Arheoloogiakeskus MTÜ

Aruanne arheoloogilistest uuringutest maa-alusel kalmistul Kääbastemägi (17914; küla, vald/Hageri kihelkond, Harjumaa) 2016. aasta septembris

Koostaja: Gurly Vedru, arheoloog

2016

Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1.

Loa number: 16439 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: Kalmistu „Kääbastemägi“ 17914 Aadress (uuringu objekti asukoht): Harju maakond, Kernu vald, Muusika küla

Koordinaadid: X: 6562318, Y: 526730; X: 6562336, Y: 526819; X: 6562346, Y: 526820

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Uuringute eesmärgiks oli välja selgitada mälestise kultuurkihi olemasolu kaevetööde alla mineval alal. Eeluuringute raames kaevati kaablitrassi alale viisteist suurt šurfi. Selgus, et pealmised kihid olid valdavalt täitelise iseloomuga, alumised looduslikud kihid olid aga inimtegevusest puutumata.

Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud:

14C Välitööde juhataja ja asutus: Gurly Vedru, Arheoloogiakeskus dendro MTÜ Toimumisaeg: luu September 2016 Tööde tellija: muu Corle OÜ Kaevandi või uuritud ala pindala:

U 100 m2

Leiud (peanumber):

Puudusid

Märkused: Trassi alal matused puudusid.

Kuupäev Allkiri 29.09.2016

2

Aruanne arheoloogilistest uuringutest maa-alusel kalmistul Kääbastemägi (17914; Muusika küla, Kernu vald/Hageri kihelkond, Harjumaa) 2016. aasta septembris

Sissejuhatus 2016. aasta septembris teostati arheoloogilisi uuringuid Muusika külas paikneval Kääbastemäe nimelisel maa-alusel kalmistul (17914; joonis 1). Muusika küla asub Kernu vallas Harjumaal, ajaloolise haldusjaotuse kohaselt kuulusid siinsed alad Hageri kihelkonda. Arheoloogilised välitööd olid seotud mikrotorusüsteemi ja fiiberoptilise kaabli paigaldamisega Kernu, Nissi, ja valdades1. Kaablit paigaldas Corle OÜ, kes tellis ja tasustas ka arheoloogilised uuringud. Viimased viis läbi Gurly Vedru Arheoloogiakeskus MTÜ-st.

Välitööde metoodika Mikrotorusüsteemi ja fiiberoptilist kaablit paigaldati mälestise Kääbastemägi alal poolsuletud meetodil kaablit pinnasesse sisse kündes. Poolsuletud meetodit kasutades kaevatakse üldjuhul väikesed kraavid kohtadesse, kus ühendatakse eri suundadest tulevad kaablid. Kääbastemägi oli antud tööprojekti lõpp-punkt ning seetõttu siia selliseid väikeseid ühendamiskraave ei kaevatud. Avatud kraav kaevati vaid tööde lõpp-punkti, kus asus juba varem paigaldatud kaablikaev. Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadaka andmetel saadi luustikke tee-ehituse käigus (Ulla Kadaka e-kiri 18.09.2016), mistõttu oli soovituslik korraldada enne kaabli paigaldamist selle trassil eeluuringud. Eeluuringutega võib aga maa-aluse kalmistu lokaliseerimine osutuda keeruliseks ning kohati võimatuks, mistõttu otsustati eeluuringud asendada järelevalvega. Käesoleva aruande koostaja oli juba enne uuringuloa saamist kaevetöid teostavale firmale soovitanud eeluuringute läbiviimist vahetult enne kaabli paigaldamist trassi alale ekskavaatoriga proovišurfe kaevates. Kuigi Muinsuskaitseamet nõustus üksnes järelevalvega, soovis Corle OÜ siiski teostada ka eeluuringud. Selle põhjuseks oli asjaolu, et juhul kui tegu on intensiivse matmispaigaga, siis on veel võimalik valida trassi jaoks teine asukoht. Eeluuringutega kaevati trassi alale viisteist proovišurfi. Kaevetöödeks kasutati miniekskavaatorit Komatsu PC 35R-8. Kuna kaabel paigaldati 1 meetri sügavusele, siis oli ka šurfide sügavus vastav, ulatudes kuni 1,2 meetrini.

