Jõgeva Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia 2015-2019

Lisa Jõgeva Vallavolikogu 22.10.2015 määrusele nr 12 JÕGEVA VALLAVOLIKOGU JÕGEVA VALLAVALITSUS

JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 2015-2019

JÕGEVA 2015

SISUKORD

Sissejuhatus ...... 3 1. Jõgeva valla olulisemad investeeringud valla arengukava täitmisel 2008-2015 ...... 4 2. Jõgeva valla sise- ja väliskeskkonna analüüs ning nendest tulenevad aenguvajadused ...... 5 2.1. Asend ja loodus ...... 5 2.2. Rahvastik, asustus ja tehniline infrastruktuur ...... 6 2.3. Majandus ja ettevõtlus ...... 13 2.4. Haridus, sotsiaalia, kultuur, sport ja vaba aeg ...... 15 2.5. Juhtimine ja rahandus ...... 23 3. Jõgeva valla SWOT analüüs, strateegiliste tegevussuundade maatriks ja kesksed lahendamist vajavad teemavaldkonnad ...... 26 3.1. Jõgeva valla SWOT-analüüs ...... 26 3.2. Jõgeva kesksed lahendamist vajavad teemavaldkonnad lähiaastateks ...... 28 3.3. Jõgeva valla strateegiliste tegevussundade maatriks ...... 29 4. Jõgeva valla visioon ja missioon ...... 30 4.1 Jõgeva valla visioon 2022 ...... 30 4.2. Jõgeva vallavolikogu ja -valitsuse missioon ...... 30 5. Jõgeva valla arengumudel ...... 30 6. Jõgeva valla eelarvestrateegia ja lähiaastate investeeringud ...... 41 6.1. Eelarvestrateegia üldeesmärgid ja eeldused ...... 41 6.2. Lähiaastate investeeringud ...... 43 6.3. Valla eelarvestrateegia ...... 48 7. Arengukava täitmisega seotud riskid ja nende maandamine ...... 48 7.1. Poliitilised riskid ...... 48 7.2. Rahanduslikud riskid ...... 48 7.3. Sotsiaalsed ja toimetuleku riskid ...... 49 7.4. Loodusõnnetused, hoolimatu suhtumise riskid ja tehnoloogiariskid ...... 50 8. Arengukava ajakohastamine ...... 50 9. Kasutatud materjalid ...... 51 LISA 1. Jõgeva valla arengukava koostamisest osavõtjad ...... 52 LISA 2. Jõgeva valla eelarvestrateegia tabelid ...... 54

Sissejuhatus

Jõgeva valla arengukava on pikaajaline strateegiline teejuhis kohaliku omavalitsuse arengu suunamiseks aastateks 2015-2022. Käesoleva arengukava koostamise algatajateks on Jõgeva vallavolikogu ja töö toimus Jõgeva vallavalitsuse koordineerimisel kevadel-suvel 2015. Arengukava ajakohastamisel lähtuti kehtivast Jõgeva valla arengukavast ning eelarvestrateegiast, Eesti Vabariigi õigusaktidest, Jõgeva valla põhimäärusest ja valla arengut suunavatest valdkondlikest ning territoriaalsetest dokumentidest. Arvesse võeti riiklikke arengudokumente ja Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014- 2020 kasutamist reguleerivaid õigusakte. Jõgeva valla arengukava on jagatud seitsmeks osaks. Esimene osa annab ülevaate seni kehtinud arengukava elluviimisest. Teises osas analüüsitakse valla territooriumi ja sotsiaal-majanduslikku olukorda ning selgitatakse valla arengulised vajadused. Kolmandas osas antakse hinnang valla arengutasemele ja määratletakse SWOT-analüüsi tulemuste põhjal strateegilised tegevussuunad. Neljandas osas esitatakse Jõgeva valla visioon aastaks 2022 ning vallavolikogu ja –valitsuse missioon. Arengukava viiendas osa kekskendutakse valla arengumudelile, esitatakse valla arengu eesmärgid ja tegevussuunad nende saavutamiseks ning arengukava täitmist iseloomustavad mõõdikud, mille põhjal hakatakse teostama arengukava täitmise seiret. Kuuendas osas esitatakse investeeringute kava aastateks 2015- 2019. Viimane on aluseks Jõgeva valla eelarvestrateegia koostamisele neljaks järgnevaks aastaks. Seitsmendas osas tuuakse välja riskid arengukava elluviimisel. Töö lõpus esitatakse loetelu kasutatud materjalidest. Arengukava ajakohastamise käigus viidi läbi kolm seminari ja nendes osalejate nimekiri on lisas 1. Töö käigus arutati elanike ja erinevate huvigruppide esindajatega läbi kõik arengukava osad, toimusid rühmatööd ja soovijad said saata oma arvamuse kohta kirjalikku tagasisidet. Arengukava koosseisu lisati valla eelarvestrateegia, mis on koostatud Jõgeva vallavalitsuse poolt. Arengukava elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, kuid kui konkreetsete investeeringute elluviimine seda siiski nõuab, siis hinnatakse keskkonnamõju igal üksikul juhtumil eraldi. Arengukava koostamine viidi läbi Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia metoodikal. Tööde läbiviimist koordineeris Jõgeva vallavanem Enn Kurg. Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia OÜ poolt juhtis seminare, nõustas tegevusi ning arengukava teksti pani kokku konsultant Rivo Noorkõiv. Arengukava koostajad tänavad kõiki, kes andsid oma panuse dokumendi valmimisse.

1. Jõgeva valla olulisemad investeeringud valla arengukava täitmisel 2008-2015

Jõgeva valla olulisemad avaliku sektori investeeringud lähiaastatel olid järgmised:

• Siimusti lasteaiahoone rekonstrueerimine – ehitati rühmaruumi laiendus, uus saaliosa, ventilatsioon, viilkatus ning kogu hoone soojustati. • Vaimastvere Kooli ja õpilaskodu tarvis paigaldati maaküte, Kurista lasteaeda õhk-vesi soojuspump. • Laiuse Põhikooli spordisaali uuendamine koos põranda vahetusega. • Kuremaa lasteaed-algkooli õueala teede ja platside asfaltkatte vahetamine. • Mudilaste mänguväljaku ehitamine Vaimastverre. Külaseltsi eestvedamisel alustati Vaimastverre spordiväljaku rajamist. Siimustis asendati kahel avalikul mänguväljakul vanad mänguvahendid uute ja kaasaegsetega. Uus katusekate pandi Laiuse seltsimajale. • Valdava osa Laiuse, Siimusti, Kuremaa ja Jõgeva alevike ning Vaimastvere, Kurista, Painküla, Kärde ja Metsakatsejaama ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse abil. Siimusti alevikku rajati sade- ja liigvete eemaldamise süsteem. Osaleti hajaasustuse programmis, mille vahenditega toetati hajaasutuse elanikele vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamist. • Jõgeva vallale kuuluvate teede remontimine vastavalt teehoiukavale. • Eelsorteeritud jäätmete kogumisplatside ehitamine Jõgeva alevikus, Vaimastveres, Laiusel, Siimustis ja Kuremaal sorteeritud ja taaskasutusse minevate jäätmete vastuvõtmiseks. • Jõgeva aleviku tänavavalgustuse rekonstrueerimine. Rajati tänavavalgustus Jõe ja Suvi aedlinnadele Vana-Jõgeva külas. Laiuse tänavavalgustust laiendati peatänavalt neljale kõrvaltänavale, täiustati Kuremaa aleviku tänavavalgustust. • Kuremaa mõisakompleksi arendamisega jätkamine: vahetati mõisahoone esimese korruse ja pööningu aknad, renoveeriti küttesüsteem, paigaldati uus torustik ja radiaatorid ning vahetati mõisa peahoone uks. • Tulekahjusignalisatsiooni ja tuletõkkeuste paigaldamine Kuremaa ujula külalistemajja. Külalistemajas renoveeriti trepikoda ja ühe korruse toad. • Kuremaa mõisapargi uuendamine, mille käigus ehitati kõnniteid, paigaldati pargipinke ja hooldati pargi puid. • Ujuvpontoonidel ujumissilla paigaldamine Kuremaa järve randa. Kärde Külaseltsi ja Tooma küla koostöös koos Jõgeva vallavalitsuse toetusega ehitati uus ujumissild Tooma külas asuvale Linajärvele. • Remonditi valla omanduses olevaid kortereid, nende küttekoldeid, korstnaid, asendati ohtlikke elektrijuhtmestikke jms. Ehitati välja kanalisatsioon ja WC ruumid Poe 2 elamusse Jõgeva alevikus. Kuremaal, Palamuse tee 2 elamusse paigaldati tulekahju valvesignalisatsioon ning valgendati hoone välisseinad. • CO 2 kvootide müügi projekti abil soojustati Kuremaa spordikompleksi ja Vaimastvere sotsiaal- ning perearsti hoonel välisseinad. • Korrastati ja hooldati rajatisi terviseradadel ja Kuremaa ujula juures. Paigaldati betoonkivisillutis ujulaesisele alale.

• Koostöös mittetulundusühinguga arendati tegevusi Laiuse mäel. Laiuse puhkealale ehitati suusatõstuk (köistee). Alustati parkla rajamisega suusanõlva juurde. • Valla üldilme parandamiseks alustati vanade ja kasutuskõlbmatute hoonete lammutamisega. Lammutati vana taluhoone Laiuse alevikus, elamiskõlbmatu ladu-elamu Siimustis ja vana traktorikuur Kuremaa mõisakompleksis. • Paduvere Talumuuseumi arendamine mittetulundusühingu eestvedamisel ja Jõgeva valla kaasabil. Talumuuseumi õuel avati muuseumihoonena kunagine Kõola koolimaja ning rehielamu ja ait said uue pilliroo katuse. Toimusid Pedja külas asuva vana meierei hoone taastamistööd, et rajada kaasaegne muuseumi-loomemaja. • Vaimastvere seltsimaja ostmine valla kultuuritegevuse toetamiseks. Siimusti lastekodule Metsatareke grillmaja soetamine.

2. Jõgeva valla sise- ja väliskeskkonna analüüs ning nendest tulenevad aenguvajadused

2.1. Asend ja loodus

2.1.1. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber maakonnakeskuse Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne- Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Idas on ühine administratiivpiir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Valla praegused piirid kujunesid välja 1979. aastal.

Kaart 1. Jõgeva valla asend ja maakasutus Jõgeva vald on üks suuremaid maavaldasid pindalaga 458 km 2. Territooriumist ca 32% on haritav maa ja 50% metsamaa. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Valla teedevõrk on tänu soodsale maakonnakeskust ümbritsevale asendile väga hea. Jõgeva vallas on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Asustustihedus on kõrgem Siimustis,

Jõgeva linna ümbruses ja Kuremaal, kõige hõredam on asustus Vaimastveres. Jõgeva valla halduskeskus asub Jõgeva linnas. 2.1.2. Maastikuliselt moodustab Jõgeva valla territooriumi tuumiku Pedja jõe ja tema lisajõgede Onga ja Kaave valgalade ning Vooremaa põhjaosa Laiuse suurvoorega. Vahelduv pinnamood ja allikaina väljuv surveline põhjavesi on loonud eeldused eri vanuse ja ilmega soomassiivide kujunemisele. Jõgeva valla pinnakatte moodustab 2-10 m paksune liivsavimoreen. Valla territooriumist on ca 60% nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, mis paiknevad peamiselt valla kesk- ja lääneosas, hõlmates Kurista, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Jõgeva aleviku, Siimusti ja Painküla alad. Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi (Suur-Emajõe lisajõgi, pikkus 122 km, valgala 2710 km 2). Pedja jõgi läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on Pedja jões ligi kilomeetri pikkune kitsas, 12 ha pindalaga saar ja paisjärvel hüdroelektrijaam. Lisaks Pedja jõele on Jõgeva valla suuremad pinnaveekogud Endla järv, Männikjärv Endla soostikus, Laiuse lähedal asuv Kivijärv ja Amme jõgi. 2.1.3. Jõgeva valla territooriumil on kaks looduskaitseala - Endla looduskaitseala ja Mustallika looduskaitseala - mis mõlemad kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Turistidele on Endla raba kui unikaalne looduslik kooslus kättesaadavaks tehtud arvukate õpperadade ja laudteede rajamisega kaitseala servaalale. Aastas külastab looduskaitseala ca 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust seal asuv Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tooma soojaam. Moodustamisel on Siimusti-Kurista maastikukaitseala (pindala 63 ha), kus asuvad järgmised kaitstavad objektid: Kurista linnamägi, Siimusti lauluväljak, Siimusti mets lauluväljaku ümber. Lisaks on projekteeritud Kivijärve looduskaitseala pindalaga 423 ha. 2.1.4. Jõgeva vallas on mitmeid kultuurilisi ja looduslikke vaatamisväärsusi, mis on atraktiivsed külastuskohad. Ajaloolise väärtusega on Laiuse ordulinnuse varemed ja Kuremaa järve ääres asuv Kuremaa loss. Kassinurmes asub Kassinurme Linnamägi muinsuskaitse all olevate ohvrikividega ja eesti muinaslinnuse fragmendiga. Ajaloolised objektid on Kärde rahumajake ja Preilikivi Kärde mäel. 2.1.5. Maavaradena on Jõgeva valla territooriumil arvestatavad turba, ehitusliiva ja -kruusa varud. Täielikult või osaliselt asub Jõgeva valla territooriumil 7 turbamaardlat, 3 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla.

2.2. Rahvastik, asustus ja tehniline infrastruktuur

2.2.1. Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01.01.2015 Jõgeva vallas 4471 inimest. Jõgeva vallas on rahvastiku tihedus 9,1 in/km², mis on pisut väiksem Eesti valdade keskmisest näitajast (11,4 in/km²). 2.2.2. Jõgeva valla elanike arvu dünaamikat aastatel 2005-2015 iseloomustab joonis 2. Rahvastikuregistri andmetel on elanike arv sellel ajavahemikul vähenenud Jõgeva vallas 19,5%. Elanike arvu vähenemine on toimunud pideva protsessina. Jõgeva maakonnas on perioodil 2005-2015 rahvastiku arv vähenenud 15% võrra (Jõgeva maakonnas seisuga 01.01.2015 elab 32 278 elanikku). Viies suurimas asulas (Jõgeva, Siimusti, Laiuse, Kuremaa alevikud ja Vaimastvere küla) elab kokku 2114 inimest ehk 47% Jõgeva valla rahvastikust. Kõige rohkem on viimastel aastatel 6 vähenenud Vägeva küla elanike arv - perioodil 2008-2015 rohkem kui poole võrra (32 elanikku 01.01. 2015). Valdavalt on asulates elanike arv vähenenud mõõdukalt, kuid on ka näiteid suurenemisest. Rahvastik on enim kasvanud Vana-Jõgeva külas (94 elanikku 01.01.2015).

8000

5553 5453 5258 6000 5178 5177 5044 4983 4911 4770 4585 4471 4000

Elanikearv 2000

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Joonis 1. Jõgeva valla rahvastiku dünaamika 2005-2015 (allikas: Rahvastikuregister) 2.2.3. Elanikkonna vähenemise põhjusteks on negatiivne loomulik iive ja väljaränne nii teistesse Eesti piirkondadesse (siseränne) kui ka välisriikidesse (välisränne). Sündide arv vallas on 2005-2013 keskmiselt 44 sündi aastas, surmajuhtude arv on vallas püsinud samal perioodil tasemel 65-75 surmajuhtumit aastas. Loomulik iive on vallas negatiivne alates 1999. aastast.

100 80 73 68 76 72 80 62 59 60 62 Surmad 60 40 48 46 45 48 45 49 Sünnid 20 42 39 40 0 Loomulik

Inimeste arv -20 iive -40 -25 -17 -14 -21 -22 -22 -34 -24 -31 -60 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 2. Loomulik iive Jõgeva vallas 2005-2013 (allikas: Statistikaamet)

300 233 250 213 202 268 198 179 200 152 143 164 Väljaränne 150 171 100 152 154 157 125 125 Sisseränne 50 95 97 92 0 Inimeste arv -50 Rändesaldo -27 -45 -100 -62 -59 -48 -39 -116 -101 -87 -150 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 3. Ränne Jõgeva vallas 2005-2013 (siseränne ja välisränne, allikas: Statistikaamet) Võrreldes negatiivse loomuliku iibega on väljarände mõju rahvastiku vähenemisele märgatavalt suurem. Aastatel 2005-2013 vähenes elanikkond Jõgeva vallas

7 negatiivse loomuliku iibe tõttu 23 inimese võrra aastas, väljarändest tingituna keskmiselt 65 inimese võrra aastas. 2.2.4. Rahvastiku vähenemist ja vananemist iseloomustab elanike sooja vanuselise struktuuri muutus (joonis 4). Olulised muutused on toimunud põhikooliealiste laste vanusegrupis (vanus 7-15). Kui 2005. aastal elas Jõgeva vallas 710 last vanuses 7-15, siis 2015. aastal elab vallas 7-15-aastaseid lapsi 351, see on 51% võrra vähem. Samuti on ligi poole võrra vähenenud gümnaasiumiealiste noorte vanusegrupp (vanus 16-18). Vanusegrupis 19-25 aastat on vähenemine olnud mõõdukas, 7% piires. Suurenenud on elanike arv vanusegruppides 55-64 ja 65+, mõlemas vanusegrupis on elanike arv suurenenud 5% võrra. Tabel 1. Rahvastiku vanuselise struktuuri muutumine Jõgeva vallas 2005 ja 2015 võrdluses (allikas: Rahvastikuregister) 2005 2015 Arvu muutus Vanusegrupp Arv Osakaal Arv Osakaal 65+ 867 15,6% 909 20,3% 4,8% 55-64 626 11,3% 659 14,7% 5,3% 26-54 2171 39,1% 1684 37,7% -22,4% 19-25 508 9,1% 473 10,6% -6,9% 16-18 328 5,9% 156 3,5% -52,4% 7-15 710 12,8% 351 7,9% -50,6% 0-6 343 6,2% 239 5,3% -30,3% 5553 100% 4471 100% -19,5%

Jõgeva valla rahvastik 2005 a. ja 2015 a.

