Arengukava 2011-2013

Tallinna Mustjõe Gümnaasium

Heaks kiidetud Õppenõukogu otsus 12.11.2011, pr nr 2

Hoolekogu istungil 11.11.2010 Õpilasomavalitsuse istungil 18.11.2010

Tallinn 2010 Sisukord

1 ÕPPEASUTUSE LÜHIÜLEVAADE ...... 3 2 Arengukava 2008-2010 realiseerimise analüüs ...... 4 2.1 Eestvedamise ja juhtimise valdkond ...... 4 2.2 Personali juhtimise valdkond ...... 5 2.3 Õppe- ja kasvatustöö valdkond ...... 6 2.4 Koostöö huvigruppidega ...... 7 2.5 Ressursside analüüs ...... 8 2.6 SWOT-analüüs ...... 9 3 MISSIOON ...... 10 4 Valdkondade arenduse visioon ...... 10 4.1 Kooli juhtimise valdkond ...... 10 4.2 Õppe- ja kasvatustöö valdkond ...... 10 4.3 Huvigruppidega koostöö valdkond ...... 12 4.4 Kooli turvalisuse valdkond ...... 12 4.5 Ressursside juhtimise valdkond ...... 13 5 TEGEVUSKAVA ...... 13 5.1 Eestvedamine ja juhtimine ...... 13 5.2 Personalijuhtimine ...... 15 5.3 Õppe-ja kasvatustegevus ...... 16 5.4 Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine ...... 18 5.5 Kooli turvalisuse valdkond ...... 20 5.6 Ressursside juhtimine ...... 20 6 ARENGUKAVA REALISEERIMISE, MUUTMISE JA UUENDAMISE KORD ...... 21 6.1 Arengukava realiseerimine ...... 21 6.2 Arengukava muutmise ja uendamise kord ...... 21 Lisa 1. Õpetajate täiendkoolituse planeerimine Lisa 2. Pedagoogide kvalfikatsiooni tõstmise planeerimine Lisa 3. Põhikooli tunnijaotusplaan Lisa 4. Gümnaasiumiastme eestikeelse aineõppe ülemineku kava Lisa 5. Gümnaasiumi kursuste jaotus õppesuunati 2011-2013 (e-õpetatakse eesti keeles)

1 ÕPPEASUTUSE LÜHIÜLEVAADE

Tallinna Mustjõe Gümnaasium asub kesklinnale üsna lähedal, vahetuses läheduses on Tallinna Loomaaed, Rocca al Mare, Vabaõhumuuseum, Stroomi metsapark ning Saku Suurhalli kompleks, mis annab potentsiaalsed võimalused koostööks nende kultuuriasutustega õpilaste ja õpetajate intellektuaalsete ja esteetiliste vajaduste rahuldamiseks ning võimaldab kasutada neid asutusi tundide ja klassiväliste ürituste läbiviimiseks.

Kooli mugav asukoht (Paldiski maantee, koolihoone ees on trolli- ja bussipeatus) võimaldab õppida koolis Tallinna erinevates linnaosades ja äärelinnas elavatel õpilastel.

Käesoleval ajal ehitatakse uusi elamuid Stroomi, Kakumäe ja Rocca al Mare kruntidele, mis annab lootust, et uute õpilaste sissevool suureneb ning õpilaste arv säilib.

Õpilaste arv on püsinud stabiilne viimase viie aasta jooksul mitte ainult kooli mugava asukoha pärast, vaid ka tänu pedagoogilise kollektiivi tööle kooli positiivse imago loomisel. Siia kuuluvad projektid „Hiline keelekümblus”ja „Pikapäevakool”, õppeainete õpetamine eesti keeles põhikoolis, pikapäevarühma edukas töö, ringide ja klubide tegevus.

Tuleb aga arvestada sellega, et tööpuudus lastevanemate seas, alkoholism ja narkomaania avaldavad negatiivset mõju kooli õppetööle.

Sotsiaalprobleemid ning kiiresti muutuvad elutingimused sunnivad pedagoogide kollektiivi keskendama tähelepanu õppetöö kasvatuslikele aspektidele.

Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpilaste arv seisuga 01.09.2010 on 678. Õppetöö toimub ühes vahetuses. Koolis töötavad kõrgharidusega pedagoogid, kes õpetavad oma kvalifikatsioonile vastavaid õppeaineid. Kaks pedagoogi omab vanempedagoogi ametijärku, kolm - pedagoog- metoodiku ametijärku. Pedagoogide keskmine vanus on 40 aastat. Gümnaasiumi töörežiim – viiepäevane töönädal, õppetunni kestus – 45 minutit. Õpilaste õppekoormus vastab Eesti riikliku õppekava nõuetele ning Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega sätestatud normidele.

Tallinna Mustjõe Gümnaasium on majandus-tehnilise suunaga kool. Õppesuuna valikul lähtuti tehnilise baasi olemasolust kooli arengu alguses. Möödunud aastatel on kool tehniliselt kõvasti arenenud – koolis on kaks arvutiklassi, õmbluskabinet, elektroonika kabinet. Koolis on enam kui 100 arvutit, 26 projektorit, 6 puutetahvlit SMART, 2 digikaamerat.

Perioodil 2008-2010 projekti „Infotehnoloogia õppeprotsessis“ raames on soetatud ja installeeritud 19 projektorit, mis võimaldab korraldada õppetööd tundides kvaliteetsemalt ja optimaalsemalt.

Osalemine Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides (Tehnotiiger) võimaldas varustada füüsika ja keemia kabinetid kaasaegsete tehniliste vahenditega. Eelarvevahendite abil on soetatud 2 puldikomplekti, 4 printerit, 2 paljundusmasinat ja arvutitehnika, installeeritud uus server (Linux), kooli aula on varustatud kaasaegse heli- ja valgustehnikaga.

Aastatel 2008-2010 on koolitöö arenenud projektitegevuse kaudu. Kool jätkab tööd hilise keelekümbluse programmis, osa õppeainetest õpetatakse koolis eesti keeles alates 2. klassist, eesti keeles õpetatavate õppeainete arv kasvab iga aastaga.

Kooli integratsiooniprojekte on aastate jooksul toetanud rahaliselt Integratsiooni Sihtasutus, koolis teostatakse erinevaid koolisiseseid projekte, kool osaleb Haabersti linnaosa koolide ühisprojektides.

Koolis teostatakse edukalt erinevaid õppe- ja kasvatuslikke projekte: „Parim klass“, „Suhtlusklubi”, “Dialoog“, töötavad huviringid ja klubid.

Algkool töötab pikapäevarežiimil. Seisuga 01. september 2010 töötab kooli juures 6 pikapäevarühma.

2 ARENGUKAVA 2008-2010 REALISEERIMISE ANALÜÜS

Kool lõpetas oma töö sisehindamise 2010. aasta sügisel. Sisehindamise tulemused on esitatud 1. septembri 2010. aasta aruandes.

Sisehindamise üheks tähtsamaks komponendiks oli kooli arengukava 2008-2010 täitmise hindamine. Tehtud on kooli töö ja õppekavade 2008-2010 täitmise põhjalik analüüs, mille läbiviimisel on kasutatud nii kooli arengukavas toodud kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutud sisehindamise indikaatoreid.

2.1 Eestvedamise ja juhtimise valdkond

Eestvedamise ja juhtimise valdkonna hindamiseks on kasutatud järgmisi indikaatoreid:

 kooli administratiivse nõukogu koolitus;  kooli infosüsteemi kujundamise tase;  infotehnoloogia ja uue tehnika kasutamine õppetöös;  õpilaste ja õpetajate osalemine kooli projektitegevuses;  eesti keeles õpetatavate õppeainete arvu dünaamika;  sotsiaalne ja psühholoogiline komfort kollektiivis. Analüüsides aastatel 2008-2010 selles valdkonnas toimunut, võib märgata kõikide indikaatorite positiivset dünaamikat, millest on mainitud ka sisehindamise aruandes. Informatsiooni ringluse dünaamika ja varustatus kaasaegse tehnikaga on paranenud. Kasvanud on koolis teostatavate

4 projektide arv ning projektide kaudu otseselt või kaudselt kooli juhtimisprotsessis osalevate õpetajate ja õpilaste arv. Eesti keeles õpetatavate õppeainete osakaal on suurenenud. Pedagoogilise kollektiivi rahulolu kooli juhtimisega on küllalt kõrge. Kooli töö analüüsimisel on ilmnenud lahendust vajavad probleemid:

 informatsiooni liikumine erinevate sihtgruppide vahel ei ole sujuv, informatsioon ei ole alati kättesaadav;  õpetajate vajadused metoodika alase koolituse järele ei ole täiel määral rahuldatud.

