DOCSLIB.ORG

Valikaine Arhitektuur Ja Elukeskkond Õpetajaraamat Tööversioon: 30.04.2017 Valikaine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Valikaine Arhitektuur Ja Elukeskkond Õpetajaraamat Tööversioon: 30.04.2017 Valikaine VALIKAINE ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND ÕPETAJARAAMAT TÖÖVERSIOON: 30.04.2017 VALIKAINE ÕPETAJARAAMAT ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND Autorid: Kadri Klementi, Kaire Nõmm (Arhitektuurikool / MTÜ Ruumiharidus) Keeletoimetaja: Tiina Hallik Graafiline disain: Stuudio Stuudio Valikaine „Arhitektuur ja elukeskkond“ maht on 35 tundi, mis jaguneb soovituslikult 16 kohtumiseks (à 1,5 h) ja üheks õppekäiguks vabalt valitud kohta (linnaruumi või hoonesse, 2,25 h). Õpetajaraamat täiendab valikaine ainekava 1 ja õppeprotsessi kirjeldust 2. Õpetajaraamatus on kasutatud järgmisi tingmärke: Näide — fotod, joonised, video vm teemat selgitavast ruumist. Näited on võimalusel antud õpetajaraamatust eraldi failidena või linkidena. Arutelu — teemakohane aruteluküsimus Harjutus — Lõiming — lõiminguvõimalus teise õppeainega 1 „Arhitektuur ja elukeskkond“ ainekava — http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/11/arhitektuur_kui_elu- keskkond_valikkursuse_kava17.10.pdf 2 „Arhitektuur ja elukeskkond“ õppeprotsessi kirjeldus — http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/11/arhi- tektuur_kui_elukeskkond_oppeprotsessi_kirjeldus17.10-1.pdf ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND 30.04.2017 Sisukord Eessõna 3 2.1. Sissejuhatus. Mis on arhitektuur ja kuidas 4 seda õppida? 2.2. Inimene ja ruum. Mõõdud ja meeled 16 2.3. Ruumikunst 3 2.4. Kodu. Elamine 3 2.5. Väliruum, siseruum. Maastikuarhitektuur, 3 sisearhitektuur 2.6. Paberil ja ekraanil. Arhitektuur kahes 3 mõõtmes 2.7. Konstruktsioonid ja materjalid 3 2.8. Makett — arhitekti tööriist 3 2.9. Säästev arhitektuur 3 2.10. Ruum ja teised liigid. Loomad, linnud, 3 taimed ehitatud keskkonnas 2.11. Ruumiteadus, ruumikultuur 3 2.12. Tulevikuarhitektuur 3 2.13. Ruumipoliitika 3 2.14. Linn, suurlinn 3 2.15. Planeerimine 3 2.16. Tagasiside / film 3 2.17. Õppekäik 123 SISUKORD ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND 30.04.2017 Eessõna Käesolev õpetajaraamat saadab valikaine „Arhitektuur ja elukeskkond“ ainekava ja õppe- protsessi kirjeldust. Õpetajaraamat on mõeldud õpetajale kursuseteemade mõistmiseks. Siinsed mõtted, näited ja tegevused on pikemalt lahti kirjutatud, et õpetajat tunniks pare- mini ette valmistada. Tunnis käsitletava peaks õpetaja ise oma õpilastele sobivalt valima ja kohandama. Kindlasti ei tohiks õpetajaraamatut ette lugeda (või õpilastele lugeda anda) — nii saaks tund liiga passiivne. Ideaalne on jagada tunnid väikesteks mõteteks, mille tausta ja mitmeplaanilisust lühidalt ja põnevalt tutvustada ning mille üle seejärel õpilastega koos arutleda. Vestluste vahele sobivad teemakohased õpitegevused, mis võimaldavad ringi lii- kumist või teistmoodi töötamist. Arutlemisest ja vestlemisest Arutelu või vestlus peaks olema vaba ja spontaanne (ning muidugi teemakohane). Selle eesmärk on anda õpilastele võimalus arhitektuuris kerkivaid küsimusi sõnastada ja neile vastuseid otsida. Üsna kiiresti peaks selguma, et üheseid, ainuõigeid vastuseid meie ruumi- lise maailma korraldamisele ei ole. Inimesi on mitmesuguseid, nende eluviisid on erinevad ja