Torniööbik ja Rõuge valla ühisleht

Nr 2 (5) Suvi 2016

– Suve keskel jäi Torniööbiku toimetajalesotsiaalmeedias silma üksrida Jäljed viisid Viitinasse huvitavaid arvamusavaldusi haldusreformiteemal, autoriks rõugelannaKadriKangro –neljalapse ema, Rõuge vallatervisenõukogu juhtning haldusreformi sotsiaal- tervisevaldkonnaja töörühmaekspert. Kadri loal ja kaasabil koondasime tema 20 aastat hiljem mõtted ning kohendasime ajaleheartikliteks.

Käesoleva aasta 9. juulil sai Vii- laua taha. Ma ise olen takkajär- akordion ja jauram. Savi vooli- tina mõisahoone juures kokku gi mõelnud, et õnneks ei jäänud misest jakaltsuvaiba kudumisest üks lahe punt noori, et ühiselt keegi meist auto alla, sest ausalt, ei osanud tollal unistadagi. Meie tähistada 20 aasta möödumist ega teed ületades keegi autodele enda kirjanduslikud jalajäljed Viitina Põhikooli lõpetamisest. küll erilist tähelepanu ei osuta- aga jäädvustati ajalukku mitte Kokku oleme me saa- nud. vahest ehk Facebooki Kadri Kangro. Foto: Jaanus Tanilsoo tegelikult piinlike Mõttit valitsõmise nud ikka mitmelkorral enne ka. Õhtu lõppu jäi kõlama postituste kaudu, vaid hoopis Üheksa aastat koos koolipingis mõte, et küll me ikka oleme üks kalli emakeeleõpetaja Evi Ka- ümbrekõrraldamisõst praegusest 1250-st eakast saab enam on piisavalt pikk aeg, et tekiks õnnelik põlvkond. Meil oli au sesalu poolt koostatud kooli al- Peale pikka hoovõttu võtan ette tüh- kui 1500. Mul on uuele omavalitsu- palju ühiseid mälestusi, mille tä- omandada põhiharidus tõeliselt manahhis „Jalajäljed“. Ehh, ilus ja lehe ja sätin sõrmed klaviatuurile. sele pakkuda visioon aastaks 2030: henduslikkusest saavad aru vaid ilusas mõisahoones, maakoolis, aeg oli! Ehk tundub kõik nii ilus Teemaks, mis meeli erutab ja välja- “1100 töötajat ja 400 last vähem ning asjaosalised ise. kus õpetajad töötasid täiskohaga ja roosiline just sellepärast, et pääsu otsib, on Eesti-tuuril olev ja 250 eakat rohkem!” Tähelepanuväärne oli ka ja olid enamjaolt ka kohalikud olime lapsed ja lastel on ju te- igas väiksemaski külas etendusi an- Kui veel kirvehoopidega arvuta- see, et kui tollane Viitina kol- inimesed. Meie põlvkonnal oli gelikult väga vähe vaja, et olla dev trupp Haldusreform. Agaramad da, siis praegu on viisiku peale kok- hoos 1987. aastal Viitina kooli lubatudkooli pargis lehti riisuda, õnnelik. vallad on piletid etendustele juba ku keskmine tulumaksu laekumine taasavas, oli meie lend see pä- suvel kohustuslikul aiatööl käia Meie erakordsete mälestuste ammu ära ostnud, suurem osa ootas aastas 936 eurot tööealise inimese ris esimene 1. klass. Tol korral ja sügisel ühiselt kooli kartuleid taga olid muidugi ka erakordsed ära ametliku ilmaprognoosi, mis üt- kohta. Kui selline muutus rahvasti- alustas kooliteed kümme väikest korjata − iga õpilase korjami- õpetajad ja koolitöötajad. Oma les, et ilm on etendustel hea ja võib kus toimuks üleöö, väheneks tulu- koolijütsi, 1996. aastal lõpetas se jupi mõõtis välja Viksi Ruth kirjatükiga tahamegi tänada piletid võtta. Mõned skeptikud (või maksu laekumine aastas üle miljoni kaheksa. Kaheksast viis olid ka isiklikult oma kummikutalla kõiki Viitina Põhikooli endisi hoopis optimistid) veel siiski usu- euro. Selle raha eest saaks näiteks 82 esimese klassi pildil, ülejäänud pikkusega. Meil polnud mobiile, õpetajaid, klassi- ja koolikaasla- vad, et ilm läheb hukka ja etendused aastat Rõuges tänavavalgustust või kolm tulid aastatega kogukonna et üksteisega internetis eelne- si ning koolitöötajaid, kes tegid jäävad ära. Mina võtsin voli jutupul- 11 aastat ülal pidada Suure Muna- kasvades juurde. valt kohtumine kokku leppida. meie kooliaja nii meeldejäävaks ga haarata osalt ajaloolise tõe huvi- mäe vaatetorni või maksta 2522 lapse Sellise tähelepanuväärse Kokkusaamiseks helistasime ja aitasid meil saada nendeks, des, et aastate pärast oleks hea vaiel- sünnitoetustvõi … 7777 inimese ma- numbri täitumise tähistamiseks pere lauatelefonile ja hakkasime kes me praegu oleme. da, kuidas siis asjad selle valitsemise tusetoetust. kutsusime kampa ka meie klas- astuma. Paljudel meist oli ainu- Aitüma! ümberkorraldamisega päriselt olid, Territooriumilt moodustame pea sijuhatajad. Nendeks olid Inga keseks huviringiks õpetaja Endla ja osalt linna-sõprade huvi tõttu, et tuhat ruutkilomeetrit ehk 6,25 Tal- Kukk, kes õpetas meid algklas- Piiritalo poolt läbi viidud laulu- Viitina 1996. aasta lõpetajad mis imeloom see haldusreform on linna linna. Sõna “kodulähedus” ei sides ja Ingrid Kirk, kes toetas ja muusikainstrumendiansamb- Suvise kohtumise mõtted pani ja kuidas ta välja näeb. Ei juhtu just ole siin