Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.02.2007 (jõust 01.03.2007) määrusega nr 3.

Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Väike-Maarja 2006

OÜ KT Europroject Management, 2006.

Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

SISUKORD

Sissejuhatus...... 5 1. Väike-Maarja valla üldandmed...... 8 1.1. Asend ja tähtsus...... 8 1.2. Kujunemine ja ajalugu...... 8 1.3. Rahvastik, vanuskoosseis ja loomulik iive...... 8 2. Üldvalitsemine, finantsplaneerimine ja valdadevaheline koostöö...... 11 2.1. Ülevaade olukorrast...... 11 2.1.1. Üldvalitsemine ja finantsplaneerimine ...... 11 2.1.2. Valdadevaheline koostöö...... 13 2.2. SWOT-analüüs ...... 13 2.3. Visioon ...... 14 2.4. Arengueesmärgid...... 14 2.4.1. Üldvalitsemise eesmärgid...... 14 2.4.2. Finantsplaneerimise eesmärgid...... 15 2.4.3. Valdadevahelise koostöö eesmärgid...... 15 3. Informaatika ja infotehnoloogia ...... 16 3.1. Ülevaade olukorrast...... 16 3.1.1. Valla asutused...... 16 3.1.2. Inimesed ...... 16 3.1.3. Infotehnoloogia hetkeseis...... 16 3.2. SWOT-analüüs ...... 17 3.3. Visioon ...... 18 3.4. Arengueesmärgid...... 18 4. Füüsiline planeerimine ja maakasutus ...... 19 4.1. Ülevaade olukorrast...... 19 4.2. SWOT-analüüs ...... 23 4.3. Visioon ...... 24 4.4. Arengueesmärgid...... 25 5. Ettevõtlus, tööhõive ja turism...... 26 5.1. Ülevaade olukorrast...... 26 5.1.1. Ettevõtlus ja tööhõive ...... 26 5.1.2. Turism...... 29 5.2. SWOT-analüüs ...... 30 5.3. Visioon ...... 31 5.4. Arengueesmärgid...... 31 5.4.1. Ettevõtluse eesmärgid...... 31 5.4.2. Tööhõive eesmärgid ...... 32 5.4.3. Turismi eesmärgid ...... 32 6. Kolmas sektor ja külaliikumine ...... 33 6.1. Ülevaade olukorrast...... 33 6.1.1. Külad ...... 33 6.1.2. Mittetulundusühingud ja sihtasutused ...... 34 6.1.3. Kogudused...... 36 6.1.4. Mittetulundusühenduste, seltsitegevuse ja külaliikumise toetamine...... 36

OÜ KT Europroject Management, 2006. 2 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

6.2. SWOT-analüüs ...... 36 6.3. Visioon ...... 37 6.4. Arengueesmärgid...... 37 7. Haridus ja noorsugu...... 38 7.1. Ülevaade olukorrast...... 38 7.1.1. Väike-Maarja lasteaed ...... 38 7.1.2. Üldhariduskoolid ...... 38 7.1.3. Kutseharidus ...... 38 7.1.4. Huviharidus- ja noorsootöö ...... 39 7.2. SWOT-analüüs ...... 40 7.3. Visioon ...... 41 7.4. Arengueesmärgid...... 41 8. Valla pärand, kultuur ja vaba aeg ...... 43 8.1. Ülevaade olukorrast...... 43 8.1.1. Rahvakultuur ...... 43 8.1.2. Raamatukogud...... 44 8.1.3. Muuseumid ...... 45 8.1.4. Kirikud...... 45 8.1.5. Ajaloo-, arhitektuuri- ja looduspärand...... 46 8.1.6. Sport ...... 48 8.1.6.1. Spordiüritused...... 49 8.1.6.2. Spordirajatised...... 49 8.1.6.3. Spordiklubid ...... 50 8.2. SWOT-analüüs ...... 51 8.3. Visioon ...... 52 8.4. Arengueesmärgid...... 53 8.4.1. Rahvakultuuri eesmärgid...... 53 8.4.2. Raamatukogude eesmärgid...... 53 8.4.3. Muuseumide eesmärgid...... 53 8.4.4. Kirikute eesmärgid ...... 53 8.4.5. Spordi eesmärgid ...... 53 8.4.6. Ühisosa ...... 53 9. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 54 9.1. Ülevaade olukorrast...... 54 9.2. SWOT-analüüs ...... 55 9.3. Visioon ...... 56 9.4. Arengueesmärgid...... 56 10. Elamumajandus...... 57 10.1. Ülevaade olukorrast...... 57 10.1.1. Paljukorterilised elamud...... 57 10.1.2. Eramud ...... 57 10.2. SWOT-analüüs ...... 57 10.3. Visioon ...... 58 10.4. Arengueesmärgid...... 58 11. Tänavad, teed ja liiklus...... 59 11.1. Ülevaade olukorrast...... 59 11.2. SWOT-analüüs ...... 59 11.3. Visioon ...... 60 11.4. Arengueesmärgid...... 60

OÜ KT Europroject Management, 2006. 3 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

12. Soojamajandus...... 61 12.1. Ülevaade olukorrast...... 61 12.1.1. Kaugküttesüsteemid...... 61 12.1.2. Lokaalküte ...... 61 12.2. SWOT-analüüs ...... 61 12.3. Visioon ...... 62 12.4. Arengueesmärgid...... 62 13. Veevarustus ja kanalisatsioon...... 63 13.1. Ülevaade olukorrast...... 63 13.1.1. Veevarustuse süsteem...... 63 13.1.2. Reoveesüsteemid ...... 63 13.2. SWOT-analüüs ...... 64 13.3. Visioon ...... 65 13.4. Arengueesmärgid...... 65 14. Keskkonnakaitse...... 66 13.1. Ülevaade olukorrast...... 66 13.1.1. Kaitsealad ...... 66 13.1.2. Veekaitse ...... 67 13.1.3. Jäätmemajandus...... 67 13.1.4. Maavarad ...... 67 13.1.5. Välisõhk...... 68 13.2. SWOT-analüüs ...... 68 13.3. Visioon ...... 69 13.4. Arengueesmärgid...... 69 15. Heakord ja haljasalad...... 70 15.1. Ülevaade olukorrast...... 70 15.2. SWOT-analüüs ...... 70 15.3. Visioon ...... 71 15.4. Arengueesmärgid...... 71 16. Elekter, side ja gaas ...... 72 16.1. Ülevaade olukorrast...... 72 16.1.1. Elektrivarustus...... 72 16.1.2. Side...... 72 16.1.3. Gaas ...... 72 16.2. SWOT-analüüs ...... 72 16.3. Visioon ...... 73 16.4. Arengueesmärgid...... 73 17. Turvalisus ...... 74 17.1. Ülevaade olukorrast...... 74 17.2. SWOT-analüüs ...... 74 17.3. Visioon ...... 75 17.4. Arengueesmärgid...... 75

OÜ KT Europroject Management, 2006. 4 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

SISSEJUHATUS

Arengukava eesmärgid

Väike-Maarja valla arengukava on strateegiline tegevusjuhis kohaliku elu suunamiseks pikemas perspektiivis ja mandaat igapäevasteks tegevusteks. Arengukava annab tervikliku ülevaate valla arenguvajadustest ja prioriteetidest, fikseerib arengu põhieesmärgid ning loob eeldused valla arengu stabiilsusele ja järjepidevusele. Väike- Maarja valla arengukava on aluseks riiklike investeeringute, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel, rahaliste kohustuste võtmisel, samuti tegevuskava ning iga-aastase vallaeelarve koostamisel.

Arengukava põhimõtted

Arengukava lähtub kohaliku elu erinevate valdkondade praegusest olukorrast ning võimalikest tulevikuperspektiividest. Iga valdkonna all on teostatud SWOT-analüüs, loodud visioon, sätestatud arengueesmärgid. Arengukava oluliseks osaks on tegevuskava, mis määrab lähiaastatel tehtavad suuremad kulutused püsiväärtuste loomiseks. Tegevuskavas on toodud välja konkreetsed tegevused koos tulemustega eesmärkide saavutamiseks, samuti arengukava elluviijad, ajakava ja võimaluse korral maksumus koos allikatega.

Olulisteks põhimõteteks on ka arengukava elluviidavus, suunatus valla pikaajalisele, stabiilsele ja tasakaalustatud arengule ning maksimaalne arvestamine erinevate valdkondade vajadustega.

Paljude eesmärkide saavutamine nõuab pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest. Samuti kujutavad paljud tegevused endast pidevat protsessi, mille puhul ei ole võimalik fikseerida lõpptähtaega.

Rahastamine

Iga-aastaste kulude planeerimist määrab konkreetse aasta jooksul saadavate eelarveväliste vahendite maht. Paljude sisuliste eesmärkide täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega inimressursside eraldamist, vaid prioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist. Kuna riigieelarvest, struktuurifondidest ja teistest allikatest eraldatavad summad pole teada rohkem kui ühe järgneva aasta osas, saab ka eelarvet tervikuna detailselt planeerida sama perioodi ulatuses. Tegevuskavas toodud summad 2008. aasta osas on hinnangulised ning need vaadatakse iga aasta üle.

Enamiku investeerimisprojektide elluviimine sõltub kaasfinantseerimisest. Arengukavas on kajastatud kõik vajalikud ja perspektiivsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest ning mille rahastamise korral tuleb lisada omafinantseeringu osa vallaeelarvest.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 5 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Kokkuvõttes viiakse arengukava ellu valla eelarvest raha eraldamisega, riigi toetuste ja investeeringute rakendamisega; erasektori ja mittetulundussektori rahastamisega; välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamisega ja osalemisega abi- ja koostööprogrammides; koostöös Pandivere piirkonna omavalitsustega.

Arengukava koostamise lähtealused

Väike-Maarja valla esimene arengukava koostati 2000. aastal Soome Avaliku Halduse Instituudi kaasabil. See tugineb arengu strateegiale, mis töötati välja Balanced Success meetodil. Arendustegevus on pidev protsess. Vahepealse aja jooksul on osaliselt muutunud nii valla vajadused kui ka rahastamisvõimalused. Olulisema protsessina on toimunud kahe omavalitsuse (Väike-Maarja ja Avanduse vallad) ühinemine. Seepärast algatas vallavalitsus 2006. a II poolel arengukava põhjaliku uuendamise.

Protsessi konsulteeris OÜ KT Europroject Management koosseisus Katrin Tirman (töölehtede, arengukava ja tegevuskava koostamine), Tiina Vilu (seoste väljatoomine kõrgemat järku strateegiatega ja arengukavadega) ja Marjan Rebane (andmete analüüs ja keeleline korrektuur).

Arengu kavandamisel on oluline, et selle protsessi kaudu tekiks meeskond ja teatud arv kokkuleppeid. Kui me alustame millegi kavandamist, mis võib oluliselt mõjutada meie tegevusi ja elukeskkonda, tuleb silmas pidada, et kõik huvigrupid oleksid protsessis kaasatud. Valla arengukava koostamise protsessi olid kaasatud kõik elanikud, ettevõtjad, valla allüksused ja kodanike ühendused, kes võtsid aktiivselt osa moodustatud töögruppidest: 1. Üldvalitsemine, finantsplaneerimine ja valdadevaheline koostöö: Olev Liblikmann, Hans Kruusamägi, Mart Pruul, Mati Kanarik, Helve Pugonen, Peeter Rahnik ja Maris Viikberg. 2. Üld- ja füüsiline planeerimine: Diana Seepter, Kaarel Moisa, Leie Arula, Rein Möldre ja Ilme Rikken-Gavronski. 3. Informatsioonisüsteemid: Urmas Reinart, Reet Kõiv, Malle Mattisen, Erkki Lepp, Maris Viikberg ja Tauno Ojasaar. 4. Ettevõtlus, tööhõive ja turism: Aivar Niinemägi, Hans Kruusamägi, Olev Liblikmann, Rein Möldre, Jaanus Kull, Jaak Läänemets, Helmut Hiietamm, Gennadi Luha, Ellu Moisa ja Ilve Tobreluts. 5. Kolmas sektor ja külaliikumine: Reet Eesmäe, Sven Kesler, Ilve Tobreluts, Rein Möldre, Reet Maadla, Jaak Läänemets, Aare Prants, Ly Niinelaid, Ene Preem, Tiina Vaiksalu ja Ants Rikberg. 6. Haridus ja noorsugu: Olga Mets, Raili Sirgmets, Urmas Paju, Vallo Taar, Lembit Keerus, Meeli Veia, Margus Möldri, Anton Leichter, Jüri Aavik, Sven Kesler, Li-Ann Lehtmets ja Tanel Kalson. 7. Vallapärand, kultuur ja vaba aeg: Ilve Tobreluts, Olga Mets, Ellu Moisa, Ahto Mäe, Lembit Keerus, Ville-Markus Kell, Ants Rikberg, Irma Raatma, Marju Metsman, Raul Kütt, Vaido Rego, Auli Kadastik, Tauno Toompuu ja Hillar Kasu.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 6 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: Lea Mäesepp, Mall Võhandu, Mall Lepiksoo, Maia Heinsoo, Ene Kinks, Asta Peri ja Maire Ummik. 9. Tehniline infrastruktuur, keskkonnakaitse, haljastus ja heakord: Kaarel Moisa, Mart Pruul, Leie Arula, Raul Kütt, Andres Saaremäel ja Indrek Kesküla. 10. Turvalisus: Aivar Vink, Ants Rikberg, Kaarel Moisa, Anti Aosaar, Olavi Lossi, Tanel Kalson, Aivar Püvi ja Helmut Hiietamm.

Arengukava projekt on põhjalikult läbi töötatud töögruppides, menetletud kõikide volikogu komisjonide poolt. Avalikkusele on arengukava projekt tehtud kättesaadavaks valla kodulehel, vallavalitsuses ning raamatukogus.

Arengukava aluseks on ”Väike-Maarja valla strateegia aastani 2014”, mida täiendavad järgmised iseseisvad dokumendid: 1. ”Väike-Maarja valla tegevuskava aastateks 2007 kuni 2014”; 2. „Väike-Maarja valla eesmärkide seosed kõrgemat järku strateegiate ja arengukavadega”; 3. “Väike-Maarja valla üldplaneering”; 4. “Väike-Maarja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava”; 5. “Väike-Maarja valla turismi arengukava”; 6. “Pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse strateegia”; 7. Pandivere piirkonna arengustrateegia. 8. Väike-Maarja valla külade arengukavad.

Arengukava koostati perioodil august 2006 - detsember 2006.

Arengukava uuendamine

Väike-Maarja valla arengukava uuendamine hakkab edaspidi toimuma regulaarselt. Vallavolikogu vaatab arengukava läbi ja vajadusel viib sisse muudatused hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks.

Ettepanekuid arengukava muudatuste kohta võivad pidevalt teha vallavolikogu liikmed ja komisjonid, vallavalitsus, erinevad huvigrupid ja vallaelanikud.

1. VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDANDMED

OÜ KT Europroject Management, 2006. 7 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

1.1. Asend ja tähtsus

Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarja valla pindala on 457,39 km2 ja asustustihedus on 12,1 in/km2. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m). Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala. Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, ümbertöötlev- ja puidutööstus. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele.

1.2. Kujunemine ja ajalugu

Väike-Maarja vald moodustati algselt endise Väike-Maarja külanõukogu aladele 1991. a. detsembris. Territooriumi poolest oli ta ligilähedane endisele Vao vallale.

Oma tänastes piirides moodustati Väike-Maarja vald pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi 2005. aasta oktoobris, kui toimus Avanduse valla ja Väike-Maarja valla ühinemine. Ühinenud valla suurus on 457,39 km², mis moodustab ca 1% vabariigi pindalast. Administratiivkeskuseks on Väike-Maarja alevik, mis asub maakonnakeskusest (Rakvere) 27 km kaugusel. Endise Avanduse valla territoorium moodustab Simuna osavalla. Osavald on Väike-Maarja valla maa-alal ja koosseisus vallavolikogu poolt moodustatud ja tema poolt kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus. Väike-Maarja valla territooriumil paikneb 3 alevikku: Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi, ning 33 küla: Aavere, Aburi, Avanduse, Avispea, Ebavere, Eipri, Hirla, Imukvere, Koonu, Kurtna, Kännuküla, Kärsa, Käru, Liivaküla, Määri, Müüriku, Nadalama, Nõmme, Orguse, Pandivere, Pikevere, Pudivere, Raeküla, Raigu, Rastla, Triigi, Uuemõisa, Vao, Varangu, Vorsti, Võivere, Äntu ja Ärina.

1.3. Rahvastik, vanuskoosseis ja loomulik iive

Seisuga 01.01.2006. a elas Väike-Maarja vallas 5539 elanikku, neist mehi 2710 ja naisi 2829. Rahvastiku keskmine tihedus Väike-Maarja vallas on 12 inimest km² kohta.

Väike-Maarja vallas on kõige rohkem 15-24- ja 0-14- aastaseid elanikke vastavalt 882 ja 968, mis näitab, et rahvastik on siin noor. Kolmandal ja neljandal kohal on 45-54- ja 35- 44-aastased, vastavalt 788 ja 704 elanikku. Võrreldes 2005. aastaga on 0-14 ja 15-24 aastaste elanike osakaal langenud kokku 9 inimese võrra, kuid suurenenud on 35-54- aastaste osakaal.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 8 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Mehed ja naised

1000

800

600

400

200

0 0-14 15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74 75+

Joonis 1. Väike-Maarja valla elanike vanuseline koosseis

01.01.2006 Elanike arv kokku Vanuse grupp 0-6 7-18 19-35 36-64 65 ja üle Väike-Maarja 5539 352 894 1266 2124 903 vald % 100 6,4 16,1 22,8 38,3 16,3 Tabel 1. Väike-Maarja valla rahvastik vanusegrupiti

KOV taseme aadressiga 10 Kärsa 19 Aavere 46 Käru 120 Rastla 30 Aburi 66 Liivaküla 83 Simuna 509 Avanduse 120 Määri 69 Triigi 289 Avispea 120 Müüriku 74 Uuemõisa 29 Ebavere 160 Nadalama 24 Vao 432 Eipri 118 Nõmme 23 Varangu 28 Hirla 73 Orguse 38 Vorsti 9 Imukvere 13 Pandivere 129 Võivere 41 Kiltsi 262 Pikevere 99 Väike-Maarja 2080 Koonu 79 Pudivere 50 Äntu 62 Kurtna 37 Raeküla 40 Ärina 66 Kännuküla 48 Raigu 44 Tabel 2. Väike-Maarja valla elanike arv alevike ja külade kaupa seisuga 01.01.2006

Väike-Maarja vallas on sündide arv viimase aastaga tõusnud. Avanduse ja Väike-Maarja valla näitajad liidetuna oli sündide arv vallas 2003. a 44, 2004. aastal 50, 2005. aastal aga 61. Surmade arv oli vastavalt 78, 60 ja 78 inimest. 2006. aastal sündis vallas 48 last ja suri 77 inimest.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 9 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Seega loomulik iive on vallas püsinud negatiivsena, kuid olnud suurenemise tendentsis. 2006. a oli loomulik iive -29, võrdluseks 2005. a sama näitaja -17, 2004. a -10 ja 2003. a -34.

