DOCSLIB.ORG

Juridiskā Zinātne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Juridiskā Zinātne LATVIJAS UNIVERSITĀTES ŽURNĀLS Juridiskā zinātne Starptautiska zinātniska konference Tiesību-politiskā situācija Baltijas jūras reģionā pirms un pēc Pirmā pasaules kara (1917–1922). Jaunu valstu dibināšana un to konstitucionāli tiesiskā dimensija JOURNAL OF THE UNIVERSITY OF LATVIA Law International Scientific Conference Legal and political situation in the Baltic Sea region before and after the First World War (1917–1922). Foundation of new states and their constitutionally legal dimension JurZin-7.indb 1 02.12.2014 09:36:23 Journal “Law” of the University of Latvia is financed by the Faculty of Law of the University of Latvia Editor-in-Chief Prof. Jānis Lazdiņš, Latvijas Universitāte / University of Latvia Editorial Board from the University of Latvia: Prof. Kalvis Torgāns Prof. Valentija Liholaja Prof. Ārija Meikališa Prof. Sanita Osipova Prof. Ringolds Balodis Asoc. prof. Kaspars Balodis Asoc. prof. Artūrs Kučs Asoc. prof. Anita Rodiņa Editorial Board from foreign universities: Prof. Heinrihs Dorners (Heinrich Dörner), Vācija / Germany Prof. Aleksandra Dorskaja (Александра Дорская), Krievija / Russia Prof. Mihaels Geistlingers (Michael Geistlinger), Austrija / Austria Prof. Helmuts Heiss (Helmut Heiss), Šveice / Switzerland Prof. Pēteris Jarvelaidis (Peeter Järvelaid), Igaunija / Estonia Prof. Irene Kūll (Irene Kull), Igaunija / Estonia Prof. Joahims Rukkerts (Joachim Rückert), Prof. Pia Letto-Vanamo (Pia Letto-Vanamo), Somija / Finland Vācija / Germany Prof. Marju Luts-Sootak (Marju Luts-Sootak), Igaunija / Estonia Prof. Pēteris Ostmans (Peter Oestmann), Vācija / Germany Prof. Lali Papiašvili (Lali Papiashvili), Gruzija / Georgia Prof. Gerhards Robbers (Gerhard Robbers), Vācija / Germany Prof. Joahims Rikkerts (Joachim Rückert), Vācija / Germany Prof. Anna Serebrennikova (Анна Серебренникова), Krievija / Russia Prof. Franks L. Šēfers (Frank L. Schäfer), Vācija / Germany Prof. Ditlevs Tamms (Ditlev Tamm), Dānija / Denmark Prof. Pauls Varuls (Paul Varul), Igaunija / Estonia Prof. Aleksandrs Veršiņins (Александр Вершинин), Krievija / Russia Prof. Ingo Zaengers (Ingo Saenger), Vācija / Germany Prof. Dainius Zalimas (Dainius Zalimas), Lietuva / Lithuania Layout Ieva Tiltiņa All the papers published in the present volume have been rewieved. No part of the volume may be reproduced in any form without the written permision of the publisher. Journal of the University of Latvia “Law” is included in the international database EBSCO Publishing. © University of Latvia, 2014 ISSN 1691-7677 JurZin-7.indb 2 02.12.2014 09:36:23 Saturs / Contents Priekšvārds / Vorwort 7 Jānis Lazdiņš Rechtspolitische Besonderheiten bei der Entstehung des lettischen Staates und seiner Verfassung Latvijas valsts un Sa tver smes tapšanas tiesiski politiskās īpatnības 9 Marelle Leppik, Marju Luts-Sootak Die Verfassungsgerichtsbarkeit nach Estlands Grundgesetz von 1920 und in der höchstrichterlichen Rechtsprechung 21 Sanita Osipova Die Entstehung der Gerichtsverfassung nach der Gründung der Republik Lettland Latvijas tiesību sistēmas ģenēze pēc Latvijas Republikas dibināšanas 32 Frank L. Schäfer Recht und Revolution: Legitimation des Verfassungsrechts im Deutschen Reich 1918/1919 45 Artūrs Kučs Protection of Fundamental Rights in the Constitution of the Republic of Latvia during the Interwar Period and after the Restoration of Independence 54 Jānis Pleps Protection of the Constitutional Order after World War I 63 Elīna Grigore-Bāra Transformation of Private Property Conception after the Establishment of the Republic of Latvia Privātīpašuma izpratnes transformācija pēc Latvijas Republikas nodibināšanas 71 Edvīns Danovskis Establishment of the Civil Service in Latvia after the Proclamation of the State (1918–1920) Civildienesta izveidošana Latvijā pēc valsts proklamēšanas (1918–1920) 84 Taavi Minnik The establishment of “Drumhead” Courts Martial and their Actions in the Estonian War of Independence 1918−1919 99 JurZin-7.indb 3 02.12.2014 09:36:23 JurZin-7.indb 4 02.12.2014 09:36:23 Baltijas–Vācijas Augstskolu biroja projektu finansiāli atbalsta Vācijas Akadēmiskās apmaiņas dienests (DAAD) no Vācijas Ārlietu ministrijas piešķirtajiem līdzekļiem Konferences moto: Konferences rīkotāji: “Bez valsts dibināšanas nav valsts kontinuitātes” Latvijas Zinātņu akadēmijas Baltijas Stratēģisko pētījumu centrs 2014. gada 12. jūnijā plkst. 