2 (1776) . 29. jaanuar 2010 Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Ilmub reedeti üle nädala

Kroonika Loe ...

Kultuurkapitali Roboswarm: aastapreemiad TTÜsse • robotid tegutsevad 16. jaanuaril jagati TTÜ raama­tu­kogus parves Lk 1 Eesti Kultuurkapitali aasta­preemiaid, neid andis kätte kul­tuu­ri­minister Laine • Noored pürivad Jänes. Üks aas­ta­preemia laureaatidest tehnikaõpetajaks Lk 1 oli TTÜ rahvatantsuansambli Kuljus vilist­lasrühma juht Ülo Luht kui 2009. a Professor Toomas Rang: üldtantsupeo „Meri“ kunstiline juht. Võta või jäta! Lk 2 • Anto Raukas – 75 Lk 3 • Noored kooli! Ka TTÜst Lk 3

• Energeetikasümpoo­ sionilt Pärnus Lk 3

Avaveerg

Pakase vastu innovatsiooniga Jaanuarikuu kujunes Eestis ootama­ Ülo Luht. Foto Olev Mihkelmaa tult pakaseliseks. Kohati langes elav­ hõbeda­sammas isegi allapoole 30 Rahvakultuuri sihtkapitali aasta­ Cel­sius-kraa­di. Aastavahetuse paiku pree­mia sai ka TTÜ rahvatantsuansam­ alanud oh­ter lumesadu muutis kogu bel Kuljus (kunstiline juht Ma­rina Kuz­ Eesti jõu­lu­kaar­ditaoliseks idülliks. netsova) sisuka hooaja ning tantsukultuu­ Teisalt pani see proo­vile nii meie ri edendamise ja propageerimise eest. hoo­nete sooja­süsteemid kui katuste Rahvakultuuri sihtkapitali laure­aa­ Iseseisvalt tegutsevad robotid vastupidavuse, ülekütmine tõi kaasa tide hulgas oli ka segakoor Noo­rus, mille tulekahjusid ja leidis aset küllap kaud­ peadirigent Raul Talmar on ka TTÜ Aka­ TTÜst selt talvekülma­dega seotud gaasiplah­ deemilise Naiskoori peadirigent. vatuski. Taas kord olid Tehnikaüli­kooli TTÜ teadlaste juhtimisel on loodud suudab ruumis liikuda ja ko­ris­tada, turvaseirel näiteks haiglates, näi­ spetsialis­tide ekspertarvamused ooda­ • • • süsteem, milles robotid suuda­ ning selle peale ehi­tatud keerulisem tustel, lennujaamades, tööstus- ja tud ning neid võis näha-kuulda-lu­geda vad iseseisvalt täita neile antud peremeesrobot, millel on silmad, ärihoonetes. Robotid võivad uud­se eri mee­diakanaleist. Tõsine, vana aja Keskkonnateo tiitel TTÜsse üles­anded. Süsteemis suudavad kõr­vad ja mõistus. Täius­tatud ro­ süsteemi abil mõõta ja kaardis­ talv sundis kahtlema ka globaalse klii­ Eesti Keskkonnaühenduste Koda andis ro­botid omavahel ülesandeid jao­ta­ bot suudab navigeerida ja suhelda tada keskkonna mikrokliimat või ma­soojenemise peatses jõudmises meie eelmise aasta parima keskkonnateo tiitli des, suheldes ning õppides näi­teks teiste omasugustega raadiomärkide avastada avariiohtlikke olukordi maile, ehkki ÜRO ja Euroopa Liit on TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivtea­ hoo­neid koristada, patrul­lida, olla abil, suhelda internetiga, mõõta üle suur­tes tööstusobjektides – radio­ järjekindlalt kinnitanud, et liustikud gii­diks või viia läbi päästeoperat­ küm­ne erineva füüsikalise suuru­se aktiivse jahutusvee lekked tuuma­ durile akadeemik Tarmo Soomerele ning ja jäämäed sulavad just inimtegevuse sioone. Seda kõike teh­ti arendus- ja (temperatuur, CO sisaldus, val­ jaamades või kütuse lekked suur­ TÜ teadurile Ivar Puurale initsiatiivi eest 2 tu­lemusena. Meil siin ju kumbagi neist uurimisprojekti Roboswarm (ro­bo­ gus­tus, magnetväli). Robotil on tes torudes. Nord Stream gaasitoru rajamise võima­ ei ole ning loomaaia jääkarud tunnevad tiparv) raames. pla­neerija, õppimisprogramm ja Projekti Roboswarm maht oli likele negatiivsetele keskkonnamõjudele Robotite parveintellekti loomi­ va­jadusel võib see tõestada lihtsa­ 2,1 miljonit eurot ning selles osa­ en­nast praegu suurepäraselt. tähelepanu juhtimisel. sel saadi inspiratsiooni looduselt. maid teoreeme. les 9 organisatsiooni 7 Euroopa Pigem pani külmade jätkumine mu­ Paljud organismid käituvad ellu­ Teadlased töötasid välja ka riigist. Projekti juhtis TTÜ, Eestist retsema, kas saja tuhande piirile jõud­ jäämiseks kindlate reeglite järgi ro­botite uued suhtluskeeled ja osales projektis veel Tehnoloogia nud tööpuudusega ei kaasne inimlikke ning suhtlevad omavahel lihtsate mär­gistatud alade navigatsiooni­ Arenduskeskus ELIKO. tragöödiaid, nii et lumise postkaardi märkide