Loomulik iive

0 -5 2003 2004 2005 2006 -10 -15 -20 -25 -30 -35 -40

Joonis 2. Ühinenud valla loomulik iive aastatel 2003-2006

OÜ KT Europroject Management, 2006. 10 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

2. ÜLDVALITSEMINE, FINANTSPLANEERIMINE JA VALDADEVAHELINE KOOSTÖÖ

2.1. Ülevaade olukorrast

2.1.1. Üldvalitsemine ja finantsplaneerimine

Väike-Maarja valla organisatsioon on mitmetasandilise juhtimisstruktuuriga kaasaegne organisatsioon. Omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel) on täita aktiivne roll omavalitsuse arengu eestvedamisel ja arengudokumentide väljatöötamisel, kehtestamisel ning nende täitmise tagamisel.

Väike-Maarja valla kui terviku juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Volikogusse kuulub 21 liiget ning selle tööorganiteks on alalised komisjonid: volikogu juhatus, revisjonikomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon, sotsiaalkomisjon, majanduskomisjon ja maakomisjon. Kõikide komisjonide esimehed ja aseesimehed valiti koalitsiooni erakondade esindajate hulgast. Komisjonide koosseisude koostamisel on arvestatud volikogu liikmete pädevust ja isiklikke soove ning komisjonide esimeeste arvamust. Komisjonide töösse kaasatakse osakonnajuhatajad ja nõunikud tagamaks probleemide professionaalset ja operatiivset käsitlemist. Simuna osavalla probleemide lahendamiseks on moodustatud Simuna osavalla halduskogu.

Täitevvõimu teostab 7-liikmeline vallavalitsus. Vallavalitsuses kui struktuuriüksuses on 24 ametikohta. Organ on jaotatud 7 osakonnaks ja kantseleiks, mida juhivad osakonnajuhatajad, abivallavanem ja vallasekretär. Uue üksusena kuulub struktuuri Simuna Osavalla Valitsus, mida juhib osavallavanem. Väike-Maarja Vallavalitsuse hallatavatest asutustest ja struktuuriüksustest annab ülevaate valla haldusorganisatsiooni struktuur.

Valla juhtimise üldised põhimõtted on reglementeeritud vallavolikogu poolt 28.09.2005. a määrusega nr 18 vastuvõetud „Väike-Maarja valla põhimääruses“, mis sätestab ka valla majandamise ning eelarve koostamise ja selle täitmise põhimõtted.

Valla eelarve koosneb eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarve liigendub alaeelarveteks, mis koostatakse kõikide tulu- ja kululiikide lõikes igale struktuuriüksusele ja tegevusalale, millede koguarv on vallas üle saja. Valla eelarve kulude kogumaht ühinenud valdadel oli 2005 aastal 58,7 miljonit krooni. 2006. aastaks kinnitatud eelarve mahuks on 84,5 miljonit krooni. Arvestades kavandatavaid investeeringuid ei ole lähima kolme aasta jooksul eelarve kogumahu vähenemist ka ette näha. Pigem vastupidi - majanduskasvu jätkudes on reaalne kolme aasta pärast eelarve maht 100 miljonit krooni. Järgnevalt on välja toodud valla haldusstruktuur:

OÜ KT Europroject Management, 2006. 11 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.02.2007 (jõust 01.03.2007) määrusega nr 3.

VALLAVOLIKOGU Vallavolikogu esimees

Volikogu juhatus

Haridus- ja Sotsiaalkomisjon Revisjonikomisjon Majanduskomisjon Maakomisjon kultuurikom isjon

VALLAVALITSUS

Vallavanem OSAVALLA-

VALITSUS Abivallavanem

Os avallavanem

Haridus- ja Avaliku Sotsiaal- Kantselei Informaatika Rahandus- Majandus- Ehitus-ja kultuuri- teabe ja osakond Vallasekretär osakond osakond osakond planeerimis- osakond spordi- Juhataja Juhataja Juhataja Abivallavanem osakond Juhataja osakond Juhataja Juhataja

Jurist- Arendus- Vanemökonomist Ehitusnõunik Vanem- nõunik ettevõtlus Maanõunik

nõunik raamatupidaja Keskkonnanõunik Raamatupidaja Raamatupidaja Töödejuhataja Rahvamajad Lastekaitse- Raamatupidaja VMG ja ÕK Raamatukogud spetsialist Tehniline Veebimeister majandusjuhataja Sotsiaaltöö- Lasteaiad sekretär Majandusjuhataja- Lasteaed-põhikool spetsialist Tervisespetsialist autojuht Põhikool Gümnaasium Õppekeskus Muusikakool Noortekeskused Spordihooned Hoolekande- ja Töökoda Muuseum Tervisekeskus Katlamajad Turismikorraldus Koduteenindus Bussijaam Saunad Kalmistud

OÜ KT Europroject Management, 2006.

Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.02.2007 (jõust 01.03.2007) määrusega nr 3. 2.1.2. Valdadevaheline koostöö

Valdadevahelist koostööd Pandivere piirkonnas (Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike- Maarja vallad) iseloomustab kasvav aktiivsus. Ühistegevuse aktiviseerimiseks loodi 2003. aastal Pandivere koostööpiirkonna ümarlaud ning alustati Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia koostamisega aastateks 2005-2010. 27. juunil 2005. a kirjutati alla koostööleping 6 omavalitsusüksuse poolt ning 06. juunil 2006. a asutati MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsiooni Keskus (PAIK).

Vabariigi Valitsus kinnitas 14.10.2004. a toimunud istungil soovituslikud kohalike omavalitsuste ühinemispiirkonnad, kus võimalikku omavalitsusüksusesse kuuluksid Avanduse, Laekvere, Rakke ja Väike-Maarja vald. Koos soovitustega Vabariigi Valitsuse tasemel haldusreformi kujundamisel on otstarbekas erinevate halduskorralduslike lahenduste alternatiivide analüüsimine Väike-Maarja valla tasandil ja kogu Pandivere koostööpiirkonna kaasamine sellesse protsessi. Pikemas perspektiivis on võimalik 4 Pandivere koostööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemine.

Lisaks Pandivere koostööpiirkonnale kuulub Väike-Maarja vald ka Lääne-Viru Omavalituste Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu.

Vallal on sõprussuhted Tommerupi kommuuniga Taani Kuningriigis, Hausjärvi ja Sonkajärvi valdadega Soome Vabariigis, Sirdali Kommuuniga Norra Kuningriigis ning Kaarma vallaga Saaremaal. Nendega on tehtud tihedat koostööd ettevõtluse, hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas. Valle kommuuniga on Väike-Maarja vallal sidemed katkenud, kuid Simuna kogudus teeb endise sõprusvallaga koostööd.

Avalike teenuste liigid, mida Väike-Maarja vald teistele omavalitsustele osutab, on haridus (Väike-Maarja Gümnaasium, Simuna Kool, Väike-Maarja Lasteaed, Väike- Maarja Muusikakool, Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilaskodu) ning sotsiaalhoolekanne ja tervishoid (Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskus).

2.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Hea geograafiline asukoht. • Vastuvõetud otsuste täitmise kontrolli • Loodud kaasaegne valla organisatsioon. puudulikkus. • Laialdane koostöö sõprus- ja • Ebapiisav uuendusmeelsus. naabervaldadega. • Töötajate vähene motiveeritus. • Võime osaleda rahvusvahelistes projektides. • Täiendkoolituse kava ja koolituseks • Mitmete teenuste ostmine kohalikelt vajalike rahaliste vahendite puudumine. ettevõtetelt. • Erialaspetsialistide täiendav vajadus. • Enamjaolt kõrge kvalifikatsiooniga • Rahaliste vahendite piiratus. spetsialistid ja valdkonnajuhid. • Elanikkonna vähenemine. OÜ KT Europroject Management, 2006.

Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Hästi arenenud tehniline ja sotsiaalne • Elanike vaba aja puudumine kohaliku elu infrastruktuur. edendamisel. • Piisav analüütiline baas eelarve koostamisel. • Vallale pandud kohustuste rahastamise • Tsentraliseeritud ja ühtne finantsmajandus- suuruse kokkuleppe puudumine riigi ja süsteem ning raamatupidamisteenistus. valla vahel. • Puudub investeeringute pikaajaline planeerimine. • Täitmata on arendus-ettevõtlusnõuniku ning ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja ametikohad. VÕIMALUSED OHUD • Pandivere koostööpiirkonna areng. o Majanduskasvu peatumine. • Koostöö tihenemine sõprusvaldadega. • Heitlik poliitika ja rahaliste vahendite • Laienevad võimalused läbi sõltumine keskvalitsuse otsustest. koostööprojektide. • Vallale ebasoodsate riiklike ja • Üleminek tekkepõhisele eelarvele. maakondlike arengudokumentide Mitmekesised võimalused valla koostamine. arendamiseks Euroopa fondide poolt. • Maakonna ja maakonnakeskuse arengu • Kõikide ressursside optimaalne kasutamine. pidurdumine ning maakonna • Omavalitsuste ja riigi keskvalitsuse koostöö haldussuutlikkuse vähenemine. paranemine. • Piirkondliku koostöö seiskumine. • Bürokraatia suurenemine. • Noorte äravool suurematesse linnadesse. • Sotsiaalse ja füüsilise elukeskkonna arendamise jätkuv alafinantseerimine. • Kohalikul tasandil majanduse analüüsimiseks ja planeerimiseks vajaliku riikliku andmebaasi jätkuv puudulikkus ja andmete võrreldamatus. • Võimaliku ettevõtluse edenemise korral üksikisiku tulumaksu suurenemisest tingitud tasandusfondi vähenemine valla eelarves.

2.3. Visioon

Väike-Maarja vald on inimesekeskne, ettevõtlust soodustav, haldussuutlik, uuendustele avatud ja majanduslikult efektiivne ning aktiivset koostööd tegev organisatsioon.

2.4. Arengu eesmärgid

2.4.1. Üldvalitsemise eesmärgid

1. Kvaliteetsed avalikud teenused ja teenindus ning rahulolev ja aktiivne elanikkond. 2. Professionaalne ning motiveeritud juhtkond ja personal.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 14 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

3. Õiguste-kohustuste ja otsustuste-vastutuse määratlemine. 4. Efektiivne küsimuste algatamise, menetlemise ja otsuste täitmise kontrolli süsteem. 5. Olemasolevate rajatiste optimaalne kasutatus.

2.4.2. Finantsplaneerimise eesmärgid

1. Efektiivne finantsjuhtimine. 2. Struktuuriüksuste optimaalsed eelarved. 3. Toimiv sisekontrolli süsteem.

2.4.3. Valdadevahelise koostöö eesmärgid

1. Väljakujunenud tugev Pandivere koostööpiirkond. 2. Efektiivne koostöö kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 15 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

3. INFORMAATIKA JA INFOTEHNOLOOGIA

3.1. Ülevaade olukorrast

3.1.1. Valla asutused

Väike-Maarja vallas on põhilisteks IT (infotehnoloogia) ja IS (infosüsteemi) ressursside kasutajateks Väike-Maarja Vallavalitsus ja Simuna Osavald ning järgmised avaliku teabe ja haridusasutused: • Väike-Maarja Gümnaasium; • Väike-Maarja valla • Väike-Maarja Õppekeskus raamatukogud koos avalike • Kiltsi Põhikool; internetipunktidega; • Simuna Kool • Väike-Maarja Muuseum; • Väike-Maarja Lasteaed; • Väike-Maarja Rahvamaja; • Simuna Lasteaed; • Simuna Rahvamaja. • Väike-Maarja Muusikakool;

3.1.2. Inimesed

Igapäevase IT tööga tegelevaid inimesi on 7: vallavalitsuses kogu valla IT juht ja veebi tegija, koolides (Väike-Maarja Gümnaasiumis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Kiltsi Põhikoolis ja Simuna Koolis) arvutiõpetajad, kes samaaegselt tegelevad ka kohapealsete IT probleemidega.

Infosüsteemide kasutajaskond jaguneb kaheks: • valla töötajad (vallavalitsuse ametnikud, koolide õpetajad, raamatukogutöötajad jt), kes kasutavad infosüsteeme töötegemise abivahendina; • tarbijad (õpilased, valla elanikud), kes kasutavad valla infosüsteeme õppimiseks (koolides), info otsimiseks (raamatukogudes ja avalikus internetipunktis) ja e- rakendusi erinevate asutustega suhtlemiseks.

3.1.3. Infotehnoloogia hetkeseis

Arvutipark Enamikes allasutustes on olemas piisav hulk vajaminevaid arvuteid, kõige suuremat puudust tunnevad personaalsest arvutitöökohast õpetajad. Samuti võiks Väike-Maarja gümnaasiumis olla üks täiendav arvutiklass, kus saaksid tunde pidada ka aineõpetajad.

Tarkvara ja e-rakendused Väike-Maarja valla asutuste arvutites kasutatav tarkvara on legaalne ja osaliselt kasutatakse ka vabavaralisi lahendusi. Väike-Maarja vallal on olemas koduleht, mille kaudu vallaelanikud saavad adekvaatset infot vallas toimuva kohta ja samaaegselt edastada omi ideid valla paremaks toimimiseks.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 16 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Andmeside ja lokaalvõrgud Kõigis valla allasutustes on käesoleval ajal välja ehitatud lokaalvõrgud, millel on püsiühendus internetti. Suuremad võrgud on omavahel ühendatud, mis loob head eeldused ühiste infosüsteemide loomiseks ja kasutamiseks.

Andmeside püsiühendused on kogu valla territooriumil paremini kättesaadavad tihedamini asustatud piirkondades – Väike-Maarjas, Vaos, Kiltsis, Triigis, Avispeal ja Simunas. Alates 2006. aasta lõpust hakkavad tööle Elioni WiMax saatjad, mis võimaldavad katta peaaegu 90% valla territooriumist püsiühenduse võimalusega.

Tarbijatele, kes ei oma arvutit, on loodud võimalused interneti ja e-teenuste kasutamiseks raamatukogude juures. Samas on loodud ka tasuta WiFi levialad kõigile kasutajatele, v.a Simuna kultuurimajas.

3.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Töötajate ebaühtlased oskused ja • Kõikidel asutustel on välja ehitatud valmidus infosüsteemide lokaalvõrgud ja püsiühendus internetti. kasutamiseks. • Suhteliselt kaasaegne riistvara ja legaalne • Infosüsteeme tundvate (IT-töötajate) tarkvara. inimeste nappus. • Head võimalused e-teenuste ja arvutite • Kasutusel olev infotehnoloogia on kasutamiseks koolides ja raamatukogudes. väga erineva konfiguratsiooniga. • Vallal ja vallaasutustel on olemas • Haridusasutuste õpetajad ei ole adekvaatset infot pakkuvad kodulehed. varustatud piisaval määral IKT • Püsiühenduse võimalus suuremal osal vahenditega. valla territooriumist (~90% alates 2006. • Eri struktuuriüksuste ebapiisav aasta lõpust). infovahetus. • Valmisolek info ja • Erinevates asutustes kasutuses olevate kommunikatsioonitehnoloogia infosüsteemide omavaheline kasutamiseks on suurenenud. mitteühildumine. • Tarbijate vähene valmisolek e- teenuste kasutamiseks. • Infotehnoloogia vahendid on kindlustamata. • Omavalitsuste koostöö puudumine erinevate IT-lahenduste väljatöötamisel.

• IKT võimaluste vähene kasutatus. VÕIMALUSED OHUD • Elukestva IT-alase õppetöö tugi ja • Infotehnoloogia kiire vananemine. koolitus mitmel tasandil. • Ebapiisavad investeeringud IKT

OÜ KT Europroject Management, 2006. 17 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Kaugtöö ja -õppimise võimalus (e-õpe). vahenditesse. • Intraneti kasutuselevõtmine. • Nõrk arvutivõrkude turvalisus, mis • Partnerlus teiste organisatsioonidega info võib põhjustada ründeid võrgule. kättesaadavuse parandamiseks. • Kasutajatest lähtuvad ohud • Osalemine rahvusvahelistes IKT arenduse infosüsteemide turvalisusele. alastes koostööprojektides. • Valla võimalusi tutvustav tegevus läbi kodulehe, infolehe jms, et aidata kujundada valla positiivset mainet.

3.3. Visioon

Kogu valla kodanikele on tagatud vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile ja e- teenustele. On piisavalt inimesele vajalikke infoallikaid, kasvanud valmisolek ja tahe kaasa minna IT lahendustega ja muudatustega töökorralduses.

Igal kasutajal on võimalik kasutada kiiret andmesideühendust sõltumata tema asukohast (WiFi).

3.4. Arengu eesmärgid

1. E-õpet kasutatakse aktiivselt. 2. Kõikide infosüsteeme kasutavate töötajate ühtlustunud oskused ja valmidus infosüsteemide kasutamiseks. 3. Koolid on arvutitega piisavalt varustatud ning liitunud e-kooli projektiga. Kõik arvutitöökohad on ühendatud võrku ja neis kasutatakse legaalset tarkvara. 4. Hooldatud, kindlustatud ja turvatud infotehnoloogia vahendid. Kõik töökohad vastavad tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele. 5. Vallas töötab piisavalt IT-spetsialiste. 6. Efektiivne infovahetus erinevate struktuuriüksuste vahel. 7. Omavalitsuste vaheline tugev koostöö erinevate IT-lahenduste väljatöötamisel. 8. Regulaarselt ja operatiivselt värske infoga varustatud valla Interneti-kodulehekülg.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 18 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

4. FÜÜSILINE PLANEERIMINE JA MAAKASUTUS

4.1. Ülevaade olukorrast

Pärast ühinemist Avanduse vallaga on Väike-Maarja valla haldusterritooriumi pindala 457,4 km2. Väike-Maarja vald paikneb Lääne-Viru maakonna kesk- ja edelaosas piirnedes Tamsalu, Vinni, Laekvere ja Rakke valdadega Lääne-Viru maakonnast, Järva- Jaani ja Koeru valdadega Järva maakonnast ning Torma vallaga Jõgeva maakonnast.

• Väike-Maarja valla pindala on 45 739 ha. • Väike-Maarja aleviku pindala on 175 ha. • Simuna aleviku pindala on 285 ha. • Kiltsi aleviku pindala on 268 ha. • Riigimaad (11 620 ha) moodustavad ligikaudu 25 % valla üldpinnast, sealhulgas: Riigimaanteed 180,51 ha. Riigimetsad 11 301 ha, s.o. 29 % kogu katastrisse kantud maa-alast ja 24 % kogu valla pindalast. Päästekooli õppeväljak 16,2 ha. Vao külas Mõisa katastriüksus 29 745 m2 Väike-Maarja alajaama katastriüksus 5136 m2 Jaama tn 1 – 1763 m2 Väike-Maarja alevikus. Liivi tn 4 ja 6 – 7920 m2 Väike-Maarja alevikus. Alajaamade katastriüksused alevikus kogupinnaga 770 m2 Alajaamade katastriüksused külades kogupinnaga 3400 m2 Harjutusväljaku katastriüksus 10,6 ha Ebavere külas. Varangu kriidikarjäär 9,32 ha Varangu küla. Meibaumi karjäär 4 264 m2 ja 7,38 ha Vao küla. Maretaru-Uuetoa kinnistu 7,7 ha Äntu külas. Simuna turbatootmisala 16,6 ha Käru küla. Kasutusvaldusesse antud katastriüksused 65,3 ha.

