Karula valla eelarvestrateegia 2015-2019 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Majandusliku olukorra analüüs ........................................................................................... 4 2. Majandusliku olukorra prognoos eelarvestrateegia perioodiks (2015-2019) ..................... 7 3. Eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 (KOFS § 20 p 1). Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Valla pindala on 230 km2.Valla administratiivne keskus on Lüllemäe. Vald jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina ja Väheru. Läänes on vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa Tõlliste vallaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa Taheva vallaga, Võrumaa Mõniste vallaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga. Karula valla loodust iseloomustab kuppelmaastik ja järvede rohkus. Valla territooriumil asub 32 järve. 1993. aastal moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. Karula vallas tegutseb Lüllemäe Põhikool (liigilt lasteaed-põhikool), mille lasteaiarühmad asuvad Lüllemäel ja Kaagjärves. Vallas töötab kultuuri- ja huvialakeskus, hooldemaja ning kaks raamatukogu- üks Lüllemäel ja teine Kaagjärves. Karula valla kohalik omavalitsus taastati 30.jaanuaril 1992.aastal. Vallavolikogu on 9- liikmeline ja vallavalitsus 3-liikmeline. Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, põllumajandus, kaubandus, avalik haldus. Kasutamata on mitmed tootmisalad. Põllumajanduse laienemist takistab vabade põllumaade puudus. Karula valla loodus loob head eeltingimused turismi arendamiseks. 3 1. Majandusliku olukorra analüüs Karula vallas oli 01. jaanuari 2015. aasta seisuga 1001 elanikku. Valla demograafilist struktuuri iseloomustab tabel 1. Võrreldes 2014. aastaga on valla elanike arv suurenenud, kuid eelneval seitsmel aastal on elanikkond pidevalt vähenenud. Tabel 1. Karula valla demograafiline struktuur aastatel 2008-2015 (01.jaanuari seisuga)* Demograafiline struktuur Aasta Tööealised Rahvaarv Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Vanurid 65… 19-64 kokku 2015 58 116 613 214 1 001 2014 53 116 606 212 987 2013 55 119 606 211 991 2012 52 115 624 215 1 006 2011 56 118 636 215 1 025 2010 65 126 628 220 1 039 2009 67 143 623 229 1 062 2008 58 156 631 232 1 077 *Rahandusministeeriumi andmed (tasandusfondi arvestamisel) Tööealisi elanikke oli 2015. aasta alguse seisuga 613. Valla elanike tööhõivet iseloomustab tihe seotus Valga linnaga, sest puuduvad suured tööandjad koha peal. Suurimaks tööandjaks vallas on kohalik omavalitsus- palju inimesi töötab Lüllemäe Põhikoolis ja Karula Hooldemajas. Piirkondlikult on oluline ka põllumajandus ja loomakasvatus. Valla eelarve tulud on viimastel aastatel kasvanud (tabel 2), kuid ka kulud kasvavad jätkuvalt. Suur osa eelarvest kulub haridusele (tabel 3), kuid ka sotsiaalvaldkonna kulutused on kasvanud. Suuremate investeeringute tegemiseks taotletakse raha projektidega. Nende projektide rahastamise korral võib vallal tekkida vajadus laenu võtta. Lüllemäe Põhikoolis õppis 10. septembri 2015. aasta seisuga 77 õpilast ja lasteaia nimekirjades oli 32 last. Karula Hooldemajas on 18 kohta vanurite ja puuetega inimeste hoolduseks. 