Ridala Valla Arengukava Ridala Valla Arengukava

Ridala valla arengukava

20132013----20222022

Uuemõisa 2012

Ridala valla arengukava 2013-2022

SISUKORD

SISUKORD...... 2 ÜLDINFO ...... 4 VISIOON, MISSIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 5 I SOTSIAALNE TARISTU ...... 9 1. Ridala valla kandid – hetkeolukord ja arenguvajadused ...... 9 1.1. Asuküla kant ...... 11 1.2. Haeska kant ...... 11 1.3. Kiideva kant ...... 12 1.4. Paralepa kant ...... 13 1.5. Parila kant ...... 14 1.6. Puise kant ...... 15 1.7. Rohuküla kant ...... 16 1.8. Sinalepa kant ...... 17 1.9. Topu kant ...... 18 1.10. Uuemõisa kant ...... 19 1.11. Võnnu kant ...... 20 2. Haridus ja noorsootöö ...... 22 2.1. Eelkooliharidus, lastehoid ...... 22 2.2. Üldharidus ...... 22 2.3. Kesk- ja kutseharidus ...... 24 2.4. Vaba- ja huviharidus ...... 24 2.5. Noorsootöö ...... 25 3. Sotsiaalteenused ...... 27 3.1. Eakate ja puuetega inimeste hoolekanne ...... 27 3.2. Avahooldus ...... 28 3.3. Töötus ...... 28 3.4. Lastekaitsetöö ...... 29 3.5. Erivajadusega lapsed ...... 30 4. Tervishoid ...... 31 4.1. Arstiabi ...... 31 4.2. Terviseedendus ...... 31 5. Kultuurielu ...... 33 5.1. Sport ja vaba aeg ...... 33 5.2. Raamatukogud ...... 33 5.3. Kultuurikeskkond ja seltsitegevus ...... 34 5.4. Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused ...... 35 II TEHNILINE TARISTU ...... 38 6. Arendustegevus Ridala valla kantides ...... 38 6.1. Asuküla kant ...... 38 6.2. Haeska kant ...... 39 6.3. Kiideva kant ...... 39 6.4. Paralepa kant ...... 40 6.5. Parila kant ...... 41 6.6. Puise kant ...... 41 6.7. Rohuküla kant ...... 42 6.8. Sinalepa kant ...... 42 2

Ridala valla arengukava 2013-2022

6.9. Topu kant ...... 44 6.10. Uuemõisa kant ...... 44 6.11. Võnnu kant ...... 46 7. Looduskeskkond ...... 47 8. Tehiskeskkond ...... 49 9. Ettevõtluskeskkond ...... 51 9.1. Põllumajanduslik tootmine ja loomakasvatus ...... 51 9.2. Kalandus ...... 53 9.3. Turism ...... 54 9.4. Mittepõllumajanduslik tootmine ja muu väikeettevõtlus ...... 55 III VALD JA KOOSTÖÖ ...... 58 10. Kommunikatsioon ...... 58 11. Ametnike pädevus ...... 59 12. Piiriülene koostöö ...... 60 13. Kuulumine organisatsioonidesse ...... 61 KOKKUVÕTE ...... 62 14. Koostööpartnerid...... 62 15. Tulemuste mõõtmine ja arengukava elluviimise kord ...... 63 LISAD ...... 64

Ridala valla arengukava 2013-2022

ÜLDINFO

Ridala vald asub Lääne maakonnas ja ümbritseb rõngasvallana maakonnakeskust Haapsalut. Lisaks Haapsalule on vallal ühispiir Taebla, Oru ja Martna vallaga, põhjas, läänes ja lõunas piirneb vald merega. Ridala valla pindala on maakatastri andmetel 261,6 km², valla koosseisu kuulub ka 78 saart, millest suurim on Tauksi. Ridala vallas on 56 küla ja 2 alevikku, kus rahvastikuregistri (01.01.2012) andmetel elab 3417 elanikku. Tähtsamatest teedest läbivad Ridala valda kaks riigimaanteed: Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla põhimaantee ja Haapsalu-Laiküla tugimaantee. Valla territooriumil asub Rohuküla sadam, mille kaudu peetakse praamiühendust Vormsi ja Hiiumaaga ning Kiltsi lennuväli, mis kavandatakse võtta taaskasutusse visuaallennuväljana.

Ridala valla asend Joonis 1

Ridala valla arengukava 2013-2022

VISIOON, MISSIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID

Visioon

Ridala vald on aastal 2022 arenenud sotsiaalse ja tehnilise taristuga, moodsa elukeskkonnaga keskkonnasõbralik ja pereväärtusi hoidev vald, kus on säilinud mitmekesine loodus ja piirkondlik omapära ning avalikud teenused ja töökohad on elanikele kodust kättesaadavas kauguses.

Missioon

o Teenuste osutamisel lähtutakse elanike vajadustest ja kvaliteedistandarditest. o Elukvaliteedi parandamisel rakendatakse terviseedenduslikke ja loodussõbralikke meetmeid. o Tehiskeskkonna arendamisel rakendatakse energiasäästlikke meetodeid. o Maakonna arendamisse panustatakse koostööl põhineva piiriülese ühistegevusega.

Ridala valla visioon ja missioon on kirjeldatud järgmiste parameetrite abil: o soovitud ja tõenäoline olukord Noorte huvi kodukoha vastu Mitmekesine ja hajutatud elukeskkond Arenenud sotsiaalne ja tehniline taristu Väljaarendatud tööstuspiirkonnad Uuemõisas ja Kiltsis Korrastatud väikesadamad Püsielanike arv kasvab Alus-, põhi- ja kutsehariduse hea kättesaadavus Looduskesksed piirkonnad on säilinud Arenenud kvaliteetturism Sotsiaalhoolekandeteenuste hea kättesaadavus Lastehoiuteenuse hea kättesaadavus Töökohtade olemasolu

o soovitud ja vähem tõenäoline olukord Hästi arenenud tööstuspiirkond (militaarehitiste tsoonis) Logistikakeskus (lennuväli, raudtee, sadam) Tolmuvabad ja mustkattega teed kõikjal Hajutatud elukeskkonna säilimine Taastuvenergia katab 50% valla vajadustest Merereostuse riskide kadumine Kiire ja mugav ühistranspordiühendus pealinna regiooniga Koostöö omavalitsuste vahel

o mittesoovitud ja tõenäoline olukord Piiratud valikuvabadus enesearendamiseks Kvalifitseeritud tööjõu vähesus Madal tööhõive Rannaalade üleasustatus Rannaalale ligipääsu puudumine Administratiivne liitmine 5

Ridala valla arengukava 2013-2022

o mittesoovitud ja vähem tõenäoline olukord Põllumajanduse kadumine Väikeettevõtluse kadumine Reostuse kasvamine Loodusressursside kontrollimatu kasutamine Pärandkoosluste kadumine

Lähtuvalt valla üldisest visioonist ja missioonist on strateegilised eesmärgid püstitatud valdkonniti.

Strateegilised eesmärgid aastani 2022

o Alusharidus, lastehoid – alushariduse kindlustamine lastele on Ridala valla üks esmaseid prioriteete. Vallas tegutsevad kaks lasteaed-põhikooli ning nõudlusest lähtuvalt laste päevahoid, mis järgib alushariduse õppekava. Igale lapsele tagatakse koht lasteaias või päevahoius.

o Üldharidus – Ridala valla koolides on kõrgelt kvalifitseeritud õpetajad ning koolides pakutakse jätkuvalt heal tasemel alg- ja põhiharidust. Kooli ülesanne on luua õpilastele soodne ja lapsesõbralik arengukeskkond, suunata laste isiksuse igakülgset arengut nii, et see võimaldaks õpilasel kasvada sotsiaalselt aktiivseks ja edukaks inimeseks . Ridala Põhikool tegutseb planeerimisperioodil senistes põhikirjalistes funktsioonides. Uuemõisa mõisahoones asuv Uuemõisa Lasteaed- Algkool on laienenud lasteaed-põhikooliks.

o Vaba- ja huviharidus – huvi- ja vabaharidusena pakutakse Ridala vallas elanikkonna erinevatele sihtgruppidele mitmekesist ja silmaringi laiendavat koolitust väljaspool eelkooli- ja põhihariduse kindlaksmääratud õppeprogramme. Huvi- ja vabahariduslikku õpet võimaldatakse korraldada Ridala valla asutuste ruumes ning seltsihoonetes.

o Noorsootöö – noortele pakutakse Ridala vallas kättesaadavat ja tänapäevast vaba aja veetmise keskkonda, mis loob noortele enesetäiendamise ja -väljendamise võimalusi. Noorsootöö kaudu toetatakse noorte sotsialiseerimist ning soodustatakse nende kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Kogukonnakeskustes on renoveeritud ja moodsalt sisustatud avatud noortekeskused või noortetoad.

o Sotsiaalhoolekanne – hoolekanne on oluline osa Ridala valla poolt pakutavatest avalikest teenustest, mille eesmärk on nende isikute ja isikute gruppide sotsiaalse turvalisuse suurendamine, kes ei suuda iseseisvalt igapäevase eluga toime tulla. Välja on arendatud toimiv sotsiaalhoolekandesüsteem, kuhu on kaasatud võimalikult palju era- ja kolmandat sektorit ja mis põhineb kogukonnasisesel vastastikusel abil ning koostööl naaberomavalitsuste ja maakondlike võrgustikega.

o Avahooldus – avahoolduse eesmärk on parandada klientide tervist ja heaolu, toetades nende toimetulekut kodudes ja kogukonnas. Ridala vallas pakutakse heal tasemel ja süsteemselt avahooldusteenust, mis aitab vanuritel ja/või inimestel,

Ridala valla arengukava 2013-2022

kellel on terviseprobleeme, saada hooldaja toel hakkama kodust hoolekandeasutusse lahkumata. o Eakate ja puuetega inimeste hoolekanne – igale hoolekandeteenust vajavale Ridala valla inimesele on mõistliku tasu eest tagatud koht hoolekandeasutuses. Sotsiaalkorterid asuvad enim vastavat teenust vajavas piirkonnas ja on renoveeritud. Vallas tegutseb vähemalt üks omavalitsuse hallatav vanurite hooldekodu. o Töötus – seoses kvalifikatsiooni eeldavate ja sotsiaalsete töökohtade loomisega on töötus vähenenud ja ei ületa 3% valla tööealiste elanike arvust. o Lastekaitsetöö – Ridala valla koolides ja lasteaedades pakutakse sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. Laste vaba aega sisustatakse avatud noortekeskustes, noortetubades või spordiplatsidel ja -väljakutel selleks koolitatud juhendajate abil. Välja on arendatud tugiisikuteenus väikelastele. o Arstiabi – esmatasandi arstiabi on kõikidele valla elanikele kättesaadav hästi toimiva ühistranspordiühenduse kaudu maakonnakeskusega. o Sport ja vaba aeg – spordil on oluline osa Ridala valla elanike vaba aja sisustamisel, tervise edendamisel ja kogukonna ühteliitmisel. Ridala vallas juhendavad sporditegevust heal tasemel treenerid ja instruktorid. Valda on rajatud logistiliselt hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik, renoveeritud on koolide spordisaalid ja spordiväljakud ning külakeskustes asuvad spordiväljakud. o Raamatukogud – Ridala valla raamatukogudes on lugejatele kättesaadav mitmekülgne valik kirjandust ning raamatukogud tegutsevad avarates ning renoveeritud ruumides. o Kultuurikeskkond ja seltsitegevus – Ridala vallas on säilinud pikaajaliste traditsioonidega külaelu ja -kultuur. Kultuurikeskused ja seltsimajad on renoveeritud ning sealne tegevus toimib isemajandamise põhimõttel. Isetegemise toimimine on määrav tegur valla elanikkonna identiteedi ja eneseteadvuse kujundamisel ning avaldab positiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile. o Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused – Ridala vallas asuvad kaitsealused ning pärandkultuuriobjektid on renoveeritud, konserveeritud ja hooldatud. Igal objektil on peremees, kes korraldab kaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimise ja korrashoiu. o Looduskeskkond – Ridala vald on rikkaliku ja kaitstud loodusväärtustega, mille eripäradega arvestatakse arendustegevuste planeerimisel. Looduskaitseliste piirangute määramisel arvestatakse võrdväärselt nii kohaliku elanikkonna kui ka kaitstavate liikide vajadusi. Hoitud ja kaunis loodus loob lisaväärtust kohalikule elanikkonnale, ettevõtjatele ja turistidele. o Tehiskeskkond – Ridala valla looduse mitmekesisust ja omapära säilitades ning majanduse arenguks vajalikke loodusressursse säästlikult kasutades on tagatud nii moodne energiasäästlik taristu kui ka tervislik elukeskkond. Tänapäevase taristu

Ridala valla arengukava 2013-2022

(sadam, lennuväli, raudtee, maanteevõrgustik) koostoimimine tagab erinevate teenuste ja töökohtade kättesaadavuse nii kohapeal kui ka pealinna regioonis. o Ettevõtluskeskkond – töökohtade loomine läbi planeerimistegevuse ja koostöövõrgustike on loonud valda piisavalt töökohti. Ridala vallas elamine ja töötamine on järjepidev ning atraktiivne nii tänaste kui ka uute elanike jaoks. o Kommunikatsioon – elanike ja ettevõtjate jaoks vajalik info on kättesaadav valla kodulehel. Vallaametnikud on avatud suhtlemisega ning on kättesaadavad nii elektrooniliselt, telefoni teel kui ka vallamajas kohapeal. Avalikku teavet jagatakse valla ajalehe ja kodulehe kaudu, vajadusel kasutatakse info levitamiseks kommertskanaleid. o Ametnike pädevus – vallaametnikud ja allasutuste töötajad on kompetentsed ja nende tööalast enesetäiendust toetatakse vallajuhtide poolt. o Kuulumine organisatsioonidesse – Ridala vald kuulub ühendustesse, mis aitavad arendada omavalitsuspiirkonda või kaitsta valla huve.

Ridala valla arengukava 2013-2022

I SOTSIAALNE TARISTU

1. Ridala valla kandid – hetkeolukord ja arenguvajadused

Lääne maakonna teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“, mis oma sisult on ühtlasi maakonna sotsiaalvaldkonna arengukava, jaotab Ridala valla territooriumi üheteistkümneks kandiks. Kant on asustuse sotsiaalne ja kultuuriline algkooslus, millel on ühine meie-tunne ehk ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mida nad peavad omaks. Kant moodustub enamasti mitmest asulast. Kandi moodustavad kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta.

Väljavõte sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringust Joonis 2

Ridala valla arengukava 2013-2022

Planeeringukaardilt (joonis 2) nähtuvalt on Ridala vallas välja kujunenud kaks teeninduskeskust: 1) Uuemõisa – Uuemõisa alevik linnaümbruse kandis ja 2) Sinalepa – Panga küla maalises keskuskandis. Mõlema keskuse elujõulisuse tagab kooli-, lasteaia- jt esmatasanditeenuste hea kättesaadavus kandist. Esmatasanditeenused käesoleva arengukava mõistes on: lastehoid, algharidus, põhiharidus, üld-keskharidus, perearstiteenus, ravimimüük, seltsimaja, esmatarbekaubad, postiteenus ja ühistransport.

Kant Rahvaarv Külad kantides Paralepa 390 Paralepa alevik, Valgevälja, Kiltsi Rohuküla 85 Nõmme, Rohuküla, Hobulaid Uuemõisa 1338 Uuemõisa alevik, Uuemõisa, Herjava, Kadaka 183 Üsse, Karametsa, Laeva, Rummu, Aame, Tammiku, Võnnu Võnnu, Era, Espre, Rohense 112 Pusku, Mäeküla, Sepaküla, Tanska, Kiviküla, Metsaküla, Topu Varni 435 Saanika, Vilkla, Kolila, Liivaküla, Jõõdre, Lannuste, Parila Litu, Vätse, Uneste, Lõbe, Parila 262 Kaevere, Kolu, Mägari, Suure-Ahli, Väike-Ahli, Asuküla Emmuvere, Käpla, Koheri Sinalepa 365 Saardu, Allika, Ammuta, Panga, Puiatu, Sinalepa Kiideva 91 Kiideva, Koidu, Tuuru Puise 44 Puise, Põgari-Sassi Haeska 89 Haeska Külad kantides Tabel 1

Rahvastikuregister 01.01.2012. Joonis 3

Keerulise geograafilise asendi tõttu koosneb Ridala vald väga erinevatest kogukondadest. Seetõttu pole otstarbekas käsitleda valla arengut vaid vallakeskuse põhiselt. Käesolevas arengukavas on valla erinevate piirkondade olukorda, probleeme ja arenguvajadusi analüüsitud kogukonnapõhiselt (kant) ning teenuse- ja valdkonnapõhiselt nii sotsiaalse kui ka tehnilise taristu taustal. Selline lähenemine võimaldab Ridala valla tänaseid arenguvajadusi analüüsida ühtlasi 2008. aastaga võrrelduna.

Ridala valla arengukava 2013-2022

1.1. Asuküla kant

Kandi tüüp: maaline kant Kaugus vallakeskusest: 11 km Kaugus maakonnakeskusest: 8 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 283 Rahvaarv kandis: 2012. a – 262 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 39 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 18

Hetkeolukord Asuküla Algkool-Lasteaed suleti 2010. aastal laste vähesuse tõttu. Sealsed lapsed õpivad Haapsalu koolides ja Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis. Algkoolimaja on kasutusel seltsimaja ja raamatukoguna. Hoone on renoveerimisel. Lähim kauplus, mis asus Paralepa piirkonnas, on suletud. See-eest lähialal Haapsalus on avatud mitmeid uusi kaubanduskeskusi, mis rahuldavad kandi elanikkonna vajaduse esmatarbekaupade järele osaliselt. Kauplusauto kahjuks Ridala valla territooriumil enam teenust ei osuta, kuigi Asuküla piirkonna eakamad inimesed seda sooviksid. Kandi elanike arv on viimastel aastatel vähenenud, mida võib osaliselt seostada ka lasteaed-algkooli sulgemisega.

Probleemid: o puudub kauplus. Kuigi ühistranspordiühendus on rahuldav, asuvad lähimad kauplused Haapsalu linnas; o puudub noortetuba; o seltsimaja leiab vähe kasutust ja ei majanda ennast piisavalt ära; o seltsimaja juures puudub külaplats; o Sepaküla külaplats on saanud looduskahjustusi, seal puudub parkimisvõimalus; o raamatukogu ruumide seisukord on halb.

Eesmärgid: o erinevate teenuste pakkumine kandis multifunktsionaalse teenindusbussiga (kauplusauto, mis võiks pakkuda ka posti- ja pangateenust jms); o mitmesuguste kogukonnale vajalike teenuste pakkumine seltsimajas (nt. loomekeskus, noortetuba, lapsehoid, erakool, majutus turistidele vms); o erinevate kogukonnateenuste osutamine (nt. transporditeenus, vanurite hooldamine vms); o külaplatsi väljaarendamine Asuküla seltsimaja juures; o Sepaküla külaplatsi arendamine suvepargiks; o Sepaküla külaplatsi juurde väikese seltsimaja rajamine; o raamatukoguruumide renoveerimine või raamatukogu asendamine laenutuspunktiga.

