EAL Teataja 1-2013
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
01/13 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS Juhtkiri lk 2 / Eestseisus lk 5 / Üldkogu lk 15 / Arhitektuurivõistlused lk 30 / EALi teated lk 35 / Arhitektuurikeskuse uudised lk 39 / Teated seenioridele lk 40 / Juubilarid lk 40 2012. aasta noore arhitekti preemia laureaat Veronika Valk koos president Toomas Hendrik Ilvesega. Foto: Reio Avaste. 01/13 arh. KAS ARHITEKTUUR ON KULTUURI OSA? Jaak Huimerinna ettekanne EALi üldkogul 14. veebruaril 2013 Arhitektuurivaldkond on teelahkmel. Arhitek- Madalaima hinna järgi pak- tuur kui omaette sfäär kipub meil nii õigus- kui ka kumine sunnib võimalikule kultuuriruumist kaduma. Ehitusseaduse eelnõu võitjale peale esmase ülesan- värskes redaktsioonis ei ole kordagi kasutatud de: optimeerida projekteeri- sõna arhitektuur. 13. veebruari Postimehe artiklis misteenus, st teha nii vähe „President kuulutab välja noore arhitekti preemia” kui võimalik ja täpselt nii tõdevad noored ja andekad kandidaadid Salto vähe kui vajalik, samuti kasu- ABst, et Eestis ei mõelda üldiselt arhitektuurist tada odavtööjõudu. Vastutus kui kultuuri osast. Need on märguanded millegi tuleb kiirelt ära anda. Ülikeerukad ja meile palju muutumisest. Vaatlengi tekkinud olukorda ja seda peavalu tekitavad lepingud (dokumendid, mis just muutunud õigusruumi seisukohast, kus eel- polegi enam õiguslikult lepingud, vaid sisuliselt kõige on teedrajavaks riigihangete seadus. hankija kohustuslikud ettekirjutused) kirjutatak- Tuletame meelde ajalugu. Euroopa Liidu direk- se alla läbi lugemata ning tekkinud jamad püütak- tiivide pakett riigihangete korraldamise kohta on se kuidagi moodi töö käigus ära lahendada. Hea pärit aastaist 2004–2005 ja selle põhjal on koos- meelega kirjutatakse alla ka isikliku autoriõiguse tatud meie riigihangete seaduse (RHS) viimane äraandmisele, sest see võimaldab vabaneda vastu- redaktsioon (jõustunud 1. mail 2007). Seega on tusest ning tüütust ja aeganõudvast autorijärele- mu ettekande analüüsi aluseks viieaastane keh- valvest – las seda teeb see, kes on need õigused tivusperiood, mis peaks olema piisav mõningate endale saanud. Kultuur välistatakse juba eos ja järelduste tegemiseks. Varasem RHS aastast 2000 seda toetab ilmekalt uue ehitusseaduse eelnõu oli kuidagi märkamatu. Kasutan alusmaterjalide- § 10, milles on loetletud nõuded ehitisele, kuid na Ramboll Eesti AS juhtivkonsultandi Raul Vibo kust puudub täielikult kultuurimõõde. tähelepanekuid tema ettekandest1 möödunud Projekteerimise hind on selle tõttu katastroo- aasta lõpul toimunud Eesti Projektbüroode Liidu filiselt alanenud, Euroopa Arhitektide Nõukogu seminaril. andmetel viimase vaadeldava perioodi jooksul Riigihangete praegusest praktikast projekteeri- 2,4 korda. Hakkame langema Rumeenia ja Bulgaa- misvaldkonnas on meil kõigil absurdseid kogemu- ria tasemele, samal ajal kui tarbijahinnaindeks si ja halbu mälestusi. Võiks öelda, et häid polegi. kerib ja kerib ülespoole. Süüdi on ka EAL ja Eesti Mis on siis juhtunud? Ainukese valikukriteeriumi- Projektbüroode Liit, kes pole suutnud koostada na domineerib 80% riigihangete puhul madalaim tööaja statistika tabeleid keskmise ajakulu kohta hind, mis