Väljaandja: Rapla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 34, 408

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine

Vastu võetud 26.01.2006 nr 1

Rapla Vallavolikogu m ä ä r a b : § 1. Kinnitada Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 (juurde lisatud). § 2. Määrus jõustub 06. veebruaril 2006. a.

Volikogu esimees Väino SASSI

Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 26. jaanuari 2006. a määrusega nr 1

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 Turismimaailm OÜ 2005 1. Sissejuhatus ja mõisted 1.1 Sissejuhatus Käesolev arengukava koostati vallavalitsuse tellimusel 2005. aasta oktoobris Turismimaailm OÜ poolt. Arengukava valmis Struktuurifondide projektide ettevalmistamise fondi kaasabil koostatava ettevalmistusprojekti Turismiarendusprojekt Keskmaa raames. Protsess hõlmas kohapeal olukorraga tutvumist, taustamaterjalide läbitöötamist ning kava kokkukirjutamist ja sidusrühmadega läbiarutamist ning kogu protsessi kokkuvõtmist. Käesolev kava seab Keskmaa visiooniks olla aastaks 2015 Läänemere regioonis tuntud ja siseturul tunnustatud aastaringselt toimiv puhkemajanduse- ja turismikeskkond, aktiivse puhkuse sihtkoht, mis jätkusuutlikult pakub hästi säilinud ja mitmekesiseid looduskoosluseid. 1.2 Mõisted

Keskmaa -asub Rapla maakonnas, hõlmates osaliselt Märjamaa, Rapla ja Kohila valdasid. Olulisimateks orientiirideks on Varbola ja Loone linnuste vaheline ala, mistõttu ala nimetatakse ka Varbola-Loone matkakoridoriks.

Arengukava– pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu.

Prioriteedid –kokkulepitud eelistused eesmärkide, valdkondade, tegevuste jne. osas.

Säästev areng- areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

SWOT-analüüs– meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms. eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths – tugevused, weaknesses – nõrkused, opportunities – võimalused, threats – ohud) algustähtedest.

Tegevuskava- konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita.

Visioon– soovitav tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuste kaudu püüeldakse.

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 1 / 20 Turism- mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon: 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.

Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation)määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks.

Ühepäevakülastaja- isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.

Turist- ööbimisega külastaja ehk isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.

Sissetulev turism- riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.

Siseturism- riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.

Turismitoode- tarbija seisukohast paljudest komponentidest koosnev külastuselamus, mis algab reisi kavandamisest ja broneerimisest ning sisaldab majutust, toitlustust, transporti, reisiteenuseid, vaatamisväärsuste ja ürituste külastust, osalemist harrastustegevustes jms. Teenuse osutaja seisukohast on turismitooteks erinevatest komponentidest koosnevad reisipaketid. Turismiseaduse järgi on turismiteenus(-toode): 1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine

Aktiivne puhkus- Aktiivse puhkusena võib mõista nii vaimse kui ka füüsilise tegevusega seotud puhkust - vastavalt sellele, millega inimene tegeleb oma põhitööl.

Puhkemajanduse. rekreatsioon- on valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamise, aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. (Ökoloogia leksikon)

Teemapark –tehisobjekt, hoone, ehitis või paik, mis on kavandatud külastajate ligitõmbamise eesmärgil ja sihilikult ehitatud nende vajaduse arvestades.

Külastuskeskus - (visitor centre, interpretation centre) KK kogub ja korrastab informatsiooni puhkemajandusteenuste ja nende osutamise ning huviväärsuste ja sündmuste kohta oma objekti territooriumil ja edastab selle külastajatele ning muudele vastavast infost huvitatud isikutele; KK osutab järgmiseid teenuseid: 1) oma objekti tutvustamine kirjaliku, visuaalse, digitaalse ja heliinformatsiooni kasutava ekspostisiooni kaudu 2) majutuse broneerimine; 3) huviväärsustega tutvumise vahendamine; 4) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine; 5) suveniiride ja fototarvete müük; 6) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük; 7) praktilise nõu andmine puhkamise ja matkamise kohta; 8) kujundab külastajate käitumistavasid ja tõstab nende keskkonnateadlikkust loodusharidustöö abil.

Turismiarengukava– sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide väljatoomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste välja toomine (Godfrey, Clarke)

Turismi mõjud– turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha erinevatele keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks, sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse poolt loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja

Leht 2 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas.

Piirtaluvus(taluvuspiir) – maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada, tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja ilma, et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet.

Pärandkooslusteksehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad). 2. Turismi ja puhkemajanduse hetkeolukord 2.1 Turismi ja puhkemajanduse ressursi ja pakkumise kirjeldus Asukoht Arengukavaga hõlmatav ala asub Rapla maakonnas, hõlmates osaliselt Märjamaa, Rapla ja Kohila valdasid. Olulisimateks orientiirideks on Varbola ja Loone linnuste vaheline ala, mistõttu ala nimetatakse ka Varbola- Loone matkakoridoriks. Arendatav ala on omandanud teemaplaneerigu idee väljatöötamise ja kavandamise käigus nimetuse Keskmaa. Keskmaa nimi on tekkinud mitmest asjaolust: 1. Planeeritav ala asub Raplamaal, mis on Natura 2000 loodushoiu ja teistest loodus- ja muinsuskaitsealustest objektide arvukuselt üks suuremaid Eestimaal. Planeeritavat ala ja ka maakonda ümbritsevad tihedalt mitmed Natura 2000 loodushoiu ja looduskaitsealused alad ja objektid nagu näiteks: kirdest Lahemaa ja Kõrvemaa, kagust Kõnnumaa, lõunast Kaisma jne. Samuti on Raplamaa ümbritsetud maakondadega, kus on samuti hulgaliselt Natura 2000 loodushoiu ja teisi loodus- ja muinsuskaitsealuseid objektide nagu näiteks Harjumaa idaserv, Järvamaa lääneserv, kogu Läänemaa, Pärnumaa suures osas. Sellest lähtuvalt võib planeeringuala (kaugemas kontekstis ka Raplamaad) vaadelda kui eelkirjeldatud alade suhtes keskse asukohaga ala, sellest ka nimi Keskmaa. 2. Keskse asukohaga on planeeritav ala ka veel mitmest muustki aspektist lähtuvalt, näiteks logistiliselt Via Baltica ja Green Way vaheline ala, osana regionaalgeograafilisest Kesk-Eestist ja keskse alana Tallinnat ümbritsevas rohelises koridoris. 3. Planeeringualale nimega Keskmaa on planeeritud teemapark nimega «Keskmaa», mis käsitleb ja loob Inglise kirjaniku J.R.R.Tolkien raamatutes kuulsaks kirjutatud muinasmaa eluolustikku. Keskmaa on ka J.R.R. Tolkineni poolt loodud muinsamaailma tegevuskoha nimetus. Lähtudes eeltoodust võib väita, et nimetus Keskmaa on põhjendatud, ning nimeliselt ka lühem ja kindlasti meeldejäävam kui Varbola-Loone vaheline matkakoridor. Juurdepääs Turismigeograafiliselt on Keskmaa asend soodne – sisuliselt Tallinna vahetus läheduses poole tunni kaugusel pealinna piirist Tallinna linnastut ümbritsevas rohelises tsoonis. Ühtlasi on tegemist osaga ajaloolisest Harjumaast. Juurdepääs Keskmaale on tänu soodsale logistilisele positsioonile kahe maantee – E-67/ põhimaantee 4 ja tugimaantee 15 – vahel ja - raudteeliini ääres (päevas 16 Tallinn-Kohila ühendust ja samapalju tagasi) lihtne. Keskmaast kaugele ei jää ka Tallinn-Tartu ja Tallinn-Haapsalu maanteed ja Tallinna nn. ringtee, tugimaantee 11. Logistilise positsiooni väärtust tõstab turismikontekstis ka fakt, et E-67/põhimaantee 4 on ühtlasi pikaajalise rahvusvahelise koostöötraditsiooniga turismimarsruut Via Baltica ja tugimaantee 15 Greenway uus alternatiivne turismikoridor Via Balticale. Keskmaa vaheldusrikas ja põnev loodus, suhteliselt hõre liiklus kohaliku tähtsusega teedel ja Põhja-Eesti tasane maastik on ideaalne jalgrattasõiduks. Eestit katvatest jalgrattamarsruutidest on Keskmaaga seotud järgmised piirkondlikud marsruudid: 12.Haapsalu – Ridala – Martna – Liivi – Kullamaa – Koluvere – Sipa – Märjamaa – – Rapla; 13.Türi – Käru – Lelle - – Raikküla – Rapla – Kohila – – Kiisa – Saku – Nõmme – Tallinna kesklinn. Lähim rahvusvaheline reisisadam on Tallinna reisisadam. Lähim rahvusvaheline lennujaam on Tallinn-Ülemiste.