Asukoht, loodus ja ajalugu Maa-alune kalmistu Kääbastemägi asub praeguses Muusika külas Oru kinnistul (29701:005:0371). Mälestis jääb lääneedela–idakirde suunalisest – teest (riigimaantee 11161) vahetult põhjaloode poole ning põhjaloode–lõunakagu suunalisest Ääsmäe–Kernu teest (11406) lääneedela poole. Ruila poolt tulev Ruila–Laitse tee suubub kalmistu idakagupoolse nurga juures viimatimainitud Ääsmäe–Kernu teesse. Viimane on tegelikult osa ajaloolisest Tallinna ja Pärnu vahelisest maanteest ning seega on kalmistu paiknenud ajalooliselt oluliste ja arvatavasti intensiivselt kasutud teede ristumiskohal. Kalmistust pisut põhja pool asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud (ajaloomälestis 22), sellest 161 m lääneloode poole jääba aga Ukukivi nimeline ohvrikivi (17915; joonis 2). Kalmistu paikneb kõrgema ala põhjapoolsel serval, maapind madaldub sellest vahetult põhja- ja põhjaloode pool, teistes ilmakaartes püsib maapind esmalt ligilähedaselt samal kõrgusel ning hakkab madalduma kalmistust 10–60 m kaugusel. Tulenevalt oma asukohast kõrgendikul tuleb kalmistu asukoht paremini esile põhja- ja põhjaloode poolt lähenedes, mõnevõrra ka lõuna poolt tulles. Viimast suunda iseloomustab küll pikema maa peale jagunev tõus, ent see on sellegipoolest märgatav ja küllaltki hästi jälgitav.

1 ESTWIN008 ELA094 Padise-Laitse-Muusika lõigu Harjumaal Padise, Vasalemma, Nissi ja Kernu valdades ning mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt 3

