, EP 9.12). letati meelde, et Carolina Henriette Marie liku kultuuri hääbumisest tulenevast ohust Ka on lubatud leiutajaid paremini toe- Glehni soine matmispaik vihastas matuse- (PM 18. ja 19.2) ja religiooni lõhestavast tada. Edukalt läks bioõli tootmismasina lisi (EP 24.8). Laugaste tumedate silmade mõjust (EP 28.3). Paul Goble pidas 2005. projekteerimine, kuid raha pole olnud pii- vahel kõndides mõeldi rästikutest turba- aasta olulisemaks sündmuseks Johannes savalt, et eesti mees saaks ehitada valmis mätastel ja näkkidest laukapõhjas (ML Paulus II ärasaatmist, mis kinnitas lääne keskkonnasõbraliku pneumokolbmootori, 1.9). Soine on olnud ka Tartu, sigitades ühtseid väärtusi (EP 30.12). Kuid selle ala- mille kütusekulu on tavamootorist kuus sootaimi ja -loomi. Üleujutuste piirkonnas punkti sisu suhtes on veelgi olulisem mär- korda väiksem (PM 2.6). Liiga palju paten- on ladestunud paks kiht turvast ja soomul- kida tema seisukohta gaasijuhtmete kohta, te aga pidurdaks tehnoloogilist progressi da, kesklinnas on sellele veetud mulda, mis on 21. sajandi poliitilise võimu allikas (ÄP 13.7). Tartus avati akadeemik Viktor aga eeslinnade madalamates piirkondades ehk uue aja tuumarelv (EP 23.12). Masingu 80. sünniaastapäeval büst (LõL ja pea kogu kolmandas linnajaos on turvas Kliimamuutustest põhjustatud looduse 21.4). ja muda nähtaval (Sirp 16.9). Tallinnas oli raev paneb kaalukausile inimkonna saatu- Eesti esimene teadaolev arengustse- Timuti ja Sitsi tänava vahel varem raba se, olles sõjast ohtlikum (EP 26.10). Meie naarium kandis nime „Kalevipoeg” (EP (PM 25.11). mängime kliimaga, kliima mängib vastu 5.10). Ungaris hukkus puhitud vilja söömisest (EP 3.10). Küsitakse, kuidas elada üle üle 100 Eesti ja Soome päritolu sookure globaalne energiakriis (EP 13.10). Loodus Soo (PM 9.4). Siiski jagus tuhandeid sookurgi lööb hingekella, kas tsivilisatsioonile (ÄP Valgetähe V klassi ordeni kavaler Endel ka Hiiumaale (EP 1.10). 10.10). Meist sõltumatu Maale küllalt lä- Kiisa erksamad mälestused on veehoidlate Lehed tundsid huvi Hanschmidti Haap- hedal toimuv gammapurse pühiks ära ar- rajamisest, täpsemalt Aidu veehoidla ra- salu mudaäri vastu (EP 9.9, PM 9.9). Mil- vatavasti kogu elu (EP 28.10). Maa suunas jamisest võsastunud turbaaukude asemele legipärast meeldib ajakirjanikele väljend liigub 350-meetrise läbimõõduga asteroid (VM 22.2). Tuhala nõiakaev on sattunud „mudamaffia” (EP 5.12) või juhttegelaste Aphopis. Kokkupõrge võib aset leida 2036. hävimisohtu (EL 5, HM 23.9, PM 17.11), koondamine kas või aasta viimasel päeval- aastal (PM 8.12). Allikasood ohustab lubjakivimaardla (Ko- gi mudaärimeesteks (PM 31.12). Kas roheliste parteide teke (EP 6.1) hila 9). Tolkuse rabas kõrgub Kalakraavil Soe tõi nagu tavaliselt vetikad randa muudaks elu Eestis paremuse poole? Ro- tamm, mis tõkestab pinnavete väljavoolu ja (PM 9.7, EP 11.7). helise propaganda eestvedajaks on Marek aitab tasapisi taastada veevarustust samas Strandberg (EP 19.3). Rohelised arvavad rabas ja looduslikku raba ennast (PP 30.7). Turbatööstus ka, et GMO ei päästa maailma näljahädast, Kuid taastatud raba ei saa juba põhimõtteli- Turbakaevandamine on olnud üks Eesti kuna on teada, et näljahädade põhjuseks selt olla enam looduslik, kuna inimene taas- traditsioonilisi majandustegevusi (EPLVJ pole mitte imetaime puudumine, vaid pi- tab selles kohas vaid sootekkeprotsessid. 1/2, *EPLVJ 1/2). Vihmase suve tõttu vä- gem poliitilised ning kaubanduslikud oma- Mõelge edasi: kui inimene teadlikult loob henes 2004. aasta turbasaak (*ÄP 5.1). pärad, mis terveid rahvaid toiduta jätavad mingil suvalisel maa-alal tingimused soo Tootsi jäi 24 mln krooniga kahjumisse (ÕL 12.2). taastamiseks ja see soo ka aastatega tekib, (ÄP 18.1, PP 19.1). Pärnu sadama 2004. siis see soo ei ole looduslik, vaid inimtek- aasta käive vähenes (PP 06.1). Tootsi puh- Teadus ja fondid keline. Inimmõjutatud on Eesti sood nüüd kavaid briketitootjaid arvati päästvat vaid Teadus vajaks riskifondi (PM 5.4). Teadus- niigi, olgugi, et need tekkisid looduslike 2005. aasta kuiv suvi (*PP 26.1, ÄL 27.4). raha tuleks samas paremini kasutada (ÄP protsesside tulemusena ja olid looduslikud Vihmasest suvest kirjutati ka 2005. aastal 1.4). Ega Eestis pole viimasel ajal olnud sood. Nad olid looduslikud isegi siis, kui (EP 5.6). Kehv suvi vähendas jällegi Pärnu teadlast, kes avalikult tunnistaks, et rahas- vee režiimi reguleeris kopratamm. Tolkuse sadama käivet (PP 12.12). Turbasaak jäi tamine on suurepärane. Kui riik raha juur- kalakraavi tamm on inimese kätetöö, kopra kehvaks, kuid briketti osteti millegipärast de ei pane, et tule teadusele ka eurotoetust rajatis loomse päritoluga. vähe. Niitlaane arvates saadi kavandatud (EP 4.6), toetust ei tule ka siis, kui projek- Toimus Pääsküla rabajooks (PM 22.4). turbast kätte 65 %, Tootsi meeste arvates tis on teaduse osatähtsus väike (EP 10.6). 1. aprilli Postimees teatas, et Via Baltica ei õnnestus neil saada vaid 50 % (PP 24.9). Nüüd tõdesime, et isegi Euroopa püüab jookse läbi Harku metsa. Millal öeldakse: Kaks kolmandikku Tootsi Turba too- teaduses jalgadele tõusta ja ajude äravoo- „Aprill”? dangust läheb ekspordiks. Põhilised siht- lu takistada (PM 8.2) ning vajab senisest Jutte ja pilte ilmus Suursoo (Loodus 6) maad on Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa, enam teadusraha (ÄP 13.7). ja Männikjärve raba kohta (VoM 28.6), Holland. Enamik briketitoodangust läheb Riik annab 2006. aastaks lubatust vä- kuulus ujuvate saartega Porkuni järv (VT Rootsi Södertalje keskkatlamajale Södere- hem teadusraha. Vaja oleks investeerin- 17.2) oli kuivamas (PM 4.11). Kavanda- nergi AB. Kütteturba turustamine käib läbi gud noorteadlastesse ja luua neile paremad ti 8 km pikkust räätsamatka Kakerdaja Soome emaettevõtte Vapo OY, aiandustur- töötingimused (PM 5.12). Riigi eelarve rabasse (ÄP lisa 11.11), rappa ehitati ka ba (ÄP 1.8) müügiks aga on sõlmitud eri projektis suuremad rahaeraldised olid: laudtee (JT 28.6), ka sai valmis Rabamet- partneritega pikaajalised koostöölepped sihtfinantseerimine 262, ETF 114, raama- sa terviserada (PM 15.11). Kirjutati itaal- (ÄL 27.4). Enamjagu turvast veetakse Hol- tukogud 48, tippkeskuste programm 29 laste uskumatutest seiklustest Eesti soodes landi ja Belgia lillepeenardesse (EP 22.4). ja teadus-arenguasutused 3,2 mln kr (PM (Studioosus 5.11) ja muidu sügisestest Tooraine (turvas, puit) vedu on kallim kui 5.12). KIK jagas välja 2005. aasta esime- rabamatkadest (ÄP lisa 25.11), ka Endla lõpptoodanguvedu (ÄP 4.6). ses taotlusvoorus 552 projektile 300 mln kr rappa (ÄP lisa 9.12). T. R. Tamme Autole kuuluv turbabri- (ÄP 18.2). Viiendat sünnipäeva tähistanud „The Independent” peab Soomaad Eesti ketitehas Aseri vallas ei tööta (ÄP 16.6). KIK oli investeerinud keskkonda 1,4 mld Veneetsiaks (EP 23.8). Samas ikka küsi- Turbatööstus erilist terviseohtu ei põhjusta kr ning vahendanud ühtekuuluvusfondi mus, kas puhkajatel tohib lasta rünnata (EPLVJ 1/2).

30 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Illaste rappa turbakaevandust ei soovita Eriti siis, kui audit käsitleb Eesti traditsioo- Taanlased kasutavad ära ka näiteks põhu, (*EP 22.4, EP 22.7). Urvaste soo kaitsjad nilisi tegevusalasid, olgu need siis turba-, hundinuiad, muud rohttaimed ja energia- said halduskohtus lüüa (PM 2.12). Natu- põlevkivi-, kala- või muu tööstus. võsa, Rootsis kasvatatakse energiavõsa, ra-alad takistavad niigi turbatööstust (ÄP Mingil määral traditsiooniline on ka vil- Soomes looduslikult kasvavat päideroogu 29.8). Mahajäetud turbaalal saab metsa- ditööstus, kas just turbalisanditega? Kiu (VT 12.10). marju kasvatada (EPLVJ 1/2). ehituse tõttu on turvas veel soojem kui Kodumaine pillirooplaat sobib nii soo- Riigikontrolli turbaaudit lõi laialt lai- vill. Turbakiud on pealegi antiseptiline ja justusmaterjaliks kui ka heliisolatsiooniks neid ja tekitas vastuolulisi arvamusi (PP antibakteriaalne (ÕL 11.10, VT 13.12). (ÄP 2.3, 27.4). Roomaja ehitamisel ei koh- 21.7, *PP 22.7). Kui prominendid käisid Nutikamad müüvad aednikele puukoort, kuta kasutamast hobusesõnnikut ja nõgest poseerimas turbavannis ja -saunas (Kroo- koore multš maksab Tallinnas 862 kr/t (EP (Oma Maja, juuni). Roomatid peavad kroh- nika 11.5), siis Riigikontrolli juhtivad 25.7). vi all vastu sajandeid (Ehitaja 5). Eestis on turbafiguurid tegid seda turbaväljal (EP Kui segate soostunud mullale juurde pilliroomatte vana krohvi alt välja tulnud 21. a 26.7, 17.10). Pärast põhjalikku riigi veidi liiva ja savi, parandate märkimisväär- 16. sajandil ehitatud maja laest ja seintest kontrolli ilmusid loosungid: „Lõpp tur- selt mulla struktuuri (ML 24.11). Mustika – see peaks tõestama niisuguse ehitusviisi baraiskamisele” (PM 21.7) ja pealkirjad kasvatamisel (ML 18.8) kehtivad mullale vastupidavust (ML 15.9). ajakirjanduses „Eesti liialdab turbakaevan- arvatavasti omad reeglid. Käina vallas valmistatud roost sirmid damisega” (PM 31.7, *PM 21.7), „Turba- on ehk juba Floridasse jõudnud (ÄP 5.5). tootjad ihuvad hammast uutele soodele” Pilliroog, hein Nõutud on ka rookatused, välismaal saab (PM 22.7), „Kaevandajad raiskavad suure Peipsi järve äärde hakkas pilliroog kasva- roo eest suuremat raha nõuda (EP 22.6, ÄP kasu jahil turvast” (EP 21.7). Vaid peami- ma pärast Narva veehoidla rajamist, mil 14.9), miks ka mitte murukatuste ehitamise selt Pärnu poolt kostsid ka vastulaused: Peipsi veetaset tõsteti. Ka kadusid küladest peale mõelda (ÄP 27.9). Kimmid katuse- „Häiriv turbaaudit” (*PP 22.7), Tootsis ja aegapidi lehmad ja hobused, kes aitasid materjalina asendavad eterniiti (JT 17.9). Lavassaares ei usuta turbatööstuse röövel- järve äärt lagedana hoida (VM 8.3). Nüüd likkusse” (*PP 4.8). pandi Rootsi rahaga ostetud 30 lihaveist Põlengud Kuid pealkiri „Eesti turbatootjad – välis- müüki, et need rannikud puhtad hoiak- 2004. aastal registreeris Päästeamet 2508 maalased” jääb mahategevate pealkirjade sid, s.h vähendaks pilliroo juurdekasvu kulupõlengut ja sellest süttinud tulekahju. taustal ülevaate koostajale arusaamatuks. (EP 13.4). Matsalu kandis kasvab Eesti Hukkus mitu inimest ja hävis tosin eluma- Miks nii kasumlik turbatööstus läks ees- parim pilliroog. Läänemaal Lihula vallas ja, neli suvilat, kolm sauna jm (VoM 13.4). ti kapitalil käest välismaalaste kätte. Eks sai roolõikamisel ja kimpudeks köitmisel Nagu igal aastal, peab kulupõletaja arves- ikka sellepärast, et seadusandlus ei soo- juba 2003. aastal tööd umbes 20 inimest. tama kopsaka rahatrahviga (EP 14., 18. ja dustanud kohalikel konkurentsis püsida. Vanarahvas teadis rääkida, et üks õige 20.4, ÄP 21.4). Põletamine toob rohkem Mõtlen siin ka katteta lubadusi küttetur- roolõikamise aasta on iga seitsmes aasta kahju kui kasu (LL 29.4). Raudteeümbru- bakaevandajatele 1990. aastate alguses, et (*ÄL 14.9). Amfiibautod hakkavad Elva se niitmata kulu ohustab kütusevaguneid leevendada Eestis kütusekriisi. Küsimus ei järvi pilliroost rookima (PM 29.7). (EP 20.4). Muugas oli leke (PM 26.5, ÄP ole ju ainult kaevandustasu suurenemises Looduse Omnibussi loos avaldati ilus 26.5), õnneks seal kulu siis ei põlenud. (*PM 7.7, PM 9.7), mis tõuseb 2006. aastal pilt Sutlepa roostikurajast (EP 11.6). Pärnu Masuudipõletamine sadamas tekitas eba- kolmekordseks (ÄP 23.12). Ei tule meelde roheranda, kus roog võttis võimust Eesti meeldiva lõhna (PM 12.4). Eestis oli puu- ühtegi seadusakti, mis soodustaks küttetur- suurima balti-sõrmkäpa populatsiooni üle, du 500 päästjat, kes kustutaks tulekahjud ba kaevandamist ja kasutamist. Uute kae- tuleb looduskaitseala (PP 29.12) (EP 25.10). vandamisõiguse tasu määrade kinnitamine Meenutati 1930. aastate kirjutist Ma- Juuli leitsakutes vallandusid 2005. aas- ja turbakaevandamislubade väljaandmise nilaiu pillirootäidest, vesiussist, kõrest, ta esimesed metsapõlengud (EP 14.7, PM peatamine (VN 22.7, 22.12, ÕL 26.7, PM karjamaa kanast ja meres ujuvatest jänes- 18.7). Oru turbaraba põles (VN 13. ja 21.7, 8.12, ÄP 9.12,) teeks lõpu uute turbakae- test. Siinkohal avaldan saladuskatte vaid PR 15.7, ÕL 15. ja 18.7, EP 18.7). Pärast vanduste avamisele ja olemasolevate laien- pilliroos peituvatest pillirootäidest, kes ini- öeldi, et Oru turbapõleng muudeti meedia- damisele ettevõtete kapitali kuuluvusele meste riietesse poevad, seal lõhki lähevad mulliks (VN 28.7). Süttis Tootsi alevis tüh- vaatamata (*PM 6.10, EP 17.10). ja naha hullupööra sügelema ajavad, nii et jana seisnud kahekorruselise turbapunkri Eks siis tule mõelda enam mineviku heinalised pidid seetõttu kärnas olema (PP laadimisplatvorm (PP 14.6), Viljandis peale. Metsas paikneva pärandkultuuri in- 14.5). Kas on see endiste aegade hoiatus Männimäel puidutööstuse saepurupunkrid venteerimisest, teadvustamisest ja kaitsest pilliroo kasutajatele? (S 23.9) ning Rakvere kulu (VT 19.4) ja räägiti Elistveres ja Kassinurmes peetud Hein jäetakse maha Emajõe luhtadele. puidutööstus (VT 7.9). Vägaris põles maha seltside päeval. Seal sai kuulda, et Põhja- Vanasti niideti Alam-Pedja looduskaitseala lauamaterjali täis puidutööstuse kuur (VoM maades peetakse näiteks säilitamist vääriva piirides 3000 ha luhtasid, 2005. aastal vaid pärandkultuuri hulka kunagist taluelulaadi ligi 1200 ha, milleks kulus 1 mln kr. Pole 14.6). Puurmani alevikus põles puidu vää- iseloomustavad küladevahelised metsateed, õieti seisukohta, mis on parem, kas vedada ristamise termokamber, Pisisaare ja Rahi- paekivikeldrid, paesse raiutud kaevud, ki- hein ära või jätta maha (PM 20.9). Selge vere külas elamute korstnas tahm (VoM viaedade süsteemid, turbalõikamise kohad, on see, et Alam-Pedja looduskaitseala nii- 1.3). Lõhavere külas põlema lahvatanud paemurrud, lubjaahjude varemed, söemiili- detud luhaheinale pole tahtjat (ML 06.10). puidukuivatis hävis 3000 pakki kamina- de asukohad, tõrvaahjud, vanad savitööstu- Seoses sellega pole luhaheina niitjatel vist puid (ÕL 7.12). sed jm (VoM 30.8). RMK on igatahes hu- mõtet oodata helget tulevikku, mida lubab Vedelema jäetud rehvidel on „tava” põ- vitatud, et me riigimetsa majandamisega ei EL-i põllumajanduse ja maaelu arengu lema minna. Nii põles virn autorehve ja hävitaks teadmatusest kultuuripärandit, k.a volinik Mariann Fischer-Boel: tuleviku elektripost Tabivere alevikus (VoM 12.4). turbavõtukohti (LE 29.10). kuld on roheline, kuna EL on otsustanud Endise Sompa kaevanduse peahoone taga Pärnumaa asulad, linnast kaugem ja hakata maksma eritoetust neile, kes kas- süüdatud risuhunnikutest võttis tuld maa- Lavassaarest suurem Tootsi esmajoones, vatavad energeetilisi põllukultuure (ML pinnale jäänud põlevkivi ning põlemine jääksid inimestest hõredaks, kui sealkandis 29.9). Odavam oleks niita kui künda ja levis edasi juba sügavuti (PR 17.6). Vin- peaks turbakaevandamine vähenema. Riigil kasvatada? nis põles põhuhoidla (VT 12. 4). Põlesid tuleb hakata siluma sotsiaalset katastroofi PRIA jäikus võib suretada Eesti puis- metsad Hispaanias ja Portugalis (EP 14. ja (PP 4.8). Nüüd oleks ka paras aeg küsida, niidud välja (PM 1.11, RV 11.11), samas 19.7, PM 19.7). et kui me teeme keskkonnaauditeid, kas kui põllutoetust saavad ka mets, võsa ja ei peaks nende lisaks olema sotsiaalsete prügimägi (ÄP 14.12). Puisniite võiks olla Mets meetmete programm koos finantseerijate vahelduseks ka lagedatele põllumassiivi- Jaanuaritorm tegi suurt kahju Eesti (EP 8.1, nimekirjade, kuupäevade ja summadega. dele (EP 28.11). PM 11., 13. ja 12.1, ÄP 12.1, EM 1), Root-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 31 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE si ja Läti (PM 12.1) metsadele. Läti riigi- puud kardetust tervemaks (EP 19.1). Tor- Rootsi kutsus (meelitas suure palgaga, kuid metsade kahju oli 1,3 mld kr (PM 17.2). miraie saagimiseks linnas luba pole vaja jättis osa tehtud töö eest tasumata – ÄP Eestis tõusis kogukahju 699 mln kroonini küsida (ÄP 9.2). Siiski raiutakse linnas 10.6) eestlasi appi metsi puhastama (EP (PM 3. ja 4.2). rohkem kui istutatakse (EP 27.4). Enne 18. ja 24.1, PP 2.2, 3.3, 25.10, ÄP 24.1, Ajaleht Sinu Mets (2 ja 3) avaldas artik- valimisi lubati igale raiutud linnapuule is- 7.2, PM 4.3, 26. 7, Maksumaksja 6/7). Va- leid erametsandusest, metsaraiest ja -müü- tutada viis asemikku (EP 4.10). Põlispuud hendusettevõte HM Puidukaubandus suu- gist, istutusmaterjalidest, majandamiska- on linna uhkus (LL 18.11). Järjekindel rendas Rootsi tuulemurru ülestöötamisega vadest, õigusaktidest, hübriidhaavast (vt vandaal saagis kalmistul puid (PM 16. ja käibe viiekordseks (ÄP 26.9). Eestlastele ka EL 4). Erametsaomanik kasutab oma 19.11, EP 19.11), Muugal raiuti loata ha- meeldib murtuid puid Pirita rannametsast metsa kooskõlas keskkonnateenistusega. ruldane kuuetüveline värdlepp (EP 24.11). ööseti koristada, olgugi, et lubati seda teha Metsamajanduskava pole vaja teha metsa- Metsaga sina peal linnamees Fred Jüssi ka päeval (EP 18.1). Metsaomanik tohib le suurusega alla 2 ha. Füüsilisest isikust tahab, et mets räägiks meile ise (EP 3.2). puid koristada ikka pärast metsapatoloo- metsaomanik võib raiuda metsateatiseta Ainulaadseid ristipuid aga ähvardab gi luba (ÄP 24.1), kui ei taha arestimaj- tuuleheite-, tuule- ja lumemurrupuid, kui euronormide tõttu (PM 16.5, EP 17.5, ja sattuda (EP 24.3). Samas oleks tulnud neid on alla 5 % eralduse tagavarast. Tal Lõunaleht 19.05, RV 9.6) sae ette jäämine tormimurd ikkagi kiiresti koristada (ÄP on aastas õigus bürokraatiavabalt raiuda (RV 13.1, EP 31.8). Neid lõigatigi laiema 9.2). Nii jõudiski lõpuks tormimurrupalk puitu 3 tm/ha, kuid mitte rohkem kui 15 tm tee nimel maha (EP 14.5). Ka hiiepuud ja saeveskitesse (ÄP 1.2), ka Rootsist (PP (ÄP 4.6). Alates 2006. aastast on metsaraie mõisate pargipuud olid ohtu sattumas (RV 3.3, ÄP 4. ja 26.5) ja Lätist, mis tekitas es- eelduseks kehtestatud metsamajanduskava 14.4). Eestis on hiiekohti 500 (PM 24.8). makordselt olukorra, et Lätist veeti rohkem (VoM 12.8). Kõrberahvale on puud sama pühad kui palki Eestisse kui Venemaalt (ÄP 10.3). Võiks hakata metsastama väheväärtus- hindudele lehmad (PM 8.4). Kas kõige ro- Jaanuaritorm lõi sassi raiemahud puuliigi- likke põllumaid (EM 2, VM 24.3), EL pa- helisem energia saadakse looduskaitsealalt ti (PP 19.4). Raierahu algas 22. aprillil (PP neks ka õla alla (*ÄP 4.5). Samas aga kava raiutud puud ahju ajades (EP 25.4)? Peeti 21.4). Siis oli raiutud keskmiselt 60 % tor- kohustada raielanke täis istutama tekitas maha raievõistlus (EP 19.8). mimurrust, metskondade kaupa 40–80 % proteste (PM 2.2). Kutsuti metsaistutami- Põlevkivimaa lendtuhaga väetatud rabad (PP 22.4). Mais oli RMK raiunud üle poole se talgutele (PM 21.4, ÄP 25.4), istutamas aga kasvavad metsa (*EL 1). Põllumehed tormi murtud metsa (PM 4.5). Palgiküllus käisid ka kaitseväelased (EP 8.5, PM 30.5). saavad lupjamistoetuseks 15 mln kr (ÄP lükkas saeveskite puhkused edasi (ÄP Istutamise eest saab isegi eurotoetust (EP 19.1, 16.5), kui esitad avalduse õigeaegselt 29.7), samas kui spoonipaku nappus tõi 28.4, Maaelu Heaks, juuni). Taotlejaid oli (VM 8.1). Lubjatakse peamiselt klinkritol- sundpuhkuse (ÄP 11.7). Metsaomanikel 645, heaks kiideti 506 taotlust pindalale muga (MaM 2). Kunda Nordic Tsemendil soovitati puhata, kuna saeveskid olid tooret 1240,16 ha (*EPõM 8). Ka sügisel saab on klinkritolmu hoidmiseks 2500-tonni- ja hakkpuitu täis (ML l30.6). Hiiumaa palk istutama minna (PM 26.8). Istikupuudus ne mahuti, ühes kuus tekib klinkritolmu töödeldakse kohapeal (ÄP 11.10). nurjab põllumaade metsastamise plaanid 6000 t. 2005. aastal veeti seda põldudele Importpalgi kogus I–III kv andmetel (ÄP 8.4, VM 26.4, Maaelu Heaks, juuni). 40 000 t, prügilasse 12 257 t (ML 1.12). suurenes aastatel 2002–2004 485 000 ton- Põllumaade metsastamine (ÄP 4.5) ei to- Keskkonnakaitsjad hakkavat metsava- nilt kuni 685 000 tonnini (ÄP 9.2). hiks olla ettekääne suuremale raiele (ÄP rastest jagu saama (PP 30.7). Kuid rööv- Kuid ka torm toob Läänemaal randa 4.5). Riigimetsa istutati üle 11 mln puu raiet tehti isegi Lahemaal (ÄP 1.4). Üldse vahest sadu tihumeetreid paberipuud (PM (ÄP 25.7). Riigimetsade raieplaan suuren- registreeriti Eestis 2004. aastal 544 eba- 15.12). Viimane õnnetus tõi puid 150 000– dati 2006. aastaks (PM 28.10, ÄP 28.10). seaduslikku raiet, avastamisel olid abiks 180 000 kr eest. Randa uhutud palgid on Samas on see olnud viimastel aastatel satelliidifotod (PM 17.5). Kuid illegaalse leidvara ja sellega ümberkäimist reguleerib ühesugune 2,5–2,94 mln m3, erametsades metsanduse selgroog on ikka veel murd- asjaõigusseadus. Leidja peab leiust polit- aga kasvanud 3,6 (2000) kuni 5,02 mln m3 mata (RV 9.9). Vedaja peab tõendama met- seile teatama ja leidvara aastaks hoiule (2004) (ÄP 16.11). samaterjali kuuluvust (ÄP 17.10). võtma. Kui aasta pärast pole omanik välja Jõgevamaa metskondades oldi edukad Rohelised liigitasid metsafirmasid rohe- ilmunud, saab ta vara endale. Kuna palgid jaanuaritormis murtud puude (VM 18.1) lisse ja musta nimekirja (VT 19.3). Ka tegi on tavaliselt mööda randa laiali ja leidjaid koristamises (VM 1.3.), juulis oli korista- Soome Greenpeace’i murelikuks ebasea- palju, siis tegutsetakse vanast vandiraiuja mata veel viiendik tormimurdu (PM 9,7). dusliku metsalangetamise suur ulatus Ees- õigusest lähtudes: kes ees, see mees (LE Keskkonnakaitsjad eelistavad Eestis tis ja Soome metsafirmade ükskõikne suh- 15.12). Kunagi vanasti ujusid Pärnu jõel metsamajandamise sertifitseerimissüstee- tumine ostetava metsamaterjali päritolusse palgiparved (PP 10.5). mi FSC (RV 13.10). (VT 21.5). Toimus iga-aastane metsanädal Soome veab sisse veerandi vajalikust Metsamehed arvavad, et ministeerium (EM 1, 2), seekord panustati hübriidhaava- puidust, peamiselt Venemaalt, Eesti osa oli taastab metsamajanduskava asemel (RV le (EM 1, *ÄP 4.5). ELF tegi rattamatka 10 % (ÄP 2.6). Mida rohkem on Soomes 10.3, ÄP 11.3) ENSV metsakoodeksit (ÄP läbi Lääne-Virumaa metsade (EP16.7). kaitsealuseid metsi, seda vaesemaks jäävad 9.3). Tülikas metsainspektor kõrvaldati Kopratammi (EL 2) vastu saab, kui metsad Venemaal, kuna kaitsealade tõttu (EE 3.3). Elutööpreemia anti metsanädalal panna toru läbi tammi (ÄP 30.3), nii tegi tekkiv puidu puudujääk korvatakse Vene- Leonhard Pollile (ML 30.6). enesekaitseks puidufirma Ecobirch Pärnus, maa metsadest hangituga (ML 26.5). Palke Kõik, mis ei meeldi (näiteks pandiraha kuna vesi oli ojast tõusnud juba parkimis- hoitakse värsked vihmutus- ja talveladudes – PM 2.2), tekitaks osa teadjate arvates va- platsile (PP 11.11). (ÄP 6.6). Jämeda ja peene okaspuupalgi rimetsamajandust (EP 2.2, ÄP 8.2, Maksu- Viiendik Amazonase metsadest on maha hind võrdsustus ja oli 17. jaanuaril 2005 maksja 6/7). OFF hakkas toetama ELF-i raiutud (PM 20.5). 850 kr/tm (ÄP 18.1). Töötlemata puidu metsaprojekte, 20 s igalt tootelt (RV 11.8). hind Eestis oli Soomele järele jõudmas Metsa kohta ilmus Hendrik Relvelt raamat Metsatööstus (ÄP 4.11). Puidutööstusesse oleks vaja (PM 22.1). Eesti Metsatööstuse Liit ühendab valdavalt võõrtöölisi (ÄP 23.9). Metsade ohtlikumaks haigusetekitajaks puidutöötlusettevõtted, neid on kokku ligi Puidutööstus on arenenud kõikides Eesti peetakse juurepessi (VM 24.31), võrgendi 60 (ÄP 19.9). Nad käivitavad uut tegevus- maakondades (ÄP 3.10). Ukse- ja aknatoo- koi ründas toomingat (EP 18. ja 21.6), kava koondnimetusega TEE METSA, mis rikuid valmistav Puit-Profiil ehitas uued kudetõbi võttis Eestis mändidelt rohelised on suunatud nii olevikku kui tulevikku kuivatid ning täisautomaatse katlamaja okkad (EP 27.5). Eesti mets ägab ka liig- (VoM 27.4). (VoM 25.5). Oli ka uudiseid Termopuidu niiskuse all (VT 20.9). Männikärsakas aga Arvatakse, et jaanuaritormijärgne puidu- (Ehitaja 1), Paldiski BLM-i piketi kohta ründab raielanke (ML 15.9). Lageraie tegi hinna langus toob metsaomanikele hiigel- (PM 8. ja 15.3), palgata jäänud naistest, samas jaanuaritormile teed (RV 10.2). kahju (ÄP 14.1, EP 18.1, PM 22. ja 26.1) kes alustasid isegi näljastreiki (ÕL 18.2), Kui rääkida linnast, siis seal osutusid ja kiiret tegutsemist metsas (Maa 24.3). Puidutööde OÜ-st (ÄP 11.4), Eesti Höö-