nende ootused elukeskkonnale samuti. Aruteludes ja vestlustes on olulisim alla joonida arvamuste ja vajaduste paljusus ning empaatia: võime näha sama küsimust kellegi teise pilgu läbi ja aimata, millist vastust tema pakuks. NB! Tasub meeles pidada, et ka klassis tekkiv üksmeel võib olla petlik — siinne seltskond on mitmes mõttes üheplaaniline (sama vanuserühm, sarnase kultuurilise taustaga, (veel) ilma erialata inimesed vm) ja erinevaid hääli on mõnikord vähe (nt mida arvaksid sama küsimuse kohta väikeste laste vanemad, eakad, politseinikud, turistid jt). Keerulistest küsimustest Tunni jooksul võivad kerkida teemakohased, kuid erialaspetsiifilised küsimused, millele õpe- taja vastust ei tea. Mida teha? Soovitame olla avameelsed: meenutada õpilastele, et õpetaja ei ole arhitekt (muidugi juhul, kui see tõele vastab) ega oska sellele küsimusele vastata (ka arhitekt ei tea vastuseid kõigile arhitektuurialastele küsimustele). Küsimused väärivad aga tähelepanu ja pakuvad vägagi elulist õppetundi info kättesaamisest. Sõltuvalt küsimusest võib proovida vastust ära arvata (seejuures mööndes, et tegu on isikliku hüpoteesiga) ja/ või küsida, kas mõni õpilane soovib seda teha. Võib-olla on tegu küsimusega, millele võiks üsna kiiresti leida internetist vastuse? Kui netiühendusega telefonid on käepärast, proovige järele. Kui vastus ei ole aga lihtsalt leitav, kuid küsimus on siiski põnev ja põletav, mõelge koos läbi, kust vastus saada. Kas kellelgi on tuttav arhitekt? Kui ei ole, siis arutlege, kuidas arhitektidega kontakti saada. Võib proovida läkitada küsimus Eesti Arhitektide Liidule või (kui tegu on mõnda konkreetset hoonet või objekti puudutava küsimusega) autorile või kohalikule omavalitsusele või mõnele arhitektuuriharidust pakkuvale asutusele. Vaata ka „Tunni ülesehituse“ peatükki õppeprotsessi kirjelduses. EESSÕNA 4 ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND 30.04.2017 2.1 Sissejuhatus. Mis on arhitektuur ja kuidas seda õppida? Tunni ettevalmistus Pööra tähelepanu tunni toimumispaigale. Valikaine tunnid ei tohi kõik toimuda samas klas- siruumis, esimene tund annab eriti hea võimaluse seda kuskil mujal teha (laudu-toole pole tarvis). Muu koht võib (ja peakski olema) midagi muud kui klass: fuajee, raamatukogu, gar- deroob, koridor, õpetajate tuba, väliruum vm (tund ei pea üldsegi koolis toimuma!). Kuna esimeses tunnis vaadatakse ka mõnda näidet, läheb vaja projektorit või suurt ekraani. Kuna näited on pigem illustreerivad, õpetaja juttu täiendavad ja neid ei pea suure, kvali- teetse pildina põhjalikult uurima, võivad pildid olla ka näiteks ühiselt ligipääsetavas kaustas (Dropbox, Google Drive vm) ja õpilased võivad neid märguande peale oma telefonidest või tahvelarvutitest vaadata. Tunni eesmärk Esimese tunni eesmärk on ümberhäälestumine tulemuselt protsessile ehk lahenduselt või lõpetatud ülesandelt uurimisele, analüüsimisele, mõtestamisele, järeleproovimisele jne. On tavaline, et õpilased ei ole harjunud süvenema. Koolis on üldiselt tunniteema katmiseks aega vähe ja ülesanded on seega lühikesed, maksimaalselt teemakohased (lähteandmed on ette antud ja üleliigset infot ei ole), otsitav on määratletud ja lahenduskäik üsnagi teh- niline (nt parasjagu õpitava valemi kasutamine). Gümnaasiumiastmesse jõudnud õpilane võib olla selliste ülesannetega aastate jooksul igapäevaselt kokku puutunud ja