Karula valla eelarvestrateegia 2015-2019

Sisukord

Sissejuhatus ...... 3

1. Majandusliku olukorra analüüs ...... 4

2. Majandusliku olukorra prognoos eelarvestrateegia perioodiks (2015-2019) ...... 7

3. Eelarvestrateegia 2015-2019 ...... 10

2

Sissejuhatus

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 (KOFS § 20 p 1).

Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Valla pindala on 230 km2.Valla administratiivne keskus on Lüllemäe.

Vald jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, , Käärikmäe, , Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, , , Rebasemõisa, ja Väheru. Läänes on vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa Tõlliste vallaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa vallaga, Võrumaa Mõniste vallaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga.

Karula valla loodust iseloomustab kuppelmaastik ja järvede rohkus. Valla territooriumil asub 32 järve. 1993. aastal moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist.

Karula vallas tegutseb Lüllemäe Põhikool (liigilt lasteaed-põhikool), mille lasteaiarühmad asuvad Lüllemäel ja Kaagjärves. Vallas töötab kultuuri- ja huvialakeskus, hooldemaja ning kaks raamatukogu- üks Lüllemäel ja teine Kaagjärves.

Karula valla kohalik omavalitsus taastati 30.jaanuaril 1992.aastal. Vallavolikogu on 9- liikmeline ja vallavalitsus 3-liikmeline.

Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, põllumajandus, kaubandus, avalik haldus. Kasutamata on mitmed tootmisalad. Põllumajanduse laienemist takistab vabade põllumaade puudus. Karula valla loodus loob head eeltingimused turismi arendamiseks.

3

1. Majandusliku olukorra analüüs

Karula vallas oli 01. jaanuari 2015. aasta seisuga 1001 elanikku. Valla demograafilist struktuuri iseloomustab tabel 1. Võrreldes 2014. aastaga on valla elanike arv suurenenud, kuid eelneval seitsmel aastal on elanikkond pidevalt vähenenud.

Tabel 1. Karula valla demograafiline struktuur aastatel 2008-2015 (01.jaanuari seisuga)* Demograafiline struktuur Aasta Tööealised Rahvaarv Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Vanurid 65… 19-64 kokku 2015 58 116 613 214 1 001 2014 53 116 606 212 987 2013 55 119 606 211 991 2012 52 115 624 215 1 006 2011 56 118 636 215 1 025 2010 65 126 628 220 1 039 2009 67 143 623 229 1 062 2008 58 156 631 232 1 077 *Rahandusministeeriumi andmed (tasandusfondi arvestamisel)

Tööealisi elanikke oli 2015. aasta alguse seisuga 613. Valla elanike tööhõivet iseloomustab tihe seotus Valga linnaga, sest puuduvad suured tööandjad koha peal. Suurimaks tööandjaks vallas on kohalik omavalitsus- palju inimesi töötab Lüllemäe Põhikoolis ja Karula Hooldemajas. Piirkondlikult on oluline ka põllumajandus ja loomakasvatus.

Valla eelarve tulud on viimastel aastatel kasvanud (tabel 2), kuid ka kulud kasvavad jätkuvalt. Suur osa eelarvest kulub haridusele (tabel 3), kuid ka sotsiaalvaldkonna kulutused on kasvanud. Suuremate investeeringute tegemiseks taotletakse raha projektidega. Nende projektide rahastamise korral võib vallal tekkida vajadus laenu võtta.

Lüllemäe Põhikoolis õppis 10. septembri 2015. aasta seisuga 77 õpilast ja lasteaia nimekirjades oli 32 last. Karula Hooldemajas on 18 kohta vanurite ja puuetega inimeste hoolduseks.