1.2. Haeska kant

Kandi tüüp: ääremaakant Erandolukorras olev kant, sest ühistransport on raskesti kättesaadav Kaugus vallakeskusest: 23 km

Ridala valla arengukava 2013-2022

Kaugus maakonnakeskusest: 20 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 78 Rahvaarv kandis: 2012. a – 89

Hetkeolukord Haeska kandi ühistransporditeenus on ümber korraldatud. Sõitjate vähesuse tõttu on suletud Haapsalu-Martna-Palivere bussiliin. Liin on asendatud teise maakonnaliiniga, mis tagab ühistranspordi kättesaadavuse küll enam-vähem samaväärselt, kuid hommikupoolikul Haeskast siiski enam maakonnakeskusesse sõita ei ole võimalik. Eesti Post on teinud ümberkorraldusi postiteenuse osas, kaotades naaberkandis Panga külas ära postkontori. Teenuse kättesaadavus ei ole sellega halvenenud. Haeska seltsimaja ruumid on renoveeritud ja neid on võimalik kasutada kõikidel sihtgruppidel. Kauplusauto Ridala valla territooriumil kahjuks enam teenust ei osuta, kuigi Haeska küla eakamad inimesed seda sooviksid. Kandi elanike arv on vaatamata esmatasandi teenuste ebapiisavale kättesaadavusele pigem kasvanud.

Probleemid: o ühistranspordiühendus maakonnakeskusega (sagedus ja ajagraafik) on halb; o puudub kauplus. Lähimad kauplused asuvad Oonga ja Sinalepa kandis, millega ühistranspordiühendus puudub; o puudub supluskoht; o puudub merekalda ja merele juurdepääsualade regulaarne maastikuhooldus; o turvalisuse tagamine; o seltsimaja leiab vähe kasutust ja ei majanda ennast piisavalt ära; o välja arendamata on seltsimaja juures asuv külaplats; o Haeska mõis ja park, kus asus kunagine külakoolimaja, on avalikkusele suletud; o traditsioonilise külakultuuri ja küla elulaadi hääbumine.

Eesmärgid: o parema ühistranspordiühenduse loomine maakonnakeskusega; o erinevate kogukonnateenuste osutamine (nt. külasaun, transporditeenus vms); o supluskoha puhastamine ja süvendamine Haeska kanalis; o erinevate teenuste pakkumine kandis multifunktsionaalse teenindusbussiga (kauplusauto, mis võiks pakkuda ka posti- ja pangateenust jms); o Oonga-Haeska ja Haeska-Kiideva rannateede taastamine matkarajaks; o turvakaamera paigaldamine Haeska külla; o uue tuletõrje veevõtukoha rajamine ja olemasolevate korrastamine; o seltsimajale täiendava rakenduse leidmine (nt. külasaun, majutusteenuse pakkumine turistidele vms); o Haeska külaplatsi väljaarendamine; o Haeska mõisa ja pargi arendamine nii, et seal oleks tagatud avalik kasutus vähemalt osaliselt; o küla elulaadi, -kultuuri ja traditsioonide säilitamine, taaselustamine.

1.3. Kiideva kant

Kandi tüüp: ääremaakant Kaugus vallakeskusest: 27 km Kaugus maakonnakeskusest: 24 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 83 12

Ridala valla arengukava 2013-2022

Rahvaarv kandis: 2012. a – 91 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 28 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 12

Hetkeolukord Kiidevas on renoveeritud seltsimaja ja paadisild. Paadisilla ümber on heakorrastatud külaplats koos laulukaare ja uue loodusmajaga. Seltsitegevuse tulemusel on välja arendatud matkarada ja tegeletakse maastikuhooldusega (rannaniidud). Seltsielu on muutunud kandis tagasihoidlikumaks kui varasematel aastatel. Ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on säilinud. Teenust pakub ka koolibuss. Kauplusauto kahjuks enam Ridala valla territooriumil teenust ei osuta, kuigi ääremaa kantide eakamad inimesed seda sooviksid. Kandi elanike arv on vaatamata esmatasandi teenuste ebapiisavale kättesaadavusele pigem kasvanud.

Probleemid: o ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on halb ja vallavalitsusega puudub üldse; o seltsimaja leiab vähe kasutust ja ei majanda ennast piisavalt ära; o puudub avalik supluskoht; o esmatarbekaupade kättesaadavus on halb, autokauplus enam teenust ei osuta; o puudub küla spordiväljak; o Kiideva küla koduloomuuseumi seisukord on halb; o rannakülade traditsioonilise eluviisi hääbumine.

Eesmärgid: o ühistranspordiühenduse parandamine maakonnakeskusega. Maakonnaliinide ja linnaliinibusside ajagraafikud tuleb Haapsalus ühildada, tagamaks Ridala valla lõunaosa inimestele parem ühendus vallakeskusega Uuemõisas; o seltsimajale täiendava rakenduse leidmine (nt. külasauna teenuse pakkumine, koolituste ja teabepäevade jms ürituste korraldamine); o erinevate kogukonnateenuste osutamine (nt. transporditeenus, vanurite hooldamine vms); o supluskoha rajamine Kiideva paadisilla lähedusse; o spordiväljaku rajamine Kiidevasse; o koduloomuuseumi hoone rekonstrueerimine; o erinevate teenuste pakkumine kandis multifunktsionaalse teenindusbussiga (kauplusauto, mis võiks pakkuda ka posti- ja pangateenust jms); o Kohalike rahvuslike käsitöötraditsioonide arendamine (käsitöö, sepatöö, looduslik ehitusmaterjal: roog, savi, puit).

1.4. Paralepa kant

Kandi tüüp: linna lähiümbrus Kaugus vallakeskusest: 5 km Kaugus maakonnakeskusest: 2 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 366 Rahvaarv kandis: 2012. a – 390 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – teadmata Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 69

Ridala valla arengukava 2013-2022

Aastal 2008, kui koostati maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringut, polnud selliseid teenuseid, millest kohalikud elanikud oleksid puudust tundnud.

Hetkeolukord Sotsiaalne taristu kandis praktiliselt puudub. Teenuseid tarbitakse valdavalt maakonnakeskusest. Hoone osas, mida võiks tulevikus kasutada seltsimajana, on algatatud detailplaneering. Paralepa piirkonnas asunud kauplus on suletud. Lähialal on Haapsalus avatud mitmeid uusi kaubanduskeskusi, mis rahuldavad kandi elanikkonna vajaduse esmatarbekaupade järele. Tegu on eramu- ja suvilapiirkonnaga, kus elanike arv on viimastel aastatel kasvanud.

Probleemid: o puudub seltsimaja; o puudub noortekeskus; o puudub lasteaed; o aleviku metsaalade heakord on halb (nt. Roosi ja Terase tänavate vaheline piirkond); o lahendamist vajab prügimajandus, paljud elanikud on harjunud oma jäätmeid metsa viima; o töökohtade vähesus; o sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste vähesus.

Eesmärgid: o ruumide leidmine seltsimaja, noortekeskuse, AIP jm huvitegevuse tarbeks; o ruumide leidmine lasteaia- või lapsehoiuteenuse osutamise tarbeks; o aleviku metsaaladel harvendusraie teostamine; o järelevalve tõhustamine jäätmemajanduses ja heakorraküsimustes; o lennuvälja, Kiltsi tööstusala, jäätmejaama ja sadama arendamise kaudu uute töökohtade loomine; o Valgevälja külaplatsi arendamine; o loodus-, matka- ja sportimisradade loomine, hooldamine ja viidastamine; o turismi edendamine, pakkudes kodumajutust vms.

1.5. Parila kant

Kandi tüüp: linnalähedane kant Kaugus vallakeskusest: 13 km Kaugus maakonnakeskusest: 10 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 437 Rahvaarv kandis: 2012. a – 435 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – teadmata Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 126, sh. 110 golfiväljaku krunti. Aastal 2008, kui koostati maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringut, polnud selliseid teenuseid, millest kohalikud elanikud oleksid puudust tundnud.

Hetkeolukord Parila kandis on täna probleeme noortekeskuse ja sportimisvõimaluste kättesaadavusega. Noortekeskusele on leitud ruumid valla sotsiaalkorteris, mille renoveerimine noortetoaks 14

Ridala valla arengukava 2013-2022 on hetkel käsil. Koostatud on Jõõdre asula sadevete ärajuhtimise projekt ja Jõõdre jalgpalliväljaku projekt. Projektide elluviimine sõltub valla eelarve võimalustest ja lisarahastusest. Kandi elanike arv on olnud läbi aegade stabiilne.

Probleemid: o sotsiaalkorter vajab; o noorte jalgpalliväljak on pärast ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimist muutunud kasutuskõlbmatuks; o Jõõdre küla laste mänguväljaku atraktsioonid on amortiseerunud; o korteriühistute tegevus on passiivne, lahendamist vajab korteriühistute prügimajandus ja kortermajade ümbruse haljastustööde korraldamine; o eraomanike kruntide ja hoonete heakord jätab soovida; o kasutusest väljalangenud hooned risustavad maastikupilti (Parila töökojad, endine baarihoone, lasteaia varemed, kolhoosiaegsed põllumajandushooned jms); o seltsimaja on olemas, kuid leiab vähe kasutamist; o turvalisuse ja liiklusohutuse tagamine; o puudub ujumiskoht; o puuduvad töökohad; o puudub avahooldusteenus üksi elavate vanurite hooldamiseks; o puudub eakate päevakeskus.

Eesmärgid: o noortetoa renoveerimine ja väljaarendamine; o sotsiaalkorteri renoveerimine; o spordi- ja mänguväljakute renoveerimine; o ühistute tegevuse aktiviseerumine oma kodukoha elukeskkonna edendamisel; o kasutusest väljalangenud hoonetele kasutusotstarbe leidmine ja renoveerimine või likvideerimine, lisarahastuse taotlemine riiklikest vahenditest ja erinevatest struktuurifondidest; o järelevalve tõhustamine eraomanike hoonete ja kruntide heakorra parandamiseks; o seltsimaja aktiivsem kasutuselevõtt (erinevate kogukonnateenuste arendamine, ürituste korraldamine, maja väljarentimine erinevateks üritusteks, nt. pulmad, sünnipäevad, matused vms); o vabatahtliku päästekomando ruumide renoveerimine, lisarahastuse taotlemine riiklikest vahenditest ja erinevatest struktuurifondidest; o kergliiklustee rajamine Haapsalust Ridala Põhikoolini, kus eelkõige tuleb välja ehitada teelõik Parilast Ridala kalmistute ja kirikuni; o supluskohtade rajamine naaberkantidesse: Pusku paadisilla juurde ja pikemas perspektiivis Valgevälja karjääri. o pikaajaliste töötute motiveerimine ja kaasamine tööturule; o avahooldusteenuse väljaarendamine omavalitsuses; o vanurite päevakeskuse väljaarendamine (nt. seltsimaja või raamatulaenutuspunkti ruumides).

1.6. Puise kant

Kandi tüüp: ääremaakant, suvituspiirkond Kaugus vallakeskusest: 27 km Kaugus maakonnakeskusest: 24 km 15

Ridala valla arengukava 2013-2022

Rahvaarv kandis: 2008. a – 44 Rahvaarv kandis: 2012. a – 44 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 2 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 1

Hetkeolukord Seltsielu edendamiseks on Puises olemas ruumid, kuid need on eraomandis, mistõttu ei ole seltsimajades pakutavad vaba aja veetmise võimalused niivõrd kättesaadavad kui avalikus kasutuses olevates seltsimajades. Ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on säilinud. Seltsitegevuse tulemusel on välja arendatud matkarada, tegeletakse maastikuhooldusega (rannaniidud), vaatamisväärsustena on esile toodud pärandkultuuriobjektid. Kauplusauto kahjuks enam Ridala valla territooriumil teenust ei osuta, kuigi ääremaa kantide eakamad inimesed seda sooviksid. Kandi elanike arv on vaatamata esmatasandi teenuste ebapiisavale kättesaadavusele stabiilne.

Probleemid: o ühistranspordiühendus vallakeskusega puudub, sõita on võimalik vaid ümberistumisega Haapsalus; o esmavajalike teenuste ja –tarbekaupade kättesaadavus on mitterahuldav; o ujumiskoht asub eramaal; o puudub avahooldusteenus üksi elavate vanurite hooldamiseks.

Eesmärgid: o ühistranspordiühenduse parandamine maakonnakeskusega. Maakonnaliinide ja linnaliinibusside ajagraafikud tuleb Haapsalus ühildada, tagamaks Ridala valla lõunaosa inimestele parem ühendus vallakeskusega Uuemõisas; o erinevate kogukonnateenuste osutamine (nt. transporditeenus, vanurite hooldamine vms); o erinevate teenuste pakkumine kandis multifunktsionaalse teenindusbussiga (kauplusauto, mis võiks pakkuda ka posti- ja pangateenust jms); o avaliku ujumiskoha ja seda teenindava taristu (riietuskabiinid jms) rajamine; o avahooldusteenuse osutamise väljaarendamine omavalitsuses.

1.7. Rohuküla kant

Kandi tüüp: linnalähedane kant, suvituspiirkond Kaugus vallakeskusest: 11 km Kaugus maakonnakeskusest: 8 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 58 Rahvaarv kandis: 2012. a – 85 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – teadmata Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 263 Aastal 2008, kui koostati maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringut, polnud selliseid teenuseid, millest kohalikud elanikud oleksid puudust tundnud.

Hetkeolukord Rohuküla kandi rannaalad on Haapsalu linnarahva oluline puhke- ja suvituspiirkond. Rohuküla sadama laiendusega on kahjuks ära kadunud Rohuküla supluskoht. Kallasrajale pääs Rohuküla sadama lähistel on küll endiselt tagatud, kuid sellega ei 16

Ridala valla arengukava 2013-2022 kaasne ranna kasutamisvõimalust avaliku supluskohana. Avalik supluskoht ja puhkeala on väljaarendamisel munitsipaalmaal Pullapää poolsaare tipus. Piirkonna elukeskkonna muudaks atraktiivsemaks viimasel ajal päevakorda tõusnud kiire ja keskkonnasäästliku ühistranspordiühenduse loomine pealinnaga – Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu taastamine.

Probleemid: o puudub avalik ujumiskoht; o puudub seltsimaja, seltsitegevust ei toimu; o korraldamist vajab prügimajandus, sest paljud puhkajad on harjunud oma jäätmeid randa või metsa jätma; o vaba aja veetmise, liikumis- ja sportimisvõimalusi on vähe.

Eesmärgid: o ruumide leidmine seltsitegevuse edendamiseks või elanikkonna kaasamine naaberkandi seltsitegevusse (nt. Asuküla seltsimaja juurde); o jäätmemajanduse arendamine puhkealadel, suvilate piirkonnas ja rannas; o supluskoha väljaarendamine Nõmme külas Pullapää ninal ja Rohukülas; o mereäärsele kallasrajale juurdepääsude tagamine; o kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine; o Ungru loodus- ja matkaraja väljaarendamine.

1.8. Sinalepa kant

Kandi tüüp: maaline keskuskant Kaugus vallakeskusest: 18 km Kaugus maakonnakeskusest: 15 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 389 Rahvaarv kandis: 2012. a – 365 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 19 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 25

Hetkeolukord Panga küla endise rahvamaja hoonesse rajati 2008. aastal noortekeskus. Samas hoones on kooli spordisaal ja jõusaal, mida kohalik kogukond kasutab küllaltki aktiivselt. Hoone teises tiivas tegutseb kauplus, mis on eraomandis. Hoone vajab hädasti renoveerimist, kuid takistuseks on saanud hoone kaasomandisse kuuluva osa pärimisega seotud probleemid, mis ei võimalda maatükki kinnistada ja takistab struktuurifondidest hoonele kui tervikule renoveerimiseks lisarahastust taotleda. 2008. aastal renoveeriti Ridala Põhikooli vana osa. Kehvades tingimustes olnud raamatukogu on saanud koolihoonesse uued ruumid. Raamatukogu endised ruumid korrusmaja korteris vajavad renoveerimist, et munitsipaalomandis olevat korterit saaks kasutada alternatiivsel eesmärgil, näiteks sotsiaalkorterina või vanurite päevakeskusena. Panga küla lasteaed on saanud uue maaküttesüsteemi ning 2011. aastal hoone soojustati ning uuendati välisfassaad. Hetkel on renoveerimisel lasteaia mänguväljak. Valminud on ehitusprojekt Panga külla jalgpalliväljaku rajamiseks. Arendamisel on Mäemõisa pargi terviserada ja maasturirada Panga külas. Elanike arv kandis on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

Probleemid: 17

Ridala valla arengukava 2013-2022

o olemasolev spordisaal on halvas olukorras; o õpetajate maja on halvas seisukorras; o puudub päevakeskus vanuritele ja puuetega inimestele; o puudub postkontor; o vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi on vähe; o Mäemõisa pargi terviserada vajab pidevat hooldust ja valgustamist; o maasturirada ja jalgpalliväljak vajavad väljaarendamist, kooli spordiväljak renoveerimist; o puudub avalik supluskoht; o kasutusest väljalangenud hooned risustavad maastikupilti (õigeusu kirik, kolhoosiaegsed põllumajandushooned jms); o turvalisuse ja liiklusohutuse tagamine; o töökohtade vähesus; o puudub avahooldusteenus üksi elavate vanurite hooldamiseks.

Eesmärgid: o mitmefunktsioonilise keskuse (noortekeskus, vanurite päevakeskus, seltsimaja, perearstipunkt vms) väljaarendamine ning spordisaali renoveerimine endises rahvamajas; o õpetajate maja renoveerimine; o spordisaalide varustamine moodsa spordiinventariga; o postkontori taasavamine; o Mäemõisa pargi terviseraja taristu väljaehitamine; o Mäemõisa pargi hooldamine ja edasiarendamine; o maasturiraja sõiduradade ja taristu (elekter, veevärk, pealtvaatajate alad ja parklad) väljaehitamine; o jalgpalliväljaku rajamine Ridala Põhikooli juurde; o kooli spordiväljaku renoveerimine; o avaliku supluskoha ja puhkepiirkonna rajamine Laomäe randa Allika külas; o kasutusest väljalangenud hoonetele uue kasutusotstarbe leidmine (nt. vanadekodu rajamine endisesse kogudusemajja); o Ridala vabatahtliku päästekomando taastamine; o kergliiklustee rajamine Parilast Ridala Põhikoolini, sealt edasi Kiidevasse; o kohaliku ettevõtluse igakülgne toetamine ja arendamine, et piirkonda tekiks uusi töökohti; o avahooldusteenuse osutamise väljaarendamine omavalitsuses.

1.9. Topu kant

Kandi tüüp: linnalähedane kant, populaarne suvituspiirkond Kaugus vallakeskusest: 14 km Kaugus maakonnakeskusest: 11 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 90 Rahvaarv kandis: 2012. a – 112 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 245 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 241

Hetkeolukord 18

Ridala valla arengukava 2013-2022

Kandis puudub seltsihoone, kuid seltsimajana kasutatakse Asuküla kooli endist hoonet naaberkandis. Külaplats vabaõhuürituste korraldamiseks on olemas ja suviti aktiivses kasutuses. Külaplats on eraomandis. Rannad on populaarsed surfarite seas, mistõttu on vaja arendada piirkonna külastuskeskkonda. Ühistranspordiühendus maakonnakeskusega puudub, kuid vaatamata sellele on elanike arv aasta-aastalt kasvanud.

Probleemid: o puudub ühistranspordiühendus nii maakonna- kui vallakeskusega, mistõttu on kättesaamatud kõik esmatasanditeenused; o puudub seltsimaja.

Eesmärgid: o kõikide esmatasanditeenuste kättesaadavuse tagamine maakonna- ja vallakeskusest ühistranspordiga vähemalt 2 korda päevas edasi-tagasi mõistlike väljumisaegadega. Ühistranspordiühenduse loomiseks maakonnakeskusega kaaluda linnalähiliini avamist marsruudil Haapsalu–Asuküla–Topu–Rohuküla– Paralepa–Haapsalu või linnaliini pikendamist marsruudil Rohuküla–Mäeküla– Sepaküla–(Väike-Ahli); o elanikkonna ja suvitajate kaasamine Asuküla seltsimaja tegevusse.

