Kaia Kanepi Män- Reklaam: Toodu Pole Teist Kindlasti Kellelegi Uu- Tulemusi See Meie Tippudele Kaasa Toob

EESTI TENNISEAJAKIRI Hind: 4 eur

Nr. 2(25) suvi 2013

Persoon Tunnustatud noortetreener Aita Põldma

Nimelised väljakud Kes olid Roland Garros ja Suzanne Lenglen?

Suured postrid ja lugemist • Anastassia Pavljutšenkova • Milos Raonic Kuldmedal Eestisse Piret Ilves tuli seenioride Kaia maailmameistriks

Kahekõne Kanepi Imelised 1990ndad: tenniseliit naasis võidukalt! ajas äri

Eesti Tennis 100 Juubeliaasta lood tennise kuldajast

AJAKIRJAAJAKIRJAlugejalelugejale

MeeldivatMeeldivat tennisesuvetennisesuve jätku,jätku, kõik ajakirjaajakirja Tennis lugejad! E ESTI TENNISEAJAKIRI Tennis lugejad! Nr. 3 (6) suvi 2008 agu käesolevast numbrist näe- uusi tenniseharrastajaid. Tenniseliidu Nr. 2 (25) suvi 2013 te, pole ka ajakirja toimetus sponsorid toovad samuti oma töötajaid AjakiriAj Tennisakiri Tennis postiaadress Nsuvel päikese käes liialt pu- tennise juurde. Tele2-ga alustasime BestHaa bPressersti 5 OÜ hanud ega kogu oma väärtuslikku aega ning selles numbris räägime Silberauto Coral Club Marsi 4, 11316 Tallinn ainult tenniseplatsidel veetnud. Ühiste ja Nordea tennisepäevast. Tallinn 13516 [email protected] [email protected] jõududega ja oma tublide kaastöölis- Mõistmaks, millised on tennisepäeva- Kontakttelefon: 626 4782 telefon: 660 0277 te abiga oleme valmis saanud ajakirja del osalenute emotsioonid, siis esimesi Toimetus: senise ajaloo kõige mahukama Tennise võite lugeda juba sellelt leheküljelt. Li- Toimetus: numbri, mis sisaldab tervelt 116 lehekül- Laura RahePeatoimetaja: – sekretär-toimetaja saks vaadake aga kindlasti Nordea ja telefon:Ants 53Põldoja 499 308, – [email protected] [email protected] ge põnevat materjali tennise kohta. Silberauto töötajate kommentaare. Karin Eek – [email protected] Disainer: Donatas Narmont – [email protected] Oleme ajakirja lugejailt saanud eri- Ilus suvi kestab, kõik välja tennist män- Maia Vaab – [email protected]

nevates vormides tagasisidet ja nõuan- gima! Viktor Burkivski Foto: Turundus-Kaasautor ja levijuht:id: deid, mida kindlasti arvestame ja oota- GerliKati Ramle Varblaner – [email protected] Murrand meAjakirja ka edas Tennispidi. väljaandja tennisesuve üks esimesi üritusi oli Rixos Cupi korraldamine ja Maarja VäToimetaja-sekretär:rv Raido Rätsep siin fotol puhkab ta jalgu ning on rahul turniiri õnnestumisest. JaanLaura Jürin eRahe – [email protected] Post Ajakirja juures on juulikuust ametis Kalle Muuli Karin Antropov uus sekretär-toimetaja Laura Rahe, kel- Toomas KuumVäljaandja:H eino Raivet DonatasSven Tammin Narmontg – [email protected] Jõgis lele saateKuum kõik oma head mõtted tennisesuvi edas- Jaak Ulman Kaidu Meitern tada. Teet AjakiriSanter ilmub neli kordaKrist aastas.jan Roos taas alanud Marina Hundt Oliver Lomp Viimased kuud Eesti tennises tõid mei- ead ajakirja Tennis lugejad, pealkirjas ootame põnevusega, milliseid vastasseise ja le palju rõõmustavat. Kaia Kanepi män- Reklaam: toodu pole teist kindlasti kellelegi uu- tulemusi see meie tippudele kaasa toob. Ajakiri Tennis ilmub neli korda aastas. gis hästi Prantsusmaa lahtistel meist- Jä[email protected] number ilmub dis. Eestimaa kaunis, paraku lühike ja Ajakirja Tennis kaasabil jätkuvad tööd Eesti Kontakttelefon: 626 4780 rivõistlustelH , Eesti tänavused meistri- 2008. aasta oktoobris. sageli vihmane suvi on kätte jõudnud ja algus tenniseajaloo jäädvustamisel raamatu ja filmi Nordicom võistlused Tondi uues keskuses möödu- [email protected] pole olnud sugugi paha, tennisemänguks sobi- kujul. Ka kõigil teil on Mõvõimaliknusat anda tennises oma panusuve! Tellimine: sid põnevate mängude ja ilusate ilmade Donatas Narmont Kontakttelefon:ajakiri@tenn 56is.ee 66 7770 likke ilmaolusid on igati jagunud. Loodame, et Eesti tennise väärika ajaloo jäädvustamisse, täedaspidihe all, lähebjärjest samas rohk taktisem tuja lkõikeb jkavandatuduurde ka liitudes Hooandjaaja kampaanigakirja Tennis ning väljaand andes omadja võistlused ja muud üritused saavad peetud, panuse vastavalt soovile ja võimalustele. Ühises seda enam ju, et tegemist Eesti tennise sajanda koostöös valmivad alati head asjad. juubeliaastaga.Tennisepisikuga nakatunudSoovin teile Tele2 kõigile igas töötajadmõttes kuuma ten- KMeileristiin kõigilea Mitt teeb loomulikult rõõmu see, et nisesuve jätku ning kordaminekuid nii tennise- KaiaKoostöös Kanepi Eesti ja TenniseJürgen LiidugaZopp on toimus vigastustest meil mõned väljakul kuud tagasi kui väljaspool tennist tutvustav seda, üritus.head puhkustMõtlesin ja paranenudka, et lähen ja proovin tagasi javõistluskarussellil. vaatan, mis see spordiala Kaial endastsuve kunautimist!jutab. Reketit Kohtume enne Tennisepeaaegu vahendusel käes ei esimeneolnud hoidnud, turniirivõitki kui väl jubaja arvata taskus 15 ja aastat seda tagasisünd- vastutaas koolima septembris!ja seina toksimine. mustEsimest on väärikalt korda ma jäädvustanud tegelikult kartsin ka teie k käesüll, et olev ei saa pallile üldse pihta, kuid treenerid oskavad ajakirinii hästi oma suunata, esikaanefoto et tunned ja temaatilise– ohoo, polegi looga. nii hull, mõni asi tuleb välja ka. Ja siis isu Kuigimuu dkPrantsusmaaui kasvab ja klahtistelasvab. Mi meienuga paremikul juhtuski n ii, et hakkas meeldima ning meDonatas otsustas Narmontime hästikolleegidega ei läinud, regulaarselton pikk võistlussuvi treeneri käeveel all ees tunde ja võtta. Tennise väljaandja Kui küsida, kas on raske, siis pean tõdema, et jah, iga asi on alguses raske – eriti servida ja tagantkätt vastu võtta. Vaatamata sellele on tennis hästi positiivne ja tore spordiala:) Kristjan Viilmann Aita kaasa Eesti tennise ajaloo Kõrvaltvaatajana küllaltki lihtsana tunduv mäng on oma olemuselt tegelikult hoopis midagi muud – ääretult tehniline, jõuline ningjäädvustamisele strateegiline – ühesõnaga täpselt ja toeta selline nagu üks spordiala peaks olema – nauditav.„Eesti Tennis 100“ filmi ja raamatut! Esikaanel: Kaia Kanepi Foto:Esikaanel AFP/Scanpix Margit Rüütel. Foto: ajakiri Tennis. Ajakirjawww.hooandja.ee/projekt/eesti-tennis-100 Tennis toimetuse kolleegium Piret Ilves Kalle Muuli TenniseReet Hääl väljaandmistR enetoetavad: Busch VäljaandmistVäljaandmist toetab: toetab: hr TiinSvena Post Mansberg, Throom aJaanuss Kuum KaPaas,rin Eek hr Villem Lapimaa,Urmas Sõõruma a Ain Suurthal hr Tiit SeppVillu Vares Erkki Torn Donatas Narmont

TENNISTENNIS 3/2008 2/2013 3 SISUKORD Selles numbris 6 JOOKSJA 2/2009 SUURsisukord Selles numbrisSellesSelles numbris Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks, tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, Väljaandjalt käPersoonsitletakse laste sportimist, avaldAnalüüsatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender.

Seekord tõstatame probleemi, Ajakirja väljaandja Donatas Mängija, treener või Evald Kree 9 Kaanestaarkas tänapäeva Gerli uusOts elustiil on Narmont loodab, et ilusa ilmaga tütar? Loo kangelanna Aita Aastaidtennisetrenni oma lõbuks jooksnud saabuvate noor lastenaine räägib, kuidas ta valmistub 3 ja Kaia Kanepi suurvõiduga Põldma usub, et küllap teda 32 sportlikkust vähendanud ning kas alanud tennisesuvi jätkub kõige rohkem tuntakse ikka elu esimeseks maratoniks. see tendents raskendab ka treeneri samas vaimus. 16 eduka lastetreenerina, mille eest on ta saanud ka Kultuurkapitali 14 Joostesülesandeid. õpite Arutlevad iseennast treenerid tundm a aastapreemia. Aga kindlasti on Harri Neppi, Oskar Saarne ja Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osas nõu, Päevakorral huvitav lugeda ka Kree-Põldma Aleksander Jürgens. lapsepõlvest, kui ta alustas hoopis mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema. Kaia Kanepi tagasitulek osutus iluuisutajana. Ajalugu 6 oodatust isegi võimsamaks, kui 20 Löö kaasa järvejooksudel! ta oma viiendal turniiril pärast JärvejooksudeEesti tennise korraldaja kuldaeg Stamina – 1960ndad. juht Urmo Raiend selgitab, vigastuspausi võitis Brüsselis. mida Seekordtuleks osa lteemeejate jao tagasivaateks paremini te ha. Lk 10 Eesti karikavõistlustel sai Eesti suurimatele võistkondlikele esikoha 15-aastane Christopher 22 Joostesvõitudele ja lNSVutuk sLiidus. Robin Klettenberg, kes finaalis 36MitmekülgneLk 42 harrastussportlane75. juubelisünnipäeva Priit Pullerits tunnistab, näitas oma ea kohta küpset tennist. tähistas Eesti hetke kõige et vigastas end liialt ahnelt harjutades. Naiste esikohaomaniku Mia Nicole staažikam tennisetreener Rein Eklundi tuleviku kohal on küsimärk, Sander, kes on andnud oma kas ta üldse võistleb veel Eestis. 25 Rekordimeespanuse nii Eesti Pavel noortekoondiste Loskutov jälle hoos Lk 22 Föderatsiooni karikasarja 40-aastaseksedule, Tartu saav ükstennisele Eesti paremaid kui ka pikamaajooksjaid tahab naiskond pingutas kõigest väest, veel nooremategalühikest aega võidu Soome joosta .linna aga liidrite puudumisel langes III Savonlinna tennisele. liigasse. 26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist Lk 44 Eestil on jälle Naabrite tennis maailmameister! Seenioride MM-il Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab Antalyas sai paarismängus kulla Uus rubriik tutvustab pikemalt adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu. Piret Ilves koos Soomet Soome esireketit Jarkko esindava Mari-Liis Parmasega. 24 Niemineni, kelle pikaajaline karjäär 27 Maratonihundi come backk Stockholmis Lk 78 Pärnu Workshop, vajalik ja töössesuhtumine võiks olla 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni üritus noorte tennisistide arenguks, kõigile eeskujuks. Lisaks võrrldakse joostes võimsat emotsionaalset laengut. toimus tänavu 10. korda. Niemineni meie teise naabri, lätlase Ernests Gulbisega, kes 28 Elu pärast põlveoperatsiooni on soomlasest andekam, ent ka laisem. Tennist ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast põlvelõikust taas harjutada. Tulevikutegija 30 JooksjKahekõneaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse Johannes Seeman ei valinud Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu ega vali ka tulevikus isa eeskujul ka iseJaak jooksu Ulmandel kaasa ja teMatiha. Kuum räägivad 28 näitlejaametit, sest tennis segasest üleminekuajast, kui meeldib rohkem. Kimberly 4032 Joo1990ndatelksuriiete vaEestilim taasiseseisvus.ine Valgemäe isa on aga kunagine Kõige huvitavamad lood on Tšehhi noortemeister tennises Aastaidkahtlemata jooksuriideid sellest, müünud kuidas 1980. Eestiaastate tipptegija Rein Valdmaa Eesti Tennise Liit ning nüüd seisab tütar valiku ees, annabTennise nõu, mida Liit p eaksäri ajas treenin ja gisegiul sel kapsaidga panema. millise riigiga end tulevikus siduda. Usbekistanist tarnis. Tenniseliidu külgedel väike Mõlema tulevikutegija treenerid aga 34 Valik rahvaspordiüritusi tagasivaade märtsis Tallinnas rõhutavad, et arenguruumi jätkub Jooksmine, jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine, 12 toimuinud Tennis Europe loo peategelastel veel küllaga. orienteerumine ja seiklussport. aastakoosolekule, BLRT tiimi liikmete Kenneth Raisma ja Anton Pavlovi osalemisest Itaalia laagris, 37 Eksootikajanu viib eri maailmanurkadesse veebikülje iCoach vajalikkusest Harrastusjooksja Villu Zirnask seab oma reisikavu nii, treeneritele. et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas.

4 TENNIS 2/2013 SISUKORD Selles numbris 6 JOOKSJA 2/2009 SUURsisukord

Meistriklass Tenniseuudised Golf&Tennis Kanadalasest Milos Raonicist Erinevad uudisnupudSellesS Eestistelles Niitvälja Golfi numbris uus idee Roheline võib saada tulevane maailma 64 ja maailmast, nende hulgas Rada on kiiresti saanud 46 esireket, kui ta õpiks paremini Jniiooks tõsiseidja suvenumbris uudiseid nagu jagavad82 asjatundpopulaarseksjad nõu ning ja jteebuhiseid algajale eri vastupidavusalade treeninguks, selgeks pallingutõrje ja muutuks Anett Kontaveiditutvustata võidudk võise nii Eesti paremagolfiõppeid teg tunduvaltijaid k lihtsamaks.ui ka sitk emaid harrastusportlasi, kindlamaks tagajoonel. Venelanna Davis Cupikäs itiimitleta langemine,kse laste aga sp kaort imist, Jõelähtmeavaldata väljakkse t pakubähtsamate tänavu rahvaspordiürituste kalender. Anastassia Pavljutšenkova alustas „kollaseid“ uudiseid nagu Maria juulis suveetendust „Neljakesi aga koostööd Martina Hingisega, Šarapova ja Grigor Dimitrovi paaris“, mida teema tõttu on sobiv mis vähemalt maikuus osutus armulugu. 9 Kaanestaargolfiväljakul Gerli esitada. Ots Uut ideed edukaks. Aastaidtutvustab oma lõbuks näitleja jooksnud Marika noor Korolevnaine räägib,, kuidas ta valmistub Tennis&Glamuur elu eskesimese onks seekordmaratonik korraldajas. rollis. Ta arutleb ka võimaluse üle pidada kunagi etendus tenniseväljakul. Fotod kuulsatest tennisistidest 14 Joostes õpite iseennast tundma 66 nii vabal ajal kui ka erinevatel vastuvõttudel, enamasti pidulikes Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osas nõu, riietes. mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema.

Turniir&Traditsioon 20 Löö kaasa järvejooksudel! Järvejooksude korraldaja Stamina juht Urmo Raiend selgitab, Rixos Cup toimus küll esimest mida tuleks osalejate jaoks paremini teha. korda, ent võib tulevikus 70 saada traditsiooniks. Türgi luksushotelliketi toetusel 22 Joostes jalutuks organiseerisid Toomas Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab, Kuum ja Donatas Narmont et vigastas end liialt ahnelt harjutades. heategevusturniiri, kus Liigatennis Põnev teada paarismängus osalesid paljud Eesti 25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos tuntud inimesed, kes annetasid Harrastusliigade koordinaator 40-aastaseksToomas saav Kuum üks Eesti kirjutab paremaid nelja pikamaajooksjaid tahab Alustame ülevaadet nimelistest Lastehaigla heaks. 88 liigamängija mõtteid harrastajate väljakutest maailma Lk 80 Pärnu traditsiooniline veel noorematega võidu joosta. võistluste vajalikkusest ning tennisekeskustes. Esmalt Roland Sugar Cup tõi kohale 148 mõnest ülihuvitava pöördega 56 Garrosi tenniseväljakud Pariisis, võistlejat, kes jagati paaridena 26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist mängust tänavu kevade liigatennise kus nimesid ja ajalugu lausa igal kolme tugevusgruppi. Põnevust Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab turniiridel. nurgal. jätkus kõigile turniiridele ja adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu. Lk 62 Viljar Villiste käis esimese seltskonnaüritusi õhtuks. Eesti ratastoolitennisistina Leedus 27 Maratonihundi come backk Stockholmis ITF-i turniiril. Tenniseklubi Lk 68 tänavune pikk talv tegi 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni raskemaks Eesti väljakute joostes võimsat emotsionaalset laengut. TK Reval Ladies käis külas Soome ettevalmistamise kevadeks. meestennisistidel. Peeti huvitavaid Lk 75 annab vääriskiviekspert 74 mänge ja meeleolukas õhtu 28 Elu pärast põlveoperatsiooni Heli Kuulman põhjaliku ülevaate, „Saaremaa valsi“ helide saatel. Tennist ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast milliseid ehteid inimesed kannavad põlvelõikust taas harjutada. ja mida peaks kandma. Palju on Lugemiselamus näiteid maailma tipptennisistide 30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse eelistustest. Uue rubriigi avab Jürgen Zopp, Olümpiasankes veedabgar Jüri Jaanson õhtuti raamatute lubab pärast sõudjakarjääri lõppu Terved mõtted 90ka ise jseltsisooksud epaljul kaasa päevi, teha. seda ka turniiride ajal. Tema lemmikud on Tennisistid, minge metsa, ütleb 32 Jootuntudksur inimesteiiete vali elulood.mine füüsilise ettevalmistuse treener Ilo Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa Tervislik toitumine 60 Rihvk. Eelkõige peab ta silmas, annab nõu, mida peaks treeningul selga panema. et harjutused looduses ja oma Cafe Anzelika uued suveretseptid: keharaskusega treenimine on 34 Valik rahvaspordiüritusi etemad jõusaali aparatuuri taga 92 maasikad Ricotta kohupiimaga ja rassimisest. Jooksmkülmine, j asupplgrattasõ Gazpacho.it, triatlon, ujumine, rulluisutamine, Lk 91 Südameapteekide orienteerumine ja seiklussport. nõustamisteenuste juht Triinu Numbris lisaks Entsik-Grünberg kirjutab, milliseid 37 Eksootikajanu viib eri maailmanurkadesse ravimeid ja abivahendeid peaks SaateHarrastus lahendadajooksja Villu ristsõna Zirnask ningseab leiateoma reisikavu nii, Eesti tenniseväljakute ülevaate. sisaldama reisiapteek. et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas.

TENNIS 2/2013 5 PÄEVAkorral

Hiilgav tagasitulek: Kaia Kanepi teenis karjääri neljanda WTA turniirivõidu Kaia Kanepi on tagasi! Formaalselt naasis Eesti esireket pärast pooleaastast kannalõikuse järgset pausi aprilli algul, ent märksa olulisem oli pöidlahoidjatele, kuidas ta naaseb. Nüüd on ärevus kadunud: Kanepi mängib vähemalt sama hästi kui mullu.

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Scanpix

uba viiendal turniiril pärast taga- situlekut teenis Kanepi esikoha- Jkarika Brüsselist. Et TOP 20, kuhu Kanepi eelmistel hooaegadel kuulus, tase on taas saavutatud, tõestas Kanepi võitudega Sorana Cirstea (tol hetkel WTA edetabeli 26.) Carla Suarez Navar- ro (23.), Dominika Cibulkova (16.) ja Varvara Lepchenko (29.) üle.

Tervis pidas esimese katsumuse vastu

Kanepi on alati rõhutanud, et WTA punkte ta ei loe, palju tähtsam on enda tase ning mõistagi võimalus valuta män- gida. Ent ei saa sellest mööda minna, et edetabelikoht on siiski oluline. Kui ar- vestada, et kahe kuuga kogus Kanepi 910 punkti, siis kogu hooaja (umbes kümme kuud) peale korrutatuna annaks see maailma edetabelis 9. koha.... Kui muidugi tervis vastu peab – kas peaks siinkohal kolm korda üle õla sülitama? Et kartus tervisliku seisundi üle pü- sib, tõestas Kanepi lause Brüsseli turniiri autasustamistseremoonial: „Tulen siia kindlasti tagasi... kui olen terve.“ Eesti ajakirjandusele ütles ta paar tundi hiljem siiski, et hetkel on seis päris hea. „Mul on väga hea meel, et sellistes oludes, kus terve nädal oli vihma ja külma tõttu raske, füüsiliselt vastu pidasin. Et kannad pidasid vastu,“ rõõ- mustas Kanepi. Brüsseli turniir mängiti tennise kohta arktilistes oludes, mõnel päeval oli südapäevalgi sooja vaid 8-9 kraadi. Ka- hel päeval ei saanud ühtki kohtumist pidada, Kanepi ajakava oli selline: kaks mängu kolmapäeval, üks reedel, kaks (poolfinaal+finaal) laupäeval. Karjääri neljas WTA turniirivõit tuli küll pärast seda, kui Kanepi oli fi-

6 TENNIS 2/2013

PÄEVAkorral

8 TENNIS 2/2013 PÄEVAkorral

Kanepi liikumise paranemist võrrel- des näiteks viie-kuue aasta taguse ajaga on märganud kõik spetsialistid. Ka nüüd jooksis ta palju tilkpalle välja, ent ei tulnud tihti toime nende realiseerimisega. „Kunagi noorteklassis olin ise treenerina Küprose turniiril Kaiaga kaasas, seal osales lisaks temale veel Eesti tennisis- te. Üks sakslanna armastas ka tookord stoppi lasta ja sii ütlesin Kaiale: kui saad palli kätte, löö riskeerivalt. Ta väga häs- ti järgis nõuannet ja lõpuks võitis selle turniiri. Aga nüüd lõi mitmel korral jäl- le hädiselt. On muidugi üks omadus, mille poolest Kaia jääb teistele tippmän- gijatele alla – käe osavus pole kiita. Kuid rasketel pallidel ilmneb see kõige rohkem,“ selgitas Neppi. Toome lõpetuseks ära ka tennisekom- mentaator Margus Uba arvamuse Del- fi vahendusel: „Kaia pole veel päris oma karjääri parimal tasemel, aga ei jää sellest ka väga kaugele. Naasmine WTA karusselli on olnud ehk oodatust parem- Ka Jürgen Zopp naasis profituurile gi, aga arenguruumi on igas aspektis enesestmõistetavalt Kaial veel kuhjaga. Jürgen Zoppi mängupaus venis seljavigastuse tõttu veel pikemaks kui Kaia Kanepi Nii Lepchenko kui ka Pengi vastu oleks vaheaeg ning kestis seitse kuud. Naastes sai Zopp kasutada turniirile pääsuks vigastuseelset reitingut ning sel põhjusel teenis ta õiguse mängida ka Prantsusmaa pidanud võidud tulema kindlamini, aga lahtiste meistrivõistluste põhiturniiril. kodus tugitoolis istudes on muidugi hea Esmalt kaotas Zopp siiski Nice turniiri kvalifikatsioonis maailma 173. reketile Alex targutada.“ Kuznetsovile (USA) 3:6, 6:3, 6:7. Kuigi Eesti esireket jäi alla, oli ta rahul, et sai harjutamise mõttes pika mängu ning otsustas selle põhjal, et French Openil tasub Õige turniiride valik proovida. Tuntud liivaväljaku spetsialisti Tommy Robredo (Hispaania) vastu Zoppi hammas siiski ei hakanud. aitas edule kaasa Suurepäraselt toimis ka Kanepi tagasi- naali teises setis 5:2 edu ja kolm matš- Madridis poleks Kanepi pruukinud vee- tuleku järgne turniiride valik. Ta alus- palli kasutamata jätnud, kuid fännide randfinaalini jõuda, kohtunuks ta mõne tas kolmelt madalaima kategooria WTA närvidel mängimine lõppes siiski 6:2, staariga varem. Nüüd tuli aga Maria turniirilt Katowices, Marrakechis ja 7:5 eduga hiinlanna Shuai Pengi (34.) Šarapova vastu alles kaheksa hulgas. Oeirases ning kokku mängis kahe kuu üle. „Üle pika aja olin finaalis ega osa- „Õnneks olid Kaial enamik vastaseid, jooksul vaid ühe Premier-taseme tur- nud kohe sellega toime tulla. Kui olin kes ei pannud teda liiga palju jooksma,“ niiri Madridis, loobudes näiteks Rooma edu ära kaotanud, rahunesin maha,“ leidis Neppi. „Ning hiinlanna Peng män- suurturniirist. Nii jäi Brüsseli eel näda- ütles Kanepi. gis Brüsseli finaalis näiteks kehvemini lane paus, mis tulemuse põhjal tasus kui poolfinaalis. Samas valis Kaia õige ennast ära. Peaaegu sajaprotsendi- taktika – Peng lööb ju mõlemalt poolt Katowice ja Marrakechi turniiri vahel line Kanepi kahe käega ning targem oli suruda tema saanuks Kanepi kaasa teha ka Federa- eeskätt, kust tuli ka ohtralt vigu.“ tion Cupi naiskondlikul turniiril. Vähe- Ka tennisetreener Harri Neppi hinnan- Neppi teab, et Kanepi on enamasti malt tervis seda lubas. Kuid olgem au- gul on endine Kaia Kanepi tagasi. „Neis külma närviga mängija. „Kuid huvitav, sad: tennis on olemuselt siiski indivi- mängudes, mida teleri või arvutipildi et ta on külma närviga kaotusseisudes duaalala ning maailmas hinnatakse vahendusel nägin, oli ta sajale protsen- või võrdses seisus. Ise ees olles tema Eesti edukust kindlasti rohkem Kanepi dile lähedal. Näiteks Brüsseli finaali mäng millegipärast muutub. Ka finaalis turniirivõitude põhjal. Kui Eesti mängis esimeses setis tuli tal kõik välja. Natuke Pengiga, kui ta asus seisul 5:2 servima, veel FedCupi Maailmaliigas, paistis jäi võib-olla puudu kaitsemängust, mul- alustas ta kahe kehva löögi ja topeltvea- kindlasti silma ka see saavutus, ent lu oli tal selles osas pisut parem pe- ga. Eks seda on varemgi juhtunud – see- praeguses kontekstis võime tagantjäre- riood. Kui Kaia aga ise suutis suruda, kord sai mäng päästetud, ent kunagi le hinnata: hea, et niipidi läks. siis oli peaaegu veatu,“ leidis Neppi. Wimbledoni veerandfinaalis Kvitova Kas Kanepi võinuks ka FedCupil Tagasituleku edukus sõltub mõnikord või Moskva turniiri finaalis Cibulkova osalemise korral võita Brüsselis ja ka loosiõnnest. Oeirase, Madridi ja vastu ta pärast edu mahamängimist jõuda Madridis veerandfinaali? Miks Brüsseli turniirile Kanepi asetust ei enam välja ei tulnud,“ meenutas Neppi. mitte! Kuid igal juhul on see speku- saanud. Kui Oeirases ja Brüsselis kõige „Ka välismaised kommentaatorid mai- latsioon, aga mis tegelikult juhtus, tugevamad vastased puudusid, siis nisid, et Kanepi on kehv lõpetaja.“ seda me teame.

TENNIS 2/2013 9 PÄEVAkorral Klettenberg tuli 15-aastaselt Eesti karikavõitjaks Christopher Robin Klettenberg sai hakkama suurepärase saavutusega, kui tuli vaid 15-aastaselt Eesti täiskasvanute karikavõitjaks.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski

ääramatu kindlusega mänginud tulemus,” hindas Klettenberg. “Eesti Klettenberg ei kaotanud settigi, täiskasvanute turniiridel olin avaringist Vmillest tasavägiseim oli seis 6:3. ikka edasi saanud, kuid enamat tavali- Kuigi Klettenbergi eest „korjati ära“ selt mitte. Nüüd tuli algusest lõpuni mõned tugevad vastased – näiteks esi- kõik hästi välja, vorm oli super.” mesena asetatud Taavi Annus kaotas “Ta oli selgelt üle. Ainult sajaprotsen- veerandfinaalis Randar Veispakile -, on dilise õnnestumise korral olnuks mul turniiri võitja ükskõik millise valemiga võidulootust. Kuid tema ei eksinud pea- ikka parim. aegu üldse,” kiitis Pihl. Klettenberg Finaalis alistas Klettenberg endast nõustus, et taktika toimis finaalis hästi. poole vanema Viljandis treenerina töö- Pihl lisas: “Selline ongi tema mäng, liig- tava Priit Pihli 6:2, 6:3. Rahuliku män- set riski ei võta, aga ründab õigel ajal.” gu järel nõelas Klettenberg teravalt, Naiste turniir üllatust ei pakkunud, kui tema ründelöögid olid märksa efektiiv- Mia Nicole Eklund alistas Birgit Burki semad kui Pihlil, lisaks näitas noorem finaalis 7:5, 7:5. “Kindlasti lootsin võita, finalist kohati suurepärast kaitset. kõige raskemaks vastaseks pidasin Eva “Kindlasti oli see mu karjääri parim Paalmat, temaga on meil alati olnud ta- savägised mängud,” rääkis Eklund, kes Christopher Robin Klettenberg alistas Paalma poolfinaalis 7:6, 7:5. teenis senise karjääri Eesti tennisele võib aga tuleviku mõt- kaalukaima võidu. tes üks hea mängija olla kadunud, sest Naiste karikavõitja Eklund omab Soome kodakondsust ning Mia Nicole Eklund. esindab ka rahvusvahelistel võistlustel meie põhjanaabreid, kelle tenniseliit ITF-i turniiri ajal ning seal leppisime andis talle teada: Federation Cupi nais- edasise koostöö kokku,” rääkis Eklund. konda pääsed ainult siis, kui elad val- Nädal enne täiskasvanute karika- davalt Soomes. võistlusi jagasid karikaid noored. Hu- Uue treeneri, ungarlase Robert Varga vitav, et Klettenberg P18 turniiri ei käe all treeniv Eklund plaanibki pärast võitnud, sest kaotas finaalis Kert Kilu- Eestis kooli lõpetamist Soome elama metsale. Tüdrukute seas oli mitu võitjat, siirduda. “Mängisin Bruno Loidi juhen- kes tegelikult saanuks kaasa teha noo- damisel kümme aastat ja koostöö klappis remas klassis. Nii võitis 12-aastane hästi, ent Soomes olles ei saa Bruno mind (praegu 13) Maileen Nuudi T16 ja enam aidata. Vargaga sain kokku Türgi 11-aastane Carol Plakk T14 klassis.

Tulemused Täiskasvanute karikavõistlused. Mehed. Finaal: Christopher Robin Klettenberg – Priit Pihl 6:2, 6:3. Poolfinaalid: Klettenberg – Randar Veispak 6:0, 6:3, Pihl – Aleksei Bohan 6:4, 6:1. Paarismängu finaal: Lauri Lilleste/Roland Kiil – Andrei Luzgin/Mattias Siimar 6:4, 7:6. Naised. Finaal: Mia Nicole Eklund – Birgit Burk 7:5, 7:5. Poolfinaalid: Eklund – Eva Paalma 7:6, 7:5, Burk – Julia Matojan 6:1, 3:6, 6:4. Paarismängu finaal: Piret Ilves/Liina Suurvarik – Matojan/Erika Hendsel 6:2, 6:4. Noorte karikavõistlused. Carol Plakk T12 Finaal: Helena Narmont – Saara Orav 6:3, 6:3. 3.-4. Katriin Saar ja Lissi Kubre. Paarismäng: 1. Kubre/Sofia Tšeklistova. P12 Finaal: Alexander Georg Mändma – Oskar Irdoja 6:3, 6:1. 3.-4. Daniel Dvorjaninov ja Hans Alasi. Paarismäng: 1. Mändma/Irdoja. T14 Finaal: Carol Plakk – Jelena Malõgina 3:6, 6:4, 6:1. 3.-4. Yvonne Pärn ja Helena Liivik. P14 Finaal: Robin Erik Parts – Karl Magnus Vuuk 6:3, 6:1. 3.-4. Johannes Seeman ja Carl Bret Parko. Paarismäng: 1. Parts/Seeman. T16 Finaal: Maileen Nuudi – Hella Linda Sepman 6:1, 6:1. 3.-4. Regina Getter Maajärv ja Maria Lota Kaul. Paarismäng: 1. Sepman/Anette Mäelt. P16 Finaal: Mattias Siimar – Kristofer Siimar 7:6, 3:6, 6:1. 3.-4. Oskar Lusti ja Martin Valdo Randpere. Paarismäng peeti P18 klassiga koos. T18. Finaal: Birgit Burk – Lisanna Pihlak 6:2, 6:3. 3.-4: Elisa Mai Koonik ja Liisa Pajumets. Paarismäng: 1. Burk/Koonik. P18 Finaal: Kert Kilumets – Christopher Robin Klettenberg 6:1, 7:5. 3.-4. Alan Braschinsky ja Hendrik Lutter. Paarismäng: 1. Klettenberg/Hendrik Inno.

10 TENNIS 2/2013 Mõõdukas ja korrapärane treening on oluline tervise heaks. Beurer pakub laia valikut pulsikellasid optimaal- seks treeningu jälgimiseks ja kaitsmaks stressi eest.

TREENI TARGALT BEURERI PULSIKELLADE ABIGA

Pulsikell Beurer PM26 Pulsikell Beurer PM52 Pulsikell Beurer PM62 Pulsikell Beurer PM90 Hind 49.90 Hind 79.- Hind 89.- Hind 189.- Nii algajad harrastajad kui ka Naiseliku voolava disainiga LED-ekraan roheliselt nii kaua Kõrgusmõõtjaga pulsikell koos aktiivsed sportlased saavad kella abil saab mõõta keskmist kuni püsite treeningtsoonis tarkvara ja arvutikaabliga. selle kella abil kergesti jälgida ja maksimaalset pulsisagedust ning muutub punaseks kui Mõõdab keskmist ja maksi- pulsisagedust ja mitmeid teisi ja ringiaegu. Kellal on tekstii- väljute tsoonist. Roostevabast maalset pulsisagedus, näitab oma füüsilise vormiga seotud list pulsivöö, pesa jalgrattale terasest korpus. Mõõdab kulutatud kalorite ja rasva näite. Kella on lihtne kasutada kinnitamiseks, veekindlus kuni keskmist ja maksimaalset kogust. Võimalik on määrata ja see sobib nii meestele kui 30 m ja hoiustamiskohver. pulsisagedus, näitab kulutatud individuaaltreeningu vahemik. naistele. kalorite ja rasva kogust. Fitness test, automaatne Võimalik on määrata indivi- ringiaegade salvestamine, duaaltreeningu vahemik. baas- ja aktiivse ainevahetuse kiiruse arvutamine. EASYFIT Pulsivöö nutitelefonidele Beurer Runtastic PM2000+ tarkvara treeningute planeeri- miseks, kontrolliks ja kaalu Hind 89.- jälgimiseks. Pulsivöö koos vastuvõtjaga. Runtastic appi abil saad mõõta keskmist ja maksimaalset pulsisagedus, jälgida kulutatud kalorite ja rasva kogust. GPS-navigaator, kiiruse ja marsruudi salvestamine nutitelefoni. Tasuta konto www.runtastic-com.

Beureri pulsikellad on müügil Euronicsi kauplustes. Info ja kaupluste lahtiolekuajad www.euronics.ee EESTITennise Liit EESTIEesti Tennise Liit tennisesuvi tõi nii rõõmu kui ka muret EestiKevad tennise suvehooaja kõiktõi tähtsamad esireketid võistlused on nüüd seljataga ning nii noorte kui ka täiskasvanute tšempionaat andis palju uusi võitjaid ja pakkus põnevust. Tipptennisestväljakule tuli aga kahjuks ka murettekitavamaid tagasi uudiseid. Eelmises ajakirjas Tekst:soovisime, Allar Hint ,et Eesti järgmise Tennise Liidu numbri peasekretär ilmumise ajaks oleksid Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp väljakul tagasi ning tooksid Eestile ilusaid võite. õik näis olevat hästi, kui KaiaTeoks ületas said ka Andres soovi Võsandi mõlemad senise pooled! pa- maailma edetabelisse punkte. Samuti Kanepi jõudis Prantsusmaa lah- rima edetabelikoha. Kuna US Openil on Eesti kergejõustikus enamasti staa- Ktistel meistrivõistlustel veerand-Tekst: Allarpääses Hint, Jürgen Eesti juba Tennise otse põhiturniirile, Liidu peasekretär rid kohal. Nii võivad ju fännid küsida, finaali, ent juba seal mängides võitles ui Jürgen alles otsib oma män- tegiHea üle oleks pika kaaja see, Eesti et kuimeesmängija Eesti tahab etga, miks siis mitterahvusvaheliselt tennises? Eesti tennise ta kannavaluga.gu, siis KaiaMeie tagasitulek esitennisisti osutus esi- kaasakorraldada kõigil FedCupineljal slämmiturniiril! turniiri, siis ainult Ja teadvustamise mõttes poleks naiskonna Siiski oleks vastus selline, et tege- tused 2012.isegi aastal oodatust on tõestanud võimsamaks. tema loomulikultI liiga tooks eiparemad saa mainimata mängijad jätta kohale. ka võimalik tõus I liigasse kindlasti nii täh- K likult on hea, et kõik meie parimad suurepärastVaid viis võistlust vormi, vajas kahjuks Kaia, on et neid jälle, AnettMeenutame, Kontaveiti et 2009. pääsu aastal, poolfinaali kui taoline juu- tis kui Kaia võit Brüsseli turniiril. Sest nüüd juba neljandat korda, hoida käes turniir Tallinnas peeti, mängis siin kolm mängijadtennis on ikkagikodusel individuaala tšempionaadil ning esi ei- võistlusi aga olnud üsna vähe. Sport nioride kahel slämmiturniiril järjest. WTA turniirivõidu karikat. Kui lisame praegust maailma esikümne naist. meses järjekorras vaadatakse slämmi- on selles mõttes karm, et vigastus võib osale. Sest kui nad oleksid kohal, siis siia, et ka Anett Kontaveidi väike õn- AnettNiisiis oli üldse on tänavu ainus noortennisist,kevadel tekkinud kes võite, teiste tähtsate turniiride võite ja see tähendaks, et maailma esisajas po- tõmmatanetus varbavigastuse kriipsu paljudele näol eesmärkide- ja sellest niiteatud liiva- vastuolu kui ka muruväljakul – heade individuaalsete nelja pa- edetabeleid. leks meil kedagi. Tunduvalt parem, et le,tingitud teiste seas paus purunes sai väärilise ka Kaia lõpu olümpi- kahe remasaavutuste hulka kõrvaljõudis. võistkondlik ebaedu. Sel kevadel algatasime Eesti tennise aunistus.turniirivõiduga, on tänavune maikuu Ühegi riigi alaliit ei tohiks küsimust meil100. onjuubeli olemas puhul rahvusvahelised välireklaami tipud, kam- Ükski nimetatud kolmest ei män- olnud tõesti rõõmus. niimoodi püstitada, et kumb kaalub kespaania, koduse mis mõõduvõtu peaks inimestele tasemest andma juba EtPraegu Kanepi näitab sai tänu nii Eestiturniiridelt mees- kuipuu- ka ginudkumba kaasa üles. Eesti Tippmängijad meistrivõistlustel. võiks nii infot tennisistide ja mänguvõimaluste üle kasvanud. Ning teistele mängijaile dumiselenaistennisistide kätte anda edetabeliseis, auhindu et Eesti Davis Onpalju see tulla hea meile või halb? vastu, Tennis et ehk onka kuskiltpara- kohta ning andma mõista, et tennis on on Eesti meistrivõistlused siis suur stii- noorteCupi ja meistrivõistlustest Federation Cupi turniiri osavõtjaile III lii - kuära selline anda, spordiala,et nädal FedCupil kus rahvusvahe- või Davis mäng kogu eluks. Igal juhul teeb meele gas me olla küll ei tohiks. Paraku on aga Cupil mängida. Tänavuse kohta ei saa mulrõõmsaks, võtta üks et pärast tähtis pikkatiitel jatalve unistada kogus oli kahtlemata kena tegu, ent eks me line kalender ei näe ette kohta riigi kõiknii, naguet kui ka tipud Kaia kaasa ise oleksime seal ei mängi,eelis- otseselt nii öelda, sest Jürgeni puudu- tulevikuskevad kiiresti kõrgemale hoogu ning tõusmisest. esimesed Ees- kukume järjest allapoole. Parimas meistrivõistlusteks.mise põhjus oli ilmne, Vastupidiselt Kaia ja Anetti näi- tis peetud rahvusvahelised noortetur- tanud, et ta sel ajal kuskil tippturniiril koosseisus osalemise korral peaks tekspuudumine teisele suurelesamuti põhjendatud. profispordialale, niiridPeagi said on läbi ees viidud ootamas ilusa tennisekuu, ilmaga. Oo- võistelnuks. meestele olema jõukohane vähemalt II jalgrattaKui me maanteesõidule,vaatame aga juhtunut kus väljast ühel - kustame lapsed ilusal saavadtennise uutjuubelisuvel ala proovida uusi jaJürgen naistele Zopp I liiga. kerkis aga just tänavu nädalavahetuselpoolt, nii-öelda maailma kõik tipud tennise kodus pilgu pe-- ninginimesi võib-olla väljakutele on ka sealtmängu tulemas nautima! uued suvel maailma rankingus jõudsalt ja daalivad ja neil võistlustel antakse ka Kanepid ja Zoppid.