M A A K A S U T U S Kogupind sh katastris sh kinnistusse Jrk Asula ha sh haritav registreeritud kantud nr nimi maa % kü-te pind % asula pind % asula arv ha pinnast ha pinnast 1 Aavere 256 72,0 13 177 69,1 177 69,1 2 Aburi 848 70,0 82 823 97,1 795 93,8 3 Avanduse 994 72,7 77 644 64,8 644 64,8 4 Avispea 3809 33,8 248 3765 98,8 2133 56,0 5 Ebavere 1717 37,0 183 1608 93,7 943 54,9

OÜ KT Europroject Management, 2006. 19 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

6 Eipri 1179 57,1 129 1130 95,8 1125 95,4 7 Hirla 1320 54,8 125 1060 80,3 1060 80,3 8 Imukvere 3008 8,5 55 2985 99,2 911 30,3 9 Kiltsi 148 38,8 99 140 94,6 130 88,2 10 Koonu 889 62,3 117 835 93,9 820 92,3 11 Kurtna 439 73,9 23 335 76,3 335 76,4 12 Kännuküla 273 66,9 52 224 82,1 203 74,6 13 Kärsa 968 37,8 39 822 84,9 606 62,6 14 Käru 6522 9,8 343 6405 98,2 3339 51,2 15 Liivaküla 798 58,3 81 725 90,9 690 86,5 16 Määri 1093 48,8 74 989 90,5 597 54,7 17 Müüriku 447 65,1 52 419 93,7 403 90,2 18 Nadalama 489 84,1 29 302 61,8 302 61,8 19 Nõmme 1076 41,2 77 989 91,9 916 85,1 20 Orguse 249 73,6 30 232 93,2 245 98,5 21 Pandivere 1013 59,7 101 982 96,9 960 94,8 22 Pikevere 1277 54,3 99 1106 86,6 1002 78,5 23 Pudivere 955 79,7 85 952 99,7 912 95,5 24 Raeküla 2702 13,6 86 2631 97,4 677 25,0 25 Raigu 705 39,2 43 682 96,7 532 75,5 26 Rastla 779 47,6 74 760 97,6 755 96,9 27 Simuna 225 35,3 89 182 80,9 177 78,5 28 Triigi 659 66,5 82 588 89,2 503 76,4 29 Uuemõisa 832 27,0 38 832 100,0 533 64,1 30 Vao 1673 42,0 183 1634 97,7 1577 94,3 31 Varangu 1013 34,9 60 928 91,6 489 48,3 32 Vorsti 667 57,4 47 660 99,0 659 98,8 33 Võivere 500 53,0 33 485 97,0 333 66,6 34 Väike-Maarja 142 4,6 365 120 84,5 75 52,7 35 Äntu 840 43,8 103 836 99,5 756 90,1 36 Ärina 826 59,5 91 801 97,0 781 94,6 katastrisse kandmata jätkuvalt riigi maa valla territooriumil 4420 VALD KOKKU 45 739 35,1 3506 38 777 84,8 27 084 59,2 Tabel 3. Maakasutus seisuga 11.09.2006. a.

Avispea ja Imukvere külade suur pind ning katastrisse kantud maade suur osakaal võrreldes kinnistatud maa-alaga tuleneb riigimetsa maa-ala paiknemisest küla piires. Käru külas asuvate kinnistute suur osakaal tuleneb metsamaa kinnistutest.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 20 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

OLEMASOLEVAD MUNITSIPAALMAAD Jrk nr Katastriüksuse nimi Asukoht Pindala 1 Pikk tn 8 Väike-Maarja 2933 m2 2 Pikk tn 1 Väike-Maarja 25 813 m2 3 Pikk tn 1a Väike-Maarja 11 804 m2 4 Pikk tn 3 Väike-Maarja 11 264 m2 5 Pikk tn 23 Väike-Maarja 13 508 m2 6 Simuna mnt 9 Väike-Maarja 2388 m2 7 Simuna mnt 3 Väike-Maarja 171 m2 8 Ravi tn 1 Väike-Maarja 9605 m2 9 Aasa tn 2 Väike-Maarja 1812 m2 10 Aasa tn 3a (korteriomand) Väike-Maarja 725 m2 11 Lurichi pargi Väike-Maarja 2230 m2 12 Biofiltri (hoonestusõigus) Vao 4850 m2 13 Energiavõsa (hoonestusõigus) Uuemõisa 3217 m2 14 Immutusväljaku Triigi 1231 m2 15 Jalgraja Ebavere 500 m2 16 Kiltsi mõisa Liivaküla 14,62 ha 17 Kooli (Lai tn 11) Simuna 2,274 ha 18 Kõnni- ja jalgrattatee (10 katastriüksust) Väike-Maarja ja Ebavere 1,9812 ha 19 Külaplatsi Avispea 7161 m2 20 Liivapõllu Vao 1,9 ha 21 Lõkketule Liivaküla 16 041 m2 22 Lõuna tn 10 Väike-Maarja 28 958 m2 23 Mõisa allee 3 (korteriomand) Triigi 1295 m2 24 Pikk 13 (korteriomand) Väike-Maarja 3017 m2 25 Pikk 2 Väike-Maarja 5150 m2 26 Pikk 2b Väike-Maarja 37 629 m2 27 Pikk 4 Väike-Maarja 2032 m2 28 Puhasti Ebavere 430 m2 29 Reoveepuhasti Triigi 2308 m2 30 Rulluisu Ebavere 9682 m2 31 Simuna mnt 11 Väike-Maarja 2386 m2 32 Lai tn 5 (rahvamaja) Simuna 18 706 m2 33 Sädesiilu Väike-Maarja 923 m2 34 Tamme 5 (korteriomand) Väike-Maarja 1641 m2 35 Tamme 6 Väike-Maarja 26 850 m2 36 Tehisjärve Äntu 11,8 ha 37 Vabadussamba park Väike-Maarja 3826 m2 KOKKU 58,5838 ha Tabel 4. Olemasolevad munitsipaalmaad seisuga 11.09.2006. a.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 21 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Tulevikus on plaanis munitsipaalomandisse taotleda järgmiste objektide alune ja neid teenindav maa:

Triigi: • spordihoone; • haljasalad (sh õunaaed, • algkool-lasteaed; mõisapark); • park; • individuaalaiamaade maa-ala (sh • laste mänguväljak; Mõisa allee 3 ees). Kiltsi: • biopuhasti; • elamu Jaama tn; • rahvamaja; • tööstusala Jaama tänaval. • elamu Liiduri tn; Väike-Maarja: • Tehno ettevõtlusalale jäävad krundid; • kalmistud; • haljasalad (Tamme tn park, vallamaja tagune haljasala koos parklaga, Ravi tn äärsed haljasribad (sh kiviktaimla), Tare tn veevõtukohaga haljasala, Simuna mnt 18 ja 20 vaheline haljasala, Simuna mnt alajaama juures olev haljasala, Jaama tn 5 kõrval olev haljasala, Jaama tn 17 ees olev maa-ala, kõnni- ja jalgrattatee ja Jaama tn vahelised haljasalad kuni Ebavere ristini, Tamme tn 8 haljasala, Põhja, Välja ja Metsa tn piirkonna haljasalad jne); • Tare tn korvpalliplats; • Pikk tn 7 ja keskväljak (aleviku keskplats); • Pikk tn 16 ees asuv parkla; • Väike-Maarja kiriku esine parkla (Tamme tn 4); • individuaalaiamaade maa-ala Simuna mnt ja Renne tee, Tamsalu mnt (koos Tamsalu mnt 2 elamu ja maantee vahelise haljasalaga) ning Jaama tn korterelamute piirkonnas. Müüriku: • puhke- ja spordikompleks (praegune krossirada); • mõisapark. Vao: • tornlinnus; • lastemänguväljak; • individuaalaiamaade maa-ala; • garaažikompleks (valla ja GÜ Autotall kaasomandis olev hoone); • puhastusseadmete laiendamiseks vajalik maa-ala. Avispea: • kalmistu. Ebavere: • spordi- ja puhkekompleks; • endine Väike-Maarja prügila maa-ala (planeeritava komposteerimisväljaku asukoht). Pudivere: • küla keskväljak (MTÜ Pudivere Külaseltsi avaldus). Äntu: • küla keskväljak (ca 6,4 ha Äntu mõisa koht).

OÜ KT Europroject Management, 2006. 22 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Määri: • küla keskväljak. Simuna: • parkmets Simuna aleviku servas; • Rakke mnt ääres asuv männik; • Biopuhasti; • Pargi tn 1 (jäätmejaama maa-ala koos haljasalaga); • Pargi tn äärne haljasriba; • Lai tn 9 (endine apteegi krunt); • Turu tn ja Turu põik vaheline rohumaa (endine turuplats); • Rakke mnt 1 (bussijaama esine plats-parkla); • haljasalad (sh Rakke mnt äärne männik); • Allee tn 1 (mõisakompleks) koos haljasalaga; • Allee tn 1a (saun) • Allee tn 4a (laut) • Allee tn 7a (laohoone) • Allee tn 7b (töökoda) • Allee tn 7d (garaaž) • Allee tn 7e (viilhall) • tuletõrje veevõtukoht • Simuna kalmistu; • planeeritav Simuna komposteerimisväljak (Simuna-Vaiatu tee ääres); • individuaalaiamaade maa-ala Pargi tn ja Allee tn korterelamute juures. Käru: • klubi (koolimaja). Ärina: • Õppekeskuse katastriüksus. Pandivere: • Villatööstuse maa.

4.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Ajalooliselt väljakujunenud tugev • Suured põllumassiivid on maaomandite põllumajanduspiirkond ning maakonna vahel tükeldatud. lõunapiirkonna tõmbekeskus. • Seadusandluse nõrkus (asjaajamise • Hea geograafiline asukoht. keerukus) maa mittesihipäraselt • Hea teedevõrk. kasutajate korrale kutsumiseks. • Kõrge põllumaa boniteet ja suurte • Endises Avanduse vallas puudub põllumassiivide olemasolu. üldplaneering ning Väike-Maarja valla • Siiani intensiivne omandireformi üldplaneering on aegunud. läbiviimine. • Omandireformi läbiviimise pikenemine • Suur huvi haritava maa sihipärase Avanduse vallaga ühinemise tõttu. kasutamise vastu. • Puudulik huvi elamuehituse vastu.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 23 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Elamuehituseks sobiva maa-ala • Piirangud intensiivsele maaharimisele olemasolu. seoses paiknemisega Põltsamaa- • Ettevõtlusalade olemasolu Adavere ja Pandivere nitraaditundlikul (detailplaneeringud on koostatud Tehno maa-alal ning Pandivere veekaitsealal. ja Kaarma ettevõtlusaladele). • Tehnovõrkude andmebaaside puudulikkus. • Maade vähene munitsipaliseerimine. • Maareformi algusaastate nõrk maamõõdutöö. • Kohalike teede alune maa on osaliselt eraomandis. • Inimeste vähene arusaam planeeringute vajalikkusest ja vähene huvi planeerimisprotsessi vastu. • Erametsade puudulik taastamine. • Kasutusest väljalangenud hooned rikuvad valla üldilmet.

• Madala tootmiskultuuriga

tootmisterritooriumid.

• Ehitus-ja planeerimisosakonna juhataja

ametikoht on täitmata. VÕIMALUSED OHUD • Euroopa fondide poolsed võimalused • Valdkonnaga seonduva seadusandluse planeeringute koostamiseks ja heitlikkus. planeeringu-alase arendustöö • Nitraaditundlikule alale seatud teostamiseks. piirangute pärssiv mõju intensiivsele • Kinnisvara hindade tõus maapiirkonnas maakasutusele. ning kinnisvaraarendusfirmade huvi • Jätkuvalt madalad kinnisvarahinnad vallas arendusprojektide elluviimise maapiirkonnas. vastu. • Elanike sissetulekute kasvust tulenev ehitustegevuse hoogustumine. • Investorite huvi olemasolevate ja potentsiaalsete ettevõtlusalade osas.

4.3. Visioon

Väike-Maarja vald on mitmekülgselt arenenud elamu-, ettevõtlus- ja puhkepiirkond, kus hästi majandatud viljakad põllu- ja rohumaad vahelduvad looduslike aladega ning valla territoriaalne areng on tagatud läbi planeeringute.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 24 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

4.4. Arengu eesmärgid

1. Lõpule viidud maa- ja omandireform. 2. Kogu valla territooriumil on maa sihipäraselt planeeritud. 3. Maade heaperemehelik kasutamine. 4. On olemas arenguks vajalik munitsipaalmaa. 5. Efektiivne töökorraldus organisatsioonis.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 25 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

5. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM

5.1. Ülevaade olukorrast

5.1.1. Ettevõtlus ja tööhõive

Väike-Maarja valla tähtsamad majandusharud on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus ja tööstus (ümbertöötlev- ja puidutööstus). Äriregistri andmetel tegutseb seisuga 27.06.2006 äriühinguid 123, neist 10 on aktsiaseltsi, 109 osaühingut, 4 täisühingut ning FIE-deks on registreerunud 226 inimest. Maksuametis on registreeritud 122 füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle aastane käive ei ületa 250 tuhandet krooni ja kes seetõttu ei pea ennast äriregistris registreerima. Kokku on seega vallas 506 erinevat äriühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat.

Väike-Maarja valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja on 22,2 ettevõtet 1000 elaniku kohta, millega on Väike-Maarja vald maakonnas 9-ndal kohal. Võrreldes maakonna keskuse, Rakvere linna, vastava näitajaga (50,1), siis on Väike-Maarja näitaja küll madal, aga kuulub siiski maakonna teiste valdadega võrreldes keskmiste hulka.

Registrisse 2004 Pankrotis Likvideerimisel Kokku kantud majandusaasta- aruanne puudub AS 10 0 2 2 14 OÜ 109 3 1 7 117 TÜ 3 0 0 0 3 TÄÜ 1 0 0 0 1 Kokku 123 3 3 9 135 Tabel 5. Aktiivsed ja mitteaktiivsed ettevõtted Väike-Maarja vallas seisuga 27.06.2006

Äriregistri andmetel, seisuga 27.06.2006, aktiivseid äriühinguid 120 ja mitteaktiivseid 15. Registrisse on kantud kümme AS-i, 109 OÜ-d, kolm TÜ-d ja üks TÄÜ. Pankrotis on kaks AS-i ja üks OÜ ning likvideerimisel on kaks AS-i ja seitse OÜ-d. Kokku on aktiivseid ja mitteaktiivseid äriühinguid 135.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 26 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

A: Põllumajandus, jahindus ja metsandus 35

G: Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, 30 mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning 30 kodumasinate remont 27 K: Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

25 D: Töötlev tööstus

F: Ehitus v

ar 20

e I: Veondus, laondus ja side

t 17 e 14 15 N: Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne evõt t

et 1010 H: Hotellid ja restoranid 10 O: Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 5 5 33 E: Elektrienerg ia-, g aasi- ja veevarustus 221 M: Haridus 0 C: Mäetööstus tegevusvaldkond

Joonis 3. Ettevõtete arv erinevatel tegevusaladel Väike-Maarja vallas seisuga 27.06.2006

Jooniselt on näha, et Väike-Maarja vallas tegeletakse kõige enam põllumajanduse (30) ning hulgi- ja jaekaubanduse (27) valdkondadega. Järgnevad kinnisvara (17), töötleva tööstuse (14), ehituse (10) ja veonduse (10) valdkonnad. Vähem äriühinguid tegeleb tervishoiu (5), hotellinduse (3), muu ühiskonnateeninduse (3), veevarustamise (2), hariduse (2) ja mäetööstuse (1) valdkondadega. Kalapüügi ja finantsvahenduse valdkondadega ei tegele ükski äriühing, kes asuks kontaktaadressi järgi Väike-Maarja vallas.

s 23 u 25 21

ed 20

ag 14 14 15 11 es 9 9 d 7 n 10 6 5 3 ka 5 a 0

m 0 es 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 aasta

Joonis 4. Äriühingud esmakande järgi Väike-Maarja vallas seisuga 27.06.2006

OÜ KT Europroject Management, 2006. 27 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Perioodil 1995-2006, äriregistri andmetel, oli kõige aktiivsem aasta esmakannete järgi 1996, mil tehti 23 esmakannet. 21 esmakannet tehti aastal 1997. 14 esmakannet tehti aastatel 2004 ja 2005. 11 esmakannet tehti aastal 1998. 9 esmakannet tehti aastatel 2000 ja 2006. 7, 6 ja 3 esmakannet tehti vastavalt aastatel 1999, 2001 ja 2002. Vaadeldava perioodi algul, aastal 1995 ei tehtud ühtegi esmakannet.

Seisuga 01.09.2006 oli registreeritud tööpuudus (töötute arv tööealise elanikkonna kohta) Väike-Maarja vallas 1,9%. Vallas asub Lääne-Virumaa Tööhõiveameti Väike-Maarja osakond. Väike-Maarja suurim tööandja on AS Plokk, kes annab aastas keskmiselt tööd 55 töötajale ning tegeleb puidust tarbeesemete tootmisega. 45 töötajaga on AS Antaares, kes tegeleb elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitusega. Ülejäänud äriühingud, kel on majandusaastaaruandes märgitud töötajate arv, on alla 40 töötajaga ettevõtted.

Vallas asub kaks toimivat ettevõtlusala: Kaarma ja Tehno. Kaarma tootmisala, asub Ebavere külas, kuhu aastatel 1970-1992 rajas Väike-Maarja kolhoos tootmiskeskuse – töökodade ja ladude kompleks, tankla, lihatööstus, leheproteiinitehas jmt. Reformi käigus tootmishooned erastati, tootmine toimub kõikides hoonetes senini, lisandunud on metsatööstus-, ehitus-, autotranspordiettevõtted. AS Kalvi Mõis tegeleb endises leheproteiinitehases saepurugraanulite tootmisega (aastane toodang ~ 86 000 tonni). 2004. aastal ehitati piirkonda loomsete jäätmete käitlemise tehas, kus töödeldakse üleriigiliselt esimese kategooria riskiastmega loomseid jäätmeid (2005. aastal töödeldi üle 10 000 tonni jäätmeid). Alal tegutseb hetkel ~20 ettevõtet, kelle tegevusaladeks on valmis loomasöötade tootmine loomakasvatusele, piima ja liha tootmine, elektrimontaaži ja installatsioonitööde teenus, elektrijuhtmete ja -seadmete paigalduse teenus, ehitustööde ja metallitööde teenus, põllu- ja metsatöömasinate tehniline hooldus ja remont, puidust tarbeesemete tootmine, metsamaterjali töötlemine, lihatööstus, saepuru graanulite tootmine, soojusenergia tootmine ja müük, puidutööstus jt. Ala on 47 ha suurune. Tehno tootmisala asub Väike-Maarja alevikus ning seal tegutseb ligi 10 ettevõtet, kelle põhitegevusalaks on puidutööstus, ehitusmaterjalide jaemüük, ehitustööde ja metallitööde teenus, tööstuslike jahutusseadmete tootmine, autoteenindus. Üks ettevõte omab mitut tootmishoonet. Tootmisala on 8,5 ha suurune.