abil. Heaks näiteks on si­ meetodi. Samuti suudavad robo­ Projekti tulemuste rakendami­se tagaküljele kirjutataks hoopis kodutute pelgakoloonia, kes suudab ehita­da tid omavahel ära jagada tegevusi vastu on huvi tuntud mitmelt poolt ohvrite nime­sid. Pakasest rohkem on ju ja töös hoida keerukat pesa ning ilma koordineeriva liidrita. Robo­ Euroopast. Praegu käivad lä­birää­ rahva meeli ärevuses hoidnud meie ma­ kaitsta seda välisvaenlase eest. teid on võimalik positsioneerida kimised ka MicroSoft Researchi janduse jätkuv madalseis, mis kajastub Üheks projekti väljapaistvai­ piiratud alal kasutades Maa mag­ Red­mondi uurimiskeskuse­ga. rohkem või vä­hem meist igaühe elus, maks tulemuseks on robot, mis netvälja häiringute mõõtmist. sealhulgas ka üli­koolimaailmas. Ehkki hõl­mab endas kahte robotit: stan­ Töö tulemusi saab rakendada Krõõt Nõges Tehnikaülikool on suutnud koguda ke­ dardne koristusroboti platvorm, mis suurte hoonete hooldamisel ning nasti reserve, ei saa nendega lõpmatult jätkata, millalgi peab meie riik siiski leidma uue hingamise, et saavutatut Talvisel vastuvõtul populaarseim mit­te päriselt kaotada. Oma osa selles Tarmo Soomere on muidugi ülikoolidel ja nende stratee­ gilistel valikuil. Mõtlemisainet sel­leks Tarmo Soomere ja Ivar Puura on tehnikaõpetaja eriala pakub tänases lehes algav professor teadlased, kelle suuresti vabatahtliku 14. jaanuaril lõppes Tallinna Tehni­ ning rakenduskõrgharidusõppe biomeditsiinitehnoloogia, tehniline Toomas Rangi kirjutis „Võta või jäta“, tegevuse tulemusel koostati Eesti seisu­ kaülikoolis talvine vastuvõtt ra­ken­ Kuressaare Kolledži väikeettevõt­ füüsika, geenitehnoloogia, raken­ mis väärib nii ülikoolijuhtide kui kogu kohad Nord Streami gaasijuhtme kesk­ duskõrgharidus-, ba­ka­lau­reu­se- ja lu­se erialal. Veel sai bakalaureu­ duskeemia ja biotehnoloogia, rah­ meie pere tähelepanu. konnamõjude hindamise käigus. Samuti magistriõppesse. Populaarseimaks seõppe päevasesse ja kaugõppes­ vusvahelised suhted ja Euroopa Külma eest kaitsevad ehk soojad on nende tegevus oluline laiema üldsuse erialaks oli tehnikaõpetaja magist­ se kandideerida õigusteaduse ja uuringud ning õigusteadus. rii­ded ja lõõmav küttekolle, kõrgharidu­ teavitamisel ja olukorrale vastavate krii­ riõpe, mille 18 tasuta õppekohale rah­vusvaheliste suhete erialadel. 19. jaanuaril avaldati vastu­võ­ se arengu kindlustamine nõuab aga esitati 46 avaldust. Magistriõppesse sai kandidee­ tu infosüsteemi SAIS vahen­dusel tiliste otsuste vastuvõtmisel. Ühtlasi on märksa ebatraditsioonilisemaid lahen­ Rakenduskõrgharidus- ja baka­ rida järgmistel erialadel: elektriaja­ riigieelarvelistele õppe­koh­tadele mõ­lemad teadlased nõustanud mitmeid dusi: tuppa­sulgumise asemel pigem laureuseõppesse esitati 103 sis­ mid ja jõuelektroonika, geotehno­ vastuvõetavate üli­õpilaskandidaa­ keskkonnaorganisatsioone seisukoh­ us­te avamist maa­ilma ning senisest seastumisavaldust. Magistriõppes­ loogia, elektroonika ja bioonika, tide nimekiri. Üliõpilaskandidaa­ ta­de kujundamisel ja kutsunud üles se astumiseks esitati 212 aval­dust. informaatika, arvutisüsteemid, ti­del oli peale vastava e-teate innovatiivsemat mõtlemist. Just sel teadusringkondi suuremat tähelepanu Kõige enam avaldusi laekus sel te­lekommunikatsioon, keemia- ja saa­mist aega kahe päeva jooksul kombel, nagu äratas jaanuaris avalik­ pöörama mitmete teaduslike argumen­ talvel tehnikaõpetaja, tootearendu­ keskkonnakaitse tehnoloogia, oma õppimatuleku soov SAISis kuse tähelepanu meie eel­mises lehes tide eiramisele Nord Streami rajamisega se ja tootmistehnika ning arvutisüs­ materjalitehnoloogia, toidutehni­ka kinnitada. avaldatud rektor Peep Sürje idee Tehni­ kaasnevate riskide hindamisel. teemide erialadele. ja tootearendus, mehhatroonika, kaülikooli ümbernimetamiseks inno­ Keskkonnaauhindu jagati kuuendat Kaugõppesse sai kandideerida soojusenergeetika, too­te­arendus vat­siooniülikooliks, mis võiks kanda korda. bakalaureuseõppe ärinduse erialal ja tootmistehnika, teh­nikaõpetaja, le­gendaarse Ottomar Maddisoni nime. 2 29. jaanuar 2010