2.2 Personali juhtimise valdkond

Eestvedamise ja juhtimise valdkonna hindamiseks on kasutatud järgmisi indikaatoreid:

 pedagoogide motiveeritus oma professionaalse taseme tõstmisel;  antud perioodi jooksul koolist lahkunud pedagoogide osakaal;  personali värbamine ja toetamine;  personali arendamine ja motiveerimine. Selle valdkonna tegevuse analüüs näitab, et kõik kooli pedagoogid on töötanud antud perioodil erinevates töörühmades. Selle perioodi vältel on püsinud stabiilne nende töötajate osakaal, kes arvavad, et kooli juhtimissüsteem toetab töötajate tegevust (2008 – 81%, 2009 – 82%, 2010 – 82%).

Mikrouurimine: "Pedagoogilise kollektiivi psühholoogiline mikrokliima"

Kollektiiv on aktiivne ja energiline 6 Kollektiivi liikmete saavutused (ebaõnnestused) tekitavad Õpetajad tunnevad uhkust oma kollektiivi üle kaasaelamistunnet ning toetust. 5 4 Kollektiiv hindab heatahtlikkust, kõigil on suur soov 3 Kollektiivis domineerib reibas elurõõmus meeleolu töötada koos. 2 1 0 Kollektiivi liikmed reageerivad kollektiivi ees seisvatele Kollektiivi gruppide vahel tekib vastastikune mõistmine . probleemidele

Kollektiiv suhtub heatahtlikult uutesse liikmetesse, aitab Kollektiiv suhtub õiglaselt kõikidesse kollektiivi liikmetesse. neid, hoolitseb nende eest.

Kollektiivi liikmed on harjunud koos olema ning koos vaba Kollektiivi liikmete vahelises suhetes domineereb aega veetma. heakskiitmine ja toetus.

2007.a. - Õpenõkogu 2008.a. - Õpenõkogu 2009.a. - Õpenõkogu

2007 2008 2009

Rahulolu-uuringud tagavad tagasiside saamise kollektiivi mikrokliima kohta. Uuringute tulemuste analüüsi põhjal võib teha järgmised järeldused:

 antud perioodil on püsinud stabiilne nende töötajate osakaal, kelle arvamusel soodustab kooli juhtimissüsteem töötajate tegevust ja arengut, (2007.a - 81%, 2008.a - 81%, 2009.a - 82%)  samuti stabiilne on olnud kooli töötajate toetus kooli missioonile, visioonile ja põhiväärtustele (2007.a - 89%, 2008.a - 92%, 2009.a - 97%)  on kasvanud nende töötajate osakaal, kes on rahul kooli mikrokliima ja töökoha tingimustega (2007.a - 59%, 2008.a - 69%, 2009.a – 75%)  stabiilne on olnud töötajate rahulolu oma tööga (2007.a - 89%, 2008.a - 89%, 2009.a - 89%). Uuringu tulemuste analüüsimisel on ilmnenud järgmised valdkonna probleemid:

 Paljud õpetajad hindasid ebapiisavaks tööks vajalike vahendite hulka: 2007.a - 39%, 2008.a - 37%. Rahulolematust võib seletada kasvanud nõudlusega infotehnoloogia vahendite järele (projektorid, puutetahvlid SMART jne)  Kooli abipersonal on ebapiisavalt kaasatud kooli põhitegevusse.  Uuringud on näidanud, et paljude pedagoogide arvamusel toimub kogemuste vahetamine koolis väheaktiivselt. Sellel arvamusel oli 2007.a – 43%, 2008.a – 43%, 2009.a – 48% töötajatest. Tendentsi põhjuseks on kooli metoodilise töö taseme langus.

2.3 Õppe- ja kasvatustöö valdkond

Selle valdkonna tähtsamad indikaatorid on:

 õpilaste teadmiste kvaliteedi näitajad: - õpilaste teadmiste kvaliteedi dünaamika - eksamite ja tasemetööde tulemuste dünaamika - kooli lõpetajate astumine kõrgkoolidesse - õpilaste õpimotivatsiooni muutused - õpilaste hõivatus ringitegevusega - uurimistöid kirjutanud õpilaste arv - teise kooli omal soovil lahkunud õpilaste arv - konkursi korras 10. klassi kandideerijate arv.  õpilaste integratsiooni näitajad: - eesti keeles õpetatavate ainete arv 1.-12. klassides - eesti kirjanike ilukirjanduslike teoste arv kooli raamatukogus - õpetajate valmidus õpetada oma ainet eesti keeles (õpetajate arv) - keelekümbluse metoodika kursused ja kriitilise mõtlemise koolituse läbinud õpetajate arv.

Tegevuste analüüsist järeldub, et näitajate dünaamika on enamasti positiivne, kuid on olemas parandamist vajavad valdkonnad:

 Riigieksamite tulemused ei olnud hinnataval perioodil stabiilsed, nende dünaamika ei olnud alati positiivne: matemaatika – 2007 – 42,3 punkti; 2008 – 65 punkti; 2009 - 44,4 punkti; bioloogia – 2007 - 51,4 punkti; 2008 - 68,5 punkti; 2009 - 44,4 punkti.  Olümpiaadidel osalemise tulemused ei ole eriti kõrged, tuleb parandada olümpiaadideks ettevalmistamise süsteemi.  Teadmiste kvaliteedi järjepidevuse kadumine õpilaste üleminekul neljandast klassist viiendasse, võib märgata teadmiste kvaliteedi langust: matemaatika – algkool - 93,4%, põhikool - 43,6%; vene keel – algkool - 94,7%, põhikool - 51,55%; eesti keel – algkool - 76,5%, põhikool - 46,2%.  Uurimistööd lõpu- või üleminekueksamina sooritas 2008. aastal 2,4% kõikidest eksamisooritajatest, 2009 – 4,3 %. Kuigi uurimistööd teinud õpilaste arv on veidi suurenenud, jääb see näitaja väga madalaks.

2.4 Koostöö huvigruppidega

 Hinnataval perioodil on märgatavalt suurenenud kooli hoolekogu osalemine kooli elus.  Integratsioonirojektide „Mu koduke on tilluke” (2008) ja “Oh aegu ammuseid” (2009/2010. õppeaasta) teostamise käigus on arenenud partnersuhted kooli lähedal asuvate kultuuriasutuste ja muuseumidega.  Tänu lõimumisprojektile „Oleme kõrvuti” on muutunud aktiivsemaks Haabersti linnaosa koolide koostöö.  Tugevnenud on partnersuhted Tallinna Järveotsa Gümnaasiumiga.  Uuringu tulemused näitavad, et õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid hindas headeks 2007.a – 63%, õpetajatest, 2008.a – 69%, 2009.a – 74%. Õpilastest hindas õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid headeks 2007.a – 71%, 2008.a – 65%, 2009.a – 71%. Võib märgata positiivset dünaamikat.  Lapsevanemate seas läbiviidud rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et lapsevanemad hindavad positiivselt järgmisi tegevusvaldkondi: - informatsiooni ringluse kiirenemine (kasv – 19%) - paranenud on õpilastele rakendatavate tugiteenuste süsteem (2007.a - 40%, 2008.a - 48%, 2009.a - 58%) - kooli mikrokliima on hea ja õpilasi toetav (2007.a - 87%, 2008.a - 88%, 2009.a - 88%).

 Kooli tugevaks küljeks on konfliktsituatsioonide kiire ja õiglane lahendamine. Direktorile polnud esitatud ühtegi kirjalikku kaebust või vaiet. Kõik tekkinud probleemid ja vaidlused on lahendatud läbirääkimiste teel. Valdkonna tegevuse analüüsimisel on ilmnenud parandamist vajavad alad:  Informatsiooni liikumine koolis ei ole päris hea, kuigi on näha positiivset dünaamikat: informatsiooni ringlust hinnati halvaks 2007.a-37% vastanutest, 2008.a.-29%, 2009.a-21%.  Paljud lapsevanemad ei tea, kuhu ja kelle poole tuleb pöörduda oma probleemiga. Vajalikku informatsiooni selle kohta ei olnud 2008. aastal 21 protsendil lapsevanematest, 2009.a -19%.  Osa lapsevanematest arvab, et kooli koosolekud ei ole piisavalt huvitavad: 2007.a - 28%, 2008.a. - 23%, 2009.a -23%.  Õpilastele ja lapsevanematele pakutud arenguvestlused ei olnud lapsevanemate seas eriti populaarsed: 2008.a osales arenguvestlustes 58% lapsevanematest, 2009.a - 69%.  Kuigi hoolekogu osalemine kooli tegevuses on hinnataval perioodil suurenenud, jääb selle organi aktiivsus ebapiisavaks.  Lapsevanemate osalemine kooli ja klassi lastevanemate koosolekutel on püsinud stabiilselt madal, eriti 3. kooliastme ja gümnaasiumiastme klassides (külastatavus oli vastavalt 28% ja 39%).