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 3 / 20 Lähimad rahvusvahelist tähelepanu pälvivad turismivaatamisväärsused asuvad Tallinnas – UNESCO Maailmapärandis 1997. aastast olev vanalinn ja Rocca al Mare vabaõhumuuseum. Rahvusvaheliste turismirühmade külastusprogrammi kuulub ka Keskmaa läheduses paiknev Tuhala karstiala. Eesti turismigeograafilise jaotuse järgi kuulub Keskmaa Põhja-Eesti alla. Vastava regiooni eripäraks on omanäolise loodusega põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale. Raplamaa on Natura 2000 loodushoiu ja teistest loodus- ja muinsuskaitsealustest objektide arvukuselt üks suuremaid Eestimaal. Ka Keskmaaga piirnevad või on seotud mitmed Natura 2000 loodushoiu ja looduskaitsealused alad ja objektid nagu näiteks: kirdest Lahemaa ja Kõrvemaa, kagust Kõnnumaa, lõunast Kaisma jne. Samuti on Raplamaa ümbritsetud maakondadega, kus on samuti hulgaliselt Natura 2000 loodushoiu ja teisi loodus- ja muinsuskaitsealuseid objektide nagu näiteks Harjumaa idaserv, Järvamaa lääneserv, kogu Läänemaa, Pärnumaa suures osas. Ka sellest lähtuvalt võib Keskmaad (laiemas kontekstis ka Raplamaad) vaadelda kui eelkirjeldatud alade suhtes keskse asukohaga ala, sellest ka nimi Keskmaa. Vaatamisväärsused ja info Põhja-Eesti turismiregiooni eripärast esindab Keskmaad omanäoline loodus, looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused. Keskmaa kattub ka Eesti peamiste turismiressurssidega, milleks on vähemal määral ajaloopärand(keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) ja peamiselt looduskeskkond(maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Keskmaa asub maastikuliselt Harju lavamaa keskosas. Lavamaale iseloomulikult valdavad siin kultuuristatud alad, suuremad metsamassiivid jäävad ala servadele (Pahkla ja Lümandu piirkond), suuremad soomassiivid (Kodila Linnuraba, raba, Hagudi raba jt.) paiknevad aluspõhjaliste vagumuste kohal ja on orienteeritud loode-kagu suunaliselt. Pinnamood on valdavalt tasane, suhtelised kõrgused ei ületa enamasti 5 meetrit (suurimad on suhtelised kõrgused Varbola linnamäel – 8 m). Absoluutsed kõrgused jäävad enamasti 50-60 meetri vahemikku, planeeringuala kõrgeim punkt asub Äherdi ja Seli raba vahelisel aluspõhjalisel künnisel (Koigi nõmm, 82 m ümp.). Maapind langeb aeglaselt koos Keila ja Kasari jõe üldise languga kas siis loode või lääne suunas. Pinnavormidest on kõige tüüpilisemad moreen- ja jääjärve tasandikud, vaheldust toovad maastikku ka omaaegse Balti jääpaisjärve rannamoodustised (Varbolas ja Sutlemas), mis esinevad kõrgustel 63-68 m merepinnast. Jääpaisjärve esinemise aegadel, 10 000 aastat tagasi kujutasid mõned Keskmaa kõvikud (Palamulla, , Koigi) endast saari. Piirkonna üheks tunnusjooneks on kindlasti karstivormide rohkus (, Kadaka, Palamulla, Urge, Hageri), seda on soodustanud aluspõhja (Ülem-Ordoviitsium) lähedus maapinnale ja kergesti lagundatava lademe lubjakivide olemasolu. Arvukate vee neeluaukude ja maa-aluste vooluteede esinemine on tinginud ka järvede nappuse (vaid soojärved) ja suhteliselt hõreda vetevõrgu. Karstinähtustega on lahutamatult seotud allikate esinemine, millest suuremad on Lümandu allikad (keskmine deebet kuni 50 l/s). Mitmed allikad avanevad Keila jõeoru veergudel. Sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kus äravool on olnud takistatud. Pinnakattest tingituna valdavad piirkonnas loo-, sürja- ja nõmmemetsad. Iseloomulik on põliste või siis dekoratiivsete puudegruppide rohkus. Koos kolme muinaslinnuse, arvukate mõisaansamblite ja põlisküladega on Keskmaa maastik omamoodi traditsioonilise hajaasustuse näidisala. EAS TAK-i vaatamisväärsuste andmebaasis on Raplamaalt 20 objekti, millest Keskmaal paikevad: • Eesti Kivide Kuningas Pahklas, • Ehalill Halliste Stuudio Galerii Kohilas, • Hageri Koduloomuuseum, • Juuru kirik, • Loone linnus, • Tohisoo mõis, • Varbola linnamägi EAS TAK-i ametlikus 2005. aasta turundusbroshüüris on Keskmaalt märgitud järgmised objektid: • Tohisoo mõisa keraamikakoda • Varbola maalinn • Alu mõis • Purila mõis • Nõmme kõrts 2.2 Teenused

Leht 4 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Lähtudes tänasest situatsioonist puhkemajanduse ja turismi toimimise osas vaadeldaval alal tuleb tõdeda, et Keskmaal on palju ressurssi looduskeskkonna näol, millele on ilmselt ka nõudlust nii Tallinnas kui ka peamistel välisturgudel, kuid vähe pakkumist ehk turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Majutus Kuna valdade tasandil Eestis ametlikku turismistatistikat ei koguta ja analüüsita, siis tuleb turgude kirjeldamisel lähtuda viiteliselt vastava maakonna näitajatest. Raplamaal on Statistikaametile aruandvaid ametlikke majutusepakkujaid 2004. aasta lõpus 6, kellel on 59 tuba 140 voodikohaga. Samas on EAS TAK-i andmebaasis Raplamaal majutuse pakkujaid 12 102 toa ja 243 voodikohaga.

Nii või teisiti on see alla 1% Eesti majutuskohtadest. Ja ka sellise väikese majutusteenuste mahu juures on tubade keskmine täituvus väga madal. Raplamaa majutusturu näitajad 2004

Majutuskohad Toad Voodikohad Tubade Voodikohtade Ööpäeva täitumus, % täitumus, % keskmine maksumus, krooni Jaanuar 5 42 100 8 7 219 Veebruar 5 44 103 12 11 158 Märts 5 45 105 19 13 145 Aprill 5 45 105 19 20 113 Mai 5 45 105 35 28 161 Juuni 5 45 111 19 19 252 Juuli 5 45 111 30 19 281 August 5 45 111 22 15 257 September 5 45 111 18 13 247 Oktoober 6 59 140 16 11 322 November 6 59 140 14 8 346 Detsember 6 59 140 12 9 302 KOKKU/ 5,25 48 115 19,6 14,4 234 KESKMINE EESTI 459 12429 25846 45,5 38,7 441 Maakonna 30,6 828,6 1723 kohta

Allikas: Statistikaamet Raplamaal on tegemist väikeste majutuskohtadega – keskmiselt 20-23 voodikohaga ja 8-10 toaga. EAS TAK ametlikus andmebaasis on 2005. aasta sügise seisuga Keskmaalt majutuse pakkujatena antud ainult Mahtra jahimaja puhkemaja ja Ristimäe külalistemaja. Ametlikuks tuleb lugeda ka RMK Varbola telkimisala. Keskmaa piiril paiknevad Nõmme kõrtsi külalistemaja ja Ruunawere külalistemaja ning läheduses on oma majutusteenustega Rapla. Keskmaa põhjapiirist kaugele ei jää ka Kurtna hotell. Seega on Keskmaal ja selle vahetul piiril 5 majutuskohta 41 toa, 84 voodikoha, 60 telkimiskoha (+ RMK Varbola), 2 karavanikoha ja 2 puhkemajaga – umbes 40% kogu maakonna vastavast pakkumisest. Keskmaal on aga ka puhkemajandus- ja turismiteenuse pakkujaid, kes ametlikes andmebaasides ei kajastu. Keskmaal on hetkeseisuga teada 8 talu, kes turismitaluteenuseid pakuvad, kuid ei reklaami ennast turismitaludena - näiteks Karjatse talu Rabiveres, Loone õppetalu Lohul, Hobukotsu ratsatalu jt. Keskmaal paikneb ka mitteametliku majutusteenuse pakkujaid nagu Hageri hooldekodu ja AdilaCamp OÜ (viimasel on 4 majutusmaja, basseiniga saun, 2 tenniseväljakut, palliplatsid ja telkimiskohad kuni 100 inimesega ürituste korraldamiseks). Toitlustus

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 5 / 20 Toitlustusteenuse pakkujaid alaliselt töötava söögikoha ning oma köögiga on teada kaks: Veski Baar (endises Sillaotsa veskis Kohilas – ürituste tarbeks kuni 80 kohta) ja Nõmme kõrts (Raplast 6 km Juuru poole, kolmes kambris 42 kohta + 100 kohta tantsutallis). Keskmaa piiril paikneb ka Ruunawere restoran ja Rapla oma võimalustega – 8 kohviku-söökla ning 5 pubi ja baariga. Aktiivne puhkus EAS TAK ametlikus andmebaasis on 2005. aasta sügise seisuga Keskmaalt ainult paadilaenutus Loone linnusel (mis pakkus teenust viimati 2004. aasta suvel). Raplamaa kohta antakse aga 17 aktiivse puhkuse pakkuja andmed.

Seminarid Keskmaa üks juba käivitumas olevaid turismivõimalusi, mis vajab aktiivsemat väljaarendamist ja ühtlasi ka Tallinnas tutvustamist, on koolitusturism erinevate koolitusürituste ja seminaride korraldamisega Tallinnast poole tunni kaugusel kaunis looduskeskkonnas. Praegu tegutsevad sellega aktiivsemalt Loone õppetalu (Ü.Vooglaid), Kohila Koolituskeskus Tohisoo mõisas ja Hageri Hooldekodu ning mõnevõrra ka Nõmme kõrts. Vastava teenuse pakkumist on ka Keskmaa piiri vahetus naabruses – näiteks Pirgu mõisas ja Kurtna hotellis. 2.3 Turud Kuna valdade tasandil Eestis ametlikku turismistatistikat ei koguta ja analüüsita, siis tuleb turgude kirjeldamisel lähtuda viiteliselt vastava maakonna näitajatest. Eesti majutusettevõtete statistika alusel moodustab Eestis ööbinute osakaalust Rapla maakond alla 1%. Kogumahult on tegemist kõige väikseima majutatute arvuga maakonnaga Eestis.