paar-tänavat-edasi-ja-sealt- meid kuni võiduka lõpuni. Meie lid – pillideks olid ikka kannel, kirja Aigi Young tihti, et trupid mööda Eestit tuurita- paremale, vaid kümnete kilomeetrite rõõmuks said nad mõlemad ka des suurimad linnad kõrvale heida- kaupa maalilisi vaateid kuppelmaas- kohale tulla ja eks meie vestlus- vad ja sealne populatsioon elamus- tike vahel tihtilugu seikluslikel (loe: tes tuli välja nii mõndagi, mida tejanusse jäetakse. Niisiis vahendan raskesti läbitavatel) teedel. Rahvast nemad ehk ei teadnud või ei ainult oma isiklikke ja kogemustest jääb vähemaks, aga pindala ei muu- mäletanud. Ja ausalt: kui tihti sa kallutatud mõtteid siit imelisest Ees- tu, järelikult on inimestel tulevikus ikka kooliajal oma patte õpetaja- timaa kagunurgast Võrumaalt, 300 siin elamiseks ruumi järjest rohkem. tele üles tunnistad?! km kauguselt pealinnast. Võiks isegi öelda, et inimesi on meil Olime kõik erakordselt tä- hõredalt. 6000 või 4000 inimest on nulikud, et saime võimaluse hajaasustuses hoopis midagi muud Viitina koolimaja ka seestpoolt Kas 5000 on ikka 5000? kui linnas: ühes on see terve vald, tei- vaadata. Mõned ruumid olid Kas valitsemise ümberkorraldamise ses aga tänavajagu inimesi. Kõiksugu kui ajas seisma jäänud ja teised planeerijad ka teadsid, et nad viivad asjade korraldamine toimub linnas ja mõnusalt uueks otstarbeks ko- läbi ajaloo üht suurimat matemaatika maal erinevas taktis. Talupojamõis- handatud kas siis lasteaia või kursust, millekõige kaalukam osa on tusega tuleb nüüd nuputada, kuidas noortetoa jaoks. Igal ruumil oli arvutamine viie tuhande piires. tagada sellises olukorras kestlikkus meie endi jaoks mõni humoo- Rehkenduse rõõmu rikuvad ära ja suutlikkus pakkuda kodanikele rikas lugu või soe mälestus ole- rahvastikuprognoosid. Valla A rah- elamisväärset keskkonda, mille lahu- mas, mida ühiselt meenutada. vaarv + valla B rahvaarv võrdub täna tamatuks osaks on erinevad teenused No kes suudaks unustada neid 5000, aga homme ja ülehomme on ja inimestevahelised kontaktid. Mil- legendaarseid koolidiskosid, vastus juba hoopis teine. Meie liitu- lised on variandid? Kas püüda tead- kus kassetilindi kerimine käis Viitina Põhikooli I lend 1987. aasta sügisel oma esimesel koolipäeval.Foto: erakogu vate valdade − Haanja, , Mõnis- likult vähendada kokkukuivamise kõrvalklassis ja saalis eriti hü- te, Rõuge ja rahvaarv on pea protsessi ulatust (rohkem lapsi, vä- pata ei tohtinud, sest siis hakkas 6000. Võttes aluseks Tartu Ülikooli hem väljarännet, pikem elu)? Või lei- makk hakkima või jäi hoopis s otsiaalteaduslike rakendusuuringu - da uusi lahendusi ja kasutamata res- vait? Või meie kuuendas klassis te keskuse tehtud uuringu “Territo- sursse (digimaailm, isesõitvad autod, veidi üle võlli läinud aprillinali riaalne rahvastikuprognoos KOV- kodanikuvastutuse suurenemine ja tolleaegse ajalooõpetaja härra üksuste lõikes aastateks 2020 ja 2030” priitahtlik panus)? Või paneme hoo- Aksel Mureli kulul, kus üks meie väheneb meie tulevases ühendvallas pis poe kinni ja kingime oma kaunid klassivend WC-paberisse muu- rahvastik aastaks 2030 umbes 24%. looduslikud vaatamisväärsused ära miaks mässituna klassi tõugati. Ehk siis juhul, kui rahvastikusünd- naabritele? Üksikasjad sellest ettevõtmisest mustes ei toimu suuri muutusi, on Nii palju kontekstist. Leheruum jäävad siinkohal paljastamata, meil teadlaste ennustuse kohaselt seab piirid, seega loodan, et loetu aga kokkuvõtvalt võin avaldada, 15 aasta pärast inimesi 1260 võrra jõuab järgmise lehe ilmumise ajaks et vabandasime ühiselt õpetaja vähem ehk ca 4000. Prognoosi teeb pisut settida ning siis tüürime jutu ees ja minu vastamisel saadud “põnevaks” asjaolu, et lisaks vähene- juba tervise poole, kuna see mulle nii üks parandati neljaks. misele Eesti rahvas ka vananeb, eriti südamelähedane teema on. Edaspidi Kui nüüd tagasi mõelda, oli agarad on need protsessid ääremaal. arutlen õige pisut ka inimeste tervise hullumeelne ka meie jooksmi- Kui praegu on tööealiste osakaal ja sellega seotud võimaluste-valikute ne kooli sööklasse lõunale. Kes meie valdades 57%, siis 2030. aastal üle. ei tea, siis sööklasse saamiseks on tööealisi 47% ehk praegusest um- Kadri Kangro tuli joosta (mitte kõndida!) läbi bes 3000-st töökäte paarist jääb alles Rõuge valla elanik, pargi, poe eest läbi, järsust nõl- 1900. Seevastu eakad on hoolimata nelja lapse ema ja Rõuge vast alla (mis oli talvel ikka väga Viitina Põhikooli I lend 20 aastat pärast kooli lõpetamist. vähenevast rahvaarvust tõusuteel – tervisenõukogu eestvedaja Foto: erakogu libe), siis üle autotee ja sööklasse 2 TORNIÖÖBIK SUVI 2016