80-84 70-74

60-64 50-54 40-44

30-34 20-24 10-14 0-4 300 200 100 0 100 200 300 Mehed 2005 Naised 2005 Mehed 2015 Naised 2015

Joonis 4. Jõgeva valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2005 ja 2015 (seisuga 01.01., allikas: Rahvastikuregister) 2.2.5. Jõgeva vald koosneb suhteliselt erinevatest paikkondadest ehk esmastest sotsiaalmajanduslikest kooslustest, mis põhinevad territooriumi ainuomasel identideedil ja elanike kokkukuuluvustundel. Jõgeva vallas on 6 paikkonda: Vaimastvere paikkond keskusega Vaimastvere küla, Siimusti paikkond keskusega Siimusti alevik, Jõgeva ümbruse paikkond keskusega Jõgeva alevik, Laiuse paikkond keskusega Laiuse alevik, Kuremaa paikkond keskusega Kuremaa alevik ning Kassinurme paikkond, millel väljakujunenud keskus puudub. 8

Kaart 2. Jõgeva valla paikkonnad Kõige suurema elanike arvuga on Siimusti paikkond (1370 elanikku 01.01.2015), teisel kohal on Jõgeva ümbruse paikkond veidi alla 1000 elanikuga. Elanike arv on alates 1999. aastast vähenenud kõikides paikkondades, kuid suurema elanike arvuga paikkondades – Siimustis ja Jõgeva ümbruses – on elanike arv vähenenud aeglasemalt. Neljas ülejäänud paikkonnas on elanike arv perioodil 1999-2015 vähenenud ligikaudu 30% võrra (joonis 5). 1999 2009 2015 2500

2000 1850 1552 1500 1370 1094 1080 1020 983 945 1000 800 792 821 Elanike arv Elanike 626 673 676 538 500 235 214 171 0 Jõgeva Kassinurme Kuremaa Laiuse Siimusti Vaimastvere ümbrus

Joonis 5. Elanike arvu muutumine Jõgeva valla paikkondades 1999, 2009, 2015 (allikas: Jõgeva VV) 2.2.6. Elamumajandus. Jõgeva valla elanikest elab ligikaudu 35% keskasulates mitmekorruselistes elamutes, kus korterid on erastatud ja moodustatud korteriomandid. Mitmekorruseliste elamute ja ridaelamute arv vallas kokku on 263. Vallale kuuluvad üürikorterid kompaktselt eluhoonetes Kuremaa alevikus Laiuse tee 1 (16 korterit), Jõgeva alevikus Sauna tn 2 (7 korterit), Laiuse alevikus Siniallika tee

3 (6 korterit), Vägeva külas Jaama elamu ja Kärde külas 12-korteriga elamus on 4 sotsiaalkorterit. Üksikuid kortereid on ka teistes kortermajades. Kokku kuulub vallale seisuga 01.01.2015.a. 70 korterit, neist üürikortereid 57. Munitsipaalomandisse kuuluvate elamute ja korterite haldamine on haldamislepinguga antud AS-le Kuremaa Enveko. Siimusti alevikus on 42 elamut, sh ühepere elamuid 22. Kokku on alevikus 283 korterit. Asulas on moodustatud 12 korteriühistut. Jõgeva alevikus on kokku 64 elamut, sh 13 korterelamut ja moodustatud 8 korteriühistut. Kuremaa alevikus on 11 korruselamut ja moodustatud 8 korteriühistut. Vaimastvere külas on 18 ühepereelamut, 7 kortermaja ja tegutseb 6 korteriühistut. Laiuse alevikus on elamuid kokku ca 130. Nendest 100 on ühepereelamud, kortermajades on kokku 152 korterit.

Tabel 2. Elamufond Jõgeva valla suuremates alevikes (allikas: Jõgeva VV) Siimusti alevik Jõgeva alevik Kuremaa alevik Elamufond Elutuumide Elutuumide Eluruumide Üldpind m² Üldpind m² Üldpind m² arv arv arv 1-toalised 8 304 10 282 35 1081 2-toalised 95 4657 18 605 30 1343 3-toalised 122 6861 18 777 31 1821 4-toalised 58 3672 8 434 11 685 5-toalised - - 10 1110 16 1947 Kokku 283 15 726 64 3 208 107 4 930 2.2.7. Korteriturul on toimunud hinnalangus. Kui 2011. aastal oli Jõgeva vallas korteriomandi tehingu hind 1 m² kohta 118 eurot, siis 2014. aasta oli m² hinnaks 89 eurot. Korteriomandiga tehtud tehingute arv ja 1 m² keskmine hind on tabelis 3. Tabel 3. Korteriomanditega tehtud tehingud Jõgeva vallas 2011-2014 (allikas: Maa-amet) Aasta Tehingute arv Pindala Kogumaksumus 1 m² keskmine hind 2011 22 1188,7 130246 117,9 2012 26 1381,2 132241 97,2 2013 24 1344,3 154532 112,42 2014 28 1548,8 136336 89,03 2.2.8. 2015. aasta alguse seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 4 611 katastriüksust pindalaga 45 173,8 ha , mis moodustab 98,46% omavalitsuse maafondist. Vallal on munitsipaalmaad 283,5 ha, mis on 0,6% kogu maakatastris registreeritud maast. Riigi omandis oli maad 18 564,88 ha, so 41,1% kogu maakatastris registreeritud maast. 2.2.9. Ehitustegevus on Jõgeva vallas viimastel aastatel olnud tagasihoidlik. Suuremad ehitused või rekonstrueerimised on olnud järgmised: Kuremaa Tervisekeskuse võimla ja jõusaali rekonstrueerimine; Kuremaa ujula rekonstrueerimine; Kuremaa tuuleveski restaureerimine; Siimusti Lasteaed-Algkooli koolimaja rekonstrueerimine; Kuremaa Avatud Noortekeskuse rekonstrueerimine; Siimusti LAK lasteaia hoone rekonstrueerimine. Viimasel kahel aastal pole vallas detailplaneeringuid algatatud ega kehtestatud. Tabel 4. Väljastatud ehitus- ja kasutusload Jõgeva vallas (allikas: Jõgeva VV) 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Algatatu d detailplaneeringute 2 1 0 2 1 0 0

10 arv Kehtestatud detailplaneeringute 2 1 1 0 3 0 0 arv Välja antud ehituslubade arv 45 28 29 92 47 36 28 Välja antud kasutuslubade arv 28 35 34 42 44 31 42 Väljastatud 43 36 42 57 34 50 29 projekteerimistingimuste arv

2.2.10. Jõgeva valla teedevõrk on tihe, uusi teid on vaja rajada peamiselt vaid jalakäijatele ja jalgratturitele (kergliiklusteed). Valda läbivad riigi tugimaanteed Tartu-Jõgeva-Aravete (Piibe maantee), Jõgeva-Põltsamaa ja Jõgeva-Mustvee. Vallateede kogupikkus on 211,6 km ning enamuse valla teedest moodustavad kruusateed. Mustkattega ja pinnatud kruusateid on teede kogupikkusest 30%. Teede korrashoidu teostab lepingu alusel AS Kuremaa Enveko. Jõgeva vallas on koostatud teehoiukava koos investeerimisplaaniga. Teehoiu kulud on aastate lõikes kasvanud (tabel 5). Tabel 5. Jõgeva valla teehoiukulud ja investeeringud (allikas: Jõgeva VV) Aasta Teehoiu kulud (tuh. eurot) Investeeringud (tuh. eurot) 2008 88,6 317,7 2009 70,4 109,8

2010 111,8 77,0

2011 101,3 84,2

2012 106,8 118,0

2013 112,5 170,7

2014 117,1 159,9

2.2.11. Jõgeva valda läbib Tallinn-Tapa-Tartu-Valga raudteeliin . Valla territooriumil on kaks rongipeatust: Vägeva ja Pedja. Jõgeva linnas asub Jõgeva Raudteejaam. Kohalikud elanikud soovivad taastada Kalevi rongipeatust Kassinurme külas. Reisijatevedu korraldab Elron, rongid sõidavad liinil Tallinn-Tartu. Ühistransporditeenuseid arendab Jõgeva vald koostöös MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus. Vallasisene õpilastransport on korraldatud Jõgeva Vallavalitsuse poolt. Suurematel keskustel on olemas bussiühendus maakonnakeskusega. 2.2.12. Aastate 2011-2013 jooksul on rekonstrueeritud praktiliselt kogu Jõgeva valla ühisveevärk ja –kanalisatsioon . On koostatud valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025 (kinnitatud 31.01.2013). Jõgeva valla eelarvest tehtud investeeringud on esitatud tabelis 6. Tabel 6. Jõgeva vallas tehtud investeeringud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks (koos AS Kuremaa Envekoga), tuh.eurot (allikas: Jõgeva VV) Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Investeering 107,4 24,1 210,5 3565,2 2014,0 958,7 442,7 sh valla eelarve 52,3 20,4 24,0 47,5 8,4 11,6 11,9 ja AS Kuremaa Enveko sh KIK 55,1 3,7 160,3 2635,5 1474,8 739,8 343,3 sh Puurmani 0 0 0,8 75,8 49,8 9,1 0

11 vald sh laen 0 0 25,4 806,4 481,0 198,2 87,5 Hajaasustuse 0 23,4 36,1 36,1 38,8 0 37,7 veeprogramm

Veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemide korrashoiu ning ehitusega Jõgeva vallas tegeleb AS Kuremaa Enveko. Jõgeva valla osalus äriühingus on 100%. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on vallas osaliselt välja ehitatud Jõgeva, Siimusti, Laiuse, Kuremaa alevikes ja Vaimastvere, Kurista, Kärde, Kassinurme, Laiusevälja, Võikvere, Raaduvere, Vilina, Painküla (MKJ elamupiirkonnas) külades. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenus on kättesaadav 2635 inimesele, mis moodustab ligi 60% kogu Jõgeva valla elanikkonnast. Tulenevalt elanikkonna kahanemisest ja väljakujunenud tööstuspiirkondade olemasolust, puudub oluline vajadus rajada uusi ja suurema tootlikkusega veehaardeid. Vee- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025 näeb Jõgeva vallas ette järgmised vee- ja kanalisatsiooni arenduspiirkonnad: Jõgeva, Laiuse, Kuremaa, Siimusti alevikud ning Vaimastvere, Kärde, Painküla (koos Metsakatsejaamaga), Kassinurme, Raaduvere, Laiusevälja, Vilina ja Kurista külad. Hajaasustusaladele ei ole kavandatud uute ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist. Ühisveevärgist suublatesse juhitava reovee aastane kogus on 86,7 tuh. m 3, millest ca 75,5 tuh. m 3 puhastatakse bioloogilistes puhastusseadmetes. Olemasolevad puhastid Siimustis, Laiusel ja Vaimasteve reoveepuhastid on rekonstrueeritud ja suublasse juhitav heitvesi vastab kehtestatud normidele. Jõgeva aleviku heitvesi pumbatakse Jõgeva linna puhastisse, Kärde külas puudub reoveepuhasti. 2.2.13. Siimusti, Kuremaa, Laiuse ja Jõgeva aleviku kortermajad ja ühiskondlikud hooned on viidud üle lokaalküttele maagaasiga . Seoses energiakandjate hindade kiire kasvuga on plaanis valla alevike kortermajades ja valla avalikes hoonetes toetada valla eelarvest üleminekut taastuvate energiaallikate kasutusele ja soodustada hoonete soojustamist energiakulude vähendamiseks taotledes selleks toetust riiklikest ja Euroopa fondidest. Gaaskütuse jaotust ja müüki magistraalvõrkude kaudu ning gaasitrasside korrashoiu ja ehitusega Jõgeva valla territooriumil tegeleb AS Kuremaa Enveko ja AS Eesti Gaas. 2.2.14. Valda varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS. Põhiosa 4-10 kV elektriliine haldab Eesti Energia AS-i tütarettevõte OÜ Elektrilevi. Elektrivarustuse kvaliteedi tagamiseks peab valla territooriumil jätkuma ülekandeliinide ja trafoalajaamade rekonstrueerimine. Seal, kus on see võimalik, tuleb õhuliinid asendada kaabelliinidega. Tuleb soodustada alternatiivenergiaallikate (vee-, bio-, päikese- ja tuuleenergia) ja soojuspumpade kasutuselevõttu. Hüdroelektrijaamad töötavad Painkülas ja Jõgeva alevikus. 2.2.15. Tänava- ja välisvalgustust Jõgeva vallas korraldab lepingu alusel AS Kuremaa Enveko, mis teostab tänavavalgustuspunktide korrashoiu ja hoolduse alast tööd ning arvleb elektrimüügi ettevõttega. Edaspidi on kavas olemasolevaid tänavavalgustuse süsteeme uuendada ja vajadusel laiendada. Tänavavalgustuses on vajalik üle minna ökonoomsetele valgustuslampidele ja ehitada ümber valgustusliinid nii, et oleks võimalik tänavavalgustuse osaline väljalülitamine.

2.2.16. Jõgeva valla jäätmehoolduse arendamiseks osaleb Jõgeva vald liikmena MTÜ-s Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus. 2011. a. korraldati avalik hankemenetlus kontsessiooni andmiseks korraldatud jäätmeveoks Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Palamuse, Saare, Torma ja Vara valdades ja Mustvee linnas. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab hanke võitnud Ragn-Sells AS. Jõgeva valla jäätmete peamiseks ladestuskohaks on Torma vallas asuv Amestop OÜ hallatav Torma prügila, mis on Jõgevamaa tugiprügilaks. Ohtlikud jäätmed kogutakse elanikkonnalt kogumisringidega, mida korraldavad Jõgeva Vallavalitsus ja MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Ohtlike jäätmete kogumisringi peatuste asukohad on Kuremaa-, Laiuse-, Siimusti ja Jõgeva alevik, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Kurista, Kassinurme küla, Tooma risttee ning Metsakatsejaam. Sorteeritud jäätmeid on võimalik ära anda Laiuse, Kuremaa, Siimusti ja Jõgeva aleviku ning Vaimastvere küla eelsorteeritud jäätmete platsidel. 2.2.17. Valla üldine heakord on suhteliselt hea. Suurt tähelepanu osutatakse elukeskkonna kultuurilisele parandamisele korraldades ja toetades heakorrakonkursse, värvikampaaniaid, lagunenud hoonete lammutamist. Valla haridusasutustes toimuvad keskkonnateadlikkusele suunatud tegevused. Suurimaks heakorra probleemiks vallas on lagunenud ja räämas hooned, samuti on vaja tihendada koostööd korteriühistutega majaümbruste ja majade korrastamisel. Jätkatakse kasutusest väljalangenud ja lagunenud hoonete lammutamist.

2.3. Majandus ja ettevõtlus

2.3.1. Jõgeva valla tähtsamad majandusharud on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus ja tööstus (ümbertöötlev- ja puidutööstus). Jõgeva valla äriühingute registri andmetel oli vallas seisuga 01.05.2014 16 aktsiaseltsi, 248 osaühingut, 4 sihtasutust, ja 184 füüsilisest isikust ettevõtjat.Valla arengus omab tähtsat kohta turism ja puhkemajandus. 2.3.2. Jõgeva vallas registreeritud ettevõtete arv on pidevalt suurenenud. 2014. aasta alguse seisuga oli ettevõtteid, mis kuulusid statistilisse profiili, vallas kokku 302 (2005. aastal 196). Põllumajandusettevõtete arv on küll alates 2005. a. suurenenud, kuid osakaal langenud 10% võrra. Tegevusalade lõikes jagunesid ettevõtted järgmiselt: põllumajandus 43%, teenindus 47%, töötlev tööstus 9%.

150

100

50 Ettevõtete arv Ettevõtete

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Põllumajandus 105 118 107 100 107 126 135 130 131 Teenindus 65 75 84 84 84 121 137 140 142 Töötlev tööstus 24 23 23 22 22 29 27 27 27 Mäetööstus ja energeetika 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Joonis 6. Jõgeva vallas registreeritud ettevõtete arvu dünaamika ja jaotus tegevusalade lõikes 2005-2013 (allikas: Statistikaamet) 13

2.3.3. Jõgeva vallas on kasvava tähtusega osaühingute arv , kuhu kuulub 33,7% majandusüksustest. Füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal majandusüksustest on 2013. aastal samuti 34%, kuid võrreldes 2005. aastaga on nendes osakaal vähenenud 3 protsendipunkti võrra.

100% Kohaliku omavalitsuse üksus

80% Riiklik üksus

Sihtasutus 60% Mittetulundusühing 40% Aktsiaselts

20% Osaühing

0% Füüsilisest isikust ettevõtja 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 7. Jõgeva vallas statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete jaotus õigusliku vormi järgi, 2005-2013 (allikas: Statistikaamet) 2.3.4. Jõgeva valla ettevõtted on ülekaalukalt väikeettevõtted , kus töötajate arv on alla 10 inimese. Nende osakaal on 94% ja aastatega on nende arv kasvanud. Üle 50 töötajaga ettevõtteid on 3. Tabel 7. Jõgeva valla suuremad ettevõtted Ettevõte Tegevusala Scanola Baltic AS Rafineeritud õli ja rasva tootmine Laiuse Põllumajanduse OÜ Põllumajandussaaduste tootmine OÜ Vaimastvere Agro Põllumajandussaaduste tootmine AS Perevara Põllumajandussaaduste tootmine Eesti Taimekasvatuse Instituut Põllumajanduskultuuride sordiaretus AS Mo-Puit Puidu töötlemine AS Scandi Floor Eesti Puidu töötlemine Siimusti Keraamika OÜ Kodukeraamika tootmine AS Cobra Grupp Üldehitus OÜ Siimel Maakuivendus- ja -parandustööd AS Kuremaa Enveko Kommunaalmajandus

Uute tehnoloogiate ja teadmiste juurutamisel ning ettevõtete innovatiivsuse suurendamisel on jätkuvalt vaja panustada personali koolitamisele. Senisest tõhusamalt tuleb tegeleda ka noorte kutsenõustamise ja karjääriplaneerimise korraldamisega, et aidata noori haridusvalikute tegemisel, töökäitumise harjumuste kujundamisel ja tööeluks ettevalmistamisel. 2.3.5. Jõgeva valla demograafilise töösurve indeksi väärtus 2015. aastal on 0,52. Indeks mõõdab tööturule sisenevate noorte (vanus 5-14) ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste (vanus 55-65) suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Jõgeva vallas on aastas potentsiaalselt iga tööturult väljuja kohta 0,52 tööturule

14 sisenejat. Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine demograafiline tööturusurve indeks 2014. aastal 0,72. Tabel 8. Tööturusurve indeks Jõgeva vallas 2005-2015 (allikas: Rahvastikuregister) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vanus 5-14 710 638 584 543 489 468 466 438 419 392 380 Vanus 55-65 689 715 702 701 684 686 697 733 739 743 729 Indeks 1,03 0,89 0,83 0,77 0,71 0,68 0,67 0,60 0,57 0,53 0,52

2.3.6. Registreeritud töötute arv Jõgeva vallas on 2015. aasta alguse seisuga pisut suurenenud (tabel 9). Üldtendentsina on viimastel aastatel töötuse määr vähenenud. Kõige kõrgem oli töötuse määr vallas 2009. aastal, mil registreeritud töötute osakaal tööealisest elanikkonnast oli 5,0%. Tabel 9. Aastakeskmine registreeritud töötute arv ja aastakeskmine registreeritud töötuse määr Jõgeva vallas 2005-2015 (allikas: Töötukassa) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Aastakeskmine 127 77 53 77 174 145 115 100 81 74 95 töötute arv Aastakeskmine 3,4% 2,1% 1,5% 2,2% 5,0% 4,2% 3,4% 3,1% 2,6% 2,4% 3,1% töötuse määr

Suurenenud on pikaajaline ja varjatud töötus, mis kajastub ravikindlustamata isikute pere- ja eriarsti raviteenuste arvete kasvust.