sest, et RHSi kohaselt võib hinnakritee- eri tüüpi ja suurusega hoonete projekteerimise riumi kasutada siis, kui „pakkumuse majanduslik puhul. Soomes on need kõikidele iseenesestmõis- soodsus hankija jaoks sõltub üksnes pakkumuse tetavad dokumendid ning nende alusel tuleks hin- hinnast ……” (RHSi § 31 lg 3) või kui „asi on ühe- nata ka eeldatavat jätkusuutlikku tunnihinda, mis kordselt kasutatav ja asja käitluskulud on vähe- sisaldab kõiki kulusid ja makse ning näiteks riigi olulised” (R. Vibo). Ostma peaks üldjuhul intel- miinimum- ja keskmist palka. Seda ei peaks käsit- lektuaalset teenust, ent hoopis RHSis sõnastatud lema kui kokkulepet, vaid kui teavet hankijatele, majandusliku soodsuse kriteeriumi alusel, mille et nad oskaksid hangete eeldatavat maksumust sisust räägin pikemalt hiljem. õigesti arvutada. Ametiühingud on Eestis tra- Mida on praegune praktika kaasa toonud? ditsiooniliselt nõrgad olnud ja nende puudumist On tekkinud plokk (nimetaksin seda nii) pro- kasutatakse meie suhtes kiirelt ära. jekteerimisfirmasid, kes ujuvad selles süsteemis Autoriõiguse seadus on täielikult purustatud ja nagu kalad vees. Nende hulgas on olude sunnil ka oma kehtivust kaotamas. Sellel ma täna pikemalt EALi liikmete firmasid ja siin saalis istujaid. Nad ei peatu (võite vaadata mu eelmise suve teksti on täielikult hõivanud meie hangete süsteemi ja Sirbis, kus analüüsisin tekkinud olukorda). Kui tõrjunud kõrvale kõik talentide ja tippbüroode 2000. aasta riigihangete seaduse väljakuulutamiseta tegijad. Õigemini pole nemad teisi mitte kõrva- läbirääkimistega hankemenetluse paragrahv sisal- le tõrjunud, vaid tipptegijate rühm on loobunud das veel autoriõigust kui ainuõigust, siis praegu ise selles mõttetuses osalemast ning eemaldunud kehtivast versioonist on see välja jäetud. Teame riigihankesfäärist ja avalikust sektorist. Hankija ka seda, et Justiitsministeeriumi korraldatava poolt vaadates poleks neid nagu enam olemaski. kodifitseerimise käigus püütakse autori isiklike õiguste kataloogi mahtu vähendada ja kiirelt kir- 1 Raul Vibo ettekande „Väärtuspõhine hankejuhtimine” jutada autoriõiguse seadusesse nende õiguste lit- täistekst on kättesaadaval aadressil http://prezi.com/ sentsimise punkt. See viitab asjaolule, et tegelik- daupu25ftcr2/vaartuspohine-hanke-juhtimine/ kuses polegi isiklike õiguste litsentsimine seadus- ?kw=view-daupu25ftcr2&rc=ref-737358. 2 arh. 01/13 lik olnud, aga seda on riigihangete tüüplepingutes keskmine võistlus tähendab kahe arhitekti umbes tehtud juba väga palju. Uus seadus peab praktikas ühe kuu tööd, kokku 2 × 150 = 300 tundi. Kui JUHTKIRI kasutusel olnud jõuvõtted kinnistama. võtame tunnihinnaks tagasihoidliku firmahinna Kuna nn hankijad pendeldavad avaliku ja erasek- 25 eurot, saame ühe töö kohta kokku 7500 eurot. tori vahel, on täheldatav ka erasektori hoiakute Seejärel eeldame, et Eestis tuleb keskmiselt võist- muutumine. Avalik sektor on ju erasektorile ees- luse kohta kümme tööd (tegelikkuses rohkem) ja kujuks: kui riik võib nii teha, siis teeme meiegi. saame 75 000 eurot ehk vanas rahas üle 1 miljoni Meie koosoleku teises osas tuleb meile külla krooni osaliselt raisatud tööaega. Toomas Hendrik Ilves oma tuntud hüüdlausega Kui energiatõhusus on meie riigi püha poliitika, „Talendid koju!”