Üksiksumbrr 5 senti.

Toimetus ja talitus Haapsalus, ttarja t. nr. 7. USnetraat nr. 9. Tellimiste ja kuuüttuste wastuwõtmine Laapsalus M. Tamwergi raamatukaupl. Postkast 4, Könetr. 9 Toimetaja kõnetunnid k. 12—1. feUimife hind (postiga): 1 kuu peale 40 s. 6 kuu peale 220 s. ^Tellimisi » » võtavad 120 „vastu 12 kõik „ „ vabariigi postkontorid.

Uuulutuste hind: Kuulutuste küljel 5 senti mm., esimesel leheküljel 10 senti mm., teksti osas 10 senti mm. Korduwatelt kuulutustelt hinnaalandus.

Tarwitamata käsikirjad hoitakse ainult sellekohasel soowil alal. Puudulikult margistatud kirjad jäävad toimetuse poolt wälja lunastamata. Nr. 66. Kolmapäeval, 10. septembril 1930. a. 3. aastakäik. Matjamaa põllumajanduse paraadilt. Märjamaa põllumeeste seltsi juubelinäitus kujunes suurejooneliseks.

Näituse awamine ja efimeue väljapaneku eest. Peale selle omanda metsauduseriteadlaste poolt vasta - pSetv. sid põldtaimekaswatuse osak. 1 auhinnad vaid kõnesid. Woldemar Baumann w. Üre- Märjamaa põllumeeste seltsi 20 Näituse lõpp ja vabaõhu were k., Karl Tiidemann Märjamaalt etendus. а. juubelinäituse avas laupäeval, k., K. Wiisemann Tolli k., Erich б. septembril kell 1 lühikeste Lerwi- Näitus lõppes pühapäeva õhtul Niimann Kuuba leprosooriumist, Jaan kell 6 ja mitmetuhande pealine rab tuSfõnadega seltsi esimees Albert üürike Wigalast ja Oskar Riiberg Ojassou. Riigivanem, keda avaaris- wahulk hakkas laiali valguma mulje Luiste w. Tiinuse as. terikkalt päevalt. kõnet pidama oodati, ei ilmunud. Aiandus-mesindus osakonnas Avakõne pidas tema asemel maa Paljud ei raatsinud aga veel koju arwati I auhinna vääriliseks Orgita minna, sest nägemata oli Aug. Kin,- valitsuse esimees A. Kasterbrrkch. kodumajanduskool, Oskar Riiberg Järgnesid tervitused riigi-ja oma- bergi „En«e kukke ja koitu", mis va Luiste w. Tiinuse as. ja Wigala põllu baõhuetendusena lavastati koduma walitsusasutusilt ning seltskondlikku- töökool. delt organisatsioonidelt. Põllutõõmi- janduskooli esisel platsil. niSteeriumi uimel tervitas seltsi Seakasvatuses sai l auhinna Hästi õnnestunud wabõhuetendu maa-agrouoom Aut, Kuusiku katse Oskar Riiberg Tiinuse asundusest. sele järgnes tants saalis, nii et näi jaama nimel Käsebier. Peale nende Linnukasvatuses omandasid tüse u. ü. ^mitteametlik osa" lõppes toodi tervitusi Tolli, Kullamaa ja kanade eest 1 auh. Alma Ristikivi Pääs alles kesköö paiku. Sipa põllumeeste seltsidelt. Orgita külast, Oskar Riiberg Tiinuse as. Or Kokkuwötteid. kokchmajaWduskoolitt tzre. ^ gita kodumajanduskool ja Alice Adam- sbn'Orgita asundusest. Kalkunite välja Kokku külastas Märjamaa põllu AvamiSLoimlugutkluStas ^kärja- meeste seltsi juubelinäitust üle 4960 paneku eest sai ! auhinna Jaan Lääne maa põllumeeste seltsi ja inimese. Sisse tuti 150.000 sendi üm Märjamaa kirikumõisast. 1 auhinnaga üheudatud pasnuakvor. krooniti ta E. Linnukasvatajate Selts. ber. Auhindadena jagati wälja ü! e " Näituse külastajaid ott esimesel 90.000 sendi. Päeval vähevõitu. Pileteid müüdi Maaharimise riistade kom Näitust võib suurepäraselt õnnes plektis eest anti 1 auhind Rapla Tarvita tuuuks lugeda. Ta ei kujunenud mitte paarisaja ümber. Paljud hirmutas jate Ühingule. vist tagasi halvavõitu ilm, sest wa- üksi Märjamaa põllumajanduse suur hete-vahel tibas kAma vihma. Põllu majand, saaduste üm paraadiks, vaid õppetunni kogu Lää- bertöötamise ja eksportkaupade uemaa põlluharijaile. Märjamaa ttrik. Väljapanekud ja auhinda osakonnas krooniti 1 auhinnaga Märja mine. maa piimaühingu eksportwõi ja Johann Väljapauekuid ott näitusel kogu Pommeri (Mõraste vesiveski) lihtjahu. summas üle kahesaja — umbes saja Põllumajandusliku katse- Kaks tuleõnnetust Oru wallas. väliapaueja poolt. Enamjagu üles- asjanduse alal krooniti 1 auhinnaga audjaid olid ilmunud. Kuusiku mõisa katsejaam ja Lans Went- Räägu mõisas põles Pesukõõgi korsten. Kapri külas Suurem osa väljapanekuid olid üles seri (Wanamõisa k. Taga-Tammiku t.) kuiwatataw rukis. seatud Orgita kodumajanduskooli ja wäetuskatsed. endistesse mõisahoonetesse. Tähele Kõrgema auhinna — dipl. Läinud nädalal juhtus Oru wallas 4. septembril hattas põlema Kapri panuväärsemad ja suuremad osakou- suurele kuldaurahale — omandas Kaali kaks tuleõnnetust, mis kiire abi tõttu külas Älemaantee talu rehetoa- kuiva- uad olid maaparandus ja põldtaimede agronoomiline büroo ja A./S. „Wos- aegsasti kustutati, nii er ainelised kahjud tusel