4

Tabel 2. Karula valla tulude täitmine aastatel 2005-2014 ja 2015.aasta eelarve tulud

2014

2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005

EA 2015 EA

TULUD KOKKU (tuh eurodes) 1347 1291 1156 999 901 846 886 1099 933 803 730 Füüsilise isiku tulumaks 385 406 341 322 312 289 308 364 296 218 174 Maamaks 80 84 65 62 65 52 78 83 79 84 82 Kaupade ja teenuste müük Riigilõivud 2 2 2 2 1 3 2 2 2 1 1 Laekumised majandustegevusest Laekumised haridusasutustelt 41 42 29 29 29 39 32 27 21 24 17 Laekumised kultuuriasutuselt 2 2 1 0 1 1 1 1 0 1 0 Laekumised spordi-ja puhkeasutuselt 0 1 1 1 1 1 1 0 0 37 0 Laekumised sotsiaalasutuselt 103 103 95 90 86 83 76 59 46 0 29 Laekumised teistelt tegevusaladelt 2 8 5 9 7 4 3 4 4 9 5 Toetused tegevuskuludeks Sihtotstarbelised jooksvateks kuludeks 6 80 84 75 23 22 21 74 7 7 16 Toetused põhivara soetuseks Sihtotstarbelised põhivara soetuseks 27 65 125 21 60 28 25 124 128 94 68 Valitsussektorisisesed toetused Tasandusfond (eraldi aastast 2006) 198 190 176 169 180 183 204 228 197 171 Toetusfond (koos teede rahaga 2015) 267 194 156 139 123 138 124 124 148 158 304 muudelt residentidelt 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0

Muud tulud (põhivara müük jne) 102 0 9 12 15 4 11 10 4 1 10 Laenu võtmine 0 44 25 68 0 0 0 0 0 0 24 Finantseerimistehingud 132 70 42 0 0 0 0 0 0 0 0

5

Tabel 3. Karula valla kulud tegevusalade aastatel 2005-2014 ja 2015.aasta eelarve kulud

2013

Tegevusala 2014

EA 2015 EA 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 Üldised valitsussektori teenused 148 117 116 117 111 113 122 128 114 98 92 Vallavolikogu 11 8 8 8 8 8 8 9 8 8 8 Vallavalitsus 118 98 96 97 94 98 99 108 96 81 73 Muud üldised valitsussektori 17 9 11 12 9 6 13 8 7 6 9 Valitsussektori võla teenindam. 2 2 1 0 0 1 2 3 3 3 2 Majandus, avalik kord, keskkond 147 134 182 130 95 90 138 194 119 102 77 Päästeteenused 1 1 1 1 2 2 2 0 0 0 0 Maakorraldus 4 3 9 11 11 11 12 17 10 11 11 Maanteetransport 84 58 44 43 36 30 41 102 70 54 28 Side 0 0 3 2 4 4 4 3 1 2 5 Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 11 11 10 16 5 7 7 8 6 6 5 Muu keskkonnakaitse 1 22 0 0 0 3 16 6 5 5 4 Veevarustus 28 20 97 32 11 8 27 24 0 0 4 Tänavavalgustus 5 5 4 3 4 3 6 6 3 4 3 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 13 14 14 22 21 21 22 25 21 16 15 Üldmeditsiiniteenused 0 0 0 0 1 1 1 3 3 4 2 Vabaaeg, kultuur ja religioon 61 93 76 94 107 80 81 153 124 105 81 Sporditegevus 1 1 1 1 1 1 2 1 64 51 37 Vaba aja üritused 0 0 0 0 0 0 0 2 2 1 1 Raamatukogud 28 28 23 24 24 26 25 25 21 18 15 Kultuuri- ja noorte-keskused 26 47 47 64 76 41 44 117 32 32 23 Seltsitegevus 5 11 4 4 5 10 8 6 3 2 4 Muud kultuuriga seotud tegev. 0 5 0 0 0 1 1 1 1 0 0 Religiooni- ja muud teenused 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Haridus 650 613 515 509 398 414 414 431 382 326 325 Põhikoolid (Kool ja LA) 514 504 413 409 339 331 313 321 194 173 176 Gümnaasiumid 56 51 48 69 36 61 78 86 58 34 28 Õpilasveo eriliinid 57 36 34 31 23 23 23 24 31 21 27 Muud hariduskulud 23 22 20 0 0 0 0 0 99 98 94 Sotsiaalne kaitse 238 184 183 175 175 177 159 141 140 118 118 Muu puuetega inimeste kaitse 33 30 28 27 30 30 28 26 28 31 27 Eakate hoolekandeasutus 129 95 94 84 86 86 82 77 63 49 50 Muu eakate sotsiaalne kaitse 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 Toitjakaotanute sots. kaitse 3 2 1 2 2 3 1 1 2 1 1 Muu perekondade, laste kaitse 20 7 6 5 4 4 4 4 4 3 3 Riiklik toimetulekutoetus 23 25 26 29 28 31 22 10 22 25 29 Muu sotsiaalsete riskirühmade 6 6 5 3 2 2 1 2 1 1 1 Muu sotsiaalne kaitse 24 19 23 25 23 21 21 21 20 8 7 Laenu- ja liisingumaksed 22 18 14 5 14 15 15 14 15 16 11 KULUD (tuhandetes eurodes) 1266 1159 1086 1030 900 889 929 1061 894 765 704