Eesti Tennise Liit tänab toetajaid ja koostööpartnereid

14 TENNIS 3/2012

12 TENNIS 2/2013 EESTI Tennise Liit Tennis Europe koosolek Tallinnas läks korda Märtsi lõpul korraldas Eesti Tennise Liit Tallinnas Tennis Europe aastakoosoleku.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski ähtis oli vältida probleeme üritu- se korraldamisel ning ETL koos Pidulik õhtusöök Mustpeade Majas. Tpartnerite ja abilistega tuli sellega toime. „Tagasiside on olnud positiivne. Ka tehnilised asjad toimisid hästi, tagasilööke ei tulnud. Külalised olid vä- ga rahul Swissotelis elamise ja konve- rentsi korraldamisega, samuti jättis kõigile hea mulje sotsiaal-kultuuriline programm,“ rääkis Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. Programmi hulka kuulusid Tallinna vaatamisväärsustega tutvumine ja õh- tusöögid erilistes kohtades: Mustpeade Majas ja Kumus. Sisulises mõttes kulges aastakoosolek suuresti traditsiooniliselt, kinnitati aas- taaruanne ja võeti vastu uus eelarve. „Meelierutavam oli Kosovo küsimus,“ lisas Hint. „Nad soovisid liituda Tennis Europe’iga vaatleja staatuses liikmena. konda, nad tutvustasid oma programmi. Kuhu inimesi viia ning et bussid ja gii- Kud häältega ei läinud see taotlus läbi.“ „Euroopa jaoks on see tähtis teema, kui did oleksid olemas. „Kaasa aitasid Wris Sõna võtsid ka need Euroopa esindajad, tugevalt ollakse ITF-is esindatud,“ ütles ja Ulvi Põllu, kuid alaliiduga konsultee- kes kandideerivad sel aastal ITF-i juht- Hint. rides,“ ütles Hint. Alakomiteede koosolekud toimusid esi- „Tähtis oli ka transpordipool. Seda mesel päeval. Hint tõi välja huvitava aru- aitasid korraldada Ere Lusti ja Villu telu juunioride komisjonis. „Rootslased Vares. Kaks vabatahtlikku, Madis Ta- olid arvamusel, et noored võivad läbi põ- rum ja Harri Käsk, juhtisid väikebusse, leda, kui hakkavad liiga vara võistlema. mida Amserv andis sponsorkorras ka- Pigem olevat neil kasulik kodus harjuta- sutada. Ilona Poljakova võttis inimesi da. Meie aga nii ei arva, oleme ikka selle hotellis vastu, kuid Swissotel ise korral- Külalised tutvumas vanalinnaga. poolt, et Eesti noortennisistid võistleksid das kogu konverentsipoole, ka tehnili- võimaluste piires palju, siis saab erine- sed küsimused ja vajaliku aparatuuri vate vastastega mängida,“ selgitas Hint. ülespanemise. Tennis Europe’i tegev- Alaliidus polnudki liiga palju inimesi koosseis pani ka läbiviimisel käe külge. seotud aastakoosoleku otsese korralda- Ning lõpuks Karin Eek, kes oli igal het- misega. „Üks asi, mis tuli teha, oli sot- kel valmis appi tulema, kui midagi veel siaalse programmi kokkupanemine. kujundada oli vaja,“ loetles Hint.

Koosoleku presiidiumi laud. Eesti Tennise Liidu presidendi Urmas Sõõrumaa sõnavõtt.

TENNIS 2/2013 13 EESTITennise Liit EestiEesti tennisesuvitennisesuvi tõi nii rõõmu kui ka muret Eesti tennise suvehooaja kõik tähtsamad võistlused on nüüd seljataga ning nii noorte kui ka täiskasvanute tšempionaat andis palju uusi võitjaid ja pakkus põnevust. Tipptennisest tuli aga kahjuks ka murettekitavamaid uudiseid.

Tekst: Allar Hint, Eesti Tennise Liidu peasekretär

õik näis olevat hästi, kui Kaia ületas ka Andres Võsandi senise pa- maailma edetabelisse punkte. Samuti Kanepi jõudis Prantsusmaa lah- rima edetabelikoha. Kuna US Openil on Eesti kergejõustikus enamasti staa- Ktistel meistrivõistlustel veerand- pääses Jürgen juba otse põhiturniirile, rid kohal. Nii võivad ju fännid küsida, finaali, ent juba seal mängides võitles tegi üle pika aja Eesti meesmängija et miks mitte tennises? ta kannavaluga. Meie esitennisisti esi- kaasa kõigil neljal slämmiturniiril! Ja Siiski oleks vastus selline, et tege- tused 2012. aastal on tõestanud tema loomulikult ei saa mainimata jätta ka likult on hea, et kõik meie parimad suurepärast vormi, kahjuks on neid Anett Kontaveiti pääsu poolfinaali juu- mängijad kodusel tšempionaadil ei võistlusi agaEESTI olnud Tennise üsna L iitvähe. Sport nioride kahel slämmiturniiril järjest. osale. Sest kui nad oleksid kohal, siis on selles mõttes karm, et vigastus võib Anett oli üldse ainus noortennisist, kes see tähendaks, et maailma esisajas po- tõmmata kriipsu paljudeleRaisma eesmärkide- niija liiva- Pavlovkui ka muruväljakul nelja pa- leks meil kedagi. Tunduvalt parem, et le, teiste seas purunes ka saidKaia olümpi- BLRT tiimirema toel hulka harjutada jõudis. aunistus. Niemineni akadeemias meil on olemas rahvusvahelised tipud, Ükski nimetatud kolmest ei män- Tänavu kevadel käisid kaks BLRT tiimi liiget, Kenneth Raisma ja kes koduse mõõduvõtu tasemest juba Anton Pavlov harjutamas Rooma laagris koos Jarkko Niemineni Et Kanepi sai tänu turniiridelt puu- ginud kaasa Eesti meistrivõistlustel. Akadeemia tennisistide ja treeneritega. üle kasvanud. Ning teistele mängijaile dumisele kätte anda auhindu Eesti Tekst: Ants PõldojaOn Foto:see Viktor hea Burkivski või halb? Tennis on para- noorte meistrivõistlustest osavõtjaile on Eesti meistrivõistlused siis suur stii- ad mängisid seal endise Pärast Itaaliaku laagrit selline jõudis Raisma spordiala, kus rahvusvahe- oli kahtlemata kenatippmängija tegu, Claudio ent Pis eks- poolfinaali me Maroko esimesel turniiril, mul võtta üks tähtis tiitel ja unistada „Ntolesi juhendamisel ning mis oli ITF-i 3.line kategooria kalender noorte- ei näe ette kohta riigi kõik nagu katreeningupartnerite Kaia ise hulgas oleksime olid ka maa- eelis-turniir. „Selle tulemusega oleks tulevikus kõrgemale tõusmisest. ilma kolmanda-neljanda saja tennisis- patt mitte rahulemeistrivõistlusteks. jääda. Kind- Vastupidiselt näi- tid. Ühtlasi oli see ettevalmistuslaager lasti jäi hinge kipitama tanud, et taMaroko sel ajal turniirideks,“ kuskil rääkis tippturniiril Raisma poolfinaalis saadud napp Peagi on ees ootamas tennisekuu, treener Andres Kuhi. Lisame, et Pis- kaotus. Mänguteks võit jäi teisele suurele profispordialale, võistelnuks.tolesi töötab Niemineni akadeemias paari olulise löögi ta- lepinguga ning harjutada tuli Roomas ha, mida ma eijalgratta suut- maanteesõidule, kus ühel kus lapsed saavad uut ala proovida muidugi põhjusel, et Soomes poleks väl- nud vormistada. Jürgen Zoppjas saanud kerkis mängida. aga just tänavuLõin kas napiltnädalavahetusel väl- kõik tipud kodus pe- ning võib-olla on ka sealt tulemas uued Raismal on Niemineni akadeemia ja või liiga mada- suvel maailmakohta ainult rankingus häid sõnu öelda. jõudsalt „Olen lale, japall lendasdaalivad ja neil võistlustel antakse ka Kanepid ja Zoppid. Jarkko akadeemias varemgi harjutanud. võrgulinti. Vist ei Sealset seltskonda iseloomustab kõige olnud seekord paremini fanatism ja tõsine suhtumine veel ise valmis fi- igasse treeningusse. Kui kõik ümberrin- naali mängima,“ gi teevad tööd, seab see ka mulle suure- tunnistas Raisma. mad kohustused võtta igast treeningust „Aga teises ja kol- Eestimaksimum,“ rääkis Raisma.Tennisemandas ringis sain Liit tänab toetajaid kaks väga magusat võitu!“ Kenneth Raisma: Teine turniir oli tuge- ja koostööpartnereidvam, 1. kategooria. Paraku Claudio Pistolesi tabas peaaegu kogu Niemine- näpunäited ja soovitused ni akadeemia tiimi kõhuviirus. „Hommikust saadik ei püsinud mi- olid need, mis võiksid dagi sees ja kõht kippus krampi mine- minu mängule tulevikus ma,“ rääkis Raisma esimese ringi koh- positiivselt mõjuda. tumise eel valitsenud seisundist. „Üri- tasin mängida ja lõpuni vastu pidada, treeneritega hästi läbi. „Kui tekib so- aga ei suutnud teises setis enam kõhu- biv moment, tahaks mingi perioodi Itaalia laagris oli sama seltskond ja valu kannatada ja loobusin. Alles õhtul seal treenida. Suvi saab olema tihe, sama tõsine suhtumine. „Kvaliteetset läks tervis natuke paremaks. Kahju, et sest osalen ITF-tiimi karussellis,“ sõ- mänguaega kogunes väga palju ning minu debüüt esimese kategooria turnii- nas Raisma. seda just tänu tugevatele sparringupart- ril niimoodi lõppes.“ Itaalias mängib Raisma kahel U16 neritele, kes maailma kolmesaja pare- Raisma loodab koostööd Jarkko Nie- vanuseklassi 1. kategooria turniiril ja ma seas,“ jätkas Raisma. „Claudio Pis- mineni akadeemiaga ka edaspidi jät- lõpetab juunikuu Taanis ITF-i 4. ja 5. tolesi näpunäited ja soovitused olid kata, sest saab sealsete mängijate ja kategooria võistlusel. Raisma osalemi- need, mis võiksid minu mängule tulevi- ne juuli algul peetavatel Eesti täiskas- kus positiivselt mõjuda. Tema usk minu vanute meistrivõistlustel pole veel ot- mängu tõstis ka enesekindlust. Hakka- sustatud. „Võib-olla sõidan hoopis otse sin ka ise rohkem enda mängu ja tule- treeningulaagrisse Prantsusmaale ning vikku uskuma.“ sellele järgnevad Moskvas U16 vanuse- Raisma lisas, et Pistolesit on huvitav klassi EM-võistlused. Pärast EM-i võiks kuulata ja temalt üht-teist õppida. „Teh- natuke kodus puhata ning Eesti noorte niliste nüansside osas on ta väga arukas meistrivõistlustel teen igal juhul kaaja tähelepanelik,“ kiitis Raisma. sa,“ rääkis Raisma.

14 TENNIS 2/2013

14 TENNIS 3/2012 EESTI Tennise Liit Treenerid, iCoach annab palju uusi tarkusi! Eesti Tennise Liit maksab kõigi atesteeritud treenerite eest aastamaksu, et nad saaksid kasutada ITF-i soovitatud ja treeneritele mõeldud veebilehekülge. „Kutsume kõiki treenereid seda veebikülge aktiivselt kasutama,“ sõnas ETL-i peasekretär Allar Hint.

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Viktor Burkivski, internet

eebikülg aadressil www.tennis- te grupiharjutuste videoteni välja. Et kui icoach.com nõuab kasutajanime on olemas taktikaline eesmärk, siis mil- Vja parooli, kuid selle on tasunud liseid harjutusi selleks teha,“ selgitas alaliit. Allpool tutvustab iCoachi treener Jürgens, kes ise on iCoachi lehekülge Aleksander Jürgens. üsna tihti külastanud. „Kasutan seda „ITF haldab ja arendab seda lehekül- põhiliselt õppevideode või ülemaailm- ge, kus on palju erinevaid artikleid, vi- sete konverentside materjalidega tutvu- deoid ja kokkuvõtteid ülemaailmsetelt miseks, sest sinna ise kohale ei jõua. ja Euroopa seminaridelt. iCoach on Saan loengud tennise uutest suundadest treenerile nagu andmekogu. Kes tahab üle vaadata,“ rääkis Jürgens. ja viitsib ennast arendada, leiab sealt iCoachi leheküljelt saab teatud tasu head materjali,“ rääkis Jürgens. Selline näeb välja iCoachi veebisaidi eest igaüks teadmisi omandada, kuid Jürgens peab silmas kvaliteetset ma- avakülg. Eesti treenerid saavad leheküljele ta- terjali, sest: „Kui räägime üldse interne- suta. „Kui selline võimalus on tasuta tist, on lihtne leida kõike, aga tuleb eris- Jürgensi sõnul võib iCoachist saada kätte antud, siis seal on nii hea andme- tada kvaliteetset sisu pahnast, mida nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. baas, et miks mitte veebikülge külasta- Youtube’ist või Google’ist võib kätte saa- „Seal on näiteks artikleid biomehhaani- da!“ soovitas Jürgens. „Usun, et vähe- da. iCoachi ei satu suvalist jama, kus iga- kast ja tennisespetsiifilisest kehalisest malt need treenerid, kes tegelevad üks, kes võtab reketi kätte, arvab, et on ettevalmistusest kuni tehnikaelementi- võistlussportlastega, tahaksid aeg-ajalt valmis treener ja teeb oma õppevideo.“ de aegluubis ettenäitamise ja praktilis- uut informatsiooni saada.“

Pärnu Workshopi Treenerite arvamusi Pärnu Junior Workshopilt põhilugu lk 78-79

Ain Suurthal: Redt Reimal: „SEB/Tallink Teami treenerina leidsin, et Pärnu iga-aastane ettevõtmine sobib suurepäraselt meie „Kõigepealt suur tänu kavaga pakkuda mängijatele pisut vaheldust igapäevasele treeningurutiinile. Laagri põhiteema, Pärnu tenniseklubile palling-tõrje, üks tähtsamaid lõike võistlustennises, oli Hollandi-Kanada treenerite väga hea valik. ja Tiina Postile Eesti Loodan, et noored said mõndagi kasulikku mängu täienduseks. noorte tennisele olulise Aga mis peamine: vaatamata paljude varasemale kogemusele workshopist Pärnus mõjub laagri regulaarse läbimõeldud, positiivse emotsiooniga ja tugeva distsipliiniga treeningpäev osavõtjatele ergutavalt ja toimumise eest! Ilma harivalt, annab või tuletab meelde ettekujutuse tööst ja pingutusest, mis vajalik paremaks mängijaks selleta oleksid nii kasvamisel. Tänu Willemile ja Mohithile nende pühendumuse eest ja Robile noorte harimisel füüsilise meie treenerid, kui ettevalmistuse harjutuste sidumisel igasse treeningpäeva. Jõudu korraldajatele selle traditsiooni ka nende õpilased jätkamiseks!“ ühest vajalikust kogemusest ilma. Willem Jan van Hulsti juhitava laagri juures Aleksander Jürgens: torkas silma selle läbiviijate positiivsus „Kindlasti on Van Hulsti akadeemia laagrid toonud Eesti mängijatele palju positiivset. Saab välja ja entusiasm, mida igapäevasest rutiinist, eemale koolist, harjutada koos Eesti parimate mängijatega ja teha seda õhkus igast trennist. kõike suurte kogemuste ja teadmistega treenerite käe all. Ka treeneritele on see hea võimalus Samuti motiveeritus kuulda oma mängijate kohta uut arvamust. Mulle on koostöö Willemiga ja viimasel kahel aastal ka ja soov seda ka Robiga olnud väga positiivne. Jagame samu väärtusi (töökus, sihikindlus) ja seetõttu on ka meie mängijaisse süstida. üksteisemõistmine väljakul tulnud kergelt. Nende mõnusat Kui keegi väljastpoolt räägib samu asju, mida ise oled mitmeid kordi rõhutanud, lisab see tulevikus huumorimeelt, aga laste silmis oma treeneri sõnadele kaalu. Van Hulsti akadeemia treeningutel on olnud suur rõhk samas ka konkreetsust liikumisel. Kuna üldiselt ei pöörata Eestis sellele liiga suurt tähelepanu, siis on sellisel lähenemisel ning tugeva distsipliini olnud mängijatele suur mõju. See on aidanud teadvustada, et tennis ei ole ainult palli löömine. nõudmist tajusid minu Kindlasti on Pärnu laagrid suunanud mängijate tähelepanu füüsilisele treeningule. Loodan, et arvates väga hästi kõik traditsioon jätkub, sest paremat teadmiste jagamise kohta, kui sellised kokkusaamised, meie noored.“ pole Eestis võimalik leida.“

TENNIS 2/2013 15 PERSOON Aita Põldma: kasvatan mängijaid Eesti tennisele, mitte iseendale Tänavu talvel teenis Aita Põldma Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kui parim lastetreener. Tema töö on niivõrd laialt silma paistnud, et enam peaaegu ei meenutatagi Põldma päritolu – on ta ju Eesti kõigi aegade tuntuima tennisetreeneri Evald Kree tütar.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: erakogu

uidugi olen uhke, et minu Evald Kree ja tütar Aita ruttavad pärast isa oli Evald Kree, kuid mängu Kaarli väljakutelt klubihoonesse. „Molen ikka teistele olnud lihtsalt Aita. Küllap mind rohkem tea- takse treenerina kui Kree tütrena. Olen kogu aeg seda tööd armastanud ning kutsumus pole tulnud sellest, et isa kuidagi tagant utsitas,“ kinnitas Põldma.

Esimene ala hoopis iluuisutamine

Võiks arvata, et tenniseväljaku kõrval elades ja isaga kaasas käies võttis Aita juba põlvepikkusena reketi kätte, ent nii polnud. „Hoopis iluuisutajana alustasin,“ sõnas Põldma. „Viiendas klassis olin Eesti meister üksikjäätantsus, mida praegu enam ei tehta. Eredalt on meeles, kuidas käisin Alma-Atas üheksa liiduvabariigi spartakiaadil ja võitsin oma järgus esikoha. Tollal polnud talvel eriti võimalust tennist mängida ja paljud tegelesid kahe alaga.“ Suviti toksis Aita ka tennist ning lõ- puks jäi isa lemmikala ikkagi peale. „Tänu iluuisutamisele sain väga hea koordinatsiooni ja võhma. Tasakaalu, mida tänapäeval peame lastega palju treenima, polnud mul enam vaja harjutada. Vast sellepärast tulingi juba mõ- neaastase trenni järel Eesti noortemeistriks,“ leidis Aita. Iluuisutamistreener Vaike Padurile ei julgenudki Aita öelda, et jätab selle ala. Ta palus isal helistada, et tütar on otsuse tennise kasuks teinud. Ka Evald Kree ülejäänud kaks last mängisid tennist, kuid mitte nii edukalt. „Õde Juta on minust ligi kolm aastat vanem ning käis ka võistlemas. Aga tundus, et jättis siis pooleli, kui hakkas mulle kaotama - selline asi mõjub. Noo- rem vend Jaan oli lootustandev mängi- ja, aga kasvas ühel aastal järsku pikku- sesse ning tal ei lubatud enam suurte koormustega sporti teha. Vahepeal ei võtnud Jaan 25-30 aastat üldse reketit

16 TENNIS 2/2013 PERSOON kätte, aga nüüd mängib edukalt seenio- sa ei teinud siis Tiiu Parmas. „Mäletan, ride turniiridel. Jutal on muidugi poeg et Parmasega mängides ei tekkinud tun- kõva tegija - Raido Kodanipork käis rat- netki, et võiksin võita. Ükskord koos turina olümpial,“ rääkis Põldma. Sinkiga vaatasime ja imetlesime Tiiu mängu. Et meil on temani pikk tee min- Tõeline läbimurre jäi na,“ rääkis Põldma. sündimata Aita sõnul ei tekkinud intriigi, et aja jooksul sai Sinkevitš temast, treeneri Aita Kree tuli alates 1963. aastast kokku tütrest, paremaks. „Olime karjääri lõ- kolmes vanuseklassis viis korda järjest puni Sinkiga head sõbrannad. Asjad Eesti noortemeistriks. Tema treeningu- langesid kokku: kui tema läks minust kaaslane, sõbranna ja hilisem suurim mööda, siis varsti mängu lõpetasin. Kuid rivaal Liidia Sinkevitš, hüüdnimega üks ei põhjustanud teist,“ väitis Põldma. Sink, oli Aitast aasta noorem ning pak- Sinkevitš (hiljem Nurme) treenis sa- kus konkurentsi kolmel meistriks tule- muti Evald Kree käe all. „Sink oli poi- ku hooajal. Kuid Põldma sõnul olid silikum ja rohkem rahmeldaja. Isa mõ- omavanused rivaalid isegi algul tuge- Dünamo üleliiduliste võistluste nikord ütles: vaata, kus Sink jälle on, vamad. Mille arvel tuli järjekindel edu? pronksmedaliomanikuna seisab Aita ronib kuskil puu otsas, kutsu ta trenni. „Olin kohutav võitleja,“ põhjendas Kree paremal, keskel võitja Olga Noorpõlves olin mina nagu rohkem val- Morozova ja vasakul Jekaterina Põldma. „Väike, aga südi – kui mäng mis sportlane, talle meeldis ringi joos- Krjutškova, hilisem slämmivõitja kolme setini läks, siis võitsin alati. Teh- Anastassia Mõskina treener. ta,“ meenutas Põldma. nikal polnud viga, aga pigem olin sta- biilne ja julgesin teha õigeid otsuseid. Kree-Põldma oli osaline Eesti 1965. Treeneritöö Füüsiliselt ma polnud tugev, ometi vis- aasta suurvõidus, kus ta NSV Liidu esimesed viljad kasin kooli eest võisteldes oda ja tõuka- võistkondlikel meistrivõistlustel mängis sin kuuli. Kõike tegin hea tehnika ar- neidude esimesel „laual“. „Ausalt öel- Kõige enam on Aita Kree-Põldma kar- jääri lõpp siiski seotud esimese tütre Kaire sünniga 1974. aastal. „Tegelikult Öösel helistati Kanadast ja küsiti, kas olete Jaak mängisin veel järgmisel hooajal Düna- mo üleliidulistel meistrivõistlustel. Pä- Põldma ema. Ehmatasin, et mis nüüd on juhtunud, ris nii polnud, et jätan tennise ja kõik. kuid tema ütles, et teie saate olla esimene, Lõpuks olid lapsed ikka prioriteet, nii kes Jaaku võidu puhul õnnitleb. mulle ei meeldinud, et ise treenin ja laps väljaku kõrval vankris magab.“ Väikeste laste (Kriss sündis 1976) kõr- des mäletan seda võistlust ähmaselt. valt asendas Põldma aeg-ajalt Dünamos Meeles on kampsunid, mis olid pildis- treenereid, kuid põhikohaga tööd alustas tamisel kõigil seljas – ilus koondisevorm siis, kui vanem tütar läks kooli (1981). oli. Hoopis paremini mäletan 1967. aas- „Siis võtsin juba oma rühmad, Kaire ta NSV Liidu noorte tšempionaati, kui kuulus ka nende sekka,“ ütles Põldma. tulin paarismängudes kullale koos Sin- Põldma oli kõrvalt treeneritööd näi- kevitši ja Arvi Lassiga. Samal ajal pee- nud pisikesest peale. Kindlasti pidi see ti Moskvas rahvusvaheline turniir, kus tunduma raske, sest Evald Kree rassis kaasa tegi kuulus Margaret Smith- mitmel rindel, et vaba aega õieti pol- Court, saime vaadata tema mängu. Neid nudki. „Kui ise alustasin, siis nagu ei emotsioone mäletan siiamaani.“ mõelnudki sellele, mida isa tegi. Küllap Üksikmängus valitses Kree-Põldma arvasin, et ega mina pea hakkama kõike vanuseklassis tugev konkurents. Piisab muud tegema, võin olla lihtsalt treener. vaid mainida, et samal aastal (1949) on Kuid nõukogude ajal puhkepäevi tõesti sündinud NSV Liidu parim naistennisist polnud. Ei suuda siiamaani uskuda, et Olga Morozova, hilisem suure slämmi praegu enam ei pea laupäeval-pühapäe- turniiri finalist. Või Rauza Islanova, val tööl käima. Aga tollal ei tulnud väl- keda rohkem tuntakse Marat Safini ja jakute eest maksta ja lapsed olid kogu Euroopa noorte meistrivõistlustel koos Dinara Safina emana. „Nende seas ma aeg kohal. Tagantjärele mõtlen, et oli poja Jaak Põldma (vasakul) ja Vladimir läbi ei löönud. Isegi imestan, et ühel hullumeelne töö,“ jutustas Põldma. Ivanoviga. aastal olin NSV Liidu täiskasvanute „Aga ise valisin elukutse. Kogu aeg velt.“ Põldma lisas, et kooli võistkonnas edetabelis 15., tundus kõrge koht,“ sõ- tundsin, et just nüüd on vaja seda või mängis ta veel mitut pallimängu, isegi nas Põldma. teist elementi mõne õpilasega harjuta- lauatennist. „Seda ma ei julgenudki isa- Sarnaselt ei sündinud läbimurret Ees- da. Kuidas sa lähed puhkusele ja jätad le öelda, sest tollal valitses arvamus, et ti täiskasvanute seas. Üksikmängus tähtsa asja soiku?“ lauatennis rikub tennisetehnika. Praegu saavutas Kree ühe medali, tulles 1969. Esimeste õpilaste seas oli Eesti meist- me õpilastele lauatennist ei keela.“ aastal Sinkevitši järel teiseks. Kuid kaa- reid ja muud masti korralikke tennisis-

TENNIS 2/2013 17 PERSOON

tööd jätkata, tegin klubi ainult austusest isa vastu. Ometi solvas nende suhtumi-

Ema ja kolm tütart Wimbledonis vend Jaagule kaasa elamas: vasakult Kriss, Laura ja Kaire.

Aita Põldma rahvusvaheline pere: igale lapsele oma kell! Kui põhiloos jäi kõlama pisike kurbusenoot, et Aita Põldma lastest kasvas ainult üks tippmängija ja temagi karjäär võinuks parem olla, siis tegelikult on tennisetreener väga õnnelik ema. „Olen uhke selle üle, et kõik lapsed on leidnud erialase töö. Seda tuleks rohkem rõhutada, kui tennisesaavutuste puudujääki,“ ütles Põldma. Praegu on neli last üle maailma laiali, kes lähemal, kes kaugemal. „Kaire elab Üks esimesi tennisefotosid: Aita Kree (vasakul) Inglismaal Oxfordis, Kriss põhiliselt koos Beeli Billmaniga Herne tänava väljakutel. Lätis, Laura töötab Dubais ja Jaak õpib San Franciscos. Mina saan aga te, ent päris tippudest oli Põldma nii- neri unistus näha sellist pilti!“ vastas kogu aeg inglise keelt harjutada, sest öelda „esimene pääsuke“ Maret Ani. Põldma. „Mul on kogu aeg selline tunne, kõigi elukaaslased on välismaalased: „Mareti emaga lõpetasin koos ülikooli et treenin mängijaid mitte iseenda, vaid Kairel itaallane, Krissil lätlane, Laural ja ise soovitasin talle, et tütar on nii tra- Eesti tennise jaoks.“ rootslane - pulmad 9. augustil tulemas! - ja Jaagul Hawailt pärit ameeriklanna,“ gi, võiks tennist proovida,“ lisas Põldma. loetles Põldma. Lõpuni pole Põldma ühtki tippu ette Rajas klubi austusest Just mõni minut enne intervjuu algust valmistanud. Ta on olnud läbi aegade isa vastu vahetas Aita Põldma kahel seinakellal edukamaid noortetreenereid, ent täis- patareisid. Need on selleks ostetud, kasvanud mängijat või koondist pole Üks Eesti edukamaid tenniseklubisid et kaugel elavate laste aega teada. otseselt kunagi juhendanud. „Kuidagi Evald Kree Spordimaailm ehk EKSM „Olin väga õnnelik, kui nägin poes kelli hakkas see juba Maretiga pihta,“ mee- sündis Põldma initsiatiivil 15 aastat ta- sildiga London ja New York. Esimesele panin Kaire ja teisele Jaagu aja, kuigi ta nutas Põldma. „Ei saanud temaga võist- gasi. „See on seotud isa sünniaastapäe- elab tegelikult San Franciscos,“ selgitas lustel kaasas käia ja pakkusin Maretit vaga. Täpselt samal päeval, kui Evald Põldma. „Lätis on aeg sama ja Dubais Jaak Parmasele. Endale on ka tundunud, Kree saanuks 80-aastaseks, registreeri- vaid tunni võrra erinev, jääb meelde.“ et mind on seal allpool rohkem vaja.“ sin klubi. Nimi tuli sellest, et isa tegeles Põldma lisas, et varem on tal ajavahe Muidu oleksid võinud istuda slämmi- paljude spordialadega. Mul endal olid tihti segi läinud ja mõnikord juhtunud turniiril Maret Ani loožis? ka laiemad plaanid. Soovisin viia tennist lastele valel ajal helistama. „Kui „Aga just Prantsusmaa lahtistega on- ja spordiõpetust mujale sisse, teha koos- Jaagule helistasin, siis alati küsisin, et mis sul kell on? Kõige keerulisem gi mul väga head mälestused, kuigi ot- tööd võimlemisõpetajatega. Aga kuna oli, kui Kaire elas New Yorgis ja Jaak seselt ei treeninud siis Maretit. Ühel klubile ei antud Kadriorus pinda, siis õppis Los Angeleses, siis läksid USA aastal mängis poeg Jaak noorteturniiri lõpuks hakkasin TOP-is peale ja ikkagi ajad omavahel sassi. Ent kui lapsed ja Maret täiskasvanute turniiri. Läksi- ainult tennisega,“ rääkis Põldma. on enamasti ära, jääb emal rohkem me koos vanema tütre Kairega, piletid Nimelt ei nõustunud Dünamo järeltu- aega iseendale. „Olen nüüd tennise võetud, ja kui Roland Garrosi peavära- lija Sini-Valge, et Põldma hakkab nende kõrvale leidnud kaks harrastust: golfi ja vast sisenesime, siis esimesed, keda väljakutel konkurente kasvatama. aianduse,“ lisas Põldma. nägime, olid Maret ja Jaak. See on tree- „Oleksin võinud rahulikult Sini-Valges

18 TENNIS 2/2013

PERSOON

Maret Ani on ne mind. Istusin mitu kuud kodus, ei Aita Põldma teinud midagi. Lapsed ajasid mu tööle seni edukaim tagasi, et ega sa ju ilma saa. Siis võtsin õpilane. TOP-is väljakud, alustasin väikeste rüh- madega, kuid hiljem tulid järele mitmed neist, kes Sini-Valgesse maha jäid ja läks jälle tennisetööks lahti!“ Hetkel on EKSM eriti tugev tüdruku- te poolel, kaks vanuseklassi võitsid äsja Eesti karikavõistlused. „Kui Ain Suurt- hal meil töötas, olid ka poisid tugevad, võitsime karikaid. Jaak (Põldma), Vova (Ivanov), Käsper, Angerjärv,“ loetles Põldma. „Edaspidi läks aga nii, et tüd- rukud osutusid paremaks ning kuna tu- gevat poiste gruppi ei tekkinud, siis sai paremaid mujale suunatud. Kui aus olla, on tüdrukutega alguses kergem ja pärast põnevam, sest õpetamisele ja treenimi- sele tuleb läheneda individuaalselt.“ Põldma pole küll kokku arvutanud, kuid usub, et selle sajandi jooksul on EKSM andnud enim mängijaid Eesti koondisele: Põldma, Ivanov, Mihkel Kop- pel, Ani, Margit Rüütel, Anett Kontaveit, Anet Kaasik, Eva Paalma, Erika Hendsel jt. Kontaveiti pole Põldma ise juhendanud, sest tema ema Ülle Milk töötab samuti EKSM-is. „Kuid Anett käib ikka vahel meie treeningutel, väga hea mee- lega mängib väikeste lastega, ta on kõi- gile suur eeskuju,“ kiitis Põldma. Praegu on EKSM-il kolm põhitreene- rit, kuid Tallinna Ülikooli lõpetajate seast lisanduvad peagi Anne ja Helena Luik (ei ole õed!). „Minule antud aasta- Teine tütar Kriss oli kõvem võitleja, ku võidu puhul õnnitleb. Sain läbi mik- preemia on ühtlasi tunnustus klubile. jõudis isegi EM-võistlustele, kuid üksi- rofoni öelda kõigi ees Jaagule õnnitlu- Auhinnad ei tähenda, et nüüd olen teis- kud Eesti meistrivõistluste medalid sed. Selline emotsioon jääb meelde,“ test üle, vaid osutab kordaminekutele. polnud päris tipp. „Kui kaks last, Kaire rõhutas Põldma. EKSM on edukas ka sel põhjusel, et olen ja Laura, on sündinud septembris ning Seetõttu valis Jaak ülikooli, mis viiks suutnud panna treenerid kooskõlasta- teinud kõike ilusti ja korralikult, siis tennises edasi. Oli isegi võimalus, et ta tult tööle. Oleme loonud süsteemi, kus maikuus sündinud Kriss ja Jaak on ol- õpib ühe aasta, siirdub profituurile ja igaüks võib teist asendada, tööjaotus nud rohkem võitlejad ja spordile sise- võib vajadusel hiljem ülikooli naasta. toimib,“ rääkis Põldma. miselt suunatud,“ leidis Põldma. „Aga siis tekkisid traumad, randmelõi- Põldma sõnul tundis ometi ka Kriss, et kus ja seljavigastus. Jaak hakkas mõt- Kui kõrgele võinuks kui kõiki ära ei löö, siis parem ülikoolis lema, et kui juba oled õppimise sees, jõuda Jaak Põldma? hea haridus omandada. Nii Kaire kui ka peitub siin kindel tulevik, aga tennises tema valisid USA-s ülikooli, kus sai ten- jäävad küsimärgid. Spekulatiivne on Põgusalt on loos Põldma oma lastest nist mängida, ent haridus seisis esikohal. arvata, kui kõrgel võinuks Jaak praegu juba juttu olnud. Küllap tenniseinime- „Laura ka lapsena võistles, kuid tema maailma edetabelis seista, aga miks sed teavad, et neljast kõige kõrgemale tervis polnud spordi jaoks kõige parem. mitte esisajas nagu Jürgen Zopp,“ arut- jõudis ainus poeg ja pere noorim võsu Rohkem tantsis ja näitles,“ lisas Põldma. les Põldma. Jaak, kuigi kahjuks on temagi karjäär USA-sse läks 18-aastaselt õppima ka Põldma arvates ei tasu siiski Jaagu kui katkenud tee. Jaak, kes maailma noorte edetabelis tennisekarjääri poolikuks pidada. „Ta „Vanim tütar Kaire oli minu arust ju- jõudis 11. kohale, pääses juunioride on kolmekordne USA üliõpilasmeister maliku tehnikaga, omandas kõike len- slämmiturniiril veerandfinaali, võitis ja kolmekordne Eesti meister üksik- nult, ent polnud selline võitleja, kes tugeva Canadian Openi turniiri. „Selle mängus. Noorteklassi mängijate seas paneks põlve vastu liiva maha. Kui ten- võiduga on seotud mu teine helgem mä- peeti tema eeskätt maailma parimaks. nis on raamide sees, siis võistlussport- lestus. Öösel helistati Kanadast ja küsi- Kuid ta on ka koolides kogu aeg viieline last ei tule. Aga kuna ta hästi õppis ja ti, kas olete Jaak Põldma ema. Ehmata- olnud ning pidevalt rõhutanud hariduse oli muul alal tugev, siis las olla selle sin, et mis nüüd on juhtunud, kuid tema tähtsust. Et tema ei saaks olla ainult tennisega,“ rääkis Põldma. ütles, et teie saate olla esimene, kes Jaa- tennisist,“ selgitas Põldma.

