16 Kullaaru, JAH1000325 (Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

16 Kullaaru, JAH1000325 (Jahipiirkonna Nimi)

Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 16 Kullaaru, JAH1000325 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Kullaaru Jahtkond 1.2. Registrikood 80314379 1.3. Aadress Tillika, Veltsi küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Aivo Mogilnõi 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 55571102 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aivo Mogilnõi Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Piiranguid ei ole piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Kullaru jahipiirkonna piir läheb Aaspere–Kihlevere ja Tallinna–Narva maantee ristumiskohast mööda Tallinna–Narva 1/2 piirikirjeldus maanteed Haljala ojani, jätkudes mööda Haljala oja Selja jõeni ning mööda Selja jõge Tallinna–Narva maanteeni; sealt mööda Tallinna–Narva maanteed Arkna–Rakvere maanteeni; teeristist mööda Arkna–Rakvere maanteed Tallinna–Narva raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Narva raudteed Saukse–Hulja maanteeni ning mööda Saukse–Hulja maanteed Rakvere–Tapa maanteeni; teeristist mööda Rakvere–Tapa maanteed Hulja teeni, jätkudes mööda Hulja teed Kanavõhma rabateeni ning mööda Kanavõhma rabateed Hulja ojani; seejärel mööda Hulja oja Auküla kraavini; edasi mööda Auküla kraavi Karja teeni ning mööda Karja teed Auküla–Kihlevere maanteeni; teeristist mööda Auküla–Kihlevere maanteed Lohu–Mäeotsa teeni; edasi mööda Lohu–Mäeotsa teed Koplimäe–Niilikse maanteeni ning mööda Koplimäe–Niilikse maanteed Kihlevere–Aaspere maanteeni, jätkudes mööda Kihlevere–Aaspere maanteed Tallinna–Narva maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000325&mount=view kaart 2/2.