32 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE velliistu (ÄP 26.5) ja Paikuse saeveski uue terasest tulekindlam (ÄP 7.12). Graanulid, brikett ja puusüsi höövelliini kohta (ÄP 18.7). Uus vineeri- Eesti ekspordib muudest kaupadest Lätlased ostsid taanlastelt aktsiaseltsi tehas Kohilas kavandas tootmist kahekor- enam masinaid ja puitu (PM 26.8). Riik Hansa Graanul, mille tootmisvõimsus on distada ja saada Euroopa moodsaimaks sai 2003. aastal 11,4 % tulumaksu puidust 120 000 ja 2004. aasta toodang 100 003 t (ÄP 29.6, Kohila 7, N 21.10), Otepää vi- ehk 1 mld kr (ML 26.5). Kiideti giljotiini, puidugraanuleid (ÄP 3.2, *VM 5.2). Ette- neeritehas kõrgus maakonna TOP-i tipus mida saab paigaldada metsatõstuki külge võtte kasum vähenes ligemale 30 %, kuna (ÄP-TOP). Mööblitööstus põles maha ning teavitati, et Eestis tehakse masinate saepuru kallines. Saepuru moodustab juba Pärnus (PP 12.2), saeveski Reius (EP 4.4), abil ligikaudu 40 % raiest ning see ten- 60–70 % tootmise omahinnast (*VM Imaveres (EP 26.5) läks käiku talatehas dents kasvab (S 26.10). 19.4). (ÄP 18.5), OÜ-s Valmo hakatakse spoo- Kemikaalivaba termopuidu saamiseks Tabiveres pressib profiillaua tootja OÜ nitootmist käivitama (ÄP 13.5). Salamisi tuleb seda kuumutada valdavalt 170– Poma Sawmill puidulaastud briketiks (VM kardeti Imaveres Võhma saaga kordumist 230 °C juures (ÄP 4.5, EP 16.11). 06.1). (ÄP 16.11), Püssis aga nauditakse Repo Vineerivabrikust saab terve elukvartal OÜ SJ hakkab suvel Jõgeval märjast sae- Vabrikute (ÄP 21.2, 24.3, 5.9) taassündi (EP 3.5). purust küttegraanuleid tootma – 2000 t/a (ÄP 16.11, PR 29.6). Repo täisosalus on (VM 11.3). Jõhvi valla pankrotti läinud Šveitsi investeerimisfirmal Sorbes AG, Karuputk ja kanep puidutöötlemisettevõtte Nordek 3,5 ha-l kes kavatseb investeerida 200 mln kr (ÄL Kui sosnovski karuputke tõrje ajalugu paikneva saepurulademe ostis OÜ Alift, 26.8). meelde tuletada, siis alles aastatel 2000– kokku 100 000 m3 toorainet, millest an- Kirjutati veel Laekvere saeveskist (VT 2002 hakati selle hoogsale levikule enam naks briketti teha või muuks otstarbeks 16.2), Scanforest Groupi pankrotist (VT tähelepanu juhtima (tegelikult kohati ka kasutada (PR 23.8). 19.3), Stora Enso Sylvesteri-ostust ja varem (S 22.7), aastatel 2003–2004 tehti Granul Invest avas Imaveres üle 80 mln kokkuhoiupoliitikast (ÄP 17.3, 26.10) Eesti putkealade inventuur, 2005. aastal kr maksnud saepurugraanuli tehase, mis ning osa aktsiate kinnisvaraärisse panemi- valmis tõrjeprojekt ja tõrjeks eraldati 2 annab töökoha 25 inimesele (JT 11.6). sest (ÄP 7.1). Firma saeb ka Valgevenes mln kr (S 1.4, 9.8). Sealsamas korraldati saeveski külastus- okaspuupalki (ÄP 21.11). Veel tuli uudi- Kiideti Keskkonnaministeeriumi tänu- päev (JT 30.9). seid Kurista Saeveski müügistrateegiast väärset tööd sosnovski ja hiidkaruputke Levib puitbriketi müük suhkrukottides (ÄP 21.4), Vasseti saeveskist (ÄP 5.5), kaardistamisel ning tõrje vajaduse tead- (EP 9.3). Mõisaküla puidufirmast (ÄP 2.5), Pärnu vustamisel (S 27.5). Putke tõrjumiseks on Saepuru kasutati ka bussi põrandalt vee Plaaditehasest (ÄP 20.7), puiduveova- kolm meetodit: juurte läbilõikamine/väl- imamiseks (PM 28.3). gunite tootmisest Ida-Virumaal (ÄP 1.8), jakaevamine, niitmine ja mürgitamine. puidusektori võidutsemisest Võrumaal Õisikute ärakorjamine on karuputke hä- Kivisüsi (ÄP 26.8), Otepää vineeritehase edust (ÄP vitamise esimesi samm, millega peatada Taani energeetika edu põhineb kiires ki- 25.8), Toftani omanikeringist (ÄP 14.9), taime edasine levik. Eemaldatud õisikud visöele üleminekus pärast 1970. aastate liimpuidu konkurentsitihedal turul targalt tuleb põletada (*SS 12.5). naftakriisi ja orienteerumises tuuleenergee- tegutsemisest (ÄP 26.8), kümblustünnide Tõrjeks valiti välja 774 putke kasva- tikale alates 1980. aastatest (EP 2.7). müügist Põhjamaadele (ÄP 25.8), kolmest miskohta, vaja oleks tõrjet teha 940 ko- Muugal sai valmis söeterminal, süsi otsa esimesest saematerjalitootjast ja olukorrast has. Riigihankeks oleks olnud vaja 5 mln ei pidavat saama, kuna söekaevandamine tooraineturul (ÄP 14.9). kr. Tõrjet oleks olnud vaja teha mai lõpus on seotud Venemaa sotsiaalprogrammiga Enamik saeveskeid kavandab 2006. aas- ja juuni alguses, teist korda juuli esimesel (PM 28.7). Eesti Ekspressi (11.8) huvita- tal tootmismahu kasvu: Stora Enso Timber poolel (EP 26.4, VN 26.4, 3.8, HM 31.5, vad tihti ka inimsuhted, et mil viisil on näi- Imavere saeveski 400 000, tema Paikuse 19.7, VT 15.7, 4.8), kokku viis aastat üh- teks seotud omavahel Muuga söeterminal, 195 000, Sauga 110 000 ja Näpi saeves- tejärge (PM 4.8). Kuid tõrje algus jäi vii- Uurali oligarh ja vene filmitäht. Söesadam ki 105 000 ning Toftan 120 000 tm (ÄP masele hetkele (VM 19.7, 13.8, PM 22.7, S sai valmis ja hakkas tolmutama Jõelähtme 14.12). Järvamaal muretseti väikeste sae- 22.7), samas aga olevat olnud siiski edukas valla külasid (PM 31.10, 11.11). Trahvi sai kaatrite väljasuremise pärast (JT 25.11). (EPõM 8), teise allika järgi kukkus tõrje Stora Enso Timber avas uue liimpuit- hoopiski läbi (S 22.7). Sõda karuputkele hoopiski lubadeta töötava (PM 19.12, ÄP talade tootmise tehase Imaveres (ÄL 9.3, (VoM 7. ja 15.7) on edukas siis, kui toimub 20.12) söeterminali operaator (HM 20.12, 24.8), ettevõte sai FSC tarneahela sertifi- maaomaniku kaasabil (VoM 28.7). Püsti- PM 16.12, ÄP 16.12). kaadi (ÄL 16.2). Sillamäel asuvas saeves- tati loosung: Keila karuputkevabaks (HM Hiina vajab kivisütt nii nagu meie põ- kis mattus salaja autokasti roninud poiss 5.8). Kokkuvõtete järgi hävitasid RMK levkivi. Üks nende söetootja korraldas 45 saepuru alla ja suri (ÕL 4.6). metskondade töötajad 2005. aastal Viljan- mld kr suuruse IPO (ÄP 30.5). Hiina ma- Kaks kolmandikku Eestis toodetud dimaal 73 väiksemat karuputkekolooniat jandusime toetub tuhandete söekaevurite mööblist rändab piiri taha (ÄP 7.3). Eest- (S 24.9). Kaks jõgevalast vigastasid end laipadele (EP 30.11). lastel on puidust mänguasjade tehas Sri mürgise sosnovski karuputke mahlaga Grillsöe pakkimise eest maksti alaealise- Lankal (ÄP 24.1). Pärnakas lõi Marimaal (VoM 15.7). Ühtekokku lõigati putkeõisi- le tüdrukule üks kroon kotist puhtalt kätte puidutöötlemisfirma, töödeldud puitu kuid ja hävitati väiksemaid taimi augustis (PM 18.6). tuuakse juba rohkem kui aasta autodega 235 hektaril (PR 27.9). Eestisse (PP 2.3). Ka on rajatud eestlaste Mürgitaimi on Eestis veel teisigi: sõna- Paber ja tselluloos saeveski Valgevenesse (PM 24.9), tikke jalad, sinine käoking, sügiskrookus, mai- Ilmselt on Kundasse rajatava haavapuidu- hakkab Estonian Match Indiast tellima, kelluke, kuslapuu, salu-siumari, inglitrom- massitehasel kaudne „süü”, et aasta puuks teine pool ettevõttest Hansa Candle jätkab pet ja ka kastoorõli tootmiseks kasvatatav valiti haab (EL 1 ja 3–5, 7–11). Meie hari- samas edukalt küünlatootmist (ÄP 2.9). riitsinus (EP 3.8). lik haab on ainuke Eesti paplite perekonda Hekotek ostis Soome masinatootja Leko- Tuntud dendroloog käis kohtus ühe isase kuuluv puu (Populus tremula – tremula lad pa (ÄP 21.9). kanepitaime pärast, mille mõju inimesele värisev). Ökoehituse AS kasvatas palkmajade on sama suur kui lepalehel (EE 12.5). Po- Estonian Cell-i kemomehhaanilise puit tootmiskäivet (ÄP 6.1), prantslased ja litsei leidis metsast veel 40 kuni 3 m kõr- massitehase aastavõimsuseks kujuneb jaapanlased on huvitatud freespuitmaja- gust kanepitaime (PM 1.9). Ökoloogiliseks 140 000–180 000 t lehtpuutselluloosi aas- dest (VT 2.3, ÄP 18.5). Puidust lusikaid kaubaks oleks kanepist (Areen 33) valmistas, milleks kulub 350 000–400 000 m3 ja kruuse ostavad turistid meelsasti (ÄP tatud riided (EP 13.7). Talunikud peavad haavapuitu (EL 1). Seega ostab ettevõte 26.4). Saarepeedi AS-i Rootsi Mööbel alternatiivseteks põllukultuurideks rapsi pool Eesti paberipuidust (ÄP 9.6). Esime- mööblijupid jõudsid Madonna magamis- kõrval just kanepit ja lina ning kahjuks sel tööaastal piisab Eesti puudest, hiljem tuppa (ÄP 26.5). Puitpruss olevat isegi isegi rukist (*S 3.11). tuuakse puid juurde mujalt (ÄP 31.8). Sel-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 33 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE lesse firmasse investeeris EBRD 296,4 mln 3). Rupert Murdoch ennustab praeguse Soome Fortum samuti biodiisli tootmisse kr (ÄP 3.5), kokku investeeritakse 2,4 mld paberajakirjandusele lõppu (EP 28.4, PM (ÄP 17.2). Samas aga selgus, et Werol kr (EP 9.6, ÄP 9.6). Tehasesse tuleb uusim 20.5). loobub kavandatud (VoM 3.1) biodiisli tehnoloogia, mis maailmas üldse haavat- Eraküte põletas katsete käigus ära 50 t projektist (EP 23.2, VoM 19.5). Või tuleb selluloosi valmistamiseks on. Suvekuudel sorteeritud paberit ja pappi (PM 22.3). siiski juba AS-i Biodiisel poolt ehitatuna võis tehase ehitusplatsil näha päevas 500 Vaid kaks tonni vähem kogusid Põltsamaa (VoM 14.10). Firma Biodiisel suuromanik või rohkemgi ehitajat. Pärast käikulaskmist Ühisgümnaasiumi õpilased, päästes sellega on kindel, et biodiislikütus (ÄP 23.3) pai- jääb tööle 70–80 inimest (*VoM 21.5). ligi 684 puud (VoM 12.11, 0.12). Tallinna satakse Eesti tanklatesse 2006. aasta lõpul Mais jõudsid tehasesse seadmed ja hakati volikogu istung nõuab paberit vähemalt (EP 8.3). Sellest tõuseks tulu nii müüjale töölisi otsima (ÄP 12.5, VT 27.5, PM 7.6) ühe mahavõetud puu jagu (EP 28.9). Tehti kui kasutajale (*ÄP 16.3). Pealegi on eest- ja neid koolitama (ÄP 15.8). Koolitati ka kihutustööd rämpsposti vastu (EP 5.4). lastel uudne biodiisli toomise tehnoloogia Hiinas, kus asub lähem sama tehnoloogia- (*PM 19.4). Tilk tõrva kukkus meepotti ga tehas (VT 15.12). Raps Marek Strandbergi kirjutise kaudu: meil Estonian Cell (KT 3) vedas endal süüd Arvatakse, et Eesti kliima on nii õli- kui on kõik eeldused kulutada biodiislikütuse nägemata Kunda elanikele vett laiali, kus kiukultuuride (lina, kanep) kasvatami- valmistamisele rohkem fossiilenergia kui see osutus teadmata põhjusel reostunuks seks soodne (ÄP 4.5, 10.6, EP 2.6, RV tagasi saame (EP 11.8). Äripäev aga usub (VT 8.1). Merepõhja elustiku uuringud 9.6). Raps, see tähendab Eestis suuresti biodiisli tulevikku (ÄP 21.9), eriti siis kui enne tehase käivitamist maksid tehasele riigi aktsiaseltsi Werol Tehased. Uudised ta muutub fossiilkütusest odavamaks (ÄP näiteks umbes 350 000 kr. Tehase omani- tehasest algasid 2005. aastal sellega, et 21.9). Äripäeva lisa „Auto” (21.9) kirjutas: kud on võrdsetes osades Heinzel Holding, võlgades Weroli (EP 13.1) juhi kohalt ta- biodiisel versus tavaline diislikütus. Larvik Cell, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja gasi astunud ettevõttele oletatavasti kahju Vedelatele biokütustele polnud veel Arengupank (EBRD) (*VoM 21.5). teinud või vähemasti ettevõtte kahjumisse juunis 2005 rakendatud lubatud aktsiisiva- Kurista saeveskis asuti lehtpuud töötle- viinud (PM 31.1, PM 27.10) Erki Aavik bastust (EP 18.5, ÄP 29.6), olgugi et aeg ma (VoM 24.9). Ka sobib suitsetamiseks sai suure preemia (EP 20.1), tehasel aga olevat selleks küps (ÄP 21.6). Tavakütus lehtpuusaepuru (ÕL 1.6). tekkis samas vajadus laenu võtta (PM 26 ootab aktsiisitõusu (ÄP 8.6, 11.7), siiski Muretsetakse haavapuu piisavuse pä- ja 27.1). Tegususega silma paistnud põl- loobuti kiirest tõstmisest (ÄP 4.7). Lõpuks rast Estonian Cell-i tarbeks (EL 3). Väike lumajandusminister Tuiksoo lubas Weroli sai Eesti loa aktsiisivabastuse kohandami- punalamesklane Cucujus cinnaberinus juhte karistada (PM 7.2) ja pani audiitori seks biokütusele riigiabina (VN 3.8, EP veedab nüüd oma mardikaaega rahulikult kahtlasi tehinguid uurima (EP 16. ja 22.2), 4. ja 9.8, ÄP 5.8). Kütuse hinnatõus toob vaid Kanakülas haavakoore vahel, kuna on valmistada tehast ette müügiks (EP 9.2) ja biokütuse ühistransporti (ÄP 22.8), või EL-is kaitse all (EE 2.6) ja Estonian Cell-i peatas tehase laienemise (PM 10.2). Wero- hoopiski aitab kaasa gaasiautode levikule põhja lasta ei kavatse. lil oli kunagi kavas käivitada valguisolaa- (ÄP 6. ja 23.9). Tehti veel juttu tasuta ühis- Räpina Paberivabrik investeeris 3 mln tide katsetootmine (VM 4.3). Prokuratuur sõidukitest (ÄP 2. ja 12.9). kr pakkenurkade tootmise masinasse (ÄP alustas Weroli juhtide suhtes kriminaalasja Atko Grupp loodab Järve Bussipargi 24.8). Kaupluse pakkejääkidest tehakse (PM 20.4, ÄP 20.4). territooriumil asuvas tehases valmistatud Räpinas paberit ja sellest joonistusblokke Weroli kahju küündis 30 mln kroonini biodiisliga saada konkurentide ees eelise jm. Suurem osa jäätmetest läheb Eestist (PM 2.3) või rohkem (ÄP 18.3, 17.8). En- (ÄL 30.3, 18.11, ÄP 8.9, 16. ja 21.11, *ML Leetu ja Soome, kus lainepapi jäätmetest diselt Weroli juhilt küsitakse miljoneid ta- 22.9, PR 19.11). Biodiisliliit soovib luba tehakse lainepappi ja paberist paberit, kuni gasi (PM 27.9)? Jätkuvalt räägiti ettevõtte lisada diislikütusele 30 % biokomponenti kiud pole liiga lühikeseks kulunud (ÄP erastamisest (PM 3.3, 7.4, EP 16.3) ja et (ÄP 24.11). Vene diislikütust ei tahetud 22.2, *RV 13.10). Rahvaliit on huvitatud Weroli müümisest Eestis müüa (PM 15. ja 21.11). Soome paberitööstus seiskus streigi tõttu rapsitootjatele (ÄP 17.3). ÄP juhtkiri aga Samas oli korduvalt arutatud, millal bio- (ÄP 28.4, 17.5, 27.7, PM 19.5, 17.6), Ees- ütleb: „Põllumeeste lüpsilehm tuleb müüa, diislikütus pääseb paisu tagant välja (VoM tis kardeti paberipõuda (PM 18.5), tualett- mitte kinkida (ÄP 17.3). Weroli kadumine 19.5, TBT 6.7, VT 5.8, MaM 9, *ML 22.9). paberist tuli hoopis Soomes puudus kätte (VoM 12.10) oleks surmahoop Eesti rap- Ilmus ülevaade veonduses kasutatavatest (ÄP 24.5, EP 26.5), Kehra pidi soomlasi sikasvatajatele (ÄP 1.9). Selle peale rää- biokütustest (*KT 3). Loodi Biodiisli Toot- hädas aitama (ÄP 7. ja 14.6). Meil tuli osta giti ministeeriumis Weroli rentimisest (EP jate Liit (ÄP 17.6). Talunikud vaagisid al- ajalehepaberit Venemaalt (VT 25.5, EP 18.5, 16.6) ja päästmisplaanist loobumisest ternatiivsete põllukultuuride kasvatamist 26.5, ÄP 30.5). Paberimasinad käivitusid (PM 19.7), rahasüstist (PM 27.7), aktsiate Tallinnas talukonverentsil, nimetades rap- Soomes alles 2. juulil (ÄP 1.7). Seitsme- üleandmisest (EPõM 7) Maaelu Edendami- si alternatiivseks, kuid kui algab biodiisli nädalane lokaut tõi Eesti paberipuiduva- se Sihtasutusele (ÄP 1.9), veelkord müü- tootmine, siis saab rapsist Eestis tavapära- rujatele umbes 50 mln kr kahju (ÄP19.7). misest ja seda isegi võileivahinna eest (EP ne põllukultuur (*S 3.11). Siis peatus ka hakkpuidueksport Soome 8. ja 9.9, 21.10, PM 10. ja 14.9, 25.11, ÄP Biodiisel ehitaks oma tehase varasema paberitööstusele (ÄP 19. ja 31.5, 13.6, PM 19.8, 12.9, EE 15.9, 14.11, ÄL 21.9), kuna Paljassaare või Sillamäe asemel Paldis- 11.6). riik ei soovinud sinna raha juurde panna kisse, toodang läheks Saksamaale (EP Soome sajandiprojekt sattus Uruguais (ÄP 9.9). Kirjutati isegi kinkimisest ühele 18.5, PM 19.5, ÄP 29.6). Euroopa janu- ohtu. Uruguailased kardavad tselluloosi energiaärimehele (ÄL 21.9). Jõgevamaa ja neb biokütuste järele (ÄP 6.6). Holstres tootmisega kaasnevat kloori-dioksiini (EE Enköpingi sõprussuhte vaimne isa huvitus tegeleb Biothompson OÜ juba 10 aastat 8.7). Weroli käekäigust (VoM 8.11). Kirjutati biodiislikütuse eksperimentaaltootmisega Aasta algul selgus, et Tselluloosi- ja Rein Kilgi (PM 2.11) ja Biodieseli (EP (ÄP 26.5). paberivabriku (EP 9.2) pankrotivarale ka- 8.11, PM 15.11) Weroli-huvist. Maksuamet hävitas 90 000 l salaalkoholi vandatud hotell jääb ehitamata (ÄP 26.1), Kuskilt ujus välja 70 mln kr suurune (ÄP 27.1). Metanooli kasutatakse akulaa- mitte aga meelelahutuskoht (EP 6.4) ja võlanõue AS-ilt Biodiisel ja pankrotiju- dija asemel (ITee 1). korterelamud (EP 8. ja 9.2, 8.3, ÄP 9.3, tud, seda vaatamata tehase korralikule ka- Klaipedas ehitatakse Baltimaade suurim 7.9, Kinnisvara 13.7). Ehitused jäävad sumlikkusele (EP 21.10, EP 15. ja 8.11). õlikultuuride seemnetöötlemise tehast, mis esindama kunagist tööstusarhitektuuri Weroli varad arestiti (ÄP 16.11), kuid tehas ületab neli korda Weroli senise võimsuse (ÄP 1.6, PM 2.6). Vineerikombinaadi va- võis tootmist jätkata (EP 6.12, PM 6., 28. (TBT 30.3, ÄP 30.3, ML 7.4). nas masinasaalis peeti maha kontsert (EP ja 29.12, ML 8.12, LL 13.12). EBM Grupp villib Paljassaares Olio toi- 28.4). Leetu tahetakse ehitada tselluloosi- Viiendiku ulatuses Werolile kuuluva AS duõli (ÄP 2.12). Kuum- ja külmpress-rap- tehast (ÄP 24.5). Biodiisel nõukogu liige Erki Aaviku sõnul sikoogi keemiline koostis erineb (Agraa- Pesa ehitavad herilased on arvatavasti võib neil tekkida Soome Fortumi projek- rteadus 2), külmalt saab ka ravitoimelist esimesed paberimeistrid maailmas (EL tiga sünergia (EP 16.2). Nimelt panustab toiduõli (ÄP 6.6). Anti soovitus põllud rap-