Ülim õnn oma lemmikutele elatud elust – Raili ja tema hobupere

Raili Märdin sai selle aasta siia tagasi ja siis juba koos Saksa talliskäima hakkas. Ta alguses Haanja valla 2015. hobustega.“ arvab, et jäi sellega natuke aasta põllumehe tiitli. Tüü- Armastus hobuste vas- hiljaks, varasemas lapseeas pilise põllumehe kohta on ta tu on Railil olnud nii kaua alustades oleks võinud ehk armsalt tibatilluke ja pealegi kui ta end mäletab, isegi kui spordis kaugemale jõuda, naine, nii et teda nähes tuleb tema lapsepõlvekodus hobu- kuid mis seal ikka, ka praae- tahes-tahtmata kohemaid seid ei olnud. Esimese päris gu on ta selles väga heal tase- naeratus näole. Tema samm oma hobuse sai ta pärast mel. Õnneks on ratsutamine on kärme jakindel, kui mind põhikooli lõppu, enne seda selline ala, mida saab har- koplisse hobuseid vaatama jagas armastust kahele küla rastada surmani – seni, kuni viib. Tunnistab kohe üsna peal liikuvale hobusele: pas- veel sadulasse jaksab ronida. me jutuajamise alguses ja ka sis teeotsa peal, kui hobuste- Ja kui enam ei jaksa, siis ai- hiljem mitmel korral, et kõi- ga poodi mindi, ning lootis, datakse! Piisavalt eneseteos- ge parema meelega räägib ta et saab vankri peale. Kui tust pakub ka tõuaretus ja hobustest ja ainult hobustest keegi hobusega nende koju teiste treenimine. ning tund aega hiljem ma külla sattus, siis võis kindel Raili esimene hobune

juba usun, et ta ei liialda – olla, et pere leivavarud said oli mära Freezija, kellega ta endast rääkides jääb Raili pi- hobustele söödetud ning oli juba päris palju sõitnud gem napisõnaliseks, aga oma ema võis siis päris kurjaks ja aasta aega võistelnud. lemmikutest pajatades läheb saada. Nood külahobused Kui omanikud selle müüki Raili Märdin – Haanja valla aasta põllumees 2015. Foto: Reelika Soe ta silm särama. polnud muidugi päris ratsa- panid, siis nägi Raili palju Raili on sündinud ja hobused, vaid tavalised töö- vaeva, et oma vanematele teab peast nende sünni- ja käsile võtta. Praegu, tunnis- le Raili enda ei olegi. Tema kasvanud siinsamas Haan- hobused, aga sellest polnud selgeks teha, kui väga just saamislugusid, esivanemate tab ta, tuleb osal loomadest läti päritolu elukaaslane teeb jamaal Luutsinkus, vahepeal midagi, armastusväärsed talle seda hobust tarvis on, nimesid, iseloomusid ja mä- veeta ka külmem aeg varju- raskemaid masinatöid ning käis ära ning pärast kesk- olid nad ikka. Raili meenu- kuni sai oma tahtmise. Ise letab muresid, mis ühe või aluses ning peamine tegevus trennitüdrukud annavad va- kooli ja ülikooli on siin juba tab naerdes, et tollal oli tema samal ajal Tartus koolis käies teise hobuga üle on elatud. talvel on loomade õue ja sis- hepeal laudatööst puhkust, kümme aastat tagasi päris ülim õnn, kui küla pealt põl- töötas ja treenis ta erinevates Tema päevi täidab argisema- se viimine ning tallibokside kuid tegelikult ei tunnegi oma hobutalu pidamas: „See lutöödeks hobust laenutati ja Tartumaa tallides, kus pa- te tallitööde kõrval hobuste rookimine, enamat lühike- Raili, et ta enda kõrvale pal-

on mu sünnikodu, mu isako- tema sai selle hobusega oma rasjagu headel tingimustel ratsastamine, treenimine ja sed talvepäevad ei võimalda. ju tööjõudu vajaks – see on du. See on ainuke koht, mis põllule ratsutada ning hiljem renditavat talliboksi ja tööd üles töötamine. Peab ratsa- Pärast talve tuleb aga kevad jutema valik, tema eluõnn ja minu jaoks on kodu, mida hobusekoju tagasi viia. pakuti. Raili esimene hobu kooli ja käib näitustel ning ning algab Raili jaoks õnnis elutöö, tema pere. Mõnikord ma koduna tunnistan. Mit- Tõsisem võimalus ho- sai üsna pea ka varsa, kes võistlemas, mõnikord kor- aeg: talvel eostatud varsad ajab meele mõruks, kui tor- te kuskil mujal pole parem bustega tegelemiseks saabus on karjas senini ja on talle raldab ka ratsalaagreid, tee- hakkavad üksteise järel il- makas meeleolus aiast välja kui siin. Isegi siit ära minnes siis, kui tüdruk pärast põhi- kõige armsam – praegu juba nindab turiste ja kui kutsu- mavalgust nägema ja iga pääsenud loomad küla peal teadsin, et tulen ühel päeval kooli Tartusse kolis jaUrmas 15-aastane sugutäkk Wo- takse, käib loomi üritustel hobuselapse sünd on killuke ulakusi teevad ning naabri- rock. Teda tutvustabki Raili näitamas. Kõige enam nau- õnne, mis laseb üha uuesti tega pingeid tekitavad, kuid mulle kõige esimesena ning dib pikki suvepäevi, kui muu ja uuesti kogeda sünni imet. selline on elu ja seda juhtub kirjeldab teda kui ärahellita- töö kõrval jääb siiski palju Raili sõnul on see tunne liht- harva. Külaelu on Luutsni- tud meest. Pakub talle oma aega treenimiseks ja ratsuta- salt ülim, mida ta on tund- kul ka täitsa olemas, Raili huulte vahelt leiba jaräägib, miseks. Mõnel korral aastas nud, isegi kui on olnud selle võtab sellestki soovimöö- et vaeva on Worockiga palju käib siin tema treener Soo- tunnistajaks kümneid kordi. da osa, kuid kodust kauaks nähtud, titena turgutatud, mest, kelle abiga Raili enda Muidugi ei koosne ho- ära jääda ei raatsi, nii väga palju võisteldud, lombakas- oskusi üha paremaks lihvib busepidamine vaid lõputust armastab ta oma hobuseid.

