Iseseisvalt Tegutsevad Robotid Ttüst
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
2 (1776) . 29. jaanuar 2010 Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Ilmub reedeti üle nädala Kroonika Loe ... Kultuurkapitali Roboswarm: aastapreemiad TTÜsse • robotid tegutsevad 16. jaanuaril jagati TTÜ raama tu kogus parves Lk 1 Eesti Kultuurkapitali aasta preemiaid, neid andis kätte kul tuu ri minister Laine • Noored pürivad Jänes. Üks aas ta preemia laureaatidest tehnikaõpetajaks Lk 1 oli TTÜ rahvatantsuansambli Kuljus vilist lasrühma juht Ülo Luht kui 2009. a Professor Toomas Rang: üldtantsupeo „Meri“ kunstiline juht. Võta või jäta! Lk 2 • Anto Raukas – 75 Lk 3 • Noored kooli! Ka TTÜst Lk 3 • Energeetikasümpoo sionilt Pärnus Lk 3 Avaveerg Pakase vastu innovatsiooniga Jaanuarikuu kujunes Eestis ootama Ülo Luht. Foto Olev Mihkelmaa tult pakaseliseks. Kohati langes elav hõbeda sammas isegi allapoole 30 Rahvakultuuri sihtkapitali aasta Cel siuskraa di. Aastavahetuse paiku pree mia sai ka TTÜ rahvatantsuansam alanud oh ter lumesadu muutis kogu bel Kuljus (kunstiline juht Ma rina Kuz Eesti jõu lu kaar ditaoliseks idülliks. netsova) sisuka hooaja ning tantsukultuu Teisalt pani see proo vile nii meie ri edendamise ja propageerimise eest. hoo nete sooja süsteemid kui katuste Rahvakultuuri sihtkapitali laure aa Iseseisvalt tegutsevad robotid vastupidavuse, ülekütmine tõi kaasa tide hulgas oli ka segakoor Noo rus, mille tulekahjusid ja leidis aset küllap kaud peadirigent Raul Talmar on ka TTÜ Aka TTÜst selt talvekülma dega seotud gaasiplah deemilise Naiskoori peadirigent. vatuski. Taas kord olid Tehnikaüli kooli TTÜ teadlaste juhtimisel on loodud suudab ruumis liikuda ja ko ris tada, turvaseirel näiteks haiglates, näi spetsialis tide ekspertarvamused ooda • • • süsteem, milles robotid suuda ning selle peale ehi tatud keerulisem tustel, lennujaamades, tööstus ja tud ning neid võis nähakuuldalu geda vad iseseisvalt täita neile antud peremeesrobot, millel on silmad, ärihoonetes. Robotid võivad uud se eri mee diakanaleist. Tõsine, vana aja Keskkonnateo tiitel TTÜsse üles anded. Süsteemis suudavad kõr vad ja mõistus. Täius tatud ro süsteemi abil mõõta ja kaardis talv sundis kahtlema ka globaalse klii Eesti Keskkonnaühenduste Koda andis ro botid omavahel ülesandeid jao ta bot suudab navigeerida ja suhelda tada keskkonna mikrokliimat või ma soojenemise peatses jõudmises meie eelmise aasta parima keskkonnateo tiitli des, suheldes ning õppides näi teks teiste omasugustega raadiomärkide avastada avariiohtlikke olukordi maile, ehkki ÜRO ja Euroopa Liit on TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivtea hoo neid koristada, patrul lida, olla abil, suhelda internetiga, mõõta üle suur tes tööstusobjektides – radio järjekindlalt kinnitanud, et liustikud gii diks või viia läbi päästeoperat küm ne erineva füüsikalise suuru se aktiivse jahutusvee lekked tuuma durile akadeemik Tarmo Soomerele ning ja jäämäed sulavad just inimtegevuse sioone. Seda kõike teh ti arendus ja (temperatuur, CO sisaldus, val jaamades või kütuse lekked suur TÜ teadurile Ivar Puurale initsiatiivi eest 2 tu lemusena. Meil siin ju kumbagi neist uurimisprojekti Roboswarm (ro bo gus tus, magnetväli). Robotil