T&A Võta või jäta! 1. Akadeemik Anto Raukas 75 Avati moodne Prof Toomas Rang kõrgepingelabor Infotehnoloogia teaduskonna teadusprodekaan 20. jaanuaril avas TTÜ rektor Peep Sürje Kui sul hakkavad kasvama sarved, de kõrghariduses toimuvast. Lugu elektroener­geeti­ka instituudis pidulikult ära tõtta selles kohe oma naist kandis pealkirja “Minevikuvarjude kõr­ge­pingelabori. La­bori pindala on 79 süüdistama; rüpes (Shadowed by the past)”. Kir­ ruut­meetrit ja kõr­gus 7,25 meet­rit. Labori äkki sa oled oinas? jutuses tõdeti, et võtmeküsimu­ Kui sul aga naist ei ole ja sarved seadmed läk­sid maks­ma ligi 4,2 miljonit ikka kasvavad, seks erinevate maade puhul on krooni. Tegemist on Eesti jaoks unikaalsete siis oled kindlasti oinas! ikkagi finantside olemasolu või kõr­gepingeseadme­te­ga: impulsspinge gene­ (Folkloorne tõdemus) nende puudumine. Tsiteeritakse raator pingele 800 kilovolti ja vahelduv­pin­ näiteks meie ülikooli õppeprorek­ gekaskaad pingele 300 kilovolti. Minu viimasest kirjatükist meie tor prof Jakob Kübarseppa, kel­le ülikooli ajalehes on järjekordselt väitel (jutt on 2009. aasta algu­ möödas pea kaks aastat. Möödu­ sest) on olukord Eestis oluliselt Auväärt 75 aasta juubelini jõuab peagi nud kümnendi jooksul olengi sel­ parem ja edulisem võrreldes teiste Tartust pärit akadeemik Anto Raukas. lise intervalliga sõna võtnud. ju postsotsialistlike riikidega, sest Olu­listeks verstapostides tema kujunemisel siis on järjekordseks mõttemõlgu­ Eesti riiklik finantseerimine inse­ tunnustatud teadlaseks on olnud Tartu Üli­ tu­seks see õige aeg saabunud. neeria ja loodusteaduste (science) kooli geoloogia osakonna kiitusega lõpeta­ Mõ­ni võib tõsimeeli pärida, et mis õpetamise valdkondades on siiani mine 1958. a, kandidaatitöö kaitsmine 1962, häda mind kirjutama sunnib. Selle jäänud kõrgeimaks prioriteediks ülikooli tasemel noortele koolitu­se doktoritöö kaitsmine 1972. 1977 valiti ta peale küsiksin vastu, mis ajab ning seni pole kärped neid vald­ pakkumisel on õpetamise kva­liteedi Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Pärast räh­ni puu otsa toksima. kondi puudutanud. säilitamine. Ükski kvaliteedi ohjami­ ülikooli lõpetamist kuni tänaseni on ta olnud Laboriseadmed võimaldavad katse­ Viimasel ajal võib Eestis taas Täna see väide kahjuks enam se süsteem ei anna tulemust, kui seotud Geoloogia Instituudiga, olles pikka ta­da kuni 110 kilovoldise nimipin­gega täheldada soovi käsitleda ülikoole paika ei pea, sest 9,1% “peara­ eiratakse mõistliku optimaalsu­se aega kvaternaarigeoloogia sektori juhataja. elekt­rivõrkude seadmete isolatsiooni ja ”tootmis- ja teenindusüksuste­ ha” kärbe tabab meid kõiki! Kurb printsiipi. RKT mit­tetäitmise karis­ Ta on täiendanud end Kanadas Ontario ül­disemalt kõrgepingeisolatsiooni la­hen­ na”. Sest millele muule siis vih­jab on selle kärpe puhul aga see, et tusmehhanism ühelt poolt ning Ülikooli juures ning pidanud loenguid enam duskarakteristikuid im­pulss- ja vahelduv­ püüdlik soov asendada olemas­ proportsionaalne kärbe (tundub üli­koolide ülejõuelamine (sisuliselt kui 50 välisülikoolis. Ka teadustöö juhtimine pingetel. Labor võimaldab oluliselt paran­ olevad ülikoolide rektorite aka­ ju õiglane, sest kõik kannatavad vaesuse va­limatu laialijaotamine) ja mõjutamine kõrgemal tasandil pole talle dada elekt­roenergeetika instituudis magist­ dee­milised valimisprotseduurid näiliselt ühtmoodi) lööb tegelikult teiselt poolt aga kahjuks kvaliteedi olnud võõras: 1977-89 Eesti NSV Teaduste ri- ja doktoriõppe kvaliteeti ning laien­dada selliste sammudega, mis meenu­ valusamalt ikkagi nn kallimaid eri­ hoid­misele, rääkimata tõusule, küll tavad pigem riigifirmade juhtide alasid, st inseneeriat, loodustea­ Akadeemia presiidiumi liige, 1982-89 Kee­ käsitletavate teemade ringi. kaa­sa ei aita. Olen olnud piisavalt määramise (valiku) protseduure, dust, arstiteadust jmt. kaua arvamusel, et meie ülikoolis mia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osa­ Enne uue õppehoone valmimist olid kaasamata sellesse protseduuri Sellest kirjutisest selgub ka õppekavade arvu optimaalsuse konna akadeemiksekretär, 1999-2001 aga instituudis kasutusel ise­valmis­tatud sead­ isegi ülikoolide akadeemilist per­ muud huvitavat. Näiteks Ungari printsiibist ei ole kinni peetud (pa­lun äsja Tehnikaülikooliga liitunud Geoloogia med. Uued seadmed on Eestis unikaalsed, sonali. Olen täiesti kindel, et see omapära väljendub selles, et seda mitte segi ajada hiljuti lahvata­ Instituudi direktori k.t. nendega saab täita ka väljaspoolt TTÜd tee viib suure tõenäosusega pisi­ üli­koolide täiendavaks finantsee­ nud HTM õppekavade dubleerimise Juubilari teaduslik ja ühiskondlik tulevaid tellimusi. keste poliitiliste päikesekuningate rimisallikaks on ettevõtluse tulu­ väljaselgitamise kam­paaniaga, mis te­ge­vus on olnud väga mitmepalgeline. tekkeni. Kui tegu oleks tõepoolest maksust 1% suunamine kõrgha­ on minu