olev rukkivili, mis kuulus Räägu kasvatus. Laialdast huvi äratasid voriit". Peale selle anti kõrgemad au väga suured ei ole. vahtkonna metsavahile Aleksander Lm- ka rikkalikud väljapanekud naiskä- hinnad Läänemaa metsaühingu ja A. 5. septembril süütus põlema Räägu k'ile. Tuli algas reheahjust wälja lenna fitöö alalt, samuti metsanduse eri- R. T. Põllumajandusliidu EhituSta- mõisas R. Krupp'i päralt oleva pefu- nud sädemest. väljapauek, mis esimene sellesarnane lituse Läänemaa nõuandja A. Reinbau- köögi ja sauna ühine puukorsten. Ar Põles ära 288 kilo rukist. Kannatada katse Läänemaa näitustel. mi väljapanekutele. vatakse, et tuli alguse sai pesuköögi said ka rehetoa palkseinad. tuleasemest wälja lennanud sädemest. Tule kustutasid Oru vabatahtlik tu Auhindajad viisid oma tõõ lõpule Teine uältuspäew. laupäeval, nii et pühapäeva hom- Tuli kustutati Oru vabatahtliku tule letõrje ja kohalikud elanikud. mikul viid auhinnad välja pandud. Pühapäeva hommikul algas rahva tõrje ja kohalikkude elanikkude kaasabil. Omaniku kahju on 40 krooni ümber. kogumine näitusele üsna varakult. Kahju hinnatakse 30 kroonile. Wili kinnitatud ei olnud. KeS omandasid kõrgemad Juba kella 8 ajal saabus Wigalast auhinnad. paar veoauto täit külalisi. Kella 11 Auhindamise alla kuulusid kodumaa paiku tuli inimesi igast küljest kokku Majandusminister wiibis poolt palvetundide pidamiseks kõlbuli tooted ja välismaa saadustest need, nii ohtralt, et kõigi kolme piletikassa Haapsalus. kuks tunnistatud. ette tekkisid sabad. Tuleviku- kavatseb saadik Zeechim mis omavad tähtsuse Eesti põlluma Eeskujulik plääsh Paralepa rauda? janduses. Hommiku poole oli noorkarja ja ehitada LaapsaluSse uue nägusa kato Esmaspäeval wiibis Laapsalus ma Maaparanduse osakonnas oman uoorte hobuste näitus, mida huviga liku kabeli. jälgiti. Tuju aitas suuresti tõsta ilus jandusminister^. Jimmermann. Minis das 1 auhinna — diploomi suurele ter saabus Liiumaalt, kus viibis K. L. hkwearrrahale ja 25 kr. — Jaan Rehi ilm ja ühendatud pasunakoori muusika Rukkt pakkumine suureneb. kella 10-12-ni. malevkonna lipu õnnistamise pidustu Märjamaa w. Päädewa k. Mardi- si! vabariigi valitsuse esitajana. Seni 10.657 pakkumist 23.158 Jaani talust, kes maaparandustöid tei- Lüpsi ja künnivõistlused. tonniga. nud 12 hektaril. 1 auhinna omandas Laapsalus saatis majandusministrit Kell 1 algas lüpfiwõistlus, mida linnapea Dr. L. Alwer. Käidi tutwune- Kuni esmaspäeva hommikuni 8. samuti LanS Wentser Märjamaa w. elava huviga vaatles paarituhaude sept. ott majaudusmiuisteeriumi saa- Vanamõisa k. Taga-Tammiku talust. mas eeskujuliku plääshi (liivaranna) pealine rahvahulk. Võistlejaid oli ehituse võimalustega Paralepa randa. buuud 10.657 rutti pakkumist, milles Teise auhinnaga krooniti maaparan kaheksa. Leiti, et ehituse suuremaks takistajaks pakutakse müüa 23.158 touui (ümmar duse osakonnas LanS Jansen Märja Esimese auhinna (12 kr. rahas) on madal pind, mis vihma ajal kohati guselt 1.500.000 puuda). Eelmised maa w. Wanamõisa k., Julius Bendrit wäärilifiks arwati LisauuaKukk Vi- kattub veega. Peeti soovitavaks liig- arvud olid 1».082 pakkumist ja 22.184 Sipa w. Kohatu asund., Karl Järbach galast, Liuda Priukfeldt Märjamaalt wee ärajuhtimiseks kaevaba kraavid. tonni. Wiljasaagi arvestus ou tõus Märjamaa w. Wanamõisa k.. Mart ja M. Wapper Warbola w. Sarju- Minister sõitis samal päeval edasi nud juba 50.458 tn. peale, (eelmine Kadaka- Sipa w. Sipa k., Aleksan maalt. Lüpfiwõistluste ajal peeti kar- Tallinna. 48.110). der Kadaka- Sipa w. Sipa k.. Mihkel jamajanduslitte kõnesid. Künniwõist- Kuni 15. septembrini ou vaevalt Pikani Märjamaa w. Paekülast, Lans lus algas kell 4 p. l. Võistlesid Haapsalu saab katoliku kabeli. oodata suuremat pakkumiste arvu, Treiberg Märjamaa w. Wanamõisa k.. ainult vennaksed Jaan ja Ott Wan- kuna vallavalitsused koguvad vii Jaan Lemmik Laimre w. Sule k., uid. Mõlemad said 11 auhinna — Paavsti saadik Antonius Zecchini mased andmed kokku sa saadavad ära ja Otto Tiit- Laimre w. Sule külast. 15 kr. rahaS. maja (Linda ja Wiedemanni tn. nurgal) 16. või 17. septembril. Põllupidajail P-ldtaimekaSwatuses sai Samal ajal demonstreeriti metsan remont on neil päevil dipl. ins. Kreuz- ttrleb aga käesoleval nädalal aval 1 auhinna Eduard Ohtta Laimre w. duse eriosakonnas puude ja põõsaste bergi poolt lõpetatud ja hoone linna dused ära saata. 