AGRONOOMIA 2020 Agronomy 2020

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

AGRONOOMIA 2020 Agronomy 2020 Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Taimekasvatuse Instituut AGRONOOMIA Estonian University Of Life Sciences Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian Crop Research Institute Agronoomia AGRONOMY Agronomy 2020 ISSN 1736-6275 2020 Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Taimekasvatuse Instituut Estonian University Of Life Sciences Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian Crop Research Institute AGRONOOMIA 2020 Agronomy 2020 Tartu 2020 Toimetaja / Editor Maarika Alaru Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2020 The present book is published for the conference Agronomy 2020 Toimetaja tänab artiklite retsensente nende suurepärase töö eest Editors would like to thank all reviewers for their perfect work Kogumik on välja antud MAK meede 1.1. raames, toetab Euroopa Liit © 2020 Eesti Maaülikool / Estonian University of Life Sciences Eesti Taimekasvatuse Instituut / Estonian Crop Research Institute Trükitud Vali Press / Printed by Vali Press ISSN 1736-6275 3 Sisukord MULLATEADUS JA MAAVILJELUS 10–17 Noorte õunapuude kasvu pärssiv mullaväsimus Maria Abakumova, Toivo Univer 18–24 Vihmaussikoosluste struktuur ja mulla mikroobikoosluse aktiivsus suvinisu mahe- ja tavatootmispõldudel Mari Ivask, Riinu Kiiker, Kaire Loit, Marian Põldmets, Jane Raamets, Merrit Shanskiy 25–35 Üldlämmastiku sisaldusest põllumajandusmaade muldkattes Raimo Kõlli, Karin Kauer, Tõnu Tõnutare 36–44 Vedelsõnniku laotamise aja mõju sügisel N, P ja K leostumisele Henn Raave PÕLLUKULTUURID 46–51 Timuti sortide saagikus ja toiteväärtus Rene Aavola, Priit Pechter 52–56 Maapirni sortide võrdluskatse tulemused Mati Koppel 57–62 Kartulitaimed katseklaasis ja ootamatu elektrikatkestus Katrin Kotkas, Liisa Kübarsepp 63–69 Punase ristiku kasvatamise mõju mulla mikroobide aktiivsusele ja orgaanilise süsiniku sisaldusele erinevates viljelusviisides Jaan Kuht, Viacheslav Eremeev, Maarika Alaru, Anne Luik, Liina Talgre 70–75 Punase ristiku kasvatamise mõju mulla üldlämmastiku sisaldusele erinevates viljelusviisides Jaan Kuht, Viacheslav Eremeev, Liina Talgre, Maarika Alaru 76–83 Väetustehnoloogiate mõju talinisu saagikusele ja kvaliteedinäitajatele tootmiskatses põuase kasvuaasta tingimustes Jakob Johan Lindam, Eve Runno-Paurson 84–89 Hariliku hirsi ja õlikanepi saagikus ning seemnete proteiinisisaldus 2019. aastal Peeter Lääniste, Eve Runno-Paurson, Viacheslav Eremeev, Hedi Kaldmäe, Toomas Tõrra 90–95 Liblikõielised kui taimse valgu allikad Peeter Lääniste, Eve Runno-Paurson, Viacheslav Eremeev, Hedi Kaldmäe, Toomas Tõrra 4 96–103 Üheaastaste korjetaimede seemnesegud Helena Madsen, Indrek Keres, Liina Talgre 104–111 Külvinormi ja sordi mõju põldherne saagile, proteiini sisaldusele, proteiini saagile ja lamandumiskindlusele Margit Olle 112–116 Kompleksväetise Must Pärl mõju kartuli saagikusele mahekatses Aide Tsahkna, Terje Tähtjärv 117–122 Talirukki kasvatamine tava- ja mahetingimustes Ilme Tupits TAIMEKAITSE 124–129 Erinevate õietolmu määramise meetodite rakendamine tolmeldajate toidutaimede tuvastusel Anna Bontšutsnaja, Reet Karise, Marika Mänd, Guy Smagghe 130–135 Hiilamardikad ristõielistel õlikultuuridel Pille Jansen, Luule Metspalu, Angela Ploomi, Katrin Jõgar 136–141 Fungitsiidi resistentsust põhjustavate mutatsioonide levik odra põlde kahjustava patogeeni Ramularia collo-cygni Eesti populatsioonis Marite Juurik, Pille Sooväli, Andres Mäe 142–146 Oa-teramardikas valib sorte Triin Kallavus, Eha Kruus, Angela Ploomi, Luule Metspalu, Katrin Jõgar 147–151 Veepehmendi ja lambda-tsühalotriini koosmõju naeri-hiilamardikate tõrjes Liina