2.3.7. Valla lähituleviku suureks väljakutseks ettevõtluskeskkonna arendamisel on valla tõhus koostöö ettevõtjatega, näiteks planeeringute koostamine, tootmiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine (elekter, teed), Euroopa Liidu projektides osalemine, mis on suunatud töökohtade ja majanduskasvu stimuleerimisele. Ettevõtluse edendamise võimaluseks on tööstuspargi rajamine Painkülla, Kuremaa kompleksi väljaarendamine konkurentsivõimeliseks puhke-, vaba aja veetmise ja konverentsikeskuseks ning osalemine Piibe maantee arenguprojektis, mille eesmärk on Tartu – Aegviidu - Tallinn maantee äärde jääva mõjuala arendamine. Painküla tööstuspargiga soovitakse kasvatada Jõgeva piirkonnas ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, investeeringute, ettevõtete ja uute töökohtade loomist. Kuremaa puhkekompleksi arendamiseks on loodud SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, milles Jõgeva valla osalus on 100%. Sihtasutus haldab Kuremaa mõisakompleksi ning korraldab selle majandamist. Oluliseks teemaks on Jõgeva- ja Tartumaad ühendava Vooremaa Geopargi arendamine. Arenguruumi on sotsiaalseks ettevõtluseks.

2.4. Haridus, sotsiaalia, kultuur, sport ja vaba aeg

2.4.1. Koolieelsetest lasteasutustest tegutsevad Jõgeva vallas Jõgeva aleviku Lasteaed ja Kurista Lasteaed Karukell . Lisaks on lasteaia rühmad Kuremaa Lasteaed-Algkoolis, Vaimastvere Koolis, Siimusti Lasteaed-Algkoolis ja Laiuse Põhikoolis . Siimusti Lasetaed-Algkoolis ja Laiuse Põhikoolis tegutsevad lasteaiarühmad koolihoonest eraldi hoonetes. Laste arv lasteaedadades on püsinud viimastel aastatel stabiilsena (168-178 last). Üksikud Jõgeva valla lapsed käivad Jõgeva linna lasteaedadesse (suurusjärgus 8-10 last). 15

Tabel 10. Laste arv Jõgeva valla lasteaedades 2009/10.- 2014/15. õa ja prognoos 2015/16. - 2016/17. õa (allikas: Jõgeva VV) Asutus 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Jõgeva Aleviku Lasteaed 33 34 36 38 37 36 38 37 Kuremaa Lasteaed- Algkool (lasteaia osa) 22 23 22 18 21 30 27 23 Kurista Lasteaed Karukell 21 21 21 21 19 18 18 17 Laiuse Põhikool (lasteaia osa) 23 23 26 25 26 26 25 25 Siimusti Lasteaed-Algkool (lasteaia osa) 52 52 44 47 49 50 50 50 Vaimastvere Kool (lasteaia osa) 18 19 19 18 18 18 19 19 Kokku 169 172 168 167 170 178 177 171

Jõgeva vallas puudub erivajadustega lastele lasteaiakohad. Raske ja sügava puudega lapsed käivad Jõgeva linna lasteaia erirühmas ja koha saavad siis, kui Jõgeva linna lastest kohti üle jääb. Vallas üle 50 puudega lapse.

2.4.2. Jõgeva valla lasteaedades töötab 2014/15. õ.a. kokku 33 pedagoogi, nendest 16 (48%) on vanusegrupis 50-59. Tabel 11. Jõgeva valla lasteaedade pedagoogide vanuseline struktuur 2014/15. õa (allikas: Jõgeva VV) Vanusegrupp 20-29 30-39 40-49 50-59 60+ Kokku Jõgeva Aleviku Lasteaed 2 2 4 1 9 Kuremaa Lasteaed- Algkool (lasteaia - 1 1 1 - 3 osa) Kurista Lasteaed Karukell - 1 - 4 - 5 Laiuse Põhikool (lasteaia osa) - 2 - 2 - 4 Siimusti Lasteaed-Algkool (lasteaia osa) - 1 3 4 - 8 Vaimastvere Kool (lasteaia osa) 1 2 1 - 4 Kokku 1 7 8 16 1 33

2.4.3. Jõgeva vallas tegutseb kaks algkooli ( Kuremaa Lasteaed-Algkool ja Siimusti Lastead-Algkool ) ning kaks põhikooli ( Laiuse Põhikool ja Vaimastvere Kool ). Kuremaa Lasteaed-Algkool on 4-klassiline ja Siimusti Lasteaed-Algkool alates 2011. aastast 6-klassiline. 2014/15. õa õpib Jõgeva valla koolides kokku 188 õpilast, 95% nendest on Jõgeva valla lapsed. Tabel 12. Õpilaste arv Jõgeva valla koolides 2011/12.-2014715. õa (allikas: Jõgeva VV) Kool 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 Kuremaa Lasteaed-Algkool (algkooli osa) 15 19 14 13 Laiuse Põhikool 62 66 68 65 Siimusti Lasteaed-Algkool (algkooli osa) 60 58 55 56 Vaimastvere Kool (põhikooli osa) 65 62 57 54 Kokku 202 205 194 188 Õpilaste arv valla koolides on viimastel aastatel veidi vähenenud. Rahvastikuregistri andmetel elab Jõgeva vallas 2015. aastal 351 põhikooliealist last vanuses 7-15, neist Jõgeva valla koolides ligikaudu pooled. Põhikooliastmes õpivad Jõgeva valla õpilased väljaspool koduvalda peamiselt Jõgeva linnas Jõgeva Põhikoolis. Õpilasrännet Jõgeva vallast välja Jõgeva linna suurendab kindlasti asjaolu, et

Kuremaa Lasteaed-Algkool pakub haridust 4. klassini ja Siimusti Lasteaed-Algkool 6. klassini. Samuti on mitmete Jõgeva valla alevike ja külade lastele lähem ja loogilisem liikumissuund Jõgeva Põhikooli. Gümnaasiumi Jõgeva vallas ei ole. Aastatel 2011-2014 siirdus peale põhikooli lõppu gümnaasiumidesse edasi õppima 43% ja kutsekooli 49% lõpetajatest. 2014/15. õ.a. õpib Jõgevamaa Gümnaasiumis 59 Jõgeva valla õpilast (riigigümnaasium, mis tegutseb alates 2013/14. õ.a.) ja Tartu gümnaasiumides 7 õpilast. 2.4.4. Kui lähtuda Jõgeva vallas elavate laste arvust seisuga 01.01.2015 vanuses 0- 6, siis võib lähiaastateks prognoosida, et 1. klassi astujate arv on õppeaastate lõikes küllalt erinev (joonis 8). Samuti näitab laste arv vanuste kaupa, et lähiaastatel põhikooliealiste laste arv vallas väheneb: kui 2015. aastal elab vallas 351 põhikooliealist last, siis on nende arv aastaks 2020 vähenenud 315-ni. Seda tingimusel, et laste sisse- ja väljaränne on tasakaalus.

60 55 54 44 44 45 44 45 45 45 47 40 36 36 35 33 30 Laste arv Laste 25 27 28 28 20

0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Vanus

Joonis 8. 0-18-aastaste laste arv Jõgeva vallas seisuga 01.01.2015 (allikas: Jõgeva VV) Jõgeva Vallavalitsuse poolt koostatud õpilaste arvu prognoosi kohaselt 2015/16.– 2018/19. õ.a. Jõgeva valla koolides kokku õpilaste arv ei vähene (189 õpilast 2018/19. õ.a.). Kuna põhikooliealiste laste arv vallas samal ajal siiski väheneb, on õpilaste arvu stabiilsena hoidmiseks vajalik põhikooliastmes vähendada õpirännet Jõgeva vallast välja. Viimastel aastatel ongi tekkimas trend, et Jõgeva aleviku lapsed, kes I kooliastmes õpivad Jõgeva Põhikoolis, suunduvad II ja III kooliastmes õppima Laiuse Põhikooli.

Tabel 13. Õpilaste arvu prognoos Jõgeva valla koolides (allikas: Jõgeva VV) Kool 2015- 2016 2016- 2017 2017- 2018 2018-2019 Kuremaa Lasteaed-Algkool 15 15 19 23 Laiuse Põhikool 62 61 60 60 Siimusti Lasteaed-Algkool 55 53 60 57 Vaimastvere Kool 56 58 57 58 Kokku 188 187 196 198

Vaimastvere koolil on alates 2004. aastast 24 kohaline õpilaskodu, kus 2014/15 õppeaastal on 22 riigieelarvelist kohta. Õpilaskodus elavatest õpilastest vähemalt pooled on väljastpoolt Jõgeva valda: Jõgeva, Rakvere, Tartu, Tallinn, Ülenurme vald ja Kadrina vald.

2.4.5. Valla koolides töötab kokku 53 pedagoogi, 40% nendest on vanuses 50-59. Tabel 14. Jõgeva valla koolide pedagoogide vanuseline struktuur (allikas: Jõgeva VV) Vanusegrupp 20-29 30-39 40-49 50-59 60+ Kokku Kuremaa Lasteaed- Algkool (algkooli osa) 1 - - 2 1 4 Laiuse Põhikool - 3 2 8 4 17 Siimusti Lasteaed-Algkool (algkooli osa) - 2 5 3 - 10 Vaimastvere Kool 4 4 1 8 5 22 Kokku 5 9 8 21 10 53

Hariduse valdkonnas tehakse koostööd Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnaga, MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühendusega ja SA Innove Rajaleidja keskusega. Vajalik on juurutada õppimisharjumused ka lastevanemates, kooli juba lõpetanud inimestes, milleks vallavalitsus soodustab elukestva õppe põhimõtete rakendamist ja vabahariduse levikut. 2.4.6. Jõgeva Valla territooriumil tegutseb riigikoolina Kiigemetsa Kool , kus õpib kokku ligikaudu 90 õpilast üle riigi. Kiigemetsa Kool on erivajadustega lastele mõeldud õppeasutus, kus Jõgeva vallast õpib 8-12 last, sõltuvalt aastast. 2.4.7. Jõgeva valla koolides toimub aktiivne huvitegevus . Tegutseb mitmeid huviringe ning osavõtt nendest on aktiivne. Tabel 15. Huvitegevus Jõgeva valla koolides 2014/15. õa (allikas: Jõgeva VV) Ringide arv Osalevate õpilaste arv Kuremaa Lasteaed-Algkool 4 49 Laiuse Põhikool 11 145 Siimusti Lasteaed-Algkool 6 134 Vaimastvere Kool 8 89

Lisaks koolides tegutsevatele ringidele on valla lastel võimalik tegeleda huvitegevusega Jõgeva linna koolide juures. Jõgeva valla lapsed võtavad osa Jõgeva Muusikakooli ja Jõgeva Kunstikooli õppetööst. Jõgeva Muusikakool asub Jõgeva linnas ning seal on võimalik õppida viiuli, kitarri, klaveri, flöödi, klarneti, saksofoni, vaskpuhkpillide ja akordioni erialal. Jõgeva vallast õpib Jõgeva Muusikakoolis 2014/15. õa 32 õpilast, nendest 20 last põhiõppe ja 14 last huviõppe õppekava alusel. Jõgeva Kunstikoolis õpib 2014/15. õa 13 Jõgeva valla last. Alates 2006. aastast tegutseb Jõgeva vallas Sihtasutus Kuremaal Spordikool , mille asutajateks on Jõgeva vald, Palamuse vald, Saare vald, Tabivere vald ja Torma vald. Spordikool loodi noortespordi arendamiseks, lastele täiendavate sportimisvõimaluste loomiseks ja nende ettevalmistamiseks tipptulemuste saavutamiseks. Tänaseks on oma tegevuse sihtasutuses Torma, Tabivere, Saare ja Palamuse vallad spordikoolis peatanud. Spordikoolis tegeleb ujujate õpperühm. 2.4.8. Jõgeva vallas on viis avatud noortekeskust – Jõgeva alevikus, Laiuse alevikus, Siimusti alevikus, Vaimastvere külas ja Kuremaa alevikus. Noortekeskustes töötavad töölepingu alusel noorsootöötajad koormusega 0,5 kohta. Tegevuste planeerimisel lähtutakse noorsootöö alusdokumentidest, noorte vajadustest ja piirkonna võimalustest, tööd koordineerib valla noorsootöö vanemspetsialist. Jõgeva vald tagab noortekeskuste majandamise ja tegevtoetuse MTÜle Jõgeva Valla Avatud Noortekeskuste Ühendus . Noorsootöötajate üheks peamiseks

ülesandeks on projektide algatamine ja elluviimine. Noortealgatuslikke projekte toetab Jõgeva vald Noorte Kodanikualgatuse Fondist . Peamised tegevused Jõgeva valla avatud noortekeskustes on avatud noorsootöö ehk noorte puhkamise ja eakaaslastega koosolemise korraldamine; huvitegevus – näiteks: looduse huviring, draamaring, savivoolimine, klaasist esemete põletamine/valmistamine, pärlite meisterdamine, animatsiooni töötoad, köögiklubid, muusikaline tegevus (DJ- tegevus, laulmine/räppimine); info ja nõustamine – noorteinfo jagamine noortele, noorte nõustamine ja spetsialistide kaasamine; noorte osalus – noorte omaalgatuse toetamine, vajaduste kaardistamine, tingimuste loomine osalemiseks, koostöö teiste institutsioonidega; ennetustöö ja sotsiaalsete oskuste kasvatus; töö-, kodaniku-ja väärtuskasvatus; mitteformaalne õppimine ja ettevõtlikkuse toetamine. 2.4.9. Jõgeva vallas (Vaimastveres, Laiusel, Siimustis) tegutseb Vooremaa Isamaalise Kasvatuse Selts . Selle tegevuse eesmärgiks on Jõgevamaa noorte isamaalise kasvatuse propageerimine ja soodustamine. Spordiklubi Forte korraldab igasuviseid laagreid Jõgeva valla noortele. Kõik klubid ja rühmad saavad Jõgeva vallalt tegevustoetust ning vald finantseerib ka ühekordseid projekte ning osaleb nende kaasfinantseerimisel. Noortekeskusi kaasatakse valla noori puudutavate valdkondade otsustustesse. 2.4.10. Meelelahutus- ja kultuuritegevus on Jõgeva vallas üles ehitatud mittetulundusühingutele. Küla- ja kultuuriseltsidel on võimalus kasutada avatud noortekeskuste, koolide ja raamatukogude ruume. Kuna Jõgeva vallas on piirkonnad suhteliselt eraldiseisvad, siis on ka kultuuritegevus valla erinevates osades erineva tasemega.

Tabel 16. Mittetulundusühingud ja seltsingud Jõgeva valla paikkondades Vanaveski, Farida, Lood, Airaan, Jõgeva Koolitu skeskus, Jõgeva Jõgeva meeskoor Mehis, Marlau, Jõgevahe Pere, Jõgeva Kammerkoor,Jõgeva paikkond Rahvatantsurühm Kaaratsim, Jõgeva Perekeskus, Jõgeva SERV, Forte, Tähe, Ramm, Jõgeva Noorus-96 Kassinurme Kassinurme Naisselts, Kassinurme Külaselts, Jõgevamaa Metsaselts, Visa paikkond Kuremaa Jensel, Kuremaa Külaselts, Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus paikkond Laiuse Meie Mari, Laiuse Käsitöökoda Kuldne õlg, Laiusemäe Arenduskeskus, paikkond Laiuse eakate seltsing Kuldne sügis, Contra Siimusti Siimusti külaselts, Siimusti raamatukogusõprade seltsing, paikkond Siimusti Kapell, Linnamäe krossiklubi, Siimusti Lauluväljaku Arendusselt Vaimastvere Vaimastvere Külaarendamise Selts WAKS, Paduvere Talumuusuemi Selts, paikkond Kärde Küla Selts, Vaimastvere Rahvamaja,Illi

Jõgeva valla elanikud võtavad osa spordiklubide tegevustest. Harrastatakse korvpalli, jalgpalli, maadlust, saalihokit, kergejõustikku, iluvõimlemist, aeroobikat, jäähokit, male, kabe, tennis jne. Vallas asub Kuremaa Tervisekeskus (ujula, jõusaal, võimla) ja Kuremaa ning Kassinurme terviserajad . Aktiivne tegevus käib Kurista Linnamäe krossirajal , kus toimuvad rahvusvahelised võistlused motokrossis. Lisaks toimuvad traditsioonilised jooksu-, jalgratta-, kergejõustiku-, ja pallimängude võistlused valla erinevates piirkondades. Nendest suuremad on Kalevipoja Rattamaraton Kuremaal spordiklubi Voorema Centrum korraldamisel, Jõgeva kevadjooks spordiklubi Forte korraldamisel, Jõgeva valla laste jooksu

19 seeriavõistlused spordiklubi Contra korraldamisel, Mihklipäeva viie silla jooks, Kuremaa terviseradadel naistepäeva suusasõit. Spordiklubi Illi ja Paduvere Talumuuseumi Seltsi korraldamisel viiakse läbi Otto Erimaa mälestusvõistlusi kergejõustikus Paduveres. 2.4.11. Siimusti lauluväljakul alustas terviseraja korrastamise ja arendamisega fondide ja Jõgeva valla toetusel Siimusti Lauluväljaku Arendusselts . 2002. aastal asutati MTÜ Laiusemäe Arenduskeskus eesmärgiga koordineerida maa-ala kasutamist, viia läbi Laiusemäe puhkeala reklaami-, arendus-, planeerimis- ja turundusprojekte ning algatada ja korraldada infrastruktuuri-, spordi- ja meelelahutuslike rajatiste ehitamist. Vaimastveres ehitab kohalik külaarendamise selts koostöös Jõgeva vallavalitsusega spordiväljakut, kuhu tuleb kunstmuruga jalgpalliväljak mõõtudega 100 X 64 meetrit. 2.4.12. Jõgeva valla vabaõhuürituste peamised toimumiskohad on Laiuse lossi varemed, Kuremaa mõisa park, Kassinurme linnamägi ja hiis, Laiuse mägi ja Paduvere Talumuuseum. Iga-aastased olulisemad üritused Jõgeva vallas on Jõgeva valla päev, käsitöölaat, Paduvere vabaõhukonverentsid, rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff, Mütofest, jaanituli ja teised rahvakalendri tähtpäevad. 2.4.13. Jõgeva vallas on viis vallale kuuluvat rahvaraamatukogu , mis asuvad Kuremaal, Laiusel, Siimustis, Vaimastveres ja Vägeval. Kõikides raamatukogudes toimib elektrooniline laenutussüsteem, soovijaile on kasutamiseks AIP (avalik interneti punkt), WIFI leviala. Raamatukogudes saab lisaks teavikute laenutamisele kasutada erinevaid tasulisi ja tasuta teenuseid. Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal valla raamatukogudes kokku registreeritud 1191 lugejat, laenutuste arv oli 30 707 ja külastuste arv 36 540 arvestusüksust. Igas raamatukogus töötab üks töötaja, mistõttu tema äraolekul (puhkus, koolitus, haigus jmt) on raamatukogu suletud. Kuna Jõgeva vallas teisi kultuuriasutusi ei ole, siis toimuvad raamatukogudes erinevad üritused. Siimusti raamatukogus on 2008. aastast Eeva Niinivaara mälestustuba, kuhu käib kokku ka Siimusti raamatusõprade seltsing. 2.4.14. Jõgeva vallas asub Paduvere talumuuseum , mis avati 1971. aastal. Iseseisvana tegutseb muuseum alates 1993. aastast. Muuseumi vanas rehielamus ja aidas saab ülevaate 18.-19. sajandi talurahva elust. Muuseumi territooriumile on ehitatud vabaõhulava. 2.4.15. a. 2006. aastal avati Laiusel kooli, rahvatantsuselts Meie Mari ja raamatukogu koostöös Laiuse kooli- ja kodulootuba. 2.4.16. Jõgeva valla sotsiaalteenistuses töötab 3 ametnikku ja 5 piirkonna sotsiaalhooldustöötajat. Kuigi elanikkond vallas väheneb, suureneb abivajajate arv. Jõgeva vallas elab 2015. aastal 862 pensionäri, sh 498 vanaduspensionäri ja 364 töövõimetuspensionäri. Puudega isikuid elab vallas 912, sh 867 täiskasvanut ja 45 last, mis on 20% valla elanikkonnast. 2.4.17. Jõgeva vallas valla elanikele pakutakse järgmisi sotsiaalteenuseid : sotsiaalnõustamine, koduteenused, hooldamine perekonnas, sotsiaalsete erivajadustega inimestele suunatud abi, hoolduse korraldamine, ööpäevaringsele eri- ja hooldusteenusele suunamine, abivahendite korraldamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine, võlanõustamine, tööharjutusteenus, tugiisikuteenus ning isikule eestkoste korraldamine ja vajadusel juriidilise eestkostja ülesannete täitmine. Arvuliselt on kõige suurem koduteenuse saajate arv (tabel 17). Kuigi

20 aastatel 2012-2014 on koduteenuse saajate arv vähenenud, on pikenenud teenuse osutamise periood.