34 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE si täis külvata (ÄP 7.4, 1. ja 29.9). Werol prügila esimene ladestusala saab jõuludeks tati arutada (ÄP 4.5). Peter Eek arvas, et töötles 2004. aastal 72 500 t rapsiseemet 2005 täis (EP 29.11). tõenäosus saada trahvi on sama suur kui (ÄP 6.6). Antsla vallas plahvatas rapsitööt- Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskusele võimalus, et Eestit tabada võiv meteoriit lemise tsehh (ÄP 2.9). otsitakse asupaika kas Keilas (ÄP 16.2), on juba õhus (ÄP 6.5). Pakendi taaskasuta- Hübriidmootorid võimaldavad autos Sakus, Kohilas või Saku vallas (Kinnisva- misorganisatsioone on kaks – ETO ja Eesti kasutada biokütust (PM 17.1) ja elektrit ra 5.1, ÄP 18.1, Kohila 3). Kohila güm- Pakendiringlus (ÄP 11.5). Ragn-Sells pak- (Homme 2.6, ÄP 23.9, LL 20.12). Prants- naasiumi saali kogunenud inimesed olid kus täisteenust (ÄP 5.5). Rohelise Punkti lased kasutavad diislikütusena taimeõli skeptiliselt häälestatud jäätmekäitlusfirma kogumissüsteemiga oli ühinenud üle 500 (ÄP 30.9). Ameeriklastel on petrooleumi- Ragn-Sells rajatava Loode-Eesti jäätme- kaupluse (ÄP 3.6). Leiti kinnitust taara- ga töötav reaktiivmootor (LL 20.12). Lätis käitluskeskuse võimalikku asukohta Kohi- firmade kartellikokkuleppele (ÄP 3.6) ja tõsteti biodiisli hinda (ÄP 25.10). la vallas – Vilivere ja Urge ning Saku valda esimene pandimärgi võltsing (EP 2.6). jääva Tagadi küla läheduses (N 2.12). Alates 1. juulist olid kõik pakendid akt- Suhkur ja piiritus Kagu-Eestis on probleeme europrügila siisiga maksustatud (ÄP 1.7). „Taarasea- Eesti tohib kasutada trahvi alla läinud rajamisel (EP 11.3), valdadel (ÄP 6.6) esi- duse” looja Peeter Eek ei pidanud seadust suhkru (ÄP 14.3, 13.5, EP 15.3) piirituse neb raskusi jäätmekorraldamisel (PM 12.3, rahakogumisseaduseks (ÄP 1.7), kuid valmistamiseks, kui see lisatakse bensiinile ÄP 24.3, 4.5). Prügi „koguvad” ka hoones- avaldas arvamust, et kaupmehed irvitavad (LL 30.3), või teeb selle mesilassöödaks tamata krundid (PM 30.5), Pirita jõgi (EP 6 klientide üle (PM 13.7). Kirjutiste voog (EP 24.11). Eestlastele ei meeldi Euroopa ja 10.5), mets (EP 30.6). Peaminister paneb pakendiaktsiisiseaduse (ÄP 1.7) ja kõige Komisjoni kava lubada viina teha viina- prügi tasku (PM 10.5), majandusminister selle üle, mis see kaasa tõi (ÄP 4. ja 29.7, marjadest (EP 15.3) ja nõudis teraviljapii- „laseb valida” tütre Tallinna Jäätmekeskuse 14., 16., 21. ja 23.11, PM 12., 18., 19., 21., nõukokku. Ajaleht küsib, aga kuhu panete 25. ja 28.7, 3., 25. ja 31.8, 19.9, 5. ja 6.10, ritusele eeliseid (PM 25.5). Eestile meeldis teie oma prügi (EP 4.6)? Eritarkvara seob EP 18. ja 26.7, 10.8, 6. ja 8.9, ÄE 8, RV 9, EL-i kava vähendada suhkrutööstuse toe- maamaksjad jäätmetekitajate andmebaasi LL 23.11, Mustamäe 15), ei vaibunud ka tusi (EP 24.11, ÄP 25.11). Kuid riknenud (ÄP 2.5). Keskkonnainspektsiooni tegevus pärast seaduse vastuvõtmist. teraviljast saaks ka bioplasti teha (PM pärsib Ida-Virumaa ettevõtlust (PM 29.3). Ajakirjanik pidas pandipakendit kesk- 14.10). Uudiseid ilmus ka Paikuse jäätmekäit- konnahoiu farsiks, mis keskkonda puhta- AS Rakvere Piiritustehas kavatseb suu- luskeskuse kohta (ÄP 10.2, PP 10.12). maks ei tee (ÄP 13.5). Kuid ega see muret rendada tootmismahtu nii Rakvere kui ka Pääsküla prügilale eraldati tootmismaad tagastajal või vastuvõtjal väiksemaks ei tee Moe tehases ning valmistub praagakuiva- (EP 3.9). Prügimägi on vaatlejatele parim (ÄP 24.5, 27.10). Tagatisrahasüsteem ra- tustehase ja bioetanooli üksuse ehituseks. linnuülikool (EP 8.10). Uuriti prügimäe kendus maist (ÄP 5.1, PM 28.3, EP 29.3). 2004. aastast jagas tehas praaka selle ka- nõrgvett (Chemistry 1). Pakendiaktsiisi juurutamine (ÄP 1.2, 22.4, sutamise innustamiseks tasuta, kas või üle Tauniti prügiga vääralt käitunud inimesi EP 6.2, ÄL 28.3, Raamatupidamisuudised, saja tonni päevas. Moele kavatses piiri- ja ettevõtteid (EP 8. ja 11.7, 15. ja 24.8, 4) tekitas esialgu jaburaid olukordi (ÄP tusetehas juurde ehitada bioetanooli ehk PM 13. ja 14.7, RV 11.8, ÄP 29.9). Kesk- 9.2) või lihtsalt küsitavusi (EP 22.2). Sep- 99,5–99,8- % tehnilise piirituse tootmise konnaministeeriumi esindaja rääkis, et tembris 2005 tagastati rekordkogus taarat üksuse, mis suudaks varustada Eesti bio- jäätmeseaduse ühed või teised lahendused (ÄP 4.11). Nagu ikka, käis ka jagelemine diisli segajaid (VT 10.9). ei saa olla sotsiaalpoliitika puuduste paika- pakendituru pärast (ÄP 16.12). Eks nüüd Alkoholitehase tagant avastati salapii- jaks (*PP 20.5). Selgitusi jäätmemajanduse sõida säästlikum ja keskkonnateadlikum rituseladu (ÄP 21.9). Metanooli kasutav kohta andsid ka prügifirma juhid ja spetsia- osa Eesti inimestest ringi klirisev (või kütuseelement asendaks sülearvutite akut listid (ÄP 11.4, 2., 13., 16 ja 19.5). plekk- ning plasttaara puhul mahukalt (EP 17.3). Cleanaway lahti lastud juhid monteeri- õhku täis) kestakott pakiruumis, otsides vad Saksamaal valmistatud ja Eestis esma- kohta kuhu ära anda (ÕL 29.8). Prügi, jäätmed kordselt kasutusele võetavaid presse, mis Samas tahaks keskkonnateadlik Katre Jäätmeseaduse vastuvõtmisest möödus suruvad pehme materjali algmõõtmetest sorteeritult ära anda kogu prügi (PM 1.9). 2005. aastal juba enam kui aasta (KT 5). kuni 20 korda väiksemaks pakiks (ÄL Dagmari häirib mõttetu kilekottide tarbi- Eestis tekib aastas inimese kohta 380 kg 24.8). Prügi võib neljajalgsetele giljotiiniks mine (RV 9.9). olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega aga osutuda (RV 9.6). Puidust pakendeid tuleb enne kasutamist 9 t (LL 26.1). Ülemaailmsesse prügisse Afganistani elanikud on nii vaesed, et nõuetekohaselt kuumutada, mida peab näi- uppumist ennustati siiski aastal 2150 (ÄP neil ei ole isegi prügi, Iraagis ja Liibanonis tama märk EE-000 HT 56 °C/30min (ÄP 16.11). Vändra piirkonda teenindav Kal- aga juba on (PM 6.6). Jaapanis otsitakse 22.2), kaubaalused peavad alates 1. juulist maru prügila suleti (PP 15.10). Pärnu on juba ammu võimalust koguda enam jäät- vastama rahvusvahelistele fütosanitaar- raputamas endalt maha prügipealinna mai- meid taaskasutamiseks (ÄP 9.12). meetmete standardile ISPM 15 (ÄP 22.6). net (PP 22.4). Keemiliselt või kuumtöödeldud puitalused Ragn-Sells avas sorteerimisjaama Tal- Pakend on tavalistest 20 % kallimad (ÄP 27.9). linnas Suur-Sõjamäel (EP 18.1, ÄP 18.1, Pakendiorganisatsioonid (ÄP 19.4) luba- Taaskasutamine tähendab energia tootmist Kinnisvara 19.1). 27 000 tonnist sorteeriti sid tööd alustada maikuus (ÄP 8. ja 9.2). või kompostimist (*RV 13.10). tehases näiteks välja 6000 t paberit, 4600 t Joogitootjad panid pakendikogumise käi- kartongi, 2700 t puitu, 1600 t PET-i ja vitamiseks kokku 60 mln kr (ÄP 7.2). Plast 1200 t läbipaistvat kilet (ÄP 31.1). Leiti ka Väikesed maapoed ei näe võimalusi pa- Eesti plasti- ja kummitööstus kasvab kii- vastsündinu surnukeha (PM 4.5). Prügive- kendiseaduse täitmiseks (PM 20.4), kuid resti (ÄP 5.9, ÄP-TOP). Sillamäel kerkib du võib senisest odavamaks muutuda (EP neile anti võimalus vastuvõtust keelduda polüpropüleenkanga vabrik (PM 4.3), Tal- 25.1, ÄP 20.4)? Või kallimaks (EP 4.1, ÕL (EP 20.6), suuremad aga olid enne sea- linna oli tulemas Norra kilekotitehas, enne 5.1, ÄP 31.1)? Kui kallimaks (PM 12.12, duse rakendamist valmis (EP 29.4), kuid seda suletakse tehas Oslos (ÄP 15.4, 1.6). ÄP 12.12, LL 13.12), kas hüppeliselt (EP osa neist saatsid pakkujad nurgatagustesse Hiiumaal on oluline tegija plastitootja M 8.12)? Prügi äraveol on ees kaks hinna- vastuvõtukohtadesse (PM 2,6). Pakendi ja P Nurst (ÄP 28.4). Seal tegutsevad veel tõusu (PM 4.10, ÄP 4.10). Väätsa prügilas loendus- ja sorteerimiskeskus avati Jõe- Dagöplast AS, Estpak Plastik AS ja Dale maksab olmejäätmete ladestamine alates 1. lähtme vallas (HM 13.5). Importööride LD AS (ÄP 4.5). Tegijaks on ka Örnplast jaanuarist 2006 625,40 kr/t senise 495,60 arvates annab pandimärgistamine eelise (LE 19.5). Estiko-Plastari põhitoodanguks asemel (N 13.12). Tallinnas tõusis prügi- kohalikele (ÄP 2.5). on kile ja kilepakendid, trükiga pakendid la ja sorteerijate vahel tüli (EE 3.3). Anti Juba varem oli pakendite kohta ko- ning lamineeritud tooted (ÄL 15.8). ülesanne tõsta prügi kvaliteeti (ÄP 2.3). hustusi võetud, mille täitmata jätmine oli Samas aga on võimalused plastjäätmete Koguneti ümarlauale (RV 12.5). Tallinna trahvitav (ÄP 28.4). Seda teemat soovi- kordustöötluseks Eestis kesised. Enamuse-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 35 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE le on ju teada, et plasti, jalanõude ja vana- liha-kondijahu, kuna seda söödana kasu- tingitud hais ajab Papiaru küla iiveldama de riiete põletamine on võrreldav koduse tada on keelatud (PP 29.1). ja jõuab vahel otsaga Rakvereni VT 30.7). keemiarelvaga (EP 17.6). Tallinlaste riided Hädas olid loomapidajad, kes ei saanud Läga põllulevedu tõi hirmu kaevuvee pä- jõuavad ükskord Jõelähtme prügilasse (RV aru, et hädatapmine pole lubatud, tapetud rast (PM 22.1). 9.6). Kuid kas peaks? looma söötmine koertele on karistatav, mis Anti teavet biojäätmete kompostimise Saku tõi turule uue plastpudeli (ÄP kunagi oli tava (ML 9.6), ka ei tohi korju- kohta Soomes (KT 4). Soomlased ehitasid 14.2). Kasutatud plastpudelid saadetakse seid enam matta (Maaelu Heaks, august). 2000. aastal Hiiumaale Veskimetsa esi- Rootsi (ÄP 9.2). Eesti joogipudelitest Eesti Lisaks ei saadud aru, miks peab talumees mese saepuru ja turba sügavkuivallapanul Pandipakendi OÜ-s valmistatud plasthel- vedama looma maantee äärde, eriti kui seafarmi Eestis (HiM 20.9). Eestis kuluks vestest toodetakse Kagu-Aasias riideid (EP pole selge, kas loom suri siberi katku või 1 mln kr sõnnikuhoidlate korrastamiseks 7.9). Plastkile peenestatakse ja sulatatakse marutõppe (PM 22. ja 26.4), Tallinna–Tar- (ÄP 21.4). graanuliteks, mis lähevad näiteks Hiinas- tu tee nr 2* ristiti isegi raipemagistraaliks, se uue kile tegemiseks (*RV 13.10). Toor- kuna üks teeline märkas seal 22 loomakor- Kilt mepakendplast läheb Liplandi tehasesse just (PM 8.9). Selge, et vedu ja töötlemine Aastail 1987–1988 laulsid eestlased hin- näiteks kaabli tegemiseks, PET-pudelid maksavad, eraisikule kompenseerib seda ge- ja häälevärinal: „Virumaa ja Pandivere, pressitakse meil kokku ja lähevad Taani riik (ML 31.3). Kuid alates 2006. aastast sinu heaks ma pandin vere!” Laul kui loits või Rootsi mööblipolstri, fliisi, pesu jm mitte enam täielikult. Siis tuleb hiidlase aitas: kopp jäi Virumaal maasse löömata, valmistamisele, reostunud plast aga põle- lehma „matuse” täiskuluks 6000–7000 kr fosforiit välja toomata, kildakihid häirima- tamisele (*RV 13.10). (EP 18.11). Veokuludega pole rahul Lääne- ta, uued võõrkeelsed inimesed Eestimaale Kihilisest joogipakendist tehakse Öreb- Viru ettevõtja Oleg Gross (ÄP 3.3). Eks oli laskmata. Meie võitsime fosforiidisõja, ro tehases Rootsis ja arvatavasti Klaipe- ka teisi, kes tehasega rahul ei olnud (ÄP 5. hõiskas vististi iga eestlane (ML 19.5). da tehases Leedus eriotstarbelist paberit, ja 6.4, 15.6). Jäätmetehas protsessis sead- 1990. aastate algul vastas Keskkonnami- näiteks kipsplaatide katmiseks. Saksamaal meid tarninud Saksa firmaga (ÄP 22.4, EP nisteeriumi ametnik arupärimisele, et olda- ja Türgis tehakse joogipakendist mööblit, 1.6, PM 31.10). Omanikud kaalusid teha- gu Lääne-Virus rahulikud, sest fosforiidi joonlaudu, diplomaadikohvreid jm (*RV se müüki. Kas Eestisse tekkib Werol nr 2 kaevandamise keeld kehtib seal sajandi 13.10). Meie noored tegid mahlapakid ra- (*EE 22.9)? lõpuni. Teiseks oli märgitud, et meie teine hakottideks (PM 1.11). Anto Raukas kirjutas: „Andkem aega põlevkivi diktüoneemakilt ei ole aktuaalne Toormepakendit EL-i riikides ei mak- atra seada” (ÄP 14.4). Matustele mit- maavara... märkusega, et seni, kuni ener- te mõeldes olgu teada, et Eestis sai üle sustata, miks siis meil (ÄP 24.10)? Londo- gia ja kütuste hinnad väga kõrgeks ei peaks 13 000 lehma uue kodu (PM 23.12). Päris ni börsil hakati plastidega kaubitsema (ÄP minema (VT 13.5). ilus pole siinkohal ka kirjutada, et Rootsi 30.5). Radoon on Eestis suuresti seotud kildaga teadlased hakkavad katsetama uut kesk- (TM, suvi). Ülgase fosforiidikaevandus on konnasäästlikku matmisviisi – kuivkülmu- Rehvid ja plast muutumas turismiobjektiks, kus on pealegi tamist. Kirik pole vastu, kuna näeb selles Erki Nool huvitus keskkonnaprojektidest ohutu käia (EP 21.6). Ohutuks teeb käigud 100 aastat tagasi loa saanud krematsiooni ja uuris hoolega rehvitehase võimalusi ja diktüoneemakildast lagi. (PM 1.10). tasuvust (PM 19.3). Keskkonnaamet võ- Tehases toodetud loomarasva kasutatak- tab vastu vanarehve (EP 11.11, PM 11.11, se katlamajades kütteks, saaks valmistada Põlevkivi LL 18.11). Rehvid purustatakse detsemb- ka biodiislit aeglase käiguga mootoritele Eesti kasutab Rootsi ja Soome järel EL-is ris 2005 Eestisse jõudva masinaga (LL (EP 18.11). Vanasti keedeti rasvast see- enim loodusvarasid (PM 17.5). Põlevkivi 18.11). Rehvide kogujad kisuvad tüli (PM pi. Pealegi tegelevad ettevõtlikud inime- annab Eestile mäetööstusriigi maine (*ÄP 30.11). Novembris andsid tallinlased tasuta sed juba jälle koduse seebikeetmisega 9.2). Akadeemikud juhtisid samas tähele- ära 40 t vanu rehve (LL 20.12, PM 21.12). (ÄP 2.12, RV 9.12). Miks mitte loosungi panu põlevkivivaru sihtotstarbekamale ja 2006. aastal lähevad rehvid kallimaks, et „Kommarid ahju” asemel püstitada uus ratsionaalsemale kasutamisele (EP 25.2). sillutada teed vanade rehvide tasuta ära- „Keedame raiped seebiks!” Seda teemat Parema ettekujutuse maapõuest saab Eesti andmisele (ÕL 15.11). arendati edukalt ka „Virumaa Teatajas”: geoloogiliselt kaardilt (EPLVJ 1/2). Ka- Naastrehvid kulutavad maanteed, eest- Rakvere raibe kütab ahju (VT 1.10), kuna vandati ekskursioone „Põlevkivimaa 2005” laste kassikäpana töötavad rehvid mitte kommareid ei jätku, seega polevat kõige (M&M 22.2, ÄL 4.3), 5000 õpilast arvati (LL 25.2, PM 14.6, ÄP 2.11). Rehviliidul ökonoomsem küttematerjal. Talumees ei minevat uurima rõskeid kaevandusšahte oli kavas osta miljoneid maksev rehvipu- keeruta: puud ahju! Kommarid hakkaksid (PM 12.2, VN 11.3). rustusmasin (EP 23.5). Kummitükkidest korstnas pigi koguma, aga puu on sõbra- Nüüd on Rägavere vald tormijooksust saaks õli, neid saab ka lisada tsementi ja lik materjal. Ka teatab kalamees Vladislav põlevkivimaardlatele šokis, hullemini kui teekattesse (PM 6.6). Nokia ehitab Vene- Koržets: kalad ahju! Põllumajandusminis- fosforiidisõja aegu (ML 12.5, *ML 19.5). maale rehvitehase (PM 5.5). Toorkummi ter Ester Tuiksoo jääb oma juurde: loom- Mitmed ettevõtted kavandavad põlevkivi hind võib tõusta 21 aasta kõrgeimaks (ÄP sed jäätmed ahju (VT 1.10)! Eks nendes kaevandamist (ÄP 9.2), olgugi, et on ar- 14.12). hüüdlausetes kumab läbi ka suur mure vatud, et 2030. aastatel saab põlevkiviaeg terendunud kütteperioodi eel. majanduses läbi (ÄP 9.2). Soovi omanda- Korjused ja kompost Kompost või prügimägi, linlasel rohkem da uusi kaevealasid nimetati isegi laus- Loomsete jäätmete tehaseta Väike-Maar- võimalusi ei ole (ÄP 20.4), v.a suurpuhas- rünnakuks: uuringu- ja kaevandamisloa jas pole võimalik enam Eestis lihatööstust tuse aegu (PM 5.4). Komposti tehakse ka taotlusi laekub valdadele lausa ridamisi arendada (ÄP 13.4, *EPõM 7, EP 18.10), puidujäätmetest (*RV 13.10). Keskera- (PR 8.4). Kui kõigile kaevandada tahtja- kuid pärast tehase käivitamist oli virisemist kond lubas Elvas hakata sügislehti vedama tele näidatakse rohelist tuld, saab Maidla kui palju (*ÄP 28.1, PM 11.2, VT 16.3, (PM10). Tallinna esimest kompostiväljakut vallast omavalitsus, mille territoorium on 1.4). Lühikeses korstnas on nähtud ohtu taheti ehitada Rahumäele (LL 10.6, PM täielikult kaevandustega kaetud (PR 7.12, (VT 11.2, 29.12). Ainult ajakirjanik Ago 12.10, EP 14.10, Mustamäe 12). OÜ Järve EP 16.12). Kas võib võtta lohutusena, et Gaškov kiidab tehast: loomad veetakse ko- Biopuhastus lubas aastaks 2006 saada val- pereelamuid võib kaevandatud aladele hale kinniste autodega, õhk tehase piiridest mis uue nüüdisaegne toormuda töötlemise ehitada (PR 28.5). Kuid tuleks arvestada väljaspool on puhas (VT 4.1). Korjused sõlme, kus muda tahendatakse tihedamaks sellega, et kui tegemist on üle kümne aas- ringlevad keedukateldes ja torudes veeks ja segatakse ballastainega – turba, põhu ta suletud kaevandustega, on langatanud ning soojuseks (*PP 27.10). Häädemeeste või puukoortega – ning jäetakse vaalu- pinnas riigi mure (PR 11.11). Vene ajal kergkruusatehas või Kunda tsemenditehas desse komposteeruma (PR 15.7). Vänge vajus Varinurmes maapind koos kapsaaia, (ÄP 19. ja 22.9) põletab tehases saadud reoveesette massilisest komposteerimisest marjapõõsaste ja õunapuudega 80 cm jagu