20 TENNIS 2/2013 Auto rent pulmadeks ja muudeks üritusteks

Telli pulmamersu koos muude pulmateenustega www.florist.ee vahendusel ja saad pulmasõiduki www.pulmamersu.ee soodushinnaga! PÄEVAkorral

Eva Paalma (vasakul) tõi FedCupi otsustavas kohtumises vajaliku võidu üksikmängus, koos Tatjana Vorobjovaga (paremal) võitis ta kaks paarismängu. Paraku ei langenud need sündmused üheski matšis kokku ning nii Eesti välja kukkuski. Eesti naiskond põhjas – kas maailmalõpp käes? 2011. aastal mängis Eesti naiskond Föderatsiooni karikasarja Maailmaliigas. 16 tippnaiskonna seas ei suudetud kohta hoida, Eesti kaotas Hispaaniale ja üleminekumängus Valgevenele. Mullu vajus Eesti sarja Euro-Aafrika tsooni esiliigast teise, tänavu kõige alumisse, mudaliigasse. Järgmisel aastal pole enam kukkuda kusagile. Ainult tõusta.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: Viktor Burkivski

as nüüd on siis maailmalõpp Paari tipu puudumine hooaega tagasi Rahvusvahelise Tenni- käes? Ei sugugi, tennis on ju ai- otsustab kohe seliidu ametnike ja maailma treenerite Knult mäng! Pealegi üllas mäng. poolt suuresti imetleti, ei saa olla igilii- Vaatame, mis selle kolme hooaja jook- Teiseks ja otsustavaks muutuseks on kur, kes aastast aastasse produtseerib sul juhtus. Ei muud, kui et tipptennisest tõsiasi, et meie esireket Kaia Kanepi rahvusvahelise klassi mängijaid. on loobunud meie teenekaimad, Maret mängis naiskonna eest viimati juba Kui nimetada, et ka esireketi Jürgen Ani ja Margit Rüütel, kes kumbki kait- nimetatud matšis Hispaania vastu. Zoppita, kellel pikale veniv seljavigas- sesid mainekas sarjas Eesti spordiau Hiljem pole Kanepi erinevatel põhjus- tus, mänginud Eesti vajus tänavu Davi- 13 hooajal. Ani üldskooriks – üksik- ja tel naiskonnas olnud. Tänavu ei män- se karikasarjas teisest liigast kolman- paarismängud kokku – jäi 43 võitu ja ginud ka meie teine reket, 17-aastane dasse, siis on nii naised kui mehed üsna 25 kaotust, Rüütlil 20 võitu ja 22 kao- Anett Kontaveit. ühesuguses seisus. tust. Ani debüteeris 1998. aastal, Rüü- Ja rohkem pole languseks vajagi. Ees- Tõdegem, et meil on naistest kui tel aasta hiljem. ti-taoline väikeriik, kelle tennist kolm meestest poolteist rahvusvahelise klas-

22 TENNIS 2/2013 PÄEVAkorral

Otsene või moraalne kohustus? siga mängijat. Naistest läheb terve ette WTA 40. käsi Kanepi, poole eest Järgnev on puhtsubjektiivne arvamus, mis netikommentaatoritele ei meeldi. Olen arvestagem Kontaveiti (mais edetabe- nimelt seisukohal, et see, kas tipud mängivad oma riigi koondises FedCupil või Davise karikasarjas, on puhtalt nende oma asi. Tippe selle eest kividega pilduda pole vaja. Ka li 384.). Meestest on Zopp täie eest mi- lihtlabasel hurjutamisel ei ole ilmselt mõtet. nevana 137., Vladimir Ivanov poolete- Vaat kus ülbikud, meie fänname neid, aga nemad, sindrinahad, ei tule väljagi! Selles ramehena 434. kohal. ATP tabelis on laadis sõnavalinguid on sageli kuulda. Ja ammuilma! Sestsaadik kui Davise karikas veel Markus Kerner (1332) ja Morten aastal 1900 alguse sai, on see igas maailma nurgas vaidlusi põhjustanud. Ritslaid (1755), kuid nemad on rahvus- Kas maa tugevaimatel mängijatel on otsene või vähemalt moraalne kohustus oma maa vahelise margapuu järgi rohkem tabe- spordiau kaitsta? li täiteks. Maailma missioonitundega sportlaseks nr 1 kutsutav Roger Federer pole sugugi alati Šveitsi eest Davise karikat mänginud. USA või Venemaa on pidanud vahel välja Ja ärgem tehkem selle peale valulist minema teise või kolmanda koosseisuga. Ka näiteks tänavu oli Venemaa naiskonnast grimassi! Eriti palun mitte pahaks pan- kaks paremat (Šarapova ja Petrova) puudu. na Anettil ja Voval ning nende treene- Proffidel mängib muidugi tasustamise küsimus. Neitsiliku amatörismi aegadel oli avalik reil Peeter Lambil ja Ain Suurthalil. saladus, et Davise karikameeskonnale liikmetele midagi poetati. Tänapäeval makstakse tippudele preemiat, mingu see siis eelarve mistahes realt. Õige ka, sest mängijatel Ei ainsatki võitu läheb tööaeg raisku. Arvestagem, et ITF-il kummaski sarjas rahalisi auhindu pole. Eriti Eestis ei maksa mängijaid hurjutada, kui nad põhjusel või teisel mõnel aastal välja ei tule. Eesti valitsus ja olümpiakomitee maksavad näiteks tennises ja jalgrattaspordis Eesti pidi Ulcinjis Montenegros II liiga näpuotsaga kinni sportlaste olümpiaettevalmistuse. Muidu neile toetust ei kuku, turniiril kahe tipu eemalolekul saatma arvestatakse ilmselt, et Taaramäe ja Kanepi on niigi miljonärid. tulle Julia Matojani (27-aastane), Eva Seesama Kanepi on käinud olümpiamängudel Eestit esindamas poolvigasena, seades Paalma (18), Erika Hendseli (15) ja oma karjääri ohtu. Mullu Londonis ta õppust võtnuna ei käinud. Seega otsest kohustust Tatjana Vorobjova (16). Pilk naiskonna tennisemängijal oma riiki esindada pole. Kuidas oleks moraalse kohustusega? Arvan liikmete noorusele ei kinnita mitte ikkagi, et see on iga sportlase parema äratundmise asi. meie noorte tennise tugevust, vaid Arvatavasti võinuks Kanepi oma tervist rängalt ohustamata tänavu FedCupi teise liiga turniiril mängida. Ka Kontaveit saanuks oma varbalõikuse ehk teisiti ajastada. Eesti naiste tennise nõrkust. Keegi Eesti ne- poleks liigast välja kukkunud. likust ei kuulu üksikmängus maailma Ent küsigem, kas me oleksime siis paremad olnud praegusest 59. kohast FedCupi edetabelisse... riikide paremustabelis? Meeskond on ju Davise karikasarjas koguni 62. kohal, tagapool Olime peksupoisid, Eesti kaotas ala- kõigist naaberriikidest. Mõni loodab, et kui tennise suurrahastaja Enn Pant valitakse grupis Tuneesiale 1:2, Lätile 0:3, Soo- äkki tenniseliidu uueks presidendiks, küll tema siis Kanepi ja Kontaveidi mängima mele 0:2 ja asja otsustanud ülemineku- paneb. Aga kes paneks kompressi kannatanud rahvuslikule eneseuhkusele? Kooris me mängus LAV-ile 1:2. Seega pudenesime ulume... järgmiseks aastaks tsooni III liigasse. Tulemus polnud üllatav ei naiskonna- le endale koos kapteni-treeneri Andrei Kas tipud mängivad oma riigi koondises FedCupil Luzginiga, tenniseliidule ega huviliste- le. Meil polnud võistlema saata kogenud või Davise karikasarjas, on puhtalt nende oma asi. mängijaid. Nagu Davise karikamees- kondki, läks ka naiskond heitlusse de- bütantidega (Matojan, Hendsel). „Mul pole tüdrukutele mingeid ette- Andrei Luzgini õlule langes heiteid. Kõik mängisid oma taseme raske ülesanne, kui ta pidi välja ja panid mängu kogu oma tahte,“ nõrgendatud koosseisuga kommenteerib treener Luzgin, kes pidi naiskonda II liigas hoidma. naiskonda võtma mängijad, kes võtta Imet ta ei teinud. olid, aga mitte need, keda kapten oleks võtta tahtnud. „Ma teadsin, mis tase tüdrukutel on. Kõik naiskonnad kord tõusevad, kord langevad. Soome vastu ei läinud nii, nagu lootsin,“ toob Luzgin esile tähe- lepanekuid. Küsimusele kas järgmisel aastal mängivad kaasa ka Kanepi ja Kontaveit – kellega tänavu oleks kindlasti suudetud langust vältida -, vastab Luzgin kavalalt: „Ma loodan, et tüd- rukud lähevad arengus edasi. Suure- malt jaolt on nad ju alles keskkooli- tüdrukud.“ Loeme vastusest selgelt välja tõe: treener saab naiskonna komplektee- rida neist mängijaist, kes parajasti võtta on...

TENNIS 2/2013 23 NAABRITE Tennis Jarkko Nieminen: arenen üha edasi! „Eelistab mängida kontra pealt, on liikuv, füüsiliselt väga hea. Kiidetakse tema tagakätt, ka tõrje on tal minu meelest kõrgest klassist,“ märgib Eesti esireket Jürgen Zopp, kui palun tal iseloomustada Soome tippmängijat Jarkko Niemineni.

Tekst: Jaan Jürine Foto: Scanpix

arkko tagakäsi on maailma parim. Täiuslikult ajastatud, „Jpikk ja väga terav,“ kiidab eelmise kümnendi maailmavalitseja Roger Federer. Nieminen saab suvel 32-aastaseks, teda peeti juba loojangul mängijaks. Ede- tabeli kõrgeim koht oli tal 2006. aasta suvel, kui soomlane paiknes ATP pare- musreas 13. kohal. Nüüd, seitse aastat hiljem on Nieminen trüginud 39. kohale ja alistanud tänavu tippmängijaist maailma seitsmenda Juan Martin del Potro, kõlavatest nimedest veel David Nalban- diani, Fernando Verdasco, Miloš Raonici, Tommy Haasi ja Nikolai Davõdenko. Räägitakse Niemineni tagasitulekust. Monaco turniiril jõudis ta veerandfinaali, kus taandus alles maailma esireketi Novak Djokovici ees. „Ma pole varem Masters-turniiridel nii kaugele jõud- nudki,“ muigab soomlane. „Tänavune Monte Carlo oli üks mu parimatest turniiridest. Selgub, et õpin ja arenen edasi, niisugune teadmine lisab minu eas motivatsiooni,“ arutleb Nieminen Soome ajakirjanduses. „Tean, et ei mängi profiturniire enam kuigi pikalt, seepärast naudin iga hetke väl- jakul. Mängin lõdvestunumalt kui nooruses,“ analüüsis Nieminen usutluses Helsingin Sanomatele. Peapõhjuseks, miks mäng jälle sujub, peab Nieminen korras tervist. „Pool- teist aastat tagasi lõigati kurgumand- leid. Selle järel pole mul olnud ka kõige kergemat külmetumist. Olen saanud täiega treeninguile pühenduda,“ hindab Nieminen.

Hea, kui naabrimehel hästi läheb!

Zopp eestlasest tegevmängijana näeb asju teise nurga alt. „Väga hea, et siit- nurga mees on jälle teel tippu. Elan talle kaasa, sest tunnen Jarkkot kui hea- soovlikku, sõbralikku ja kogenud tenni- semängijast naabrimeest, kelle käest on hea vahel nõu küsida,“ iseloomustab Zopp Niemineni.

24 TENNIS 2/2013 NAABRITE Tennis

Zopp puutub Niemineniga kokku peamiselt välisturniiridel, kus nad kasuta- Paralleele Niemineni ja Kanepi karjääris vad võimalust koos treenimiseks. Soo- Huvitaval kombel on Jarkko Niemineni ja Kaia Kanepi isikuloos ja karääris ühisjooni. mes on nad koos olnud harvem, sest Nieminen on võitnud 2 ATP profiturniiri, Kanepi kolm WTA turniiri. Karjääri kõrgeim Niemineni põhiline treenimispaik on koht on soomlasel 13., eestlannal 15. Slämmiturniiridel on Kanepi pääsenud kolm Saksamaal, kus elab ta treener. korda üksikmängus veerandfinaali, soomlane samuti. Nieminenil lisandub üks „Jürgen ja Jarkko on teineteisele poolfinaalkoht paarismängus. Mõlemad on vahetanud palju treenereid, mõlemad sümpaatsed. Mulle kui treenerile teeb on eelistanud rootslasi ja olnud periooditi ka ilma treenerita. Praegu on soomlase see heameelt,“ selgitab Zoppi treener treener Jan de Witt. Pasi Virtanen, kes Soome Davise kari- Mõlemad on oma maa tennise liidrid. Nieminen on alates 1999. aastast pidanud Davise karikasarjas 73 mängu, millest võitnud 50. Kanepi arvel FedCupi sarjas on kameeskonna ühe treenerina hoiab üht 12 aasta vältel saavutatud 35 võitu ja 13 kaotust. silma ka Niemineni arengul. Erinevusi on muidugi ka: Nieminen on vasakukäeline ja maailma noorte edetabelis Eesti treener Aivo Ojassalu Tondira- pole soomlane jõudnud kõrgemale 11. kohast. Kanepi on teadupärast olnud liider. ba tennisekeskusest on aastaid tööta- Kanepi on korra valitud Eesti parimaks sportlaseks, Nieminenil pole õnnestunud nud Soomes ning tunneb Niemineni Soomes etteotsa saada. „Ega ei saa ka. Soomes on tipptennisisti sotsiaalne rohkem kui põgusalt. „Hoian Jarkkole positsioon madalam kui Eestis,“ teab Aivo Ojassalu. „On küll nii,“ kinnitab Pasi pöialt. Tal on olnud karjääri jooksul Virtanen, kelle eesti keel on Jürgen Zoppi vigastusperioodil rooste läinud. Vahel harva pole kumbki võistkonna eest mängima läinud. Nieminen ei mänginud paar pikka vigastuspausi. Teeb hea- veebruaris Bulgaaria vastu ning Soome meedia kirjutas, et mängija pani Soome meelt, et ta on neist välja tulnud,“ kom- tenniseliidule pahaks külma suhtumist tema akadeemiasse. „See polnud põhjus, menteerib Ojassalu. Niemineni vigas- olin lihtsalt tujukas ega tahtnud mängida,“ kommenteeris Nieminen. „Mul on alati tused on seotud randmega. Tal on olnud olnud sisemine tung Soome au kaitsta.“ randmemurd, rannet on tal opereeritud „Ma ei tohi treenerina kommenteerida koondise mängijate ja tenniseliidu suhteid,“ teist kordagi. Nüüd on mees jälle vor- nendib Virtanen. Üleminekumatšis Iirimaaga oli Nieminen platsis, võitis mõlemad mis ja mängib Soome meedia arvates üksikmängud ja Soome säilitas koha tsooni teises grupis, kust Eesti Zoppi vigastuse tõttu välja langes. Kanepi pole kahel viimasel aastal FedCupi naiskonnas elu parimat tennist. olnud ning Eesti kukkus mudaliigasse. Aastal 2001 ennustas Rootsi kuulsus Lisagem lõpetuseks, et ametlikes mängudes pole Nieminen ja Zopp vastamisi Björn Borg Nieminenile ilusat tulevik- läinud, küll on mehed kohtunud Tallinnas kerges näidismängus. Nad satuvad ku. Olgu ennustuse täitumisega kuidas harva ühele ja samale turniirile. Nieminen on kaheksa aastat kuulunud maailma 50 on, soomlasel pole tarvis oma karjääri parema sekka, Zopp pole seni veel sinna jõudnud. Esimest korda jõudis soomlane häbeneda. maailma poolesaja sekka 2002. aasta mais.

Töö- ja härrasmees

„Jarkko on Soome tennise au ja uhkus. Natuke rohkemgi, sest ega teisteski Magnesium Spray 100 % looduslik! põhjamaades paremat leidu,“ pakub Lihtsalt pihusta nahale, õli imendub koheselt naha kaudu Virtanen. „Positiivne natuur, hea suht- kudedesse ja rakkudesse! Pihustades jõuab magneesiumi leja, kelle arvamusel kaalu. Oskab köi- ta noori. Tean, et Jarkkost peavad lugu organismi rohkem kui tableti või kapsli kujul. Tablett ja kapsel ka sponsorid.“ läbivad seedekulglat ning toime algab alles mõne tunni pärast, Ja tõesti, Niemineni sponsorite hulgas Magnesium Spray toodete puhul jõuab magneesium 95%-selt on Soome tööstuse raskekahurvägi: Ko- naha kaudu kudedesse ja rakkudesse aga juba 15 sekundiga! ne, Fazer ja Nokia on toetajate esirin- nas. Ka näiteks Nordisk Sports Mana- Saadaval neli erinevat toodet: gement, millest viiendik kuulub Niemi- nenile endale. Jarkko Niemineni pee- Magnesium Spray Original Magnesium Spray Good takse Soomes missioonitundega sport- magneesiumitaseme Night lõdvestab, vähendab laseks. Eelmisel aastal kutsus ta koos tõstmiseks organismis stressi ning annab hea une 80-ndail maailma esisaja hulgas olnud Veli Paloheimoga ellu Jarkko Niemine- ni tenniseakadeemia. Kooli peatreene- riks on praegu itaallane Federico Ricci. Nieminen on abielus Anu Weckströmi- Magnesium Magnesium ga, kes on 12-kordne Soome meister Spray Sport Spray Joint sulgpallis ning on esindanud Soomet kol- lihastele liigestele mel olümpial. Pärast Londoni olümpiat tippspordist loobunud Anu jõudis maa- Magnesium Spray ilma edetabelis 13. kohale ehk täpselt Sport on Soome Eesti maratonitiim soovitab! sama kõrgele kui ta abikaasa tennises. 2012. aasta parim Sisaldab minimaalselt 800 pihustust! „Nieminen on tõsine töömees nagu ta sporditoode. on kommetelt ja hoiakult härrasmees,“ Saadaval apteekides. lisab Ojassalu.

TENNIS 2/2013 25 NAABRITE Tennis Üliandekas, kuid laisavõitu Ernests Gulbis Valisime seekord ajakirja Tennis suuremas loos soomlase Jarkko Niemineni tutvustamise, kuid järsku lõi sel kevadel uuesti lõkkele lätlase Ernests Gulbise talent. Enne Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste algust oli Gulbis ATP edetabelis vaid kaks kohta Nieminenist tagapool.

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Scanpix

uvitav on ka see, et Gulbis ju- duvad 2013. aastal sellised võidud nagu hib omavahelistes mängudes Nieminenil, kes on alistanud HNiemineni vastu 5:0, kusjuu- Juan Martin del Potro ja Miloš res kolm võitu on ta saavutanud tä- Raonici. navu. Läti esireket pole Soome esi- Gulbist on võrreldud endise reketile kaotanud veel ühtki setti! maailma esireketi Marat Safi- Nii et põgusalt kirjutame enne kahe niga, seda nii mängustiili kui ka mehe võrdlustabelit ka Gulbisest. mänguvälise käitumise poolest. Praegu 24-aastane Gulbis on pä- Mõlemad on ääretult andekad, rit rikkast perest, tema isa Ainars ent on ka isiklikult tunnistanud, on investor, ema Milena näitleja. et ei viitsi alati tõsiselt trenni te- Tuntud mehed on ka Gulbise mõ- ha. Gulbise sõnul on just laiskus lemad vanaisad: emapoolne va- takistanud tal (seni?) murdmast naisa Uldis Pucitis üks Läti va- maailma esikümnesse. Vahel on nema põlve tuntumaid filminäit- Gulbis teinud ka pahandusi, näi- lejaid, isapoolne vanaisa Alvis teks arreteeriti ta 2009. aastal Gulbis Riia ASK korvpallur, kes Stockholmis prostituudi teenuse 1960ndatel aastatel tuli ka Eu- kasutamise eest. Enne turniiri al- roopa meistrite karikavõitjaks. gust lubati ta siiski trellide tagant Gulbise vanematel on mahukas välja, kuid trahv tuli tal tasuda. raamatute kollektsioon ning Niipalju on naabritel muidugi pojale panid nad nime enda veel erinevust, et kui Niemineni lemmikkirjaniku Ernest Hemin- parimad päevad on ilmselt möö- gway järgi. ta ajakirjanikele: „S....sin pük- das, siis Gulbis võib peagi oma kar- Tennises on Gulbis suuresti töömees sid täis, vabandage mu keelekasutust!“ jääri senise kõrgeima koha (21.) üle Niemineni vastand. Ta on üks meedia Tänavu oli Gulbis Roomas lähedal lüüa. Mõlemad on pikka aega oma riigi lemmikuid, sest oskab pressikonverent- veel suuremale üllatusele, kui võitis tennises üksikud hundid, Soome ja Lä- sil heita nalja, seda ka iseenda üle. Kui kaheksandikfinaalis liivaväljakute ku- ti teine reket on maailma edetabelis Gulbis 2010. aastal üllatas Rooma tur- ninga ja hilisema turniirivõitja Rafael isegi Eesti teisest reketist (Vladimir niiril Roger Federeri, ent enne lõplikku Nadali vastu esimese seti 6:1, ent män- Ivanov) pisut tagapool ehk kõik paik- võitu mängis maha kuus matšpalli, sõnas gu siiski kaotas. Kuid lätlasel siiski puu- nevad viiendas sajas.

Kahe Eesti lähinaabrist tipptennisisti võrdlus Andmed Jarkko Nieminen Ernests Gulbis Vanus 31 24 Koht maailma edetabelis (27. mai) 38. 40. Parim koht maailma edetabelis 13. (2006, juuli) 21. (2011, veebruar) Omavaheline seis 0:5 5:0 Parimad tulemused suure slämmi turniiridel veerandfinaal (3 korda) veerandfinaal (2008 French Open) ATP turniirivõite 2 (+11 finaali) 3 Auhinnaraha (USD) 6 184 088 2 820 413 Kuulunud maailma esisajasse alates 2001 oktoober alates 2007 veebruar Saavutused noorteklassis US Openi noorteturniiri võit head saavutused puuduvad Suuremad langused karjääris 2004 aprill kuni 2005 märts 2011 veebruar kuni 2012 oktoober 30. kohalt 142ks ja 2008 juuni 21. kohalt 159ndaks kuni 2009 november 30. kohalt 122ks Riigisisene tagala Soome 2. reket Timo Nieminen 474. Läti teine reket Andis Juška 434.

26 TENNIS 2/2013

TULEVIKU tegija

Johannes Seeman

Treener Mait Künnapi kommentaar Johannes on väga sõbralik ja särasilmne, energiat täis laps. Ta on väga julge ja hakkaja oma vanuse kohta. Ei karda kunagi küsida ja ise asju organiseerida. Tennise poole pealt meeldib mulle, et ta on agressiivne mängija, vahel isegi liiga agressiivne, aga pole hullu, sest loodetavasti aastatega leiab ta tasakaalu nii agressiivsuse kui ka kontrolli ja lihtvigade vähendamise vahel. Füüsiliselt pole viga, aga arenemisruumi on küll. Tehnilise poole pealt on talle palju antud, aga ilusad löögid ainult ei võida, ta peab neid lööke oskama ka kasutada. Hetkel tuleb tal kõige rohkem rõhku panna löögi valikule ja vaimsele poolele. Praegu ei suuda ta väga pikaajaliselt keskenduda, aga loodetavasti ajapikku läheb paremaks. Aeg annab aru, kui palju sisu tal on ja kui pikalt ta suudab ja tahab seda professionaalset ja distsiplineeritud sportlaskarjääri käia. Loodan, et lõpuni (suurte võitudeni) välja, andes endast iga päev parima.

28 TENNIS 2/2013 TULEVIKU tegija Johannes Seeman: mulle meeldib vastast survestada Näitleja Sepo Seemani noorim poeg Johannes tunnistab, et vaatamata lavakogemusele ei näe ta oma tulevikku mitte teatris, vaid tenniseväljakul – kui teatrit tehakse rahvale, siis tennist mängitakse enda jaoks, põhjendab ta.

Tekst: Lauri Birkan Foto: Viktor Burkivski

uulis 13. sünnipäeva tähistav Jo- gi olulisem, kuidas see võit tuleb. Ideaa- graafide sektorisse ning Nadali ja Tson- hannes Seeman on tennisega te- lis peaks see tema arvates tulema läbi ga mängu lähedalt jälgida. Jgelenud juba 8 aastat. Noormees õigete otsuste ja vaimselt kindla mängu. tõdeb, et tennist ta pelgalt harrastusena Publik Johannest ei häiri. Isegi pere- Lähieesmärk: ei võta. „Sellega püüan ikka elus läbi liikmete kohalolu mitte – kuni nad suu- võimalikult palju trenni! lüüa,” sõnab Johannes ja lisab, et isegi davad vakka püsida. „Aga... seda nad jalgpallitrenni minevad sõbrad ei suut- paraku ei tee.... Tuleb lihtsalt harjuda.” Johannesel õnnestuvad enda sõnul pare- nud teda ümber veenda. Pigem läks mini eeskäsi, serv ja volle. „Oskan taga- vastupidi: mitmed sõbrad hakkasid Jo- Kuidas Nadalilt joonelgi mängida, aga mulle meeldib hannese eeskujul tennist mängima. autogrammi küsida vastast survestada,” selgitab Johannes, Tennisepisiku päris Johannes isalt, miks võrgus on huvitavam. Johannesele kes on püüdnud järgemööda kõiki kol- Rääkides veel geenidest: kui palju isalt meeldib ka paarismäng, sest seal ei pea me poega reketiga palli taga ajama pan- näitlejameisterlikkust oled pärinud? kõike enda peale võtma ja pingeid on vä- na. Neist vanim otsustas muusika ka- „Olen Pärnu Endla teatri näidendites hem. Koos Robin-Erik Partsiga on Johan- suks, keskmisele meeldib aga vesi ja kaasa teinud, aga seda teed ma praegu nes jõudnud Tennis Europe turniiridel purjetamine. Võimaldamaks noorimale ei valiks... Kui tennis ei lähe, on see finaali. Korra võideti ka esimesena ase- pojale parimaid treeningutingimusi, muidugi tagavaraks,” naljatab noor- tatud paari. „Need olid kaks suurt kolli, rajab perekonnapea hetkel naabritega mees, kuid lisab, et teatrilava pole siis- kes peksid kogu aeg meile peale, aga kahasse tenniseväljakut Võrumaal asu- ki tema jaoks. mängisime otsustavatel punktidel targe- va maakodu juurde. Aga tenniseväljak on ka nagu lava ja mini,” meenutab Johannes. „Paarismän- „Suvel on maal mõnus olla, ja kui meil mäng justkui näitemäng. Või kuidas? gus saan rohkem oma elemente kasuta- väljak on, siis veel mõnusam,” märgib „Tennist ma mängin enda jaoks,” sõ- da, aga üksikmäng on ka lahe,” möönab Johannes, rõõmustades, et siis saab ka nab Johannes, kuigi möönab, et mäng ta. „Pean veel tagatkätt lihvima ja õp- pere seltsis mängida. „Arvan, et emale- on publikulegi meelelahutus. pima õigeid otsuseid vastu võtma. Hak- isale ja ühele vennale teen ära. Aga vanim Näiteks Gael Monfils ajab rahva sa- kan ka rasketel pallidel liialt nikerdama vend on minuga võrdne,” sõnab Johannes. geli naerma. Võtaksid ehk eeskuju? – peaksin mängima konkreetsemalt.” „Oi, tema on juba kloun, mulle meel- Johannes teab, et tippu murdmine Võidust olulisem on dib enim Roger Federer,” tutvustab nõuab tööd ja vaeva ning unistuse täi- see, kuidas ta tuleb noormees eelistusi. Ta on mõlemat tumiseks peab palju asju klappima. meest oma silmaga teineteise vastu män- „Eks elu näitab, kuidas läheb,” ütleb ta. Pärnus Mait Künnapi näpunäidete jär- gimas näinud – Roland Garrosi turniiril. Eesmärk on aga konkreetne: võimali- gi harjutaval Johanneset on varem tree- „Federeril on alati puhas tehnika ja kult palju trenni teha. ninud ka Henri Busch ja Heggert Meier. ta mängib targalt. Tean, et temagi när- Johannes treenib viiel päeval ja seit- Treener Künnapi sõnul oled sa vahel vitses noorena väljakul päris palju, aga se korda nädalas. Selle kõrval peab ka liigagi agressiivne, millest see tuleb? on sellega kõvasti tööd teinud,” tunnus- kooliga hakkama saama. Pärnu Kunin- „Võib-olla geenidest,” naerab Johan- tab Johannes oma suurt eeskuju. ga tänava põhikoolis õppiv Johannes on nes. „Isa on kunagi vehkleja olnud. Aga Samal turniiril nägi ta ka Rafael Na- mõelnud ka pealinna tuleku peale, kuid mulle lihtsalt meeldib ründav stiil.” dali, kellelt õnnestus isegi autogramm kõik sõltub treenerist: „Kui suudan te- Ent agressiivsusel on ka varjukülg: saada – selleks tuli hispaanlast nokat- ma juures püsida, siis lähen temaga „Mõnikord lähen väljakul keema – kui siga visata. „Ootasin teda koos teiste vajadusel kaasa,” ütleb noormees. teen olulistel hetkedel valesid otsu- lastega riietusruumi viivas käigus ja kui „Kõik treenerid räägivad ju põhimõtte- seid,” tunnistab Johannes ning lubab ta kõndis meist mööda, mõtlesin, et suva liselt sama juttu, aga oluline on usaldus. end käsile võtta. sellest mütsist ja viskasin selle talle jä- Minule Mait väga meeldib ja olen ra- Oled end vastasel provotseerida rele. Müts maandus täpselt Nadali kaen- hul.” Johannes kiidab ka trennikaaslasi, lasknud? la alla. Ta kirjutas sellele autogrammi nimetades neid toredaks pundiks. „Kõik „Nojah, ütleme nii,” nendib ta. peale, tõstis üles ja küsis: kelle oma? on minust veidi vanemad ja see on hea.” Aga palju sa ise teisi provotseerid? Andis mütsi tagasi ja tegi nii (Johannes Tänapäeval on tõsist sporti sponsori- „Ma ei ole selline, kes teisi närvi ajab. patsutab labakäega vastu oma pead),” teta raske teha. Ehkki Johannest aitab Kindlasti on oluline võita, aga pole täh- meenutab noormees lahedat kogemust. SEB Tallink Teami kuulumine, soovib tis, kas vastane läheb närvi või ei,” vas- Visadus viis teda sihile ka Mastersil, kus ta enim tänada oma vanemaid ja sõber tab Johannes ja lisab, et võidust on ise- Johannesel õnnestus rääkida end foto- Jaan Koppelit.

TENNIS 2/2013 29 TULEVIKU tegija

Kimberly Valgemäe

30 TENNIS 2/2013 TULEVIKU tegija Kimberly Valgemäe valik – Eesti või Tšehhi? Kui kõigest viie ja poole aastane põlvepikkune Kimberly Valgemäe esimest korda tenniseväljakule viidi, oli tema esimene küsimus emale: “Kas ma saan ikka kohe suurele väljakule mängima?”

Tekst: Ann Hiiemaa Foto: Terje Lepp

ui saatus tahtnuks teisiti, võiksi- ge olulisem – nad on võimaldanud tegel- ma. Tunnen, et seal on arenguks pare- me täna ehk rääkida Kimberly da mul alaga, mida armastan. Saan tões- mad võimalused.” KValgemäest kui suusatajast ja ti ise ka aru, kui väga mul on vedanud,” Esialgu mõtleb Valgemäe aga siiski mitte tennisistist. “Ema mõtles, kas pa- sõnas Valgemäe täiskasvanult ja tänas vaid ühe sammu jagu edasi. Tänavu neb mind suusatamise trenni või tenni- oma eelmisi treenereid Kersti Orekit, peamiselt viitega Nõmme Põhikooli lõ- sesse. Suusatamises läks mul isegi päris Redt Reimalit, Andrei Luzgini. petanud Valgemäe asub uuel veerandil hästi, sain koolidevahelisel võistlusel õppima Rocca Al Mare kooli. Sügisest kolmanda koha,” meenutas 15-aastane tahaks ta kindlasti kaks korda päevas Valgemäe ja lisas rahulolevalt: “Õnneks “Tulevikus ei välista treenima hakata. “Oleks hea, kui saak- jõudsin siiski tennise juurde. Ei kuju- ma sugugi, et kolingi sin ka hommikuti tennist mängida. Et taks end suusatajana ettegi! See tundub mängijana areneda tuleb kindlasti koor- natuke...igav. Tennises on pidevalt eri- Tšehhi ning hakkan seda must tõsta. Muudmoodi pole võimalik nevad olukorrad ja huvitav. Ma ei vahe- riiki esindama. Tunnen, arenguredelil edasi astuda,” kinnitas ta. taks seda spordiala ühegi teise vastu.” et seal on arenguks Nüüd treenibki Valgemäe viis kuni Koerad hobiks kuus korda nädalas tenniseväljakutel, paremad võimalused.” pääses mullu Umeås peetud Tennis Eu- Vabal ajal tegeleb Valgemäe aga oma rope 3. kategooria noorteturniiril finaa- Kuna tema isa on tšehh, siis on piigal koertega. Ja mitte üksnes ei tegele, vaid li ja nopib Eesti meistrivõistlustel me- võimalus isa kodumaale kolida. Pole käib nendega ka välismaal näitustel. dalikohti. Võrreldes elu esimeste tur- välistatud, et tulevikus hakkabki ta soo- “Kui mina nendega näitustel ei käiks, niiridega ei tunneks Valgemäe end tuks isa kodumaad esindama. Enamik siis vist ei käikski keegi...See on väga kõrvalt äragi. tennisemaailma eeskujusid Valgemäe hea hobi. Saab vahelduseks muule ka jaoks tulevadki just nimelt Tšehhist ja mõelda. Lisaks annavad koerad palju Kolib suveks Tšehhi mitte Eestist. Suurim iidol on praegu positiivset energiat,” nentis Valgemäe, siiski venelanna Maria Šarapova. kelle välismaa turniiridele käivad tava- Aga eesmärgid on kõrgemad. Märksa “Tšehhis on tennisistidele paremad liselt ka koerad kaasa elamas. kõrgemad. “Tahaksin naiste seas kuna- võimalused loodud. Riigi tugi on suu- Kui põhikooli eksamid tehtud, sõidab gi saja parima hulka jõuda. Selleks on rem. Väljakuid ja tänu sellele ka tree- Valgemäe suveks Tšehhi. Seal on tal ju- vaja aga veel meeletult-meeletult palju nimisvõimalusi on rohkem,” nentis ba oma treener, tuttavad väljakud ning tööd teha,” avaldas Valgemäe, kes pole Valgemäe, kes tegelikult 12-14-aasta- head sõbrad. Sügisel aga naaseb taas peres sugugi ainuke, kellel tennisearee- sena elaski Tšehhis. “Mulle meeldis ema kodumaale Eestisse. “Suvel on hea nil hästi läheb. Tema noorem vend alus- seal. Aga sellise trenni kõrvalt ei saa- tennisele pühenduda, kooli kõrval pole. tas tennisega juba kolme aastaselt. Prae- nud koolile täielikult pühenduda. Tule- Saab rahulikult kaks korda päevas tree- guseks kaheksane veli astub õe jälgedes vikus ei välista ma sugugi, et kolingi nida,” sõnas Valgemäe rahulolevalt ja ning kogub samuti trofeesid. “Vennal on Tšehhi ning hakkan seda riiki esinda- silkas tagasi tenniseväljakule. väga hea käsi. Kui ta võistleb, siis ikka võidab ka,” tunnustas vanem õde. Treeneri kommentaar Ent tegelikult on Valgemäede perekonna esinumbriks seni veel isa..... Kunagi- Alates eelmisest septembrist on Kimberly Valgemäe treener Oskar Saarne, kelle sõnul ne Tšehhi noorte esinumber! Mõtlete, et on piigal potentsiaali küll. “Et paremate tulemusteni jõuda, tuleb rohkem trenni teha. Vähemalt poole rohkem. miks Tšehhi esinumber? Kuid Kimberly Mängu ja füüsise osas saab kõike veel paremini ja rohkem teha. Kimberlyl on vaja isa ongi tšehh, ema aga eestlane. Kodu- suvel otsustada, kui palju ta on valmis pingutama ja koormusi kannatama. Kui ta seks keeleks on nii inglise kui ka tšehhi tahab eesmärkide saavutamiseks endale võimalust anda, siis peab selle otsuse keel. Valgemäe räägib kõiki kolme – ees- tegema,” avaldas Saarne, kelle sõnul on Valgemäe suurimaks plussiks see, et ta ti, tšehhi ja inglise – keelt ladusalt. võitleb alati lõpuni. Just tänu isale ja emale saab ka Val- “Ta on heas mõttes piisavalt jonnakas. Ei anna vastastele kergelt ühtki punkti. Oma gemäe omaealiste tennisemaailma tip- olemuselt on ta siiski rohkem eestlane kui tšehh,” arutles Saarne, kelle sõnul on Eestis Valgemäel konkurentsi piisavalt. “Turniirivõit ei ole kunagi kindel. Vastaseid jagub.” pudega kätt proovida. Terve suvi on ti- See, et Valgemäe oma suved Tšehhis saab veeta ning sealsete treenerite käe all hedalt erinevaid välisturniire täis. “Olen harjutab, tuleb Saarne sõnul õpilasele üksnes kasuks. “Võimalus kahe erineva riigi oma vanematele väga tänulik! Nemad tennisekultuuri kogeda on tema jaoks kindlasti väga rikastav. Annab palju juurde,” on mind toetanud ja suunanud. Mis kõi- nentis Saarne.

