Hugo Treffneri Gümnaasium

Miilangaastast 1925 november 2012

Selles numbris: Rebaste rets, Helen Köhler, Taavi Orro, Jalgpall, Autovaba nädal, „See on kunsti- ajalugu!”, sügispiknik, hollandlased ja prantslased + muud huvitavat  2 | juhtkiri piknik | 3 Sügis-talvine värvidemäng Sügispiknik puust ja punaseks Iga uue kooliaasta alguses seab meie suur pere sammud piknikupaiga lles see oli, kui rääkisime bio- minutit – poole, olgu selleks siis Taevaskoda või mõni lähem koht Tartus. Seda (pool) loogia arvestusel sellest, kuidas vaba päeva septembrikuus tervitavad nii õpilased kui ka õpetajad. Kuigi sügiskülmade saabudes laguneb 75 kõnealune traditsioon on üks lemmiküritusi õpilaste seas, leidub sellegi- A poolest igal aastal alati ka neid, kelle jaoks ürituse korraldusest midagi va- roheline pigment - klorofüll - lehtede klo- roplastides. Madalate temperatuuride suh- kuldne kesktee jaka jääb. Otsustasingi huvijuht Uve Saarelt lähemalt uurida sügispikniku tes on punased ja kollased karotinoidid tagamaid ning välja selgitada vastused enamlevinud küsimustele, kõhklus- vastupidavamad ja seetõttu värvuvadki Tekst Iida Elise Murumets tele ning arusaamatustele seoses selle pikaealise üritusega. Tekst Liisa Kriipsalu puude lehed kollaseks ja punaseks. neda. 90-minutlised tunnid olid jäl- Nojah, omandasime seesugused ja teist- legi liiga pikad ja mõte kippus tunni Mis on sügispiknik? Õpilased arvavad,et võiks sugused tarkused ning läksime nädalasele lõpus uitama minema. Sügispiknik on meie kooli väga eakas traditsioon, mille juured puhkusele. Siis aga sadas üleöö maha lu- lates sellest õppeaastast on Aga nagu ütles juba vanarahvas, et ulatuvad lausa 120 aasta tagusesse aega, mil meie koolipapa •... toimuda rohkem võistlusi mevaip ja senine värvidemäng nägi valge kõik koolitunnid 75 minutit pole head ilma halvata ja nii on ka Hugo Treffner isiklikult oma koolipoisse vähemalt korra aas- •... lisada ürituse kavva ka mõni nu- looduse taustal üpris kentsakas välja. Kee- Apikad. Senini on vastukaja nüüd. Kirjandi kirjutamiseks pole tas krihvelduste ja rehkenduste juurest eemale viis. Sellal mindi putamist või loomingulisust nõudev rasime kella ja vaatlesime sügise talveks olnud enamjaolt positiivne. Erilist 75 minutit siiski piisav aeg. Lisaks paadiga Emajõele sõitma ning õhtul pakkus Treffner oma hoole- tegevus muutumist. Säärane varajane looduse vin- rõõmu ja entusiasmi näitas õpetaja arvasid loodusklassi õpilased, et alustele teed ning kehakinnitust. See ilus traditsioon taastati es- •... valjuhääldi patareid enne pikniku- gerpuss tekitas vastakaid arvamusi, palju Tiina Niitvägi-Hellamaa, kes leidis, keemiat oli parem õppida, kui tund malt 1996. aastal, kui koolipere suundus Raadi mõisasse pikni- le suundumist üle kontrollida liikluse kära ja uputas sotsiaalvõrgustikke. et 75 minutit on täiesti ideaalne pik- oli 15 minutit pikem. kule. Esimest korda seati Taevaskotta sammud aga 2000. aastal Ehkki Eestimaa on küll pisikene, kogesin, kus ja tunnid on selle võrra efektiiv- 45-minutiliste tundide järele tuntak- ning sellest ajast saati on piknik Ahja jõe kaldal olnud õpilaste kui erinev võib olla tema ilmastik vahe- semaks läinud. se aga kõige rohkem puudust enne vaieldamatu lemmik. maid läbides. Hiiumaalt Tartu poole sõites Ka õpilased on igati rahul. Öeldi, et söögivahetundi, kui kõht koriseb ja kohtasin seitset eriilmelist vaatepilti, üks 45 minutiga saab tund liiga ruttu läbi südames on kustumatu soov juus- Mis on sügispikniku eesmärk? ilusam kui teine. Ka inimesed ja suhtu- ja ei jõuta korralikult teemasse süve- tušnitslit süüa! Pikniku eesmärgiks on lisaks traditsiooni jätkamisele viia koo- mised on sealjuures erinevad. Viiest Tartu lirahvas päevaks igapäevasest õppetööst eemale. Piknik vabas poole sõitjast olin mina ainus, kes meele- õhus ning keskkonnas aitab kaasa õpilaste ning õpetajate va- heitlikult autoaknast pimedusse vaadates helise suhtluse arendamisele ning suhete loomisele. Ühesõnaga loodust eristada püüdis. Autojuht kirus, et puhtalt seltskondlik üritus – ilus punkt suvevaheajale. halb on sõita, kõrvalistuja leidis, et lumega kaasneb ka sool ja see ei mõju teps mitte Kes korraldab traditsiooniliselt pikniku? hästi tema uutele saabastele. Kolmas ootab Kuigi 2011. aastal oli korraldaja rollis 11.c klass, oli see vaid septembri algusest saadik suve ja neljandal erand, mis kaasnes ümberkorraldustega kooliaasta alguse üritus- oli ümbritsevast ükskõik. tes, mille nimekirjast kaotati tollase 10.c võidetud tutvumisõhtu. Kuid miks on nii oluline loodust märgata ja Traditsiooniliselt on pikniku korraldajateks olnud meie kehalise muutusi tähele panna? Eks ikka seepärast, kasvatuse õpetajad Anneli Saarva ja Priit Parisoo koos teiste ai- et taastada korrakski iseendas looduslik neõpetajatega. See selgitab ka pikniku sportlikku vormi. rütm, hingata sügavalt sisse ja välja värs- ket õhku ning puhata silmi horisondil, seal, Miks ei ole sügispiknik igal aastal Taevas- kus taevas kohtub maaga. Looduse rütmi kojas? jälgides peame oma elutempot aeglustama, Väljasõiduga piknik ei ole odav. Vaja on organiseerida trans- õppima märkama ja nautima, avardades port, toitlustamine ning vahel isegi külalisesinejad. Paar korda niiviisi elamise aega. Ehk sellepärast mul- on tulnud meil enestel väljasõidu teostamise nimel välja käia le tunduski koolivaheaeg nii võrratult pikk 1-2 eurot, kuid üldjuhul saadakse vajaminev summa siiski pro- aeg?! jektidest. Viimase puhul peame me kõik ütlema suure „Aitäh!“ õpetaja Saima Kaarnale, tänu kellele piknik meie jaoks midagi maksma ei lähe. Kuna iga-aastane projekti taotlemine on kül- laltki stressirohke ning alati seda ka ei rahuldata, on koolil välja JUHENDAJA PEATOIMETAJA kujunenud omamoodi skeem: abituurium kestab 3 aastat, seega Age Salo Eliisa Ülevain nendest aastatest vähemalt üks peab toimuma Taevaskojas, tei- KÜLJENDUS TOIMETUS sed kaks leiavad aset siin samas koduses Tartus. Siinkohal on Annemari Sepp mul teile kõigile hea uudis – järgmisel aastal toimub piknik taas pea- VEEBIMIILANG Laura Porovart, Liisa Kriipsalu, Oto just Ahja jõe kaldal! toimetaja eliisa.. Mihkel Eidast Tuul, Hanna-Lotta Otstavel, Maria Ro- berta Org, Kaisa-Liina Näär, Iida Elise ulevain FOTOD Mari-Liis Kullamaa, Murumets, Monika Tõlgo, Liisa Kõr- Kaarel Kree, Andreas gekuhi, Aksel Part, Daniel Kütt, Laura Must, Siim Oks Tiitus 4 | miilang miilang | 5 Nädala kultuuriannus Kelle läheduses elad Sina? Miilang uuris, kus elavad Treffneri õpilased ja õpetajad Tartu linnas. Küsitluse viis läbi Daniel Kütt. uuest huviringist Tulemused on teie ees. Iga treffnerist on kuulnud Tammsaarest ja Wiiraltist. Kuidas on aga lood näiteks Kalev Kesküla, Eike Epliku või Ingrid Lukasega? Julgen arvata, et paljud jääksid nende nimede puhul hätta. Õnneks ulatab sellest sügisest treffneristile siinkohal abikäe kooli uus huviring: kultuuri ja loomingu ring. Tekst monika tolgo-

