Baltisaksa Kirjandusväli.Indd

BALTISAKSA KIRJANDUSVÄLI 1890–1918 Collegium litterarum 20 LIINA LUKAS BALTISAKSA KIRJANDUSVÄLI 1890–1918 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond Tartu–Tallinn 2006 Toimetanud Piret Toomet ja Vahur Aabrams Kujundanud Mall Vahtre Raamat on ilmunud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu” toel © Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond © Tekst Liina Lukas, 2006 ISBN-13: 978-9985-865-21-7 ISBN-10: 9985-865-21-9 Trükitud OÜ Greif trükikojas Kastani 38, 50410 Tartu Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................... 13 Baltisaksa kirjanduse uurimisest meil ja mujal 14 • Baltisaksa kirjandus võrdleva kirjandusteaduse huviorbiidis 26 • Kirjandusvälja mõistest 30 • Töö sihid, ülesehitus, allikad 34 I BALTISAKSA KIRJANDUSE MÕISTE JA SOTSIAALKULTUURILISED KONTUURID ............................... 37 Väli väljas 40 • „Väike kirjandus” 42 • Regionaalkirjandus 44 • Koloniaalkirjandus 55 II BALTISAKSA KIRJANDUSVÄLJA INSTITUTSIOONID ............. 57 Kirjastused 60 • Perioodilised väljaanded 63 • Antoloogiad, albumid, kogumikud 73 • Tartu Keiserlik Ülikool 77 • Seltsid 79 • Teatrid 82 5 III LUULE .............................................................................................. 87 BALTISAKSA LUULE PÕHISUUNAD VANEMA LUULETAJATE-PÕLVKONNA LOOMINGUS ..................... 91 Mõisnikuluule 91 • Emalaulud. Mia Holm 92 • Religioosne luule 94 • Lebensergebnisse 95 • Salongiluule 96 • Buršilaulud ja koduluule 96 • Makarooniline luule 97 • Eesti-/läti-teemaline mütoloogiline luule 100 BALTISAKSA LUULE 1890. AASTATEL ................................................101 Eepiline luule. Helene von Engelhardt 101 • Balti „kodupoeedid”. Carl Hunnius, Christoph Mickwitz jt 107 • Mõisnikuluule 113 • Õpetlasluule. Leopold von Schroeder 116 • Koloniaalluule 119 • Ketserid baltisaksa kirjandusväljal: Maurice von Stern ja Viktor von Andrejanoff 122 • Baltisaksa naisluuletajad 148 • Baltisaksa luuletajad Saksamaal 156 BALTISAKSA LUULE 20. SAJANDI ESIMESEL JA TEISEL KÜMNENDIL ............................ 163 IV PROOSA ......................................................................................... 189 BALTISAKSA NAISED KIRJANIKENA ................................................ 191 Baltisaksa naise haridus ja roll ühiskonnas 195 • Aadlidaamide kirjanduslik praksis 198 • Kodanlase-uhkus versus aadliau 206 BALTISAKSA MEESPROSAISTID ........................................................ 210 BALTI LÜHIJUTUTRADITSIOON ..................................................... 218 BALTI „KODUPAIGAROMAAN” (HEIMATROMAN) AASTATEL 1890–1918 ......................................................................... 231 Sissejuhatuseks 231 • Ajalooline romaan 234 • Asundusromaan 239 • Balti ajaromaan 244 • Balti Heimatkunst 251 • Carl Worms – balti kodupaigakunstnik par excellence 253 MESALLIANCE KUI KETSERLIK TOPOS BALTISAKSA KIRJANDUSES .................... 260 6 Mesallianss kui kultuurikriitiline idee Eduard von Keyselingi jutustustes 268 • Homoerootiline mesallianss Guido Hermann Eckardti ja Élisàr von Kupfferi jutustustes 272 „BALTI ARISTOKRAATIA KUNSTNIKUD” ....................................... 276 Eduard von Keyserling 276 • Theophile von Bodisco ja Otto von Taube 281 PAGULASROMAAN: KADUNUD POEGADE TAGASITULEK .......... 284 BALTISAKSA NAISKIRJANIKE PROOSA ............................................ 293 Poesie der häuslichen Pﬂ ichten Ursula Zoege von Manteuffeli moodi 296 • Hedda von Schmidi aadlidaamide galerii 299 • Literaadiseisuse naiselikkuse-etalon 300 • Emantsipatsiooni-apell ja taaskohanemine Elfriede Jakschi romaanis „Valgust, rohkem valgust!” (1885) 305 • Abielukriitika Helene von Kloti dialoogromaanis „Üks naine. Etüüd natuurist” (1892) 310 • Laura Marholmi kultuurikriitika kui soorollide kriitika 314 • Laura Marholm kirjanikuna 323 • Frances Külpe naiselik elukunst 332 V DRAAMA ......................................................................................... 335 Naturalism balti draamas 338 • Kaasaegne perekonnadraama ja (kaas-) ajakomöödia 343 • Balti kaasajadraama 348 • Ajalooline draama 353 • Uusromantiline draama 359 VI BALTISAKSA KIRJANDUSKRIITIKA ......................................... 363 BALTISAKSLASED KIRJANDUSKRIITIKUTENA .............................. 365 Saksa klassika lembus 365 • Kaasaegse kirjanduse käsitlused 368 • Vene, eesti, läti kirjanduse ja kultuuri tutvustamine 371 KIRJANDUSKRIITIKA AJAKIRJADES BALTISCHE MONATSSCHRIFT (1859–1931) JA DEUTSCHE MONATSSCHRIFT FÜR RUSSLAND (1913–1915) AASTATEL 1890–1915 ..................................................... 