Halliste rahvamaja uueneb Viimastel aastatel järjekindlalt noorenev Halliste rahvamaja sai jaani- päeva eel uue katuse, mis hiljutisele äikesetormile edukalt vastu pidas. „Õu oli segi paisatud, aga maja oli korras,“ kirjeldas 8. augusti õhtuse äi- kesetormi järel Halliste rahvamaja juures avanenud pilti rahvamaja juhataja Laine Pedaja. „Katus sai katsumuse kätte, pidas tormile vastu. Vihma sisse ei sadanud,“ lisas Pedaja. Rahvamaja uue plekk-katuse paigaldas Pärlin AS tänavu mai- ja juuni- kuus. Katuse kogumaksumus oli 388 886 krooni, millest 38 886 krooni tasus kaasfinantseeringuna Halliste vald. Raha katuse jaoks sai MTÜ Halliste Elu Arengu Selts Leader-programmist. Projekti koostas seltsi juhatuse liige Laine Pedaja. Üle-eelmisel aastal remonditi PRIA toetusel kapitaalselt rahvamaja saal ja mõni aasta varem sai hoone uued aknad. Rahvamaja lava ja ahjud uuendati Halliste valla raha eest. Järge on Halliste Elu Arengu Seltsil ootamas projekt rahvamaja sanitaar- sõlmede ja kommunikatsioonide renoveerimiseks, milleks PRIA-lt saadi ligi pool miljonit krooni. Omafinantseeringu 50 000 krooni ulatuses tasub taas Halliste vald. Projekti tulemusena saab üha noorenev kultuurikolle seni puuduvad duširuumid, korralikud WC-d ja soojaveeboileri ning rajatava  Vestlusringis Mõisaküla uhkuseks oleva muuseumi juubeli tähistamisel on (vasakult) minister Helir-Valdor puurkaevu. Halliste vallavanema Andres Rõigase arvestuste kohaselt peaksid Seeder, endine kauaaegne Mõisaküla Muuseumi arendaja Alma Ilison ja Viljandi Muuseumi direktor Jaak need tööd valmima järgmiseks aastaks. Meelis Sõerd Pihlak. MEELIS SÕERDI foto MÕISAKÜLAS TÄHISTATI MUUSEUMI JUUBELIT Mõisaküla tänavuste kodukandi- Ilison. Ta tänas neid Mõisaküla ela- rahvast. Meid on hirmus vähe siin päevade hakul tähistati väikelinna nikke, kes annetasid muuseumile maailmas ja kui me ise selle eest hoolt auks ja uhkuseks oleva muuseumi esemeid juba selle asutamise ajal. ei kanna, et meie mälu kestaks, siis 40. aastapäeva. Avatud olid uued Muuseumi varad ongi kogutud põ- ärgem lootkem, et keegi teine tuleb näitused, tänati muuseumi arenda- hiliselt Mõisakülast. Ka tänas ta kõi- meie lugu üles märkima.“ jaid ja toetajaid. ki linna juhte, kes läbi aastakümnete Oma juurte ja ajaloo tundmise muuseumile väga kaasa aitasid. olulisust rõhutas samuti külalisena MUUSEUMI TÄHTPÄEV on te- Mõisaküla kodukandipäevadel osa- gelikult detsembris. Seda otsustati „OLIN ALGUL VÄGA VASTU, lenud põllumajandusminister Helir- aga tähistada kodukandipäevade kui mu kadunud abikaasa Valter hak- Valdor Seeder. ajal, et juubeliks pakutavast oleks kas seda varandust koguma – küll rohkem osasaajaid. aita, küll siia ja sinna – igal pool ikka LISAKS MUUSEUMI JUUBELI Aastapäeva puhul pälvisid Mõisa- tema asjad. Teinekord olime kohe pä- teemalisele fotonäitusele olid üles küla Linnavalitsuse tänukirja inime- ris pahuksis: mida sa jändad, milleks pandud veel Mõisaküla asula sünni  Kui Halliste rahvamaja õues murdus jäme puu, paisates pikali elekt- sed, kes nelja aastakümne jooksul on seda vaja on! Aga näete mis välja tuli! 115. ja kooli asutamise 105. aastapäe- riposti, siis hoone uus plekk-katus pidas 8. augusti äikesetormile edukalt muuseumis töötanud. Alates 1970. Ja hiljem pidin ise viisteist aastat siin va kajastavad fotoekspositsioonid. vastu. MEELIS SÕERDI foto aastast kuni oma surmani 1986. aas- olema, sest ei antud rahu,“ kõneles Eraldi näitusega märgiti ära Mõisa- tal arendas muuseumi selle asutaja Alma Ilison humoorikalt. külast võrsunud olümpiakuulsuse Valter Ilison. Pärast lühikest pausi Tänukirja andis Anu Laarmann Arnold Luhaääre 105. sünniaasta- Kaugtöökeskus on avatud võttis muuseumitöö üle tema abi- üle ka Viljandi Muuseumi direktorile päeva. Koostatud oli ka järjekordne kaasa Alma Ilison, tehes seda viis- Jaak Pihlakule, kuna viimastel aasta- ulatuslik fotonäitus linna kaunima- Juulis avas uksed Abja kaugtöökeskus, mis asub Abja-Paluoja linnas teist aastat. Alma Ilisoniga paralleel- tel on Viljandi Muuseum Mõisaküla test kodudest. Pärnu mnt 30A Abja vallamaja hoovimajas. selt alustas 2001. aasta kevadel tööd Muuseumi toetanud oma näituste ja Muuseumi püsiekspositsiooni kuu- Kaugtöökeskus pakub raamatupidamis-, projektitaotluste kirjutamise ja muuseumis Maile Kreevs, tegutsedes unikaalsete eksponaatidega. lub üle 9000 säiliku, millest piiratud dokumendihalduse teenust ning korraldab koolitusi piirkondliku tööhõive aktiivselt 2005. aasta veebruarini, mil „Mõisaküla ei oleks Mõisaküla, kui ruumivõimaluste tõttu on eksponee- elavdamise eesmärgil. Samuti on alustavatel, väikeettevõtjatel ja FIE-del seal jäi koju pisiperet kasvatama. 2002. siin ei oleks muuseumi. Muuseumi ritud ligi 1200 erinevat eset ja fotot. võimalik rentida töölauda koos kontoritehnika kasutamisega. aasta mais sidus end muuseumiga aga ei oleks, kui siin poleks olnud Mõisaküla Muuseum asutati 1970. Lisateenustena on kaugtöökeskuses alates septembrist võimalik ka paljun- selle praegune juhataja kohusetäitja Valter Ilisoni ja tema abikaasat Almat. aastal ekskavaatoritehase tehnoloogi dada, printida ja skänneerida. Kuni avatakse koduleht, saab täpsemat infot Anu Laarmann. Varasematel aastatel Jumal tänatud, et oli selline mees ja Valter Ilisoni eestvõttel ja „Talleksi” keskuse pakutavate teenuste ja koolituste kohta aadressil: kaugtoo@gmail. tegutses nõuandva institutsioonina on selline naine!“ ütles muuseumi- juhtkonna toetusel. 1992. aastal andis com või telefonil 520 8124. ka muuseumi nõukogu, kelle liik- le sünnipäevaks raamatu kunstnik AS Eesti Talleks muuseumi varad üle Septembris on tulemas kaks tasuta koolitust töötutele ja lapsepuhkusel ole- meist ainsana on meie hulgas veel Villem Ormissonist kinkinud Jaak Mõisaküla linnale. Kuni 2001. aastani vatele emadele. Esimese kahepäevase koolituse raames õpetatakse koostama Helle-Liis Männik. Pihlak. asus muuseum AS ET Mõisaküla ruu- e-portfooliot, mis annab head eeldused tööturul edukaks kandideerimiseks. „Muuseumi praegusesse asukohta Ta möönis, et Eestimaal on väga mides. Praegused muuseumiruumid Lisaks tehakse suhtlemise videotreening. Teine, arvutialane koolitus, on kolimine ja siinne väljapanek kõik oli palju väärika ajalooga kohti, aga neil asuvad Mõisaküla ühes vähestest mõeldud neile, kes on huvitatud töötamisest arvuti abil. Kursuste toimumiste minu töö. Toonane linnapea Arvids puudub paik, kus oma mälu talleta- 1941. aasta sõjatulekahju üleelanud täpsed ajad avaldatakse valla kodulehel ja kuulutuste välitahvlitel Abjas, Tisler andis kõigeks selleks ainult kuu da. „Mida aeg edasi, seda enam me hoonetest. Mõisakülas, Hallistes ja Nuias. Marju Mäger aega, aga ära sai tehtud,“ meenutas tunnetame, et peame aina enam nüüd Mõisaküla aukodanik Alma teadma endist, oma juurtest, oma Meelis Sõerd Noored tegid talutöid Kümme Mõisaküla koolinoort leidsid sel suvel tööd ja teenistust taas Tasub jätta meelde, et: Halliste vallas Nõmme talus. NÕUANDEID EURO • €-päev – 1. jaanuar 2011 Mõisaküla õpilasmalevasse „Lõbus kõblas“ mahtunud kaheksa tüdrukut • üks euro = 15,6466 krooni ja kaks poissi töötasid 12.–23. juulini Vana-Karistes Nõmme talus marju KASUTUSELEVÕTU EEL • krooni saab kasutada makseva- korjates ja kõrvitsaid rohides. Kuumade ilmade tõttu alustasime noorte hendina kuni 15. jaanuarini 2011, ettepanekul tööga juba hommikuti kella poole seitsmest. Tööpäev kestis Riigi ja pankade ettevalmistused teenindava panga süsteemides (NB! pangakaart on alati õiges vääringus 4–5 tundi. Vaatamata palavusele ja rohketele putukatele olid malevlased euro kasutuselevõtuks on graafikus. eurod peavad kõikides sularahaau- • krooni münte saab eraisik tee- väga tublid. Et ka elanikkond selleks valmis tomaatides olema hiljemalt 48 tundi nustasuta kontole panna alates Läinud suvel Mõisaküla malevlastega rahule jäänud tööandja Elle Paumere oleks, soovitab Pangaliit järgmist: pärast euro käibeletulekut) 1. oktoobrist 2010 soovis neid tänavu taas tööle. Kuna soovijaid oli rohkem kui vaja, tuli teha • kõige lihtsam on pangakaarti • paralleelkäibe perioodil on kõige • krooni sularaha saab euro sula- valik eelmiste aastate malevlaste seast, arvestades tööde eripära. Ka lükkus kasutavatel klientidel – nende raha lihtsam maksta kaardiga ning mee- rahaks vahetada teenustasuta alates Paumere palvel maleva toimumisaeg plaanitust nädala võrra edasi. on alati õiges vääringus lerahu tagamiseks võib ostutšekid 1. detsembrist 2010 Peale tööd käisime suplemas. Puhanud kodus mõne tunni, tulid noored • piisab ühest pangakontoris käi- alles hoida • pangas olev raha vahetatakse au- õhtuti taas kokku mängima, filme vaatama, käeliseks tegevuseks ja retke- gust, et panna kontole kodus olevad • üheski järjekorras pole vaja seis- tomaatselt euroks 1. jaanuaril 2011 deks loodusesse. mündid ja sularaha. Soovitav on seda ta – ükski tegevus ei ole ajakriitiline • ühtegi lepingut muutma ei pea Töötasu 27 krooni tund maksis malevlastele tööandja, transpordi tööle ja teha enne detsembrit – krooni saab euroks vahetada täht- – pank arvestab teenustasuta kõigi tagasi korraldas Mõisaküla linn. Maleva eestvedaja oli Mõisaküla noortejuht • detsembris tuleks viia end kurssi ajatult. lepingute väärtused automaatselt Kaja Õigus. Pirje Usin, sellega, millised katkestused on teid eurodesse. õpilasmaleva juhendaja Rimmus tähistati raamatukogu 140. aastapäeva Rimmu külapäeval avati külamaja seinal marmortahvel maakonna va- nimate hulka kuuluva kohaliku raamatukogu 140. aastapäeva puhul. „Head teod raiutakse kivisse, halvad kirjutatakse liivale,“ tõdes neliküm- mend kolm aastat Rimmus raamatukogutööd teinud Halliste valla aukodanik Aino Nugis, kes koos Rimmu kandist pärit Aimur Taluga eemaldasid katte külamaja seinale kinnitatud marmortahvlilt. Külaseltsi Rimmo ettevõtmisel avatud mälestustahvlil on aastaarv 1870, mil loodi Rimmu raamatukogu eelkäijaks olnud Lugejate ring ning selle asutajate, ärksamate kohalike meeste Mats Laarmanni, Peeter Ilusa ja laiemalt Laulu-Mihklina tuntud Mihkel Ilusa nimed. Juba nelikümmend kolm aastat Rimmus raamatukogutööd tegev Halliste valla aukodanik Aino Nugis võttis tähtsal päeval vastu häid soove teiste seas Halliste vallajuhtidelt ning maakonna keskraamatukogu ja oma valla raamatukogude töötajatelt. Noor kolleeg Hallistest Sirle Tellis andis Aino Nugisele üle diplomitööna valminud käsitluse Halliste valla raamatuko- gude ajaloost. Pikema ülevaate kaheksa aastat tegutsenud Rimmu