Uue huviringi loomine mis muidu jääksid ehk kiire ei tõmmata ning kellelgi ei lasu ei ole sugugi keeruline elutempo tõttu tähelepanuta. kohustust iga kord kohal käia. Hea, et nalja Ringi eestvedajaks on kooli vi- Veel on ring hea koht kultuuri listlane Liisa Pool, kes hetkel üle arutlemiseks ning muljete Minevikust ja tulevi- saab .. .. Tekst kaisa l. naar ise Tartu ülikoolis sotsioloo- jagamiseks. Liisa rõhutab, et kust - giat ning teatriteadust tudeerib. eriti oodatud on õpilased, kes Huviring ise toimub reedeti Antud ringi loomise ideele tu- muidu sellise asjaga kokku pärast neljandat tundi. See on ligi entusiastlik üliõpilane sel ei puutuks, kuid kellel jagub ideaalne võimalus puhata pin- eedel, 5. oktoobril al- suvel, mil kuulis tuttavat kurt- siiski huvi. Ühegi matemaa- gelisest koolinädalast, võtta gas koolipäev nagu mas, et koolis räägitakse liiga tiku ega füüsiku ees ust kinni ette üks seiklusterohke reis kul- Rtavaliselt - kell 8.05, vähe kaasaegsest eesti kul- tuurimaale ning leida endale kuid tund kestis tavapärase tuurist. Suutmata niisugusest uusi ja huvitavaid sõpru. Kahe 75 minuti asemel 60 minutit. haridussüsteemi puudujäägist kuu jooksul on jõutud rääkida Ainuke erinevus tavalisest lahti lasta, kirjutaski neiu oma draamafestivalide ajaloost, kü- päevast seisnes selles, et va- ideest kooli juhtkonnale, kes lastada kaht „ART IST KUKU hetundide ajal oli aatriumis ja osutus väga vastuvõtlikuks NUUT“ näitust ning kohtuda koridorides kuulda erinevaid ning abivalmiks. Uus huviring Huviring Tartu Elektriteatri eestveda- muusikapalu: õpetajate soovi- oligi sündinud. jaga. Selle aastanumbri sees lugusid Rammsteinist Abbani. toimub plaanitakse veel näiteks külas- Pärast tundide lõppu koguneti Mitte ainult humani- tada Urmas Vadi lavastuse teat- aulasse aktusele, mille korral- taaridele riproove ning oma nõusoleku dasid 12.e klassi õpilased. Iga Kultuuri ja loomingu ringi ees- reede- üles astumiseks on andnud ka sisenevat õpetajat tervitasid märgiks ongi sukelduda eesti noor kitarritalent Argo Vals. treffneristid marulise aplausi- nüüdisaegse teatri-, muusika-, ti pärast Laiemas tulevikuplaanis unis- ga, mis pedagooge näis kohu- kirjandus-, kunsti- ja filmimaa- tab Liisa sellest, et treffneristi- tavat. Nii mõnigi oli näoga, et ilma. Liisa soovib avardada del jaguks huvi edaspidisekski pöörab tagasi. Oli natuke nal- treffneristide silmaringi, tut- neljandat ning et ringist areneks mitme- jakas ja õpetajad ärevad. Õhus vustada neile huviatavaid kul- aastane projekt. oli ootust. Põhjusega, sest esi- tuurisündmusi-ja ilminguid, tundi. linastus filmTreffneri džung- list, kus kajastati erinevaid õpetajate liike. Meelde jäid Anttius Sexius, Mathematikos Timakos, Historis Kopvekis. Aktuse lõpus kinkisid abitu- riendid õpetajatele isetehtud märkmikud, millel olid kirjas tsitaadid erinevatelt kuulsatelt inimestelt ning vahtraroosid. Vaata ka videot: 1 3 õpilane elab Maarjamõisas linnaosa on meie kooli õpetajatest 16 tühjad CULTUREBY.COM

Roosa protsenti Treffneri õpilastest elab 417 FOTO umbri n urk Annelinnas on jõehobu piima värvus. õpilast vastas küsitlusele N 6 | persoon persoon | 7

Lausa aasta on olnud kooli kolmanda korruse keeleõ- petajate pesas üks agar askeldaja rohkem. Saage tuttavaks - Helen Köhler. Vahemärkusena väga uudishimulikele: jah, sarnasus maalikunstnik Köleri ja Heleni perekonnanime Hingelt vahel ei ole juhuslik. Õpetaja sõnul on kunstnik tema abi- ja kaasa kauge sugulane. hingega õpetaja Tekst Laura Porovart

petaja Heleni tunneb värviliste sukkpükste, Õmille kandmine pida- Toimetuse vahetus: Oma viimase Miilangu koosoleku lõpetas Kristi tordi lahtilõikamisega. vat tema sõnul nõudma tohutut eneseületust, seelikute ja suure sületäie õpikute järgi juba kau- gelt ära. Õpetamise pisik on Helenil Huvitavad hobid: Peale kõige muu meeldib Helenile ka sõnaraamatuid lugeda ja tema vennal päritud ilmselt emalt, kes on pikka aega töö- jääksid ilusad mälestused, kui- tanud õppealajuhatajana. „See das nendega igal pool käidi. Ja on selline haigus,“ naerab He- silmaring laieneb neil nii ka!“ len ja lisab, et õpetaja ametist Kuid kui ikkagi „päris“ hobi- unistas ta juba lasteaiast saa- dest rääkida, siis kõlama jääb ti, ometi ei pruugi ta seda elu sport, sport ja veel kord sport. lõpuni teha. Siinjuures tuleb Ning ka ametialaselt tuleb end meil kohe meelde nali, et oma pidevalt täiendada. Kord, kui üks ülikooli õppejõud mainis, et tema lemmikraamatuks on Ülikooli Eeskujuks kõigile: Helen on süstemaatiline klassipäevikupidaja sõnaraamat, oli toonane tu- vana õpetaja tunned ära ikka saamine (Helen on sünnijärgne deng Helen mõelnud, et see valikul sai selle järgi, et ta kannab endiselt tallinlane- toim.) „Ja Tartu Üli- ei ole päris normaalne käitu- sama seelikut. Kuid see, et va- kooli oli minu jaoks ikkagi the mine, kuid nüüd nendib, et on määravaks lituks osutus just inglise keele Ülikool.“ samasugune. „Jah, mõnikord õpetamine, oli puhas saatus. Õpetaja ametile Heleni sõnul loen sõnaraamatuid ka! Võtan Jah, mõni- Nimelt pärast keskkooli lõpe- tema elus vastast ei ole. Peale suvalisest kohast lahti ja loen.“ ühikaelu ja tamist ei olnud Helenil kindlat viit aastat lastega kodus ole- Kuid kui tuleb kevad, siis olgu kord loen ainet, milles oleks ta erakord- mist maitses ta aastakese ka sõnaraamatud nii huvitavad Tartu Üli- selt tubli olnud - ta oli nimelt kontoritööd, kuid tema sõnul Hobidestki kui tahes, Helen läheb oma kõikides ainetes erakordselt oli see kohutav. Kontor ei ole idüllilisse maakoju Kanakülla. sõnaraa- andekas. Siit ka põhjus, miks tema koht, sest meil on teda Seal on tal isegi väike lillepee- kool oli kogu tarkusepagasit kroonib koolis rohkem vaja! rääkides ni- nar ja sel aastal võeti üles ka matuid ka! hõbemedal. „Üldiselt on filo- Pärast tööd on Helen kodus esimesed „kardulad“ . Alguses Heleni loogidel ikka nii, et arvutada ei kahele lapsele, Marionile ja metab He- oli Helen täiesti kindel, et maja oska. Minul sedasi ei olnud.“ Tristanile, hoolitsev ema, kes ümber kasvab vaid muru, kuid jaoks ikka- Võtan su- Proovitud sai nii Tallinna Üli- sõidutab lapsi trenni ja koju. ajapikku jõudis ta tõdemusele, kooli psühholoogiasse, kus Hobidestki rääkides nimetab ta len esime- et hiiglama hea on süüa oma- valisest ko- ühele kohale oli kakskümmend esimesena lapsed. Üritan seda kasvatatud aiasaadusi. „Eaga gi the Üli- kaks soovijat, kui ka Tartu Üli- jada jätkata „… ja teisena mees sena oma tuleb vist see tunne, et nii hea hast lahti ja kooli inglise keelde. Muidugi ja siis köök, jah?“. Selle peale on oma kartuleid süüa.“ kool. oleksid mõlemad ülikoolid naerab Helen, et köök on mehe lapsed. ta avasüli vastu võtnud, kuid hobi. Aga perega koosveedetud loen. valiku juures sai määravaks kvaliteetaega hindab õpetaja Eriline õpetaja: Koolis tunneb Heleni ära tema värviliste sukkade ja naera- just ühikaelu ja kodust eemale üle kõige. „Ma tahan, et lastele tuse järgi 8 | rebaste rets rebaste rets | 9