Kann, Pille Sooväli, Sirje Tamm 152–158 Kas põllumajanduslik tegevus on kimalastele hävitav? Reet Karise, Anna Bontšutsnaja, Kevin Maebe, Marika Mänd 159–164 Uus kahjur Eestis, oa-teramardikas (Bruchus rufimanus Boh.) Lea Narits 165–170 Kuivlaiksus õlikanepil ‘Finola’ Eve Runno-Paurson, Peeter Lääniste, Viacheslav Eremeev, Tiina Tosens, Toomas Tõrra, Ülo Niinemets 171–177 Kasvatustehnoloogiate mõju kartuli kuivlaiksuse arengule mahe- ja tavaviljeluskatses Eve Runno-Paurson, Viacheslav Eremeev, Tõnis Volkov 178–182 Kartuli kuivlaiksuse hindamine Jõgeva mahekatses Eve Runno-Paurson, Aide Tsahkna, Terje Tähtjärv, Viacheslav Eremeev, Pille Meinson, Helina Nassar, Ülo Niinemets 183–190 Väetamise mõju nisu pruunlaiksuse esinemisele Kadrina talinisu tootmiskatses Eve Runno-Paurson, Jakob Johan Lindam, Viacheslav Eremeev 5 191–195 Ebajahukaste ristõielistel õlikultuuridel Eve Runno-Paurson, Peeter Lääniste, Viacheslav Eremeev, Ülo Niinemets, Luule Metspalu 196–201 Seni vähem tähelepanu pälvinud ohutegurid meemesilastele Risto Raimets, Marika Mänd, Reet Karise 202–210 Eesti teraviljadel esinevad viirushaigused Pille Sooväli, Merike Sõmera 211–216 Varre-peitkärsaka kahjustuse tase talirapsil Silva Sulg, Riina Kaasik, Jonathan Martin Willow, Eve Veromann AIANDUS 218–225 Mõnede Eestis kasvavate aia- ja metsakultuuride sobivus veini valmistamiseks Rein Lillak, Heli Meripõld, Uno Tamm 226–235 Leheanalüüside ekspressmeetodi rakendamine aedmaasika ja kurgi näitel Priit Põldma, Tõnu Tõnutare, Ulvi Moor 236–242 Siidri valmistamiseks sobivad õunasordid Reelika Rätsep, Kristine Volens, Karmo Haas 243–248 Uued kärntõvekindlad õunasordid Toivo Univer MITMESUGUST 250–265 Aiandussektori tänane olukord Katre Kirt, Marje Mäger, Eve Paju, Renata Tsaturjan 266–277 Eesti taimekasvatuse areng aastatel 1918–2018 Rein Lillak, Heli Meripõld, Uno Tamm 278–286 Talinisu Põllukool 2019 – sortide ja väetamise ning taimekaitse lahenduste mõju talinisu saagile ja kvaliteedile Reine Koppel, Mati Koppel 287–293 Mida näitab maatükkide keskmine pindala? Siim Maasikamäe 294–303 Soojustingimuste muutumise võimalik mõju põllukultuuride kasvatamisele Eestis – tendentsid, võimalused ja väljakutsed Triin Saue 6 Contents SOIL SCIENCE AND SOIL MANAGEMENT 10–17 Apple replant disease can inhibit the growth of young apple trees Maria Abakumova, Toivo Univer 18–24 Structure of earthworm communities and soil microbial activity in organic and conventional spring wheat fields Mari Ivask, Riinu Kiiker, Kaire Loit, Marian Põldmets, Jane Raamets, Merrit Shanskiy 25–35 About total nitrogen content in the soil cover of agricultural land Raimo Kõlli, Karin Kauer, Tõnu Tõnutare 36–44 Slurry application time effect in the autumn on N, P and K leaching Henn Raave FIELD CROPS 46–51 Herbage yield and feeding value of timothy cultivars Rene Aavola, Priit Pechter 52–56 The comparison of Jerusalem artichoke (Helianthus tuberosus L.) cultivars Mati Koppel 57–62 Potato plants in vitro and unpredictable power-failure Katrin Kotkas, Liisa Kübarsepp 63–69 The effect of red clover cultivation on the activity of soil microbes and the content of organic carbon in different farming systems Jaan Kuht, Viacheslav Eremeev, Maarika Alaru, Anne Luik, Liina Talgre 70–75 The effect of the cultivation of red clover on the content of total nitrogen in different farming systems Jaan Kuht, Viacheslav Eremeev, Liina Talgre, Maarika Alaru 76–83 Influence of fertilization on winter wheat yield and quality in drought field conditions Jakob Johan Lindam, Eve Runno-Paurson 84–89 Yield and seed protein content of proso millet and oilseed hemp Peeter Lääniste, Eve Runno-Paurson, Viacheslav Eremeev, Hedi Kaldmäe, Toomas Tõrra 90–95 Legumes as sources of plant protein