Raplamaa põhiliseks turuks on siseturg, kust saadakse 72% majutatud turistidest. Teine suurem turg on Soome - 12,7% majutatud turistidest. Ülejäänud 15% osas on peamisteks lähtemaadeks Läti, Rootsi, Saksamaa, Venemaa ja Suurbritannia. Raplamaal majutatud 2004

ElukohariigidEesti Soome Läti Rootsi Saksamaa Venemaa Suurbritannia kokku Jaanuar 140 130 5 1 2 0 1 0 Veebruar 113 97 7 0 4 2 0 1 Märts 207 187 9 2 4 1 1 0 Aprill 172 118 16 0 20 13 3 0 Mai 250 146 39 4 13 5 0 0 Juuni 285 127 59 58 9 4 8 0 Juuli 358 219 55 16 8 11 9 6 August 298 200 73 0 7 8 0 3 September 292 264 11 0 1 2 0 0 Oktoober 231 164 42 5 7 2 0 0 November 236 172 28 7 5 5 2 2 Detsember 279 229 20 5 4 0 1 0 KOKKU 2861 2053 364 98 84 53 25 12

Allikas: Statistikaamet Sise- ja välisturistide jagunemise osas oli Raplamaal siseturistide 2003. aasta näitajate põhjal osakaal 86:14. Samal tasemel on Jõgeva maakond ja veel suurem siseturu osakaal on ainult Põlva maakonnas. 2004. aastal on aga Raplamaa vastav näitaja nihkunud välisturu suunas olles nüüd 82:18. Ööbimised Raplamaal 2004

ElukohariigidEesti Soome Läti Rootsi Saksamaa SuurbritanniaVenemaa kokku Jaanuar 210 156 35 2 14 0 2 0 Veebruar 316 255 37 0 16 5 0 1 Märts 420 351 39 2 21 1 1 0 Aprill 645 562 45 0 20 13 3 0 Mai 912 673 109 4 39 10 0 0 Juuni 619 137 97 58 20 7 8 0

Leht 6 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Juuli 640 274 90 30 21 11 13 7 August 518 319 122 0 28 22 0 3 September 442 366 43 0 11 2 0 0 Oktoober 494 362 75 5 29 7 0 0 November 355 224 49 7 48 5 2 2 Detsember 377 278 51 5 18 0 4 0 KOKKU 5948 3957 792 113 285 83 33 13 Keskmine 2,08 1,93 2,18 1,15 3,39 1,57 2,75 viibimine

Allikas: Statistikaamet Keskmiselt viibivad turistid Raplamaal 2,08 ööd, kusjuures kõige pikemalt viibivad maakonnas Rootsi turistid (3,39), Suurbritannia turistid (2,75) ja kõige põgusamalt Läti turistid (1,15). Hooaegade osas oli 2004. aastal teatud üllatusena selgeks tipphooajaks mai, millele järgnesid omaette rühmana aprill, juuli ja juuni. Ja selgeks madalhooajaks kujunes jaanuar, millele järgnes omaette rühmana november ja detsember. Kevadine tipphooaeg tulenes siseturistide ööbimistest, kuid ka soomlastel järgnes tippkuule augustile järgmisena mai. Kõige kummalisema hooaegsusega on rootslaste ööbimised – tippkuuks november, seejärel mai, siis oktoober ja august.

Peamisteks turismiettevõtluse seisukohalt lahendamist vajavateks probleemideks on olemasoleva ebapiisava pakkumise laiendamine järgmiselt: • Majutuskapasiteedi ebapiisavus ja pakkumise väike varieeruvus. Peamine lünk on majutuses puhkeküla ja – laagri osas. Viimane on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkidele ja/või haagis- ja autosuvilatele või väiksemad majutushooned. Kõnealuse majutusasutuse juures võiks olla ka motellimajutus (maantee läheduses paiknev eeskätt mootorsõidukitega külastajate teenindamiseks mõeldud vähemalt 10 numbritoaga toitlustusteenust pakkuv majutusettevõte). • Aktiivse puhkuse osas on vaja lahendada: o kanuu-ja paadimatkade pakkumine Kasari jõel ja Kohilas; o ratsamatkade pakkumine; o jalgsimatkade pakkumine; o jalgrattamatkade pakkumine; o jalgrattalaenutus; 2.4 Arengudokumendid Piirkonna omavalitsuste ja maakonna arengukavades käsitletakse turismi eelkõige loodusturismina, mida toetab pärand (kultuur ja ajalugu). Rõhk on puhkemajandusel ehk puhkamisvõimaluste pakkumisel lähituristidele kasutamaks ära Tallinna lähedust, milleks on vaja: • rajada uusi ja omanäolisi matkaradu • parandada majutus- ja olmetingimusi • rajada uusi telkimis- ja peatuspaiku • koostada jalgratta-matkamarsruudid • kõike eelmainitut reklaamida. Kohila valla arengukavas käsitletakse Keskmaad järgmiselt:

Koostööorganisatsiooni asutamine ühistegevuse korraldamiseks ja projektide rahastamiseks. «Keskmaa teemapark» kui omanäoliste turismitoodete arenduskeskkond, kuhu kaasatakse nii valla kui erasektori vaatamisväärsused. Idee tutvustamine ja fondidele rahastamistaotluste koostamine «Keskmaa» teemapargiga seotud projektide käivitamiseks, elluviimiseks. Ühine turundus, tootearendus ja kvaliteedi tagamine. Rekreatsiooni korraldamine koos turismiarendusega. Piirkonna turismi ja rekreatsiooni korraldamise põhimõtete, planeeringute ja tegevuskava koostamine. Turismi seostamine kohaliku haridus- ja kultuurieluga. 2.5 Küsitlus Arengukava ettevalmistusfaasis viidi läbi ankeetküsitlus Keskmaaga seotud ettevõtjate hulgas. Välja saadetud 37 ankeedile saadi 25 vastust, vastanute hulgast 3 ei tegutse Keskmaal.

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 7 / 20 Turismiteenuste pakkujateks pidas ennast 4, 6 sellega praegu ei tegele. Tulevikus turismiteenuse pakkumisest oli huvitatud 4, 2 ei olnud. Peamiseks motivaatoriks turismiteenuste pakkumisega tegelema hakkamiseks oli soov hakata ettevõtjaks, teenida lisasissetulekut või laiendada praegust turismitegevust. Praegu pakutakse kõige rohkem majutust, matku ja muid tegevusi (giiditeenus, telkimisplats, lõkke- ja grillikoht, varustuse laenutus, saanisõidud, maasaun, võrkpalliplats, suvel väliürituste pidamise võimalused, puutumatu loodusega tutvumine) – kõiki neid mainiti võrdselt 5 korda. Veel mainiti (2 korda) toitlustust. Pakkumiskohtadest joonistus välja selgelt kaks keskust – Varbola-Ohikotsu-Kodila ja Lohu-Loone-Rabivere- Hageri. Veel mainiti Nõmmet. Praegune teenusepakkumise maht (kohtade arv vms.) on valdavalt vahemikus 15-30 inimest andes keskmiseks veidi üle 20 kliendi.

Samas klientide aastane maht erines väga suures skaalas – 5 – 17000. Teenust pakutakse praegu valdavalt oma või pere tööjõupanusena (2/3 vastanutest), palgalist tööjõudu on ettevõtja kohta keskmiselt 6 töötajat. Praegust turismiteenuste ja -toodete pakkumist Keskmaal plaanis laiendada järgmise viie aasta jooksul 2/3 vastanutest, eitavaid vastuseid oli ainult 1. Laiendatud pakkumise kohtadena mainiti taas Varbolat, Loonet ja Hagerit, üks pakkuja plaanib laieneda kogu Keskmaal. Uute pakkumisele tulevate teenuste ja toodete osas domineerisid selgelt majutus, ratsutamine – mõlemat mainiti 6 korda, toitlustus ja muu (töökojad, mänguväljak, tiigid (ujumine), veski, laagrid, tähtpäevad, laskesport, vibusport, Nukitsamaa, seiklusrajad, retkejuht) – mõlemat mainiti 5 korda. Kolm korda mainiti kalastust ja matkasid, kaks korda kanuusid-paate ja korra jahindust. Suurimateks probleemideks oma ettevõtluse arengus peeti raha (4 korda), infrastruktuuri-, kommunikatsiooni- ja keskkonnaprobleeme (3) ja ideede ja motivatsiooni puudust (2). Korra mainiti ka õpperadade ja tutvustavate ekspositsioonide puudumist, toitlustus- ja majutusteenuse pakkujate vähesust, tööjõu nappust ja vähest marketingi. Keskmaa turismiettevõtjate koostöös osalemisest oli huvitatud 7 vastanut. Kokkuvõtteks: võib ennustada turismiettevõtluse pakkumise kahekordistumist; põhiline pakkumine on praegust seisu ja tulevikku kombineerides majutus, matkad, ratsutamine, rekreatiivsed tegevused (muu) ja toitlustus; pakkumine koondub selgelt kahte laiemasse keskusse – Varbola-Ohikotsu-Kodila ja Lohu-Loone-Rabivere- Kohila-Hageri; kliendina näeme Keskmaal peamiselt umbes 20-liikmelisi rühmi; pakkumise arengut takistab eelkõige ressursside nappus (raha + infrastruktuur + ideed&motivatsioon + tööjõud). 2.6. Ettevalmistusetapi kokkuvõte Piirkonna turismialast arengut on seni pärssinud peamiselt kesises seisus infrastruktuur ning vajalikul tasemel ning mahuga toitlustus- ja majutuskohtade ning turismiteenuste nappus, mille arengu toetamiseks vajalikku turundust, mis muudaks juba olemasolevat pakkumist nõudlusele atraktiivsemaks, pole tehtud piisavalt. Vähese pakkumise mahu on põhjustanud ilmselt piirkonna sotsiodemograafiline situatsioon, kus ettevõtja kui selline on napp ressurss ning pigem ollakse valmis Tallinnas tööjõuks olema või ettevõtjana midagi tootma või vahendama, kui teenuseid pakkuma. Ettevõtja kui teenuse pakkuja tuleb aga ilmselt sisse importida, et kohalik elanik õpiks vastavaid teenuseid pakkuma ning oleks ehk seejärel valmis juba omal käel «turule minema». Turgude osas saab fookus Keskmaal kui sihtkohal olla tänase seisuga ilmselt ainult siseturul, muude turgude jaoks on Keskmaa ennekõike osa Põhja-Eesti/Harju+Raplamaa « tuurist». Samas regiooni ja maakondade tasandilt vaadeldes peetakse peamiseks arengualaks mitte Keskmaa, vaid nn. Suur-Tallinna rohelise ääreala ( laht – Lahemaa – Kõrvemaa – Keskmaa – ) kooslust ja Keila- Saku-Kurtna-Keskmaa piirkonda. 2.7. SWOT–analüüs Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengu tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja riskid on kokku võetud järgnevas SWOT-analüüsis. SWOT-analüüs on kiire ja efektiivne meetod olukorra kirjeldamiseks läbi eksperthinnangute. SWOT-analüüsi nimetatakse ka nelja-välja-analüüsiks, sest selle nimetus tuleneb nende nelja välja inglisekeelsetest nimetustest (strengths, weaknesses, opportunities, threats). Tugevused