15. septembriks olgu Mõisamaa asundusest — söödajuurikate istutamist, elavaia asutamist ja peeti ehituskomisjoni ning politsei esitaja nad vallavalitsustele ära autud. , Hr, 66. ntllll if«a 3. AtsttISiü, K l. Hiiu maiemkonna suurpäetv. Naiskodukaitse annetas malev Langenud kangelaste mälestus konnale lipu. sammas Lääne-Rigula. Paraad saja osawötjaga. — Majandusminister ja teist kõr- Awatakse tulewal pühapäeval. «eid külalist. — Lipu õnnistamine ja aktus Keina kirikus. — Tuleval pühapäeval, 14. septembril nik Espenbergi kavandi järese. Ta ku shine lõuna malewlastle ja külalifile. — ^Toomapäew" kell 1 on Lääne-Rigula kiriku juures jutab endast umbes 3 sülla kõrguse nel õnnestus hästi. Wabadusfõjas langenud kangelaste mä jatahulise obeliski, millel otsas waba- lestussamba avamine. Avamisaktusele duferist. Möödunud pühapäev kujunes suurpäewaks K. L. Hiiu malevkonnale on komitee poolt palutud hrad riigiva Samba kavand on Tallinnas oma ja kogn Hiiu saarele. Naiskodukaitse poolt anti malevkonnale üle lipp. nem, kaitseminister, riigikogu esimees ja sarnaste hulgas läbi vaadatud ühe Sel puhul oli Keina vallamaja juures paraad, lipu õnnistamine ja aktus palju teisi riigi- ning seltskonnategelast. kunstnikkude komisjoni poolt. Seal lei kirikus, ühine lõunasöök kirikumõisas ja õhtul pidu seltsimajas. Pidustufist Komitee on asunud seisukohale, et tud ta olevat kõige nägusam ja soliid võttis osa majandusminister O. Zimmermann, rkl. A. Saar, advokaat mälestussambale pärgasid ei asetata; sem. Rõuk, Lääne maleva päälik major Neinhold ja hulk teisi külalisi. Aktu selle eest on väga teretulnud rahalised Wiimistlemistööd mälestussamba juu sel Viibis üle 1300 inimese. Pidustused õnnestusid ilusa ilma tõttu annetused, mis lähevad ehituskulude res lõpevad lähemail päevil. Ehitus suurepäraselt. katteks. materjaliks on Saaremaa marmor, mil * Kell 12 päeval rivistas Hiiu ma Kell 2 algas aktus Keina kirikus, lest varem valminud mitmeid kauneid levkonna päälik A. Laius Keina valla mille avas malewk. päälik A. Laius. Mälestussammas on ehitatud kunst mälestusmärke ja -sambaid maja juures malevkonna paraadi, mil Ruumikas kirik oli puupüsti rahvast täis. le vastu võttis vabariigi valitsuse esi Järgnes majandusminister J. Zimmer- tajana majandusminister J. Zim manni kõne. Malevkonna tegevusest an mermann. Kärdla tuletõrje orkester män dis ülevaate prop. p. E. Piik, millele gis pidulikku marssi. järgnesid kõned adw. Rõugult, rkl. A. Järgnes lipu õnnistamine Keina õpe Saarelt ja major Reinholdilt. taja ja preester Kaew'i poolt. Tervitusi ütlesid Haapsalu malewk. KÕIGILE Õnnistatud lipu' warde lõid naelad päälik Wau, Risti malewk. propaganda- vabariigi valitsuse nimel O. Iimmer- päälik Melts, naiskodukaitse poolt prl. PANKADELE, ÜHISUS- mann, K. L. peastaabi poolt adw. Rõuk, Waus ja mitmed omavalitsusasutuste Hiiu naiskodukaitse poolt pr. Pihlakas, ning kohalikkude seltskondlikkude organi — TELE JA ÄRIDELE. — Lääne maleva nimel major Reihold, satsioonide esitajad. Haapsalu malevkonna nimel päälik Telegrammilised tervitused olid saat Wau ja Risti malevkonna nimel pro- nud kaitseminister, kaitseliidu ülem, kind Kõigile trükitöö tarvitajaile on mul pagandapäälik Melts. ral Pvdder j. t. au teatada, et olen oma trükikoda Peale selle anti lipp pr. Pihlakase Aktus lõppes isamaa hümniga, millele täiendanud praegusaja moodsama poolt üle majandusministrile, kes ta kiriku täis rahvast vaimustatult kaasa omakorda edasi andis malevkonna pää laulis. 4- ja ajakohase kirjaga -+ lik A. Laiusele. Malevkonna päälik tõo Kell 4 p. l. oli Keina kirikumõisas tas pühalikult, et hoiab lipu au see; ja ühine lõuna malewlastle ja külalistele, VENUS- kogu malewkond on nagu üks mees val millest osa võttis 160 inimese ümber. mis teda kaitsma. Peeti hulk lauakõnesid, milles hinnati — GROTESK Orkester mängis ^Eestimaa mu isa tehtud tööd ja sooviti malevkonnale maa." Silmapilk oli meeliülendav. Lipp edurikast tulevikku. kanti ttaditfiooniliselt malevkonna rinde Õhtul kell 8 oli seltsimajas pidu, kus Kõige austusega eest läbi. kanti ette näidend „Toomapäew". Saal Järgnes paraadi marss orkestrihelide oli viimase platsini välja müüdud. Et P. TAMVERK’1 saatel vabariigi valitsuse esitaja ja tekanne õnnestus suurepäraselt ja sai teiste külaliste eest läbi, kes olid aset kiiduavalduste osaliseks. Kogu pidustus trükikoda Haapsalus. ’ võtnud postkontori juures. möödus kordamineku tähe all.