1.10. Uuemõisa kant

Kandi tüüp: linnaümbruse kant, vallakeskus Kaugus maakonnakeskusest: 3 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 1195 Rahvaarv kandis: 2012. a – 1338 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 200 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 102, sh. 55 Herjava külas

Hetkeolukord Valla teenuskeskust, Uuemõisa mõisa, kasutatakse mitmekülgselt ning seda hoonekompleksi arendatakse jätkuvalt. Uuemõisa lossi läänetiib kohandati ja renoveeriti 40-kohalisele lasteaiale, mis avati 2010. a septembris. Samaaegselt valmis mõisahoone juurde ka lasteaia mänguväljak. Kuna lasteaiakohti napib endiselt, siis on erasektori algatusel väljaarendamisel 25-kohaline lastehoid mõisa kõrvalhoonesse. Sportimistingimused ei ole Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis paranenud. Kool kasutab spordisaalina endiselt mõisa kolmanda korruse saali, mille tuletõrjenõuetega vastavusse viimine nõuab täiendavaid investeeringuid. Kooli spordiväljak vajab renoveerimist. Uuemõisa mõisapargi ja kooli spordiväljaku arendus on projekteerimisjärgus. Mõisa esimesel korrusel on renoveeritud kooli ja lasteaia köök ning ruumid seltsiürituste jaoks. Mõisa idatiivast on lahkunud seal tegutsenud ettevõtjad ja idatiiva ruumid ootavad renoveerimist. Varasemalt sinna kavandatud noortekeskuse projekt ei leidnud rahastamist. Planeerimisel on kooliruumide laiendamine nendesse ruumidesse. 2010. a valmis Uuemõisa–Herjava kergliiklustee ning Haudejaama tee–Kooli tee äärne kergliiklustee, mis on oluliselt laiendanud Uuemõisa elanike sportimisvõimalusi ja muutnud tänavatel-teedel liiklemise palju ohutumaks.

Ridala valla arengukava 2013-2022

Pärast Rannarootsi kaubanduskeskuse avamist 2010. a kevadel on esmatarbekaupade ja muude keskuses pakutavate teenuste kättesaadavus kogu piirkonnas oluliselt paranenud (mitu söögikohta, erinevad kauplused, apteek, prillipood, kingsepp jms). Sotsiaalteenuste kättesaadavus kandis on edendamisel nii riigi kui ka eraisikute toel. Uuemõisa põhjaosas on ehitamisjärgus sotsiaalhoolekandeküla ligi 70le hoolealusele. Haudejaama teele kavandatakse 80-kohalise vanurite hooldekodu rajamist. Arendus on projekteerimisjärgus. Elanike arv kandis on kasvanud hüppeliselt pärast lasteaia avamist Uuemõisas.

Probleemid: o Uuemõisa mõisahoone seisukord on halb; o Uuemõisa mõisahoone ümbruse teed, platsid, parklad ja jalgrajad vajavad planeerimist ja väljaehitamist; o liikumispuudega inimestel puudub ligipääs mõisahoones asuvasse vallavalitsusse; o mõisa idatiib seisab kasutult ja laguneb; o puudub noortekeskus; o vaba aja veetmise, liikumis- ja sportimisvõimalusi on vähe; o mõisakompleksi ja pargi alakasutus; o Uuemõisa korruselamute piirkondades puuduvad laste mänguväljakud; o Herjavas puudub külaplats; o liiklusohutuse tagamine; o hooldamata ja heaperemeheliku omanikuta riigi- ning eramaad rikuvad asula ilmet.

Eesmärgid: o Uuemõisa mõisahoone siseruumide ja välisfassaadi renoveerimine; o Uuemõisa mõisapargi renoveerimine ja laialdasem kasutuselevõtt kultuuriüritusteks; o mõisahoonesse kaldteede ja/või invalifti ehitamine; o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli spordisaali ja spordiväljaku renoveerimine; o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli laiendamine lasteaed-põhikooliks, võttes kasutusele mõisa idatiiva; o põhikoolile uue spordisaali projekteerimine ja ehitamine; o noortekeskusele ruumide leidmine Uuemõisas; o Uuemõisa korruselamute juurde laste mänguväljakute rajamine; o Herjava külla külaplatsi rajamine; o kergliiklustee rajamine Haudejaama teelt Haapsallu Haava tänavani ja Uuemõisast Herjava külla; o järelevalve tõhustamine asulate heakorra küsimuses.

1.11. Võnnu kant

Kandi tüüp: ääremaakant Kaugus vallakeskusest: 7 km Kaugus maakonnakeskusest: 10 km Rahvaarv kandis: 2008. a – 178 Rahvaarv kandis: 2012. a – 183 Planeeritud elamukrunte: 2008. a – 13 Planeeritud ja planeerimisel hoonestamata elamukrunte: 2012. a – 7

Ridala valla arengukava 2013-2022

Hetkeolukord Võnnu kandi seltsiruumid on Võnnu endises koolimajas. Maja on päevinäinud ja vajab renoveerimist. Esmajärjekorras kavandatakse seltsimajale uue katusekatte paigaldamist, kuid seltsimaja leiaks laialdasemat rakendust, kui ka siseruumid oleksid renoveeritud. Ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on pigem paranenud. Teenust pakub ka koolibuss. Elanike arv kandis aasta-aastalt kasvab.

Probleemid: o seltsimajahoone seisukord on halb; o seltsimaja leiab vähe kasutust ja ei majanda ennast piisavalt ära; o välja arendamata on seltsimaja juures asuv külaplats; o Võnnu mõisa ja pargi seisukord on halb; o bussiliinid ja -graafikud on ebaloogilised.

Eesmärgid: o seltsimaja renoveerimine; o erinevate kogukonnateenuste väljaarendamine seltsimajas (nt. noortetoad, vanurite päevakeskus vms); o spordiplatsi jt lähiliikumisalade väljaarendamine; o Võnnu mõisa looduskaitsealuse pargi heakorra ja avaliku kasutuse tagamine; o ühistranspordiliinide ja busside liiklussageduse optimeerimine Haapsalu-Ridala- Taebla ringil (sh. koolibuss).

Ridala valla arengukava 2013-2022

2. Haridus ja noorsootöö

2.1. Eelkooliharidus, lastehoid

Hetkeolukord Alushariduse andmine lastele on valla esmaseid prioriteete, sest nõudlus teenuse järele on suur. Samuti võimaldab kohapealne kvaliteetne alushariduse ja lastehoiuteenuse kättesaadavus tuua valda uusi elanikke. Ridala vallal on kaks eelkooliharidust andvat lasteasutust, Ridala Põhikooli lasteaed ja Uuemõisa Lasteaed-Algkool. 10.09.2012 seisuga käib neis lasteaedades 79 last. 23 Ridala valla last käib teiste omavalitsuste lasteaedades. Valla lasteaedades töötab kokku 11 alushariduse õpetajat. Nõudlus ja vajadus lapsehoiuteenuse järele on suur. Kuna lasteaiakohti napib, kasutavad lapsevanemad ka erasektori poolt pakutavat lapsehoiuteenust. Üksnes Ridala valla lapsi teenindava Lepatriinu Mängumaa MTÜ poolt pakutakse lapsehoiuteenust hetkel 65le Ridala valla lapsele. Uuemõisa Lasteaed-Algkooli juures käib koos Ridala beebiklubi.

Probleemid : o puudus on lühiajalisest lastehoiuteenusest; o puudub lasterühm erihoolitsust ja –õpetust vajavatele lastele

Eesmärgid: o lasteaedade sisustamine kõigi vajalike vahenditega; o lasteaia mänguväljaku väljaehitamine Ridala Põhikooli lasteaia juures; o paremate tingimuste loomine erivajadustega laste kasvatamiseks (erirühma olemasolu vallas või nõudlust rahuldava erirühma või erilasteaia olemasolu maakonnas).

2.2. Üldharidus

Üldhariduse tagamine on üks põhilisi avalikke teenuseid, mida omavalitsus kohalikule elanikkonnale osutab. Ridala Põhikool jääb planeerimisperioodil töötama oma põhikirjalistes funktsioonides, seda ei suleta ja selle tegevust ei piirata. Uuemõisa Lasteaed-Algkool on kavas laiendada lasteaed-põhikooliks.

2.2.1. Ridala Põhikool

Hetkeolukord Ridala valla ainus põhikool asub Panga külas. Ridala Põhikool on vallavalitsuse hallatav asutus. Koolis õpib 10.09.2012 seisuga 97 õpilast ja töötab 17 õpetajat. Kaugemal elavad õpilased käivad koolis koolibussiga. Ridala Põhikool on õpilaste arvult suurim eesti õppekeelega põhikool maakonnas. Ridala Põhikooli renoveerimistööd lõpetati 2008. aastal. Renoveerimist vajavad veel endine sovhoosi spordihoone, mida kasutatakse kooli võimlana ja spordiväljakud kooliõuel.

Probleemid : o õpilaste arv väheneb, sest Ridala Põhikooli teeninduspiirkonnas elavad õpilased lähevad õppima Haapsallu; 22

Ridala valla arengukava 2013-2022

o õpilaste sportimistingimused on halvad. Koolil puuduvad kaasaegne võimla ja spordiväljak. Kehalise kasvatuse tunde viiakse läbi õues (looduses), koolimaja koridorides ja amortiseerunud spordihoones, mis asub koolimajast eemal endises sovhoosikeskuses; o huviringide töö on raskendatud, kuna koolis töötavad õpetajad ei ela kohapeal; o õpetajaid on keeruline kohapeale elama saada, kuna puuduvad õpetajate ametikorterid; o noored pedagoogid ei jää kooli pidama; o probleemne on III kooliastme pedagoogide ainealane ettevalmistus ja oht, et 2015. aastal jääb III kooliastmes õpilaste arv alla 30, mistõttu väheneb riigipoolne rahastus.

Eesmärgid: o Ridala Põhikool on hästi toimiv haridusasutus piirkonna kooliealistele lastele; o moodsa õpikeskkonna loomine kooli; o kooli spordisaali renoveerimine; o kooli spordiplatside ja spordiväljakute rekonstrueerimine ning jalgpalliväljaku rajamine; o noorte pedagoogide motiveerimine ja neile tingimuste loomine töötamiseks Ridala vallas ja Ridala Põhikoolis; o õpilastele mitmekülgse huvitegevuse pakkumine; o pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine; o loodushariduse, õuesõppe ja IT (infotehnoloogia) õppe arendamine; o Mäemõisa pargi uuendamine ja arendamine; o õpetajate maja renoveerimine (4 ametikorterit); o osalemine erinevates koostööalgatustes ja projektides; o tegevuste ja ürituste korraldamine, mis on avatud ka kogukonnale; o koolielule positiivse kuvandi loomine; o huvi- ja vabahariduslike teenuste väljakujundamine.

2.2.2. Uuemõisa Lasteaed-Algkool

Hetkeolukord Uuemõisa Lasteaed-Algkool asub Ridala valla suurima elanike arvuga alevikus. Kool asub muinsuskaitse all olevas Uuemõisa mõisas, vallavalitsusega samas hoones. Uuemõisa Lasteaed-Algkoolil on olemas spordiplats. Koolis õpib 10.09.2012 seisuga 116 õpilast ja töötab 13 õpetajat. Kaugemal elavad õpilased käivad koolis koolibussiga.

Probleemid : o koolihoone vajab ventilatsiooni, soojatorustiku ja elektrisüsteemi remonti ning investeeringuid kooliruumide vastavusse viimiseks tuletõrje nõuetega; o mõisa koolina kasutusel olev osa vajab akende renoveerimist, mõisa läänetiiva katus parandamist ning vihmaveetorud väljavahetamist; o kool vajab laiendamist, sest valla elanike, sh. Uuemõisa piirkonnas elavate õpilaste arv on oluliselt kasvanud; o kool vajab korralikku spordisaali kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks.

Eesmärgid: o mõisa idatiiva väljaehitamine põhikooli ruumideks;

Ridala valla arengukava 2013-2022

o olemasolevate kooliruumide ventilatsiooni, soojatorustiku, tuletõrje- ja elektrisüsteemi renoveerimine; o kooli akende renoveerimine, mõisa läänetiiva katuse parandamine ning probleemsete vihmaveetorude väljavahetamine; o algkooli laiendamine põhikooliks; o Uuemõisa mõisahoone kujundamine Ridala valla haridus- ja kultuurikeskuseks; o algkooli spordisaali renoveerimine ja sisustamine vajalike vahenditega; o Uuemõisa rajatavale põhikoolile uue spordisaali projekteerimine ja ehitamine; o kooli mängu- ja spordiväljakute renoveerimine; o õpilastele mitmekülgse huvitegevuse pakkumine.

2.3. Kesk- ja kutseharidus

Hetkeolukord Gümnaasiumiharidust omandavad Ridala valla õpilased põhiliselt Haapsalu gümnaasiumites, kuid Võnnu ja Üsse küla piirkonna lapsed käivad valdavalt Taebla Gümnaasiumis. Haapsalu Kutsehariduskeskus (HKHK) on maakonnale oluline tööjõukoolitaja.

Probleemid: o logistiliselt on keeruline korraldada Ridala õpilaste vedu koolibussiga Taebla Gümnaasiumi, kui sama buss teenindab samal ajal ka Ridala valla enda koole. o Haapsalu ühisgümnaasiumi avamine vähendab õpilastel kooli valikuvõimalust ja paljud õpilased võivad seetõttu kodukohast lahkuda; o koostöö puudumisel kutsehariduskeskusega võib tekkida olukord, kus kutsekoolis koolitatakse välja spetsialiste, keda kohapeal ei vajata.

Eesmärgid: o õpilaste veo korraldamine Taebla Gümnaasiumi sealse omavalitsuse poolt; o kiire ja moodsa ühistranspordivõrgustiku loomine pealinna regiooniga (nt. rongiühenduse taastamine), et õpilased saaksid omandada gümnaasiumiharidust ka mujal, sealjuures alalist elukohta vahetamata; o omavalitsuse ja kutsehariduskeskuse koostöö tihendamine, võttes ühtlasi osa kutsekooli õppekavaarendusest lähtuvalt piirkonna vajadustest; o praktikakohtade loomine kutsekooli õpilastele valla arendusobjektide taristu väljaehitamisel, aiandustöödel Uuemõisa pargis vms, mis tugevdaks õppurite kogukonnatunnet.

2.4. Vaba- ja huviharidus

Hetkeolukord Ridala vallas käsitletakse vabaharidusena elanikkonna teadmiste taseme tõstmist ja silmaringi laiendamist väljaspool eelkoolihariduse ja põhihariduse kindlaksmääratud õppeprogramme. Vabahariduslikku tegevust finantseeritakse valla eelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja osalemistasudest. Ridala vallas on pikad traditsioonid ja head kogemused huvihariduse võimaldamisel lastele ja noortele. Huvihariduse ja -tegevusega on haaratud enam kui pool õpilaskonnast. Vald kompenseerib Haapsalu linnas huviringides käivate õpilaste osaluskulud (nt. Haapsalu Kunstikool, Haapsalu Muusikakool, Läänemaa Spordikool,

Ridala valla arengukava 2013-2022

Haapsalu Tennisekool). Vallaasutustest korraldavad huvihariduslikku tegevust Ridala Põhikool ja Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Täiskasvanute vabahariduslik õpe toimub koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega, kes korraldab ameti-, kutseõppe ja huvikoolitusi. Täiskasvanute vabahariduses on oluline roll kolmandal sektoril.

Probleemid : o inimesed ei tea, millist vabaharidust pakutakse; o ühistranspordiühendus (sagedus ja ajagraafikud) küladest maakonna- ja vallakeskusesse mõjutab kogu elanikkonna huvihariduse kättesaadavust; o info elukestva õppe kohta on puudulik.

Eesmärgid: o täiend-, ümber- ja elukestva õppe toetamine ning vabaharidusliku tegevuse toetamine; o loodushariduse osakaalu suurendamine vaba- ja huvihariduses; o koostöö koolide ja kolmanda sektoriga; o huvihariduse eest tasumise põhimõtete väljatöötamine ja kehtestamine; o ühistranspordiühenduse paindlik korraldamine vastavalt elanikkonna tegelikele vajadustele ja vastupidi, st. teenuse pakkumisel tuleb samuti lähtuda elanike võimalustest õppeprogrammis osaleda.

2.5. Noorsootöö

Hetkeolukord Ridala valla noored vajavad kättesaadavat ja tänapäevast vaba aja veetmise keskkonda, mis pakuks neile ka enesetäiendamise võimalusi. Noorsootöö kaudu toetatakse noorte sotsialiseerumist ning soodustatakse nende kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Ridala vallas elab 01.01.2012 seisuga 875 7-26-aastast last ja noort. Ridala vald on üks kõige noorema elanikkonnaga valdu Läänemaal. Haapsalu linna lähedus võimaldab paljudel Ridala valla noortel, osaleda huviringides ja kultuuriüritustel ka Haapsalu linnas. Kaugemates valla piirkondades elavatel noortel sellist võimalust enamasti ei ole, sest ühistransport on hõre ja piletihinnad aina tõusevad. Vallasisesed vaba aja veetmise võimalused on kehvad, sest kõik olemasolevad spordisaalid ja spordiväljakud vajavad kordategemiseks suuri investeeringuid. Avatud noortekeskuse (ANK) ruumid on olemas vaid Panga külas. Jõõdre külas asuvasse sotsiaalkorterisse on loomisel noortetuba. Üsse küla noorte kasutuses on piirkonna seltsimaja.

Probleemid : o noortel on vaba aja sisustamiseks vähe võimalusi ja tingimusi; o Uuemõisa alevikus puuduvad avatud noortekeskuse rajamiseks sobivad ruumid; o vähesed materiaalsed võimalused avatud noortekeskuste arendamiseks; o noorte ja noorteorganisatsiooni vähene aktiivsus ning omaalgatus; o ääremaade noored pole kaasatud informatsiooni puudusel; o edasi õppima läinud noorte vähene motiveeritus kodukohta tagasipöördumise vastu.

Eesmärgid: 25

Ridala valla arengukava 2013-2022 o võimaluste loomine vaba aja sisustamiseks kõikidele vallas elavatele noortele; o avatud noortekeskuse rajamine Uuemõisa; o noortekeskuste ja noortetubade tegevuse toetamine; o noorsootööd korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute toetamine ja motiveerimine, mille tulemusena ANK-ides töötavad noorsootöö-alase koolituse läbinud ja motiveeritud noorsootöötajad; o külakeskustesse mänguväljakute ja spordiplatside rajamine; o külaseltside aktiivsem kaasamine noorsootöö edendamiseks; o nende noorte, kes soovivad kodukohta tagasi pöörduda, tunnustamine ja motiveerimine; o koostöö arendamine kutsehariduskeskusega; o noorteorganisatsioonide motiveeritud tegutsemine; o noorsootööd puudutava info leviku tõhustamine, tehes seda infokanalite kaudu, mida just noored kasutavad (facebook jms); o noortelaagrite ja õpilasmalevate korraldamine omavalitsuse initsiatiivil.