. Ma ütleks, et sellisesse situat- siis inimenergiatõhusus ei näi seda olevat. Meel- siooni pole küll mõtet tulla. Eeltoodut arvestades de võib tuletada ka seda, et parimad ja kasum- on parem öelda „Talendid, ärge tulge koju!”. likumad näited selles vallas olid tasuta tööjõu- Tekkinud olukord on hakanud mulle meenutama du kasutavad vangilaagrid nii Saksamaal kui ka 1949. aasta küüditamise järgset aega. Peremehed NSVLis. Vahe on selles, et meie teeme seda täiesti on viidud mujale või eemaldatud. Koju maatööle vabatahtlikult ning peame ise maksma ka söögi ja on jäänud ainult popsid, vabadikud, linnaprole- eluaseme eest. tariaat ja popsistunud peremehed – mingit tööd Ühesõnaga eksivad need, kes arvavad, et arhi- nagu oleks, aga raha napib ikka. Edasi analüüsides tektuurivõistluse aina laialdasem kasutuselevõtt jõuan järeldusele, et praeguse valitsuse parem- on lahendus. Me peame panema hoopis tavalise poolne poliitika on RHSi kujul tegelikkuses rea- avatud riigihanke süsteemi õigesti tööle ja kor- liseerunud hoopis vasakpoolsena, st tööhõive on raldama võistlusi optimaalsel hulgal. Tavavõist- tagatud madalama kvalifikatsiooniga ja vähem luste kõrval peaksime rohkem kasutama RHSiga võimekatele inimestele. Mu meelest peaks tradit- lubatud eelvalikuga piiratud osavõtjatega võistlus- siooniline parempoolne poliitika toetama siiski te vormi, mis erasektoris on tuntud kui kutsutud just talente ja peremehi. Neile öeldakse aga, et võistlus. Need mõlemad tagavad vähemalt mini- hakake eksportima, lisamata, et veel parem, kui te maalsete tööjõukulude katte ja annavad samal ajal ise ennast ekspordiksite (nagu on meil lahendatud piisaval hulgal ideid valikuks. Raul Vibo järgi ei virisevate arstide probleem), sest teid pole meil ole ilma ideeta ka projekti ja tõhusaim viis leida tegelikkuses vaja. Kahjuks jäetakse arvestamata, parim idee on omada palju ideid (Linus Pauling). et peremehed tahavad harida oma maad, mitte Praeguses olukorras ostame kas madalaima Siberi, Ukraina või Soome oma. Kogu selle kurt- hinna alusel või anonüümseid ideekavandeid vali- mise peale teatab ministeeriumikoridoris koha- des. Mis on siis kõrvale heidetud meie hankesüs- tud ametnik mulle r-i põristades: „Saa aru, see on teemist ehitiste ja linnade kavandamise vallas? pa-r-r-r-adigma muutus”. Ma ei tea kahjuks, mida Minu järeldusel on see läbi aegade tellija põhikü- see sõna täpselt tähendab ja muutusega ka nõus simus kes? See küsimus näib olevat keelatud ja ei ole. tabu. Rebitagu kasvõi lõhki, aga mind ei saa panna Sellises õigusruumis tekib väljapääsu otsides uskuma, et ilma selle küsimuseta saaks üldse kul- idee teha ideekonkurss või arhitektuurivõistlus – tuuri tellida. Kuidas kujutleda sel viisil filmi-, teat- nii saame kehtiva seaduse alusel vähemalt lahen- ri-, muusika- ja muu kultuurisündmuse tekkimist? dusi valida ja hinnatase säilib ehk normaalsena. Ma ei oska. Ainult ehk tänapäeva moodsas kunstis Kuigi sellegi ventiil tahavad hankijad purustada võiks seda ühe projektina kujutleda: ostame hin- ja RHSis lubatud mitme võitja süsteemiga pane- napõhiselt lahendusi, mõtteid ja installatsioone me võitjad samuti hinna alusel võistlema nagu ning