ki periood üle elatud ... Ka ning kes aitab end paremini romantilisest ratsutamisest Ütleb naerdes, et iga hobus- Worocki vana ema ise on kõrvalt näha. rohelistel aasadel ja ilusate test eemal veedetud tund veel elus, peab 25-aastasena Raili unistab sellest, et loomade imetlemisest, tööd on tema jaoks raisatud aeg. pensionipõlve. kunagi saab talu juures val- on nendega ja nendega seo- Niisiis tõmbamegi jutuotsa Kokku on Railil praegu mis suurem tall ja päris oma ses tohutult. Kui pärin, kui kokku ja läheme tagasi oma karjas enam kui neliküm- maneež, siis saab ka lühikes- palju inimesi nende küm- toimetuste juurde. Edu ja mend ratsahobust, osa neist tel talvepäevadel pikemalt nete loomadega iga päev õnne sulle, armas Raili, oma teiste omad. Nad kõik on ratsutada ning teiste huvi- töötab, siis saan teada, et unistuste täitmisel! Raili ja tema südamehobuWorock. Foto: Viivika Nagel Railile ütlemata armsad, ta liste treenimise tõsisemalt püsivalt suurt kedagi pea- Viivika Nagel

Avatud talude päev – mitte ainult linnainimestele maaelu tutvustamiseks

Heinakuu eelviimasel pü- kaugemalt, väga suur osa tuli Samal ajal, kui vanemad hapäeval, 24. juulil peeti oma vallast. See näitab, etka omi asju uudistasid, said lap- üle Eesti teist korda avatud kohalikke inimesi huvitab, sedki omal moel aega veeta: talude päeva. Üsna lühike- millega meil siin tegeletakse rahulikumad nokitsesid vär- se ajalooga üritusel polnud ning et õppida saab ka oma viraamatute ja -pliiatsitega, sel aastal veel väga palju naabrilt. mürajaid ootasid batuut, liu- talusid end esitlemas, kuid Mida Taalbergi talu oma mägi ja bassein. Kuna tegu loodetavasti kasvab nende külastajatele pakkus? on siiski maakoduga, said hulk juba tuleval aastal. Sest Ulvi Kallas: „Oli tegu- lapsed ka loomadega tutvust külastajate huvi talude te- salt tore päev. Suur huvi oli teha, näiteks jänkupoegi sül- gemiste vastu oli suur, nagu mahlapressi vastu: valmista- le võtta. meediakajastusest ning meie sime rabarberimahla ja kõik Maal on ikka kombeks, kandi avatud talust kuulda said värskelt pressitud jooki et külalisi tühja kõhuga mi- oli. Kui vaadata algatuse ko- maitsta. Kohal oli meie valla nema ei saadeta, nii said ka dulehte internetis, siis Võru- hobimesinik Marko Kukk, avatud talude päeval lõpuni maal avas oma uksed kokku kaasas meepurgid degus- olnud maitsta maa sees küp- üksteist talu, neis käis kesk- teerimiseks. Tutvustasime setatud lammast, mis sealsa- miselt 300−400 inimest ning ka austerservikukasvatust mas natuke varem maitsesta- kõige populaarsemas, Nopri oma koduaias ja soovijad tud ja maa sisse oli pandud. Taalbergi talu perenaine Ulvi Kallas näitab, kuidas käib rabarberimahla valmistamine. talus Missos oli koguni üle said esimesi selleaastaseid Liha maitsestati soola, ra- Foto: erakogu. tuhandekülastaja. seenehoidiseid juba mek- barberi ja küüslauguga ning Taalbergi talu kü- kida. Üldse oli väga palju pandi küpsema maa sisse mõtte, et praegusel kohali- sele turismiperioodile koon- – Ulvi ja Marek Kallas ning las oli Haanjas ja Rõuges asju degusteerimiseks väljas: kaevatud auku, mis oli eel- ku kauba väärtustamise ajal dunud pakkumisi. Kel endal väikesed taluperenaised An- ainus, mis oma väravad sel oma talu hoidised nii met- nevaltkuumaks köetud. saab ta kohaliku kingituste mahlapressi ei ole, saab ka nabel ja Anett Mariin täna- päeval külastajatele valla sa- kui koduseentest, letšod, Perenaine tegeleb kõige kiirabina toimides pakkuda seda teenust Taalbergi talust. vad kõiki toredaid inimesi, tegi. Perenaine Ulvi on päe- oad, kurgid, mahlad... Huvi muu kõrval veel käsitööga, aastaringselt nii hoidiseid Nii et head lugejad, kui kel- kes nende talu 24. juulil kü- va meenutades enam kui oli suur ja kiitust sai palju. ka avatud talude päeval olid kui käsitöökaupu: kaltsuvai- legi peaks olema soovi või lastasid. Tulgu selliseid vah- rahul: külalisi oli kolmesaja Suurim kiitus perenaisele oli kangasteljed kõigile soovi- pu, koera- ja lambavillasok- vajadust kohaliku toidu ja vaid päevi ja põhjust oma kandis, huvi kõige näidata- muidugi see, et väga palju jatele proovimiseks üleval. ke, lõnga ja õmmeldud tä- käsitöö vastu, võetagu aga kodu lähedal põnevaid tege- va-pakutava vastu väga suur. kraami osteti ka koju kaasa Talu mitmekesine toode- ringukuubikuid, pikendades ühendust! misi uudistamas käia veelgi! Inimesi oli nii lähemalt kui võtmiseks.“ te valik on andnud Ulvile sellega tavaliselt vaid suvi- Taalbergi talupererahvas Viivika Nagel SUVI 2016 TORNIÖÖBIK 3 Looduskooli arenguhüpe Rõuge kodutütarde ja