lihtsustatud probleemilahenduse niivõrd omandanud, et valikaines „Arhitektuur ja elukeskkond“ oluline uurimuslik lähenemine vajab selgitamist, sisseelamist ja harjutamist. Isegi loominguliste ülesannetega tuttavatele õpilastele (nt kunstikallakuga koolis) võib see olla üllatuslikult harjumatu: õpilased kipuvad alahindama eeltöö (uurimise, märkamise) tähtsust ja kiirus- tavad loomise etappi (on harjunud, et nende ülesanne on luua). Arhitektuuri ja ruumiga tutvumiseks tuleb aga osata aeg maha võtta, st võtta aega märkamiseks, mulje tekkimiseks, selle teadvustamiseks. See saab oluliseks kõigis järgnevates tundides. 2.1 SISSEJUHATUS. MIS ON ARHITEKTUUR JA KUIDAS SEDA ÕPPIDA? 5 ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND 30.04.2017 Arutlege õppimise viiside ja uurimusliku lähenemise teemal, tooge näiteid, võrrelge oma kogemusega. Kasu võib olla mõistetest: divergentne mõtlemine (ingl k divergent thinking) ehk lahknev või hargnev mõtlemine — uute ideede tekkele ja ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine, probleemile roh- kem kui ühe lahenduse pakkumine 1. Divergentne mõtlemine ei eelda, et küsimusele on üks ja ainuõige vastus, vaid uurib võimalikult paljusid vastuseid. teaduslik meetod — tõsikindlate teadmiste saamise viis, kasutades nii empiirilisi kui ka teoreetilisi vahendeid, nt hüpoteetilis-deduktiivne meetod 2. Teadusliku meetodi puhul on keskne tähelepanekute põhjal hüpoteesi püstitamine ja selle kontrollimine. disainimõtlemine (ingl k design thinking) — mõtlemisviis, mille keskmes on empaatia (ruumi või eseme või probleemi nägemine kasutaja pilgu läbi), prototüüpimine (ehk sisuliselt idee järeleproovimine) ja ebaõnnestumiste väärtustamine õpikogemustena. Neid mõisteid ei pea pähe õppima ega muretsema, kust saada igaühe jaoks täpsed juhised, mida punkthaaval järgida. Oluline on mõista, et tulemuseni (sobiva ideeni) jõudmisel ei ole tähtis püüda tabada mingit ettemääratud lahenduskäiku ega karta ekslemist. Loov lähe- nemine algab juba sellel ideeni jõudmise teekonnal, mis ongi protsess: millise küsimuse ma leian? Kuidas ma seda küsimust mõistan? Mitut erinevat moodi saab seda küsimust mõista? Millised erinevad teadused või teadmised võivad mind aidata vastus(t)e otsimisel? Mida pean oluliseks? Miks? Miks valin just sellise mõistmise või uurimise viisi? Milliseid hüpoteese või ideid tekitavad minu avastused? Kuidas neid järele proovida? Kas keegi on midagi sarnast juba teinud? Kuidas tal läks? Kuidas oma ideed edasi arendada? Jne jne jne… NB! Mõtteviisidega võib aidata tutvuda ka Kooliruumi loovtööprojekti käsiraamat 3 (lk 6—17), mis selgitab Kooliruumi projekti hüüdlauset „Uuri nagu teadlane. Märka nagu kunstnik. Mõtle nagu arhitekt.“ Uurimine algab oskusest märgata uut, üllatavat, põnevat oma tuttavas, igapäevases keskkonnas. 1 EKI haridussõnastik — http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=divergentne%20m%C3%B5tlemine 2 EKI haridussõnastik — http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=teaduslik+meetod&F=M&C06=en 3 Kooliruumi loovtööprojekti käsiraamat — https://konkurss.arhitektuurikool.ee/wp-content/uploads/2016/08/Kooliruum17_ ekraanile.pdf 2.1 SISSEJUHATUS. MIS ON ARHITEKTUUR JA KUIDAS SEDA ÕPPIDA? 6 ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND 30.04.2017 HARJUTUS H1. Märkamise missioonid Vaja läheb puhtaid valgeid A4 pabereid (st