Kalmistul levib rähkmuld (joonis 3: K) ja leostunud muld (joonis 3: Ko). Neist viimane on väga viljakas, sobib kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on Eesti ala üheks parimaks põllumullaks. Kalmistust põhja-, loode- ja kaugemal lääne pool esineb koreserikast rähkmulda (joonis 3: Kr), sellest kirde-, ida- ja kagu pool leidub nii koreserikast leostunud mulda (joonis 3: Kor) kui ka rähkmulda. Neist esimene kuulub taas Eesti ala parimate ja viljakamate muldade hulka. Kaugemal põhja pool levib madalamal alal gleistunud leostunud muld (joonis 3: Kog), mis on ajuti ja/või nõrgalt liigniiske (alus: Maa-ameti mullakaardirakendus). Vanim kaardimaterjal, kuhu on ka uuritav ala peale kantud, on 1782. aastast pärinev Ruila mõisa kaart (joonis 4). Selle koostas Olof Berengson, kes kasutas aluskaardina Axel Holmi 1706. aasta kaarti. Seega kajastuvad sellel vähemalt 18. sajandi alguse olud, tõenäoliselt võib sellel esitatud asustuspilti veelgi varasemasse aega tagasi viia. Muusika küla sellel ajal veel ei olnud – siinsed talud kuulusid Kirpma (Kjerpma By) küla alla. Antud kaardile on kantud Orava (Orrava), Nõmme (Nomme), Naanu (Nano), Vihalemma? (Wehomal) ja Ramla (Rambla) talud, mis on praegugi alles. Ruila mõisast tulev tee kulges üsna samas, kus praegune Ruila–Laitse tee, teine tee kulges praeguse Ääsmäe–Kernu teega ehk Pärnu maantee vana trassiga peaaegu samas kohas ning oli Kääbastemäe kohal ligilähedaselt põhja–lõuna suunaline. Ruila mõisa, resp. lääne poolt tulles hargnes tee kusagil enne Kääbastemäge kaheks, selle lääneloodest kagusse suunduv haru möödus matmispaigast edela- ja lõuna poolt, kirde–edela suunaline haru aga lääne ja loode poolt. Viimane teelõik kulges üle praegu kaitstava kalmistu ala. Mõlemad teeharud viisid välja eelmainitud ligilähedaselt põhja–lõuna suunalisele suuremale teele. Kas tee hargnemise põhjuseks oli soov vältida kalmistut, jääb selgusetuks, sest matmispaiga kohale oli märgitud vaid metsane või vähemalt üksikute puude põõsastega maa, seda aga leidus kõikjal väljaspool talusid ja nende kõlvikuid. 1812. aasta kaardil (joonis 5) avaneb üsna samasugune pilt. Võrreldes varasemaga on teedevõrk siin täpsem ning kattub üsna hästi praegusega, Ruila mõisa poolt tulev tee hargneb jätkuvalt oma idapoolses osas kaheks. Sellel kaardil on ka kalmistust u 300 m lääne pool alguse saav loode–kagu suunaline tee, mis praegu kannab Maarja tee nime. Selle tee ja Pärnu maantee vana trassi vahele jääval alal on märgitud telliseahju koht (Ziegelofen Stelle) ja suur kivi (grosser Stein). Viimane on ilmselt praegu kaitse all olev Ukukivi nimeline rändrahn (17515), rohkem nii suuri kive siinses lähiümbruses ei leidu. Kääbastemäe osa ning sellest lõuna poole jääv ala oli sel ajal kasutusel mõisa rohumaana. Esimene ning ainus kaart, millele on kantud mikrotoponüüm Kääbastemägi, pärineb 1861. aastast (joonis 6). Kääbastemägi ei asu selle järgi täpselt selles kohas, mis on praegu kaitse all, vaid sellest kagu pool ning vanast Pärnu maanteest ida pool. Selles kohas on praegu Kääbaste nimeline kinnistu (29701:005:0026), mis paikneb mälestisega Kääbastemägi sama kõrgendikul, ent selle kagupoolsel otsal. Tegu oli üsna suure ja korrapäratu kujuga alaga, mida lääne poolt piiras maantee, põhja poolt talumaad, kirde poolt Ramla mets ning ida ja lõunaedela vahelisel alal Suurenõmme mets (Sure nõmme mets). Samas tuleb meeles pidada, et teede asukohad on aja jooksul siiski mõnevõrra muutunud ning varasemad kaardid võivad kohati olla üsnagi ebatäpsed. 1883. aasta kaardil (EAA.2024.4.287 leht 2), mis on eelkirjeldatud kaardi ajakohasem variant, Kääbastemäge enam märgitud ei ole. Veel 1958. aasta Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil on kujutatud situatsioon, kus Ruila mõisa poolt tulev tee hargneb oma idapoolses osas kaheks, kusjuures teeharudest lõunapoolsem on samas, kus praegune Ruila–Laitse maanteegi. Ühendades viimatikirjeldatud kaardi 1861. aasta kaardiga, saab Kääbastemäe asukohaks ala, mis jääb praegu kaitstavast kohast ida- ja kagu poole. Kääbastemäge on maininud oma töös ka Jaan Jung, kelle kirjelduse kohaselt on see ümmargune kink Pärnu maantee ligidal Ruila mõisa põllu sees, kust on inimeste luid leitud

4

(Jung 1910, 95). Kus neid säilitatakse ning milliseid leide sealt veel on saadud, ei ole aga teada. Mälestise pass puudub samuti. Lõpetuseks olgu mainitud, et nii Mellini atlase Paldiski kreisi lehel kui ka Ruila mõisa 1812. aasta kaardil on Kirpma (Mellini atlasel Kertma) külast põhja pool kujutatud Pärnu maantee ääres kõrtsi, mille nimi oli Mellinil Musika ja mõisamaade kaardil Musiko (https://www.wdl.org/en/item/2571/view/1/11/; EAA.2072.5.717 leht 2). Detailsemal mõisamaade kaardil on kõrtsist kirde pool ka Musiko nimeline talu. Ilmselt kõrtsist ja talukohast ongi nimi hiljem kogu külale laienenud.