Lugejate Ringi ja sellest  Uue-Kariste rahva head soovid ütlesid Rimmu raamatukogu 140. aastapäeval selle kauasele juhatajale Aino välja kasvanud Rimmu Raamatukogu Seltsi tegevusest andis Aimur Talu. Nugisele (vasakul) edasi Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp ja tema „parem käsi” – värske Halliste valla Rahvatares tutvustasid selleaegseid kirjamehi ja esitasid nende laule ning aukodanik Heiki Alp. MEELIS SÕERDI foto lugusid Kaarli rahvamaja ansambel Rosin, Karksi kandi luuletaja Jüri Tamtik ja noored rimmukad Maarja Pälsing ja Piret Rang. Ajastuhõngu aitasid luua kandlepalad Paistu Laulu- ja Pillimängu Seltsilt. Huvipakkuvalt kõneles oma erakordsest eluteest kirjamees Tiit Vahemets Järvamaalt. HEIKI ALP ON HALLISTE VALLA AUKODANIK Halliste Vallavolikogu otsustas 28. juunil Uue-Kariste raldatud spordipäeva ettevalmistamise ja seal spordikoh- – Rimmu Naisseltsi ettepanekul nimetada erilise aus- tunikuks olemise või pargi heakorrastamisega jne. tusavaldusena Halliste valla aukodanikuks Heiki Albi Uue-Kariste rahvamaja juhatajale, oma abikaasale Ivile, teenete eest kodukandi edendamisel, määrates talle on Heiki Alp parem käsi – „lavatagune“ pool. Samuti ühtlasi aukodaniku personaalse toetuse 4350 krooni. väärtustab ta rahvakultuuri hoidmist ja edasikandmist. Heiki Alp on tõeline mulk, kes tunneb ja teab lähiümb- Hinnates käsitööd ja osates puutööd, on ta olnud Kosk- ruse ajalugu ja inimesi. Ta on näidanud ennast aktiivse, silla koolis poiste tööõpetuse õpetaja. suure organiseerimisvõimega, lahke ja alati abivalmis Aastaid on Heiki Alp olnud nii kohaliku külaseltsi kui külaelu edendajana. arengurühma üks eestvedajaid. Aktiivselt võtab ta osa Aktiivselt on Heiki Alp tegelnud ja tegeleb kultuuri ühenduse Kodukant Viljandimaa tegemistest, olles kuu- alal. Tegemist ei ole mingi siidinäpuga: tema mängitud lunud ka ühenduse juhatusse. akordionilood lähevad inimestele hinge ja teevad meele Koos abikaasa Ivi, laste ja lastelastega on Heiki loonud rõõmsaks. Pikka aega mängib ta kohalikus ansamblis ja kauni kodu, mis on pälvinud tunnustust nii kohalikul laulab segakooris Kaja. Ja mida teeksid naised näiteringis kui üleriigilisel tasandil. Ta on supervanaisa – eeskujuks ilma Heikita? On ta ju kodukandis ainuke mees, seejuu- ka teistele külalastele. res suurepärase suhtlemisoskuse ja hea huumorimeelega, Valla aukodaniku auaadress anti Heiki Albile pidulikult kes ei põlga ära „naistekarjaga komejanti“ mängida. kätte Rimmu külapäeval 14. augustil. Heiki Alp lööb aktiivselt nõu ja jõuga kaasa kohalikes ettevõtmistes, olgu tegu kas külapäevade, naisseltsi kor- Uue-Kariste – Rimmu Naisselts

Tellige „Lõuna- postkontorid. Tellida saab lehte korra- 24 krooni jne. Aastatellimus maksab  Kirjandusklassikat esitasid Rimmu külapäeval ilmekalt Piret Rang ga aasta lõpuni või soovitud arvuks 44 krooni. (vasakul) ja Maarja Pälsing. MEELIS SÕERDI foto Mulgimaa“! kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni Pdf-failina on „Lõuna-Mulgimaa“ Jätkub Abja ja Halliste valla ning 10. kuupäevani. loetav ka internetis kohalike ajalehte- Taidluskülakosti tõid külapäevalistele Paistu näitering ja Suurejõe rahva- Mõisaküla linna elu kajastava aja- Leht ilmub kord kuus (välja ar- de nimistust, samuti Abja ja Halliste maja eakad taidlejad. Kõhutäiteks pakkus külaselts mulgiputru ja Siili Äri lehe „Lõuna-Mulgimaa“ tellimuste vatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. valla ning Mõisaküla linna kodule- pudrukõrvast. Rahvatare suvelaval löödi tantsu ansambli Tänatehtu saatel. vastuvõtt 2010. aastaks. Leheeksemplar maksab 4 krooni. hekülgedelt www.abja.ee , www. Ühe eestvedaja Anneli Pälsingu sõnul läks külapäev korda. Palju aitasid „Lõuna-Mulgimaa“ tellimusi (in- Lehe tellimishind kolmeks kuuks halliste.ee ja www.moisakyla.ee . sellele korraldajatena kaasa Janno Ruben, Kalev, Märt ja Piret Rang, Kaspar deks 00927) võtavad vastu kõik Eesti on seega 12 krooni, kuueks kuuks Meelis Sõerd, toimetaja Engel, Leo Pälsing ja Tiia Räästas. Tublid olid Eesti Energia mehed, taastades eelnevalt tormiga katkenud elektriühenduse. Projekti toetasid Halliste vald ja Kohaliku Omaalgatuse Programm. Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVALITSUS petanud Ando Leesmenti ja Rauno tusena MTÜ-le Mõisaküla Tulekaitse • (21. VI) andis välja kasutusloa Lukkat 1000 krooniga; Selts 10 000 krooni; Abja-Paluoja linnas Aia tn 24 valmi- • väljastas MTÜ Külaselts Rimmo • andis Finkre OÜ-le õeteenuste nud Abja laste mängu- ja jalutus- taotlusel kasutusloa Rimmu küla- osutamiseks tasuta üheks aastaks ka- väljaku koos piirdeaiaga kasutami- majale seoses keldrikorruse valmi- sutada linnale kuuluva arvutikomp- seks; misel; lekti koos tarkvaraga; • rahuldas Accordion Music Group • (22. VI) kinnitas juunikuu toi- • otsustas võõrandada linnale kuu- MTÜ avalduse ja eraldas valla eelar- metulekutoetuse saajate nimekirja luvad 2/3 kinnistust Kooli tn 30 (3886 vevahenditest 4433 krooni akordioni- summas 31 694 krooni; m²) müügihinnaga 24 000 krooni Sirje alase tegevuse toetamiseks; • otsustas jagada Eesti Punase Risti Rellile ja Pärnu tn 28–21 asuva korte- • eraldas avalduste alusel Abja- poolt puudustkannatavatele peredele riomandi Heikki Juhani Rantanenile Vanamõisa Külaseltsile ja Penuja muretsetud toiduabi (1 kg jahu, 1 kg müügihinnaga 56 000 krooni. Külaarendamise Seltsile 1000 krooni makarone ja 1 kg helbeid iga pere- jaanipäeva tähistamiseks; liikme kohta ja 2 kg vastavalt pere MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS • võttes aluseks Kille tee elanike soovile) toimetulekutoetust saavatele • (21. VI) nõustus Kivi tn 23 asuva pöördumise lubas Kille teele enne ja ainult sellest elavatele isikutele, vä- maaüksuse jätmisega riigi omandis- elumajade kompleksi paigaldada hese sissetulekuga üksikvanematele, se; valla kulul liiklusmärgi „Õueala”; ainult peretoetusest elavatele (vanem • vabastas Maile Kreevsi Mõisakü-  Halliste töö- ja puhkelaagri tüdrukud maalisid rõõmsa kirju rüü mit- • (12. VII) andis Ene Tenno- ei tööta) lastega peredele, ainult rah- la muuseumi juhataja ametikohalt; mele bussiootepaviljonile. MEELIS SÕERDI foto Sorainenile ehitusloa abihoone vapensioni saavatele pensionäridele • eraldas MTÜ-le Spordiselts Ülo laiendamiseks Laatre külas Siimu ja töövõimetuspensionäridele, kui võistlusreisiks Leetu Telšiaisse 4.–5. maaüksusel; nad ei tööta; juulini 2000 krooni; Töö ja puhkus käsikäes • andis Matti Ilmjärvele välja raie- • rahuldas avaldused, makstes toe- • määras ja maksis välja juunikuu Halliste Jahiselts korraldas valla noortele 28. juunist kuni 3. juulini loa ühe lehise maha võtmiseks Abja- tust MTÜ-le Halliste Elu Arengu Selts toimetulekutoetused 16 taotlejale kestnud töö- ja puhkelaagri, millega laagris osalenud väga rahule jäid. Paluojal Kangru tn 15. projekti laenuintresside tasumiseks kokku 21 695 krooni; 27. juuni õhtul saabusime Vana-Kariste külamajja, mis oli meie koduks 1750 krooni ja MTÜ-le Vana-Kariste • (22. VII) suunas reservfondist nädal aega. Esmaspäevast algas töö. Meie peamine eesmärk oli bussijaama- HALLISTE VALLAVOLIKOGU Külaselts projektiks „Lastelastelaste- 3235 krooni linna jaanipäevapeo dele värskema ja rõõmsama välimuse andmine. Värvitud said bussijaamad • (28. VI) kinnitas Halliste valla le“ 2000 krooni; korraldamise kulude katteks; Ülemõisas, Hallistes, Kullas, Vana-Karistes ja Uue-Karistes. Lisaks kõplasime 2009. aasta majandusaasta aruande • (30. VI) maksis MTÜ-le Uue-Ka- • eraldas eelarvevahenditest tege- kõrvitsaid Nõmme talu toreda perenaise Elle Paumere põllul Vana-Karistes. ja eelarve täitmise aruande. riste Külade Selts toetust projektiks vustoetusena 17 500 krooni Annor Poistevägi oli ametis heakorratöödel Õisu mõisa ümbruses. Ühel päeval „Mul meelen kuldne kodukotus“ Group OÜ-le linnasauna majandus- heakorrastasime Halliste surnuaeda. HALLISTE VALLAVALITSUS 1500 krooni; kulude katteks; Õhtud laagris möödusid lõbusalt. Halliste Jahiselts korraldas orienteeru- • (4. VI) kinnitas juunikuu hoolda- • otsustas jagada Eesti Punase Risti misvõistluse, kus poisid jooksid raja lihtsalt läbi, tüdrukute punt aga kogu- jatoetuse saajate nimekirja summas MÕISAKÜLA Viljandimaa Seltsi linnale eraldatud ni ära eksis. Riho Männik rääkis huvitavat loodusest ja kotkastest. Väljas 4000 krooni ja puudega lapse hoolda- LINNAVOLIKOGU tasuta toiduabi toimetulekutoetuse küpsetasime pannkooke. Käisime ka bowling’usaalis. Pärast töönädalat tehti jatoetuse saajate nimekirja summas • (17. VI) kehtestas tänavakauban- saajatele, töötutele ja lastega peredele lõpusõit Viikingite külla. Seal veetsime toreda päeva lugude kuulamise, 4200 krooni; duse müügipileti hinnad Mõisaküla (2 kg makarone, 1 kg jahu ja 1 kg kae- mängude ja võitlustega. • premeeris eelarvevahenditest linnas; rahelbeid iga pereliikme kohta); Noored jäid laagriga rahule ja ootavad põnevusega juba järgmist. kõrgete kohtade saavutamise eest • lubas linnapea Ervin Tambergi • kinnitas sihtotstarbeliste eraldiste Täname oma toredaid kasvatajaid Katrin Tukka ja Tiina Kuusikut ning aineolümpiaadidel õpilasi Lembitu puhkusele 22 kalendripäevaks 9.–31. lisamise linna eelarvele kogumahus kokatädi Koidu Sauna, kes valmistas imehead süüa. Mõnigi noor arvas, et Lükki, Evelin Aasnat ja Mihkel Hiobit augustini; 5750 krooni; tal ei lähe peale laagrit enam riided selga. 200 krooniga; • kinnitas linna 2009. aasta majan- • määras ja maksis välja juulikuu Noorte töö- ja puhkelaagrit toetasid Halliste vald ja Kohaliku Omaalgatuse • premeeris 2009/2010. õppeaas- dusaasta aruande; toimetulekutoetused 16 taotlejale Programm. Laura Kulemina tal gümnaasiumi kuldmedaliga lõ- • eraldas reservfondist tegevustoe- kokku 24 956 krooni. Kosksillal meenutati kooli Aktuse ja sellele järgnenud koosviibimisega tähistati 10. juulil Kosksillal nüüdseks suletud Halliste kihelkonna vanima kooli 200. aastapäeva. Aktusel õues põlispuude all süütas kooli vilistlane ja endine õpetaja, vastne Halliste valla aukodanik Heiki Alp küünla lahkunud koolikaaslaste ja õpetajate mälestuseks. Vilistlane Eha Viik luges päevakohase luuletuse. Värsivormis omaloominguga tervitas endisi kaaslasi ka vilistlane Jüri Tamtik. Laulsid lapsed kooli vilistlase Eve Alli klahvpilli saatel. Lastele head algharidust andnud, ent õpilaste vähesuse tõttu 2008. aastal suletud kooli meenutasid tunnustavalt Halliste vallavanem Andres Rõigas, vallavolikogu esimees Rein Tarkus ja sealt ikka häid õpilasi saanud Abja Gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa. Kooli ajaloost kõneles selle viimane juhataja Eda Niin. 1961.