9.00 Latvijas Universitātes Juridiskās fakultātes Starptautiska zinātniska konference Konferenču zālē Tiesību-politiskā situācija Baltijas jūras reģionā 2014. gada 13. jūnijā pirms un pēc Pirmā pasaules kara (1917–1922). plkst. 10.00 Jūrmalas pilsētas domē / Jaunu valstu dibināšana un to konstitucionāli tiesiskā Hotel Jūrmala Spa, dimensija Aspazijas zālē (Jūrmalā, Jomas ielā 47/49) Internationale Wissenschaftliche Konferenz Die rechtspolitische Situation im Ostseeraum vor und nach dem Ende des Ersten Weltkrieges (1917–1922). Dalībnieki: Die Gründung der neuen Staaten und ihre verfassungsrechtliche Dimension Prof. Dr. iur. Marju Luts-Sootak Prof. Dr. iur. Sanita Osipova Prof. Dr. iur. Peter Järvelaid International Scientific Conference Prof. Dr. iur. Frank Schäfer Prof. Dr. iur. Jānis Lazdiņš Legal and political situation in the Baltic Sea region Prof. Dr. iur. Ringolds Balodis Asoc. prof. Dr. iur. Artūrs Kučs before and after the First World War (1917–1922). Doc. Dr. Vaidotas A. Vaičaitis Doc. Dr. iur. Elīna Grigore-Bāra Foundation of new states and their constitutionally legal dimension Doc. Dr. iur. Jānis Pleps Lekt. Dr. iur. Edvīns Danovskis Mg. iur. Marelle Leppik Mg. iur. Taavi Minnik Konferences darba valodas: vācu valoda un angļu valoda Nodrošināta sinhronā tulkošana Konferenci atbalsta un sniedz informatīvu nodrošinājumu: LU žurnāls JURIDISKĀ ZINĀTNE Finansiāli atbalsta Zvērināta advokāta Andra Grūtupa birojs Plašāka informācija pieejama: http://www.legalhistoryconference.lu.lv/ JurZin-7.indb 5 02.12.2014 09:36:24 JurZin-7.indb 6 02.12.2014 09:36:24 7 Priekšvārds / Vorwort Starptautiskā zinātniskā konference „Tiesību-politiskā situācija Baltijas jūras reģionā pirms un pēc Pirmā pasaules kara (1917–1922). Jaunu valstu dibināšana un to konstitucionāli tiesiskā dimensija” notika š. g. 12.–13. jūnijā Rīgā un Jūrmalā. Konferenci organizēja Latvijas Universitātes Juridiskā fakultāte sadarbībā ar LZA Baltijas Stratēģisko pētījumu centru un Latvijas Universitātes Latvijas vēstu- res institūtu projekta „Latvijas valstiskās neatkarības atgūšanas pieredze, mācības un starptautiskā nozīme (vēsturiskie, politiskie un tiesiskie aspekti)” ietvaros. Konference ir Baltijas–Vācijas Augstskolu biroja atbalstīts projekts. Baltijas– Vācijas Augstskolu biroja projektu finansiāli atbalstīja Vācijas Akadēmiskās ap- maiņas dienests (DAAD) no Vācijas Ārlietu ministrijas piešķirtiem līdzekļiem. Par sniegto atbalstu konferences organizatori izsaka vislielāko pateicību. Konferenci finansiāli atbalstīja arī Zvērināta advokāta Andra Grūtupa birojs. Turklāt bez biroja finansiāla atbalsta nebūtu iedomājama konferences materiālu pub- licēšana. Par sniegto atbalstu konferences organizatori izsaka vislielāko pateicību. Konferences organizatori izsaka pateicību par finansiālu un informatīvu atbal- stu arī Zvērinātu notāru padomei, žurnālam „Jurista Vārds” un Jūrmalas pilsētas domei. Projekta vadītājs prof. Jānis Lazdiņš Die internationale wissenschaftliche Konferenz „Die rechtspolitische Situa- tion im Ostseeraum vor und nach dem 1. Weltkrieg (1917–1922). Die Gründung der neuen Staaten und ihre verfassungsrechtliche Dimension“ fand am 12. und 13. Juni 2014 in Rīga und Jūrmala statt. Die Konferenz wurde von der Juristi- schen Fakultät der Universität Lettlands (the Faculty of Law of the University of Latvia) in Zusammenarbeit mit dem Baltischen Zentrum für strategische For- schungen der Lettischen Akademie der Wissenschaften the( Baltic Strategic Stu- dies Centre of the Latvian Academy of Sciences) und dem Lettischen Institut für Geschichte der Universität Lettlands (the Institute of History