2016. aasta välitööd Nagu juba mainitud, toimusid 2016. aastal oletatava kalmistu servaalal arheoloogilised eeluuringud. Fiiberoptilise kaabli trass oli geodeedi poolt enne tööde algust juba maha märgitud, see jooksis mälestisest Kääbastemägi vahetult lõunakagu pool maanteetammis ning mälestisest idakirde poole jääval tasasel alal. Idakirdepoolsest trassist jäi omakorda vahetult idakirde poole olemasolev kaabel. Kuna šurfid kaevati ekskavaatoriga, said need suhteliselt suured ning ülevaatlikud (joonis 7; tahvel I – X). Kõikide šurfide pikiküljed olid maanteedega paralleelsed: šurfid 1 ja 2 olid põhjaloode–lõunakagu suunalised ja šurfid 3–15 lääneedela–idakirde suunalised. Alljärgnevalt antakse šurfide kirjeldused tabelis 1.

Tabel 1. Muusika külas paiknevale maa-alusele kalmistule Kääbastemägi kaevatud šurfid

Šurfi Koordinaadid Mõõtmed Kirjeldus Märkused number 1 X: 6562344 1,7 x 0,6 x 1,1 U 5 cm paksuse mättakihi all Ääsmäe–Kernu Y: 526820 m2 oli 60 cm paksune kiht pruuni teest lääne pool, liivasegust mulda. Viimase olemasolev alla jäi valkjaskollane kergelt kaabel jäi sellest savine liiv. Mullakihis kuni 1 meeter sisaldusid mõned raudkivid, idakirde poole. mille läbimõõt ulatus kuni 20 cm-ni. 2 X: 6562339 1,55 x 0,7 x Peal 5 cm paksune mättakiht, Ääsmäe–Kernu Y: 526818 1,0 m selle all mitmesugused tee ja Ruila– täitekihid. Neist pealmiseks Laitse tee oli 30 cm paksune heledamat nurgal, pruuni tooni liivaseguse mulla asfaltkattest u 2 kiht. Viimase alla jäi u 10 cm m loode pool. paksune kiht valkjaskollast liiva. Sellest omakorda allpool oli 20 cm paksune hallikaspruuni liivaseguse mulla kiht. Selle alla jäi 30 – 40 cm paksune kiht kollakaspruuni moreenisegust jämedateralist liiva, mis oli

2Pikkus x laius x sügavus

5

ilmaselt algupärane kiht selles kohas. 3 X: 6562334 1,8 x 1,0 x 1,1 Kivine koht, kus oli arvukalt Y: 526810 m korratult paiknevaid erineva suurusega raudkive. Kivid, mille läbimõõt oli 10 – 70 cm algasid kohe mättakihi alt. Peal 5 cm paksune mättakiht, selle all 70 cm paksune kiht heledamat pruuni liivasegust mulda. Just selles kihis olidki eelmainitud raudkivid. Kirjeldatud mullakihi all oli valkjaskollane keskmiseteraline kergelt savine liiv, milles leidus ka paekivimoreeni. 4 X: 6562334 3,0 x 1,1 x 1,1 Šurf sai nii pikk, sest selle Kõige kivisem Y: 526805 m läänepoolne osa oli 1,9 m koht ulatuses suuri raudkive täis. Lisaks oli siin ka üksikuid paekive, millest suurima läbimõõt oli 30 cm. Rohkete suurte kivide tõttu seda šurfiosa põhjani ei kaevatudki. Muus osas nagu eelmine: kivid paiknesid korratult suhteliselt heledas liivaseguses mullas. Suurima kivi läbimõõt oli 70 cm. Sügavusel 60–65 cm algas kollakas pisut savine põhjaliiv. Viimane oli siin pisut oranžikama tooniga kui eelmises šurfis. 5 X: 6562330 1,7 x 0,8 x 1,0 Peal 5 cm paksune mättakiht, Maanteetammi Y: 526801 m mille alla jäi u 25 cm paksune põhjaservas heledamat tooni pruun maapind mullakiht. Sellest omakorda madaldus põhja allapoole jäi 10 cm paksune poole. kiht heledat paekivitolmust liiva, mille all oli samuti heledam pruun liivasegune muld. Viimane jätkus kuni šurfi põhjani. 6 X: 6562333 1,8 x 0,8 x 1,0 Nagu eelmine. Pealmine Y: 526793 m täiteliivakiht algas 20 cm sügavusel maapinnast. Siin oli pealmises kihis ka paar raudkivi, ent neid oli vähem