–1962. aastal oli kool 8-klassiline ja õpilasi üle saja. 1990. aastal taasavati see lasteaed-algkoolina. 1992. aastal muudeti kool 6-klassiliseks, lasteaed likvi- deeriti. 1993. aastal avati kooli õuel vanas aidas hiljuti meie hulgast lahkunud Halliste valla aukodaniku Hilja Saki eestvedamisel Mulgi küla muuseum. Pärast aktust esitas kohalik näitering Vuntsid koolimajas Tea Kartau kir- jutatud ja lavastatud ning saalitäielt publikult sooja vastvõtu leidnud päe- vakajalise lühinäidendi. Pakuti Tea Kartau keedetud suppi ning kohvi ja kooki. Õhtul mängis tantsuks ansambel. Praegu kuulub koolimaja Halliste vallale. Kuna kooli taasavamine pole lähitulevikus reaalne, otsib vald hoonele muud otstarbekat rakendust. Maja  Orkester Tremolo Abja akordionipäeval rõõmsalt musitseerimas. MEELIS SÕERDI foto ja selle ümbrust hoiab võimalust mööda korras seal elav perekond Kartau. Nii olid Arvo ja Tea Kartau aastapäevapeo eel parandanud ja üle värvinud üle tee asuva bussiootepaviljoni. Kevadel sai külarahva ühistalgutena võsast SUVINE ABJA AKORDIONIPÄEV ja risust puhtaks maja ümbrus. Meelis Sõerd SAAB TRADITSIOONIKS Abja kultuurimajas toimus 31. juulil esmakordselt õpitoas osaleda soovijad. Seal tutvustas tuntud pillimees rahvusvaheline akordionimuusikapäev, mis sai pub- Ants Taul Riidajalt Torupilli talust teppo lõõtsa ja torupilli. liku sooja vastuvõtu osaliseks ja toimub tuleval suvel Kuna huvilistel endil neid pille polnud, tuli sedapuhku taas. piirduda lektori pika põhjaliku loengu, küsimustele vas- Siinmail uudne muusikapäev, mis kandis nimetust tamise ja näitlike pillilugudega. „Mulgimaa pealinna akordionfest“, algas ennelõunal „Hingematvalt kaunis muusika,“ sõnas hiljem Tauli Karksi valla rahvamuusiku Julius Vilumetsa esitatud esituse kohta üks õpitoas osalenuist, fotograaf Fred lõõtspillilugudega. Sellele järgnes rahvapillide õpituba Raagmets. ning pärast muusikute kehakinnitust maitsva mulgi pud- „Mina olen selle muusika najal üles kasvanud,“ lisas ruga sai kuulda akordionimuusikat nii soolo-, ansambli- eakas Abja elanik Hilda Pidim, kelle emakodu oli Võru- kui ka orkestriesituses. maal Loosu külas, kust pärines ka August Teppo. „Teppo Kultuurimaja allkorrusele muusikakooli ühte klassi- sõitis paadiga Loosu järvele, hakkas seal lõõtsa mängima ruumi toodi lisatoole, et mahutada ära kõik rahvapillide ega läinud enne ära, kui rahvas tuli Tsõõrimäele kokku tantsima,“ meenutas vanaproua. Akordionistidest alustas pärastlõunal esinemist an- sambel Tremolo, kus mängivad Andrus Ostrov ja Valdo Värk akordioni, Heiki Vungi basskitarri ja Endel Purju löökpille. Järgnevalt musitseerisid Limbaži Muusikakooli  Oma õpetajat Kosksilla kooli päevilt embab nüüdne ajakirjanik ja akordionistid õpetaja Viktor Nikandrovi juhendamisel. tõlk Aime Kivistik (vasakul). MEELIS SÕERDI foto Kontserdi lõpetas vaheldusrikka kavaga akordioniorkes- ter Tremolo Baltic. Orkestrit juhatasid Viktor Nikandrov ja akordionipäeva peakorraldaja – Accordion Music Group eestvedaja ning Abja Muusikakooli akordioniõpetaja Külarahvas tegi peresporti Valdo Värk. Orkestri kavas oli ka kaks Valdo Värgi enda Uue-Kariste pargis peeti 31. juulil üheksandat korda piirkondlikku pe- kirjutatud nauditavat muusikapala. respordipäeva. Võisteldi kokku kuraditosinal spordialal. Tremolo Baltic nime kannab kümnendat aastat tegutsev Populaarse ümber järve jooksu võitjad oma vanuseklassis olid Kaili Saar ja varasem orkester Tremolo vaid aastajagu aega. Orkester Rait Muttel (6–8-aastastest), Maarja Närep ja Rene Ivanov (9–11), Rauno Alp ühendab täna akordioniste Eestist, Lätist, Leedust ja Soo- (12–14), Ingrit Aren ja Taavi Tomp (15–17), järvejooksu uue absoluutse rekordi mest. Seekordses mittetäielikus koosseisus Abjas astusid püstitanud Tanel Rauba (18–25) ning Eha Viik ja Kristjan Uuk (alates 26). üles lisaks Limbažile Lätist mitme Eesti muusikakooli Laste pargijooksus tulid võitjateks Sandra Vesseluha ja Rait Muttel (6–8), akordionistid, puudusid Leedu ja Soome muusikud. Abja Liivika Lunter ja Rene Ivanov (9–11) ning Maris Põldsaar ja Rauno Alp Muusikakooli esindasid kodusaalis basskitarril direktor (12–14). Kolm võistlusala oli kavas ka alla 6-aastastele mudilastele. Heiki Vungi ning löökpillidel õpetaja Endel Purju ja tema Jalgrataste maastikusõidus said esikoha Helina ja Anti Vainult (kuni 11) õpilane Agnes Siigur, akordioni mängis Halliste Põhikooli ning Keiro Usin (12 ja vanemad). õpetaja Vilja Vister. Petangis olid kõige osavamad Kätlin Piiskop ja Henri Helemäe (kuni 17) „Mulgimaa kultuurimaastikule on külvatud uus väärt ning Anne Kaljapulk ja Tanel Rauba (alates 18). Noolevisetes näitasid teistest seeme,“ oli akordionipäevast vaimustatud Leida Lepland. täpsemat kätt ja silma Karin Alp ja Mait Reimann, vibulaskmises Piret Rang Sama meelt oli särasilmil Abja eakate klubi Meelespea pre- ja Mihkel Raadik ning korvpalli vabavisetes taas Piret Rang ja Oliver Saar. sident Endla Tirgo. Saapavisetes tulid võitjateks Kaili Saar ja Marcus-Sander Ruben (6–8), Kontserdi lõpul kõiki esinejaid, Abja valda, kultuuri- Liivika Lunter ja Rene Ivanov (9–11), Astrid Teder ja Rauno Alp (12–14), maja ja teisi toetajaid tänanud Valdo Värk avaldas ühtlasi Piret Rang ja Keiro Usin (15–17), Külli Suppi ja Kristo Sosi (18-35), Eha Viik lootust, et järgmisel suvel Mulgimaa pealinnas toimuv ja Eduard Kaljapulk (36–59) ning Ella Kirbits ja Heiki Alp (alates 60). teine akordionfest tuleb seekordsest veelgi osavõturoh- Rammumehe võistlusel oli kavas kolm alal. Traktorikummi kantimise kem ja kauem kestvam. võitis Mihkel Raadik, kivide tõstmise Mait Reimann ja rippumise Henri  Mulgist rahvamuusik Ants Taul tutvustas akordio- Abja esimese akordionipäeva lõpetas keskustelu koh- Helemäe. Kolme ala kokkuvõttes võitis rammumehe tiitli ühtlaselt hästi nipäeval Abjas asjahuvilistele torupilli ja lõõtspilli. vilauas. esinenud Kristo Sosi. FRED RAAGMETSA foto Meelis Sõerd Võrkpalliturniiril oli võidukas võistkond, kus mängisid Randar ja Ragnar Kaasiku, Kristel ja Kaspar Viik, Mait Reimann ja Oliver Saar. Spordipäeva lipu heiskasid avarivistusel masti möödunud aasta parimad sportijad Rauno Alp ja Kätlin Piiskop. Lõunaks lasti hea maitsta Ele Saare strateegia kitsaskohad, ning detsemb- keedetud seljankal. Õhtul süüdati rahvamaja juures lõkketuli. ris 2010 esitatakse uuendatud stratee- Toredat ettevõtmist, mille tänavugi korraldas Uue-Kariste – Rimmu Nais- gia üldkoosolekule kinnitamiseks. selts eesotsas Karin Albiga, toetasid Halliste vald ja Kohaliku Omaalgatuse Strateegia muutmise töörühm on Programm, samuti paljud eraisikud jt. Anne Kaljapulk 12-liikmeline. Sinna kuulub üldkoos- oleku otsusega igast piirkonnast üks esindaja ja juhatuse liikmed. Kõigi ARENDUSKODA TAOTLEB RAHA Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas elavate inimeste mõtted, arvamused II PROGRAMMIPERIOODIKS ja ettepanekud on oodatud. Esitage need kirjalikult e-kirjaga või postiga. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda vusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev Arenduskoda palub ka tagasisidet üldkoosolekul Abjas 28. juunil ettevõtja, sihtasutus, mittetulundus- I programmiperioodi kohta ning sel- otsustati esitada PRIA-le taotlus ühing (sealhulgas kohalik tegevus- le kohta, kas I perioodi meetmed ra- Arenduskoja strateegia rakendamise grupp ise) ja kohalik omavalitsusük- huldasid ettevõtjate, mittetulundus- jätkamise rahastamiseks II program- sus. MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ühenduste ja omavalitsuste ootusi. miperioodil (2011–2013). tegevuspiirkonda kuuluvad teatavas- Tagasisidet saate anda meie kodu- Rahataotluse esitab arenduskoda ti Abja, Halliste, Paistu ja Karksi vald lehe www.mulgimaaarenduskoda. Maaelu arengukava 2007–2013 Leader ning Mõisaküla linn. ee kaudu. 4. meetme raames. Kui taotlus PRIA-le Et kindlamalt uue programmipe- Uuele programmiperioodile min- on esitatud ja kõik nõuded täidetud, rioodile vastu minna ja tõhusamalt nakse vastu positiivsete ootuste ja siis on võimalik uued taotlusvoorud strateegiat rakendada, jõuti üld- ideedega, et rakendada maksimaal- avada 2011. aasta esimeses pooles. Ka koosolekul otsusele, et arenduskoja selt Mulgimaa Arenduskoja stratee- edaspidi on võimalik taotleda projek- strateegia vajab muutmist. Vajalik on giat ning edendada maaelu Mulgi- titoetusi strateegia meetmetes toodud sisse viia täpsustused, mis annavad maal. tegevuste elluviimiseks. toetuse taotlejatele infot. Strateegia Piret Leskova, Projektitoetust võib taotleda stra- muutmiseks alustavad töörühmad MTÜ Mulgimaa Arenduskoda  Üks osavõturohkemaid alasid Uue-Kariste spordipäeval on traditsioo- teegia rakendamiseks kohaliku tege- tööd septembris, leidmaks praeguse tegevjuht niliselt petank. MEELIS SÕERDI foto Tänavu 15.