Load more

Recommended publications
  • Estonian Art 1/2013 (32)
    Estonian 1/2013Art 1 Evident in Advance: the maze of translations Merilin Talumaa, Marie Vellevoog 4 Evident in Advance, or lost (and gained) in translation(s)? Daniele Monticelli 7 Neeme Külm in abstract autarchic ambience Johannes Saar 9 Encyclopaedia of Erki Kasemets Andreas Trossek 12 Portrait of a woman in the post-socialist era (and some thoughts about nationalism) Jaana Kokko 15 An aristocrat’s desires are always pretty Eero Epner 18 Collecting that reassesses value at the 6th Tallinn Applied Art Triennial Ketli Tiitsar 20 Comments on The Art of Collecting Katarina Meister, Lylian Meister, Tiina Sarapu, Marit Ilison, Kaido Ole, Krista Leesi, Jaanus Samma 24 “Anu, you have Estonian eyes”: textile artist Anu Raud and the art of generalisation Elo-Hanna Seljamaa Insert: An Education Veronika Valk 27 Authentic deceleration – smart textiles at an exhibition Thomas Hollstein 29 Fear of architecture Karli Luik 31 When the EU grants are distributed, the muses are silent Piret Lindpere 34 Great expectations Eero Epner’s interview with Mart Laidmets 35 Thoughts on a road about roads Margit Mutso 39 The meaning of crossroads in Estonian folk belief Ülo Valk 42 Between the cult of speed and scenery Katrin Koov 44 The seer meets the maker Giuseppe Provenzano, Arne Maasik 47 The art of living Jan Kaus 49 Endel Kõks against the background of art-historical anti-fantasies Kädi Talvoja 52 Exhibitions Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Dénes Farkas.
    [Show full text]
  • Valik Aastatel 1999 – 2011 Eesti Arhitektide
    » Valik aastatel 1999 – 2011 Eesti Arhitektide Liiduga koostöös toimunud avalike arhitektuurivõistluste tulemusel valminud keskkonda parimal moel rikastavatest objektidest Foto: Reio Avaste » Hannoveri EXPO 2000 Eesti paviljon arhitektid: Andrus Kõresaar, Raivo Kotov võistlus: 1999, valmis: 2000 Foto: Kaido Haagen » Pärnu Keskraamatukogu arhitektid: Kolm Pluss Üks OÜ: Markus Kaasik, Kalle Komissarov, Andres Ojari, Ilmar Valdur, võistlustööl ka Mihkel Tüür võistlus: 1999, valmis: 2002,2008 Foto: Reio Avaste » Tartu Tamme Staadioni tribüünihoone eskiisprojekti ja staadioni maa-ala planeerimise ideekavandi võistlus arhitektid: Andres Siim, Kristel Ausing võistlustööl ka Jan Skolimowski Foto: Andres Siim võistlus: 1999, valmis: 2012 » Tartu Ülikooli ühiselamute (Raatuse 22) arhitektuurivõistlus arhitektid: Andres Siim, Kristel Ausing Foto: Andres Siim võistlus: 2000, valmis: 2002 » Lasnamäe kergejõustikuhall arhitektid: H.Grossschmidt, T.Hayashi, S.Vallner võistlus: 2001, valmis: 2003 Foto: Reio Avaste Foto: Arne Maasik » Suure-Jaani Gümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurivõistlus arhitektid: Veronika Valk, Katrin Koov ja Siiri Vallner, võistlustööl Veronika Valk ja Villem Tomiste võistlus: 2000, valmis: 2005 » Lähimineviku okupatsioonide muuseumi arhitektuurivõistlus arhitektid: Siiri Vallner, Indrek Peil Foto: Kaido Haagen võistlus: 2001, valmis: 2003 » Tallinna 21.keskkooli renoveerimine arhitektid: Raul Järg, Toomas Korb Foto: Raul Järg võistlus: 2001, valmis: 2003 » RMK Triigi metskonna hoone arhitektid: Aivo Schults võistlus: 2002, valmis:
    [Show full text]
  • CURRICULUM VITAE Risto Tali