Tabel 17. Sotsiaalteenuste saajate arv Jõgeva vallas teenuste lõikes aastatel 2009-2014 (allikas: Jõgeva VV) Teenus /Toode 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Koduteenus 241 308 289 135 155 110 Hooldamine hoolekandeasutuses 18 24 27 26 25 28 Erihoolekande korraldamine 12 13 15 17 21 20 Eestkoste korraldamine ja 45 41 36 35 46 40 teostamine Tugiisikuteenus 4 15 19 22 25 3 Võlanõustamine 10 16 32 22 28 Tööharjutusteenus 32 25 24 19 16 20 Puudega isiku sõiduki 17 11 21 20 25 32 parkimiskaart Juriidiline nõustamine 4 11 15 13 21

Jõgevamaal napib sotsiaalteenuste pakkujaid. Arendamist vajavad perelepitusteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus jm. Jõgeva vallavalitsus teeb koostööd MTÜ Jõgevamaa Tugikeskusega ja Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojaga, et nõustada puuetega inimesi ja nende pereliikmeid. 2.4.18. Ööpäevaringsel hooldusteenusel hoolekandeasutuses on 28 inimest. Riiklik erihooldusteenus on psüühika häirega ja vaimupuudega isikutele mõeldud teenus, mille taotlemine käib läbi Sotsiaalkindlustusameti. Erihooldusteenuse kliendid on üldjuhul töövõimeeas ja nende teenust rahastab riik. Ööpäevaringsel hooldusteenusel hoolekandeasutuses on füüsilise puudega isikud ja eakad, kelle teenuse eest tasuvad lähedased või vald oma eelarvest. 2.4.19. Riiklikul erihoolekandeteenusel (psüühika häirega ja vaimupuudega isikud) on 2015. aastal 20 inimest , nendest 9 Vägeva Tugikodus (kokku tugikodus 30 kohta). Ööpäevaringsel hooldusteenusel hoolekandeasutuses on 28 inimest. 2.4.20. Sotsiaaleluruumideks on Jõgeva vallas Kärde külas korterelamus neli korterit. Lisaks on abivajajatele tähtajaliselt välja üüritud 51 munitsipaalomandis olevat korterit valla erinevates piirkondades. 2015. aastal elab Jõgeva valla 45-s munitsipaalkorteris kokku 51 inimest, nendest 18 pensioniealist ja 19 erivajadusega inimest. Neljas sotsiaalkorteris elab 6 inimest, nendest 2 erivajadusega isikut. Iga aasta viiakse läbi vallale kuuluvate korterite inventuur. 2.4.21. Jõgeva valla elanike toimetuleku soodustamiseks makstakse mitmeid sotsiaaltoetusi nii riigielarvelistest vahenditest kui valla eelarvest (tabelid 18-20). Tabel 18. Toetused riigieelarvelistest vahenditest Jõgeva vallas (allikas: Jõgeva VV) 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Toimetuleku- Taotluste arv 138 144 113 83 63 56 toetus Keskmine toetuse summa 132,49 159,60 161,48 183,16 180,39 156,5 Vajaduspõhine Taotluste arv 32 35 peretoetus Keskmine toetuse summa 18,28 17,8

Tabel 19. Valla eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltuvad toetused (allikas: Jõgeva VV) Toetuse liik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Arv 9 15 16 21 Tervisetoetus Summa 897 1 30 3 1 412 1 930 Ühekordne Arv 130 129 82 104 100 99 sotsiaaltoetus Summa 8 924 10 225 6 123 11 349 11 496 10 850 Arv 130 129 91 119 116 120 Kokku Summa 8 924 10 225 7 020 12 652 12 908 12 780

Tabel 20. Valla eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltumatud toetused (allikas: Jõgeva VV) Toetuse liik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Arv 39 35 44 35 37 39 Sünnitoetus Summa 13 805 11 824 14 447 14 000 14 225 14 355 Arv 47 42 30 44 31 37 Ranitsatoetus Summa 3007 2684 2100 3080 4030 5550 Koolitoetus Arv Summa 11 873 9963 7443 7092 6956 4722 Eestkostel lapse Arv 12 34 37 26 35 toetus Summa 1534 2210 2405 2340 2275 Arv 72 97 119 162 203 Puudega isiku toetus Summa 4033 5075 5060 8040 10 884 Arv 1113 902 881 846 832 777 Hooldajatoetus Summa 28 649 19 161 38 643 48 360 47 960 48 240 Arv 10 9 Lapsehoiu toetus Summa 3500 3150 Arv 68 53 53 68 65 55 Matuse toetus Summa 6519 5081 5434 6800 12000 6255 Täisealise Arv 44 hambaravihüvitis Summa 844 Arv 1 267 1 116 1 139 1 149 1 163 1 199 Kokku Summa 63 853 54 280 75 352 86 797 99 051 96 275

Jõgeva valla eelavest finatseeritavad suurimad toetused on hooldajatoetus, sünnitoetus (makstakse kahes osas), vajaduspõhine ühekorde sotsiaaltoetus (kriisiabi) ning puudega isiku toetus. 2.4.22. Lastele osutatakse Jõgeva vallas järgmisi teenuseid: asenduskoduteenus, perekonnas hooldamine, puudega lapse lapsehoiuteenus, turvakoduteenus, lapsendamine, psühholoogiline nõustamine. Arendamist vajab teraapia lastega peredele ja lastepsühhiaatri teenuse osutamine. Samuti vajab laiendamist peresotsiaaltöö nii koostöövõrgustiku arendamisel kui peresotsiaaltöötaja lastega peredele. 2.4.23. Siimusti alevikus tegutseb Siimusti Lastekodu Metsatareke , mis on Jõgeva vallavalitsuse allasutus. 2015. aastal pakkus lastekodu asenduskodu teenust 22 vanemliku hoolitsuseta lapsele ja noorele (lubatud kohtade arv on 28), sealhulgas seitsmele Jõgeva vallast pärit lapsele. Veel on kasvandikke Palamuse, Pajusi ja Põltsamaa vallast ning Jõgeva linnast. Viimastel aastatel on lastele leitud ka tugipered. Jõgeva valla 4 last viibivad asenduskoduteenusel Keila SOS Lastekülas ja üks laps Imastu Koolkodus. 2.4.24. Esmatasandi tervishoiuteenust pakuvad Jõgeva valla elanikele kaheksa perearsti. Perearstipunktid asuvad Vaimastveres, Kuremaal ja Laiusel ning 22

Jõgeva linna s, kus valla elanikke teenindavad on viis perearsti. Üks valla elanikke teenindav perearstipunkt töötab Palamuse vallas Kaareperes. Ravikindlustusega hõlmamata isikutele on arstiabi tagatud koostöös perearstidega. Ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi osutab SA Jõgeva Haigla , eriarstide vastuvõtt valla elanikele toimub nii SA Jõgeva Haiglas kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Lähim apteek asub Jõgeva linnas, lähim ööpäevaringselt avatud apteek on Tartus. Hambaraviteenust on võimalik saada Jõgeva linnast. Kiirabi teenuse kasutamine toimub läbi Tartu keskuse.

2.5. Juhtimine ja rahandus

2.5.1. Jõgeva valla volikogu on 19-liikmeline ja on moodustatud 6 komisjoni. Vallavalitsus on 6-liikmeline. Vallavalitsusele pandud ülesannete elluviimine toimub alljärgnevate struktuuriüksuste kaudu: vallakantselei, finantsosakond, majandusosakond, haridus- ja kultuuriosakond, sotsiaalosakond. Vallavalitsuses (ametiasutusena) töötab vallavanem, 16 avalikku teenistujat ja 12 lepingu alusel töötajat. 2.5.2. Jõgeva vallal on 18 hallatavat asutust : 2 lasteaeda (Kurista Lasteaed Karukell, Jõgeva Aleviku Lasteaed), 2 lasteaed-algkooli (Kuremaa Lasteaed-Algkool, Siimusti Lasteaed-Algkool), 2 põhikooli (Laiuse Põhikool, Vaimastvere Kool), 5 raamatukogu (Kuremaal, Laiusel, Siimustis, Vaimastveres ja Vägeval), 5 Avatud Noortekeskust (Siimustis, Laiusel, Vaimastveres, Kuremaal ja Jõgeva alevikus), Siimusti Lastekodu Metsatareke ja Kuremaa Ujula. Jõgeva vald on ainuaktsionär AS- is Kuremaa Enveko ja SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus ainuasutaja. 2.5.3. Jõgeva vald on liige Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus, Eesti Maaomavalitsuste Liidus ja mitmetes MTÜ-des: Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liit, Jõgeva Valla Avatud Noortekeskuste Ühendus, Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, Jõgevamaa Koostöökoda. 2.5.4. Tihedad koostöösidemed on Paide vallaga: korraldatakse ühiseid koolitusi ja spordiüritusi, igaaastaselt toimuvad suvel ühised lastelaagrid. Jõgeva valla välispartneriteks on Dals-Edi kommuun Rootsi Kuningriigis, Volozhini rajoon Valgevene Vabariigis ja Orimattila vald Soome Vabariigis. Välispartneritega toimub koostöö hariduse ja kultuuri valdkondades. 2.5.5. Valla maksumaksjate aastakeskmine arv oli 2014. aastal 1914 inimest, mis moodustas valla tööealisest elanikkonnast 63% (Joonis 9).

Laekunud tulumaks Aastakeskmine maksumaksjate arv 3,5 1973 1926 1925 1958 2000 3,0 2040 2096 2084 1966 1972 1914 2,5 2,15 2,17 2,28 1500 1,98 2,0 1,86 1,85 1,75 1,83 1,48 1000 1,5 1,18 Mln eurot Mln 1,0

500 arv Maksumaksjate 0,5

0,0 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 9. Jõgeva valla maksumaksjate arv ja laekunud tulumaks 2005-2014 Võrreldes aastatega 2012-2013, on aastakeskmine maksumaksjate arv vähenenud 2- 3%. Tulumaksu laekumine on alates 2010. aastast iga-aastaselt suurenenud. 2014. aastal laekus tulumaksu 2,28 miljonit eurot, mis võrreldes 2013. aastaga on 5,1% võrra rohkem.Aasta keskmisena on suurem maksumaksjate arv augustis-septembris, tulumaksu laekumine on kõrgem juulis, mis on tõenäoliselt seotud puhkusetasude väljamaksmisega, ja jaanuaris, mil FIE-d esitavad oma majandusaasta aruanded (joonis 10 ja joonis 11).

2300 2014 2013 2200 2012 2011 2100 2010 2009 2000 2008 2007 Maksumaksjate arv 1900 2006

1800 2005 jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

Joonis 10. Maksumaksjate arvu dünaamika kuude lõikes 2005-2014 (allikas: Rahandusministeerium)

250 000 2014 2013

200 000 2012 2011 2010 150 000 Eurot 2009 2008 100 000 2007 2006 50 000 2005 jaan. veebr. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

Joonis 11. Tulumaksu laekumise dünaamika kuude lõikes 2005-2014 allikas: Rahandusministeerium) 2.5.6. Valla elanike brutokuupalk aastatel 2008-2010 vähenes 19% võrra, perioodil 2011-2013 suurenes 13% võrra, ulatudes 2013. aastal 693 euroni (Tabel 21). Jõgeva valla elanike brutokuupalk moodustab Eesti keskmisest 73% ja ületab Jõgevamaa keskmist näitajat 5%. Tabel 21. Jõgeva valla keskmine brutokuuplak 2008-2013, eurodes (allikas: Statistikaamet ja Maksu- ja Tolliamet) Keskmine brutokuupalk 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti 825 784 792 839 887 948 Tallinn 935 899 901 967 1020 1092 Jõgevamaa 647 578 618 660 669 657 Jõgeva vald 712 662 579 611 648 693 % Eesti keskmisest 86% 84% 73% 73% 73% 73% % Tallinna keskmisest 76% 74% 64% 63% 64% 63% % Jõgevamaa keskmisest 110% 145% 94% 93% 97% 105%

2.5.7. Jõgeva valla põhitegevuse tulud (Joonis 12) on viimastel aastatel kasvanud (4,3 mln eurot 2014. aastal), kuid ei ole veel jõudnud kriisieelse tasemeni (5,2, mln eurot 2008. aastal).

6000 5000 4000 3000

Tuh. eurot Tuh. 2000 1000 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Muud tulud 188 62 221 68 62 86 134 Toetused 1935 1 751 1 192 1 155 1 025 1 056 994 Kaupade ja teenuste müük 734 757 759 712 732 720 777 Maksutulud 2308 2 008 1 901 1 985 2 128 2 324 2 441

Joonis 12. Jõgeva valla põhitegevustulud 2008-2014 (allikas: Rahandusministeerium) 2.5.8. Jõgeva valla põhitegevuse kulud kokku olid 2014. aastal 4,49 mln eurot. Vallaeelarve kulude struktuuris on suurima osakaaluga haridus - 2014. aastal 1,95

25 mln eurot, mis moodustas 43% põhitegevuse kuludest. Üldised valitsemiskulud moodustavad valla põhitegevuse kuludest 9-10%, sõltuvalt aastast.

6000,0

5000,0

4000,0

3000,0 Tuh. eurot Tuh. 2000,0

1000,0

0,0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sotsiaalne kaitse 489,6 507,7 508,7 495,3 509,3 478,6 511,7 Haridus 1875,1 1844,8 1760,1 1688,7 1755,8 1850,4 1947,7 Vaba aeg, kultuur, religioon 1237,6 618,0 607,7 574,0 604,3 653,2 790,2 Tervishoid 10,8 8,2 13,2 7,2 8,3 11,6 6,4 Elamu- ja kommunaalmajandus 244,9 107,5 119,7 111,9 98,8 91,1 295,2 Keskkonnakaitse 58,6 50,5 47,7 56,9 53,1 54,2 70,4 Majandus 733,0 265,8 287,5 247,1 246,9 267,5 458,4 Üldised valitsussektori teenused 471,6 453,0 366,8 355,1 378,9 385,8 408,0 Joonis 13. Jõgeva vallaeelarve kulude struktuur 2008-2014 (allikas: Rahandusministeerium) Põhitegevustulude kate põhitegevuskulude üle ehk omafinantseerimis-võimekus 1 näitab omavalitsuse võimekust jooksvate kulude kõrvalt tagada olemasolevate varade säilimine ning taastootmine, panustada uutesse tegevustesse ja investeerida. Jõgeva valla omafinantseerimisvõimekuse koefitsiendi väärtus on viimastel aastatel langenud. Kõrgeim oli see aastal 2009, kui koefitsiendi väärtus oli 1,19. Edaspidi on näitaja väärtus jäänud 1,08 ja 1,11 vahele. 2014. aastal langes koefitsiendi väärtus 0,97-ni.