36 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE allapoole ja vedas ise sinna mulla peale Keskkonnaministeerium võttis me- tõusevad ettevõttes palgad kuni 10 % (PR (VT 21.5). netlusse Merko kõrval kaevandamislube 3.12). Koondatud pensionärid said lisapen- Need omavalitsused, kelle maid ähvar- taotlenud OÜ VKG Aidu Oili ja Kiviõli sioni (EP 15.6). Ka riik on olnud helde ja dab täielik üleskaevamine, peaksid mõtle- Keemiatööstuse OÜ (*PR 16.4, EP 16.6, subsideerinud põlevkivienergeetikat ma- ma kavandatud alale uusi kasutusviise lei- *VT 22.11). VKG taotlus oli arutlusel dalamate keskkonnatasude kaudu 1,7 mld da. Kaevanduspargi idee on juba rakendust Keskkonnaministeeriumis. Kaevanduste kr ulatuses (ÄP 20.7). Viiendat korda peeti leidnud. Kohtla kaevanduspark-muuseum vastu protestiti Rakvere keskväljakul (PR VKG eestvedamisel Kohtla-Järvel keemi- laiendab juba maapealset puhkekeskust, 17.9, VT 17.9) ja muud moodi (VT 25. ja kute päeva (PR 31.5). kus 2006. aasta suvel saab ka ujuda (VT 30.8). Kõigi nelja kavandatavate kaevan- Põlevkivi kaevandamisõiguse (*VT 12.2, PR 20.5, 8.9). dustega seotud omavalitsuse – Maidla, 22.11, 21.12) eest küsitakse 5,2 kr/t, uue AS Kunda Nordic Tsement tähistas 135 Sonda, Mäetaguse ja Rägavere – esinda- seaduse järgi 6–20 kr/t (ÄP 11.7, 2.11). aasta möödumist tsemenditootmise algu- jad pöördusid Riigikogu poole ettepane- Aheraine eest maksab Eesti Põlevkivi sest Kundas (VT 3.9). Kunda tsemendite- kuga moodustada uurimiskomisjon, kes 3 kr/t, edaspidi (2009) isegi 12 kr/t. Kui has ehitas Ubjasse põlevkivikarjääri (PM uuriks kaevandamislubade taotluste me- 2004. aastal maksti keskkonnatasu (ÄP 28.4, Oma Maja 7), see käivitus 2005. netlemise tagamaid (VT 1.7), hiljem käi- 16.12) 99 mln kr, siis 2009. aastal on see aasta lõpul (PM 24.11). Põlevkivivaru on di Toompeal (VT 17. ja 20.9) Riigikogu juba 650 mln kr ehk 38 % omahinnast (ÄP Ubja mäeeraldisel umbes 3,5 mln t, seega keskkonnakomisjoni ees, kusjuures Maidla 13.7). Kaevetasud kerkivad (ÄP 7.11), kuid tehasele mitmekümneks aastaks ja tuleb vallavolikogu esimees Enno Vinni tõstatas valdade tulubaas väheneb (ÄP 2.11). Kae- odavam kui osta Eesti Põlevkivilt (VN peamise probleemina kaevandamislubade vandamisõigust võidakse müüa ka enam- 29.7). Ubja põlevkivikarjäärist hakatak- menetlemisega kiirustamise (*PR 21.9). pakkumise teel (ÄP 16.11). Eesti Põlevkivi se vett Toolse jõkke juhtima (VT 17.9). Maidla vallavolikogu oli juba maikuus tütarfirma Mäetehnika ekspordib toodangut Alates augustist 2005 hakkas rong mööda palunud Riigikogul moodustada komisjon, Tšiilisse (PR 28.9, ÄP 29.9). 100-aastast Kunda raudteed vedama Kunda uurimaks kaevandamislubade menetlemist, Avaldati töö altmaakaevanduste püsi- ahjudesse Ubja põlevkivi (VT 28.4, 23.11, põlevkivivarude hindamist ning omavalit- vusarvutuste ja kaevandustesse suletud vee 8.12). Seega sai Lääne-Virumaast Ida-Vi- suste ja keskkonnaministeeriumi vahelise kohta (KT 4). Äripäeva „Visioon” (mai) rumaa kõrval teine maakond Eestis, kus konflikti tekkepõhjusi (PR 23.09). Villu peab maailma suurimat põlevkivikaevan- põlevkivi kaevandatakse (PR 28.7). Reiljanilt päriti aru, miks ministeerium dust Estonia ja Eesti Elektrijaama kaksiku- Nn Sonda uuringuväljak (*PR 16.4) võttis menetlusse Sonda piirkonna kae- teks, kes on teineteisega sama sarnased kui hõlmab Rägavere (320 ha, kaevandusele vandamislubade taotlused, kui kohalikud siga ja kägu. Kui põlevkivi peaks otsa saa- jääb ette Uljaste küla), Sonda (2900 ha, sh elanikud on selle vastu ning kaevandused ma, ei hakata meil fosforiiti kaevandama pool looduskaitsealusest Sirtsi soost, ette võivad ohustada keskkonda (PR 14.12). (EE 2.6). EE kavatseb tõsta õlitööstusele jäävad Nüri ja Puisma küla) ning Maidla Eesti kõige lapsesõbralikumaks saanud müüdava põlevkivi hinda (ÄP 16.12). valda (ML 12.5, *ML 19.5). Kaevanduste Illuka valla jõukus tuleb maa alt – põlev- Aprillist lõpetasid Narva elektrijaamad vastu olid Uljaste küla elanikud (EP 26.9), kivist. 95 õpilasele on tasuta koolilõuna, Venemaal kaevandatava põlevkivi töötle- nende Uljaste järv jääks vaevu kilomeet- bussisõit, suusad ning tervelt kaks suurt mise, sest Slantsõ linnas asuv AS Lenin- ri kaugusele kaevandustest (VT 13.5). maja õppimiseks (ML 03.02). gradslanets rikkus süstemaatiliselt makse- Kaevandustevastased avaldasid meelt ka Enim ressursimaksu kogusid Mäetagu- tingimusi. Võlgnevused tekkisid neil juba Toompeal (PM 20.9). Keskkonnaministee- se ja Vaivara vald (PM 22.3), kuid suured umbes aasta tagasi (PR 16.4). 2000 tööta riumi esindaja selgitas, et igaühel meist on tulud teevad vallavanemad hoopiski õnne- jäänud 40 000 elanikuga Slantsõ linna vene võimalus kaasa rääkida, kas kaevandada tuks (*EP 21.4). Ka kasvas Eesti Põlevkivi kaevurit ähvardasid sulgeda Eestisse viivad või mitte (*PR 21.9). Kaevanduste avamist kasum (ÄP 18.5). Kuid, mis saab siis, kui teed, kui Narvas ei peaks hakatama kütma hakati piirama (EP 19. ja 21.9). Vaja teha kaevandamine lakkab (EP 21.4)? Kaevan- Slantsõ põlevkivi (PR 5. ja 28.5, PM 9.5,). enne uuringud (EP 13.12). duses surmas varing kaevuri (PM 23.7). Igaks juhuks piketeeriti Leningradis Ees- Eesti Põlevkivi tütarfirma Põlevkivi Kardeti Selisoo kuivamist (EP 20.10). ti konsulaadi ees ja pöörduti Putini poole Kaevandamise AS taotles põlevkivi kae- Ahtme kaevanduse käikudesse kogune- abi saamiseks (PM 17. ja 25.5). Venemaa vandamiseks luba 234 ha suurusel riigi- nud põhjavesi ujutas Sanniku oja lähistel kaevuritele lojaalne Eesti minister Savisaar maal Sirgala kaeveväljal Ida-Viru maa- põllu- ja metsamaad üle, pärast puurimist (PR 22.9) otsustas aidata vene kaevureid ja konnas Toila ja Illuka vallas (mäeeraldise aga pääses vesi otse Sanniku ojja. Sealne osta Slantsõst põlevkivi aasta lõpuni meie nimetus Sirgala 2) (PR 14.4, EP 16.6). nõiakaev lakkas seetõttu olemast (PR 10. karjääridele kas või kahju hinnaga (TBT Pruukis vaid teatavaks saada, et Aidu ja 24.5). Valmis kaevandusala liigveepro- 11.5, PM 13., 28., 29. ja 30.7, 12.9, VN karjääri lääneosa jääb Eesti Põlevkivi jekt, mis seab esmatähtsaks eesvoolude 11. ja 31.7, ÄP 13.7, PR 29.7, Keskus 15). kaevandamisloa ümbervormistamise tõttu puhastamise-korrastamise ning drenaaži- Seoses sellega tõusid tähelepanu alla CO2 tõenäoliselt mäeeraldisest välja, kui OÜ süsteemide kordategemise (PR 29.11). kvoot ja ka Eesti osalus toota Venemaal Merko Kaevandused esitas Maidla vallale Sai valmis „Põlevkivitööstuse elutsükli nende põlevkivist elektrit (EP 21. ja 28.5). taotluse seal kaevandama hakata (PR 14.4, analüüs”. Strandberg, Vilu ja Gavrilova Olukorda seletas ka Einar Kisel MKM-ist *PR 16.4). Merko taotles luba geoloogi- kirjutasid sel teemal (RV 13.10, VT 3.11 ja (PR 6.8). Enam-vähem samal ajal Slantsõ listeks uuringuteks ka Sonda vallas (ML 29.11, 22.12). See ELF-i ja TTÜ koostöös segadustega kirjutas „Financial Times” 7.4). Külaelanikud sõdisid kaevandus- valminud analüüs esitati Jõhvis ning teenis Vene survest Eestile gaasiga (PM 11.7, EP te vastu (*PR 16.4, PM 13.5, EE *26.5, eesmärki asjaosalisi keskkonnaküsimuste 28.7). EP 24.8) jättes Keskkonnaministeeriumi üle mõtlema ärgitada (PR 20. ja 28.12). Savisaare Vene põlevkivi plaan (mis oli kahe tule vahele (EE 26.5). Merko aga Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati kadunud – EP 4.8) oli määratud nurjumi- vahetas loa rahaks (ÄP 11.7). Aasta lõpul Jostov pidas Äripäeva korraldatud aren- sele (EP 9.8, 7.10, PR 24.8), kuna see ei lugesime, et Merko Grupi tütarfirma OÜ gukonverentsil Ida-Virumaa kullavaruks toonud ärilist kasu Eestile (EP 2. ja 30.8, Merko Kaevandused taotles luba põlevki- elanikke, mitte põlevkivi (PR 16.6). Eesti 12.11, TBT 3.8). Eks see nurjumine tähen- vi kaevandamiseks Maidla vallas Oandu Põlevkivi nõukogu pikendas Jostovi töö- da kriisi Slantsõ põlevkivilinnas (PM 16.8, uuringuväljal (mäeeraldis Oandu põlev- lepingut veel kolmeks aastaks (PR 26.8). EP 5.10). Kaevurid käisid oma tööandjalt kivikaevandus, 4774,78 ha) Maidla vallas Ida-Virumaal Toilas peeti sealtkandi suuri- palka välja nõudmas süüdistades nii Eestit (PR 14.12). Aidu Oil soovis kahte luba mat rahvapidu – kaevurite päeva (PR 30.8, kui ka Moskvat (*PR 9.6, PM 27.10). Kü- põlevkivi kaevandamiseks Oandu (6318,5 ML 1.9). Põlevkivi juht Mati Jostov (ÕL simuste lahendust hakati lõpuks otsima ka ha) ja Seli uuringuväljadel, mis paiknevad 6.4) olevat kõva grillija (EP 11.7). Kaevu- teiselpool piiri (REGNUM.RU andmetel): Ida-Virumaal Mäetaguse ja Maidla ning rite ametiühing ja Eesti Põlevkivi juhtkond kas riigi toetus või oma põlevkivitööstus Lääne-Virus Vinni vallas (VT 15.10). on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt (EP 15.11). Ansipi sõnul kaotaks Eesti