TENNIS 2/2013 31 ANALÜÜS Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, Sportlikke lapsi jääb ennetad kaasnevaid põlve-, järjest vähemaks selja- ja liigesevalusid. Ajendi alljärgnevale loole andis tegelikult Harri Neppi ja Ants Juhvelti kahekõne Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e ajakirja Tennis eelmises numbris, kus selgus, et pool sajandit tagasi olid kõik tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. tennisetrenni tulijad kehaliselt sportlikud ning pallimänguoskuste poolest Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste mitmekülgsed. Tänapäeval see kahjuks enam nii pole. ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis. Tekst: Ants Põldoja Fotod: Viktor Burkivski, Scanpix Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel a autor mäletab omast ajast, et keksu mängimise asemel istutakse Eelneva kohta leiab treener Aleksan- või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need enamasti olid kõik poisid enne nüüd arvuti ees. Trenni tullakse keha- der Jürgens, et tema meelest on see kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed K„päris“ trenni minekut mingil liselt ettevalmistamata ja oskusteta. Kui isegi negatiivne tendents, kui tänapäe- viisil sporti teinud. Praegu tuuakse laps võrrelda ajaga, mil ise alustasin, siis val andekamad nii kiiresti silma pais- 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti mõnikord tennisetrenni selleks, et ta teine erinevus on praegu kallid treenin- tavad. „See pole üldse hea, et natuke- tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. hakkaks rohkem liigutama. Varasemal guajad. Vanasti jäid klubisse edasi veel negi sportlikum laps tõuseb kohe esile. ajal enne avastati, et laps on sportlikult mängima palli, suvel veetsidki suurema Pigem näitab see üldist madalat taset. ‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete andekas ja siis läks trenni. osa ajast tenniseklubis. Raha on teinud Kes vähegi liigutada oskab, on kohe te- „Õigesti ütlesid, et tuuakse trenni,“ oma korrektuuri, sellest on väga kahju, gija,“ arvas Jürgens. tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis ütles Neppi. „Kui mina alustasin män- sest head materjali on üha vähem,“ rää- Teen veelkorra tagasipõike enda ae- tahes suunas liikudes. gijana ja hiljem treenerina, siis käidi gib Saarne. ga: kuna meie klassist trenni tulnutel andekaid ise koolides otsimas. Vanasti Meilt tellides saab klient kaasa oma enda jalgadest tehtud positiivid. Järgmise paari olid spordi võimalused suuremad, kuid Kiirust tuleb hakata tellimiseks ei ole vaja teha muud kui tuua need meile, ning me valmistame ootetööna tänapäeval on rohkem uusi tegevusi treenima juba läbilöömiseks. Küsimus on ka rahas: varakult. Fotol (u 20 min) uue tallatoe paari vastavalt kliendi soovile. harjutus Rolf Bühleri praegu on tennis piisavalt kallis, et ai- tennisekoolituselt. nult rikkamad inimesed saaksid sellega tegelda. Tennisesse tulevad need, kellel on raha ja kui satub nende hulka sportlikult andekas laps, peame olema õnne- likud. Selliseid juhuseid siiski leidub.“ www.gadox.ee

Jalgpalli või keksu mängimise asemel  Jalalabale lasuva surve mõõdistamist jalalaba neljas eriosas (kand, arvuti ees keskvõlv, pöid, varbad) nii dünaamilises kui ka staatilises olekus; Treenerite üks probleem tänapäeval  Tulemust analüüsida 2D ja 3D versioonis; ongi see, et koos tennise õpetamisega  Salvestada kõnnimudel (ROP) ja analüüsida kõnnimudelit õige tuleb hakata lapsel arendama ka üldi- telje suhtes kraadides; seid oskusi, mida spordi tegemiseks  Seade mõõdistab täpselt labajala pikkuse ja laiuse, mis on eriti vaja. „Palli liikumise hindamine ja koor- oluline kliendile õigete jalatsite ja sisetaldade valikul; dinatsioon on tennises need vajalikud asjad, mis omal ajal olid lastel tänu hoo-  Saadud raportitulemusi arvestades on võimalik tellida vispordile olemas,“ ütles Neppi. „Kui individuaalsed sisetallad igapäevaseks kasutamiseks kui ka nüüd tuleb trenni laps, kellel eelnevad erinevaks otstarbeks nagu näiteks jooks, kõnd, tennis, golf, pallimängukogemused puuduvad, siis suusatamine, rulluisutamine, jalgpall jne; tingimata pole ta veel tennisele kadu-  Mõõdistamine võimaldab määratleda jalalaba probleemsed nud. Treenerid soovitavad neil võtta Ka Saarne sõnul jääb kõige rohkem oli teatud sportlik tase olemas, sai tree- piirkonnad ja valida õiged tallatoed ning jalatsid (sh. kliendid, tennise kõrvale veel üks ala. Tennises puudu koordinatsioonist ning oma keha ner valida grupi spetsiifiliste tennise- ei saa laps väiksena koormusi, sest löö- ja liikumise tunnetamisest. „Praegu oskuste, mitte füüsilise põhja alusel. kes põevad diabeeti, reumatoidartriiti või kelle jalalaba on gi õppimine ja kuiv trenn võtavad palju tuuakse vahel trenni lapsi, et neid üle- „Kui tänapäeval tundub, et mõnele deformeerunud); aega. Kui jooksmise kogemustest jääb kaalust päästa, varem tulid ikkagi need, sobibki tennis, aga muud sporti laps  Andmed salvestatakse puudu, läheb kaua aega, kui liikumise kelles nähti andekust. Paljudel pole ka suurt ei oska, siis temast head tennisis- andmebaasi. Andmebaas pealt lööma õpitakse.“ tahtmist areneda. Kui mõned lapsed on ti ei kasvata,“ nõustus Neppi. „Aasta- võimaldab erinevatel aegadel Noorema põlvkonna treener Oskar normaalses füüsilises seisundis, paista- kümneid tagasi olid lapsed hoovispor- tehtud uuringute tulemusi Saarne tunnistab, et laste väheseid os- vad nad kohe silma. Nad ei pruugigi diga ette valmistatud ning nende seast Jalalaba diagnostikat teostatakse Türi 10c, Tallinn kusi on tunnetanud kõik juhendajad. tennise mõttes olla väga andekad, aga oli üsna hästi näha, kellele ja millised eelregistreerimine tel. 650 1322 E. - R. 9.00 - 16.00 võrrelda. „Eks see ole tuntud jutt, et jalgpalli või teistest üle,“ selgitas Saarne. pallimängud sobivad. Praegu võib aga AS Gadox Tel: 6 501 322 E-post:[email protected] Türi tn. 10C Tallinn 32 TENNIS 2/2013 Fax: 6 501 323 E-R 9.00-16.00 Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.

Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis.

Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes.

‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis tahes suunas liikudes.

Meilt tellides saab klient kaasa oma enda jalgadest tehtud positiivid. Järgmise paari tellimiseks ei ole vaja teha muud kui tuua need meile, ning me valmistame ootetööna (u 20 min) uue tallatoe paari vastavalt kliendi soovile.

www.gadox.ee

 Jalalabale lasuva surve mõõdistamist jalalaba neljas eriosas (kand, keskvõlv, pöid, varbad) nii dünaamilises kui ka staatilises olekus;  Tulemust analüüsida 2D ja 3D versioonis;  Salvestada kõnnimudel (ROP) ja analüüsida kõnnimudelit õige telje suhtes kraadides;  Seade mõõdistab täpselt labajala pikkuse ja laiuse, mis on eriti oluline kliendile õigete jalatsite ja sisetaldade valikul;  Saadud raportitulemusi arvestades on võimalik tellida individuaalsed sisetallad igapäevaseks kasutamiseks kui ka erinevaks otstarbeks nagu näiteks jooks, kõnd, tennis, golf, suusatamine, rulluisutamine, jalgpall jne;  Mõõdistamine võimaldab määratleda jalalaba probleemsed piirkonnad ja valida õiged tallatoed ning jalatsid (sh. kliendid, kes põevad diabeeti, reumatoidartriiti või kelle jalalaba on deformeerunud);  Andmed salvestatakse andmebaasi. Andmebaas võimaldab erinevatel aegadel Jalalaba diagnostikat teostatakse Türi 10c, Tallinn tehtud uuringute tulemusi eelregistreerimine tel. 650 1322 E. - R. 9.00 - 16.00 võrrelda.

AS Gadox Tel: 6 501 322 E-post:[email protected] Türi tn. 10C Tallinn Fax: 6 501 323 E-R 9.00-16.00 ANALÜÜS ainult õnnekombel see õige meie juurde jooksjad. Neppi sõnul pole tänapäeval „Käe tundlikkus on teatud määral Mõõdukas ja korrapärane treening on oluline tervise sattuda.“ palju muutunud. „Need, kes juba võist- looduse poolt antud, seda ei ole kerge heaks. Beurer pakub laia valikut pulsikellasid optimaal- Saarne sõnul oli konkurents omal ajal lustennises ilma teevad ja Eestis meda- muuta. Reaktsioonikiirust ja koordinat- seks treeningu jälgimiseks ja kaitsmaks stressi eest. edasiviiv jõud. „Eks parimad tõusevad leid võidavad, teevad ka muud sporti siooni ei ole lihtne arendada. Üks huvi- lõpuks igal ajajärgul esile, kuid varem edukalt. Lõppude-lõpuks pole probleem tav omadus on veel palli põrke prognoo- kestis rivaliteet kauem. Tänapäeval on nii hull, kui ta paistab – sportlikke tüüpe simine. Isegi lapsepõlves omandatud vanemates vanuseklassides mängijaid jätkub igale alale,“ sõnas Neppi. „Mis mänguoskused ei pruugi siin kaasa ai- juba liiga vähe ja see on alale suur mii- aga tänapäeval keskmise taseme alla data. Võin öelda, et isegi Eesti tippmän- TREENI TARGALT BEURERI PULSIKELLADE ABIGA nus,“ leidis Saarne. tõmbab, on see, et nüüd moodustatakse gijate seas on olnud üksikuid, kel palli tennises ka harrastajate gruppe, kel po- põrke lugemine nõrk. Nad on tööga edu Tipud endiselt legi eesmärki kuhugi pürgida. Vanasti saavutanud, aga rahvusvahelisse tippu sportlikud, keskmine praagiti need lihtsalt välja.“ oleks neil niikuinii asja olnud,“ teadis „Üldiselt on see võimatu, et tennises Neppi. tase kehvem jõuaks päris tippu mõni noor, kes muud „Kiirust ja koordinatsiooni tuleks Neppi leidis, et Eesti põhjamaine kliima sporti üldse ei oska. Võistlustennisistide kindlasti arendada võimalikult vara. on samuti õnnetus. „Peame aastas 7-8 oskused ei erine tõesti paarikümne aas- Lapsed on 6-8-aastaselt nagu svammid, kuud mängima sisetingimustes. Väljas ta tagusest ajast,“ nõustus ka Saarne. kes infot sisse imevad, suudavad õpe- tusi haarata ja järele teha. Hiljem oleks Vaesemates maades neid omadusi juba raskem järele aidata. on hoovisport ikka veel Mille üle ma aga väga ei muretseks, on moes, kuid seal pole vastupidavus. Seda saab tahtejõu baasil tennise jaoks raha. treenida ka hiljem. Kui mul on näiteks 10-aastane õpilane kehva vastupidavu- sega, siis ma veel probleemi ei näeks,“ Pulsikell Beurer PM26 Pulsikell Beurer PM52 Pulsikell Beurer PM62 Pulsikell Beurer PM90 ütles Saarne. „Praegu peab treener rohkem pööra- Hind 49.90 Hind 79.- Hind 89.- Hind 189.- Nii algajad harrastajad kui ka Naiseliku voolava disainiga LED-ekraan roheliselt nii kaua Kõrgusmõõtjaga pulsikell koos ma tähelepanu füüsilisele ettevalmistu- aktiivsed sportlased saavad kella abil saab mõõta keskmist kuni püsite treeningtsoonis tarkvara ja arvutikaabliga. sele ja eriti algajate puhul: koordinat- selle kella abil kergesti jälgida ja maksimaalset pulsisagedust ning muutub punaseks kui Mõõdab keskmist ja maksi- sioon, mitmekülgsus, painduvus,“ sõnas pulsisagedust ja mitmeid teisi ja ringiaegu. Kellal on tekstii- väljute tsoonist. Roostevabast maalset pulsisagedus, näitab Jürgens. „Tänapäeva noored teevad va- oma füüsilise vormiga seotud list pulsivöö, pesa jalgrattale terasest korpus. Mõõdab kulutatud kalorite ja rasva hel isegi rohkem trenni, aga liiga ühe- näite. Kella on lihtne kasutada kinnitamiseks, veekindlus kuni keskmist ja maksimaalset kogust. Võimalik on määrata külgselt. Minu ajal oli ere näide Mait ja see sobib nii meestele kui 30 m ja hoiustamiskohver. pulsisagedus, näitab kulutatud individuaaltreeningu vahemik. Künnap, kes tegi kaht ala ja mõlemat naistele. kalorite ja rasva kogust. Fitness test, automaatne heal tasemel. Meie treenerite teadmi- Võimalik on määrata indivi- ringiaegade salvestamine, duaaltreeningu vahemik. baas- ja aktiivse ainevahetuse sed füüsilisest ettevalmistusest võiksid kiiruse arvutamine. EASYFIT ka olla paremad.“ Pulsivöö nutitelefonidele Beurer Runtastic PM2000+ tarkvara treeningute planeeri- Karta on, et lahendust laste igakülgse miseks, kontrolliks ja kaalu liikumisharjumuse suurendamisele po- Hind 89.- jälgimiseks. legi. Ehk siiski elulaad muutub, et spor- Pulsivöö koos vastuvõtjaga. Runtastic appi abil saad mõõta keskmist ja maksimaalset ti hakatakse rohkem väärtustama? pulsisagedus, jälgida kulutatud kalorite ja rasva kogust. GPS-navigaator, kiiruse ja marsruudi „Lahendust tuleks otsida,“ arvas Saar- salvestamine nutitelefoni. Tasuta konto www.runtastic-com. ne. „Eestis on ju sporditegemine iseene- on esiteks odavam ja teiseks on ilusa Jürgens: „Tippmängijad oskavad sest populaarne. Vanemad võiksid las- ilmaga rohkem võimalusi läbi viia iga- kõike hästi, aga võib-olla nad ongi tega koos teha tervisesporti. Selle ase- sugu liikumist. Olen veendunud, et need jõudnud tippu tänu sellele, et arenda- mel, et kinno minna, lähevad matkama lapsed, kes saavad aastaringselt sooja nud mitmekülgsust rohkem. Võib-ol- või palli mängima. Oleks ka hea, kui ilma nautida, liiguvad kokkuvõttes roh- la on neile ka looduse poolt rohkem lapsed oskaksid näiteks jalgpalli ja ak- kem. Meil võiks ju talvel olla suusata- antud. Kui vaatame aga massi, siis robaatikat enne tennist. Ning eesmärk mine, aga lund ka mõnikord pole! Pool seal on sportlikke tüüpe palju vähem pole ju ainult tippsportlaste ettevalmis- aastat porist aega, kus ei saa väljas teha kui aastate eest.“ tamine, vaid terve inimese kasvatamine. seda ega teist,“ kurtis Neppi. Treeneritel oleks siis rohkem valida, ent Jürgensi sõnul on internet üks asi, aga Kuidas saab treener kui sellest füüsiliselt tugevast ja tervest tänapäeval on lastel ka muid huviala- probleemi lahendada? lapsest saab kunstnik või matemaatik, ringe rohkem ja koolis suurem koor- tuleb talle elus kasuks ikka.“ mus. „Omapead olemist, kus poisid Treeneril on tänapäeval rohkem rabe- Jürgens on ehk mõnevõrra pessimist- ronivad üle aia või viskavad kividega lemist laste füüsilise ettevalmistuse likum: „Ühiskondlikku suhtumist ja elu aknasse (muigab – toim.), sellist asja kallal, et nad lõpuks võistlussporti viia. me ei saa muuta. Enam me ei näe, et enam pole. Kogu tegevus on kontrolli- Seepärast on oluline teada, milliste vabal muruplatsil paneb keegi jalgpal- tud ja planeeritud.“ omaduste või oskuste arendamist on limängu püsti. Kuid mida treener saab Omal ajal kuulusid iga vanuseklassi võimalik ka hiljem järele aidata, kuid teha: suunata lapsi algusest peale teis- parimad tennisistid ka oma koolis mõnda millised puudujäägid võivad pöörduma- tele aladele ja mitmekülgsemale tege- pallimängukoondisse või olid kiireimad tult tunda anda. vusele vabal ajal,“ rõhutas Jürgens. Beureri pulsikellad on müügil Euronicsi kauplustes. Info ja kaupluste lahtiolekuajad www.euronics.ee 34 TENNIS 2/2013 Mõõdukas ja korrapärane treening on oluline tervise heaks. Beurer pakub laia valikut pulsikellasid optimaal- seks treeningu jälgimiseks ja kaitsmaks stressi eest.

TREENI TARGALT BEURERI PULSIKELLADE ABIGA

Beureri pulsikellad on müügil Euronicsi kauplustes. Info ja kaupluste lahtiolekuajad www.euronics.ee AJAlugu

1965. aasta suurel koondisel oli isegi probleeme, et ühele fotole mahtuda.

Eesti tennise poole sajandi tagused suurvõidud Tenniseajakiri pühendab Eesti tennise juubeliaastale loomulikult tähelepanu. Mõni peatükk leiab tee lugejani enne sügisel ilmuvat tennise suurraamatut – eeltutvustuse mõttes. Üheks selliseks peatükiks on muidugi 1961-1965 aasta võistkondlike suurvõitude lugu, mis siin lühendatud kujul ilmub.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: erakogu

arasemast teisejärgulisest Eesti pääses üksikmängude järel ko- üksikmängud Tõruke, Kivi, Leius, Par- alast sai kuuekümnendate duseinte toel mängiva Gruusia vastu 8:7 mas ja Hiop. Tegemist oli Eesti tennise „Vesimesel poolel äkki paraad- ette ja kasvatas paarismängudega lõpps- esimese suurvõiduga. ala, millest lehed hakkasid rohkem ja koori 12:9-le.Teises poolfinaalis jäi Pukikohtunikuna käis Tbilisis Aavi rohkem kirjutama,“ leiab Peeter Lamp, Moskva (kõigi viie senipeetud võistkond- Dobrõš, kes tagasisõidul koges võist- kes osales sel perioodil kõigil võidukail liku turniiri võitja) suurüllatusena alla konna võidujoovastust. „Tegemist oli võistkondlikel võistlustel. Vene Föderatsioonile 11:12, kuigi juhtis tõesti suurvõiduga. Alates 1926. aastast 1961. aasta Liidu võistkondlikud enne kaht viimast segapaarismängu. mängus olnud karikas rändas Moskvast meistrivõistlused peeti Tbilisis. Võist- välja alles esimest korda ja kohe Ees- konnas oli neli naist, kuus meest, kaks tisse!“ meenutab Dobrõš. „Treenerid neidu ja kolm noormeest. Eestlased Igaüks oli ostnud pudeli Kree ja Taft otsisid võiduvariante ük- (Velve Tamm, Helgi Ustav, Maila Tõru- gruusia veini. Need sikmängudele järgnenud paarismängu- ke, Made Lindre, Toomas Leius, Jaak dest. Leiti optimaalsed paarid ja nen- Parmas, Eerik Kedars, Heldur Hiop, valasime võidetud dest tuli arvukalt punkte. Tänaseni Peeter Randmer, Jüri Lamp, Maria kristallkarikasse, mis meenub, kuidas Jaak Parmas alistas Kull, Tiiu Kivi, Peeter Lamp, Ants Juh- käis käest kätte. Nii Nugzar Mdzinarišvili üliteravate servi- velt ja Jaak Vahter) harjutasid nädala- dega. Rahvas tuli peaväljakult ära just päevad enne turniiri Batumis. tähistati Eesti tennise seda mängu vaatama ja tundis kaasa Esimeses ringis purustas Eesti Ka- esimest suurvõitu. oma poisile, kes jäi alla täpsusele ja jõu- sahstani 16:0, veerandfinaalis langes le: mõned Parmase löögid põrkasid üle Ukraina 12:8, kusjuures otsustava piirdevõrgu!“ edu tõid paarismängud. Poolfinaal- Finaalis võitis Eesti kristallkarika Dobrõš jätkab: „Tbilisist lahkusime paarid olid Eesti - Gruusia ja Moskva selge ülekaaluga 12:7. Veerand- ja pool- õhtuse rongiga Moskva poole. Kogune- - Vene NFSV. finaalis ning finaalis võitsid kõik oma sime ühte kupeesse - meid oli 17 ini-

36 TENNIS 2/2013 AJAlugu mest. Igaüks oli ostnud pudeli gruusia Tadžikistan, ei saanud Eesti käest set- lustas võidu,“ kirjutas veini. Need valasime võidetud kristall- tigi. 10:0, paarismängud jäeti pidamata! Kehakultuur. karikasse, mis käis käest kätte. Nii tä- Veerandfinaalis ei pannud esinumber Lamp ja Kedars ütle- histati Eesti tennise esimest suurvõitu.“ Leius oma Liidu koondise paarismän- vad nüüd, et tõsist ohtu Uk- Üle poolesaja aasta hiljem märgib Ee- gupartneri Sergei Lihhatšovi vastu kõi- rainale kaotada nende meelest polnud. rik Kedars, et Eestil oli kaks plussi: es- ke välja ja Aserbaidžaan sai oma ainsa Vaatamata noorusele, vanim oli 25-aas- malt ühtlane koosseis, mis lubas loota võidu Eesti üle veerandfinaalmatšis. tane Parmas, oli Eesti võistkonnal pii- punkte nii esimestelt kui tagumistelt Hinnatav oli Kivi võit NSV Liidu kuuen- savalt vaimujõudu ja pingetaluvust. mängijatelt. „Teiseks lõi välja ülekaal da reketi Sorokina üle. Põnev oli Gruu- Leius ja Häling olid 22-aastased, teised paarismängudes, mis tasavägistes mat- sia ja Ukraina veerandfinaal. Gruusia veel nooremad. Ent neil aastail saadi šides erilise kaaluga. Meie paaride osku- juhtis enne paarismänge 5:3, kuid sai rutem kogenuks! Seda näidati sparta- sed ja pingetaluvus olid väljapaistvad.“ 7:8 lüüa. Ühtlase koosseisuga Ukraina kiaadifinaalis 9:3 võiduga Moskva üle Finaalis pidi Eesti võitma esmalt ise- tuligi Eesti vastaseks poolfinaalis. vastaste endi kodulinnas! ennast ja seejärel Vene Föderatsiooni. Kohtumine kujunes närvesöövaks. „13. augusti pärastlõunal valitses Le- „Ma ei tea, kas treenerid Kree ja Taft Tsiteerigem Kehakultuuri: „Esimese nini-nimelise Keskstaadioni tenniselin- ise uskusid Eesti võitu, kuid mängijaile kolme kohtumise järel juhtis Ukraina nakeses seninägematu elevus. Tribüü- suutsid nad võidu võimalikkuse selgeks 2:1. Leius sai vigaderohkes kohtumises nidel, turniiritabelite stendi juures, teha. Kui võit lõpuks käes, siis alles ta- jagu Mozerist, kuid nii Kivi kui Kull ei puhvetis – igal pool surusid isegi võhi- jusime teo suurust,“ lisab Kedars. suutnud kuidagi näidata neilt loodetud võõrad inimesed üksteisel kätt ja kõla- Tollal alles tartlasena koos Juhvelti külmaverelist mängu ning kaotasid vas- sid eestikeelsed õnnitlused. Ja päev oli ja Vahteriga noorte „laudu“ mänginud tavalt Bakšejevale ja Titovale ootama- tõepoolest erakordne. Rahvaste III Lamp mäletab, et uhkeks tegi see võit tult kergesti.“ spartakiaadil õnnestus meie tennisisti- küll. „Küllap oskasid treenerid meid Lisaks sai päris liimist lahti Soome del see, mis varem polnud läinud korda osavalt häälestada. Finaalivastaseks poole tunniga „kuiva“ kaotuse Tarano- ei neil ega ühegi teise spordiala koon- eeldati muidugi Moskvat, mitte Vene valt. Üksikmängude lõpuks oli tänu disel, - võita meie vabariigile esikoht,“ NFSV-d. Eriliselt mäletan, kui sõbralik meestele siiski majas 4:4 viik. Paaris- raporteeris Eesti ajakirjandus. oli miljöö koondises. Mind, 17-aastast mängudeks tegid treenerid taktikalise „Tiimitunne aitas kaasa rahvaste poisinaga, ei alavääristanud keegi. See manöövri ning panid ühte paari Leiuse spartakiaadil, kus kõik spordialad koos. tegi tuju rõõmsaks ja vaimu värskeks,“ ja Lambi, teise Parmase ja Juhvelti. Elati samas hoones, einetati koos. Oma- meenutab Lamp, tänane Eesti Davise Mõlemad meie paarid võitsid! „See oli- vahel küsiti, kuidas läheb, käidi teiste karikameeskonna treener. gi Tartu õhtuste paarismängude vili,“ alade sportlastele kaasa elamas,“ mä- kommenteeris Lamp. letab Juhvelt. Spartakiaadivõit! Naispaarismängud andsid 1:1 viigi. En- ne kolme segapaarismängu oli Eesti pää- Ülemlaul Kui Liidu võistkondlikel meistrivõistlus- senud 7:5 ette ning välja mindi kindla tel mängiti nn suurte kooseisudega, siis peale. „Andsime üles paarid Kivi – Leius, NSV Liidu tenniseelus sõlmusid oluli- spartakiaadi juhend nõudis väiksemaid Kull – Parmas ja Soome – Lamp. Panus semad sündmused üle aasta: ühel hoo- võistkondi. Iga liiduvabariik ja Moskva oli pandud teisele paarile, kes täitiski loo- ajal võistkondlik konkurents liiduvaba- panid välja nii naistest kui meestest kaks tuse (alistas Taranova – Burko) ja kind- riikide, teisel spordiühingute vahel. täiskasvanut ja kaks noort. Eestit esindasid meestest Leius ja Parmas, noortest Lamp ja Juhvelt, naistest Tiiu Kivi ja Inna Häling, neidudest Maria Kull ja Tiiu Soome. Objektiivsed asjaolud ei kõnelnud meie kasuks: pool koondist oli lõpetanud kevadel keskkooli ja teinud juunis usinalt eksameid, Hälingul oli sessioon ülikoolis. Viie mängija treenitus jäi puudulikuks. Asja pidi päästma 12-päevane ühis- laager Tartus, kus mängiti lisaks kahele treeningkorrale päevas ajaviiteks veel õhtulgi. „Oli igavavõitu ja et valget aega jätkus hilisõhtuni, siis käisime meelelahutuseks paari mängimas. Kol- mas trenn päevas, milleks treenerid meid ei sundinud. Vahetasime partnereid ja tundsime Moskvas end just paa- rismängus hästi,“ meenutab Lamp. Teistest tugevamateks peeti Moskvat, kriimu võrra kehvemateks Ukrainat, 1963. aastal mängiti rahvaste spartakiaadil 8-liikmelise koondisega: vasakult Eestit ja Gruusiat. Esimene vastane, Tiiu Kivi-Parmas, Maria Kull-Aimre, Jaak Parmas, treener Evald Kree, Peeter Lamp, Ants Juhvelt, Tiiu Soome-Neiland, Inna Häling-Loit ja Toomas Leius.

TENNIS 2/2013 37 AJAlugu

1965. aasta märkis mei- 1961. aasta võiduka koondise ühispilt. le apoteoosi: Eesti võttis võistkondlikult ka nõr- gendatud koosseisuga mak- simumi. See oli ülemlaul. Võistkondlikel meistrivõistlustel Ka- liningradis ei saanud osaleda Leius, kes mängis universiaadil. Ajutiselt mängis Moskva eest Maria Kull. Kedars mõtles juba tipptennise jätta, kuid tuli alavor- mis olles tennisejuhtide palvel võistkon- da aitama. See sundis skeptikuid kaht- lema, kas Eesti on üldse võimeline esikoha eest heitlema. Õnneks esindas Jaak Simson jälle Eestit. Meie pluss oli kahtlemata suurem võistkond nagu võistkondlikel meistri- üheksa punkti, võita ühe naiste ja kaks na Poola Legia mängijad, järgmisel võistlustel ikka. Eesti võistkonda arva- meeste paarismängu. Tegelikkuses üle- aastal võidi mängida tšehhidega, kelle ti Parmas, Kedars, Simson, Lamp, Juh- tasime plaani, võitsime 12:5. kuid palju seas ka näiteks Vera Sukova ja Pavel velt, Mait Murss, Sven Eving, Endel pingelisemas heitluses, kui olime arva- Korda. Tallinna väisasid Krameri pro- Nael, Hindrek Sepp ja naistest Kivi, nud,“ tunnistasid treenerid. fid. 1962. aastal taastus 23-aastase va- Soome, Eva Kärmas, Inna Bežanitski, Teist poolfinaalis ei jõutud väljas lõ- heaja järel Eesti - Soome maavõistlus. Aita Kree, Mare Vetemaa. Võisime põh- petada, jätkati hallis. Moskva võitis Uk- Lamp juhib tähelepanu Leiuse isikli- jendatult loota punkte täiskasvanute raina vastu üksikmängud 8:7, kuid kao- kule mõjule. „Pärast seda, kui Toomas tagumistelt laudadelt ja noortelt. tas keskööks paarismängudega 10:12! võitis1959. aastal Wimbledoni noorte- Nii tuli Eesti finaalivastaseks ootama- turniiri ja tõusis kiiresti Liidu tippu, tult Ukraina. Kalkulatsioonid pidi üm- hakkasid tennisele huviliste kõrval tei- ber tegema, kuid tegelikkus osutus liht- se pilguga vaatama ka mängijad. Mõel- samaks: Eesti sai juba üksikmängudega di, et kui üks suudab, miks mitte ka purustava 10:5 edu! Kokkuvõttes tuli mina? Samal moel tõusis tennis Saksa- 13:7 võit. maal Grafi ja Beckeri või Rootsis Borgi Aasta 1965 andis Eesti tennisele veel võitude najal. Leiuse osa võistkonnas ühe olulise märgi. Leius jõudis French oli suur ka Eesti suurte võitude aastail Openil veerandfinaali, kus pidi kokku mi- 1961 ja 1963. Mulle andis Leius tugeva nema lõuna-aafriklase Cliff Drysdale´iga. impulsi.“ Moskva pani käe ette, Leius kuulutati vi- Jaak Simson märgib ka õnne osakaalu. gastatuks. Poliitika võitis... „Õigel ajal juhtus kokku punt tugevaid mängijaid, keda head treenerid õigesti Miks me võitsime? suunasid. Liidu võistkondlikel võitlusel mängiti nagu tõusu pealt, meeletu taht- Mistahes alal, ka tennises, ei saa üht misega – oli kohe tunne, et pühime kõik aastat kontekstist välja rebida, üht küm- teelt. Ja muidugi, paarismängud teeni- nendit teistest lahutada. On öeldud, et sid meid hästi!“ tõstab Simson esile. üks põlvkond saab suur olla vaid eel- „Tugev konkurents teeb kõigi mängu miste õlule toetudes. paremaks. Ja see aitas Eesti tennist tol- Kuuekümnendate tõusule lükati hoog lal kogu aeg,“ kõneleb Juhvelt ajakirjas sisse viiekümnendail. Elati veel täiesti Tennis. Ka Juhvelt kõneleb tahtmisest. suletud ühiskonnas, kuid vaba mõte „Entusiasm oli tõesti suur. „Laupäeva hakkas liikuma. Entusiasm, kohati ise- õhtuti sai (Dünamo hallis) istutud ja gi fanatism olid need mõjujõud, mis oodatud, et ehk keegi jääb tulemata.“ Esimese üleliidulise kulla toonud koondis koduses Balti jaamas: tennisele kiirenduse andsid. Teiseks, Velve Tamm, kellele 1962. aasta jäi esiplaanil Velve Tamm ja Heldur Hiop, konkurents. tipptennises viimaseks, märgib, et spor- kelle tagant paistab ka peatreener Leius on märkinud: „Eesti tennis oli dile on tõusud ja mõõnad iseloomulikud. Evald Kree. viiekümnendail suurepärases seisus: nii „Olime 60-ndail tugevad ka sellepärast, täiskasvanute kui nooremate seas leidus et tennisekeskusi oli mujal NSV Liidus Avavoorus langes Tadžikistan 15:0, igas vanuses häid mängijaid. Omavahe- veel vähe. Neid tuli hiljem juurde, kon- teises Valgevene 13:6. line konkurents oli see pärm, mille peal kurents muutus teravamaks ja meil oli Teises veerandfinaalis alistas Vene tase tõusis. Mängijate arenguga pidas üha raskem tipus püsida,“ sõnab 81-aas- NFSV ootamatult Gruusia ja tuli Eesti sammu treenerimõte.“ tane vanadaam, kes naasis pärast lapse järgmiseks vastaseks. „Teoreetiline ar- Eesti treeneritekaader muutus asja- sündi tennisesse ning suutis end 1961. vestus näitas siingi meie võitu. Lootsi- tundlikumaks ja edumeelsemaks. Näh- aastal uuesti Liidu edetabeli esiküm- me saada üksikmängudest kindlasti ti teisigi. 1960. aastal külastasid Tallin- nesse mängida.

38 TENNIS 2/2013

KAHEkõne Rasked üleminekuajad: tenniseliit tarnis kapsaid ja andis välja erootilist kalendrit Pealkirja ei tasu liiga tõsiselt võtta, otseselt ei teinud neid asju alaliit, küll aga saate Jaak Ulmani ja Mati Kuuma kahekõnest lugeda, kuidas kapsaste ja kalendri lugu oli. Juttu tuleb 1990ndate aastate üleminekuajast Eesti tennises.

Tekst: Ants Põldoja Foto: Viktor Burkivski lman töötas üleminekuaja algul paarismängus. Ja seenioridel oli natu- 1940“. Müüsime seda Venemaal kui soo- Eesti Tennise Liidu peasekre- ke võistlusi. je saiu, sest seal ei teadnud keegi Katõ- Utärina, hiljem presidendina. ni sündmustest. Sai kokku lepitud Üle- Mati Kuum asus pärast Ulmanit tööle Treenerite vähesus tekitas ka prob- liidulise Ajakirjandusleviga, et läbi peasekretärina. Autori küsimused ras- leeme? selle kaupa müües luua võrgustik. Võt- vases kirjas. Kuum: Kui spordikoolid kadusid, pol- sime tenniseliidu juurde isemajandavad nudki mõnel siin enam tööd. Põhiliselt allüksused, kelle tegevusse sekkusime Muule vastupidiselt tõi Nõukogude mindi Soome ja Saksamaale. ainult jamade korral, aga käibest tuli võim Eesti tennisele õitsengu, aga ise- Ulman: Paljud töötavad ju siiamaani vä- 10% alaliidule. Üks tegeles näiteks ka seisvuse taastamine põhjustas problee- lismaal. Näiteks Stamberg ja Parmas Soo- kirjastamisega, andsime välja isegi me. Kuidas segast aega iseloomustada? mes, Kõnd Saksamaal ja Neiland USA-s. erootiliste sugemetega kalendri. Jaak Ulman: Paraku lõppeski puna- Kuum: See oli vist esimene omataoli- võimuga Eesti tennise hea aeg. Spordi- Kuidas toimus Eesti Tennise Liidu taas- ne Eestis! koolid suleti, klubid olid veel nõrguke- tamine? Ulman: Kalendri väljaandjaks polnud sed ja neil polnud toimetulemiseks Ulman: Esimene ülesanne uutmise õnneks kirjutatud tenniseliit. Sama bri- eriti raha. Ühel päeval muutusid kõik laineharjal oligi Eesti Tennise Liidu gaad tootis merekarpidest ehteid, mida laste treeningud tasuliseks. Aga inimes- realiseeriti just läbi „Ajakirjanduslevi“. te suhtumine oli selline, et kuidas nii: Ja müüdi veel arbuuse. Ükskord telliti veel eile oli kõik tasuta ja äkki peame Kuna rahastamise terve partii Baltika ülikondi ja müüdi hakkama laste hobi eest maksma? Üks võimalused langesid Venemaal maha. Televiisoreid müüsime. probleem oligi, et laste grupid muutusid Kuum: Mäletan, et need olid Ida-Saksa hõredamaks. ära, oli meil naiivne telerid, mida ühine Saksamaa enam ei Teine asi: võistlussportlastel kadus ettekujutus, et alaliit vajanud. Nüüd tulid meelde need arbuu- stipendium, polnud enam ülalpidamist. võiks ise raha teenida. sid ja kapsad ka. Mul oli hea meel, et sain Mõni läks tööle, näiteks Erki Talver, jätkata peasekretäri tööd, sest olen ikka väga lootustandev mängija, leidis laeval eluaeg tennisega seotud, kohe pärast ameti ja hukkus paraku Estonia katast- taastamine õigusliku järjepidevuse alu- keskkooli lõpetamist alustasin Kalevis roofis. Umbes poolsada Eesti tennisisti sel ja naasmine Rahvusvahelisse Ten- treenerina. Meie allüksused ehk koope- siirdus USA ülikoolidesse. Nad said ba- niseliitu (ITF). Kuna rahastamise või- ratiivid käisid pea iga päev aru andmas, kalaureuse kraadi läbi tennise, maks- malused langesid ära, siis oli meil naiiv- kuidas olukord on ja palju raha tuli. mata sentigi õppemaksu. See oli palju- ne ettekujutus, et alaliit võiks ise raha Ulman: Te organiseerisite ka väljaku- dele ainus väljapääs jätkamiseks, aga teenida. Seetõttu me ei saanud aluseks piiride puhastamise masina tootmise! ühtki tippu sealt tagasi ei tulnud, kuigi võtta põhikirja, mis toimis enne II maa- Kuum: Jah, tõesti! Need olid väikeste mitmed esindasid hiljem Davis Cupi või ilmasõda, vaid muutsime sätteid NSV ratastega harjad, uus toode, mis puhas- FedCupi koondist. Liidus kehtinud „Välismajandustegevu- tas efektiivsemalt jooni. Neid tootis Ees- Mati Kuum: Nõukogude aja lõpus olid se Assotsiatsiooni“ tüüppõhikirjas, lisa- ti Tennise Liit ise. Harju müüdi isegi kõik meie tipptennisistid toidutalongide des vajalikes kohtades sõna „tennis“. välismaale. peal. Alaliidul polnud vaja nende toeta- Vastavad riigiasutused kinnitasid selle Ulman: Arbuusimüügiga oli huvitav miseks raha leida. Kui tuli Eesti aeg, põhikirja! Nii olid meil vabad käed iga- seik. Mati helistab mulle: „Suur jama läks ka meil töö keerulisemaks. Mis oli suguseks majandustegevuseks, isegi lahti! Pavel, kes arbuuse müüs, jäi va- aga hea, et klubide geograafia laienes. välismaal. Alles 90-ndate keskel muutus hele, sest nõutakse müügiluba.“ Siis alaliit taas mittetulundusühinguks. ütlesin, et las sõidab arbuusidega laste- See oli vist pigem seotud harrastusten- Kuum: See aeg oli alaliidule tähele- haiglasse ja jagab tasuta. Ise helistasin nise kasvuga? panuväärne, kuigi mina tegelesin ma- Õhtulehte ja teatasin, et tenniseliit teeb Ulman: Jah, harrastustennis tõusis jandusvärkidega vähem. kingituse. Uudis trükiti ära ja pärast uuele tasemele tänu liigade loomisele. Ulman: Tehtud sai põnevaid asju, mi- seda ei hakanud keegi meid karistama. Varem piirdus harrastajate tegevus da nüüd on lõbus meenutada. Näiteks Teine lugu oli kapsastega, mida sai klubihooaja avaturniiriga igamehe on siin venekeelne brošüür „Katõn Usbekistanist osta. Me ei tellinud uisa-

40 TENNIS 2/2013 KAHEkõne päisa, enne selgitasime välja, et Eesti gulane. Lõpuks ikkagi Euroopa Tenni- lemuste eest preemiat. ladudes kapsast pole. Tellisime kohe seliit ja naaberriigid aitasid. Raha, mida ITF jagab kaks vagunitäit. Ja kui vagunid Balti alaliitudele, ei vaadelda jaama saabusid, oli linn juba vahepeal Ja ise elasid näljas? kindlasti kui töötasu tennisistidele, vaid saabunud kapsast täis. Valel ajal tellisi- Kuum: Ei, söögid olid korraldaja rohkem ala arendamiseks. me! Kuna vagunite seisuaja eest tuli poolt, aga hotelliarvest jäi puudu. Ei Kuum: Palju oli põnevat Davis Cupi maksta, siis kutsusin sanitaar-epidemio- mäleta enam, kas tasusime pärast Eu- mängudes. Läksime isegi ajalukku, kui loogiajaamast arsti, kes mõõtis, et kapsa roopa Tenniseliidule raha tagasi või jäi pidasime 2000. aastal Norra ja Egiptu- pestitsiidide sisaldus ei vasta Eesti nor- see meile kingitusena. Nii et Paulig sega matšid Kalevi halli puupõrandal. midele. Teatasime usbekkidele, et võtke päästis olukorra, aga aitasid ka Jaak Kui Norra oli siin käinud, tuli varsti kõlbmatu partii tagasi! Nad loobusid Ulmaniga seotud firmad, näiteks EMT ITF-ist teade, et üle maailma keelati küll rahast, aga kapsast tagasi ei taht- ja Ericsson. Sa olid ju tollal Eesti side- puupõrandal Davis Cupi mänge korral- nud. Kuid vagunite seisuaeg tiksus. Hä- ministri esimene asetäitja! dada. Meie andsime seega ajendi. das pöördusin Vene sõjaväe sidemeeste Ulman: Baltika aitas mitu aastat Ulman: Mäng Egiptusega oli juba va- poole - nad viisid osa kapsaid endale koondise riietusega. rem kinnitatud. Seda oli kentsakas vaa- söögiks ja ülejäänu vedasid Pääsküla Kuum: Jah, igal aastal käisin korra data, sest mängiti südasuvel 25 kraadi- prügimäele. See oli näide algajate ärist. Baltika direktori Meelis Milderi juures ga sisehalli puupõrandal, mida egiptla- riideid vastu võtmas. Hiljem tuli spon- sed polnud enne näinudki. Nad ei osa- Rääkisite tuludest, aga mille jaoks ala- soreid juurde, aga need olid esimesed. nud kuidagi palli kiiret põrget aimata. liit raha kulutas? Davis Cupi ja Fed Cu- Kuum: Ebaharilik oli ka see, kui koh- pi võistkonnad õnnestus ju välja saata. Kui siiski alaliidu juurest minna tipp- tumises Lätiga luges joonekohtunik Jü- Ulman: Jah, sellega probleemi pol- tennise seisu juurde? ri Pihlakas Sumbergile otsustavas män- nud, aga Mati võiks rääkida, kuidas Ulman: Eks neil mängijail, kes veel gus teisel servil jalavea! Enneolematu! Eesti võeti uuesti ITF-i. Eestisse jäid, nappis ju mängupraktikat. Maailmas võetakse üliharva teise servi Kuum: 1992. aastal kutsuti Balti riigid Varem täitis üleliiduline turniiride ka- jalaviga ja kindlasti mitte oma mehele! õiguste taastamiseks ITF-i aastakoos- lender lüngad, nüüd lõime Eesti GP- Kui aga Eestis toimus III liiga turniir olekule Istanbuli. Mulle oli see väga turniiride sarja, mis siiamaani on ajale (1999 – toim.) tegi ITF eksperimenti, et tähelepanuväärne sündmus ja seal võe- vastu pidanud, süsteemi töötas välja võrgutripsuga servid loevad ja geimis ti kõiki uhkelt vastu. Kohal oli üle maa- ETL-i treener Jüri Põldoja. seisult 40:40 mängitakse otsustav punkt. ilma 50-60 riiki, meie lipud laual ja Kuum: See sari kindlasti aitas palju. Juhtus nii, et Eesti – Leedu otsustava kohe toimus ametlik liikmestaatuse Võistlused olid populaarsed ja rahalised mängu kolmanda seti seisul 5:4, 40:40 taastamine. ITF- president surus isikli- auhinnad ka. lõi Eesti võrgupuutega servi, millest pall kult kätt. Kuid kohalesõiduga tekkis võrgu taha potsatas ja mäng oli läbi! probleeme. Tiit Nuudi oli siis alaliidu Samas taheti saada rohkem tuge. Näi- Ulman: Mäletan kuidas Leedu esire- president ja abistas Pauligi firma kaudu teks ilmus ajakirjanduses lugu, kus keti Rolandas Muraška nägu pikaks tennist. Alaliidul oli raha, aga polnud Alti Vahkal kurtis, et ITF-i turniiridele venis – aga mis sa teed!? valuutat, käisin Helsingist läbi ja Soome sõitu tenniseliit ei toeta. Pauligi peakontorist ulatati lennupilet. Ulman: Noortel meestel oli ettekuju- Kas rasked ajad otsustasid, et Eesti ten- Aga päevarahasid ei saanud ning jäin tus, et kapitalismi ajal tuleb iga sammu nises 1970ndatel sündinud rahvusvahe- hätta. Ei jätkunud raha hotelli eest ta- eest maksta. Nad ei teadnud, et isegi lise tasemega mängijaid lõpuks ei tulnud- sumiseks. Teiste riikide tenniseliidud kõvad profitennisistid mängivad koon- ki? Neile ju üleminekuaja taak langes. puha rikkad, aga mina nagu vaene su- dise eest tasuta, kuid saavad heade tu- Ulman: Selge, et inimestel oli vaja millestki elada ja nõukogude aja eldo- raadot enam polnud. Kõik, kes 90-ndatel mängisid, käisid ju kuskil tööl. Sel- lise treeninguga läbi ei löö. Ja kui hiljem riigi toetus mingil kujul tagasi tuli ja sponsorite osa suurenes, olid nende ajad juba läbi. Hemingwayd tsiteerides võib öelda, et see oli Eesti tennise kadunud põlvkond. Kuum: Tahaksin veel mainida ülemi- nekuajal ühe presidendi Endel Sifi ja tema firma N-Terminaali abi. Ka mäle- tan, kuidas ta mainitud 1999. aasta või- dujoovastuses kuulutas pealtvaatajaile: „Olge kärmed, 500 krooni ulatuses pa- kun tasuta õlut!“ Ning kui algas tihe suhtlemine ITF-i ja välismaaga, siis kõ- vasti aitas tenniseliidu sekretär Ene Vahter, kes oskas inglise keelt, mida mina kahjuks hästi ei valda.