3. Jõgeva valla SWOT analüüs, strateegiliste tegevussuundade maatriks ja kesksed lahendamist vajavad teemavaldkonnad

3.1. Jõgeva valla SWOT-analüüs

Jõgeva vallale arengutaseme hinnangu võtab kokku SWOT-analüüs (Tabel 22), mille tulemusel kaardistati Jõgeva valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Analüüs viidi läbi seminaril 21. aprillil 2015, mille koostamisel osalesid Jõgeva vallavolikogu ja -valitsuse liikmed, ametnikud, hallatavate asutuste ja külaseltside esindajad. Tabel 22. Jõgeva valla SWOT-analüüs Tugevused Nõrkused • Kaunis ja mitmekesine loodus, • Elanike arvu vähenemine, sh madal iive keskkonna-sõbralik ja turvaline ja noorte väljaränne, mis langetab elukeskkond kohalikku nõudlust ja pärsib teenuste • Soodne geograafiline asukoht, mastaaabisäästu maakonna-keskuse Jõgeva (avalikud • Kvalifitseeritud tööjõu nappus ja madal teenused, töökohad, ühistransport) ja palgatase, aktiivsete elanike väljaränne

1 Omafinantseerimisvõimekuse koefitsienat = põhitegevustulud / põhitegevuskulud 26

Peipsi järve lä hedus • Elanike vanane mine, kehv tervis, • Haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja abivajajate arvu kasv ja sotsiaalkulude noorsootöö hea arengutase suurenemine vallaeelarves (kodulähedased lasteaiad ja koolid, • Koolide maine langus kogukonnas (lapsed õpilaskodu, raamatukogud, noorte- viiakse mujale kooli), kulude kasv keskused, sotsiaalteenused ja –toetused, teenustele kiirem kui vallaeelarves munitsipaalelamispinnad, perearstid jms) võimalused • Toimiv kommunaalmajandus (ühisvesi ja • Tehnilise taristu mahajäämus: ühisvesi, -kanalisatsioon, jäätmekäitlus jms) teed, tänavavalgustus, kergliiklusteed, • Maavarad ja viljakas põllumaa sotsiaalmaja, päevakeskuse puudumine • Ettevõtluseks vaba maad, Painküla • Ühekülgne majandusstruktuur, tasuvate tööstuspark töökohtade vähesus kohapeal, suur • Aktiivne külaliikumine ja kodaniku- tööalane pendelränne, kohapeal ühiskonna edenemine, kogukonna töökohtade vähesus koostöö avalike asutustega (koolid, • Ühistranspordiga vallasisese liikumise lasteaiad, raamatukogud), aktiivsed piiratus noored • Valla tulubaas ei taga vajalike • Tuntud külastuskohad (Endla investeeringute rahastamist (Kuremaa looduskaitse-ala, Kuremaa mõisakompleks ja ujula, teede remont, mõisakompleks) ja ajaloolised välisvalgustus jms) ja töötajate vaatamisväärsused motiveerimist • Head sportimisvõimalused • Vallas avahooldusteenuse puudumine, (terviserajad, spordisaalid, võimlad lagunenud nõukogude ajast pärit hooned, ja ujula) halvas seisus korterelamud, madalad kinnisvarahinnad • Populaarsed kultuurisündmused, • Killustunud asustus ja tugeva kodukoha väärtustamine (muuseum omavalitsuskeskuse puudumine jms) • Jõgeva valla nime kattuvus Jõgeva • Koostöö ja ühised sündmused Jõgeva linnaga, vallaelanike ühtse identiteedi linnaga puudumine • Nõrk mainekujundus Võimalused Ohud • Tartu :– Lõuna -Eesti regionaalkeskuse • Rahvaarvu üldine vähenemine ja lähedus, rongi- ja bussiühendus vananemine • Sise- ja välisturistide arvu kasv, elanike • Eesti majanduskasvu aeglustumine, valla kasvav huvi looduses viibimiseks, eelarveliste vahendite tagasihoidlik kasv tervislike eluviiside viljelemiseks ja maal • Riigivõimu tsentraliseerimine ja kohaliku elamiseks (Tagasi maale) autonoomia vähenemine (riiklikud • Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piirangud laenude võtmisel, teiste doonorite rahastamise kaasamise seadusandluse muutused, millega võimalused, projektikonkursid lisanduvad kohustuslikud ülesanded • Side- ja kommunikatsioonitehnoloogia omavalitsustele ilma vajalike rahaliste uued lahendused- infoleviku kiirenemine, vahenditeta nende täitmiseks kaugtöö võimalused keskvalitsuselt jms) • Logistilise asukoha ja kohaturunduse • Tootmissisendite kallinemine, eriti surve võimestamine (rongiliikluse areng) palkade kasvuks, oht jääda odava • Rahvusvahelistes projektides osalemis- tööjõuga ja madala elatustasemega kutsed, Jõgeva valla naaberoma- piirkonnaks valitsuste huvi koostööks, et osutada • Rahvastiku ja töövõimaluste koondumine avalikke teenuseid suurtesse keskustesse, üldine • Tehnoloogia areng ja sellel põhjal e- ääremaastumine teenuste arendamine, riigireform

Jõgeva valla tugevad küljed on seotud tema looduse ning toimiva sotsiaalse (lasteaiad ja koolid, raamatukogud, õpilaskodu, kultuuri- ja spordihooned) ja tehnilise (teedevõrk, ühisveevärk jms) infrastruktuuriga ning selle kasutajatega. Laialdane hariduse, kultuuri, noorsoo ja eakate hoolekanne ning aktiivne külaliikumine väljendavad hoolt elanike eest ja võimekust kohaliku elu korraldamisel. Vallas on atraktiivsed külastuse sihtkohad ja võimalused sisukaks vaba aja veetmiseks ning sportimiseks ja lõõgastumiseks. Jõgeva valla nõrgad küljed on seotud elanike arvu vähenemise ja vananemisega. Samuti on märkimisväärselt vananenud ja amortiseerunud infrastruktuur, mis nõuab taasteks oluliselt rohkem investeeringuid kui valla eelarve võimaldab. Samuti on suhteliselt madal elanike elatustase, millega kaasneb noorte lahkumine, kvalifitseeritud töötajate vähesus ja elanike toimetulekuprobleemid. Madalad maksulaekumised eelarvesse ei võimalda vajalikke investeeringuid ja piisavalt tõhusaid meetmeid kitsaskohtade lahendamiseks. Võimalustena nähakse valla arengusse euroraha kaasamist, mille abil suurendada investeeringuid ja viia ellu kavandatud projekte. Arendusprojektid avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks, ettevõtjate toetamiseks, puhkealade ja vastava infrastruktuuri loomiseks, kergliiklusteede võrgu laiendamiseks jms eeldavad koostöö suurendamist huvitatud osapooltega. Oluline on koostöömudelite arendamine Jõgeva linnaga ning aktiivne osalemine kohaliku halduse tugevdamisel ja vallasisese sidususe suurendamisel. Oluline on sidusus Tartuga, mida toetab mitmeliigiline transpordiühendus. Ohtudest toodi välja inimkapitali vähenemine, mis on mõjutatud ka riigi makromajanduslikust arengust – ühelt poolt majanduskasvu jahtumine, teisalt elukalliduse tõus. Riigijuhtimise tsentraliseerumine ja rahvastiku koondumine ennekõike pealinnaregiooni, toob kaasa jätkuva ääremaastumise ja kohaliku võimekuse nõrgenemise elu maapiirkondades korraldada.

3.2. Jõgeva kesksed lahendamist vajavad teemavaldkonnad lähiaastateks

• Toimetulek valla elanike arvu vähenemise ja rahvastiku vananemisega. Oluline on stabiliseerida elanike arv vallas ja luua eeldused arvukuse kasvuks . Selle osaks on toetada kohalike kogukondade elujõulisust, aidates kaasa töövõimaluste loomisele kohtadel, seda läbi ettevõtlikkuse toetamise, ettevõtjate investeeringute ja töökohtade loomise julgustamise, tööelu paindliku korralduse ja maal elamise propageerimise. Luua paremad eeldused valla elanike tööalasteks sissetulekuteks ja maksubaasiks valla eelarvesse. • Avalike teenuste juhtimise korrastamine ja asutuste töö efektiivsemaks muutmine. Siia kuuluvad: haridusasutuste, raamatukogude, kultuuriasutuste ja noortekeskuste võgustiku juhtimise optimeerimine, sotsiaalteenuste arendamine ennekõike eakatele ja erivajadustega inimestele ning sotsiaalkorterterite poliitika kujundamine. Samuti Kuremaa vaba aja kompleksi juhtimise ja majandusliku toimimise tõhustamine. Avalike teenuste arendamisel on oluline koostöö ennekõike Jõgeva linnaga kuna Jõgeva vald on maakonnakeskust ümbritsev rõngasvald. Samuti on koostöös mõistlik kujundada Jõgeva valla arenguhuvid maakondlikul ja riiklikul 28

tasandil, osaledes selleks aktiivselt koostöövõrgustikes. Riigireformi riikliku poliitika selgumisel on oluline analüüsida tekkivaid võimalusi, nende positiivsed ja negatiivsed väljundeid ning tulevikuperspektiivi. • Valla hallatavate hoonete ja muu taristu kasutamise optimeerimine ja energiasääst. Vaja on vallavara kasutamise efektiivsust tõsta ja vähendada taristu ülalpidamise energiakulu, mille saavutamiseks vaadata üle hoonete kasutamine, teha vajalikud renoveerimis- ja lammutustööd ning võtta kasutusele energiasäästvaid tehnoloogiaid. Propageerida keskkonnasäästlikku vara kasutamist. • Jõgeva valla aktiivne turundamine, eesmärgiga soodustada elanike valda sisserännet, investeeringuid töökohtade loomisse ennekõike väiketootmisse ning turismi- ja puhkemajanduse arendamisse. Suurendada valla külastatavust: osalemist vallas läbiviidavatel avalikel sündmustel, vaatamisväärsuste külastamist ja teenuste tarbimist.

3.3. Jõgeva valla strateegiliste tegevussundade maatriks

SWOT-analüüsist tulenevalt määratleti Jõgeva valla strateegilised arengusuunad (Tabel 23).

Tabel 23. Jõgeva valla strateegiliste tegevussuundade maatriks SWOT-analüüsi põhjal Välistegurid/ Tugevused (S) Nõrkused (W) Sisetegurid Sisekeskkonna seisund Sisekeskkonna nõrkus

Võimalused • Vallaelanike juurdekasv u • Tehnilise taristu arendamine , (O) soosimine, kaunisse loodusse lagunenud hoonete lammuta- oma kodu rajamist toetav mine ja valla miljööväärtuse Väliskesk- peresõbralik poliitika suurendamine konna • Avalike teenuste arendamine ja • Avalike teenuste majandamise seisund tõhusam juhtimine (haridus, tõhusam korraldamine, e- sotsiaalhoolekanne, teenuste arendamine ühistransport jms) koostöös • Ettevõtjate ligimeelitamine ja teiste kohalike omavalitsuste, töökohtade loomise ettevõtjate ja kolmanda soodustamine, kohaliku sektoriga omavalitsuse tulubaasi • Ettevõtluse arenguks soodsatel kasvatamine tingimustel maa võimaldamine, • Sotsiaalelamispindade teenuse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine. rajamise toetamine, planee- • Vaba aja taristu väljaehita- ringute kiire menetlemine, mine koolitamine, paidlike • Maakondliku ühistranspordi töövõimaluste juurutamine eri korralduse parendamine, sihtrühmadele koostöös avalike teenuste tööandjatega koordineeritud arendamine • Turismi ja puhkemajanduse Jõgeva linnaga arendamine, sisukate vaba aja • Haldusterritoriaalse korralduse võimaluste loomine ja muutustes aktiivne külastuskeskkonna arendamine kaasarääkimine ja Jõgeva • Tervisedenduse laiendamine, vallale parimate lahendus- • Euroopa Liidu ja teiste variantide selgitamine

doonorite ja investorite raha • Valla mainekujunduse kasutamine valla arengu- arendamine ja tuntuse tõstmi- vajadusteks ne koos kultuurieliidiga ja • Külaliikumise kandepinna festivalitraditsiooniga, valla laiendamine, koostööalaste tähtsündmuste arendamine võrgustike toetamine Ohud (T) • Valla hea logistilise • Valla par em positsioneerimine kättesaadavuse tagamine maakonnas, valla võimekuse Väliskesk- mitmeliigilise transpordi- kasvatamine ja regionaalsete konna ühenduste abil eelduste suurem kasutamine seisund • Elanike elukvaliteediks arenguks, valla eri osade paremate eelduste loomine, sidususe suurendamine ääremaastumise vähendamine • Elanike ettevõtlikkuse • Kohaliku initsiatiivi ja toetamine, väiketootmise ja kodanikkonna suurem turismi soodustamine kaasamine valla juhtimisse ja • Valla tulubaasi suurendamine, elukorraldusse maksumaksjate arvukuse • Avalike võimu ja teenuste kasvatamine osutamiseks toimepiirkonna- • Energiasäästu saavutamine, põhise lähenemise rakenda- kulude kokkuhoid uute mine, avaliku halduse tehnoloogiate rakendamisest tõhusamaks muutmine

4. Jõgeva valla visioon ja missioon

4.1 Jõgeva valla visioon 2022

Jõgeva vald on oma elanikest hooliv, peresõbralik, ettevõtteid tunnustav põllumeeste teadmiste seemneait, tugeva kogukonnaga külalislahke paik Vooremaal.

4.2. Jõgeva vallavolikogu ja -valitsuse missioon

Luua eeldused valla elanike toimetulekuks ja arenguks, tagada elanikele avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, olla kogukonna eestvedaja ning nende huvide usaldusväärne kaitsja.

5. Jõgeva valla arengumudel

Jõgeva valla elujõud on tema inimestes. Valla arendustegevuse prioriteediks olla avatud ja hea liikumiskeskkonnaga, luua parimad eeldused inimeste toimetulekuks ja ettevõtluseks loodussõbralikus elukeskkonnas. Valla arendustegevus põhineb tasakaalustatud mudeli elluviimisel, mis koosneb viiest omavahel seotud valdkonnast:

• puhas loodus ja turvaline elukeskkond, • kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, • atraktiivne ettevõtluskeskkond ja külastuse sihtkoht, • tugevad kogukonnad ja aktiivne külaliikumine, 30

• tõhus ja kaasav valla juhtimine. Valla arendustegevuse üldeesmärk on peatada vallas elanike arvu langus ning seejärel saavutada arvukuses positiivne trend. Valla arengu tähtsaks komponendiks on koostöö – seda kõigil tasanditel. Vallavolikogul ja –valitsusel on oluline tõhustada veelgi koostööd oma praeguste ja potentsiaalsete partneritega era-, avalikust ja kolmandast sektorist, mis aitab kaasa valla arengu hoogustamisele läbi uute ideede loomise, nende rakendamise ja lisaressursside hankimise. Puhas looduskeskkond on eeldus valla jätkusuutlikuks arenguks, mis on ühtlasi maaelu eeliseks. Jõgeva valla elanikud on teadvustanud keskkonnahoiu ja säästva keskkonnakasutuse oma käitumises. Avalike teenuse kvaliteet ja kättesaadavus on suuunatud elanike igapäevaste vajaduste rahuldamise tagamisele, mis on osa heaolu loomisest ja kvaliteetse elukeskkonna tagamisest vallas. Kvaliteetne taristu, kodulähedane ja õppija huve arvestav õpikeskkond, hästi toimiv sotsiaalhoolekande- ja esmatasandi tervishoiusüsteem, turvaline ja elanike vajadustest lähtuv ühistransport, mitmekülgsed spordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise võimalused ning turvalisus kindlustavad tingimused elanike täisväärtuslikuks eluks. Atraktiivne majanduskeskkond , mis loob võimalusi töökohtadeks ja sissetulekuteks, seeläbi elanike toimetulekuks ja valla edukaks majanduslikuks käekäiguks. Kohalike arengueelduse kasutamise kombineerimine elanike ettevõtlikkusega ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuga hoogustavad kohalikku majanduselu ja võimaldab luua kõrgemat lisaväärtust loovaid töökohti ning palka ja seeläbi kasvatada valla tulubaasi . Tugevad elujõulised ja initsiatiivikad kogukonnad tasakaalustavad valla ruumilist arengut, suunavad külaliikumist ja loovad võimalusi partnerluseks nii piirkondliku kui vallaülese arengu edendamiseks. Tõhus ja kaasav juhtimine tähendab vallavõimu kasutada olevate ressursside parimat ärakasutamist laiapõhjalistel konsensuslikel otsustel valla eri valdkondade arendamisel lähtudes elanike parimast teenimisest, mis arvestab valla pikaajalisi arengusihte. Jõgeva valla arengumudel on esitatud joonisel 14.

JÕGEVA VALD 2022 Jõgeva vald on oma elanikest hooliv, peresõbralik, ettevõtteid tunnustav põllumeeste teadmiste seemneait, tugeva kogukonnaga külalislahke paik Vooremaal

I. Puhas l oodus II. Kvaliteetsed ja III. A traktiivne ettevõtlus - ja turvaline kättesaadavad keskkond ja külastuse elukeskkond avalikud teenused sihtkoht

E1. Loodussõb- E3. Kvaliteetne kodulähe- E7. Keskkonnasõbralik ralik ja miljöö- dane õpikeskkond, väikeettevõtlus ja kõrge väärtuslik raamatukogu teenused, atraktiivne huviharidus ja ettevõtlusaktiivsus elukeskkond E8.Loodus- ja tervise- E2. Energia- noorsootöö puhkuse ning kultuuri- säästlik ja E4. Vajadusepõhine keskkonna- paindlik sotsiaalne kaitse elamuste sihtkoht sõbralik E5. Puhas joogivesi ja kaasaegne reoveekäitlus majandamine E6. Turvaline liikumiskeskkond, kättesaadav kvaliteetne ühistransport

IV. Tugevad kogukonnad ja V. Tõhus ja ka asav valla juhtimine aktiivne külaliikumine E11.Kaasaegne juhtimisstruktuur ja E9. Elujõulised kogukonnad ja kompetentsed ametnikud sidus külaliikumine E12. Teadmistepõhine ja tõhus E10. Tugev kodukoha identiteet ja omavalitsemise teostamine asjakohane taristu

TEGEVUSSUUNAD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

INVESTEERINGUTE KAVA ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA AJAKOHASTAMINE

Joonis 14. Jõgeva valla arendustegevuse mudel

Iga valdkonna all on toodud eesmärgid. Arengumudeli raames on valdkondade lõikes seatud mõõdikud arengu hindamiseks, esitatud tegevussuunad ja nende täitmiseks vajalik investeeringute loetelu.

Valdkond 1: Puhas loodus ja turvaline elukeskkond

Mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks:

• miljööväärtuslike alade arv • muinsuskaitse all olevate renoveeritud hoonete arv • lammutatud lagunenud hoonete arv • A-klassi energiapassiga avalike hoonete arv

1.1. Eesmärk 1: Loodussõbralik miljööväärtuslik elukeskkond

Tegevussuunad: • Keskkonda säästva elulaadi viljelemine ja loodushoiu propageerimine. Osalemine keskkonnaalastes projektides. • Miljööväärtuslike alade määratlemine planeeringuprotsessis. • Vallale kuuluvate tühjade ja lagunenud hoonete lammutamine. Asbesti sisaldavate eterniidijääkide kogumine ja asbesti sisaldavate katuste väljavahetamise toetamine. • Järelvalve tõhustamine heakorra, s.h. lagunenud hoonete korrastamise või lammutamise nõude üle. • Heakorrakonkursside läbiviimine ning kaunimate kodude ja külade selgitamine. • Kuremaa järve vesikasvudest puhastamine. Pedja jõe korrastamine, väikese jõeharu korrastamine kalade liikumise tagamiseks.