6

kui eelmistes ning nende mõõtmed olid oluliselt väiksemad. 7 X: 6562329 1,7 x 0,8 x 1,1 Igati nagu eelmine Y: 526776 m 8 X: 6562330 2,0 x 0,9 x 1,0 Nagu eelmine Y: 526779 m 9 X: 6562327 1,8 x 0,8 x 1,2 Nagu eelmine; sügavusel 75 Y: 526773 m cm algas oranžikaspruun liivasegune muld. Selle all u 90 cm sügavusel tuli nähtavale valkjaskollane savisegune jämedateraline liiv. 10 X: 6562320 1,6 x 0,75 x Selle šurfi lõunapoolses osas Selle šurfi Y: 526771 1,1 m olid jälgitavad järgmised lõunapoolne osa kihid: peal 25 cm paksune oli bussipeatuse kiht paekivikruusa, selle all aluse ala 70 cm paksune kiht kollast täitekihis, keskmiseteralist täiteliiva. põhjapoolne aga Viimasest allapoole jäi maanteetammis. pruunikas liivasegune muld. Šurfi põhjapoolses osas oli peal 15 cm paksune kiht helepruuni liivasegust mulda, mille alla jäi u 15 cm paksune kiht tumedamat mulda. See mullakiht sisaldas põõsaste juuri. Mullakihi all oli heledam pruun liivasegune muld kuni šurfi põhjani. 11 X: 6562322 1,4 x 0,9 x 1,2 Nagu eelmine Bussipeatuse Y: 526757 m sildi juures selle läänepoolses osas 12 X: 6562324 1,7 x 0,8 x 1,2 Šurfi tee- resp. lõunapoolses Bussipeatusest Y: 526755 m osas olid jälgitavad järgmised lääne pool, pinnasekihid: peal 35 cm maanteetammis. paksune kiht helepruuni liivasegust mulda, mille all oli 20 cm paksune kiht kollast täiteliiva. Viimasest omakorda allapoole jäi u 5 cm paksune musta värvi mullakiht ning selle alla u 30 cm paksune kiht heledamat pruuni liivasegust mulda. Selle mullakihi all oli valkjaskollane kergelt savine põhjaliiv.

7

Šurfi põhjapoolses osas oli peal 50 cm paksune kiht pruuni liivasegust mulda, mille alla jäi 50 cm paksune kiht oranžikaspruuni liivasegust mulda. Viimase all oli valkjaskollane savisegune põhjaliiv. 13 X: 6562321 1,6 x 0,8 x 1,2 Nagu eelmine Y: 526752 m 14 X: 6562317 1,5 x 0,7 x 1,1 Nagu eelmine; teealuses osas Y: 526743 m oli puhta kollase täiteliiva paksus 30 cm. Valkja aluspõhjaliivani selles šurfis ei jõutud. 15 X: 6562311 1,15 x 0,75 x Nagu eelmine; kollase Y: 526737 1,1 m teealuse täiteliivakihi paksus oli 40 cm. Valkja aluspõhjaliivani selles šurfis ei jõutud.