arvates väga lühinägelik Ta on koostanud ja toimetanud üle 100 riduse edendamiseks. Kas ei oleks ”valgustatud monarhiga”, poleks te­gevus!). mo­nograafia, brošüüri ja kogumiku, nende Linda Hints 70 võib olla väga vigagi, aga kui ei siit meilgi midagi kõrva taha­ pan­ Me tõepoolest ei vaja kõiki seas „Eesti. Loodus“ (1995), „Geology and ole, mis siis saab?! na?! Ungari suurimaks problee­ (pi­si)kavasid oma lõputu hulga mineral Resources of Estonia“ (1997) jpt. Käesoleva loo pealkiri on lae­ miks aga peetakse just inseneeria õppeainetega. Spetsialiseeruda Märkimisväärne on ka Anto Raukase pe­ natud lihtsakoeliselt telemängult vallas kujunenud liialt arvukate saab edukalt ka laiemate ja üldise­ da­googiline tegevus. Tema juhendamisel “Deal or No Deal” (Eestis “Võta olemasolevate ja omavahel mitte­ mate õppekavade abil, teostades või jäta”). Jah, sisult orienteerub kopeeruvate institutsioonide­ pü­ peenkoolituse läbi lõputöö teema on valminud 15 kandidaaditööd ja mitmed nimetatud saade ühele inimloo­ simist ja liigset ressurs­siraiskavat ja sellega seotud eriõppe. Selline doktoritööd. 1993-2009 oli ta praeguse muse instinktile – saamahimule, bürokraatiat. lähenemine aitab hoida ka tuden­ Me­reakadeemia professor ning aastatel kuid selle mängu formaadis võib Tšehhid taas on kogu aja gite arvu rentaablina. Pisikavad 1995-2001 ka keskkonnatehnika õppetooli täheldada olulise juhtimisalase suu­rendanud inseneeria-aladel pikemas perspektiivis hävitavad juhataja, nüüd samas emeriitprofessor. momendi olemasolu. See on see, uurimis- ja arendustöö eelarveid, teaduspõllul vähemeduka ins­ Juubilaril on kadestamisväärselt hea TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadur et peale teatud valikuid tuleb teha kuid akadeemilise infrastruktuuri tituudi ja võivad hävitada isegi tervis, mille on taganud lähedane su­he ja teaduskogude osakonna juhataja kt alati otsus järgmise ettevõtmise arendamise vajadust on alahinna­ teaduskonna. võistlusspordi ja mägimatkamisega. Ak­ Lin­da Hints sündis Tallinnas 24. jaa­ suhtes, kusjuures sisulist ja usal­ tud, st investeeringud on läinud Keskendudes universaalsema­ tiivse ja väga produktiivse teadlase ning nua­ril1940, lõpetas 1958 Tallinna 17. põhiliselt inimkapitali arenguks. dusväärset infot otsuse tegemi­ tele kavadele ja väiksemale arvule, sõ­naosava lektorina on ta tunnustust Kesk­kooli ja 1963 Tartu Ülikooli geoloogia seks ei ole. Kuid kui eksperimentaalne baas kuid enam motiveeritud tudengi­ leid­nud nii kodu- kui välismaal. Põhjaliku osakonna. Sama aasta sügisest sai temast Selline olukord on väga tuttav ei tule sellele arengule loogiliselt tele, me ilmselt saame suunata monograafilise ülevaate Anto Raukase Geoloogia Ins­tituudi töötaja. Esimesed pika-ajaliste strateegiate väljatöö­ järele, siis hakkab tekkima oht, et protsessi parema lõpptulemuse töö­dest ja tegemistest ning ilmunud publi­ paar aastat oli ta insener, seejärel aspi­ tajatele otsustuspunktide (turn ülikoolide eksperimendirikkad uu­ poole. Kui suudame positsionee­ katsioonidest on koostanud hea sõber ja rant, siis läbis kogu teadurite ametiredeli points) määratlemisel, ja see on rimistööd kaovad ning süvenema rida ümber oma õppekavade si­ pikaajaline kolleeg J.-M. Punning. kuni juhtteadu­ri ning paleontoloogia ja tüüpolukord oluliste ja eluliste hakkab nn paberiteaduse osakaal. su, kuid vajadusel ka nime poo­ Aastakümneid uuris Raukas Eesti stratigraafia sektori juhatajani. probleemide lahendamisel ja ellu­ Piisavalt intrigeeriv oli Indrek lest nii, et formeeruks selge oma Tarandi 7. detsembri provotseeriv pin­namoe kujunemist ja kvaternaarisetete Kandidaadiväitekirja “Balti Ordo­viit­ viimisel. Oleme juba pikemat aega (tea­duskonna/klastri) bränd või kõik selgetes finantsraskustes blogi-lugu, kus ta väitis, et suur ainelist koostist, pöörates erilist tähelepanu siumi brahhiopoodid Enteletacea” kait­ses brän­did, on astutud esimene sam­ ning kõige tavapärasem tegevus hulk üliõpilasi perspektiivitutel muke tulevikuedu suunas. Me ei liustiku ja liustiku sulamisvee setetele, see ta 1972 ning varsti (1975) ilmus see ka ükskõik millises kriisis on see, et erialadel tähendab seda, et Eesti konkureeri ju kuskil Mustamäel oli ka tema doktoritöö kandvamaid osi. ise­seisva monograafiana. Tema huvialade püütakse kärpida otseseid ku­ ei jõua mitte viie rikkaima riigi pakutava parima õppekava, ega Juu­bilari meelisteemadeks on olnud ka hulka kuu­lusid ka Ordoviitsiumi piirkond­ lu­sid. Kuid kärpides palkasid ja hulka, vaid hoopis viie suurima ka parima Eesti ülikooli nimel (ka ränd­kivide uurimine, Läänemere arengu likud kor­relatsiooniskeemid, mida koostati vähendades töötajaskonda annab sotsiaalabi tarbija hulka. Ma üt­ see on muidu­gi põnev), vaid kon­ küsimuste selgitamine ning Kaali metorii­ rah­vusvahelise projekti raames, ning pa­leo­ leksin, et ei ole olemas perspek­ rahasäästu vaid mõneks ajaks. kureerime (tä­na