Piirkonna omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori koostöö parendamiseks on moodustatud mittetulundusühing Pandivere Arendus-ja Inkubatsioonikeskus (asutatud aprillis 2006). Keskuse eesmärk on arendada Pandivere koostööpiirkonda (Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallad) kui tervikut, lähtudes piirkonna vajadustest ja huvidest ning arvestades selle arengu iseärasusi; parendada elukeskkonda, tõsta piirkonna atraktiivsust elanikele, ettevõtetele, turistidele ja investoritele, tuginedes erinevate sektorite partnerlusele.

Eesmärkide täitmiseks keskus: • lahendab kohalikke arenguprobleeme ja korraldab koostööd erinevates valdkondades (ettevõtlus, maa-elu, turism, planeerimine, keskkond, haridus, kultuur, sport, vaba aeg, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, infotehnoloogia, elamumajandus ja infrastruktuur jt);

OÜ KT Europroject Management, 2006. 28 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• töötab välja, täiendab ja viib ellu koostööstrateegiat, ühiseid arengukavasid (sh iga- aastaseid tegevusplaane), planeeringuid ja muid dokumente; • korraldab piirkonna teemagruppide ja erinevate sektorite vahelist koostööd ja infovahetust; • algatab, töötab välja ja viib ellu ühiseid koostööprojekte; • korraldab Pandivere koostööpiirkonda kuuluvate omavalitsuste, mittetulundusühingute ja ettevõtjate nõustamist; sealhulgas projektide koostamise ja juhtimise nõustamist; • loob ühise erinevaid eluvaldkondi kajastava andmebaasi; • korraldab Pandivere koostööpiirkonnale vajalike uuringute läbiviimist; • propageerib ja tutvustab piirkonnale omast brändi ”Pandivere Paeriik Allikate Allikal”; • kujundab ja arendab piirkonna ettevõtluskeskkonda; • toetab algajaid ja tegutsevaid ettevõtjaid, pakkudes teenuseid, sh ettevõtluse inkubatsiooniteenuseid; • aitab kaasa loodushoiu ja heakorra realiseerimisele, ajaloo-ja kultuuriväärtuste kaitsele ning nende rekonstrueerimisele ja renoveerimisele; • arendab koostööd olemasolevate ja potentsiaalsete partneritega nii Eestis kui välismaal; • viib keskuse tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi üritusi, pakub teenuseid, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid keskuse kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga.

5.1.2. Turism

Väike-Maarja vallal on mitmekesised võimalused turismi arenguks. Väike-Maarja vallas on välja kujunenud mitmed turismipiirkonnad: Väike-Maarja, Ebavere, Äntu-Nõmme, Kadila-Rohu, Kiltsi-Vao, Varangu. Turismi-infot edastatakse kohalikus turismi- infopunktis. Turismiobjektide loetelu on toodud valla pärandi all punktis 8.1.5.

Koostöös Pandivere piirkonna omavalitsustega on välja töötatud Pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse strateegia kuni aastani 2014. Välja on töötatud erinevaid valla vaatamisväärsusi tutvustavaid turismimarsruute, koostanud infovoldikuid ja -brošüüre, rajanud matkaradu, korrastanud ja viidastanud turismiobjekte, varustanud neid vajaliku teabega ning tutvustanud turismivõimalusi mitmetel messidel.

2003. a külastas valla turismi objekte 6 285, 2004. a 8 595 ja 2005. a 7 906 turisti. Kuid eeldatavasti on turistide arv jällegi tõusnud tänu valla poolsele pingutusele turismi- ja spordiobjektide korrastamisel. Objektide lõikes külastati valla turismi objekte järgmiselt:

• Ebavere matkaraja alguses (suusatajad ja kepikõndijad Väike-Maarjast Ebaverre) on registreerinud 75 gruppi 314 inimesega, sh 2 venelast ja 1 ungarlane. • Sinijärve telkimisplatsil on registreerinud 129 gruppi 718 inimesega (välja arvatud mai, juuni, pool kuud juulist, mil külastajaid oli 1000 in), seega külastajaid kokku u 718 inimest (sh 3 sakslast ja 5 soomlast).

OÜ KT Europroject Management, 2006. 29 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Punamäel olekut on registreerinud 101 gruppi 589 osavõtjaga, sh 2 sakslast ja 2 hollandlast. • Linaleojärve taga (vanal õpperajal) on registreerinud 53 gruppi 460 osavõtjaga, sh 3 venelast ja 2 sakslast. • Õpperaja Turbajärve ringil on registreerinud 40 gruppi 151 inimesega, sh 2 soomlast. • Õpperaja Umbjärve ringil on registreerinud 46 rühma 165 inimesega. • Rohu raketibaasis on end registreerinud 40 gruppi 220 külastajaga. • Kadila baasis on end registreerinud 34 gruppi 107 külastajaga. • Retke “Küüditamine, kolhoos, metsavennad, raketibaas, Lebavere lahing” giiditeenust on kasutanud 10 ekskurssiooni 200 osavõtjaga. Väike-Maarja Muuseumis oli külastajaid 996, sh 58 välismaalast. Vao Muuseumis oli 838 külastajat. Kiltsi lossis oli 2032 külastajat, sh 400 välismaalast. 6 bussiekskursioonil osalenud giidiga matkagruppi 134 osavõtjaga. Simuna kirikus oli 700 külastajat.

Turismimajandusega tegelevaid ettevõtjaid on piirkonnas veel vähevõitu, arenguruumi on piisavalt. Turismi-ettevõtetest tegutsevad vallas OÜ Joosand, OÜ Vainu Tare Puhkekeskus ja Möldre Mätliku mõisa talu. Turismiga on otseselt seotud mitmed ürituste korraldajad kolmandast sektorist.

5.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Valda läbivad magistraalteed. • Vajalike oskustööliste vähesus - • Tihe kohalike teede võrk. kvalifitseeritud töölised ja noored ei • Põllumaa hea kvaliteet. näe eneseteostusvõimalusi ja • Tegevusalade lai spekter. lahkuvad. • Raudteetranspordi kasutamise võimalus. • Vallapoolse kaasfinantseerimise • Gaasitrassi olemasolu. ebapiisavus. • Kahe (Kaarma ja Tehno) ettevõtlusala • Tehnilise infrastruktuuri osaline olemasolu. mahajäämus. • Potentsiaalsete tootmispindade ja –maa • Osa turismiga seotud objekte olemasolu. korrastamata ja tooteks arendamata. • Tehnilise infrastruktuuri osaline olemasolu • Turismiettevõtjate vähesus. (teed, elekter, side, vesi, kanalisatsioon). • Retk okupatsiooniaja radadel on • Elektrienergia võimsus. turistidele väheatraktiivne. • Sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu • Tööjõu vähesus turismiobjektide (elamumajandus, koolid, lasteaed, korrastamiseks. kauplused, teenindus). • Raskused kokkulepete saavutamisel • Mitmekesine ja puhas loodus võimaldab maaomanikega turismitoote erinevate turismiliikide arendamist. arendamiseks (matkarajad jne). • Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse toimimine. • Läbi viidud ettevõtete kliendiuuring.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 30 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Tööhõiveameti olemasolu vallas. • Korras viidamajandus. • Valgustatud suusaradade, jalgratta- ja kõnniteede osaline olemasolu. • Eeldused turismi arenguks – turismiobjektide olemasolu ja võimalus uute loomiseks. • Turismi i-punkt koos paikkonna turismimarsruute tutvustavate trükistega. • Viidastatud ja teabetahvlitega varustatud vaatamisväärsused.

VÕIMALUSED OHUD Maksujõuliste klientide kasv. Turgude vähenemine. EL struktuurifondide jt vahendite kasutamine. Oskustööjõu vähenemine. Ettevõtluse areng kõigis valdkondades. Ebaselgus riiklike ja EL toetuste osas. Tootearendus. Riiklik majandus-, teadus-, arendus-ja Investorite huvi kasv. regionaalpoliitika ei toeta piisavalt Infotehnoloogia kiire areng. majandusarengut. Koostöö naabrite ja välispartneritega. (Välis-)investeerijate ebapiisav huvi Majandusgeograafiline asend. valda investeerimise vastu. Turismi osatähtsuse kasv Eesti majanduses. Karmistuvad keskkonnanormid. Struktuuritoetused kolmandale sektorile Infrastruktuuride amortiseerumine Koostööprojektid maakonnasiseselt ja – (riiklike investeeringute vähesus väliselt. infrastruktuuri). Välispartnerite huvi kasv koostöö osas. Maaelu taandarenemine, oht küla kadumisele. Projektide ebaõnnestumine. Omafinantseeringu suur osakaal projektides.

5.3. Visioon

Väike-Maarja on konkurentsivõimeliste ettevõtetega, investeerijale atraktiivne, ettevõtlust soosiv, kõrge tööhõivega ning turistidele huvi pakkuv vald.

5.4. Arengu eesmärgid

5.4.1. Ettevõtluse eesmärgid

1. Soodne ettevõtluskeskkond - arenenud infrastruktuur, väljakujunenud ettevõtluspiirkonnad ning mitmekesised investeerimisvõimalused. 2. Orienteeritus biomassil baseeruva alternatiivse energia tootmisele. 3. Uute konkurentsivõimeliste ja innovaatiliste ettevõtete teke ja toetus. 4. Toimiv ettevõtlusalane koostöö kõigil tasanditel.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 31 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

5. Vallavalitsus omab adekvaatset teavet piirkonna ettevõtlusest.

5.4.2. Tööhõive eesmärgid

1. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. 2. Efektiivne koostöö Tööhõiveameti Väike-Maarja osakonnaga.

5.4.3. Turismi eesmärgid

1. Brand ”Pandivere Paeriik Allikate Allikal” positiivne maine ja tuntus. 2. Säilinud ja kaitstud loodus- ja kultuuripärand. 3. Külastus-, puhkamis- ja vaba aja võimaluste mitmekesisus. Paikkonna turismiobjektid on korrastatud, atraktiivsed, viidastatud ja turistide poolt meelsasti külastatavad. 4. Turismi-infopunkt on varustatud vajalike infotehnoloogiliste vahenditega. 5. Arenenud turismiettevõtlus. 6. Toimiv koostöö turismiettevõtetega nii Eesti sise- kui ka välisturistidele mõeldud turismi arendamiseks. 7. Toimivad piirkonnaspetsiifilised üritused.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 32 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

6. KOLMAS SEKTOR JA KÜLALIIKUMINE

6.1. Ülevaade olukorrast

Väike-Maarja vallas on kodaniku aktiivsus paikkonniti erinev. On piirkondi ja valdkondi, kus tegutsetakse aktiivselt ning on paiku, kus kodanikualgatust ja -aktiivsust pole märgata.

6.1.1. Külad

Valla territooriumil paikneb 3 alevikku: Väike-Maarja (2100 elanikku), Simuna (509), ja Kiltsi (261) ning 33 küla: Aavere (45), Aburi (72), Avanduse (121), Avispea (121), Ebavere (158), Eipri (120), Hirla (73), Imukvere (13), Koonu (76), Kurtna (37), Kännuküla (49), Kärsa (19), Käru (120), Liivaküla (84), Määri (66), Müüriku (74), Nadalama (24), Nõmme (24), Orguse (38), Pandivere (131), Pikevere (97), Pudivere (50), Raeküla (40), Raigu (44), Rastla (31), Triigi (289), Uuemõisa (28), Vao (439), Varangu (29), Vorsti (9), Võivere (41), Äntu (61), Ärina (64).

Väike-Maarja vallas tegutseb külaseltse ja seltsinguid: • MTÜ Avanduse Küla • MTÜ Avispea • MTÜ Käru Küla Selts • MTÜ Liivaküla Küla Selts • MTÜ Määri Küla Selts • MTÜ Nõmme Küla Selts • MTÜ Pudivere Küla Selts • Kurtna-Nadalama küla seltsing; • Eipri küla seltsing; • Triigi küla seltsing.

Nende eestvedamisel on küladele antud kaunis välisilme järgmiste objektide korrastamise näol: • Avispea küla plats. Avispea oli Väike-Maarja vallas esimene küla, kes ehitas välja külaplatsi külasiseste ürituste korraldamiseks. • Eipri küla plats. Külas on olemas kiigeplats, palliplats, jaanitule pidamise koht. • Käru seltsimaja. Endine Käru algkooli hoone on pärast kooli sulgemist antud külaseltsi käsutusse. Kool on valla üks struktuuriüksus, mille majandamiskulud kaetakse valla eelarvest. Külas on olemas kiigeplats, palliplats, grillmajake ja tualetid. • Kurtna – Nadalama küla. Külas on olemas külaplats koos püstkoja, välikäimla koos varjualusega, valmimas on seltsimaja ja käsitöötuba.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 33 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Liivaküla plats. Üsna laialdase külakeskuse loomise projektiga on jõutud päris kaugele: on olemas kiigeplats, lehtla, rajamisel on pallimänguväljak, mida hiljem saavad kasutada ka Kiltsi kooli õpilased ja plaanitakse külakeskuseks mõeldud hoone remontimist. • Nõmme küla. Külas on olemas lõkkeplats, püstkoda ja istepingid. • Triigi külakeskus. Külas on renoveeritud kooskäimiskohaks ruumid Triigi spordihoone II korrusel. Ruumide majanduskulud kaetakse valla eelarvest Triigi spordihoone alaeelarve kaudu.

Arengukavad on olemas Avispea, Eipri, Käru, Liivaküla, Pudivere, Triigi ja Vao küladel.

Pandivere päevade raames peetakse külades konverentse, mille eesmärgiks on laiendada kodukandipäevade tegevusi väljapoole Väike-Maarjat ning tutvuda lähemalt valla erinevate külade arengutega. Külakonverentsidel heidetakse tagasipilk küla kujunemisloole, hetkeseisu rõõmudele ja muredele ning arutletakse koos vallajuhtidega küla arenguvõimaluste üle. Konverentsidega püütakse kaasa aidata külaelu elavnemisele ja omakülatunde süvendamisele.

Külakonverentse peetakse 2001. aastast alates ja seni on need toimunud Triigi, Nõmme, Pandivere, Raigu, Koonu, Vao, Eipri, Pikevere, Liivaküla, Avispea, Kännuküla ja Käru külades.

6.1.2. Mittetulundusühingud ja sihtasutused

Väike-Maarja vallas on registreeritud 46 mittetulundusühingut ja sihtasutust, nendest on 3 kogudust, 5 garaažiühistut, 2 jahiühistut, 11 korteriühistut: • MTÜ Korvpalliklubi Lurich • A.J. von Krusensterni nimeline • MTÜ RK Ebavere Suusaklubi MTÜ • MTÜ Simuna Naisteklubi • Eakate klubi „Härmalõng“; • MTÜ Simuna Noortekeskus • Helmi Elleri nim. MTÜ • MTÜ Simuna Spordiklubi • MTÜ EESTI KARTUL • MTÜ SK Väike-Maarja • Lääne-Viru Maanaiste Liit Võllimees (ei tegutse) • Simuna Muinsuskaitse Selts (ei • MTÜ Vao Auto-Moto Klubi (ei tegutse) tegutse) • Simuna pensionäride klubi • MTÜ Vao Tuletõrjeühing „Tüdrukud“; • MTÜ Väike-Maarja Ettevõtjate • Väike-Maarja Põllumeeste Selts Klubi (ei tegutse) • Wiedemanni keeleauhinna SA • MTÜ Väike-Maarja • Garaaziomanike ühing Väike- Gümnaasiumi Vilistlaskogu Maarja Säde • MTÜ Väike-Maarja Motoklubi • Garaaziühistu Autotall • MTÜ Väike-Maarja Naisselts • Garaaziühistu Mutionu • MTÜ Väike-Maarja Pasunakoor • Garaaziühistu PRIIMA 1 • MTÜ Väike-Maarja Valla • Garaaziühistu Põhja13b Rahvaspordiklubi • Jahindusühistu GUN & SHOT

OÜ KT Europroject Management, 2006. 34 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Jahiühistu Pistrik • Korteriühistu VM Tammeviisa • Korteriühistu Koduke • Korteriühistu VM Ehitajate 3 • Korteriühistu Lõuna 19 • Korteriühistu VM Ehitajate 9 • Korteriühistu Maarjakaseke • Korteriühistu Võidu 4 • Korteriühistu Tagaküla • Korteriühistu TARES • Korteriühistu Tammekodu • Avanduse Maaparandusühistu • Korteriühistu Tõru 7

Mittetulundusühingute panus paikkonnale: • A. J. von Krusensterni nimeline MTÜ on pühendunud admiral Adam Johann von Krusensterni mälestuse jäädvustamisele ja selle eksponeerimisele ning annab oma tegevusega (ajalookonverentsid, mõisapäevad, loomelaagrid, klassikalise muusika kontserdid, trükised, looduse õpperada, näitused) olulise panuse paikkonna iga- aastasesse kultuurikalendrisse. Kuulub Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu. • MTÜ RK Ebavere Suusaklubi on lepingu alusel võtnud vallalt kohustuse treenida valla koolide noori suusahuvilisi ja viib läbi suusavõistlusi Ebavere radadel. • MTÜ Simuna Naisteklubi – aktiviseerib kogukonna elu, aitab korraldada tähtpäevaüritusi, korraldab väljasõite ja õpiringe. • MTÜ Simuna Spordiklubi on moodustatud rahvaspordi edendamise eesmärgil ning korraldab igal aastal Laekvere-Simuna rahvajooksu, mis on üha populaarsemaks muutunud. • MTÜ Väike-Maarja Motoklubi on hoidnud kasutuskorras Müüriku krossirada ja korraldab igal aastal (viimasel ajal koos Yamamoto Racing Club RC ja Reinpaul OÜ-ga) mainekat motokrossi, kus osalevad Eesti tippude kõrval ka välisvõistlejad. • MTÜ Väike-Maarja Naisselts osaleb aktiivselt vabariigi aastapäeva ürituste läbiviimisel ja advendiõhtu korraldamisel Väike-Maarja hooldekodus, organiseerib traditsioonilist jõulukohvikut muuseumis ja Pandivere päeva kohvikut. Tegevuses olulisel kohal seltsiliikmete enesetäiendamine. • MTÜ Väike-Maarja Pasunakoor on esimene isetegevusring vallas, mis iseseisvus, eraldus rahvamajast ja moodustas oma tegevuse korraldamiseks mittetulundusühingu. Pasunakoor on jõudsalt arenenud heal järjel kollektiiv, kelle esinemised ilmestavad paljusid üritusi. Kahel korral on osaletud euromuusikapäevadel Saksamaal Heikendorfis. • Väike-Maarja Põllumeeste Selts, siitkandi teenekaim ja auväärseim selts, kes tänavu tähistas 110. sünnipäeva, koondab oma ridadesse suure osa piirkonna talumeestest. Põllumeste seltsil on suur panus paikkonna kultuurilukku: 1912. aastal ehitas selts ühistöö, annetuste ja laenudega seltsimaja, praeguse Väike- Maarja rahvamaja ning põllumeeste seltsi rüpest kasvas välja mitmeid teisi paikkonnale olulisi seltse ja ühisusi. Simuna piirkonnas on koondunud põllumehed omaette Simuna Taluseltsi. • MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi on võtnud lepingu alusel vallalt üle kogu rahvaspordialase tegevuse korraldamise ja Ebavere radade hooldamise. Vald ostab teenust eelarves kinnitatud mahus.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 35 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

6.1.3. Kogudused

Väike-Maarja vallas on 3 kogudust: • Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Avispea Vabakogudus; • Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Simuna Siimona ja Juuda Kogudus – tegutseb aktiivselt (pühapäevakool, keeltekursused, väljasõidud); • Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Väike-Maarja Kogudus - tegutseb aktiivselt (pühapäevakool, kirikukontserdid).