MTÜ Looduskool tegutsemis- noorkotkaste isemoodi piirkond on Võru- ja Põlvamaa, asukoht Haanjamaal Luutsni- kus. nädalalõpulaager Looduskool on loodud 2013. aastal ning meie peamine eesmärk on pakkuda loodusha- Ühel maikuu pühapäeval olin kut- vitama: kahjuks on laste endi virkus ridust kooli- ja lasteaialastele, sutud kohtuma Rõuge noorkotkaste selle võimaluse nullinud, sest kogu töö propageerida säästvat arengut ja kodutütarde rühmaga, aga mitte olevat peagi tehtud, lõunasöök juba ning aidata kaasa kultuuripä- Rõugesse, vaid hoopistükkis Pähni ootab jasiis tuleb asju pakkima hakata. randi säilitamisele jauurimisele. looduskeskusesse, kus lapsed minu Kuni lapsed ilusat ilma naudivad, Kolme tegutsemisaasta saabudes parajasti maharaiutud võsa uurin rühmajuhilt veel Rõuge kodu- jooksul on Looduskool läbi vii- usinalt autokärule ladusid ja töö va- tütarde ja noorkotkaste kohta. Oma nud mitmeid õppeprogramme hele vees varbaid leotasid ning niisa- üllatuseks saan teada, et kuigi Karin nii Võrumaa kui Põlvamaa las- ma mängisid. Eelmisel päeval oli see juhib neid juba kolm aastat, ei kuulu tele, lisaks looduse huviringe ja toimekas kamp tegutsenud Luhasoo ta ise Kaitseliitu. Pärast seda, kui Ka- räätsamatkasid ning olnud eest- õpperajal, kuhu veeti kärude, kottide rin 2013. aastal Rõuge kodutütred ja Pilt aastast 2013,kui mõte looduskoolist oli alles idee ja erakogu vedaja KIK-i poolt rahastatud unistus.Foto: ja vannidega kokku 15 kantmeetrit noorkotkad juhtida võttis, on nende mahukatel keskkonnaharidus- kooremultši. Sellest jagus lausa 420 hulk Rõuge koolis kõvasti kasvanud: likel projektidel. 2015. aaastal meetri katmiseks! Küsin lastelt, kas see kui stardipositsioonil oli Karinil rühm tunnustati Looduskooli KIK-i taotluse KÜSK-i Arenguhüpe Õppeklassi olemasolu an- oli ka raske ning saan vastuseks, et ei kahe noorkotka ja nelja kodutütrega,