veel heal juhul?) diga seonduvad probleemid. Ta on toetanud geograafilised kaardid. Nende kon­tak­tide Lõputult ei saa jätkata inimeste tiivituid erialasid, kuid on olemas Helsingi, Stockholmi, Oslo kuid uute uurimissuundade evitamist Geoloogia arenedes sai temast 1992 Or­do­viitsiumi demotiveerimist ja ei saa sulgeda tasakaal võimaluste ja vahendite kindlasti Riia, Vilniuse, Kaunase, Instituudis ning koostöös kolleegidega aval­ stratigraafia rahvusvaheli­se alamkomisjoni silmi ega loota, et asjad lähevad vahel. Eestis on julmalt paigast Varssavi jt vastavate tehnika- ja danud selles valdkonnas teadusartikleid. korrespondentliige ning tema uurimisreisid paremaks. Tegelikult ei lähe! ära erialade RKT kohtade jaotami­ tehno­loo­giaülikoolide samasugus­ 2006 päädis see koostöö artikli avaldami­sega viisid Iirimaale ja Ing­lismaale ning Rootsi ja Kulusid sai kärpida 2009. aas­ se proportsioonid ja seda selgelt te kavadega. See peab olema meie ajakirjas „Science“. Ainuüksi viimase 10 Norrasse, aga ka paljudele rahvusvahelis­ tal. Nüüd ja praegu oleme ju­ba “ennast majanduslikult mitte ta­ edasise tee lähtepunkt. aas­ta jooksul on juubilar avaldanud üle saja tele nõupidamis­tele. teises faasis. Kui me tahame olla satootvate” erialade kasuks ning Siin on siiski üks väike aga, tehnika ja tehnoloogia kahjuks. publikatsiooni, sealhulgas 25 ISI artiklit. Viimase poolteise kümnendi jooksul on võitjad, on aeg mõelda uuenduste­ mis jällegi nõuab kõikide Eesti le. Tuleb keskenduda oma portfoo­ Ja siin on meie ülikoolil poliitikute Juubilarile on südamelähedased Linda Hintsi nimi leidnud kindla koha ka üli­koolide koostööd vähendamaks liole ehk siis parimat tulemust and­ ja üldsuse suunal veel tõepoolest teatud riiklikku tasalülitamise po­ ka kesk­konnaprobleemid, eelkõige meie isotoopgeoloogiliste probleemide uurijate vatele tegevustele. Meie ülikooli palju ära teha. liitikat, ehk siis rektorite nõukogu maa­varade kaevandamine ja ratsionaalne seas – alates USA juhtivas ajakirjas “Geolo­ puhul on selleks kes­kendumine Kõige hullem on see, et HTM rolli suurendamist kõrghariduspo­ kasutamine ning tuumajaama rajamisega gy” avaldatud Pat Brenchley et al. (1994) edukale teadus- ja arendustege­ tegeleb praegu teatud mõttes liitika edendamisel. Ilmselt on vaja seotud küsimused. Viimasel ajal osaleb teedrajavast artiklist, kus Linda oli kaasau­ vusele ning efektiivsele õppetööle pseudoprobleemiga, luues riiklik­ku saavutada kokkulepe, et ülikoolide ta agaralt globaalse kliimasoojenemisega tor ning mis näitas Hirnantia jäätumise ja tehnika, tehnoloogia ning loodus­ karistusmehhanismi RKT mit­te­ riiklik rahastamine fik­seeritakse seotud väitlustes. Energiline ja nooruslik meie ala kivimite süsinikiso­toopide suhte teaduste vallas. Majanduses öel­ täit­mise eest. Selline lähene­mine mingiks järmiseks X aastaks (X=3 juu­bilar on oodatud esineja raadios ja te­ muutuste seost. Seitse aas­tat hiljem (2001) dakse sellisel ju­hul, et alles tuleb on tehnika ja loodustea­dus­likele – 5), kuid koolitustellimust võivad le­visioonis. Edukat teadustööd on kolmel pärjati Linda Hints koos kolleegidega inno­ jätta parimad kliendid, sest kõiki erialadele tõeliseks ka­belimatsuks, ülikoolid vähendada 30 – 50% kor­ral tunnustatud Eesti Vabariigi tea­ vatiivsete isotoopgeoloogiliste uuringute eest kliente ei jõua sa ka parimal juhul millest ei ole või­malik toibuda. Si­suliselt tõstame sellga õppeko­ dus­preemiaga (1991, 1996, 2003), teda Eesti Vabariigi teaduspreemiaga geo- ja enam ra­huldada. Nad võivad sul Oma kirjutise lõpus jõuab Tarand ha maksumust, teatud mõttes on autasutatud ordeniga „Austuse märk“ bio­teaduste alal. aidata hoida käivet, kuid ei pruugi aga väiteni, et euroopalik integrat­ eli­tariseerub ülikoolis õppimine, (1985) ning 1998 omistati Valgetähe kol­ Linda juhitud kollektiiv Geoloogia hoida kasumit. Mittekasumlikud sioon ning rahvuslikust egoismist kuid kindlasti paraneneb kvaliteet, üleolemine võib anda üllatavaid manda klassi orden. Juubilari peres on üles Ins­tituudist pälvis Eesti teaduse po­pu­ kliendid aga võivad su äri lõpuks mis ongi meie põhieesmärk. Kui isegi hävitada. tulemusi, aga ainult juhul, kui sul kasvanud kaks tütart ning ta on vanaisaks la­ri­see­rimise 2009 konkursil III preemia parem maailm on su eesmärk, on insenere. Ning sellele on väga siis tuleb nõustuda ka faktiga, et kahele lapselapsele. õppepäevade ”Geoteadlastelt kooliõpilas­ Mis toimub Ida-Euroopa raske vastu vaielda. ainult tublimad pääsevad õppima Õnnitleme lugupeetud juubilari ning tele ja õpetajatele” eest. kõrghariduses ning parimad peavad ka õpetama. soovime talle head tervist ja edu igal rindel! Kuidas säilitada õppekvaliteeti Parimate soovidega kolleegid Hiljuti lugesin huvitavaid tähele­ Geoloogia Instituudist panekuid endiste sotsialismimaa­ Kõige tõsisem tulevikuprobleem Järgneb MM nr 3 Kolleegid Geoloogia Instituudist 29. jaanuar 2010 3