2.5 Ressursside analüüs

Möödunud perioodil teostatud tööd:

 kooli fassaad ja koolihoone sillutisriba on osaliselt renoveeritud (HA investeeringud)  kooli staadioni kulunud kunstkate on parandatud (sponsor Kristiine Linnaosa valitsus)  igal aastal suvisel koolivaheajal tehakse koolis sanitaarremonti. Aastatel 2008-2010 on soetatud ja rakendatud:

 2 puldikomplekti interaktiivse vastamissüsteemi jaoks 30 õpilasele  installeeritud on uus server (Linux)  tänu Tallinna Haridusameti investeeringutele on saadud 2 dokumendikaamerat ja puutetahvel SMART  ostetud on väike koopiamasin  projekti „Projektor igasse klassi” raames on ostetud 12 projektorit  soetatud on 3 toolikomplekti (8. kabinet, 13. kabinet, 20. kabinet)  Tiigrihüppe Sihtasutuse projekti kaudu: - keemia ja füüsika kabinetid on varustatud uute mõõtekomplektidega (hind 6392 €)

- poiste tööõpetuse kabinetti on soetatud CNC-pink tööõpetuse tundide efektiivsuse tõstmiseks  informatsiooni ringluse kiirendamiseks on viidud ekspluatatsiooni suure ekraaniga televiisor (Haabersti Linnaosa valitsuse kingitus kooli sünnipäevaks, paigaldatud koolihoone 2. korruse seinale kooli uudiste ja informatsiooni edastamiseks).

2.6 SWOT-analüüs

Tugevad küljed Nõrgad küljed 1. Õpilaste iseseisva mõtlemise Sisefaktorid 1.Komfortne, heatahtlik keskkond. kujundamise meetodite vähene 2. Administratiivse nõukogu kasutamine. efektiivne töö. 2. Metoodiline töö on Välisfaktorid 3. Hea klassiväline töö. väheaktiivne. 4. Kollektiiv on enesetäien- 3. Riigieksamite ja olümpiaadide damisele avatud. tulemused ei ole piisavalt kõrged. 4. On vähe õpetajaid, kes suudavad õpetada oma ainet eesti keeles. Võimalused SO-strateegia WO-strateegia

1.Ühine riiklik õppekava. 1. Pedagoogide koolitamine ja 1. Metoodiliste päevade 2.Riigi integratsioonipoliitika kooli-tusvõimaluste leidmine läbiviimine koostöös Tallinna (integratsiooni sihtasutus, keele- (LAK, HTM, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumiga. kümblus, lõimumine) Haridusamet, MISA) 2. Eesti Vabaõhumuuseumi, Kullo 3.Projektitegevus ja selle 2. Osalemine MISA, Tiigrihüppe keskuse, Tallinna Loomaaia ja võimalused (projektid „Tervist Sihtasutuse, Vene Kultruuri- Kunstiakadeemia spetsialistide edendav kool“, „Tiigrihüpe“, keskuse, Tallinna linna, Haabersti tundide läbiviimine koolis eesti „Minu Riik“) linnaosa ja üleriigilistes keeles. projektides. 3. Õpilaste silmaringi avardamine 3. Rahvusvaheliste projektitege- Vene Kultuurikeskuse, Esteetilise vuse aktiviseerimine (Helsingi Kasvatuse keskuse ja Tallinna Soome-Vene kool, Kiievi linnavalitsuse projektide kaudu Scandinavia kool) ning projekti „Tagasi kooli“ abil. 4. Klassivälise töö aktiviseerimine, kasutades kooli lähedal asuva Eesti Vabaõhumuuseumi võimalusi. Ohud ST-strateegia WT-strateegia 1. Kaadriprobleem: on vähe õpetajaid, kes suudavad õpetada 1.Huviringide ja pikapäevarühma 1.Kontrolli tugevdamine õpetaja oma ainet eesti keeles. töö laienemine. kohustuste täitmise üle. 2.Koolide finantseerimise vähen- 2.Klassivälise töö kõikide 2.Õpetajate aktiivse hoiaku damine, koolide materiaalbaasi suundade aktiviseerimine. kujundamine suitsetamise- ja halvenemene. 3.Õpetajate kõikvõimalik toeta- narkootikumidevastase ennetustöö 3.Majanduskriisist tingitud elu- mine ja tunnustamine: koolitused, suhtes. taseme langus, sotsiaalse ekskursioonid, üritused. 3.Arenguvestlused lapsevanema- kihistumise tugevnemine. 4.Õpetajatele ümberõppe võima- tega, lapsevanemate koosolekute 4.Erivajadustega, haigete ja luste leidmine. läbiviimine. nõrkade laste arvu suurenemine. 5.Noorte õpetajate toetamine. Lapsevanemate nõusoleku vaja- likkus lapse nõustamiskomisjoni suunamisel.

3 MISSIOON

hariduslike vajaduste rahuldamine; iga õpilase võimete arendamine

riikliku õppekava ning kooli õpimotivatsiooni ning õppeoskuste kujundamine majandus-tehnilise õppesuunaga määratletud hariduse andmine Gümnaasium, mille tegevuse keskmes on õpilane Aidata kujuneda isiksusel, kes: Erialase ettevalmistuse tagamine, orienteerub üldinimlikele mille eesmärgiks on: kõlbelistele väärtustele; aidata õpilastel valida eriala kooli tunneb oma ja teiste rahvaste lõpetamisel

kultuuri; kooli lõpetajate tuleb toime elu muutuvate konkurentsivõimelisus tööturul.

tingimustega. 4 Valdkondade arenduse visioon

4.1 Kooli juhtimise valdkond

Kooli juhtimise valdkonnas on 2013. aastal lõppenud uue õppekava juurutamise protsess. Koolis on läbi viidud uue õppekava rakendamise sügav analüüs, on tehtud vajalikud korrigeerimissammud. Kooli infosüsteemi töö on parandatud. Projekt „Projektor igasse klassi“ on lõpetatud. Kooli õpetajad ja õpilased kasutavad aktiivselt oma töös erinevaid kaasaegseid õppevahendeid.

Kõik kooli õpetajad valdavad eesti keelt nõutaval tasemel, paranenud on uute õppevahendite ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamise oskused.

Kooli õppekeskkond vastab uue õppekava nõuetele.

Lähtudes Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi missioonist ning arvestades arengukava 2008-2010 analüüsi tulemusi ja sisehindamise tulemusi, näeb kool end 2013. aastal haridusasutusena, kus õpilastele pakutakse kõiki võimalusi õppimiseks 1.-12. klassides põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning uue riikliku õppekava alusel.

4.2 Õppe- ja kasvatustöö valdkond

Planeeritav õpilaste arv 01.09.2013 – 650. Õppetöö toimub kahes keeles: vene ja eesti.

Õppe- ja kasvatustöö kooliastmeti:

I õppeaste

Kasutatakse õpetamise integratiivset meetodit (1.-2. klass: üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant, 2. klassist algab sujuv üleminek aineõpetusele). Eesti keelt õpitakse alates 1. klassist. Eesti keeles õpetatakse muusikat. Alates 2. klassist õpetatakse eesti keeles ainet “Inimeseõpetus”.

3. klassis õpetatakse eesti keeles kunstiõpetust, muusikat ja ainet “Inimeseõpetus”. Tundides kasutatakse tehnilisi vahendeid (arvuteid ja projektoreid), mida toetavad kooli arvutivõrk ja internetiühenduse olemasolu igas klassis.

Eesmärk – säilitada 1. septembriks 2013 ainete õpetamist eesti keeles mahus 25% kõikidest õpetatavatest õppeainetest. Kooli õppesuunaga seotud kursused ja teemad on integreeritud ainekavadesse ja huviringide töösse. Kool jätkab projekti „Pikapäevakool”. Lapsevanemate soove arvestades töötavad iga klassiparalleeli juures pikapäevarühmad. Pikapäevarühmad töötavad graafikute järgi, mis lubab õpilastel osaleda aktiivselt klassivälises tegevuses (ringid, ekskursioonid, teatrite/muuseumide külastamised jne).

II õppeaste

Alates 3. klassist on inglise keele õppimine kohustuslik. Eesti keeles õpitakse järgmisi aineid: inimeseõpetus, eesti kirjandus, loodusõpetus, muusika, kunstiõpetus. Alates 5. klassist algab õppimine hilise keelekümbluse metoodika baasil. 5. klassist on õppeplaanis arvutiõpetus (valikainena).

Kooli õppesuunda toetavad valikained ja ringitöö (arvuti- ,majandus- ja elektroonikaringid). Selles kooliastmes osalevad õpilased projektis „Pikapäevakool”. Lapsevanema soovil saavad õpilased, kelle emakeel on ukraina keel, õppida emakeelt koolis kooli eelarve kulul.