Ridala valla arengukava 2013-2022

3. Sotsiaalteenused

Ridala vallas osutavad sotsiaalteenuseid kaks vallavalitsuse sotsiaaltöötajat, kelle ülesanded on lastekaitse- ja sotsiaaltöö korraldamine. Tüüpilised abivajajad vallas on toimetulekuraskustega pered, eakad, puuetega inimesed, pikaajalised töötud ja töövõimetuspensionärid. Ridala vallas on vanaduspensioni saajaid 01.01.2012 seisuga 542, töövõimetuspensioni saajaid 185, puuetega inimesi 147 ja registreeritud töötuid 118, nendest pikaajalisi töötuid 59. Sotsiaalsest taristust on Uuemõisa alevikku rajamisel riiklik 70-kohaline sotsiaalhoolekandeküla psüühilise erivajadusega klientidele ning projekteerimisjärgus 80-kohaline vanurite erahooldekodu.

3.1. Eakate ja puuetega inimeste hoolekanne

Hetkeolukord Hoolekanne on oluline osa valla poolt pakutavatest avalikest teenustest, mille eesmärk on nende isikute ja isikute gruppide sotsiaalse turvalisuse suurendamine, kes ei suuda iseseisvalt igapäevase eluga toime tulla. Eakate hooldusteenust ostetakse sisse Oru, Risti ja Lihula hooldekodust ja ka väljastpoolt maakonda. Kaugemas perspektiivis võib tekkida vajadus oma valla hooldekodu järele, sest eakate inimeste arv vallas kasvab. Puuetega täiskasvanuid inimesi on vallas 01.01.2012 seisuga 130 ja puudega lapsi 17. Vald annab neile rahalist abi, tasub rehabilitatsiooni eest ja osutab abi erinevate vahendite muretsemisel. Koostöös Haapsalu linnaga on tagatud invatranspordi teenuse kättesaadavus ja võimalus kasutada noortekoduteenust. Puudega lapsi on vallas teadaolevalt ca 17. Täpne arv on teadmata, sest puudub kontakt kõikide laste vanematega.

Probleemid : o sotsiaalkorterite mittevastavus vajadusele; o olemasolevad sotsiaalkorterid vajavad remonti; o vallas puudub hooldekodu; o puudub päevakeskus eakatele ja puuetega inimestele; o vallas puudub võimalus osutada eakatele ööpäevaringset hooldusteenust; o füüsilise puudega inimestel on vallamaja külastamine raskendatud, kuna puuduvad kaldteed (invatõstuk); o puuetega inimesed on vähe kaasatud tööturule; o puuduvad erivajadustega lastega (puudega) peredele mõeldud tugiteenused (isiklik abistaja, tugiisik); o puudub erivajadustega (puudega) laste hoiuteenus; o puudega inimesed ja nende pered on vähe informeeritud ega ei ole teadlikud oma õigustest ja võimalustest.

Eesmärgid: o suuremate sotsiaalkorterite võõrandamine ja nende asemele väiksemate soetamine; o olemasolevate sotsiaalkorterite renoveerimine; o hooldekodu rajamine valda; 27

Ridala valla arengukava 2013-2022

o vanurite päevakeskuse loomine Uuemõisa ja Panga külla. Päevakeskuste arendamise toetamine; o eakate ja puuetega inimeste toimetulekut toetavate teenuste arendamine ja mitmekesistamine; o Ridala vallavalitsusse ja valla allasutustesse puuetega inimeste vajadustele vastavate sissepääsude rajamine; o puuetega inimeste tööhõive toetamine ja arendamine; o raskusse sattunud perede ja erivajadustega lastega (puudega) peredele tugiisiku teenuse loomise toetamine ja arendamine; o puuetega laste hoiuteenuse väljaarendamine ja selle teenuse osutajate koolitamine; o koostöö tõhustamine puuetega inimeste ja nende peredega, tutvustamaks toetamise võimalusi ja selgitamaks välja, mida puudega inimesed tegelikult vajavad.

3.2. Avahooldus

Hetkeolukord Avahoolduse eesmärk on parandada klientide heaolu koduteenuste kaudu, toetades nende toimetulekut kodus ja kogukonnas. Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad vanuritel ja/või abivajajatel, kellel on terviseprobleeme, jääda vanaduspõlve veetma või tervist taastama oma koju. Sellist teenust osutatakse vallas kümnele inimesele. Tõenäoliselt on abivajajaid rohkem. Teenust osutavad hetkel valla sotsiaaltöötajad. Lisaks on raske ja sügava puudega abivajajal võimalus kasutada oma pereliikme või muu lähedase isiku poolt pakutavat nn hooldajateenust, mida rahastatakse valla eelarvest.

Probleemid : o info abivajajast ei jõua alati valla sotsiaaltöötajani, kuna abistamine on perekeskne; o avahooldusteenus on lõplikult välja arendamata; o puudus on spetsiifiliste koduteenuste osutamisest (nt. akende pesemine, vaipade kloppimine, küünte lõikamine jne).

Eesmärgid: o valla poolt osutatavate koduteenuste loetelu ja teenuste osutamise tingimuste määratlemine ja kehtestamine; o avahooldusteenuse ja spetsiifiliste koduteenuste lõplik väljaarendamine vastavalt sihtrühmade vajadustele; o ava- ja spetsiifilise hooldusteenuse osutamise üleandmine era- ja/või kolmandale sektorile. Omavalitsus jääb teenuse tellijaks ja finantseerijaks; o ava- ja koduhooldusteenuste osutajate koolitamine.

3.3. Töötus

Hetkeolukord Ridala vallas on 01.01.2012 seisuga töötuna arvel 118 inimest, neist pikaajalisi töötuid on 59. Töötuse probleemide lahendamisel tehakse tihedat koostööd Tööturuameti Läänemaa osakonnaga. 2012. aastal korraldatud elanike küsitluse järgi on töötus valla kõige suurem probleem.

Ridala valla arengukava 2013-2022

Probleemid : o puudub tugiteenus pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööjõuturule; o pikaajalistel töötutel on vähene soov tööd leida; o riskirühma töötutel on tööle saamine raskendatud, kuna puudub tööandjate usaldus; o õpitud abitus töötute hulgas süveneb; o alkoholiprobleemid; o puuduvad sotsiaalsed töökohad.

Eesmärgid: o tugiteenuse ja rehabilitatsioonisüsteemi väljaarendamine pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööjõuturule; o tõhusa koostöö jätkamine töötukassa ja organisatsioonidega, mis toetavad töötute tööturule naasmist (nt. MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühing, MTÜ Samaaria Eesti Mission); o töötute toetamine juhtumipõhiselt; o sotsiaalsete töökohtade loomine; o töötute ajutine legaalne kasutamine avaliku sektori asutustes või nende allasutustes hooajalistel- ja juhutöödel (nt. haljastustööd, tormikahjude likvideerimine, teeäärte puhastamine vms).

3.4. Lastekaitsetöö

Hetkeolukord Kodu- ja koolivägivald on süvenevad probleemid. Koduvägivalla puhul on abivajajatel võimalus kasutada Haapsalu turvakodu teenust. Üha laieneval arvutiajastul on suurenenud internetist tulenevad ohud: laste ärakasutamine ja psüühiline vägivald nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt.

Probleemid : o koolides ja lasteaedades puudub sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenus; o õpetajad ei ole kursis koolivägivalla juhtumitega; o lapsed pelgavad vägivallajuhtumitest rääkida; o kooliealiste laste vaba aja veetmise võimalused ei ole piisavad, kõikidel lastel ei ole võimalik pärast kooli pikapäevarühma jääda või noortekeskust kasutada; o laste koolikohustusest kõrvalehiilimine ja hulkumine ning seeläbi halba seltskonda sattumine; o internetiohud. Vanemad ei teadvusta internetist tulevaid ohtusid, kuna ei oska ise arvutit kasutada või ei tea, kuidas ja mis ulatuses laste internetikasutust piirata.

Eesmärgid: o valla koolides ja lasteaedades sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenuse osutamine; o pereelu toimimist toetavate teenuste arendamine; o perekasvatuse edendamine; o koolitatud ja kompetentsete juhendajatega noortekeskuste ja noortetubade loomine ning toetamine; o lastega tegelevate isikute ja mittetulundusühenduste tegevuse toetamine;

Ridala valla arengukava 2013-2022

o „Märka last“ kampaaniates osalemine või nende korraldamine eesmärgiga, et ka tavakodanik tunneks ära abivajava lapse; o lapsevanemate koolitamine ja nende teadlikkuse tõstmine asjaoludest, mis lapsi internetis võivad ohustada ja kuidas neid vältida.

3.5. Erivajadusega lapsed

Hetkeolukord Erivajadusega (käitumisprobleemidega) laste arv suureneb. Seoses vanemate töökoormuse kasvuga jääb neil lastega tegelemiseks aega aina vähemaks. Lapsed on jäetud pikaajaliselt omapäi. Tihtipeale alates koolipäeva lõpust kuni hiliste õhtutundideni. Ridala valla koolide õpilastel on pärast tundide lõppemist kuni koolibussi väljumiseni võimalik osaleda erinevates ringides. Panga külla on rajatud avatud noortekeskus, mis on laste poolt omaks võetud ja aktiivses kasutuses. Noortekeskust juhendab vallavalitsuse koosseisuline noorsootöötaja.

Probleemid : o puudub ülevaade sellest, milliseid huviringe lapsed soovivad; o huviringidesse ei suudeta kaasata kõiki lapsi, kuna laste huvid on väga erinevad; o puudub ülevaade laste probleemidest; o valla kaugemates piirkondades elavatel lastel puudub võimalus vaba aja sisustamiseks; o vanematel napib aega lastega tegelemiseks, mistõttu lapsed ei saa kodust kaasa eluks vajalikku käitumisõpetust.

Eesmärgid: o lastele erinevate vaba aja veetmise võimaluste tagamine, võttes arvesse nende vanust ja sugu; o lapsi huvitava ringitöö kavandamine laste ja lastevanemate hulgas regulaarselt läbiviidavate küsitlustulemuste alusel; o individuaalne tegelemine käitumisprobleemiga lapsega, et selgitada välja tema probleemid ja huvid; o koostöös külaseltsidega otsida võimalusi laste vaba aja sisustamiseks ka valla äärealadel; o koolitatud ja kompetentsete juhendajatega noortekeskuste ja noortetubade loomine ning toetamine; o naabrivalve rakendamine ja tõhustamine järelevalveta ja vanemliku hooleta laste üle; o koostöö tegemine noorsootööd korraldavate üleriigiliste ja maakondlike organisatsioonidega; o koostöö tegemine politsei ja kaitseliidu noorteorganisatsioonidega; o käitumisõpetuse tõhustamine koolides.

Ridala valla arengukava 2013-2022

4. Tervishoid

4.1. Arstiabi

Hetkeolukord Ridala vallas puudub perearsti vastuvõtupunkt. Varem Panga külas tegutsenud perearst võtab täna Ridala valla patsiente vastu vaid Haapsalus. Perearsti vastuvõtupunkt Haapsalu kesklinnas on Ridala elanikele üldiselt mugav kasutada. Suur osa Ridala valla elanikest elab Haapsalu linna lähedastes Uuemõisa ja Paralepa alevikes ja nende meditsiinilise abi vajaduse katavad Haapsalu perearstid, nii nagu neile on kättesaadavad ka Haapsalu haigla teenused. Võnnu küla ja selle lähipiirkonna elanikele on perearsti teenus logistiliselt paremini kättesaadav Taebla valla perearstipunkti kaudu. Ridala valla lõunaosas asuvate Haeska, Kiideva, Puise ja Sinalepa kandi inimestele on perearstiteenus raskesti kättesaadav, kuna perearst jääb kodudest enam kui 20 km kaugusele ja ühistranspordiühendus maakonnakeskusega ei ole rahuldav.

Probleemid : o valla hõredalt asustatud piirkondades ja külades elavatele inimestele on perearstiteenus raskesti kättesaadav; o perearstidel ei ole elanike vähesuse tõttu motivatsiooni avada vastuvõtupunkti maapiirkonda; o puuduvad perearsti vastuvõtuks sobivad ruumid ja ka vahendid võimalike ruumide remondiks ja sisustamiseks; o maapiirkondade halb transpordiühendus Haapsalu linnaga; o eakatel inimestel on Haapsalus arsti juures käimine raskendatud; o kiirabi kohale jõudmine on raskendatud, kuna puuduvad suunaviidad, küla- ja talunimed.

Eesmärgid: o esmatasandi arstiabi (perearstiteenuse) kättesaadavuse tagamine ja kättesaadavuse hõlbustamine kõikidele vallaelanikele; o perearsti või pereõe leidmine ja toetamine, kes osutaks osaliselt teenust ka maapiirkonnas; o transpordi korraldamine ja kompenseerimine kaugemate piirkondade elanikele (nt. kogukonnateenuse rakendamine); o suunaviitade, külasiltide ja talunimedega siltide paigaldamine hajaasustusse kiirabi tegevuse lihtsustamiseks (koostöö külaseltsidega).

4.2. Terviseedendus

Hetkeolukord Tervisekasvatus ja -edendus on olulised tegevusvaldkonnad, mis vähendavad pikas perspektiivis kogukonna kulutusi meditsiinile ja sotsiaalhoolekandele. Elanike tervisekäitumist on positiivselt mõjutanud kergliiklusteede rajamine, küla- ja spordiplatside väljaarendamine ning erinevate sportimisvõimaluste loomine.

Probleemid: o Panga küla spordihoone halb seisukord;

Ridala valla arengukava 2013-2022

o kergliiklusteede puudumine Haapsalu-Parila-Sinalepa-Kiideva/Puise marsruudil; o lähiliikumisalade vähesus; o puuduvad avalikud supluskohad.

Eesmärgid: o puhkealade ja uute supluskohtade rajamine; o koostöövõrgustiku loomine tervisekaitse ja terviseedendusega tegelevate asutuste ja perearstidega; o osalemine üleriigilistes ja maakondlikes terviseedendusprojektides; o tervisespordi propageerimine ja elanike terviseteadlikkuse tõstmine; o ennetustöö tõhustamine ja selle kaudu elanike tervisekäitumise mõjutamine; o alkoholismi, suitsetamise ja narkomaania ennetustöö korraldamine ja erinevates sellekohastes projektides ning programmides osalemine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

5. Kultuurielu

5.1. Sport ja vaba aeg

Hetkeolukord Spordil on oluline osa Ridala valla elanike vaba aja sisustamisel, tervise edendamisel ja kogukonna ühteliitmisel. Nii nagu kultuurielule, nii avaldab ka sportimisele ja vaba aja veetmisele mõju Haapsalu linna lähedus. Linnas asuvates spordisaalides, ujulas, staadionil jne on võimalik osaleda treeninguringides ning harrastada tervisesporti. Sporditegevusi korraldavad spordiklubid. Ridala valla spordiklubid tegutsevad peamiselt Panga külas. Paralepa ja Uuemõisa kergliiklusteedel harrastatakse aktiivselt rulluisutamist, suusatamist, kepikõndi ning rattasõitu. Panga külas arendatakse motosportlastele maasturirada. Teiste motospordivahenditega saab treenida ja võistelda Kiltsi lennuväljal. Erinevate suurvõistluste (rammumehed, kardisõit jms) korraldamiseks on leitud sobilik koht Rannarootsi kaubanduskeskuse parklas.

Probleemid : o Panga küla spordihoone seisukord on halb; o kergliiklusteede puudumine Haapsalu-Parila-Sinalepa-Kiideva/Puise marsruudil; o sportimisvõimalused ei ole kättesaadavad kõikidele valla elanikele; o spordiorganisaatoreid on vähe; o vabatahtlike spordiorganisaatorite vähene ajaressurss ja madal motivatsioon; o olemasolev spordiinventar on amortiseerunud; o sportimisvõimalused on liialt ühekülgsed.

Eesmärgid: o Panga küla spordisaali renoveerimine; o Uuemõisa alevikku uue spordisaali ehitamine; o Ridala Põhikooli ja Uuemõisa Lasteaed-Algkooli mängu- ja spordiväljakute renoveerimine; o terviseradade, kergliiklusteede, spordiplatside ja puhkealade arendamise ja väljaehitamise toetamine; o spordi- ja mänguväljakute arendamine alevikes ja külakeskustes; o sporditegevust korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute motiveerimine ja toetamine; o spordisaalide sisustamine moodsa spordiinventariga; o Ridala Põhikooli ja Uuemõisa Algkool-Lasteaia spordisaalide ja spordiväljakute kasutamise korraldamine väljaspool kooli õppetegevust; o puhkealade ja supluskohtade rajamine Pullapääle, Puskusse, Laomäele, Rohukülla, Valgeväljale ja Tanskasse; o traditsiooniliste spordiürituste toetamine ja uute algatamine; o maasturiraja väljaarendamine Panga külas; o väliujula (4x25m koos 5m hüppetorniga) rajamine Valgeväljale (karjääri).

5.2. Raamatukogud

Hetkeolukord Ridala valla külaraamatukogud asuvad Asukülas, Panga külas ning Uuemõisa alevikus.

Ridala valla arengukava 2013-2022

Panga külas valla sotsiaalkorteris asunud raamatukogu on saanud uued ruumid vastrenoveeritud Ridala Põhikooli. Panga külaraamatukogul on raamatulaenutuspunkt ka Jõõdre asulas. Uuemõisa raamatukogu töötab Haapsalu Kutsehariduskeskuse ruumides.

Probleemid : o raamatukogude raamatufondid vajavad kaasajastamist; o Asuküla raamatukogu halb seisukord; o Asuküla raamatukogu vähene külastatavus; o mobiilse raamatukogu puudumine, mis võimaldaks teenust osutada erinevates külades.

Eesmärgid: o raamatukogude väljaarendamine multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks (suhtlusvõimaluste arendamine, raamatuklubi vms); o raamatukogude raamatufondide suurendamine ja klientide nõudluse tagamine; o lisaks olemasolevatele raamatukogudele vajadusel välja arendada laenutuspunktid külaseltside juures, mis tagaks teenuse kättesaadavuse kõigile elanikele; o raamatukogude arendamine vastavalt lugejate vajadustele (mugav mööbel, tänapäevane laenutussüsteem); o raamatukogude ühtne administreerimine; o raamatukogude säilitamine ja laiendamine Uuemõisas ning Panga külas.

5.3. Kultuurikeskkond ja seltsitegevus

Hetkeolukord Kultuuritraditsioonide säilitamine, arenev külaelu ja külakultuur, ning isetegemine kultuurikeskustes ja seltsimajades on määrav tegur valla elanikkonna identiteedi ja eneseteadvuse kujundamisel ning see avaldab mõju valla elukeskkonna kvaliteedile. Ridala valla elanikele võimaldab aktiivset osalemist kultuurielus ka Haapsalu linna lähedus. See annab võimaluse osa saada linnas toimuvatest kontsertidest, festivalidest, teatrietendustest jne. Vallasiseselt kasutatakse kultuuriüritusteks Uuemõisa mõisa ja Ridala Põhikooli ruume (kooli aula, spordihoone saal) Panga külas, samuti seltsimajasid Haeskas, Võnnus, Kiidevas, Parilas ja Asukülas. Erinevaid vabaõhuüritusi viiakse läbi külaseltside juures olevatel peoplatsidel. Uuemõisas korraldatakse vabaõhuüritusi valdavalt Rannarootsi kaubanduskeskuse parklas.

Probleemid : o Uuemõisa mõisahoone välisfassaad näeb halb välja ja on ohtlikus seisukorras; o Võnnu ja Asuküla seltsimajade seisukord on halb; o Uuemõisa mõisapark leiab vähe kasutust; o seltsimaju kasutatakse vähe ja need ei majanda ennast ära; o kultuuriürituste korraldajate töö on vabatahtlik või vähe tasustatud; o kultuuriürituste korraldamine projektipõhiselt piirab ürituste mitmekesisust, sest kõik kavandatud üritused ei leia rahalist toetust; o kultuuritegevus jääb ühekülgseks, sest üritusi korraldatakse vaid piiratud sihtgruppidele ja/või rahastust leiavad järjepidevalt vaid ühed ja samad üritused;

Ridala valla arengukava 2013-2022

o aastaid toimunud aktiivne seltsitegevus külades on muutunud tagasihoidlikuks. Seltsitegevus on väsinud, vajab uusi eestvedajaid ja uusi ideid-algatusi ning võimalusi erinevate teenuste osutamiseks; o traditsiooniline külaelulaad on hääbumas (külakultuur, käsitööoskused).