Kogudused võtavad aktiivselt osa paikkonna ürituste organiseerimisest.

6.1.4. Mittetulundusühenduste, seltsitegevuse ja külaliikumise toetamine

Väike-Maarja vallal on ette nähtud toetus kolmandale sektorile. Valla 2006. a eelarves on selleks vahendeid 125 000 krooni ulatuses. Taotlused esitatakse volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile eelarve projekti väljatöötamise ajal. Eraldis püsib aastaid enam vähem samal tasemel, mille põhjuseks on täiendavate eelarveliste vahendite nappus.

Eraldi on eelarves ette nähtud toetus külade arenguks, milleks on valla eelarvesse planeeritud 50 000 krooni aastas. 2005. a. kasutati 16 082 krooni ja 2006. a 1. septembri seisuga 21 537 krooni. Kasutamine toimub projektipõhiselt ning on mõeldud külade arengu omaosaluse katteks.

6.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Tegusad MTÜ-d ja seltsid. • Koondatud ülevaate puudumine vallas • MTÜ-de arvestatav panus valla kultuuri- tegutsevatest MTÜ-dest ja seltsidest ja spordiellu. ning nende tegevusest. • Valla toetus mittetulundusühenduste • Valla paljude külade organiseerimatus. tegevusele ja külaliikumisele. • Kasin projektide kirjutamise oskus. • Külaliikumise mõningane • Vahendite nappus omafinantseeringu aktiviseerumine vallas. katmiseks projektides. • Mitmel külal on olemas arengukavad ja • Vähene vallapoolne toetus külade külavanemad. arenguks. • Mitmes külas on olemas külarahva • Info liikumise killustatus. kooskäimise kohad. • Külavanemate ümarlaua puudumine. • Pandivere päeva külakonverentside • Külavanema statuudi puudumine. korraldamine. • Sotsiaalne kihistumine ja turvalisuse • Jaanipäevade korraldamise traditsioonid langus külades. külades. • Paljudel elanikel puudub vastutustunne • Osadel külavanematel on olemas elukeskkonna tagamiseks külas (elanike

OÜ KT Europroject Management, 2006. 36 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

kogemus projektidega. vähene seotus külaga kui tervikuga), külaelanikud on passiivsed. • Uutel elanikel puuduvad „juured“ ning nad ei tunne küla ajalugu. • Elanike hajus paiknemine osades külades, infolevi piiratus, inimesed ei tunne üksteist. • Maamajade müük suvilateks ning suvitajatel puudub tahtmine külaelanikega suhelda.

VÕIMALUSED OHUD • Liikumise Kodukant ja MTÜ Virumaa • Piirkonna äärealade majanduslikust Lootus arvestatav tugi külaelu madalseisust tingitud külaelanike igakülgsele edendamisele. vähene entusiasm ja töötusest tingitud • Projektide rahastamine erinevate teatavad minnalaskmismeeleolud. fondide, sh ELi tõukefondide kaudu. • Noorema ja tööjõulisema elanikkonna • IKT areng ja Interneti kasutuse äravool, elanikkonna vähenemine ja laienemine küladesse. vananemine. • Mitmetasandiline koostöö PAIK • Omafinantseeringu suur osakaal initsiatiivil. projektides. • Positiivse külade maine kujundamine läbi meedia ja ürituste (sh kohtumised kodupaigast lahkunud tuntud või ka vähemtuntud inimestega, omaküla „juurtega” inimeste ülesotsimine).

6.3. Visioon

Väike-Maarja on kodanikualgatust ja kodanikeühendusi toetav ning edendav elujõuliste küladega vald.

6.4. Arengu eesmärgid

1. Organisatsiooniliselt toimivad ja ennastjuhtivad kodanikeühendused. 2. Tugev seltside ja valla koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks. 3. Arenenud külakeskused ning hoogustunud külaliikumine. 4. Arenenud sotsiaalse infrastruktuuriga külad – atraktiivne elukeskkond maapiirkonnas. 5. Erinevate teenuste kättesaadavus külaelanikele. 6. Oma küla lugu tundvad aktiivsed külaelanikud.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 37 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

7. HARIDUS JA NOORSUGU

7.1. Ülevaade olukorrast

7.1.1. Väike-Maarja valla lasteaiad

Väike-Maarja lasteaed tegutseb 1983. aastal ekspluatatsiooni antud hoones, Kiltsi rühm vanas mõisahoones. Seisuga 01.10.2006 on lapsi Väike-Maarja lasteaia 8 rühmas 148, sh Kiltsi liitrühmas 17 last. Pedagooge töötab lasteaias kokku 30, kõik nad vastavad nõutud kvalifikatsioonile. Enamik pedagooge on lasteaias töötanud üle 10 aasta. Simuna kooli lasteaiarühmas on 20 last. Laste arv rühmades vastab riiklikult sätestatud optimaalsetele normidele (18-20 last rühmas). Simuna piirkonnas ei ole kõigile koolieast noorematele lastele suudetud tagada päevahoidu.

7.1.2. Üldhariduskoolid

Vallas on kolm üldhariduskooli. Väike-Maarja Gümnaasium tegutseb kahes õppehoones: peamajas, mis on antud ekspluatatsiooni 1977. aastal ja algklasside majas. Kiltsi Põhikool tegutseb 1790. aastal ehitatud Kiltsi mõisahoones. Simuna Kool tegutseb samas hoones koos lasteaiaga.

Haridusasutuste kaasajastamiseks on tehtud suuri investeeringuid. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilaste arv seisuga 01.10.2006 on 486, Kiltsi Põhikoolis 86 ja Simuna Koolis 110 (sh 20 lasteaia last). Teistest omavalitsustest õpib Väike-Maarja Gümnaasiumis 34 õpilast, Simuna Koolis 4. Gümnaasiumis töötab 48 ja Kiltsi Põhikoolis 14 ning Simuna Koolis 17 pedagoogi.

01.09.2004. a alustas gümnaasiumi juures tööd õpilaskodu, pakkudes õppimisvõimalust 23-le sotsiaalsete probleemidega peredest õpilasele kogu maakonnast, soovi korral gümnaasiumi õpilastele teistest valdadest. 01.10.2004. a alustas gümnaasiumi juures õppetööd õhtukooli rühm põhihariduseta 17-aastastele ja vanematele noortele koos eelkutseõppe võimalusega Väike-Maarja Õppekeskuse juures.

7.1.3. Kutseharidus

Väike-Maarja vald ning Haridus- ja Teadusministeerium kirjutasid 09.08.2004. a alla munitsipaliseerimislepingule, millega riigile kuulunud Väike-Maarja Õppekeskus anti üle Väike-Maarja vallale. Õppekeskuse juures tegutseb õpilaskodu 120 lapsele.

Õppekeskuses õpib seisuga 01.10.2006 219 õpilast 6 erialal (auto ja masunate remont, kokk, müüja 3 a õppeajaga, müüja 1 a õppeajaga, puhastusteenindaja, arvutiteenindaja),

OÜ KT Europroject Management, 2006. 38 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014 pedagooge on 28. Täiendõppe osakonna kaudu toimub täiskasvanute ümber-ja täiendõpe mitmesuguste kursuste näol.

Kahe kõrvuti asetseva õppeasutuse (õppekeskus, gümnaasium) baasil luuakse hariduskeskus, mis sisaldab endas kahte erinevat asutust, kel on üks juht. Haridust omandatakse erinevail tasandeil (akadeemiline õpe, kutseõpe, eelkutseõpe põhikooli- ja gümnaasiumiklassides, põhihariduseta noortele eelkutseõpe koos üldhariduse omandamisega õhtukoolis).

Valla territooriumil asub riigikoolina Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja Päästekool, kus õpetatakse tuletõrjuja-päästja, päästekorraldaja ja päästeala spetsialisti erialal. Tulevikus näeme kahe kutseharidust andva kooli vahel koostöö võimalusi.

7.1.4. Huviharidus- ja noorsootöö

Huvihariduse andmiseks omab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba Väike- Maarja Muusikakool. Muusikakoolis õpib seisuga 01.10.2006 78 õpilast 10 pedagoogi juhendamisel. Neist 12 õpilast tegutsevad Simuna osakoolis. Kool tegutseb riikliku õppekava alusel ning muusikaline haridus saadakse kas 4 või 7 aastaga. Õpetatavad erialad on: klaver, flööt, saksofon, trompet, tromboon, tuuba, kitarr, akordion ja viiul. Kooli lõpetamisel saavad õpilased lõputunnistuse.

Huvialaharidusega tegelevad regulaarselt lisaks huvialakoolile üldhariduskoolides ja õppekeskuses tegutsevad huviringid, rahvamaja juures tegutsevad huviringid, toimib korvpalliklubi, suusaklubi, maadlusklubi ja rahvaspordiklubi.

Noorte tervistava ja arendava puhkuse raames toimuvad suvised töölaagrid (Väike- Maarja, Kiltsi, Simuna), spordilaagrid (suusatamine, korvpall, kergejõustik), Kiltsis laste suvised ja talvised loomelaagrid, keelelaagrid, koolivaheaegade laagrid, Simunas EELK Simuna koguduse korraldusel kristlik lastelaager. Puuetega noortele on lühiajalisi laagreid, üritusi, väljasõite, kompenseeritakse vähekindlustatud perede lastele laagrituusikuid (Valgemetsa, Soome). Erinoorsootöö osas tegelevad igapäevaselt lastekaitsespetsialist, psühholoog, sotsiaalpedagoogid, logopeedid. Väike-Maarjas ja Simunas on noortekeskus avatud tööpäeviti.

Probleem on töö koondumine liialt keskusesse, vähene koostöö valla haridusasutustega. Seoses sündivuse vähenemisega väheneb esimesse klassi õppima asuvate laste arv. Seoses suurema inimeste mobiilsusega ning teiste vabariigi koolide paremate pakkumistega suunduvad paljud noored keskharidust omandama linnadesse. Seega langeb Väike-Maarja vallas üldhariduskoolide õpilaste arv.

Alljärgnevalt on toodud üldhariduskoolidesse esimestesse klassidesse õppima asuvate õpilaste arvu prognoos ning valla õpilaste arvud haridusasutuste lõikes.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 39 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Kool 2005/ 2006/ 2007/ 2008/ 2009/ 2010/ 2011/ 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kiltsi Põhikool 7 7 14 8 9 8 5 Väike-Maarja 28 43 31 24 26 32 28 Gümnaasium Simuna Kool 8 5 8 6 8 9 13

KOKKU 43 55 53 38 43 49 46 Tabel 6. Üldhariduskoolide esimestesse klassidesse õppima asuvate õpilaste arvud.

Laste/õpilaste arv neist elab Väike- neist elab mujal Asutuse nimi (seisuga Maarja vallas valdades 01.10.2006), Väike-Maarja Lasteaed 148 145 3 Kiltsi Põhikool 86 86 0 Väike-Maarja Gümnaasium 486 452 34 Väike-Maarja Õppekeskus 219 51 168 Väike-Maarja Muusikakool 78 56 22 Simuna Kool 110 106 4 Kokku 1127 896 231 Tabel 7. Väike-Maarja valla haridusasutused.

Koolide õpilaste arvu prognoosid on toodud arengukava lisas.

7.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Haridusasutuste olemasolu. • Lasteaiatöötajate madal palgatase. • Pedagoogilise personali olemasolu • Lasteaia õpikeskkonna osaline (valdavalt). mittevastavus tervisekaitsenõuetele. • Kauaaegsed kultuuri- ja • Koolide vallaeelarvest tasustatava haridustraditsioonid piirkonnas. personali madal palgatase. • Huvihariduse võimaluste olemasolu. • Kooliinventari halb olukord. • Kaks kõrvuti asetsevat õppeasutust • Ressursside nappus baaside ja vahendite (õppekeskus ja gümnaasium) – baas kaasajastamisel. ühtse haridusasutuse loomiseks. • Õpilaste vähesed teadmised tööturust, • Õpilaskodu olemasolu teenuse kutseõppevõimalustest osutamiseks sotsiaalselt probleemsete • Noorte vähene aktiivsus noorsootöö perede lastele. arendustegevuses.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 40 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

• Küllaltki suur investeeringute osa valla • Kodude vähene huvi oma laste käekäigu haridusasutustesse. vastu. • Noortekeskuse olemasolu tegevuste • Valikute vähesus noortele huvitegevuse võimaldamisega noortele. osas. • On kujunenud rahvusvahelist koostööd • Vähene koostöö haridusasutuste vahel. arendav võrgustik. • Kiltsi mõisakool kui keskkonnahariduse omandamise võimalus. VÕIMALUSED OHUD • EL struktuurfondide eraldused • Erialase personali vähesus, kui lahkuvad haridusvaldkonda, riigisisesed pensionäridest õpetajad. projektieraldused. • Erivajadustega lastega tegelemisel • Õpilaskodu kohtade stabiilne riiklik andekate tähelepanuta jätmine. finantseerimine. • Laste tervisliku seisundi jätkuv • Haridusvõrgustik piirkonnas. halvenemine. • Koostöö rahvusvaheliste • Noorte vähene oskus eesmärgistada oma organisatsioonide ja EL-ga, PAIK-iga, elu ning vähene huvi sihipäraselt teiste kohalike omavalitsuste, juhendatud tegevuse vastu. maavalitsuse, üldharidus- ja • Lastevanemate huvi vähenemine kutseõppeasutuste, tööandjate ja koostööks kooliga, vähekindlustatud lastevanematega. perekondade arvu kasv. • Soodne hariduse rahastamisskeemi • Hariduse kvaliteedi langus. seadusandlik alus. • Seadusandlikud takistused • Projektides osalemine. haridusvaldkonnas. • Korrastamata koolivõrk piirkonnas.

7.3. Visioon

Kõigile lastele on tagatud alushariduse omandamise võimalus oma piirkonna lasteaias, on välja kujunenud õppekeskuse ja gümnaasiumi baasil hariduskeskus, kus pakutakse erinevail tasandeil konkurentsivõimelist haridust, laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesistunud, noorsootöö kvaliteet on tõusnud, rohkem on aktiivseid noori, laienenud on meelepärase huvihariduse omandamise võimalused.

7.4. Hariduse arengu eesmärgid

1. Inimressursi arengut soodustav, tervislik ning turvaline kaasaja nõuetele vastav õppe-ja töökeskkond, mis tagab iga inimese võimete maksimaalse väljaarendamise. 2. Motiveeritud ja koolitatud pedagoogiline personal. 3. Kõigile koolieelikutele loodud võimalus alushariduse omandamiseks ja päevahoiuks lasteaias. 4. Eelkutseõppe rakendumine.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 41 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

5. Üldhariduskoolide ja õppekeskuse baasil loodud uue juhtimismudeli järgi toimiv hariduskeskuse õpikeskkond, erinevatel tasemetel erineva hariduse omandamise võimalus. Täiskasvanute täiend- ja ümberõpe õppekeskuse baasil. 6. Kutse- ja karjäärinõustamise süsteem, koostöö ettevõtjate ja tööhõiveametiga. 7. Noortekeskuse tegevuse toetamine, noorsootöö laiendamine väljapoole vallakeskust (Simunas, Kiltsis). 8. Mitmekesised harrastusvõimalused paljudele noortele nii üld- kui professionaalsel tasemel. 9. Kõik haridus- ja kultuuriasutused toimivad tihedas koostöös. 10. Toimiv arenguvestluste süsteem. 11. Kiltsi kompleks keskkonnahariduse andjana.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 42 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

8. VALLAPÄRAND, KULTUUR JA VABA AEG

8.1. Ülevaade olukorrast

Rikka kultuuriloolise minevikuga Väike-Maarja vallas on peamisteks kultuurielu kandjateks, traditsioonide säilitajateks, vaimsuse kujundajateks ja vaba aja sisustajateks: • Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi rahvamajad; • Väike-Maarja, Kiltsi, Simuna ja Triigi raamatukogud; • Väike-Maarja muuseum turismi i-punktiga, Vao tornlinnus ja Kiltsi loss admiral Adam Johann von Krusensterni mälestustoaga; • Väike-Maarja, Simuna ja Avispea kirikud; • Simuna ja Triigi spordihooned ning korvpalliklubi, maadlusklubi; • Mittetulundusühingud: A. J. von Krusensterni nimeline MTÜ, MTÜ Väike- Maarja Pasunakoor, MTÜ Väike-Maarja Naisselts, MTÜ Simuna Naisteklubi, MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi, RK Ebavere Suusaklubi, MTÜ Simuna Spordiklubi.

8.1.1. Rahvakultuur

Rahvamajade tegevuse peamine sisu seisneb sajanditepikkuse rahvakultuuri tavade ja traditsioonide säilitamises, kodukandipäeva kestvuse tagamises ja kultuurilise isetegevuse võimaluste pakkumises erinevatele sihtgruppidele. Rahvakultuuri elujõulisus eeldab paljude inimeste osalemist laulukoorides, rahvatantsurühmades, näite- ja pillimängus, seltsielus ning aitab kaasa üldlaulu- ja tantsupidude kestmisele.

Rahvamajad on eelkõige peamisteks isetegevuslaste kooskäimise kohtadeks, aga ka kultuuriürituste korraldamise ja seltsitegevuse edendamise kohtadeks. 1912. aastal ehitatud põllumeeste seltsimaja – praeguse Väike-Maarja rahvamaja juures tegutseb üle 10 kunstilise isetegevuse ja huviringi 200 osalejaga. Ringide tegevus on aktiivne ja järjepidev. Väike-Maarja rühmadel on olnud võimalusi esineda Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal. Väike-Maarjas on külas olnud kultuurikollektiivid Soome sõprusvaldadest Hausjärvilt ja Sonkajärvilt, Saksamaalt Heikendorfist ja mujaltki. Esimese rahvamaja ringina iseseisvus pasunakoor – 2004. a suvel moodustati MTÜ Väike-Maarja Pasunakoor. Taas on aktiviseerunud Väike-Maarja põllumeeste seltsi tegevus ja tihenenud tema seotus rahvamajaga. Kiltsi rahvamaja isetegevuse endisaegne hoog on taandunud ning seal käib koos 3-4 isetegevusringi, kus peamiselt lapsed ja eakam rahvas. Kiltsi rahvamaja ruumid on alakasutatud ning lähiaja ülesandeks on Kiltsi kooli õpilaste vaba aja tegevuste laiendamine rahvamajja. Simuna kandi varasem aktiivne kultuurielu koondus haridusseltsi ümber. Praegu tegutseb 1961. aastal avatud Simuna rahvamajas 12

OÜ KT Europroject Management, 2006. 43 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014 taidlus- ja huviringi 130 osalejaga. Rahvamaja juures käib koos pensionäride klubi. Mitmeid aastaid oli isetegevuslastel tihe kultuurivahetus Valle kommuuni taidlejatega Norrast.