of the University of Latvia) im Rahmen des Projekts „Erfahrungen in der Wiederherstellung der staatlichen Unabhängigkeit Lettlands, Lehren und internationale Bedeutung (his- torische, politische und Rechtsaspekte)“. „The Experience, Lessons and Internatio- nal Importance of the Restoration of Latvia’s Independent Statehood (Historical, Political and Legal Aspects“ organisiert. Die Konferenz ist ein vom Baltisch-Deutschen Hochschulkontor unterstütztes Projekt. Dieses Projekt des Baltisch-Deutschen Hochschulkontors wurde durch den Deutschen Akademischen Austauschdienst (DAAD) und aus Mitteln des Auswärti- gen Amtes der Bundesrepublik Deutschland gefördert. Für die geleistete Unterstüt- zung dieses Projekts möchten sich die Organisatoren der Konferenz sehr herzlich bedanken. JurZin-7.indb 7 02.12.2014 09:36:24 8 Juridiskā zinātne / Law, No 7, 2014 Die Konferenz wurde auch vom Büro des Rechtsanwalts Andris Grūtups finan- ziell unterstützt. Ohne diese finanzielle Unterstützung des Büros wäre die Ver- öffent lichung des Konferenzmaterials nicht möglich gewesen. Die Organisatoren der Konferenz sprechen dem Büro des Rechtsanwalts Andris Grūtups die tiefste Dankbarkeit für den finanziellen Beitrag aus. Für die informative und finanzielle Hilfe bedanken sich die Organisatoren der Konferenz auch beim Rat der vereidigten Notare, bei der Zeitschrift “Jurista Vārds” und beim Stadtrat der Stadt Jūrmala. Projektleiter Prof. Jānis Lazdiņš JurZin-7.indb 8 02.12.2014 09:36:25 Rechtspolitische Besonderheiten bei der Entstehung des lettischen Staates und .. Jānis Lazdiņš Juridiskā zinātne / Law,
Load more

Recommended publications
  • Meremehed Rindel: Meredessantpataljon Eesti Vabadussãjas
    Acta Historica Tallinnensia, 2012, 18, 48–72 doi: 10.3176/hist.2012.1.02 MEREMEHED RINDEL: MEREDESSANTPATALJON EESTI VABADUSSÕJAS Arto OLL Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Artiklis on esimest korda käsitletud Eesti merejalaväeüksust vabadussõjas. On tähelepanu pööratud sündmustele, mis viisid sellise väeosa loomiseni. On analüüsitud pataljoni struktuuri kujundamist ja arengut, komandöre ning sõjalist tegevust Eesti vabadussõjas Punaarmee vastu. Peamised küsimused on: kas tegemist oli tugeva, võitlusvõimelise üksusega ja milline oli mere- jalaväelaste panus vabadussõja lahingutes üldises rindeolukorras? Kas pataljoni loomine õigustas end ja miks see likvideeriti? On välja toodud kõik lahingud, kus nimetatud pataljon osales, ja antud hinnang selle kohta, milles oldi edukad ning kus ebaõnnestuti. Artikli allikad on peamiselt Eesti Riigiarhiivi (ERA) fondid, käsikirjad ja mälestused. SISSEJUHATUS Merejalaväe1 eeldus on merepiir ja loomulikult sõjalaevastik, mis võimaldaks säärase väeliigi transpordi ning logistilise toetuse. Merejalavägi kuulub tavaliselt mereväe koosseisu, on selle koostisosa. Merejalaväe moodustamine on üldjuhul (kuid mitte alati) omane suurriikidele, millel on arvestatavad finants- ja inim- ressursid. Tänapäeva vanim merejalavägi on Hispaanial (Infanteria de Marina), mis loodi 1537. aastal, Venemaal lõi säärase väeosa tsaar Peeter I 1705. aastal2, USA-s asutati see 1775. ja Preisimaal 1852. aastal. Sellistel sõjalistel üksustel on ülejäänutest erinev vormiriietus, nad
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 16
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 16 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 16 MATI KRÖÖNSTRÖM Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920 TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud TÜ filosoofiateaduskonna ajaloo- ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 16. detsembril 2008. a Juhendaja: dots. Tõnu Tannberg Oponendid: prof. Toivo Raun (Indiana Ülikool) vanemteadur Toomas Karjahärm (Tallinna Ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 30. jaanuaril 2009. a. kell 15.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–19–036–2 (trükis) ISBN 978–9949–19–037–9 (PDF) Autoriõigus Mati Kröönström, 2008 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 550 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 Probleemiasetus ja töö eesmärgid .................................................................. 