risse viimasena. Jõudnud alustas esimene klass ülis- oli kogu ristimise kõige lõ- „Tulime, saime retsitud, sihtpunkti, korraldati meile tuslaulude kõlades teekonda busam osa. Õpetajad kiitsid võitsime!” Selle aastasel kiireimas korras üks pom- läbi Tartu, tõestamaks, et väga selle aasta rebaste tant- võiduklassil on juba praegu mirünnak, mis ruumi kitsuse nad on valmis olema täie- sulisust ning iga klassikava pead kurikavalaid ideid täis, tõttu meenutas rohkem üht õiguslikud Hugo Treffneri omanäolist esitlust. Kavades kuidas tulevase aasta noori massilist külakuhja. Seal kooli rebased. Raekoja plat- oli suur osa klassijuhata- rebasekutsikaid võimalikult pikali maas lebades, tundes sil sai tantsitud ning tehtud jatel, kes olid hea meelega karmilt sisseõnnistada. enda all midagi limast ning erinevaid akrobaatilisi ette- nõus oma rahuliku ning ta- Selle aasta rebaste retsist jäi märga, oli lausa vapustav asteid, mille tõttu sai nii mõ- sakaaluka maine hetkekski enamusele osalejatest meel- leida end eelnevalt hõrguti- nigi turist ja linnakodanik kõrvale heitma ning võim- de siiski vaid positiivne si maitsnud klassi välja tul- oma fotokaamerasse huvita- salt tantsu vihtuma. emotsioon. Ka korraldajad nud toidu seest. Peale keld- va jäädvustuse. Eesti Rahva Paljudele üllatuseks napsa- jäid väga rahule. Paljude- riskäiku sattus juhuslikult Muuseumi läheduses saime sid esikoha seekord loodus- le huvi pakkuva küsimuse olema muusikaajaloo tund, proovile panna oma füüsika- lapsed, kes olid aga selle – kes koristas? peale ütles kus, tundes seda pahviks lised teadmised. Nende pii- täieõiguslikult välja teeni- Johanna (11.b) : „Üllatavalt löövat rebastega kaasa tul- sava olemasolu puudumisel nud. Kolm loodusklassi hur- vähe oli pärast tarvis teha, pidime karistuseks saatma mavat, ülivõluvat ning häm- aga võrreldes sellega, kui koirohuga maitsestatud suit- mastavalt nägusat noormeest lahe see üritus oli, pole ko- sukala mitmele ringile suust võtsid päeva lühidalt kokku: ristamine eriti midagi!“ suhu edasi kandes. Ring- käigu (õigemi- ni ringjooksu) lõpp saabus Pommi- Hugo Treffne- ri kuju juures, rünnak kus andsid kõik, käsi sü- damel, hurma- Vägitükid: Loodusklass tegemas raskeid samme võidu poole meenutas vale koolijuhi kehastusele rohkem vande lasta 11.b klassi õpilased alati Rebaste ristimine ehk üht mas- toidujärjekor- ras ette, mida koirohi, pommirünnakud ja kassitoit silist küla- oli lausa raske 27. septembril liikusid sel aastal alustanud gümnasistid ennast tegema koolis ringi pidevas hirmus ja mõningatel juhtudel ka näost kuhja sundida. roheliste ning kaametena. Välditi liiklemist ühekaupa ning Siis oli aga vaid äärmisel juhul satuti aatriumisse. Käes oli rebaste käes päeva sisseõnnistamise päev. enim ele- nud aroomipilve ning nähes vust tekita- joosta ohtralt ringe ümber Rebastele endile jäid ere- meie silmnähtavat ahastust, nud sündmus. koolimaja, teha hulganisti dalt meelde seiklused kooli hakkas lugupeetud õpetaja Koolimajas Tekst hanna-lotta otsatavel ja võimalikult valju prääksuga sööklaaluses keldris – seal Keerbergil meist, rebastest kanti ette oma maria roberta org kükke ning põgeneda valge- ootas meid päeva „maits- tõsiselt kahju. Söögi kokku- kauaharjutatud - fotod kaisa pohako tes kitlites ning koirohuga vaim“ osa. Ukse peal sibula segamise ning selle õpilas- tantsukavad, varustatud kaasõpilaste eest. suhu saanud, tuli roomata tele manustamisega oli pal- millega oli Lihasevalu, trepist kangete läbi kottpimeda ruumi üle ju negatiivseid reaktsioone eelnevalt vae- äev algas juba tra- mesi kell 8 hommikul Rüütli jalgade tõttu raskendatud kivide ning herneterade, nii õpilaste kui ka õpetajate va nähtud nii ditsiooniks saanud tänaval pikutamas. Pommi- kõndimist ning igas võima- ainsaks teejuhiks retsijate seas. Omad plaanid on huvi- tundide vahel P võimlemisharjutus- rünnakute suurimad fännid likus kohas sinikate omami- pehmelt öeldes veidi karmid juhil, kes kavatseb tulevail kui ka nen- te ning pommirünnakuteks pole kindlasti õpetajad, kes se üle kurtsid kutsikad veel ergutused. Samal ajal tuli aastail toiduga mängimise de ajal, peale valmistumisega kooliesisel peavad neid ebavajalikeks, mitmeid päevi hiljemgi. Ter- võidelda ka kaasroomajate reegelid veidi muuta. ning ka enne tänaval. Leidus mitmeid ta- eriti mustadel ning külmadel ve koolipäeva vältel kostita- jalgadelt ning muudelt keha- Pärast koolitunde said pisi- koolipäeva. vakodanikke, kes peatusid tänavatel, aga ka kooli kivis- ti meid koirohuga nii suurtes osadelt pärinevate hoopide- kesed rebased minna koju Greteliis(10.e) oma kiiretel asjatoimetus- tel koridoripõrandatel. kogustes, et ilmselt oleme ga. Läbi nende proovilepa- oma haavu lakkuma ning on kindel, tel ning jäid arusaamatute Retsipäev pani rebasekutsi- kõhuhädadest priid veel ka nevate katsumuste jõudsime võib-olla isegi inimestele et just tants ilmetega jälgima hunnikut kate füüsilise vormi mitmel kolme aasta pärast. oma ”pidusöögini”. 10E-na mõeldud kõhutäidet hanki- ühendas klas- Vägitükid: 10.e klassi kauaharjutatud inimpüramiid värvilistes riietes noori ini- korral proovile, sest tuli oli meie kord sattuda keld- ma. Kuid juba kella neljast se enim ning 10 | miilang miilang | 11

Lucile Roberrini (prantslane):