Kodukandi- ja laadapäevast – Pandivere päevast on saanud traditsioon, mis säilitab meie kodukoha kultuuriloolist järjepidevust, pakub rahvale lustlikku meelt ja kuulutab igal aastal suure suve algust. Pandivere päevi peetakse alates 1988. aastast. Igal päeval on oma moto. Seniseid päevi on pühendatud kodukohale ja loodushoiule, lastele ja vanuritele, siinkandi kuulsustele ja kultuuritegelastele, seltsidele, isetegevuslastele, külaliikumisele, mõisakultuurile, sõprusele ja arengule. Seoses Pandivere koostööpiirkonna loomisega on võimalus Pandivere päevade traditsioon laiendada kogu regioonile.

Simuna kihelkonna päevad said alguse 1991. aastal Simunas, kolme valla – Avanduse, Laekvere ja Rakke koostöös. Põhiosa sellest moodustavad isetegevuslaste kontserdid, peetakse võistlusi ja viiakse läbi mitmeid muid üritusi. Kihelkonnapäevade traditsiooni hoitakse ja see kestab.

Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja F. J. Wiedemanni keeleauhinda. F. J. Wiedemanni keeleauhinna mõte algatati 1989. aastal Väike-Maarjas, Jüri ja Irma Silla peres. Ideed toetasid Eesti keelemaastikul hästi tuntud Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang. Esialgu andis auhindu Lääne-Viru maakonna Energia kolhoos, mille esimees Jüri Sild oli, hiljem püsis auhind mitmeid aastaid elus tänu Jüri Sillale. Auhinna andmist on toetanud Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. Aastatel 1994–2003 anti Wiedemanni keeleauhinda kätte emadepäeval Väike-Maarjas. Aastast 2004 antakse keeleauhinda välja riikliku auhinnana, aga Wiedemanni keelepäev iga aasta aprillikuus ja laureaatide tammede istutamine jäävad Väike-Maarjasse. Siia on rajatud Wiedemanni keeleauhinna tammepark, milles asuvad nimipuud on tähistatud.

Olulise panuse paikkonna kultuuriellu lisab A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ tegevus. Kiltsi loss on kujunenud mitmesuguste ürituste ja rahvusvaheliste konverentside toimumise kohaks, kus käsitletakse igakülgselt admiral Adam Johann von Krusensterni ja tema juhitud esimese Vene ümbermaailmareisi ning ka merendusega laiemalt seonduvat. Kiltsi loss on arvestatav sihtkoht turistidele. Vt ka „Kolmas sektor”.

8.1.2. Raamatukogud

Väike-Maarja raamatukogu on asutatud juba 100 aastat tagasi (1906), Kiltsi raamatukogu 1919. a, Simuna raamatukogu 1917. a ja Triigi raamatukogu 1952. a. Tänapäeval on valla ja riigipoolse toega loodud korralike ruumide ja sisustusega Väike-Maarja raamatukogu, Simuna ja Triigi raamatukogud on muutunud paikkonna info- ja kultuurikeskusteks. Kiltsi raamatukogu ruumid seevastu on äärmiselt kehvas seisus. Olukorra lahendab raamatukogule uute ruumide renoveerimine Vao torni kõrvalmajja. Simuna raamatukogu ruumid on küll väga heas korras, kuid need paiknevad Avanduse mõisahoones, millele otsitakse uut kasutusvõimalust. Mõisa müügi või väljarentimise korral kerkib

OÜ KT Europroject Management, 2006. 44 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014 päevakorrale uute raamatukoguruumide leidmine. Lahenduseks on alternatiivideks kas endise Simuna apteegimaja või vana koolimaja ruumide remontimine raamatukogu ja teistegi mõisahoones paiknevate objektide tarvis.

Kõigis neljas raamatukogus on arvutid ja internetiühendus ning internetiühendusega lugeja-arvutid internetiteenuse kasutamiseks. Raamatukogudega ühises süsteemis töötab ka Väike-Maarja avalik internetipunkt.

Väike-Maarja, Kiltsi ja Triigi raamatukogud laenutavad elektrooniliselt, Simuna raamatukogu sisestab fondi elektroonilisse kataloogi ja alustab laenutustegevust 2006. aasta lõpus. Raamatukogud on varustatud põhitööks vajalike tehniliste vahenditega. Kõigis raamatukogudes töötatakse ühises Internetipõhises andmebaasis URRAM ning on saadaval tasuta internetiteenus.

8.1.3. Muuseumid

Väike-Maarja ja ümbruskonna minevik ja tänapäev leiab kajastamist Väike-Maarja muuseumi, Vao tornlinnuse ja Kiltsi lossi rohke kodu-uurimusliku materjaliga varustatud ekspositsioonides. Unikaalne (eeskätt väliskülalistele ja õpilastele) ja ainulaadne Eestis on kolhoosikorra tekkimist ja lagunemist kajastav ekspositsiooniosa Väike-Maarja muuseumis, mis koos küüditamis-teemalise näituse, metsavennapunkri ja raketibaasiga annab ülevaate nõukogude-ajast. Väike-Maarja muuseumis on avatud turismi i-punkt, kust reisihuvilised saavad lisaks ülevaatele kohalikest vaatamisväärsustest rohket materjali ka kõigi Eesti maakondade turismiobjektide ja puhkamisvõimaluste kohta.

Väike-Maarja muuseumi teise korruse ekspositsioon vajab sisemiselt mobiilsemaks ja teisaldatavamaks muutmist. See laiendaks võimalusi ürituste korraldamiseks, võimaldaks muuseumi tegevust mitmekesistada ja looks eeldused paikkonna rikkaliku pärandi laialdasemaks tutvustamiseks nii õpilastele kui turistidele. Vao tornlinnuse sisustus vajab keskajastamist ja atraktiivsemaks ning külalistele huvipakkuvamaks muutmist.

Simunas on kogutud paikkonna kohta rohke kodu-uurimuslik materjal, mis praegu asub valdavalt raamatukogu hoiuruumis ja ootab eksponeerimisvõimalusi, milleks pärast remonti võiks sobida Simuna kiriku kabel, ruumid apteegimajas või vanas koolimajas.

8.1.4. Kirikud

Väike-Maarja kirik 14. sajandi lõpul moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati 3-lööviline kodakirik, mis on Väike-Maarja vanim ehitusmälestis. Väike-Maarja kiriku torn on kõrguselt kolmas maakiriku torn Eestis. Kultuuriloolisteks mälestisteks on Väike-Maarja vanim rõngasrist aastast 1677, 2005. aastal restaureeritud G. Normanni orel (valminud aastal 1848) ning admiral A. J. von Krusensterni poja viitseadmiral Paul Theodor von Krusensterni perekonna, Georg Lurichi vanemate ja pastorite C. T. Knüppferi ja G. M. Knüppferi hauad. Kirik on suurepärane ja atraktiivne näituste- ja kontserdi-(teatri-)saal, mida kasutatakse sagedasti.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 45 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

EELK Väike-Maarja kogudus taastab ja arendab kiriku rolli vaimse keskusena. Kirikuaia ees kõrgus 1925. a rajatud vabadussammas, mis purustati kahel korral 1940-ndate aastate alguses. Taas püstitati see 1991. aastal. Mälestussamba juurde kogunetakse 24. veebruaril Eesti iseseisvuspäeva ja 23. juunil Võidupüha tähistamiseks. 2003. aastal teostas kogudus kiriku välisremondi ning 2004. aastal taastati käärkamber ning renoveeriti siseseinad, võlvid ning peavärav. Restaureeritud on kiriku vitraažaken ja roosaken. Suurimaks probleemiks on katus, mis vajab lähiaastail kindlasti remonti. Kiriku juures tegutsevad ansambel, pühapäeva- ja leerikool.

Simuna kirik Simuna kirik kuulub koos Tallinna toomkirikuga Eesti vanimate kirikute hulka. Sõdades ja põlengutes on kirik mitmel korral hävinud ning palju kordi taas üles ehitatud. Õnneks on kirikus säilinud hinnalisi kunstiväärtusi nagu Chr. Ackermanni altar (1684) ja G. Normanni orel (1886). Kirikuaeda on maetud kuulsaid inimesi. Siin puhkavad tuntud maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond ja Peterburi Kunstiakadeemia professor Karl Timoleon von Neff, Simunas 60 aastat köstriks olnud Wilhelm Normann ja Pauckerite suguvõsa liikmed. Kirik on hea akustikaga kontserdisaal. Heas korras olev orel loob eeldused kontsertide korraldamiseks. Lisaks kohtumisõhtutele kultuuritegelastega seatakse üles näitusi. Koguduse jätkuv tihe koostöö toimub Soome Hertoniemi kogudusega ja Misjoniühendusega Rahu Sõna.

Avispea kirik 1920-ndatel aastatel jõudis vabakoguduslik vaimulik liikumine Väike-Maarja ja Avispea ümbrusesse ning 1935. aastal ehitati Avispea kirik. Vahendeid koguti peamiselt vabatahtlike annetuste ja kontsert-jumalateenistuste kaudu. Avispea kirik on tegutsenud järjepidevalt ning selle juures käib koos pühapäevakool. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Avispea Vabakogudusel on juba pikemat aega head suhted Norras Sirdali kommuunis asuva kirikukogudusega. Nendest sidemetest said alguse ka ametlikud suhted Sirdali kommuuni ja Väike-Maarja valla vahel. Siinne rahvas on kirikutevahelistest suhetest saanud ka materiaalset abi.

8.1.5. Ajaloo-, arhitektuuri- ja looduspärand

Valla ajaloo-, arhitektuuri- ja looduspärand on järgmine: • Ebavere mägi asub Väike-Maarjast u 3 km kaugusel Tartu maantee ääres, kõrgus 146 m. See sobib ideaalselt suusatamiseks, matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Mäe teemat on palju kordi kasutatud rahvajuttudes ja muistendites. • Äntu järved asuvad Väike-Maarjast 7-11 km kaugusel Tartu maantee läheduses. Neid on kokku 7 - suurimad neist on Sinijärv, Valgejärv ja Vahe- ehk Roheline järv. Äntu teised järved on Linaleo-, Mäeotsa, Umb- ja Kaanjärv. Vesi järvedes on rohekassinise värvusega ja põhjas asuva järvelubja tõttu väga läbipaistev. • Punamägi asub 1 km kaugusel Äntu suurimatest järvedest. Siin asus muinaseestlaste 3-osaline linnus Agelinde. • Kiltsi loss asub Kiltsist u 2 km kaugusel. Kiltsi loss koos kahe poolkaarekujulise tiibhoonega on Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid. See püstitati keskaegse,

OÜ KT Europroject Management, 2006. 46 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

XIV-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. 19. saj kuulus loss Krusensternide perekonnale. Lossitornis asub admiralituba, kus tutvustatakse tuntud meresõitjate Adam Johann von Krusensterni, Paul Theodor von Krusensterni ja Otto Paul von Krusensterni elu ja tegevust. • Peeter Jakobsoni hauatähis Väike-Maarja vanal kalmistul. • Vao mõisaansambel asub Kiltsist u 2 km kaugusel. See on rajatud valdavalt 18. saj Rennenkampffide aadliperekonna poolt. Vanimaks ehitiseks on 14. saj II poolel kohalikust paekivist ehitatud Vao tornlinnus - ainulaadne keskaegne vasallelamu Vana-Liivimaal. Torn taastati 1986. a ning praegu on teisel korrusel ekspositsioon, mis kajastab Vao torni, mõisa ja küla ajalugu ning Rennenkampffide perekonnalugu. • Varangu mõis on rajatud 17. sajandil, barokkstiilis mõisahoone aga 18. sajandil. See kuulus Koeru kihelkonda Järvamaal. Praegu asub Väike-Maarja valla piirides. Valitsejamajas saatis oma noorpõlve mööda graafik Eduard Wiiralt. • Varangu allikad on Varangu mõisa lähedal asuvad allikad (34,5 ha). Need suured alaliselt "keevad" veelehtrid on väga tähelepanuväärsed. • Avispea kirik avati 29. septembril 1935. a (nurgakivi pandi 13. mail 1934). Vabakoguduse palvemaja projekteeris insener-arhitekt Tiidemann. Raha saadi annetustest, ehitusel lõid kaasa ka koguduse liikmed. • Uniküla. Siin sündis 1898. aastal eesti helilooja ja dirigent Tuudur Vettik. Tema sünnikohta tähistab mälestuskivi, mis püstitati 1985. a. • Väike-Maarja muuseum ja turismi i-punkt. Muuseum asutati 1986. a kohaliku kolhoosi poolt. Muuseum asub endises kihelkonnakooli majas, kajastab kohalikku ajalugu möödunud sajandi viimasest veerandist nõukogude okupatsioonini ja Väike- Maarja kolhoosi ajalugu. Turismi i-punkt avati 2000. a. Seal on rikkalik turismialane teave Väike-Maarja valla kohta, kuid leidub materjali ka kogu vabariigi kohta. • Väike-Maarja kirik ja kirikuaed. Kirik on vanim ehitusmälestis Väike-Maarjas, ehitatud 1370-ndate aastate II poolel (teistel andmetel 1346. a). Kirikuaeda on maetud viitseadmiral Paul Theodor von Krusensterni perekond, Otto Paul von Krusenstern, Rennenkampffid ja teised Väike-Maarja kihelkonna baltisaksa mõisnikud. Samas on ka kuulsa maadleja Georg Lurichi vanemate hauad. • Vabadussammas Väike-Maarja kirikumõisa pargis. Sammas on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusele. • Köstrimaja. Kultuuri- ja seltsitegelase köster Johan Kotli elupaik 1893-1933. Arhitekt Alar Kotli sünni- ja lapsepõlvekodu. Majal (Simuna mnt 5) avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi ja Aiandusseltsi poolt 1990. a mälestusplaat. • Jakob Liivi monument. Mälestusmärk Jakob Liivile avati 25. septembril 1938. a Väike-Maarja pargis (autor R. Haavamägi). • Väike-Maarja Õppekeskuse hoone. Tänapäeva arhitektuuri kaunis näide, asub Pikal tänaval. Väike-Maarja kolhoos ehitas selle oma keskusehooneks, valmis 1990. a Projekti autor on M. Truu ja sisekujundaja M. Puusepp. • Kaarli talu puitskulptuuride aed Väike-Maarjas, Tamsalu mnt. 6. Seal on kujusid nii eesti kui välismaa autoritelt. • Väike-Maarja rahvamaja asukohaga Pikal tänaval on ehitatud 1912. a põllumeeste seltsi poolt ja oli tol ajal suurim kivist maaseltsimaja. Praegu on Väike-Maarja rahvamaja jalutussaalis 1981. aastast G. Markelovi puitskulptuurid: Märt Meose ja

OÜ KT Europroject Management, 2006. 47 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Jakob Liivi kaksikportree ning Georg Lurichi büst. Fuajee seinal on E. Jänese freskomaal "Maarjapäevad". • Georg Lurichi mälestuskivi asub Aia tänava alguses. Georg Lurichi monument avati 22. aprillil 1966. • Märt Meose maja asub Jaama tänava alguses, ehitatud 1926. a. Märt Meos elas seal kuni maja natsionaliseerimiseni 1951. Hoonel avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi poolt 1991. a mälestustahvel. • Jakob Tamme mälestussammas Väike-Maarja vanal kalmistul. • Monumentaalskulptuur "Lahkumine" Väike-Maarja vanal kalmistul (autor Kalju Reitel). • Pudivere mõisas sündis 1865. a kirjanik Eduard Vilde. Sünnikohta tähistab mälestuskivi. • Avanduse külas Orguse metsas asub meteoriidikraater. See on 8,5 m läbimõõduga suuruselt kuues Eestis. 1937. aastal ida poolt tulnud taevakeha (boliit) plahvatas Roelast veidi ida pool ning langes seejärel kildudena (meteoriitidena) maapinnale Kraater avastati alles 1984. a. • Avanduse mõis ehitati algselt aastal 1496. Praegune sopiline härrastemaja on kerkinud mitmes järgus 18.- 19. saj jooksul. 1849. aastast oli Avanduse mõis koduks ümbermaailmasõitjale, maadeavastajale admiral Friedrich Benjamin Lütkele (1797- 1882). • Simuna kirik on ehitusmälestis 13. sajandist. Kolmelööviliseks kodakirikuks ehitati 15. saj esimesel poolel. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali.1887-1889 ehitati kirik kapitaalselt suuremaks ja avaramaks ning samal ajal (1889.a.) ehitas eesti rahvusest orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli. • Simuna kirikuaias puhkab maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond, ka Muuga mõisa rajaja kunstnik Karl Timoleon von Neff. Simunasse on maetud von Pauckerite suguvõsa liikmed ja 60 aastat Simunas köstriks olnud, kohalik tunnustatud hariduse ja seltsitegelane Willem Normann. • Mälestussammas kiriku ees on pühendatud Simuna kihelkonna langenud sõdureile. Vabadussammas avati 1927, lõhuti punaste poolt 1946 ja taasavati Muinsuskaitse Seltsi algatusel 1989. • Katku allikast, mis asub kirikust lõuna pool, saab alguse Pedja jõgi. • Vähem kui 1 km Simunast Laekvere poole asub teest lõuna pool Struve tulp. See tähistab 1816-1855 astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve juhtimisel (Simuna mail 1827) meridiaanikaare mõõtmist. 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja kaks meridiaani punkti: üks Struve kivi, teine Võivere tuuleveski juures. • Umbes 1 km Simunast Käru poole asub teest ida pool Mällo paisjärv. See on paisutatud veel küllaltki väiksele Pedja jõele. • Käru külas (end Metsaküla, maanteest ida pool) on kirjaniku ja kunstniku Aleksander Suumani (1927-2003) lapsepõlve kodukoht. • Käru külas (maanteest lääne pool) on riigitegelase Juhan Kuke (1885-1942), kodukoht, mida tähistab mälestuskivi.

8.1.6. Sport

OÜ KT Europroject Management, 2006. 48 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Sport kui kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist ning võimaldab eneseteostust. Spordiseaduse järgi loob kohalik omavalitsus tingimused sportimiseks (s.h liikumisharrastusteks) võimalikult kõigile erinevate vajadustega elanikegruppidele ja toetab oma haldusterritooriumil tegutsevate spordiorganisatsioonide tööd.

8.1.6.1. Spordiüritused

Lurichi kevadjooks – korraldatakse iga aasta aprillikuus Georg Lurichi sünniaastapäeval, 22. aprillil. Võistlus on pika traditsiooniga ning see viiakse läbi teatevõistlusena. Üritus on populaarne eriti laste, aga ka täiskasvanute seas ning selle korraldavad Väike-Maarja Gümnaasium ja MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi kahasse.

Traditsiooniline Pandivere rattaralli (2006. aastal 16. korda) viiakse läbi iga aasta maikuus. See on maakondliku tähtsusega võistlus ning seal osalevad nii võistlus- kui tervisesportlased.

Rahvaspordiklubi eestvedamisel korraldatakse alates aastast 1999 rammuvõistlust Georgi Kange, mis on kujunenud populaarseks ettevõtmiseks. Rahvasportlaste eestvõtmisel korraldatakse alates 2001. aastast Ebavere Kange triatloni, millest on kujunenud rohke kohaliku osavõtjaskonnaga spordiüritus.