374 Poleemika modernse kirjanduse üle 377 • Ibseni-poleemika 381 • Heimatkunst’i apoloogia 383 • Kirjandusalased soovitused lugejatele 385 • Baltisaksa kirjanduse kriitika Baltische Monatsschrift’is 389 • Deutsche Monatsschrift für Russland 391 7 VII VÄLI VÄLJAS. BALTLASED SAKSA KIRJANDUSVÄLJAL ...................................... 395 AUTONOMISEERUV KIRJANDUSVÄLI ............................................ 397 BALTLASED SAKSA KULTUURIKESKUSTES .................................... 410 BALTLASED SAKSA KIRJASTUSTES .................................................. 414 BALTLASED SAKSA KULTUURIAJAKIRJANDUSVÄLJAL ................. 424 Ajakiri Simplicissimus ning Mia ja Korﬁ z Holm 428 • Preussische Jahrbücher 429 • Daheim ja Der Türmer 430 • Maurice von Stern ja Stern’s Literarisches Bulletin der Schweiz 436 BALTISAKSA KIRJANDUSE RETSEPTSIOON SAKSAMAAL JA MUJAL ............................................................................................. 441 BALTLASED KULTUURIVAHENDAJATENA SAKSA KIRJANDUSVÄLJAL ............................................................................ 454 VIII BALTLASED EESTI KIRJANDUSVÄLJAL ................................ 457 EESTI JA BALTISAKSA KIRJANDUSVÄLJA KOKKUPUUTEPINNAD ..................................................................... 459 KULTUURIVAHENDAJAD ................................................................. 475 BALTISAKSA KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSVÄLJAL AASTATEL 1890–1918 ......................................................................... 477 LÕPPSÕNA .......................................................................................... 487 ZUSAMMENFASSUNG ....................................................................... 491 Zur Einführung 491 • I. Zum Begriff der deutschbaltischen (bzw. baltischen) Literatur und zu ihren soziokulturellen Umrissen 493 • II. Institutionen des literarischen Feldes 497 • III. Die Lyrik 500 • IV. Die Prosa 503 • V. Das Drama 512 • 8 VI. Baltische Literaturkritik 514 • VII. Das Feld im Feld. Deutschbalten auf dem deutschen literarischen Feld 516 • VIII. Deutschbalten auf dem estnischen literarischen Feld 519 LISAD ................................................................................................... 523 1 Autorid 524 • 2 Luulekogud 546 • 3 Proosateosed 553 • 4 Näidendid 564 • 5 Antoloogiad 569 • 6 Kriitikateosed 570 • 7 Kirjanduskriitika ajakirjades Baltische Monatsschrift ja Deutsche Monatsschrift für Russland 574 • 8 Baltisaksa kirjandus eesti keeles 593 • 9 Eesti kirjandus baltisaksa kirjandusväljal (1890–1918) 600 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................. 605 I Ilukirjandusteosed (sh mälestusteraamatud, kirjakogud) ja publitsistika 605 • II Ajakirjandusväljaannetes ilmunud ilukirjandus 608 • III Teatmekirjandus 608 • IV Käsitlused. Raamatud 609 • V Käsitlused. Ajakirjanduses ilmunud artiklid 616 • VI Arhiiviallikad 623 • VII Käsikirjad 623 • VIII Internetiallikad 623 LÜHENDID ......................................................................................... 624 ISIKUNIMEDE REGISTER ................................................................. 625 FOTOD JA ILLUSTRATSIOONID .............................................. ..... 639 9 10 „Mitmesugused mõtted ärkavad, kui Baltimaa mõisatest mööda sõidad. Missugune võib nende müüridetagune kultura olla? Missuguseid inimesi on loonud see varjatud, eraldatud elu, see üliinimeseõpetusele päältnäha nii vastutulev maapind? Missugused on nad omasuguste vastu, oma ringkonnis, kui ei tarvitse ennast isanda-seisukorda sundida? Missugused on nad monocli läbi vaadates ja mitte sulastetoa suitsunud aknaruudu läbi? Küsimused!” Aino Kallas* * Aino Kallas, E. v. Keyserling. Bunte Herzen. Novellen. – Postimees 17. IX 1909, nr 212, lk 2. 12 Sissejuhatus Aino Kallase küsimused, mis tekkisid balti kirjaniku Eduard von Keyserlingi loomingut lugedes, reedavad, kuivõrd kauge oli „balti kultuur” eesti kirjanduselu jaoks juba Noor-Eesti ajajärgul. Või oli ta hoopis nii ligidal, et „läheduse pärast silm ka enam ei seleta”, nagu samal 1909. aastal tõdeb Jaan Oks ja lisab: „Palju on juba sellest kooresamblast puuga ühte kasvanud, omaks saanud.”1 Puu ja kooresambla kokkukasvamise, eesti ja saksa kultuuri koos- olu, vastastikuse taju ja mõju uurimine võiks luua uusi vaatenurki kummalegi kultuuriloole, mida seni on kirjeldatud teineteisest iso- leeritult. Nii nagu baltisaksa ajalookirjanduse jaoks on Baltimaade ajalugu olnud eeskätt maavalitsemise ehk saksa kultuuri lugu, on eesti oma jälle pannud enamat rõhku rahvakultuuri ajaloole, jättes vastusena saksakeelse kõrgkultuuri tähelepanuta. Siinkirjutaja taotluseks on korrata Aino Kallase küsimusi nüüd, pea sajand hiljem, ning heita eesti kultuuri monocli abil pilk sellele „müüridetagusele kulturale”, otsides vastuseid rohkem kui saja balti-

Load more