Konverents Tudengielu

Balti Teadusajaloo „Peak Time 2010“ Konverents TTÜs on alanud Käesoleva aasta sügisel, 8.­9. oktoobril 2010 leiab Tallinna Tehnikaülikoolis aset Registreerumine rahvusvahelisele rahvusvaheline 24. Balti teadusajaloo tu den gite ärivõistlusele „Peak Time konverents (24th International Baltic 2010“ kes tab 9. veebruarini. Korral­ Conference on the History of Science). dajate sõnul on oodata üle maailma Te gemist on pikkaajalise traditsiooniga vähemalt 2500 osavõtjat rohkem kui 50 riigist. Sel aastal on „Peak Time’i“ ettevõtmisega, mida korraldatakse iga Saksamaa inseneridiplomite kätteandmise tseremoonia: vasakult elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi direktor Juhan ka he aasta tagant kord ühes, kord teises Laugis, Viktor Beldjajev, Silver Ott, Marius Klytta (FH Giessen- Friedberg), TTÜ rektor Peep Sürje. logo kaunistatud roheli se lehega, Balti riigis. Sel aastal on järjekord taas mis sümboliseerib võistluse fookust Eesti ja Tallinna Tehnikaülikooli käes. „Keskkonnasäästlik areng“. TTÜ jaoks on see esimene kord säärast Rahvusvaheline sümpoosion Võistluse eesmärk on proovile üritust korraldada. pan na an dekatest ja ambitsioonika­ Balti teadusajaloo konverentside Pärnus test tudengi test koosnevad meeskon­ tra ditsioonile pandi alus juba rohkem nad ning selgita da välja parim tiim. Osaletakse erinevatel work shop’idel kui viie kümne aasta eest. Esimene kon­ 11. – 16. jaanuaril toimus kaheksas areng jpm. Doktorantide ettekan­ ins tituut) Tallinna Tehnikaülikoolist, ve rents korraldati Riias Läti meditsiini­ rahvusvaheline sümpoosion teemal ded kajastasid probleeme jõuelekt­ Alvis Sokolovs Riia Tehnikaülikoolist ja loengutel ning püütakse iseseisvalt ajaloolase Pauls Stradinši eestvõttel „Topical Problems in the Field of roonika, nutikate elekt rivõrkude, ning Robertas Janickas Vilniuse leida lahendusi elulistele äriprob­ ju ba 1958 nn Hruštšovi sula pakutud Electrical and Power Engineering” elektrimasinate, elektervalgustuse, Tehnikaülikoolist. Samuti anti kätte võimalusi ära kasutades. Lisaks Riiale on ning Energia­ ja Geotehnika doktori­ automaatika, robotite, mäenduse Saksamaa inseneridiplomid kahele konverentse peetud peamiselt Kaunases, kool II. Tegemist on traditsioonilise ja hariduse vald kondadest. Kõik Giessen­Friedbergi Rakenduskõrg­ Vilniuses ja Tartus, paralleelselt Riiaga üritusega, kuhu on kutsutud nii pro­ tea dusartiklid on publitseeritud 300 koolis õppinud üliõpilasele Viktor fessorid kui ka doktorandid oma tea­ leheküljelises artiklikogumikus, mille­ Beldjajevile ja Silver Ottile. ka Jelgavas ja Jūrmalas. Tartus on Balti dusartikleid avaldama ning neid rah­ ga on võima lik tutvuda TTÜ raama­ Energia­ ja Geotehnika doktori­ teadusajaloo konverentse peetud seitsmel vusvahelise seltskonna ees esitama. tukogus ning aadressil http://matrix. kooli projekt kestab 2014. aastani korral, sealhulgas 1977. aastal korra ka Üritus leiab aset kaks korda aastas, ene.ttu.ee. Sümpoo sionil kor raldati ning sellega koos toimuvad nii rah­ paralleelselt nii Tartus kui Tallinnas. tal vel ning suvel, toimumiskohaks oli ka ekskursioo ne Pärnu linna ning vusvahelised sümpoosionid kui ka Algselt oli Balti teadusajaloo konve­ sel aastal esmakordselt Pärnu Tervis firmasse Efore, nauditi üheskoos SPA teised erialaselt harivad in ten siiv­ rentside ametlikuks keeleks vene keel, SPA hotell. mõnusid ning korraldati teisigi üritusi. kursused. Järgmine rahvusva heline kuid pärast Balti riikide taasiseseisvumist Osalema oli tulnud üle 100 ini me­ Sümpoosioni viimasel päeval sümpoosion toimub juba 2010. on lingua francaks kujunenud valdavalt se, nende seas professorid Eestist, tunnustati ning autasustati ak tiiv­ aasta juunikuu kolmandal nädalal. inglise keel. Eesti teadlastest on Balti Lätist, Leedust, Saksa maalt, Soo­ seimaid professoreid ning parimaid Oma teadusartik leid on oodatud teadusajaloo konverentside korraldami­ mest, Venemaalt, Poo last, Ukrainast ettekandjaid. Parimateks tunnistati aval dama kõigi selles projektis osale­ sel kõige aktiivsemalt osalenud Karl ja Ungarist. Li saks nendele esitas professorid Peter­Klaus Budig (EAAT vate instituu tide erinevate õppeaasta­ Siilivask, kes nüüdki kuulub konverentsi oma teadustöid 50 doktoranti Eesti, GmbH Chem nitz), Ma rius Klytta te dokto randid. Osalemine annab programmikomiteesse. Balti teadusajaloo Läti ja Leedu tehnikaülikoolidest. (Giessen­Friedbergi Rakenduskõrg­ suurepä rase võimaluse tutvustada konverentse korraldab Teadusajaloo ja TTÜst oli esindatud seitse instituu­ kool), Volodymyr Andriychuk (Ter­ oma teadustööd ning harjutada esi ne­ ti: elektriajamid ja jõuelektroonika, no poli Tehnikaüli kool) ning Roma mist rahvusvahelise seltskonna ees, Teadusfilosoofia Balti Assotsiatsioon, lee midele. „Peak Time 2010“ annab elektroenergeetika, elektrotehni ka Rinkevičiene (Vil niuse Gediminase saades nendelt abi ning ka sulikku tegelikult on konkreetse konverentsi tudengi tele võimaluse tundma õppida alused ja elektrimasinad, mäendus, Tehnikaüli kool). Parimateks esineja­ tagasisidet. Ei saa jätta mai nimata, et kor raldamise enda peale võtnud assot­ tõe list äri maailma. soojustehnika, mehhatroonika ning teks dokto rantide seast tunnistati sellistel üritustel kohtab alati ka palju siatsiooni vastav rahvuslik ühendus. 24. Osalemiseks tuleb moodustada ma sinaehitus. Vik tor Beld jajev, Andrij Palamar (mõ­ uusi ning toredaid sõpru. nelja liik meline võistkond, registree­ rahvusvahelise Balti teadusajaloo konver­ Iga päev pidasid nii Eesti kui lemad elektri ajamite ja jõuelektroo­ ruda ja osa leda eelvoorus, kus peab entsi korraldajaks on seega Teadusajaloo ka välismaa professorid loenguid nika instituut), Lauri Kütt (elektroteh­ M. Sc. Dipl. Ing (FH) Viktor Beldjajev vastu võtma or ganisatoorseid otsu­ ja Teadusfi losoofi a Eesti Ühendus. ak tuaalsetel teemadel: tuuma­ ja nika aluste ja elektrimasinate insti­ doktorant seid ärisimulatsiooni programmis Aastate jooksul on välja kujunenud taas tuvenergeetika, energiatõ husus, tuut), Julia Gulevitš (mäeinstituut), elektriajamite ja jõuelektroonika konverentsi konkreetne struktuur, mis mikroelektroonika ja elektrimasinate Merili Randmaa (masinaehituse instituut CESIM ja lahendama erinevaid äri­ jaguneb praegu teadusfi losoofi a ja meto- maailmas esinevaid probleemseid