Maakonnasipelga tiitliga. 2016 programmi, kevadel tuli nab võimaluse pakkuda rohkem olnud – meeskonnana tegutsedes saa- siis praegu kuulub Kaitseliidu noor- Õppeprogrammidel positiivne otsus ning toetus õp- erinevaid tegevusi, näiteks koo- di töö hästi sujuma ja terveks nädala- teorganisatsioonide ridadesse kok- püüame lähtuda lihtsast peklassi ehitamiseks oli olemas. litusi, seminare, õppepäevi. vahetuseks planeeritud rajaehitus tehti ku 53 Rõuge last ja noort, mis on ligi põhimõttest: mida laps kuuleb, Toetuse summa on 8464 eurot Hea meelega ootame uusi ära ühe päevaga. Tänu sellele sai teisel kolmandik kogu kooli õpilaskonnast. selle ta unustab; mida laps näeb, ning omafinantseering 3544 eu- aktiivseid liikmeid, kellega koos päeval pisut vabamalt võtta ning ka lei- Tõsi, rühma kuuluvad veel ka mõned seda ta mäletab; mida laps tun- rot. Projekt viiakse ellu perioo- edasi tegutseda ja areneda. Kui tud lisatöö, okste ja võsa vedamine, oli noored, kes Rõuge kooli juba lõpeta- neb, seda ta teab; mida laps teeb, dil 01.05.2016–31.05.2017 ning oled aktiivne, pea täis häid mõt- kõigile kontimööda. nud on. Kooli lõppedes kedagi rüh- seda ta oskab. Kohtumispaigaks projekti rahastab Siseministee- teid ja tunned endas tegutse- Rõuge rühma juhendaja Karin Siig mast välja ei arvata, kõik suuremad on olnud metsarajad, rabad, rium ja Kodanikuühiskonna mistahet, siis anna endast julgelt on rõõmuga nõus selle omapärase töö- ja kogenumad rühmaliikmed on alati kooliruumid. Sihtkapital. märku! laagri tagamaid tutvustama: Kaitselii- oodatudnoorematega tegelema jaoma Looduskoolil endal aga pole Juunis alustati ehitustööde- Lisainfot saab kodulehelt ja du Võrumaa maleva noorteinstuktor rühma esindama. Alles 18. eluaasta siiani olnud oma õppeklas- ga ning suve lõpuks loodame, e-posti teel: www.looduskool. Eve Täht vahendas RMK ettepanekut, vanusepiiri ületades saavad noorkot- si, kus saaks läbi viia tegevusi. et unistus õppeklassist on täitu- ee, [email protected]. et kui Rõuge rühm soovib pisut abiks kastest ja kodutütardest kaitseliitlased Talvel kirjutasime projekti- nud. Kristi Toom juhatuse liige olla ja tööd teha, siis on võimalus ja naiskodukaitsjad, kui nad seda soo- selle eest oma rühma tarbeks teatud vivad. hüvesid saada, näiteks mõni huvitav Karin rõõmustab, et viimase aasta õppekäik. Loomulikult olid lapsed jooksul on tema kõrval ka teine Rõuge Poola kultuuripäevad Rogosi mõisas pakutuga nõus, seda enam, et tegu oli kooli õpetaja, 1. klassi juhataja Merilin ööbimisega ja päris oma rühma laag- Kurg, kes täitis Kaitseliidu toetajaliik- riga! Sellisest omavahelolemisest tun- me avalduse ning tulikoos oma klassi väge koguv traditsioon! takse Karini sõnul suurt puudust, sest lastega Rõuge rühma täiendama. Me- − võimalusi rühmalaagriteks pole kõigi rilin on ka sel korral laagris kohal ning muude tegemiste kõrval just kuigi sa- tundub seda vähemasti samavõrra 16. ja 17. juulil oli Rogosi mõis geli. See nädalavahetus oli eriline selle nautivat kui lapsed. täis vahvaid inimesi ja tegevusi, poolest, et kui tavaliselt käib laagrites Esitan nii lastele kui rühmajuhi- nimelt toimusid siin juba teist tegutsemine kindla päevakava järgi, le küsimuse selle kohta, kui palju nad korda Poola kultuuripäevad. et kõigile tegevust oleks ja igav ei hak- oma igapäevaelus Kaitseliidu noor- Päevade korraldamise eest hoo- kaks, siis sel korral pole mingit kava teorganisatsioonide nö“ametlikku“ litses Rogosi mõisas tegutsev ollagi, aga tegemist on ikka rohkem ideoloogiat ja missiooni teadvustavad ettevõte Lilywhite OÜ (Rogosi kui küll. Ööbimisvõimalust pakuti ning saan vastuseks, et peamine on Mõisa Külalistemaja), tegevuste samas Pähni looduskeskuses, kus sai ikka ollakorralik, aus ja viisakas, seda eest Narva Poola Klubi Polonez õhtul veel mõnusasti (internetivabalt!) nii elus kui Kaitseliidus, ja seda ikka särasilmsed liikmed koos nende aega veeta ja grillida. Muu söök toodi järgitakse. Eks see on vilja kakandnud, tarmuka eestvedaja Anna Ma- kohale kateldega ning selle valmista- kas või sellesama laagri näitel: lapsed linovskajaga. Pähnamäe talust mise pärast ise muretsema ei pidanud. saavad enda järelt koristamisega ise toodi mõisasse koguni looma- Tööd on Rõuge rühma noored hakkama, on sõbralikud ja toetavad, lapsed kohale. teinud ka varem, näiteks „Teeme ära!“ suuremadaitavad nooremaidnii, nagu Tegevusi jätkus kogu perele, talgute raames ja muidu, kui keegi abi oskavad (punuvad patsi, aitavad pinnu nii hingele kui kehale. Kes soo- palub. Peaaegu igal nädalavahetusel välja tõmmata, teevad võileiba, paran- vis, sai kuulata leidub ühele või teisele vanuse- või davad tõmblukku ...). Eks tuleb ette Olja Tjurina ja Hetk Poola kultuuripäevadest: Poola pan oma saatjaskonnaga Jelena Sohrannova ettekandeid ootab külalisi. Foto: Rogosi mõisa koduleht huvirühmale võimalus osa võtta Kait- ka väikestviisi tögamist, aga kellelegi Poola kunstnikest jaPoola kuns- seliidu korraldatud üritustest, koo- halba ei tehta ega soovita. Lapsed, kes

tist Narva kunstimuuseumis. nägudelt võis näha rahulolu, mis ta kahe päeva jooksul nii palju litustest, laagritest ... Lapsed on ikka istumisest tüdinenudon ja juba mine- Projektori ja arvuti omavaheline kinnitas, et see sai hea. Lastele armsaid inimesi,kelle silm läheb valmis osalema ja aitama ning ka nä- ma kibelevad, ütlevad, et kodutütreks läbisaamine vedas küll alt, aga pakkusid paitamis- ja silmarõõ- särama ja hing hakkab helisema dalavahetustelkodust välja tulema, kui ja noorkotkaks olemise juures on pea- ettekanded olid nii huvitavad, mu loomalapsed: jänkupojad, Poolast või Rogosi mõisast rää- selleks põhjust on. Tublidel lastel on ka mine see, et saab sõpradega koos olla,