Leht 8 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine o Logistiline paiknemine (Via Baltica, Green Way, raudtee) o Asukoht Tallinna vahetus läheduses o Mitmekesised säilinud ja saastamata looduslikud kooslused o Stressivaba keskkond, massiturismi puudumine ja privaatsuse olemasolu o Varbola maalinn kui üle-riiklikult tuntud vaatamisväärsus o Aktiivse puhkuse võimalusterohkus o Maailma turismitrendide suund sarnane Keskmaa pakkumisega Nõrkused o Arvestatavate turismiatraktsioonide puudus o Puudub turismiinfrastruktuur o Turismiteenusepakkujate nappus o Kvalifitseeritud tööjõu nappus turismiettevõtetes (hooajalisus, voolavus) o Turismiettevõtete statistika puudulikkus o Teeninduse kvaliteedi ebaühtlus o Turismitoodete müügiideede ja -oskuste nappus o Majutus- ja toitlustuskohtade vähene mahutavus ning madal tase o Investeerimiskapitali (eelkõige omavahendite) vähesus piirkonna turismis o Viidainfo puudulikkus (skeemid, infomärgid ja -viidad, sildid) o Turismiinfo puudumine o Puudub piirkondlik idee ja identiteet, millele toetuda turundusplaanides o Madal tööpuudus (Kohilas tööstusettevõtted, Tallinna lähedus), teenindus või ettevõtlus pole atraktiivne o Vähe elujõulisi tootmistalusid (talud on maakodud, kust käiakse linnas tööl) o Puudub kohalik eeskuju, kelle kogemus julgustaks teisigi turismiga tegelema.

Võimalused o Koostöö Suur-Tallinna rohelise ääreala raames o Koostöö Keila-Saku-Kurtna-Keskmaa raames o Via Baltica ja Green Way arendustöös osalemine o Välis- ja siseturistide vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv o Loodus ja puhas keskkond muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning reisi sihtkoha valiku mõjuriks o Üha olulisemaks muutub aktiivne puhkus (matkamine, rattasõit, orienteerumine, suusatamine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu sihtkohas; o Turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus teenuste broneerimiseks; o Tallinna puhkemajandusturu nõudluse kasv; o Riiklike ja eurovahendite aktiivsem ja koordineeritud kasutamine turismi arendamisel; o Tolkieni «Keskmaa» on globaalselt tuntud sisuga elamusmärk. Ohud o Raplamaa ja Keskmaa kõrvalejäämine Põhja-Eesti turismiarengust o Riiklike poliitikate (regionaal-, välis- ja kutsehariduspoliitika, ettevõtlustoetused jne.) heitlikkus o Noorte, ettevõtlike ja haritute väljaränne Tallinna o Turismi rolli piirkonna arengus teadvustatakse ainult formaalselt ja ressursipõhiselt o Turismitoodete omapära nivelleerumine (eurostandardiseerumine) kombineerituna madala kvaliteediga o Piirkonna negatiivne turismimaine seoses väljareklaamitud teenuse mittevastavusega tegelikult pakutavale o Piirkonna turismialase arengu koordineerimatusest tingitud ressursside ja tegevuste killustatus o Turism annab kohalikele inimestele tööd, kuid kasum läheb piirkonnast välja ning keskkonnariskid jäävad kohaliku kogukonna kanda o Keskkonna taluvusvõime ületamine enamkülastatavates kohtades o Eramaadega seotud piirangud Järeldused SWOT-ist: • Arengus tuleb esmaselt rõhk panna aktiivse puhkuse pakkumist ja tarbimist võimaldava ja toetava infrastruktuuri väljaarendamiseks lähtudes kahe suurema keskuse ja neid ühendavast radade võrgustikust; • Teiseks arenguetapiks on turul etableerunud aktiivse puhkuse pakkujate Keskmaale toomine ja kohapeal uute pakkujate tekitamine-koolitamine koos Keskmaa turundamisega, kusjuures samal ajal toimub rekreatsiooniinfra laiendamine ja Keskmaa kui teemapargi väljaarendamise ettevalmistus; • Kolmas arenguetapp on Keskmaa kui teemapargi väljaarendamine koos piirkonna ettevõtjate koolitamisega. 3. Puhkemajanduse ja turismi arengu visioon ja eesmärgid 3.1. Visioon ja eesmärgid Visioon 2015 Keskmaa on siseturul tunnustatud ja

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 9 / 20 Läänemere regioonis tuntud aastaringselt toimiv puhkemajanduse- ja turismikeskkond, elamusliku aktiivse puhkuse sihtkoht, mis jätkusuutlikult pakub hästi säilinud ja mitmekesiseid looduskoosluseid Eesmärgid 2010 Piirkonna majanduspoliitikas: • arengu tõhustamine ja viimine Põhja-Eesti regiooni keskmisele tasemele; • lisasissetulekuallikate ja uute töökohtade loomine ning olemasolevate töökohtade säilitamine; • majanduse mitmekesistamine ja ümberstruktureerimine teenindussektori suunas; • kohalike eelarvetulude suurendamine, investeeringute meelitamine piirkonda väljastpoolt. Piirkonna sotsiaalpoliitikas: • üldise elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine; • toimetulekuvõimaluste lisamine suurtest tõmbekeskustest väljaspool; • kohaliku initsiatiivi kui arengut käivitava faktori esiletoomine ja toetamine; • paremate puhkamistingimuste loomine kohalikele elanikele; Piirkonna keskkonnapoliitikas • keskkonda mõjutava tegevuse kavandamisel säästva arengu põhimõtetest lähtumine; • olemasolevate loodusväärtuste aktiivne säilitamine – säästev rakendus turismielamuse loomisel looduskeskkonnas; • Keskmaa kui säästva arengu ja aktiivse puhkuse positiivse koosmõju näidispiirkonna arendamine; • Keskmaa loodusväärtuste aktiivsem eksponeerimine (külastuskeskus); Piirkonna pärandipoliitikas: • kultuuriväärtuste aktiivne säilitamine – säästev rakendus turismielamuse loomisel kultuurikeskkonnas; • ajaloo- ja kultuuripärandi eksponeerimine; • atraktiivsete kultuurisündmuste tekitamine ja traditsiooniks muutumine; • kohaliku ja euroopa rahvaste mütoloogia õppimine ja tutvustamine. Piirkonna arengu- ja administratiivpoliitikas: • Tagada toimiv planeerimis-otsustus-rakendusahel nõudlus-ettevõtja-KOV-maakond-riik; • Piirkondlike koostööprojektide algatamine ja läbiviimine; • Maakonna suurema arengupanuse toomine Keskmaale. 3.2 Visioonist ja eesmärkidest tulenevad prioriteetsed arenguvaldkonnad 1. Koostöö o Katusorganisatsiooni asutamine 2. Infrastruktuur o Viidamajandus o Marsruudid ja rajad o Turismiinfrastruktuuriga seotud kaardiandmete haldamine internetiportaali kaudu 3. Informatsioon ja turundus o Keskmaa kui elamusmatkade sihtkoht o Turundusüritused o Internetiportaal info edastuseks ja koostöö korraldamiseks 4. Tootearendus o Paketeerimine koostöös majutusasutustega o Paketeerimine koostöös aktiivse puhkuse pakkujatega o Keskmaa elamusmatkad 5. Monitooring o Külastajate ja turistide kokkulugemine ja küsitlemine 4. Tegevused Turismigeograafiliselt on pikema-ajaline Keskmaa missioon olla Tallinna linnastut ümbritseva rohelise turismi- ja puhkemajandustsooni pioneer. Eelkõige on vaja ära kasutada Keskmaa soodsat asendit Tallinna vahetus läheduses E-67/põhimaantee 4 ja tugimaantee 15 – vahel ning Tallinn-Viljandi raudteeliini ääres. See tähendab eelkõige: o Keskmaale suunavate infoviitade ja –skeemide ning vastava infra (parklad, käimlad, puhkekohad) rajamist maanteede äärde luues nii mõlemalt maanteelt nn. väravad kõnealusele alale;

Leht 10 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine o Külastuskeskuse või infokeskuse rajamist Hagerisse ja Pahklasse ning infostendi rajamist Kohila raudteejaama ning selle baasil koostöös Edelaraudteega Tallinna elanikele Keskmaa-matkade pakkumist. Turismigeograafia kontekstis on oluline ka Keskmaa kaasamine Via Baltica ja Greenway turismikoridoride arendusse. Keskmaa vaheldusrikas ja põnev loodus, suhteliselt hõre liiklus kohaliku tähtsusega teedel ning jalgrattaradadevõrgu väljaarendamine loovad alast ideaalne keskkonna jalgrattamatkadeks. Kuna peale maantee- ja raudteetranspordiga saabujate on eeldada ka jalgrattal Tallinnast saabujate pidevat lisandumist mööda tugimaanteed 15 (Tallinn-Saku-Kiisa-Hageri-Kohila), on vajalik parendada ka vastaval maanteel jalgrattaga liikumise tingimusi. Pikemas perspektiivis on oluline ka Keskmaa initsiaatoriroll Tallinna linnastu ümber ringi tegeva jalgrattamarsruudi väljaarendamises, mis seoks Keskmaa Tallinn-Tartu maanteega Tuhala kaudu ja Tallinn- Haapsalu maanteega kaudu. Keskmaa üks juba käivitumas olevaid turismivõimalusi, mis vajab aktiivsemat väljaarendamist ja ühtlasi ka Tallinnas tutvustamist, on koolitusturism erinevate koolitusürituste ja seminaride korraldamisega Tallinnast poole tunni kaugusel kaunis looduskeskkonnas. Praegu tegutsevad sellega aktiivsemalt Loone õppetalu (Ü.Vooglaid), Kohila Koolituskeskus Tohisoo mõisas ja Hageri Hooldekodu ning mõnevõrra ka Nõmme kõrts. Vastava teenuse pakkumist on ka Keskmaa piiri vahetus naabruses – näiteks Pirgu mõisas ja Kurtna hotellis. Keskmaa arengu kontekstis tuleb otsese turismiettevõtluse kõrval tähelepanu pöörta muuhulgas nii kohalikke elanikke kui ka Keskmaa turiste ja külastajaid teenindavate toitlustusettevõtete ning kohaliku käsitöö- ja suveniiritööstuse arengule.