    CURRICULUM VITAE Risto Tali Date of birth11.03.1981 Tallinn 00 372 53 420 892 [email protected] Education 2006 - Estonian Academy of Arts, MA studies 2000 - 2004 Estonian Academy of Arts, BA Professional career 2003 - EAA, Department of Jewellery and Blacksmithing, Master of the Workshops Membership 2017- Porta Longi Montis MTÜ board member 2014- RR Herreros OÜ executive 2011- R_R OÜ board member 2010- member of Estonian Artists Association Exhibitions 2017 M_M_M_M:Fahle Gallery,Tallinn 2017 R_R pikad juhtmed perfomance: Porta Longi Montis Gallery, Tallinn 2017 R_R Hi-tech: Porta Longi Montis Gallery, Tallinn 2016 M_M_M_M:Katlamaja, Pärnu 2016 M_M_M_M:Okapi Gallery, Tallinn 2012 Cidade Fronteirica: Lisbon – Tallinn, Institute Camōes 2011 Border City: Tallinn – Lisbon, Tallinn Art Hall 2010 Letters to Padua, Marijke Studio, Padua, Italy 2009 Male, Iida Gallery, Tallinn Nõu - vessel, container flask, advice, intention, plan, counsel, suggestion, dish, cell, Galleria Rantapaja, Lappeenranta, Finland Loodus on ehe, ehe on ehe, The Museum of Geology of the University of Tartu 2007 Luik, haug ja vähk, Art Hall Gallery, Tallinn Pressioon, action at Pärnu mnt. 27, Tallinn DePressioon, Rael Artel Gallery, Tartu 2006 Touching the Source, Culture Factory, Tallinn Monochroma, Kanuti Guild House, Tallinn Sepised Ungarist ja Eestist, Hungarian Gallery Institute, Tallinn 2004 Laegas, Estonian Museum of Applied Art and Design, Tallinn RaudTuli, Design Gallery, Tallinn Sleipniri stipendiaatide näitus, Narva Art Gallery 2003 Allusioonid jõule, Vaal Gallery,
    [Show full text]
  • XXV International Union of Architects World Congress Architecture Otherwhere Durban 2014
    XXV International BAUA exhibition Union of Architects BAUA – Baltic Architects Unions Association World Congress Union of Estonian Architects Latvia Association of Architects Architecture Architects Association of Lithuania Otherwhere President of the Baltic Architects Unions Association: Durban Hindrek Kesler 2014 Author of the exhibition and brochure: Mark Grimitliht Curator of the exhibition and brochure: Villem Tomiste Design of the exhibition and brochure: Polaar Studio “Dots”. cooperation, called the The Estonian, Latvian and Soviet Union, constructed Lithuanian “dots” depict the The three little our cities to look similar. The modern architecture of the majority of the population in three countries. The samples dots: Estonia, the three countries still lives of public space and building Latvia and in the monotonous sleeping projects are grouped districts of prefabricated according to typology. Both Lithuania apartment blocks. the samples as well as the typologies offer insights into The three Northern European Societies that more than common objectives wherein countries – Estonia, Latvia twenty years ago broke free each country is finding its and Lithuania – are tiny from the Soviet command of own way forward. enough to appear on the collectivist planned economy globe as dots. Our common set uniqueness as their ideal. The samples are depicted exposition offers everyone Architecture of Estonia, as clouds of dots. The an opportunity to connect Latvia and Lithuania has had visitor can connect the the dots, to discover the its own course during past dots and thus visualise contemporary architecture of two decades. The goal was the contemporary Nordic the three countries through something that had remained architecture in two drawing.