–18. juulini peetud Seda taas tänu Abja suvelooosi pile- Abja 17. suvepäevad algasid üle tile, mille Taavi sai eriauhinnaks kui mitme aasta rahvarohke avamisega Abja päevade avamisele järgnenud kultuurimaja ees. orienteerumisvõitluses kõige kiirem Pidustuste avamisel tervitas hul- Abja tuletõrjemaja torni tõusja. Au- ka suvepäevalisi 15. juuli õhtul Abja hinnapileti tõmbas jälle ema käsi, vallavanem Peeter Rahnel, kes len- sest Taavi ise mängis sellal koolimajas nutas õhku ka paar ilutulestiku ra- korvpallivõistlustel. ketti. Piirkonna noortekeskustesse Ja nagu tõestuseks, et ega küll kül- koondunud sinistes särkides noored lale liiga tee, võitis Liia Toomla mat- esitasid väikese haarava tantsusõu, katooli ja muud ka kõigi kolme Abja mis on kokku seatud koostööprojekti suvepäevade võrrivõistluste loteriil „Ühiselt ja ürgselt“ käigus õpitubades ostetud 10-kroonise piletiga. omandatu põhjal. „Muidu ma kunagi ei võida, ei tea, Üha pimenevas õhtus jooksis kuidas just nüüd. Oleme väga tänu- üksteise järel orienteerumisrajale likud Abja vallale,“ tunnistas õnnelik tosin vaimukate nimedega lõbusa- võitja. tes kostüümides võistkonda, esime- Aime Hundi andmetel osteti 50- sena külalisesindus Pollist. Enne aga krooniseid loosipileteid suvepäevadel tuli kõigil lahendada Abjaga seotud kokku 138 ja jagati auhindadeks 36, ristsõna, mille lahendus andis vihje, võitude väljaloosimisel läksid loosi- kuhu siht seada. Võistkonnad pidid rattasse aga ühtviisi kõik. taipama, et „vaatetorn“ tähendab tu- letõrjemaja torni, „saareke“ saart Abja Kihutajaid siit ja sealt paisjärves, et „põhjavärav“ asub kooli Taas kihutasid Abjas kahel suve- staadionil jne. päeval võrrid küll Mulgimaalt, Jär- Võistlus ei käinud aja peale, mis vakandist, Sakust ja Muhu saarelt, innustas osalema nii suuri kui väikesi. samuti Lätist. Kahepäevane võistlus Igas kontrollpunktis pidi keegi igast „Abja kiirus. Vol 6“ oli Eesti karika- võistkonnast täitma parajat pingu-  Suvepäevad sisse juhatanud orienteerumisvõistluste stardi ootel on kostüümiauhinna saanud võistkond võistluse üks etappe. tust nõudnud ülesanne, mille eest Pärnu mnt öö oma maskotiga. MEELIS SÕERDI foto „Võistlejatelt nõudis see päris pin- parim sai auhinna. Nii tõusis vaate- gelist ettevalmistust ja vastupida- torni kõige kiiremini Taavi Toomla vust,“ ütles peakorraldaja Abja võr- võistkonnast Noorus, järve saarele riklubi Kõrr juhendaja Tarmo Raba. ujus kõige kiiremini Marek Mõttus ABJAS PEETI TAAS SUVEPÄEVI Laupäeval anti start tänavasõiduks võistkonnast Paik. Kokkuvõttes ja- kesklinnas ja teisel päeval tehti kii- gasid esikohta võistkonnad Noorus vallavanem Peeter Rahnel oli neile reid tiire ümber Nuia tee ääres oleva ja Paik. Kolmas oli võistkond Tagant paar päeva varem valvsa žürii silme vana kuivati. esimesed. Kostüümiauhinda väärisid all kirjalikult vastuse andnud. Mulgimaa motosportlased olid eriti Vesipühvlid ja Pärnu mnt öö. „Mõni vastas vallavanemaga pä- tublid külgvankritega võrride klas- ris võrdselt, aga võita ei õnnestu- sis, hõivates kõik esikolmiku kohad. Esinesid omad ja nud teda kellelgi,“ nentis üks žürii Võitsid Tarmo Raba ja Taevo Viitas külalised liikmeid Ülle Rõigas. Ta selgitas, et Rait Sõmeri ja Aarne Kobaku ning vallavanem pidi vastama kokku ka- Pidustuste teise päeva juhatas noorukeste Mirell ja Günther Põllu- hekümnele, iga tema vastane aga mäe ees. Standardklassi soolovõrridel keskpäeval Postimaja pargis sisse nende seast viiele küsimusele. kontsert „Memme-taadi noorusaeg“. andsid endast parima Harald Mag- nus Metsniin, Günther Põllumäe ja Pinkidel istet võtnud publikule esi- Liia Toomla õnnepäev nes ansambel „Vanad Viisid“ Pärnust, oma esimese stardi teinud Rasmus akordionil end saates laulis omapä- Abja suveloosi peaauhind – Tür- Erik Viitas. rase hääletämbriga solist Antonina gi-reis kahele – läks loosimisel Kuga „Toetajaid ja abistajaid oli võrri- Moora jt. Haljal pargimurul keeru- hoovis samast puu alt juhuslikult võistluse korraldamisel sel aastal tasid tantsu tuttavates sinivalgetes hõigatud fortuuna Mari Saarela käe palju,“ tõdes Raba. „Suur tänu neile kostüümides eakate klubi Meelespea läbi perekond Toomlale. kõigile!“. memmed. „Ostsin kaks piletit, ma ei taht- Traditsiooniliselt kuulus suvepäe- Teatrietendus oli kavas nii täiskas- nudki niivõrd võita, kui toetada Abja vade sportlike ettevõtmiste hulka vanutele kui ka lastele. Väikesed teat- valda. Läks aga nii, et ühe piletiga jooks ümber Abja paisjärve. Kõige  Lastele pakkus Abja suvepäevadel sisukat tegevust Bonifatiuse Gildi võitsin padjad ja teisega reisi,“ kõ- kiiremini 36 startinu seast tegid rin- risõbrad tundsid pühapäeval rõõmu käsitöötelk laadaplatsi läheduses. MEELIS SÕERDI foto Abja lasteteatri muusikalisest eten- neles õnnelik pereema Liia Toomla. gi ümber maalilise veesilma meestest dusest „Lumivalgeke ja seitse pöial- Nädalane Türgi-reis võetakse ette Aleksander Rahnel ja naistest Kerti poissi“. Südamliku tüki lavastas las- 21.–27. augustini, mil Liia ja Andres Einstein – naabervalla Karksi noored olid seal müügil päevakeskuse köögis te juhendaja Viive Niinemäe. Suure Laadaplats jäi kitsaks Toomla tähistavad ka oma 24. pulma- sportlased. Enne jooksu startisid aga Selma Ainiku valmistatud koogid ja aplausiga tänas publik reede õhtul aastapäeva. lapsed ümber järve rattarallile. Laupäeva hommikul Tiigi täna- küpsetised. Noortekeskuse ja Mulgi kultuurimaja saalis Abja näiteringi, „Arutasime pojaga, et kas mitte Kolme võistkonna osalusel toi- val kihama löönud laadal jätkus Ukuvaka ruumes olid Eve Kuuse ja kelle esituses sai kaasa elada tänapäe- anda reisivõimalus temale ja ta neiu- munud võrkpalliturniiri võitis Hal- korraldajate hinnangul nii müüjaid Hilda Pidim välja pannud kohalike vaainelisele lavatükile „Memmed ja le, aga poeg ütles, et neil on kõik veel liste esindus, kuhu kuulusid Mait kui ostjaid. Kultuuurimaja juhataja meistrite käsitööde näituse. taadid“. Mängisid Karin Hunt, Viive Aime Hundi sõnul oli nii neid, kes ees ja sõitku ikka meie,“ seletas Liia Reimann, Viljar Semjonov, Veiko Toomla. Ent reisile läheb ka Liia poeg Semjonov ja Kunnar Kukk. Niinemäe, Laili Esing, Hilja Sikka, jäid kauplemispäevaga vägagi rahule, Ragistati hambaid ja Tiiu Vete, Juhan Purju, Otto Lehis, kui ka neid, kellele laadaplats tundus Taavi koos oma neiu Anna-Liisaga. Meelis Sõerd Lauri Sepp ja näidendi lavastanud rahvasummas kitsaks jäävat. ajusid Raivo Kutser. „Ei olnud just kerge, pi- Laadaplatsi kõrval lõbustas lapsi Suvepäevade ühes traditsioonili- dime palju mõtlema, kuidas tõetruult Triibu ja lookles pikk saba põnni- ses esinemispaigas Kuga poe hoovis mängida,“ tõdes üks osalisi Viive Nii- dest, kes tahtsid veereda suures lä- esinesid taidlusprogrammis Abja lau- nemäe, olles rahul, et see, mis välja bipaistvas zorbing’upallis. Peatänava lulapsed Kadi Kase ja Siirius Sikka tuli, publikule siiski meeldis. Pärnu maantee ääres kõnniteel mee- juhatusel. Ülemaailmsel võimlemis- Hilisõhtul kultuurimaja saali stiili- litasid julgeid ja tugevaid mehi ligi peol Tallinnas esitatud tantse esitas peole “Kuumad seitsmekümnendad“ käesurumis- ja poksimasin. põnevates kostüümides tantsurühm läinud võtsid asja tõsiselt. Kultuuri- Bonifatiuse Gildi käsitöönaised Vil- Vallatud. Tuntud hammasatleet Volde- töötaja Ülle Rõigas rõõmustas, et jandist õpetasid laadaplatsi lähistel mar Kuristik näitas oma võimeid auto vahvaid ajastutruid kostüüme sai Kuga poe hoovis tekstiilist lillede ja vedamisel ja muuski, üks õnnelik näha ka noorte seljas. Oma parima nukkude valmistamist. Noortekes- Abja tüdruk sai aga džentelmenlikult andis stiilipeol ka kolmeliikmelisena kuses meisterdati Eveli Alliku juhen- jõumehelt kingiks peaehte. mitmeosalise laulusõuga esinenud damisel käepaelu, keskuse hoovis Sõuelementidega mälumängus vana hea ansambel Laine. õpetas telgedel kudumist ja kirivöö „Targem kui Abja vallavanem“ üri- Lasteaia taga peoplatsil öötundide- tegemist Marvi-Liina Riid MTÜ-st tasid neli söakat vallaelanikku – Fred ni kestnud diskol tõestasid end lisaks Mulgi Ukuvakk. Raagmets, Hillar Järvelaht, Marje Endel Purjule ja Lauri Sepale heade Abja eakate päevakeskuses kuns- Kaaremaa ja Raivo Kutser – vastata diskoritena ka endised abjakad Aivar titöötoas võisid lapsed katsetada õli- Abja-teemalistele küsimustele. Samal  Abja suvepäevade üks populaarsemaid võistlusi on juba aastaid võr- Kukk ja Priit Lääts. värve ja endale lepatriinu teha. Lisaks ajal gümnaasiumi juubelil viibinud ride tänavasõit kesklinnas. MEELIS SÕERDI foto PAUDIL OLID TEISED PÄRANDKULTUURIPÄEVAD Abja vallas Paudi põlistalus 13.–15. augustini teist vimine hoopis midagi muud,“ kordas mees omal nahal suve korraldatud pärandkultuuri päevadel tuletati taas kogetud vana tõde. meelde meie esivanemate iidseid käsitööoskusi. Õpilasi „Mind huvitab veel väga seebikeetmine ja ma leppisin oli Mulgi- ja Pärnumaalt, õpetajaid pealinnastki. õpetaja Ruta Kukega selles homseks kokku,“ kõneles Laupäeva lõuna paiku olid meister – Paudi noorpe- Krista. „Lambaid ma ei pea, lambapügamist, mida siin remees Siim Riid, sell – pärnakas Ott Artel ja õpipoiss õpetab Tuuli Jõesaar, me seekord veel ei õpi – võib-olla – Karksi valla noormees Lennart Pajo üsna talu teeotsas kunagi pensionipõlves,“ jätkas naine. vana kruusakarjääri kaldal ametis tõrvaajamisega. Õhus „Käisime ka kahekilomeetrise matkaraja läbi, meid huvi- oli meeldivat männivaigu aroomi, parajasti käis katla tas, kus Halliste jõgi voolab. Imestasime ka, et metsapuud täitmine männikändudest tükeldatud põletismaterjali- on siin poole kõrgemad kui meil lauskmaal,“ tunnistas ga. Valmisaetud tõrvaga oli meestel plaanis teisel päeval sajakonna kilomeetri kauguselt Mulgimaale sõitnu. õppe-eesmärgil üle võõbata üks talu laudvarikatus. „Väga tore on siin,“ kinnitas esmakordselt laagris ol- „Olen teist aastat siin, Siim aitab mind, mina teda,“ nud ja taimedega lõngavärvimist õpetanud Tuulike Agan selgitas endale tõrvatud katusega palkmaja ehitav Ott. Viljandi Kultuuriakadeemiast – juurtelt mulk. Õpetaja Palkmajahuviline on ka Lennart, keda Siim nimetas eda- sõnul jätkus ka õpihuvilisi. sipüüdlikuks õpilaseks. „Siin on selline koht, kus saad loodusega üheks. See Alanud vihmasabin ei häirinud rahvast telgikatuse all ravib, annab jõu ja väe,“ oli rahul ka teist aastat Paudil see- taluõuel. Seal õpetas noor rahvakunstimeister Priit Retsep bikeetmist õpetamas olnud noor tallinlanna Ruta Kukk. Abja-Vanamõisast toomingaokstest korvide valmistamist. „Täna võtab laagris hoogu taimedega lõngavärvimi- „Siit tuleb seinale riputamiseks tasku – pane sisse sibulaid ne, homme lambapügamine, villaketramine ja katuse- või ükskõik mida,“ seletas noormees. tõrvamine,“ seletas Ojapera Külaseltsi korraldatud pä- „Raske on, sest toomingas ei kuula käte vahel sõna,“ randkultuuri päevadel rahvuslikku käsitööd õpetanud naeris Priidu õpilane, Pärnumaalt Halingast pärit Kris- Paudi peretütar Marvi-Liina Riid. Kuigi osalejaid oli tema ta Tammik. „Võib-olla järgmist korvi tehes on kergem.“ hinnangul tänavu laagris mullusest vähem, oli neil en-  Seltskond laagrilisi jõudehetkel Paudi põlistalu nõiamajakest meenu- Nii tema kui kõrval püüdlikult toomingavitsu korviks tusiasmi see-eest rohkem. tavas suveköögis. Vasakult korvimeister Priit Retsep, käsitööõpetaja Mar- painutanud abikaasa Urmas proovisid korvipunumist Pühapäevaks oodati Paudile külla ETV võttegruppi. vi-Liina Riid jt. MEELIS SÕERDI foto elus esmakordselt. „Vaatamine on üks asi, aga ise proo- Meelis Sõerd Traditsioone austades ja taas ka vöökirjas pärlitega ehted. Näha sai mõneti uudsena muutsid mitmeke- isegi Abja valla vappi, mis on järgi sise kavaga XXIII kodukandipäevad tehtud Abja koduleheküljel nähtava väikelinna Mõisaküla päikeselistel põhjal. juuli lõpupäevadel rahvarohkeks ja „Siin on avar ja mõnus, saab hästi rõõmsaks. asju välja panna, igaüks pääseb ligi ja näeb,“ oli Juta Jalakas rahul näi- Palju kauneid tuseruumiga. kodusid Kesklinn oli Reede, 30. juuli õhtupoolikul, kui laadamelus mudilastel olid lasteaia hoovis juba käimas rõõmsad murumängud, algas Tulekaitse Seltsi maja ees tradit- muuseumis linna kaunimate kodude sioonilisel vanatehnika näitusel omanike tunnustamine. uudistas hulk rahvast vanu mootor- „Ma usun, et need inimesed, kes rattaid ja autosid. Need on endise püüavad teha oma ümbrust kau- vagunidepoo katuse all korda teinud nimaks, olla väliselt ilusad, need Mõisaküla oma vanatehnikafännid kindlasti on ka sisemiselt ilusad – kas Ilmar Kuusk, Ilmar Tiit ning Jaak ja teadlikult või alateadlikult. Kui meie Jaanus Ermits. kõigi kodud on korras, siis on ka meie „Sai siin üle-eelmise aasta tal- riik korras. Suur tänu teilegi selle eest vel üles ehitatud,“ näitas Ilmar Tiit ja palju jõudu edasi!