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 37 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Slantsõ põlevkivi ostes 400 mln kr aastas 15.11). Vandeadvokaat soojendas üles loo- olles juba asunud uue üliseadme ehitami- (VT 31.8). Niigi oli soe talv kahandanud tusetuks peetud võla, mis oli seotud seitse- sele (*ÄL 12.10). kaevurite tööpäevi ja -tasu (ÕL 7.2). Narva kaheksa aastat tagasi põlevkiviõli tootmise TTÜ teadlased lihvivad Narva Elekt- Elektrijaamade juhatuse esimehe Lembit madalseisust tingitud Kiviteri vara müügi- rijaamade ja VKG Slantsõ projektidele Vali arvates oli Savisaare salakohtumised ga Ühispanga poolt (ÄL 21.9, EE 29.9, PR lisaks ka õlitehase projekti Kasahstanile, venelastega (EP 16. ja 20.9) ja tegevus 23.11). Eriõli ja Kiviteri pankrotiga kuna- et murda sealt edasi maailma. Selle te- arusaamatu (EP 17.9). Eesti Põlevkivis ei gi seotud pankrotihaldur läks prokuratuuri hase tehniline lahendus oli valmimisel saadud samuti aru, miks nad peavad kao- uurimise alla (EP 29.9). (PR 23.11). VKG-d külastanud Malaisia tama vene kaevurite sotsiaalprogrammi Eesti mõjukaks keemiatööstuseks tõus- kütusefirma Petronas esindajad huvitusid tõttu 10 % turust (PR 29.7, 4.8). Arusaa- nud VKG omanikering koorus välja mitu põlevkiviõli tootmise tehnoloogiast ning matu oli ka venelaste soov rentida Balti aastat ettevõtet vallanud TransChemical Eesti kogemusest põlevkiviõli tootmise Elektrijaamalt plokk (EP 7.1 ja 11.11, PM Corporationi tagant. Ettevõtte erastamis- vallas (ÄL 18.1). Prantsusmaa suursaadikut 10. ja 14.11). Aasta lõpp tõi ikkagi uudise: skeemi üheks autoriks peetakse Edgar Sa- Eestis Chantal de Ghaisne de Bourmont´i venelased kaebasid Narva Elektrijaamad visaare 1990. aasta valitsuse kaubandusmi- huvitas Ida-Virumaal eelkõige tööstus ja arbitraažikohtusse (EP 29.12, PR 30.12). nistrit Ants Laosi (ÄL 21.9). põlevkivitöötlemine, sealhulgas ka põlev- Ka nii võib vist asjale vaadata, et meie Põlevkiviõli tootjad alustasid 2005. aas- kivikeemia (PR 23.9). põlevkivi on söerikast tüüpi kütus, pida- ta sügisel palavikulisi ettevalmistusi sadu Aastal 2004 seitsme Eestis välja antud des selleks rikkuseks süsihappegaasi (ÄP miljoneid kroone maksvate tehaste ehita- patendi hulgas oli ka TTÜ teadlaste ring 25.7), kui mitte otse öelda välja, et põlev- miseks, sest nafta hinna tõus tõotab kulla- uttekambriga vertikaalne retort tükilise kivi mineraalosa sisaldab palju karbonaate, vihma (*ÄL 12.10). Narva Elektrijaamad tahkekütuse termiliseks töötlemiseks (EP mis põlemisel ja utmisel lagunevad süsi- tellisid TTÜ-lt uuringu õlitehase lõpptoo- 1.3). Teadlased said KIK-ilt 1,45 mln kr happegaasiks. Lisaks võiks ju rõhutada, et dangu kvaliteedi tõstmiseks. VKG pöördus projekti “Põlevkivi õlitööstuse parima „söerikkus” täiendab põlevkivi orgaanili- aga Peterburi Atomenergoprojekti poole võimaliku tehnika seni kirjeldamata osad” ses aines oleva süsiniku põlemist süsihap- (*ÄL 12.10). Nimelt ollakse VKG-s seisu- elluviimiseks (VN 17.2). pegaasiks. kohal, et TTÜ-s ega mitte ühes teises Eesti TTÜ Virumaa kolledž sõlmis Eesti Põ- Kaevandusmuuseum laieneb maa peale asutuses pole küllalt palju insenere, et uue levkivi ja VKG-ga lepingu arvestada kooli- (PM 8.9). 2006. aasta kaevurite päevaks tehase projekteerimistöödega toime tulla, tusel nende ettevõtete vajadusi (ÄP 14.11), paneb Jostov umbes 700-leheküljelise „põ- k.a tehase projekteerimiseks Slantsõsse, Eesti Põlevkivi kirjutas alla koostööle TTÜ levkivipiibli” lauale, kui põlevkivi tootmi- kui peaks selguma, et Venemaa ärimaastik Virumaa kolledžiga (PR 18.6). se algusest Eestis möödub 90 aastat (PR võimaldab seal põlevkiviõli tulusalt toota. Uus keemiapoliitika REACH (Regist- 15.10). Austraallaste üks ATP tehnoloogiat kasu- ration, Evaluation and Authorisation of tav seade töötleb põlevkivi 6000 t/ööp, Chemicals) (ÄP 6. ja 16.6, 8.8, 28.11, EP Õlitööstus seega kolmandiku võrra rohkem kui VKG 18.11, 8.12) karmistab reegleid. Nii tuleks Põlevkivi väärtus peitub õli tootmises (ÄP 49 retordiga. Selle seadme kohandamine näiteks põlevkivi puiduimmutusõli eda- 9.2). Ja mida kõrgem on nafta hind, seda Eesti põlevkivile raiskaks aega ja on ka- siseks püsimiseks turul kulutada 30–40 kuumemaks kaubaks põlevkivi saab (ÄP vadest välja jäetud. Kui VKG tahab ka- mln kr peamiselt loomkatsetele (ÄP 7.2). 23.3)? Leiti, et põlevkivi tuleb rohkem sutada praegu Narva Elektrijaamades ku- Vii kas või tootmine Euroopast välja (ÄP väärtustada (*ÄP 14.3). Eesti konkurentsi- nagi Leningradis Kržižanovski instituudi 25.4). Ligi kaks aastat kestnud ja 18 mln võimelisemate tööstusettevõtete tänavuses teadlaste loodud nn Galoteri tehnoloogial kr maksma läinud projekti tulemusel on edetabelis hõivas Eesti Põlevkivi kolman- töötavat mudelit, tuleb see õigus osta Nar- tänaseks testitud Suurbritannia ettevõttes da koha. Üldarvestuses oli Eesti Põlevki- va Elektrijaamadelt. Narva Elektrijaamad SafePharm Laboratories Ltd. üheksa Eesti vi Ida-Viru ettevõtetest kõige edukam ja kavatsevad ehitada kolme aastaga veel ühe põlevkivikemikaali EL-i nõuete kohaselt jõudis seal 30. kohale. Tööstusettevõtete õlitehase (PM 22.11, *PM 23.11). Narva (ÄL 28.2). Pensionärist keemiainsener seas jõudsid esimese 30 hulka kohalikest Elektrijaamade seade teenis 2005. aasta Hannus hoiatas ka põlevkiviõli plahvatus- firmadest Nitrofert (14.), Viru Õlitööstus esimesel poolel põlevkiviõliga ligi 35 mln ohtlikkuse eest (EE 24.11). (25.) ja Repo Vabrikud (27.) (PR 23.9). kr kasumit (*ÄL 12.10). EE põlevkiviõli müügioksjon oli edukas: VKG 2004. aasta konsolideeritud reali- Kolme-nelja aasta pärast kerkib Viru- müüki pandi 1990 ja saadi keskmiselt 3166 seerimise netokäive oli 713,8 ja kasum ma- maale uus VKG keemiatehas, mis võimal- kr/t (ÄP 20.7). Tulem: soojusenergia hinna jandustegevusest 120,9 mln kr (ÄP 19.5, dab 2006. aastal suurendada õlitootmise tõus (EP 27.7). Narva õlitehast süüdista- 31.8). VKG ostis Fortumilt Kohtla-Järve mahtu viiendiku võrra. VKG Oil oligi lõ- ti õli müügil (konkurss kuulutati ÄP 3.5) soojuselektrijaama (ÄP 26.10). petamas 5. õlivabriku laiendamist nelja uue „sõprade” eelistamises (EP 17.5). Uuest VKG-le kuuluva kütteõli, õlikoksi ja generaatoriga (ÄP 16.6, PR 16.12). Narva oksjonist (kuulutus nt EP 14.9, ÄP 14.9) muude põlevkiviproduktide tootmisega Elektrijaamad aga ehitavad kolme aastaga hakati rääkima septembris (PM 2.9, ÄP 7., tegeleva Viru Õlitööstuse AS-i uus ärinimi veel ühe uusimat tehnoloogiat kasutatava 20–22.9, EP 14. ja 21.9) ja et soojusetoot- on alates 20. juulist 2005 VKG Oil AS (PR õlitehase. jad lähevad sinna statistideks (ÄP 16.9), 22.7). VKG ostis tagasi oma tütarettevõtte Õlitööstust asub laiendama ka T. R. pärast süüdistati osalisi veelgi kartelli- Viru Liimid AS, mis müüdi poolteist aas- Tamme Autole kuuluv OÜ Kiviõli Kee- kokkuleppes (ÄP 14.9, EP 24.9), arvati, tat varem firmale Luxembourg Investments miatööstus (ÄP 16.6), Narva Elektrijaamad et läbipaistev oksjon ja otseside tootjatega (PR 4.11). Viru Liimid müügitulust moo- ja Merko Keemiatööstus. Arvati, et mõnin- oleks soojusetootjatele kasulik (ÄP 14.9), dustas 2004. aastal eksport 36 % ja müük gane eelis on Narva Elektrijaamadel, kes nähti ka niite maffia maailma (EE 27.10) Eestis 64 %. Toodangu müük välisturgu- on kasuliku mudeliga kaitsnud Galoteri ja sealt edasi hukkunud katlakütjat (EE dele kasvas 245 %. Ettevõte toodab kar- tehnoloogia, mis on moodsam kui VKG ja 10.11). Põlevkiviõli hinnatõus andis EE- bamiid- ja fenoolformaldehüüdvaike, mida Kiviõli Keemiatööstuse õlitehaste Kiviteri le 46 mln kr kasumit (PM 20.10). kasutatakse puitlaastplaatide, puitkiudplaa- tehnoloogia (PR 23.11). VKG ostaks Venemaal „Slantsõ päästmi- tide ja vineeri valmistamiseks (VT 17,5). Ajakirjanik leidis, et TTÜ satub huvita- seks” põlevkivikaevanduse ja õlitootmise Majanduslehe „Äripäev” koostatud Eesti vasse olukorda, kuna teeb koostööd kõigi ning ehitaks Slantsõsse vähemalt pool mil- rikkamate ettevõtjate edetabeli esisajas fi- Eesti põlevkiviõli tootjatega. Sinna koon- jardit krooni maksva põlevkiviõli tööstuse, gureerivad neli VKG suuromanikku Mar- dub kõikide õlitootjate oskusteave, mida mis läheks kasumisse kolme aasta jooksul gus Kangro Ühispangast läbi osaühingu tehnoloogilise võistluse tingimustes võivad (PM 15.8, ÄP 20.9), kui Venemaa müüks Alvekor (1,455 mld kr), Priit Piilmann konkurendid üksteise eest püüda varjata. piiriäärsed kaevandused ja lubaks takis- (507 mln kr), Elar Sarapuu (417 mln kr) Vaid Eesti väikseim Kiviõli Keemiatööstus tusteta õli eksportida. VKG otsiski kon- ja Ants Laos (309 mln kr) (ÄP 29.9, PR tegutsevat vaikselt ja endassetõmbunult, kursiga Venemaale rajatavale põlevkiviõli

38 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE tootmisega tegelevale tütarettevõttele te- vajalik teha 11 hanget, varuda masuuti 1.4). 2005. aasta mootorrataste mäkketõu- gevjuhti (PR 14.9). Arvati, et Kukruse mäe 2200 t, lennukipetrooli 1800 m3, bensii- suvõistlus toimus Kiviõli poolkoksimäel otsast selge ilmaga paistvad Slantsõ ahe- ni 95 44 400 m3, diislikütust 81 200 m3, (*VT 4.3, VN 14.7). VKG istutas koos rainemäed Venemaal on mõjunud VKG-le kokku 170 mln kr eest (ÄP 9.9, PM 14.9). Kohtla-Järve Lionsi klubiga suletud pool- väljakutsena. Pealegi on EL-ist väljapoole Arvati, et 1. jaanuariks ei saada kokku 45- koksimägedele 2000 kase- ja männiistikut jääval Venemaal õlitootmisega kaasnevad päevast julgeolekuvaru (EP 25.4). (PR 6.5). VKG toetas ka abiturientidest keskkonnanõuded ja nende täitmiseks teh- Londoni lähistel plahvatas kütuseladu, tööstusmaastiku orhideede uurijaid (PR tavad kulutused väiksemad kui Eestis, ka kus oli 20 11-mln liitrist mahutit (PM 12.5). tööjõukulud on Venemaal vähemasti prae- 12.12, ÄP 12.12). EL nõuab Sondalt abiraha miljoneid gu väiksemad kui Eestis (PR 14.9). Slantsõ tagasi oskamatu juhtimise tõttu nurjunud põlevkiviäri tasuvust uuris ka Vene juhtiv Poolkoks. Tuhamäed keskkonnaprojekti Hasco eest, mille ko- naftatootja Lukoil (ÄL 21.9). Põlevkivi poolkoksi saastetasu suureneb haselt oleks tulnud poolkoksi ja sealäga VKG kodumaise uue õlitehase rajamine ajavahemikus 2005–2009 5,5–6,5 kr/t, abil metsastada 200 ha väheväärtuslikke looks töökohad 400 kaevurile ja õlitehas samas kui näiteks vedeljäätmena ladesta- põllu- ja metsamaid. Aastateks 2002–2004 200 töölisele (*ÄL 12.10). Seega on tõus- tud põlevkivituhk ning põlevkivi lend- ja oli projektile ette nähtud 39,6 mln kr (PM mas ka vajadus spetsialistide järele. Ida- koldetuhk vastavalt kuni 6,2 ja 5,0 kr/t. Põ- 10.8, PR 10.8). Veidi enne nurjumist kur- Virumaale on igal aastal vaja 250 uut spet- levkivitöötlemise pigijäätmete tonni hind deti, et poolkoksi kasutamisalane teave sialisti. Abi oleks TTÜ Virumaa kolledžist, kõrvaldamisel kasvab nimetatud ajavahe- killustunud Tallinnas ja Tartus ning mingil kui inseneri ettevalmistus lõpetataks Sak- mikus 395-lt kuni 816 kroonini (ÄP 9.2). määral ka välismaa vahel, mis raskendab samaa, Venemaa või Poola kõrgkoolides, EL-i nõue katta poolkoksimäed 5 m neid üldistada. Keegi ei riskivat soovita- või siis saata kohe noori välismaale viieks paksuse kihiga läheks maksma 3 mld kr, da laiali laotada ainet, mis võib sisaldada aastaks õppima (*PR 21.12). mistõttu on Eegi arvates vaja välja töötada kantserogeene (*VT 4.3). Põlevkivituhast Kuid samas võiks ju ehitada Kiviõlisse oma, u mõnisada miljonit krooni maksev ekstraheeriti veega anorgaanilisi ühendeid, naftatöötlemistehase (PM 23.4, ÄP 25.4). tehnoloogiline lahendus (PM 4.3). Avalda- sh polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke Velsicol Eesti hakkab tootma 20 t toi- ti hanketeade tööstusjäätmete ja poolkoksi (Chemistry 3). Üks miljard kulub sellele, duainelisandit naatriumbensoaati ööpäevas prügilate sulgemise ettevalmistamise kohta et sama torustiku kaudu ärastada pastalaad- senisest rohkem (PR 30.12). Kohtla-Järvel ja Kiviõlis (PM 18.2). Ida- seks muudetud tuhk senisest mitu korda Uusi ettevõtteid tuleb arvatavasti vana- Virumaal asuvate poolkoksi- ja tuhamä- vähema veega, kas see on elektrijaamade de asemele juurde, seega peaksime olema gede sulgemisprojekti ettevalmistamist rehepaplus (PM 8.11)? tänulikud 1898. aastal Suur-Ungaris, täp- soovis nõustada vaid üks firma – Ramboll Tuhamägede tantsupeol oli üle 700 ja- semalt 1918. aastal Rumeeniaga liidetud Finland Ltd konsortsiumis OÜ-ga EL lakeerutaja (ML 10. ja 17.2). Tuhamägi on Transilvaanias Szászvárosis, sündinud Konsult. Ministeerium on hinnanud tööde Eesti kõrgeim tehismägi (EL 5). Klassika- Ernő Kochile, kes 1930. aastate lõpus maksumuseks 3–5 mld kr. Tehnilise abi lises highpointing’us tehislikud tuhamäed Eesti tööstuspiirkonda jäädvustas. Põlev- projekti rahastab 75 % ulatuses EL-i ühte- arvesse ei lähe (ÄP lisa 6.5). kivitööstus, Eesti majanduslik uhkus, oli kuuluvusfond (VN 23.3). Teistel andmetel tõusnud kahe maailmasõja vahelise kunsti läheb Virumaa tuhamägede loodussõbrali- Nafta oluliseks teemaks. Koch tegi mitmeid ofor- kumaks korrastamine maksma kuni 1,5–3 Euroopa parimad firmad on seotud maa- te ja kuivnõelalehti Kohtla-Järve ja Kiviõli mld kr. Aastaks 2013 peavad vanad tuha- varadega, neist omakorda parimad pumpa- vaadetega (esimese puugravüüride mapi mäed olema korrastatud (*VT 4.3). vad Suurbritannias naftat (ÄP 20.6). Nafta andis 1935. aastal välja siiski Hando Mu- Põlevkivijäätmete (EP 1.8) ebaõige la- hinda peeti prognoosimatuks (ÄP 12.1). gasto) (Sirp 2.12). destamise eest ootab meid EL-i trahv (PM Keeruline oli anda ka aktsiasoovitusi ener- Maailmas pannakse suurt rõhku Alberta 16.7). 2005. aasta lõpus kuulutati välja geetikasektorisse panustajatele (ÄP 17.1). õliliivadele, põlevkivile jt mittekonvent- vähempakkumine poolkoksiprügila pro- Kirjutati nii naftahinna tõusust või kallidu- sionaalsetele kütustele, kuid nendest nafta- jektdokumentatsiooni koostamiseks ja ehi- sest (ÄP 17.1, 28.2, 19. ja 20.4, 21. ja 29.6, laadse olluse tegemine nõuab tohutult vett tamiseks (ÄP 24.12). Poolkoksi uus, kesk- 6. ja 8.7, 26. 30. ja 31.8, 7.9, PM 18.3, 5.4, ja energiat (ÄP 5.5). Iraagis saab ühe USA konnale ohutu ladestuspaik valmib 2007. EP 8.7, 20.12) kui langusest (ÄP 1. ja 6.2, dollari eest 60 liitrit bensiini (PM 16.7). aastal. Keskkonnasäästlikum ladestusteh- 16.5, 8.7, 19.12), stabiliseerumisest (ÄP Õli saaks toota ka pilliroo- või plasti- noloogia seisneb selles, et tõkestatakse 16.8), kuid samuti: kauaks meile naftat (ÄP jäätmete vesikonversioonil (*Chemistry 1, poolkoksile sadava vihma pääs pinnasesse 25.7)? Bushi täht langes koos naftahinna EPLVJ 1/2), tõrva saab ajada puidust (EL ja korjatakse kokku setitustiikidesse ning tõusuga (EP 31.12). OPEC ei usu naftahin- 9), taastuvate ja taastumatute loodusvarade puhastatakse PR 27.10). na tõusu 105 dollarini (ÄP 11.4) ja lubas õli potentsiaali saaks hinnata Rock-Evali TÜ tehnoloogiainstituudi asedirektor anda käiku kõik tootmisvõimsused (ÄP 19. analüsaatoriga (EPLVJ 1/2). Õli juba too- Erik Puura peab naeruväärseks, et arene- ja 21.9, 23.12), IMF aga hoiatas naftašoki detakse põlevkivist koos kummijäätmetega nud põlevkivikeemiaga Eestis pole pii- eest (ÄP 12.4, 22.9). Analüütik ootas naf- tahke soojakandjaga utteseadmes (EPLVJ savalt hästi teada, mida poolkoksimäed ta hinnaks 70–100 USD (ÄP 14. ja 19.9). 1/2). Asfaltbetoonisegus on u 5 % bituu- endast kujutavad. Kohtla-Järvel peetud Vaheütlusena, et Soome politsei kasutab menit (EP 1.7). poolkoksialasel seminaril tehti esimene elektrišokki kallaletungija kahjutukstege- katse poolkoksi uurinud teadlaste päid misel (EP 15.4). Tõnis Oja arvutas, et nafta Kütusevaru kokku panna. Vaja oleks uurida mägede hind polegi nii kõrge (ÄP 27.4). Samas aga Aasta algul arvati, et vaid sõge riik hoiab sisemust (*VT 4.3). ohjeldavat kõrge naftahind kasvavat tarbi- oma vedelkütuse hädatagavara võõrsil (EP Pärnumaa keskkonnateenistuses hinnati mishullust (*EE 21.4). Külm ilm on tõst- 10.1), ehk pehmemalt öelduna „mis oma Tootsi Turba katlamajas biokütuste põle- nud nafta hinda (ÄP 19.1). Selles valguses õue peal, see oma õue peal” (EP 4.1). Mi- tamisel tekkiva koldetuha keskkonnamõju on päris huvitav teada, et Vene siseturul nisteerium tegeleb kütusevarude loomisega (PP 19.10). langes naftabarreli hind isegi 11 dollarile (EP 6.1, ÄP 17.5), see hakkab jagunema Kui Tammiku aherainemäe kunagi alus- (ÄP 14.1). seitsme välisriigi vahel (EP17.1). tatud kujundamine viiakse lõpule, võiks Venemaa väärtuslikumad firmad olid Haldamiseks lõi riik äriühingu (ÄP 1.3) sellest saada puhkepaik ja sportimise koht Gazprom, Surgutneftegas, Lukoil, Jukos ja või agentuuri (ÄP 18. ja 22.3) ja kehtestas (PR 3.11). Püssi katlamaja tuhamägesid Sibneft. Eesti Gaas oleks selles nimekirjas vedelkütuse varumakse (ÄP 7.3). Varu soe- on kaks, Purtse jõe kaldal olevat tahetak- 600. (PM 1.2, ÄP 9.2). Venemaa kindlustab tamiseks soovitati riigihanget (ÄP 17. ja se teha puhkealaks, kuhu ehitatakse rajad riigi kontrolli loodusvarade üle (ÄP 15.2, 31.3). Esimeses hädas päästaks 15-päeva maastikujalgratastele. Selleks tahab Püssi PM 30.5), ehitab kolm naftaterminaali (ÄP varu (EP 22.3). 1. jaanuariks 2006 oleks nagu Kiviõli mäge oma valdusesse (PR 2.3). Putini armeeks ja laevastikuks olevat