doloogia, meditsiiniajaloo ja museoloo­ situatsioone. Pärast veebruarist ap­ gia, loodusteaduste ja matemaatika, rillini kest vat eelvooru kutsutakse 20 teh noloogia ning sotsiaalteaduste, huma­ Pane proovile kõik, mida tead ja oskad parimat võistkonda Riias toimuvale nitaaria ja pedagoogika ajaloo sektsiooni­ finaalile, mis kes tab 28. aprillist Sinu väljakutse on kaasata, juhtida, deks. Aastate jooksul on lisaks Balti TTÜ tudengid Noored Kooli programmis 1. maini. Finaalis tuleb lahendada juhendada, planeerida, innusta da, rii kide teadlastele järjest enam kaasatud keerukamaid ülesandeid CESIMis, kuulata, selgitada, hoolida, õppida, Karl Erlenheim, tehnilise füüsika bakalaureus 2009 lahendada case study’sid, saab kuula­ ka teiste maade (nõukogude ajal toonaste küsida. Võimekad ja tegusad noored Noored Kooli 3. lend, füüsika õpetaja Keila Koolis ta inspireerivaid külalislektoreid, liiduvabariikide, hiljem eelkõige Põhja­ saavad kandideerida Noored Kooli „Tunnetan iga päevaga oma arengut. Kunagi põdesin tohutult, kui pidin kor- osaleda work shop’idel ja meelelahu­ maade) teadlasi, kuid konverentsil on programmi 4. lendu 8. märtsini. raks ki kuskil suurema võõra seltskonna ees sõna võtma ja nüüd on tunne, et võiksin ka “Superstaari” saatesse minna ja selle kinni panna, kui ma ainult tuslikus programmis. ettekannetega esinenud ka Ühendku­ „Ma olen täiesti kindel, et inime­ laulma õpiks. Ja kõike on võimalik õppida. Füüsikas saan ka pidevalt uusi ning riigi, Saksamaa, Poola, Bulgaaria, ne, kes suudab edukalt õpe ta da teadmisi. Elu on põnev.“ Sel aastal on korraldajatel kõrge­ mad sihid kui kunagi varem – nen de Portugali ning teiste riikide teadlased. klas sitäit teismelisi, saab hakkama Priit Jõe, keskkonnakorralduse magistrant Seekordse konverentsi korraldus ko­ mis tahes väljakutsega, “ ütles Priit Noored Kooli 2. lend, loodusainete õpetaja Kurtna Koolis ees märgiks on kujundada „Peak mitee esimees on TTÜ rahvusvaheliste Perens, Swedbanki peadirektor Ees­ „Noored Kooli programm tekitab kerget surinat. Kas saaksin sellega hakka- Time’ist“ mai nekas glo baalne võist­ tis. Just Swedbank koostöös Hea­ ma? Samuti on oluline maailmaparanduslik idee, et mina oma oskuste ja lus, mida hindavad kõrgelt kõik osa­ suhete instituudi direktori kohusetäitja, ko gemustega võiksin kas või natukene muuta suhtumist õppimisse ja anda teadusfi losoof prof Peeter Müürsepp, sel les- teo Sihtasutu se ga oli 2006. aas tal endast parima oma aine võimalikult huvitavaks tegemisel.“ poo led. Üritust läbivaks teemaks on Noored Kooli asutaja. roheline mõtteviis. Peter Woolsey on se kuuluvad ms fi losoofi d professo rid Ülo Kokku on Noored Kooli programmis osalemas 6 TTÜ taustaga noort. Kaevats ja Leo Näpinen, tuntud tea dus­ käes oleval aastal austatud „World- Kasulik osalejale, loolased Vahur Mägi, Erki Tammik saar wide fundraiser“ positsioonil, mis on kasulik ühiskonnale va teks õpetajateks ja liid ri teks mis ja teadmistele, saa vad Noored Kooli ja Ken Kalling. Konverentsile esitatud suureks auks Peak Time’le. Noored Kooli programm tähendab tahes eluvaldkonnas. vilistlased eri elualadelt panustada Võistluse arendamiseks teeb ettekannete teese hindab rahvusvaheline osa lejatele tohutut isiklikku arengut ja Kahe aasta lõppedes on program­ laiematesse muutustesse hariduses. „Peak Time“ igal aastal koostööd programmikomitee, mille esimeheks on samas võimalust teha midagi tõe liselt mis osalejate järgmine samm nende or ganisatsioo nidega erinevatest kaitseminister, endine Tar tu Ülikooli olulist. Kaks aastat õpetavad nad endi teha – kes soovib tegutseda Võimekatele ja tegusatele noortele sek toritest: riiklikud ins titutsioonid rektor Jaak Aaviksoo, kes on ühtlasi ka koo lis, kus mõjutavad ot seselt iga eda si koolis, kes soovib jätkata õpin­ Noored Kooli ühte lendu valitakse Teadusajaloo ja Tea dus filosoofia Eesti oma õpilase arengut. Samaaegselt gutega ülikoolis või suunduda hoopis 15­20 inimest. Kõrgelt hinnatakse (saatkonnad üle kogu maa ilma, Läti Ühenduse juhatuse esimees. Lisaks sellele lä bivad osalejad ainulaad se õpeta­ mõnda teise valdkonda. Tuginedes kandidaate, kes on heade õppe­ ja/ In vesteerimis­ ja Arendus agentuur püüab käesoleva aasta konverents olla mis­ ja juhtimisoskuste kooli tu se, mis aga haridussüsteemis saa dud koge­ või töötulemuste kõrval näidanud (LIAA)), SSE Riia Vilistlaste Ko gu­ varasematest veelgi rahvusvahelisem, toetab nende kujunemist väl japaist­ mu sele ning uuel ta se mel oskustele üles ühiskondlikku aktiivsust. kond, Briti Kaubanduskoda, samu ti keskendudes senisest enam Põhjamaade Kandideerimise eeltingimusteks ka avalik sektor (DDB, iDynamic, teadlaste ja teadusloo laste kaasamisele, on kõrghariduse omandamine hilje­ Vain&Partners). Kõige olulisem malt 2010. aasta suveks, vä ga head oluliselt on kasva nud ka teadusfi losoofi a koos töö juures on lei da üritusele spon­ teadmised õpetatavast ainest ning ja metodoloogia osatähtsus, mis eelseisval soreid, kellest suu rimad on Nokia eelneva õpetajahariduse puudumine. konverentsil moodustab omaette sekt­ Siemens Networks, LMT ja Lindorff. Noored Kooli programmi kandi­ siooni. „Peak Time“ on üks maailma daa did läbivad põhjaliku valiku, suu remaid tudengitele mõeldud rah­ Kõik ettekandjad huvitavate ja asja­ mil le käigus saavad nad näidata vusvahelisi ärivõistlusi, mis sel aastal ko haste ettekannetega on konverentsile oma loo gilist mõtlemist, vastupida­ toimub juba ühe teistkümnendat kor­ oodatud. Osalemissoovi puhul palume vust, mõju tamis­, motiveerimis­ ja planeeritava konverentsiettekande lühike koostööos ku si. Igal juhul saab huvi­ da. Võistlus sai alguse tänu Stockhol­ (maksimaalselt 500 sõna) ingliskeelne line sellest protsessist kaasa uusi mi Kõrgema Majan duskooli Riia sisukokkuvõtte või teesid (abstract) saa ta teadmisi ise en da kohta. tu dengite initsiatiivile, et laiendada veel enne käesoleva aasta 1. maid järg­ Avalduste esitamise tähtaeg on kontakte fi rmade, vilistlaste ja alma misel aadressil: [email protected]. 8. märts. Lähem info ja kandideeri­ materiga. mine: www.nooredkooli.ee. Mait Talts Täiendavat informatsiooni leiate 24. Balti teadusajaloo konverentsi Noored Kooli 3. lend ettevalmistuskoolitusel Haapsalus. võistluse kodulehelt korralduskomitee liige Foto: Triin Noorkõiv Triin Noorkõiv www.peaktime.org 4 29. jaanuar 2010