8 Töö ülesehitus................................................................................................. 11 Historiograafia ................................................................................................ 13 Allikad ............................................................................................................ 21 1. PEATÜKK. EESTI RELVAJÕUDUDE ORGANISEERIMINE 1918 ........................................................................................................... 23 Eesti relvajõudude organiseerimise katsed Saksa
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • As of 2013-11-18 Estonian Archives in the US--Book Collection 3.Xlsx
    Estonian Archives in the US -- Book Collection Autor Title Date Dewey # Item # Saar, J 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba- 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII-XIII, 3. Kogud XIV-XIX, dusvõitlejate Abistamis- nd 323 Ees keskus 4. Kogud XX-XXV 1985-1987 Simre, M 1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988-1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888-1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja- 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees Ameerikas 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K 12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 - 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja- 120.a. juubeli laulupeo laulud 1989 780 Ees Ameerikas Loog, Jüri 125 aastat raudteid Eestis 1997 333 Loo Samma, O ed.
    [Show full text]
  • Courts Martial and Their Actions in the Estonian War of Independence 1918−1919
    The Establishment of “Drumhead” Courts Martial and their Actions in the Estonian .. Taavi Minnik Juridiskā zinātne / Law, No 7, 2014 pp 99–112 The Establishment of “Drumhead” Courts Martial and their Actions in the Estonian War of Independence 1918−1919 Taavi Minnik, MH Tallinn University, Institute of History PhD candidate E-mail: [email protected] Keywords: Standrecht, Lieber Code, Baltic Wars of Independence, courts martial, military justice Friedrich Fromhold Martens (1845−1909) has noted that wars are the “gauges” of civility.1 Till the early 1860’s, the warring parties had mostly followed warfare practices built upon custom (jus non scriptum), but the Lieber Code of 24 April 1863 became the turning point in the development of laws of land warfare. Dur- ing the American Civil War (1861−1865), alumnus of the universities of Halle and Jena, Francis (born as Franz) Lieber (1798/1800−1872) assisted the American Government in drafting legal guidelines for the Union Army. The Lieber Code is concerned with martial law (Section 1) and also regulated the treatment of the civilians (Section 2), prisoners of war, deserters (Section 3), irregular forces (Sec- tion 4) and collaborators with the enemy forces (Section 5).2 The reception of the Lieber Code in Europe was speeded up by the Franco−Prussian War (1870−1871), during and after the Lieber Code was accepted by Prussia (1870), France (1877), Russia (1877) and Great Britain (1883).3 It also formed the basis for the multilateral treaties like the Brussels’ Declaration (1874) and the Hague Conventions
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • VILJANDI LINN JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI LINN JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheteistkümnes ja ühtlasi viimane sarjast, mis on pühendatud Viljandi- ja Mulgimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on võetud kihelkondlik jaotus. Varem on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa, Helme ja Viljandi kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2008). Allpool käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi linnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osutatud teenete kui ka Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega
    [Show full text]