TENNIS 2/2013 41 AJAlugu

Juubilar Rein Sander – Eesti staažikaim tennisetreener 28. mail tähistas 75. sünnipäeva tennisetreener Rein Sander, kelle enam kui poole sajandi pikkuse treeneritöö eredaimad hetked olid ehk võidud Eesti noortekoondise juhendajana.

Tekst: Jaak Ulman Fotod: erakogu

uubilari lapsepõlv jäi sõja-aasta- koolis, kus töötas ka kogenud Alfred paistnud, ka võitma hakkasin,“ meenu- tesse, kuid õppima asus ta spordi- Keerd, hiljem lisandusid Tõnu Sventer tab Masing. Jtraditsioonidega Tallinna 21. Kesk- ja Inna Loit. MSK väljakutel kujunes Kuna MSK oli justkui Dünamo farm- kooli. Seal mängis Rein võrkpalli Rai- sõbralik ja töine õhkkond, mis ka häid klubi, saadi talvel pisut kasutada Düna- mond Pundi käe all ning korvpalli, kus tulemusi andis. mo halli, kuid sellega kaasnesid väike- tema üks võistkonnakaaslane oli Tõnno Sanderi treeningrühmadest said tuu- sed probleemid. „Kree tahtis eduka- Lepmets. Mõlemad meeskonnad mängi- le tiibadesse sellised tuntud tennisistid maid noormängijad kohe Dünamosse sid koolinoorte võistlustel edukalt. nagu Elena Lapimaa, Katrin Alvin, En- tõmmata. Leidsime siiski kompromissi, Kuid nagu Kadrioru ümbruse sport- del Nael, Kersti Orek, Tiiu Masing, Ol- et nad jätkasid meie käe all, aga vaja- like noortega ikka juhtus – varem või ga Sassova, Lembit Ainen, Ain Alvin, dusel esindasid Dünamot üleliidulistel hiljem sattusid nad tenniseväljakutele. Ülle Milk jt. Masing, täna ise staažikas võistlustel,“ meenutab Sander täna. Sander tuli ja jäi – kogu tema edasine treener, ei oska äkki kunagist juhenda- Treeneritöö kõrvalt lõpetas Sander elu on seotud tennisega, tänastest tree- jat kuidagi iseloomustada – oli treene- kaugõppes TPedI kehakultuuri teadus- neritest on tal pikim staaž. risse tol ajal armunud? „Oli selline noor, konna. Aastatel 1966-1972, kui mitmed B-klassis (praegu U16), kuulus Rein lokkispäine ja naljasoonega treener, kes tema õpilased kuulusid paremikku, täi- juba Eesti paremikku, tulles 1954. aas- jagas meile väga pühendunult teadmisi. tis ta Eesti noortekoondise peatreeneri ta meistrivõistlustel üksikmängus tei- Kannatlik pidi ta ka olema, et mina, kes kohustusi. Sanderil õnnestus ka NSV seks ja paarismängus koos Jaak andekusega niivõrd silma ei Liidu treeneritegrupi koosseisus Wimb- Parmasega võitjaks. A-klassis tee- ledoni turniiri külastada ning korra nis ta järgmisel aastal üksikmängu sõitis ta Hindrek Sepa ja Elena meistritiitli, viimasel noorteklassi Komarova-Lapimaa treenerina aastal tuli kolmes mänguliigis hõ- isegi Nigeeriasse. bedale. 1980-ndatel kolis Sanderite pe- Hingamisteede probleemid ei re Tartusse, kus Rein jätkas tööd lubanud Sanderil täiskoormuse- Akadeemilise tenniseklubi välja- ga treenida ja üleminekul täiska- kutel. Eesti tennise „segased üle- vanute klassi loobus ta võistle- minekuajad“ saatis Sander mööda misest, kuid mitte tennisest. Soomes Savonlinna VS treenerina. Sander jätkas treenerina tolla- Selle ajaga tõusis klubi II liiga ses Mererajooni Laste Spordi- keskmike hulgast esiliiga võitjaks, üks tema õpilane võitis medali Soo- Rein Sander (vasakul) Eesti me noorte meistrivõistlustel. noortekoondise peatreenerina 1993. aastal naasis Sander Tar- Tennisepeol tantsimas 1960ndate aastate teisel poolel. abikaasa Anniga. tusse ning asus treeneritöö kõrval ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõu ametisse. Tartu tuntumatest mängijatest on mingil ajajärgul saanud Reinult abi Henri Busch, Rau- no Gull, Kadi Hilpus, Riin Urbanik ja Erkki Mäeorg. Ka täna, juba pensionärina, ei lase Eesti Tenniseliidu auliige Rein Sander oma reketitel tolmu koguda. Ta aitab jõudumööda Jõgevamaal, oma tennise- väljaku- ja saaliga Torma alevikus, ten- niseelule hingamist sisse puhuda. Lugupeetav juubilar Rein Sander, palju õnne! Pikka ja sportlikult aktiivset pensionipõlve!

42 TENNIS 2/2013

PÄEVAkorral Piret Ilves: esimene Eesti meistritiitel on mulle MM-kullast kallim! Teist aastat järjest teenis Eesti seenioride MM-tiitli, kui Antalyas võitsid N 40+ klassi paarismängu Piret Ilves ja Mari-Liis Parmas. Mullu oli segapaarismängus tulnud maailmameistriks Maria Bergenheim.

Tekst: Andrus Allika Fotod: Markko Sojonen

inaalis alistasid Ilves ja Parmas Prantsusmaa-Itaalia paari Sand- Frine Testud ja Elisabetta Morici. Eesti/Soome paar sai pärast 1:6 kaotatud avasetti teise setti kätte 6:3 ning jäi pikas tie-breakis peale 11:9. Võit on seda hinnatavam, et Testud kuulus omal ajal maailma esikümnesse. Teel finaali alistasid neljandana asetatud Ilves ja Parmas sakslannad Maren Baumgarteni ja Nicole Seligeri 6:0, 6:0 ning poolfinaalis Hana Guy (Uus-Me- remaa) ja Heidi Rupperti (Saksamaa) 6:2, 6:1. „Esimesed kaks matši võitsime tõe- poolest suuremate raskusteta,“ meenutas Ilves. „Finaalis kaotasime esimese seti päris selgelt, sest eksisime ise palju, tegime lihtsaid vigu. Teises setis saime mängu käima – võrgus olime edu- kad ja nägime, et pole need vastased võitmatud midagi. Testudi paariline itaallanna on küll suhteliselt tundmatu mängija, kuid võrgus väga osav. Testud on pigem tugev üksikmängija, paaris- mängus ei ole ta nii kõva ja kui me teises setis paremini mängima hakkasime, siis hakkas tema ise ka rohkem eksima.“ Otsustav pikk tie-break kujunes tõe- liseks punkt-punktilt närvidemänguks. „Saime 1:0 ette, aga jäime 1:3 taha. Siis võitsime omakorda viis punkti järjest ja saime 6:3 ette. Andsime aga edu käest ja lasime vastased 8:7 ette. Seisult 9:9 võtsime kaks vajalikku võidupunkti ära!“ rõõmustas Ilves.

Noorpõlves mängisid Ilves ja Parmas sageli koos Ilvese paariline Mari-Liis Parmas on tuntud tennisistide Jaak ja Tiiu Parma- Piret Ilves se tütar, kes elab juba 1989. aastast Soo- Sündinud: 19. juuni 1970 mes, on Soome kodanik ja võistles ka Varia: Tennisemängu alustas 1979 Valdur Aksimi õpilasena, treeninud ka Tiiu ja Jaak Parmase juhendamisel. Võitnud 1987 N Liidu noortemeistrivõistlustel seenioride MM-il põhjanaabrite lipu all. paarismängus hõbeda. Tulnud 1985–2012 Eesti meistriks kaks korda üksikmängus „Võistkonnavõistluses saad seeniori- (1988, 2001), üheksa korda naispaarismängus ja neli korda segapaarismängus de MM-il osaleda ainult oma riigi eest, (viimati koos Mait Künnapiga 2011), saanud Eesti meistrivõistlustel lisaks 14 aga paarismängudes seda nõuet pole, hõbedat ja 13 pronksi. Kuulunud Föderatsiooni karikavõistlustel Eesti naiskonda.

44 TENNIS 2/2013 PÄEVAkorral võid mängida koos, kellega tahad,“ sel- Rene Busch jõudis üksikmängus poolfinaali gitas Ilves. „Muidugi ei saanud me Ma- Lisaks Piret Ilvese paarismängu ri-Liisiga koos MM-iks valmistuda. Aga MM-tiitlile sai Eesti Antalyast veel mängisime koos ka mullu, siis kaotasi- ühe medalikoha, kui Rene Busch me veerandfinaalis. Ilmselt on meil jõudis M40+ klassi üksikmängus juba vana kooli ajast oskus paari nii poolfinaali ehk jagas lõpuks 3.-4. kohta. mängida, et koos trenni polegi vaja te- Sealjuures alistas Busch veerandfinaalis ha. Pealegi tunneme teineteist ju am- teisena asetatud Sebastian Jacksoni musest ajast,“ rääkis Ilves, kes noorena (Suurbritannia) 6:1, 6:2! Ilves alistas üksikmängus kaks vastast ja jõudis treenis ka Mari-Liisi vanemate Tiiu ja veerandfinaali. Ühe võidu said veel kirja Jaak Parmase juhendamisel. Raido Rätsep M35+ klassi üksik- ja Kristjan Pakk/Markko Sojonen paarismängus. „Mari-Liis on minust aasta noorem, Enne peetud võistkonnaturniiril oli Eesti edukaim M45+ tiim (Sulev Alajõe, Andzej aga käisime koos trennis, laagrites, Toom, Erik Puskar) 11. kohaga 23 riigi meeskonna seas. N35+ (Ilves, Kristiina võistlustel. Siis oligi nii, et treener ütles: Grünberg, Inga-Kai Polonski) võistkond oli 10., ent seda 14 naiskonna seas. nüüd mängid paari temaga ja oligi kogu Osalesid veel M35+ (Busch, Ivar Troost, Rätsep), N50+ (Kaie Ulper, Merike Seer, lugu. Nii õppis igatahes erinevate paa- Katrin Tammaru, Kaja Kirspuu) ja M50+ (Margus Metsanurm, Andres Aarelaid, Sven Johansson) võistkonnad, kes said vastavalt 14., 18. ja 25. koha. rilistega koos mängima. Täna noored

kõige rohkem paari mängingi,“ kinnitas Maailma- meistritel Ilves. „Aga olen mänginud ka oma tütre medalid Kadiga, kes täna õpib tennisestipendiu- kaelas: miga USA-s Illinois State Universitys.“ vasakul Normaalse nimega Normal linnas asuva Mari-Liis ISU naiste edetabelis on Kadi Ilves nii Parmas, üksik- kui ka paarismängus teisel kohal. paremal Esimese rahvusvahelise eduni jõudis Piret Ilves Ilves 1987. aastal, võites koos Katrin Sepaga (hiljem Juuse) NSV Liidu noorte meistrivõistlustel hõbemedali. See medal oleks võinud tähendada ka läbi- murret Liidu piire ületavale päris rah- vusvahelisele areenile. Mille taha siis asi jäi? „Liidu noortekoondises mängi- sid siis Busch ja Sepp, mina jäin sellest seltskonnast välja. Osalesin 10 000 dol- laristel turniiridel, pääsesin eelringi- dest edasi, aga 1990. aastate alguses oli tüdrukud võib-olla veidi kardavad võõ- raga paari mängida ja väga osavad nad Võidetu ka pole, aga eks õpivad. Kuid samas on Eestis viimastel turniiridel olnud tabel Sandrine Testud, Prantsusmaa Sündinud: 3. aprillil 1972 täis ning on peetud isegi eelringi mänge, WTA edetabeli üksikmängus kõrgeim koht: 9. (7. veebruar 2000) ma arvan, et seis pole sugugi halb.“ Saavutused Grand Slam turniiridel üksikmängus: Piret Ilves töötab täna Rocca al Mare Veerandfinaal: US Open (1997) ja Australian Open (1998) tennisekeskuses treenerina, juhendades 4. ring: Wimbledon (1997, 1998, 2001) ja French Open (1998, 2001) 50-60 õpilast. „Mulle tundub, et meie Varia: Kuulus WTA edetabelis 20 parema mängija hulka viis aastat järjest ajal tehti füüsilist lihtsalt rohkem, sel- (1997-2001) ja mängis neil aastatel ka aastalõpu WTA meistrivõistlustel. Võitis lega saadi kõva põhi, mis aitab mul tä- üksikmängus kolm ja paarismängus neli WTA turniiri. Üksikmängu finaalides on võitnud selliseid maailma tippe nagu Lindsay Davenport ja Justine Henin. 1999. nagi nii-öelda vana rasva pealt paaris- aastal jõudis paarismängus koos Chanda Rubiniga US Openi finaali. aarismängusP mängus noorematele vastu saada,“ jõudis kuuel Grand Slami turniiril kuus korda veerandfinaali või kaugemale. naeris Ilves. „Üksikmängus läheb mul raskeks, noored on kiiremad.“ Tegelikult on Piret Ilves noortele ko- nepi ja Ani Eesti meistrivõistlustel ei majanduslik olukord nagu oli ja sinna ha kätte näidanud ka üksikmängus. Ni- osalenud ning järgmine tulevikulootus see jäi,“ meenutab Ilves. melt võitis ta oma esimese Eesti üksik- Anett Kontaveit oli siis viieaastane. Milline võit aga on seni kõige tähtsam? mängu meistritiitli 1988. ja teise 2001. Piret Ilves võitis esimese Eesti meist- „See veteranide kuld oli omamoodi mõ- aastal. „No 2001. aastal kasutasin liht- rivõistluste medali 1987. aastal ning nus ja magus – ikkagi võita maailma salt võimaluse ära, võitsin kogemuste- viimati koos Priit Pihliga segapaaris- esikümnesse kuulunud Sandrine Testu- ga,“ itsitas Ilves, kelle esimese tiitlivõi- mängus mullu, tänavu kevadel tuli Liina di! Aga kõige tähtsam on minu jaoks du ajal oli Maret Ani kuue- ja Kaia Suurvarikuga paarismängus Eesti kari- 1988. aasta Eesti meistrivõistluste kuld Kanepi kolmeaastane. 2001. aastal Ka- kavõitjaks. „Suurvarikuga ma Eestis üksikmängus!“ kinnitas Piret Ilves.

TENNIS 2/2013 45 MEISTRIklass

Järgmine suur staar Milos Raonic? Tekst: Kristjan Leppik Fotod: Scanpix

Sellest alates, kui Milos Raonic võitis 2011. aastal ATP uustulnuka auhinna, on teda peetud suurima potentsiaaliga noormängijaks, kes tulevikus meeste tennises suuri tegusid teeb.

aonic on ka igati kaasaegne maa- Tänavu sai Milos ilmakodanik: sündinud Monte- Raonicist ka Davis Cupi kangelane, kes aitas negros, üles kasvanud Kanadas, R Kanada poolfinaali. treeninud Galo Blanco akadeemias His- paanias, elab Monacos. Kanadalane pani tennisemaailma endast rääkima 2011. aasta Australian Openil, kui ta läbi kvalifikatsiooni põ- hiturniirile pääsenuna jõudis lõpuks neljandasse ringi. Sellele järgnes jah- matav läbimurre ATP edetabelis, kuue nädalaga tõusis ta 156. kohalt 37ndaks. Raonic on tõusnud maailma parimate sekka kui meteoriit, vaatamata oma noorusele on ta võitnud juba neli ATP turniiri ja kinnitanud kanda maailma 20 parema meestennisisti seas. Kuigi Raonicil on kõik vajalikud oma- dused, et olla tulevikus suurturniiridel edukas, on tal veel pikk tee käia, et hakata regulaarselt Novak Djokovici ja teisi maailma tippe võitma suure slämmi turniiridel. Raonic on näidanud stabiil- set arengut, viimasel kahel slämmitur- niiril jõudis ta neljandasse ringi, kaota- des Andy Murrayle ja Roger Federerile. Siiski, enne kui ta hakkab tõsiselt suure neliku (Djokovic, Nadal, Federer ja Mur-

46 TENNIS 2/2013 MEISTRIklass ray) võimeid proovile panema, peab ta oluliselt parandama oma servitõrjet, mis Milos Raonic on tema mängu ahilleuse kand. Tipud omavad kõik suurepärast tõrjet Sündinud: 27. detsembril 1990 Pikkus ja kaal: 196 cm, 90 kilo ja seetõttu oskavad võimsa serviga Rao- Treener: hetkel puudub nicit taltsutada ning nad teavad, et pi- Eeskuju: Pete Sampras kemad pallivahetused paljastavad Rao- Parimad saavutused tennises: nici kohmaka liikumise ja ebakindla ATP Touri turniirivõidud San tagakäe. Lisaks võivad nad oma servi- Joses geimil olla küllaltki kindlad, et saavad (3 korda) ja Chennais tänu Raonici ebakindlale tõrjele mitu Koht maailma edetabelis (20. lihtsat punkti. Ometi on Raonici jaoks mai 2013 seisuga): 16. paljutõotav, et ta on ATP turniiridel kaks Parim koht Suure Slämmi korda suutnud alistada Murray ning ol- turniiril: nud väga lähedal Federeri alistamisele. 4. ring (2011 ja 2013 Australian Open ning 2012 US Open) “Arvan, et lähen iga päevaga pare- Karjääri auhinnaraha: 2 525 maks,“ rääkis Raonic ajakirjanikele aas- 034 USA dollarit ta alguses. “Minu liikumine väljakul on Reket: Wilson BLX Blade 98 paranenud. Juurde on tulnud kogemusi, Riietus ja jalanõud: New kuidas hakkama saada mängu erinevates Balance olukordades. Paranenud on tagakäsi, ka Lemmiklöök: serv ja rabak servitõrje läheb vaikselt paremaks. Nen- Hobid: filmide vaatamine ja de kõikide asjade kallal olen kõvasti tööd perega suhtlemine Skype’is teinud ning sellega seoses on mul rohkem usku enda võimetesse.“

Armastus esimesest hetkest

27. detsembril 1990 endises Titogradis (nüüd Podgorica) Montenegros sündi- nud Raonic kolis koos vanematega juba 3-aastaselt Jugoslaavias möllava sõja jalust Kanadasse. Tennisereketi võttis Milos esimest korda kätte kaheksa-aastaselt ning see oli armastus esimesest hetkest. Edasi viis tee juba Toronto Blackmo- re Tennis Clubi, kus algas koostöö treener Casey Curtisega, kes jäi tema ju- hendajaks profikarjääri alguseni. “Üt- lesin talle, et ta peab tundide viisi töö- tama pallimasinaga, kui tahab kunagi heaks mängijaks saada,“ meenutab Curtis. “Tema tunnustuseks võib öelda, et just seda ta tegigi. Ta lihtsalt armastas tennist nii palju. Kui ta oli 12, ütlesin talle, et ta võib üks päev olla maailma parim. Vastuseks ta vaid naeris, nagu lapsed seda tavaliselt teevad, kuid kaks aastat hiljem enam ei naernud. Ta oli hakanud seda uskuma.“ Raonic ise ütleb: “Kõige rohkem köi- tis mind tennise individualistlik iseloom. Mulle ei meeldinud teistest sõl- tuda. Teadsin, et kõik sõltub minust, kas võidan või kaotan mängu.“ Eriti meeldis Raonicile nooruses vaadata videoid oma iidoli Pete Samprase mängudest. “Mul- le väga meeldis, kuidas Sampras suutis kogu mängu jooksul hoida väljakul toi- muvat kontrolli all,“ ütleb Raonic.

TENNIS 2/2013 47 MEISTRIklass

New Balance panustab suurelt Raonicile 2013. aasta algas Milos Raonici jaoks suure kordaminekuga, sest ta sõlmis tulusa sponsorlepingu sporditarvete firmaga New Balance. Eelnevalt kaua Lacoste’i varustust kasutanud Raonici jaoks oli tegemist niinimetatud elu muutva lepinguga. Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul on leping profiililt ja rahaliselt väärtuselt selline, mida sõlmitakse tavaliselt vaid maailma absoluutsesse tippu kuuluvate tennisistidega. Bostonis baseeruv New Balance on viimastel aastatel uuendanud turundusstrateegiat. Varem valmistati põhiliselt jooksujalatseid ning sponsoreeriti kergejõustiklasi, edasi hakati tootma pesapallinaelikuid ning tegema koostööd mitmete MLS staaridega. Nüüd on New Balance ette võtnud tennise ning Raonicist sai esimene mängija, kellega koostööd tegema hakati. Käesoleva aasta lõpus esitletava uue New Balance’i tennisejalatsite ja riietuse kollektsiooni tootearenduses on Raonicil oluline osa. “Olen põnevil võimalusest teha koostööd New Balance’iga. Nad andsid mulle suurepärase võimaluse osaleda tootearenduses ning nende täielik pühendumine, et töötada välja suurepärane tennisejalats, annab mulle edaspidiseks kindlustunde. New Balance on tugev perekondlik firma, mida mul on au esindada,“ ütles Raonic koostöö kohta.

edusammud tulid 2009. aastal, kui tal kaotatud finaali ning augustis jõudis ta õnnestus võita kaks Futures-turniiri. edetabelis esimest korda TOP 20 sekka. 2010. aasta lõpuks leidis Raonic end Kuna Raonici mängu tugevaim külg on ATP edetabelis 156. kohalt ja tema kar- täpne ja võimas serv, siis pole ime, et jäär polnud veel õieti tuult tiibadesse 2012. aastal olid tal meeste tennises saanud. Hämmastav, et 2011. aasta al- parimad näitajad võidetud servigeimide guseks oli tollal 20-aastane Raonic män- (93%) ja päästetud murdepallide (74%) ginud vaid neljal ATP Touri turniiril. osas. Löödud ässade (1002) arvestuses San Jose turniiri on Just siis, Raonici jaoks kriitilisel ajal, oli ta John Isneri (1005) järel teine. Milos Raonic võitnud palkas Kanada Tenniseliit talle treene- kolm aastat järjest. riks Galo Blanco, kes võttis Raonici ko- Lõpetas koostöö heselt ette ja korraldas talle oma Barce- treener Galo Blancoga lonas asuvas tenniseakadeemias kuue- “Täpselt sama kallal töötan ka ise, et nädalase intensiivse treeningulaagri. Tänavu on Raonic teinud suuri tegusid kontrollida väljakul kõike, mida ma Võib-olla oli just see murranguline Davis Cupil, Kanada meeskond jõudis saan ning mitte muretseda selle üle, moment Raonici karjääris, igatahes tema juhtimisel esimest korda pärast mida ma ei saa kontrollida.“ 2011. aasta Australian Openil toimus 1913. aastat poolfinaali. Seejuures on alistatud tugevad tenniseriigid Hispaa- nia ja Itaalia. Raonic ise on teinud puhta töö ja võitnud kõik matšid. Ees on Raonic on parim näide sellest, et sul ei pea olema siiski ootamas tuline poolfinaal Belgra- hiilgav noortekarjäär, kui loodad tulevikus meeste dis maailma esireketi Novak Djokovici hulgas edu saavutada. juhitud Serbiaga. Tennisevaatlejatele suure üllatusena lõpetas Raonic äsja maikuus koostöö Raonic on parim näide sellest, et sul tema läbimurre profitennises. Asetatud treener Galo Blancoga, keda peetakse ei pea olema hiilgav noortekarjäär, kui kvalifikatsiooniturniiril 26ndana, järg- kanadalase arenguhüppe arhitektiks. loodad tulevikus meeste hulgas edu saa- nes imeline jõudmine neljandasse ringi. “Olen väga tänulik Galole kõige eest, vutada. Ta ei jõudnud kunagi ITF-i Saavutus oli seda märkimisväärsem, et mis ta minu heaks teinud. Ta aitas mul noormeeste edetabelis kahekümne pa- enne Raonicit jõudis kvalifitseeruja areneda tennisistina ja isiksusena. Ma rema hulka ja Grand Slami noortetur- suure slämmi turniiril viimati neljan- ei oleks ilma temata nii kaugele jõud- niiridel jäi tema parimaks „saavutu- dasse ringi 1999. aastal. Raonic jätkas nud, kus ma praegu olen. Otsustasime seks“ jõudmine teise ringi. Austraalias saadud enesekindluse najal koos, et mul on aeg edasi liikuda ning ja võitis esimese ATP turniiri San Joses. proovida teisi treeningumeetodeid. Soo- Läbimurre See turniir on Raonici jaoks olnud eriti vin talle kõike paremat edaspidiseks,“ Australian Openil õnnelik, sest ta on võitnud selle nüüd- ütles Raonic koostöö lõpetamise kohta. seks kolm korda järjest (2011, 2012, “Nüüd on vaja vältida vigastusi, saa- Profitennisest sai Raonic esimese koge- 2013). Samuti jõudis ta Memphises fi- vutada stabiilsus, teha palju tööd ja mit- muse 2007. aastal, kui talle anti wild card naali, kus kaotas Andy Roddickule. Lä- te kunagi olla endaga rahul,“ ütleb Rao- Kanadas toimunud ITF Futures turnii- bimurdeaasta lõpetuseks kerkis Raonic nic, mis on tema meelest tulevikus edu rile. Raonici esimesed aastad elukutse- ATP edetabelis 31. kohale. saavutamiseks tähtsaimad elemendid. liste seas möödusidki Futures ja Chal- Ka mullune aasta oli Raonici jaoks “Minu eesmärk on iga jumala päev pa- lengeri turniire mängides. Väikesed edukas: kaks ATP turniirivõitu, kaks randada midagi oma mängu juures.“

48 TENNIS 2/2013 Anastassia Pavljutšenkova Foto: Scanpix Miloš Raonic Foto: Scanpix MEISTRIklass

Anastassia Pavljutšenkova: tahan võita iga turniiri, kus osalen!

2011. aasta oli Anastassia Pavljutšenkova karjääris üks paremaid – ta jõudis Prantsusmaa ja USA lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali ning tõusis suvel karjääri parimale, 13. kohale, hooaja lõpus paiknes ta küll kolm rida allpool, kuid sellest hoolimata paistis, et venelanna on sõiduvees. Järgnev aasta oli aga kõike muud kui hea hooaja jätk.

Tekst: Maarja Värv, ERR-i spordiportaal Fotod: Scanpix ullu langes Pavljutšenkova 23 sisti Gerard Bremondi ning tänavune akadeemias teeb treeneritööd ka Hingis turniirist üheksal välja avarin- hooaeg algas juba märksa rõõmsamates ning pärast eelmise aasta US Openit, Mgis ja kaheksal piirdus teise toonides, kui venelanna jõudis hooaja kui Pavljutšenkova Pariisis harjutas, ringiga, seejuures neist kahel oli ta esi- avaturniiril Brisbane’is finaali, kus pidi ulatas Hingis talle abikäe. Tegelikult meses ringis vaba ehk sisuliselt mängis tunnistama Serena Williamsi paremust. abistas Hingis Pavljutšenkovat ka hoo- ta ligi pooltel turniiridel vaid ühe matši. Miami turniiri ajal teatas aga juhenda- ajaeelsel ettevalmistusel ning aasta al- Sekka mahtusid küll ka üks finaal ja ja talle, et hakkab treenima hoopis guses Austraalias. kolm veerandfinaali, kuid aasta lõpuks prantslanna Marion Bartolid. Seetõttu jõudsid juuli alguses 22-aas- oli ta edetabelis langenud 36. reale. taseks saav venelanna ja Hingis kiiresti Eelmise aasta septembris palkas ta Helistas ise kokkuleppele, esialgu küll üksnes liiva- treeneriks endise Prantsusmaa tenni- Martina Hingisele väljakute hooajaks ning ajakirja trükki- minekuks polnud selge, kas koos min- Aga Pavljutšenkova, kes on varem tree- nakse ka edasi. Kuid edukas algus lubab Austan teda nii meeletult, ninud nii isa Sergei kui venna Aleksand- arvata, et koostöö jätkub. “Siiani on kõik ri käe all, ei lasknud tujul langeda ja hästi läinud, mängin märksa paremini ta oli mu iidol, muidugi helistas endisele maailma esireketile kui eelmisel hooajal, mis oli tõenäoliselt võtan kõiki tema Martina Hingisele, et uurida, kas ta mu karjääri halvim,” nentis Pavljutšen- nõuandeid kuulda. Ta on oleks koostööst huvitanud. Nimelt har- kova. “Olen taas edetabelis 20 seas ja jutas Pavljutšenkova aastatel 2007-2009 mul on palju eesmärke, tahan üha kõr- ju Martina Hingis. Prantsusmaal Mouratoglou akadeemias gemale liikuda. Olen küll ka praeguse ja naasis sinna mullu sügisel. Samas seisuga rahul, aga tahan veel paremaks

TENNIS 2/2013 53 MEISTRIklass

saada.” “Martina on tõeline legend, Anastassia ajal väga mängida ei meeldinud, nagu kogenud mängija, kellel on palju lugusid näiteks Serena Williams ja Lindsay ajast, mil ta ise mängis,” jätkas Samaa- Pavljutšenkova Davenport,” mõtiskles tänavu Tennise ras sündinud Pavljutšenkova. “Lisaks on Sündinud: 3. juulil 1991 Samaaras Kuulsuste Halli valitud Hingis. “Te- ta naine, meie mõttemaailmad on sarna- Perekond: isa Sergei, ema Marina, maga on lihtne töötada, sest tal on kõik vend Aleksandr sed ja mulle tundub, et oleme ka iseloo- löögid arsenalis olemas, ta on väga Pikkus: 177 cm mult sarnased. Ta püüab mu mängu Kaal: 72 kg võimekas ja suure potentsiaaliga ten- mitmekesisemaks muuta ja tehnikat pa- Treener: Martina Hingis nisist. Tähtis on päev-päevalt tema randada. Ta tunneb tennist väga hästi ja Riietus ja jalanõud: Adidas mängu parandada, nii tehnika kui stra- loeb mängu, naudin tõeliselt meie koos- Reket: Babolat teegia poolelt.”’ tööd, see tuli täpselt õigel ajal.” Alustas profikarjääri: 2005. aasta detsembris Täielik spordiperekond Iidoli nõuanded Karjääri võidud-kaotused (Prantsusmaa lahtiste eelse alates vanaemast mõjuvad paremini seisuga): 232-138 Turniirivõite: 5 WTA ja 5 ITFi Pavljutšenkova pärineb läbi ja lõhki Pavljutšenkova ja Hingis alustasid Koht maailma edetabelis (27. mai, spordiperekonnast – tema vanaema oli ametlikult koostööd aprillis ning juba 2013): 19. Nõukogude Liidus profikorvpallur ja kuu lõpus jõudis venelanna esimese Kõrgeim edetabelikoht: 13. (4. juuli vanaisa hinnatud korvpallikohtunik, triumfini, teenides Portugalis, kus Kaia 2011) ema Marina oli tasemel ujuja ning isa Parimad saavutused suure slämmi Kanepi poolfinaalini jõudis, karjääri Sergei olümpiaklassiga aerutaja, lisaks turniiridel: veerandfinaal Austraalia esimese turniirivõidu liivaväljakul. lahtistel (2011) ja USA lahtistel (2011) oli tema vend Aleksandr noorena ande- Kuueaastaselt tennisemänguga algust Karjääri auhinnaraha: kas tennisist. teinud Pavljutšenkova tunnistas, et kuu- 3 299 695 USD Tennisetreeningutega alustas Pavl- lab Hingist märksa rohkem kui enda jutšenkova enda isa juhendamisel ning eelmisi juhendajaid. “Austan teda nii meeletult, ta oli mu iidol, muidugi võtan noorteklassis oli ta tõeline staar, võites kõiki tema nõuandeid kuulda. Ta on ju kolm juunioride suure slämmi turniiri Martina Hingis,” sõnas maailma 20 pa- ning tõustes maailma esinumbriks. rema sekka kuuluv Pavljutšenkova. “Isa oli mu esimene treener ja ta tahtis, “Kui mind isa treenis, oli kõik hoopis et mängiksin nagu Andre Agassi. Ma teistmoodi. Hingisega olen kahtle- ei usu, et ta oma tahtmise sai, aga vä- mata sõnakuulekam. Hea läbisaa- hemalt on mul päris hea tehnika!” mine on tulnud väga loomulikult. meenutas Pavljutšenkova naerdes. Otsustasime, et ta käib minuga ka “Tegelikult võtsin esimest korda reke- turniiridel kaasas ja me naudime ti kätte neljaselt, aga mängima hakka- teineteise seltsi.” sin alles kuueaastasena. Kuna mu va- Karjääri jooksul 43 nem vend mängis tennist, keerles kogu turniirivõitu teeni- perekonna elu tennise ümber. Samal nud ja 209 nädalat ajal kui tema harjutas, mürasin mina maailma edetabeli väljakutel ringi.” esikohal olnud Venelanna esimene triumf tuli 2006. Hingisel jätkub aasta Austraalia lahtiste noorteturnii- enda hoolealuse ri finaalis, kus toona 14-aastane Pavl- kohta üksnes kii- dusõnu. “Ta mängib tegelikult sarnaselt neile, kellega mulle omal

54 TENNIS 2/2013 MEISTRIklass

Koos Serena Williamsiga pärast tänavuse Brisbane’i turniiri autasustamist.

jutšenkova, keda siis treenis lisaks isale juba ka vend Aleksandr, alistas endast aasta vanema Caroline Woz- niacki. “Väga lahe oli mängida finaalis suure slämmi turniiri peaväljakul,” muheles ta siis. Martina Hingise Tänu edule noorteklassis pääses ta (paremal) nõuanded mängima ka ITFi ja WTA turniiridele, on tulnud Anastassia Pavljutšenkovale sama aasta maikuus võitis ta elu esime- kasuks eriti se ITFi turniiri. 2006. aastal võidutses Portugalis liivaväljakuil. ta ka US Open juunioride turniiril, kus Oeirase turniiril alistas finaalis Tamira Paszeki, 2007. teenis Anastassia aastal kaitses ta Austraalia lahtiste esi- Pavljutšenkova kohta, olles parem Madison Brengle’ist. karjääri esimese Seejuures oli ta väga lähedal, et pääse- võidu liivaväljakul. da Austraalia lahtistel ka täiskasvanute seas põhiturniirile, kuid pidi kvalifikatsiooni otsustavas ringis tunnistama Ju- lia Vakulenko paremust. Ujuja tütar, kes vihkab ujumist Suure slämmi debüüt täiskasvanute seas tuli 2007. aastal, kui ta sai vaba- Anastassia Pavljutšenkova on üks neist tennisistidest, kes suhtleb üsna agaralt ka enda poolehoidjatega. Venelanna kodulehel on võimalik talle küsimusi esitada ning pääsme Wimbledoni, kus aga kaotas jõudumööda on ta neile ka vastanud. Siinkohal toome ära mõned neist. avaringis 10. asetatud Daniela Hantuc- Millised on sinu hobid? hovale, võites vaid ühe geimi ja ühte- Inimestele närvidele käimine, poodlemine, muuseumide ja teatrite külastamine, kokku 14 punkti. karaoke ja tantsimine. Läbilöök täiskasvanute seas tuli järg- Kes sind kõige enam inspireerib? misel aastal, kui ta tõusis 281. kohalt ede- Mu perekond! tabeli 45. reale. “Ma ei mängi tennist Kes on kõige raskem vastane, kellega oled mänginud? Kindlasti õed Williamsid! Olen Venust kaks korda võitnud, aga Serenale neli korda kunagi lihtsalt mängimise pärast, tahan kaotanud. Nad on mõlemad omal moel väga keerulised vastased. Aga mõnikord olen alati võita. Tahan võita iga turniiri, kus ise enda raskeim vastane! osalen!” tunnistas tänavu juba kolmes Millist suure slämmi turniiri tahaksid esimesena võita? finaalis mänginud ning kaks turniiri võit- Olen alati öelnud, et ükskõik, millise suure slämmi turniiri võit oleks unistuse täitumine. nud Pavljutšenkova, kel ühtekokku on viis Aga kuna pean valima, ütleksin, et Prantsusmaa lahtistel. WTA tiitlit ning viis ITFi tiitlit. “Mõistagi Kes või mis inspireeris sind profitennisisti karjääri alustama? unistan ka edetabeli esikohast!” Mu perekond, nad on alati sajaprotsendiliselt tennisega seotud olnud. Kui palju tennis sinu eraelu mõjutab? Kuna pead nii palju ringi reisima, siis sul “Ma pole kunagi mõelnud, mida ma ilmselt sõprade jaoks eriti aega ei jää? teeksin, kui ei mängiks tennist,” lisas Pidev reisimine on kurnav, aga tegelikult ka lõbus ja mulle meeldib see. Mulle meeldib Pavljutšenkova, kes nimetab end nalja- see vaheldus, uute inimestega kohtumine ning uute riikide ja linnade külastamine. Ja kaks, ebatavaliseks ja huvitavaks inime- mul jääb aega ka sõpradega koosolemiseks. seks. “Olen alati tennisemängu nautinud Kuulsin, et su ema oli kunagi professionaalne ujuja, kui osav ujuja sina oled? ja loodetavasti see nii pea ei muutu. Olen Olen päris osav, sest olen lapsest saadik ujunud, kasvasin üles Euroopa ühe suurema jõe Volga ääres. Aga üldiselt vihkan ujumist, kuigi mulle meeldib vesi. Mõnikord siiski alles noor ja mul on kõik ees.” käin ujumas, aga üksnes lõõgastuseks.