Valla meistrivõistlusi peetakse neljateistkümnel spordialal (males, kabes, koroonas, lauatennises, sulgpallis, korvpallis, võrkpallis, rannavõrkpallis, suusatamises, jäärajasõidus, laskmises, lauamängude mitmevõistluses ning individuaalses ja võistkondlikus mälumängus).

Alates 1998. aastast on Väike-Maarja vald korraldanud Eesti esivõistlusi naisekandmises. Võistluse mõte tuli Soomest, Väike-Maarja sõprusvallalt Sonkajärvilt, kus viiakse läbi naisekandmise maailmameistrivõistlusi. Väike-Maarja võistluse paremad paarid ja parim võistkond saavad õiguse esindada Eestit Sonkajärvil peetaval Naisekandmise MMil. Võistlus on publikule atraktiivne ja hästi jälgitav. Eestlased on mitmekordsed maailmameistrid, nende nimel on maailmarekord ning nad on kantud Guinessi rekordite raamatusse. Naisekandmisest on kujunenud Väike-Maarja valla maineüritus. Algselt korraldati see omaette üritusena Müüriku krossirajal, 2005. aastast alates peetakse koos Pandivere päevaga Väike-Maarjas.

Üks traditsioonilisi paikkonna spordiüritusi on igasuvine mainekas Väike-Maarja motokross, mida korraldavad ühiselt Yamamoto Racing Club (RC), Reinpaul OÜ ja Väike-Maarja motoklubi. Krossil osalevad Eesti tippude kõrval ka välisvõistlejad.

Simuna spordiklubi korraldab alates 2003. aastast Laekvere-Simuna rahvajooksu. Jooks on iga aastaga populaarsemaks muutunud.

8.1.6.2. Spordirajatised

OÜ KT Europroject Management, 2006. 49 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Väike-Maarja valla omanduses on kaks üldkasutatavat spordihoonet: Triigis ja Simunas. Triigi spordihoonet on võimalik kasutada võrk-, korv-, jalg- ja sulgpalli ning koroona ja lauatennisemänguks. Eraldi on sisustatud kaks jõusaali ja laste võimlemisruum. Spordihoonet kasutab kindlatel aegadel korvpalliklubi, muul ajal on hoone vallarahva kasutuses. Spordihoones on saun, mis nädalavahetustel teenindab ka külarahvast. Triigi spordihoones viiakse läbi valdav osa valla meistrivõistlustest. Spordihoone teisele korrusele on omale ehitanud kooskäimisruumid Triigi küla selts.

Simuna spordihoone on heas korras, normaalmõõtmetega saaliga ning seda kasutatakse paljude nii kohalike kui ka maakondliku tähtsusega võistluste läbiviimiseks. Simuna Kool kasutab spordihoonet nii tundide kui treeningute tarvis ning õhtusel ajal on spordihoone kohaliku rahva kasutuses. Spordihoone juurde kuuluvad jõusaal ja saun. Majutusvõimalus ligi 30-le inimesele võimaldab spordihoones korraldada ka laagreid.

Peale Triigi ja Simuna spordihoonete on võimla Väike-Maarja Gümnaasiumil ja Väike- Maarja Õppekeskusel.

Õppekeskuse võimlas, mis 2004. aastal munitsipaliseeriti olid kesised sportimistingimused (põranda halb seisukord, puudulik valgustus jne). Hoone üldine amortiseerumine ei võimaldanud seda efektiivselt kasutada, nõudlus võimla järele oli aga suur. Seetõttu pandi 2006. aasta 22. aprillil, Georg Lurichi 130. sünniaastapäeva pidustuste käigus nurgakivi Väike-Maarja uuele spordihoonele (integreeritud kooli võimla). Uus spordihoone valmib 2007. aasta suveks ning koos Triigi ja Simuna spordihoonega rahuldab see nii valla koolide kui ka täiskasvanud elanikkonna vajadused. Uue võimla valmimisel kaob vajadus õppekeskuse võimla järele ning edaspidi on vaja sellele leida muid kasutusvõimalusi.

Väike-Maarja vallale kuulub poolelioleva objektina ujula. Hoones on mahukaid ehitustöid juba kolhoosiajal tehtud, kuid selle lõpuniehitamine nõuab väga suuri investeeringuid. Ujula ehitamine saab toimuda vaid ELi tõukefondide abiga. Uus võimla projekteeriti ujulaga ühte kompleksi ning ujula fuajee ehitatakse võimla ehitamise käigus välja ja võetakse kasutusele.

2005. aastal valmis projekti “EOK tuleb külla” raames EOK, valla ja küla koostöös Triigi küla jalgpalliväljak.

Ebavere mäele on rajatud valla ja rahvaspordiklubi ühiste pingutustega suusa-, jooksu- ja jalgrattarada (sellest 4 km on valgustatud) ning laste kelgumägi. Kasutamiskorras hoidmisega tegeletakse regulaarselt, seda kasutatakse meelsasti, seal viiakse läbi nii kohalikke, maakondlikke kui ka üle-eestilisi võistlusi. 2005. aastal tunnistati Ebavere tervisespordikompleks maakondlikuks prioriteediks kultuuriministeeriumi regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise programmi aastateks 2007-2010. Programmi raames finantseeritakse Ebavere kompleksi väljaehitamist 2 miljoni krooniga.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 50 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Äntu-Nõmme matkarada (13 km) on märgistatud, viidastatud, hästi läbitavaks muudetud ja rohke teabega varustatud ning on kasutatav nii matkajate kui loodusehuviliste poolt.

Väike-Maarjas puudub staadion. Vajadus selle järele on suur, potentsiaalne kasutajaskond arvukas. Kuna kergejõustik on oluline ala ka valdade mängudel, oleks kergejõustikuga tegelemise soodustamine igati vajalik. Staadioni ehitamine lähiaastatel võiks teoks saada vaid ELi tõukefondide toel. Simuna Kooli juures on staadion küll olemas, kuid selle seisukord on äärmiselt kehv. Staadioni korrastamine on vajalik, kuid seotud samuti suurte investeeringutega. Oluline on rajada Simuna spordihoone juurde välikorvpalliväljak.

8.1.6.3. Spordiklubid

Spordiklubidest on moodustatud MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi, kes aitab luua tegutsemisvõimalusi tervisesportlastele ja on lepingu alusel võtnud vallalt üle kogu rahvaspordi korraldamise ning valla võistkondade komplekteerimise maakondlikeks ja üleriigilisteks võistlusteks. Rahvaspordiklubi hoolitseb Ebavere radade heas kasutamiskorras oleku eest ning aitab kaasa kõigi Väike-Maarja vallas korraldatavate spordiürituste läbiviimisele. MTÜ RK Ebavere Suusaklubi tegeleb valla koolide noorte suusahuviliste treenimisega ja viib läbi suusavõistlusi Ebavere radadel. MTÜ Simuna Spordiklubi on moodustatud rahvaspordi edendamise suunitlusega ning korraldab igal aastal Laekvere-Simuna rahvajooksu. Tegutseb ka Väike-Maarja Motoklubi, kelle eestvedamisel viiakse Müüriku krossirajal läbi Eesti karikavõistluste etappe nii moto- kui saanikrossis. Vt ka „Kolmas sektor”.

8.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Vähene sisuline koostöö valla kultuuri- • Kultuuri- ja spordihoonete ning rajatiste ja haridusasutuste vahel. olemasolu. • Õpilaste vähene kaasatus üritustesse • Isetegevuslaste ja huviringide rohkus. paikkonna kultuuripärandist osa- • Rikkalik kultuuri- ja arhitektuuripärand. saamiseks. • Traditsioonide järjepidevus (kodukandi-• Kultuuri- ja spordirajatiste suured päevad, Simuna kihelkonnapäevad jt) remondivajadused ning vahendite • Wiedemanni keeleauhinna tammepark. vähesus sisustuse ja tehniliste seadmete • Raamatukogude (v.a Kiltsi) ja täiendamiseks ja uuendamiseks. internetipunkti ajakohased ruumid. • Rahvariiete vähesus ja nende halb • Oskuslikult komplekteeritud ja hästi olukord. säilinud raamatufond, interneti ühendus • Kirjanduse komplekteerimissummade ning hea tehniline varustus. kasinus raamatukogudes. • WiFi-ühendus raamatukogudes ja • Koolitussummade vähesus eelarves. Väike-Maarja keskmes. • Isetegevusringide-seltside-ühingute • Internetiühenduse laienemine küladesse. harvad kontaktid sõprusvaldadega. • Muuseumid, kohalikud uurimustööd ja • Puudused infotehnoloogia arenguga senine rohke kodu-uurimuslik materjal. kaasaskäimisel. • Turismi i-punkt koos paikkonna • Investeerimisvõimaluste puudumine

OÜ KT Europroject Management, 2006. 51 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

turismimarsruute tutvustavate trükistega. staadioni rajamiseks (Väike-Maarjasse • Viidastatud ja teabetahvlitega varustatud ja Simunasse) ja ujula lõpuni- vaatamisväärsused. ehitamiseks. • Valgustatud suusaradade, jalgratta- ja • Välipallimänguväljakute vähesus. kõnniteede osaline olemasolu. • Paikkonna üldine vähene huvi kodu- • Väike-Maarja, Simuna ja Avispea uurimise vastu. kirikute arenev osatähtsus vaimse • Kasin projektide kirjutamise oskus keskusena. allasutuste töötajatel. • Noortekeskuste olemasolu. • Info lünklik uuenemine valla Interneti- • Vaba aja tegevuste mitmekesisus. koduleheküljel. • Püsiv, erialase ettevalmistuse ning suure • Noorte vähene omaalgatus, kogemustepagasiga personal. noortekeskuste võimaluste vähene • Kultuuri- ja spordiaktiivi olemasolu, ärakasutamine ning koolivaheaegade rahvaspordi hoogustumine. vähene sisustatus. • Ettevõtjate toetus paikkonna • Kiltsi raamatukogu vilets seisukord. ettevõtmistele, eriti spordi valdkonnas. • Muuseumivarade eksponeerimis- • Soodsad looduslikud tingimused võimaluste puudumine Simunas. mitmete spordialade ja turismi • Madal töötasu, töötajate vähene arendamiseks. motiveeritus. • Vajalikku infot sisaldava Interneti • Valla juhtpoliitikute vähene huvi kodulehekülje olemasolu. paikkonnas toimuvate ürituste vastu. • Sidemed sõprusvaldadega. • Kiriku liigse isoleerituse järelmõjud nõukogude perioodist ning napp finantsiline baas. VÕIMALUSED OHUD • Riigipoolne tugi laulu- ja tantsupidude • Tehnika ja infotehnoloogia kiirest traditsiooni jätkumisele, spordi ja arengust ning massimeedia pealetungist raamatukogude arengule. ja info küllusest tingitud kehaline • EOK projektidepõhine toetus. passiivsus ja elanikkonna • Turismi üldine areng – vajadus oma mugandumine. väärsusi korras hoida ja võimalus neid • Noorema ja tööjõulisema elanikkonna tutvustada. äravool, elanikkonna vähenemine ja • IKT areng ja interneti kasutuse vananemine. laienemine valdkonnas. • Piirkonna äärealade majanduslikust • Mitmekesised võimalused valdkonna madalseisust tingitud kohatine rahva arendamiseks Euroopa fondide poolt. entusiasmi vähenemine ja töötusest • Koostööprojektid naaber- ja tingitud teatavad minnalaskmis- sõprusvaldadega. meeleolud. • Uued koostöö võimalused • Elava ajaloolise mälupotentsiaali pidev (rahvusvaheliste projektide vähenemine. partneritega). • Projektide võimalik mitterahastamine. • PAIK poolt pakutavad kvaliteetsed teenused.

8.3. Visioon

OÜ KT Europroject Management, 2006. 52 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

Väike-Maarja vald on aastal 2014 tugevate traditsioonide ja kõrge vaimsusega, kodanikualgatust edendav, atraktiivne ja meelsasti külastatav paikkond. Siin on mitmekülgne infrastruktuur ja head vaba aja veetmise võimalused. 8.4. Arengu eesmärgid

8.4.1. Rahvakultuuri eesmärgid

1. Renoveeritud kultuuriobjektid. 2. Hea sisustuse ja vajalike tehniliste vahenditega renoveeritud kultuuri- ja spordirajatised. 3. Tegusad rahvamajad ja isetegevusringid, toimiv mitmekülgne seltsielu. 4. Rahvakultuuri säilitamisega tegelevatel isetegevusringidel on oma kihelkonna rahvariided.

8.4.2. Raamatukogude eesmärgid

1. Hästi varustatud ja meelsasti külastatavad raamatukogud.

8.4.3. Muuseumide eesmärgid

1. Atraktiivsed ja külastatavad muuseumid.

8.4.4. Kirikute eesmärgid

1. Kirikud kui arvestatavad kultuurikeskused.

8.4.5. Spordi eesmärgid

2. Arenenud ja kaasaegne spordi infrastruktuur. 3. Ebavere – arvestatav regionaalne tervisespordikeskus. 4. Tegusad ja aktiivsed noored.

8.4.6. Ühisosa

1. Kaasaegsed tuleohutus- ja signalisatsioonisüsteemid. 2. Hästi toimiv valla kultuuri- ja haridusasutuste vaheline koostöövõrgustik. 3. Noorte aktiivne kodu-uurimuslik tegevus ning järjepidev paikkonna pärandi jäädvustamine. 4. Tihenenud sidemed naaber- ja sõprusvaldadega. 5. Motiveeritud ja koolitatud töötajad. 6. Kõikide huvigruppide kaasatus valdkonna arendamisse.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 53 Väike-Maarja valla arengukava aastateks 2007 - 2014

9. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID

9.1. Ülevaade olukorrast

01. jaanuari 2006. a seisuga on vallas 6 avahooldusõde, lastekaitsespetsialist, sotsiaaltööspetsialist, sotsiaaltöötaja Vao päevakeskuses, 3 perearsti, 5 hambaarsti, naistearst, kooliarst ja –õde ning apteek. Väike-Maarja vallas on vanaduspensioni saajaid 1244, töövõimetuspensioni saajaid 264, puuetega laste arv on 34 ja töötute arv 149. Vallas on kaks hooldekodu:

Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskus on üldtüüpi munitsipaalhooldekodu. Hoolealuseid on 45. Teenindatakse ka naabervaldade vanureid. Hooldekandekeskus pakub järgmisi teenuseid: pesemisvõimalus, pesu pesemine, odav söögikoht, vererõhu mõõtmine, tegevustuba ning turvatuba lastele.

Aavere Hooldekodu on riiklik hooldekodu psüühiliste erivajadustega inimestele. Kliente on seal kokku 110.

2005. aastal osutati koduteenust 48 isikule. Aprillist detsembrini 2005 maksti hooldajatoetust 94 320 krooni, hooldatavaid oli 66. 2005. aastal maksti toimetulekutoetust 1 096 241 krooni, perekondade arv kokku 164. 2006. aastal makstavad omavalitsuse toetused on järgmised: • ühekordne toetus; • kooli-, lasteaia; toidutoetus; • koolitoetus; • küttetoetus; • juubelitoetus; • sünnitoetus; • matusetoetus; • toetus ravimite, prillide, abivahendite ostmiseks.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 54

9.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Pikaajaliste töötute suur hulk • Hooldekodu ja õpilaskodu olemasolu. • Hajaasustus – abi ja teenused ei jõua igaüheni külades ja info abi andjatele. • Toimiv koduhooldussüsteem. • Probleemsed pered - vanemate • Kogemustega teotahtelised vastutustundetus. sotsiaaltöötegijad. • Pereabiliste, tugiisikute ja • On olemas ülevaade valla abivajajatest. hooldusperede puudumine. • Toimiv koostöövõrgustik (logopeed, Elanikkonna vananemine, madal iive, psühholoog, klassijuhataja, • noorte lahkumine linnadesse. sotsiaalpedagoog, perearst, politsei jt) • Kolmanda sektori vähesus. • Tööturuameti klienditeeninduse ja kriminaalhooldusosakonna olemasolu. • Erialase koolituseta töötajate suur osakaal ja täiendõpe vähesus, kuna õpe • Toimiv perearstisüsteem ja on kallis. koolimeditsiin. • Munitsipaalkorterite vähesus ja • Töötavad eriarstid (hambaarstid, olemasolevate korterite kehv seisukord. naistearst). • Külakeskuse näol avalike sotsiaalsete • Tasuta psühholoogilise abi võimalus teenuste keskuste puudumine vallas. suuremates külades. • Tugevad tegutsevad ettevõtted piirkonnas – töökohad elanikele. • Sotsiaaltöötajate vähene tunnustamine ja sellest tulenev motivatsiooni langus.

• Ääremaade probleemid – halb transpordiühendus. • Palju ravikindlustuseta isikuid. • Tervislik eluviis on vähe väärtustatud. • Koduõendusteenuse puudumine. • Madal elatustase ei võimalda raviteenust komplekselt saada. • Süvenev alkoholism, narkomaania, AIDSi levik. • Meditsiiniteenuse ja ravimite kallid hinnad. VÕIMALUSED OHUD • Koostöö naabervaldadega • Riskiperede ränne maale. sotsiaalteenuste arendamiseks. • Alkoholismi, narkomaania kasv. • Tööhõiveameti poolsed täiend- ja • Riiklik toetuste süsteem toodab „õpitud ümberõppe võimalused töötutele. abitust”. • Väärtushinnangute muutumine, • Sotsiaalhoolekandega seotud vajaduste preventiivse töö parandamine. ja kulude suurenemine. • Koduõendusteenuse arendamine. • Üldine hinnatõus, elukalliduse tõus ning • Mitmekesised võimalused valdkonna stressi tugevnemine järskudest arendamiseks riiklike ja Euroopa muutustest ühiskonnas. fondide poolt. • Stabiilsuse puudumine seadusloomes.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 55

• Ettevõtluse huvi kasv sotsiaalvaldkonna • Meditsiiniteenuste ja ravimite hinna arendamiseks. kallinemine. • Riiklike sotsiaaltoetuste ja pensionide • Elanike psühholoogiline läbipõlemine, kasv. stressi suurenemine järskudest muutustest ühiskonnas. • Tervisekäitumise madal kultuur – suureneb haigestumine, invaliidistumine. • Elanikkonna vananemine, tervisehäiretest tingitud maksujõulise elanikkonna vähenemine – elanikkonna tervisliku seisundi halvenemisest tõusevad kulutused meditsiinile.

9.3. Visioon

Iga inimene tunneb ennast vallas turvaliselt. Kättesaadav lai valik teenuseid, mis tagab iga inimese toimetuleku igapäevases elus.

Kõigile valla elanikele on kättesaadav kvaliteetsel tasemel esmatasandi arstiabi ja võimaluse korral eriarstiabi. Tervislikud eluviisid on muutunud kogukonnas harjumuseks.

9.4. Arengu eesmärgid

1. Madal töötute osakaal. 2. Laste arenguks soodne keskkond. 3. Võimalus saada vajaminevaid avalikke sotsiaalseid teenuseid kohapeal. 4. Tugevad, terved, toimetulevad ja ravikindlustatud elanikud. 5. Sotsiaalvaldkonnas töötab hea erialase ettevalmistusega personal. 6. Ruumide, hoonete vastavus tervisekaitse, ohutuse ja kaasaja nõuetele. 7. Efektiivne ennetustöö.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 56

10. ELAMUMAJANDUS

10.1. Ülevaade olukorrast

10.1.1. Paljukorterilised elamud

Väike-Maarja ja Simuna alevikes, Triigi ja Vao külades domineerivad paljukorterilised elamud, mis põhiliselt on ehitatud 1970- ja 1980-ndatel aastatel kolhooside või sovhooside, Väike-Maarja EPT ja KEK-i poolt oma töötajatele. 1990-ndate aastate esimesel poolel erastati need korterite kaupa senistele üürnikele.