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 39 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE nafta, mis andvat talle võimaluse luua ja tõusu ja majanduslanguse (ÄP 5. ja 14.9), Venemaale tagasi tulla ja lahkus ametist säilitada Venemaast kuvandit kui tugevast, mis Euroopa Komisjoni arvates ei ole aju- (ÄP 19.12). Aasta lõpul sai Jukose loole kuid samas ka rahvusvaheliselt edukast rii- tine (ÄP 2., 7. 16., 23. ja 26.9). Tulevikus tõmmata joone alla: Venemaal pole ohutu gist (PM 5.7). Seda tugevust toetab nafta- ei kõlba mõni orkaanist tabatud piirkond rahastada Putini-vastaseid jõude + Kremli toodangu kasv (ÄP 3.8, 1.11). enam inimasustuseks (EE 29.9). Mehhiko kindel soov võtta Jukos riigi kontrolli alla Kaks aastat vene naftata ja üheksa aastat lahel sai Katrinast kahjustada vähemalt 58 (PM 31.12). erastamisel olnud Ventspils Nafta panus- naftaplatvormi ja -puurtorni (EP 7.9), koos tas Venemaa investoritele (ÄP 10.1, 4. ja uue troopilise tormi Ritaga ulatus kahjus- Eesti oma nafta 22.3), sadam panustas nafta asemel kalale tatud naftaplatvormide arv USA-s 109-ni Möödunud sajandi esimesel poolel otsiti (ÄP 7.3) ja söele (ÄP 23.5). Leedu tahab (PM 6. ja 18.10). Kas oli süüd orkaani Hiiumaalt korduvalt naftat (EE 21.4). Vän- Mažeikiu Nafta üle riigi kontrolli (PM nimi Katrina, et vihjati selle seosele Vene ge naftalehk tuletab samuti meelde nafta 18.1, ÄP 19. 1, 28. ja 31.3, ), võimalik on ilmarelvaga (EP 1.10). Jeremy Rifkin seob olemasolu, kahjuks häirides muugalaste EBRD raha kaasamine (ÄP 9.3), ka müük orkaane naftaajastu lõpuga (EP 5.9). USA elu (EP 15.11). Eesti transiidi isa Aadu (ÄP 15.6), kas Gazpromile (ÄP 6.6)? Ka naftafirmad kannatasid orkaanide tõttu Luukas taandus kütuseärist (EP 2. ja 12.11, venelased on tehasest endiselt huvitatud kahju (ÄP 5.10), kuid Senatil tekkis ikka- PM 2.11, ÄP 2.11). Dreivex Baltic ja OÜ (ÄP 26.5, 7.10), veel on austerlased (PM gi kava maksustada naftafirmade hiigeltulu Uus Tehas tahavad Kiviõlisse ehitada ligi 13.7), ameeriklased (ÄP 1.7) ja poolakad lisamaksuga (ÄP 31.10). 600 mln kr maksvat toornafta töötlemise (ÄP 24.8). Finaalis jäi sõelale Poola PKN tehast (PR 13.1, 23.4). Eks see ole põhjen- Orien ja KazMunGaz 1 mld USD-ga (ÄP Hodorkovski datud nafta töötlemisvõimsuste nappusest 16. ja 29.11, 13.12). Venemaa keelas naf- Kunagi keemiaõpingute ajal komsomoli- (ÄP 24.8). tafirmal KazMunGaz nafta tarnimise Leetu kaaslastega kooperatiivkohvikust alusta- Marju Lauristini arvates kujunes Han- (ÄP 11. ja 21.11), ise sinna tarneid piirates nud ja hiljem naftakontserni Jukose juhiks sapanga kampaania diivani puurimise ja (ÄP 19.12). tõusnud Mihhail Hodorkovskist kuulsime naftajoaga (EE 27.10) noortele pulli tege- Mažeikiu Naftast (ÄP 23.9) saab Eesti 2005. aastal juba vanglast saadud kirja- miseks (ÜM 28.4) või oli see ikkagi üks 90 % vajaminevast bensiinist (EP 25.7). de (PM 13.1, EP 18.1) ja ajakirjandusest 2005. aasta sümbolitest (ÄP 23.12). Naf- Shell kandis juba viiendat korda maha läbi jooksnud teadete kaudu (EP 26.2, ÄP tateema leidis ka muus kontekstis kasuta- naftavarusid (ÄP 7.2). Saudi Araabia gi- 12.4), s.h seotusest rahapesuga (EP 14.3, mist: „Ansip, Savisaar ja Reiljan leidsid gantväljad on samuti vanad (ÄP 12.9). PM 14.3). Euroopa Nõukogu, lääne lehed naftat! (ÄP 12.4)”. Eks samasse retoori- Vene naftatoodangu kasv oli aeglustu- ja pangad polnud rahul Venemaa võimu- kasse kuulu ka sama ajalehe teine juhtkiri: mas (ÄP 3.6). Kirjutatakse ka Leedu ja de tegevusega Jukose küsimuses (ÄP 28. „Kui riigifirmal läheb halvasti, saab sellest Läti naftast (EE 21.4). Suur osa naftast ja 31.1, 28.2, PM 10.2). Hodarkovski elu rahaauk” (ÄP 6.4). tuleb ebastabiilsetest riikidest (PM 10.3). oli vanglas ohtu seatud, samas aga arvati, Seni on Eesti „oma nafta” see, mida riik Bakuu-Ceyhani naftajuhe avab aseritele et Siberi põlisrahvas handid elavat nafta- peab tõrjuma ja kavatseb selleks luua naf- küllusesalve ja vähendab lääne sõltuvust tootmise aja üle (RV 13.1). Kuid lähiajal tareostuse tõrje sihtkapitali (EP 18.8). Lähis-Idast ja Venemaast (EP 27.5, PM avastatud naftaalade põhjarahvad olid 27.5). Peatselt voolab seda juhet mööda 1 1970. aastatel määratud kindlasse nafta- mln barrelit naftat päevas (5.11). surma (PM 12.3). Elekter Norra pensionärid juba suplevadki naf- Hodorkovski süüd arutati kohtus (PM Narva Elektrijaamade juht Lembit Vali väi- tarahades (ÄP 27.5). Et raha veelgi enam 28.4) ja ta mõisteti süüdi (EP 17., 19., 21. tis Narvas Eesti Elektrijaama renoveeritud sotsiaalvaldkonda läheks, valiti Norras ja 31.5, PM 18. ja 31.5, ÄP 17–19.5, 1.6). energiaploki pidulikul esitlusel ja konve- parlamenti punaroheline koalitsioon (EP Nigeeria kirjade asemel levisid Internetis rentsil „Põlevkivienergeetika uued tehno- 14.9, ÄP 14.9). OECD arvates teevad Hodorkovski kirjad (ÄP 31.5). Jukose va- loogiad”, et Narva elektrijaamade kaks uut naftatulud Norra rahva laisaks (ÄP 15.8). rad külmutati (ÄP 20.4). Kremli poliitika põlevkivi keevkihis põletamise tehnoloo- Norsk Hydro ostab USA naftakompanii hakkas peletama välismaiseid investoreid gial töötavat plokki on nominaalvõimsuse (ÄP 20.9). (ÄP 18.4). See (ÄP 15.3, PM 31.5) juhtum saavutanud (ÄL 23.4, PR 26.4). Kirjutati Saddam Husseini kunagisest sundis Putinit lubama Venemaa äriliidritele EE-le algas 2005. aasta suure tormiga, naftasmugeldamisest (PM 16.4, EP 29.10) kodurahu (ÄP 29.3). Venemaa Ühinenud tuul puhus jälle voolu ära (EP 10.1). Lä- ja Putini lähikondsete altkäemaksu saa- Energiasüsteemide nõukogu esimehele tis jäi vooluta 60 % elektri tarbijatest (EP misest (ÄP 17.5). Ukraina süüdistab Vene Anatoli Tšubaisile tehti arvatavasti igaks 11.1), Hiiumaal 100 % (EP 24.1). Elektri- naftafirmasid sabotaažis (ÄP 18.5). Hiina juhuks ebaõnnestunud atentaat. Kas saab generaatorid said nõutud kaubaks (EP 13.1, naftavajaduse kasv muudab tulevikus naf- temast Hodorkovski järel järgmine siht- PM 17.1, ÄP 19.1 ja 20.1). Suurhaiglatel taturgu (ÄP 10.6, 15.8, EP 24.12). Juba märk (EE 2.6)? Vene ekspeaminister pidas olid need niigi olemas. nüüd on neil kava osta ära üks USA nafta- kohtuprotsessi farsiks (PM 20.5). Kremlile Gunnar Okk tõdes, et EE jäi loodusele kontsern (ÄP 29.6) või Jukose varad (ÄP oli kohtumõistmine Hodorkovski (PM 4.6) alla (PM 20.1 ja 28.1, ÄP 27.1) maksimaal 9.12). Sihitakse ka Kasahstani naftavarusid üle näidishukkamine, kuigi mõisteti ühek- setele pingutustele vaatamata (EP 13. ja (ÄP 23.8). Boliivias natsionaliseeriti nafta- saks aastaks vangi (EP 1., 2. ja 11.6, PM 20.1, PM 19.1) ja lubas katkestuskahjusid ja gaasivarud (ÄP 23.12). 1. ja 10.6, EE 2.6), kavandamisel on uued hüvitada (PM 24.1, EP 26.1) ning edaspidi Revali hotelliketi omanik nimetas ühe kohtuasjad oligarhide vastu (EP 8.6, ÄP ennetada (PM 18., 19.1 ja 21., EP 19.1). Põhjamere naftaplatvormidest Revaliks 8. ja 15.6), Venemaal aga arutatakse, kas Siiski leiti põhjuseid kahju hüvitamata jät- (EE 6.1). Hodorkovskaja emigreerub või mitte või miseks (PM 29.3). Jaanuaritormi kahju oli Jeremy Rifkini visioonid on „Nafta kas vanglad hakkavad Hodorkovski pärast EE-le 45 mln kr (PM 28.3). Võrdluseks EE lõpp” ja „Töö lõpp” (EP 5.7) ning et tege- omavahel tülitsema (PM 23.7). Advokaat poole aasta kasum 36 mln kr (EP 12.8). likkus on ennustatusest palju hullem (RV kartis Hodorkovski elu pärast (PM 23.8), Riik karmistab elektri kvaliteedinõudeid 11.8). Von Krahlis algasid loengud „Elu kaitsja saadeti Venemaalt välja (PM 24.9). (ÄP 15.2, 15.3, PM 15.3, EP 7.4), et EE ei pärast naftat” (LL 8.12). Maailma klii- Peeti kava esitada Hodorkovski Riigiduu- saaks edaspidi vääramatu jõuga elektrikat- makonverentsil räägiti, et ainus mõistlik ma saadikuks (ÄP 24.8). Hodorkovski kestusi põhjendada (PM 28.1). Postimees lahendus on hoida naftat kokku, sest on saadeti vanglakaristust kandma Hiina piiri (4.6) leidis, et EE mängis Koljatit oma tõhusam kui ükskõik milline tulevikuteh- äärde, kus ta sai tööd vangla õmblejana leiutaja Taaveti vastu, kes nõudis kompen- noloogia (EP 10.12). EL kutsus samuti pii- (PM 2.12), üks äripartner saadeti polaar- satsiooni oma leiutise kasutamise eest. rama nafta raiskamist (PM 11.9). joone lähistele (EE 27.10), Jukose asepre- EE-st väiksem energiaettevõte Fortum Orkaan Katrina USA-s (ÄP 23.9) põh- sident palus Lätilt poliitilist varjupaika (ÄP (4.2) tõi Läänemaa kodudesse EE-st varem justas järsu bensiinihinna (EP 2.9, ÄP 9.9) 25.11, PM 26.11), finantsjuht ei julgenud elektri tagasi (PM 15.1), kuid on hinnapo-

40 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE liitikas EE-st sõltuv (PM 22.2, ÄP 22. ja 29.11). Aeg-ajalt tuletatakse meelde pank- tembris alustas tööd saastekvootide regis- 28.2). Hinnatõstmise plaane Fortumis ei rotistunud Enroni (ÄP 16.6). ter (ÄP 16.9, 7.11, EP 9.11), 1. novembril haudutud (PM 21.6, ÄP 21.6), kvaliteedist alustati kauplemisega (ÄP 2.12, PM 5.12). räägiti küll (ÄP 6.12). Elektrihinnatõus Kauplemist reguleerib kolm määrust (ÄP Rootsis lubatakse tulevikus kaevata EE valmistas kliente ette elektrienergia 16.11). Villu Reiljan ei lubanud EE-l elekt- elektrikaableid rohkem maasse (PM 15.1). hinnatõusuks (EP 25.1), see jäi ka hiljem rihinda tõsta, kuna neile anti kvoot, mis Läti muudab energiaseadust, et saaks EE- päevakorda (VoM 9.9). Kui hind sai kar- toob ettevõttele sisse 500–600 mln kr ja ga ühineda (EP 4.2). juva investeerimisvajaduse põhjendusel edaspidi kordades rohkem (ÄP 22.7). Eesti-Soome käsivarrejämedune mere- tõstetud, otsustas valitsus tõusust saada- Kyoto tõi kaasa ka vajaduse teha hoo- kaabel (ÄL 4. ja 9.2, 29.4, ÄP 2.5) läheb vast ligi 400 mln kr lisarahast neljandiku nete energiaauditit (PM 7.4, 6.6, ÄP 13.5), maksma 1,72 mld kr ja võimaldab müüa dividendidena ära võtta (ÄP 7.–9.3, sellest meil püütakse kohustuse tähtaega edasi ni- elektrienergiat aastas miljardi krooni eest veel ÄP 11.5). Täpsustatult oli Eesti riigi hutada (ÄP 25.5). Äripäeva (27.5) arvates senisest enam, mis võrdub turistide poolt omanikutulu EE-st 500 mln kr (PM 2.12, on pealesundimine viide meetme ebavaja- Eestist kaasa ostetud alkoholi hinnaga (ÄP ÄP 8. ja 16.12). Kaarel Tarand kirjutas ka- likkusele. 3. ja 7.2, PM 29.11). MKM arvates kaabel sumist 674 mln kr (või 671 – ÄP 17.6), mis AGA alustas Eestis kuivjää tootmist elektrihinna tõusu ei põhjusta (ÄP 10.2). tuli peamiselt elektrimüügist ja võiks par- (ÄP 17. ja 20.1). Võib ju ka nii arutada, Küll aitaks kaabel Eestit suures elektri- teidel rahvale lubada neli korda odavamat et raamatud koos riiulitega raamatukogus süsteemi avariis (ÄP 21.9). Vene-Soome soojus- ja elektrienergiat (EP 12.5). Oki on etem CO2 ringluse pidurdaja kui isiklik elektrikaabli ehitus samas takerdus (PM kommentaar: energiasõda on hinnatõusust panus näiteks seismapandud turbahunniku 14.2). hullem (PM 27.7, ÄP 10.8). Kõrvalpõike- näol aianurgas (EL 2). Veelgi parem oleks Põlevkivielektri tootmisvõimsuste uuen- na: tõus liftiga 202 m kõrguse Iru soojus- CO2 matta maa alla looduslikesse hoidla- damine teeb iga inimese kohta 50 000 kr elektrijaama tippu võtab 6 minutit aega (EP tesse. Eesti peaks sel juhul kasutama teiste (RV 10.2). Elektrisüsteemi investeerimis- 22.8). Me pole seni harjunud, et võidakse riikide teenust (PM 25.5). Kuid matmisel vajadus aastani 2015 on 24,5–32,6 mld kr kirjutada ka hinna kas või mõnesendisest on ilmselt ka pahupool olemas. Loodus (EE 18.8). Eeldatakse, et liitumine elektri- langusest (EP 19.9). Ning ees ootabki poo- andis Kamerunis sellest märku. Sealsest võrguga kallineb (EP 16.9). lesendine hinnalangus kWh pealt (PM 9. ja järvest vallandus iseeneslikult CO2, tap- pes 1800 inimest ja 8000 looma (EP 8.10), EE ootab Venemaalt ettepanekut hakata 21.11). EJKÜ elektrinõukogu on pöördu- seda küll 1986. aastal. elektrit Pihkvas tootma (EP 26.4), muidu nud nii konkurentsiameti kui energiaturu Venelased nõudsid Eestilt kasvuhoonek- aga pole suhted elektrivallas veel selged inspektsiooni poole ettepanekutega võtta voodi loovutamist 1990. aastal Vene põ- (PM 14.5). EL aga käib peale, et Internet EE hinnamoonutused ja teiste turuosaliste levkivi põletamise eest Eestis (PM 25.5). oleks kättesaadav elektri pistikupesast (ÄP diskrimineerimine kriitilise vaatluse alla Soomes võivad mõned ettevõtted jääda 12.4). EE-l nurjus Leedu elektrivõrguost (ÄL 14.12). heitmekaubanduse tõttu jänni (ÄP 22.8). (EP 19.5). Teadlased kutsuvad samas üles EL nõuab energiaturu avamisega rutta- Veenuse ilma tasub uurida. Kui meil meie elektrivõrgu erastamisele (EE 18.8). mist (ÄP 17.3, EP 21.11), Okk aga hoiatas läheb kasvuhoonegaaside eritumine liiale, Osa võrgust on väga alakoormatud, pin- selle eest (Saldo 3). Ta soovitas puukütet muutub Maa Veenuse sarnaseks kuumaks gekõikumisest hoidumiseks oleks vaja 5–6 elektri asemel (PM 26.4), selgitus tuli planeediks (PM 9. ja 12.11, EP 12.11). mld kr (EP 7.9), hiljem, et ütlemise taga oli oletatav elekt- Põlevkivituhk tuleks taaskasutada (*Ehi- rihinna tõus (ÄP 27.4). See saab olema taja 6). Narva Elektrijaam paigutas saaste- kümnendiga 50 % (EP 27.5). Kes ei mak- Energeetika alternatiivid. Koos- tasu elektrifiltrite renoveerimistöödesse ja sa, maksab lõpuks viivisega (EP11.5). tootmine tuhavälja sulgemisdokumentatsiooni koos- EE elektrieksport sõltub müügist Lätti Igiliikur (EP 4. ja 25.2) oleks päris hea lee- tamisse (ÄP 25.7). (ÄP 4.3). Saastetasud aga halvendavad vendus energiaprobleemidele. Neid sai näha Savisaar kaalus Gunnar Oki väljavaheta- elektrienergia eksporti (ÄP 28.4) ja toovad Energiakeskuses (EP 24.1, LL 2.2). Nobeli mist ja EE erastamist (PM 4., 14. ja 28.10, hinnatõusu (EP 28.9). preemia laureaat Joseph Stiglitz arvas, et EP 11., 18. ja 31.10, EE 20.10. ÄP 24.–27. Narva Elektrivõrk soovis hinda tõsta oleme väga halvas olukorras kõrgetest kü- ja 31.10). Siis aga arvati, et las vana juha- (PM 20.7). Kirjutati Raivo Vare ülika- tusehindadest tingituna, mis on kahjustanud tus jätkab veel aasta (EP 1.11, PM 1.11, sumlikust diilist võrgu erastamisel (ÄP maailmamajandust. Samas aga ei võimalda ÄP 1.11, ÄP 19.10). Poliitiline kemplemi- 26.10, PM 27.10). Fortum teavitas uutest ebakindlus panustada alternatiivsetele ener- ne (EP 8. ja 10.11, PM 10.11) viis selleni, hindadest (EP 18.8). Pahasti öeldi ka Eesti giaallikatele (ÄP 12.1). Maailm valmistub et Mister Hinnatõusuks ja Elektrišokiks ti- fossiilkütusel töötava elektritootmise re- energiakriisiks, ka Eesti peaks tegema ener- tuleeritud (PM 12.11, 17.12) Okk tõmbas animeerimise (mitte renoveerimise) koh- gialanguse kavasid (RV 9.9). piltlikult öeldes pistiku välja (EE 10.11), ta. Isegi sellel polevat mõtet, et Eesti soo- Hea oleks tutvuda arenenud riikide minnes Soome panka (börsifirmasse) tööle juselektrijaamad rahvale osakutena maha energeetikaküsimustega, seda saab teha (ÄP 10.11, 1. ja 6.12, EP 1.12, PM 1. ja müüa, sest see oleks nagu 100-aastase su- ka nuhkimise teel riigi luure palgal olles 6.12). Okki nimetati ka viisakamalt härra rija meikimine, et teda paaripanekuks altari (PM 12.2). Kuid on ka teistsugune lähene- Eesti Energiaks (PM 1.12). Ka mindi luu- ette viia. (ÄL 4.5). mine: piiriülene koostöö energeetika vallas leliseks tekkinud olukorra kommenteeri- (EPLVJ 1/2). misel: Edgar lõi Gunnari nõukogus nokki Seni pole eriti selge palju saab omanik maa kasutamise eest tehnovõrguomanikult Eri valitsused on järgemööda kinnita- ja enam ei ole seal segavat Okki (Keskus nud, et põlevkivienergeetika on ja jääb 15)! Äripäev (10.11) summeeris juhtunu hüvitist (PM 5.12). Mis siis veel tasust rää- kida, kui elektrikud satuvad liini hooldades veel mitmeteks aastakümneteks Eestis lühifraasi: EE vajab uut nõukogu ja Eesti peamiseks elektritootmise viisiks, samas uut majandusministrit. Eks me kuuleme piirilepingu puudumise tõttu Venemaale pokri (EP 24.12). on aasta-aastalt teravnemas vastasseis sel- edaspidi enam EE vastsest juhatuse esi- lele (PR 12.7). mehest Sandor Liivest. Esialgu niipalju, et Iraagis pole vaja maksta ei elektrienergia ega vee eest (PM 16.7). Andres Tarandi arvates ei ole Eestis ta ei poolda Eesti oma tuumajaama, kuid viimase 15 aasta jooksul pööratud piisa- tahab teemat hoida arutuse all, on koostöö- valt tähelepanu taastuvate energiaallika- aldis lähinaabritega, soovib suurendada EE Kasvuhoonegaasidega kauple- te kasutamisele. Samas ajalehes väidab osalust koostootmisel ja ei pea tuuleener- mine TEUK-ide üks korraldajatest Valdur Tiit, geetikuid EE konkurentideks (EE 1.12). Kasvuhoonegaasidega kauplemine põhineb et tuulikud on arvestatavad tegijad võist- EL ja Venemaa mõtlevad elektrivõrku- Kyoto leppel (EP 14.3). Valitsus kinnitas luses põlevkivielektriga (ÄP 9.2). See- de ühendamisele (PM 24.11). Juba tahab kasvuhoonegaasidega kauplemise korra ga on Eestile vaja uut laadi energeetikat Venemaa Rootsi elektrienergiat müüa (ÄP (ÄP 14.1), liituti aprillis (PM 16.2), sep- (*MaM 2). Juba varem süüdistas Tarand

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 41 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

EE-d aastatepikkuses valeandmete esita- te ja Ida-Virumaa maavalitsuse juhtidele 30.8, PM 26.8, ÄP 29., 30. ja 31.8, 1.9, mises valitsusele, mistõttu on kannatanud kavandatava Ahtme uue elektri- ja soojus- PM 22.9). Kas doteerida või mitte dotee- tuule ja biomassienergeetika areng Eestis energia koostootmisjaama rajamise seisu rida (ÄP 29.9, PM 18., 22., 24. ja 25.10, (EE 27.1). Nelli Kalikova arvates tuleks (VN 25.1). Toetust saab taotleda, kui viia PR 29.9, EP 16.12) ja kui jah, siis mis see põlevkivi kaevandamine lõpetada ja haka- katlamaja üle teistele kütustele (näiteks maksma läheb (EP 13.12)? Põlevkiviõli ta turismi arendama. Maavanemad nägid biomass, maagaas) või ehitada uus katla- enampakkumist peeti korrektseks, kuna kompromissina hiigelsuure ekskavaatori maja, kui selles kasutatakse olulisel määral seal oli kohal Price WaterhouseCooper- lülitamist turismiobjektide nimekirja (PM taastuvenergiat (VN 11.2). Vanad katlama- si sõltumatu vaatleja (JT 22.9). Olukord 8.2). Mati Jostov turismi kaevandamisele jad aga ehitatakse kultuuritehasteks (EP lausa sundis rääkima energiasäästust (ÄP ei eelista (ÄP 16.6). 14.7). Tahked tavajäätmed sobivad samuti 17. ja 31.8). Toasoojuse hind on tõusmas EE ja Fortum ehitaks ühiselt Tartusse kütuseks (EPLVJ 1/2). üle Eesti (EP 22.9, ÄP 17.10). Põlevkivi- puidu- ja turba- ning Pärnusse gaasikoos- Põlevkivi alternatiiviks võib kujune- õli Narvas olevat olnud niisama kallis kui tootmisjaama (EP 26.4). Seni ongi Tartut da kas või kivisöeelektrijaam (PM 25.5). masuut Rotterdamis (VT 23.9). Eestlased köetud valdavalt taastuvkütustega (ÄP Enne aastavahetust küsiti tuntud isikutelt, müüvadki suurema osa põlevkiviõli Balti 16.11). Pohjolan Voima peab plaani ehita- kuidas ammutada koduste vahenditega al- riikide turul ahjukütusena ning Rotterdami da koos kohalikega Tartu, Põhja-Eesti lin- ternatiivenergiat, kui kaob elekter ja kütu- sadama kaudu laevakütuse lisandina (*ÄL nadesse, Riiga ja Vilniusesse kombijaamu sed. Hannes Võrno: tehke tühjast tünnist 12.10). (PM 5.5, ÄP 5.5). EJKÜ lõi elektrinõukogu pursuika ja otsige tühermaalt kütet, juba Hinnatõus nullivat tulumaksu alane- ja see on huvitatud kombijaamade arenda- otsides saate sooja. Marek Strandberg mä- mise 23 %-ni ja töötuskindlustusmakse misest (ÄP 9.5). Pakutakse ka 12x2,6 m letas Kesk-Aasias paneelmajade akendest alanemise 0,6 %-le ning maksuvaba tulu suurusi kombijaamu (ÄP 1.6). Õlikatelt väljaehitatud suitsevaid torujuppe. Hillar suurenemise 2000 kr/kuus (ÕL 8.8). Riik tasuvat biokütusele ümber ehitada (LT 6). Aben ja Anto Raukas olid niigi õnnelikud kaebas Tartu vana soojalaenu pärast koh- Olavi Tammemäe arvates segavad Eestit oma pliidi ja kamina pärast (EE 29.12). tusse (PM 14.4). Kohtla-Järve ja Ahtme alternatiivide otsingutel: 1) fossiilkütuste Eks see olegi hajaenergeetika, mis Eestile elektrijaamad ühinemisteel (Kohtla-Järve veendunud pooldajad ja 2) looduslembeli- sobivat (RV 10.2). Aga, mida võtaksid ette Teataja 4 ja 5). sed rohelised (PM 15.8). sina, kui elekter ja küte kaoksid? Odavamalt saad kütta, kui ei kasuta EL-is on märgatud, et roheline energia Kunagi oli Eestis energeetika hajutatum märga kütust, eriti märga turvast või män- seisab Eestis hea tahte taga, olgugi et on kui nüüd. Nimelt tuletati Sakus vanu asju nipuud (ML, 5.5, ÄP 1.6, 12.10). Tahm olemas EL-i direktiiv 2000/71/EC, mis meelde. Jaamast läks raudteeharu õllete- korstnas suurendab küttekulutusi – juba sätestab 21,1 % rohelist energiat (EP 5.10, haseni, kuhu veeti hobustega, hiljem dre- paarimillimeetrine tahmakiht hoiab sama TBT 21.12). siiniga põlevkivi ja vilja. Haruraudtee ja hästi soojust kinni kui tolline laud (ML Väo koostootmisjaam ehitatakse Kok- tee vahel olid suured põlevkivihunnikud, 5.5). Kui kondenseerida suitsugaasides kola jaama eeskujul. Oletatavasti käivitub lausa õlletehaseni välja. Talvel suusatati olev veeaur, tõuseb katla kasutegur 85 %-lt jaam 2007. aastal ja vajab 250 000 tm pui- jõe ääres tuhamägedel (SS 15.11). Hiljem 102 %-le, nagu tehti Kuressaare soojusette- tu aastas (EP 2.2) ning läheb maksma 800 asendati põlevkivi masuudiga, mis toodi võttes ja Tartu Anne katlamajas (PM 7.7). mln kr (ÄP 19.9). EL liigub koostootmise kohale autodel (SS 20.5). Tegu pole ilmselt perpetum mobilega, kuna suunas (PM 29.4). Eestis saadi vanadest 2005 Vormel-1 sarjas kasutatav F1 kü- kasuteguri arvutamisel liideti katla omale koostootmisjaamadest 12–14 % elektri- tus peab alates aastast 2008 sisaldama 6 % juurde lisaseadme kasutegur. Uus kütte energiat (PM 29.4). Hiiumaal tahetakse biokütust, olgu see valmistatud kas või ja auru süsteem Põltsamaa Felixis, mis kasutada võsa ja puidujäätmeid küttesüs- lehmasõnnikust. Maailma esimene hüb- töötab ka põlevkiviõlil, teenib raha tagasi teemides, jäätmete käärimist biogaasiks riidmaastur kasutab nii bensiini kui elekt- ökonoomsuse arvel (ÄP 27.9). (HiM 18.2). Käina lähedal FIE-na tegut- rit, jaapanlased katsetavad diisli- ja elekt- Võru linnas suureneb soojusenergia hind sev Ove Kiislar kütab oma eramu odavalt rimootori kombinatsiooni veoautol (ÄP vaid 30 kr võrra, kuna kasutatakse kohalik- soojaks loomasöödaks mõeldud kaeraga 27.5). Tallinn aga pakub ökoautole tasuta ku kütust. Üheks neljast hakkpuidu varu- (HiM 21.9), tema sõnul on kaeraküttele parkimist (PM 11.5). Loodi verd kasutav jaks on talumees Jaanus Hakk (ÄP 3.10). seadistatud katlaid Soomes üle 60 suure- kütuseelement (PM 16.5). Suruõhk on ka Pärnus kavatsetakse soojusenergia hinda mas katlamajas (ÄP 21.9). Teraviljast an- üks energialiike (ÄP 22.8). alandada põlevkiviõli maagaasiga asenda- naks toota ka keemiatööstusele piimhapet Singapuri teadlased olevat leiutanud pa- des (ÄP 30.9). (PM 8.12). tarei, mis töötab pissi jõul (Keskus 13). Toasoojus kallinevat kõige enam Suure- Lihula vald tahab linna kütta rooprahiga, Jaanis, Väätsal ja Saksis – 90 % (ML 5.1). mille uurimiseks saadakse projekti „Eluter- Kütuse ja soojusenergia hind Oksjon jättis soojusfirmad ka Märjamaal ve ja jätkusuutlik keskkond Lihula vallas Kivisüsi läks kallimaks ja maksab eraisi- seisu: nokk kinni, saba lahti (N 1, 6, 10, – Matsalu märgala pilliroo ja muu biomas- kule koos laadimisega 1100–1275 kr/t, 16, 20, 24.9). si kasutamine Lihula linna energiavarus- pruunsöe hind jääb alla tuhande krooni Ka kajastati „Maalehes” võimalikku tuseks” raha Phare programmist 495 000 (EP 18.1). Küttepuude hind tõusis poole küttekriisi (*ML 8.9, 27.10), mis tabavat kr, lisandub valla omaosalus 127 623 kr. võrra (EP 28.7, PP 18.8, PM 26.8, VoM valusalt sadakonda valda (ML 8.9). Järva- Teoreetilisi uuringuid pilliroo küttevõi- 20.9), pealegi polnud kuiva lõhutud küt- maal Koerus tuleb nelja katlamaja asemel malustest on tehtud TTÜ-s (LE 17.2, *ÄL tepuud saada (N 8.9, LE 13.9). Kütuseid kaks ja põlevkiviõli asemele biokütus (JT 14.9). peaks enne kütmisotsuste tegemist võrd- 5.7). Põlevkiviküttel olevad asumid saavad Eesti Rahva Muuseumil olevat ka hulk lema (TM, suvi). Majandusministeerium peatselt suuremad küttearved ja kasvatavad vaba maad, millel kas või energiavõsa kas- ei toeta kaugkütteseaduse muutmist (Kin- võlgu (JT 15.9, 4.10). Läänemaa küttehin- vatada – kui ehitada sinna hakkpuidukat- nisvara 13.4). nad tõusevad olenemata kütuseliigist. Vaid lamaja (Sirp 20.1). Riigipoolse abi korral Kallines diislikütus ja bensiin (EP 6.9, ühes katlamajas ei too põlevkiviõli kalli- saaks hakata energiat tootma heinast, vil- ÄE 9). Euroopa kallimad kütusehinnad nemine hinnatõusu. Ka jääb samaks hind jast, sõnnikust jt põllumajandussaadustest olid Madalmaades, diislikütus oli kallim kivisöega kütmisel (LE 24.11). (RV 11.11). Jätkuvalt ilmuvad kirjutised, Suurbritannias (ÄP 18.10). Diislikütuse Rohelise valla poole püüdlev Lihula milles nõutakse põhjaveevaru raiskava väävlisisaldus tekitas nn väävlisõja (ÄP uurib võimalusi võtta kütusena kasutusele soojusenergia kasutamata jätmise tõttu 11. ja 16.11, PM 14.11). Matsalu lahe piiramatu roovaru (LE 3.11). madala kasuteguriga põlevkivielektrile al- Põlevkiviõli hinnatõus (PR 21. ja 22.9) Ida-Virumaal aga arvati, et neil on üllata- ternatiivi (EP 20.12). Tihti osutub selleks oli põhjustamas Eestis küttekriisi (EP valt vähe omavalitsusi, kus toasoojuse hind alternatiiviks maagaas (EP 28.12). 1.9, ÕL 16. ja 30.9) või asusid ettevõtted sõltub põlvkiviõli hinnatõusust. Avinurmes AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Tootsi hoopis riigilt raha välja pressima. Minis- oldi mõeldud puidutootmise jääkidel töö- Turvas tutvustasid kohalike omavalitsus- teerium oli kompromissiotsingul (EP 1. ja tava katlamaja peale (PR 21.9). Hinnatõu-