Kooli eesmärk – 1. septembriks 2013 õpetada eesti keeles kuni 35% õppeainetest.(Lisa 3)

III õppeaste

7.-9. klassides toimub õppetöö LAK metoodika baasil. Algab kooli õppesuunda toetavate õppeainete õpetamine (majandusõpetus, arvutiõpetus, kursus „Tehnoloogia”, matemaatika, soome ja inglise keel).

Õppekava on orienteeritud õpilaste iseseisvale tööle, mis eeldab iseseisva töö vormide (uurimistöö, praktiline töö jne) laialdast kasutamist õppeprotsessis. Tunnid toimuvad uute tehniliste vahendite baasil: arvutid, projektorid, interaktiivsed tahvlid. Tunde viiakse läbi ka muuseumides, looduses, teaduskeskustes.

Kooli eesmärk – 1. septembriks 2013 õpetada 3. kooliastmel eesti keeles kuni 40% õppeainetest (vt lisa 3). See võimaldab üle minna sujuvalt gümnaasiumiastmes ainete eesti keeles õpetamisele ning õpetada eesti keeles gümnaasiumi klassides 60% ainetest.

Gümnaasium

Orienteerimine tulevasele erialale, sügav üldhariduslik ettevalmistus kõrgkooli astumiseks, eelkutselise hariduse jätkamine. Kooli õppekavas on uus aine – „Karjääriõpetus”.

Eesti keeles õpetatakse järgmisi õppeaineid: eesti kirjandus, geograafia, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, muusika, kunstiõpetus, valikained. Eesmärk – suurendada eesti keeles õpetatavate õppeainete osakaalu kuni 60% (vt lisa 4;5 ). Toimub kooli õppekava ja õppeplaani arendamine, arvestades kooli õppesuuna süvendamist ning klassideta kursusõppe süsteemi arendamist, mis võimaldab luua kooli gümnaasiumiastmes kolm õppesuunda.

4.3 Huvigruppidega koostöö valdkond

Koostöö huvigruppidega on hästi arenenud ja laienenud. Sidemed püsipartneritega on tugevnenud. Koostöö rahvusvaheliste partneritega (Helsingi Soome-Vene kool, Kiievi Scandinavia gümnaasium) on laienenud. Tööle on rakendatud uus kooli infosüsteem, mis tagab õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele head informatsiooni ja tagasiside saamise võimalused. Kooli õpilasomavalitsuse osalemine kooli juhtimisprotsessides on suurenenud.

4.4 Kooli turvalisuse valdkond

2013. aastaks planeerib kool saavutada kõrgemat kooli turvalisuse taset. Selle eesmärgi saavutamiseks teostatakse järgmist tegevuskava:

 kooli keskkonna turvalisust tagavate käitumismallide kujundamine, koolivägivalla ennetamine koolis;  turvaliseks käitumiseks vajalike isiksuseomaduste kujundamine;  turvalise olmekäitumise oskuste kujundamine;  teadmiste ja oskuste omandamine individuaalsete ja kollektiivsete riskide alandamiseks;  moraalse ja psühholoogilise kindluse kujundamine õigeks käitumiseks ohtlikes ja erakorralistes olukordades;  kooli turvalisuse tagamise süsteemi rakendamine; kooli turvalisuse tagamise süsteem kujutab endast seadustega ettenähtud meetmete ja ürituste kompleksi, mida teostavad kooli töötajad kooli direktori juhendamisel ning koostöös õiguskaitseorganite ja ühiskondlike asutustega kooli turvalise toimimise tagamiseks.

4.5 Ressursside juhtimise valdkond

Igas klassiruumis on olemas vajalik tehnika täisväärtuslike tundide läbiviimiseks, õppekeskkond on väga kõrgel tasemel. Kõik kabinetid on varustatud vajalike õppematerjalide ja vahenditega. Vana paljundusmasina asemele on soetatud uus (põhivara).

Koolihoone katus on uuendatud. Koolihoovi ja juurdesõiduteede asfaldikate on parandatud.

5 TEGEVUSKAVA

5.1 Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid:

 Tutvumine uue õppekavaga ning selle põhjal kooli uue õppekava koostamine ja rakendamine.  Kooli põhidokumentide viimine vastavusse uue põhikooli- ja gümnasiumiseadusega.  Kooli infopanga toimimise analüüs ja tegevuse korrigeerimine. Erinevate õppekeskkondade toimimise tagamine gümnaasiumiastmes ja põhikoolis, mille eesmärk on informatsiooni liiklemise kiirendamine ja sihtgruppide omavahelise infovahetuse parandamine.  Lahtiste tundide läbivimine uue tehnika baasil.  Innovaatiliste tehnoloogiate rakendamine ja arendamine, uute hariduslike projektide alustamine koolis.  Kooli abipersonali kaasamine kooli põhitegevusse.  Tegevus Aeg Vastutaja(d) Ressurss Indikaator (soovitav tulemus) 1.Uute õppekavade juurutamine koolis: a) uue RÕK rakendamisega tegelevate oktoober 2010 – direktor õpetajad 2011. aasta töörühmade töö jätkamine (2 rühma): detsember 2013 õppealajuhatja - põhikooli ja 1.töörühm – RÕK põhikoolis (1 kord kuus) administratiivne gümnaasiumi 2. töörühm – RÕK gümnaasiumiastmes nõukogu õppeplaanid metoodiline on koostatud, nõukogu õpikud on b) õppenõukogu koosolekute, seminaride ja oktoober 2010 – direktor õpetajad soetatud koolituste plaanide koostamine uue õppekava jaanuar 2011 administratiivne - õppekavad eduka rakendamise eesmärgil nõukogu on koostatud (vt personalijuhtimine) c) kooli administratiivse nõukogu liikmete jaanuar 2011 direktor kooli juhtkond 2012. aasta funktsionaalsete kohustuste - töö läbivate kindlaksmääramine uue õppekava teemade kallal rakendamise valguses - õppekava d) RÕK rakendamise diagnostika, 1 kord poolaastas arendusjuht õpetajad juurutamise monitooringud, analüüs, korrigeerimine projektijuht õpilased arutamine psühholoog lapsevanemad õppenõukogus Jaanuar 2012

2. Kooli projektitegevuse juhtimine Projektid: - „Uurimistöö“ 2011-2013 arendusjuht õpilased Uurimistööde -”Blog kuiinfarmatsiooni edastamise ja koos- avalik töö vahend” kaitsmine Mai 2012 - “Dialoog“ 2011-2013 psühholoog õpilased - “Intellekt“ 2011-2013 huvijuht õpilased - “Infotehnoloogiad õppeprotsessis“ 2011-2013 infojuhid õpetajad - “Aktiivne sümpaatia“ 2011-2013 direktor, õpetajad Seminarid -„Noorte Õpetajate klubi”-projekt psühholoog Märts 2011 Jaanuar 2012 - “Kriitiline mõtlemine“ (kooliprojekt) 2011-2013 direktor õpetajad - “Parim klass“ (kooliprojekt) 2011-2013 huvijuht õpilased igaastane - „TV koolis”-projekt kokkuvõtete -Õpetaja-õpetajale”-projekt 2012 tegemine - „Tervist edendav kool“ 2011-2013 arendusjuht õpetajad - “Noorte õpetajate klubi” 2011-2013 psühholoog õpilased

- “Oh aegu ammuseid“(Eesti Rahvakalender) 2010-2011 projektijuht õpetajad projektides osalejate arv - “Mitmekülgne Eesti“ (Integratsiooni 2010-2011 projektijuht õpilased Sihtasutuse projekt) õpetajad

- “Rõõm üheskoos sammuda“ (koostöö 2011-2013 huvijuht õpilased Järveotsa Gümnaasiumiga) (7-12 kl) - “Minu Riik“ 2011-2013 huvijuht õpilased (9-10 kl) - “Tagasi kooli“ 2011-2013 arendusjuht - “21. sajandi teater“ 2011 huvijuht õpilased (9-10 kl) - “Õpime koos“ (koostöö Helsingi Soome- 2011-2013 direktor õpetajad Vene kooliga) - ACADEMIA ESTICA (Jüri Kuuskemaa 2011 huvijuht muuseumitunnid) - „Eesti kirjandusteoste kangelaste jälgedel“ 2011-2013 huvijuht - “Pikapäevakool“ 2011-2013 direktor õpilased õpetajad 3. Kooli innovaaatiliste protsesside juhtimine Innovaatilised protsessid: - õppeainete õpetamine eesti keeles 2011-2013 direktor, gümnaasiumiastme klassides õppealajuhataja, metood. nõukogu - kursuse „Elektroonika” arendamine 2011-2012 juhtkond koolieelarve - kursustel - kursuse „Inimeseõpetus” arendamine 2011-2013 juhtkond osalejate arv - uute õppevahendite (arvutid, projektorid, 2011-2013 arendusjuht puutetahvlid, puldid) aktiivne kasutamine - valikaineid tundides õppivate - graafiliste planšettide (digitaizer) 2013 infojuhid koolieelarve õpilaste arv kasutamine tundides - kursuste „Arvutiõpetus”, „Rõivaste arendusjuht modelleerimine ja disain” õppekavade 2011-2012 arendamine litsentsi saamise eesmärgil - e-kooli võimaluste kasutamise arendamine 2011 infojuhid - hilise keelekümbluse programmi jätkamine. 2011-2013 projektijuht õpilased, õpetajad - e-õppekeskkonna juurutamine 2011,september infojuhid õpilased, -„AutoCAD gümnaasiumis”-proekt õpetajad