6

2. Majandusliku olukorra prognoos eelarvestrateegia perioodiks (2015-2019)

Majandusliku olukorda prognoosida järgnevaks viieks aastaks on suhteliselt keeruline, seega lähtume Rahandusministeeriumi poolt koostatud 2015. aasta kevadisest majandusprognoosist (http://www.fin.ee/majandusprognoosid).

2015. aasta algusest on Euroopa Liidu majanduskonjunktuur kindlustunde indikaatorid pöördunud taas tõusule. Seda on mõjutanud nii Euroopa Keskpanga konkreetsemad lubadused oma inflatsioonieesmärgi saavutamise osas kui ka nafta märkimisväärne hinnalangus maailmaturul. Vaatamata üldiselt positiivsele globaalsele arengule ning mitmetele kasvu kiirenemise märkidele ELis on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaateid selleks aastaks siiski taaskord allapoole korrigeeritud ning ka järgnevatel aastatel jääb nõudluskeskkond meie jaoks varem oodatust nõrgemaks. Majanduskonjunktuur Eestis on viimased kolm aastat olnud väga stabiilne, kuid viimastel kuudel on mitmete valdkondade kindlustunde indikaatorid nõrgenenud. Vaatamata sellele parandab hinnalangus ja jõuliselt kasvav palgatulu elanike tarbimisvõimet endiselt jõudsalt ning eratarbimine on nõudluse mootoriks ka sellel aastal. Edaspidi hinnatõus taastub ja ELi majanduse loodetava kosumisega seoses hakkab kiirenema ka ekspordi ning investeeringute kasv.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2015. aastal 2% ja 2016. aastal 2,8%. Aastaks 2017 ootame majanduskasvu kiirenemist 3,4%ni, mille järel hakkab kasvutempo taas aeglustuma kogutoodangu lõhe sulgumise ning töötajate arvu vähenemise tõttu. Alates 2016. aastast ootame ekspordi kasvu järk-järgulist kiirenemist, kuid ka sisenõudluse panus püsib tänu investeeringute taastumisele stabiilne. Aastatel 2018–2019 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3% aastas. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudlus, mille kasvutempo taas suureneb.

Sisenõudluse kasvu toetavad 2015. aastal nii eratarbimise kasvu kiirenemine kui ka investeeringute oodatav pöördumine tõusule. Eratarbimise kasvu hoiavad selle aasta jooksul kõrgel mitmed tegurid. Palgatulu kiire kasv jätkub nii keskmise palga tõusu kui ka hõivatute arvu lisandumisega ning netopalga tõusule annab sellel aastal omalt poolt tõuke tööjõu maksukoormuse langetamine. Alates 2015. aasta teisest poolest taanduvad mitmed hinnatõusu pidurdanud välised tegurid ning tarbimiskorvi kallinemine hakkab pidurdama 7

reaalsissetulekute tõusu. 2015. aastal oodatav 4,8% eratarbimise reaalkasv taandub 2016. aastal 2,8%ni. Edaspidi võib agregeeritud eratarbimise kasvutempo veelgi langeda hinnatõusu kiirenemise ja töötajate arvu vähenemise tõttu.