42 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE su üle kurdeti ka Pärnumaal, Pärnu Soo- ma ja edasi vast ka Kaareperre ja Luuale 9.6, TBT 30.11), Eesti Gaasi juht lohutas, jus lubas hinda tõsta alates 2006. aastast (VoM 15.10). Vene maagaasist ja maail- et hüppeliseks see ei kujune (ÄP 9. ja 20.6, 18 % (PP 30.8, 31.8, 2. ja 28.9, 6. ja 26.10, maturu tõmbetuulest sõltuv Nitrofert (16.6, PM 29.6). Kas hinnatõus (PM 18.7) kaks 30.12). Viljandimaal erinesid soojusener- ÄP-TOP, ÄL 30.11) tegi suure käibehüppe korda kolme aastaga (EP 20.7, ÄP 20.7) gia hinnad üle kahe korra (S 5.11). Mõnes (ÄP 19.5, PR 16.6). on hüpe? Kui jääd Venemaale lojaalseks, paigas kannatati külma juba 2005. aasta VKG Energia andis Kohtla-Järve soo- jääb ka gaasi hind madalamaks (EP 25.8). jaanuaris (S 3.2), mujal oldi alles uute juselektrijaamas käiku unikaalse konst- Hinnatõusus nähti ohtu eurotsooni laiene- probleemide ootel (S 5. ja 26.8, 6. ja 22.9, ruktsiooniga katla, mis võimaldab kasutada misele (ÄP 27.7). 22.10). Ka Sakus võeti üles küttehinna soojusenergia tootmiseks koos põlevkiviga Gaasi hinnatõusuhirmu külvati ka aasta teema (SS 7.10). Tapal otsiti hinnatõusule ka põlevkivist saadud generaatorigaasi (PR lõpupoole (EP 30.11, PM 30.11). Kui Eesti leevendust saepurust, Tammsalus saepurust 22.4). Gaas väitis 2005. aasta keskel, et maagaa- ja puukoorest (VT 8.9). Jõgeval oli soojus- Kuulutati välja konkurss Tallinna Prü- si hind tõuseb 2006. aastal esimese hooga energia hind samuti tõusmas (VoM 6.10). gila esimese kasutusala prügilagaasikogu- vaid 10–12 % (ÕL 17.6), siis sama juttu Saare küla katlamajas hakatakse kütma missüsteemi rajamiseks (EP 8.4). Tuletati räägiti ka hiljem, et Vene gaasi hind Ees- halupuudega (VoM 6.10). meelde ebaõnnestunud puugaasiga auto tile ei muutu ja tuleb samas Balti riikidele Suurim uus soojusenergia piirhind oli tu- ehitamise projekti (EE 24.3). Metaani saab poole kallim kui seni, 120–125 dollarit tulemas õisulastele 882,08 kr/MWh (Kuulu- toota ka reoveest (KT 5). hande kuupmeetri eest (ÕL 30.11)? taja, september-oktoober). Keskmiselt pan- Aasta 2005 näitas kui sõltuvad on pal- Huvi tõus maagaasi vastu seletub ka naf- nakse vanale hinnale pool otsa (EE 27.10), jud riigid Vene gaasist. Alustuseks võtame tavarude kahanemisega (ÄP 16.6). Statoil või tuleb „jõulukink” soojusenergia kahe- riigi Vene „piiri juures” ehk Ukraina. Pre- tahab gaasitootmist kahekordistada (ÄP kordse hinnatõusu näol (EP 6.10). Arutati sidendivande andnud Juštšenkol (ÄP 25.1) 9.6). Gazprom ootab 37-% eksportmüügi ka, et mis maksab lisakütmine elektriga ja peaminister Timošenkol (EP 25.1) tuli kasvu (ÄP 13.6). Kallinev bensiin toob (PM 5.10) või soojad joped (LL 23.11)? hakata arvestama Vene gaasi mõju riigi teedele gaasiautod (EP 10.6). Gaasitõstu- USA-s peetakse mõtekaks kütta elektriga poliitikale. Tundmatu (välisriigi – EP 1.2) kid võivad välja vahetada elektritõstukid (ÄP 8.12). EE turundusspetsialisti arvates päritoluga dioksiini mõju ta oli juba va- (Logistika 6). Kuid on veel HES (Home õigustab elekterküte, kui kasutada seda rem tunda saanud (EP 25.1, 29.4). Vene Energy System), mis toodab maagaasist täiendküttena (ML 15.9). Arutati, kuivõrd arvutimängudes aga tapetakse ukrainlasi elektri- ja soojusenergiat ning valmistab tasub ennast individuaalne küttekulude ar- „päriselt” (EP 14.7). Ukraina kahtlustab lisaks gaasist ka garaažis kütuseootel au- vestus (PM 24.11) või küttesüsteemi uuen- Vene allilmategelaste seotust gaasitransii- tole vesinikku (ÄP 9.11). damine (PM 29.12). Jaanuaris 2006 lubati diga (EP 2.8). Rootsis ja USA-s kasutatakse lehma- käiku anda energiasäästu kompetentsikes- Gaasiaktsiooni Ukrainaga alustati uuesti korjuseid ja -sõnnikut biogaasi tootmiseks kus KredExi juures (ÄP 13.12). EE tegi täie tuuriga detsembris 2005. Ukrainat süü- keskkonnasäästlikkust silmas pidades. Ret- kava osta kõrgenenud põlevkiviõli hinna distati juba ette, et nemad on süüdi, kui ei sept: tapa ja tükelda lehm, lase sel pütis tõttu raskustesse sattunud katlamajad kok- maksa gaasi eest uut hinda ja gaasikraanid seista ja kogu eralduv gaas kokku. 700- ku (EP 5.10). Avaldati ka mõtet maksusta- keeratakse kinni ning Euroopa jääb gaasi- pealisest farmist piisab, et gaasitootmist da energia liigtarbimist (EP 20.12). ta (EP 14.12). Tegu polnud mingi tavalise käivitada (EP 29.10). Gruusias otsitakse Kui oskad kütta, kulub kütust vähem hinnatõusu, vaid gaasi hinna neljakordse gaasihädast väljapääsu lehmagaasi tootvate (PM 16.2). Tõmmet parandab leiutaja Jan tõstmisega poole kuu jooksul (ÄP 15. seadmete abil (EP 20.6, 29.10). Biogaasi Svana plekist vidin, mis loob tuulekorido- ja 21.12, PM 28. ja 29.12, EP 29.12, PP saab ka muust biomassist (VT 12.10). ri, pöörleb nagu tuulelipp ja tõmbab suit- 29.12). Ukraina oli järk-järgulise hinna- Valtus oli järjekordne haisulaine, mis oli su kaasa. Palju selliseid „baleriine” võib tõstmise poolt (ÕL 14.12). põhjustatud lägavaaludest sõnnikuhoidlas kohata Norras ja Rootsis (VT 9.9). Kuid Eestile peaks olema õpetlik, et Vene- (N 26.5). Seega eeltoodu põhjal kasutama- korstnat peab ka pühkima (PM 30.3, 20.10, Kasahhi piirilepingu sõlmimiseks nõus- ta ressurss. Soomlased proovivad okastega EP 5.9, ÄP 12.10). Balti elektrijaama üks tus Kasahstan osast oma suuruselt teisest okstekimpudest biogaasi toota (EM 1). korsten lammutati (EP 21.10, 5.12, ÄP Imaševskoje gaasiväljast Kaspia mere all Titaanil (PM 15.1, EP 17.1, 7.5) on vedel 31.10, PM 7.11). Kunstniku arvates tuleks (EP 31.1). Türkmenistan tahab saada Ve- metaan vee asemel (PM 22.1, 7.5), metaani ehitada kõikjale korstnaid kas või ilu pä- nemaalt 58 dollarit oma gaasi 1000 m3 on ka Marsi atmosfääris. rast (PM 22.11). eest (ÄP 15.4). Ajalookäsitlus ja gaas aja- Küttekaminaga saab kütta suurema pin- sid Hiina ja Jaapani tülli (PM 15.4). Ava- Putin ja Schröder na majast kui ahjuga (ÄP 2.2). Ilmus Arvo ti Vene-Türgi gaasijuhe (PM 18.11), mis Aastal 2006 veelgi aktuaalsemaks muu- Veski tänapäevastatud raamat „Ahjud, plii- suurendab eksporti enam kui kasvavad tunud Venemaa-Saksa gaasijuhtme kohta did, kaminad” (ÄP 29.6). tootmismahud (ÄP 24.11). Ungari suurim ilmus märge, et ehitamine lükkub edasi naftafirma kolmekordistab oma gaasi ja aastasse 2010 (ÄP 17.2). Peagi teatasid Gaas nafta tootmist 2010. aastaks (ÄP 29.11). Schröder ja Putin ühiselt juhtme ehitami- Eesti Gaas sai 2005. aastal 1,135 mld kr 1. jaanuarist 2006 oli kavas gaasiturg sest (ÄP 13. ja 22.4, 23.8), projekti mak- käibega 99,34 mln kr kasumit, aasta varem avada (EP 18.7), kui ei, siis ootab Euroo- sumuseks kujunevat 89 mld kr (EP 18.7). 114,6 mln kr (M 22.1). Elanikud olid ko- pa Komisjoniga kohtuskäimine (PM 7.7, Juhtme (EP 19.11) ehitamise vastu olid hustatud gaasiseadmeid kontrollima (PM 6.10). Peavalu teeb odava Vene balloo- poolakad (ÄP 13.7, PM 16.11). Balti riigid 23 ja 27.5). Väike-Maarjast Tammsallu oli nigaasi toomine Eestisse (PM 3.10). Gaa- (TBT 10.5) mõtlesid end ühendada gaa- kavas ehitada gaasitrass (PM 7.2). Kalli- siballoon (ÄP lisa 9.12) kallines viiendiku sitrassi külge (ÄP 19.9), Saksa president nev kütus pani Valgamaa omavalitsusju- võrra (PM 20.4). oleks sellega olnud nõus (ÄP 1.9). Leedu hid mõtlema gaasile, mida on odavam ja Gazprom ja Rosneft tahtsid Sibnefti ära ärritas Schröderit Vene gaasijuhtme tee- mugavam kasutada. Gaas esmalt Tõrvani, osta (ÄP 30.5, ÄP 19.8, 29.9, PM 30.9), maga (EP 29.10, 5.11), Läti president tegi sealt Valka (ML 24.11, VM 6.12). Tõe- Kreml aga Gazpromi (EP 20.5). Riiklik naf- sakslastele etteheiteid (N 13.9). näoliselt saab Rapla 1. septembril 2006 tafirma Rosneft ostiski Gazpromi aktsiaid Esialgu sõlmisid Schröder ja Putin ener- toasoojuse maagaasist, gaasi Kehtnasse juurde, suurendades osaluse üle 50 % (ÄP gialiidu, mida kolmandad riigid pidasid jõudmise aeg oli veel lahtine (N 13.10). 29.6). Putin tegi eraviisilisel kohtumisel diplomaatiliseks relvaks teistele (ÄP 8.9, Alustati uuringutega Põltsamaa gaasitrassi USA eksminister Evansile ettepaneku haka- EP 9.9, PM 9.9). Lennart Meri oli mures rajamiseks Siimustist (VoM 7.4, 12.5). 25 ta Rosnefti juhtima. Erinevalt gaasi-Schrö- gaasijuhtme pärast (PM 1. ja 28.10). Aru- aastat tagasi tõmmati gaasitrass läbi prae- derist minister keeldus (ÄP 15. ja 21.12). telu juhtme üle väljendas paljude riikide guse Palamuse valla maade, kuid alles Vene duuma ja Kreml soovisid (PM 5.6, muret ja EL-i ühtse välispoliitika puudu- nüüd hakkas normaalrõhuga gaas Kolga 9.7, EP 18.7) ja Gazprom hoiatas Eestit mist energeetika vallas (Kesknädal 5.10, mäest alla Palamuse aleviku poole voola- järsu gaasi hinna tõusu eest (EP 9.6, PM EP 18. ja 25.10, PM 29.10, 3. ja 8.11).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 43 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Otsiti põhjuseid, miks ei saa gaasitoru (KT 3, ÄP 8.6, PM 28.9, Ehitaja 9). 16.11), tuuletüli võib jõuda Euroopa Ko- ehitada: „äratab” pärast II maailmasõda Eestis oli päikesevarjutus (EP 4.10). misjoni (ÄP 4.11). Konkurendid olid paha- merre maetud relvad ja mürgid (PM 9.11), 100 aastat tagasi valmis Albert Einsteinil sed vendade Sõnajalgade peale (ÄP 14.2, puudub keskkonnaekspertiis (EP 21.11, artikkel, mis pani aluse päikesepatareide 1.8). Selgitusi tekkinud olukorrale tuli ka PM 26. ja 29.11), loodus- ja lekkest põh- arengule (EP 18.3). Saksa päikesepatarei- MKM-ist (PM 27.5). Kunagi usuteadust justatud riskid (ÄP 9.12, EP 15.12) on sade tootja tegi võimsa börsidebüüdi (ÄP õppinud ja paavstilt Vatikanis õnnistuse lastatud (EP 29.11) või avaldati üldist mu- 3.10). saanud (EE 17.2) Jaan Tepp ETA-st sai ret ning kritiseeriti (PM 14., 20. ja 3.12, maha ärilausega: „Majandusministeeriu- ÄP 9. ja 22.12, EP 31.12). Vene laev käis Vesi mis on kolmel korral neljast tuuleenergia salaja gaasitrassi uurimas (PM 11.11, ÄP EE taaskäivitas Keila-Joa hüdroelektrijaa- arendajatele tehtud ettepanek endale va- 20.11, PM 28.11). Uuringud lõppevad kõi- ma (EP 25.1). Hüdroenergia säästaks aastas batahtlikult köis kaela panna ning toolilt ge varem 2006. aastal (EP 15.12). 30 000 t põlevkivi (ÄP 21.3). Kasutamata maha hüpata” (ÄP 7. ja 8.2). Gaasijuhtme ehitus algas Venemaa pa- on Omuti kärestikud Narva jõel (EP 15.4). Lugesin sama hämmeldusega kirjutist, kases (ÕL 10.12, PM 12.12). Ehitus tegi Sakslastel on kava ehitada Narva jõe sän- et tuuleparkide elektrit ei saa lattu toota murelikuks Balti riigid ja Poola (ÄP 9.12, gi hüdroelektrijaam (PM 7.4). Põlvamaal (ÄP 14.2). Seega kõiki teisi saab lattu too- PM 13.12, EP 15.12) ning eurosaadikud on kaheksa hüdroelektrijaama (ÄP 24.8). ta? Siiani teadsin, et elektrit ei saa vaja- (PM 14.12). Gaasikantsleriks ja Venemaa Enamik hüdroelektrijaamu valmis viima- likul määral lattu toota. Ootan huviga, et sakslaseks nimetatud Schröderi (PM 14.12, se viie aasta jooksul: Keila-Joa, Linnamäe, energeetika üle hakatakse konstruktiivselt 17.12, EP 17.12, EE 22.12) uue ametipos- Joaveski ja Kunda-Silla jaam (ÄP 10.10, arutama. Tuuleenergia arengut saaks soo- ti vastuvõtmine (ÄP 12.12, PM 17.12) PM 2.12). dustada, kui siduda Vene põlevkivi tarned langes kriitika alla (EP 10. ja 13.12, PM Suurvesi võimaldas imetleda jälle kuna- Narva elektrijaamale Narva hüdrojaama 12.12). On otsitud veel seoseid: KGB ja gi kuulsat Narva juga (EP 24.1). Lange- Eestile osalisse kasutamisse andmisega Stasi koostöö ajast, kui Putin töötas Ida- va vee ilu näeb ka aasta läbi Jägala juga (EP 3.8, PM 3.8, TBT 10. ja 31.8), millest Saksamaal KGB agendina (EP 13.12). külastades (PM 22.2, LL 30.3), kuni seal Tšubais keeldus (TBT 12.19). Soojad suhted Venemaaga säästsid Saksa taastatakse veejõujaam (PM 22.11). 1947. Aasta lõpuks selgus siiski, et „rohelised” sõjaväebaasi sulgemisest Usbekistanis aastal Eesti esimese lööktöörajatisena ava- olid saavutanud teatava edu tuuleenergia (PM 13.12). Putin domineerivat Blairi üle tud, 1967. aastal seisatud ja 1993. aastal surumises elektrienergia 10-aastasesse (EP 1.12). Kuid Putinil on veel teisigi tipp- taas käivitatud Leevaku hüdroelektrijaam arengukavva ja panustanud sellega kahane- poliitikutest sõpru (ÄP 2.12). suurendab uuel aastal elektritoodangut va põlevkivivaru kokkuhoidu (PM 28.12). „Pärnu Postimehe” juhtkiri oli: Koe- kaks korda (LõL 7.11, ML 8.12). Vastemõi- Samas aga hirmutasid ajakirjanikud nii rad hauguvad, toruehitus algas (PP 13. ja sa valla Poolaka veski omanik pani käima nagu alati rahvast järjekordselt sellega, et 22.12). Kuid maagaas on jõudnud ka Pär- isikliku hüdroelektrijaama (S 19.10). tuuleenergia tõstab 10 aasta pärast elektri nule järjest lähemale (PP 1.9). Toimus hüdroenergeetika ümarlaud (RV hinda 6 senti kilovatt-tunnilt, unustades Isamaaliit tahtis panna Läänemere alla 10.3). Ka võiks saada avamere lainete abil ära, kui palju näiteks viimase 10 aasta uued riigipiirid (PM 10. ja 29.12, EP energiat (KT 5). jooksul on elektrienergia kallinenud omas Kesk-Euroopa võitleb üleujutustega, 29.12), seda kava arutati (EP 28. ja 30.12). mahlas ilma tuule-, vee- või päikeseener- samas kui Lõuna-Euroopa kõrbestub (PM Gaasitoru ei lähe praegu Eesti vetest läbi giata. Kes ei mäleta, lisame, et äsja ma- 22.6). Seal elatakse üle 60 aasta kõige hul- (PM 19.12) ja Eesti ei kavatsenud sellega jandusministeeriumis valminud prognoos lemat põuda (ÄP 29.6). Portugal ja Hispaa- liituda (PM 16.12), küll aga võeti kavva näitab, et elektri hind kasvab järgneva nia on juba tülis jõevee pärast (EP 20.6). Eesti-Soome gaasijuhe (PM 20.12, EP kümne aastaga vähemalt poole võrra (ÕL Viljandimaa sai 2 573 701 kr maksva 12.7). Kas ajakirjanikud arvavad tõsiselt, 29–31.12). Luuletaja Pomerantsi toru jo- tehisjärve Loodi ürgorgu (ÄP 18.7). rus väidetakse, et kui pannakse, siis „ükski et rahvast saab enam hirmutada 6-sendise konn ei köhi” (PM 17.12). Kuid ikkagi oli Tuul kui 2-kordse hinnatõusuga? Tarandi arva- kindlam korraldada igaks juhuks merepü- tes tulevat poliitiline tahe energeetikas ees- Pakrile püstitatakse Eesti esimest tuule- hakutele jõulukontsert (PM 20.12). Ka- kätt EE poolt. Ja see ütleb, et tuuleenergiat parki (EP 15.1, EL 1, PM 14.6, HM 17.6), vandatakse Norra gaasijuhtmeid Euroopa arendada pole soovitav (ÄL 2.11). soomlastel oli kava püstitada tuulepark riikidesse (PM 16.12) ning ikkagi aasta 250 000 kr eest tehakse korda 19. sajan- Viru-Nigulasse (ÄP 18.5). Tavaliselt ehi- viimsepäevauudisena liitumist Vene–Saksa di Vilivalla tuulik (EE 22.9). Eestimaal on tatakse tuulepargid maale (MaM 3). Eesti sadu vanu tuulikuid, millest paljud on siis- gaasijuhtmega pärast Eesti Gaasi ja Gasu- suurim kaheksa tuulegeneraatoriga Pakri ki uues rollis elule ärkamas (VT 11.6). mi Eesti-Soome gaasijuhtme valmimist, et park läks maksma 374 mln kr ja müüb ühendada põhjanaabrid Läti suurte gaasi- Soomele saastekvooti (ÄP 14.6, KT 6). Maailma suurim tuulegeneraatorite toot- mahutitega (ÕL 31.12). Pakri pargi heitmekoguste müügitehingu ja Westas Wind läks kahjumisse (ÄP 21.3, väärtus on üle 34 mln kr (EP 22.9). 26.8, 25.11). Rootsi Vattenfallil on kava Päike Tuuleenergeetikud ootavad EE-lt pare- ehitada Põhja-Euroopa suurim tuulepark Eesti teadlaste Viivi Russaku ja Ain Kal- mat kokkuostuhinda (EE 17.2, EP 27.10), Läänemerre Rootsi ja Saksamaa vahele lise avastuse kohaselt on Eesti pinnasele mitte arengu pidurdamist (ÄP 25.5, EP (PM 1.6, ÄP 2.6). Norra toodab aastal jõudva päikesekiirguse hulk suurenenud 30.9). Kirjutati isegi, et EE-le konkuren- 2020 tuuleenergiat senisest 18 korda enam (PM 10 ja 20.5). Ka on hajukiirgus kasu- did ei meeldi (RV 9.6). Seni kolm suu- (ÄP 3.10). tatav (KT 5). Toimub võidujooks energia remat tuuleenergiaprojekti on Varja (102 Tormituul tuulepargile lisatulu ei too rohelise tuleviku pärast (ÄE 1). Tuleb ar- MW), Toila (56 MW) ja Pakri tuulepark (EP 15.1). Volta teeb Euroopas veel vähe vestada helioenergeetika uute trendidega (18,4 MW) (ÄP 4.2, 25.5, 10.10, ÄL 14.7), levinud väiketuulikuid (ÄP 4.4, Elektriala (KT 6). Ollakse veendunud, et sünteetilise probleemseim Kunda Hiiemäele kavan- 5, ÄL 1.6). DNA-ga bakterid hakkavad kunagi kütu- datud tuulepark (PM 24.8, VT 3.9). Park Loodi esimene vesinikuküttel mootor- seks vajalikku vesinikku tootma ja CO2 tuleb Kuressaare külje alla (PM 16.7, ÄP ratas (Homme 5.5). India tehnoloogia- siduma (EP 3.9). Otsitakse teed fotosün- 29.9). Avati Rõuste tuulepark Virtsu lähis- instituudi tööstusdisaini eriala tudengid teesi rakendamiseks (Horisont 6), Jaapani tel (PM 1.10) ja Esivere tuulepark Hanila leiutasid tuule abil laetava mobiiltelefoni telekomihiid NTT lõi polümeer-elektrolüüt vallas (PM 3.10, ÄP 3.10). Rõugesse tuleb akulaadija (ÄL 23.3). kütuseelemendi prototüübi, mis võiks kol- vaatetorniga tuulegeneraator (LõL 22.9). me aasta pärast olla küllalt väike taskute- Tuuleenergia osatähtsus on siiani veel Tuuma- ja termotuumaenergia lefonide ja teiste kaasaskantavate seadmete kaduvväike (EP 11.10), kuid kasvab (PM Enno Reinsalu soovitab rajada tuumajaa- akuna (ÄL 16.3). 21.11). ma Muuga sadama ja Maardu linna külje OÜ Soojuspump panustab Maa soojuse- Tuuleenergeetikud olid pahased MKM vahele (ÄP 9.2). Maardusse võib tulla gra- le (ÄP 12.4, 1.6), kuid on ka teisi lahendusi peale (ÄP 4.2, ML 3.3, 19.5, TBT 25.5, niidikaevandus, mis tuleks kasuks tuuma-