    [Show full text]
  • Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers
    Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi Ira Stiller, Anne Äyväri Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers © Authors Project Title: Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) Project Number: 540176-LLP-1-2013-1-EE -ERASMUS-EQR Grant Agreement: 2013-3384/001-001 Disclaimer: This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the author, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Sibelius Academy Research Report Publications 17 ISBN 978-952-329-027-3 ISSN 1798-5455 Layout: Hanna Sario Unigrafia Oy Helsinki 2016 Preface and Acknowledgements This publication is an outcome of a joint co-writing effort created together with several researchers: Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen, Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk, Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi, Ira Stiller and Anne Äyväri. We have each contributed to the building and commenting on the chapters, not only within our fields of expertise but conjointly and collectively throughout the Study Book. The book is based on our joint activities within Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) – project in EU Erasmus+ Lifelong learning –programme (201-32016).
    [Show full text]
  • Estonian Art 1/2 2012 (30/31)
    E stonianAr 1/2 2012 t 1 1 About big picture and small picture Kai Kaljo 3 The phenomenon of Tõnis Vint Elnara Taidre 6 Test-tube capitalists at the memorial service of an industrial complex Hanno Soans 10 Things Indrek Grigor 13 The science-fictional light of the materialised designator Jaak Tomberg 16 МЕМОПОЛ-2 by Timo Toots at Ars Electronica 2012 Ksenia Fedorova 19 Internationality meets locality – ART IST KUKU NU UT festival in Tartu Tanel Rander 22 As an artist the fact that the concept is meaningless is meaningful to me. Robert Filliou Rebeka Põldsam 24 Content and Form Margus Tamm Insert: An Education Terttu Uibopuu 27 Monumental painting as public space Gregor Taul 30 EKKM Interview with Elin Kard by Eero Epner 33 Insurgent Neoist Kantor Kiwa 36 A blossoming heaven – medieval murals in the Koeru parish church Anneli Randla 39 Architecture for people who can manage without it? 13th Venice Architecture Biennale Common Ground Triin Ojari 43 Post-ideology and post-conceptual architecture and urbanism in (eastern) Europe Marina Gržinic´ 47 Spectacular-spectacular! The exhibition revolution in Estonian museums and theme parks Mariann Raisma 50 New books 52 Exhibitions Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Visible Solutions LLC. Hoisting the Banner. Hobusepea Gallery, Tallinn. 24.02.2010. Photo: Paul Kuimet Back cover: Margus Tamm. House of the 27 Rising Suns. 2012. Installation at the exhibition Nominees for the Köler Prize 2012, EKKM, Tallinn.