Kokkuvõte 2016. aastal teostatud uuringute põhjal võib üsna kindlalt väita, et kalmistuna kaitse all oleva ala lõunakagu- ja idakirdepoolsetes servades matused puuduvad. Kuigi 2016. aasta kaevetööd ulatusid vaid 1,2 meetri sügavusele ja pealmine pinnaseosa oli täitekiht, oli alumistes looduslikes kihtides tegu segamata pinnasega. Seega ei saa pidada kuigi tõenäoliseks võimalust, et matused võisid jääda sügavamale. Kääbastemägi-nimelist kalmistut mainib Jaan Jung ja see on mikrotoponüümina kantud 1861. aasta kaardile. Kaardianalüüsi põhjal nähtub aga, et praegu kaitse all olev koht ei ole omaaegne Kääbastemägi. Sellest hoolimata tasub antud alal ka edaspidiste võimalike pinnasetööde juures rakendada arheoloogilist järelevalvet. Lisaks oleks soovitatav teha järelevalvet ka alal, mis 1861. aasta kaardil kannab Kääbastemäe nimetust ehk siis praegusel Kääbaste kinnistul (29701:005:0026).

Kasutatud materjalid EAA.2072.5.717 leht 1. Bergenson, O. (koostaja), Holm, A. (aluskaart). 1782 (1706). Geometrisk Charta öfwer Godset Ruil uti Estland, Harriens District och Haggers Sokn. EAA.2072.5.717 leht 2. Leufner, F. J. (koostaja). 1812. Geometrische Charte von dem privaten Gute Ruiel im Harrischen Kreise und Haggerschen Kirchspiele belegen. EAA.2072.5.717 leht 5. Schmidt, J. H. (koostaja). 1861. Special Charte der nördlich vom Bache gelegenen Ländereien des privaten Gutes Ruil. EAA.2024.4.287 leht 2. Mühlberg, C. (koostaja), Schmidt, J. H. (aluskaart). 1883. Karte von dem nördlichen Theil der Hofs und Bauerpachtländereien des Privat-Gutes Ruil.

Jung, J. 1910. Muinasajateadus eestlaste maalt, III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn, Tartu.