Uuendage..Lääne Elu" tellimisi 15. septembrist! iooni Haapsalu lossi uuele koolile nurgakivi panna ja 1853. 5. klassiline tüb kool, muidugi jälle kasid algkoolid tegevust eesti oludele algas õppetöö. Esialgu oli 2 klassi saksa õppekeelega. (Höhere Mädcnen- vastavalt Keskkoolid, mis asutatud ja linna ajaloost. ja õppekavas oli: usuõpetus, saksa ja schule nime all). „ preisi mustri" järele, kaotati ja 19. Fr. Vann. vene keel, arvuteadus, ajalugu, maa Okupatsiooni vägede lahkudes as dets. 1918 asutati eesti rahvuslikud tus selle kooli asemele eesti rahvuslik koolid: Kooliolud venestamisajast alates. teadus, ilukirjutus, joonistamine, laul mine ja .käsitöö. Väljaspool kursust kool: Haaps. tütarlaste gümnaasium. Haapsalu poegi, gümnaasium hra Linnades hakati 1884. aastast paale oli võimalus õppida prantsus keelt. A. Uksti juhtimisel ja kreiskoolide asemele asutama Vene Linnas tõotas 5 algkooli. Kuna kooli võeti lapsi, kes vähemalt Haaps. tütarlaste gümnaasium prl. õppekeelega linnakoole. Haapsalusse Algkoole oli õige mitu kreiskooli 8 a. vanad ja soravalt saksa keelt ja venestamiseaja päevil. A. Vellmann’i juhtimisel. asutati see 1888. aastal, peale seda, kui pidid kõnelema ja lugemises teatud 1919 augustis liitusid viimased kaks vanale kreiskoolile oli juure ehitatud 1. Poeglaste elementaarkool, mis osavuse juba omama, kusjuures õp võrsus (1814. a.) kreiskooli alamast kooli Läänemaa Ühisgümnaasiumiks, kahekordne kivihoone. See Haapsalu pekeeleks oli saksa keel, siis võis see hra A. Üksti juhtimisel. linnakool (hiljem: kõrgem algkool) klassist. mõningaid raskusi teha eesti- ja vene- Praegu töötavad Haapsalu koolid. oli 3.-klassiline poeglaste õppeasutus, 2. Eesti kool (*Karl Stift") — ühe- soost lastele sisseastumisel. 1858. a. Praegu töötavad Haapsalus L ja II. mille kursus keskkooliga võrreldes klassiline rahvakool eestisoost poeg- jaanuaris oli õpilaste arv juba tõusnud ja tütarlastele, (asut. 1839. a. dr. C. algkool ja Läänemaa ühisgümnaasium. võrdus gümnaasiumi kolme alama 50-neni. Linna lähedal Uuemõisas töötab õpe klassi omale — ilma vanade ja uute A. Hunniuse poolt). 3. Vene kiriku keelteta. 1917. evakueerus see kool 1890. aastal pidi kool üle minema Nikolai-kool (asut. 1869). See kool tajate seminar. Vähemusrahvuste autonoomia alu Venemaale. vene õppekeelele ja 1891. nimetatigi muutus viimaks Haapsalu 11 algkooliks. sel töötab kool saksa õppekeelega. 1917. oktoobrist kuni 1918. juunini kooli juba venekeelse nimega: Haap 4. Linna tütarlaste elem. kool. Asu tegutsesid 3-klassilised poeglaste era- salu teisejärguline tütarlaste kool. tati 1854. a. ja oli mõeldud linna tü Ruumide poolest on ajanõuetele kursused. Selle nime all töötas kool kuni 1912.- tarlaste kooli eelastmena. 80-ate a. kõige enam vastavad Uuemõisa här rastemajast ümberehitatud seminari 1. sept. 1918. a. okupatsiooni või ani. Kooli lõpetamine andis pääle lõpul suleti. vastava eksami sooritamist elementaar- 5. H. Lehmani tütarlaste algkool kooli hoone ja hiljuti ehitatud güm mude poolt asutati 4.-klassiline poeg naasiumi hoone. laste gümnaasium (Mittelschule für kooliõpetaja kutse. 1853. kuni 1912. asut. 1852. Siin õppisid jõukamate Muuseas võib märkida gümnaasiumi Knaben). on koolis õppinud 754 õpilast. vanemate lapsed. Lõpetas tegevuse Kool kasvatas „kadakaid.“ 1918. ja veel rida teisi koole. hooneid vaadates Haapsalu haridus- 19. dets. 1918. a. — eesti rahvus liste võimaluste arenemist: ühekordne Sotsiaalses koosseisus olid enamu Koolid okupatsiooni päevil. laste poolt pandi alus Haapsalu poeg kreiskooli hoone (saksa õppekeelega) Pääle 1918. aastat asusid töötama laste gümnaasiumile. ses (juba saksa keele tõttu) linnalap sellele juurdeehitus: kahekordne linna Lrnna tütarlastekool. sed. Maalastest on mõisarentnikkude, Järgmised õppeasutused: kooli hoone (vene õppekeelega) ja 1.1 algkool, mis tekkis esiteks 1917. Poeglastele määratud koolide kõr köstrite, kihelkonna kooliõpetajate, nüüd uus juureehitus: iseseisvuse aegne val heidame nüüd pilgu ka tütarlaste vallakirjutajate, mÕisaametnikkude, a. hra