44 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE jaama ehitusele (ÄP 3.3). Üks mis selge, 26.05. Ranne, P. Fosforiidisõja aladel on 16.04. Kriis, K. Sondalased põlevkivi pii- Eesti vajavat tuumajaama (PM 28.4). Okk puhkemas põlevkivisõda ramisrõngas ütles, et tuumajaama ei pea kartma (EP 22.09. Schank, E. Werol number kaks? 09.06. Smirnov, I. Tööta jäänud Slant- 14.12). Selgus, et Soomel polnud kavas Ehitaja sõ kaevurid süüdistavad nii Eestit kui ka uraanieksporti Balti riikidesse ja Venemaa- 06 Lahtvee, V. Põlevkivituhk taaskasutus- Moskvat le (PM 28.10). Anto Raukase arvates on se 13.07. Lott, R. Mööda Eestit on käimas vaja mitut tuumajaama (PM 26.4). EL – Eesti Loodus rohelise maksu tont Meie Tšernobõli mehed küsisid riigilt 01. Kaasik, M. Põlevkivimaa rabad kas- 23.07. Tammemäe, O. Roheline ökomak- abi (PM 26.4). Kofi Annan küsis abi Tšer- vavad metsa sureform püüab pigikarva saastatonti nobõlile (PM 28.4). Tuletati meelde ka 01 Veski, S. Soojenev kliima võib põhjus- 21.09. Liiv, H. Igaühel on võimalus kaasa Hirošimat ja seal esimesena uuesti lehte tada kliimajahenemist rääkida, kas kaevandada või mitte läinud hõlmikpuud (EP 6.8). Ka Eestis oli 08 Ilomets, M. Kas turvas on taastuv loo- 21.12. Fraiman, J. Kaadrid, kui nad on, „sõda” hõlmikpuu pärast, nüüd pakutak- dusvara? otsustavad kõik se selle puu preparaate kui antioksüdante EP – Eesti Päevaleht Riigikogu Toimetised (PM 6.10). 22.04. Laev, S. Külaelanikud protestivad 12. Lepik, S., Koidu, U. Mis on ökoloo- Leedus suleti osa Ignalina tuumaelekt- turba kaevandamise vastu giline maksureform ja miks on seda vaja? rijaamast (EP 4.1), mis aga Eestit eriti ei 21.04. Sikk, R. Mitmekümnemiljonilised What is ecological tax reform and why do mõjutavat (PM 4.1). Ignalina tuumakatel tulud teevad vallavanemad õnnetuks we need it? on maailma võimsam (EP 15.10). Seal 15.08. Niitlaan, E. Kas turbatööstust ootab RV – Roheline Värav tekkivad jäätmed maetakse tulevikus Lee- väljasuremine? 13.10. Rajasaar, V. Taaskasutatud paken- tu (PM 20.6). Läti toetab uue tuumajaama EPLVJ – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäät- dist tulevad fliisid ja peen pesu rajamist Leetu (PM 25.10, ÄP 25.10), ka med 2005 S – Sakala Eestis ollakse seda meelt (PM 29.11, 2.1, 1/2 Rasso, T., Kama, K. The exploitation 03.11. Kaldma, H. Talunikud vaagisid al- LL 8.12, TBT 30.11, ÄP 2.12). of Estonian peat resources ternatiivsete põllukultuuride kasvatamist Maailma suurimad uraanivarud arvatak- 1/2 Niitlaan, E. Milline on tegelikult turba- Sirp se olevat Nike väikesaarel (1800 elanik- tööstuse olukord Eestis 2 13.01. Parts, P.–K. Keskkonnaeetika ja ku 259 km suurune korallisaar) Vaikses EPõM – Eesti Põllumees kultuurikapitalism ookeanis (PM 16.8). Nõudluse kasv võib 07 Maspanov, P. Loomsete jäätmete käit- 05 08. Mattheus, Y. Venemaa Marshalli veelgi tõsta uraani hinda (ÄP 7.1). Tuuma- lemisest plaan jaamade uus võidukäik algavat selle sajan- 08 Tappo, S. Põllumajandusmaa metsas- SS – Saku Sõnumid di keskpaigast (ÄE 12). Eesti ees seisab tamise toetus 12.05. Ohtlik sosnovski karuputk valik, kas panustada Soome või Leedu tuu- KT – Keskkonnatehnika VM – Valgamaalane maenergeetikasse (ÄL 7.12). EE uus juha- 03 Kuldpere, K., Kask, Ü. Veonduses ka- 05.02. Käost, T. Lätlased ostsid taanlastelt tuse esimees Sandor Liive arvates Eestisse sutatavad vedelad biokütused aktsiaseltsi Hansa Graanul tuumajaama ei tule (ÄL 7.12). 05 Rasso, T., Kama, K. Eesti turbapoliitika 19.04. Jaska, V. Saepuru ei jätku kõigile Rootsis peatati tuumareaktor (PM 1. ja pole jätkusuutlik VT – Virumaa Teataja 10.5, ÄP 17.5) ja jagati tuumajaama lähi- MaM – Maamajandus 04.03. Gaškov, A. Tuhamäed neelavad elanikele häireseadmeid (PM 30.5). Briti 02 Tiit, V. Vajame uut laadi energeetikat kuni kolm miljardit tuumajaam lekkis üheksa kuud (PM 50.5). ML – Maaleht 22.11. Pomerants, M. Kui tahad kaevama Sosnovõi Bori tuumajaama metallitehases 08.09. Pitk, M. Oksjon, mis võib vallan- hakata oli tootmisavarii (PM 16.12, 19.12, EP dada katastroofi 17.12, ÄP 20.12). Groznõi keemiatehasest 19.05. Ernits, P. Tormijooks viimastele põ- VoM – Vooremaa lekib radioaktiivset ainet (PM 19.12). levkivimaardlatele 21.05. Laasik, H. Margus Kohava ehitab Arvatakse, et uue energiatehnoloogia 21.07. Ernits, P. Villu Reiljan: elektrihinna Kundasse moodsat tselluloositehast leiutaja võib hakata inimkonda kontrollima tõusu ei maksa isegi kaaluda ÄL – Ärileht (EP 6.7). Termotuumasünteesis nähakse 22.09. Raudla, H. Kas biodiisel pääseb 14.09. Nõu, K. Lihula kavandab ülemine- turvalise energiavarustuse võimalust (Ho- paisu tagant? kut pillirooküttele risont 1). Esimene jaam ehitatakse Prant- PM – Postimees 12.10. Reimer, A. Kullapalavik paneb põ- susmaale (EP 29.6). Lippmaa (EP 15.9) 21.07. Laev, S., Roonemaa, H. Uute turba- levkiviõli tootjad tehaseid ehitama sooviks, et Eesti saaks selles projektis maardlate avamine võib katkeda ÄP – Äripäev osaleda (PM 9.8). 19.04. Reinap, A. Eestlased arendavad 05.01. Piibur, B. Vihmane suvi lõi turba- Akadeemik Karl K. Rebane ei välista ra- uudset biodiisli tootmise tehnoloogiat tootjaid dioaktiivset terrorismi kui tsivilisatsiooni 07.07. Karnau, A., Reinap, A. Ökomaks 28.01. Niitra, S. Jäätmetehas põhjustab li- tulevikku (Akadeemia 6). Vähemalt sooje- kahandab turbatootjate kasumit hatoodete kallinemise nemisest päästaks tuumaenergeetika ikkagi 06.10. Karnau, A. Villu Reiljan tahab riigi 09.02. Reinsalu, E. Põlevkivi annab Eestile (ÄP 18.7). turbavaru lukku panna mäetööstusriigi maine Muuga flotoliivad sisaldavad nii palju 23.11. Karnau, A. Eesti ehitab veel ühe 16.03. Kiviorg, K. Biodiisel kasulik nii radooni, et sealsetes järvedes ujuda ei tohi põlevkiviõli tehase autole kui omaniku rahakotile (Maardu Linnaleht 11.08). USA-s sündis PP – Pärnu Postimees 14.03. Uustalu, J. Põlevkivi peab rohkem vasikas viies jalg selja peal, seost radiat- 20.05. Paluoja, S. Peeter Eek: jäätmesea- väärtustama siooniga ei rõhutatud (EP 21.5). duse ühed või teised lahendused ei saa olla 04.05. Alvela, A. Eestimaa loodust hakka- sotsiaalpoliitika puuduste paikajaks vad ilmestama puupõllud Kirjandus* 22.07. Vilgats, K. Juhtkiri: Häiriv turba- 01.08. Maidra, B. Ammendunud turbaväl- Chemistry – Proc. Est. Acad. Sci. Chemis- audit jade taastamine on Eesti turbatööstusele try 04.08. Kann, T. Tootsis ja Lavassaares ei probleemiks 01. Selberg, A., Viik, M., Peet, K., Tenno, usuta turbatööstuse röövellikkusse Muud lühendid: EM – Eesti Mets, HiM T. Characteristics and natural attenuation 27.10. Paluoja, S. Korjused ringlevad – Hiiu Maa, JT – Järva Teataja, KesKus of the Pääsküla leachate keedukateldes ja torudes veeks ning soo- – Tegelikkuse Keskus, Kuulutaja – Lää- 01. Veski, R., Palu, V., Luik, H., Kruuse- juseks ne-Virumaa nädalaleht, LE – Lääne Elu, ment, K. Thermochemical liquefaction of PR – Põhjarannik LL – Linnaleht, LõL – Lõunaleht, M&M reed 06.01. Reinsalu, E. Müüdid ja faktid põ- – Mente & Manu, N – Nädaline, TBT EE – Eesti Ekspress levkivi kaevandamise keskkonnakahjulik- – The Baltic Time, TM – Tehnikamaailm, 21.04. Schank, E. Musta kulla maagia kusest VN – Virumaa Nädalaleht, ÄE – Ärielu.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2006 45 SUMMARY �� Summary of the main articles

Rein Ramst. Geological research of peat tion, having taken place simultaneously with Paist, Agu Ots and Ülo Kask, which appeared resources the deposition of the Dictyonema matter, refer in the previous number of the journal. Peat is considered a renewable natural resource to an input of endogenic matter. in Estonia, with an annual extraction quota Aivar Niinemägi. Renewable energy in the of 2.65 million tons. The Geological Survey Janno Toomingas. Problems relating to peat European Union of Estonia has researched peat as a mineral excavation in Pärnu County Energy plays a key role in helping Europe �� resource for 40 years. This work estimates The article deals with environmental problems achieve its objectives – economic growth, new �� proved active reserves of peat at 141 million caused by peat excavation in Pärnu County, jobs and sustainability. High oil prices put the tons. Although all of this is not usable for min- as well as the reclamation of abandoned peat spotlight on Europe’s increasing dependency �� ing, it is sufficient for long. Therefore work fields. on the imported energy. The essential elements at the Geological Survey of Estonia has lately of Europe’s energy policy are, in view of in- �� focused on the environmental impact studies Ülo Kask, Livia Kask, Triin Aavik. The pro- creased economic growth, the need to reduce of peat mining, and the problems of reclaiming ductivity of reed for energy purposes energy demand; increase the use of renewable �� abandoned peat extraction areas. In this article, the results of reed productivity energy, given its sustainability and the possi- �� measurement tests in Estonian wetlands, coast- bility of producing it domestically, diversify �� Valter Petersell. Dictyonema shale al sea and lakes are presented. This research is sources of energy and enhance international Dictyonema shale (also Dictyonema argillite) a bioenergy module of the Finnish-Estonian In- cooperation. The application of these elements �� is spread in northern Estonia. It belongs to the terreg IIIA program – a project “Reed strategy may help Europe reduce its dependence on the extensive formation of the Cambrian-Ordovi- in Finland and Estonia”. The aim of the project imported energy, increase sustainability and �� cian black shales. Dictyonema shale is a fine- is to elucidate an energetic potential of reed stimulate economic growth and jobs creation. �� grained shale-like rock which is rich in organic and determine technologies which could be The increased use of renewable energy is es- matter (OM) and pyrite and is characterised by used in small-scale to district heating systems. sential for environmental and competitiveness �� a high content of several metals. Dictyonema Scientists of the Thermal Engineering Depart- reasons as well. Biomass has many advantag- �� shale is a potential multi-mineral resource, its ment, Tallinn University of Technology, (the es over conventional types of energy, as well �� reserves amount to several billions of tonnes. main partner of the project in Estonia), carried as some other types of renewable energy, in It is a low-grade oil shale, and an ore of U, out reed productivity tests in different regions particular, considering its relatively low cost, Mo, V and other metals. In the 1950s and in Estonia from February to April 2006. The lower dependence on climatic conditions, the 1960s, Dictyonema shale was excavated in Sil- selection of regions was based on the following promotion of the development of regional eco- lamäe, Estonia and was used as raw material criteria: interest of Estonian municipalities par- nomic structures and provision of alternative for producing U. Dictyonema shale contains ticipating in the project (Saare County, Kures- sources of income for farmers. mostly a crystalline mineral matter (65–75 %), saare and Haapsalu towns, Lihula and Noa- the content of the roentgenoamorphous mat- rootsi rural municipalities), the involvement of Rein Veski. Prerequisites for the co-liguefac- �� ter amounts to 15 % and OM, to 10–20 %. bigger wetlands (Matsalu National Park, Silma tion of wood and kukersite The finely silty fraction (2–10 μm) dominates Natural Park, Mullutu Bay, Väinameri and oth- The co-liquefaction of oil shales and wood (Table 1), forming approximately 52 % of ers), the diversity of seashores like in Hääde- (biomass) in supercritical water is one of the �� the rock’s mineral matter; the pelitic fraction meeste Rural Municipality, bays like Rocca al possibilities of getting higher yields of oil or (<2 μm) makes up ca 26 %. Dictyonema shale Mare in the environs of Tallinn, a Kopli Bay chemicals if additively liquefied. But there are �� is rich in K and S, and the barren of Na and near the debouchments of the Mustjõe River, no publications available on that topic. It was �� Ca. In almost 58 % of the samples analysed shores of Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv), and expected that in co-liquefaction experiments �� the istotopic composition of S (δ34S) was +2.9 the principle that all bigger areas of industrial the liquid and gaseous products formed from �� to –3.8 ‰, which is close to the meteorite interest would be covered. In several regions wood at lower temperature would react with �� standard. The OM in Dictyonema shale is of mentioned above reed has already been cut for kukersite oil shale organic matter, achieving sapropelic origin and is rich in N, S and O. building material. The choice of regions should chemical activity later at higher temperature. �� The average calorific value of the OM of Dic- give an approximate overview of the biomass Our optimism found confirmation when we �� tyonema shale is almost 34 MJ/kg and oil yield productivity of Estonian wetlands. The over- compared literature data (Table) on the temper- 22–26 %. More than 14 microelements have all results of productivity measurement are atures of kukersite thermobitumen formations �� been determined in Dictyonema shale (Table presented in Table. On the basis of dry matter and wood thermochemical decomposition. It 2), their prevailing concentrations exceed the mass the productivity of biomass of cut reed appears that the period of formation of chemi- �� clarke for clays 2–100 times and even more. can be measured in different periods (summer, cally highly active kukersite thermobitumen �� The concentrations of these elements vary winter) and under different weather conditions (the portion of high molecular mass degrada- considerably in vertical section and with re- (dry, wet). The productivity of the dry matter tion products able to solve in benzene) overlaps gion. The higher concentrations of elements of of reed was the highest in Häädemeeste Rural with that of active decomposition of wood, ir- �� commercial importance (U, Mo and V) occur Municipality, in Rannametsa village (cutting respective of whether kukersite or wood is �� in northeastern Estonia where the layer of the area on average 9.8 t/ha) and in Kassari near semi-coked (atmospheric pressure) or altered �� Dictyonema shale is normally 1–2 m thick. In the Orjaku dam (average 9.25 t/ha). Reed fields in thermal decomposition under pressure, wa- western Estonia, where the layer of the Dicty- of the lowest productivity were in Matsalu ter conversion included. So, the interactions �� onema shale is thicker, only the lowermost 2 m sedge reedbed (an average dry productivity between chemically active kukersite thermo- �� are enriched with the above elements. Dicty- 1.65 t/ha) and in Suurlaht, Kaarma Rural Mu- bitumen and the products formed from wood �� onema shale displays high concentrations of nicipality (2.5 t/ha). An average productivity of may play an important role in the emergence of Ra and the direct decay product of the latter, the matter obtained was 8.06 t/ha, and of dry quantitative synergistic effects in supercritical Rn. The concentration of Rn in the fissures and matter, 6.30 t/ha. water conditions. At the same time, we do not pores of the rock may exceed 1000 kBq/m³, underestimate the role of water in supercritical while in the areas without any limitations for Peeter Maspanov. The production of biofu- conditions in reacting with kukersite or wood �� construction activity it should remain below els from animal wastes in Väike-Maarja and the products formed. 50 kBq/m³. The first Estonian animal waste treatment plant �� Mineral occurrences of Mo, U and V have not (Loomsete Jäätmete Käitlemise AS) is situat- Rein Veski. Local energy sources and their use been found in the Dictyonema shale. Presuma- ed in Ebavere village in Väike-Maarja Rural – a review of articles in Estonian press in 2005 bly, they occur as metallo-organic compounds. Municipality, Estonia. The construction of the It is a traditional review of the articles which in Presently, the genesis of Dictyonema shale is plant was financed with the European Union 2005 dealt in Estonian press with oil shale and not unambiguously clear. Probably these sedi- PHARE programme and from the state budget peat reserves and excavation, sustainable de- ments deposited in basins with calm, stagnant of Estonia. velopment, climate and Kyoto, mires and mire water under anaerobic conditions. The simi- protection, oil shale and peat industry, wastes, larity in isotopic composition between S and Rein Leipalu. Wastes to fuel wood and wood industry, wood wastes, wood the sulphur of deep origin, the associations A discussion on the expediency of building a char, cellulose, green energy, heating problems, between elements and the character of their waste incineration plant in Estonia in the light natural gas, water, solar, wind and nuclear en- distribution, and the polymetallic mineraliza- of an article “Solid waste as fuel” by Aadu ergy.

46 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2006 ��

��