5.2 Personalijuhtimine

Eesmärgid ja põhiülesanded

 Tingimuste loomine pedagoogide ja abipersonali kvalifikatsiooni tõstmise vajaduse kujundamiseks. (Lisa1,2)  Kollektiivi sotsiaalse ja psühholoogilise kliima kujundamine.  Tingimuste loomine kõikidele kollektiivi liikmetele uue tehnika kasutamisoskuste omandamiseks, projektori paigaldamine igasse õppekabinetti, traadita interneti (wi-fi) installeerimine koolihoonesse.  Anketeerimine, tagasiside saamine, kvalifikatsiooni tõstmine.  Metoodiliste päevade korraldamine kogemuste vahetamise eesmärgil.  Projekti “Õpetaja õpetajale” alustamine koolis, mille raames tutvustatakse pedagoogidele uuemaid saavutusi ja tendentse aineõpetuse alal. Indikaator Tegevus Aeg Vastutaja(d) Ressurss (soovitav tulemus) 1.Õpetajate koolitusplaani väljatöötamine arengukava ja RÕK realiseerimise ajaks: - kooli vajaduste kindlakstegemine jaanuar 2011 õppealajuhataja, õpetajad administratiivne nõukogu - õpetajate soovide väljaselgitamine (uuringu 2011-2013 juhtkond uuringu läbiviimine) tulemused 2. Projekti „Aktiivne sümpaatia“ arendamine ja jätkamine - seminar-koolitus „Grupi ja rühma liikmete jaanuar 2011 direktor õpetajad koostöö pedagoogilises tegevuses“ OÜ Kersti Võlu - osalejate arv Koolituskeskus -seminar-koolitus „Kujundav hindamine kui märts 2011 direktor õpetajad - osalemine õpilaste arendamise faktor“ OÜ Kersti Võlu metoodilistel Koolituskeskus päevadel

-seminar-koolitus „Õppimise integratsioon jaanuar 2012 direktor õpetajad - õpilaste kui kooli õppetegevuse terviklikkuse OÜ Kersti Võlu küsitluse printsiip“ Koolituskeskus tulemused 3. Õppenõukogu koosolekud -Läbivad teemad põhikoolis ja Jaanuar 2011 õppealajuhataja õpetajad -õpilaste gümnasiumiastmes, nende roll õpilaste RÕK töörühmad küsitluse isiksuse kujundamisel. tulemused - Kooli sotsiaalse ja vaimse keskkonna märts 2011 direktor õpetajad -metoodilistel kujundamine õpilaste üldpädevuste psühholoog õpilased päevadel arendamiseks RÕK töörühmad lapsevanemad osalenud - Süsteemne lähenemine üldiste õppeoskuste märts 2012 metoodiline õpetajate arv ja -vilumuste kujundamisele nõukogu, õppeala-

juhataja RÕK töö- õpetajad - õpilaste, rühmad direktor õpetajate ja RÕK töörühmad

- Uus õppekava. Juurutamine. Analüüs. märts 2013 õpetajad lapsevanema- Probleemid. psühholoog õpilased te küsitluse Õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste lapsevanemad tulemused ühiskoosolek (monitooringu läbivimine, tulemuste analüüs, probleemide - arengu väljaselgitamine) dünaamika 4. Kooli personali tunnustamine, motiveerimine ja arendamine -Projekt „Kooli hea õpetaja“ iga aasta juhtkond õpetajad projektides Õpetajate hoolekogu õpilased osalenud päev õpilased lapsevanemad õpetajate arv - Projekt „Õpetaja õpetajale“ 1 kord poolaastas

- Pedagoogide atesteerimine vanempedagoogi ametijärgu taotlemine: O.Raatpalu – ajalooõpetaja detsember 2010 atesteerimiskomi- atesteerimis- D.Mölder – eesti keele õpetaja november 2011 sjon komisjoni töö O.Voltškova – bioloogiaõpetaja perioodil 2011- tulemused 2013 - Motiveerida pedagooge tõstma eesti keele 2011-2013 juhtkond kooli eelarve nõutaval oskuse taset (kursused kooli eelarve kulul, tasemel eesti täiendav töötasu õpetajatele, kes õpetavad keelt ainet eesti keeles jne) valdavate õpetajate osakaal - Kollektiivi ühispidude, ekskursioonide, 2011-2013 administratiivne kooli personal seminaride ja ühistööde läbiviimine nõukogu ametiühing 5. Noorte pedagoogide toetamine: direktor

- Noorte Õpetajate Klubi töö 1 kord veerandis psühholoog noored pedagoogid - osalejate arv - Seminaride ja metoodiliste päevade iga aasta direktor korraldamine psühholoog -tagasiside - Noorte pedagoogide osalemine klubi „Mis? huvijuht noored tulemused Kus?Millal?“ töös 2011-2013 pedagoogid (küsitlus) - Mentorite tegevuse korraldamine administratiivne nõukogu kooli - Anketeerimine ja kooli mikrokliima iga aasta psühholoog personal monitooringud korrigeerimine ja arendamine kooli juhtkond

- Õpetajate koolituse korraldamine pultide ja kooli personal osalejate arv puutetahvlite kasutamisoskuste 2011 kooli infojuhid omandamiseks 6. Töö abipersonaliga uuringu - Seminar teemal „Arengukava 2011-2013” april 2011 tulemused - Abipersonali kvalifikatsiooni tõstmine 2012 - Kooli kollektiivi üldkoosolek „Kooli arengu september 2013 monitooringu analüüs”

5.3 Õppe-ja kasvatustegevus

Eesmärgid ja ülesanded

 Uute õppekavade juurutamine kooli õppe- ja kasvatustöösse.  Positiivse suhtumise kujundamine kooliellu.

 Õpilaste integreerumine Eesti ühiskonda, tolerantsuse kasvatamine, multikultuursuse kujundamine.  Kooli gümnaasiumiastmes õpetada eesti keeles kuni 60% õppeainetest.( Lisa 4)  Põhikooli klasside õppetöö korraldamine LAK-õppe programmi baasil.(Lisa 3)  Lugeda kooli üheks prioriteediks tööd andekate õpilastega (ettevalmistus olümpiaadideks, projekt “Uurimistöö”). Indikaator Tegevus Aeg Vastutaja(d) Ressurss (soovitav tulemus) 1.Koostöö õpilaste ja jaanuar õppealajuhataja õpilased õpilasomavalitsusega uute õppekavade 2011-2013 huvijuht juurutamiseks kooli töösse: - kooli õpilasomavalitsuse koosolek jaanuar huvijuht õpetajad,õpilased teemal „Uuest õppekavast“ - projektides - projekt „Uurimistöö” 2011 direktor osalejate arv

- projekt „Dialoog” 2011-2013 õppealajuhataja -küsitluse - kooli õppenõukogu koosolek õpilaste 2011-2013 töörühmad õpilased tulemused, arengu ja lapsevanemate osavõtul „Uus õpetajad dünaamika õppekava. Gümnaasiumi kolm lapsevanemad õppesuunda. Juurutamine, analüüs, -gümnaasiumi probleemid“ õpilaste arv - uue õppekava rakendamise märts psühholoog õpilased õppesuunati monitooring, selle tulemuste analüüs ja 2013 juhtkond õpetajad tegevuse korrigeerimine lapsevanemad 2. Õpilastel ja lapsevanematel veebruar- juhtkond positiivse suhtumise kujundamine aprill 2013 kooliellu - kooli Suhtlusklubi tegevus 2011-2013 psühholoog õpilased - projekti „Pikapäevakool“ jätkamine, 2011-2013 direktor -õpilaste ja projekti töö võtete ja meetodite lapsevanemate arendamine arvamuse uurimine, - projekti „Tervist edendav kool“ 2011-2013 arendusjuht tulemuste raames alaprojekti „Fitoteraapia ja dünaamika veerežiim kui õpilaste tervise tingimused“ alustamine - monitooring „Õppekeskkond“, 2011-2013 psühholoog -monitooringu tulemuste analüüs ja tegevuste tulemused korrigeerimine - projektide „Intellekt“ ja „Uurimistöö“ 2012 huvijuht, õpilased, jätkamine arendusjuht õpetajad lapsevanemad - monitooring „Õpilaste kasvatatuse 2011, 2013 psühholoog, väljaselgitamine“, tulemuste analüüs, juhtkond tegevuste korrigeerimine. 3. Õpilaste integreerumine Eesti ühiskonda, tolerantsuse kasvatamine, multikultuursuse kujundamine: - töö jätkamine LAK-programmis, 6.-9. 2011-2013 projektijuht õpilased enam kui 60 punkti klass (lisa 3) eesti keele eksamil saanud õpilaste osakaal - eesti keeles õpetatavate kursuste ja 2011-2013 juhtkond 10.-12. klasside eesti keeles õppeainete lülitamine õpilased õpetatavate ainete gümnaasiumiastme õppeplaani: kasvu dünaamika (lisa 4,5) gümnaasiumiastmes 1) Eesti geograafia, 10. klass 01.09.2011 juhtkond