8

Joonised ja tahvlid Joonis 1. Muusika küla paiknemine. Muusika küla on tähistatud punase täpikesega. Joonis 2. Kalmistu Kääbastemägi (17914) koos lähiümbrusega. Teised mälestised joonisel: 22 – II maailmasõjas hukkunute ühishaud, 17915 – ohvrikivi Ukukivi. Joonis 3. Kalmistu Kääbastemägi ja selle lähiümbruse mullad. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru. K – rähkmuld Ko – leostunud muld Kr – koreserikas rähkmuld Kor – koreserikas leostunud muld Kog – gleistunud leostunud muld Joonis 4. Uuritud ala 18. sajandi lõpu kaardil. Väljavõte Olof Berengsoni poolt 1782. aastal koostatud kaardist Geometrisk Charta öfwer Godset Ruil uti Estland, Harriens District och Haggers Sokn (EAA.2072.5.717 leht 1). Berengson kasutas aluskaardina Axel Holmi poolt 1706. aastal koostatud kaarti. Sellel kaardilõigul on kujutatud veel praegugi olemas olevad Orava (Orrava), Nõmme (Nomme), Naanu (Nano), Vihalemma? (Wehomal) ja Ramla (Rambla) talud. Ruila mõisast tulev tee kulges üsna samas, kus praegune Ruila–Laitse tee, teine suurem tee kulges praeguse Ääsmäe–Kernu teega ehk Pärnu maantee vana trassiga peaaegu samas kohas ning oli Kääbastemäe kohal ligilähedaselt põhja–lõuna suunaline. Ruila mõisa poolt tulles hargnes tee kusagil enne Kääbastemäge kaheks. Mõlemad teeharud viisid välja vanale Pärnu maanteele. Mälestise 17914 asukoht on tähistatud punase ringjoonega. Joonis 5. Uuritud ala 19. sajandi alguse kaardil. Väljavõte Friedrich Johann Leufneri poolt 1812. aastal koostatud kaardist Geometrische Charte von dem privaten Gute Ruiel im Harrischen Kreise und Haggerschen Kirchspiele belegen (EAA.2072.5.717 leht 2). Võrreldes eelmise kaardiga on teedevõrk siin täpsem ning kattub üsna hästi praegusega. Sellele kaardile on kantud kalmistust u 300 m lääne pool alguse saav loode–kagu suunaline tee, mis praegu kannab Maarja tee nime. Selle tee ja Pärnu maantee vana trassi vahele jääval alal on märgitud telliseahju koht (Ziegelofen Stelle) ja suur kivi (grosser Stein). Viimane on ilmselt praegu kaitse all olev Ukukivi nimeline rändrahn (17515). Kääbastemäe osa ning sellest lõuna poole jääv ala oli sel ajal kasutusel mõisa rohumaana. Mälestise 17914 asukoht on tähistatud punase ringjoonega. Joonis 6. Uuritud ala 19. sajandi II poole kaardil. Väljavõte Johann Heinrich Schmidti poolt 1861. aastal koostatud kaardist Special Charte der nördlich vom Bache gelegenen Ländereien des privaten Gutes Ruil (EAA.2072.5.717 leht 5). See on esimene ja ainus kaart, kus on peal toponüüm Kääbastemägi. Viimane ei asu täpselt selles kohas, mis on praegu kaitse all, vaid sellest kagu pool ning vanast Pärnu maanteest ida pool. Selles kohas on praegu Kääbaste nimeline kinnistu (29701:005:0026), mis paikneb mälestisega Kääbastemägi sama kõrgendikul, ent selle kagupoolsel otsal. Tegu oli üsna suure ja korrapäratu kujuga alaga, mida lääne poolt piiras maantee, põhja poolt talumaad, kirde poolt Ramla mets ning ida ja lõunaedela vahelisel alal Suurenõmme mets (Sure nõmme mets). Mälestise 17914 asukoht on tähistatud punase ringjoonega. Joonis 7. Maa-alusele kalmistule Kääbastemägi (17914) kaevatud šurfide asukohad. Number šurfi juures vastab šurfi numbrile tabelis 1.

Tahvel I 1. Kääbastemägi. Vaade mälestisele 17914 lääneedela poolt. Fotol on keskel Ruila– Laitse tee. 2. Kääbastemägi. Vaade Ruila–Laitse tee ääres olevale šurfireale idakirde poolt. Foto paremal küljel on mälestis 17914.

9

Tahvel II 1. Kääbastemägi. Šurf 1. 2. Kääbastemägi. Šurf 2.

Tahvel III 1. Kääbastemägi. Šurf 3 2. Kääbastemägi. Šurf 6.

Tahvel IV 1. Kääbastemägi. Šurf 12. 2. Kääbastemägi. Šurf 15.

10

Joonis 1

Joonis 1. Muusika küla paiknemine. Muusika küla on tähistatud punase täpikesega.

11

Joonis 2

Joonis 2. Kalmistu Kääbastemägi (17914) koos lähiümbrusega.

Teised mälestised joonisel: 22 – II maailmasõjas hukkunute ühishaud, 17915 – ohvrikivi Ukukivi.

12

Joonis 3

Joonis 3. Kalmistu Kääbastemägi ja selle lähiümbruse mullad. Kalmistu piir on markeeritud punase joonega. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru.

