Tingmärgid 22 96
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
Meeksi Valla Arengukava Aastateks 2013- 2022
Meeksi valla arengukava aastateks 2013- 2022 Vastu võetud 31.01.2013.a. Meeksi Vallavolikogu määrusega nr 1 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1.1 Seos teiste arengudokumentidega ........................................................................................ 3 2. Meeksi valla hetkeolukorra analüüs ................................................................................................ 4 2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu ......................................................................................... 4 2.2 Loodus ja keskkond (sh jäätmemajandus) ................................................................................. 6 2.3 Rahvastik .................................................................................................................................... 6 2.4 Ettevõtlus ja turism .................................................................................................................... 9 2.5 Haridus ja kultuur ....................................................................................................................... 9 2.6 Teenindus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ........................................................................... 10 2.8 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................... 12 2.9 Sõprussidemed ja koostöö ...................................................................................................... -
JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr TAR-12
Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-12 Meeksi, JAH1000275 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Meeksi Jahiselts 1.2. Registrikood 80072427 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Leo Korotkov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5045692 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Leo Korotkov Ametinimetus 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Meeksi väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri 19.04.2010 nimetus/ määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01. piirangu kirjeldus septembrist kuni 14. märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. -
Meeksi Vald 2014 Meeksi Valla Terviseprofiil 2014
2014 Meeksi valla terviseprofiil Meeksi vald 2014 Meeksi valla terviseprofiil 2014 HEA LUGEJA! Käesolev dokument koondab endas Meeksi valla elanike tervise ning seda mõjutavate tegurite statistikat ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamusi ja infot valla elanike tervisenäitajate kohta. Terviseprofiil on üks esimesi samme selleks, et teadvustada ning kaardistada kohalikul tasandil elanike tervisekäitumine ning olukord. Dokument on abiks, et leida paremini seoseid erinevates valdkondades tehtavate otsuste ja planeeritavate tegevuste ning tervisemõjude vahel, rõhudes ning tuues välja valla kitsaskohad ning tugevused. Terviseprofiili koostamise põhiline eesmärk on juhtide tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste tervisemõjudele ning tagada temaatika integreerimine omavalitsuse arengukavasse. Lisaks aktiviseerib terviseprofiil ning selle koostamise protsess kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemuste saavutamisele. Terviseprofiil on suunatud kõigile omavalitsuse elanikele, et tõsta nende teadlikkust antud valdkonnas ning valitsevast olukorrast vallas. Terviseprofiil on kindlasti abiks ka erinevate valdkondade spetsialistidele, poliitikutele kui ka otsustajatele. Terviseprofiili abil saame koondada tervist puudutava olulise info, selgitada välja probleemid, vajadused kui ka tervist mõjutavad tegurid. Sellest tulenevalt on võimalik planeerida ning selgitada välja tervise parendamist võimaldavad tegevused ning edendada valdkondadevahelist koostööd. Terviseprofiili kaudu on võimalus muuta tervise teemat -
Järvselja Looduskaitseala Kaitsekorralduskava
2010 Järvselja looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................................................ 4 1.1.1. Asukoht........................................................................................................................... 4 1.1.2. Ajalugu........................................................................................................................... 4 1.1.3. Maastikuline iseloomustus.................................................................................................. 4 1.1.4. Metsade iseloomustus........................................................................................................ 5 1.2. MAAKASUTUS .......................................................................................................................13 1.3. HUVIGRUPID .........................................................................................................................14 1.4. KAITSEKORD .........................................................................................................................15 1.5. UURITUS ..............................................................................................................................16 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud.....................................................................................16 -
Seletuskiri Meeksi Valla, Räpina Valla Ja Veriora Valla Ühinemislepingu, Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Vajaduse Põ