Copy Link

Recommended publications

PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
[Show full text]
Piimaringide Korraldamise Rakendus
Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
[Show full text]
Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
[Show full text]
Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
[Show full text]
Rakvere Valla Üldplaneering 0Lukorra Analüüs
RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING 0LUKORRA ANALÜÜS Rakveres 2008 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. 3 1. Üldplaneeringu alused .............................................................. 5 1.1 Õiguslik taust ...................................................................................................................................................... 5 1.2 Kõrgemad arengudokumendid ja planeeringud .................................................................................................. 5 1.2.1 Euroopa Liidu arengudokumendid .............................................................................................................. 5 1.2.2 Riiklikud arengudokumendid ...................................................................................................................... 6 1.2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering ................................................................................................................ 7 1.3 Rakvere valla arengukava 2004 -2015 ............................................................................................................... 8 1.4 Rakvere vald (kujunemislugu, sümboolika) ...................................................................................................... 10 2. Ülevaade olemasolevast olukorrast ..........................................12 2.1. Asend ja suurus ...............................................................................................................................................
[Show full text]
Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
[Show full text]
Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
[Show full text]
Preservation of Wallpapers As Parts of Interiors
Kadri Kallaste Kadri Kallaste (b. 1983) trained as a paper conservator Kadri Kallaste at the Estonian Academy of the Arts. She has also studied in the Restoration Department of the University of Ljubljana and the Institute for Conservation and Restoration of the University of Applied Arts in Vienna. During her studies, she has had several internships in PRESERVATION various institutions, including the Conservation Center Kanut and Estonian Art Museum in Tallinn, the National OF WALLPAPERS Archive of Slovenia in Ljubljana and Cole & Son Ltd., a manufacturer of hand-printed wallpapers in London. Kadri Kallaste’s main area of study is the research and practical preservation of historic wallpapers AS PARTS OF in situ. She has worked on numerous wall-paper preservation projects in Estonia and abroad, including objects in Austria and at the German INTERIORS Wallpaper Museum in Kassel, Germany. PRESERVATIONOF WALLPAPERS PRESERVATIONOF AS PARTS OF INTERIORS AS PARTS Preservation of wallpapers as parts of interiors. Addressing issues of wallpaper conservation on the basis of projects carried out in Austria, Estonia and Romania Although wallpapers form a unified whole with other decorative details of interiors, very few of them are preserved in their original locations. At the same time, contemporary conservation theory emphasizes the importance of preserving wallpapers in their primary locations. Obviously, conflicts arise between practical preservation options, expectations of the public or owners and widely acknowledged preservation principles. If in preserving historic wallpapers in their original location in situ is not feasible, other solutions should be considered carefully. Depending on several criteria, wallpapers can be returned to their original locations after conservation treatment, integrated into new appropriate environments or preserved in museums.
[Show full text]
Vabariigi Valitsuse Määruse „Haljala Valla Ja Vihula Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
Vabariigi Valitsuse määruse „Haljala valla ja Vihula valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haljala valla ja Vihula valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas. Hetkel kuulub Lääne-Viru maakonda kaks linna ja 13 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 12 valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haljala vald (pindala 183,0 km2 ja rahvaarv 2459), 2) Vihula vald (pindala 364,3 km2 ja rahvaarv 1930). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haljala valla ja Vihula valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel uus haldusüksus nimega Lahemaa vald (kogupindala 547,3 km2, rahvaarv 43894). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Küngas (e-post [email protected]; tel 611 3080), eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid ka regionaalarengu õigusnõunik Olivia Taluste (e-post [email protected]; tel 611 3092) ja regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks (e-post [email protected]; tel 611 3079).
[Show full text]
Haljala Vallaraamatukogu Arengukava 2020- 2025 Kinnitamine“ Lisa
Haljala Vallavalituse 15.04.2020 korralduse nr 153 „Haljala Vallaraamatukogu arengukava 2020- 2025 kinnitamine“ Lisa HALJALA VALLARAAMATUKOGU ARENGUKAVA 2020 - 2025 Haljala 2020 SISUKORD Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed ..................................................................................................................................... 4 1.1 Haljala vallaraamatukogu missioon, visioon ja väärtused ......................................................... 5 1.2 Lühiülevaade ajaloost .............................................................................................................. 5 1.3 Teeninduspiirkond ................................................................................................................... 5 2. Hetkeolukord .................................................................................................................................. 6 2.1 Kogude komplekteerimine ....................................................................................................... 7 2.2 Statistika ja SWOT analüüs ....................................................................................................... 8 3. Tegevuskava 2020 - 2025 ................................................................................................................ 9 3.1 Organisatsioon ja juhtimine ....................................................................................................
[Show full text]
1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
[Show full text]
Lisa 1 2018. Aasta Eelarvest Eraldatavad Toetused
Lisa 1 2018. aasta eelarvest eraldatavad toetused Jkr Mälestise nimi Mälestise Maakond Toetuse Toetuse sihtotstarve Punktid nr reg. nr summa 1 Keila kirikuaia kabel 6, 19.saj. 2757 Harju maakond 15000 Fassaadide restaureerimistöödeks. 57 2 Voore mõisa viinaköök, 19.-20. saj 2976 Harju maakond 7000 Müüride konserveerimistöödeks. 54 3 Riisipere mõisa ait-kuivati, 18.-20. saj 2910 Harju maakond 6000 Müüride konserveerimistöödeks. 49 4 Habaja mõisa tuuleveski, 19.-20. saj 2821 Harju maakond 3690 Müüride katustamiseks. 48 5 Kolga mõisa peahoone, 1768.-1820. a 2851 Harju maakond 11000 Toolvärgi restaureerimistöödeks. 48 6 Ohtu mõisa tall- tõllakuur, 18.-20.saj., Ohtu 2781 mõisa ait, 18.-20.saj. 2782 Harju maakond 5200 Tall-tõllakuuri viilu katmiseks kiviplaatidega. 46 7 Vasalemma mõisa ait, 19.-20.saj. 2981 Harju maakond 4373 Müüride konserveerimistöödeks. 45 8 Kalevivabriku elamu Kärdlas Vabrikuväljak 23579 2 Hiiu maakond 20000 Katuse restaureerimistöödeks. 55 9 Kalevivabriku "Pikk maja" Kärdlas 23585 Esmasteks avariitöödeks - veelaudade asendamiseks, Vabrikuväljak 8 Hiiu maakond 6700 katusekatte osaliseks asendamiseks. 52 10 Suuremõisa mõisa juustukoda 23633 Hiiu maakond 7120 Müüride restaureerimistöödeks. 45 11 Aino Kallase suvemaja 22284 Hiiu maakond 700 Katuse avariitöödeks tegevuskava alusel. 45 12 Käina kirikuaed 22287 Hiiu maakond 3000 Kabeli müüride katmiseks tegevuskava alusel. 43 13 Orjaku mõisa peahoone varemed 23546 Katusetarindite ehitamiseks ja selleks vajamineva Hiiu maakond 10900 puitmaterjali soetamiseks. 43 14 Elamu Narvas Koidula t 6, 17. saj,1982 14001 Ida-Viru maakond 26000 Katusekivide soetamiseks. 51 15 Kukruse mõisa kuivati, 19.saj. 13895 Projektdokumentatsiooni koostamiseks -muinsuskaitse Ida-Viru eritingimused, insenertehnilised uuringud ja maakond 5900 ülesmõõtmine, geoalus, arhitektuur-ehituslik osa. 49 16 Narva Hermanni linnus,13.-17.saj 14002 Ida-Viru Läänehoovi müüride uuringuteks ja müüride Jõgevamaakond 14172 vertikaalmõõdistuse tegemiseks.
[Show full text]