Investeeringud: • Jõgeva aleviku mõisapargi, Vaimastvere mõisapargi, Laiuse kiriku pargi, Kärde pargi ja Niinivaara pargi korrastamine. • Kuremaa mõisapargi heakorrastustööde järgmise etapi teostamine: mõisa õue, ühendusteede ja valgustuse rekonstrueerimine. • Jõgeva aleviku endise klubihoone lammutamine ja ala kujundamine puhkekohaks. • Kuremaa endise sigalakompleksi sõnnikuhoidla lammutamine ja kompleksile uute kasutusfunktsioonide leidmine.

1.2. Eesmärk 2: Energiasäästlik ja keskkonnasõbralik majandamine

Tegevussuunad: • Soojatootmise optimeerimine, avalike hoonete üleviimine kohalikule toormele ja alternatiivküttele. • Alternatiivsete energiallikate kasutamise osatähtsuse suurendamine (päikesepaneelid, maaküte jms), energiasäästu investeerimine avalikes hoonetes, teede ja tänavate valgustamises. Elamute kütmise üleviimine maaküttele ja teistele taastuvatele energiaallikatele. • Energiasäästu propageerimine, elanikkonna sellealane koolitamine ja energiaühistute toetamine. Energiaühistutele ühishangete läbiviimine energia tootmiseks seadmete hankimiseks. • Korteriühistute energiasäästualase tegevuse koordineerimine ja toetamine.

Investeeringud: • Elamute kütmise üleviimine maaküttele ja teistele taastuvatele energiaallikatele. Euroopa Liidu toetuste kaasamine projektides.

• Vallale kuuluvate hoonete energiasäästlikumaks muutmine, kütmise üleviimine taastuvatele energiaallikatele. • Energiasäästu kampaaniate korraldamine, elamute energiasäästlikuks muutmine. Energiaühistutele ühishangete läbiviimine energia tootmiseks seadmete hankimisel.

Valdkond 2: II. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused

Mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks: • õpilaste arv lasteaedades ja koolides • kvalifitseeritud õpetajate osakaal õpetajate arvust • ühisvee ja –kanalisatsiooniga liitunud majapidamiste arv • korraldatud olemjäätmete veoga liitunud majapidamiste arv • piirkondlikesse keskustesse lisandunud sotsiaalteenuste arv • raamatukogudesse lisandunud teenuste arv • ettevõtluse ärgitamisele suunatud huviringide arv • tolmuvaba kattega teede pikkus (km) • kergliiklusteede pikkus (km)

2.1 Eesmärk 3: Kvaliteetne kodulähedane õpikeskkond, raamatukogu teenused, atraktiivne huviharidus ja noorsootöö

Tegevussuunad: • Lasteaedade ja koolide arengukavade uuendamine. • Haridusasutuste juhtimise tõhustamine. • Lasteaedade ja koolide remontimine. • Lasteaedade mänguväljakute ajakohastamine. • Õpikeskkonna kaasajastamine – sisustus, arvutipark jms. • Tugiteenuste arendamine (abiõpetaja, logopeed, liikumisõpetaja, kutsenõustajad, ringijuhendajad jms). • Mitteformaalse õppimise toetamine ja väärtustamine. • Huviringides osalemisvõimaluste laiendamine, seda nii haridusasutustes kui avatud noortekeskustes. • Raamatukogude tegevuse toetamine, raamatukogude kaasajastamine, raamaturahade suurendamine. • Laste mänguväljakute kaasajastamine ja rajamine, koolides sportimisvõimaluste avardamine. • Mobiilse noorsootöö ja noorte ettevõtlikkuse arendamine. • Haridus- ja noorsootöötajate ametikohtade vajaduse hindamine ning palgatingimuste parandamine. • Õpetajate, raamatukogu- ja noorsootöötajate tunnustamine. • Noorsootöö arendamine riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

Investeeringud: • Kuremaa LAK küttesüsteemide renoveerimine, keldriruumide remont. • Kurista lasteaia siseruumide remont, fassaadi ja katuse soojustamine, elektripaigaldise uuendamine ja treppide remont. • Lasteaedade juurdeehitised ja ruumide laiendused (Jõgeva alevik, Laiuse). • Jõgeva aleviku lasteaia hoone sokli ja panduse remont, siseruumide remont. 34

• Kuremaa LAK siseruumide remont, välisseinte soojustamine, varikatuste remont. • Jõgeva aleviku lasteaia õueala teede ja platside katete uuendamine, piirdeaia ehitus. • Kurista lasteaia õueala teede ja platside katete uuendamine. • Koolide õuealade piiramine ja õuesõppe vahendite soetamine (Siimusti, Laiuse, Vaimastvere, Kuremaa). • Vaimastvere Kooli hoone fassaadi renoveerimine, akende vahetus. Vaimastvere Kooli õueala teede ja platside katete uuendamine. • Laiuse Põhikooli hoone renoveerimine. • Laiuse Põhikooli võimla inventariruumi juurdeehitus fassaadi kinniehitamise teel. Laiuse Põhikooli, Siimusti Lasteaed-Algooli ja Kuremaa Lasteaed- Algkooli küttesüsteemide renoveerimine ja soojatootmise üleviimine taastuvatele energiaallikatele. Vaimastvere koolihoonele ja õpilaskodule päikesepaneelide paigaldamine sooja vee ja elektrienergia tootmiseks. • Laiuse ANK tarvis ruumide leidmine. • Siimusti ANK hoone remonttööd. • Jõgeva aleviku ANK hoone remonditööd, laiendamine. Vaimastvere Kooli korvpalliväljaku katte ja vahendite uuendamine. Vaimastvere Kooli jõusaali vahendite soetamine. • Siimusti korvpalliväljaku katte ja vahendite uuendamine. • Laiuse Põhikooli staadioni uuendamine. • Jõgeva aleviku jalgpalliväljaku katte ja vahendite uuendamine. • Laste mänguväljaku rajamine Laiuse alevikku. • Vaimastvere spordiväljaku ehitus. • Mini-Arena spordiväljak Siimustisse.

1.3. Eesmärk 4: Vajadusepõhine paindlik sotsiaalne kaitse

Tegevussuunad: • Abivajavatele elanikele toetuste ja teenuste süsteemi muutmine vajadusepõhisemaks ja abi tulemuslikumaks. • Tugiisikute süsteemi arendamine. • Laste- ja noortelaagrites osalemise võimaldamine • Asenduskodu ja erivajadustega laste sotsialiseerimine, elluastumiseks vajalike oskuste omandamiseks teenuste parendamine. • Koolituste võimaldamine tugiperedele ja –isikutele. • Sotsiaalelamispindade arvu suurendamine. • Avahooldusteenuse arendamine, sh eeskoste juhtumikorraldaja ametisse võtmine ja sotsiaaltransporditeenuse korraldamine. • Suurperede ja vähekindlustatude elanike abistamine. • Töötute nõustamine ja töövõimaluste pakkumine Koostöös Eesti Töötukassaga ja ettevõtjatega. • Tervist väärtustavate initsiatiivide toetamine, rahvatervise edendamine. • Koostöö Eesti Töötukassaga, MTÜga Jõgevamaa Tugikeskus ja MTÜga Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda. • Tööharjutusteenuse pakkumine ja erinevate teenuste arendamine. • Perearstide tegevuse toetamine.

• Tervisepäevade toetamine ja korraldamine. • Terviseprofiili uuendamine. • Abipolitseinike töö täiendav tasustamine. • Puuetega inimeste organisatsioonide toetamine.

Investeeringud: • Sotsiaalkeskuste loomine korterelamute baasil valla erinevates piirkondades. • Korterelamu rekonstrueerimine sotsiaalmajaks. • Munitsipaaleluruumide remont: Poe 2 Jõgeva alevikus ja Palamuse tee 2 Kuremaal. • Asenduskodu Metsatareke siseruumide remont. • Sotsiaaltranspordi tarvis sõiduvahendi soetamine.

1.4. Eesmärk 5: Puhas joogivesi ja kaasaegne reoveekäitlus

Tegevussuunad: • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside ja pumplate rekonstrueerimine.

Investeeringud: • Siimusti aleviku Keraamika reoveepumpla rekonstrueerimine. • Laiusevälja küla reovee puhastamise imbsüsteemi rajamine. • Laiusevälja küla puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine.Kuremaa aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine. Järve tänava elamute ühendamine vee- ja kanalisatsioonitrassiga. • Raaduvere küla puurkaev-pumpla ja vee- ning reoveetorustike rekonstrueerimine. • Kassinurme puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. • Kuremaa, Laiuse ja Jõgeva alevike sadeveetrasside ja kuivendussüsteemide ehitamine. • Kärde reovee-biotiikide korrastamine.

1.5. Eesmärk 6: Turvaline liikumiskeskkond ja kättesaadav kvaliteetne ühistransport

Tegevussuunad: ••• Ühistranspordi liikumismarsruutide ja sageduse korraldamine vajadusepõhisemaks. ••• Sõiduteede ehitus ja remont, kruusateede tolmuvabaks muutmine. ••• Kergliiklusteede ja terviseradade ehitamine ning korrastamine. ••• Teemärgistuse ja viidastuse korrastamine ning asulaplaanide paigaldamine liiklusohutuse ja liikumisteabe tagamiseks. ••• Tänavavalgustuse rajamine ja valgustuse muutmine energiasäästlikumaks.

Investeeringud:

• Juurdepääsutee rajamine Metsakatsejaamast Pedja jõe äärsete kinnistuteni. • Kärde-Tagatee tolmuvabaks ehituse jätkamine. • Vägeva parkla ehitamine koos jalgrattateega Tooma bussipeatuseni.

• Jõgeva - Kuremaa jalg- ja rattatee ehitamine. • Jõgeva-Laiuse jalg- ja rattatee ehitamine. • Jõgeva aleviku poe parkla renoveerimine. • Laiuse kiriku parkla ehitamine. • Siimusti aleviku kõnnitee pikendus kuni Siimusti kalmistuni. • Siimusti alevikus kõnnitee Keraamika tn äärde. • Jalg- ja jalgrattatee rajamine Vana-Jõgeva külast Jõgeva linnani. • Jalg- ja rattatee rajamine Õunalt Kuristani. • Jalg- ja rattatee ehitamine Kuremaa alevik (tervisekeskus) – terviserajad – Alavere küla. • Vaimastvere - Paduvere, Vaimastvere – Kärde – Vaimastvere - Sihi jalg- ja rattatee ehitamine. • Välisvalgustuse laiendamine Jõgeva alevikus, Vana-Jõgeva külas, Laiuse ja Kuremaa alevikes.

Valdkond 3: III. Atraktiivne ettevõtluskeskkond ja külastuse sihtkoht

Mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks: • ettevõtete üldarv • ettevõtetes töötajate arv, neist valla elanike arv • ettevõtete kogukäive • majutusettevõtete arv ja nendes majutatute arv • vallavalitsuse poolt tunnustatud tublide ettevõtjate arv • valla kultuurikalendris sündmuste arv ja nende külastajate arv

3.1. Eesmärk 7: Keskkonnasõbralik väikeettevõtlus ja kõrge ettevõtlusaktiivsus

Tegevussuunad: ••• Jõgeva valla ettevõtete kohta teabe kättesaadavuse parendamine valla veebilehel, kohaliku ajalehe ja sotsiaalmeedia vahendusel ettevõtjate tegevuse ja arenguvajaduste tutvustamine. ••• Painküla Tööstusala ja Siimusti ettevõtluspiirkonna taristu arendamine, eelduste loomine uute tasuvate töökohtade loomiseks ja investeeringute ligimeelitamiseks valda. ••• Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamine koostöös Jõgevamaa Arendus- ja ettevõtluskeskusega, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Töötukassaga. ••• Töötute tööturule naasmiseks koolituste ja tööpraktika rakendamine koostöös Eesti Töötukassaga ja tööandjatega, töövõimalustest kiire infovahetuse tagamine sihtrühmadele. ••• Ettevõtlusõppe läbiviimine koolides ja noortekeskustes, õpilasfirmade asutamise ja ettevõtluse inkubatsiooni tugistruktuuride loomise toetamine. ••• Koostöös Jõgeva valla Ettevõtjate Liidu ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega valla ettevõtlusalase infobaasi loomine valla kodulehel, ettevõtluspäevade, ideekonkursside, koolituste ja õppereiside korraldamine alustatavatele ettevõtjatele, ettevõtlusalaste infomaterjalide levitamine, tublimate ettevõtjate tunnustamine. ••• Küsitlused valla ettevõtluskeskkonna selgitamiseks. 37

Investeeeringud: • Painküla tööstusala arendamine. Seegi kinnistu taotlemine riigilt munitsipaalomandusse tööstusala otstarbeks. • Siimusti ettevõtluspiirkonna taristu arendamine (tuletõrje veevõtukohad jms).

3.2. Eesmärk 8: Loodus- ja tervisepuhkuse ning kultuurielamuste sihtkoht

Tegevussuunad: • Mitmekülgsete ja atraktiivsete turismimarsruutide, turismitoodete ja külastuse sihtkohtade arendamine, puhkekohtade ja –alade, matka- ja terviseradade ning turismibjektide korrastamine ja taristu arendamine (Kuremaa mõisakompleksi ja Kuremaa puhkeala arendamine (Kuremaa mõisa abihoonetesse käsitöökeskuse rajamine, Kuremaal veespordisadam, supelrand), Vooremaa Geopargi arendustes ja Piibe maantee turismiatraktiivsuse suurendamises osalemine, turismimarsruudi "Teekond muinasajast tänapäevani" rakendamine, Linnamäe krossiraja puhkeala parkla ehitamine, Paduvere Talumuuseumi hoonete ja spordiväljakute arendamine, Siimusti Kiigemetsa terviseradade korrastamine, matkaradade tegemine Kärde külast Preilikivi juurest Ripuka linnamäeni, Siimusti lauluväljaku terviseraja arendamine, Eeva Niinivaara pargi korrastamine ja arendamine Siimustis, Kassinurme loodusõppe- ja terviseradade arendamine, Von Oettingenide kabelihoone renoveerimine, Rootsi sõjameeste mälestusmärgi juurde trepi ehitus, Pühitsetud Eesti lipu loo talletamine Pedja meierei muuseumis-loomemajas, Kurista, Riole ja Vilina linnamägede korrastamine, Rohe lahingupaiga korrastamine, Magasi aidast Kivijärve puhkemaja rajamine, Kassinurme muinaslinnuse teemapargi arendamine, puhkeala arendamine Laiuse voorel, Mõisakülas Eesti Apostliku Õigeusu kiriku konserveerimine, Kärde rahumajakese õlgkatuse uuendamine, Laiuse lossivaremete potentsiaali kasutamine vabaõhukontsertide, rahvapidustuste ja käsitöölaatade kohana. Temaatiliste ürituste a´la „Karli päevad“ korraldamise taastamine). ••• Turismi-, puhke- ja spordikohti ning ettevõtteid tutvustava infosüsteemi täiustamine valla kodulehel. ••• Loodus- ja kultuuriväärtuste tähistamise uuendamine. ••• Tervist väärtustavate initsiatiivide toetamine ja rahvatervise edendamise alaste tegevuste soosimine. ••• Jõgeva valla külastus- ja puhkevõimaluste tutvustamine massiteabevahendites, asjakohaste teavikute koostamine ja levitamine.

Investeeringud: • Kuremaa mõisakompleksi arendamine (toote-, loome-, koolitus-, käsitöö- ja kaugtöökeskus). • Kuremaa puhkeala arendamine (veeharrastuste sadam, supelrand ja rannahoone (katusealuse väljaehitus,saun), puhkeküla (kämpingumajad), parki discgolfi rajad, võimlemislinnak, matkarada); • Kuremaa ujula ja spordihoone rekonstrueerimine, kütmise üleviimine taastuvatele energiaallikatele (maaküte, päikeseenergia) ja ujula laiendus.

• Kuremaa Tervisekeskuse külalistemaja majutusruumide renoveerimine, hoone soojustamine ja kütmise üleviimine taastuvatele energiaallikatele (maaküte, päikeseenergi). • Laiuse ordulinnuse müüride konserveerimine ja arendamine vastavalt detailplaneeringule. • Eeva Niinivaara pargi teede hooldamine ja pinkide uuendamine.Vaatetorni rajamine Kärde mäele Preilikivi juurde. • Kuremaa suusa- ja terviseradade täiustamine. • Kurista terviseraja korrastamine. • Vaimastvere terviseraja rajamine kooli parki. • Vaimastvere ammenduvale turbaväljale puhkeala loomine. • Jõgeva valla ajaloo väljapaneku rajamine. • Laiuse mäe ala arendamine vastavalt detailplaneeringule.

Valdkond 4: IV. Tugevad kogukonnad ja aktiivne külaliikumine

Mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks: • kogukondlike ühenduste ja seltsingute arv • kogukonna poolt korraldatud sündmuste arv ja nendest osavõtjate arv • tunnustatud kogukonna eetvedajate arv • kogukonda toetatud projektide arv vallaeelarvest • külakeskuste arv • arengukava omavate külade arv • kodukoha ajalugu jäädvustavate trükiste arv

4.1. Eesmärk 9: Elujõulised kogukonnad ja sidus külaliikumine

Tegevussuunad: • Lapse sünni puhul peredele piduliku vastuvõtu korraldamise traditsiooni jätkamine vallavalitsuses. • Jõgeva valla koduloo uurimise ja kultuurisündmuste läbiviimine: traditsiooniliste külapäevade ja ürituste läbiviimine koostöös külaseltsidega. • Laste ja noorteühenduste tegevuste toetamine. Jõgeva valla Noortekogu loomine ja toetamine. Külaliikumise laiendamine, külavanemate ja külaseltside tegevuse toetamine, nende nõustamine arengukavade koostamiseks ja projektitaotluste esitamiseks, külaseltside koostöökogu loomine. • Kodanikuhariduse toetamine, elanike ja mittetulundus-oragnisatsioonide kaasatuse suurendamine valla otsustusprotsessides, vaba aja sündmuste läbiviimises ja kogukonnateenuste osutamises. • Jõgeva vallas sündinud või töötanud tuntud isikute leksikoni koostamine. Jõgeva valla seltside ajaloo koostamine. Naabrivalves osalejate toetamine. • Maakondlikes, vabariiklikes ja rahvusvahelistes kultuuri- ja omaalgatusprojektides osalemine. • Maaelu propageerimine, muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumist (näit MTÜ Tule Maale). • Kultuuri- ja spordiedendajate ning kohalike sädeinimeste tunnustamine.

Investeeringud: • Paduvere talumuuseumi arendamine Jõgeva valla keskseks muuseumiks. Eestis tuntud valla ajaloo suurnimede (Eeva Niinivaara, Jaan Poska, Johan Kõpp, Karl Aun, Hugo Raudsepp, August Masik, Jüri Müür, Mihkel Pill, Aleksander Adojaan, Julius Aamisepp, Elmar Leppik, Martin Taras, Jüri Soo, Nikolai Helk jmt.) jätkuv jäädvustamine läbi muuseumi väljapaneku ja kirjasõna.