Investeeringute vähenemisse eelmisel aastal panustasid kõik sektorid, kuid on põhjust arvata, et kasv 2015. aastal taastub. Ettevõtlussektoris andis kogu languse energeetikavaldkond, mille negatiivne mõju peaks sellel aastal taanduma ning ülejäänud tegevusalad kokku kasvatasid mõõdukalt investeeringuid ka eelmisel aastal. Kokkuvõttes jääb investeeringute kasv 2015. aastal ilmselt veel tagasihoidlikuks (2,7%), kuid peaks väliskonjunktuuri paranedes edaspidi tõusma 4–5% juurde.

Madala nafta hinna ning välisturgudel toimunud toiduainete odavnemise tõttu on tarbijahinnad selle aasta esimesel poolel languses. Aasta lõpus hakkab välistegurite negatiivne panus järk-järgult vähenema. 2015. aasta kokkuvõttes tõusevad tarbijahinnad 0,2%. 2016. aastal kiireneb inflatsioon 2,2%ni peamiselt välistegurite suureneva panuse tõttu, sest naftafutuurid on tõusutrendil ning ka toiduainete hinnad pöörduvad suureneva nõudluse mõjul tõusule. Teenuste hinnatõus kiireneb tasuta kõrghariduse mõju taandumise ning palgakasvu järkjärgulise kiirenemise tõttu. Lisandub ka tubakaaktsiisi tõus. 2018. aastal võib oodata inflatsiooni kiirenemist 2,9%ni hoogsamast palgakasvust tingitud teenuste kiirema hinnatõusu, välistegurite suureneva panuse ning riigipoolsete meetmete mõjul. 2019. aastal toimuv aeglustumine 2,6%ni on seotud valitsuse poolt kinnitatud aktsiisitõusude lõppemisega.

Tööturu olukord muutub üha pingelisemaks ning töötuse kiire vähenemine on juba mõnda aega hoidnud üleval palgasurveid. Seoses tööjõulise elanikkonna vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning hõive määrad on saavutamas oma ajaloolist maksimumi, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud. 2015. aastal statistiline hõive kasv siiski jätkub, kuna töötajate registreerimiskohustuse sisseviimine on mõjutanud lisaks maksuameti registritele ka erinevaid statistilisi hõive näitajaid. Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal sarnaselt eelneva aastaga 0,6% ning pöördub alates järgnevast aastast kuni poole protsendisesse langusesse. Ühtlasi langeb töötuse määr alates järgmisest aastast alla 6%. 2015. aastal võib keskmise palga tõusuks oodata 4,8% ja pea samapalju tõuseb ka reaalpalk. Välisnõudluse kosumise eeldusel peaks järgmisest aastast alates nominaalpalga kasvutempo kiirenema, kuid kiireneva hinnatõusu tõttu langeb reaalpalga kasv 3% juurde.

2015. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9% SKPst, mis on samal tasemel kui aasta varem. Võrreldes eelarve ootusega vähenes valitsussektori maksutulude laekumise prognoos, kuid 8

nominaalse SKP prognoosi korrigeeriti veelgi enam allapoole. Osaliselt selgitab seda maksuameti tulemuslik töö, samuti ei avaldu ekspordikeskse majandusstruktuuri puhul aeglustuv nominaalne majanduskasv üks-üheselt maksulaekumistes. Aastatel 2015–2018 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes püsib maksukoormus 2015. aasta tasemel jõudes 2019. aastaks 33,0%le (http://www.fin.ee/majandusprognoosid; Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadise majandusprognoosi kokkuvõte).

Eelarvestrateegia koostamisel eeldasime tasandus- ja toetusfondi summade püsimist 2015.aasta tasemel. Eelarvekulusid tuleb asutustel hoolikalt planeerida, et leida võimalusi ka investeeringute tegemiseks.

9

3. Eelarvestrateegia 2015-2019

Eelarvestrateegia (tabel 4) sisaldab selle vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikke, jooksvaks aastaks eeldatavaid ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavaid põhitegevuse tulusid (maksutulusid, tulusid kaupade ja teenuste müügist, saadavaid toetusi ja muid tegevustulusid), eeldatavaid põhitegevuse kulusid (antavaid toetusi ja muid tegevuskulusid), investeerimistegevuse eelarveosa olulisemaid tegevusi ja investeeringuid koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatavat finantseerimistegevuse mahtu ning likviidsete varade muutust (KOFS § 20 p 3 lg 2).