Peeter Lääniste, Eve Runno-Paurson, Viacheslav Eremeev, Hedi Kaldmäe, Toomas Tõrra 7 96–103 Annual food plant species for pollinators Helena Madsen, Indrek Keres, Liina Talgre 104–111 The effect of sowing rate and variety on yield, protein content, protein yield and lodging tolerance of field peas Margit Olle 112–116 The effect of complex fertilizer Black Pearl on potato yield in organic trial Aide Tsahkna, Terje Tähtjärv 117–122 Cultivation of winter rye in conventional and ecological conditions Ilme Tupits PLANT PROTECTION 124–129 Pollinator food plant identification using different melissopalynology methods Anna Bontšutsnaja, Reet Karise, Marika Mänd, Guy Smagghe 130–135 Pollen beetles as oilseed rape pests Pille Jansen, Luule Metspalu, Angela Ploomi, Katrin Jõgar 136–141 Mutations in the target protein conferring resistance to QoI, DMI and SDHI fungicides in Ramularia collo-cygni population in Estonia Marite Juurik, Pille Sooväli, Andres Mäe 142–146 The bean seed beetle selects certain varieties Triin Kallavus, Eha Kruus, Angela Ploomi, Luule Metspalu, Katrin Jõgar 147–151 Effect of water softnerer and lambda-cyhalotrin against to the pollen beetle Liina Kann, Pille Sooväli, Sirje Tamm 152–158 Is agricultural activity detrimental for bumble bee population? Reet Karise, Anna Bontšutsnaja, Kevin Maebe, Marika Mänd 159–164 Broad bean weevil (Bruchus rufimanus Boh.), a new pest in Estonia Lea Narits 165–170 Brown blight on hemp cultivar ‘Finola’ Eve Runno-Paurson, Peeter Lääniste, Viacheslav Eremeev, Tiina Tosens, Toomas Tõrra, Ülo Niinemets 171–177 The effect of cultivation technology on the development of potato early blight Eve Runno-Paurson, Viacheslav Eremeev, Tõnis Volkov 178–182 Evaluation of potato early blight development in an organic trial at Jõgeva Eve Runno-Paurson, Aide Tsahkna, Terje Tähtjärv, Viacheslav Eremeev, Pille Meinson, Helina Nassar, Ülo Niinemets 183–190 Influence of fertilization on tan spot occurrence in farm production trial at Kadrina Eve Runno-Paurson, Jakob Johan Lindam, Viacheslav Eremeev 191–195 Downy mildew infection on different cruciferous crops Eve Runno-Paurson, Peeter Lääniste, Viacheslav Eremeev, Ülo Niinemets, Luule Metspalu 8 196–201 Threats to honey
Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Identified Difficulties and Conditions for Field Success of Biocontrol
    Identified difficulties and conditions for field success of biocontrol. 4. Socio-economic aspects: market analysis and outlook Bernard Blum, Philippe C. Nicot, Jürgen Köhl, Michelina Ruocco To cite this version: Bernard Blum, Philippe C. Nicot, Jürgen Köhl, Michelina Ruocco. Identified difficulties and conditions for field success of biocontrol. 4. Socio-economic aspects: market analysis and outlook. Classical and augmentative biological control against diseases and pests: critical status analysis and review of factors influencing their success, IOBC - International Organisation for Biological and Integrated Controlof Noxious Animals and Plants, 2011, 978-92-9067-243-2. hal-02809583 HAL Id: hal-02809583 https://hal.inrae.fr/hal-02809583 Submitted on 6 Jun 2020 HAL is a multi-disciplinary open access L’archive ouverte pluridisciplinaire HAL, est archive for the deposit and dissemination of sci- destinée au dépôt et à la diffusion de documents entific research documents, whether they are pub- scientifiques de niveau recherche, publiés ou non, lished or not. The documents may come from émanant des établissements d’enseignement et de teaching and research institutions in France or recherche français ou étrangers, des laboratoires abroad, or from public or private research centers. publics ou privés. WPRS International Organisation for Biological and Integrated Control of Noxious IOBC Animals and Plants: West Palaearctic Regional Section SROP Organisation Internationale de Lutte Biologique et Integrée contre les Animaux et les OILB Plantes Nuisibles:
    [Show full text]
  • Eesti Kirjanduse Seltsi Väljaanne
    'Vi E EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE II BERNHARD LINDE, PILK TAGASI. — J O H. AAVIK, ROMANI JA GERMANI KULTUR. — V. GRÜNTHAL, KODUMAA MUINASTEADUS.—J. W. JANNSENI KIRJAD TSENSOR H. SUIGUSAARELE. — ÜLES ÜHISELE VANAVARA KORJAMISELE. — KIR­ JANDUSLIK ÜLEVAADE. • — J. K Õ P P, A. HERA­ KLIDES, TEADUSLINE PIIBLI SÕNARAAMAT. — UUED RAAMATUD 1911. — EESTI KIRJANDUSE SELTSI PROTOKOLLID 1912, 1-15. TOIMEKOND: V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, M. KAMPMANN, J. LUIGA, W. REIMAN, J. TÕNISSON SEITSMES RftSTftKÄlK 1912 fr. K. u.ro'U7.rä[«*f I Ei;*. š.tvjV c.uklik I TRÜKITUD .POSTIMEHE- TRÜKIKOJAS — TARTUS, 19-12 Pilk tagasi. Nüüd kus 1911 a. juba selja taga, on võimalik ka ülevaade saada, mis see aasta meile ilukirjanduslikult on andnud. Ja miskisugune tühjuse tunne jääb sinusse, kui sa selle ülevaatega mõttes oled lõpule jõudnud. Vähe­ malt nende ridade kirjutaja ei saa enesele ette kujutada, et see tõesti 1911 a. õli, mis selja taga: kui heameelega ei mõtleks ja ei kirjutaks, läinud aastat meele tule­ tades — 1901. Kui palju tröösti peitub selles, kui palju uute võitude võimalusi! Läinud aasta oli mingisugune epigonide ajajärk. Võib olla, see oli puhkuseaeg, jõude silmapilk, kus uuteks töödeks jõudu kogutakse, kus ennast sirutatakse, et seda mõjukamalt üles astuda. Ja see oleks ainuke troost, mis meie enestele praegu, uue algava aasta lävel eneste ja teiste rahustamiseks anda suudame. Asjata näitas ka Eesti Kirjanduse Seltsi ergutamine 1910 aastal tehtud tööde eest läinud aasta algul olevat. Nagw selle ergutamise pilkamine kajas meie kirjandus- likku tühjusesse kohe peale auuhindade väljakuulutamist ergutuse osaliseks saanud Jaan Liiitropi uuem töö «Villem Elgas", mis, nägu ühes arvustuses tabavalt oli öeldud, isegi hra A.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Kaitsealuste Parkide Piirid
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.03.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 26.02.2015, 56 Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid Vastu võetud 22.06.2006 nr 148 RT I 2006, 33, 249 jõustumine 20.07.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009 19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010 10.06.2010 RT I 2010, 33, 168 21.06.2010 19.02.2015 RT I, 26.02.2015, 33 08.03.2015 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ja kooskõlas § 11 lõike 1 punktiga 3. § 1. Parkide piirid Harju maakonnas paiknevate järgmiste parkide piirid on esitatud kaardil määruse lisas1: 1) Alavere mõisa park3; 2) Anija mõisa park2; 3) Haiba mõisa park4; 4) Harku mõisa park5; 5) Harmi mõisa park4; 6) Keila mõisa park4; 7) Keila-Joa mõisa park2; 8) Kernu mõisa park4; 9) [Kehtetu RT I, 26.02.2015, 33- jõust. 08.03.2015] 10) Kose-Uuemõisa mõisa park3; 11) Kostivere mõisa park3; 12) Maardu mõisa park3; 13) Muraste mõisa park4; 14) Ohtu mõisa park4; 15) Padise mõisa park4; 16) Paunküla mõisa park4; 17) Pikva mõisa park4; 18) Ravila mõisa park2; 19) Riisipere mõisa park2; 20) Saku mõisa park2; 21) Saue mõisa park4; 22) Tuhala mõisa park2; 23) Vasalemma mõisa park4; 24) Viimsi mõisa park4; 25) Vääna mõisa park4; 26) Kiiu mõisa park3; 27) Kiviloo mõisa park3; 28) Kodasoo mõisa park3; Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid Leht 1 / 3 29) Kumna mõisa park4; 30) Kurna mõisa park3; 31) Kõue-Triigi mõisa park4; 32) Külma talu park3; 33) Laitse mõisa park4; 34) Peningi mõisa park4; 35) Vihterpalu mõisa park4; 36) Viti mõisa park4.