4.1 Koostöö ja oskusteabe edendamine 4.1.1 Katusorganisatsioon Kaalutakse vajadust ja võimalust asutada Keskmaa puhkemajanduse arenguga tegelev katusorganisatsioon sihtasutuse või mittetulundusühinguna. Katusorganisatioon ei pruugi piirduda kolme Keskmaa valla katmisega, vaid võib-olla mõeldav ka muude naabervaldade kaasamise, Keila-Rapla koridori või Suur-Tallinna rohelise rekreatsioonivööndi põhisena. Keskmaa ühine investeerimisprojekt Struktuurifondide Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames, mille tegevusteks on Keskmaa aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine, puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine, puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine, piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine, endiste militaar- ja tööstusobjektide taaskasutusele võtmine uutes funktsioonides. Korraldatakse iga-aastane Keskmaa turismifoorum, mis igal aastal toimub erinevas kohas. 4.1.2. Koostöö koolidega Keskmaast saab rekreatsioonitudengite praktikabaas. Igal aastal igas Tallinna turismikoolis tehakse üks diplomitöö Keskmaa teemal. Ülikoolide filoloogiatudengitele praktikabaas mütoloogiateemaliste matkade ja seminaride läbiviimiseks. 4.1.3. Rahvusvaheline koostöö Suur-Tallinna rohelise rekreatsioonivööndi turismiasjaliste rahvusvahelised koostööprojektid Soome ja muude Läänemere regiooni partneritega INTERREG III formaadis. 4.1.4. Koolitused Koostatakse Keskmaa turismiasjaliste ühiste iga-aastaste tootearenduse, turunduse ja teeninduskvaliteedi koolituste kava koos väljasõiduga kas mujale Eestisse (benchmarking) ja hiljem ka Põhja-Lätti (Vidzeme) ja Lõuna-Soome sarnaste kooslustega (suurlinna lähedal paiknev rekreatsiooniala väärtuslikus looduskeskkonnas) tutvumiseks. Kohalike matkajuhtide koolitus , kus lisaks loodusväärtustele õpitakse esitlema ka mütoloogiamaailma. Õpitakse korraldama matkamänge ja harjutatakse rollimängu, et tavalist loodusmatka elavdada. Väga oluline on kokanduskursus välitingimustes. 4.1.5. Keila-Rapla koridor

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 11 / 20 Rapla ja Harju aakondade tasandilt vaadeldes on peamiseks arengualaks mitte Keskmaa, vaid Keila-Saku- Kurtna-Keskmaa-Rapla koridor. 4.1.6 Suur-Tallinna roheline ääreala Põhja-Eesti regiooni tasandilt vaadeldes on peamiseks arengualaks mitte Keskmaa, vaid nn. Suur-Tallinna rohelise ääreala (Kolga laht – Lahemaa – Kõrvemaa – Keskmaa – Vihterpalu) kooslus. 4.2 Infrastruktuur 4.2.1 Jalgrattarajad a) matkarajad on jalgrattaga läbitavad turismirajad, mis toimivad turismiettevõtluse hüvanguks. Neid peaks hakkama peale vajalike investeeringute tegemist reklaamima, hooldama ja seirama koostöös Keskmaa turismiettevõtjad. Enamus matkaradasid on ringmaršruudid. Ka jalgsirännakuks sobilike radade puhul on arvestatud lisaks pingiga puhkekohad. • a1.Varbola-Vaimõisa-Vardi-Varbola matkarada; • a2.Varbola-Ruunavere-Käbiküla-Varbola matkarada; • a3.Varbola-Ohulepa-Käbiküla-Varbola matkarada; • a4.Varbola-Purga-Russalu-Varbola matkarada; • a5.Rapla-Oela-Rabivere-Koigi-Rapla matkarada; • a6.Hageri-Kelba--Hageri matkarada; • a7.Hageri-Lümandu--Hageri matkarada; • a8.Kohila-Rabivere-Hageri-Kohila matkarada; • a9.Kohila-Pahkla-Prillimäe-Kohila matkarada; • a10.Pahkla-Tammiku matkarada. b) Kohila elanikele kehakultuuriharrastusteks mõeldud rekreatsioonirajad, mida võib kasutada ka turismiettevõtjad, kuid arvestades rekreatsioonikorralduslikke tingimusi. Nende radade üle peaks hooldust, kontrolli ja seiret teostama Kohila vallavalitsus, võimalusel koostöös turismiettevõtjatega. • b13.Kohila-Päevati-Kohila rekreatsioonirada • b14.Kohila-Kadaka-Kõnnu-Kohila rekreatsioonirada • b15.Kohila- mäed-Hageri (-Sutlema) rekreatsioonirada • b16.Lepaluku metsa rekreatsiooniala teedevõrk • b17.Kohila rattakrossirada (end sovhoosi juures, talvel suusarada) c) EuroVelo matkarajad Eestis (vt. www.bicycle.eeEuroVelo, EstoVelo), k.a. Keskmaa-poolne EstoVelo 13 matkaraja muudatusettepanek Keskmaa piires. • c11.EuroVelo trassi uue lõigu ettepanek Rapla-Ohukotsu-Varbola-Pajaka- • c12.EuroVelo trass nr13 Tallinn-Kiisa-Hageri-Kohila-Rapla-Türi-? (muudatusega Lohu-Pirgu-Maidla-Nõmme- Aranküla-Uusküla-Rapla) d) kavandatavad kergliiklustee lõigud, mille eesmärgiks on eelkõige kooliõpilaste turvaline koolitee ratta seljas, samuti tööinimeste tööle ja kojusõidu soodustamine rattaga. Koostöös maanteeametiga tuleb kaaluda ka Hageri- lõigus uuele maanteekattele jalgrattaraja eraldusjoone kandmist, kuna liiklustihedus sellel tugimaanteel (Tallinna 3. ringtee) on kasvab pidevalt, kusjuures kasv kiireneb oluliselt seoses teeuuendusega Pahkla suunal. • d18.Aespa-Hageri-Kohila-Lohu rdtj kergliiklustee (ühtib Euro-Velo 13 maršruudiga) • d19.Kohila-Kohila teerist-Prillimäe-Salutaguse-Pahkla kergliiklustee 4.2.2 Rattaradade infrastruktuurirajatised ja tegevused o Peatuskohad pingiga o Peatuskohad lõkkeasemega o Laagrikohad lõkkeaseme, prügikasti ja varjualusega o Jalakäijate purded o Jalakäijate/ratturite sillad (tõkendiga mootorsõidukitele) o Laudteed (jalgsiliikumiseks) o Laudteed ratastele/ratastoolidele o Sillutise remont o Võsahooldustööd o Rajamärgid/infoviidad o Maantee ületuse hoiatav märgistus o Ujumiskohad o Kergliiklusteed (asfalteeritud eraldi jalgrattateed) o Raudteeülesõidud kergliiklusele o Kergteeviaduktid o Rattaparklad (lasipuudega) o Vaatetornid o Raja valgustus o Purukate (krossi/suusaradadel) o Ratsarajad Ohukotsul 4.2.3 Muud kavandatud rajatised

Leht 12 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine o Reservala motospordiharrastuseks (Kohilas Paberivabriku ja Vetuka tee vahel, tootmisest vabal maaalal) o Laste mänguväljakud o Palliväljakud o Loone linnuse teenindusmaa detailplaneeringu kohaselt o Lasketiir Lepaluku metsas o Tohisoo park pargiprojekti kohaselt o Kapa männik pargiprojekt o Kohila Spordikompleksi-staadioni vajalikud täiendused o Pahkla külastuskeskus; o Hageri külastuskeskus-muuseum o Keskmaa I-punktid (Kohila rdtj, Varbola, Rapla-Uusküla) o Keskmaa I-stendid (Urge, Kernu, Ruunavere, Rapla kirik) o Via Baltica-I-stendid o GreenWay I-stendid o Üritusväljade infrastruktuuri puudujäägid (WC jms) o Hageri rahvamaja park, Kohila, Hageri ja Rapla kalmistu) 4.2.4 Laagriplatsid • Karjatse talu • Ohukotsu ratsatalu • Loone õppetalu • AdilaCamp OÜ 4.2.5 Keskmaa infrastruktuur • Soosaartele stiilsed peatuskohad ja laagriplatsid • Viidad päkapike ruunikirjas ning haldjakeeles • Keskmaa muinasküla (asukoht täpsustamisel) 4.2.6 Paeturism • Kohila Kiviaida pae-ekspositsioon koos väikese kiviraiduri ateljee ja käsitöökojaga (kivi saagimis-lihvimis- poleerimispink); • Stratotüüpsed paepaljandi puhastamine, markeerimine ja tähistamine; • Loometsade loodus- ja matkaradade arendus (investeeringud, sealhulgas prügikoristustöödeks); • Vähemalt ühe lubjaahju puhastamine ja korrastamine. Kui leidub ettevõtja, siis võiks ka näitlikustamiseks tööle rakendada. (pot. Lohu, Rabivere, Purga, Palamulla, Alu, Sikeldi, Ohukotsu jpt külades). • Pearhitektuuri ja väikevormide näidiste korrastamine. Sh. ntx Russalu sild, Ohukotsu tuuleveski, Kohila ja Lohu veskid, mõni Suur reheahi taastada/tööle saada/eksponeerida (toimib Nõmme kõrtsus. Mardi talu?, Männi talu?). Varbola linnusemüür? Paekeldrid (Ohukotsus, Palamullal...) Mantelkorstnaid (Põlli mõisas, Hageri palvemajas, Kelba teeristil, Ruunaveres?...) Mõisate laudad-tallid, viinaköögid (Lohu, Rabivere) ja jääkeldrid, aidad, kuivatid-sepikojad, korstnad (Lohu, Tohisoo) jpt. Paekivist aiad ja müürid (Lohu), väravad ja tornid (Sutlema). Paesse raiutud ja laotud kaevud, paekivist hauatähiseid (hauaplaadid kalmistutel, rõngas- jm ristid paest). 4.2.7 Keskmaa külastuskeskuste väljaarendamine š Külastuskeskus (visitor centre, interpretation centre) Keskmaa külastuskeskus kogub ja korrastab informatsiooni puhkemajandusteenuste ja nende osutamise ning huviväärsuste ja sündmuste kohta oma objekti territooriumil ja edastab selle külastajatele ning muudele vastavast infost huvitatud isikutele. Külastuskeskused on kavandatud rajada Hagerisse rahvamaja parki ja Pahklasse. Rapla vanasse vallamaijja tuleb lisaks muuseumile ka infotuba. 4.2.8 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine → Söötis maade niitmise toetamine ja poollooduslike koosluste hoolduse (niitmine, võsaraie) toetamine 4.3 Informatsioon ja turundus Keskmaa positsioneeritakse turismisihtkohana nii turismiturul kui turismipoliitikas elamusturismi keskusena. Keskmaa turundusmissioonid on: «Paemaa» - tutvustada paeturismi (karstid, loometsad, paekivi rakendus, jne.). «Mütoloogia» - eesti ja euroopa rahvaste muistendite ja legendide tutvustamine