Eelarvestrateegia tabelis on ära toodud ka põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe ning selle lubatav väärtus aruande aasta lõpu seisuga on null või positiivne (KOFS § 33 p 1 ja p 2).

Netovõlakoormus on võetud laenude, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksete, pikaajalised tarnijate võlgade ja muude pikaajalised kohustuste, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist ehk võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat (KOFS § 34 p 1-3).

Kohaliku omavalitsuse üksus võib likviidsete varadena omada: 1) hoiuseid krediidiasutustes, kui krediidiasutuse või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on mitte rohkem kui kaks reitingu kategooriat madalam rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitingust; 2) võlakirju, mille emitendi krediidireiting on vähemalt võrdne rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitinguga; 3) rahaturu- ja intressifondi aktsiaid ja osakuid, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele; 4) sularaha, kuid mitte enam kui valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmääras. (KOFS § 36 p 2).

Eelarvestrateegia 2015-2019 valdkondade lõikes on tabelis 5.

10

Tabel 4. Karula valla eelarvestrateegia 2015-2019 2015 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Karula Vallavalitsus täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 1 111 902 1 108 468 1 112 066 1 127 066 1 132 066 1 137 066 Maksutulud 489 875 490 000 495 000 505 000 510 000 515 000 sh tulumaks 405 738 410 000 415 000 425 000 430 000 435 000 sh maamaks 84 137 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 157 874 145 655 150 000 155 000 155 000 155 000 Saadavad toetused tegevuskuludeks 463 507 470 804 465 066 465 066 465 066 465 066 sh tasandusfond 190 167 198 477 198 477 198 477 198 477 198 477 sh toetusfond 193 816 266 589 266 589 266 589 266 589 266 589 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 79 524 5 738 Muud tegevustulud 645 2 010 2 000 2 000 2 000 2 000 Põhitegevuse kulud kokku 982 727 1 076 280 1 091 000 1 109 000 1 121 000 1 134 000 Antavad toetused tegevuskuludeks 76 212 79 395 70 000 70 000 70 000 70 000 Muud tegevuskulud 906 515 996 884 1 021 000 1 039 000 1 051 000 1 064 000 sh personalikulud 558 077 642 768 662 000 667 000 672 000 677 000 sh majandamiskulud 348 438 346 999 352 000 365 000 372 000 380 000 sh muud kulud 0 7 117 7 000 7 000 7 000 7 000 Põhitegevuse tulem 129 175 32 189 21 066 18 066 11 066 3 066 Investeerimistegevus kokku -92 665 -14 885 -111 024 -868 -676 -520 Põhivara müük (+) 0 100 000 Põhivara soetus (-) -135 912 -113 378 -102 815 0 0 0 sh projektide omaosalus -68 144 -102 815 0 0 0 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 65 113 27 161 0 0 0 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -20 432 -26 839 -7 000 Finantskulud (-) -1 434 -1 828 -1 209 -868 -676 -520 Eelarve tulem 36 510 17 304 -89 958 17 198 10 390 2 546 Finantseerimistegevus 25 987 -21 508 -21 508 -18 456 -7 246 -7 247 Kohustuste võtmine (+) 44 329 0 Kohustuste tasumine (-) -18 342 -21 508 -21 508 -18 456 -7 246 -7 247 Likviidsete varade muutus (+suurenemine, - vähenemine) 62 497 -4 204 -111 466 -1 258 3 144 -4 701 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 132 297 128 093 16 627 15 369 18 513 13 812 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 105 073 83 565 62 057 43 601 36 355 29 108 Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 45 430 28 232 17 842 15 296 Netovõlakoormus (%) 0,00% 0,00% 4,10% 2,50% 1,60% 1,30% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 775 051 665 081 667 240 676 240 679 240 682 240