4.2. Eesmärk 10: Tugev kodukoha identiteet ja asjakohane taristu

Tegevussuunad: • Külaplatside rajamine ja arendamine (külaplatsi rajamine Jõgeva alevikku, kiigeplatsi rajamine Endla ja Pedja külla, Kassinurme külaplatsi arendamine, Laiuse küla puhkeala rajamine, Vaimastvere vabaõhulava rajamine, Siimusti aleviku laada ja alevikuplatsi rajamine, lava ehitamine, Laiuse mäele vabaõhulava rajamine, Kuremaa pargi tantsuplatsi laiendamine). • Seltsimajade ja muuseumide korrastamine (Laiuse seltsimaja renoveerimine, Vaimastvere seltsimaja renoveerimine, Paduvere talumuuseumi arendamine, Pedja meierei hoonesse muuseumi - loomekeskuse rajamine, Jõgeva Sordiaretuse muuseumi rajamise toetamine, Laiuse muuseumitoa arendamine, Kuremaa mõisa muuseumitoa arendamine, Eeva Niinivaara mälestustoa arendamine Siimusti raamatukogus, Siimusti savikaupade muuseumi tegevuse taastamise toetamine). • Jõgeva alevikku „akadeemikute panteoni“ rajamine praeguse klubihoone asemele. (kõrghaljastuse elementidega haljasala rajamine, mille jõepoolsel küljel kuulsate sordiaretajate-akadeemikute (Pill, Aamisepp, Küüts jt.) büstid või bareljeefid. • Kalmistute korrastamine (Mõisaküla kalmistu väravate korrastamine, Siimusti kalmistu korrastamine (kabelitee, piirded), Laiuse kalmistu kiviaia korrastamine).

Investeeringud: • Laiuse seltsimaja renoveerimine. • Vaimastvere seltsimaja renoveerimine. • Pedja meierei hoonesse muuseumi - loomekeskuse rajamine. • Laiuse pastoraadihoone katuse remont. • Mõisaküla kalmistu väravate korrastamine. • Siimusti kalmistu korrastamine (kabelitee, piirded). • Laiuse kalmistu kiviaia korrastamine ja kabelihoone renoveerimine.

Valdkond 5: V. Tõhus ja kaasav valla juhtimine

Mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks: • elanike arv vallas • elanike rahulolu vallavolikogu ja –valitsuse tegevusega • valla juhtkonna kohtumiste arv kogukondadega kohtadel • vallavalitsusse tehtud ettepanekute arv vallaelu korraldamiseks

5.1. Eesmärk 11: Kaasaegne juhtimisstruktuur ja kompetentsed ametnikud

Tegevussuunad: • Jõgeva valla juhtimisstruktuuri kaasajastamine. Asustuse tasakaalustatuse huvides on valla ruumimustri arendamine võrkstruktuuri põhimõttel, et tagada kõigis valla piirkondades inimestele eeldused väärikaks eluks • Jõgeva vallavalitsuse töötajate motivatsioonipaketi ja koolituskava koostamine. • Jõgeva valla arendustegevuse kvaliteedi parendamine, osalemine Euroopa Liidu struktuurivahendite ja teiste kaasfinantseerimisvõimaluste kasutamisel (LEADER tegevused jms).Projektide kirjutamise, juhtimise ja haldamise võimekuse parandamine.

Investeeringud: • Sotsiaaltöötajate vastuvõturuumide remont ja kaasajastamine. • Vallavalitsuse ruumide remont ja hoone kaasajastamine.

5.2. Eesmärk 12: Teadmistepõhine ja tõhus omavalitsemise teostamine

Tegevussuunad: • Valla avalike teenuste kirjelduste ja nende osutamise kohta parema ülevaate esitamine valla internetikodulehel, e-teenuste kasutamise laiendamine. • Riist- ja tarkvara soetamine. • Hallatavate asutuste töö optimeerimine ja kulude kontrolli all hoidmine.Jõgeva valla uue üldplaneeringu koostamine. • Jõgeva valla noorte rahulolu uuringu läbiviimine. • Jõgeva valla terviseprofiili uuendamine. • Jõgeva valla Facebooki loomine ja valla ajalehe toimetamine. • Koostöös Politsei ja päästeteenistusega turvalisuse tagamine, vabatahtlike suurem kaasamine korrakaitsesse. • Koostöö maakonna kohalike omavalitsustega, ettevõtjatega ja vabaühendustega. • Aktiivne osalemine Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja kohalike omavalitsuste koostöös. • Rahvusvaheliste suhete laiendamine sõprusomavalitsustega ja projektides osaluse kasvatamine. • Mainekujundus-strateegia väljatöötamine koostöös naaberomavalitsustega.

Investeeringud: • IKT ja valla kodulehe arendus

6. Jõgeva valla eelarvestrateegia ja lähiaastate investeeringud

6.1. Eelarvestrateegia üldeesmärgid ja eeldused

Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia koostamise kohustus tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS).

Valla eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, piisavate reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise- ja investeerimisvõimekus ning muuta valla tegevus enda funktsioonide täitmisel tulemuslikumaks. Valla eelarvestrateegia koostamise lähtealusteks on sotsiaal-majanduslikud prognoosid, valla juhtimisega seotud dokumendid ning head tavad avaliku sektori finantsjuhtimises. Siiski tuleb arvestada, et kogu maailma valitseb majanduslik ebakindlus ja arenguriskide suurenemine. Üheks oluliseks väljakutseks Eestile on euroala võlakriisi jätkumine ja sellega toimetulemine. Majanduslik ebakindlus on jõudnud reaalmajandusse ja raske on täna hinnata selle ajalist jätkuvust. Samas pole selge, et milliseks kujuneb Vabariigi Valitsuse poolt kavandatav kohalike omavalitsuste reform, mis võib samuti tuua kaasa olulisi muutusi mitte ainult riiga halduskorralduses, vaid ka maksusüsteemis.

Jõgeva valla eelarvestrateegiaga püstitatakse järgnevad eelarvepoliitika üldeesmärgid:

• Hoida tegevustulem positiivne ulatuses, mis tagaks valla laenuteenindamise kulud ning finantspaindlikkuse ja jätkusuutliku investeerimisvõime. • Investeeringute tegemisel kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu struktuurifondide võimalusi ning positiivse tegevustulemi abil tagada piisav omafinantseerimise võimekus. • Teostada kõigepealt elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks vajalikud investeeringud, mis looksid eeldused elanike arvu stabiliseerumiseks (sh. väljarände pidurdumiseks). • Hoida korras tootmistegevuseks vajalik infrastruktuur ning seeläbi säilitada piisav tööhõive tootmissektoris.

Jõgeva valla põhitegevuse tuludest 52-55% moodustab üksikisiku tulumaksu laekumine. Tabelis 24 on kajastatud Jõgeva vallale laekuva tulumaksu prognoos ja selle arvutamise aluseks olevad eeldused.

Tabel 24. Tulumaksu prognoos 2015-2019

2015 2016 2017 2018 2019 2020 Maksumaksjate arv* 2 186 2 179 2 169 2 158 2 147 2 134 Maksumaksjate arvu muutus 0,6% -0,3% -0,5% -0,5% -0,5% -0,6% Väljamaksed füüsilistele isikutele eurot* 20 537 314 21 306 196 22 191 810 23 200 350 23 084 348 24 109 196

Sissetulek inimese kohta kuus 783 815 853 896 896 941 Sissetuleku kasv 3,7% 4,1% 4,7% 5,1% 5,1% 5,1% Sissetuleku kasv Eestis kokku 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,5% 6,5%

Tulumaksu laekumine eurot* 2 382 328 2 471 519 2 574 250 2 691 241 2 677 784 2 796 667 Tulumaksu laekumise kasv 4,4% 3,7% 4,2% 4,5% 4,0% 3,9% Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,6% 11,6% 11,6% 11,6% 11,6% 11,6% KOVile eraldatav tulumaksu protsent 11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%

* prognoos Allikas: Jõgeva vallavalitsus

6.2. Lähiaastate investeeringud

Jõgeva valla arenguks vajalikud investeeringud jagati prioriteetidest lähtuvalt kahte rühma: • investeeringud, mis on Jõgeva vallale prioriteetse tähtsusega ja mille elluviimist kavandatakse perioodil 2015-2019 (Tabel 25). Investeeringute elluviimiseks vajalikud vahendid tagatakse Jõgeva valla eelarves omavahendite ja/või laenu võtmisega ning projektitaotluste esitamisega. • investeeringud, mis on vallale olulised, investeeringute tegemiseks jätkatakse nende ettevalmistamist ja otsitakse võimalusi välis- ja lisavahendite kaasamiseks. Samuti soovib Jõgeva vald igati kaasa aidata , tehes igakülgset koostööd riigiasutustega, ettevõtjatega ning kolmanda sektoriga, leidmaks investeeringute elluviimiseks parimad võimalikud lahendused (vt. Ptk 5).

Järgnevalt esitame prioriteetse tähtsusega investeeringud (Tabel 25), mille elluviimist nähakse ette aastatel 2015-2019 nii Jõgeva valla eelarvest (44,5%) kui kaasfinantseerimise tulemusena läbi projektitoetuste või partnerite. Investeeringute rahalist jaotust iseloomustab joonis 15.

Joonis 15. Jõgeva valla põhitegevuse tulem ja selle prognoos

Nimetatud investeeringute rahastamise elluviimiseks prognoositakse Jõgeva valla eelarve põhitegevuse tulude kasvu- aastaks 2019 tulud veidi enam kui 5 miljonit eurot ja kulud 4,76 miljonit eurot (Joonis 16). Seega, osa investeeringuid on võimalik rahastada valla positiivsest põhitegevuse tulemist.

Joonis 16. Jõgeva valla põhitegevuse tulem ja selle prognoos

Tabel 25. Jõgeva valla prioriteetsed investeeringud 2015-2019

Kogumaksumus, eurot (orienteeruv hind) Jõgeva valla omaosalus, eurot % Investeeringu projekt Valla- valla- 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku Partnerid 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku eelarvest eelarvest Kuremaa mõisapargi heakorrastustööde järgmise etapi teostamine: mõisa õue, ühendusteede ja valgustuse rekonstrueerimine 220000 220000 33000 15,0 KIK 33000 33000

Jõgeva aleviku endise klubihoone lammutamine ja sinna puhkeala rajamine 100000 100000 15000 15,0 KIK 15000 15000

Kuremaa LAK hoone otsaseinte soojustamine 19500 19500 19500 100,0 19500 19500

Kuremaa LAK küttesüsteemide renoveerimine, keldriruumide remont 30000 30000 30000 100,0 30000 30000

Kurista lasteaia elektrisüsteemi renoveerimine 6000 6000 6000 100,0 6000 6000

Laiuse PK lasteaia ruumide laiendamine 38000 38000 12000 31,6 EAS 12000 12000

Jõgeva aleviku lasteaia hoone sokli ja panduse remont, siseruumide remont 30000 30000 30000 100,0 30000 30000

Kuremaa LAK hoone varikatuste remont 30000 30000 30000 100,0 30000 30000 Vaimastvere kooli hoone fassaadi renoveerimine 100000 100000 15000 15,0 KIK 15000 15000

Vaimastvere spordiväljaku ehitamine 180000 180000 150000 83,3 Leader 150000 150000 AS Kuremaa Laiuse ÜVK rekonstrueerimine 250000 250000 37000 14,8 ENVEKO 37000 37000 AS Laiusevälja küla reovee Kuremaa imbsüsteemi rajamine 10000 10000 10000 100,0 ENVEKO 10000 10000 AS Kuremaa reoveepuhasti Kuremaa renoveerimine 2675 179000 181675 27251 15,0 ENVEKO 2675 24576 27251 AS Keraamika puurkaev-pumpla Kuremaa renoveerimine 52500 52500 7875 15,0 ENVEKO 7875 7875 AS Kassinurme puurkaev-pumpla Kuremaa renoveerimine 46545 46545 6995 15,0 ENVEKO 6995 6995 Raaduvere küla puurkaev- AS pumpla ja veetrasside Kuremaa rekonstrueerimine 137000 137000 20550 15,0 ENVEKO 20550 20550 Siimusti lastekodu "Metsatareke" sauna ja turvakodu ruumide remont 20000 20000 20000 100,0 20000 20000 Laiuse Põhikooli veetorude vahetamine 15000 15000 15000 100,0 15000 15000 Jõgeva-Kuremaa jalg- ja jalgrattatee ehitamine 1185000 1185000 185000 15,6 EAS 185000 185000

Teede ja tänavate remont vastavalt teehoiukavale 318378 231637 168859 170000 170000 1058874 1058874 100,0 318378 231637 168859 170000 170000 1058874 Tänavavalgustuse rajamine Õuna tn ja Vana-Jõgeva külades 25000 25000 25000 100,0 25000 25000 Kuremaa tänavavalgustuse rekonstrueerimine energiasäästlikumaks 5000 20000 20000 25000 125,0 5000 20000 25000

Kuremaa ujula laiendus 370000 370000 370000 100,0 370000 370000 Siimusti ettevõtluspiirkonna taristu arendamine (tuletõrje EAS, veevõtukoht) 60000 60000 15000 25,0 ettevõtjad 15000 15000 Kuremaa mõisakompleksi arendamine (tootearendus, koolitus- ja kaugtöökeskuse väljaehitamine) 4000 970000 974000 130000 13,3 EAS 4000 126000 130000 Vaimastvere lasteaia pesuruumi remont 6000 6000 6000 100,0 6000 6000

KOKKU 806598 949637 1638859 420000 1355000 5165094 2300045 44,5 438423 563763 709859 233000 355000 2300045

Investeerimisel tuleb arvestada, et Jõgeva vallal on võlakoormus (Joonis 17), kuid netovõlakoormus jääb alla lubatud maksimaalse piirmäära 60% (kehtestatud kuni aastani 2017). Netovõlakoormus 2014. aasta lõpuks oli 29,3%, seega on Jõgeva vallal võimalus võtta investeeringuteks ka laenu (Joonis 18). Valla omafinantseerimisvõimekuse koefitsent oli 2014. aasta seisuga 1,11 ja edaspidi see valla eelarve prognoosist lähtuvalt väheneb 1,05 aastaks 2019. Rahandusministeerium loeb heas olukorras olevaks kohaliku omavalitsuse, kelle omafinantseerimisvõimekuse koefitsient on vähemalt 1,1. See näitab, et omavalitsuse põhitegevustulud katavad põhitegevuskulusid 110% ja omavalitsus on võimeline suunama vahendeid uutesse tegevustesse ja/või tegema investeeringuid ca 10% ulatuses.

Joonis 17. Jõgeva valla valla konsolideerimisgrupi laenud ja kohustused ning nende prognoos, eurot

Joonis 18. Jõgeva valla netovõlakoormus ja selle prognoos, eurot

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et prioriteetsete investeeringute tegemiseks kavandatud mahus ja tähtaegadel on Jõgeva vallavolikogul vaja teha olulisi rahalisi otsuseid. Samuti peab vallal olema võimekus edukaks projektitööks, et läbi nende kaasfinantseerimise saavutada kavandatu elluviimine, seda ennekõike Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

6.3. Valla eelarvestrateegia

Jõgeva valla eelarvestrateegia tulude, kulude, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse numbrilised näitajad on esitatud lisas 2. Samuti on selles esitatud eelarvestrateegia valdkonniti ja valla kui arvestusüksuse, kuhu kuuluvad valla sõltuvad üksused AS Kuremaa ENVEKO ja SA Kuremaa Turismis- ja Arenduskeskus, koondav eelarvestrateegia.

7. Arengukava täitmisega seotud riskid ja nende maandamine

Jõgeva valla arengukava täitmise riskid on valla sisese või väliskeskkonnast tulenevate asjaolude arengud, mis võivad märkimisväärselt mõjutada arengukavas soovitud visiooni ja eesmärkide saavutamist ning investeeringute edukat elluviimist. Olulisemad riskid, mille maandamisele vallal tuleb arengukava täitmisel tähelepanu pöörata on järgmised:

7.1. Poliitilised riskid

Põhjuseks poliitilise tahte muutus ja arengukavas seatud prioriteetide ümberseadmine Jõgeva valla arendustegevuses. Samuti olulised ümberkorraldused valla investeeringute elluviimisel. Omavalitsuste rivaalitsemine, kehvad koostöösuhted ja huvigruppide vahelise usaldusliku dialoogi puudumine pärsivad poliitilisi otsustusprotsesse ja nende usaldusväärsust. Poliitilised kokkulepped ei toimi. Valitseb poliitikate killustatus ja tehakse päevakajalisi otsuseid, mis ei arvesta piirkonna pikaajalisi arenguhuvisid tervikuna.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

• avalik dialoog arengukava täitmise protsessist, poliitikute ja ametnike aus,avameelne suhtlemine elanike ning huvigruppidega, otsuste põhjendamine ja nendest teavitamine; • valdkondlike arengupoliitikate kooskõlastatud koostamine ja nende koordineeritud elluviimine, tulemustega kaasnevate mõjude hindamine; • poliitikute ja täitevvõimu tihe koostöö, vallapiire ületavate otsuste arutamine naaberomavalitsustega; • ametnike töötulemuste suurem väärtustamine ja vajadusel ekspertide kaasamine.

7.2. Rahanduslikud riskid

Majanduskasvu aeglustumine, töökohtade arvu vähenemine ja tööpuuduse suurenemine, mille tagajärjel laekumised Jõgeva vallaeelarvesse jäävad kavandatust väiksemaks. Alalaekumise tulemusena võib osa arengukavas planeeritud töid lükkuda ajaliselt edasi või tuleb nende täitmiseks leida täiendavaid rahalisi vahendeid. Ühe-aastase eelarve koostamise piiratus ja valla

48 nelja aasta eelarvestrateegiast mittekinnipidamine. Teenuste/toodete hinnatõus, mille tulemusena ei suudeta kavandatut ellu viia. Keskvalitsuselt ja Euroopa Liidu struktuurifondidest ei saada projektide tarvis raha loodetud mahus ja investeeringute tegemine jääb algsetest tähtaegadest või lükatakse määramatuks ajaks edasi. Keskvalitsus eirab kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kehtestades kohustusi mis ei ole ressurssidega kaetud.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

• valla pikaajaline laiapõhjaline arengukokkulepe ja sellel täitmiseks konservatiivse eelarvestrateegia elluviimine, paindlik finantsjuhtimine; • vallavara ja teiste ressursside säästlik kasutamine, konservatiivse rahastamispoliitika viljelemine ja reservide seadmine; • avalike teenuste finantsmudelite koostamine, et selgitada teenuste osutamiseks vajalikku optimaalset ressursikulu; • erinevate finantseerijate kaasamine projektide rahastamisse, otsitakse usaldusväärseid ja asjatundjaid partnereid tööde teostamiseks ning teenuste osutamiseks; • valla poolt osutatavatelt teenustelt saadava omatulu suurendamine ja selle suunamine investeeringuteks; • projektitaotluste põhjalik ettevalmistamine ja nende järjekindel esitamine kaasfinantseerimise saamiseks riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurivahenditest; • Keskvalitsuse ja omavalitsuste asjakohaste spetsialistide regulaarsed kohtumised, ülevaade olukorrast ning selle võimalikest muutustest teavitamine; • selgitustöö, et vallas elavad inimesed ennast registreeriksid rahvastikuregistris Jõgeva valda, et parandada teenuste osutamist üksikisiku tulumaksu laekumise suurenemise arvelt vallaeelarves.