G. Molli juhatusel töötanud koolihoone, mis on märksa suurem haridusallikatele. Tütarlaste keskhari maakaupmeeste, käsitööliste, möldrite algkooli kursustest ja hra K. Matsoni duse saamine sünnib õieti 1853. aas eelmistest, kus saab õpetust vaba ja kõrtsmikkude lapsi. Kuna selleaeg juhtimisel olnud kõrgema algkooli rahva noorsugu rahvuslikus vaimus. tal asutatud linna tütarlastekooli sete eestisoost linnaelanikkude ja neist õpilastest, kelle teadmised saksa (Stadttöchterschule) tegevuse ja are ka enamuses eelpool mainitud maa keeles olid väikesed. Kool oli 6-klas- Kirjutise koostamisel on materjalina nemise ümber. See kool areneb ja inimeste rahvustunne kuigi tugev ei siline, eesti õppekeelega. Juhatajaks tarvitatud. täieneb, esinedes ajajooksul mitmete olnud, siis pandi oletatavasti palju lapsi hra G. Möll. 1. C. F. Russvurm: Schloss zu HapsaL 2. Aug. Tamberg: Haaps. lossi ja li naa mi nimede all, kuni ta viimaks 1918. kooli just saksastumise sihiga. Vene 2. II. algkool, mis võrsus Nikolai- nevik. aastal peab aset andma eesti rahvus õppekeele aegu on aga maalaste arv koolist, hra Pääbo juhtimisel. 3. Villem Reiman: Eesti ajalugu. likule koolile. juba märksa suurem. 3. Mittelschule für Knaben. 4.-klas- 4. Hans Kruus: Eesti ajalugu kõige uuemal Mida õpetati tütarlastele 1853. aastal? 1912. korraldati vastavate määruste siline saksakeelne poeglaste kool, end. ajal. 5. Hans Kruus: Eesti ajaloo lugemik. Heidame kiire pilgu selle kooli are- põhjal kool tütarlaste progümnaasiu- kreiskooli ja kõrg. algkooli ruumes. 6. Läänemaa Ühisgümnaasiumi X aastat, juu nemisloole. Nagu eelpool mainitud, miks, ja kaks a. hiljem täielikuks 7- 4. Höhere Mädchenschule. beli väljaandes: koolielude arenemisest. suleti 1830. a. tütarlaste kool raha klassiliseks gümnaasiumiks. Koolide ümberkujundamine Eesti puudusel. 1852. aastal jõuti niikaugele, 1918. a. septembris pandi saksa olude kohaselt. et oli korjatud niipalju raha, et võidi okupatsiooni võimude poolt käima Okupatsiooni vägede lahkudes jät Nr.SS. 4iin lii" r. eitttaLM. An-isei- Punase laua eest. Lääne-Nigula Hariduse Selts 20. aastane. Tallinua-Haapsalu rahukogu esmaspäewasett istangvlt. Juubeli Puhul korraldatakse 1931 a. suwel laulupäew. juubeli puhul. Praegu tõõtawad Seltsi Ka tfa allkirja ei tohi tts süüdistusaktis ette toodud asjaolud Lääne-Nigula Haridusselts asutatt5. omaks, nii et tunnistajaid üle ei kuulatud. sept. 1910 a., seega on üks Vanemaist juures laulukoor hr. Saare ja pasuna- WSltfida. koor hr. Kuusiku juhatusel. Laulukoor Pärast lühikest nõupidamist kuulutas seltsidest L.-Nigulas. 28. aprillil käesolewal aastal ilmus kohus otsuse: Johannes Armas ühes Nagu seltsi asjaajamise protokollidest on osa wõtnud 2-hest wiimasest ülemaa Läänemaal Märjamaa wallas elutsema iseäraliste õiguste kaotamisega üheks selgub, oli tolajal Seltsi ellukutsumine lisest laulupeost ja maakondade laulu LanS Kuusemetsa juure Märjamaa ko aastaks Vangiroodu, kusjuures arwesse suurte raskustega seotud, — sest pidi ju pidudest Narwas, Tattns, Haapsalus, missar M. Koolmeister, et temalt pro Võetakse kolm kuud eelwangistust. kõik kuberneri loaga sündima. Algul oli Pärnus ja Lihulas. Ka pasunakooril, testitud weksli järele sisse nõuda 150 seltsil 23 liiget, esimesed juhatuse liik mis alles aasta tagasi ellu kutsutt, on krooni. Kaebealune Võttis otsuse wastu üks kõikse näoilmega. Näis isegi rõõmuSta- med olid: esimees Zoh. Wilmann, abi terwe rida eluawaldufi. Iseäranis ras Weksel oli wälja antud 12. detsemb 3aan Zürisson, kassahoidja Zoh. Albert, wat: saab wastu talwet prii korteri. kusi teeb mängijate puudus — alul lei ril 1929 a. Äans Kuusemetsa poja abi Carl Kuttt, kirjatoimetaja Waltec dus Vaid kaks mängijat, kuna teised on Pauli poolt ja kandis teisel küljel all- öömajalise «Spud hakkasid Käär, abi Joh. ülm. s kõik algajad. Wõrdlemifi lühikese ajaga ffcju Ä. Kuusemets ja Paul Anderson. sügelema. Seltsi ülesandeks on olnud rahwa on jõutud muretseda juba üheksa män Protestitud oli ta 19. märtsil 1930 Läinud aastal 