Eesmärgid: o Uuemõisa mõisahoone välisfassaadi renoveerimine; o Võnnu ja Asuküla seltsimaja renoveerimine; o seltsimajade haldamine ja korrashoid; o igale seltsimajale majahoidja leidmine (eraisik, külaselts vms); o Uuemõisa mõisapargi eksponeerimine ja aktiivsem kasutuselevõtt kultuuriürituste korraldamiseks; o kultuuritegevust korraldavate füüsiliste ja juriidiliste isikute motiveerimine ja toetamine; o seltsimajade aktiivsem kasutuselevõtt kultuuriüritusteks; o kultuuritegevuse ja vaba aja veetmise infrastruktuuri uuendamine ja funktsionaalne mitmekesistamine; o kultuurikeskustes ja seltsimajades vaba aja veetmise korraldamine ja selleks võimaluste loomine; o rahvuslike ja kohalike kultuuritraditsioonide loomine, taastamine, tugevdamine ja säilitamine; o kultuurikeskustes ja külamajades vaba aja veetmise infrastruktuuri uuendamise ja funktsionaalse mitmekesistamise toetamine; o külaelu ja külakultuuri arengu toetamine; o seltsitegevuse igakülgne toetamine; o olemasoleva kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamine; o kultuuri- ja muinsuskaitseobjektide ning vaatamisväärsuste korrastamine ja eksponeerimine; o mitmekesiste ja erinevatele sihtgruppidele mõeldud kultuuriürituste korraldamine; o küla elulaadi, -kultuuri ja traditsioonide säilitamine, taaselustamine.

5.4. Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused

Hetkeolukord Ridala vallas Kolila külas asub 13. sajandil ehitatud ja Maarja-Magdaleenale pühendatud Ridala kirik, mis on Läänemaa vanim ja kauneim kirik. Kiriku ümber on väike kirikuaed, milles on säilinud arhailisi kiviriste, milliseid ei kohta ühelgi teisel kalmistul. Kirik ja kirikuaed koos lähedal asuva uue pastoraadihoonega kuuluvad Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule, kirikut kasutab ja hooldab Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus. Sealsamas lähistel Vilkla külas asub Ridala Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide kogudusehoone. Hoone on valminud 80ndatel aastatel ja ehitati seal varem olnud, kuid maha põlenud kogudusehoone asemele. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide kogudusele kuulub ka Puise kandis Põgari-Sassi külas asuv Mäevalla palvemaja. Omaaegsetest vene kirikutest on Ridala vallas asunud Mäemõisa püha Nikolause kirik, mida tuntakse tänapäeval Sinalepa kiriku nime all. Kirik asub Sinalepa külas, on rajatud 1890ndatel aastatel ja suletud 1962. aastal. Kirik ja selle kõrvalhooned on varemeis. Kinnistu omanik on Ridala Vallavalitsus. Lisaks Ridala kirikuaiale on vallas veel kolm kalmistut: Ridala uus kalmistu, Ridala vana kalmistu ja Sinalepa kalmistu. Kaks esimest asuvad Liivakülas ja mõlemad on 35

Ridala valla arengukava 2013-2022 muinsuskaitse all. Kolmas asub Sinalepa külas ning on omaaegse vene kiriku juurde kuulunud kalmistu. Sinalepa kalmistu inventeerimisega seoses on tehtud ettepanek võtta kalmistu muinsuskaitse alla. Kalmistud kuuluvad Ridala vallavalitsusele. Kalmistuid ja sealseid rajatisi hooldavad vallavalitsuse koosseisus töötavad kalmistuvahid. Kõik kalmistud on aastatel 2005-2006 inventeeritud, inventeerimise andmed on valla kodulehel. Igal kaitsealusel ja pärandkultuuriobjektil on omanik, kes vastutab objekti säilimise ja korrashoiu eest.

Ridala vallavalitsusele kuuluvad järgmised muinsuskaitsealused objektid: o Uuemõisa mõisa peahoone (arhitektuurimälestis); o Uuemõisa mõisapark (arhitektuurimälestis); o Ridala Uus kalmistu (ajaloomälestis); o Ridala Vana kalmistu (ajaloomälestis); o Aleksander III mälestussammas (ajaloomälestis). Ridala vallavalitsusele kuuluvad järgmised kohaliku kaitse all olevad objektid: o Sinalepa kiriku varemed; o Sinalepa kalmistu; o Sinalepa (Mäemõisa) park; o Uuemõisa vana alajaam; o Parila endine koolimaja ja park. Ridala vallavalitsusele kuuluvad järgmised pärandkultuuriobjektid: o C. Kreegi sünnikodu mälestuskivi Saanika külas; o Parila endine koolimaja; o Asuküla endine koolimaja; o Võnnu endine koolimaja; o Kiideva lauter (paadisild).

Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektide täieliku nimekirja leiab Ridala valla üldplaneeringust.

Probleemid : o kultuuriobjektide seisukord on halb; o investeeringuid vajavad Uuemõisa mõis, Ridala kirik, Ridala vana kalmistu kabel, Sinalepa kalmistu väravad, Sinalepa kiriku varemed ja kõrvalhooned, kalmistute piirdeaiad, Kiltsi mõis, Ungru loss; o muinsuskaitse all olevate objektide projekteerimise ja renoveerimise maksumus on oluliselt kõrgem kui tavaobjektidel; o paljud maaomanikud ei hoolda üldse enda omandis olevaid muinsuskaitsealuseid ja pärandkultuuri objekte; o Sinalepa õigeusukiriku hoonekompleks pole leidnud rakendust.

Eesmärgid: o muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimine, konserveerimine ja hooldamine; o igal objektil on peremees (omanik või haldaja – eraisik, MTÜ, sihtasutus vms), kes korraldab muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimist, korrashoidu, viidastamist jms. Objekti omanik teeb koostööd Muinsuskaitseameti ja vallavalitsusega ning on aktiivsem pool objektide ehitus- või hooldustöödeks lisarahastuse taotlemisel;

Ridala valla arengukava 2013-2022 o kaitsealuste objektide seisukorra üle järelvalve tõhustamine. Kõikide pärandkultuuriobjektide säilimise tagamine võimalikult praeguses seisus; o kalmistute kabelite, veevõtukohtade jms rekonstrueerimine; o Ridala uue kalmistu laienduse planeerimine; o kõrghaljastuse piiramine kalmistutel; o kalmistute inventeerimisandmete kaasajastamine; o Sinalepa kirikukompleksi võõrandamine ja/või hoonekompleksile uue otstarve leidmine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

II TEHNILINE TARISTU

6. Arendustegevus Ridala valla kantides

Ridala valla kinnisvaraarendust mõjutab oluliselt valla geograafiline asend. Haapsalu linna lähedus soosib Uuemõisa ja Paralepa kandi elamuarendust ning samuti tootmis- ja äritegevust. Rannaaladel mõjutab kinnisvaraarendust valla ülipikk rannajoon ning looduskaunis Matsalu rahvuspark. Ridala vallavalitsusel on võimalik toetada ja suunata kinnisvaraarendust planeeringute ja ehitusprojektide menetlemise koordineerimise kaudu. Vallas on algatatud 43 detailplaneeringut, nendest menetlemisel olevaid detailplaneeringuid on 20, sh 1 tootmismaa detailplaneering ja 3 ärimaa detailplaneeringut. Buumi ajal, aastatel 2005-2008, algatatud elamupiirkondade arendamise detailplaneeringutest on arendaja passiivsuse tõttu aegunud lähteülesandega 23 detailplaneeringut. Paljud neist on Ridala valla üldplaneeringuga (2010) kehtestatud tingimustest tulenevalt muutunud teostamatuks, sh kaks ühe krundi arendamise detailplaneeringut on jäänud lõpetamata keskkonnaalaste piirangute tõttu rannaalal.

6.1. Asuküla kant

Hetkeolukord Kohapeal on vähe ettevõtteid ja töökohti, suuremaid tegutsevaid talupidamisi on kuni 10. Sepaküla paekivikarjääri tulevik on ebaselge. Sotsiaalobjektid vajavad investeeringuid.

Probleemid: o Asuküla endine koolimaja vajab soojustamist ja renoveerimist; o maastikupilti rikuvad endisaegsete ühismajandite kasutusest väljalangenud hooned (nt. Sepaküla laut); o külateede seisukord on halb; o teede lõhkumine metsaveo käigus; o metsatalude juurdepääsuteede seisukord on halb; o Mägari ühisveevärk vajab rekonstrueerimist; o põllumajanduslikud tootmishooned vajavad kaasajastamist.

Eesmärgid: o Asuküla endise koolimaja soojustamine ja renoveerimine seltsimajaks, seltsimaja teise korruse (nt. majutusteenuse pakkumiseks) väljaehitamine; o kasutusest välja langenud hoonete lammutamine või neile alternatiivse kasutusotstarbe leidmine; o teehoolduse tõhustamine ja Käpla ning Kaevere teede rekonstrueerimine mustkattega teedeks, tagamaks elanikkonnale kiiremat ja mugavamat liiklemist; o järelevalve tõhustamine teede seisukorra üle; o talude juurdepääsuteede parendamine; o juurdepääsu tagamine kiirabile, politseile, prügiveole jne. Vajalike viitade paigaldamine; o Mägari küla ühisveevärgi rekonstrueerimine;

Ridala valla arengukava 2013-2022

o olemasolevate põllumajanduslike tootmishoonete renoveerimine ja/või uute ehitamine majandustegevuse kaasajastamiseks, keskkonnasõbralikumaks ja energiasäästlikumaks muutmiseks ning arendamiseks.

6.2. Haeska kant

Hetkeolukord Rannaäärses Tuulingu talus pakutakse majutusteenust ja arendatakse välja suuremat majutus- ning seminarikeskust kalastajatele ja loodusturistidele. Haeska mõis on renoveeritud puhke- ja majutusasutuseks. Külas tegutseb kuni 6-7 aktiivset talunikku, kellest mitmed kasutavad ja harivad maid ka mujal valla territooriumil. Kõik maad külas on haritud ja omaaegsed põllumajanduslikud tootmishooned on kasutuses. Hajaasustuse veeprogrammi abil on paljudesse taludesse jõudnud puhas joogivesi.

Probleemid: o seltsimaja vajab renoveerimist ja küttesüsteem väljavahetamist; o avalikult kasutatavad teed kuuluvad osaliselt eraomanikele; o Haeska ja Sinalepa vahel on tee halb (kruusatee); o metsataludes pole internetiühendust ega korralikku mobiililevi, mujal puudub kiire internetiühendus; o üleujutuse probleem märgalal; o elektrisüsteemid on amortiseerunud ja ebapiisava võimsusega; o vaja on uusi põllumajanduslikke tootmishooneid (nt. tapamaja); o karjakasvatusega enim tegelevas piirkonnas puudub kariloomade hädatapu võimalus.

Eesmärgid: o seltsimaja majutusruumide remont, külasauna ja teise korruse ruumide väljaehitamine; o seltsimaja küttesüsteemi üleviimine maaküttele; o erateede andmine avalikku kasutusse; o Haeska-Sinalepa tee rekonstrueerimine mustkattega teeks; o mobiililevi ja kiire internetiühenduse võimaluste loomine kõigile majapidamistele; o endisaegsete kuivenduskraavide puhastamine, truupide paigaldamine ja/või asendamine probleemsetes kohtades; o elektrisüsteemide renoveerimine ja uuendamine vastavalt tänapäeva vajadustele (nt. amprite suurendamine arenevates taludes); o tapamaja rajamine kanti; o olemasolevate põllumajanduslike tootmishoonete renoveerimine ja/või uute ehitamine majandustegevuse kaasajastamiseks, keskkonnasõbralikumaks ja energiasäästlikumaks muutmiseks ning arendamiseks.

6.3. Kiideva kant

Hetkeolukord Tuuru-Kiideva maantee on muudetud tolmuvabaks ja saanud mustkatte. Renoveeritud paadisild on avatud kasutamiseks puhkajatele ja kaluritele. Elanikke häirivad kasutusest väljalangenud ja hooldamata hooned.

Probleemid: 39

Ridala valla arengukava 2013-2022

o Kiideva küla miljööväärtuslikku keskkonda reostavad lagunenud ja omanike poolt hooletusse jäetud hooned (mõisahoone, kauplusehoone, muuseumihoone); o kõrvalteede seisukord on halb; o puudub interneti püsiühendus.

Eesmärgid: o küla miljööväärtust risustavate hoonete lammutamine või renoveerimine; o Kiideva mõisa ja pargi renoveerimine; o kruusateede hoolduse tõhustamine või tolmuvabaks muutmine; o kiire internetiühenduse võimaldamine igale majapidamisele.

6.4. Paralepa kant

Hetkeolukord Paralepa alevikus on täies mahus uuendatud ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassid. Kavandamisel on hosteli rajamine Paralepa alevikku, hoones võiksid tulevikus asuda ka seltsiruumid, noortekeskus vms. Asula heakorda risustavad lagunenud ja amortiseerunud barakkelamud.

Probleemid : o lagunenud militaarrajatised reostavad keskkonda ja rikuvad maastiku ilmet; o tänavad vajavad tolmuvabaks muutmist; o ühendus maakonnakeskusega on tülikas. Asukoht on linnalähedane, kuid liiklemist takistab Jaama oja kitsas ja amortiseerunud sild Haapsalus; o olemas on küll vastrenoveeritud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid paljud inimesed ei soovi sellega liituda, või on liitumine neile liialt kallis; o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisega kerkis piirkonniti esile üleujutuse probleem, sest sadevete äravool kanalisatsiooni pole lubatud ja on nüüdseks peatatud; o piirkond on linnaline ja ühtlasi looduskaunis, kuid elamiseks väheatraktiivne, kuna puuduvad ettevõtted, töökohad ja sotsiaalne taristu; o Paralepa aleviku heakord jätab soovida.

Eesmärgid: o kasutusest väljalangenud hoonetele kasutusotstarbe leidmine ja renoveerimine või likvideerimine, lisarahastuse taotlemine riiklikest vahenditest ja erinevatest struktuurifondidest; o tänavatele mustkatte paigaldamine; o Haapsalu linna ümbersõidu väljaehitamine, alternatiiv on Haapsalu linna peatänava ja Jaama oja silla rekonstrueerimine; o järelevalve tõhustamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise üle; o toetusrahade eest välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga liitumise tasu kaotamine; o sadevee ärajuhtimise süsteemide (drenaaz, kraavitus, truubid) projekteerimine ja väljaehitamine; o kergliiklustee rajamine Kiltsi külast Rohuküla sadamani; o lennuliikluse taastamine Kiltsi lennuväljal; o Kiltsi tööstusala väljaarendamine; o jäätmekäitluse järelevalve tõhustamine;

Ridala valla arengukava 2013-2022

6.5. Parila kant

Hetkeolukord Endine töökojakompleks Parilas seisab valdavalt kasutuseta. Seal ja ka mujal Parila ning Jõõdre külades risustavad asula ilmet kasutusest väljalangenud hooned (endine baarihoone, katlamaja, bensiinijaam, lasteaed jms). Jõõdre asulas on rekonstrueeritud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Rajatud on uus reoveepuhasti.

Probleemid : o puudub kergliiklustee turvaliseks liiklemiseks Jõõdre külast Ridala kalmistutele ja Jõõdre külast Ridala Põhikooli; o kasutusest väljalangenud hooned on inimestele ohtlikud ja risustavad maastikupilti; o ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine muutis Jõõdre asulas teravamaks sadevete äravoolu probleemi; o golfiväljaku piirkonda on üle planeeritud puhkemajade krunte; o elukeskkond vajab kaasajastamist (vaba aja võimalused, kergliiklus); o korruselamud vajavad renoveerimist; o korruselamute küttesüsteemid vajavad rekonstrueerimist; o tänavavalgustus vajab rekonstrueerimist ja energiasäästlikumaks muutmist.

Eesmärgid: o kergliiklustee rajamine Haapsalust Panga külla, eelkõige tuleb välja ehitada teelõik Parilast Ridala kalmistute ja kirikuni; o kasutusest väljalangenud hoonetele kasutusotstarbe leidmine ja renoveerimine või likvideerimine, lisarahastuse taotlemine riiklikest vahenditest ja erinevatest struktuurifondidest; o elamumaadel, mida ei suudeta turundada (nt. golfiväljaku krundid), muuta maakasutuse sihtotstarve tagasi maatulundusmaaks; o sadevete ärajuhtimise süsteemi väljaehitamine; o korterelamute renoveerimine (katused, küttesüsteemid, trepikojad jms); o sotsiaalkorterite remontimine; o tänavavalgustuse rekonstrueerimine energiasäästlikumaks.

6.6. Puise kant

Hetkeolukord Tuuru-Puise maantee on muudetud tolmuvabaks ja saanud mustkatte. Maanteeäärses Põgari-Sassi külas on valmimisjärgus detailplaneering puhkekeskuse rajamiseks loodusturismi edendamise eesmärgil. Munitsipaalomandis olevas lautrikohas käivad ehitustööd, mille tulemusena arendatakse lautrist väikesadam, misjärel paranevad oluliselt kohalike kalurite töö- ja olmetingimused.

Probleemid: o metsatalude juurdepääsuteede seisukord on halb; o lähipiirkonnas puudub bensiinijaam.

Eesmärgid: 41

Ridala valla arengukava 2013-2022

o talude juurdepääsuteede parendamine; o bensiinijaama rajamine või taastamine (Parilas).

6.7. Rohuküla kant

Hetkeolukord Rohuküla sadam koos sadamahoonega on vastselt valminud. Sadamahoones on avatud toitlustamiskoht. Kavandamisel on motellikompleksi (majutus ja toitlustusasutus) rajamine Rohukülla. Lähialal arendatakse Kiltsi tööstusala, mis tulevikus loob piirkonda uusi töökohti. Valminud on kergliiklustee projekt Paralepast Rohukülla. Päevakorda on tõusnud raudteetammi ja rongiliikluse taastamine Riisipere-Haapsalu-Rohuküla liinil.

Probleemid : o lagunenud militaarrajatised reostavad keskkonda ja rikuvad maastiku ilmet; o Rohuküla piirkonnas on elamu- ja suvilakrunte kohati üle planeeritud; o elamualade tänavavõrk vajab rekonstrueerimist; o juurdepääsud kallasrajale kohati suletud; o elamupiirkondi ümbritsevate ranna- ja metsaalade heakord jätab soovida; o puuduvad avalikult kasutatavad paadisillad (harrastuskaluritele, jahtidele jms); o Rohuküla külas asuv veevärk ja kanalisatsioon vajab rekonstrueerimist; o Rohuküla sadamaga seotud laondustegevus kujutab sadama lähipiirkonnas ohtu inimestele ja keskkonnale (peamiselt puitmaterjal); o Rohuküla ja Nõmme küla hajaasustuses olevatel kompaktsetel elamualadel puudub veevärk ja kanalisatsioon; o liiklusohutuse tagamine tiheda transiitliiklusega maanteel; o piirkonnas, kus liigub palju turiste, puudub majutusasutus.