4 Tabel 2. Karula valla tulude täitmine aastatel 2005-2014 ja 2015.aasta eelarve tulud 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 EA 2015 EA TULUD KOKKU (tuh eurodes) 1347 1291 1156 999 901 846 886 1099 933 803 730 Füüsilise isiku tulumaks 385 406 341 322 312 289 308 364 296 218 174 Maamaks 80 84 65 62 65 52 78 83 79 84 82 Kaupade ja teenuste müük Riigilõivud 2 2 2 2 1 3 2 2 2 1 1 Laekumised majandustegevusest Laekumised haridusasutustelt 41 42 29 29 29 39 32 27 21 24 17 Laekumised kultuuriasutuselt 2 2 1 0 1 1 1 1 0 1 0 Laekumised spordi-ja puhkeasutuselt 0 1 1 1 1 1 1 0 0 37 0 Laekumised sotsiaalasutuselt 103 103 95 90 86 83 76 59 46 0 29 Laekumised teistelt tegevusaladelt 2 8 5 9 7 4 3 4 4 9 5 Toetused tegevuskuludeks Sihtotstarbelised jooksvateks kuludeks 6 80 84 75 23 22 21 74 7 7 16 Toetused põhivara soetuseks Sihtotstarbelised põhivara soetuseks 27 65 125 21 60 28 25 124 128 94 68 Valitsussektorisisesed toetused Tasandusfond (eraldi aastast 2006) 198 190 176 169 180 183 204 228 197 171 Toetusfond (koos teede rahaga 2015) 267 194 156 139 123 138 124 124 148 158 304 muudelt residentidelt 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 Muud tulud (põhivara müük jne) 102 0 9 12 15 4 11 10 4 1 10 Laenu võtmine 0 44 25 68 0 0 0 0 0 0 24 Finantseerimistehingud 132 70 42 0 0 0 0 0 0 0 0 5 Tabel 3. Karula valla kulud tegevusalade aastatel 2005-2014 ja 2015.aasta eelarve kulud 2013 Tegevusala 2014 EA 2015 EA 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 Üldised valitsussektori teenused 148 117 116 117 111 113 122 128 114 98 92 Vallavolikogu 11 8 8 8 8 8 8 9 8 8 8 Vallavalitsus 118 98 96 97 94 98 99 108 96 81 73 Muud üldised valitsussektori 17 9 11 12 9 6 13 8 7 6 9 Valitsussektori võla teenindam. 2 2 1 0 0 1 2 3 3 3 2 Majandus, avalik kord, keskkond 147 134 182 130 95 90 138 194 119 102 77 Päästeteenused 1 1 1 1 2 2 2 0 0 0 0 Maakorraldus 4 3 9 11 11 11 12 17 10 11 11 Maanteetransport 84 58 44 43 36 30 41 102 70 54 28 Side 0 0 3 2 4 4 4 3 1 2 5 Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 11 11 10 16 5 7 7 8 6 6 5 Muu keskkonnakaitse 1 22 0 0 0 3 16 6 5 5 4 Veevarustus 28 20 97 32 11 8 27 24 0 0 4 Tänavavalgustus 5 5 4 3 4 3 6 6 3 4 3 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 13 14 14 22 21 21 22 25 21 16 15 Üldmeditsiiniteenused 0 0 0 0 1 1 1 3 3 4 2 Vabaaeg, kultuur ja religioon 61 93 76 94 107 80 81 153 124 105 81 Sporditegevus 1 1 1 1 1 1 2 1 64 51 37 Vaba aja üritused 0 0 0 0 0 0 0 2 2 1 1 Raamatukogud 28 28 23 24 24 26 25 25 21 18 15 Kultuuri- ja noorte-keskused 26 47 47 64 76 41 44 117 32 32 23 Seltsitegevus 5 11 4 4 5 10 8 6 3 2 4 Muud kultuuriga seotud tegev. 0 5 0 0 0 1 1 1 1 0 0 Religiooni- ja muud teenused 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Haridus 650 613 515 509 398 414 414 431 382 326 325 Põhikoolid (Kool ja LA) 514 504 413 409 339 331 313 321 194 173 176 Gümnaasiumid 56 51 48 69 36 61 78 86 58 34 28 Õpilasveo eriliinid 57 36 34 31 23 23 23 24 31 21 27 Muud hariduskulud 23 22 20 0 0 0 0 0 99 98 94 Sotsiaalne kaitse 238 184 183 175 175 177 159 141 140 118 118 Muu puuetega inimeste kaitse 33 30 28 27 30 30 28 26 28 31 27 Eakate