2) kursus „Karjääriõpetus”, 11.klass 01.09.2011 juhtkond 3) kursus „Bioloogia” 10-12kl. 01.09.2012 juhtkond 4) kursus „Tehnoloohgiaõpetus“,10-11. 01.09.2013 juhtkond kl. 5) „Rõivaste modelleerimine ja disain“, 01.09.2013 juhtkond 10-11. klass 6) kursus ” Kehaline kasvatus” 01.09.2011 juhtkond 7) valikaine „Ukraina keel“ 2012 juhtkond õpilased 8) valikaine „Soome keel“ 2012 juhtkond 10.-12. kl. õpilased 9) arvutiõpetus 10-12kl 2013 juhtkond õpilased - hariduslikud integratsiooniprojektid 2010 juhtkond õpilased 31.05.2011 1) “Mitmekülgne Eesti“ (koostöö Eesti 2011-2013 projektijuht õpilased Vabaõhumuuseumiga) 2) „MinuRiik“ 2011-2013 huvijuht õpilased 3) „Rõõm üheskoos sammuda“ 2012-2013 huvijuht õpilased (koostöö Tallinna Järveotsa gümnaasiumiga) 4) Haabersti linnaosa koolide 2011-2013 huvijuht, projektides ühisprojektid ja Haabersti direktor osalejate osakaal Vabaajakeskuse projektid 5) „Eesti kirjandus minu elus“ 2012-2013 huvijuht 6)„Kultuuripealinnale-maailmakul- 2012 märts huvijuht koostöö arengu tuurid“ (koostöö Helsingi Soome-Vene dünaamika kooliga) 7) koostööprojekt Kiievi Scandinavia 2011 direktor gümnaasiumiga 8) Õppenõukogu-seminar teemal 2012 märts direktor õpilased tagasisisde „Õpilaste multikultuursuse kasvatamise tulemused probleemid“ (koostöö Tallinna Järveotsa Gümnaasiumiga)

5.4 Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine

Eesmärgid ja ülesanded

 Kontaktide laiendamine ja tugevdamine Eesti ja välismaiste partnerite ning naaberkoolidega  Positiivse mikrokliima loomine lapsevanemate, õpilaste ja õpetajate vahelistes suhetes.  Õpilasomavalitsuse struktuuri optimeerimine ja tegevuse aktiviseerimine.  Kõikide sihtgruppide regulaarne teavitamine kooli elu sündmustest (e-kool, kooli veebileht, lapsevanemate koosolekud jne).

Indikaator Tegevus Aeg Vastutaja(d) Ressurss (soovitav tulemus) 1.Projekt „Kultuuripealinnale - 2011 huvijuht koolipere maailmakultuur” 2.Koostööprojekt Helsingi Soome-Vene kooliga. -osalejate * Metoodiline päev Soome-Vene koolis oktoober direktor mõlema kooli osakaal 2010 õpilased *Konverents „Vene keel ja kultuur oktoober õppealajuhataja õpetajad -osalejate arv Euroopas” 2010 õpilased 02.12.2010 -küsitluse

*Osalemine vene laulu festivalil Soome- 2011 huvijuht, tulemused Vene koolis muusikaõpetajad

* Õpilasvahetus (8. klass) märts 2011 huvijuht klassijuhatajad õpetajad * Metoodiline päev „Õppe aktiivsed vormid“ november õppealajuhataja õpetajad (koos soome pedagoogidega) 2011 3. Ühisüritused lasteaedadega Ojake ja aprill 2011 õppealajuhataja lapsevanemad Sinilill koostöölepingute alusel: *Lapsevanemate koosolekud lasteaedades märts õppealajuhataja õpetajad kooli õpetajate osavõtul 2011-2013 huvijuht - lasteaedade *Lasteaedade ja kooli pedagoogiliste iga aasta algkooli õpetajate lasteaedade kasvandike kollektiivide ühiskoosolek „Laste oskuste ja maikuu ainesektsioon lapsed osakaal kooli vilumuste arendamine“ õpilastest *Lasteaedade laste tutvumine kooliga detsember õppealajuhataja õpetajad lapsed (kontserdid, etendused) - koostöö dünaamika *Lasteaedade külastamine kooli õpilaste poolt iga aasta (ühisüritused lasteaedades) november huvijuht õpilased - „Talvemuinasjutt“ 2011 õpetajad

- Isadepäeva tähistamine lasteaias 2011-2013 projektijuht lapsed õpetajad 4. Projekt „Rõõm üheskoos sammuda“ 2010-2011 huvijuht muuseumi- osalejate (koostöö Tallinna Järveotsa gümnaasiumiga) töötajad osakaal õpilased 5. Koostöö Eesti Vabaõhumuuseumiga 2010-2011 metoodilised õpetajad *projekt „Mitmekülgne Eesti“ sektsioonid *projekt „Õppetunnid looduses“ iga aasta huvijuht õpilased huvijuht 3.klassi õpilased 6. Haabersti linnaosa koolide koostöö iga aasta kooli õpilased traditsioonilised üritused november huvijuht õpetajad iga aasta * Teadmistepäeva tähistamine detsember direktor õpilased * „Väike elupäästja“ iga aasta huvijuht 9, 10, 12. klass - osalejate 3.klassi õpilased veebruar huvijuht osakaal * „Tantsuvõistlus“, 10.-12. klassid iga aasta kooli õpetajad - osalejate * Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aprill huvijuht õpilased rahulolu- iga aasta algklassiõpetajad uuringu * konkurss Moe Malle mai huvijuht õpilased tulemused 9, 10, 12. klass iga aasta *„Liiklusäss“, 1.-3. klass mai lõpus huvijuht * konkurss „Otsime talente” Apriil 2012 huvijuht * Haabersti kevad.Kirbulaat Mai 2011 huvijuht 7.Positiivse suhtumise kujundamine direktor õpetajad koolilastesse, õpetajatesse, lapsevanematesse psühholoog õpilased lapsevanemad * temaatilised lapsevanemate koosolekud 1 kord klassijuhatajad õpetajad poolaastas psühholoog õpilased lapsevanemad * õppenõukogu koosolek õpilaste ja detsember juhtkond, õpilased anketeerimise lapsevanemate osalusega „Uus 2012 metoodiline tulemused õppekava. Rakendamine, analüüs, nõukogu probleemid“ * lapsevanemate ja õpilaste anketeerimine iga aasta psühholoog „Kooli mikrokliima.” september Tulemuste analüüs, korrigeerimine. 2011 * projekt „Parim klass” 2011-2013 huvijuht 100%-line osalemine

* õpilasomavalitsuse organite arendamine 2011 juhtkond (valimised, kujundamine, struktuur) 8.Kooli infosüsteemi töö korrigeerimine ja optimeerimine * kooli infopanga funktsioneerimise analüüs 2011 infojuhid kooli ja korrigeerimine, kooli arenguprotsesside õppekeskkond diagnostika on valmis ja * e-õppekeskkonna „Moodle” rakendamine 2012-2013 infojuhid töötab 2013. aastaks

5.5 Kooli turvalisuse valdkond

 Individuaalsete ja kollektiivsete riskide alandamiseks vajalike teadmiste ja oskuste õpetamine kooli õpilastele ja personalile.  Füüsilise turvalisuse süsteemi loomine koolihoones ja koolihoonet ümbritseval territooriumil. Indikaator Tegevus Aeg Vastutaja(d) Ressurss (soovitav tulemus) 1. Riskianalüüside regulaarne läbiviimine 1 kord Tööohutuse koolipere - tööõnnetus- (küsitlused, analüüs). aastas komisjon koolihoone juhtumite 2. Töötajate tööohutusalase instrueerimise regulaarne Tööohutuse eest puudumine regulaarne läbiviimine. vastutav isik 3. Osalemine projektis „Tervist edendav kool” 2011-2013 -kooli turvalisuse 4. Temaatiliste seminaride ja 2011-2013 teemalise klassijuhatajatundide läbiviimine turvalise küsitluse käitumise oskuste kujundamiseks õpilastel. analüüs 5. Koolihoone ruumide valvesüsteemi 2011 direktor kooli eelarve paigaldamine - positiivse 6. Videokaamerate paigaldamine koolihoone 2013 direktor kooli eelarve dünaamika koridoridesse saavutamine 7. Joogivee seadmete paigaldamine igasse 2012 majandusjuhataja kooli eelarve tööohutuse ja klassiruumi turvalisuse 8. Projekt „Ei koolivägivallale!” 2011 huvijuht õpilased alal