et see meid ei seganud. Jutt käis kanamamma oma tibudega, kides, see on tõeline elamus! tublid vanemad – Karin kiidab, et tänu koolitustel käia, uusi asju õppida ja ajastust, mil maalidelkujutati ar- kassipoeg, kutsikas ja kitsetalled. Rogosi mõis on õnnelik emade-isade osavõtlikkusele saab ala- näha, seigelda, uusi tutvusi ning kuhu- gipäevaseid sündmusi ja neilt sai Meeli ergutas meie mõisa kand- mõis, sest ajaloo keeristes on siia ti transpordiprobleemid lahendatud gi kuuluda. lugeda palju selle ajastu, sünd- letaadu Jürikandlemäng ning kel toodud ja siia jäänud kõike, mis ning vajadusel muudki tehtud. „Aga miks on vaja kuhugi kuulu- muste ja inimeste ning kunst- lusti oli, sai ka kaasa laulda. Mõ- on seda omanäolist ja ainulaad- Vahepeal mööda jooksnud ja meie da?“ küsin. niku enda kohta. Kohati tekkis lemal päeval oli võimaluskohtu- set mõisa rikastanud väga hea juures korraks peatunud lapsed päri- „Sest ÄGE ON!“ vastatakse mul- tunne, nagu seisaks keset täna- da käsitöömeistri Lehte Piiriga, energiaga, millele lisasid oma vad, kas on tarvis veel midagi teha, et le ja joostakse järgmist oksakoormat vasaginat ja jälgiks inimesi, aga nautida tema käsitööde näitust osa ka kultuuripäevasest osa- saaks siia terveks nädalaks jääda. Ka- käru peale laduma. seda juba mitu sajandit tagasi. ja käsitööde valmimise hetki. võtjad. Suur tänu teile kõigile, rin saadab nad naerdes vee äärde päe- Viivika Nagel Koos Margarita Voynarovs- Igal täistunnilsai koos mõisa gii- järgmise aasta juulikuus kohtu- kajaga, kes on Peterburi Riikliku di Ahtoga rännata mööda mõisa me taas Poola kultuuripäevadel Ermitaaži muuseumi töötaja, ja tutvuda seal olnu ja olevaga. Rogosi mõisas! sai õppida ajaloolise tikandi te- Seda kõike mahlaselt humoori- Erilised tänusõnad lähe- gemist. See on väga peen töö, kas võtmes, et külalised saaksid vad teele Anna Malinovskajale, milleks on vaja loomisrõõmu kaasa lustida. Rogosi mõisa pär- Narva Poola Klubi perenaisele, ja aega, aga tulemus on ääretult liks on kahtlemata mõisa veini- kellega koos on Rogosi mõisa suursugune ja sajandeid kestev. keldris asuv vana, võib arvata, et jaoks välja käidud juba hulk uusi Toimusid mitmed etendused ja keskajast pärinev veinipudelite ideid, mis kõik ootavad teosta- esitlused: keskaegsete Poola le- hoidmise seinastik ja põnevust mist. Suur aitäh armsale Mar- gendide etendus, XVI sajandi tekitab mõisast välja viiva maa- garita Voynarovskajale ja Elena Euroopa ja Poola kostüümide aluse käigu oletatav algus. Kõi- Howarthile imeliste kingitus- esitlus, XVI sajandi tantsude gele lisaks sai nende päevade te, Rogosi mõisa maalide eest. etendus ja keskaegne disko. An- jooksul lihtsalt omaette olla ning Märkimata jäid veel infopunkti tonina Zelenovi juhendamisel tunnetada aja kulgemist Rogosi vabatahtlikud Johanna, Kätlin toimus poolapärase kohupii- mõisas ja nautida mõisa köögis ja Ken ning Rogosi Mõisa Köögi mamaiuse valmistamise õpitu- valmistatud maitsvaid kohalikke töötajad. Suur tänu teile, vaprad ba. Maius sai nii hea, et see mis toite. hinged! tehti, söödikohe ära, isegi mõisa Poola kultuuripäevadest võt- Rõuge kodutütred ja noorkotkad abis Pähni Looduskeskuses: käsil on viimaseoksakoormapealelaadimine, eesootablõunasöök kojusõit.jaFoto: perenaisele hoitu puges oota- tis osa üle 200 inimese ja selle üle AnneliLuisk ViivikaNagel matult kellegi suhu. Maiustajate on meil väga hea meel − koha- Rogosi mõisa perenaine 4 TORNIÖÖBIK SUVI 2016 Septembris käivitus Rõuge-Haanja ühine eterniidijäätmetekogumine

Aeg-aj alt on mõistlik üle korrata, et elukeskkonna puhtana hoidmisesse tuleb panustada kõigil, et tekkivad jäätmed ei kahjustaks loodust ega tervist. Tihti ei teata, et eterniit sisaldab ohtlikku ainet asbesti, mida tuleb käsitleda ettevaatlikult ja anda ära jäätmejaama. Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele väga vastupi- dav kiuliste silikaatideklassi kuuluv mineraal. Selle käitlemi- sel võib õhku paiskuda asbesti sisaldavat tolmu, mis koosneb silmaga nähtamatutest väikestest asbestikiududest. Mürgine mikroskoopiline tolm võib organismi hingamisteedesse sat- tumisel põhjustada asbestoosi, kopsuvähki ja teisi kopsuhai- gusi. Alates septembrist võetakse Rõuge jäätmejaamasigal lau- päeval kell 8−16 nii Rõuge kui Haanja valla elanikelt tasuta vastu eterniidijäätmeid. Teisipäeval ja neljapäeval saab jäät- mete üleandmise kokku leppida jäätmejaama operaatoriga telefonil 5560 1366 (Enn Raudsepp). Kogumine mõlemast vallast annab võimaluse koostööks lähestikku asuvates valdades ning võimaldab kõigil elanikel eterniidijäätmed ära anda kohe peale jäätmete tekkimist. Vajab rõhutamist, et eterniidijäätmeid võetakse tasuta vastu vaid eraisikutelt, mitte ettevõtetelt. Eterniidijäätmete kogumine saab teoks tänu Keskkonna- investeeringute Keskusele, kes toetas Rõuge valla selleteema- 8. mail toimunud Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese emadepäeva kontsert-vastuvõtule oli kutsutudka perekond SokHaanjast list projekti. Pildil vasakult pereema Urve, pere noorim Andrika-Anete, presidendipaar, Vii jäätmed jäätmejaama, mitte metsa alla! pereisa Erki ning perepojad Karl-Gustav ja Kristjan. Palju õnne, tubli pere! Foto: Arno Mikkor Jaanus Tanilsoo Rõuge vallakeskkonnaspetsialist

Eludeks põimuvad lõimed Üleriigiline kampaania „Kiibi või kaota!“ ja lõngad, valmivad siidkerged, ramprasked kangad… kutsub loomaomanikke oma lemmikuid kiipima Hellade meeltega hoidkem, mis antud − ja registreerima ka Haanjasse ja Rõugesse olgu need rõivad ka vile- daikskantud!