15. oktoobril teatati haridust, waimlist, kõlblist ja kehalist guriista. Raamatukogus on praegu 650 aaSttü. politseile, et Saulepa wallas Rammuka kaswatust edendada. — Juba järgmisel köidet. See kõik on omal jõul saawuta- ÄauS Kuusemets seletas komissar külas Poolanõmme sulastemajas on aastal hakati tegema raamatukogu asu tud, wäljaarwatud raamatukogu toetu Koolmeistrile, et tema sellele Vekslile toime pandud murdwargus. Warga saa tamiseks eeltöid. Tuli kõik omal jõul sed riigi ja omawalitsuse poolt Viimas allkirja annud ei ole. Tema allkiri ole- giks oli langenud Miina Feldmann'i muretseda. Sissetulekute allikad olid tel aastatel. wat järele tehtud. kingad, suurrätik, pesu ja muud kraami liikmemaksud, peod ja kontserdid. Kõik need saawutused on nõudnud Eeluurimisel tehti kindlaks, et P. ning 12 kr. 12 snt. raha. Mihkel Feld- Laulukoor oli juba mõni aasta warem suuri jõupingutusi, sitkust ja püfiwust, Kuusemets on Paul Andersonilt ostnud mann'i püksid ja August Feldmann'i ellukutsutud. Alati pidi arwestama tol sest seltsil puudub oma ulualune ja jalgratta, mille kindlustuseks annud Kr. Vihmamantel. leaegse Valitsusega, kes pidas walju Vajaduse korral tuleb ruume üürida. 150 wekSli. Kahjusaajad kahtlustasid Varguses konttolli. Siistt kujunes selts Viimaks Peab mainima, et ruumide andmises on Ekspertiis leidis, et Äans Kuusemetsa kedagi Preimann'! nimelist noormeest, elujõuliseks ja on annud mõnigi kord lahkesti wastu tulnud L.-Nig. Põllum. allkirja on järele teinud poeg Paul Kuu kes 14. oktoobri õhtul nende juure öö omalt poolt toetust, nagu „Tatjana" Selts, mille eest tänu hr. Al. Saar'ele semets. Ta tunnistas end süüdi. majale jäänud. Preimann näinud hom komiteele, E. R. Muuseumile, haawa- ja hr. Joh. Wilmannile. See Võltsimise asi tuli arutusele mikul, et maja Võti eeskotta jalamatt tute ja haigete sõjameestele, kehvematele L.-N. hariduse Seltsi juhatuse tööd Tallinna-Äaapsalu rahukogu istangul alla peidetud. Peale selle kuulnud ta, õpilastele jne. hinnates Võib tähendada, et ta on tei 8. septembril. et perekond terweks päewaks kodust ära Wahepeal oli seltsi elus märgata nud järjekindlaid edusamme, ära wõite- Kaebealune Paul Kuusemets tunnis jääb. langust, — mis oli ttngitud sõjaaegseist igasuguseid raskusi. tas end isa allkirja Võltsimises süüdi ja Õhtul koju tulles leidnud Feldmann'id, oludest. Wiimasel ajal on näha seltsi Praegu moodustawad seltsi juhawje: palus kergemat karistust. et Võtt oli asetatud teise kohta. tegewuses aktiiwsust: liigete arw on esimees Wold. Neuman, abi Joh. Kohus kuulutas pärast pikemat nõu Politsei hattas otsima Preimanni tõusnud 65-ni. Selts on korraldanud Thomson, kassahoidja E. Oengo, abi pidamist otsuse: Paul Kuusemets 3 nimelist isikut ja warfi tabattgi- Oskar rohkel arwul pidusid, kontserte, kursusi Laurits, kirjatoimetaja G. Spuhl, aastaks Vangiroodu, kus juures arwesse Priidu poeg Preimann, pärit Wiru- ning kirjanduse- ja kõneõhtuid. Wiimane abi Joh. Saar. Keegi seltsi toeta- Võetakse neli kuud eelwangistust. maalt Mäetaguse Vallast. Anna Ottmann laulupäew oli 1927. a. suwel — lange waist liigetest ei saa mingisugust tasu. Noormehe kergemeelne käeliigutus läks tundis temas ära noormehe, keda nägi nud sõdurite mälestussamba heaks. Loota jääb, et selts suudab edespidi talle seega Väga kalliks. 15. oktoobril kompsuga Feldmann'ide 1931. a. suwel on kawatsufel laulupäe- hariduse alal Lääne-Nigulas weel pal 20 kr. wargvs andis aastaks maja poolt tulewat. wa korraldada Seltsi asutamise 20. a. jugi ära teha. L. Kohtus tunnistas O. Preimann end prii korteri. süüdi ja palus kergemat karistust. Ta 19. mail käesolewal aastal Varastati mõistett 1 aastaks vangiroodu, kusjuures Ätndu Lakshmiswar St«ch« Nehatu asunduses elutsewalt Timofei arwestatakse 6 kuud eelwangistust. PärteÜlt ära lahtiselt aknal seisew 20 Peale selle rahuldas kohus kahjufaa- Haapsalusse kõnelema? ttooni. jate tfiwiilnõudmise Oskar Preimann'i Hindu Lakshmiswar Sinha esines hiljutt Kahtlus Varguses langes Johannes wastu 88 krooni suuruses. Tallinnas kõneles