5.6 Ressursside juhtimine

Eesmärk

 Kooli varustamine uute õppevahenditega õppeprotsessi praktilise suuna arendamiseks ning soodsa töökliima loomiseks. Indikaator Tegevus Aeg Vastutaja(d) Ressurss (soovitav tulemus) 1.Projekti „Projektor igasse klassi“ jätkamine kuni 2013. V.Zaitsev kooli eelarve varustada projektoritega kabinetid nr 8,15, 17, a lõpuni 23, 24 2.Jätkata varustamist laiformaadiliste kuni 2013. A.Petrov kooli eelarve monitoridega (vedelkristalliekraaniga) a lõpuni 3.Jätkata kabinettide varustamist 2013 infojuhid kooli eelarve paigaldada 3 digikaameratega. kaamerat 2013. aastaks

4.Graafiliste planšetitde soetamine kursuse 2012 direktor kooli eelarve „Rõivaste modelleerimine ja disain“ arendamise eesmärgil 5.Koolihoone katuse remont 2012 majandusjuhataja investeeringud 6.Koolihoovi ja juurdesõiduteede asfaldikatte 2012 direktor investeeringud uuendamine majandusjuhataja 7.Koolihoone korruste sanitaarremont (1.,2.,3. 2012 majandusjuhataja eelarve korrus) 8.Õppekeskkonna Moodle juurutamine kooli 2011 V.Zaitsev inforessursside arendamiseks

6 ARENGUKAVA REALISEERIMISE, MUUTMISE JA UUENDAMISE KORD

6.1 Arengukava realiseerimine

 Arengukava realiseerimise eest vastutavad kooli direktor ja kooli juhtkond.  Igal aastal koostatakse arengukava baasil kooli õppe- ja kasvatustöö plaan, kooli arengukavast lähtudes määratletakse kooli töö eesmärgid ja ülesanded ning määratakse kooli erinevate töövalkondade eest (projektid, üritused, koolitused jne) vastutajad.  Arengukava realiseerimise käiku vaadatakse läbi ja analüüsitakse regulaarselt: üks kord kuus – kooli juhtkonna istungil, üks kord poolaastas – kooli õppenõukogus ja kooli hoolekogus.

6.2 Arengukava muutmise ja uendamise kord

 Arengukava muudetakse vajaduse korral pedagoogide, lapsevanemate, õpilasomavalitsuse ettepanekute alusel.  Ettepanekud arengukava muudatusteks arutatakse ja kinnitatakse õppenõukogus ja hoolekogus.  Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi arengukava uuendatakse järgmistel juhtudel: - haridusalase seadusandluse muudatused; - raamõppekava muudatused; - kooli staatuse muutmine; - haridusnõudluse muudatused; - õppenõukogu või hoolekogu ettepanekute alusel; - kooli eelarve või investeeringute muudatused; - arengukava tähtaja möödumisel.  Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab. Koopia muudetud tegevuskavast esitatakse Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistusele.

Lisa 1. Õpetajate täiendkoolituse planeerimine 2010-2013

Õpetaja nimi Õpetatav Järk Läbitud Planeerimine aine Aine- ja Pedagoo Psühho Juhti- Muu Aine-ja Pedagoogika Psühholoogia Juhtimine metoo- -gika -loogia mine metoodikaa dika- lased alased kursuse kursused

2010 2010 2010 2010 2010

2011 2012 2013 2011 2012 2013 2011 2012 2013 2011 2012 2013

Arhipov Igor keh.kasv. v.ped. 65 8 16 6 2 + + + + + Balabajeva Svetlana algõp. ped. 8 8 16 26 + + + + + Grišina Svetlana ingl.keel ped. 68 8 16 2 + + + + + Gavrilova Marina algõp. v.ped. 63 8 16 + + + + + Grihhina Irina vene keel ped 54 8 16 6 2 + + + + + DanilsonJaana muusika ped. 62 8 16 2 + + + + Jurkina Tatjana modelleeri ped. 8 16 2 + + + + + mine ja disain Barabaš Diana ingl.keel ped. 11 8 16 2 + + + + + Kibešev Vildar ingl. keel ped. 3 8 16 2 + + + + Kapura Jelena eesti keel ped. 15 16 2 + + + + Kirillova Tatjana ingl.keel n.ped. 16 16 + + + + + + Kolossova Serafima eesti keel ped. 37 8 16 2 + + + + + + Nikkel Rita eesti keel ped. 162 8 16 8 26 + + + + + + Kobašova Tatjana algõp. ped. 56 8 16 2 + + + + + Kutuzova Julia algõp. ped. 8 8 16 2 + + + + + Kaetri Maria eesti keel ped. 47 40 16 + + + + + + Leštšenski Ada eesti keel ped. 22 8 16 2 + + + + Mizerov Nikolai keh.kasv ped. 29 8 2 + + + + + Melder Diana eesti keel ped. 84 8 2 + + + + + Nasonova Irina ingl.keel ped. 54 8 2 + + + + + + Novitšihina Tatjana vene keel ped. 63 8 16 2 + + + + + Maljitina Larissa ajalugu ped. 203 8 16 2 + + + + Putivtseva Valentina ingl.keel ped. 66 8 16 2 + + + + + Ptšelkin Sergei füüsika n.ped. 48 8 16 6 2 + + + + + Velman Natalja matem. ped. 69 8 16 2 + + + + + Petrov Andrei arvutiõp. ped. 16 8 16 6 2 + + + + + + + + Poljakova Natalja füüsika ped. 56 8 16 42 2 + + + + + + + Prochorov Viktor tööõp. ped. 8 16 2 + + + + Rajalo Henn eesti keel v.ped. 61 16 + + + + + + + Rüütel Marina eesti keel v.ped 20 8 16 9 2 + + + + + Raatpalu Olga ajalugu ped. 100 + + + + + Rannaere Tatjana vene keel ped. 16 16 + + + + + + Rjahovskaja Zanna geogr. ped 6 8 2 + + + + Rea Natalja vene keel ped. 56 8 16 48 2 + + + + + + + + Svarval.Svetlana matem. ped. 202 8 16 2 + + + + + Smirnova Galina algõp. ped. 157 8 16 2 + + + + Tanygina Svetlana kunst ped. 6 + + Šibajeva Marianna eesti keel ped. 68 8 16 2 + + + + + Šaab Marina loodusõp. ped. 6 + + + + Škvorova Anna algõpetus ped. 59 8 16 + + + + + Svertšuk Jelena algõp. ped. 14 16 + + + + + Ševtšenko Marina eesti keel ped. 11 16 + + + + Stšetina .Tatjana keemia ped. 29 8 16 2 + + + + Zarikova Aljona keh.kasv ped. 71 8 16 2 + + + + + Velgan Anna algõp. ped. 54 8 16 2 + + + + Voltškova Oksana bioloogia ped. 373 16 + + + + + Värinen .Galina inimese- ped. 58 8 16 22 26 + + + + + + + õp. Zaitsev Vitali arvutiõp. ped. 7 8 16 6 2 + + + + + + + Kravets Natalja algõp. ped. 8 8 16 18 + + + + + Tšekanova Natalja käsitöö ped. 54 8 16 6 2 + + + + + + Ovtšinnikova Irina logopeed ped. 60,5 8 16 2 + + + + + + +

Lisa 2. Pedagoogide kvalfikatsiooni tõstmise planeerimine

2010-2011. õppeaasta Pedagoogilise kollektiivi Kvalifikatsiooni tõstmise kursused Osalejad põhieesmärgid ja -suunad 1. Uue õppekava koostamine kui Üleminek uuele riiklikule õppekavale Kõik kooli õpetajad kooli edasise arengu tee põhikoolis

Uue riikliku õppekava teemalised Metoodilised ühendused seminarid aineõpetajatele 2. Tolerantsuse, avatuse ja Õpetamine kooli hilise keelekümbluse M.Kaetri, R. Nikkel, M. Rüütel, suhtlusvalmiduse kujundamine klassides H. Rajalo õpilastel Metoodiline päev-seminar Helsingi Kooli õpetajad Soome-Vene koolis 3. Õpilaste, õpetajate ja Seminar „Grupi- ja meeskonna koostöö Kõik kooli õpetajad lapsevanemate koostöö pedagoogilises tegevuses” arendamine Seminar „Kujundav hindamine kui Kõik kooli õpetajad õpilase arengu faktor”