K – rähkmuld Ko – leostunud muld Kr – koreserikas rähkmuld Kor – koreserikas leostunud muld Kog – gleistunud leostunud muld

13

Joonis 4

Joonis 4. Uuritud ala 18. sajandi lõpu kaardil. Väljavõte Olof Berengsoni poolt 1782. aastal koostatud kaardist Geometrisk Charta öfwer Godset Ruil uti Estland, Harriens District och Haggers Sokn (EAA.2072.5.717 leht 1). Berengson kasutas aluskaardina Axel Holmi poolt 1706. aastal koostatud kaarti. Sellel kaardilõigul on kujutatud veel praegugi olemas olevad Orava (Orrava), Nõmme (Nomme), Naanu (Nano), Vihalemma? (Wehomal) ja Ramla (Rambla) talud. Ruila mõisast tulev tee kulges üsna samas, kus praegune Ruila–Laitse tee, teine suurem tee kulges praeguse Ääsmäe–Kernu teega ehk Pärnu maantee vana trassiga peaaegu samas kohas ning oli Kääbastemäe kohal ligilähedaselt põhja–lõuna suunaline. Ruila mõisa poolt tulles hargnes tee kusagil enne Kääbastemäge kaheks. Mõlemad teeharud viisid välja vanale Pärnu maanteele. Mälestise 17914 asukoht on tähistatud punase ringjoonega.

14

Joonis 5

Joonis 5. Uuritud ala 19. sajandi alguse kaardil. Väljavõte Friedrich Johann Leufneri poolt 1812. aastal koostatud kaardist Geometrische Charte von dem privaten Gute Ruiel im Harrischen Kreise und Haggerschen Kirchspiele belegen (EAA.2072.5.717 leht 2). Võrreldes eelmise kaardiga on teedevõrk siin täpsem ning kattub üsna hästi praegusega. Sellele kaardile on kantud kalmistust u 300 m lääne pool alguse saav loode–kagu suunaline tee, mis praegu kannab Maarja tee nime. Selle tee ja Pärnu maantee vana trassi vahele jääval alal on märgitud telliseahju koht (Ziegelofen Stelle) ja suur kivi (grosser Stein). Viimane on ilmselt praegu kaitse all olev Ukukivi nimeline rändrahn (17515). Kääbastemäe osa ning sellest lõuna poole jääv ala oli sel ajal kasutusel mõisa rohumaana. Mälestise 17914 asukoht on tähistatud punase ringjoonega.

15

Joonis 6

Joonis 6. Uuritud ala 19. sajandi II poole kaardil. Väljavõte Johann Heinrich Schmidti poolt 1861. aastal koostatud kaardist Special Charte der nördlich vom Bache gelegenen Ländereien des privaten Gutes Ruil (EAA.2072.5.717 leht 5). See on esimene ja ainus kaart, kus on peal toponüüm Kääbastemägi. Viimane ei asu täpselt selles kohas, mis on praegu kaitse all, vaid sellest kagu pool ning vanast Pärnu maanteest ida pool. Selles kohas on praegu Kääbaste nimeline kinnistu (29701:005:0026), mis paikneb mälestisega Kääbastemägi sama kõrgendikul, ent selle kagupoolsel otsal. Tegu oli üsna suure ja korrapäratu kujuga alaga, mida lääne poolt piiras maantee, põhja poolt talumaad, kirde poolt Ramla mets ning ida ja lõunaedela vahelisel alal Suurenõmme mets (Sure nõmme mets). Mälestise 17914 asukoht on tähistatud punase ringjoonega.

16

Joonis 7

Joonis 7. Maa-alusele kalmistule Kääbastemägi (17914) kaevatud šurfide asukohad. Number šurfi juures vastab šurfi numbrile tabelis 1.

17

Tahvel I

1. Kääbastemägi. Vaade mälestisele 17914 lääneedela poolt. Fotol on keskel Ruila– Laitse tee.

2. Kääbastemägi. Vaade Ruila–Laitse tee ääres olevale šurfireale idakirde poolt. Foto paremal küljel on mälestis 17914.

18

Tahvel II

1. Kääbastemägi. Šurf 1.

2. Kääbastemägi. Šurf 2.

19

Tahvel III

1. Kääbastemägi. Šurf 3.

2. Kääbastemägi. Šurf 6.

20

Tahvel IV

1. Kääbastemägi. Šurf 12.

2. Kääbastemägi. Šurf 15.

21