hoolekandeasutus 129 95 94 84 86 86 82 77 63 49 50 Muu eakate sotsiaalne kaitse 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 Toitjakaotanute sots. kaitse 3 2 1 2 2 3 1 1 2 1 1 Muu perekondade, laste kaitse 20 7 6 5 4 4 4 4 4 3 3 Riiklik toimetulekutoetus 23 25 26 29 28 31 22 10 22 25 29 Muu sotsiaalsete riskirühmade 6 6 5 3 2 2 1 2 1 1 1 Muu sotsiaalne kaitse 24 19 23 25 23 21 21 21 20 8 7 Laenu- ja liisingumaksed 22 18 14 5 14 15 15 14 15 16 11 KULUD (tuhandetes eurodes) 1266 1159 1086 1030 900 889 929 1061 894 765 704 6 2. Majandusliku olukorra prognoos eelarvestrateegia perioodiks (2015-2019) Majandusliku olukorda prognoosida järgnevaks viieks aastaks on suhteliselt keeruline, seega lähtume Rahandusministeeriumi poolt koostatud 2015. aasta kevadisest majandusprognoosist (http://www.fin.ee/majandusprognoosid). 2015. aasta algusest on Euroopa Liidu majanduskonjunktuur kindlustunde indikaatorid pöördunud taas tõusule. Seda on mõjutanud nii Euroopa Keskpanga konkreetsemad lubadused oma inflatsioonieesmärgi saavutamise osas kui ka nafta märkimisväärne hinnalangus maailmaturul. Vaatamata üldiselt positiivsele globaalsele arengule ning mitmetele kasvu kiirenemise märkidele ELis on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaateid selleks aastaks siiski taaskord allapoole korrigeeritud ning ka järgnevatel aastatel jääb nõudluskeskkond meie jaoks varem oodatust nõrgemaks. Majanduskonjunktuur Eestis on viimased kolm aastat olnud väga stabiilne, kuid viimastel kuudel on mitmete valdkondade kindlustunde indikaatorid nõrgenenud. Vaatamata sellele parandab hinnalangus ja jõuliselt kasvav palgatulu elanike tarbimisvõimet endiselt jõudsalt ning eratarbimine on nõudluse mootoriks ka sellel aastal. Edaspidi hinnatõus taastub ja ELi majanduse loodetava kosumisega seoses hakkab kiirenema ka ekspordi ning investeeringute kasv. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2015. aastal 2% ja 2016. aastal 2,8%. Aastaks 2017 ootame majanduskasvu kiirenemist 3,4%ni, mille järel hakkab kasvutempo taas aeglustuma kogutoodangu lõhe sulgumise ning töötajate arvu vähenemise tõttu. Alates 2016. aastast ootame ekspordi kasvu järk-järgulist kiirenemist, kuid ka sisenõudluse panus püsib tänu investeeringute taastumisele stabiilne. Aastatel 2018–2019 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3% aastas. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudlus, mille kasvutempo taas suureneb. Sisenõudluse kasvu toetavad 2015. aastal nii eratarbimise kasvu kiirenemine kui ka investeeringute oodatav pöördumine tõusule. Eratarbimise kasvu hoiavad selle aasta jooksul kõrgel mitmed tegurid. Palgatulu kiire kasv jätkub nii keskmise palga tõusu kui ka hõivatute arvu lisandumisega ning netopalga tõusule annab sellel aastal omalt poolt tõuke tööjõu maksukoormuse langetamine. Alates 2015. aasta teisest poolest taanduvad mitmed hinnatõusu pidurdanud välised tegurid ning tarbimiskorvi kallinemine hakkab pidurdama 7 reaalsissetulekute tõusu. 2015. aastal oodatav 4,8% eratarbimise reaalkasv taandub 2016. aastal 2,8%ni. Edaspidi võib agregeeritud eratarbimise kasvutempo veelgi langeda hinnatõusu kiirenemise ja töötajate arvu vähenemise tõttu.