on tes torudes. Nord Stream gaasitoru rajamise võima ei ole ning loomaaia jääkarud tunnevad tiparv) raames. pla neerija, õppimisprogramm ja Projekti Roboswarm maht oli likele negatiivsetele keskkonnamõjudele Robotite parveintellekti loomi va jadusel võib see tõestada lihtsa 2,1 miljonit eurot ning selles osa en nast praegu suurepäraselt. tähelepanu juhtimisel. sel saadi inspiratsiooni looduselt. maid teoreeme. les 9 organisatsiooni 7 Euroopa Pigem pani külmade jätkumine mu Paljud organismid käituvad ellu Teadlased töötasid välja ka riigist. Projekti juhtis TTÜ, Eestist retsema, kas saja tuhande piirile jõud jäämiseks kindlate reeglite järgi ro botite uued suhtluskeeled ja osales projektis veel Tehnoloogia nud tööpuudusega ei kaasne inimlikke ning suhtlevad omavahel lihtsate mär gistatud alade navigatsiooni Arenduskeskus ELIKO. tragöödiaid, nii et lumise postkaardi märkide abil. Heaks näiteks on si meetodi. Samuti suudavad robo Projekti tulemuste rakendami se tagaküljele kirjutataks hoopis kodutute pelgakoloonia, kes suudab ehita da tid omavahel ära jagada tegevusi vastu on huvi tuntud mitmelt poolt ohvrite nime sid. Pakasest rohkem on ju ja töös hoida keerukat pesa ning ilma koordineeriva liidrita. Robo Euroopast. Praegu käivad lä birää rahva meeli ärevuses hoidnud meie ma kaitsta seda välisvaenlase eest. teid on võimalik positsioneerida kimised ka MicroSoft Researchi janduse jätkuv madalseis, mis kajastub Üheks projekti väljapaistvai piiratud alal kasutades Maa mag Red mondi uurimiskeskuse ga. rohkem või vä hem meist igaühe elus, maks tulemuseks on robot, mis netvälja häiringute mõõtmist. sealhulgas ka üli koolimaailmas. Ehkki hõl mab endas kahte robotit: stan Töö tulemusi saab rakendada Krõõt Nõges Tehnikaülikool on suutnud koguda ke dardne koristusroboti platvorm, mis suurte hoonete hooldamisel ning nasti reserve, ei saa nendega lõpmatult jätkata, millalgi peab meie riik siiski leidma uue hingamise, et saavutatut Talvisel vastuvõtul populaarseim mit te päriselt kaotada. Oma osa selles Tarmo Soomere on muidugi ülikoolidel ja nende stratee gilistel valikuil. Mõtlemisainet sel leks Tarmo Soomere ja Ivar Puura on tehnikaõpetaja eriala pakub tänases lehes algav professor teadlased, kelle suuresti vabatahtliku 14. jaanuaril lõppes Tallinna Tehni ning rakenduskõrgharidusõppe biomeditsiinitehnoloogia, tehniline Toomas Rangi kirjutis „Võta või jäta“, tegevuse tulemusel koostati Eesti seisu kaülikoolis talvine vastuvõtt ra ken Kuressaare Kolledži väikeettevõt füüsika, geenitehnoloogia, raken mis väärib nii ülikoolijuhtide kui kogu kohad Nord Streami gaasijuhtme kesk duskõrgharidus, ba ka lau reu se ja lu se erialal. Veel sai bakalaureu duskeemia ja biotehnoloogia, rah meie pere tähelepanu. konnamõjude hindamise käigus. Samuti magistriõppesse. Populaarseimaks seõppe päevasesse ja kaugõppes vusvahelised suhted ja Euroopa Külma eest kaitsevad ehk soojad on nende tegevus oluline laiema üldsuse erialaks oli tehnikaõpetaja magist se kandideerida õigusteaduse ja uuringud ning õigusteadus. rii ded ja lõõmav küttekolle, kõrgharidu teavitamisel ja olukorrale vastavate krii riõpe, mille 18 tasuta õppekohale rah vusvaheliste suhete erialadel. 