“ soovis mõisa- 1989. aasta punasele vanamoelisele külalasi tervitanud minister Helir- Citroenile. „Sõidab küll – käisin sel- Valdor Seeder. lega neli päeva kestnud jaanipäeva Oma linna kodukaunistajaid tä- ringsõidulgi ümber Eesti ära, lisas nasid ka Mõisaküla volikogu esi- meistrimees.“ mees Jorma Õigus ja linnapea Ervin Tema enda kollektsioonist olid näi- Tamberg. tusel veel 1949. aasta mootorratta Iž- Kolmeks tänavuseks majamärgi 350 ja 1961. aasta külgvankriga K-750  Täissaalile läinud teatrietenduse eel Mõiküla kodukandipäevadel lasi lavastaja Laine Pedaja publiku seas eksemplarid. „Kaunis Kodu“ saajaks olid pere- ringi käima annetuskasti kultuurimajale uute toolide ostmiseks. MEELIS SÕERDI foto kond Teearu (Vabriku 9), perekond Lapsuke rinnal, istus laadaplatsi Mihhailov (Heinamaa 15) ja pere- ääres voki taga villakorvi kõrval Tuuli kond Resnis (Kivi 7). Jõesaar Paudi talust. „Vill on Paudi Linnavalitsuse tänukirja väärili- KODUKANDIPÄEVAD TÕID talu lamba seljast enda pügatud, veel seks hinnati perekond Ots (Piiri 10), küll kraasimata, aga sellest saab juba Salme Raiesmaa ja Juta Vili (Kivi 6), lõnga teha,“ näitas ta laadahommikul Ilja-Ainola Luhasaar (Pärnu 4), pe- MÕISAKÜLLA ELEVUST pooleteise tunniga juba korrutatud rekond Taim (Loode 11), perekond ja kedratud poolikut lõngapooli. Pent (Karjamaa 18), Elsa Lindikrei „Ega siis laadale niisama istuma ei (Soo 3), perekond Torn (Kooli 27) tulda.“ Vanemates huvilistes tekitas ning Juta Grislin ja Neeme Nõmmik nähtu omajagu mälestusi. Samuti (Koidu 2). oli põnev lastel, kes pole vokki ega Ülevaatuse „Värvid linna“ raa- lõngategemist üldse näinud. Pärnu mes pälvis tänukirja linnapea Ervin tänav kesklinnas ja kogu keskväljak olid laadakauplejaid täis. Kõik nad Tambergi kodu (Õhtu 7). annetasid midagi kodukandipäevade „Meil on tegelikult hästi palju oksjoni heaks, mille müügist saadud ilusaid kodusid, mille tunnustami- tulu nagu ka käsitööde näitusmüü- sel muuseumis võiks istuda terve gist ning teatripubliku annetustest saalitäis rahvast – kolmekümnest- kogutu läks kultuurimajale uute too- neljakümnest kodust kindlasti, kes lide ostuks. meil olid komisjonis arutusel. Ping- sa arutamise tulemusena valisime Igaüks võttis oma seekord välja kaksteist nimetatud Mõisaküla noortetuba noorsoo- kodu,“ selgitas heakorrakomisjo- töötaja Kaja Õiguse juhtimisel oli ni esimees Juta Jalakas. Ta lisas, et kesklinnas seisva kenaks vuntsitud majamärgi saajad järgneval kolmel vana rongivaguni sisustanud nostal- aastal võistlusel osaleda ei saa, küll giahõnguliseks muuvisaaliks. Põran- aga palutakse nad järgmisel aastal dal olid linadega kaetud madratsid, ise teisi hindama. millel lebades või istudes sai kasvõi Majamärgi saajatele kuulub tra- kogu perega mõnusalt vaadata va- ditsiooniliselt ka kodukandipäe- guni otsaseinal olevalt vanu armsaid vade lipuheiskamise au. Tänavu multikaid. tõmbasid pidustuste avamisel reede Muuvivaguni kõrval telgis pakuti õhtul keskväljakul riigi-, linna- ja kodukandipäevade lipu masti Tatja- Mõisaküla nelipühikoguduse kauplu- na Teearu, Valentina Resnis ja Valeri se „Jätkub rõõmu“ korraldatud õnne- Mihhailov. loosi pileteid. Võita võis muuhulgas kohaliku harrastusmesiniku Jorma  Kihnu Virve pereansambli esinemine meelitas kodukandipäevadel Õiguse kogutud mett ning „Minu Mõisaküla kooli spordiväljaku rahvast täis. MEELIS SÕERDI foto mamma“ ehk käsitöömeister Anni Järve taieseid. Endise raudteejaama esisel veeres Avar teatri- ja vad papist hoonete maketid: Hallis- alles jäetud raudteejupil musklijõul te, Mõisaküla ja Audru kirik, Sagadi edasi-tagasi Edelaraudtee dresiin, näitusesaal mõis, oma hooldekodu jm. Eeskujuks kõrval tehti tolmupilve sees ATV- Kodukandipäevade avamisel ter- on mehel seejuures olnud vaid pildid sõitu. Linna vahel sõidutas rahvast vitasid rahvast minister Helir-Valdor vanadest raamatutest. kahe vaguniga ratasrong, pargis sai Seeder ja linnapea Ervin Tamberg. Juta ise koos tütar Violetaga oli ratsutada Sukahärma Märdi talu ho- Viimane tänas ühtlasi paljusid noori teinud näitusele meil uudses Jaa- buste seljas. sportlasi, kes on Mõisaküla mainet pani päritolu quling-tehnikas väga Kodukandipäevadel tehti taas ka tõstnud maakonnas ja kaugemal- ilusaid paberroose. „Need on kõik sporti ja liigutati end tantsuplatsil: gi. neljakandilistest paberitükikestest lapsed jooksid šokolaadiauhinnale, Nii nagu laupäeva ennelõunal täi- kokku volditud ja roosiks kokku noored said mängida võrkpalli ning nii saali- kui tänavakorvpalli, suveaias tus kooli spordiväljak Kihnu Virve seatud,“ selgitas meister. „Tehnika pereansambli ja kohalike taidlejate tantsiti aga varahommikuni Toomas leidsin piiritust internetimaailmast,“ Anni ja ansambli Onupoeg saatel. kuulajatest-vaatajatest, nõnda ka lisas ta. Viljandi Muuseumi vöökirja- reede õhtul pärast avatseremooniat de järgi olid näitusele tehtud mulgi Meelis Sõerd sai publikut täis ka improviseeritud teatrisaal avaras endine kaubahall  Käsitöötoa juhendaja Juta Jalakas näitusmüügi eksponaatide kes- Keskväljaku ääres. Mõisaküla näi- kel. MEELIS SÕERDI foto tering mängis seal Laine Pedaja la- vastatud Valgamaa kirjamehe Vello Jaska külajanti „Mudari mari musi- rull“. Nalja ja naeru jagus küllaga ja rahvas polnud aplausiga kitsi. Laine Pedaja sõnul aitas lavastu- se valmimisele tublisti kaasa tema näitlejast poeg Lauri Pedaja. „Proo- vietenduse ajal ta kogu aeg kirjutas märkmeid vihikusse, ma mõtlesin, et täitsa lõpp, kõik on läbi! – aga hoopis kui kihvte näpunäiteid ta meile andis ja ette näitas! Kogemuste ja oskuste- ga inimene ikka. Ja nüüd näitlejad teevadki seda kõike.“ Samas saalis, kus reedel teatrit tehti, oli laupäeva hommikuks välja pandud Mõisaküla käsitöömeistrite looming. Väljapaneku korraldanud Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühingu Mõisaküla käsitöötoa juhen- daja Juta Jalakas kiitis esmalt Mõisa-  Lapsed said ratsutada Sukahärma Märdi talu hobustel pargis. küla hooldekodus elunevat eakat Ülo  Esimestena tundsid Mõisaküla kodukandipäevadest tänavugi rõõmu MEELIS SÕERDI foto Kuhlbarsi. Temalt olid näitusel vah- mudilased murumängudel lasteaia hoovis. MEELIS SÕERDI foto Külade päeval Kamaral oli edukaim Raamatu Abja valla teisel külade päeval Kamaral oli rahvalikel võistlusaladel kõige edukam Raamatu küla, pälvides seeläbi tulevasuvise külapäeva korraldamise au. „Võidu tõid meile sportlik õnn ja minu tubli vend Martin Krapp ning vennanaine Merje koos kaaslastega,“ arvas pisipõnnidega oma küla rahvale Kamaral pöialt hoidnud Raamatu küla pereema Marina Raid. Raamatu küla, pinevas ja lõbusas heitluses võistkondadega Kamara, Laatre, Lasari, Räägu ja Veskimäe külast, sai esikoha juba avateatevõistluses. Raa- matulaste kapten Martin Krapp oli parim järgnenud kolmevõistluses. Küla esines ühtlaselt hästi teistelgi aladel. Ootamatuseks oli seekord mullusuviste esimeste külade päeva korraldaja Penuja kõrvalejäämine. Kamara külaseltsi korraldatud valla külarahva kokkutulekul, mida toetas Abja Vallavalitsus, aitasid meeleolu luua naisansambli Viisivakk laulud ja Mõisaküla näiteringi lõbus etendus ja Mõisaküla loometantsijad. Rahva aplausi väärisid samuti nii kamaralaste esitatud omaloodud külaelu tee- maline laul kui ka Lasari küla väikese andeka laulutüdruku Marianne Liis Oissari etteaste. Kamara külamajas hakkas rõõmsalt silma Irina Lappo juhendatava koha- liku loovusringi liikmete väike kunsti- ja käsitöönäitus. Lappo eestvedamisel  Halliste kiriku juurest startis Abja suunas nelikümmend suurt ja väikest rahvajooksus osalenut. jätkus vahvat tegevust ka lastele. Müügil olid 5-kroonised õnneloosipiletid, MEELIS SÕERDI foto mille müügist laekunud tulu läks külaseltsi heaks. Kehakinnituseks pakuti kõigile tasuta sooja suppi. Hiliste öötundideni sai tantsida ansambli C-Duur muusika saatel. Kolmas Abja valla külade päev saab teoks aasta pärast Raamatu külas, MARATONIPÄEVAL JOOKSIS kus tänavu novembris avatakse tänu Marina Raidi eraalgatusele valmiv külamaja. Meelis Sõerd LIGI POOLTEISTSADA VAPRAT Hulk rahvast Abja-Paluojal Pos- Kui maratonivõitja juba finišis oli, kolme Gustav Adolfi Gümnaasiu- timaja pargis tervitas 24. juuli en- startisid Halliste kiriku juurest 6,5-ki- mi värsket vilistlast Harri Kapralit, nelõunast alates aplausiga kokku lomeetrisele distantsile 40 jooksjat ja Sander Sebastian Agurit ja Virgo 139 jooksjat, kes I Mulgi maratonil neli naiskepikõndijat. Võidukasse esi- Kadastikku. kavas olnud kolmel distantsil fini- kolmikusse mahtusid meestest Mattis šikaare alla jõudsid. Moks (Staier) ajaga 0:25.16,9, Andrus Noorim oli 6-aastane Pajuri ajaga 0:26.35,6 ja Ahto Pärt aja- Mulgi Ukuvaka murumüts kõige Noor üllatusmees Kõpust ga 0:27.23,5. Kiireim naine oli kuuen- nooremale osavõtjale läks isa kõrval Hommikul kell 8 startisid Mustlast dana lõpetanud Gina Bergmann (SK 6,5 kilomeetrise rahvajooksu lõpuni Vabadussõja ausamba juurest 42,195- Sparta) ajaga 0:28.59,6. Talle järgnesid vastu pidanud 6-aastasele Tarvastu kilomeetrisele pärismaratonile 58 C-klassi võitjana Kelina Lillemets poisile Elari Tafenaule. Rahvuslikus jooksjat, kellest lõpuni pidas vastu 55. (üldarvestuses 13.) ajaga 0:32.32,9 ja mustris kootud pika villase salli oma- Üsna raske mitme tõusuga raja läbis D-klassi parimana Anna Laura Perve nikuks sai sajakiloste ja raskemate võitjana igati korraliku ajaga 2:47.23,0 (15.) ajaga 0:33.01,7. võistlusklassis 42,195 kilomeetrit läbi- Mart Andresson klubist Alternatiivsed Autasustamise eel rõõmsat rahvast nud Võrumaa mees Margus Konnula jooksjad. Temale kuulus peaauhinnana täis lõõtsa- ja pasunahelides päike- ehk luuletaja Contra. OÜ Tammepakk välja pandud kümb- selõõsas Postimaja pargis tänas koos Tarvastu valla eriauhinna võtsid lustünn. Teine oli samuti vähem kui Abja, Halliste, Karksi ja Tarvastu vallavanem Alar Karult vastu sealt kolme tunniga üllatusmehena alles vallaga maratoni korraldanud Mul- osalenud maratoonarid Renno 17-aastane Kõpust pärit Heinar Vaine gimaa Elu Edendamise Keskuse juht Nurmela ja Rein Palumaa, kes said  Teatevõistluses pidid võistlejad muuhulgas panema kiiresti kokku Viljandi Staier’ist – aeg 2:58.09,7. Tema Hendrik Agur kõiki abilisi ja toeta- vastavalt 14. ja 18. koha. hakklihamasina. MEELIS SÕERDI foto tuli ühtlasi Viljandimaa esimeseks jaid. Kiitust pälvisid stardikorraldus Allaste farm pani eriauhinnana maratonimeistriks. Üldarvestuses Mustlas, joogipunktid rajal, Tuhalaa- välja juustukera viimasena maratoni Malevasuvi oli tegus kolmas oli taas Staier’i esindaja Andi ne küla välidušš ja hästi korraldatud lõpetanule, kelleks oli eakas jooksu- Linn ajaga 3:02.15,9. finišiala pargis. Maitsvat kõhutäit mees Valdeko Alliksaar. Abja valla tänavusuvine õpilasmalev, mis kestis 28. juunist 9. juulini, Parima külalisvõistlejana oli pakkus traditsiooniliselt heakorratöid kokku viieteistkümnele poisile- kuues Kaunase jooksuklubi esin- tüdrukule. daja Mindaugas Karmus Lee- Koolinoored 13.