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 13 / 20 «Mõisad» – tutvustada Varbola-Loone matkakoridori mõisapärandit Keskmaa spetsiifilisem turundusmissioon «Paemaana» on tutvustada paeturismi (karstid, loometsad, paekivi rakendus, jne.). «Keskmaa» on turundusidee, mille kaudu tutvustada piirkonna loodust ja vaatamisväärsusi läbi legendide ning mütoloogia vaatevinkli. 4 peamist sihtgruppi on: o rändurid o auto ja pere o bussimastaabiline o laagrid

4.3.1 Turundusüritused Korraldatakse regulaarselt (igale sihtrühmale korra aastas) Keskmaa tutvumisreise meediale, turismisektorile ja regionaalpoliitika sfääris töötajatele. 4.3.2 Turundus → Turud Keskmaa peamiseks turuks on siseturg. Teisejärguline turg on Soome. Tähtsuselt kolmanda rühma moodustavad Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia Venemaa ja Läti.

Kõikidel turgudel peale siseturu on Keskmaal ennatlik teha omaette turundust, sest kaduvväike on see osa turust, mida huvitab just Keskmaa ning enamiku sattumine Keskmaa äärde on seotud Põhja-Eesti (Harjumaa- Raplamaa) külastamisega. Seega tuleb turunduses olla koos Põhja-Eesti (Harjumaa-Raplamaa) ja võimalusel initsieerida turunduskoostöö Suur-Tallinna rohelise rekreatsioonivööndi ning Keila-Rapla koridori kontekstis. → Turundustegevused Keskmaa turundatakse internetiportaali, turundusmaterjalide, tutvumisreiside, meedia ja messide abil. Muud meetmed kirjeldatakse mujal, messidest on kõige olulisem Tourest siseturuga töötamiseks. → Turundusmaterjalid Peamiseks turunduskanaliks on internetiportaal , mis oleks peale eesti keele saadaval ka inglise ja soome keeltes. Portaalis on allalaetavad omaette .pdf versioonis virtuaalsed trükised, mis oleks väljaprindituna 2 kaheküljelist A4 lk – 1 lk kaart, 1 lk üldkirjeldus, 1 lk vaatamisväärsused, 1 lk turismiteenused. Trükis on saadaval eesti, inglise ja soome keeltes. → «Koolid Keskmaale!» koostööprojekt RMK ja Tallinna koolidega • Koolidele vastava «Keskmaa töövihiku» ettevalmistamine ja saatmine koostöös RMK-ga • Turismitudengid «müüma» Tallinna koolidesse «Keskmaa töövihiku» viktoriini formaadis (võitnud klassidele tasuta Keskmaa ekskursioon RMK-poolt kinnimakstuna ja Keskmaa poolt korraldatuna) 4.4 Tootearendus 4.4.1 «Paeraamat» Paas on vaieldamatult Eesti olulisim loodusmälestis, mis on senini laialdasemalt tutvustamata nii turismis kui kohalike inimeste teadvuses. Piltlikult öeldes on siin igal põhjast lõunasse rännatud kilomeetril võimalik tundma õppida järjekordse miljoni aasta jagu vanaaegkonna settekivimeid ja neis leiduvate kivististe kaudu elu arengulugu Maal. 4.4.2 «Mütoloogiaraamat» Läänemere ääres elanud rahvad olid üksteisega tihedates laubanduslik-majanduslikes suhetes, milles tihti kasutati lahendina ka relvajõudu. Me olime seotud teiste Euroopa rahvastega: üksteise lauludes kajastume me vaenlase või kangelasena sõltuvalt laulu looja vaatepunktist. Sedamoodi on kogu Euroopa pärandkultuur vastastikustest mõjutustest läbi põimunud. Ja päris selgelt on Eestil oma kindel ja eripärane koht selles Euroopa üldises muistendikogumikus. Erinevate rahvaste mütoloogilise pärandiga tegeleb teadusharu, mida nimetatakse Võrdlevaks Mütoloogiaks. Kaasaegse ühiskonna huvi plahvatuslik tõus selle teadusharu vastu leidis aset peale inglise filoloogiaprofessori ja kirjamehe J.R.R.Tolkieni teoste «Kääbik» ja «Sõrmuste isand» ilmumist. Miks? Aga seepärast, et ta soovis eepost Inglastele, kellel puudus oma legend nagu eestlastel «Kalevipoeg», Soomlastel «Kalevala»,

Leht 14 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Sakslastel «Beowulf» jt. Tolkien uuris erinevate Põhja – Euroopa rahvaste legende ja nö «sulatas» need kokku üheks suureks looks. Oma maailma «loomisel» võttis ta suuresti eeskuju põhjanaabrite eeposest Kalevala. Teiseks suuremaks inspiratsiooniallikaks olid talle skandinaavia saagad, kus ka Eesti sõjameeste ja nõidade teod kenasti sisse jooksevad. Sedamoodi valmis Tolkienil teos, milles kajastuvad paljude Põhja – Euroopa rahvaste teod, üleelamised, saatused. Seda kõike loomulikult läbi Tolkieni kui kirjandusteadlase omapoolse nägemusprisma ja sõnaseade, mis vanade laulude sisu ja eetilise sõnumi toob tänapäeva lugejale põnevamas vormis. Võib tuua võrdluse, et kirjanduse alal tegi Tolkien sama, mida muusikas Veljo Tormis oma rahvalaulu töötlustega. Tolkieni roll on suur just iidse ja puhta pärandi populariseerimisel tänapäeva ühiskonnas. Tema teosed on kui magnet, mis tirib noori ja täiskasvanuid pärandkultuuri juurde ja tekitab uut huvi ka oma rahva ajaloo ja kultuuri vastu. Sest mänguline ja muinasjutuline lähenemine on ammustest aegadest toimiv huviäratamise ja õpetamise meetod. Tolkieni loodud Keskmaa on muinasaegse Euroopa ühtne kuvand, millelt iga Euroopa põlisrahvus saab omaenda muinaskangelaste jälgi otsida ja leida. Keskmaa legendid on hõlpsamini arusaadavad neile rahvastele, kelle lugude kaja on sinna sisse põimitud, jättes igale meist siiski oma tõlgendamisvõime. Raplamaa Paeraamatut, loodusväärtusi ja pärandkultuuri on võimalik paremini vääristada euroopas tuntud mütoloogiamaailma kaudu. Me saame sisse põimida eesti ja kohaliku mütoloogia tegelasi euroopa kultuuriruumile tuntud vormis. 4.4.3 Mõisatuur

Viljandi maanteeltKeskmaale tulijale on esimene kohtumine Kohila mõisaga, mis on täna erakätes ja avatud mõis-muuseumina. Tähelepanuväärne on tänaseni säilinud mõisaansambel kahe täisnurga all peahoone vastu paigutatud eraldi hoonegrupiga. Mõisa ühes kõrvalehitises – ait-veskis – on omanikul plaanis rajada erinevad töötoad ja peatuspaik rattamatkajatele. Juhan Maiste raamatus «Eestimaa mõisad» on autor leidnud mõisal kuulsa arhitekt Carl Ludwig Engelileiseloomulikke jooni – varasemat mõisahoonet ilmestas lihtne nelja sambaga portikus. @PNT# = Engeli Tallinna ehitistele (n. Kohtu tn. 8) omasena on fassaadipinnal veel tänaseni säilinud volüüdina keerduvate akantusväätidega ristkülikukujulised reljeefid. Kohila mõis on kuulus paberivabriku poolest, samas võib aga ka mõisa aiandit pidada hilisema põllumajandustootmise alguseks. Kohila mõisa aedniku perekonnas on sündinud kujur Hermann Halliste. Wrangelli perekonnale on kuulunud ka Tohisoo mõis, mis täna on Kohila valla omanduses. Tohisood iseloomustavad traditsiooniks kasvanud kultuurisündmused (vt. ptk. 3.4), unikaalne keraamika puupõletusahi mõisapargis. Talvel töötavad erinevad töötoad käsitööhuvilistele, seltsitegevuse keskusena võib Tohisool asunud koolimaja pidada juba Esimese Wabariigi päevilt. Suvistele laagritele võib juba ajaloost tuua paralleele, kui lehitseme mõisa viimase pärija Benita abikaasa, ajakirjanik Carl Mothanderiraamatut «Parunid, eestlased ja enamlased», milles ta kirjeldab Tohisood Stockholmi headest peredest pärit poiste suvelaagri paigana. Ikka selleks, et maaelu ja - tööd õppida ning nii maailmast paremini aru saada. Edasi liikudes jõuame mõisa vesiveski varemetele rajatud Lohu mõisani, mis kuulus oma mõisapargiga, mille autoriks on kuulus maastikuaednik Georg Kuphaldt. Mõis on täna tagastatud viimase omaniku lastele. Pargis toimuvad taastamistööd.