    [Show full text]
  • Re-Purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention 22
    Tüüne-Kristin Vaikla Tüüne-Kristin Tüüne-Kristin Vaikla is a spatial researcher and an The practice-based research deals with the re-purpos- interior architect who explores the social and artis- ing of historical buildings to find modes and mod- tic dimensions of space. She graduated from Estonian els for expanding the concept of professional spatial Academy of Arts as a designer (1987). She is a super- intervention. The research focuses on the possible visor of transdisciplinary projects in EAA and has interaction between phenomenological knowledge gained international experience at RMIT University and spatial investigation, design activism and the of Melbourne School of Architecture and Design as a gentrification process. The thesis investigates, on the lecturer and guest research fellow. INTERVENTION OF SPATIAL AND POTENTIAL THE ROLE RE-PURPOSING SPACE: basis of case-studies – the Pärnu Mud Baths, Tallinn Linnahall and Hiiumaa Paluküla Church – the activa- Tüüne-Kristin is the curator of the Estonian exhibition tion of space and forms of spatial intervention tactics, at the 13th Venice Architecture Biennale and the SISU focusing on physical, mental and social strata of space. interior architecture symposium in Tallinn. Since 2014, she has served as the editor-in-chief of the SISU—LINE In interior architectural practice, the physical and the interior architecture research journal. In 2015 she emotional approaches are in an inversely proportional was elected to the board of the European Council of relation to each other. The research focuses on the rela- Interior Architects (ECIA). She is currently working tionship of the past (buildings) and the future (users), with the spatial design project of the Estonian presi- evaluating spatial layers and human behavioural pat- dency of the EU Council 2017 in Tallinn and Brussels terns.
    [Show full text]
  • 232 ART2009-2.Pdf
    2 2009 1 Why do dismissed employees need art? Margit Säde 4 Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space. Short tale of an experimental project’s space tactics Kiwa 8 Artist Interrupted. Exhibition of Ülo Õun in the Kumu Art Museum Kirke Kangro 12 Veljo Tormis on his portrait by Ülo Õun 13 I am simply an Estonian artist Nikolai Kormašov interviewed by Eero Epner 17 Practical Kunst ja Kodu (Art and Home) Kai Lobjakas 20 A few tips for understanding Baltic Biedermeier art Tiina Abel 24 Death up close Elina Gertsman 27 Contemporary Dances of Death in Niguliste Museum Triin Hallas 28 Backstage at the Tallinn Pavilion Margit Säde, Anu Vahtra, Raphael Rehbach, Elisabeth Klement 32 Thoughts on public urban space Margit Mutso 37 Social space and design: the case of the Rotermann quarter Andres Kurg 41 Is Vabaduse väljak complete? Kalle Vellevoog 44 The spatialisation of politics and/or the politicisation of space Linda Kaljundi 46 New World – more than just an urban district Peeter Vihma 46 Public Village – new Town Hall in Tallinn Triin Ojari 54 Exhibitions 57 Conference Art, Image, Exploitation 2 2009 All issues of Estonian Art are also available on the Internet: www.einst.ee/Ea/ Front cover: Back cover: estonian art 2/2009 (25). Published by the Estonian Institute 2010. ISSN 1406-3549 (online version ISSN 1406-5711) editorial board: Tiina Abel, Andres Kurg, Piret Lindpere, Mart Meri, Johannes Saar editors: Liina Siib, Eero Epner Those wishing to obtain a Graphic design: Angelika Schneider copy of Estonian Art, please translator: Tiina Randviir send the Estonian Institute an language editor: Richard Adang International Reply Coupon to We thank: Cultural Endowment of Estonia, Art Museum of Estonia, Union of Estonian Architects, Liivi Haamer, cover the postal expenses.