–17. eluaastani andsid malevlastena oma kätetöö tulemu- dust ajaga 3:08.59,4. Kaheksast sena kenama ilme nii Abja-Paluoja Postimaja pargile, bussijaama ümbrusele naismaratoonarist oli ajaga 3:23.04,0 kui turuplatsile. Lisaks pesti puhtaks Abja noortekeskuse hoone aknad. kindlalt parim 15-ndana lõpetanud Kividest ja prügist sai puhtaks mõnusaks ujumiskohaks muutunud Abja Monika Irves klubist Maratonsport. paisjärve äärne teerada. Viljandimaa meistriks tuli üldarvestu- Pärast Kamara külamaja kevadist katusevahetust kulusid malevlaste kä- ses 27. koha saavutanud Anneli Lenk tepaarid nüüd suvel marjaks ära ka sealse ümbruse heakorrastamisel. Staier’ist ajaga 3:44.53,7. Tööd ja töövahendid organiseeris malevlastele OÜ Abja Elamu heakor- Võistluste informaatori Riho Jär- raspetsialist Raul Song. Tööpäevad kestsid kella 9–13-ni. Pärast tööd pakuti velaineni hinnangul oli täiesti oma- töötegijaile tasuta sooja lõunat Abja Gümnaasiumi sööklas. Malevlaste tööd ette klassist 70-aastaste ja vanemate tasustas Abja vald. meesveteranide klassis võitnud ja Malevat juhendas Abja noortekeskuse juhataja Eveli Allik, kellele olid üldarvestuses 28. koha saanud Staier’i kasvatajatena tänuväärseks toeks Abja Gümnaasiumi õpetajad Karin Hunt esindaja Jaan Mättase aeg 3:50.07,7. Eveli Allik ja Christy Lõhmus. Hoopis fenomenaalne mees on aga ajaga 3:33.39,9 I Mulgi maratonil 21. koha saavutanud 69-aastane leedu- kas Pjotr Silkin. Tema on elu jooksul joostes kokku läbinud enam kui seit- se tiiru ümber maakera, mille eest on kodukandis talle ausammaski püs-  Populaarse luuletaja Contra (vasakul) näost on näha, kui mõnus on titatud. üle 100-kilosel mehel pärast täismaratoni läbimist end tünnisaunas kosu- tada. MEELIS SÕERDI foto Joosti ja kõnniti Kell 10 startisid Pollist Apja 21,1-kilo- oli pakkumas Mulgi Kõrts, AS Toom „Võitnud on meie inimeste tervis meetrisele poolmaratonile 44 jooksjat. Tekstiil ja mitu teist firmat panid välja ja terviseteadlikkus,“ võttis Agur Ajaga 1:17.14 võitis meestest Staier’i auhinnad. Abja Gümnaasium pakkus peaaegu häireteta sujunud esimese esindaja Jaan Jänes. Talle järgnesid jooksjaile saunavõimalust ning tõi jooksupäeva kokku. Nii tema kui klubikaaslased Rivo Subi ja Alar Kaar finišipaika toidutelki kohale lauad, jooksjaid tervitanud Abja vallavanem aegadega vastavalt 1:20.35 ja 1:22.52. koostöös Abja Noortekeskusega olid Peeter Rahnel kutsusid kõiki seekord Naistest oli ajaga 1:39.52 esimene Ker- kooli õpilased abiks maratoniraja tur- osalenuid ka tuleval suvel toimuvale ti Einstein Karksi vallast, teine Merle vamisel. teisele Mulgi maratonile.  Õpilasmalevlased Abja Postimaja pargi kõnnitee ääri korrastamas. Lilleoru ajaga 1:43 17 ja kolmas Pille Eraldi tänas Agur öösel poole kol- MEELIS SÕERDI foto Nagel Satier’ist ajaga 1:47.04. meni rajamärgistust paigaldanud Meelis Sõerd

kümme krunti veel tagastatud, kuid Loodusesõpradel on vaheldusrikas suvi ehitama pole asutud. Saare kuulsaim mees oli teleskoo- Eesti Looduskaitse Seltsi August sõdureile ostetud mõisakompleks. hoid ja -haridus kannatab seetõttu, 31. juulist 1. augustini toimusid pide uue optilise süsteemi leiuta- Kitzbergi nimelise osakonna täna- Veelikses paiknes vanima sakraal- et on jagatud kolme ametkonna va- Naissaarel ELKS-i suvepäevad. Vaa- ja Bernhard Schmidt (1879–1935), vust suve märgivad mitmed tähele- ehitisena kabel. Laiksaare mõisa hel ning et metsandusest on saamas tasime üle nii kunagise Peeter I mere- kelle võsast välja raiutud kodu panuväärsed ettevõtmised. pidasid 1781–1820 Barclay de Tolly puupõllundus. kindluse kui ka endiste Nõukogude varemetele on nüüd maja rajanud vanemad, Saardes on maetud tema 3. juulil tegi Kitzbergi-nimeline armee rannakaitsepatarei, raketibaasi dirigent Tõnu Kaljuste. Maja hoovi Suve hakul, 29. mail käisime Läti ema. Lübeckis 1525 trükitud ja puu- osakond väljasõidu kahte ajaloo- ja miiniladude asukohad, teejuhiks istutasid looduskaitsjad kadakaisti- Hendriku ja Jaan Jungi kirjeldatud tünnides Pärnusse toodud esimesest liselt ordule kuulunud kihelkonda asendamatu Anto Raukas. Korduvalt ku ja avasid kontserdipaigaks ko- radadel, saades teada palju uut ja ja enamuses hävinud eestikeelsest – Helmesse ja Ergemesse. Seisime 800 on saarele asustanud inimesed endi handatud küüni ees mälestuskivi huvitavat. Näiteks pärinevad va- katekismusest jõudis väike osa Jäärja aasta taguse Ümera lahingu paigas. elamise ja korduvalt on nad sealt Schmidtile. nimad kiviaja leiud Eestis mitte Raamatu tallu ja pani aluse kirjaos- Ajaloolasest reisijuht Aksel Tiideberg pagendatud. Järgmises lehenumbris teeme juttu Kundast, vaid Reiu jõe kaldalt Pul- kuse omandamisele. tõi silme ette pildi muinasajast täna- Praegu on Naissaarel vaid üks Mulgimaa aktiivsete loodusesõprade lis, Jäärjast on pärit Eesti kuningad, 1. juunil oli koos Eesti Looduskait- päevani, osates köitvalt tutvustada eakas püsielanik ja suviti soomlasist augustikuisest Poola-reisist. seal asus Mõõgavendade ordu (kolis se Seltsi suurkogu, kus arutati seltsi kõiki teekonnal nähtud huviväär- abielupaar ning külalistemaja pidaja. 1248 Karksisse), samuti ordu palga- olulisi probleeme. Tõdeti, et loodus- susi. Kolmteist maja on taas üles ehitatud, Asta Laansoo Halliste joogivee kvaliteet paranes Halliste aleviku elanikud saavad tänu rekonstrueeritud puurkaevule ja uuele pumbamajale tarbida nüüd kvaliteetsemat joogivett. Projekti käigus demonteeriti Halliste aleviku keskel asuva vana puurkaevu hüdrofoor ja korrastati kaevu päis ning šaht. Rajati ka uus pumbamaja, kuhu paigutati vee puhastamiseks vajalik rauaeraldusfilter. Puurkaevu rekonstrueerimiseks sai vallavalitsus 2009. aastal toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt maakondlikust programmist. Projekti, mille eesmärk oli joogivee kvaliteedi parandamine Halliste keskuse puurkae- vus, kogumaksumus oli 331 680 krooni. Sellest andis SA KIK 248 760 krooni ja vald omaosalusena 82 920 krooni. Töid tegi Serinus OÜ. Kadri Reimann

Noored nautisid laagrirõõme Kokku ligi poolsada 13–18-aastast koolinoort Abjast, Nuiast, Mõisakü- last ja Tihemetsast sai 12.–13. juulini osa vaheldusrikkast laagrist „Sume suveõhtu“ Kariste järve kaldal Rehemäel, mille korraldas Abja 4H klubi A.N.O. koos Abja Noortekeskusega. Esimesel päeval, kui lapsevanem Tarmo Põllumäe abil telgid kõrgele jär- vekaldale püstitatud, koguneti ringi, et Abja Gümnaasiumi huvijuhi Merili  Direktor Jüri Ojamaa (vasakul) juhitud haridusteemalisel ümarlaual Abja Gümnaasiumi juubelil valitses Tasase juhtimisel lõbusaid mänge mängides üksteisega kiiremini tuttavaks akadeemiline õhkkond. MEELIS SÕERDI foto saada. Suurt põnevust pakkus võistkondlik köievedu märjal libedal kilel ja muud sportlikud mängud. Mõlemal palaval päeval karastati keha ühiselt järves ujumas käies. Sooja lõunatoidu tõi Abja valla noorsootöötaja Maie JUUBELIPIDUSTUSED PANID Bratka autoga kohale Abja Gümnaasiumi sööklast. GÜMNAASIUMI SÄRAMA Abja Gümnaasiumi 70. aastapäe- kooli kauaaegne sekretär Lenne seme tõestuseks tõi professor Laur va tähistamine 17. juulil pakkus Laarmann. veenvaks näiteks ainuüksi tõsiasja, taaskohtumis- ja osalusrõõmu kokku Kauakestva ovatsiooniga tervitas et siit on hariduse saanud märksa ligi neljasajale vilistlasele ja külali- saal endisi kauaaegseid direktoreid rohkem professoreid kui Eesti güm- sele. Kaalukamateks ettevõtmisteks Heino Einerit ja Aksel Tiidebergi. naasiumidest keskmiselt. olid pidulik aktus kultuurimajas ja Mõlemad said tänuks koolimaja haridusteemaline ümarlaua-arutelu vundamendist välja puuritud kivist Almanahhe telliti juurde siit võrsunud professorite osavõtul. meene, millele on graveeritud Hii- Juubelipäeva hommikul viisid Aktusel kaikusid na vanasõna „Parem kui tuhat päe- gümnaasiumi õppealajuhataja Sir- va omapead õppimist, on veeta üks je Renter ja ajalooõpetaja Aksel ovatsioonid päev targa õpetajaga“. Tänu osaliseks Tiideberg lilli Abja ja Halliste kal- Juubeliaktuse avamisel rahvast tul- said samuti endised direktorid Arvo mistutele maetud endiste staažikate vil palavas Abja kultuurimaja saalis Lamp ja Tarvo Talvistu. õpetajate haudadele. tervitasid vilistlasi, õpetajaid, endisi Õpilased lugesid lavalt ette vi- Ennelõunal toimus kooli võimlas koolijuhte ja töötajaid ning heitsid listlaste kooliaegseid mõtteid, mis vilistlaste korvpalliturniir, kus osales põgusa pilgu minevikku ja tulevik- jäädvustatud kooli almanahhis. Ak- kokku neli võistkonda. ku Abja Gümnaasiumi direktor Jüri tust kaunistasid pillilood ja laulud, Kauneid hetki nagu aktusel kul-  Kui telgid püsti, kogunesid noored laagris Kariste järve kõrgel kaldal Ojamaa ja vilistlane, Abja vallavanem sealhulgas õpetajate ansambli ning tuurimajas nii ka õhtuses kitarrimuu- ühisringi tutvumismänge mängima. MEELIS SÕERDI foto Peeter Rahnel. paljuhäälse lõppakordina koori las- sika pooltunnis kooli puhkeruumis „Kool on üks osa täisväärtuslikust tekoori esituses. pakkus Abja Muusikakoolis kitarri- elukeskkonnast. Kui ei ole kooli, siis mängu algoskused saanud ja Tallinna ei ole ka ettevõtteid ega töökohti ning Abjast saab hea hariduse Muusikakoolis edasi õppiv Kristiina Esimese päeva kavva mahtusid veel Viljandi S-stuudio