India oludest. Ta selgi Armasele, kes eeltähendatud päewal O. Preimann'il on see Varguse eest tas lähemalt India rahwuslikku Võit Pärteli juures käis. juba neljas karistus. lust oma iseseiswuse eest ja näitaS Johannes Armas on pärit MaSso * Gandhi osa selles suureS liikumises, mis Vallast, 31 a. wana. tuntud pasfiiwfe wastupaneku nime all. Ta on warem kolm korda Varguse Peale eelpool toodud asjade oli eS- Meie lehe esitajal oli kottupuutumine eest karistatud. Kohtuuurija juures on maspäewal rahukogu kriminaalosakonnaS Uus edusamm hra Sinha'ga Stokholmis, kus ta ott ArmaS end süüdi tunnistanud. Ta kasu arutusel weel hulk Väiksemaid Vargusi. grammofoni tehnikas loenguid pidanud üle aasta, mida jälgitt tanud momenti, kui Pärtel toast lahku Süüpingis istusid Johannes Armas, suure huwiga. Sinha on Valmis tulema nud. Pistnud raha tasku ja teinud Painduw plaat loenguid pidama ka Haapsalusse, kui VarSti minekut. Ml Mölder, Linda Kohlap, WaS- leidub mõni selts Või Rahvaülikool, ESmaSpäewal, 8. septembril oli see alens ja 16 aastane Vargapoiss kes korralduse oma peale Võtaks. warguSafi Tallinna-Laapsalu rahukogu Äaan Miller, kel tuli waStust anda ko grammofonile L. Sinha kõneleb Inglise wõi Espe iStangul arutusel. Johannes Armas wõt- gusummas neljas Varguses. Edu kindlustawad järgmised ranto keeles ja kõne tõlgitakse EeSü omadused: puhas häälekõla, keelde. washipidaw niiskusele ja kuu Aadress: Tallinn, postkast 6. Jõgisoo wald kaob. Wargapoifid külastasid awa- musele, sulgkerged, wärwilised, Liidetakse Waikna ja Lähttuga. riis wiibiwat wootorpaati. läbipaistwad ja elektriga üles- wõetud. September tõijahedad Umad. Läänemaal on rida waldu, kus ela Saulepi Valla kodanik Priidik Sim- Wöib loota siiski weel sooja. nikkude arw alla 2000, isegi alla 1000, son teatas 8. septembril politseile, et nimelt Sipa 740 el., 820 el. tema mootorpaadilt, mis Viibis awa- M. Tamwerk & Pojad Septembri algul muutusid ilmad järsku ja Kalju 730 el. riis — Waiste rannas, on ära Varas Haapsalus, Karja tn. 5. jahedaks ja püfiwad ^sellastena weel Omawalitsuse seadus näeb ette, tatud ankur, propeller ja magneto. praegu. Mõne! pool on olnud isegi öö et Vallas peaks olema Vähemalt paar Omanik hindab kahju 360 kroonile. külmasid, mis keeduwilju rikkusid. Seda tuhat elanikku. üksikud Vallad on kaalu Asja kohta aluStas juurdlust Saulepi järsku ilmade jahedaks muutumist sele misele wõtnud oma saatuse. pol. konstaabel. Kahjusaaja palus sõita tatakse madalrõhkkonna tekkimisega We- nemaal, mis seal kangekaelselt püsib. Jõgisoo wald Läänemaal on tõstnud kohale ka kriminaalametnikku. Läänemaa õpetajate Päew. Külmuse piirkond on Väga laialdane, üleSse küsimuse, kas mitte ei peaks end Läänemaa Õp. Liidu juhatuse korral ulatudes Wenemaalt ja Põhja-Soomest lttwideerima (elanikke on 1200) ja lii dusel on sel sügisel Läänemaa Õpeta Rheinimaale. tuma naaberwaldadega Lähtru (elanikke Suri wttnafnrma. jate päew 14. sept. Haapsalus, Ühis Jahedatele ilmadele on lõppu oodata Pühapäewal suri Paslepa wallas, 1200) ja Waiknaga (elanike 1350). gümnaasiumi suures saalis. Algus kell 11. alles siis, kui kusagil mujal ilmub mõni Paslepa külas ootamatult Johannes Liitumiseks annab weel põhjust asja Päewakord: 1. Awamine ja juha teine madalrõhkkond. Loodetakse, et Pihlap, 63 a. wana. Arst konstateeris, olu, et Vallamaja Jõgisoo Vallal on tuse Valimine. 2. Koolinõunik M. üni- käesolewal sügisel saame weel ilusaid halb, peaaegu elamiskõlbmatu, kuid uut et surm on järgnenud liig suurele alko wer: „Meie tänapäewa noorsugu." sooje ilmu. hoonet wald ehitada ei jaksa. holi tarwitamisele. 3. Zoh. Käis: ^Töökorraldusest ühen datud klassides (klassikomplektides)" 4. Koolinõunik M. üniwer: „Aru- Rattawargus Ristil. anne möödunud aasta koolitööst." 5. Ermaspäewal, 8. skp. wara«tati Ri«ti dffaljanurfi. Eestt Õp. Liidu juris-konsult wann. jaama eest ära Karl Korpuse jalgratas. adw. A. Susi: „Õpetajate praegune Waras on fiiaajani tabamata. õiguslik seisukord." 6. H. Rajamaa: «Pedagoogiline muuseum Läänemaal." Metsanduse erinäitus Heatahtlik kohtunik. 