11

Tabel 5. Karula valla eelarvestrateegia valdkonniti 2015-2019 Põhitegevuse ja 2015 investeerimistegevuse kulud 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 valdkonniti (COFOG) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 01 Üldised valitsussektori teenused 116 938 148 315 135 085 136 743 137 899 139 167 Põhitegevuse kulud 115 504 146 487 133 876 135 875 137 223 138 647 sh muude vahendite arvelt 115 504 146 487 133 876 135 875 137 223 138 647 Investeerimistegevuse kulud 1 434 1 828 1 209 868 676 520 sh muude vahendite arvelt 1 434 1 828 1 209 868 676 520 03 Avalik kord ja julgeolek 500 500 500 500 500 500 Põhitegevuse kulud 500 500 500 500 500 500 sh muude vahendite arvelt 500 500 500 500 500 500 04 Majandus 61 876 87 424 57 492 57 508 57 543 57 826 Põhitegevuse kulud 32 041 57 190 57 492 57 508 57 543 57 826 sh saadud toetuste arvelt 26 368 25 708 55 942 55 942 55 942 55 942 sh muude vahendite arvelt 5 673 31 482 1 550 1 566 1 601 1 884 Investeerimistegevuse kulud 29 835 30 234 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 29 835 30 234 05 Keskkonnakaitse 33 086 12 448 14 106 14 778 15 118 15 510 Põhitegevuse kulud 33 086 12 448 14 106 14 778 15 118 15 510 sh saadud toetuste arvelt 19 465 sh muude vahendite arvelt 13 621 12 448 14 106 14 778 15 118 15 510 06 Elamu- ja kommunaalmaj. 38 908 45 949 25 575 19 013 19 278 19 558 Põhitegevuse kulud 18 476 19 110 18 575 19 013 19 278 19 558 sh muude vahendite arvelt 18 476 19 110 18 575 19 013 19 278 19 558 Investeerimistegevuse kulud 20 432 26 839 7 000 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 11 110 12 161 sh muude vahendite arvelt 9 322 14 678 7 000 07 Tervishoid 288 288 288 288 288 288 Põhitegevuse kulud 288 288 288 288 288 288 sh muude vahendite arvelt 288 288 288 288 288 288 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 92 989 61 143 131 831 86 304 87 494 88 853 Põhitegevuse kulud 92 989 61 143 84 316 86 304 87 494 88 853 sh saadud toetuste arvelt 5 502 3 064 sh muude vahendite arvelt 87 487 58 079 84 316 86 304 87 494 88 853 Investeerimistegevuse kulud 0 0 47 515 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 47 515 09 Haridus 613 068 649 715 572 792 582 857 589 773 596 995 Põhitegevuse kulud 506 990 567 771 572 792 582 857 589 773 596 995 sh saadud toetuste arvelt 185 710 185 085 183 204 183 204 183 204 183 204 sh muude vahendite arvelt 321 280 382 686 389 588 399 653 406 569 413 791 Investeerimistegevuse kulud 106 078 81 944 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 24 168 15 000 sh muude vahendite arvelt 81 910 66 944

12

10 Sotsiaalne kaitse 182 853 212 543 264 355 211 877 213 783 215 823 Põhitegevuse kulud 182 853 211 343 209 055 211 877 213 783 215 823 sh saadud toetuste arvelt 36 006 34 782 27 424 27 424 27 424 27 424 sh muude vahendite arvelt 146 847 176 561 181 631 184 453 186 359 188 399 Investeerimistegevuse kulud 0 1 200 55 300 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 1 200 55 300 KOKKU 1 140 505 1 218 325 1 202 024 1 109 868 1 121 676 1 134 520 Põhitegevuse kulud 982 727 1 076 280 1 091 000 1 109 000 1 121 000 1 134 000 sh saadud toetuste arvelt 273 051 248 639 266 570 266 570 266 570 266 570 sh muude vahendite arvelt 709 676 827 641 824 430 842 430 854 430 867 430 Investeerimistegevuse kulud 157 778 142 045 111 024 868 676 520 sh saadud toetuste arvelt 65 113 57 395 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 92 666 84 650 111 024 868 676 520

13