Minu esimene mulje Tartusse saabudes oli väga hea. Ma kibelesin avastama seda minu jaoks tundmatut riiki. Olin vaimustuses reisist ning linna ja inimeste enda jaoks avas- Prantslased Eestis tamisest. On palju erinevaid Prantsusmaale iseloomulik- ke jooni: hooned, maastik, inimeste kombed. Ma olin tões- ehk kuidas kohtusid mulgikapsad ja ti üllatunud, sest Eesti erines tohutult minu kodumaast. konnajalad Meie võõrustajatega koosolemine oli väga meeldiv võima- Tekst Liisa Korgekuhi- lus. Nad tutvustasid meile enda riiki, kultuuri, osa endi eludest, peresid ja sõpru. Uute kommete tundmaõppimine Võtsime välismaala- Seltsis segasem ajaloost saadi teada muu- tantsu. Lisaks sellele esines sed vastu Kuna nii hollandlased kui seume külastades. Holland- meeleolukas publikulemmik oli suurepärane. Enim üllatas mind, et eestlased tundu- Nädala jagu enne arvestu- prantslased juhtusid külla lased jõudsid lisaks kõigele poiste näitetrupp Uve Saare si saabus meie kooli hulk tulema samal nädalal, oli matkata Endla rabas.Nädala juhendamisel. Õhtule pandi vad olevat väga rahulikud ja mõistlikud inimesed. Linn prantslasi ja hollandlasi. võimalus ühendada mitmed keskel toimus kaks väljasõi- punkt diskoga ja veel suure- Nende võõrustajatel oli tegevused. Ühelt poolt ker- tu. Hollandlased oma võõ- ma sööminguga, sest toidu- näis samuti rahulik. Lisaks olid kõik tõepoolest väga kü- seega terve nädal tihedalt gem võõrustajatele ning tei- rustajatega sõitsid Tallinnas- varusid oli tõesti palju. tegevusi täis. Lisaks tundi- salt on suure seltskonnaga se. Teletorn ja vanalinn olid lalislahked. Mind panid imestama eestlaste kiirsöömis- des käimisele ja külaliste lõbusam. Nii käidi üheskoos põhilised külastuskohad. lõbustamisele tundide ajast, fotojahil, kuid vihma tõttu Prantslased ja nende võõrus- harjumused, samuti oli kummaline, et tänaval suitseta- oli vaja ka õhtud-ööd tegu- pidid osalised katkestama. tajad külastasid Ida-Eestit, salt veeta. Esimesed päevad Põnevat teadust avastati nimelt Sillamäed. Alguses Keskpäeval mine on ebaviisakas. Ma veetsin ühe suurepärase nädala möödusid nagu ikka rahu- AHHAA keskuses ja Tartu tundus päev igasuguseks likumalt – tutvustati kooli, väljasõiduks ebasobiv: ilm õnnistati Tartus koos inimestega, kes on minu arust väga toredad. mängiti ka mõni seltskon- oli külm ja tuuline. Kesk- namäng. Esmaspäeva kõige päeval õnnistati meid aga meid aga Kui ma peaks tagasi tulema, ei kõhkleks ma sekunditki, sportlikumaks tegevuseks päikesega. Loodetavasti ei osutus kindlasti tants Uve- arva külalised nüüd, et Eesti päikesega. sest see reis oli uskumatu, ja ma olen uhke, et olen korra ga. Eestlased, prantslased, ainult külm ja kõle on. Päev hollandlased ühinesid, et kujunes kokkuvõttes pikaks elus Eestis käinud. Kahjuks tundub mulle, et Prantsusmaal kõik koos tantsida kaerajaa- Eestlased, ja sündmusterohkeks ning Juba järgmise hommiku va- ni. Ülesanne ei osutunud aga Tartusse tagasi jõuti alles rajastel tundidel pidid hol- ei räägita üldse sellest uskumatust riigist. Minu viima- üldsegi nii kergeks, sest kü- hilja õhtul. landlased bussi astuma ja lalistel oli raske õppida, meil prantsla- oma Eesti sõpradega hüvasti ne emotsioon Eestist minnes oli kurbustunne - lahkumi- aga raske õpetada. Nii vee- Uhke lõpetus jätma. Prantslasi ootas veel deti oma poolteist tundi higi sed ja hol- Lõpuks jõudis kätte põh- üks päev Tartus. Seekordne ne võõrustajatest ja inimestest, kellega tutvusin. Kuid siis- valades ja ajusid ragistades. jalikult korraldatud ja lõp- külalisterohke nädal on läbi Tunnist tuli võtta kõigil, sest matute söögivarudega ühis- ja kevadel ootab hollandlasi ki rahulolev tagasimineku pärast, et jagada reisimuljeid neljapäevasel lõpupeol pidid landlased lõpupidu. Neljapäeva õhtu võõrustanuid ees nädal Hol- nad eesti rahvariided selga algas prantslaste kaerajaani landis. Prantslaste juures on pere ja sõpradega. panema ja õpitut esitama. ühinesid, esitusega, kus esimest ja juba ära käidud eelmise aas- Pärast kaerajaani oli võima- võib-olla viimast korda elus ta kevadvaheajal. Seega on Bisous! lus nautida mõnusamat eesti et tantsida nähti prantslasi eesti rah- üks projekt lõpule viidud, spetsialiteeti – sauna! Seda variietes. Eestlaste esituses teine alles poole peal. Üht- (tõlkis prantsuse keelest Veiko Lillipuu) võimalust ootasid nii mit- saime kuulda eesti pärimus- või teistpidi, loodetavasti medki ja seega kujunes õhtu kaerajaani. muusikat ja näha kohalike nautisid seda rahvusvahelist kahekordseks eksootikaks. neidude võrgutavat kõhu- koosolemist kõik. 12 | sport sport | 13