TENNIS 2/2013 55 PÕNEV teada Piloot, aktivist, La Divine ja musketärid Tennisemaailmas pole sugugi ebatavaline, et suuremad väljakud on tenniselegendide või muu valdkonna silmapaistvate persoonide järgi nime saanud. Ajakiri Tennis hakkab tasapisi tutvustama (ja meenutama), kes on need inimesed, kellenimelisi väljakuid võib maailmast leida.

Tekst: Maarja Värv, ERR-i spordiportaal Fotod: Scanpix, internet

una kevadine liivaväljakuhooaeg kulmineerus Prantsusmaa lah- Philippe Chatrier’ väljaku tiste meistrivõistlustega, on pas- seinal on ka Prantsusmaa K Tenniseföderatsiooni embleem. lik alustada tänavu 80. korda Roland Garrosi (hääldubki garross, mitte gar- roo) tennisekeskuses peetud suure slämmi turniiri suurematele väljakute- le enda nime andnud inimeste tutvus- tamisega.

Roland Garros

Esmalt Roland Garros ise. Tegemist oli Esimeses maailmasõjas hukkunud Prantsusmaa lenduriga, kelle lennuki tulistasid sakslased Ardennes’i lähistel alla kuu enne sõja lõppu ja kõigest päev enne tema 30. sünnipäeva.

Lendur Roland Garros.

Philippe Chatrier’ nimeline peaväljak. Kunagise kõrge tenniseametniku büst.

Garros oli tegelikult ragbimängija, keda tennis väga ei huvitanudki. Kuna aga Garros külastas Pariisis õppides tihti sealset tennisekeskust, palusid sõbrad pärast tema surma, et 1928. aasta Davise karikasarja finaaliks USA - Prantsusmaa ehitatud staadionile antaks tema nimi ja nii sündiski Stade de Roland Garros. Ka Prantsus- maa lahtised meistrivõistlused kannavad nime Les internationaux de France de Roland Garros ehk Roland Garrosi Prantsusmaa rahvusvahelised meistrivõistlused.

56 TENNIS 2/2013 PÕNEV teada

Tänapäeval laiub Roland Garrosi ten- Kui proffide ja amatööride tennis Lenglen alustas tennisetreeningutega nisekompleks 8,5 hektaril ning seal on 1968. aastal liideti, oli selles osaline ka enda isa Charlesi käe all. Charles Leng- kokku 20 väljakut. Chatrier. Aastatel 1973-1993 oli ta lenile tegi muret, et kroonilise astma Prantsusmaa Prantsusmaa Tennisefö- käes vaevlev tütar oli pidevalt haige ja Philippe Chatrier deratsiooni (FFT) ning aastatel 1977- nõder ning ta uskus, et tänu tennisele 1991 Rahvusvahelise Tenniseföderat- muutuks tütar tugevamaks (tegelikult Prantsusmaa lahtiste peaväljak on siooni (ITF) president. kimbutasid terviseprobleemid Lengleni maailma suuruselt viies, 1928. aastal Tänu Chatrier’le kuulub tennis täna- kogu tema karjääri vältel). Legendiko- ehitatud ja 14 840 pealtvaatajat (va- päeval suveolümpiamängude kavva, haselt oli isal selline treeningumeetod, rem 15 166 inimest, kuid seda arvu nimelt saavutati 1981. aastal tema juh- et ta asetas taskurätiku väljakul erine- vähendati 2010. aastal, et lisada aja- timisel Rahvusvahelise Olümpiakomi- vatele kohtadele ning tütar pidi püüdma kirjanike kohti) mahutav tennisestaa- teega kokkulepe, et 1984. aasta Los palliga seda tabada. dion, mis oli varem tuntud lihtsalt kui Angelese olümpial on tennis kavas näi- Vaid neli aastat pärast tennisemängu- „Court Central” ehk peaväljak, kuid disalana, 1988. aasta Seouli olümpiast ga alustamist jõudis toona kõigest 2001. aastal anti sellele kauaaegse alates juba täieõiguslik olümpiaala. 14-aastane Suzanne Lenglen 1914. aas- Prantsusmaa Tennise Föderatsiooni 1991. aastal lahkus Chatrier ITFi pre- tal Prantsusmaa meistrivõistlustel (ku- Philippe Chatrier’ nimi. Peaväljaku sidendi kohalt, aasta hiljem valiti ta ni 1925. aastani oli see turniir üksnes tribüünid on nimetatud n-ö nelja mus- Tennise Kuulsuste Halli ning 1993. aas- prantslasele) finaali, kus kaotas valit- ketäri ehk 1920. ja 1930. aastatel tal pani ta FFT presidendiameti maha. sevale meistrile Marguerite meeste tennist valitsenud Jacques Chatrier suri 2000. aastal ning aasta Broquedis’le kolmes setis. Sealt sai al- Brugnoni, Jean Borotra, Henri Coc- hiljem nimetati Roland Garrosi tenni- guse Lengleni tähelend, mis küll vahe- het’ ja René Lacoste’i järgi. sekeskuse peaväljak tema auks Philippe peal Esimese maailmasõja tõttu katkes, 1926. aastal sündinud Chatrier oli ka Chatrier’ väljakuks. kuid pärast sõda jätkas prantslanna või- ise tennisemängija, kes triumfeeris Viimastel aastatel on eestlastest sel dulainel. 1945. aastal Prantsusmaa lahtiste noor- väljakul mänginud nii Kaia Kanepi, Ma- Lisaks mänguoskustele köitis Leng- teturniiril, aastatel 1948-1950 kuulus ta ret Ani kui ka Jürgen Zopp. len ka käitumisega tähelepanu – kon- Davise karikasarja meeskonda. Chat- servatiivsed britid olid šokeeritud, et rier oli vahepeal abielus Briti tennisis- Suzanne Lenglen Lenglen Wimbledonis settide vahepeal ti Susan Partridge’iga, kes tuli 1953. brändit rüüpas, lisaks oli tema mängu- aastal Prantsusmaa lahtiste meistriks. Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste riietus paljude jaoks liiga paljastav, Pärast sportlaskarjääri lõpetamist suuruselt teine väljak mahutab 10 076 nimelt kandis ta kleiti, mis paljastas asus Chatrier tööle ajakirjanikuna, aas- pealtvaatajat, see ehitati aastal 1994 küünarvarred ning mis ulatus poolde tal 1953 asutas ta ajakirja Tennis de ning algselt kandis see nime Court A säärde, samas kui ülejäänud naistel France, lisaks töötas ta spordi- ja uu- ehk väljak A. 1997. aastal aga anti sel- olid seljas kleidid, mis katsid sisuliselt distetoimetajana Pariisi päevalehes lele Prantsusmaa läbi aegade parima kogu keha. Samas oli Lengleni „uuen- Paris-Presse. naistennisisti Suzanne Lengleni nimi. dusel“ ka praktiline väärtus – on ju Lenglen, keda kodumaal hüüti La arusaadav, et lühike riietus parandas Divine’iks ehk jumalikuks, võitis Prant- käte ja jalgade liikumist. susmaa lahtised üksikmängus kuuel korral, lisaks võidutses ta kahel korral paarismängus ning koguni seitsmel kor- Suzanne Lenglen ral segapaarismängus. oli oma aja kohta täiesti 1899. aasta maikuus sündinud Leng- len oli naiste tennise üks esimesi rah- ebatüüpiline naine, kelle vusvahelisi staare, kes lisaks eelpool eraelu oli üldsusele mainitud edule Prantsusmaal võitis hästi teada. kuus üksikmängutiitlit ka Wimbledonis, lisaks veel kuus võitu Wimbledoni paa- rismängus ja kolm segapaarismängus. Lenglen oli oma aja kohta täiesti eba- Kolmel aastal – 1920, 1922, 1925 – tegi tüüpiline naine, kelle eraelu oli üldsu- ta Wimbledonis puhta töö, võidutsedes sele hästi teada. Ta ei pidanud paljuks nii üksik-, paaris- kui segapaarismän- avalikus kohas alkoholi tarvitada, suit- gus. Üldse teenis Lenglen karjääri jook- setada ja vanduda, ta armastas lühikesi sul 81 turniirivõitu, neist seitsmel kor- seelikuid ja ennast meikida ning tal oli ral ei kaotanud ta geimigi. Lisaks võitis ridamisi armukesi. ta 73 tiitlit paarismängus ja 11 segapaa- 1926. aastal sai Lenglenist tennise- rismängus. 1920. aasta olümpiamängu- maailma esimene naissoost profimän- del Antwerpenis võitis ta üksikmängus gija, värvika prantslanna säärane otsus ja segapaarismängus kulla ning paaris- šokeeris kogu maailma. Talle maksti mängus pronksmedali. Aastatel 1919- 50 000 dollarit ning ta osales tuuril, kus 1926 kaotas Lenglen üksikmängus vaid tema vastaseks oli aastatel 1912-1914 ühe mängu. USA meistrivõistlused võitnud Mary

TENNIS 2/2013 57 PÕNEV teada

seas, ka inglanna auliikmelisus peatati, kui ta hakkas pärast karjääri kutseli- seks treeneriks. 1938. aasta juunis kirjutati Prantsus- maa ajakirjanduses, et Lenglenil diagnoositi leukeemia. Kõigest kolm nädalat hiljem kaotas paljude poolt läbi aegade üheks parimaks naistennisistiks peetav prantslanna nägemise ning 4. juulil suri kõigest 37-aastasena. 1978. aastal valiti Lenglen Tennise Kuulsuste Halli.

Neli musketäri ja Marcel Bernard

Kuulsa Roland Garrosi tennisekeskuses on li- La Divine’i saks Suzanne Lenglenile ja Philippe – jumaliku Chatrierile veel teisigi Prantsusmaa Suzanne tennisehiide meeles peetud. Peaväljaku stiilinäide. ja suuruselt kolmanda väljaku, Court N°1 vahel paikneb Place des Mousque- taires ehk musketäride väljak, millega mälestatakse Prantsusmaa meestenni- sistide hiilgeaegu, kui neli musketäri ehk Jean Borotra, Jacques Brugnon, Henri Cochet ja René Lacoste aitasid Prantsusmaa kuue järjestikuse Davise karika võiduni, lisaks domineerisid nad 1920. ja 1930. aastatel meeste tennist

Musketäride väljakul on kõigi nelja mehe skulptuurid, siin paistab lähedal üks neist.

võites nelja peale 20 suure slämmi turniiri üksikmängus ning 23 paarismän- gus. Nende nelja mehe mälestussam- mas paikneb seal samas musketäride väljakul. 1976. aastal valiti nad kõik Tennise Kuulsuste Halli. Suzanne Lengleni skulptuur temanimelise Lisaks musketäridele mälestatakse väljaku välisseinal. Roland Garrosi keskuses ka kunagist tennisisti Marcel Bernardi, kelle auks nimetati Philippe Chatrier’d ja Suzan- K. Browne, kes oli toona juba 35-aas- Kuna toona ei arvatud profitennisest ne Lenglenit ühendav ala Marcel Ber- tane. Tuur lõppes 1927. aasta veebrua- just väga hästi, võeti Lenglenilt ära nardi alleeks. Bernard võitis 1946. ris ning skoor oli Lengleni kasuks mat- Wimbledoni auliikme nimetus, olgugi, aastal Prantsusmaa meistrivõistlused šidega 38:0. Pikk tuur oli ka Lengleni et ta triumfeeris seal üksikmängus nii üksik- kui paarismängus, ta kuulus jaoks äärmiselt kurnav ning arst soovi- kuuel korral. Kui ta 1932. aastal Wim- 21 aastat Prantsusmaa Davise kari- tas tal taastumiseks pika pausi teha, ledoni külastas, istus ta koos Dorothea kasarja meeskonda. Hiljem sai temast Lenglen aga otsustas sootuks karjääri Lambert Chambersi, seitsmekordse ka Prantsusmaa Tenniseföderatsiooni lõpetada ning rajas Pariisi tennisekooli. Wimbledoni võitjaga tavapealtvaatajate president.

58 TENNIS 2/2013

TERVED mõtted Tennisistid, minge metsa! Ilmad on juba nii ilusad, et oleks aeg ennast hallitolmu seest välja rabeleda ning väljas liigutama hakata. Kasvõi metsajooks oleks suurepärane vaheldus, soovitab treener Ilo Rihvk.

Tekst ja fotod: Lauri Birkan

ihvk tunnistab, et saadaks keva- – kuivõrd see kestab sageli viis tundi –, del kõik tennisistid pikemalt siis ei saa siin olla muud loogikat, kui Kätekõverdused: kätega Rmõtlemata metsa, kus paralleel- et tennis on aeroobsel ainevahetusel kõrgemale pinnale toetudes selt jooksmisega võiks igaüks leida või- toimiv sport, mis vahepeal läheb anae- jaksab teha rohkem maluse ka oma keha raskusega harju- roobseks – kui teed pallivahetusi, jõuli- korduseid. Koormust saavad rindkere, käed, kõht ja selg. tuste tegemiseks. „Miks peaksime taht- si lööke ja spurte pallini. Aga põhi on ma soojal ajal minna jõusaali, või mida ikkagi aeroobne vastupidavus. Kui sul sa seal jõusaalis üldse nii väga teed? Ega seda ei ole, siis sa ei jaksa ka pikka män- masinatel treenimine tule sulle ju tege- gu vastu pidada. Väsid kiiremini ega likult väga kasukski,“ teab Rihvk. „Ai- saavuta soovitud tulemust.“ nult masinal treenimine tõstab hoopis vigastusteohtu, sest nii keskendud ai- Jooks mäkke ja nult ühele kindlale lihasele ning võid autokummiga selle motoorse kontrolli paigast ära viia – kui ühe lihase üle pumpad, siis selle Rihvki sõnul tehakse sageli palju tren- aktiveerumine närvisüsteemis muutub ni, kuid aeroobne pool unustatakse paremaks kui teistel lihastel.“ ära. Ja ometi piisaks ka kõige tavali- Lisaks ei saa jõumasinal treenides semast metsajooksust ning sealgi on sageli ka täit liikuvusulatust kätte, mis- monotoonsele ühes rütmis jooksule tõttu kannatavad ka lihase kinnitusko- had. „Jõumasinad on ju välja kasvanud spordimeditsiini kliinikutest, kus neid Keha on ju üks tervik: kasutati lihasprobleemide korral konk- reetsete lihaste aktiveerimiseks. Sel- kui sa koormad üht lest on saanud aga selline äri, et nüüd poolt rohkem, siis annad meil on igal pool kõik kohad masinaid kuskilt mujalt selle arvelt täis,“ märgib Rihvk, kes ise soovitab teha harjutusi pigem oma keharasku- midagi järele. sega – sedasi treenides on ka suurem kalorikulu. alternatiive. „Pärast korralikku soo- jendust võid võtta näiteks kerge mäk- Sageli unustavad ketõusu, märgid sinna maha distantsi, tennisistid põhivastu- mille suudad läbida 6 sekundiga ja teed täieliku taastumise pealt mäkke- pidavuse treenimise tõusu lõike: jooksed maksimaalse pin- „Oluline on oskus harjutusi vajadusel gutusega mäkke, sealt kõnnid ringiga lihtsamaks muuta ning treenida tuleks alla starti, ootad, kuni pulss langeb konkreetset liigutust, mitte lihast. Vii- vähemalt 120 löögini minutis ja jook- mane on füsioterapeutide ülesanne,“ sed uuesti,“ räägib Rihvk. õpetab Rihvk. „Keha on ju üks tervik: Järgmine samm oleks teha sama ta läbida.“ Mäest alla jooks Rihvki kui sa koormad üht poolt rohkem, siis trenn juba sörgipausiga. Ehkki kesk- arvates tennisistile suurt midagi juur- annad kuskilt mujalt selle arvelt mi- mine pulss jääb sellises trennis ae- de ei anna, sest tenniseväljak on ju dagi järele.“ roobsesse vahemikku, arendab säära- lame. Seevastu mäkke joostes on liht- „Meie noortennisistide aeroobne või- ne trenn ka kiireid lihaskiude. „Lõike sam esimesest sammust alates mak- mekus ja põhivastupidavus jätab soovi- võiks teha nii palju, kuni suudad ühe simaalset võimsust rakendada. Kui da. Sageli on tennisetrenn intensiivne, ja sama ajaga ära taastuda ning tempo mäge pole võtta, saab sama efekti kuid põhivastupidavus unustatakse ära. kiirendustel ei kuku oluliselt,“ soovi- metsas joostes ka autokummi järel Tennis on aga hästi kompleksne ala, kus tab treener. „Keskenduda ei tohiks vedades. Kokkuvõttena: „Mine metsa: on pidevalt pausid,“ märgib Rihvk. mitte niivõrd korduste arvule, vaid jookse ja tee oma keharaskusega har- „Analüüsides tennisemängu tervikuna sellele, et kõik lõigud kiirust kaotama- jutusi!“ soovitab Rihvk.

60 TENNIS 2/2013 TERVED mõtted

Aeglane kätekõverdamine hoides nöörist. Oluline on hoida lähteasendis kere reitega ühel joonel, maaga paralleelselt. Koormust saavad selg ja käed.

Väljaastest tõusud üles, tagumine jalg toetatud kõrgemale pinnale. Koormust saavad reietagaküljelihased ja tuhar, samuti ka kehaasendit hoidvad kerelihased.

Lõuatõmbed. Soovitav on leida kang, millel saab täies pikkuses rippuda, ilma et peaks jalgu kõverdama. Koormust Kui mäge pole käepärast saab kiiruslikku jõudu väga edukalt saavad käed, arendada ka autokummi järel vedades. Lisaraskus sunnib juba õlavööde ja esimesest sammust alates kogu keha tavapärasest rohkem tööd selg. tegema. Kergejõustiklaste keeli öelduna: jooksu tekib kohe vedu.

TENNIS 2/2013 61 PÕNEVteada Esmakordselt Eestis: ratastoolitennisist mängis rahvusvahelisel turniiril Maikuus tegi Viljar Villiste ajalugu, kui osales esimese Eesti ratastoolitennisistina Leedus ITF-i rahvusvahelisel turniiril.

Tekst: Ants Põldoja Foto: Erakogu

illiste jäi halvatuks pärast serviga õhust mängu, ainus neli aastat tagasi toimu- erinevus on see, et pall võib Vnud tööõnnetust. Enne kaks korda põrgata, teine põr- seda oli noormees sporti teinud, ge võib ka väljaspool platsi näiteks kickpoksi ja võrkpalli. olla. „Päästmiseks jääb roh- „Korra proovisin kunagi sõpra- kem aega,“ ütles Villiste. „Löö- dega ka tennist. Üldse ei saa- kide tugevus ratastoolitennises nud pihta, pallid lendasid üle on kuni 70% päris tennise aia. Siis tundus see raske omast. Lüüakse suurema kaa- mäng ja ka kallis ala. Nüüd rega ja pigem madalalt kui kõr- jääb isegi mulje, et ratastooli- gelt, sellist palli ei saakski eriti tennise õppimine oli märksa rünnata. Võib proovida lähema- lihtsam, kui ette kujutasin,“ le liikuda ja õhust või esimese rääkis Villiste. põrke pealt lüüa, kuid taktikali- Ratastooli jäänud inimese selt on see riskantne.“ jaoks on olemas ka teisi spor- Ratastooli juhtimine toimub dialasid, kuid Villiste sõnul väljakul kahe käega, kuid män- lihtsalt ratastoolisõit, mis gija reketit käest sülle kordagi ei isegi paljude maratonide ka- pane. „Reketiga käe sõrmi ei saa vas, talle ei meeldi. „Tahaks kasutada, juhin kämbla alumise teha sellist sporti, kus tuleks osaga. Sellist aega mängus ei jää, midagi ka mõelda, et oleks et paned reketi kuhugi ära ja siis strateegiline ala,“ sõnas ta. võtad uuesti kätte. Nagu päris „Proovisin ka kelguhokit, tenniseski, otsustab võrdselt nii kuid osutus liiga raskeks. löökide tase kui ka liikumine, meil Seal on keha tasakaalu muidugi ratastooliga liikumine,“ hoidmine ja kontroll mõel- selgitas Villiste. dud rohkem amputatsiooni Pääsu Leedu turniirile tagas tagajärjel invaliidiks jää- Villiste koduste sisevõistluste esi- nud inimestele. Nende lii- kohaga. „Võitsin finaalis 6:0, kuid kumine istuli ja reaktsioon ma ei saaks öelda, et olen Eestis on kiirem.“ teistest peajagu üle, lihtsalt suut- Tenniseharrastus sai sin turniiril olla kindlam,“ ütles alguse nii, et Signe Fal- Villiste. kenberg Eesti Invaspordi Kahjuks ei suutnud Villiste rah- Liidust kutsus 2011. aasta talvel siia vusvahelisel debüüdil mängida nii Soomest mängija koos treeneriga, kes hästi kui kodus. „Närv tuli sisse,“ tun- korraldasid näidisesinemise. „Tulime nistas ta. „Kuigi need vastased, kellega kokku ja proovisime. Mõtlesin, kas ku- Nagu päris tenniseski, mina mängisin, olid võidetavad. Lätlase lutada raha nädalavahetuse kursuste otsustab võrdselt nii vastu olin kolmandas setis 5:1 ees. Ei eest. Aga elukaaslane ütles, et küll sel- teagi, mis juhtus, ka tennisejumal oli tol le raha ikka leiame ja nii alustasingi,“ löökide tase kui ka päeval lätlane,“ muigas Villiste. meenutas Villiste. Tallinnas ühines ka- liikumine, meil muidugi Villiste tänab võimaluse eest mängi- heksa aktiivset ratastoolitennisisti, ratastooliga liikumine. da esimesel rahvusvahelisel turniiril kuid külas on käidud ka Tartus, kus neid, kes rahaliselt, nõu või jõuga aita- peetud üritusi ja võistlusi. sid: elukaaslast Agnet, füsioterapeut Ratastoolitennisistidele on treening ninud omavahel. Vahetult enne võistlu- Kadrit, esimest sponsorit Merikest, kes tänu alaliidule soodsam. „Algusest pea- si aitasid Reiko Lume ja Allar Hint. Siis kinkis talle reketi, tenniseliitu ning le oleme maksnud 20 eurot kuus, kaks oli mul erandlikult ka rohkem trenne treenereid Allarit ja Reikot, invaspordi korda nädalas harjutamist. Treenerid nädalas,“ rääkis Villiste. liitu Signe Falkenbergi näol ja kõiki, kes olid algul Birgit Mardi ja Ilona Poljako- Ratastoolitennist mängitakse õige tunnevad, et on tema võistlusele pää- va, nüüd aga oleme aasta-poolteist tree- suurusega väljakul, pall pannakse ikka sule kaasa aidanud.

62 TENNIS 2/2013 U. LE p IN g s TU s A ELUKINDLU A TEERIMI s RI KI g s s E LÄBI INVE TEERITAK s E INVE ss o NDIDE s F . INDEK A . g VIRU VÄLJAK 2 TALLINN 681 2300 WWW.MANDATUMLIFE.EE 681 2300 TALLINN 2 VÄLJAK VIRU LIFE MANDATUM TAJA s N õ U ULTEERI o N s K JA

A g RI s KIDE s NEVATE KAA A , g TE s TIN g IMU TUTVU

U sõ LMIMI s Raha tuleb raha juurde

E NNE LE p IN g Maailma suurim varahaldusettevõte BlackRock ja Mandatum Life on teineteist leidnud. See partnerlus pakub investoritele ainulaadset ligipääsu BlackRock’i iShares indeksfondidele. Indeksfondide ja investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kombineerimise kasutegurid loovad investoritele mitmetel turgudel enneolematuid võimalusi.

Tutvu Mandatum Life’i indeksportfellidega www.mandatumlife.ee

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus.

TENNISEuudised Tennisenoppeid Eestist ja maailmast Tavapärases lühiuudiste rubriigis üritame tuua lugejani mõned tänavu talvel toimunud olulised tennisega seotud sündmused, mis ajakirjas pikema artiklina kajastust ei leidnud, kuid vääriksid esiletoomist. Jätkub ka nopete pisirubriik „Nagu kaks tilka vett“.

Tekst: Ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski, Scanpix, ETL

Noorte karikavõistlustel said kaks esikohta USTA ja EKSM Mai keskel peeti Rocca al Mare tennisekeskuse välisväljakutel Eesti võistkondlikud karikavõistlused vanuseklassides U10, U12 ja U14. Kahe esikohaga olid edukaimad USTA ja EKSM, ühe võidu said TK Fellin ja TC2000. 10-aastaste tüdrukute finaalis alistas EKSM Tartu TK 2:1. Võidukasse tiimi kuulusid Gerda Reinaru ja Anette Klettenberg. Samavanuste poiste finaalis sai USTA I 3:0 jagu TC 2000 I võistkonnast. USTA I tiimi kuulusid Hugo Kristjanson, Mark Lajal, Enrico Nurme ja Cristo Grinberg. U12 tüdrukute finaalis alistas TK Fellin Altius TK 2:0, võidu tõid Viljandi klubile Saara Orav ja Sonja Anderson. Samavanuste poiste finaalis teenis USTA teise esikoha, kui alistas MK Tenniseklubi 3:0. USTA tiimi kuulusid Aleksander Georg Mändma, Daniel Dvorjaninov, Seth Tiigimäe ja Tobias Reiter (fotol koos treener Tanel Lukaga). U14 klassis jõudsid tüdrukute Eesti Davis Cupi finaali ainult EKSM võistkonnad, meeskond langes I koosseis alistas II 2:0, võitjateks tulid Maria Elena Pliznik, Anette III liigasse Andresoo ja Aleksandra Liiv. Ilma vigastatud Jürgen Zoppita Poiste finaalis võitis TC 2000 TC mängides polnud üllatus, et Eesti kaotas Avantage’i 3:0, võidukas tiimis Davis Cupi üleminekumängus võõrsil mängisid Karl Magnus Vuuk ja Bulgaariale 0:3 ning langes III liigasse. Carl Bret Parko. Seekord ei teinud imet ka Vladimir Ivanov (pildil paremal), kes oli hiilanud varasemas matšis Iirimaa vastu. Nüüd kaotas ta endast maailma edetabelis umbes 200 kohta tagapool asuvale Anett Kontaveit võitis Tihomir Grozdanovile (vasakul) 4:6, kaks ITF-i turniiri 1:6, 3:6. Kuigi varakevadel (mängiti Pärast varbaoperatsioonist tingitud 5.-7. aprillil) oli Eestil ebamugav väljas pausi ei saanud Anett Kontaveit mängida, arvas meeskonna esindaja esimesel turniiril Edinburghis hoogu Allar Hint, et mänguvälise põhjuse taha sisse, kuigi võitis paarismängu, kuid pugeda ei maksa. „Vova ei saanud servi kaks nädalat hiljem Ateenas oli juba kuidagi sisse ja tegi ohtralt lihtvigu,“ võidukas. Finaali võitis ta inglanna sõnas ta. Markus Kerneri kaotus Dimitar Lucy Browni pärast teise seti kiires Kuzmanovile 2:6, 1:6, 2:6 oli numbrite lõppmängus mahamängitud kolme poolest halb, aga seaduspärane. matšpalli 6:4, 6:7, 6:3. Eesti ei saanud silma pähe ka Veel paremini läks aga Moskvas, kus paarismängus, kuigi Ivanov ja Mikk kvalifikatsioonist alustanud Kontaveit Irdoja juhtisid settidega 2:0. Lõpuks võitis seitse vastast settigi kaotamata, kaotati 6:4, 7:6, 6:7, 4:6, 3:6. Kaks alistades finaalis maailma 181. reketi viimast üksikmängu jäeti vihmase ilma Caqla Buyukakcai (Türgi) 6:1, 6:1. tõttu ära. “Kahju, et nii lõppes. Poisid Esimest korda karjääri jooksul võitis andsid endast parima, kuid bulgaarlased Kontaveit 25 000 USD turniiri. Nüüd mängisid iga setiga üha kõvemini. on Kontaveit mänginud seitsmel ITF-i Üksikud punktid kallutasid vaekausi turniiril üksikmängus finaalis ja kõik nende kasuks,” ütles Eesti kapten- võitnud. treener Peeter Lamp.

64 TENNIS 2/2013 TENNISEuudised

Bernard Tomici isa peksis poja treeningukaaslase nina puruks „Hullu isa sündroom“ lõi tennises taas välja sel kevadel, kui austraallase Bernard Tomici isa John (sündinud Ivica nime all) tungis kallale poja treeningupartnerile Thomas Drouet’le (pildil). Esimesena sai tuntuks Mike Agassi, kes sundis poega hullumeelselt treenima, kuid füüsilist vägivalda ta Andre kallal kunagi ei tarvitanud. Seetõttu tuli hiljem hoopis värvikamaid kujusid nagu näiteks Jim Pierce (Mary isa) ja Damir Dokic (Jelena isa). Millegipärast on just endisest Jugoslaaviast pärit tennisistidel olnud vägivaldsed isad, nende hulgas ka Mirjana Lucici isa. Dokic sai ilmselt kuulsaimaks, sest tegi kõike, mida poleks tohtinud: nuhtles tütart füüsiliselt, läks tülli turniiride korraldajatega, märatses tribüünil ja lõpuks ähvardas Austraalia suursaadikut käsigranaadiga, mille eest astus ka kohtu ette. John Tomic läks algul ägedaks oma poja peale ning lõi Bernardi näo veriseks. Drouet otsustas tülisse sekkuda ja isa-poja kakluse lahutada, kuid see vihastas Johni veelgi rohkem. Teel Madridi turniirile läksid isa-Tomic ja Drouet juba lennukis tülli ning hotellis lõi Tomic prantslast peaga nii kõvasti, et too kaotas 20 minutiks teadvuse ning hiljem diagnoositi tal ninaluumurd ja selgroolüli mõra (ilmselt kukkumisest pärast hoopi). Esimese karistusena keelati John Tomicil sisenemine Roland Garrosi tennisekeskusse Prantsusmaa lahtistele meistrivõistlustele. Akrediteerimist ta treenerina muidugi ei saanud, ent turvameestel paluti ka jälgida, et Tomic-seenior piletiga ei siseneks, sest seda otseselt kontrollida ei saa.

Djokovic mängis vormeliässade vastu jalgpalli. Viis päeva enne Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste algust osales maailma esireket Novak Djokovic Monacos heategevuslikul jalgpallimängul, kus piletitulu annetatakse vaestele lastele. Taolist mängu peetakse traditsiooniliselt enne vormel-1 Monaco etappi ning seetõttu moodustasid ühe võistkonna vormelistaarid eesotsas Fernando Alonso ja Felipe Massaga. Djokovic mängis vastasmeeskonnas, kuhu kuulusid ka mõned endised tippjalgpallurid nagu Marco Simone ja Sonny Anderson. Armastajapaari Djokovici pool alistas vormeliässad 3:2, kuid Šarapova ja Dimitrovi serblasel tuli alla neelata seiklused Madridis ka mõru pill, sest ta eksis penalti löömisel. „How did you catch us?“ (tõlkes: „Kuidas sa meid tabasid?“) kirjutas Maria Šarapova (pildil) just pärast Kaia Kanepi võitmist Madridi turniiri veerandfinaalis telekaamerale Nagu kaks tilka vett tavapärase allkirja asemel. Sellise sõnumi saatis Maria kõmupiltnikule, kes oli Madridi tänavatel fotografeerinud teda kallistamas ja suudlemas Bulgaaria meestennisistist kallima Grigor Dimitroviga. Šarapova ei ole enam püüdnud varjata romanssi Dimitroviga, ehkki pole tahtnud sellest ka avalikult rääkida. Fotod Madridi jalutuskäigust ilmusid päris paljudes maailma ajalehtedes ning näha oli, kuidas Maria toetas pea Grigori õlale ja mees suudles teda põsele. Dimitrov, keda olevat inspireerinud Maria sõnad, võitis tänu sellele Madridi turniiril maailma esireket Novak Djokovici. Jim Courier, Jürgen Zopp, Mida aga Venemaa tennisist talle ütles, Eesti meeste esireket endine maailma esireket Dimitrov ei avalikustanud. Sarnasuse leidis tuntud tenniseajakirjanik Peter Bodo.

TENNIS 2/2013 65 TENNIS&Glamuur

Maria Šarapova võib rahul olla – tema maiustustebränd JULM Sugarpova on jõudnud ka Pariisi. JUUNI!

Loomulikult autasustab Monte Carlo turniiril finaliste Novak Djokovici ja Rafael Nadali Monaco prints Albert II ja tema kaasa, printsess Charlene.

Roland Garrosi üks kuulsamaid pealtvaatajaid. Kas tunnete ära, kes on Traditsiooniliselt Augustas Golfi Mastersile varjunud mustade prillide ja mütsi taha? eelneval Par 3 lõbusal perevõistlusel kasutas Tuleb välja, et Leonardi di Capriost on maailma üks parimaid golfareid Rory McIlroy saanud tennisefänn. oma caddie’na tüdruksõbrast tennisisti Caroline Wozniackit.

Tegu oleks justkui juubelitordiga, kuid tegelikult sai Prantsusmaa lahtiste seitsmekordne võitja Rafael Nadal turniiri ajal alles 27-aastaseks.

Prantsuse lahtised tennises, NBA ﬁ naalid, Tour de France, FIFA konfederatsioonide karikas, Wimbledoni karikas, Stanley karikas, Golﬁ US open, F1, Eesti jalgpallikoondise mängud...

Venemaa Federation Cupi naiskond (vasakult) Venus Williams osales heategevusfondi Maria Kirilenko, Anastassia Pavljutšenkova, avamisel, mille ta tegelikult lõi kahasse õe Jekaterina Makarova ja Jelena Vesnina poolfinaali Serenaga, keda kohal pole – arvatavasti JÄLGI VEEBIS eelsel pidulikul õhtusöögil. mängis samal ajal tennist. JA MOBIILIS! 66 TENNIS 2/2013 JULM JUUNI!

Prantsuse lahtised tennises, NBA ﬁ naalid, Tour de France, FIFA konfederatsioonide karikas, Wimbledoni karikas, Stanley karikas, Golﬁ US open, F1, Eesti jalgpallikoondise mängud...

JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS! PÕNEV teada Pikk talv JULM muutis väljakute hoolduse keerulisemaks Kliima poolest pole aastad kindlasti vennad. Eestis mõjutab ilm väljas tennisemängimist päris kõvasti ning arusaadavalt tekitab meelehärmi, kui JUUNI! tavaliselt umbes viie kuu pikkune suvehooaeg lüheneb veelgi.