Koostöös Varjupaikade loomaregistrisse LLR, kuhu ühte üleriigilisse registris- ve parklas. Täpsemate tingi- MTÜ ja vallavalitsustega pääsevad kodanikud ka ise se,“ ütleb Eesti Loomakaitse muste kohta saab infot Eesti Õnnitleme korraldab Eesti Loomakait- riigiportaali www.eesti.ee Seltsi hädajuhtumite juht Loomakaitse Seltsi infotele- suviseid eakaid se Selts 2. oktoobril Haanja kaudu. Maaja Mäll ning tõdeb: fonilt 526 7117 (tööpäeviti rahvamaja juures ja Rõuge „Iga vähegi liikuvam „Kahjuks ootavad oma saa- kell 9−17). juubilare ja Suurjärve parklas lemmik- lemmikloom, näiteks koer, tust varjupaikades mitmed Oktoobrikuus pakuvad sünnipäevalapsi! loomade kiibistamisüritu- kass, tuhkur või küülik, tänavalt ära toodud loomad, sama kampaania raames sed, kus loomaomanikest peaks olema varustatud kellel puudub kiip või kelle lemmikloomade kiibista- JUULI vallaelanikud saavad oma riisitera suuruse nahaalu- kiibi andmeid üleriigilistest misel tavalisest soodsamaid Adele Graf Haanja 14.07 94 lemmikuid tasuta kiipidega se kiibiga, mis kestab terve lemmikloomaregistritest ei hindasid ka mitmed loo- Imbi-Maria Saarna Rõuge 19.07 91 varustada, kaugemalt tul- looma eluea ja aitab eksi- leia.“ makliinikud. Tavapärane Olga Orhidejeva Haanja 24.07 91 nutele kehtib soodushind 5 nud lemmiku tagasi koju. Kiibistamine toimub lemmiklooma kiibistamise Helmi Metsmees Rõuge 10.07 85 eurot. Lisaks registreeritak- Viimast muidugi juhul, kui 2. oktoobrilkell 9−11 Haan- hind on loomakliinikutes Enno Kull Haanja 16.07 80 se värskete kiibisaajate and- kiibi jaloomaomaniku and- ja rahvamaja juures ning 20 eurot. Heldur Toom Rõuge 27.07 80 med üleriigilisse lemmik- med on kantud vähemalt kell 12−15 Rõuges Suurjär- Ilse Jõemägi Rõuge 11.07 75 Milvi Vaher Rõuge 13.07 75 Helve Pettai Haanja 15.07 75 Jevgeni Krõlov Haanja 15.07 75 Taimi Kelner Rõuge 1.07 70 Kuhu minna ja mida teha? Kalju Kallas Haanja 9.07 70 Aime Avald Haanja 18.07 70 Toivo Landes Rõuge 22.07 70 Kuna tegu on hooaja algusega, on hetkel paigas veel üsna napp hulk tulevasi sündmusi. Sestap on hea visata aeg-ajalt pilk peale valdade kultuurikalendritele meie kodulehtedel, mis täienevad pidevalt. Peagi saavad käima AUGUST ka selle hooaja ringid-trennid – loodetavasti leiab igaüks endale sobivat tegevust! Friida Perli Rõuge 12.08 95 Aino Meemaa Rõuge 27.08 95 24. september Suur hoidiste näitus ja degusteerimine Rõuges Eesti Ema parklas Leida Liba Rõuge 16.08 94 Oktoober Rõuge rõõmustab! Valla 25. sünnipäeva sündmused Lydia Liivamägi Rõuge 7. 08 91 (täpsem info Rõuge valla infolehes ja muudes infokanalites jooksvalt) Voldemar Ojandu Rõuge 11.08 91 1. oktoober Eakate päeva tähistamine Rõuge rahvamajas. Esineb Toomas Anni. Loreida Marjak Rõuge 15.08 90 7. oktoober Teatriõhtu Ruusmäe rahvamajas Aino Mendik Rõuge 16.08 90 8. oktoober Võrumaa tervise-ja turvalisuse mess Rõuge koolihoones Viivi Kriisa Rõuge 2.08 80 15. oktoober Rõuge valla 25. sünnipäevapidu Elvira Lettens Rõuge 1.08 75 16. oktoober R.A.A.A.M Teatri etendus “Fenomen” Haanja rahvamajas Viivi Kukk Haanja 17.08 75 19. oktoober Mälumänguturniiri voor Rõuge rahvamajas I Regina Aurora Rafaela Lehtola Haanja 30.08 75 24.oktoober Vana Baskini Teatri etendus Õnnenumbrid Rõuge rahvamajas Evi Õbenik Rõuge 7.08 70 29. oktoober Jalgpalliturniir Rõuge Sügis Cup 2016 Rõuges Maie Langovits Rõuge 11.08 70 4. november Kontsert “Melanhoolsed meestelaulud”Rõuge rahvamajas. Külli Aasa Haanja 15.08 70 Marko Matvere, Margus Põldsepp, Jaanus Jantson 16. november Mälumänguturniiri II voor Rõuge rahvamajas SEPTEMBER 19. november Teatriõhtu Haanja rahvamajas Leida Küüts Rõuge 1.09 90 19. november Peoõhtu Rõuge rahvamajas ansambliga Singapur Silja Trummal Haanja 18.09 85 27. november advendi tähistamine Rõuges. Kammerkoori Collegium Musicale kontsert I Valter Viitkin Rõuge 1.09 75 Rõuge rahvamajas Reinup Rõuge 2.09 75 10. detsember Jõululaat Rõuge rahvamajas Jaan Viivi Pihlapuu Rõuge 20.09 75 14. detsember Mälumänguturniiri III voor Rõuge rahvamajas Väino Rõuge 1.09 70 23. detsember Jõulupidu Ruusmäe rahvamajas Jauk Maret Perli Rõuge 2.09 70 30. detsember Aastalõpupidu Rõuge rahvamajas ansambliga K.T.K

Toimetaja Viivika Nagel ([email protected], 5612 2901) Küljendatud ja trükitud trükikojas Võru Täht JärgmineTorniööbik ilmub sügisel, materjale selles avaldamiseks ootame jooksvalt. Kirjutage ise või võtke ühendust ja kutsuge Torniööbik endale külla!