huga värava alumisse vasakus- atmosfäär: pimeduse saabudes väravateta, mis oli suuresti kui mängida oli veel vaid viis se nurka lükkas. sisse lülitatud võimsad prožek- mõlema kaitseliini hea töö tu- minutit, tõusid ka kaitsjad kõr- Jalgpall on parem Kui mäng uuesti lahti läks, torid külma valgust heitmas lemus. Paremini alustasid see- gemale, sest kaotada polnud tundus, et eelmise poolaja lõ- mängijate keskendunud nä- kord vastased, kes suutsid sur- enam midagi. Viimased viis pus löödud värav oli vastased gudele ning ennastunustavalt ve peale panna ja mängu meie minutit oli niivõrd põnev, et liialt endast välja viinud ning kaasa elavatele ja laulvatele värava alla lükata. Kaitse esi- kui meie mängijad ajaga või- kui seks! korralikust mängust ei tulnud fännidele - just selliste hetkede algu küll pidas, aga mitte kaua du joostes meeleheitlikult vä- neil suurt midagi välja. pärast jalgpall nii populaarne - kui mängida oli jäänud veel ravat otsisid, polnud mu keha Ka tänavu toimusid oktoobri alguses koolidevahelised jalgpallivõistlused “See oli seni kindlasti meie ongi. Pinge oli õhus avavilest umbes kümme minutit löödi läbivad külmavärinad enam ning meie kool pani võistkonna välja nii noormeeste kui neidude arves- Tekst aksel part parim mäng, poisid suutsid päris lõpuni, kuid sellest hoo- esimene värav, kahjuks vale- kuidagi jaheda ilmaga seotud. tuses. Sellisest maiuspalast ei saanud ilma jääda ka Miilangu jalkafännist foto flickr külma pead hoida ja raske vas- limata näitasid mõlema poole le poole. See oli äratuskellaks Kahjuks päästis aeg Poska mu- spordireporter Aksel Part. tase vastu kindla võidu võtta,” mängijad kvaliteetset mängu - meie ründajatele, kes hakkasid reneva kaitseliini ja meil tuli kiitis treener Mart Kiis pärast oli kohe näha, et siin mängivad kohe aktiivsemalt tegutsema ja finaalis vastu võtta kibe 0:1 Noormehed tastel kaks väravat tagasi lüüa. let Kenn Laasi pealöögist 1:0 esimesel poolajal vaid korra, mängu. Kaua polnud aga aega turniiri kaks parimat võistkon- suutsid mängu jälle oma vä- kaotus. Lõpptulemust see aga ei muut- juhtima. Teisel poolajal olid kui Karl-Kristjan Kivisto palli rõõmustada, sest valmistuma da. Esimene poolaeg lõppes rava alt keskväljale viia ning Ja nii ta läks... Enne turniiri nud ning Reio Praats vormistas aga vastased otsekui ümber Andre Paju söödust vastaste tuli hakata finaaliks, kus vasta- lõpuks seisuks 5:2. sündinud ja panid kohe väga väravasse lükkas. Seevastu tei- seks oli seni samuti vaid võite Väravad Ettevalmistused võistlusteks kõva pressi peale, mis olekski sel poolajal läks lahti tõeline tunnistanud Jaan Poska Güm- algasid juba nädal enne esi- Neljapäev, 4. oktoober peaaegu edu toonud, kui meie väravatesadu, kui Descartes’i naasium. Poiste võistkond mest mängu, kui peatreener värava all oli mitu ärevat mo- väravasse laoti veel kuus palli. Martin Aasmäe: 5 Mart Kiis hakkas meeskon- Meie meeskonnal oli ühel menti. Protokolli läks kirja 2:0 Pärast väikest söögi- ja pese- Treener Mart Kiis - Rakvere JK Tarva da kokku panema. Kapteniks päeval lausa kaks mängu - võit. Suur 7:0 võit süstis noormees- mispausi kogunesid mängijad Kapten Reio Praats - Jõgeva SK Noorus Andre Paju: 4 määrati abiturient Reio Praats, pealelõunal Tartu Kommerts- tesse palju enesekindlust, mis jälle poole üheksa paiku staa- Martin Aasmäe - JK Tammeka kes turniiri eesmärkidest rääki- gümnaasiumiga ja õhtul Tartu Esmaspäev, 8. oktoober kulus ka marjaks ära, sest dionile sooja tegema, nende- Silver Kiho - FC Elva Reio Praats: 3 des sõnas enesekindlalt: “Ees- Kunstigümnaasiumiga. Esime- kell kuus alanud poolfinaalis ga ühinesid sooja saamiseks Sander Randaru - Viljandi JK Tulevik (e) märgiks on võit.” Õhus olid ne kohtumine algas kinniselt ja Uue nädala esimesel päeval oli vastaseks tugev ja ülimalt ka mõned pealtvaatajad, sest Olger Jaaniste - Tartu Maag-Tammeka (e) Edgar Kurg: 3 mõned küsimärgid: kui hästi kummalgi poolel polnud kuigi tehti algust eriti põnevate füüsilist mängu harrastav An- õhtu poole oli ilm päris kül- Raul Rinken - JK Tammeka (e) sujub meestel kokkumäng? palju võimalusi, kuid teisel play-off mängudega ning sel- nelinna Gümnaasium. Meie maks ja tuuliseks muutunud. Hans Daniel Kaimre(vv) - pühapäevajalgpallur Karl-K Kivisto: 2 kuidas mõjutab võistkonna poolajal suudeti ära kasutada leks ajaks jõudis välismaalt mängijad vastasid samaga ja Viimaseks, kõige tähtsamaks, Karl-Kristjan Kivisto - U-19 II liiga mängu eelmise aasta abiturien- vastaste väsimust ning võtta tagasi ka treener Mart Kiis. esimesed kümme minutit kes- mänguks täienesid treffneris- Peeter Sepp - U-19 liiga Olger Jaaniste: 2 tide lahkumine? Õnneks on soliidne 3:0 võit. Sellest uut indu saanud mees- tis võrdsete heitlus, kus või- tide read nii väljakul kui sel- Joosep Järs - FC Armaaani võistkonna põhituumik alles Vaatamata sellele, et edasi- kond kohtus veerandfinaalis malusi oli mõlemal poolel. le kõrval, kui kohale jõudsid Kristjan Müürsepp - TÜ Fauna (e) Kenn Laas: 1 ja rebaste hulgas peaks olema pääs alagrupist oli juba enne Tartu Descartes’i Lütseumiga, Siis aga näitasid Andre Paju ja meeskonna suurim värava- Andre Paju – U-18, JK Tammeka II mitu korralikku mängumeest. õhtust mängu kindel, osutus keda oli nõrgestanud nende Karl-Kristjan Kivisto, et män- kütt Martin Aasmäe ja kapten Robin Saluoks – U-18, JK Tammeka II see seni peetud kohtumistest tähtmängija Tristan Koskori gu võitmiseks on vaja enamat Praatsi fännklubi. Kell üheksa, Edgar Kurg - Tartu Olümpia (e) Kolmapäev, 3. oktoober kõige põnevamaks. Nagu ikka vigastus. Mängu vaikne algus kui vaid suurt tahet: imetlus- kui kohtumine lahti läks, oli Kenn Laas - JK Tammeka kulges avapoolaeg tasavägi- ei ennustanud kuidagi sauna, väärse tehnika ja hea omava- staadionil tõeline suure mängu HTG jalgpallikoondislased selt, veidi paremini olid end mis küdemas oli, treffneris- helise kokkumänguga purjetati kogunesid pool tundi enne käima saanud treffneristid, kes tid domineerisid küll mängus läbi vastaste kaitseliini värava Neiud esimese mängu algust Mii- läksid ka pisut enne vaheajavi- täielikult, aga väravani jõuti ette, kust Paju palli külma ra- na Härma Gümnaasiumiga Noormeestega samal ajal toi- danud neidude indu finaali eel. Annelinna staadionile hea musid mängud ka neidude Esikohamäng kulges suures- tuju ja säravate silmadega. arvestuses. Võistkondi ja see- ti vastaste taktikepi all, aga Kohtumine algas tasavägiselt, ga ka mänge oli küll vähem meie naiskond ei andnud nei- kummalgi poolel polnud väga kui poistel, aga kõik peetud le midagi kergelt ning võitles häid võimalusi, kuni Olger kohtumised olid väga põne- lõpuni. Seda näitas ka mängu Jaaniste lõpuks vastaste kait- vad ja kohati ehk võitlusliku- lõpptulemus, sest kuigi Ki- se lahti muukis ja seisuks 1:0 madki kui vastassugupoolel. vilinn mängus domineeris, lõi. Teine poolaeg oli aga juba Võistlustules olid ka meie oli neil ikkagi suuri raskusi hoopis teisest puust: kui enne kooli näitsikud, kes suutsid meie kaitse lahtimuukimise- vaheaega oli löödud vaid üks kuue võistkonna hulgas välja ga ning väravani jõuti vaid värav, siis pärast seda tuli vä- võidelda auväärse teise koha. korra - kahjuks sellest piisas, ravaid lausa kuus. Meie mees- Alagrupist mindi ühe võidu et vormistada jällegi 1:0 võit. kond võttis selles punktis oh- ja ühe kaotusega edasi teise- Neiud olid aga väga rahul ka jad enda kätte ja mängu saatus na ning kuna ka poolfinaalis hõbemedalitega. Nagu eelpool oli sisuliselt otsustatud juba 10 oldi võidukad, ootas ees finaal mainitud, oli ka noormeeste minutit enne lõppu, kui Martin tugeva Kivilinna gümnaasiu- medalite värviks hõbedane Aasmäe kõmmutas palli otse miga, kellega alagrupis oldi - niisiis toodi turniirilt koju õhust väravasse, tehes seisuks juba korra mängitud. Tolles kaks teist kohta, mis näitab, et 4:0. Pärast seda lasti jalg juba mängus tuli küll vastu võtta treffnerist pole mitte ainult hea Hõbedased tüdrukud: Grete Müürisepp, Greete Kirik (12.A) ja Perttu natuke sirgeks, mis lubas vas- 0:1 kaotus, aga see ei vähen- õppur, vaid ka kõva sportlane. Narvik (12.B) 14 | persoon persoon | 15