Eesmärgid: o kasutusest väljalangenud ja inimtegevusele ohtlike hoonete likvideerimine; o osal elamumaadest muuta maakasutuse sihtotstarve tagasi maatulundusmaaks; o olemasolevate kruusateede tolmuvabaks muutmine; o kallasrajale juurdepääsude tagamine; o järelevalve tõhustamine jäätmekäitluse üle; o jahisadama ja paadisilla rajamine Rohuküla sadamasse; o järelevalve tõhustamine sadamaga külgnevate riigi- ja eramaade kasutamise osas. o veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Rohukülas; o veevärgi- ja kanalisatsioonilahenduse leidmine ja rajamine Rohuküla, Nõmme ja Pusku küla hajaasustuse piirkonnas asuvatele kompaktsetele elamualadele; o kergliiklustee rajamine Kiltsi külast Rohuküla sadamani; o Rohukülla majutusasutuse rajamine; o raudtee taastamine Haapsalust Rohukülla.

6.8. Sinalepa kant

Hetkeolukord Panga küla tiheasustusega piirkonnas on teostamisel ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uue puhastusseadme paigaldamine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

Seoses Ridala Põhikooli rekonstrueerimisega on asulasse rajatud uus tuletõrje veevõtukoht. Piirkonnas asuvad mitmed aktiivselt tegutsevad põllumajandusettevõtted ja puidutööstused. Kohalikud ettevõtted ei suuda kõigile soovijaile siiski sobilikke töökohti tagada. Töökohtade puuduse tõttu lahkuvad kandist just tööealised inimesed.

Probleemid: o elukeskkond vajab kaasajastamist (vaba aja võimalused, kergliiklus); o korruselamud vajavad renoveerimist; o spordihoone ja õpetajate maja vajavad renoveerimist; o Panga külas puudub sadevetesüsteem; o Panga külas puudub piisav tänavavalgustus; o külateede seisukord on halb; o teede lõhkumine metsaveo käigus; o liiklusohutuse tagamine; o kasutusest väljalangenud hooned risustavad maastikupilti (õigeusu kirik, kolhoosiaegsed põllumajandushooned jms); o puuduvad avalikult kasutatavad paadisillad; o traditsioonilise elamisviisi kadumine ja töökohtade vähesus; o vajadus tootmishoonete, sh. põllumajanduslike tootmishoonete kaasajastamiseks; o karmid tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuded ettevõtetes; o tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuete täitmine tootmishoonetes on kulukas; o tänavavalgustus vajab rekonstrueerimist ja energiasäästlikumaks muutmist.

Eesmärgid: o korterelamute renoveerimine (katused, küttesüsteemid, trepikojad jms); o spordihoone ja õpetajate maja renoveerimine; o kergliiklustee rajamine Haapsalust Panga külla ja sealt edasi Kiidevasse; o Panga külas sadevetesüsteemi väljaehitamine; o Panga küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine energiasäästlikumaks ja uue välisvalgustuse rajamine (sh. Mäemõisa parki); o kruusateede hoolduse tõhustamine ja Sinalepa-Haeska tee, Käpla tee, Sinalepa- Käpla ning Käpla-Asuküla teelõikude rekonstrueerimine mustkattega teeks; o järelevalve tõhustamine teede seisukorra üle; o Sinalepa lihatööstuse taaskäivitamine või hoonele uue rakenduse leidmine; o kasutusest väljalangenud tootmishoonete likvideerimine või nendele uue kasutusviisi leidmine; o Laomäe paadisilla rekonstrueerimine; o väiketootmise taastamine; o väikeettevõtluse mitmekesistamine (nt. kalanduse ja kalakasvatuse arendamine); o puidutööstuse ja -töötlemise arendamine; o kalapüügi või muul moel kalandusega seotud ettevõtluse arendamine; o kohalikul toorainel baseeruva tööstuse eelisarendamine; o olemasolevate tootmishoonete, sealhulgas põllumajanduslike tootmishoonete renoveerimine ja/või uute ehitamine majandustegevuse kaasajastamiseks, keskkonnasõbralikumaks ja energiasäästlikumaks muutmiseks ning arendamiseks; o tootmishoonete rekonstrueerimine ja/või ehitamine vastavalt tänapäevastele tervisekaitse-, sanitaar- ja tuleohutusnõuetele; o ühistegevuse arendamine ettevõtluses (põllumajandus-, maaparandus- vms. ühistute loomine), tagamaks suuremad investeerimisvõimalused hoonete

Ridala valla arengukava 2013-2022

renoveerimiseks või rajamiseks, tehnika ning masinapargi soetamiseks või laiaulatuslikeks metsa-, põllumajandus- ning maaparandustöödeks.

6.9. Topu kant

Hetkeolukord Kõrge ehituskoormus rannaaladel. Detailplaneeringute alusel moodustatud ja seni veel hoonestamata elamu- või suvilakrunte on kokku ligi 240. Kandis tegutseb mitmeid turismi- ja majutusteenust pakkuvaid ettevõtteid. Topu sadam on kutseliste kalurite poolt enim kasutatav kalasadam vallas.

Probleemid: o Topu piirkonnas on elamu- ja suvilakrunte kohati üle planeeritud; o Topu piirkonna külade hajaasustuses olevatel kompaktsetel elamualadel puudub veevärk ja kanalisatsioon; o elamualade tänavavõrk vajab rekonstrueerimist; o juurdepääsud kallasrajale on kohati suletud; o ranna- ja metsaalade heakord jätab soovida; o Pusku jt. lautrikohad rannaalal vajavad rekonstrueerimist; o Topu kalasadam vajab rekonstrueerimist ja arendamist; o teedevõrgu seisukord on halb; o elamupiirkondi ümbritsevate ranna- ja metsaalade heakord jätab soovida; o tuletõrje veevõtukohtade puudumine kompaktselt asustatud suvilapiirkondades.

Eesmärgid: o elamumaadel, mida ei suudeta realiseerida, maakasutuse sihtotstarbe muutmine tagasi maatulundusmaaks; o Pusku küla hajaasustusaladel asuvate kompaktse hoonestusega piirkondades veevärgi- ja kanalisatsioonilahenduse leidmine ja väljaehitamine. o juurdepääsude tagamine kallasrajale; o Topu kalasadama rekonstrueerimine; o Pusku paadisilla rajamine; o supluskoha väljaarendamine Pusku paadisilla lähistel; o Topu ranna külastuskeskkonna arendamine; o külakeskuste ja kompaktsete elamualadeni viivate teede rekonstrueerimine mustkattega teedeks; o järelevalve tõhustamine jäätmekäitluse üle; o tuletõrje veevõtukohtade kaardistamine, rekonstrueerimine ja rajamine.

6.10. Uuemõisa kant

Hetkeolukord Uuemõisa alevikus on rekonstrueeritud ja osalisel rekonstrueerimisel ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitrassid. Samuti on rekonstrueeritud kaugküttetrassid. 2010. aastal rekonstrueeriti aleviku peatänav ja aasta hiljem valmis tänapäevane kergliiklustee Uuemõisa alevikust Rannaküla teeristini. Peatänaval on uuendatud tänavavalgustus. Uus kergliiklustee on rajatud osaliselt ka Haudejaama tee ning Kooli tee äärde. Alustatud on uute tänavate ehitamist (Mõisa tee ja Neeme tänav).

Ridala valla arengukava 2013-2022

2009. aastal rajati Uuemõisa Rannarootsi kaubanduskeskus, mis muutis oluliselt terve asula ruumilist kujundust, elavdas siinset ärimaastikku ja tõi piirkonda juurde hulgaliselt töökohti. Hetkel on Uuemõisas ehitusjärgus sotsiaalhoolekandeküla ja üks tootmishoone lõunapoolsel tööstusalal.

Detailplaneeringute alusel moodustatud ja seni veel hoonestamata elamukrunte on kandis 83, sh. Herjavas 55, korruselamukrunte 2, ridaelamukrunte 1, tootmismaa krunte 5, äri- ja kontorihoonete krunte 9, sh. Herjavas 1, sotsiaalmaa krunte 2, mõlemad Uuemõisas.

Probleemid: o Uuemõisa mõisahoone välisfassaad vajab renoveerimist ja kasutuseta siseruumid rekonstrueerimist; o Uuemõisa mõisahoone vundamendil puudub hüdroisalatsioon; o Tallinna maantee on Uuemõisa ainus ühendustee Haapsalu linnaga; o Uuemõisa alevikus puudub sadevete kanalisatsioon; o Uuemõisa aleviku ja Herjava küla tänavad ja teed vajavad rekonstrueerimist; o Uuemõisa korruselamud vajavad renoveerimist; o Uuemõisa alevikus Haudejaama piirkonna korrusmajade ja Tallinna mnt vahelisel alal olevad riigi- ja eraomandis olevad detailplaneeringuga moodustatud mitmesuguse otstarbega kinnistud vajavad heaperemehelikku omanikku; o mõned Uuemõisa tööstuspargi krundid pole omanikku leidnud; o Herjava piirkonnas on elamualasid üle planeeritud; o Herjava küla vajab veevarustus- ja kanalisatsioonilahendust; o Herjava suvilapiirkonnas on üleujutuse probleem; o Herjavas puudub tänavavalgustus; o Herjavas puuduvad nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad.

Eesmärgid: o Uuemõisa mõisahoone siseruumide projekteerimine, energiasäästlikuks muutmine ja renoveerimine; o Uuemõisa mõisahoone vundamendi hüdroisoleerimine; o Uuemõisa avatavale põhikoolile spordisaali projekteerimine ja ehitamine; o kergliiklustee rajamine Haudejaama teelt Haapsalu linna Haava tänavale; o Uuemõisa alevike sadevete ärajuhtimise süsteemi projekteerimine ja väljaehitamine; o Uuemõisa ja Herjava piirkonna tänavate rekonstrueerimine ning Mõisa tee ja Neeme tn väljaehitamine Uuemõisas, et tagada elanikkonnale ohutumat, kiiremat ja mugavamat liiklemist; o Erja- Kabrametsa tee ja Espre tee osaline mustkatte alla viimine; o korterelamute renoveerimine (katused, trepikojad jm); o järelevalve tugevdamine heakorra üle; o Uuemõisa aleviku tööstusparkide väljaarendamine kogu kavandatud mahus; sihtasutuse moodustamine kruntide turundamiseks; o Herjava endiste suvilakooperatiivide piirkonnas eelistada uute elamualade arendamisele suvilate ümberehitamist elamuteks; o Herjava endiste suvilakooperatiivide piirkonnas sadevete ärajuhtimissüsteemi rekonstrueerimine; o Herjavasse tänavavalgustuse rajamine; o Herjavasse tuletõrje veevõtukohtade rajamine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

6.11. Võnnu kant

Hetkeolukord Teedevõrgu seisukord on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Võnnu-Herjava ja Võnnu-Vilkla teelõigud on muudetud tolmuvabaks ja saanud mustkatte. Kergliiklustee kasutajatele on loodud võimalused valla- ja maakonnakeskusesse jõudmiseks mööda vanale raudteetammile rajatud terviserada või mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt äärde vastvalminud kergliiklusteed.

Probleemid: o lagunenud endise ühismajandi tootmis- ja muud hooned reostavad keskkonda ja rikuvad maastiku ilmet; o Üsse küla amortiseerunud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised vajavad renoveerimist; o tänavavalgustuse puudumine Üsse töökoja ja prügimaja piirkonnas; o korruselamud vajavad renoveerimist; o metsataludes pole internetiühendust üldse, mujal puudub kiire internetiühendus; o külavaheteede seisukord on halb; o avalikult kasutatavad teed on osaliselt eraomanduses; o keskuses puudub bussiootepaviljon; o metsataludele puudub korralik juurdepääs.

Eesmärgid: o kasutusest väljalangenud ja inimestele ohtlike hoonete likvideerimine; o Üsse veevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine; o tänavavalgustuse rajamine Üsse külakeskusesse; o korterelamute renoveerimine (katused, küttesüsteemid, trepikojad jm); o kiire internetiühenduse loomine igale majapidamisele; o talude juurdepääsuteede paremaks muutmine; o mitme majapidamise jaoks vajalike erateede avalikku kasutusse andmine; o Üsse-Kabrametsa-Võnnu tee tolmuvabaks muutmine; o bussiootepaviljoni paigaldamine Üssesse.

Ridala valla arengukava 2013-2022

7. Looduskeskkond

Hetkeolukord Suure osa, ligi ¼ Ridala vallast hõlmab Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark on Euroopa tähtsaim linnuala, kus on loendatud 272 liiki linde, neist 166 liiki pesitsevad siin regulaarselt. Rahvuspargis on registreeritud ka üle 40 imetajaliigi, 40 kalaliiki, 4 roomajaliiki, 5 kahepaiksete liiki ja 150 liiki selgrootuid. Rahvuspargi territooriumilt väljapoole jääv valla merepiir ja osaliselt ka rannaalad kuuluvad Väinamere hoiuala koosseisu. Looduskaitsealade, Natura 2000 alade ja hoiualade alla jääb 34% valla territooriumist. Kui arvesse võtta kogu maakonnaplaneeringuga määratletud ja üldplaneeringuga täpsustatud leebemate looduskaitseliste piirangutega rohevõrgustik, kuhu suuresti kuuluvad ka eelpool nimetatud kaitsealad, on looduskaitseliste piirangutega kaetud 76% valla territooriumist. Hoitud ja kaunis loodus loob lisaväärtust kohalikule elanikkonnale, suvitajatele, ettevõtjatele ja turistidele, kuid põhjustab ka vastuolusid juhtudel, kus põrkuvad keskkonnakaitsjate ja kohalike elanike, arendajate või tootjate huvid. Looduskeskkonna suurim probleem on rannaalade hooldamatus ja kinnikasvamine. Enim hooldamist vajavad just riigile kuuluvad kinnistud või reformimata maaüksused, millel omanik puudub. Randade hooldamine ja rannakarjamaade taastamine pole vajalik ainult looduskaitselisest seisukohast, vaid see tõstab ühtlasi maa väärtust ning avab kauneid merevaateid.

Probleemid: o rannaalade, teede-äärne ja avalike rohealade heakord jätab soovida; o palju on hooldamata ja mahajäetud riigi- ja erakinnistuid; o rannaalad on kinni kasvanud ja vajavad hooldust; o jäätmed reostavad elukeskkonda (nt. rannaaladel, asulaid ümbritsevates metsades ja Kiltsi sõjaväelinnaku territooriumil); o kasutusest väljalangenud hooned risustavad keskkonda ja rikuvad maastikupilti; o leidub ohtlikke ja katmata vedelkütuse- ning tuletõrjeveemahuteid; o leidub mahajäetud väetisehoidlaid (Tuuru ja Kiltsi külades); o juurdepääsud rannaaladele on eraomanike poolt omavoliliselt suletud; o sadevete ärajuhtimissüsteemid on amortiseerunud, tahtlikult rikutud või puuduvad üldse; o peakraavid ja eesvoolud vajavad puhastamist; o palju on kaitsealuseid maid. Bürokraatia seoses sellega suureneb; o kaitsealade laiendamine ja kaitse-eeskirjade karmistamine on kohati formaalne, sisuline vajadus selle järele puudub; o kaitsealade hooldamine on probleem, tööjõudu napib, maaomanikel ei ole ja nad ei suuda osta vajalikku maastikuhooldustehnikat; o probleem on kaitsealadele ehitamisega. Kui maale ei tule uusi püsielanikke, siis jäävad ka täna hooldatud alad sööti ning võsastuvad; o ehituskoormuse kasv rannaaladel, mis jäävad kaitsealadelt välja; o puhkealad asuvad looduslikult õrnadel maastikel, mis ei talu inimtegevust lõpmata suures ulatuses; o elanike vähene loodus- ja keskkonnateadlikkus.

Ridala valla arengukava 2013-2022

Eesmärgid: o kompaktse hoonestusega piirkondade rohealade ja miljööväärtuslike alade hoolduse tõhustamine ja väljaarendamine (pargid, mänguväljakud jne); o järelevalve tõhustamine heakorraeeskirja täitmise üle; o järelevalve tõhustamine jäätme-eeskirja täitmise üle; o jäätmejaamas komposteerimisväljaku väljaarendamine; o jäätmejaamateenuse tasuta pakkumine elanikkonnale; o hüljatud jäätmete, mahutite ja lahtiste kaevude likvideerimine; o hüljatud ja keskkonnaohtlike väetisehoidlate likvideerimine; o talgupäevade ja heakorrakonkursside korraldamine valla üldise heakorra parandamiseks; o naabrivalve tõhustamine jäätmemajanduse ja heakorra üle; o karjakasvatuse soodustamine pärandkoosluse säilitamiseks (rannakarjamaad, puisniidud); o rannaaladel karjatamise toetamine ja arendamine ka väljaspool kaitsealasid; o juurdepääsude avamine kallasrajale; o sadevete ärajuhtimissüsteemide korrastamine ja uute rajamine üleujutatavates piirkondades; o peakraavide ja eesvoolude puhastamine; o loodust risustavate ehitiste ja rajatiste lammutamine; o kaitsealade määratlemine ja kavandamine avaliku planeerimistegevuse kaudu; o kaitsealade piiride korrigeerimine vastavalt kaitset vajavate objektide ja kaitsealuste liikide tegelikele kaitsevajadustele; o maastikuhooldustehnika projektipõhise soetamise toetamine; o kaitsealadele uute elamute ehitamise tingimuste paindlikumaks muutmine; o ehitustegevuse hajutamine ja kavakindel ehitamine rannaaladele; o järelevalve tõhustamine rannaaladele ehitamise üle; o loodusressursside säästlik kasutamine; o kohaliku tooraine kasutamine energia tootmiseks (hakkepuit, põhk, pilliroog vms); o energiasäästliku transpordi, tehnoloogia ja ettevõtluse eelistamine; o loodus- ja keskkonnateadlikkuse tõstmine; o loodusturismi arendamine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

8. Tehiskeskkond

Hetkeolukord Suuremad investeeringutoetused Ridala vallas on seni olnud suunatud Panga külla ja Uuemõisa alevikku, et esmalt tagada valla kahe teeninduskeskuse areng, töökohtade ja avalike teenuste kättesaadavus suurema elanike arvuga piirkondades. Kogukonnakeskustes on külaseltside eestvedamisel renoveeritud seltsimajad. Renoveerimist vajavad veel Asuküla ja Võnnu seltsimaja. Ühistranspordi kasutamist ja kättesaadavust mõjutab teede seisukord. Ühistranspordiühendus maakonnakeskusega on paranenud nendes piirkondades, kus tolmused kruusateed on asendunud mustkattega teedega. Puudus on kergliiklusteedest. Rahvaküsitluse alusel on valla üks suurimaid probleeme munitsipaalteede halb seisukord.