7.3. Sotsiaalsed ja toimetuleku riskid

Leibkondade majandusliku olukorra halvenemine, töötuse kasv ja elanike raskused toimetulekul igapäevaeluga. Riskirühmade tõrjutus vähendab kogukonnas elanike sidusust. Abi ei jõua õigeaegselt sihtrühmani. Teenuste hinna kallinemine põhjustab teenustes omaosaluse suurendamise, milleks abivajajatel napib ressursse ning rahaliste teenuste tarbimine väheneb.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

• tõese teabe omamine ja avalike teenuste osutamise võimalikult bürokraatiavaba toimimine, abi juhtumipõhine osutamine; • ennetavate tegevuste tähtsustamine ja teenuste/toodete arendamine vajadusepõhisemaks ja abivajajatele kättesaadavamaks; • koostöö kogukondadega, abivajajate julgustamine sotsiaalvõrgustikku pöörduma; • abivajajate psühholoogiline nõustamine pereelu, toimetuleku, tööõiguse ja ettevõtluse alal, töötute koolitamine, e-teenuste osutamise laiendamine.

7.4. Loodusõnnetused, hoolimatu suhtumise riskid ja tehnoloogiariskid

Loodusõnnetus on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või toob kaasa majanduslikku kahju. Loodusnähtusi, mis võivad meid otseselt või kaudselt ohtu seada, on mitmeid – alates tormidest-trombidest ja paduvihmadest kuni kuuma- ja külmalainete, äikese, rahe ja tuisuni. Eirata ei tohi riske, mis tulenevad tehnoloogiate kasutamisest igapäevases elukorralduses, mis suurendab võimalikke inimlike eksimustega seotud riske. Tarbijalikust ja hoolimatust suhtumisest looduskeskkonda võidakse põhjustada looduse risustamist, samuti kaasnevad riskid keskkonnaohtlikust tootmisest, keskkonnaohtlike ainete ladustamisest ja käitlemisest.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

• säästva arengu põhimõtete järgimine inimtegevuses, regulaarse keskkonnaseire läbiviimine, asjakohase ja tõese informatsiooni õigeaegne ning võimalikult lihtne elanikele kättesaadavaks tegemine; • keskkonnariskide teadvustamine ning nende kompleksne hindamine ja riskide maandamine järelvalve ja nõudlikkuse suurendamine nii elanike kui ettevõtete riskikäitumise, ehitustegevuse ja kasutatavate tehnoloogiate suhtes; • ohuolukordadele reageerimise valmisoleku suurendamine (kiirabi, tuletõrje), koostöö jõustruktuuridega (politsei, kaitseliit) ning vabatahtlike ühendustega; • ennetava tegevuse tähtsuse suurendamine, ohuolukordadeks valmisoleku tagamine, kriisireguleerimisplaani koostamine ja elanike hädaolukorras tegutsemise väljaõppe korraldamine; • valla arengu kavandamises ja planeerimistegevuses keskkonnasõbralike lahenduste arvestamine.

8. Arengukava ajakohastamine

Jõgeva valla arengukava kehtestab Jõgeva vallavolikogu ja dokumendi elluviimist korraldab Jõgeva vallavalitsus. Arengukava on valla juhtimise töövahend ja juhend vallavalitsuse töö korraldamiseks koostöös avalikkusega ja teiste huvitatud osapooltega.

Jõgeva valla arengukava elluviimise seire toimub kord aastas. Selle käigus koostatakse kirjalik ülevaade arengukava elluviimise tulemustest, mis on Jõgeva valla majandusaasta aruande osa. Samuti antakse hinnang arengukava täitmise edukusele. Vastavalt arengukava seire tulemustele ja muutustele sise- ja väliskeskkonnas aktualiseeritakse arengukava. Ajakohastatud valla arengukava, mis peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat, esitatakse Jõgeva vallavalitsuse poolt Jõgeva vallavolikogule iga aasta augustis. Arengukava terviktekst pannakse avalikule väljapanekule vastavalt Jõgeva vallas kehtivale avalike dokumentide menetlemise korrale, et tagada avalikustamise kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamine ja soovi korral ettepanekute tegemine arengukavasse. Jõgeva vallavolikogu peab vastavalt seadusandlusele arengukava ja eelarvestrateegia võtma vastu hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks.

Arengukava ja menetemise kohta käivad dokumendid avaldatakse Jõgeva valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul alates arengukava vastuvõtmisest Jõgeva vallavolikogus.

9. Kasutatud materjalid

Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Saare, Torma, Vara, Pala, Palamuse valdade ja Mustvee linna ühise jäätmekava aastateks 2009–2015. https://www.riigiteataja.ee/akt/13284749 Haljaste, K-L., Keskpaik, A., Noorkõiv, R., Pirso, A., Sepp, V., Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus. Arengukava kui Euroopa Liidu struktuuritoetuste aruka kasutamise eeldus. Tartu-Tallinn, 2007. Jõgeva aleviku lasteaia arengukava 2015-2017. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad Jõgeva linna ja Jõgeva valla ühine hariduse arengukava aastateks 2008- 2012. Jõgeva, 2008. Jõgeva valla arengukava aastateks 2005-2013 ja tegevuskava aastateks 2014- 2019. Jõgeva, 2014. https://www.riigiteataja.ee/akt/404112014026 Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013–2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/404102014041?leiaKehtiv Jõgeva valla üldplaneeringu teemaplaneering "Jõgeva valla tiheasustusega alad". http://www.jogevavv.ee/uldplaneering Jõgeva valla üldplaneering. http://www.jogevavv.ee/documents/1707351/3822428/jv_yldplaneering.pd f/8ee4da95-a0f0-48ca-8d01-22339c9437ca?version=1.0 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=782508 Kuremaa Lasteaed – Algkooli arengukava 2015-2018. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad Kurista Lasteaed Karukell arengukava 2015-2017. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad Laiuse Põhikooli arengukava 2015-2017. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad Noorkõiv, R. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Tartu, 2002. http://www.geomedia.ee/materjal/raamat_binary.pdf Noorsootöö seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/13335738 Riigi eelarvestrateegia 2016-2019. http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia Siimusti Lasteaed – Algkooli arengukava 2015-2017. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad Siimusti lastekodu Metsatare arengukava 2011-2015. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad

Vaimastvere Kooli arengukava 2015-2017. http://www.jogevavv.ee/hallatavate-asutuste-arengukavad

LISA 1. Jõgeva valla arengukava koostamisest osavõtjad

JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA KOOSTAMISE SEMINARIST OSAVÕTJAD (21.04.2015)

Enn Kurg Marve Millend Rainis Uiga Siiri Rahn Georg Glaase Ülle Sihver Laidi Grauen Kaja Reiman Monika Maasing Jana Pärn Triinu Palmiste Ulvi Pint Kaja Pärn Aavo Välba Aita Saksing Luule Palmiste Riho Seppet Liia Stamm Kaido Väljaots Ain Viik Tiit Lääne Margus Manguse Malle Koppa Marika Prave Väino Ling Uuno Laul Tiina Mihhailov Vello Lukk Marika Aavasalu Jakob Kuld Maris Paas Raul Orav Külli Kund Rivo Noorkõiv

JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA KOOSAMISE SEMINARIST OSAVÕTJAD (12.05.2015)

Enn Kurg Leina Kreek Aavo Välba Andrus Sibul Kristi Klein Uuno Laul Maire Tobre Olga Jürma Luule Palmiste Hardi Perk Rainis Uiga Marika Prave Margus Manguse Marek Saksing Terje Kaldma Tiit Lääne Monika Maasing Vello Lukk Katre Ilmjärv Väino Ling Reet Aluoja Tiit Maripuu Ulvi Pint Reine Koppel Külli Suvi Jaanika Suvvi Siiri Rahn Annika Tagaküla Peeter Laur Jana Pärn Jakob Kuld Rivo Noorkõiv Marve Millend

JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA KOOSAMISE SEMINARIST OSAVÕTJAD (16.06.2015)

Enn Kurg Rivo Noorkõiv Rainis Uiga Bianaka Plüschke Margus Manguse Hardi Perk Vello Lukk Väino Ling Ulvi Pint Tiina Mihhailov Marika Prave Leina Kreek Jakob Kuld Luule Palmiste Ülle Sihver Uuno Laul Katre Ilmjärv Olga Jürma Külli Suvi Annika Tagaküla Kaido Väljaots Raul Orav Reine Koppel

LISA 2. Jõgeva valla eelarvestrateegia tabelid

Tabel 1 Jõgeva valla eelarvestrateegia 2014-2019 eurodes

2015 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Jõgeva vald täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 4 350 429 4 428 844 4 660 000 4 775 000 4 966 241 5 022 784 Maksutulud 2 440 164 2 505 000 2 625 000 2 725 000 2 836 241 2 822 784 sh tulumaks 2 283 524 2 360 000 2 480 000 2 580 000 2 691 241 2 677 784 sh maamaks 156 640 145 000 145 000 145 000 145 000 145 000 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 804 577 804 318 815 000 820 000 840 000 850 000 Saadavad toetused tegevuskuludeks 982 041 1 054 326 1 150 000 1 160 000 1 220 000 1 280 000 sh tasandusfond 351 668 316 857 380 000 400 000 450 000 500 000 sh toetusfond 525 700 674 053 700 000 690 000 700 000 710 000 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 104 673 63 416 70 000 70 000 70 000 70 000 Muud tegevustulud 123 648 65 200 70 000 70 000 70 000 70 000 Põhitegevuse kulud kokku 3 932 818 4 175 321 4 212 469 4 425 000 4 560 000 4 690 000 Antavad toetused tegevuskuludeks 358 494 372 486 380 000 385 000 390 000 390 000 Muud tegevuskulud 3 574 323 3 802 835 3 832 469 4 040 000 4 170 000 4 300 000 sh personalikulud 1 839 200 1 967 361 1 992 469 2 100 000 2 180 000 2 260 000 sh majandamiskulud 1 730 713 1 788 800 1 800 000 1 900 000 1 950 000 2 000 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 18 482 18 499 13 166 12 752 5 175 1 508 sh muud kulud 4 410 46 673 40 000 40 000 40 000 40 000 Põhitegevuse tulem 417 612 253 523 447 531 350 000 406 241 332 784 Investeerimistegevus kokku -435 003 -505 421 -317 185 -192 370 -189 525 -187 676 Põhivara müük (+) 17 579 82 122 0 0 0 0 Põhivara soetus (-) -464 343 -459 515 -332 000 -169 000 -170 000 -170 000 sh projektide omaosalus -437 515 -247 000 -169 000 -170 000 -170 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 191 462 22 000 85 000 0 0 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -159 714 -122 658 -45 125 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 0 0 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 2 296 2 200 2 000 1 800 1 800 1 800 Finantskulud (-) -22 283 -29 570 -27 060 -25 170 -21 325 -19 476 Eelarve tulem -17 391 -251 898 130 346 157 630 216 716 145 108 Finantseerimistegevus 49 679 -113 400 -130 346 -150 502 -148 722 -147 802 Kohustuste võtmine (+) 151 000 0 0 0 0 0 Kohustuste tasumine (-) -101 321 -113 400 -130 346 -150 502 -148 722 -147 802 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 32 288 -365 298 0 7 128 67 994 -2 694

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 365 298 0 0 7 128 75 122 72 428 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 590 369 1 458 469 1 314 957 1 151 703 997 806 848 496 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 51 101 32 601 19 435 6 683 1 507 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 1 225 071 1 458 469 1 314 957 1 144 575 922 684 776 068 Netovõlakoormus (%) 28,2% 32,9% 28,2% 24,0% 18,6% 15,5% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 616 562 2 657 306 2 796 000 2 865 000 2 979 744 3 013 671 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,1% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 391 492 1 198 837 1 481 043 1 720 425 2 057 061 2 237 603

Tabel 2 Jõgeva valla investeeringuprojektid 2015-2019 eurodes

2015 Investeeringuprojektid* eeldatav 2016 2017 2018 2019 (alati "+" märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Teede ehitus ja rekonstrueerimine 04 335 660 232 000 169 000 170 000 170 000 sh toetuse arvelt 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 335 660 232 000 169 000 170 000 170 000 haridushooned 09 71 012 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 17 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 54 012 Elamumajandus 06 0 100 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 85 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 Veesüsteemid 06 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 Eelpool nimetamata muud projektid kokku 52 843 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 5 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 47 843 KÕIK KOKKU 459 515 332 000 169 000 170 000 170 000 sh toetuse arvelt 22 000 85 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 437 515 247 000 169 000 170 000 170 000

Tabel 3 Jõgeva valla eelarvestrateegia valdkonniti 2014-2019 eurodes Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud 2015 valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 märgiga) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 422 890 473 950 469 642 487 375 492 259 500 376 Põhitegevuse kulud 391 109 444 380 442 582 462 205 470 934 480 900 sh saadud toetuste arvelt 11 275 4 696 2 582 2 205 934 900 sh muude vahendite arvelt 379 834 439 684 440 000 460 000 470 000 480 000 Investeerimistegevuse kulud 31 781 29 570 27 060 25 170 21 325 19 476 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 31 781 29 570 27 060 25 170 21 325 19 476 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 03 Avalik kord ja julgeolek 0 500 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 500 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 500 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 04 Majandus 448 199 591 784 482 000 429 000 440 000 440 000 Põhitegevuse kulud 262 930 247 124 250 000 260 000 270 000 270 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 262 930 247 124 250 000 260 000 270 000 270 000 Investeerimistegevuse kulud 185 269 344 660 232 000 169 000 170 000 170 000 sh saadud toetuste arvelt 168 961 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 16 308 344 660 232 000 169 000 170 000 170 000 05 Keskkonnakaitse 71 651 61 150 62 000 64 000 68 000 70 000 Põhitegevuse kulud 71 651 61 150 62 000 64 000 68 000 70 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 71 651 61 150 62 000 64 000 68 000 70 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 06 Elamu - ja kommunaalmajandus 312 295 235 355 235 125 92 000 94 000 96 000 Põhitegevuse kulud 88 605 89 344 90 000 92 000 94 000 96 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 88 605 89 344 90 000 92 000 94 000 96 000 Investeerimistegevuse kulud 223 690 146 011 145 125 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 11 001 85 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 212 689 146 011 60 125 0 0 0

07 Tervishoid 6 299 7 540 8 000 8 500 9 000 9 000 Põhitegevuse kulud 6 299 7 540 8 000 8 500 9 000 9 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 6 299 7 540 8 000 8 500 9 000 9 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 858 109 713 839 710 000 750 000 775 000 800 000 Põhitegevuse kulud 710 625 705 749 710 000 750 000 775 000 800 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 710 625 705 749 710 000 750 000 775 000 800 000 Investeerimistegevuse kulud 147 484 8 090 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 7 500 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 139 984 8 090 0 0 0 0 09 Haridus 1 963 953 2 078 975 2 036 000 2 147 000 2 216 000 2 286 000 Põhitegevuse kulud 1 908 835 2 007 963 2 036 000 2 147 000 2 216 000 2 286 000 sh saadud toetuste arvelt 471 980 461 590 500 000 520 000 540 000 560 000 sh muude vahendite arvelt 1 436 855 1 546 373 1 560 000 1 627 000 1 676 000 1 726 000 Investeerimistegevuse kulud 55 118 71 012 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 17 000 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 55 118 54 012 0 0 0 0 10 Sotsiaalne kaitse 495 761 623 971 613 887 641 295 657 066 678 100 Põhitegevuse kulud 492 764 611 571 613 887 641 295 657 066 678 100 sh saadud toetuste arvelt 53 720 53 039 54 000 55 000 55 000 55 000 sh muude vahendite arvelt 439 044 558 532 560 000 586 295 602 066 623 100 Investeerimistegevuse kulud 2 997 12 400 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 2 997 5 000 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 7 400 0 0 0 0 KOKKU 4 579 157 4 787 064 4 616 654 4 619 170 4 751 325 4 879 476 Põhitegevuse kulud 3 932 818 4 175 321 4 212 469 4 425 000 4 560 000 4 690 000 sh saadud toetuste arvelt 536 975 519 325 556 582 577 205 595 934 615 900 sh muude vahendite arvelt 3 395 843 3 655 996 3 680 000 3 847 795 3 964 066 4 074 100 Investeerimistegevuse kulud 646 339 611 743 404 185 194 170 191 325 189 476 sh saadud toetuste arvelt 190 459 22 000 85 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 455 880 589 743 319 185 194 170 191 325 189 476

Tabel 4 Jõgeva valla arvestusüksuse eelarvestrateegia 2014-2019 eurodes 2015 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Jõgeva vald täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 4 985 410 5 073 106 5 295 000 5 417 000 5 600 241 5 654 784 Põhitegevuse kulud kokku 4 499 463 4 920 583 4 854 469 5 026 504 5 139 000 5 267 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 28 728 29 797 23 561 21 655 14 239 8 113 Põhitegevustulem 485 948 152 523 440 531 390 496 461 241 387 784 Investeerimistegevus kokku -463 523 -629 421 -332 185 -192 370 -208 525 -212 676 Eelarve tulem 22 425 -476 898 108 346 198 126 252 716 175 108 Finantseerimistegevus 17 047 -145 992 -163 097 -194 998 -175 840 -174 920 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 62 974 -607 890 -47 751 3 128 76 876 188 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 23 502 15 000 7 000 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 698 009 90 119 42 368 45 496 122 372 122 560 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 2 052 736 1 888 244 1 711 981 1 504 231 1 323 216 1 146 788 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 1 354 727 1 798 125 1 669 613 1 458 735 1 200 844 1 024 228 Netovõlakoormus (%) 27,2% 35,4% 31,5% 26,9% 21,4% 18,1% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 3 088 054 3 043 864 3 177 000 3 250 200 3 360 144 3 392 871 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 61,9% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 733 328 1 245 739 1 507 387 1 791 465 2 159 301 2 368 643