nud siiski päris ladusalt. „Ras- tuleb tegeleda iga päev. See- ke oli alguses, see tähendab oli tõttu peabki Taavi tähtsaks aja- Ellerisse >Akadeemias- Muhe ja mõistlik muusik nii, et enamasti mulle meeldis planeerimist ja tuletab endale se >...muusikuks? Elleris, aga Treffneris mulle meelde Goethe mõtet: „Alati väga alguses ei meeldinud, on aega, kui seda hästi kasu- Tulevikus tahab Taavi kind- Head hin- ma võib-olla ei sulandunud tada“. lasti klarnetistiks saada, seda Taavi klassiga otseselt. Ma mäletan, Toetust ja innustust leiab Taa- oskab ta kõige paremini. Tu- ded, uni ja ma kirjutasin oma esimese vi oma perekonnast. Pingeid levikuplaanid peale hariduse Vaevalt leidub kedagi, keda muusika jätaks täiesti ükskõikseks – peaaegu meil kõigil on oma muusi- kirjandi ka väga depressiivse, maandab ta aga nagu väga pal- omandamist on aga seotud kaeelistused. Osa inimeste huvi aga läheb sügavamale kui kuulamisnauding ja mõningad neist on sotsiaalelu siis õpetaja Age Salo ütles, et jud paraku välismaaga: „Lõpetan leidnud muusikas oma kutsumuse. Üks neist on ka Taavi Orro, kes koolis tavaliselt väga silma ei ma loodan et päriselt asjad nii Treffneri ära, käin aasta veel torka, kuid muusikuna on ka temal olnud võimalus treffneristide ees esineda. Võib-olla mõned mäle- - vali neist hullud ei ole,“ meenutab Taavi Elleris, harjutan hästi palju pil- tavad eelmise aasta vabariigi aastapäeva aktust ning noormeest klarnetiga. naerdes, „kuid tegelikult olid.“ li, lähen Akadeemiasse. Tõe- Tekst oto tuul näoliselt lähen tulevikus välis- kaks. Taavi Lihtsalt läksin jutamist, milleks kannustas Iga päev maale õppima, muidugi oleks Taavit esialgu väga range esi- Muusikaga ja muusikas tore Eestis töötada, aga mis aga lisab ka Muusikuid Taavi suguvõsas ei mene õpetaja, hiljem kujunesid tuletab teha, raha ei saa ja muusikud... ole ja ta päris täpselt ei teagi, stiimuliteks puhkpilliorkestris Vastus küsimusele, kuidas õn- Me ütleme Elleris, et me õpi- klarneti kust see huvi tekkis. Muusi- osalemine ja muusikakoolis nestub tal ühendada kahe kooli me seal töötuteks, aga noh, ma kaõpinguid alustas ta igatahes tekkinud sõbrad. Põhikooli pingeline õppetöö, on lihtsam, Taavi enda- tegelikult tahaks oma kodulinna Väike-Maarja lõpu poole oli pillikäsitsemise kui arvata võiks: „Niimoodi, ikkagi raha ka muusikakoolis: „Lihtsalt läk- oskus juba muljetavaldav – et...õpin öösel. (naerab) Selles le meelde saada tulevikus, sin ja hakkasin pilli mängi- vabariiklikul konkursil võitis suhtes, et ma tavaliselt harju- nii et tõenäoliselt arvamus ma.“ Algne pillivalik langes ta 2007. aastal 2. koha ja 2009. tan poole kümneni ja siis lähen Goethe mõ- peab välismaale saksofoni kasuks, kuid kuna aastal 1. koha. koju ja õpin. Ja nii ongi, ses minema, kuhugi Tiina Tuhkur (vilistlane ja pill oli toona väikesele poisi- mõttes, et magan nädalavahe- tet: „Alati orkestrismängi- le liiga suur ja raske, siis anti Tartu võlud tusel.“ On ütlus: head hinded, jaks.“ õpingukaaslane Elleris): esialgu kätte klarnet, mis hil- uni ja sotsiaalelu - vali neist jem meeldima hakkas ja mil- Hetkel õpib Taavi lisaks Treff- kaks. Taavi lisaks jaotusele on aega, kui le juurde ta jäi. Klarnet sobib nerile ka Heino Elleri nimeli- veel ühe valiku: „Mul oleks hästi klassikalise muusika ses Tartu muusikakoolis klar- pigem head hinded ja klarnet, seda hästi Taavi on üks igati tähelepa- mängimiseks: „Mulle meeldib neti erialal. Soovides õppida mu uni ja sotsiaalelu üldiselt klassikaline muusika roh- muusikat oli valida kas Tartu kannatab.“ Kahtlemata on El- kasutada”. nuväärne noormees, täielik kem, saksofon kaldub või Tallinn, ja Tartu meeldis leris ja Treffneris korraga käi- pigem jazz’i poole rohkem.„Kuna ma tahtsin mine suur väljakutse, millega noored - arvutimänge mängi- perfektsionist, kes on oma tavaliselt. Mulle muusikat edasi õppida, aga des. „Lihtsaid mänge, kus saad meeldib klar- ma ei olnud päris kindel, et elada kellegi teise elu,“ seletab agarusega eeskujuks igale net – see on ma saan muusikuks, siis ma ta. Ka lugedes saab vaadata elu kindla peale mõtlesin, et peab olema varu- kellegi teise silmade läbi. Kas kaasõpilasele. Kahes koolis minek.“ variant, ja tulin Treffnerisse reaalklassi noormehele lugeda Järgnesid ka siis...mõistlik.“ Nüüd on meeldib? „Oleneb raamatust samaaegselt täiskohaga õp- aastad ta oma plaanides küll kindel, täiesti, ma olen Harry Potteri usinat kuid soovib endiselt saada kor- fänn, aga üldiselt mul väga va- pida on ilmselgelt ennast- har- ralikku gümnaasiumiharidust. Vabariikli- batahtlikult ei ole lihtsalt aega Katsed tegi Taavi meie kooli lugeda. Aga näiteks kui mulle salgav ja olla sellise koor- nii reaal- kui humanitaarharru. kul konkur- tõesti raamat meeldib, siis ma Vahetult peale katseid oli ta loen, mul praegu on Krossi musega ka mõlemal ‘rindel’ kindel, et põrus, kuid reaali sai „Keisri hull“ kohustuslik kir- ta vestlusele ja humanitaari sil võitis ta jandus, seda ma loen küll hea üliedukas on üsna inspiree- otse sisse. Vestlusel direk- meelega.“ tori ja õppealajuhatajaga jäi 2007. aas- Muusikule on pingeline, aga riv. Lisaks koolidele jõuab ta ta endale kindlaks ja astus samas ka nauditav kogemus reaalharru. tal 2. koha kontserdi andmine. Meeldivai- veel sotsiaalselt aktiivne olla ma hetkena, mis seotud muu- Iga algus on ras- sikaga, tuletab Taavi meelde ning on kõige selle sees ise ke ja 2009. kontserti eelmisel aastal Riias, kus ta esines kammeransamb- veel rõõmus ja õnnelik ka. Iseseisva elu alusta- aastal 1. liga ja ise klaveri saatel. „Seal mine uues linnas ja läks tõesti hästi. Paarsada ini- Vägev.“ võitlejahingega vend. kahes koolis ei läi- mest oli saalis ja kõigile meel- koha. dis, see oli tore.“ 16 | miilang miilang | 17