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • 23 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    23 buss sõiduplaan & liini kaart 23 Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa Vaata Veebilehe Režiimis 23 buss liinil (Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:55 - 14:10 (2) Viljandi Bussijaam: 8:45 - 15:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 23 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 23 buss saabub. Suund: Põltsamaa 23 buss sõiduplaan 36 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 - 14:10 teisipäev 6:55 - 14:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:55 - 14:10 Kesklinna Kool neljapäev 6:55 - 14:10 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 6:55 - 14:10 Uueveski Tee laupäev 6:55 - 14:10 Uueveski tee, Viljandi pühapäev 6:55 - 14:10 Triisa 1 Ööbiku Tee, Estonia Eketare Tee 23 buss info Väikemõisa Suund: Põltsamaa Peatust: 36 Taari Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Varesemäed Uueveski Tee, Triisa, Eketare Tee, Väikemõisa, Taari, Varesemäed, Saarepeedi Tee, Palu, Kõre, Aimla Tee, Saarepeedi Tee Raba, Parika, Ristivälja, Oorgu, Tangu, Tässi, Ennu, Vaiatu, Järtsaare, Türsa, Kooli, Vissuvere, Kolga- Palu Jaani, Süsivere, Ahjupera, Liivasaare, Adra, Külmoja, Kase, Metsavahi, Võisiku, Kuningamäe, Lossi, Kõre Põltsamaa Aimla Tee Raba Parika Ristivälja Oorgu Tangu Tässi Ennu Vaiatu Järtsaare Türsa Kooli Vissuvere Kolga-Jaani 6 Viljandi Maantee, Estonia Süsivere Ahjupera Liivasaare Adra Külmoja Kase Metsavahi Võisiku Kuningamäe Lossi Lossi, Põltsamaa Põltsamaa 14 Tartu Maantee, Põltsamaa Suund: Viljandi Bussijaam 23 buss sõiduplaan 38 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:45 - 15:40 teisipäev 8:45 - 15:40 Põltsamaa 14 Tartu Maantee, Põltsamaa kolmapäev 8:45 - 15:40 Viljandi Mnt.
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
    HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
    [Show full text]
  • Padise Kloostri Ootusärevad Päevad
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT APRILL 2020 | NR 4 (26) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD e­raamatukogud Vallas uued kontakti­ Lääne­Harju valla posti­ “Praegu võib öelda, et pooled laiendavad oma tegevust vabad teenused ja tooted teenuste korraldus muutub inimesed kardavad viirust, kuid teised 8 Kuna tavaraamatukogud on suletud, on 8 On koostatud loend Lääne-Harju toodete 8 Lääne-Harju valda jääb 18 kirjakasti ei karda üldse ja kutsuvad mind mitu korda suurenenud e-raamatute laenu- ja teenuste pakkujatest, kes toovad tooted asemel alles 14. Vaata oma lähima kirjakasti tuppa,“ on hooldustöötaja Margarita tamine. Tekkinud olukorrast loe lk 3 või teenused kontaktivabalt kohale. Loe lk 4 asukohta lk 7 Külmallik murelik. MarjeKüllaga Kidron avastamisrõõmu SA Padise Klooster juhataja 8 Padise klooster on nii vallaelanikele kui ka paljudele Eesti ini- mestele tuttav – kes seostab seda uljaste öiste torni ronimistega, kes laulukoori esinemistega, kes väljakaevamistega ja kes lihtsalt salapäraselt tontlike varemetega. Et varemed kunagi korda saavad ja paik leiab oma teenitud koha Eesti ja Euroopa kultuurimälus, sellest on paljud unistanud, kuid ettevõtmise mastaapi arvestades ka kahelnud. Unistused kipuvad aga täide minema ja nüüd ongi tänu väsi- matutele entusiastidele võimatuna tundunud võimalikuks saanud – piirkonna uhkus on valmis ja ootab pikisilmi külastajaid. Avastamisrõõmu pakub nii klooster kui vastrenoveeritud mõi- sa valitsejamaja küllaga. Kui klooster on rahu ja vaikuse koht, siis valitsejamajas hakkavad toimuma töötoad, kus saab nii laste, pere kui töökaaslastega mesilasvahast küünlaid teha, keskaegset kalligraafiat harjutada, maitse- ja ravimtaimi tundma õppida ja palju muud põnevat ette võtta. Maja teisel korrusel on suurepära- sed tingimused seminaride pidamiseks, raamatukogus teemako- hase kirjanduse uurimiseks või lihtsalt võrratu vaate nautimiseks.
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]