Edasi – Hagudi mõisavaremed. Mõisakoht on kuulus tuntud ümbermaailmasõitja Adam Johan von Krusensternisünnikoduna. Praegu on mõisa omanik Inglismaalt pärit Ray Brough, kes restaureerib mõisa plaaniga luua sinna väike mereteemaline hotell. Teele jäävad kauni pargipaviljoniga Seli mõis, mis täna tervisekeskus ning erakätes olev Purila. Maidla mõisasasub tänapäeval lastekodu, kuid kokkulepel näitab lahke pererahvas maja ka huvilistele. Varbola poole liikudes jääb esimesena teele Alu mõis, täna Kaitseliidu käsutuses ja eelneval kokkuleppel võimalik külastada. Mõis nagu kindlus on täna seega õigetes kätes. Kodila mõis– eravaldus, mis eristatav kui tsaariperekonna jahimõis. Seal on elanud ka tuntud baltisaksa kunstnik Franz Gerhard von Kügelgen. Hageri kaudu Varbolasse minnes jäävad teele Sutlema mõisaväravatorn, Adila mõisavaremed, Kelbaja Ohulepalagunenud hooned, kuulus kui Fr. R. Kreutzwaldielukoht 1818-1819, 1820-1823. Kindlasti on huvitav ka Põllistsäilinud mantelkorsten, mille külge tänaseks elumaja ehitatud ning Põlli tammeallee Mellini kaardilt. Vardi mõison täna klubihoone, kuid sellega on seotud üllatavalt palju Eestimaa kultuurilukku jäädvustunud inimesi. August von Kotzebue, üks eelmise sajandi algupoole mängitavamaid näitekirjanikke maailmas, tegeles ka kartulikasvatuse propageerijana. Temaga võiks siduda ka rahvajuttu mõisnikust, kes kartulikasvatuse edendamiseks talupoegade seas seadnud päevaks mõisa kartulipõllule tugeva valve ümber, ööseks aga võtnud valve ära. Kuulus on ka tema poeg Otto v. Kotzebue- meresõitja ja maadeuurija. Poeg Aleksander v. Kotzebueaga maalikunstnik - batalist, kes maalinud Põhjasõja sündmusi ning Suvorovi sõjakäike. Kotzebue perekonnas olid

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 15 / 20 koduõpetajateks muusikategelane Johann August v. Hagen, maalikunstnik Carl Walther, botaanik Gerhard Alexander Pahnsch, kelle Vardi mõisas töötamise ajal kogutud herbaarium säilib loodusmuuseumis. Ka Johann ChristophPetri,kelle kirjutatud on ulatuslik 3-köiteline «Ehstland und die Esten», mis ilmus Gothas 1802. aastal. Rääkides Hageri kihelkonna mõisatest, vääriks kindlasti märkimist Hageri kirikaed ja kalmistu, kuhu on maetud paljude ümbruskonna mõisnike pered. Haudade korrastamise ja märgistamisega tegeleb Tohisoo Mõis MTÜ. Kui juba Vardis, siis kindlasti võiks mõisahuvist kantud rändaja liikuda ka Russalu mõisakivisillale, Pajakamüstilisse parki, vaadata Nurmemõisa väravaehitist ja mitte kaugele ei jää ka Lümandumõisa tervendavad allikad. Kui oled aga mõisahuviline ja lahkud Pärnu maanteed pidi, siis mine ka Haiba, Kernu, Ruila, Laitse ja Ääsmäe mõisatesse, Riisipere kaudu jõuad ka ja mõisatesse. Pahklasttulijale peaksid aga huvi pakkuma Pahkla mõisamüstiline park, eravalduses oleva kõrvalhoone taastamine ning pargis asuvad suurejoonelised kõrvalhooned. Edasi Angerjalinnuse varemed ning teele jääv Salutaguse mõis. Planeeringuala piirile jääv Pirgu mõis, mis täna eravalduses ja ootab huvilisi koolitustele ning mõisas tähtpäevi tähistama. Mõis ise on aga Hõreda vähendatud koopia, mis huvitav oma arhitektuurilt. Pirgus veetis lapsepõlve ning töötas hiljem baltisaksa skulptor Constanze von Wetter - Rosenthal. Ja kindlasti tuleks põigata Juuru kihelkonna mõisatesse nagu Hõreda, mis oma suursugususega on jäänud mõisnikust ehitushullu Gideon von Staalipäranduseks meile kõigile, kes me aeg-ajalt miskit maast kõrgemale tõusmist ihkame. Nähtaval on veel mõned fragmendid kuppelsaali illusionistlikest seinamaalingutest. Lagi oli kaetud ülal koonduva kasseteeringuga, mille all kulges triumfirongkäiku kujutav friis. Maalingute autor oli Itaalia päritoluga kunstnik P.J.Neus. Härgla, mis täna eravalduses, kuid kus korraldatakse kihelkonnapäevadel kontserte. Järlepa– teater oma õuel, eravaldus, kuid kaunis vaadata ka väljast. Ilmselt Kotzebue algatusel on korraldatud siin hooviteatrit. Atla– mõis täis üllatusi. Peahoone kasutusel elumajana, kuid mõisa kõrvahoonetes keraamikatöökoda ning väike kauplus. Inglisteja jälle Staalide ehitushullus. Mõis erakätes, kui avatud vaatajale. Mõisa lähedal perekonna matmispaik, mille väravad viivad jalutaja mõistatuslikku keskkonda.

Ei jäägi üle, kui leida teejuht ja asuda teele tänase Raplamaa mõisamaale. 4.4.4. Paketeerimine välisturistidele koostöös majutusasutustega Koostatakse paketid koostöös majutusasutustega, mille komponentidena pakutakse koos majutusega transporditeenust Keskmaale koos elamusmatkakomponendiga ning Keskmaaga seotud teenuseid. Pilootpakkumine avatakse suvehooajaga 2007, kusjuures pilootpakette tutvustatakse messil Tourest 2007 ja meediale koos vastava tutvumisreisiga mai teises pooles. Paketid jagunevad: • Matkapaketid Näiteks transfeer, matk (2 tundi), lõuna, tutvumine külastuskeskusega, matk (2 tundi), eine, transfeer. • Pärandipaketid Näiteks transfeer, vaatamisväärsustega tutvumine (2 tundi), lõuna, tutvumine külastuskeskusega, vaatamisväärsustega tutvumine (2 tundi), transfeer. Pakette pakutakse ainult hiljemalt eelmisel päeval tehtud broneeringute põhjal, kusjuures eeldatakse kulude kokkuhoiu huvides, et on võimalik kasutada kõigi majutusasutuste peale ühte transfeeritransporti Keskmaale ja tagasi.

Paketi ajaline kestvus on 8 tundi – transfeer algusega kell 9-10 ja tagasi saabumine kell 18-19. Arvestades transfeeri peale kokku päevas kuni 2 tundi, jääb nii teenuste pakkumiseks kohapeal 6 tundi koos lõuna- ja eine(te)pausidega. 4.4.5. Paketeerimine koostöös aktiivse puhkuse pakkujatega Koostatakse paketid koostöös Eesti turul aktiivsete aktiivse puhkuse pakkujatega, mille komponentidena pakutakse aktiivse puhkuse teenuseid. Pilootpakkumine avatakse suvehooajaga 2007, kusjuures pilootpakette tutvustatakse messil Tourest 2007 ja meediale koos vastava tutvumisreisiga mai teises pooles. Paketid koosnevad peamiselt erinevatest matkadest – jalgratta, ratsa, kanuuga või jalgsi – ning pakutakse ka kombimatkapakette, kus kliendil on võimalus päeva erinevad pooled sisustada kahe erineva matkaga. Pakette pakutakse ainult hiljemalt eelmisel päeval tehtud broneeringute põhjal. → Matkad • Jalgrattamatkad • Jalgsimatkad • Suusamatkad

Leht 16 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine • Räätsamatkad • Ratsamatkad (näiteks Ohukotsul) Koostatakse ja valmistatakse ette vähemalt üks Keskmaa ratsamatkade marsruut. • Paematkad • Marja- ja seeneretkematkad Sügisese hooajapikendusena korraldatakse marja- ja seeneretkematkasid ainult koos pädeva saatjaga. • Ravimtaimematkad Korraldatakse Keskmaal kasvavate ravimtaimedega tutvumise ja vastavate taimede korjamise ning töötlemise ja kasutamisega seotud matku. • Loodus ärkab-matkad Kevadise hooajapikendusena korraldatakse looduse ärkamist kajastavaid matkasid ainult koos pädeva saatjaga. • Loodus uinub-matkad Sügisese hooajapikendusena korraldatakse looduse uinumist kajastavaid matkasid ainult koos pädeva saatjaga. • Fotomatkad Kevadise ja sügisese hooajapikendusena korraldatakse fotomatkasid ainult koos pädeva saatjaga ja loodusfotograafiga. • Suusamatkad Korraldatakse talvel ainult koos pädeva saatjaga ja valgel ajal. • Kanuumatkad 4.4.6 Majutus → Telkimisplatsid, puhkekülad ja karavanipargid