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Viktor Burkivski

änavu lõppes talv temperatuuri poolest alles aprilli algul. Pluss- Tkraadid aga veel ei tähendanud, et lumi kohe ära sulas. Sellega läks mõ- nel pool aega aprilli lõpuni. Tere Tennisekeskuse väljakute hool- dusmeister Urmas Pilter tunnistas, et viimaste aastatega võrreldes sai tänavu kõige hiljem töid alustada. „Usun, et kuskil paar nädalat läks kauem, kui sai hakata väljakuid ette valmistama,“ ütles Pilter. „Esimest korda läksin küll välis- väljakutele juba aprilli keskel, aga tookord võtsin ainult joontelt laudu ära. Mõnes nurgas oli siis veel lumine. Hoo- vis olid lumehunnikud veel kuu lõpulgi, kuid väljakud on siin õnneks rohkem päikesele avatud.“ Tavaliselt on Tondil põhiline töö ära tehtud aprilli keskel või lõpus, tänavu hakkas intensiivsem rullimine ja uue kihi lisamine 1. mail. „See on tõesti hilja, Nõmmel juba siis mängiti. Kuid seal on liivasem põhi, maa kiiremini sooje- neb ja vesi valgub ära. Eks kõik välja- kud on erinevad,“ ütles Pilter. Pilter on varem öelnud, et väljakute tegemise kiirus sõltub pigem kevadi- sest päikesepaistest kui pikast talvest. Kui ikka aprillis on ilm ilus, siis enam talv ei loe. Tänavu koges spetsialist siiski külma maa tagasilööki – seda Urmas Pilteri lausa otseses mõttes. „Isegi mai kes- tavaline töö kel lõi veel mõni väljak Teres maa igal kevadel. Tänavu rullis Prantsuse lahtised tennises, NBA ﬁ naalid, seest kühmu välja, kui niiskus tuli alt väljakumeister Tere üles. Mõned kohad olid ikka kehve- Tennisekeskuses Tour de France, FIFA konfederatsioonide mad, eriti kolmandal väljakul,“ rääkis alles mai algul. ta. „Antuka on selline väljakukate, et kui paned uue segu peale, siis tuleb karikas, Wimbledoni karikas, Stanley see veega kinni lüüa. Kui maa sees on Jaan Rahe, kes valmistas ette Türi Rahe lisas, et Türi väljakute kevadi- aga temperatuur liiga madal, lööb alt väljakuid, nentis, et tema meelest pol- sele kiirele tahenemisele aitab kaasa karikas, Golﬁ US open, F1, Eesti vett vastu.“ nud tööd tänavu rohkem. „Türil said hea asend. „Meil lihtsalt päike paistab Tänavu kulus ka töödele aega roh- väljakud valmis aprilli lõpuks, ent igale väljakule ja lumi sulab alati kiire- jalgpallikoondise mängud... kem. „Töö iseloom on igal aastal üldiselt meie jaoks pole see mingi eriline daa- mini kui ümbruskonnas. Näiteks Herne sama, kuid maht oli vast tänavu natuke tum. Tavalisel aastal saame juba ap- tänava Kalevi väljakutel on selline seis, suurem. Kui tuleb mingi viga, peab rilli keskel mängida, kõige varem et lõunapoolset külge varjavad puud ja uuesti rullima hakkama,“ sõnas Pilter. mäletan, et 4. aprillil,“ rääkis Rahe. päike sinna ei paistagi. Ühe väljakupoo- „Kas just minu jaoks oli raske talv, seda „Uus kiht saviliiva tuleb igal kevadel le võiks aprilli lõpul juba mängukõlbu- ma ei oska öelda, sest niikuinii teen igal panna, selles mõttes ei olnud midagi likuks kuulutada, aga teisel poolel on kevadel samu töid.“ teistmoodi.“ lumi veel sulamata,“ tõi Rahe näite. JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS! 68 TENNIS 2/2013 JULM JUUNI!

Prantsuse lahtised tennises, NBA ﬁ naalid, Tour de France, FIFA konfederatsioonide karikas, Wimbledoni karikas, Stanley karikas, Golﬁ US open, F1, Eesti jalgpallikoondise mängud...

JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS! TURNIIR&traditsioon Rixose luksushotellikett laiendas heategevust tenniseturniiriga Rixose luksushotellikett on heategevuslike ürituste korraldamisega juba ettevõtte loomisest alates seotud, kuid esmakordselt seoti heategevus tenniseturniiriga ning seda just Eestis. Rixos Hotels Cup leidis aset Tere Tennisekeskuse välisväljakutel 19. mail.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Viktor Burkivski

ürgi hotelliketti esindas Tallin- polnud muidugi tippsport, ehkki oma alati oleme saanud omavahel hästi lä- nas turundusdirektor Erol Da- ala parimaid nagu Mart Poom, Allar bi,“ sõnas Danaci. Turniiri üks korral- Tnaci, kes selgitas, et Rixose tege- Levandi või Indrek Sei leidus osavõt- dajaid, Eesti harrastustennise eestve- vus baseerub vaid 5+ tärni ehk luksus- jate seas. daja Toomas Kuum lisas: „Rixose ho- hotellide rajamisel. Eestis ja meie lä- „Eestiga on meil olnud pidevalt head tellid on hästi tuttavad Eesti tennisehu- hiriikides Rixose hotelli suhted. Turiste käib meil palju ning vilistele. Mitmeid aastaid on paljud praegu veel pole, kuid Vene- eestlaste tenniselaagrid Türgis residee- maale peagi rajatakse. runud just Rixose hotellides, „Meie hotellikett on uus ja kus on loodud mänguks ja dünaamiline, esimene oma- lihtsalt puhkuseks ideaalsed taoline,“ sõnas Danaci tingimused. Tagasiside on nii- 2000. aastal Antalyas raja- võrd positiivne, et pole kaht- tud ettevõtte kohta. lust - tenniselaagrite tradit- Spordiga on Rixos seni sioon jätkub ka tulevikus.“ kõige tihedamalt seotud Samuti on Rixos Danaci olnud Türgis peetava sõnul korraldanud paljusid korvpalliturniiri Rixos heategevusüritusi, ent mitte Cup korraldamisega. kunagi pole see olnud seotud Eestis korraldatud har- Urmas Sõõrumaa (keskel) annetamas Lastehaiglale. tenniseturniiriga. „Näiteks Seisavad vasakult GoAdventure reklaamijuht Anna rastustennise turniir Saksamaal ja veel mitmes Eu- Djuzok, Rixose turundusdirektor Erol Danaci ja GoAdventure ärikliendi müügihaldur Ülle Turgan. roopa riigis oleme korraldanud piknikke, pidulikke lõu- na- ja õhtusööke, mille tulu on läinud heategevuseks,“ selgitas Danaci. Praegu asuvad Rixose 18st hotellist 11 Türgis, ülejäänutest on tuntumad Egiptuse, Dubais ja Horvaatia kuurort- linnas Dubrovnikis. „Rixose hotellides on peatunud palju kuulsaid inimesi,“ teadis Eesti reisifirma ja Rixose partneri GoAdventure reklaamijuht Anna Djuzok. „Äsja näiteks Dubais näitleja Jennifer Lopez, aga ka mitmeid tuntud seltskonnategelasi Venemaalt.“ Just Anna Djuzoki ja Erol Danaci koh- tumisel tänavu veebruaris leiti ühiselt, et võiks Eestis korraldada midagi teist- sugust, mis poleks tavaline reklaam. Näiteks TourEst-il on Rixos ennast rek- laaminud juba kaheksa aastat. Kui aga Djuzok arutas ajakirja Tennis väljaandja Donatas Narmontiga, kuidas võiks Rixose reklaami siduda tennisega, tekkiski turniiri idee. „Saatsin sõnumi Erol Danacile ja kui Moskvas kohtusi- me, oli ta kohe nõus,“ lisas Djuzok „See oli väga hea idee!“ kiitis Danaci. Auhinnasaajad ja sponsorid pidulikul autasustamisel.

70 TENNIS 2/2013 TURNIIR&traditsioon Rixos Hotels Cup kinkis ilusa ilma ja pakkus huvitavaid mänge Kuigi eelmisel päeval oli Tallinnas jahe ja pilvine, tõi just Rixos Hotels Cupi tenniseturniiri päev välja päikese ja soojendas õhu. Nii said harrastustennisistid Tere Tennisekeskuse väljakuil nautida tõelist suve, ehkki varem oli kaalumisel ka turniiri pidamine siseväljakuil.

Tekst: Toomas Kuum Fotod: Viktor Burkivski

ahvusvahelise hotelliketi nime- berg, Tiit Roben, Ahti Asmann, Valeri lisel turniiril jagati mitmeid at- Kirss, Andres Jõesaar jt. Rraktiivseid auhindu ning osale- Pingelises konkurentsis tuli esikohale jatel koos külalistega oli võimalus anda ja võitis peaauhinna - majutuse kaheks oma panus Tallinna Lastehaigla dia- nädalaks Dubaisse Rixose viietärniho- beedihaigete abistamiseks. telli - Aivar Nurme (35 võidetud geimi). Turniiril selgitati paremusjärjestus Veel kaks vooru enne lõppu jagas ta kol- individuaalselt, kuigi võisteldi paaris- mandat kohta, ent sihikindlus viis tule- mängus. Igas mänguvoorus, mille kest- museni. Vaid ühe geimiga kaotas talle, vus oli 25 minutit (nn. ajatennis), vahe- nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, tusid partnerid ja oponendid pidevalt, hotelliärimees Tarmo Sumberg. Kol- mistõttu olid mängude tulemused ettear- manda koha hõivas pikalt liidripositsioo- Õhtusel peol löövad klaase kokku Karin vamatud ning intriig säilis turniiri vii- ni hoidnud Urmas Arula (32 geimi). Lember ja Mait Mengel. maste punktideni. Paremusjärjestuse Nurmele järgnenud meestele sai saa- aluseks oli võidetud geimide arv, nende tuslikuks just viimane voor, kui Sum- võrdsuse korral võeti järgmisena kasu- berg näiteks kogus vaid kaks geimivõitu tusele võidetud ja kaotatud geimide suhe. Kokku peeti kuus vooru, mis ühepäevase turniiri jaoks oli piisav ja mängukoor- mustki jagus igaühele küllaga – 2,5 tundi. Nimetatud formaadiga turniire on tavapärasest raskem hallata, ent see aitab tennisistidel teineteisega paremi- Glamuurne peolaud. ni sotsialiseeruda ning ühe võistluse jooksul mängida erinevate partneritega. Teatavas mõttes võib siin paralleele tõmmata nn. šveitsi süsteemiga males. Avalikkusele tuntumatest inimestest olid kohal Toomas Leius, Allar Levandi, Võitja Urmas Nurme (paremal) koos Mart Poom, Indrek Sei, Tiit Nuudi, Rai- Erol Danaciga, kes demonstreerib ka vo Aavisto, Tiit Raukas, Tarmo Sum- peaauhinda.

Pidulikuks õhtusöögiks valmis!

Tiit Nuudi (paremal) teenis Fair Play auhinna.

Peakohtunik Toomas Kuumal (vasakult teine) oli pidevalt tegemist keerulise paaride paigutamisega. Paremal turniiri teine korraldaja Donatas Narmont.

TENNIS 2/2013 71 TURNIIR&traditsioon Mängiti Tere Tennisekeskuse Nurme seitsme vastu. Ent ka neil pole väljakutel. põhjust nurisemiseks, sest Rixos Hotels autasustas ka teist-kolmandat majutuse sertifikaadiga. Auhinnalisest kohast jäid napilt, ühe geimi võrra ilma neli män- gijat. Ausa mängu eriauhinna pälvis endine Eesti Olümpiakomitee president Tiit Nuudi, kes teatavasti kuulus noor- Vanameister teklassis Eesti tenniseparemikku. Toomas Leius. Lisaks suurepärastele auhindadele ja mängulustile oli turniiri osalejatel hea võimalus tutvuda Tere Tennisekeskuse vastvalminud spaaga. Tere Tennisekes- kuse suhtes andis ülivõrdes hinnagu Rixose esindaja, kelle usutlus on ees- pool kirjas. Auhinnagala ja pidulik õhtusöök toimus restoranis Franecso Sibio, mis asub Solarise keskuses. Siin loositi Eesti kõi- gi aegade parima jalgpalluri Mart Poo- mi õnneliku käe abil majutus kahele Heleken Lubi Egiptuse reisile. Turniiri osalejad on ja Indrek Sei ülimalt tänulikud Rixose hotelliketile ja lõõvad patsu turismifirmale GoAdventure, kelle abil õnnestunud lisandus Eesti tennise juubeliaastasse punkti järel. veel üks meeldiv üritus.

Teise koha omanik Tarmo Sumberg Ülle Turgani ja tema tütre vahel.

Arvamusi osavõtjailt Tiit Nuudi, endine tipptennisist ja Eesti Veel üks vana- Olümpiakomitee president: meister Valeri „Nii nagu oma kvaliteedi poolest on Kirss stiilses tuntud Rixose hotellikett ja reisikorraldaja tenniseriietuses. GoAdventure, niisama hästi oli korraldatud ka turniir. Tähtis ei olnudki see, kes võitis, vaid fakt, et kõik kutsutud tulid kohale, said nautida ilusat ilma ja anda oma panuse Sandman Grupp AS heategevusse. Usun, et meeldiv mulje jäi turundusdirektor Urmas Arula sai kõigile.“ kokkuvõttes kolmanda koha. Meelis Vetevool, kalaärimees: „Mulle meeldis selline turniir väga. Korraldus oli ladus ja võistlusformaat sobis hästi, ajakava oli ilusti paigas. Ning mis veel oluline, mängijate tase oli ühtlane. See teeb võistluse palju põnevamaks ja mitmedki mängud otsustati napilt mõne olulise punkti võitmisega. Ilus ilm aitas ka õnnestumisele kaasa.“

Heleken Lubi, „Eesti Tennis 100“ projektijuht: „Sain positiivse emotsiooni, turniir oli hästi korraldatud, sai palju mängida ning mängud olid ka tasavägised. Ajatennise formaat ja partnerite vahetamine on vahva – hoiab põnevust ja pinget, et kellega järgmises voorus kokku lähed. Ning muidugi hästi mõnus ilm, sõbralik olustik Olümpiapronks Allar Endine Eesti tippjalgpallur ning tore seltskond! Levandi stiilinäide. Mart Poom servimas.

72 TENNIS 2/2013

TENNISEklubi Reval Ladies käis Soomes sõprusturniiril Klubitennis ei pea piirduma ainult mängudega isekeskis ja oma riigis. Ühiselt on võimalik ette võtta ka tennisereise kaugemale või kutsuda külalisi sõprusturniirile. TK Reval Ladies jätkab oma 15. juubeliaastat traditsioonide hoidmise lainel.

Tekst: Riina Roosipuu Fotod: Raimo Siltanen

ord, kui Reval Ladies’e klubi lii- istumise aega ning oli võimalik erine- kokkuvõtteid järgmisteks kohtumisteks. ge Reet kohtus Soome äripartne- va mängutasemega inimeste vahel Naiste eestvedamisel ei jäänud ka laul Kri Raimoga, sai kokku lepitud, et põnevaid mänge pidada. Finaalis alis- üles võtmata ja tantsud tantsimata. võiks mõnikord koos tennist mängida. tasid tulises heitluses Inga-Kai Po- Ühine väljasõit on tore põhjus ka Re- Jutt ei jäänud pelgalt jutuks. Viis aastat lonski ja Esko Penttinen Triin Mägi ja val Ladies’e naistele omavahel rohkem tagasi käis kümmekond klubiliiget esi- Heikki Ketola. koos aega veeta ning järgmisel päeval mest korda külas Soome meestennisis- Korralik sõprusturniir vajab pärast kevadistest Helsinki tänavakohvikutest tidel. Kogeti meeldivat vastuvõttu ja mängupäeva ka korralikku õhtusööki ja ja kunstisaalidest rõõmu tunda. sõbralikke segapaarismänge. Seal sün- lõõgastust. Kena järve äärde kolitud 19. dis idee korraldada TennisFiesta nime- sajandist pärit uhke puitarhitektuuriga Välishooaeg algab! list sõprusturniiri igal kevadel kord ajaloolises raudteejaamas meenutasime ühel, kord teisel pool Soome lahte. toreda traditsiooni algusaegu ja tegime Terve talve on Reval Ladies’e naised igal esmaspäeval Tere Tennisekeskuse Saaremaa valssi tuli nii kahel väljakul mänginud seltskondlik- ette laulda kui tantsida. ku klubitennist. Paarismäng on viimastel aastatel muutunud ülipopulaarseks. Sel talvel tuli klubitennise väljakule saamiseks eelmise kuu alguses kiirelt reageerida või siis ootenimekirjas pöialt hoides loota, et usinatel regist- reerijatel ka muid toimetusi ette tuleb. Maikuuga lõppeb sisehooaeg ära ja ka regulaarne klubitennise aeg läheb su- vepuhkusele. Välishooaja avaturniir peeti Tere Tennisekeskuses 26. mail, kus võisteldi üle hulga aja taas üksikmängudes ning seekord klubisiseselt. Sõprusturniir TennisFiesta osavõtjad TennisFiesta paraadrivistusel. Sel kevadel oli taas leedide kord lae- vareis ette võtta. 20. aprilli varahom- mikusele Tallinki laevale kogunes 19 naist. Külakostiks kaasas spetsiaalselt turniiri auks disainitud erisiltidega „Tallinna kilud“ ja „Viru valge“ suve- niirpudelid. Mängud toimusid Tali Tennisekesku- ses, mis on Helsingi suurim 22 kõvakat- tega väljakuga sisetennisehall. Vastu- võtjad polnud ühe klubi liikmed, vaid kaks-kolm sõpruskonda, kes omavahel koos mängivad. Põhjuse üks kord aastas suuremale ühisele turniirile koguneda annavad TK Reval Ladies’e naised. Võistlussüsteem tähendas palju mänge erinevate loosipartneritega, kuid paremus selgitati välja individuaalselt. Sedasi ei jäänud palju pingil

74 TENNIS 2/2013 PÕNEV teada Tennisest, glamuurist ja väärisehetest „Eesti inimesed otsivad väärisehetes parimat hinna ja kvaliteedi suhet, aga see ei oota neid mitte kusagil Kanaari saartel, vaid siinsamas Eestis,” kinnitab tuntud vääriskiviekspert ning Eesti esimese erakapitalil põhineva juveelifirma Aurum kaasasutaja Heli Kuulman.

Tekst: Lauri Birkan Fotod: Aurum, Scanpix

uulmani hinnangul on Eestis siis enam ta valguse käes ei mängle. väärisehete väärtustamine muu Tihtipeale arvab ostja, et sai erilise ese- Luksuslikud kõrvarõngad Kmaailmaga võrreldes tagasihoid- me omanikuks, kuivõrd tegemist ju tun- - Lõunamere pärlid, lik ja seda nii seltskonnaüritustel kui tud Austria kaubamärgiga ning tänu teemandid ja tanzaniidid spordis. Samas on tennis üks väheseid müügimeestele on lastud lendu legend, kullas. spordialasid, kus vähemalt maailma et need on looduslikust kristallist ehted. mastaabis kantakse kalleid ehteid ning „Minu meelest on aga Swarovski ehted naiste tilgakujulised pärlkõrvarõngad klaasi kohta lausa ebamõistlikult kal- on hetkel suure trend. lid,” ütleb Kuulman. „Oleks ju täiesti mõeldamatu, et maailma tennisetähed kannaks ersatsi,” Swarovski juveelid sõnab Kuulman. „Ka Kaia Kanepi on on absurd! juba sellisel tasemel mängija, kes peaks mõtlema oma imidžile, sest tipptenni- „Mõni teine arvab jälle, et ega keegi sisti väline sarm on mänguoskuste kõr- saagi aru – mis on kallisivi ja mis klaas, val ka oluline.” ja paljud ei saagi: sealt need legendid Tennist on Kuulman jälginud peami- tekivadki,” tõdeb gemmoloog. „Kui pal- selt meedia vahendusel ja ta tunnistab ju kordi olen lugenud seltskonnakroo- ausalt, et ühelegi tennisekesksele selts- nikatest, et keegi kandis Swarovski või konnaüritusele ta veel sattunud pole. mõne teise ersatsfirma hinnalisi juvee- See aga ei takista tal laiemalt eestlaste le!? See on ju absurd! Juveel oma algses ehetekandmise kultuurist pajatamast, mõistes tähendab hinnalist kalliskivi, mis pole eksperdi sõnul sageli vastavu- mis on väärisehete maailma tipp. Ja kui ses inimese majanduslike võimalustega. keegi ütleb Swarovski kivikeste kohta „Aurum on tegutsenud Eestis 21 aas- juveelid, siis on kõik öeldud ka selle tat, minul on gemmoloogistaaži 15 aas- inimese enda kohta.” ei tea ühtegi ajakirjanikku, kes orien- tat. Selle aja jooksul olen märganud, et „Ja nii piinlik kui see ka pole, meie teeruks väärisehetes ja veelgi enam väiksema sissetulekuga inimesed, kes ajakirjandus võimendab ja kordab – seda isegi ei üritata endale selgeks tulevad ehetega ekspertiisi, väärtusta- seda pimesi,” nendib Kuulman. „Ma teha. Lihtsam on ju korrata nagu pa- vad oma ehet rohkem. Isegi kui tal on pagoi juttu, mida ehteomanik ise rää- vaid üks ehtekomplekt, on see hästi lä- kis. Tulemuseks on see, et kui vaatan bimõeldud ja ostetud hingega,” räägib mingit seltskonnakroonikat – näiteks Kuulman. „Seevastu Eesti rikkad ja ilu- presidendi vastuvõttu –, siis tihtipea- sad daamid kannavad tihtipeale ehteid le haibitakse üles ehet, mis on läbi- selleks, et sõbrannad oleks kadedad nisti võlts, samas on väga kallis ja ning arvaksid, et tal on väga kallis ehe... hinnaline ehe jäänud fookusest välja, Ehe, mida kunagi ekspertiisi ei toodagi, sest mitte keegi ei saanud pihta, et sest (naerab) resultaat ei kannataks Tahiti must pärlikee on midagi väga vormistamistki.” hinnalist. See on võrreldav millegi Kuulman selgitab, et enamikel juhtu- sellisega, kui eelistataks uhkeid del on kõik need suured ja ilusad kivid kunstlilli esmapilgul vähem silmator- hoopiski Swarovski klaaskristallid, mis kavatele, kuid ehtsatele metsalillede- on kõige tavalisem pliiklaas, millega le. „Sarnaselt metsalilledele on ka kaunistatakse kleite, jalanõusid jne. Et ehtsad kalliskivid soojad ja räägivad „kivi” säraks, pannakse selle taha pee- sinuga, klaasehted ja sünteetilised gel – enne ehtesse kinnitamist. Ja särab kivid aga külmad ja kõledad,” teab tõesti – kuni esimese väljakukkumiseni. juveelispets. „Üks reegel veel: tõelisi Vääriskiviekspert Heli Kuulman. Kui klaaskivi aga pessa tagasi liimida, väärtusi kandvad inimesed ei kipu

TENNIS 2/2013 75 PÕNEV teada

Kuldsed Lõunamere pärlid ja teemandid - suur pärl on kõrvarõnga küljest äravõetav.

tellijatele töötavaks firmaks.” Sarnaselt tegutsevad Kuulmani sõnul ka kuulsamad ja vanimad ehetefirmad, ja kui mõni neist omale reklaamnäo valib, polegi see reklaam, vaid pigem patroonlus – firma toetab enesele meeldivaid isi- kuid ja üritusi ning seeläbi ka enda po- sitsiooni. „Rolex on nagu Rolls Royce, mida pannakse paari vana lordide ühis- konnaga. Rolexi suurimad ihalejad on hetkel Aasia, Araabia ja Aafrika, samas kui Euroopa noorem põlvkond jõukaid vaatab juba mujale, eelistades Rollsile näiteks Bentleyt vms.” Kus jookseb aga piir, mida võiks tennisist kanda väljakul ja mida seltskon- Maria Šarapova naüritustel? kannab pidulikel „Mehi laiad kullast kaelaketid män- üritustel alati väärtuslikke gus ilmselt ei häiri, naiste puhul kujutan ehteid. aga ette, et selline hüplev kuloniga ke- tike segab oluliselt mängu ja sellepärast kannabki enamus staare väljakul ainult ajakirjade esikaanele. Seal saputavad enamasti tiibu need, kel on hästi palju ersatsi küljes (naerab).“ Juveeliekspert Heli Kuulman: „Tõelisi väärtusi kandvad inimesed ei kipu ajakirjade esikaanele. Federer ning Rolexi Seal saputavad enamasti tiibu need, kel on hästi paradoks palju ersatsi küljes.” Rääkides aga konkreetselt tennisest, siis sõltumata seltskonnaüritusest ilmu- vad staarid avalikkuse ette vägagi läbi- firmad neid oma reklaaminäoks. Näi- kõrvarõngaid. Õhtune vastuvõtt on aga mõeldud riietuse ning hinnaliste akses- teks Roger Federer reklaamib Rolexit, see koht, kus pannakse end ilusti riides- suaaridega. Mida see näitab? mis number üks kellafirmana maailmas se ning kantakse silmatorkavamaid eh- „See ongi seltskonnamaailmas reegel näeb kurja vaeva klientide endast ee- teid,” räägib Kuulman. number üks: täiskasvanud inimesed male peletamisega.” Siinkohal oleks hea võrrelda õdesid teavad ja väärtustavad väärisehteid. Nimelt ei jõua või ei taha Rolex nii Williamseid ning Maria Šarapovat. Kui Nad ei lähe kunagi seltskonda võltseh- palju kellasid valmistada, kui talt telli- esimeste puhul ei tea publik kunagi, mil- tega, sest see on staatuse küsimus,” takse. „Iga Rolexi soovija võetakse oo- liste riiete ja ehetega õed väljakule ilmu- sõnab vääriskiviekspert. „Tipptennisis- tejärjekorda, kuid ainult kuueks kuuks, vad, siis viimane riietub mänguks alati til on võimalus kanda originaalehteid, seejärel kustub tellimus ära, millest tu- konservatiivselt, samas kui õhtubanketil tihtipeale palkavad ka kuulsad juveeli- lenevalt on Rolex muutunud siseringi tualettide ja ehetega ei koonerda.

76 TENNIS 2/2013 PÕNEV teada

tohi” raamesse, teisi sama pädevaid allergiat ei tekita,” toob naine näite. nõuandjaid Kuulmanil aga pähe ei tule. Sageli sulatatakse turismimekades ka „Ehete alal, julgen öelda, et suudan vanu ehteid üles ja sepistatakse uuteks. seda, aga loomulikult ei ole ma moeloo- Mida rohkem aga kulda ümber sulata- ja ega kleidiõmbleja. Küll aga näen takse, seda rohkem sinna igasugu lisan- meie väikeses Eestis üht vastuolu: ini- deid settib. „Eesti inimesed otsivad mene, kes läheb disaineri juurde ja la- väärisehetes parimat hinna ja kvalitee- seb endale õmmelda kalli rõiva, ei saa di suhet, aga see ei oota neid mitte ku- sealt reeglina mitte mingit ehetealast sagil Kanaari saartel, vaid siinsamas,” abi, sest rõivadisaineri huvi on, et tema ütleb Kuulman. „Mõnedel ei luba Ees- kätetöö kõlaks kaugele ja oleks ainsana tist ehteid osta teadmatus, teistel aga pildil,” räägib naine. „Lähtudes aga uhkus – et kuidas siis nii? – mina ostan klassikast on ehted tualeti juures esiko- ehteid ikka Pariisist ja Londonist! Kus- hal – nende järgi valitakse riietus läh- juures olen teinud ekspertiise neile tuvalt „dresscode’ist”. Swarovski litri- metropolidest ostetud ehetele, mis sa- kesi võib kasutada siis, kui originaaleh- geli osutusid Aasia massitoodanguks, teid ei ole võimalik kanda. Tean mit- aga maksid palju rohkem kui siin. Ee- meid näiteid, kus daamid lahkusid lista Eestimaist ja kuula, mida räägivad moekunstniku juurest, sest too lisas tel- need, kes sinu heaks töötavad!” „Nad on erinevatest kultuurikeskon- litud ja väljapeetud kostüümi rinnale Aurum müüb ehteid ja vääriskive nii dadest. Musta nahavärviga inimesed on satsid või litrid, mis välistasid igasugu- kauplustes, kui ka kodulehel olevas e- ju tõsised ehtefriigid,” iseloomustab se ehetekandmise.” poes. Lisaks pakub ettevõte ka imago- ehetespetsialist. „Heas kontrastis ka: loogilisi ja investeerimiskonsultatsioo- valge või kollane kuld tõmmu naha taus- Algusest lõpuni käsitöö ne ning hindab ja sertifitseerib vää- tal. Nemad ei saa eheteta päevagi veeta. risehteid, aitab kliendil hankida ka Näiteks Indias näitavad ehted ka ühis- Kuulmani sõnul on kõigil Aurumis val- väga kalleid kalliskive üle kogu maail- kondlikku hierarhiat. Alates pisikestest mistatud originaalehetel kolm olulist milma ning vahendatab vääriskive ja tragidest mustadest meestest turismi- tahku: väärtuslik materjal, korralik di- -ehteid mainekale Bukowski oksjonima- paradiisides, kel on paela otsas mingid sain ja perfektne teostus. „Kivide valik jale. „Sellist teenustekompleksi ei paku riismed kalliskivi lihvimisest, kuni suu- on otsast lõpuni minu, disainimine aga Eestis ükski teine firma,” kinnitab rimate hinnaliste juveelideni, mida kan- kunstniku või siis kunstniku ja tellija Kuulman. „Kuna oleme 21 aastat olnud navad ülikud. Hiinas täpselt samuti. koostöö. Eriliseks teeb meie ehted aga turul, siis tõenäoliselt, kui oleks min- Käin ise palju rahvusvahelistel naiste- see, et need valmivad algusest lõpuni geid probleeme meie teenuste kvalitee- foorumitel ja kui ikka Aafrika tuleb... juveliiri käsitööna vaid ühes eksempla- di või usaldusväärsusega, meid enam oh jumal! Nende rahvariided suurte ris,” räägib juveelispets. ei oleks. See on Aurumile auküsimus kuldkollaste turbanitega ja need ehted... „Ka Euroopa kõige kuulsamad ehete- töötada Eesti inimeste heaks – niikaua Need on kõik ehtsad!” firmad teevad käsitööehteid, aga nende kui meid vajatakse.” hinnad on Aurumi omadega võrreldes Ehted määravad kolossaalsed. Itaalias tähendab käsitöö Ehtegalerii Kullassepa 4, Tallinn tel. 644 9874 sageli seda, et ehtekorpus on valmista- riietuse, mitte vastupidi Aurum Kristiine Kaubanduskeskuses, tud valus ning kivid sinna käsitsi sisse tel. 66 50 327 „Vaadates aga meie tippsportlasi, istutatud,” teab ehteekspert. „Meil võ- E-pood ja koduleht www.aurum.ee pean tunnistama, et tõsised tegijad ei tab aga juveliir puhta kulla, sulatab, pööra sageli erilist tähelepanu oma legeerib proovi, teeb kullast lehe välisele imidžile, mistõttu vajavad just või traadi ja hakkab siis Ehtekomplekt sellised tähed korralikku stilisti – nõu- vormima ehet. Kui see val- rubelliidi andjat,” ütleb Kuulman, kelle hinnan- mis on saanud, tunneb iga ehk punase turmaliiniga gul on see pool Eestis veel suuresti võhikki, et selles ehtes on - erakordselt täitmata. „Ja hoidku jumal, kui selle elu ja võlu!“ kaunis värv, hind tühimiku täidaksid meie telesaadete Omaette teema on Kuul- läheneb rubiinile. stilistid! Viimasel ajal kuulen väljen- mani jaoks turismiparadii- deid: elustiilitreener ja -nõustaja. Ku- sidest ostetud ehted, mis ni nad on alla 25-aastased poisid-tüd- sageli on kas olematu teos- rukud, võime me elustiili küll ära tuse või madala väärisme- unustada ja rääkida karnevalist.” talliprooviga. Inimene aga Aga kus end sel juhul harida võib ja arvab ekslikult, et soetas mi- kellega oleks kõige õigem konsulteerida? dagi superväärtuslikku. „Ega Eestis olegi ses suhtes palju või- „Väljaspool Euroopa Liitu malusi,” nendib juveeliekspert, nimeta- kasutatakse sageli niklit (pal- des vana kooli etiketispetsialist Maaja laadiumi odav aseaine) valge- Kallasti, ehkki lisab, et viimane paneb kulla tegemiseks. See on aga oma nõuanded enamasti „tohib” või „ei tugev allergeen. Puhas kuld

TENNIS 2/2013 77 PÄEVAkorral Pärnu Junior Workshop tähistas väikest juubelit Juba kümnendat korda peeti Pärnus Junior Workshop, kus välismaised treenerid käivad õpetamas Eesti lapsi ning meie treenerid saavad teha nendega koostööd, arutada õpilaste mänguvõimete üle ja kõrva taha panna mõningaid vajalikke näpunäiteid.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Andres Sepp

eega oli tänavu 8.-13. aprillini Vanema rühma moodustasid peamiselt Pärnu tennisekeskuses toimunud SEB Tallink Teami liikmed. SWorkshopil väike juubel. Välis- treeneritena töötasid hollandlased Wil- lem Jan van Hulst ja Rob Brandsma ning kanadalane Mohith Vijayakumar. „Kümme aastat tagasi alustasime 16 lapse ja kahe treeneriga. Tänaseks osa- leb kahes vanusegrupis 48 last ja neli treenerit,“ rõõmustas Pärnu tennise eestvedaja Tiina Post. „Idee sai alguse, kui Pärnus peeti ITF-i Futures turniire, siis olid välistreenerid siin ja sai nendega tulevase ürituse üle arutatud.“ Koos külalistreeneritega juhtis seekord harjutusi Eesti treener Aleksander Jürgens. Tänavuse Junior Workshopi teemad olid mäng tagajoonel; serv ja tõrje; spetsiaalfüüsiline ettevalmistus. Vanemas vanusegrupis osalesid SEB Tallink Teami liikmed ja nooremas gru- Tänuüritus pis peamiselt 10-11-aastased mängijad. toetajaile: harjutust proovib Sepo Workshopist osavõtjate noorem rühm. Seeman.

Mattias Siimar lööki harjutamas, taamal Christopher Robin Klettenberg.

78 TENNIS 2/2013 PÄEVAkorral

„Mind on alati võlunud, kuidas külali- sed suhtuvad lastesse tohutu sümpaatia ja tõsidusega ning töötavad hoolikalt isegi nendega, kellel erilist perspektiivi tippu pürgida pole,“ lisas Post. „Keegi neist ei ole kunagi alahinnanud ka Eesti treenereid. Omavahel tehakse koostööd, mitte nii, et külalised annavad juhtnööre, mida Eesti treenerid peaksid täitma.“ Eraldi soovis Post kiita Jürgen Zoppi, kes seljavigastusest tingitud pausi ajal tuli Pärnusse, osales ühel tree- ningupäeval ja tegi ka harjutusi kaasa. „Laste jaoks oli see kõva sõna, et Jürgen kohale saabus. Laagri lõpetamisel andis Vasakult Willem Jan van Hulst, Jürgen Zopp, Tiina tema ka lastele diplomeid.“ Post, Mohith Vijayakumar ja Rob Brandsma. Seekordsel Junior Workshopil toimus ka tänuüritus toetajatele, kes samuti tegid harjutusi kaasa ja lõpuks ka võistlesid. „Ilma toetajateta sellist asja ei korralda,“ rõhutas Post ja tänas alljärgnevaid inimesi ja asutusi: Peep Sakk, Toomas Sildmäe, Urmas Sule, Ragmar Rikberg, Seila ja Peeter Saks, Ilmar Tennokese, Allar Levandi, Peeter Õunap, Ain Laa- gus, Sa.Met AS, Saku AS, Fix Kindlus- tusmaakler OÜ, Möller Auto OÜ, Kul- tuurkapital, Eesti Tennise Liit. Diplomite kätteandmine, kus osales Treenerite arvamusi Pärnu Worksho- Üks paljudest harjutustest. ka Eesti esitennisist Jürgen Zopp. pist loe lk 15.

Teretulemast automaathostelisse Just Rest!

Hostel Just Rest asub Viljandi järve ääres ja on asukoha tõttu sobiv paik treeninglaagrite korraldajatele ja sportlastele majutuseks. Majutuseks pakume 26 tuba, kus on võimalik ööbida nii üksi kui koos sõpradega. Kõigis tubades on dušš, WC ja televiisor. Hinna sees on tasuta WiFi ühendus ja auto parkimise võimalus automatichostel hosteli parklas.

www.justrest.eu

TENNIS 2/2013 79 TURNIIR&traditsioon Sugar Tennis Cup tõi kokku rekordilise arvu mängijaid Kolmandat aastat Pärnus toimunud paarismänguturniir Sugar Tennis Cup tõi sel aastal kokku rekordilise arvu mängijaid. Võitjad selgitati välja kolmes tugevusgrupis, lisaks toimus mitmekülgne meelelahutusprogramm ja võistlust ilmestas nagu alati suurepärane seltskond.

Tekst Reiko Lume Fotod: Raili Riiberg Pindi liiga finalistid: vasakult ärnu Tennisekeskuses toimunud Avon, Jacob’s Creek, Absolut, Catwees Tarmo Uustalu, Lauri Lilleste, Sven Sugar Tennis Cup paarismängu- ja palju muud, mis Sugar Tennis Cupil Mansberg ja Ivar Troost. Võitsid Pturniiril osales sel aastal rekor- juba traditsiooniks saanud. Tarmo ja Lauri 6/4 6/4. diliselt 148 mängijat, kes jagunesid Korralduskomitee tänab Sugar Ten- kolme tugevusgruppi Pindi, Absolut ja nis Cup 2013 toetajaid: Pindi Kinnisva- Jacob’s Creek. Kõikides tugevusgrup- ra, Corona Extra, Jacob’s Creek, Babo- pides toimus huvitavaid lahinguid, et lat, Black Taverna, ööklubi Sugar, oma paremust tõestada. M.V.Wool, TennisesT.ee, Police, Avon, Tugevusgrupid valiti vastavalt män- Villa Wesset, Catwees, Värska vesi, Pär- gijate osalemisele harrastusliigas või nu Tennisekeskus. nii-öelda pro-klassi mängijad, kes löö- Sugar Tennis Cup 2013 pildid ja tabe- vad kaasa Eesti GP-sarjas. Pindi liigas- lid leiab turniiri Facebooki lehelt: http:// se kuulusid paarid, mille üks mängija www.facebook.com/sugartennis. oli II liiga tasemel, teine võis aga olla tugevam. Absolut liigas mängisid II ja III liiga mehed ning I ja II liiga naised, kuid paari võisid moodustada ka kaks III liiga meest või I-II liiga naist. Jacob’s Creeki liigas mängisid vaid segapaarid, kus üks osaline III liiga mees ja naine mitte tugevam kui II liiga. Pindi liiga võitjaks tulid Lauri Lilles- te ja Tarmo Uustalu, järgnesid Sven Mansberg/Ivar Troost ja Alger Oja/He- ggert Meier. Absolut liiga esikolmik: 1. Valdo Kütt/ Alvar Kasera, 2. Hans Alter/Janar Kal- Catweesi poolt välja pandud mus, 3. Inga-Kai Polonski/Riin Veiram. loosiauhind Miimo. Jacob’s Creek liiga: 1. Eili Poolmaa/ Gert Õitspuu, 2. Eva Nei/Priit Saluri, 3. Liis Trutin/Andre Liiva. Võistluse peakohtunik oli Raul Kukk.

Mitte ainult sport Absolut liiga parim naispaar: Riin Veiram ja Lisaks spordile kuulus turniiri hulka Inga-Kai Polonski, kes said kolmanda koha. meelelahutusprogramm: osalejatele oli turniiripäevadel tagatud tasuta sisse- pääs ööklubisse Sugar, kontserdi andsid James Werts ja Traffic. Kõik osalejad said kingiks Tourna pealisgripi, kosutust Coronalt ja Värs- kalt, suupisteid mereandide maaletoo- jalt M.V.Wool. Loosiauhinnad panid välja ettevõtetted Police, TennisesT.ee,

80 TENNIS 2/2013 TURNIIR&traditsioon

Üldvaade võistlusjärgsest peosaalist ööklubis Sugar.

Mänguhoos Jacobs liiga võitjad Eili Poolmaa ja Gert Õitspuu.