Probleemid : o teehooldus on kallis, mistõttu ei suudeta täita kõikide piirkondade vajadusi; o talvise teehoolduse probleem hajaasustusega külades. Külateed on kitsad, lumerohketel talvedel ei ole lund kuskile lükata ning lumelükkajatel puudub sobilik tehnika (nt. lumepuhurid, sahad, traktorid) ja oskused teede nõuetekohaseks hoolduseks; o teede ja tänavate äärne valgustus vajab rekonstrueerimist ja säästlikuma lahenduse leidmist; o hajaasustuse kompaktsetel hoonestusaladel puudub tänavavalgustus; o olemasolevad tuletõrje veevõtukohad on amortiseerunud ja ei vasta nõuetele, uute rajamine on kulukas; o endisaegsed lagunevad militaar-, põllumajandus- ja tööstushooned rikuvad maastikupilti; o vee- ja kanalisatsioonitrassid ning maaparandussüsteemid puuduvad või on amortiseerunud; o Uuemõisa katlamaja vähene võimsus; o valla ja valla allasustuste hooned vajavad soojustamist ja energiasäästlikumaks muutmist; o kortermajad vajavad soojustamist ja energiasäästlikumaks muutmist; o korteriühistute suutlikkus hooneid remontida on madal; o kaugküttesüsteemid kortermajade juures puuduvad või on amortiseerunud; o elektrisüsteemid on amortiseerunud ja vähese võimsusega; o merelepääsud sadamatest ja paadisildadelt vajavad süvendamist ja puhastamist, sadamad ja paadisillad renoveerimist; o valla äärealadel puudub kiire internetiühenduse kasutamise võimalus ja kohati puudub internetiühendus üleüldse; o valla hajaasustusega piirkonnas puudub tankla. Teenuse kättesaadavus on eriti oluline valla ääremaade elanikele (Haeska, Kiideva, Puise piirkond); o puudub kiire ja keskkonnasäästlik ühistranspordiühendus pealinna regiooniga; o töökohtade loomise eesmärgil rajatav Kiltsi tööstusala vajab infrastruktuuride väljaehitamist (teed, platsid, elekter, veevärk, kanalisatsioon jms) ning ettevõtjatele mugavat juurdepääsu nii õhust, maad kui ka merd mööda.

Eesmärgid: o kruusateede rekonstrueerimine mustkattega teedeks, eelisjärjekorras rekonstrueeritakse teed, kus liigub koolibuss ja/või kus liiklustihedus on suurem; 49

Ridala valla arengukava 2013-2022 o teede talihooldust pakkuvate ettevõtete, mittetulundussektori ja eraisikute nõustamine või koolitamine ning igakülgne toetamine teehooldustehnika soetamiseks; o juurdepääsuteede parendamine taludeni nii, et sinna oleks igal aastaajal tagatud juurdepääs ka kiirabile, politseile, tuletõrjele ja jäätmevedajale; o tänavavalgustuse energiasäästlikumaks muutmine; o tänavavalgustuse uuendamine ja laiendamine kompaktsetel hoonestusaladel nii alevikes kui maa-asulates; o tuletõrje veevõtukohtade kaardistamine, renoveerimine ja rajamine piirkondadesse, kus nõuetekohased veevõtukohad puuduvad; o maastikupilti rikkuvate endiste militaar-, põllumajandus- ja tööstushoonete lammutamine või renoveerimine ja kasutusse võtmine uuel otstarbel; o elanikele kvaliteetse, normidele vastava joogivee kindlustamine; o vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine kompaktse hoonestusega aladel ning Üsse, Mägari ja Rohuküla külades; o vee- ja kanalisatsioonilahenduste leidmine hajaasustuse kompaktsetel hoonestusaladel (Herjava, Valgevälja, Pusku jne). Trasside projekteerimine ja ehitamine; o sadevete ärajuhtimissüsteemide projekteerimine ja ehitamine Uuemõisas, Paralepa piirkonnas ja teistel kompaktselt asustatud aladel; o olemasolevate maaparandussüsteemide renoveerimine ja eesvoolude puhastamine hajaasustuses; o küttesüsteemide uuendamine (soojatrassid, katlamajad) korruselamute piirkonnas (vajadusel, va. Uuemõisas); o kaugkütte paigaldiste uuendamine (nt. Uuemõisa katlamajja uue ja võimsama tahkeküttekatla soetamine ja paigaldamine); o valla-, valla allasutuste hoonete ja kortermajade energiasäästlikuks rekonstrueerimine ning ainult energiasäästlike uute hoonete rajamine; o elektrisüsteemide renoveerimine ja uuendamine vastavalt tänapäeva vajadustele (nt. amprite suurendamine arenevates taludes); o paadisildade rekonstrueerimine nõuetele vastavateks väikesadamateks; o merelepääsude puhastamine või süvendamine; o kiire internetiühenduse võimaluste loomine igale majapidamisele; o tankla rajamine või taastamine Parilas; o kergliiklusteede võrgustiku rajamine ka valla kesk- ja lõunaosas; o kergliiklusteede väljaehitamine Paralepast Rohukülani ja Uuemõisast Herjavasse; o Kiltsi tööstusala infrastruktuuri väljaehitamine; o Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamine; o Kiltsi lennuvälja taaskasutuselevõtt; o Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee Haapsalut läbiva teelõigu rekonstrueerimine või Haapsalu ümbersõidutee väljaehitamine; o Noarootsi-Uuemõisa püsiühenduse rajamiseks vajalike uuringute tegemine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

9. Ettevõtluskeskkond

Ridala valla tugevus on maakonnakeskuse naabrus, pealinna regiooni lähedus, kaunis ja rikkalik looduskeskkond koos ulatusliku rannajoonega. Nõrkus on vähene rahvaarv, sellest tingitud haritud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus ning omavalitsuse madal tulubaas. Vallas on suhteliselt hästi arenenud tehniline taristu – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa ning Vormsi saarte vahel, Ridala valda läbivad kaks riigimaanteed (Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee ning Haapsalu – Laiküla tugimaantee) ning taaskasutusele võtmist ootab Kiltsi lennuväli. Ridala valla olulisemad ressursid on looduslikud ja kultuurilised – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar jne) ning ka näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades. Vallas tegutsevad ettevõtjad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja turismi alal ning puidutööstustes, millised majandusharud on elanikkonna selged eelistused ka rahvaküsitluse tulemusena. Uute töökohtade loomine ja ettevõtluse arendamine tõstaks valla rahvaarvu ning muudaks piirkonna atraktiivseks uute elanike jaoks.

9.1. Põllumajanduslik tootmine ja loomakasvatus

Hetkeolukord Ridala vallas ei ole just kõige paremad tingimused nn traditsioonilise põllumajandusega tegelemiseks. Kuna põllumaad on madala boniteediga pae- ja savirikkad, siis tasub siin pigem tegeleda lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatusega ning mahepõllumajandusega. Lihaveised on vähenõudlikud loomad ning nad on väga head rannaniitude ja kadakaste karjamaade taastajad ja hooldajad. Ridala vallas on PRIA andmetel 01.01.2012 seisuga 176 põllumajandusega tegelejat, neist ettevõtjaid 13, mittetulundusühinguid 3, FIE-sid 50 ja eraisikuid 110. Põllumajandusega tegelevaid eraisikuid ja FIE-sid on arvukalt, kuid otseselt põllumajandussaaduste müügi ja loomakasvatusega tegelevad neist siiski vähesed. Põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik vaid põllumajandustoetuste abil. Põllumajandustootjad talunikud tegelevad peamiselt lihaloomade kasvatamisega põllumajandusmaa harimise eesmärgil. Tegevust arendatakse kaitsealadel. Oma kaubamärgi loomise ja tootearendusega tegeletakse Tubri kitsekasvatustalus, Kuuse jaanalinnukasvatustalus ja Lauri-Antsu öko- ja turismitalus (mahetootmine).

Probleemid : o loomi on vähe; o väljaspool kaitsealasid karjatamist ei toetata; o probleem on loomade hädatapp, mida kodustes oludes pole lubatud teha; o liha esmatöötlemise võimalused puuduvad, lähim tapamaja asub kaugel (Märjamaal); o liha esmatöötlemise probleem on hügieeni tagamine; o lambakasvatus ja villa töötlemine on hääbunud; o paljud heinamaad ja rannakarjamaad on hooldamata; o heinasaagiga pole midagi peale hakata, kuna loomi kasvatatakse vähe; o karmid tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuded põllumajandusettevõtetes;

Ridala valla arengukava 2013-2022

o tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuetele vastavuse tagamine põllumajanduslikes tootmishoonetes on ülemäära kulukas; o põllumajanduse areng sõltub toetustest; o põllumajandustehnika soetamine ja põllumajanduslike tootmishoonete rajamine on kallis ja käib üksikettevõtjale üle jõu; o metsloomad hävitavad koduloomi ja -linde, metsloomade arvukus aina kasvab; o jahiseltsid pole huvitatud metsloomade küttimisest (välja arvatud ulukid), sest seda tegevust ei tasustata; o linnud hävitavad saaki; o üleujutused hävitavad saaki ja takistavad põllumaade harimist; o oskustööjõu puudumine; o talupidamise järjepidevuse katkemine; o mahepõllumajandusega tegelejaid on vähe; o kohalikku põllumajandustoodangut on keeruline säilitada ja turustada.

Eesmärgid: o tapamaja taasavamine piirkonnas; o vähese hooldusvajadusega lihaloomade kasvatamine kõigil rannakarjamaadel; o kariloomade arvukuse suurendamine; o lambakasvatuse edendamine; o villa töötlemise ning villatööstuste taastamine; o rannakarjamaade laialdasem kasutuselevõtt; o maastike hooldamine, säilitamaks looduslikke kooslusi; o kasutuseta põllumaade heakorrastamine või võimalusel neile alternatiivse kasutusviisi leidmine, metsastamine vms; o koristatud heinasaagi kasutamine muul otstarbel (nt. küttematerjalina, loomaaia loomadele, lemmikloomadele välismaale müügiks vms); o põllumajandus- ja/või maaparandusühistute loomine ja koostöö tõhustamine efektiivsemaks tootmiseks (põllumajandustehnika soetamine, ühiselt kasutatava põllumajandusliku tootmishoone rajamine, maaparandussüsteemide korrastamine); o põllumajanduslike tootmishoonete rekonstrueerimine ja/või ehitamine kooskõlas moodsate tervisekaitse-, sanitaar- ja tuleohutusnõuetega. o koduloomi ohustavate metsloomade arvukuse vähendamine, jahipidamise arendamine; o jahimeeste ja -seltside tegevust motiveerivate meetmete väljatöötamine ja rakendamine; o rändlindude põldudelt peletamise meetmete ja kahjude korvamise paindliku süsteemi väljatöötamine (kahjude korvamine vastavalt tegelikele kahjudele, mitte matemaatilise mudeli järgi); o maaparandussüsteemide rekonstrueerimine; o talutööoskuste õpetamine; o koostöö tõhustamine Haapsalu Kutsehariduskeskusega kutseõppekavade loomisel või täiendkoolitusprogrammide valikul; o mahepõllumajanduse arendamine; o tingimuste loomine kohaliku toidu laialdasemaks kasutuselevõtuks piirkonnas; o ühistegevuse arendamine põllumajandustoodete paremaks turundamiseks, koostöö arendamine ja tõhustamine põllumajandus- ja toiduklastritega; o kodumaise (kohaliku) kaubamärgi loomine, sealhulgas mahepõllumajanduse propageerimine ja arendamine; o põllumajandustoodangu säilitamise tingimuste parandamine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

9.2. Kalandus

Hetkeolukord Läänema kalurite katusorganisatsioon on MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, mille liikmed on ka Ridala valla kutselised kalurid ja vallavalitsus. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi andmetel tegutseb Ridala vallas 01.01.2012 seisuga 28 kutselist kalurit, neist 17 on FIE-d. Kalurite keskmine vanus on 54,7 aastat. Sadama- jt lossimiskohti on Ridala vallas 12. Olulisemad ja enim kasutatavad neist on Topu sadam ja Puise paadisild, mida renoveeritakse hetkel väikesadamaks. Kõik randumiskohad on suhteliselt halvas seisukorras, mistõttu sadamad ja lossimiskohad vajavad veel olulisi investeeringuid.

Probleemid : o traditsioonilise rannapüügi ja rannakülade kadumine; o kalurid on eakad, selle töö jätkajaid on vähe; o kalasadamad ja paadisillad ning sealne taristu on halvas seisukorras; o merelepääsud vajavad setetest puhastamist; o kalade esmatöötlemiseks vajalikud hooned puuduvad või vajavad renoveerimist; o kalade jahutus- ja külmutusseadmete soetamine käib kaluritele üle jõu; o karmid tervisekaitsenõuded kala töötlemisel ja müügil; o kalapüügivahendid on vananenud; o turuinfo puudumine; o vähene oskusteave kalasaaduste töötlemiseks ja turundamiseks; o kalavarude vähenemine inimestest sõltumatutel põhjustel; o kalapüügipiirangud ja sellega kaasnev bürokraatia; o kalandusvaldkonna ühekülgsus, valdavalt tegeletakse ainult kala püüdmisega; o kalurite traditsioonilisest kalapüügist saadavad sissetulekud on madalad ning ei võimalda kaluritel vaid kalapüügist ära elada.

Eesmärgid : o traditsioonilise rannapüügi ja kalurikülade eluolu säilitamine; o sadamate ja paadisildade rekonstrueerimine; o enim kasutatavate lossimiskohtade eelisarendamine; o merelepääsude süvendamine või puhastamine (Haeska, Kiideva, Puise jt); o kalade esmatöötlemiseks vajalike hoonete uuendamine ja ehitamine; o kalade jahutus- ja külmutusseadmete ostmine ja paigaldamine; o kalapüügivahendite uuendamine; o kalavarumise ja -töötlemise korraldamine kalurite huvisid ja turunõudlust arvestades; o turuinfo hankimine ja vahendamine kaluritele; o koostöö tugevdamine eri piirkondade kalurite vahel, kalandusettevõtjatega ja kalanduse katusorganisatsioonidega; o kalu toiduks tarbivate lindude ja loomaliikide arvukuse piiramine (nt. kormoranid, hülged); o kalapüügipiirangute paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks muutmine; o kalandustegevuse mitmekesistamine, nt. kalakasvatuse arendamine; o kaluritele alternatiivsete teenimisvõimaluste leidmine ja pakkumine (nt. turismi, sealhulgas kalaturismi edendamine, põllu- ja metsamajandusega tegelemine, kalurite juurdekasvu koolitamine vms); o merealase koostöö arendamine mereäärsete omavalitsustega. 53

Ridala valla arengukava 2013-2022

9.3. Turism

Hetkeolukord Ridala vallas on olemas suhteliselt hea turismiteenuste võrgustik. Siin pakutakse mitmekesist majutus- ja toitlustusteenust ning aktiivset vaba aja veetmise võimalust. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks. Ridala on rõngasvald ümber Haapsalu linna, seetõttu leiavad Haapsalu linna külalised endale tihtipeale soodsama hinnaga majutust just Ridala valla majutusasutustest. Ridala valla olulisimad loodusressursid on pikk rannajoon ja väärtuslikud loodusmaastikud. Majutuse ja turismi alal tegutsevaid ettevõtteid on vallas ligi 20 (äriregistri andmed 2012). Aktiivseid puhkamisvõimalusi pakuvad Ridala vallas järgmised ettevõtted: Haapsalu Golf Mägari külas – golf; Käbi Külalistemaja Herjava külas – laskmine (lasketiir), jahindus; Tänava talu Vilkla külas – miniloomaaed; Ridala tall Vilkla külas – ratsutamine; Lauri-Antsu turismitalu Kivikülas – angerjapüük, kala- ja paadiretked, jääalune kalapüük; Tooraku Külalistemaja Pusku külas – tennis; Tuulingu Puhkemaja Haeska külas – linnuvaatlus; Haeska mõis Haeska külas – linnuvaatlus; Nina talu Puise külas – linnuvaatlus, külakõrts.

Ridala valla külaelu elavneb enamasti turismihooajal. Külastajaid on rohkem linnurände ajal ja suvel. Haeska küla Tuulingu talus arendatakse välja suuremat majutus- ning seminarikeskust kalastajatele ja loodusturistidele. Põgari-Sassi külas on valmimisjärgus detailplaneering puhkekeskuse rajamiseks loodusturismi edendamise eesmärgil. Planeerimisjärgus on hotellikompleksi rajamine Rohukülla ja hosteli rajamine Paralepa alevikku. Maakonna tasandil tegelevad turismiarendusega Ridala valla koostööpartnerid MTÜ Lääne-Eesti Turism, MTÜ Läänemaa Turism ja MTÜ Terra Maritima. Lähiajal on rajatud mitmeid looduse õpperadu ning jalgratta- ja kergliiklusteid. MTÜ Läänemaa Turism arendab jalgrattateede võrgustikku, mille tulemusena saavad jalgrattateed viidastatud ja mitmele poole paigaldatakse jalgrattahoidlaid. Läänema Arenduskeskus arendab Riverways projekti, mille tulemusena paraneb veeturismitaristu ning Pullapääle ja Puskusse luuakse õdusad piknikukohad.

Probleemid : o talvised turismiteenused puuduvad, külastajate arv väike; o külad ja teed on puudulikult tähistatud; o piirkonna turismikaartide ja välikaartide vähesus; o pärandkultuurmaastike ja rannaalade kinnikasvamine ja vähene hooldus; o teeäärte ja rannaala heakorraprobleemid; o juurdepääsud kallasrajale ja laidudele on suuresti piiratud või suletud; o matka- ja loodusradade vähesus; o toitlustus- ja majutuskohtade tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine nõuab suuri investeeringuid; o Haapsalu linna ümbruses puuduvad supelrannad; o puuduvad avalikud paadisillad; o puudub jahisadam; 54

Ridala valla arengukava 2013-2022

o puuduvad majutusasutused; o pärandkultuuriobjektide hävimine; o traditsioonilise külakultuuri ja käsitööoskuste kadumine; o turismitoodetel oma kaubamärgi puudumine; o kiire internetiühenduse halb kättesaadavus ääremaadel; o avalikul teel liiklejaid ründavad koerad; o majutus- või turismiteenuse osutajal napib ettevõtte arendamiseks raha.

Eesmärgid: o turismiettevõtetele alternatiivsete tegevuste leidmine ja pakkumine väljaspool suvehooaega (nt. mitmesuguse huvitegevuse arendamine merejääl); o külade, külateede ja vaatamisväärsuste viidastamine; o turismikaartide koostamine ja levitamine; o loodusturisti jaoks vaatamisväärse puhta looduse ning pärandmaastike säilitamine; o pärandmaastike ja rannaalade hooldamise toetamine; o järelevalve tõhustamine jäätmemajanduse üle; o mugava juurdepääsu tagamine vaatamisväärsustele ja kallasrajale; o matka- ja loodusradade väljaarendamine (nt. Ungru loodusraja väljaarendamine marsruudil Ungru tammed – Ungru mõisamaja varemed – Ungru vana sild – Peetri kivi); o puhkemajade jms. puhkekohtade ning matkaradade arendamine kaitsealadel; o puhkekompleksi rajamine Matsalu rahvusparki (Helmu kinnistu arendus Põgari- Sassi külas); o puhkemajade ja majutusasutuste renoveerimine, kaasajastamine, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine; o merega seotud huvitegevuse arendamine; o Pullapää, Pusku, Laomäe, Valgevälja jt. supluskohtade taristu väljaarendamine; o Loodusturismi, sealhulgas kala-, linnu-, mere- ja jahiturismi jms. turismiliikide edendamine; o avalike sadamate ja paadisildade projekteerimine ja rekonstrueerimine; o jahisadama rajamine Rohukülla; o hotelli vms. majutusasutuse rajamine Rohukülla; o pärandkultuuriobjektide hooldus ja säilitamine (nt. traditsiooniliste heinaküünide kui pärandkultuuriobjektide taastamine); o turismiettevõtluse arendamine, hea teeninduskultuuri ning -kvaliteedi tagamine; o koostöö ja ühisturunduse koordineeritud korraldamine nii sise- kui ka välisturgudel; o traditsiooniliste käsitööoskuste ja elustiili säilitamine, arendamine ning esitlemine; o piirkonna terviklike turismitoodete kättesaadavuse parendamine, arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; o kiire internetiühenduse tagamine ka probleemsetes piirkondades (Haeska, Võnnu ja mujal); o probleemsete koerte omanike teadlikkuse tõstmine vajalikule tasandile; o majutus- ja turismiettevõtete igakülgne toetamine ja nõustamine koostöö ja katusorganisatsioonide kaudu (vallavalitsus, LAK, klastrid jms).