19. jaanuaril avaldati vastu võ se arengu kindlustamine nõuab aga esitati 46 avaldust. Magistriõppesse sai kandidee tu infosüsteemi SAIS vahen dusel tiliste otsuste vastuvõtmisel. Ühtlasi on märksa ebatraditsioonilisemaid lahen Rakenduskõrgharidus ja baka rida järgmistel erialadel: elektriaja riigieelarvelistele õppe koh tadele mõ lemad teadlased nõustanud mitmeid dusi: tuppa sulgumise asemel pigem laureuseõppesse esitati 103 sis mid ja jõuelektroonika, geotehno vastuvõetavate üli õpilaskandidaa keskkonnaorganisatsioone seisukoh us te avamist maa ilma ning senisest seastumisavaldust. Magistriõppes loogia, elektroonika ja bioonika, tide nimekiri. Üliõpilaskandidaa ta de kujundamisel ja kutsunud üles se astumiseks esitati 212 aval dust. informaatika, arvutisüsteemid, ti del oli peale vastava eteate innovatiivsemat mõtlemist. Just sel teadusringkondi suuremat tähelepanu Kõige enam avaldusi laekus sel te lekommunikatsioon, keemia ja saa mist aega kahe päeva jooksul kombel, nagu äratas jaanuaris avalik pöörama mitmete teaduslike argumen talvel tehnikaõpetaja, tootearendu keskkonnakaitse tehnoloogia, oma õppimatuleku soov SAISis kuse tähelepanu meie eel mises lehes tide eiramisele Nord Streami rajamisega se ja tootmistehnika ning arvutisüs materjalitehnoloogia, toidutehni ka kinnitada. avaldatud rektor Peep Sürje idee Tehni kaasnevate riskide hindamisel. teemide erialadele. ja tootearendus, mehhatroonika, kaülikooli ümbernimetamiseks inno Keskkonnaauhindu jagati kuuendat Kaugõppesse sai kandideerida soojusenergeetika, too te arendus vat siooniülikooliks, mis võiks kanda korda. bakalaureuseõppe ärinduse erialal ja tootmistehnika, teh nikaõpetaja, le gendaarse Ottomar Maddisoni nime. 2 29. jaanuar 2010 T&A Võta või jäta! 1. Akadeemik Anto Raukas 75 Avati moodne Prof Toomas Rang kõrgepingelabor Infotehnoloogia teaduskonna teadusprodekaan 20. jaanuaril avas TTÜ rektor Peep Sürje Kui sul hakkavad kasvama sarved, de kõrghariduses toimuvast. Lugu elektroener geeti ka instituudis pidulikult ära tõtta selles kohe oma naist kandis pealkirja “Minevikuvarjude kõr ge pingelabori. La bori pindala on 79 süüdistama; rüpes (Shadowed by the past)”. Kir ruut meetrit ja kõr gus 7,25 meet rit. Labori äkki sa oled oinas? jutuses tõdeti, et võtmeküsimu Kui sul aga naist ei ole ja sarved seadmed läk sid maks ma ligi 4,2 miljonit ikka kasvavad, seks erinevate maade puhul on krooni. Tegemist on Eesti jaoks unikaalsete siis oled kindlasti oinas! ikkagi finantside olemasolu või kõr gepingeseadme te ga: impulsspinge gene (Folkloorne tõdemus) nende puudumine. Tsiteeritakse raator pingele 800 kilovolti ja vahelduv pin näiteks meie ülikooli õppeprorek gekaskaad pingele 300 kilovolti. Minu viimasest kirjatükist meie tor prof Jakob Kübarseppa, kel le ülikooli ajalehes on järjekordselt väitel (jutt on 2009. aasta algu möödas pea kaks aastat. Möödu sest) on olukord Eestis oluliselt Auväärt 75 aasta juubelini jõuab peagi nud kümnendi jooksul olengi sel parem ja edulisem võrreldes teiste Tartust pärit akadeemik Anto Raukas. lise intervalliga sõna võtnud. ju postsotsialistlike riikidega, sest Olu listeks verstapostides tema kujunemisel siis on järjekordseks mõttemõlgu Eesti riiklik finantseerimine inse tunnustatud teadlaseks