Pärast Absolut liiga finaali: vasakult Hans Alter, Janar Kalmus, Valdo Kütt, Alvar Kasera. Võitsid Valdo ja Alvar 4/6 Pindi kinnisvara esindaja 6/3 10/8. Alis Möll tõmbab loosikastist järgmist auhinda.

Nemad võitsid loosiga Avoni auhinna.

Jacobs liiga finalistid: vasakult, Gert Õitspuu, Eili Poolmaa, Eva Nei, Priit Saluri. Võitjad vasakul Gert ja Eili 6/4 4/6 10/8.

Pindi liigas kolmanda koha saanud Heggert Meieri eeskäe stiilinäide.

Absolut liiga võitjad Valdo Kütt (vasakult kolmas) ja Alvar Kasera (vasakul) koos korraldajate Liis Kanguri ja Reiko Lumega. TENNIS 2/2013 81 GOLF&tennis Roheline Rada on loodud koostöös Danske Bankiga. Niitvälja Golfi uus kursus Roheline Rada aitab algajal hirmust üle saada Niitvälja Golf alustas tänavusel hooajal täiesti uue algajate ettevalmistusprogrammiga Roheline Rada. Miks see asendab sellest hooajast tavalist green card’i kursust, rääkis AS Eesti Golfikeskuse turundus- ja müügijuht Anneli Sander.

Tekst: Ants Põldoja Foto: Mats Soomre

us suvekursus Roheline Ra- Roheline Algus maksab 119 eurot, põhiväljaku 9 raja läbimine alates kelda, mis koosneb kolmest mis on kallim kui green card’i kolme- la 18.30st, koos mentoriga Par20 välja- „Uetapist, peaks kõrvaldama päevane kursus, ent sisaldab märksa kul mängimine, osalemine ühel Millal sa viimati midagi esimest korda tegid? kõik ebamugavused ja hirmud, mis ini- rohkem. Kui jagada kogu tegevus tun- scramble-võistlusel ja klubiüritusel mesel võivad tekkida golfi õppimist dide arvule, tuleb Roheline Algus märk- (paketis Roheline Tunnetus) ning alustades,“ selline oleks Anneli Sande- sa odavam. „Meie hinnakirja järgi oleks kuuajaline mänguõigus põhiväljakul ja ri sõnul ühelauseline juhtmõte uuest Rohelise Alguse omahind umbes 300 veel üks scramble-võistlus (paketis Ro- algatusest. Niitvälja Golfi Rohelise Ra- eurot. Sa teed läbi need asjad, mida sa heline Kogemus). ja koostööpartner on Danske Bank. ainult green card’i kursust läbides olek- Ning veel: varustust saab õppija kogu Koostöö alustala on ühine mõtteviis: sid niikuinii pidanud hiljem tegema – kolmekuulise kursuse jooksul tasuta luua uusi standardeid finantsmaailmas ja golfiõppes. Kuni selle aastani said algajad üle Ees- ti golfimängimiseks vajaliku tunnistuse kolmepäevase green card’i kursuse lä- bimise järel. Sanderi sõnul see süsteem siiski vajalikul määral ei toimi. „Kahjuks jäävad mängima alla 10% green card’i kursuse läbinutest. Meie eesmärk on ikkagi golfi propageerimine ja uute män- gijate leidmine,“ ütles Sander. „Probleemist ajendatuna Niitvälja Golf eesotsas Kristo Tohveriga tegeles terve talve sellega, et kogus infot Soo- mest, Skandinaaviast, Inglismaalt ja koostöös meie meeskonnaliikmetega loodi üks väga hea ja toimiv green card’i kursus. Nopitud on parimad palad eri- eraldi golfiõpetajalt tunde võtma ja laenutada. „Iseseisev alustamine lühi- nevatest kohtadest ja kokku pandud. lööke õppima. Nüüd on aga kõik hinna kese kursue järel tuleks igal juhul kal- Lisaks konsulteerisime Lee Marshalli- sees,“ ütles Sander. lim. Samuti ei pea mängija koha hak- ga, kes tuli meile sel kevadel Inglis- Rohelise Alguse läbimise järel on al- kama raha kulutama varustuse ostmi- maalt pro’na tööle,“ jätkas Sander. gajal tunnistus käes ja ta võib alustada seks. Ta saab mängu paremini selgeks Kuna golf on algajale tehniliselt kee- mängimist, ent parem võimalus on lä- ja alles siis otsustab, mida soetada. Põ- Golf on kallis ja elitaarne. Nii ütlevad paljud, kes seda kunagi proovinud ruline, siis inimestel tekib kolmepäeva- bida ka kaks ülejäänud etappi nimede- himõtteliselt katab Roheline Rada kogu ei ole. Tule suvel Niitvälja golﬁkursusele Roheline Rada ja tutvu alaga, se kursuse lõppedes tunne, et mängu ga Roheline Tunnetus ja Roheline Ko- suve väga hea hinnaga,“ sõnas Sander. mis ei muuda ainult su enesetunnet, vaid tõenäoliselt ka elutunnetust. niikuinii selgeks ei saa. Uue kursuse gemus. „Kogu kursuse läbimine on „Ning mentori ja pro nõustamist saad Roheline Rada esimest etappi nimeta- soodsaim võimalus meil mängimist ja igal ajal kasutada.“ Roheline Rada on Eestis ainulaadne. takse Roheline Algus ja see vältab kuu selle kõrval harjutamist jätkata,“ rõhu- Niitväljal on Roheline Rada edukalt aega. „Selle kursuse sees on ka tavaline tab Sander. käivitunud. Esimene grupp startis 26. Green Cardi kursuse läbimine juhendaja käe all. green card’i kursus, kuid lisaks löögi- Miks soodsaim, kui mõlema etapi eest aprillil ning kevadel ja suve algul on trennid, eraldi etiketi ja reeglite kooli- tuleb veel maksta 85 ehk kokku 170 eu- kõik grupid täis. „Suve teiseks poo- tus. Kes ostab Rohelise Alguse, saab rot? Tegelikult on asi lihtne. Kui green leks oli tahtjaid hõredamalt ja uued võimaluse minna koos pro’ga väljakule, card’i kursuse läbija oleks need kaks tulijad saavad lahedalt valida Rohe- harjutada reaalselt lööke radadel ja nii kuud, mis kursuse osad kestavad, nii- lisele Rajale astumise päeva. Kursu- omandada väljakutunnetust. Teema lõ- sama väljakul mänginud, läinuks tal see sed algavad igal reedel, välja arvatud peb piduliku green card’i ringiga, kus palju rohkem maksma. Nüüd on aga Jaanipäeva nädal. Kõik huvilised on inimesi aitavad vaatlejad,“ lisas Sander. kursuse läbija paketi hulgas näiteks ka oodatud,“ lisas Sander. niitvaljagolf.ee

82 TENNIS 2/2013 Roheline Rada on loodud koostöös Danske Bankiga.

Millal sa viimati midagi esimest korda tegid?

Golf on kallis ja elitaarne. Nii ütlevad paljud, kes seda kunagi proovinud ei ole. Tule suvel Niitvälja golﬁkursusele Roheline Rada ja tutvu alaga, mis ei muuda ainult su enesetunnet, vaid tõenäoliselt ka elutunnetust.

Roheline Rada on Eestis ainulaadne. Green Cardi kursuse läbimine juhendaja käe all.

niitvaljagolf.ee GOLF&tennis

Kuskil siin hakatakse suveetendust pidama.

Teater golfiväljakul? Miks mitte! Suviseid teatrietendusi on mängitud igasugustes paikades: lossihoovis, taluõuel, mõisas, ka vabas looduses. Kuid tänavu etendub MTÜ :D korraldatud ja Vello Jansoni lavastatud tükk „Neljakesi paaris“ Jõelähtme golfiväljakul!

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Postimees/Scanpix, EGCC, Repro

aik pole valitud siiski juhuslikult, maluste ja vahendite peale,“ jätkas Ko- rektor Hanno Kross teatas, et etendus sest näidendi autor, kanadalane rolev. „Kuna tüki raamiks on golfimäng, hakkab toimuma väljaku merepoolse PNorm Foster on kirjutanud loo siis tundus mõttetu luua kuhugi staadio- osa ehk Sea Course’i esimese tii juures. neljast mehest, kooliaegsetest sõpra- nile või mõisaparki illusiooni golfivälja- Sinna rajatakse ka vajalik tribüün. dest, kes saavad kokku golfiväljakul. Nii kust. Nii jõudsime Jõelähtme Golfikes- polnudki näidendi suviseks etenduseks kusesse, kus näidendi ideesse positiiv- Näitlejad läbisid green võimalik valida sobivamat kohta. selt suhtuti ja kohe õlg alla pandi. Sealt card’i kursuse „Paar aastat tagasi istusime koos ja omakorda viis tee suurtoetaja Sadolini- genereerisime erinevaid ideid. Kelle- ni, kellega leidsime ka ühise keele.“ Korolevi sõnul kiitis näidendi autor le just see golfiväljaku etenduse mõte Jõelähtme väljaku ja klubi tegevdi- Foster mõtte heaks, ehkki kanadalase tuli, seda enam ei mäleta ja polegi täh- teada pole kuskil mujal tema lugu go- tis – peaasi, et idee nüüd teoks sai,“ lfiväljakul esitatud. „Loodame, et pi- rääkis näitleja Marika Korolev, kes Kuna tüki raamiks sut teistsugune etendus pakub värs- suveetendusel „Neljakesi paaris“ on kust ja vaheldust suveetenduste reas. korraldaja rollis. on golfimäng, siis Koht on ju imekaunis ja hea ilma kor- „Lavastaja Vello Janson oli tõlkinud tundus mõttetu luua ral teeb etenduse nauditavaks lisaks põneva tüki neljast pealtnäha edukast kuhugi staadionile või põnevale loole prognoositav päikese- ärimehest, kes kohtuvad 20 aastat pärast loojang. Ei tea, kas pardipere ka taus- ärikolledži lõpetamist ja andis seda mul- mõisaparki illusiooni tal jalutab, kuid läbirääkimised käi- le lugeda. Asi tundus huvitav, mispeale golfiväljakust. vad,“ naljatas Korolev. hakkasin mõtlema loo väljatoomise või- Samas ei tasu Korolevi arvates ta-

84 TENNIS 2/2013 GOLF&tennis

võita tahavad kõik. Kes on võidumees: proff, asjaarmastaja või amatöör?

Sobiva teema korral võib etendust pidada ka tenniseväljakul Suveteatri üks peamisi probleeme peitub alati selles, et ta pole kaitstud hal- va ilma eest. „Loodame, et sel suvel jäävad vihmahood lühikeseks ning ükski etendus ära ei jää ega tehnika rikki ei lähe. Uudisena pakume või- malust tulla etendust vaatama teatri- bussiga, mis väljub Mere puiesteelt, nõnda saab ilma autota kohale ja juua ehk klaasike veinigi,“ ütles Korolev. Kuna hoiate käes ajakirja Tennis, oleks paslik küsida, kas kunagi ei võiks mõni teatrietendus ka tenniseväljakul toimu- da? Korolev nõustub, et võimalik see kindlasti oleks, aga etendus peab olema paigaga ideeliselt seotud: „Mängukoht peab olema loo teenistuses, mitte vastupidi, näiteks Tsehhovi “Kirsiaeda” vast poleks mõtet tenniseväljakule tuua.... Aga võiks väljakutse esitada mõnele kir- janikust tennisemängijale ja usun, et tulemus saab vägagi omanäoline.“

„Neljakesi paaris“ reklaamplakat. valistel teatrisõpradel seda etendust dendis tõsist võistlust siiski ei toimu, eirata, sest golfiteemale vaatamata on sest tegemist on ikka teatriga, kus pub- lugu kõigile paeluv. „Autor on lavale lik istub pinkidel ega pea 18 rada kaa- toonud neli sõpra, kellest üks on pro- sas käima. Küll aga saab nii mõnigi fessionaalne mängija, kaks asjaarmas- golfivõõras mängust aimu ja mänguos- tajad ja neljas pole golfi varem eales kaja leiab mõnusat äratundmisrõõmu,“ mänginud. Seetõttu peaks olema või- rääkis Korolev. malik tõmmata paralleele igaühel,“ Näidendi sisust veel, et juttu tuleb uskus Korolev. neljast sõbrast, kes kooli ajal üksteisele Näitlejatest teevad lavastuses kaasa pehmelt öeldes „mäkra on mänginud”. Egon Nuter, Raivo Rüütel, Lauri Nebel Nüüd, 20 aastat hiljem, kukuvad kapis ja Sulev Teppart. „Et asjast paremini seisnud luukered välja ja tõstatub küsi- aimu saada, läbisime kõik koos green mus kas meeste sõprus jääb püsima või Marika Korolev on card’i kursused PRO Rein Auväärti käe kaaluvad vanad asjad sõprusest roh- seekord etenduse juures korraldaja, all ja mäng, mis pealtnäha tundus liht- kem? Asja teeb veelgi põnevamaks mitte näitlejana. ne, muutus kiiresti keeruliseks. Näi- mäng ise, sest see käib raha peale ja

TENNIS 2/2013 85 Mai lõpus said neli suurt tennisetšempionit kokku Pariisi eeslinnas, et pidada näidismänge. Staarid kutsus kokku Nike, kelle riietust kõik neli kannavad ja reklaamivad. Vasakult: Serena Williams, Roger Federer, Maria Šarapova ja Rafael Nadal.

LIIGAtennis Ime harrastusliigas: kaheksa järjestikust matšpalli pole veel võit! Ajakirja Tennise juuninumber ilmub harrastusliigade hooaja kõrghetkel. Kõigis sarjades ollakse poolel teel, mistõttu kokkuvõtteid tulemustest on veel vara teha. Endiselt on igal turniiril mõni dramaatiline mäng, millel tasub põgusalt peatuda.

Tekst: Toomas Kuum Fotod: liigatennis.ee

eeste teise liiga üksikmäng harimisel tennise valdkonnas,“ jätkas paistab siin eriti silma. April- Suursoo. „Mis seal salata, suur hulk har- Mlikuu etapil juhtis suurfavoriit rastustennisiste viib oma lapsed just Janar Kalmus Arnold Kannikese vastu tennisetrenni. Olles rohkem tennisesse 6:1, 5:1, omades lisaks kolme matšpalli! integreerunud, mõistavad nad paremini Mängu tuli imeline pööre ning Kannike, selle spordiala spetsiifikat, diletantlust kellel järgmiseks ringiks enam püssi- jääb vähemaks.... Enda puhul pean kõige rohtu ei jätkunud, võitis 1:6, 7:5, 10:5. olulisemaks, et tervis vastu peaks, küll Teine ajalooline sündmus juhtus Wil- ma siis jätkan. Võiduta pole jäänud...“ son Cupi poolfinaalis. Narvalane Stanis- lav Fetissov oli otsustava seti kiires Võistlused on parim lõppmängus (mängitakse 10-ni) ees ko- treening! guni 9:1 – kaheksa järjestikust matšpal- li! Tema vastane, hilisem turniirivõitja Olemegi seekordses ajakirjanumbris Tarmo Uustalu ei lasknud end häirida rõhu asetanud liigamängijate arvamu- ning pööras mängu enda kasuks 11:9. sele, mida see sari neile annab ja tä- Seega loovutas Fetissov korraga kümme hendab. Indrek Tool, kel jäi mullu kol- punkti! Püüame ka edaspidi mõningaid mas liiga napilt võitmata, on nüüdseks värvikaid fakte lugejateni tuua. tõusnud arvestatavaks tegijaks ka tei- Indrek Tooli arvates on võistlused parim treening. ses liigas. Kõige säravamad tulemused Toomas Suursoo: seisavad veel ees, ent Mastersile pääs keskmine tase on eriti vaba aega. Tennisekooli asutami- on reaalne. se kõrval sündis perre kaks poega, nii “Liigaturniirid on minu jaoks eelkõi- ühtlustunud et arusaadavatel põhjustel polnud mah- ge koht, kus saab ennast proovile panna Liigatennisest on aastatega erinevaid ti. Nüüd on asjad paremini liikuma ha- – võrrelda oskusi teiste harrastajatega. tenniseelu edendajaid või aktiviste läbi kanud ja tekkinud rohkem aega enda Liigatennisel on hästi toimiv korraldus käinud. 10-15 aastat tagasi oli üks kolo- jaoks. Võistlemise koha pealt oli tõesti ning punktisüsteem – üks selge eesmärk riitsemaid tegelasi teise liiga tippu kuu- suur paus, kuid armastus tennise vastu on enda edetabelikohta stabiilsete esi- lunud Toomas Suursoo. Võib julgelt polnud selle aja jooksul kuhugi kadu- tustega parandada ning sammuda eri- väita, et Suursoo jäi tennise juurde „top- nud. Seega tahtsin uuesti proovida, nevates liigades järjest kõrgemale. Vii- pama“ just tänu nimetatud turniiridele testida tänaseid harrastusmängijaid ja masena nimetaksin seda, et turniiridelt ja seal valitsenud sotsiaalsele õhustiku- enda võimeid, näha kuhu on harrastus- leiab häid mängupartnereid ja ka sõpru, le. Nüüdseks tegutseb tal endanimeline tennis jõudnud.“ kellega saab suhelda ka väljaspool ten- tennisekool. Suursoo sõnul on vahepeal toimunud nist, “ tõdeb Indrek Tool. “Alustasin Harrastajast tennisemängija lülitu- kiire areng, lisandunud on palju noori, tennisega suhteliselt hilja – 28-aastaselt. mine Eesti tennisesse pole juhus, tea- enam pole tegemist tsunftisisese asjaga. Kolmandas liigas startisin pärast poo- me väga hästi Silver Karjuse fenomeni, „Keskmine tase on ühtlustunud, kuigi leaastast algtreeningut. Kuna igal män- kui alles täiseas tõsisemalt tennisega nii mõnedki „vanad kalad“ saavad prae- gijal on oma kindel stiil, kuidas ta vas- alustanu juhendas kaks aastat Kaia gugi turniiridel hästi hakkama,“ leidis tase mängu lahti harutab, siis oli tõeline Kanepit. Vahepeal Suursoo liigadest Suursoo. „Eesti amatöörtennise tase on väljakutse harjuda sellega, et pallid ei osa ei võtnud, ent sel aastal otsustas suhteliselt kõrge, siin meil häbeneda lenda samamoodi ette nagu treeneriga taaslülituda sarja. Suursoo seni pari- pole põhjust, ka turniiride korralduslik trennis harjutades. Seetõttu kulus aega, maks saavutuseks võib lugeda pääsu tase on teinud hüppe. Nüüd on lisandu- et õppida tundma erinevaid mängustii- teise liiga Mastersi finaali, kus ta alis- nud uusi võistlusklasse, mistõttu väik- le ja taktikalisi nüansse. Võistlused on tus praegusele Kenneth Raisma tree- sema kogemusega harrastaja saab alus- alati parim treening – annab ülevaate nerile Andres Kuhile. tada näiteks neljandast liigast ja endale oma tasemest ja aitab paika panna ees- Toomas Suursoo: „Üle kümne aasta kapi peale ka mõne karika võita.“ märgid – milliseid nõrku kohti tasub tagasi osalesin aktiivselt turniiridel. „Harrastajate võistlussarjal on lisaks lihvida. Arvan, et ilma kolm aastat lii- Siis tulid raskemad ajad, elus toimus sportlikule küljele oluline roll täita ala gades osalemiseta poleks ma tänast mitu suurt muudatust ja mul polnud üldisemal populariseerimisel, inimeste mängutaset saavutanud!”

88 TENNIS 2/2013 LIIGAtennis

Käesoleval hooajal kolmandas liigas arvestatavaks mängijaks tõusnud Ivar Kiigemägi seisukohad paljuski kattuvad Tooli omadega: „Võistlemise kaudu tahaks saada nii-öelda ametlikku kinni- tust oma tenniseoskuste kohta. Kui Ees- ti jalgpallikoondis suutis ilusatest kao- tustest areneda EM-finaalturniiri pääsu play-offi, siis miks ei võiks ka mina oma päris taset välja selgitada end proovile pannes. Tennises on huvitav ka teatud võistlusmoment, mis võib põhjustada soovi võistelda.“ Kiigemägi jätkab: „Kindlasti tuleb liigas erinevate vastastega mängimine kasuks arengule. Kuid sõltub ka, mida lugeda mängutaseme tõusuks. Kui see on hea tehnika ja vi- suaalselt ilus mäng, siis saab treenides saavutada võib-olla isegi parema tulemuse. Võiduks erinevate vastastega ei pruugi sellest aga piisata, võitmise fik- seerib tulemus, mitte ilu.“

Kristiina Koel: liigades mängimine arendab!

Naiste kolmanda liiga liider ja üks ak- tiivsemaid osalejaid Kristiina Koel hindab head seltskonda ja võistlemisest saadavat kogemust. Koel mõtiskleb: „See on fantastiline võimalus kogeda ja õppida tennise elemente erinevatelt vastastelt, saada teada nende tugevaid ja nõrku külgi ning neid siis mänguga ära kasutada. Ja loomulikult ka sportlik

Toomas Suursoo: Mis seal salata, suur hulk harrastustennisiste viib oma lapsed just tennisetrenni. huvi - kas ma ise arenen. Tavaolukor- ras, tehes trenni kahe-kolme partneri- ga, tead sa üsna täpselt nende tugevaid ja nõrku külgi, muutud natuke lohakaks või mugavaks, liigamäng aga välistab Kristiina Koel (paremal, koos Merlin selle täielikult.“ Müüriga) kolmanda liiga võitjakarikaga. Koel on hea näide harrastustenni- sistist, kelle mängutase pidevalt tõu- Koel jätkab: „Turniriidevahelisel ajal maat väga tore ja motiveeriv, suured seb. Koel kinnitab: „Kindlasti on lii- saab mängida oma tavatreeningpartne- tänud korraldajatele ja edu tennise gades osalemine aidanud kaasa minu ritega. Ilma treeninguteta oleks ikka arendamisel! Hetke saavutusi meenu- mängutaseme tõusule. Kui ikka män- raske kord kuus võistelda. Enda koge- tavad kenad karikad kamina peal - seal gid maksimaalsel juhul viis mängu musele toetudes võin öelda, et mängu veel ruumi on....“ ca 1-1,5 tundi ühe või kahe päevaga, tugevdamiseks on vaja treenida vähe- Inimeste positiivsus viitab sellele, et siis mahtu ikka on!“ Korraldajale on malt kaks korda nädalas. Arengu huvi- tegemist on õige asjaga, kuigi arengu- vahel muret teinud just liiga suured des olen alustanud mänge ka teises ruumi on veel küllaga. Harrastusliiga- koormused, ent nagu näha, pole see liigas, et saada tugevaid ja häid vasta- des osalejad leiavad hädavajaliku infor- alati probleem. seid. Minu meelest on liigatennise for- matsiooni www.liigatennis.ee.

TENNIS 2/2013 89 LUGEMISelamus Jürgen Zopp loeb meelsasti kuulsate inimeste elulugusid Lugemiselamuse rubriigile andis ajendi ühe noore tennisisti isa, kes kurtis, et ei taha tänapäeva lapsed enam raamatut kätte võtta, sest kogu vaba aeg kulub arvuti ees istumisele ning sealt ammutatakse tihti ka infot. Vana hea raamat kipub vajuma unustuse hõlma.

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Peeter Langovits, Postimees

ui noored mängijad seavad kind- Samas arvas Zopp enesekriitiliselt, et kuvad head vaheldust arvuti ees istu- lasti eeskujuks maailma esisajas- noorematele tennisepoistele ei ole tema misele, kuid see huvi peab iseenesest Kse pääsenud Jürgen Zoppi, siis õige soovitaja. „Ma kahjuks ei olnud ise välja kujunema, päris vägisi sundida ei miks mitte võtta temast eeskuju ka ka noorena eriti suur lugeja. Mõistagi saa. Mina lõpuks leidsin tee raamatute- muus osas? Ning Zopp on leidnud just laiendavad raamatud silmaringi ja pani,“ sõnas Zopp. raamatute näol väärtuse, mis mitmeke- sistab tema vaba aega ja toob ka kasu. „Põhiliselt olen siiski lugenud tuntud inimeste biograafiaid, need on mu lemmikud. Näiteks muusikute elulugusid üsna palju. Praegu on käsil Richard Bransoni autobiograafia. See raamat kingiti mulle sünnipäevaks ja väga meeldib,“ rääkis Zopp äsjasest lugemis- elamusest. „Väga huvitav on teada saada, kuidas ta alustas oma ärisid ja üldse, kui laiahaardeline vend ta on. Taoliste raamatute lugemisel on põhiline kasu silmaringi laiendamine.“ Jürgen Zopp ja tema praegune lugemiselamus: Richard Bransoni Jürgen Zopp: „Raamatud elulugu. laiendavad silmaringi ja pakuvad head vaheldust arvuti ees istumisele.“

Huvi raamatu vastu peab kindlasti olema, muidu on paksu teost raske läbi lugeda, leiab Zopp: „Kui on sada lehekülge läbi loetud ja ikka suhteliselt igav, siis jätan pooleli. Kui raamat pole haarav, siis läheb mõte paratamault mujale uitama ning süveneda lugemisse ei suuda.“ Zoppi arvates raamat ei asenda otseselt arvutit, kuid täiendab. „Eks pean ka ise tennisisti ameti tõttu aeg-ajalt arvuti ees istuma, ent raamatut lugeda on isegi mugavam ja kindlasti hea vaheldus,“ sõnas Zopp. „Võistlustel on tegelikult palju rohkem vaba aega, kui võiks arvata. Võib õhtuti hotellis lugeda või vihmapauside ajal. Mõnikord män- gin ka ülepäeviti. Isegi liiga palju on turniiridel seda tüütut passimist,“ eitab Zopp igal juhul arvamust, et profitenni- sistil võib-olla polegi võimalust raamatut kätte võtta.

90 TENNIS 2/2013 TERVED mõtted

TENNIS 2/2013 91 TERVISLIK toitumine Cafe Anzelika suvised maitsed Tere Tennisekeskuses asuva Cafe Anzelika perenaine Anzelika Gomozova pakub suveks just soojale aastaajale sobivat kaht rooga. Maasikad - loomulikult! Mida siis veel ilusal suvel süüa! Ka Andaluusiast pärit külm supp Gazpacho on suveks ideaalne.

Gazpacho • 0,5 l tomatimahla • 300 g kurki • 500 g tomateid • 300g paprikat • 2 küüslauguküünt • 2 tl soola • 1 tl suhkrut • musta pipart • 2 spl oliiviõli • 5 tilka tabascot

Tomatitel lõika noaga rist peale ja tõsta natukeseks ajaks keevasse vette; kui näed, et koor hakkab maha tulema, tõsta korraks külma vette, kus võiks olla ka mõned jääkuubikud, et vesi külmem oleks ja koori tomatid. Tükelda puhastatud paprikad, kurk ja kooritud tomatid väiksemateks tükkideks. Lisa küüslauk ja tomatimahl ning purusta saumikseriga köögiviljad püreeks. Maitsesta supp soola, pipra, suhkru ja tabascoga. Enne serveerimist sega juurde oliivõli. Serveeri külmalt!

Värsked maasikad ricotta kohupiima ja Bailey’s

koorelikööriga • 100g maasikaid • 100g ricottat • 4 cl Bailey’s likööri

Puhasta maasikad ja lõika neljaks. Võta pokaal ja tõsta sinna kihiti ricotta ja maasikad, vala üle likööriga ja võidki hakata nautima!

Cafe & Catering Anzelika Avatud: E–R 8–21, L–P 9–21 ::: Tallinn, Sõjakooli 10 ::: telefon: 600 9990, 5810 6058 Rohkem infot: www.cafeanzelika.ee

92 TENNIS 2/2013

TENNISEristsõna

Lahenda ristsõna ja võida auhind

Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi Kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakirja Tennis toimetusse aadressil: Ajakiri Tennis, Sõjakooli 10, Tallinn 11316. Kupongi viimane postitamise kuupäev on 7. juuli 2013. a. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Eurospordi nokamüts ja raamat “Roger Federer kõigi aegade suurim”. Eelmise ristsõna võitjad on HELEN SENJAVIN, AIVAR LAHEMAA, MARTIN ORGUSAAR. Võtame võitjatega ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Therese Johaug ja Diego Maradona.

94 TENNIS 2/2013 SINU DIGIPOOD

Tõenäoliselt parim sülearvuti maailmas Samsung Chronos 770Z5E ekraan Intel mälu kõvaketas Notebookcheck.net on 15.6" Core i7 täna maailmas suurim ja FullHD 3635QM 8GB 1000GB pro essionaalseim sõltumata sülearvuti teste kajastav Windows aku tööaeg kaal garantii veebiportaal, kes on hinnanud Samsung Chronose 8 11: 30 2,35kg 3a parimaks multimeedia sülearvutiks maailmas. • 2GB GDDR5 AMD Radeon HD 8870M graa kakiirendi • WIFI • Bluetooth 4.0 • 2xUSB3.0 • 2xUSB2.0 • HDMI • VGA

Kiirem kui kunagi varem RAMaccelerator tehnoloogia koos Inteli uue i7 neljatuumalise protsessoriga. Nutikas IntelliMemory tehnoloogia Samsungi eksklusiivne IntelliMemory tehnoloogia tagab kuni 1,5 korda parema jõudluse programmide käivitamisel, veebis surfamisel ja video töötlusel. Veatu multimeediaelamus Tõeliselt eriliseks teeb arvuti 2GB GDDR5 AMD Radeon HD 8870M graa kakiirendi, mis on täna üks maailma võimsamaid. Ülikiire kiirendi tagab veatult särava visuaalse tulemuse videoklippide toimetamisel, lmide vaatamisel või mängimisel, ilma puhverdamise või viivitusteta. Arvuti aku kogu päevaks Samsung on lisanud sellele mudelile eriti võimsa 8 elemendiga liitium polümeer aku, mille tööiga on koguni 11,5 tundi, seda üheainsa laadimisega. Elutruu täisresolutsiooniga ekraan 15,6-tolline täisresolutsiooniga ekraan SuperBrighti (300-nitine) kujutise parandamise tarkvaraga on 50% eredam kui tavaline ekraan ning 40% selgem. Nüüd saad pilti juhtmevabalt edastada Üle õhu saatmine toetab kuni FullHD eraldust. Lisaks vajad telerit, millel on WiDi valmidus või eraldi vastuvõtjat teleri lähedale.

Esmaklassiline heli JBL® kõlaritega Nautige kahe suure ja võimsa 4W JBL® stereokõlari erakordselt selget ja realistlikku ruumilist heli. kuumakse alates Ergonoomiline klaviatuur taustavalgustusega 1299.-48 kuud 32.88€ Taustavalgustusega klaviatuur kohandub automaatselt valgusoludele. Öösel või pimedas töötades suurendab see klahvide heledust, tagades optimaalse mugavuse ja kasutuslihtsuse. vaata lähemalt: www.klick.ee/chronos

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kampaania kestab 01.06.2013 - 30.06.2013. Kaup kätte 2-7 tööpäevaga. Kiire ja mugav järelmaks. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

Tähelepanu: Järelmaks on nantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Järelmaksu pakkujaks on Swedbank Liising AS. Krediidi kulukuse määr on 15,01% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500 €, sissemakse 10%, tagastamise tähtaeg 2 aastat, intress 9,9% aastas, lepingutasu 19 €. Määr on arvestatud eeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. Arvutus on ligikaudne ja võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks. VÄLJAKUD&keskused Väljakud ja keskused Oleme kogunud siia Eesti tenniseväljakuid puudutava info.

Pirita TOP Tennisekeskus Spordiklubi Muuga VTK Regati pst 1 Tudra tee 9 Tallinn üldtelefon 639 8814, Maardu, Harjumaa 555 199 40 telefon 623 2081 Tere Tennisekeskus E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, Marsi 4 L-P 9.00-21.00 Saku tenniseklubi üldtelefon: 687 8292 4 kõvakattega siseväljakut, Silla 2a E-R 7.30-22.30 4 liiva välisväljakut telefon 50 40 309 L ja P 9.00-21.00 www.toptennis.ee koduleht: sakutennis.ee 7 kõvakattega siseväljakut Saku, Saku vald, Harju maakond 4 sise ja 7 välis liivaväljakut RTeam tennisehall 2 liivaväljakut [email protected] Regati pst 1 www.teretennis.ee infotelefon 555 383 08 Laulasmaa Tenniseklubi E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 Tondiraba Tennisekeskus Laulasmaa 3 kõvakattega väljakut kilehallis Tondiraba tn 11 Keila vald, Harjumaa [email protected] üldtelefon 600 2915, 56 220 314 telefon 671 5633 www.rteam.eu E-P 8.00-23.00 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut Merivälja tenniseväljak 4 sulgpalliväljakut, Soovõha 6 lauatenniselaud kunstmuru väljakukate Tartu www.tennisekool.ee infotelefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 Tartu Akadeemiline Kadrioru Tennisekeskus [email protected] Tenniseklubi Koidula 38 Baeri 6 üldtelefon 601 3280 Nõmme Tennisekeskus telefon 50 45874 Tel 533 28000 Rahu 3 E-P 8.00-22.00 E-P 7.00-23.00 üldtelefon 4 väljakut (3 liiva, 1 kõvakate) [email protected] 3 muru ja 6 liiva välisväljakut [email protected] Koduleht: kadriorutennis.ee Facebook.com/kadriorutennis Tallinna Kalevi Tenniseklubi Tähtvere Tennisekeskus 2 vaipkattega siseväljakut Herne 28 Laulupeo pst 19 14 liiva välisväljakut üldtelefon 645 9229 Mitte lihtsalt õhupuhastaja. telefon 50 90705 E-P 7.00-23.00 Audentese Tennisekeskus 3 vaipkattega siseväljakut 10 liiva välisväljakut Tondi 84 3 liiva välisväljakut üldtelefon 699 6688 [email protected] Idakeskuse Tenniseklubi E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 Punane 16 www.tartutennis.ee 4 kõvakattega väljakut kilehallis üldtelefon 699 0220, 50 14 221 [email protected] E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 Biomedicum Ravila 19 Rocca al Mare Tennisekeskus 4 kõvakattega siseväljakut telefon 50 380 55 Haabersti 5 sport.idakeskus.ee E-P 8.00 – 21.00 See on disaintoode, mis puhastab õhku. üldtelefon 660 0540 E-R 7.00-22.00, L-P 9.00-21.30 Viimsi Spordihall 2 kunstmuru välisväljakut 7 kõvakattega siseväljakut Sõpruse tee 5 4 kunstmuru väljakut kilehallis Haabneeme, Viimsi vald, Tamme sisetennisehall [email protected] Harju maakond Tamme pst 1 www.ramtennis.ee üldtelefon 608 0272 telefon 742 8194 Falmeci uus tootesari kasutab õhu puhastamiseks innovatiivset E.ion® süsteemi, kus ioniseerimise teel puhastatakse õhk lõhnadest ja saastest. Andmetes võivad esineda ebatäpsused. E.ion® System on integreeritud elegantsesse kaasaegsesse vormi, mida ! Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi, või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, ei piiritle ühupuhastaja suurus. Lisainfo www.falmec.ee lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil [email protected]

96 TENNIS 2/2013 Mitte lihtsalt õhupuhastaja.

See on disaintoode, mis puhastab õhku.

Falmeci uus tootesari kasutab õhu puhastamiseks innovatiivset E.ion® süsteemi, kus ioniseerimise teel puhastatakse õhk lõhnadest ja saastest. E.ion® System on integreeritud elegantsesse kaasaegsesse vormi, mida ei piiritle ühupuhastaja suurus. Lisainfo www.falmec.ee VÄLJAKUD&keskused

Samblamäe hostel Lainela Puhkeküla Mõedaku, Rägavere vald Neeme tee 70 Pärnu Lääne-Viru maakond Käsmu, Vihula Vald telefon 325 1777 Lääne-Viru maakond www.hot.ee/sambla telefon 323 8133 Pärnu Tennisekeskus Tammsaare 18a, tel 446 4648 Männimäe Külalistemaja Nuustaku Tenniseklubi 3 saviliiva väljakut Riia mnt 52d, Viljandi Munamäe 18-11, Otepää 1 kõvakattega väljak telefon 435 4845 telefon 50 97105 www.mannimaja.ee Pärnu Tennisehall ja Merehall Urumarja Spordibaas Tammsaare pst 39, tel 442 7246 Urumarja Kohila Spordikompleks E-R 8.00-22.00, L 9.00-21.00, Tori vald, Pärnu maakond Kooli 1, Kohila vald, P 10.00-21.00 telefon 447 4038 6 siseväljakut, 6 välisväljakut Rapla maakond telefon 489 0971 [email protected] Kuressaare Tennisekeskus www.kohilasport.ee www.tennisehall.ee Staadioni 1, Kuressaare telefon 45 20375 või 52 47673 Pärnu Kesklinna TK Kambja tenniseväljak E-R 11.00-21.00, Ringi 14 a, tel 52 15524 Võru mnt 8 L 12.00-19.00 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak Kambja 4 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut talvel: 1 vaipkattega väljak Kambja vald, Tartu maakond Kuressaare Spordikeskus Saviaugu Tenniseklubi telefon 741 6232 Vallimaa 16a, Kuressaare Jannseni 39, telefon 45 20375 Pärnu, Elva Tenniseklubi 2 siseväljakut tel 50 84498 Elvas, Tartu maanteel E-R 8.00-22.00; linnastaadioni kõrval L-P 12.00-19.00 telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 Türi Tenniseklubi Mujal 2 liiva välisväljakut Pikk 9, Türi [email protected] telefon 50 89187 Eestis www.facebook.com/Elva- 3 liivaväljakut Tenniseklubi Promenaad Tenniseklubi Sindi tenniseväljakud Vee 10, Haapsalu Pärnu mnt 12c, Sindi Hiiumaa Tenniseklubi telefon 50 23047 telefon 53 858 486 Turu 7, Kärdla 4 liivaväljakut 2 liivaväljakut telefon 53 303 832 või 463 3010 www.promenaad.ee [email protected] 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak sinditennis.onepagefree.com (mai – oktoober) Rakvere Spordikeskus E-P 10.00-22.00 Näituse 2a, Rakvere Põlva Tenniseklubi telefon 325 5805, 53 028 600 Põltsamaa tenniseväljak Metsa 7, Põlva 3 liivaväljakut Kaare 19 telefon: 56 357 310 [email protected] Põltsamaa 2 liivaväljakut www.rakverespordikeskus.ee telefon: 776 0035 Viljandi Spordikeskus Võru tenniseväljak Ranna pst 3 Jõgeva linna tenniseväljakud Vee tn 4a, Võru telefon 50 11823 Aia 34c, Jõgeva telefon 782 8770 E-P 8.00-20.00 telefon 772 1922 [email protected] 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak 2 kunstmuruväljakut www.voruspordikeskus.ee www.viljandimaa.ee/spordikeskus jogevasport.ee/tennisev-ljakud Võsu tenniseväljak Rapla Tenniseklubi Kullamaa Puhkekeskus Lääne 13, Võsu Jõe 49, Rapla Saare talu, Kullametsa Lääne-Viru maakond telefon 504 5203 Kullamaa vald, telefon 323 8320, 50 35354 2 liivaväljakut Lääne maakond [email protected] www.raplatennis.ee telefon 477 5515 www.mannisalu.ee

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. ! Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi, või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil [email protected]

98 TENNIS 2/2013