    [Show full text]
  • ENERGY EFFICIENCY in HOUSING Friedrich Ebert Stiftung
    Energy Policy Dialogues in the Baltic Sea Region ENERGY EFFICIENCY IN HOUSING Friedrich Ebert Stiftung Energy Policy Dialogues in the Baltic Sea Region ENERGY EFFICIENCY IN HOUSING Editors Elmar Römpczyk & Ahto Oja Tallinn 2008 ENERGY EFFICIENCY IN HOUSING | 3 INTRODUCTION For citation The process shows: there is light at the end of the tunnel and a green light at the Oja, A. & Römpczyk, E. 2008. tunnel’s entrance Energy Policy Dialogues in the Baltic Sea Region: Energy efficiency in housing. This publication reflects the findings of the Third Baltic Energy Dialogue on Energy Efficiency Friedrich Ebert Stiftung Baltics, Tallinn 2008. in Housing organized as an international conference in May 2008 in Tallinn. The First Dialogue brought international experts and politicians to Riga in December 2006 for a critical assessment of nuclear energy in the Baltic region focusing on Ignalina and its implications. The Second Friedrich Ebert Stiftung Baltics Dialogue debated the other extreme, namely the potential for bioenergy in the Baltic Sea Region Mõnus Minek SEES – Sustainable Energy and Environment Solutions LLC and it was held in Tallinn in May 2007. The most illustrative contributions to and reflections from Copyright – is free for use once source is mentioned the first two Dialogues were published under the title “Energy Policy Dialogues in the Baltic Sea Region” by Friedrich Ebert Stiftung in Tallinn. Editing For this Third Dialogue on Energy Efficiency the organizers were the Tallinn City Government Dr. Elmar Römpczyk – Department of Environment, the EU project SECURE and the Friedrich Ebert Foundation in the Baltic States. Due to the pragmatic and constructive character of this event we decided FES Baltic States to publish the various international lessons learned to solve the ever more urgent scourge of Baltic citizens: Energy Efficiency in Housing.
    [Show full text]
  • EAL Teataja 1-2013
    01/13 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS Juhtkiri lk 2 / Eestseisus lk 5 / Üldkogu lk 15 / Arhitektuurivõistlused lk 30 / EALi teated lk 35 / Arhitektuurikeskuse uudised lk 39 / Teated seenioridele lk 40 / Juubilarid lk 40 2012. aasta noore arhitekti preemia laureaat Veronika Valk koos president Toomas Hendrik Ilvesega. Foto: Reio Avaste. 01/13 arh. KAS ARHITEKTUUR ON KULTUURI OSA? Jaak Huimerinna ettekanne EALi üldkogul 14. veebruaril 2013 Arhitektuurivaldkond on teelahkmel. Arhitek- Madalaima hinna järgi pak- tuur kui omaette sfäär kipub meil nii õigus- kui ka kumine sunnib võimalikule kultuuriruumist kaduma. Ehitusseaduse eelnõu võitjale peale esmase ülesan- värskes redaktsioonis ei ole kordagi kasutatud de: optimeerida projekteeri- sõna arhitektuur. 13. veebruari Postimehe artiklis misteenus, st teha nii vähe „President kuulutab välja noore arhitekti preemia” kui võimalik ja täpselt nii tõdevad noored ja andekad kandidaadid Salto vähe kui vajalik, samuti kasu- ABst, et Eestis ei mõelda üldiselt arhitektuurist tada odavtööjõudu. Vastutus kui kultuuri osast. Need on märguanded millegi tuleb kiirelt ära anda. Ülikeerukad ja meile palju muutumisest. Vaatlengi tekkinud olukorda ja seda peavalu tekitavad lepingud (dokumendid, mis just muutunud õigusruumi seisukohast, kus eel- polegi enam õiguslikult lepingud, vaid sisuliselt kõige on teedrajavaks riigihangete seadus. hankija kohustuslikud ettekirjutused) kirjutatak- Tuletame meelde ajalugu. Euroopa Liidu direk- se alla läbi lugemata ning tekkinud jamad püütak- tiivide pakett riigihangete korraldamise kohta on se kuidagi moodi töö käigus ära lahendada. Hea pärit aastaist 2004–2005 ja selle põhjal on koos- meelega kirjutatakse alla ka isikliku autoriõiguse tatud meie riigihangete seaduse (RHS) viimane äraandmisele, sest see võimaldab vabaneda vastu- redaktsioon (jõustunud 1. mail 2007).
    [Show full text]