tantsutüdrukute pole lapsi kooli tulemas – tekib sur- Keskpäeval gümnaasiumi aulas Jalakas. esinemine, eksootilise limbotantsu harjutamine ja vastupidavust nõudnud nud ring,“ tõdes vallavanem. Abja alanud ümaralaual arutleti direktor Vilistlaste ja külaliste peoõhtul tantsumaraton. Sume suveõhtu muutus märkamatult laagriööks grillipeo vald on tema sõnul seda arvestades Jüri Ojamaa ohjamisel haridustee- sai tants aulas õige hoo sisse pärast ja disko saatel. haridusse rohkelt investeerinud. Nii madel. Väitlemas olid molekulaarse keskööd, kui päevapalavus järele oli Teine laagripäev algas maastikumänguga. Pärastlõunal kuulati Eesti Pu- valmivad koolimaja juurdeehituse- biotehnoloogia professor Ants Kurg, andnud. Peolauadki koliti siis kooli nase Risti Viljandimaa Seltsi esindaja Merit Laane loengut, mille teemaks oli na juba tänavu septembris uus töö- uusajaloo professor Mati Laur ja rah- siseõuele, mis vahetult juubeli eel õige käitumine uppumisohtu sattudes, maohammustuse korral ja muudes õpetuskompleks ning võimla-ujula vusvahelise õiguse professor Lauri kena kiviparkettsillutise sai. Kesk- ohuolukordades. Laagri lõpuks lasti hea maitsta Abjas Popsi Köögis küpse- majakarp. Mälksoo Tartu Ülikoolist, Euroopa ööl vaimustas kõiki 41. lennu toe- tatud magusal koogil. Direktor Jüri Ojamaa tänas palju- Kohtu kohtunik, õigusteaduse kan- tusel kärgatanud võimas ilutulestik, „Kõik oli tore,“ jäid omaalgatusprogrammi toel ja vastutuleliku maaoma- sid häid koostööpartnereid eesotsas didaat Uno Lõhmus ning haridus- mille sarnast Abjas pole ilmselt enne niku Kaupo Välba loal teoks saanud laagriga rahule Abja neiud Marike Kiivit kooli pidaja Abja vallaga. Mälestus- ja teadusministeeriumi peaekspert, nähtud. ja Carmen Raal. Abja Noortekeskuse juhataja Eveli Alliku sõnul soovisid esemega pidas gümnaasium meeles psühholoogiakandidaat Ene-Mall Juubeliks neljasajalises tiraažis trü- paljud noored, et tuleval suvel sarnane laager kauem kestaks ja oleks veelgi oma praegusi kauaaegsemaid õpe- Vernik-Tuubel – kõik Abjas keskha- kitud kooli almanahhiga oli kaasas osavõturohkem. Meelis Sõerd tajaid Peeter Jürgensoni, Maie Kalla- riduse omandanud. CD-plaat, millele on salvestatud kooli kut, Linda Varest, Linda Menningut, Kõige üldisema vajakajäämisena kõigi gümnaasiumi lendude pildid. Silvia Mälksood, Jelena Heina, Lea hariduskorralduses rõhutas Ene- „Almanahhid müüdi kohe läbi ja ma Lillestikku, Tiia Rietit, Anneli Pilku, Mall Vernik-Tuubel, et Eestil puudub tellisin neid kakssada tükki juurde,“ paremini aga kirik, mille keldrikor- tehti Paabeli küpsisetorte, õpiti võõ- Karin Hunti ja Anneli Veevot ning ühtne hariduskontseptsioon. Kõrg- rääkis direktor. rusel lausa külm hakkas. raid keeli ja tähti, tantsiti maailma töötajaid Maila Narussoni ja Valen- hariduse osas pälvisid väitlejatelt „Juubeli läks üldjoontes korda, Öö hakul toimunud retk ühte suu- tantse. Halliste kooli õpetajate Reet tina Aavikut. kriitikanooli nii 3+2 õppesüsteem isegi eksdirektor Heino Einer saa- remasse Eesti maasurnuaeda pani Soosaare ja Milvi Kulli käe all õpiti Nüüdseks pensionil olevatest en- kui lävendipõhine kõrgkooli vastu- tis tänukaardi,“ väljendas Ojamaa mõtlema elu ja surma üle, inimeste tundma mulgi keelt ja kultuuri, esi- distest pedagoogidest pälvisid tun- võtt. Oldi üsna üksmeelel selles, et rahulolu ning tänu kõigile kaaluka suhtumise üle oma esivanematesse. mesed sõnad said ka selgeks. Õpe- nustust Aarne Lepik, Tiiu Rõigas, gümnaasiumide puhul pole oluline ettevõtmise korraldajatele, toetaja- Üksteise järel süttisid küünlad kal- taja Jaanus Ermits juhendas puutöö Endel Rõigas, Hilja Heinsalu, Alek- suurus, vaid et seal töötaksid oma tele ja osalejatele. Tema hinnangul mudel ja kuulati vanu legende Hal- tegemist ja näitas Halliste uut võist- sandra Sõssojeva, Heljo Lepamäe, ainet tundvad õpetajad, kel on säde said juubelipidustustest osa kokku liste kohta. lusspordiala – toolikeerutamist! Linda Rull, Paul Lehesmets, Endla silmis, ja kes on õpilastele eeskujuks ligikaudu kolm-ja poolsada vilistlast Aga miks just Paabeli laager? Piib- Mulgi lugude põhjal lavastati mitu Tirgo, Leida Lepland, Hilma Allvee, ka isiksustena. ning poolsada külalist. list teame, et Paabeli torni püüdsid näidendit, esines Põltsamaa poiste- Aleksei Šišajev, Niina Kovaljova ja Abja Gümnaasiumi arvestatava ta- Meelis Sõerd ühte keelt kõnelevad inimesed ehi- bänd „Black Night“, oma numbri- tada enda uhkuseks ja auks. Ometi ga esinesid laagris kokku sattunud jäi töö pooleli, sest Jumal „segas“ iluvõimlejad, peeti veesõda ning muidugi lauldi ümber laagrilõkke ja küpsetati vorstikesi. PAABEL HALLISTES Tore oli see, et vanad olijad sõbru- nesid kiiresti uutega, suuremad hoid- EELK Viljandi praostkonna ko- nende keele ning üksteisest arusaa- sid väiksemaid. Sellised ühtehoidvad gudused pidasid ühise lastelaagri mine ja töö jätkamine olid edaspidi laagrid toidavad ja kasvatavad oma- Hallistes. võimatud. Tõlkes tähendabki sõna moodi nii õpetajaid kui lapsi endid. Paabel muide segadust. Nelipühadel Koos saadi üle ka erinevatest väik- 4.–6. juulini toimus Halliste koo- toimunud keelte mõistmine juhatas sematest katsumustest nagu võõras limajas, kirikus ja nende ümber inimesed lõpuks õigele teele ja suu- kohas magamine või kodust eemal- praostkonna koguduste järjekordne rest segadusest leidus väljapääs. olek, kuid ka hoopis teisiti mõtleva- lastelaager teemal “Paabel”. Osa- Kogu see lugu on ere näide sellest, test ootamatutest „külalistest“, kes lejaid kogunes üle 70 Põltsamaalt, kui oluline on üksteisemõistmine ja laagri korda ja rahu rikkumas käisid. Suure-Jaanist, Viljandist, Tarvastust, koostöö – kuidas me suudame hoo- Koos võeti vastu uued hommikud ja Helmest ja Hallistest, kaugemad tu- limata erinevatest keeltest, maailma- saadeti ära pikad päevad. lijad olid Tallinnast ja Tapalt. Laagri vaadetest, traditsioonidest ja komme- „Üksteist peab hoidma,“ kõlas ühi- korraldas EELK Viljandi praostkond test teha midagi koos. Ja mitte ainult ne laul laagri lõpujumalateenistusel Eesti Kultuurkapitali toel. endale mõeldes, vaid ka üksteist ja Halliste kirikus. Tunnistused käes, Laagripäevad olid päikeselised, oma Loojat arvestades. mindi koduteele. Järgmisel aastal sisutihedad ja teguderohked. Hal- Paabeli loo ja keeltesegamise, üks- uuesti – uues kohas, uue mõttega! liste kiriku ja kooli ümbrus pakkus teisemõistmise ja mittemõistmise val- Aitäh igale osalisele ja toetajale to- suurepäraseid võimalusi erinevateks guses uuriti maailma põnevaid torne, reda laagri eest! mängudeks, rühmatöödeks ja vaba pikimaid ja uhkemaid, kuulsamaid ja Hedi Vilumaa,  Halliste kiriku ja kooli ümbrus pakkus praostkonna lastelaagris osa- aja veetmiseks. Lähedal asuv järv viltusemaid, sh Karksi kiriku viltust EELK Viljandi praostkonna lenuile suurepäraseid tegutsemisvõimalusi. KAIRE KIVISIKU foto jahutas kuumade päevade ajal, veel torni. Uuriti Halliste kirikut, loodust, abipraost ka 400 meetri (1.02.80) jooksus ning meetri eeljooksus uueks isiklikuks Tõnis Liiber viies vasaraheites rekordiks 22.45 ja oli finaalis ajaga (42.96 m). Noorsooklassis sai Rau- 22.68 kuues. ÕNNE LÕIKUS- JA SÜGISKUU no Künnapuu 100 meetri jooksus Mikola Misjuk viienda koha (11.57) ja 200 meetris EAKATELE HÄLLILASTELE! kuuenda koha (23.71). Võrkpall SALME VOITKA 98 AUGUST KÄÄRA 83 Erki Leppik tuli Eesti meistriks Viljandi Spordikooli võrkpalliosa- ALMA LORI 97 ILME UIBO 81 Kergejõustik noorsooklassi odaviskes tulemusega kond võtab vastu õpilasi avatavates- ZINAIDA KUTTI 89 JUHANNES LEPP 81 66.41 m. See oli Erkile kolmandaks se Abja ja Halliste rühmadesse. ELSA HRABRÕI 84 NIINA MELTSUS 81 Eesti noorte meistrivõistlustel noorte odaviske meistritiitliks. Oodatud on 13-aastased ja noore- BRONISLAVA GOLOVKIENE 82 VALVE-VAIKE NÕUMEES 75 Valgas juuni lõpus saavutasid Abja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas mad tüdrukud ning 10-aastased ja ARMILDE PIHL 82 KAUPO KARTUS 75 Gümnaasiumi sportlased mitmeid juulikuu keskel saavutas Erki Leppik nooremad poisid. Palume soovijatel ALFRED KANGUR 81 ANTON VILBING 89 kõrgeid kohti. odaviskes III koha tulemusega 71.86 end registreerida 30. augustiks aad- LEIDA-MARIE ILUSMETS 81 HELMI NÕMM 85 A-klassi vasaraheites oli Madis m. Täiskasvanute meistrivõistlustelt ressil: [email protected]. Kirjas MIHAIL NERMAN 80 ARTEMY PEDOK FLOREIDA Sukk viies tulemusega 40.22 m. oli see Erki esimene medal. Samu- esitada lapse nimi, täpne sünniaeg, JAAN KUUSIK 80 MERILO 84 Juunioride klassis oli Kätlin Kampus ti näitas väga korralikku tulemust kool ja klass. Info tel 5344 0057. HENN RAUBA 75 ÕILME PALITSER 83 neljas nii 100 meetri (aeg 13.29) kui Rauno Künnapuu, kes jooksis 200 Anneli Roosalu ARVO USIN 75 AUGUST SOE 83 SALME VAINLO 75 LINDA LUUBERG 82 HILJA KALDMA 70 JAAN PARTS 75 LINDA ARAK 93 VAIKE RANDVER 75 Häirenuputeenus aitab hädasolijat kõikjal AINO-MARGOT VÕIME 85 KRISTA RAUDE 70 LUULE OTS 84 JAAN ALLIK 70 Meditech Estonia OÜ on selle ning võimaldab edastada abistajate- lefon ühendub nii lauatelefoni- kui HELJU-ELISE KÜNNAPUU 83 Halliste Vallavalitsus aasta kevadest käivitanud esimese- le teate korteri või maja igast nurgast mobiilivõrku • häirenupp töötab LEIDA PÄRNA 83 na üle-eestilise häirenuputeenuse, – eeldusel, et vaheuksed on avatud valveseadmest kuni 150 meetri raa- HEINI-HILDEGARD REBANE 83 ELISABETH-EHA KOLLIST 93 mis loob vanurite ning puuetega ning abivajaja kuuleb hoolekande- diuses • saadaval erinevad lisasead- SALME NIRK 82 LEILI-PAULINE KUSLAP 88 inimeste hoolekandes täiesti uue telefoni kõlari kaudu suhtlevat ope- med – suitsuandur, kukkumisandur, kvaliteedi, hõlbustades ka kodu- raatorit ning vastupidi. Vastavalt liikumisandur jpm. ELLI AASA 81 JEKATERINA DONDUKOVA 87 hooldajate tööd. häire sisule informeerib operaator Häirenuputeenus: häirenupule VALVE RIIS 81 LAINE SEPA 86 Pidevalt käeulatuses olev häire- häire andja kontaktisikuid, kelleks vajutades võtab hoolekandetelefon HELMI TARASOVA 80 HELMUT KULL 84 nupp võimaldab vajadusel kohe abi võib olla omavalitsuse hooldustööta- ühendust 24h töötava kõnekeskusega VALLI RULL 80 MEETA PUKK 83 kutsuda ja end kodus turvalisemalt ja, lähedased, naaber jt või kriitilise • kõnekeskus võtab häireteate vas- LEHTA TEEARU 75 LEIDA RUBIN 83 tunda. Üleriiklik häirenuputeenus olukorra puhul kiirabi, päästeametit, tu, püüab isikuga suhelda, selgitada HELVE ERMITS 75 LEHTE PALU 81 aitab eelkõige eakaid ja puuetega