7. Zoh. Tuisk: «Õpetajate rahandus Märjamaal. Kuiva Ameerika elanik lik ühiskorraldus ja Vastastikune oma Älewaade Läänemaa metsade seisu John Smith leitakse puru- abi." korrast. joobnult tänavanurgast ja Eelmisi! aastail on korraldatud õpe toimetatakse arestimajja. tajate päewi sama päewakorraga mitmes Märjamaa näitusel sai erilise tähele Järgmisel päeval viiakse ta kohas üle maakonna. Käesolewal sügi panu osaliseks Lääne metsaühingu poolt komissari ette. se! on see õpetajate päew ainuke koostatud metfandusline erinäitus, mil „Te olite purjus", müris ja sellest palutakse osa Võtma kogu lal oli esitatud tabelid ja diagrammid tab see. Läänemaa õpetajaskonda. Läänemaa metsade seisukorra kohta, kraa- „Mitte purjus", vastab witamise mõju metsade kaswule ning John Smith. „AinuIt tuge kogu Läänemaal esinewate puude ja põõ vasti auru all." saste lehti. Eeskujulises taimeaias wõis „Hus", sõnab komissar. näha kõiki taimeaias ettetulewaid töid „Tahtsin Teile määrata kaks ja tööriistu, kuna tööde käiku nii aiaS nädalat aresti purjus oleku kui metsas demoostreeritt üheS seletuste eest. Kuna olite ainult kõva Täielik raadio andmisega. auru all, siis pääsete see kord neljateistkümne päe käsiraamat ühes kataloogiga on saa vaga." daval Väljaandja: p. Cmetfc. —* Kas proual on vanu konte? — Küllap on, kuid esialgu tarvitan ma neid Wastutaw toimetaja: Aleks. Maurer. veel ise J Hr. 66. „£8Sr( rlA- S. «SirtäM. r "I Lõigatud aknapaber M. Tamverk & Pojad, Haapsalus. Li IOAÜHLH lUHIUD „PERTRIX“ja„LUX“ Kõik Läänemaa raama TASKULAMBI PATAREID, tukogud omandage LAMBID ja KESTAD SUUREL JA VÄIKSEL ARVUL SAADAVAL vast ilmunud luuletus Haapsalu valgest neitsist. M. Tamverk & Pojad ärist. nettfit P. Tamverk’1 Hind Kr. 0,50.

Trükikoda, Haapsalus XKX Haapsalu Eesti Seltside Liidu UJPG» G W W » kodusse vajatakse Kaesidemeid Valmistab: ökonomi kaitseliitlastele saadaval Pärjalinte ja Pakkumised saata 12-ks skp. kirjalikult H. E. S. L. esimehele :♦ matuselaule. Haapsalu V. Liiva 16. M. Tamverk & Pojad raamatukaupluses Haapsalus, Karja 5 Hind 25 senti. 13. septembril 1930 a. kell 10 Tellida võib ka postiga. ••»» i „ Lääne Elu“ tellimisi munaIllil UCl ftrcA1K3C enampakkumisel Haapsalu Piirivalve kõlbmata Eksportöörid! vdetakse va.tu Mäijamaal haige hobune Kooli tn. nr. 3. I— õuna kasti sildid on Märjamaa postkantoris ja J. Sepp’a kaapi. Vajatakse vilunud rookatuse tegijaid. Tulla läbirääkimistele Saare talu, Kirimäe, Reinvaldt. mm •• •• Muua Fotograafia küttepuid mõõduka hinnaga Küsida Metsa tänav Nö 4, poest.

aBsapaacaxBnaac irazmt ttoct: *nrm**- xtncnai J Suur väljavalik Eesti Omavalitsuste Kinnitusselts Haapsalus,Kalda t. 31. Väljasõidul, kursustel, pidudel tsirkli kaste 99 tellige pildistama Kõnetraat 66. alati saadawal Haapsalus M. Tamverk & Pojad OMA Igal ajal väljasõiduks paremad Haapsalus, Karja 5. V taksiautod P. TAMVERK’! oimetab Igasugu liikumata ja liikuva vara kinnitusi trükikojas. Essex tõld 333 ja Chevrolet 438. tuleõnnetuse Haap. õpetaja t. 7. Tel. 132. H. Loorens. vastu ja koiga soodsamatel tingimlstsl : ~~!i' "1~""• Dr.M.Kljas elukinnitusi Kõige paremad Hambaarstimise kabineti. otstarbekohase dividendisUstoomiga. Höõveidamata Põhi ja tagavara kapitalid Kr. 368.000.- Suur Lossi 42. Maavalitsuse vastas. Edasikinnitus suuremates väljamaa seltsides. Kõik aiapulki müüa seltsi tegevusest saadud tulu läheb omavalitsuste õunad 3X1 ja 2x1. kaudu rahvale tagasi. Silmaarst Lutsi Juhatus: Tartus, Riia tän. 41 oma majas on müügil F. Mathiesen, Porti 2 taist. 110. Kõnetr.: Üldine — 3—44, Juhatus 5—62. T 'i! Dr. M. BASSEL Agentuur: Haapsalu, Võnnu t, 40. M. Tamverk & Pojad *W9WM»3 r -V "Z&X& kaupluses. Hinnad odavad. Nüüdsest peale on üksik Vastuvõtt igal rsedel Kl. 11—1 ja 3—6. numbri müük kaupmees Haapsalus, Wõnnu tän. Nr. 3, tel. Nr. 115. Kuivatatud ja kuivatamata Sepa Ajalehe paberit m • kaeru Uuslandfi õpipoissi pakkimiseks ostavad kõik juures, vaja Posti Ks 42. Saadaval ML Tamvsrgi rmtk. J. PUHK & POJAD kontorid. xj£jjjs&SEt£t jpjffiQŽ! l P T.mw«rd'i UU, ya