Peamiste Keskmaa «keskuste» – Varbola, Lohu-Loone-Kohila-Hageri ja Keskmaa marsruutide keskpunktis. → Puhkemajad Privaatsemat ja kõrgema kvaliteediga puhkust pakkuvad kõigi mugavustega suvilad, mille arhitektuuris ja ehituses arvestatakse kohalikku eripära ning kasutatakse materjale loomaks omalaadse ökoasumi. 4.4.7. Ürituste korraldamine → Keskmaa tippüritus • Keskmaa tippürituse ideekonkursi läbiviimine eesmärgiga korraldada pilootüritus 2007 ja esimene täies mahus üritus 2008. • Tippürituse koht võiks roteerida üle kogu Keskmaa kasutades igal aastal erinevat kohta. → Mastaapsete ja piirkonna maine suhtes oluliste ürituste korraldamine • Koostatakse iga-aastane piirkonna nö. ametlike ürituste kalender põhimõttel, et piirkonna ametliku ürituse staatuse ja toetuse saamiseks peab olema ürituse korraldaja esitanud oma ürituse üldise kava kooskõlastuseks koos vastava korraldamise toimumisajaga aasta enne ürituse toimumist ning detailse kava pool aastat enne ürituse toimumist. • Piirkonna poolt korraldatakse iga-aastase nö. ametlike ürituste kalendri koostamiseks töötuba ürituste korraldajatega põhimõttel, et 2007. aasta kalender 2006. aasta suvel jne. ehk siis pool aastat enne vastava kalendriaasta algust. • Piirkonna ametlike ürituste kalender koostatakse põhimõttel, et suure hulga liiga lokaalsete ürituste asemel on eesmärgiks pigem vähem, kuid suuremaid üritusi – igal vallal üks korralik üritus, mis ühtlasi toetavad ka piirkonna turismi ja puhkemajanduse profiili osana piirkonna mainesõnumist. • Ajalises formaadis on oluline lähtuda ürituste hajutatuse põhimõttest ning lähtudes Eesti mastaabis oluliste samalaadsete ürituste kalendrist vältimaks sama sihtrühma pärast konkureerimist samal ajal mujal toimuvate üritustega. • Näiteks 2006. aasta kalendri kokkupanemist võiks alustada mai-september formaadist võttes arvesse, et nädalavahetusi on sellel perioodil 21 ning ajavahemikku jaanipäevast augusti alguseni peaks planeerima ainult väga kõrge profiiliga üritusi (kui üldse), kuna see on vastaval turul kõige konkurentsitihedam periood. • Tasub mõtelda ka aastase üritustekalendri ülesehitamisele kogu piirkonna peale proovides jagada igale osalevale vallale eesõiguse korraldada just tema spetsiifikale vastavaid üritusi. → Mainematkad igal aastaajal (Keskmaa nime all) – talvel suusamatk, suvel kanuumatk, sügisel jalgrattamatk, kevadel matk; • Maineürituse nimes peab kajastuma Keskmaa nimi. • Maineüritusi peaks käsitlema mitte üksikute ja korraldajatest sõltuvate hajaettevõtmistena, vaid erinevatest üritustest koosneva mitmiküritusena, mille raames korraldajad on eelkõige valla koostööpartnerid, kes seotud pikemaajalise lepinguga, mitte vald vaid ürituse toimumise kohaks.

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 17 / 20 • Maineürituste äriidee lähtekohaks peaks olema vastava sponsori turundusüritus, mitte osalustasu või piletite pealt teenimine. → Keskmaa matkamäng Orienteerumismäng mütoloogilise kaardi ja rollimänguga. → Suvelavastus koostöös Tallinna teatritega – igal suvel erinev teater erinevas kohas; • Suvelavastuste võimalikud teemad: o Keskmaa o Keskmaaga seotud persioonid o Varbola o Loone

→ Rahvusvahelise elamusturismifoorumi korraldamine • Foorumi otseseks eesmärgiks on elamusturismi valdkonna arenguvõimaluste ja –probleemide arutamine. • Foorumi kaudseks eesmärgiks on nii Eesti kui ka Keskmaa vastavate võimaluste ja pakkumise tutvustamine rahvusvahelisele turismiüldsusele, -meediale ja –turule. • Foorum toimub 3 päeva formaadis - 1. päev konverents, 2. päev Keskmaaga tutvumine, 3. päev töötoad. • Foorumi territoriaalseks formaadiks on erinevatel aastatel 2007 Eesti, 2008 Baltimaad, 2009 Läänemere regioon. 4.4.8 Päranditurism → Keskmaa pärand

Keskmaa kohalikud, euroopa rahvaste ja Tolkieni raamatute legendid annavad võimaluse külastuskeskkonna elavdamiseks teeäärasete puhkekohtade juurde vastavaid väikevorme – Keskmaa pärandit lahtiseletavaid stende ja legendidega seotud puuslikke (kohalike meistrite tehtud puukujud tegelaskujudest)

→ Keskmaa persoonid Keskmaaga seotud kuulsaimate tegelaste eksponeerimine osana külastuskeskkonnast. • Puuslikud koos infostendidega • Persoonüritused → Maali- ja fotolaagrid Alustatakse suviste nädalavahetuste maali- ja fotolaagritega looduskaunite vaadetega kohtades kaasates võimaluste piires tuntud loodusfotograafe ja maalikunstnikke → Suveniirid Viiakse läbi eraldi piirkonna käsitööedenduse ja suveniiritootmise projekt. 4.5 Monitooring 4.5.1. Külastajate ja turistide kokkulugemine Koostöös Tallinna turismikoolidega käivitatakse regulaarne statistika kogumine (külastajate ja turistide kokkulugemine). • 2006 suvel nädalavahetustel piloot • 2007 kogu suvi • 2008 aastaringne piloot nädalavahetustel + kogu suvi 4.5.2. Külastajate ja turistide küsitlemine Koostöös Tallinna turismikoolidega käivitatakse regulaarne külastajate ja turistide küsitlemine. • 2006 suvel nädalavahetustel piloot • 2007 kogu suvi • 2008 aastaringne piloot nädalavahetustel + kogu suvi

5. Tegevuskava 2006-2010 Koostöö ja oskusteabe edendamine

Tegevus Kirjeldus 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Vahendid 4.1.1 Katusorganisatsioon4.6.2 EttevalmistusAsutamine Oma taotlus vahendid Keskmaa turismi- foorum

Leht 18 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine 4.1.2 Koostöö Tudengite Keskmaa Oma koolidega praktikabaasdiplomitööd vahendid 4.1.3 Rahvusvaheline INTERREG INTERREG INTERREG koostöö III taotlus I III taotlus II 4.1.4 Koolitused Lõuna- Lääne- Põhja-Eesti Soome Läti Oma Eesti Eesti benchmarking vahendid bench- benchmarking marking Giidide koolitus 4.1.5 Keila- Keskmaa Keila- Oma Rapla turismi- Rapla vahendid koridor foorum koridori foorum 4.1.6 Suur- INTERREG INTERREG INTERREG Tallinna III taotlus I III taotlus rohevöönd II

Infrastruktuur

Tegevus Kirjeldus 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Vahendid 4.2.1 JalgrattarajadEttevalmistusProjekt Matkarajad Kohila Kergliiklus KOV 4.6.2 EuroVelo rekreatsiooniteed rajad 4.2.2 Rattaradade EttevalmistusProjekt Matkarajad Kohila ja KOV 4.6.2 infrastruktuurirajatised EuroVelo kergliiklus ja tegevused 4.2.3 Muud EttevalmistusKohila- Varbola KOV 4.6.2 kavandatud Hageri- viidad rajatised Loone I-stendid 4.2.4 Laagriplatsid EttevalmistusKarjatse Loone Ohukotsu AdilaCamp 4.2.5 Mütoloogia Ettevalmistus,Kaardid ja Peatuskohad SA 4.6.2 Visuaalne viidad ja radade identiteet tähistamine 4.2.6 Paeturism EttevalmistusKohila Loometsade PearhitektuurKOV KIK Paepaljand kiviait rajad ja Lubjaahi väikevormid 4.2.7 KülastuskeskusEttevalmistusTeostus KOV 4.6.2 4.2.8 LooduskaitsemeetmedEttevalmistusX X X X KOV KIK

Turundus ja info

Tegevus Kirjeldus 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Vahendid 4.3.1 Turundusüritused Poliitikud Meedia Turismisektor Oma vahendid 4.3.2 Turundus Kohalik Tourest SA Oma meedia vahendid 4.3.3 Turundusmaterjalid InternetiportaalTrükis KOV 4.6.2 4.3.4 «Koolid RMK Töövihik Kampaania RMK Keskmaale!»

Tootearendus

Tegevus Kirjeldus 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Vahendid 4.4.1 Paeturism EttevalmistusPiloot Oma pakkumine vahendid 4.4.2. Mütoloogia EttevalmistusGiidide Pilootpakkumine koolitus

Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine Leht 19 / 20 4.4.3 Mõisatuur EttevalmistusPiloot Oma pakkumine vahendid 4.4.4 PaketeerimineEttevalmistusPiloot Oma pakkumine vahendid 4.4.5 Aktiivse EttevalmistusPiloot Oma puhkuse pakkumine vahendid paketid 4.4.6 Majutus EttevalmistusTelkimisplatsidPuhkekülad Karavani PuhkemajadRMK KIK pargid KOV 4.6.2 4.4.7 Ürituste EttevalmistusTippürituse Üritus Läänemere Oma korraldamine piloot kalendri Elamusturismifoorum vahendid Mainematkapiloot piloot Balti Suvelavastuseelamusturismi- piloot foorum Eesti elamusturismi- foorum 4.4.8 PäranditurismEttevalmistusMaali- ja Persoonüritused KOV 4.6.2 fotolaagrid Suveniiriprojekt Oma Stendid ja vahendid puuslikud

Monitooring

Tegevus Kirjeldus 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Vahendid 4.5.1 Külastajate Suvel Kogu suvi Aastaringne KOV/SA Oma ja turistide nädala- piloot vahendid kokkulugeminevahetustel nädalavahetustel piloot + kogu suvi 4.5.2 Külastajate Suvel Kogu suvi Aastaringne KOV/SA Oma ja turistide nädala- piloot vahendid küsitlemine vahetustel nädalavahetustel piloot + kogu suvi

Leht 20 / 20 Keskmaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2015 kinnitamine