Lisa Räpina Vallavolikogu 28.12.2016 otsusele nr 78 Seletuskiri Meeksi valla, Räpina valla ja Veriora valla ühinemislepingu, haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 91 lg 2 p 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta. Käesoleva seletuskirja eesmärk on laiem seaduses sätestatust ning selles selgitatakse põhjalikumalt ühinemisläbirääkimiste käigus ja ühinemislepingus enam diskussiooni tekitanud teemasid. Ühinemislepingu õiguslik alus: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus, haldusreformi seadus ja Räpina Vallavolikogu 16.12.2015 otsusega nr 39 tehtud ettepanek Veriora, Orava, Meeksi, Piirissaare, Mooste, Ahja, Mikitamäe ja Värska vallavolikogudele algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine eesmärgiga moodustada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse põhjal üks kohaliku omavalitsuse üksus. Ettepanekuga nõustusid Ahja Vallavolikogu (20.01.2016 otsus nr 6), Mooste Vallavolikogu (27.01.2016 otsus nr 7), Mikitamäe Vallavolikogu (28.01.2016 otsus nr 2), Värska Vallavolikogu (28.01.2016 otsus nr 4), Meeksi Vallavolikogu (04.02.2016 otsus nr 6), Orava Vallavolikogu (16.02.2016 otsus nr 7) ja Veriora Vallavolikogu (18.02.2016 otsus nr 1-1.3/4). Piirissaare Vallavolikogu keeldus läbirääkimiste alustamisest 18.03.2016 otsusega nr 64. Orava Vallavolikogu otsustas läbirääkimised lõpetada 29.03.2016 otsusega nr 12. Ahja Vallavolikogu otsustas läbirääkimised lõpetada 20.04.2016 otsusega nr 11. Mooste Vallavolikogu otsustas läbirääkimised lõpetada 22.09.2016 otsusega nr 1-1.3/34. Ühinemisläbirääkimiste osapoolte vahel oli kokku lepitud, et volikogud otsustavad ühinemislepingu kinnitamise ja haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise hiljemalt 22.12.2016. -
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. -
Aravu Küla Arengukava 2010 - 2015
ARAVU KÜLA ARENGUKAVA 2010 - 2015 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010- 2015, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt, peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Ka erinevate valdkondade tegevused on paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad arengukava olemasolul. Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sellel eesmärgil on kogutud andmed Aravu küla praeguse olukorra kohta, pandud paika küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ( SWOT analüüs). Lisaks arutletud külaprobleemide üle ja püütud leida võimalikke lahendusi nende likvideerimiseks. Külaelu arendamiseks on moodustatud MTÜ Aravu Selts, mille ülesandeks on ühtlasi jälgida ka arengukava täitmist ning lisaks sellele kaasa aidata. 2. ARAVU KÜLA HETKEOLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS Paiknemine Aravu küla asub Tartumaal Meeksi valla lääneosas. Meeksi vald asub Tartumaa idaosas, piirdudes põhjast Peipsi järve, idast Lämmijärve, lõunast Põlva maakonnas asuva Räpina valla ning läänest Võnnu vallaga (Võnnu vallaga on ühine piir 71 km). Tartu linn kui maakonna keskus asub Aravu külast 50 km kaugusel- Lähim linn on Räpina, 17 km. Valla keskus on külast 7 km kaugusel. -
Bussitransport
Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kallaste Alatskivi Peipsiääre Vara Tartu Laeva TARTU Piirissaare Luunja Tähtvere Puhja Mäksa Ülenurme Võnnu Haaslava Rannu Mehikoorma Konguta Nõo Kambja Elva Rõngu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 13 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Tartumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Tartumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-72-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. -
Meeksi Valla Üldplaneering
MEEKSI VALLA ÜLDPLANEERING II KÖIDE PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD (PLANEERINGUALA ÜLEVAADE, SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED, KOOSKÕLASTUSED, PLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS) MEEKSI 2008 Meeksi valla üldplaneering 2008 2 I PLANEERINGUALA ÜLEVAADE .................................................................... 4 1 Asukoht.............................................................................................................. 4 2 Pindala ja territooriumi jaotus............................................................................. 4 3 Asustus............................................................................................................... 5 4 Maa .................................................................................................................... 5 4.1 Maafond ...................................................................................................... 5 4.2 Maareformi käik .......................................................................................... 5 4.3 Maakasutus.................................................................................................. 5 4.4 Munitsipaalmaa ........................................................................................... 6 4.5 Riigimaa...................................................................................................... 6 5 Looduskeskkond................................................................................................. 7 5.1 Geoloogilised tingimused............................................................................ -
Lisaks Arutletud Külaprobleemide Üle Ja Püütud Leida Võimalikke Lahendusi Nende Likvideerimiseks
ARAVU KÜLA ARENGUKAVA 2016 – 2020 Aravu 2016 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2016- 2020, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Ka erinevate valdkondade tegevused on paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad arengukava olemasolul. Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sellel eesmärgil on kogutud andmed Aravu küla praeguse olukorra kohta, pandud paika küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ( SWOT analüüs). Lisaks arutletud külaprobleemide üle ja püütud leida võimalikke lahendusi nende likvideerimiseks. Külaelu arendamiseks on moodustatud MTÜ Aravu Selts, mille ülesandeks on ühtlasi jälgida ka arengukava täitmist ning lisaks sellele kaasa aidata. 2. ARAVU KÜLA HETKEOLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS Paiknemine Aravu küla asub Tartumaal Meeksi valla lääneosas. Meeksi vald asub Tartumaa idaosas, piirdudes põhjast Peipsi järve, idast Lämmijärve, lõunast Põlva maakonnas asuva Räpina valla ning läänest Võnnu vallaga (Võnnu vallaga on ühine piir 71 km). Tartu linn kui maakonna keskus asub Aravu külast 50 km kaugusel- Lähim linn on Räpina 17 km. Valla keskus on külast 7 km kaugusel.