MAGISTRANT, DOKTORANT, NOORTEADLANE

Teil on võimalus esitada 1. veebruariks taotlus SA Archimedese DoRa tegevuse nr 8 “Noorteadlaste osale mine rahvusvahelises teadmisteringluses” stipendiumile, et võtta osa:

● rahvusvahelisest erialasest konverentsist kas suulise- või poster-ettekandega; ● lühiajalisest kursusest, seminarist või uurimustööst välisriigi ülikooli või teadus- ja arendusasutuse juures.

Taotluse saab täita siseveebis: http://sise.ttu.ee/taotlus/ Stipendiumi täpsem info: http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=155

Taotlused koos vajalike lisadokumentidega palume tuua teadus- Tallinna Tehnikaülikooli missioon on Eesti jätkusuutliku arengu toeta­ ja arendusosakonda IV-209 või saata skaneeritult tegevuse koor- di naatorile Inge Otsingule meiliaadressil [email protected] mine teadusloome ja teaduspõhise kõrghariduse kaudu tehnika­, täppis­, loodus­ ja sotsiaalteaduste vallas. Tallinna Tehnikaülikool kuulutab välja konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks:

Juubilar EHITUSTEADUSKOND MATEMAATIKA­LOODUSTEADUSKOND Ehitustehnoloogia professor; Bioinformaatika professor; Rein Oidram 70 Veekvaliteedi ja -kaitse professor; Analüütilise keemia juhtivteadur; Sillaehituse professor; Sellise numbriga kirjutatakse alates Tee-ehituse ja teekorrashoiu professor; MEHAANIKATEADUSKOND möödunud aasta lõpust pildil ole va Tootmistehnika professor; noorusliku õppejõu vanust. Rein sün­ KEEMIA­ JA MATERJALITEHNOLOOGIA dis 30. detsembril 1939. aastal Tallin­ TEADUSKOND TTÜ TARTU KOLLEDŽ nas. Koolihariduse sai ta mitmes Ees­ Keemia ja keemiatehnika juhtivteadur; Keskkonnakaitse professor; timaa koolis. Keskharidust tõendava Keemia tehnika professor; tunnistuse sai 1957 Kilingi­Nõmme TTÜ TEHNOMEEDIKUM Keskkoolist ja samal aastal astus MAJANDUSTEADUSKOND Kardiovaskulaarse meditsiini professor; TPIsse elektroenergeetikat õppima. Rahvusvahelise ja avaliku sektori rahanduse pro- Molekulaarmeditsiini professor; Elektripisik oli noormehe valluta­ fessor (perioodiks 01.06.2010-31.08.2014); Kasvajate bioloogia professor; nud juba keskkoolis, võibolla varem gi, Poliitikateaduse ja poliitilise ajaloo professor; Elektrofüsioloogia professor; ja sellest pole ta vabanenud seni ni. Oma Kvantitatiivse majandusteooria professor; Meditsiinifüüsika professor; hea õppimise ja suurte tead mistega en da projekteeritud ja ka oma kätega Töökeskkonna ja -ohutuse professor; Raadiofüüsikaliste aju-uuringute juhtivteadur. paistis Rein silma juba üliõpilaspõlves, ehitatud. asudes kohe usinalt osalema tolle­ Oidram on õppetööga elektrimater­ ENERGEETIKATEADUSKOND aegse elektrisüsteemide kateedri tea­ jalide, alajaamade ja kõrgepingesead­ Elektroenergeetika professor; dustöös. Esimeseks suu remaks tööks mete alal hiilgavalt toime tulnud, seda oli võimendi ehitamine osalahenduste tunnistas ka energeetikateaduskonna mõõtmiseks. See ei jäänud maha tolle­ parimaks õppejõuks valimine 2008. Ametikohad tähtajaga 01.09.2010­31.08.2015 aegsetest välismaa aparaatidest, mida Teadustöö põhisuundadeks on me küll siis kätte ei saanud. Oid ramil Konkursil osalemiseks esitada personaliosakonda ([email protected]) järgmised dokumendid: juu bilaril olnud kõrgepingeisolatsioon, valmis peagi dip lomitöö ning seejärel ● avaldus rektori nimele, liigpinged, standardimine ning tuule­ võis teda ko hata Leningradis. 1965­ ● esmakordsel kandideerimisel antud ametikohale haridust ja teaduskraadi kinnitava dokumendi energeetika. Tegelnud on ta ka elektro­ 1968 oli ta Leningradi PI aspirant ja ärakirjad, energeetikaalase terminoloogia kor­ kaitses seal edukalt oma kandidaa­ ● Curriculum vitae koos publikatsioonidega täidab ja avalikustab kandideerija ETIS-s. Juhul, kui kui rastamisega. Ta sai autoritunnistuse ditööd, mille eest sai tehnikakandidaa­ kandideeritakse esmakordselt ning kandideerija ei oma ETIS-e kasutajakontot, siis saata kasutaja- isolaatorite katsetamise alal (1988), di kraadi, mida nüüd kirjutatakse konto avamiseks elektronkiri oma nime ja sünniajaga, selgituseks „TTÜ-sse kandideerimiseks ka- kaks NSVL rahvamajanduse saavu­ ing lispäraselt PhD! su tajakonto loomine“, aadressile [email protected]. tuste näituse pronksmedalit (1983 ja Pärast aspirantuuri jätkas Rein 1986), medali “Mente et manu”. Pub­ õpetamist, ehitamist ja uurimistööd Professori ametikohale esmakordselt kandideerijailt nõutakse avaliku loengu venia legendi pidamist. likatsioonide arv ligineb sajale. meie armsas Tehnikaülikoolis, tõustes Ta pole siiski kuiv teadusemees, Dokumentide esitamise tähtaeg on 18. veebruar 2010. a. tuntud redelit pidi: assistent, vanemõ­ alati on tal aega leidunud sõpradega Täpsem teave konkursi kohta TTÜ personaliosakonnast Ehitajate tee 5, Tallinn 19086, ruum III-105. petaja (1973), dotsent (1978). Ehi­ mõnusaks ajaveetmiseks, perekonna­ Telefon: 620 2056, e-mail: [email protected], http://www.ttu.ee/ ta nud on ta palju: osalenud ja ka le, loodusmatkadele ja fotograafi ale. juh tinud vähemalt kolme kõrgepinge­ Soovime talle head tervist ning labori ehitamist, viimati uus ja uhke edu ja jõudu veel paljudeks aastateks! Mente et Manu – Mõistuse ja käega Energeetikamajas, mille ametlik ava­ mine oli alles 20. jaanuaril. Sealhulgas Kolleegid on mitmed seadmed olnud Oidrami elektroenergeetika instituudist

sed probleemid või ka saartega Tehnikaülikooli tuntus kasvab laevaühendust ta kistava merevee madal tase. Ajavahemikul 1. juuli kuni 31. Kõrgharidustemaatika kajas­ tähelepanu neljandas kvartalis märga­ 600 teadust puudutavat uudist, IV detsember 2009 ilmus Eesti mee­ tamise üldised trendid ilmnesid tavalt: kajastuste koguarv oktoobrist kvartalis aga 986. TTÜ sportlaste ETA Monitooringu andmeil diakanalites kokku 5623 uudist, ka erinevate ülikoolide mainingute det sembrini oli 982. Juba kolmandas ja spordiklubide tegevust käsitleti mis kajastasid kõrgharidusega dünaamikas: suvisele uudistelan­ kvartalis alguse saanud TTÜ mainin­ neljandas kvartalis kokku 276 ju­ Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht seotud teemasid. Võrreldes aasta gusele järgnes septembris õppe­ gute tõusutrend jätkus ka oktoobris, hul ehk 194 kande võrra enam kui Mente et Manu esimese poolega uudiste hulk kas­ töö algusega seoses järsk tõus kui ilmus 369 uudist. kolmandas kvartalis. Ilmub aastast 1949 vas umbes 300 kajastuse võrra. ning uudiste tase püsis kõrge kõi­ Võrdluseks ka TTÜ mainingu te 2009. aasta viimases kvartalis Eesti avalik­õiguslikest ülikoo­ gi aasta viimaste kuude jooksul. arv eelmise, 2008. aasta IV kvar­ pälvis Tallinna Tehnikaülikool kõige 19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I­214) Tel 620 3615, faks 620 3591 lidest pälvis aasta viimases kvar­ Kõige suurema tõusu tegi ok­ talist: oktoobris 112, no vemb ris enam tähelepanu seoses üli kooli E­mail: [email protected] talis teistest enam tähelepanu toobris läbi Tartu Ülikooli mainin­ 135 ja detsembris 149 korda. erinevates allasutustes teh tud tea­ http://www.ttu.ee/ajaleht Tar tu Ülikool, mille tegevust mai­ gute arv, stabiilsemat tõusu näita­ Vastavalt ETA Monitooringu dus like avastuste, leiutis te ja katse­ niti kokku 2619 korral. Tallinna sid aga Tallinna Ülikooli ja Tallinna poolt Tallinna Tehnikaülikoolile tustega. Samuti kom men teeri sid Vastutav väljaandja Siiri Same Tegevtoimetaja Mart Ummelas Tehnikaülikooli mainiti 982 ja Tehnikaülikooli mainingute arvud. jälgitavatele märksõnadele ilmnes, pal jud Tallinna Tehnika üli kooli tea­ Infotoimetaja Kersti Vähi Tal linna Ülikooli 795 korral. Eesti Võrreldes 2009. aasta kolman da et paralleelselt kõrgharidustemaa­ du rid ja profes sorid mee dias palju Makett ja küljendus Anu Teder Maaülikooli, Kunstiakadeemia ja kvartaliga, kui Tallinna Teh ni kaülikooli tika kajastamise kasvule meedias tähelepanu pälvinud uudiseid, nt Fotod Eiko Lainjärv, TTÜ Muusikaakadeemia mainingute tegemisi kajasta ti meedias 729 tõusis ka teadustööga seonduvate Nord Strea mi gaasi juht me rajamine, Trükikoda SpinPress hulk oli oluliselt madalam. korral, kasvas üli koolile pööratud uudiste hulk: III kvar talis ilmus ca Va badussõja või dusamba tehnili­