9.4. Mittepõllumajanduslik tootmine ja muu väikeettevõtlus

Hetkeolukord

Ridala valla arengukava 2013-2022

Ridala valla tööstused ja tootmistegevus on koondunud valdavalt Uuemõisa alevikku ning Panga ja Sinalepa külla. Mitmesuguse ettevõtlusega, v.a. põllumajandus, kalandus ja turism, tegeleb Ridala vallas ligi 210 ettevõtjat ja 65 FIE-t (äriregistri andmed 2012). Enamik väikeettevõtjaid tegutsevad kodudes. Suurem osa keskmise suurusega ettevõtetest tegutseb Uuemõisa tootmisaladel. Esindatud on puidu, plastiku ja metalli töötlemisega, autotranspordiga, tee-ehitusega, autoremondiga tegelevad ettevõtted ning erinevad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Endise Kiltsi sõjaväelinnaku maa-alale arendatakse maakondliku tähtsusega Kiltsi tööstusala, mis pakub tulevikus korraliku taristuga äri- ja tootmiskrunte väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tänu Haapsalu Kutsehariduskeskusele ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžile on piirkonnas võimalik välja õpetada kohaliku ettevõtluse jaoks vajalikku tööjõudu.

Probleemid : o puuduvad lihttööliste ametikohad; o puuduvad nii kvalifitseeritud töötajad kui ka töökohad; o paekarjääri sulgemise oht; o tootmishoonete koondumine elamute ja sotsiaalobjektide lähedusse; o puudub moodne tehniline taristu; o puudub kiire transpordiühendus pealinna regiooni ja välismaaga; o tootmisalade infrastruktuurid on vananenud või puuduvad üldse (veevarustus, kanalisatsioon, küte, sadevete kanalisatsioon); o karmid tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuded ettevõtetes; o vastavuse tagamine tuleohutus-, töötervishoiu- ja sanitaarnõuetele tootmishoonetes on ülemäära kulukas; o ettevõtjaid, kes oskaksid ehitada keskkonnasõbralikest materjalidest, on vähe; o puudub kohalik tooraine.

Eesmärgid: o Uuemõisa tööstusalade edasiarendamine; o Kiltsi tööstusala rajamine, mis rahuldaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning välisinvestorite vajadusi, pakkudes neile moodsa infrastruktuuriga varustatud tootmispindu; o tehnilise taristu kaasajastamine ettevõtluse elavdamiseks – raudtee, lennuväli, sadam, maantee (Haapsalu ümbersõit või linna läbiva peatänava ja Jaama oja silla remont ning laiendus); o kõrgkvalifitseeritud tööjõul baseeruva tööstuse/teeninduse, st. kõrgepalgalist tööjõudu vajava majanduse eelisarendamine; o puidutööstuse arendamine tooraine hea kättesaadavuse tõttu (paberipuit, võsa hakkepuiduna, kadakast või muust puidust toodete, suveniiride, mööbli, uste, akende valmistamine jms); o erinevate ettevõtlusvaldkondade arendamine, et üks kompenseeriks teist, kui on majanduslikult kehvad ajad; o paadi- ja väikelaevatööstuse edendamine; o metallitööstuse edendamine (plekitöö, sepatöö vms); o kergetööstuse edendamine; o toiduainetööstuse edendamine; o paekaevanduse edendamine;

Ridala valla arengukava 2013-2022 o tootmishoonete rekonstrueerimine ja/või ehitamine vastavalt tänapäevastele tervisekaitse-, sanitar- ja tuleohutusnõuetele; o ettevõtluse toetamine infrastruktuuride väljaehitamisega omavalitsuse initsiatiivil ja ressurssidega; o keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide (rookatused, savimajad, põhumajad vms) propageerimine ja kasutuselevõtt, ehitajate koolitamine; o ettevõtjate nõustamine ja toetamine; o alustavate ja noorte ettevõtjate toetamine; o koostöö tõhustamine Haapsalu Kutsehariduskeskusega kutseõppekavade loomisel või täiendkoolitusprogrammide valikul.

Ridala valla arengukava 2013-2022

III VALD JA KOOSTÖÖ

10. Kommunikatsioon

Hetkeolukord Ridala valla põhiline infokanal on valla koduleht. Ilmub ka valla ajaleht, kuid see ei ole perioodiline väljaanne. Valla ametnikud on kättesaadavad nii elektrooniliselt, telefoni teel kui ka vallamajas kohapeal. Vallaametnike vastuvõtuajad on paindlikud ja ametnikuga on võimalik kokkusaamine kokku leppida ka väljaspool ametlikku vastuvõtuaega. Ametniku puhkuse ajal on talle määratud asendaja. Vallamaja külastatakse peamiselt sotsiaalteenuste, teehoolduse, maakorralduse ja jäätmemajanduse teemal. Arengukava rahvaküsitlusest selgus, et elanikkonnale on siiski oluline saada kõik omavalitsusest pakutavad avalikud teenused kätte vallamajast. Valdav osa vastanutest külastab vallavalitsust 1-5 korda aastas, mõneti sagedamini suheldakse vallavalitsusega kirjalikult või e-posti teel. Kõikidest teistest teenustest olulisemaks peavad kodanikud sotsiaalteenust . Ridala valla kodulehel oleva informatsiooniga on elanike enamik üldiselt rahul, kuid parandamist vajab kodulehe struktuur, et informatsiooni oleks võimalik kiiremini üles leida. Valla ajalehe sisulise poolega ollakse ka valdavalt rahul, kuid see võiks olla sisukam ja ilmuda tihedamini, vähemalt kord kvartalis.

Probleemid: o valla ajaleht ilmub liiga harva, stiihiliselt ja pole piisavalt huvitav ning praktiline; o valla ajaleht kajastab pigem olnud sündmusi kui jagab operatiivset informatsiooni; o valla ajaleht ei jõua kõikide vallaelanike kodude ja suvitajateni; o valla ajalehed peaksid olema elektrooniliselt kättesaadavad ka kodulehel, praegu osa on, teised pole; o valla koduleht on liiga keerulise ülesehitusega ja informatsioon raskesti leitav; o valla kodulehel on palju aegunud informatsiooni; o vallale on vaja avalike suhete spetsialisti, kelle tööülesanne on toimetada valla ajalehes ja kodulehel avaldatavat informatsiooni ja korraldada suhtlemist pressi ning avalikkusega, et avalikkusele arusaamatu, piinliku, vananenud ja eksitava informatsiooni levik oleks minimaalne.

Eesmärgid: o valla ajalehe ilmumine vähemalt kord kvartalis kindlaksmääratud kuupäevadel; o valla ajalehes avaldatava informatsiooni toimetamine ja kujunduse kaasajastamine; o valla ajalehe sisuline tasakaalustamine (info ja seadusaktid versus kultuurisündmused); o valla ajalehes reklaami avaldamine; o valla ajalehe väljaandmine ka online kujul; o lepingute sõlmimine postiteenuse osutamiseks eraisikute ja Eesti Posti vahel; o valla kodulehe formaadi muutmine ja struktuuri lihtsutamine; o valla kodulehe professionaalsem toimetamine; o avalike suhete spetsialisti palkamine, nõustamisteenuse sisse ostmine või ametnike ja vallajuhtide vastav koolitamine.

Ridala valla arengukava 2013-2022

11. Ametnike pädevus

Hetkeolukord Enamikul Ridala valla ametnikest on erialane kõrg- (magistri- või bakalaureusekraad) või rakenduslik kõrgharidus; Ametnike (tasuta) koolitusi korraldavad peamiselt Lääne Maavalitsus ja Läänemaa Omavalitsuste Liit (LOVL) ja erasektor (tasulised). Ametnike erialast koostööd tehakse valdadeüleselt. Tasuta nõustamisteenust osutab omavalitsustele Läänemaa Arenduskeskus.

Probleemid: o vallal napib raha ametnike ja allasutuste töötajate koolitamiseks ning komandeerimiskulude katmiseks; o erialased koolitused, mida pakub erasektor, on kallid; o kompetentset ametnikku on suure töökoormuse ja tagasihoidliku töötasu tõttu raske leida; o väikese töötajate arvu tõttu peavad ametnikud olema üheaegselt asjatundlikud väga mitmes erinevas valdkondas; o ametnike töö tasustamine ei ole läbipaistev. Puudub astmepalgal või töö tulemustel põhinev palgapoliitika; o mõned töövaldkonnad on spetsialistiga katmata (nt. keskkonnaspetsialist); o omavalitsuste ühiste ametnike loomine LOVL-i juurde ei ole ennast õigustanud; o ametnike poolt korraldatavatel üritustel on vallarahva osalemine tagasihoidlik.

Eesmärgid : o vallavalitsuse ja allasutuste töötajate pädevuse tõstmine täiendkoolitamise kaudu; o ametnike täiendõppe toetamine vallajuhtide poolt; o vallavalitsuses töötavad ametnikud on eriharidusega, kompetentsed ja hoolivad; o vallavalitsuse ametnikud on motiveeritud, avatud ja koostööle orienteeritud; o ametnike töö tasustamisel lähtutakse konkreetselt tema haridustasemest, ametialasest kompetentsusest, vastutuse suurusest ja töö tulemustest; o kõikide ametikohtade täitmine pädeva spetsialistiga, kelle erialase töö maht on vähemalt ½ töö kogumahust; o et saada kompetentset ja päevakorralist infot, tuleks saavutada olukord, kus kogukonnad soovivad oma tegemistesse kaasata rohkem vallaametnikke (vastupidine mudel väga ei toimi).

Ridala valla arengukava 2013-2022

12. Piiriülene koostöö

Arengukava koostamise käigus viidi Ridala valla elanike hulgas läbi küsitlus, kus päriti ka omavalituste võimaliku liitumise või liitmise kohta (vt Lisad 2-4). Kui omavalitsuste liitumine oleks kohustuslik, siis eelistaksid küsitlusele vastajad enam Ridala valla liitumist kas Haapsalu linna või Taebla vallaga, mõlemad variandid said hääli peaaegu võrdselt. Elanike järgmised eelistused oleksid Oru vald ja Martna vald või siis juba suurem liit Põhja-Läänemaal. Asjaajamistel eelistaks valla elanikkond liikuda põhiliselt Haapsalu suunal, kuid vallamaja asukoht võiks võimaliku liitumise järel asuda vabalt ja võrdväärselt nii Haapsalus kui ka Uuemõisas. Lõppkokkuvõttes ei pooldanud 82% vastanuist Ridala valla vabatahtlikku liitumist ühegi omavalitsusega ja 18% vastanuist oleks eelistanud Ridala valla liitumist mõne omavalitsuse või suurema omavalitsuste liiduga.

Probleemid: o ühinemisel suureneb ääremaade probleem, kaob kontakt küladega; o ühinemisel väheneb väiksemate kohtade/seltside tegevuse toetamine; o ühinemisest eeldatav valitsemiskulu kokkuhoid on valitsusasutuste ja teenuste ümberkorraldamise kuludega võrreldes marginaalne, eriti kui ühinevad juba niigi madalaimate valitsemiskuludega omavalitsused (nt. Haapsalu, Ridala, Taebla); o ühinemisel kaugeneb ametkond elanikest; o ühinemisel kaotavad rahaliselt (kulud/tulud elaniku kohta) nende omavalitsuste elanikud, kus omavalitsustes saadi enne ühinemist majandamisega hästi hakkama ja kus oli väiksem laenukoormus; o omavalitsuste ühinemine vähendab töökohti veelgi, s.t. töötus kasvab oluliselt; o koostöö muudab keeruliseks kokkulepetest taganemine, isiksuslikud probleemid, poliitilised otsused ja otsustajate vahetumine; o koostööprobleem on ühisprojektide arenduskulude jaotus ja hilisemate hooldus- või halduskulude läbimõtlematus; o koostööprobleemid tekivad, kui arendamine ja otsustamine on isikute või organisatsioonide käes, kellel puuduvad ühisprojekti arendamiseks või elluviimiseks endal rahalised vahendid või voli neid vahendeid käsutada; o koostöö muudavad problemaatiliseks naaberomavalitsuste alatud võtted elanike ühest omavalitsusest teise meelitamiseks.

Eesmärgid: o omavalitsuste võimalik ühinemine kavandada majanduse kõrghetkeks; o avalike teenuste arendamine koostöös teiste valdadega; o avalike teenuste kulude tasakaalustamine ja ühtlustamine regioonis; o koostöökokkulepete sõlmimine notariaalselt, tähtaegselt ja leppetrahvi nõudega; o koostööl põhinevate arendusobjektide rajamiseks ja haldamiseks pikaajaliste arengukavade ja tasuvusanalüüside koostamine ning kavakindel elluviimine; o teenuste kättesaadavuse parandamiseks vajalike toimingute algatamine ja rakendamine (nt. teenusebuss, ühishanked); o koolitused ausa ja võrdväärse partnerlussuhte väljakujundamiseks; o motiveeritud ja kaalutletud otsustamine ühisprojektides osalemiseks ja nende finantseerimiseks.

Ridala valla arengukava 2013-2022

13. Kuulumine organisatsioonidesse

Ridala vald kuulub ühendustesse, mis aitavad arendada omavalitsuspiirkonda kui tervikut või mis aitavad kaitsta valla huve. Ridala valla sõprusvallad on Haapavesi vald Soomes, Ockelbo Rootsis ja Rucava Lätis. Ridala vallavalitsus on osanik või liige järgmistes organisatsioonides: o Eesti Maaomavalitsuste Liit MTÜ o Läänemaa Omavalitsuste Liit MTÜ o Terra Maritima MTÜ o Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ o Kodukant Läänemaa MTÜ o Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus SA o Kiltsi tööstusala arendamise SA – loomisel o Haapsalu Veevärk AS o Uuemõisa Teenus AS o Hangete Korraldamise MTÜ

Probleemid: o Läänemaa Omavalitsuste Liidu staatus on ebamäärane; o Läänemaa Omavalitsuste Liidus puudub ühtsus ja sealsed kokkulepped ei pea; o Läänemaa Omavalitsuste Liidu personalipoliitika ei võimalda valdadel kasutada ühtseid kompetentseid ametnikke. Sellised ametikohad puuduvad sisuliselt üldse või on ametnik muude tööülesannetega liigselt koormatud; o lähimineviku majanduskriis on jätnud jälje omavalitsuste eelarvetesse, mistõttu omavalitsustel ei ole rahalisi vahendeid uute koostööprojektide rahastamiseks ja olemasolevate jätkamiseks; o kuulumine organisatsioonidesse ei tähenda üksnes koostööd, vaid ka olulist rahalist panustamist organisatsiooni ülalpidamiseks või ühisprojektide arendamiseks; o koostöö omaaegsete sõprusvaldadega on hääbunud; o koostöövaldkondade leidmine sõprusvaldadega on järjest keerulisem, kuna koostööd tegevad omavalitsused on nii suuruselt kui ka struktuurilt väga erinevad.

Eesmärgid: o ühistegevuse toetamine hangitavate teenuste osas, et saavutada teenuse osutamiseks võimalikult madalaim hind; o ühistegevuse toetamine Ridala valla ja lähipiirkonna arendamise eesmärgil; o ühistegevuse toetamine teatud teenuste optimeerimise eesmärgil (ühistranspordiühendus, koolibussiliin, õpilaste huvihariduse korraldamine, kultuuriürituste korraldamine vms); o ühistegevuse eestvedamine ja korraldamine Ridala vallas asuvate ja ühiselt kasutatavate objektide väljaarendamiseks ja haldamiseks (nt. Kiltsi tööstusala, jäätmejaam vms); o organisatsioonidesse kuulumise ja sellega seotud kulutuste optimeerimine; o vajadusel puuduva valdkonnaspetsialisti teenuse sisseostmine või ühise ametniku kasutamine koostöös ühe naaberomavalitsusega; o rahvusvahelise koostöö arendamine konkurentsivõime tõstmiseks.

Ridala valla arengukava 2013-2022

KOKKUVÕTE

14. Koostööpartnerid

Peamised koostööpartnerid Ridala valla arengukava elluviimisel on: o Lääne Maavalitsus o Läänemaa Arenduskeskus o Läänemaa Omavalitsuste Liit o Keskkonnaameti Hiiu-Lääne regioon o SA Keskkonnainvesteeringute Keskus o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet o Keskkonnainspektsiooni Lääne osakond o Haapsalu Linnavalitsus o Taebla Vallavalitsus o maakonnaleht Lääne Elu o TLÜ Haapsalu Kolledž o Haapsalu Kutsehariduskeskus o Ridala Põhikool o Uuemõisa Lasteaed-Algkool o MTÜ Rannakalanduse Selts o MTÜ Kodukant Läänemaa o Ridala vallas tegutsevad ettevõtjad o Ridala vallas tegutsevad MTÜ-d, külaseltsid, seltsingud o Eraisikud

Ridala valla arengukava 2013-2022

15. Tulemuste mõõtmine ja arengukava elluviimise kord

o Ridala valla arengukava tulemuste mõõtmise ja hindamise eest vastutab Ridala Vallavalitsus; o Ridala valla arengukava tulemusi mõõdavad ja hindavad vallavalitsuse spetsialistid; o Ridala valla arengukava läbivaatamine ja uuendamine toimub üks kord aastas jooksva aasta kolmandas kvartalis; o arengukava muutmisettepanekud saab esitada vallavalitsusele kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. augustiks; o Ridala valla arengukava ja arengukava muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks Ridala Vallavolikogu määrusega; o arengukava ja selle muutmise eelnõu on arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil; o jooksvate muutmisettepanekute alusel koostab vallavalitsus arengukava muutmise eelnõu ja esitab selle esimeseks aruteluks volikogu istungile; o seejärel toimub eelnõu avalikustamine valla kodulehel: http://www.ridala.ee , vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes; o huvitatud isikutel on võimalik arengukava muutmise eelnõu kohta esitada kirjalikke ettepanekuid kolme nädala jooksul; o Ridala valla arengukava ja selle muudatused kuuluvad avalikustamisele Ridala valla kodulehel; o vastuvõetud ja muudetud arengukava üks eksemplar edastatakse Lääne Maavalitsusele ja Läänemaa Arenduskeskusele.

Ridala valla arengukava 2013-2022

LISAD

Lisa 1 – Eelarvestrateegia Lisa 2 – Arengukava küsitlusleht Lisa 3 – Küsitluse tagasiside kokkuvõtted Lisa 4 – Küsitluse tulemused Lisa 5 – Koolide, lasteaedade arengukavad: o Ridala Põhikooli arengukava o Uuemõisa Lasteaed-Algkooli arengukava Lisa 6 – Alevike ja külade arengukavad Lisa 7 – Valdkondlikud arengukavad: o Energiamajanduse arengukava o Panga ja Jõõdre küla ühisveevärgi arengukava korrektuur o Ridala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava o Jäätmekava o Noorsootöö arengukava o Terviseprofiil (koostamisel)

Ridala valla arengukava valmis koostöös eraisikute, ettevõtjate, koolide, külaseltside ja teiste mittetulundussektori esindajate ning vallavalituse töötajate ja volikogu liikmetega.

Täname kõiki Ridala valla ja vallaga seotud aktiivseid inimesi, kes arengukava koostamist toetasid ja kaasa mõtlesid!

Ridala Vallavolikogu Ridala Vallavalitsus

Käesoleva arengukava koostajad:

Ridala Vallavalitsus: Helen Koppa Läänemaa Arenduskeskus: Kai Krabo

Keeleline toimetaja: Ene Pajula

Tiitellehe foto: Eduard Laur