„Kokkupõrge” Õpetaja soovitab ee 2004. aastal esilinastunud ning Kristiina Punga (ajalugu ja rootsi keel) Potiasukatega 2005. aasta parimaks filmiks kuu- lutatud draama on lugu inimestest S raamat Orlando Figes „Nataša tants. Venemaa kultuurilugu“ – võib-olla ka lugu meist? – kes elavad oma hirmude ja eelarvamuste orjadena. film „Kokkupõrge“/“Crash“ (2004) tutvumas Või kas hirmus elamine on üldse enam kontsert Bonzo Taimed siin, taimed seal, taimed iga nurga peal! Ei, see lugu ei elamine? räägi külaskäigust botaanikaaeda - see räägib hoopis potielanike Tehes kõik, et olla kaitstud, tunnetatak- elust ja invasioonist meie oma koolis. se vaid üha rohkem oma kaitsetust – sest kuigi kolitakse uude linnaosasse ja lastak- Treffnerist soovitab ppeaasta algul tekitas õpilas- Tekst aksel part se kõik ukselukud ära vahetada, satuvad te seas palju elevust aatriu- ka turvalistesse paikadesse laetud relva- Andres Käosaar (12.C) Õ mi keskele ilmunud uus suur dega pärslased ning ka kõige valgustatu- “palm”. Kes ta oli või kust ta tuli, seda kui palju taimi ta sinna tahab. Paljudes mal tänaval söandavad kaks mustanaha- raamat Stephen King „Kõik on Mõeldav” ei teadnud keegi, aga põnev tegelane klassides ei ole üldse taimi, sest lisaks list autovarast, püstolitoru näkku suunates oli ta igatahes. Kuigi natuke aega püüti taimede soetamisele tuleb nende eest möödajalutajaid röövida. Isegi seadus ei film „Shoot ‘em up” (2007) “palmi” kollektiivselt ja näiliselt üks- ka regulaarselt hoolt kanda. tundu turvalisust pakkuvat ning inimeste teater NO99 etendus „Suur õgimine” kõikselt eirata, ei andnud uudishimu võrdõiguslikkus on pigem tühine sõna- lõpuks asu ning tuli alustada tutvumist Elu koolis kõlks. Vastuseks sellele alandatakse ja uue pikaga. Esmalt piiluti uustulnukat Niisiis, kes hoolitsevad taimede eest kahtlustatakse, ollakse vihased ja kibes- pelglikult kaugelt, näiteks aatriumisil- koridorides ja klassides? Klassides on tunud ning oma kontrollimisvajaduse ja Inimene tänavalt soovitab la ohutust kõrgusest samal ajal vihi- asi lihtne - iga õpetaja peab ise vaata- kalduvusega teiste üle nende nahavärvi, kust õppimist teeseldes. Seejärel istus ma, et rohelus kõrbepruuniks ei muu- päritolu ja võib-olla ka pisut kummalise Andrew Smith (USA, 22.a) mõni uudishimulikum treffnerist ehk tuks, aga koridoride taimi väetab ja tausta põhjal otsustada, põrkutakse oma- juba aatriumitrepile maha, püüdes kä- kastab jõudumööda väsimatu õp. Seev- vahel valusalt kokku. Veel enam on see raamat Sherlock Holmesi lood rarikkalt ning edutult jätta muljet, nagu ri, keda aitab selle juures ka koristaja ehk kokkupõrge mina-küsimuse, iseen- film „Forrest Gump” oleks ta terve kooli huviobjekti kõrvale Margit. daga – oma sisemiste vähem või rohkem istuma sattunud puhtjuhuslikult. Järg- peidetud eelarvamustega, enesekesksuse muusika Ewert and the Two Dragons miseks tuli reaalne kontakt. Just nii Õunad, pirnid, ploomid