ini- politseid. Kui aga operaator abivajajat välja häire põhjuse ja mure tõsiduse Abja vallavalitsus ARNOLD LEINASAAR 80 mesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat ei kuule, edastatakse siiski häiretea- ning seejärel * lahendab probleemi JAAN TAMSON 80 elu, teisalt aga kindlustunnet, et kui de kontaktisikule, kes läheb seejärel telefoni teel * teavitab häire andnu Halliste valla aukodanik RUTH NUGIS 80 inimene peaks kasvõi kukkuma ja ise kohale asjaolusid kontrollima, see- kontaktisikuid (hooldustöötaja, sugu- AINO NUGIS 83 LAILA HAKKAJA 75 püsti ei saa, on abi kogu aeg kõigest ga ei pea inimene muretsema ka ju- lane, naaber vm) * vajadusel kutsub LIIDIA REINUMÄE 88 MALLE PUUSEPP 70 ühe nupuvajutuse kaugusel. hul, kui ta asub hoolekandetelefoni viivitamatult välja kiirabi, päästeame- ASTA-MARIA PÄRNASALU 88 ALICE SOE 85 Ka väga eakad teenuse tarbijad kuuldeulatusest kaugemal, näiteks ti, politsei vm • kõned salvestatakse ERICH-EDUARD EEVI NÄRIPÄ 80 kinnitavad, et teenus annab juurde koduhoovis. ja kõnestatistikat analüüsitakse per- LAINEVOOL 85 PILVI JÄNES 70 kindlustunnet, seade on väga lihtne Sotsiaalvalvesüsteemiga saab si- sonaalsemaks teenindamiseks. SULEV ORLE 84 Mõisaküla Linnavalitsus ja selle kasutamist ei pea küll keegi duda lisaks ka erinevaid andureid, Teenuse kuutasu on alates 345 kr pelgama. Süsteem koosneb tavate- millest kõige olulisemaks on kindlasti / 22 EUR ja teenus on ühtse hinnaga lefoni- või mobiilivõrku ühendatud suitsuandur, mis lisaks kohapealsele kättesaadav kõikjal üle Eesti. Mo- hoolekandetelefonist ja randmel kan- häirele informeerib kohe ka kõnekes- biilivõrku ühendatava sotsiaalval- PALJU ÕNNE LAPSE SÜNNI PUHUL! tavast häirenupust. Punasele nupule kust, võimaldades saata koheselt abi vesüsteemi puhul katab sidekulud vajutades helistab sotsiaalvalvesüs- kohale. Seega aitab üle-eestiline häi- Meditech Estonia. MARINA ja REIN RAID – 1. juunil sündisid kaksikpojad REINHARD ja teem koheselt ööpäevaringselt tööta- renuputeenus lisaks tervisehädadele Lisateavet saab telefonidel REINALDO. vasse Medi kõnekeskusesse, kus saab inimesi ka tuleõnnetuste või turva- 661 8181, 507 8691, e-postiga risto. KÄRDI ja MARGO LOIT – 14. juunil sündis tütar LIISA MARITE. abi nii eesti kui vene keeles. probleemide korral. [email protected] , samuti elukoha- OKSANA GOLOVKO ja SILVER HÄRSING – 30. juunil sündis tütar Hoolekandetelefon võimaldab Sotsiaalvalvesüsteem: hoole- järgselt sotsiaaltöötajalt. SIMONA. kahepoolset suhtlemist abivajaja ja kandetelefon ja randmel või kaelas Risto Eelmaa, ANNIKA PAPP ja MARKO PEDER – 1. augustil sündis poeg MARTIN. kõnekeskuse telefonioperaatoriga kantav häirenupp • hoolekandete- Meditech Estonia OÜ ANU PIHLAPUU ja MAIT ÕIGUS – 13. augustil sündis poeg ANDRE. Abja Vallavalitsus ENE MÄNNIK ja MAREK BERGMANN – 18. juulil sündis poeg KEVIN. la näitering etendusega “Mudari Mari (vihma korral endises kaubamajas) EELIKA RIIGOR ja ALAR TALU – 25. juunil sündis tütar KENDRA. musirull”. Klubisse oodatakse ka uusi multiinstrumentalist Joel Sebunjo Halliste Vallavalitsus liikmeid • 18. IX mett, mesilasvaha, Ugandast (tasuta) • 24. VIII kell 18 taruvaiku, naturaalseid õlisid jm sisal- teatriõhtu endises kaubamajas. Mõi- dava loodusliku tervisetoote Promed saküla näitering mängib publiku soo- Palsam näitus-müük. Info kultuurima- vil taas Vello Jaska külajanti “Mudari ja kodulehelt www.abjakultuurimaja. Mari musirull”. Info tel 525 6049. ee ja tel. 436 0055 või 5698 3806. ABJA KULTUURIMAJAS HALLISTE RAHVAMAJAS 26. VIII kell 17 eakate klubi Meeles- MÕISAKÜLAS 27. VIII kell 18.30 Halliste valla pea avapidu. Külakosti pakub Mõisakü- 22. VIII kell 18 esineb suveaias teatripäev. Info tel 525 6049.

• Kvalifitseeritud pottsepp pa- oktoobril Tallinnas eakate festivalil. kub teenust uute küttekollete raja- “Ootame osalema tegusid, mis on misel ja vanade parandamisel. Tel eakate elu ergutanud, säravamaks ning 5376 9779. paremaks muutnud, olgu selleks siis üri- • Nõukapood Leola 10 Viljandis os- tuse korraldamine, sportimis- või suhtle- tab vanavara: vanu raamatuid, maale, misvõimaluse loomine, kooskäimiskoha Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! graafikat, postkaarte, fotosid, rahasid, rajamine, traditsiooni algatamine, abiva- märke, medaleid, ordeneid, lauahõ- hendi valmistamine vms. Vahva eakatele • Karksi valla kultuurikeskus kor- bedat, ehteid, mänguasju, kelli, laua- suunatud teo või hobi võivad esitada nii Mõisaküla linnavalitsuse juures raldab tänavu oktoobri sinises saalis tegijad ise kui nende tuttavad, naabrid, nõusid, talumööblit, taluesemeid jm. pereliikmed, ühendus, organisatsioon Mulgimaa kihelkondade rahvariiete Tulen ka ise kohale. Tel 5804 6910. näituse. Selleks palume mulkidel, kel- jt,“ rääkis inkotoa juht ja võistluse kor- peatub pangabuss üle nädala • Kanalisatsiooni- ja veetorusti- raldaja Eha Topolev. „Oluline on meeles lel on säilinud vanu rahvarõivaste osi, ke ehitus, septikute-kogumisma- võtta eelnevalt ühendust Kai Kannis- pidada, et ei võistle mitte need inimesed, kolmapäeviti kell 15.00–16.00 hutite müük ja paigaldus. Teeme vaid nende TEGU! Ning oodatud on nii tuga tel 5198 1363 või 435 5513. teie maamajja korraliku joogivee ja • Mõisaküla Muuseum on muu- suured kui väikesed teod,“ lisas ta. (III ja IV kvartalis: 1., 15. ja 29. september, reoveesüsteemi. Töid teostame üle Topolevi sõnul on võistlus ühtlasi hea seumitöötaja puhkuse tõttu suletud Eesti. Vaata: www.jyritoru.ee , e-mail: 13. ja 27. oktoober, 10. ja 24. november, 23. VIII – 5. IX ja 27. IX – 17. X-ni. võimalus kohalikele omavalitsustele, or- [email protected] . Tel 5814 5117 ganisatsioonidele ning ühendustele tõsta • Mõisaküla linna sotsiaal- ja noor- või 515 1985. esile oma kodukanti ja silmapaistvaid 8. ja 22. detsember) sootöötajat Marina Raidi asendab tema • Müüa 12 meetri pikkused pui- inimesi, tunnustada parimaid ja tegu- töövõimetuslehel viibimise ajal Kati dust lipuvardad. Paigaldamise või- samaid. Puidet. Vastuvõtuajad linnavalitsuse Bussis saate: malus. Osalemiseks tuleb saata huvitava • nõu pangateenuste kohta ruumides: esmaspäeviti ja neljapäe- Näidis Abja-Paluojal Rohu tn 3, tel teo või tegevuse kirjeldus e-mailile: viti kella 9–15.30 (lõuna 12–12.30). Tel • tellida ja kätte pangakaardi 5379 8006. [email protected] või postiaadressile: • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta 435 5606. • Lemeks Viljandi AS ostab kasva- MTÜ Inkotuba, Hariduse tn 6, 10119 Tal- • 29. augustil kell 12 on Mõisakü- • teha arvuti abil makseid va metsa raieõigust, metsakinnistuid linn. Kirjelduse pikkus maksimaalselt • sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid las taas tervisespordipäev. Kavas ja metsamaterjali. Küsi hinda: jyri. 1 A4. Juurde võib lisada 1–3 kirjeldavat kepikõnd jm. Võimalus kontrollida [email protected] või tel 5300 0913. fotot. Tähtaeg kirjelduse saatmiseks on Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste oma tervisenäitajaid. Pakutakse ter- • Teen ehitustöid ja akende, uste 20. september 2010. tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või Kolm parimat tegu pärjatakse auhin- vislikke suupisteid ja terviseteed. Info ning kasvuhoonete klaasimist. Tel küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310. tel 5563 1657 (Hille Jersolav). 5552 1774. dadega 1. ja 2. oktoobril Tallinnas. Salme • Järjekordne doonoripäev Abja kultuurikeskuses esimesel eakate festi- kultuurimajas on 9. septembril kella ALGAB INGLISE KEELE valil. Võitjad kuulutatakse välja festivali 9–10.30. Doonorile toidupakk. Kaasa KURSUS avamisel 1. oktoobril kell 12. võtta isikut tõendav dokument. MTÜ Abja Koolituskeskus alustab Eakate festivaliga tähistatakse Eestis MÄLESTAME • Tantsu- ja moekool Face võtab 8. rahvusvahelist eakate päeva. Lisainfo Abja-Paluojal 7. septembril tasuta kursust: MAIE TEKKU OSKAR PUSKAR septembril kell 17.30 Abja kultuuri- inglise keel algajale ja taasalustajale. festivali kohta: www.inkotuba.ee . majas vastu 5–19-aastasi õpilasi õp- Kursust rahastab Euroopa Sotsiaalfon- Kristel Peikel 1. II 1937 – 15. VI 2010 27. II 1929 – 16. VII 2010 pima laste-, sõu- ja estraaditantsu. di programm nr 1.1.0603.08-0002 “Täis- KOOLITUSINFO Mõisaküla Linnavalitsus Eesti Maaülikooli avatud ülikool kor- ALMA KIIN Kuumaks 250 krooni. Tunnid toimu- kasvanute koolitus vabahariduslikes 13. III 1926 – 17.VI 2010 SIRJE LUITEMAA koolituskeskustes”. raldab 2010. aasta augustis ja septembris vad Abja kultuurimajas kaks korda järgmised kursused: Abja Vallavalitsus 8. III 1947 – 5. VIII 2010 nädalas kolmapäeviti ja reedeti. Kursusele on oodatud kõik täiskas- vanud, kes ei ole koolikohuslased (põ- • 25. VIII Pärnus – „HACCP põhise ene- OLGA LAKKUR Lisaks naiste aeroobika (35 krooni sekontrollisüsteemi loomine, juurutamine AINO KÄIGE kord). Õpetaja Rita Muttel. Info tel hihariduse omandanud või 17-aastased 14. IX 1921 – 2. VII 2010 23. IV 1938 – 26. VI 2010 ja vanemad isikud). Info ja registree- ja alahoidmine” • 27. VIII Pollis – „Puuvil- 529 7922, www.facee,ee . jade ja marjade mahekasvatus” • 27. VIII OSKUR PARU • MTÜ Mulgi Kalaklubi korraldab 2. rimine: Sirje Rist, tel 5811 8872, e-post Halliste valla aukodanik [email protected] . Järvseljal – „Praktiline metsakasvatus” • 14. III 1938 – 14. VII 2010 oktoobril kell 8 Karksi-Nuia paisjärvel 27. VIII Saaremaal – „Toiduhügieen” • 8.–9. HILJA SAKK kalapüügivõistluse. Püütakse tradit- Inkotuba tunnustab IX Tartus – „Loomade heaolu ja igapäevane ARVO LEND 5. III 1926 – 31. VII 2010 sioonilise põhjaõnge või feederõngega. hindamine” • 21.–24. IX Tartus – „Töökesk- 21. III 1960 – 15. VII 2010 Halliste Vallavalitsus Osalustasu 75 kr, pensionäridel ja tegusid eakate heaks konnavolinike ja töökeskkonnanõukogu õpilastel 50 kr. Eelregistreerumine tel MTÜ Inkotuba kuulutab välja võistluse liikmete väljaõppekursus”. 5648 9599 või [email protected] . „Aastad täis sära ja väärikust“, et tunnus- Täpsem info: http://avatudylikool. • Majade värvimine (puit- ja tada neid, kes on panustanud eakate elu emu.ee/taiendope/tahtis/ või Katrin Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd krohvmajad), katuste survepesu. väärikamaks ja aktiivsemaks muutmisel. Kase, EMÜ täiendkoolituse spetsialist, (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas Tel 5813 3444. Timmo. Võitja kuulutatakse välja tänavu 1. ja 2. tel 731 3175. 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).