Seminarid „Blogi kui teabe edastamise Kõik kooli õpetajad ja koostöö vahend” 4. Õpetajate pedagoogilise Metoodiline päev „Õpetamise aktiivsed Kõik kooli õpetajad meisterlikkuse tõstmine, uute meetodid” õpetamismetoodikatega tutvumine Aineseminarid Riiklikus Eksami- ja Aineõpetajad Kvalifikatsioonikeskuses

Metoodilised päevad Tallinna Aineõpetajad Õpetajate Majas 5. Uue e-kooli versiooni Õppeseminarid Kõik kooli õpetajad rakendamine

2011-2012. õppeaasta Pedagoogilise kollektiivi Kvalifikatsiooni tõstmise kursused Osalejad põhieesmärgid ja -suunad 1. Õpilaste, õpetajate ja Kursused efektiivsete isiksustevaheliste Kõik kooli õpetajad lapsevanemate koostöö suhete korraldamise teemal (projekt arendamine „Aktiivne sümpaatia”)

2. Hariduslike erivajadustega Kursused hariduslike erivajadustega Kõik kooli õpetajad õpilaste õpetamise arendamine õpilaste õpetamise meetodite ja töövõtete omandamiseks. 3. Kujundada õpilaste tolerantsust, Hilise keelekümbluse klasside M. Kaetri, S. Kolossova, O. avatust ja valmidust suhtlemiseks õpetamismetoodika kursused. Raatpalu, multikultuurses keskkonnas I. Shkuro, M. Šibajeva Ühisseminarid kolleegidega Helsingi Soome-Vene koolist ja Kiievi Kõik kooli õpetajad Scandinavia gümnaasiumist. 4. Õpetajate pedagoogilise Metoodiline päev „Kaasaegsed Kõik kooli õpetajad meisterlikkuse tõstmine, uute pedagoogilised tehnoloogiad koolis” õpetamismetoodikatega tutvumine Aineseminarid Riiklikus Eksami- ja Aineõpetajad Kvalifikatsioonikeskuses

Metoodilised päevad Tallinna Aineõpetajad Õpetajate Majas Lisa 3. Põhikooli tunnijaotusplaan

1. kooliaste Õppeaine 1klass 2 klass 3 klass Kokku astmes Vene keel 5 7 7 19 Eesti keel 3* 2* 2* 7* Loodusõpetus 1 1 1 3 Inimeseõpetus (Mina ja maailm) - 2* 2* 4* Matemaatika 4 3 3 10 Muusika 2* 2* 2* 6* Kuhst + tööõpetus 3 3 3 9 Kehalina kasvatus 2 3 3 8 Kokku ühele õpilasele 20 23 23 68 Eesti keeles õpetatavad ained, % 25% 26% 32%

2. kooliaste Õppeaine 4 кlass 5 кlass 6 кlass Kokku astmes

А B А B A B Vene keel 6 6 5 5 5 5 16 Lastekirjandus - - 1* 1* 1* 1* 2* Eesti keel 4* 4* 4* 4* 4* 4* 12* Inglise keel - - 2 2 2 2 4 Мatemaatika 5 5 5 5 5 5 15 Loodusõpetus 2 2 2 2 2* 2* 6 Ajalugu 1 1 2 2 3 Inimeseõpetus 1* 1* 1* 1* 3* Inimeseõpetus 1* 1* - - - - 1* Muusika 2* 2* 1* 1* 1* 1* 4* Kunst 1 1 1** 1** 1** 1** 3 Kehaline kasvatus 2 2 333333 3 3 3 8 Тööõpetus 1 1 2 2 2 2 5 arvutiõpetus 1 1 1 Kokku ühele õpilasele 25 25 28 28 30 30 83 Eesti keeles õpetatavad 32% 32% 36% 25% 40% 30% ained, %

Õppeaine 7 klass 8klass 9 klass Kokku А B А B A B C astmes Vene keel 2 2 2 2 2 2 2 6 Kirjandus 2 2 2 2 2 2 2 6 Lastekirjandus 1* 1* 1* 1* 1* 1* 1* Eesti keel 4* 4* 4* 4* 3* 3* 3* 11* Inglise keel 3 3 3 3 3 3 3 9 Matemaatika 4 4 4 4 5 5 5 13 Loodusõpetus 2 2 - - - - 2 Geograafia 2* 2* 2* 2* 2* 2* 2 6 Ajalugu 2 2 2 2 2 2 2 6 Inimeseõpetus 1* 1* 1* 1* - - 2* Ühiskonnaõpetus 2* 2* 2 2 Bioloogia 1* 1* 2* 2* 2* 2* 2 5 Muusika 1* 1* 1* 1* 1* 1* 2* 3* Kunst 1* 1* 1* 1* 1** 1** 1** 3 Tööõpetus 2 2 2 2 1 1 1 5 Kehaline kasvatus 2*** 2*** 2*** 2*** 2*** 2*** 2*** 6 Keemia - - 2 2 2 2 2 4 Füüsika - - 2 2 2 2 2 4 Arvutiõpetus 1 1 1 1 1 1 Kokku ühele õpilasele 30 30 32 32 34 34 33 Eesti keeles õpetatavad ained, % 47% 33% 30% 34% 29% 23% *õpetatakse eesti keeles 2010/2011. õppeaastal ** õpetatakse eesti keeles 2011/2012. õppeaastal *** õpetatakse eesti keeles 2012/2013. õppeaastal

Lisa 4. Gümnaasiumiastme eestikeelse aineõppe ülemineku kava

Ained 2009-2010 2011-2012 2012-2013 2013-2014 Kursuste arv Kursuste arv Kursuste arv Kursuste arv Eesti keel 13 12 12 12 Eesti kirjandus 2 2 2 2 Eesti ajalugu 1 1 2 2 Ühiskonnaõpetus 2 4 3 2 B2 keeleoskustasemel 4 8 12 võõrkeel Inimeseõpetus 1 1 1 1 Karjääriõpetus 1 1 Eesti geograafia 3 3 Bioloogia 2 2 Muusika 3 3 3 3 Kunst +Kodulinn Tallinn 3 3 3 3 Rõivaste modelleerimine 3 3 3 ja disain (valikaine) Arvutiõpetus(Lisa5) 2 2 Kokku 25 33 45 48

Lisa 5. Gümnaasiumi kursuste jaotus õppesuunati 2011-2013 (E-õpetatakse eesti keeles) Sotsiaalne Reaalne Humanitaarne Kursuste arv 67 7 22 49 67 14 18 49 68 0 28 49 Ained KK KVK VK E KK KVK VK E KK KVK VK E

vene keel 6 6 6 kirjandus 5 1 5 1 1 5 1 Kaasaegne eesti kirjandus 1 1 1 1 1 Русский язык в Эстонии 1 1 Мировая литература от античной эпохи до 18 века 1

«Tänapäeva vene kirjandus» 1 Keel ja4 kirjandusKeel «Tänapäeva väliskirjandus» 1

eesti keel

6 9 3 12 9 3 12 9 3 12

- B2 keeleoskustasemel võõrkeel 5 7 12 5 7 12 5 7 12 VK B1 keeleoskustasemel võõrkeel 4

- matemaatika

8 8 6 8

- «Loogika» 1 1 emaa

at Элементы теории чисел 1 tika

M Элементы теории чисел 2 bioloogia 4 2 4 2 4 2 geograafia (loodusgeograafia) 2 2 2 2 2 2 keemia 3 3 3 füüsika 5 5 5 Прикладная биология 1

Геоинформатика

- «Elu keemia» 1 «Füüsika ja tehnika» 1 1 «Teistsugune füüsika» Loodus «Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond» 1 1 1 1 1 1 Disain ja modelerimine 2 2 2 2 2 2 «3D-modelleerimine» 1 1 «Joonestamine» 1 1 «Arvuti kasutamine uurimistöös» 1 1 1 «Rakenduste loomise ja programmeerimise alused» 1 ajalugu 6 2 6 2 6 2 ühiskonnaõpetus 2 2 2 2 2 2 inimeseõpetus 1 1 1 1 1 1

geograafia (inimgeograafia) 1 1 1 2 1 1 7 - «Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat» 1 «Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu» 1

«Psühholoogia» 1 1 1 1 1 1 sotsiaalained «Inimene ja õigus» 1 1 «Globaliseeruv maailm» 1 1 «Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse» 1 «Tänapäeva filosoofilised küsimused» 1 muusika 3 3 3 3 3 3 Kodulinn Tallinn 1 1 1 1 1 1 kunst 2 2 2 2 2 3 kehaline kasvatus 5 5 5 «Majandusõpetus» 1 1 «Karjääriõpetus» 1 1 1 1 1 1 «Uurimistöö alused» 1 1 1 1