ja kitsarinnalisusega ning selle ehmatava- IKEA.FI juhtus ka “palmiga” ja nüüd lamaskle- Loomulikult on kooli peal taimi palju te tagajärgedega, oma mineviku ja tulevi- Bondi osatäitja kandidaat; siira ja veet- isemoodi tegelast: endine sõjaväearst vad õpilased juba meelsasti tema okste ja raske on neile pidevalt piisavas ko- ku, teiste ootustele vastamisega. levana mõjub Donna osa mängiv Monica John Watson ning loodusteadustehuvili- FOTO varjus, et mõttes Kanaaridele rännata. guses vett anda - seetõttu peavad siin Võib-olla on vastus väikeses 5-aastases Bellucci ja väsimatu ning ülbe antikan- ne Sherlock Holmes. Erinevalt tavalistest Mind pani see aga märkama, kui palju vastu vaid vähenõudlikud ja vastupi- tüdrukus, kes saab oma julguse elada ja gelasena annab särtsu juurde Mr. Hertzi 19. sajandi kirjandustegelastest tegelevad teisi tundmatuid potiasukaid meil koo- davad taimesordid. Vastupidavad igas kaitsta usust nähtamatusse kaitsekeepi - kehastav Paul Giamatti. Siit ei tasu otsida need karakterid ka muu kui ajaveetmise- lis elutseb ja loomulikult soovisin ma mõttes, sest lisaks veenappusele kuju- võib-olla on vastus uskuda julgemises. sügavamat tähendust või isegi haaravat ga seltskonnas ning intriigide ketramise- nendega tuttavaks saada. Kuna neid oli tavad koridoride rohelistele valvurite- „Kokkupõrge“ on sügav, värskendavalt süžeed, kuid nauditav on tegevusega kaa- ga. Kirjanik Doyle on väga hea kirjeldaja, nii palju, otsustasin kasutusele võtta le ohtu ka õpilased ise, kes ei arvesta aus ja silmiavav film, mis vaatajat kõige saskäiv kaameratöö. Lisaks leiab filmist selles teoses on kirjeldusi just parajas ko- ühe oma lemmiknippidest ning han- tihti, et taimed on õrnad või lihtsalt ei paremas mõttes korralikult raputab. muu hulgas hoogsaid tulistamisstseene guses. Lugeda on lihtne, ent samas põnev. kida nende kohta natuke taustainfot. hooli neist, ning võivad neile seetõttu ja veidrat musta huumorit, mis sisustavad Holmes ja Watson on kuni raamatu esi- Parimat luureinfot oskas mulle anda viga teha. See on ka üks põhjus, miks hoot em up poolteist tundi lõbusalt, sisutihedalt ja pa- mese osani hõivatud süüdlase leidmisega kohalik taimespets geograafiaõpetaja me ei saa kooli õunapuud või sõstra- „S ‘ ” kuvad märulisõpradele toreda elamuse. ehk oma punase etüüdiga. Teine osa algab Ülle Seevri. põõsast - need ei peaks lihtsalt siin- ichael Davise film „Shoot ‘em kirjeldusega Ameerika kõrbest ning sellel setele karmidele tingimustele vastu. up” on segu märulifilmist, ko- tundub alguses eelnevaga igasugune seos Parimat luure- Koolitee Teiseks põhjuseks on viljad, mis maha Mmöödiast, verest ja porgandi- „Punane etüüd” puuduvat. Edasi lugedes hakkab esime- Kõigepealt uurisin, kuidas taimed koo- kukkudes koristajatele hulga tööd juur- test. Miks porganditest? Sest selles filmis ne mõrvalugu aga edasi kooruma ning li satuvad. Selgub, et roheluses kooli de tekitaks. Seega, kuigi oleks tore ei ole porgand lihtsalt köögivili, vaid len alati arvanud, et krimikirjan- segadusepilved kaovad peagi. Pea kogu infot oskas eest peame tänulikud olema taimesõp- vahetunnis õuna haugata, seda ilmselt peategelase käes kardetav taparelv, mil- dust loevad inimesed, kel reaal- raamatu vältel on lugu huvipakkuv, ehkki radest õpetajatele, kes taimede kooli siiski ei juhtu. lega tapetakse mitmed kurikaelad. Film Oses elus jääb põnevusest vajaka. lõpuleheküljed kipuvad muutuma igavaks mulle anda toomise täitsa vabatahtlikult oma ho- Loodan, et minu hangitud luureinfo ai- räägib hämara minevikuga rändurist Mr. Minu kätte on aga sattunud ainult mõned ning venima. biks on võtnud. Tihti tulevadki meie tab kõigil lugejail taimedega parema- Smithist. Lugu hakkab hargnema hek- üksikud krimiteosed. Ameeriklane And- Arvan, et krimiignorandi jaoks on see hea kohalik taime- rohelised sõbrad mõne sellise õpetaja teks sõpradeks saada. Samuti loodan, test, mil Mr. Smith näeb tänaval istudes rew Rüütli tänavalt tunnistas, et tema romaan, ent vabast tahtest ma arvatavasti kodust, näiteks on aatriumis elutsevad et järgmine kord koridoris mõnd rohe- ja porgandit närides juhuslikult pealt ra- lemmikraamatuteks on kõik Arthur Co- ühtegi sarnast teost lähimal ajal jälle lu- tõlvlehikud pärit bioloogiaõpetaja Sai- asukat silmates mõtlevad õpilased ka seda naise mõrvakatset. Kõlab absurd- nan Doyle’i loodud Sherlock Holmesi gema ei satu. Ilmselt saan eluks hädava- spets Ülle ma Kaarna “emastaimelt”. Mõne taime kogu sellele vaevale, mida mõned õpe- selt ja vägivaldselt? Seda see on ja filmi lood. Kasutades ära vabadust valida kõigi jaliku adrenaliinikoguse kätte pigem päris on kool saanud ka vilistlastelt, just nii tajad näevad, et muuta meie koridorid jätkudes igav ei hakka. Filmile annavad Sherlocki lugude seast, otsustasin alusta- elust kui niisugusest raamatust. Kui aga Seevri. sattus kooli uhke “palm”, mille õige rohelisemaks ja huvitavamaks. Mina tublisti väärtust juurde meisterlikud näit- da täiesti algusest ehk juba 1892. aastal mõni sõber peaks minult kunagi küsima nimi on tegelikult Kanaari palm, ja igal juhul mõtlen sellele ja hindan veel lejad: oma bondiliku hoolimatu märuli- ilmunud raamatuga „Punane etüüd“. sobivat lugemist, mida pista rannakotti ka teisel korrusel kasvav tsitrusepuu. kõrgemalt kui varem neid, kes pinguta- mehe rolli Mr. Smithina on veenvalt välja Raamatu algus on intrigeeriv: 19. sajan- või lennusõidule kaasa võtta, siis usun, et Selline kord on koridorides - klassides vad, et iga nurga peal tõesti oleks mõni mänginud Clive Owen, kunagine James di Londonis satuvad korterit jagama kaks see raamat oleks kindlasti just see õige. aga on see iga õpetaja enda asi, kas ja taim. 18 | miilang miilang | 19 „Rattaga kooli!“ See on kunstiajalugu Tekst ja pilt taavet kutsar ehk Treffneri.. roheline kampaania Kui kooli tulin, Tekst eliisa ulevain käis jutt mehest, kes elab nagu munk, pealtnäha vaga, aga südamest punk. Hõiskasime välja: „Tule reedel rattaga kooli,“ ja muidugi, et, „tublimat klassi ootab Ilmselt. auhind!“ Kuidas see kõik aga välja peaks kujunema, ei teadnud me isegi. Mõte tuli Alati mõtlev, soliidne, tal väärikas maine, eksprompt, nii viimasel minutil, et uudis infolehte enam ei jõudnudki. kunstiajalugu on tema aine. Esimene tund, kerge ärevus ja ootus, kas on mul üldse mingit lootust? Kuidas? Läheb lahti uks kui eest langev leier, Teadsime, et kõigepealt on vaja jalgratta- si, kus selles kategoorias registreerisime ah see siis ongi Priidu Beier! parklaid juurde. Nii nagu ikka elus on, et 19 õpilast. Et päevale veel viimase särtsu kui midagi väga tahta, tuleb kõvasti soo- ja lihvi lisada, lasime kooli töötajatest ja Saime tundma teda ja tema stiili, vida ja pöörduda kõige kõrgemate isikute õpetajatest koosneval komisjonil valida õppisime basiilikat ja kampaniili, poole. Niisiis tegime kõne linnavalitsus- välja ka rattamissid. Rattamisside kolmi- manerism, renessanss, gootika, se! Meie idee ja aktivism võeti soojalt ku omanikeks osutusid Andres Käosaar, paleoliitikum, kauge eksootika. vastu, lubati korraldada kampaaniapäe- Monika Tõlgo ja Alexandra Pärgma. vaks ratastele kinnituskohad. Kõik on selge. Tegelt ka. Jätkusuutlik idee Reklaam, reklaam, reklaam! --- Kampaania on igati roheline - nii kesk- „Ou, tule välja, lähme kluppi ja..” Teiseks komistuskiviks osutus infolevik. konnasäästlikus kui organiseerituse mõt- „Ma ei saa, mul on kunstiajaloos õppida.” Kampaania tuli teha võimalikult atraktiiv- tes. Kiita saime aga hiljem palju, seega seks, et tolleks reedeks ka kõige logumad miks mitte järgmisel aastal uuesti proovi- Alexandra Pärgma ratas „Mis on siis sest? Mis nii erilist?” kaherattalised oleks välja toodud ja koo- da. Ehk saab ka sellestki tore tradtisioon, „Ei tea sa Priidut, ega vist? li vändatud. Eks eesmärk oligi osavõtt. anname korralduse meie kooli rohelistele Nii mõnigi on tundnud häbi Tahtsime, et meil oleks tore ülekooliline üle ja oleme koos ühiskonnas hoolivamad käies kadalipust läbi: „ traditsioon, et kes vähegi saab, tuleks jalg- ning säästlikumad. si või rattaga kooli. Seega ühtlasi oleksi- „Vastama tuleb...” me osa tervest rahvusvahelisest nädalast. Igasse nurka koolis sai üles riputatud pla- kat, reklaamisime klassides ja Facebooki gruppides. Kuidas aga kampaania vastu võetakse, seda ei osanud me mitte ette ar- „...vastama tuleb härra Käbi.” vata, kuni...... „Amfiteater ja triumfikaar, ....kuni saabus too reede! Varakult kooli templeid oli ka vist paar vändanud, tõime õue lauad, nimekirjad ja siis see.. eee hmmmm...erm... ja hakkasime rõõmsalt roheliselt mõtle- sauna kohta öeldi term. vaid treffneriste ootama. Linnavalitsus Gingeri ratas Oli vist ka rahualtar ja Eirene ehk Pax...?” --- oli lubaduse täitnud - rattaid sai Rüütli tä- ... Nüüd on see läbi, ei iial eal navale kinnitada jõudsasti. Kes aga oleks ei pea ma seisma enam seal arvanud, et see päriselt nii hästi läheb! „Eee jah...istu, see on siis kaks.” mõttes vaid Dürer, Rubens, Velazquez, Jalgsi tulijaid on ilmselt tavapäevadelgi üksi ning abitu klassi ees. palju, aga sellel päeval jäi ühistransport --- vist küll pika ninaga. Treffneristide arvelt. Siis kui tuleb arvestus Rüütli tänav, kooliõu, Abakhani esine, iga (võib öelda ka harvestus), viimane kui lambipost - kõik olid kella pead olema viisakas ja viks. Jah, see on see mees- kaheksaks hommikul täis treffneristide Tihti endalt küsid: miks? Bezuhhov, Moguci, Piirlup ja Maarler- jalgrattaid. Lugesime ära ka - tulemuseks Kuid vastust ei tea. tänu kellele saime 105 ratast (±10). Võitja klassis osu- On hea, kui eelnev öö saad und tus 12.c, kust jõudsime registreerida 14 vähemalt üks tund. teab raudselt terve treffnerisugu, ratturit. Teine ja kolmas koht 10.b (12 rat- Mina sain. mis on kunstiajalugu. turit) ja 11.e (10 ratturit). Rõõmustasime ka jalgsi tulijate üle ja kiitsime 11.b klas- Monika Tõlgo ratas 20 | miilang Rebaste välimääraja

Rebasel ei ole sõrmust Rebane paneb sööklas taldriku ülemisele riiulile Rebane jätab tualetiukse väljaminnes lahti Rebane kukub, kui uisutades arvestuseks õppima hakkab Rebane arvab ikka veel, et klassidesse 302 ja 308 saab sama treppi mööda Rebane laseb vanemad õpilased sööklajärjekorras ette Rebane hoiab enamasti pesakonna lähedusse Rebane on uudishimulik ja küsib küsimusi (marutaudi pole tuvastatud) Rebaseneiud on kooli tulles alati mingitud Rebasepoisid on silmarõõmud välja valinud ja ootavad algavat jooksuaega

tagapingi Ajud lood ragisema

lanud on uus kooliaasta, Treffneri džunglisse on tulnud uued elanikud. Piilusime, kuidas peavad end üleval uued Atagapingielanikud. Kujutage ette: nägime rebaseid istu- mas tagapingis sama mugavalt nagu kodudiivanil - jalad laual, iPad’id/pod’id/phone’id süles. Hommikul joomata jäänud hom- mikukohv ja hoolikalt fooliumisse pakitud võileib vupsavad kotist välja ja pidusöök võib alata! Kust see tuleb? Võimalik, et vanemate treffneristide vembud on neile „eeskujuks“ olnud.

Loe miilangut ka internetist www.htg.tartu.ee/miilang