1990-ndate aastate algul anti valla omandisse valla territooriumil olev riigi elamufond, millest praeguseks hetkeks on suuremjagu eluruumide erastamise seaduse alusel korterite kaupa erastatud senistele üürnikele. Valla omandis on 2006. a oktoobri seisuga 87 korterit 37-s erinevas elamus. Nendest 8 on valla kui tööandja eluruumid, ülejäänud on erastamata. Erastamisprotsess on pidurdunud seoses üürnike huvipuudusega. Erastatavate korterite tehniline seisukord on halb, kuna need asuvad valdavalt enne 1945. a ehitatud elamutes ning kus kapitaalremonti ei ole aastakümneid tehtud.

10.1.2. Eramud

Eramud on põhiliselt ehitatud enne 1940. a talude elamute ja alevike üürimajadena, alates 1975. a kolhooside, sovhooside, KEK-i ja EPT poolt oma töötajatele ning külanõukogude poolt eraldatud kruntidel (põhiliselt Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi alevikes).

10.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Väike-Maarja, Kiltsi ja Simuna • Paljukorteriliste elamute korteriomanike alevikes, Triigi ja Vao külades on vähene huvi ühistegevuse vastu, vähe olemas elamuehituseks vajalik maa ja korteriühistuid. osaliselt kommunikatsioonid. • Paljukorteriliste elamute halb tehniline • Uute elanike valda elama asumine seisukord ning elanike võimetus selle ning sellest tulenev vabade korterite parandamiseks. vähesus. • Kasutuskõlblike sotsiaalkorterite vähesus. • Elamuehituseks vajaliku munitsipaalmaa puudumine. • Puudulik huvi ja vahendite nappus elamuehituseks. • Kinnisvarahooldusfirmade vähene huvi majavalitseja teenuse pakkumisel. VÕIMALUSED OHUD • Ühistulise tegevuse soodustamine • Ebastabiilne majanduskeskkond maal.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 57

riiklikul tasandil. • Jätkuvalt madalad kinnisvarahinnad • Kredex-i toetuste taotlemisel maapiirkonnas. projektide omafinantseeringu osa vähenemine. • Kinnisvara hindade tõus maapiirkonnas ning kinnisvaraarendusfirmade huvi arendusprojektide elluviimise vastu vallas.

10.3. Visioon

Väike-Maarja vallas on kõigil võimalik omada või soetada kodu.

10.4. Arengu eesmärgid

1. Toimivad korteriühistud. 2. Heas korras sotsiaalkorterid. 3. Hoogustunud elamuehitus.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 58

11. TÄNAVAD, TEED JA LIIKLUS

11.1. Ülevaade olukorrast

Valda läbivad riigi tugiteed moodustavad kokku ligikaudu 71 km, suuremad neist on: Rakvere – Vägeva, Väike-Maarja – Tamsalu, Väike-Maarja – Simuna.

Teede- ja tänavatevõrk on välja arendatud. Kohalike teede registris on teid 176 km, millest on asfaltteid 16 km, kruusateid 160 km, tänavaid on kokku 23 km, sealhulgas asfaltkattega 9 km, kruusakattega 14 km, jalgrattateid 3 km, erateid on 117 km, metsateid on 93 km. Vallal on 3 silda. Erateedest on volikogu otsusega kuulutatud avalikuks kasutuseks 57 km (endise Väike-Maarja valla erateedest 40 % ja endise Avanduse valla erateedest 100 %). Vallale kuuluvad asfaltkattega teed ja tänavad on saanud asfaltkatte 1980-ndatel aastatel Väike-Maarja kolhoosilt.

Praeguseks on suur osa asfaltteedest amortiseerunud (Vägeva mnt - Koonu töökoja tee, Kruusiaugu - Eipri tee jne). Ülejäänud amortiseeruvad lähiaastatel, kui teeremondi finantseerimine ei suurene oluliselt. Kruusateed on osaliselt rahuldavas, osaliselt mitterahuldavas seisukorras. Alates 1999. aasta kevadest on teostatud kapitaalremonti ca 35 km-l. Alates 2004. aastast on kruusateedel ja tänavatel teostatud tolmutõrjet kaltsiumkloriidiga (2006. a 20 km). Talviti teostatakse kohalikel teedel lumetõrjet ja libedusetõrjet.

1998. aastal teostatud Phare CBC programmist finantseeritud projekti “Turismi infrastruktuur – Väike-Maarja turismi-, puhke- ja spordipiirkonna arendamine” raames koostati Väike-Maarja aleviku ja seda Kaarma tööstuspiirkonnaga ning Ebavere puhkealaga ühendava kõnniteede ja jalgrattaradade projekt. 2004. a valmis seoses loomsete jäätmete käitlemise tehase rajamisega Ebavere külla valgustatud kõnni- ja jalgrattatee Väike-Maarja alevikust Ebavere külasse pikkusega 2,2 km. 2005. a pikendati rada Ebavere mäeni RAK meetme 3.5 abiga.

2003. a koostati Väike-Maarja aleviku keskväljaku ehitusprojekt. Vallal on volikogu poolt kinnitatud teehoiukava kolmeks aastaks, mida igal aastal uuendatakse.

11.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Tihe teedevõrk. • Puudulik liikluskorraldus alevikes ja • Kõnni- ja jalgrattatee olemasolu Väike- suuremates külades. Maarjast Ebavere külani, rekonstrueeritud • Lahendamata on tiheasustusega alade Pika tn kõnniteed ja rajatud uus Simuna ja neid ühendava kõnni- ja mnt kõnnitee Väike-Maarja alevikus. jalgrattateede võrk. • Valda läbib riiklik tugimaantee: Rakvere-• Tänavad ja teed on amortiseerunud:

OÜ KT Europroject Management, 2006. 59

Väike-Maarja-Vägeva maantee. suur osa tänavaid on kruusakattega. • Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi alevikke • Asfaltteede amortiseerumine ja läbivad olulised riigimaanteed. lagunemine. • Asfaltteede suhteliselt suur osakaal. • Osa külasid jäävad põhimaanteedest • Raudteeliin Tapa–Tartu läbib Kiltsi jaama. kõrvale - puudulik bussiliiklus. • Teehooldustehnika olemasolu valla • Kohalike teede alune maa on osaliselt majandusosakonnas. eraomandis (90-ndate aastate esimesel • Kohalike ja erateede registri olemasolu. poolel riigi maa-ameti poliitika • Volikogu poolt kinnitatud teehoiukava tulemus). olemasolu. • Puudub konkurents teehooldus- ja • Tolmutõrje tegemine kaltsiumkloriidiga teeremonditeenuse pakkumises. kruusatänavatel ja -teedel elamute piirkonnas. VÕIMALUSED OHUD • Valda läbivate riigimaanteede • Seni üldkasutatavate teede sulgemine rekonstrueerimine vastavalt riiklikule omanike poolt. teehoiukavale. • Riigiteede teisejärguline ja enamasti • Lepingute sõlmimine erateede omanike ja oluliselt hilinenud hooldus. kohalike teede aluse maa omanikega • Jätkuv konkurentsi puudumine vastavalt teeseadusele. teehooldus- ja teeremonditeenuse • Võimalused valdkonna arendamiseks pakkumisel. riiklike ja Euroopa fondide poolt.

11.3. Visioon

Kohalikud teed ja tänavad on heas seisukorras ja valgustatud. Vallas on korraldatud optimaalne ja elanikkonna vajadustele vastav ühistranspordi korraldus.

11.4. Arengu eesmärgid

1. Korras ning tolmuvabad teed ja tänavad. 2. Rajatud on kergliiklusteede võrgustik. 3. Toimib turvaline ja keskkonnasäästlik liikluskorraldus. 4. Välja ehitatud Väike-Maarja ja Simuna aleviku keskväljakud. 5. Optimaalne ühistranspordi korraldus piirkonna äärealade ja keskuse vahel. 6. Kohalike teede alune maa on munitsipaliseeritud, avalikus kasutuses erateede omanikega on sõlmitud lepingud.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 60

12. SOOJAMAJANDUS

12.1. Ülevaade olukorrast

12.1.1. Kaugküttesüsteemid

Vallas on tsentraalse soojusega varustatud kolm asulat – Väike-Maarja alevik, Triigi ja Vao küla: • Väike-Maarja aleviku köetav kogukubatuur on ca 170 000 m3. Tarbijateks on ligikaudu 40% valla objektidest, 20% riigiasutustest ja 40% elanikkonnast. Aastane soojatarbimine on ca 10 000 MWh. Tsentraalne soojaveevarustus puudub. • Vao küla varustab soojusega Vao Soojatarbijate Ühistu. Köetav kubatuur on ca 25 000 m3. Aastane toodetav soojakogus 1800 MWh. Kütteks kasutatakse halupuid. Tsentraalne sooja veega varustamine puudub. • Triigi küla varustab soojusenergiaga vald. Köetav kubatuur on ca 27 000 m3 ja aastane toodetav soojakogus ligikaudu 1900 MWh. Kasutatav kütus on hakkepuit. Lisaks elanikkonnale varustab katlamaja soojaga ka valla objekte – ca 40 %. 1998. aasta detsembrist tegutseb vald võrguettevõttena, ostes lepingu alusel sooja AS-lt Flex Heat ja müües seda elanikkonnale. • Simuna alevikus lõpetati kaugküte 1995. a.

12.1.2. Lokaalküte

Objektid, kus kasutatakse lokaalkatlamaja, on järgmised: • AS Pandivere Lihatööstus – põlevkiviõli; • AS Vao Agro tehnokeskus – tahkekütus; • Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside maja – kerge kütteõli; • Kiltsi põhikool – saepurugraanulid (pelletid); • Väike-Maarja TÜ kaubamaja – elektroodkatlamaja. • Avanduse mõisahoone – tahkekütus; • Simuna rahvamaja – tahkekütus. • Allee tn 9 elumaja kaks trepikoda - tahkekütus.

Eramajasid köetakse põhiliselt küttepuudega, vähemal määral turbabriketi, kivisöe, elektri ja kerge kütteõliga.

12.3. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kindlate tarbijate olemasolu – Väike-• Kaugküttesüsteemidega on liitunud kõigest ca Maarjas, Vaos ja Triigis on valla ja 60% potentsiaalsest elanikkonnast tarbijatest.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 61

riigi objektide osakaal ligikaudu 40%. • Omaaegne ehitus- ja projekteerimiskvaliteet – • Lisanduvad uued suured trasside suur soojakadu, puudulikud kaugküttetarbijad Väike-Maarja reguleerimis- ja sulgemisvõimalused. alevikus – vallale kuuluv spordihoone • Nõrk majanduslik olukord ja klientide madal ja AS O.G. Elektra pood. maksevõime. • Valla energeetika arengukava • Vähene koostöö paljukorterilistes elamutes. olemasolu, lisaks on koostatud • Paljukorterilistes elamutes on vähe põhjalikumad Triigi küla ja Simuna rekonstrueeritud soojasõlmi ja küttesüsteemid kooli-, võimla- ja rahvamajakompleksi on tasakaalustamata. energiauuringud. • Küttesüsteem on amortiseerunud Väike- • Soojatootjate mitmekesisus ja vastavus Maarja muuseumis, Triigi spordihoones, kohalikele oludele. Simuna rahvamajas ja Avanduse • Suhteliselt suur potentsiaalsete mõisahoones. tarbijate arv. • Simuna kooli uut osa ja spordihoonet saab • Keskkonnasõbralike kütuste kütta ainult elektriga. kasutamine katlamajades (pelletid • Väike-Maarja aleviku katlamajas saab Kiltsi PK katlamajas, maagaas Väike- kasutada ainult maagaasi, mille hinda Maarja katlamajas, halupuud Vao dikteerib Venemaa. katlamajas, hakkepuit Triigi • Kaugkütte piirkonnad on määramata Väike- katlamajas). Maarja alevikus, Vao ja Triigi külades.

VÕIMALUSED OHUD • Investeeringute tulemusena uue • Alternatiivkütuste võimalik kasutuselevõtt sotsiaalse ja tootmisinfrastruktuuri kaugküttepiirkondades. rajamine kaugküttepiirkondadesse. • Riigi maksupoliitika. • Võimalused valdkonna arendamiseks riiklike ja Euroopa fondide poolt.

12.3. Visioon

Kõik tarbijad varustatakse mõistliku hinna ja nõuetekohase soojusenergiaga.

12.4. Arengu eesmärgid

1. Kaugküttevõrkude ja -süsteemide korrasolek ja ökonoomsus. Rahulolevad kaugküttesüsteemide kliendid. 2. Määratletud kaugküttepiirkonnad. 3. Sujuv koostöö paljukorterilistes elamutes.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 62

13. VEEVARUSTUS & KANALISATSIOON

13.1. Ülevaade olukorrast

13.1.1. Veevarustuse süsteem

Valla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide operaatoriks on valla 100% omanduses olev OÜ Pandivere Vesi ning see koosneb järgmistest osadest:

• Tsentraliseeritud veevarustus. Vett toodavad Väike-Maarja alevikus, Triigi külas, Kiltsi mõisas, Kiltsi alevikus ja Simuna alevikus OÜ Pandivere Vesi ning Vao külas Vao Soojatarbijate Ühistu. 2005. a Avanduse ja Väike-Maarja valla ühinemise tulemusel anti Simuna aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid OÜ Pandivere Vesi majandada. Kui endise Väike-Maarja valla tsentraalsete veetrasside ja pumbamajade seisukord on enamasti rahuldav ja hea, siis Simunas on see enamasti mitterahuldav. Simuna aleviku kaevudes on ülemäärast rauda ja mangaani – vesi vajab töötlemist. 2004. aastal koostati Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Endisel Avanduse valla osal ÜVK arengukava puudub. • Tööstuste ning suurfarmide pumbamajad. • Talude ja eramajade puur- või salvkaevud.

13.1.2. Reoveesüsteemid

Väike-Maarja valla reoveesüsteemid jagunevad: • Tsentraliseeritud kanalisatsioon. Väike-Maarja aleviku kanalisatsiooni kollektori, harutrasside ja puhastusseadmete, Triigi küla, Kiltsi mõisa ja Simuna aleviku kanalisatsioonitrasside ja puhastusseadmete operaatoriks on OÜ Pandivere Vesi ning Vao küla kanalisatsioonitrasside ja puhastusseadmete operaatoriks on Vao Soojatarbijate Ühistu. Reoveesüsteemid on rahuldavas korras, v.a Simuna aleviku ja Simuna kooli puhastusseadmed. 1995. aastal renoveeriti Väike-Maarja aleviku reovete peakollektor ja ehitati välja sadevete kollektor. Harutrassid on kohati amortiseerunud. Phare projektiga “Pandivere WPA” renoveeriti 2000. aastal aleviku puhastusseadmed 6,6 miljonit krooni eest. Täiendavalt oleks vaja soojustada puhastusseadmete aeratsioonibasseini ja eelsetiti mahutid. Vao küla reoveetrassid on osaliselt amortiseerunud, puhastusseadmed on osaliselt rekonstrueeritud. • Kogumiskaevud. Talud, suurfarmid ja eramud kasutavad lokaalseid kogumiskaeve. 1999. aastal kaardistati Väike-Maarja aleviku ning 2002. aastal Pandivere, Triigi ja Avispea külade ning Kiltsi aleviku kogumiskaevud. Uuring näitas, et Väike-Maarja alevikus lekib ~ 80% kogumiskaevudest. Simuna aleviku ja külade olukord sarnaneb Väike-Maarja alevikule. Kogumiskaeve tühjendab OÜ Pandivere Vesi, kellel on purgimisluba.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 63

• Sadevete kanalisatsioon on osaliselt välja ehitatud ainult Väike-Maarja alevikus.

13.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Klientide madal maksevõime. • Üks suur operaator (OÜ Pandivere Vesi) on 100%-selt valla omanduses. • Osade veetrasside ja pumbamajade ebaselged omandisuhted. • Vee- ja reoveemajandussüsteemide olemasolu. • Osaliselt amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid. • Väike-Maarja aleviku rekonstrueeritud reovee ja sadevee kollektor. • Simuna aleviku ja kooli puhastusseadmed on väheefektiivsed. • Väike-Maarja aleviku rekonstrueeritud puhastusseadmed. • Puhastusseadmete või nõuetele vastavate kogumiskaevude puudumine • Olemas ÜVK arengukava (v.a endise külades. Avanduse valla osa). • Väike-Maarja aleviku puhastusseadmete • Osalemine veemajandusprojektides. töö häiritus väga külmadel perioodidel.

• Palju madalaid salvkaevusid. • Tiheasutusega aladel ei ole 100% välja arendatud ühisveevärki ja - kanalisatsiooni. • Trasside väljaehitamine liitumiskohtadest uute tarbijateni käib paljudele elanikele üle jõu. • Sadeveesüsteemid on paljudes kohtades välja ehitamata. • Vao küla reoveepuhasti on lõplikult rekonstrueerimata. • Endise Avanduse valla osas puudub ÜVK arengukava. • Elanike vähesed võimalused renoveerida nõuetele mittevastavaid kogumiskaevusid.

VÕIMALUSED OHUD • Maakondlik veemajandusprojekt. • Ebasoodsad poliitikad. • Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekt. • Projektitaotluste tagasilükkamine. • Teised võimalused valdkonna arendamiseks riiklike ja Euroopa fondide poolt.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 64

13.3. Visioon

Väike-Maarja vallas on tarbijatel mõistliku hinnaga kasutatav keskkonnanõuetele vastav veevarustus ja reoveesüsteem.

13.4. Arengu eesmärgid

1. Toimiv, efektiivne, keskkonnanõuetele vastav ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem. 2. Kogumiskaevud on keskkonnanõuetele vastavad.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 65

14. KESKKONNAKAITSE

14.1. Ülevaade olukorrast

Väike-Maarja vald paikneb geograafiliselt Pandivere kõrgustiku võlvil ja selle lõunaosas. Siin on viljakad mullad, intensiivne põllumajandus ja samaaegselt veekaitseala. Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Valla piires asub kõrgustiku loodeosa kõrgeim tipp Ebavere mägi (146 m üle merepinna). Pinnamood on valdavalt tasane, seda liigestab seljandike ahelik Ebavere ja Nõmme külades.

Kaks kolmandikku Eesti parimatest leostunud ja leetjatest liivsavimuldadest asuvad Pandivere kõrgustikul. Seega on vald tuntud intensiivse põllumajanduse ja loomakasvatuse poolest.

14.1.1. Kaitsealad

Väike-Maarja valla territooriumil on 3 looduskaitseala, 8 parki, 8 kaitstavat looduse üksikobjekti ja 6 Natura 2000 ala.

Looduskaitsealad: Äntu maastikukaitseala (430 ha), Varangu looduskaitseala (104 ha) ja Ebavere maastikukaitseala (47 ha).

Pargid: Varangu looduskaitseala (72 ha), Kiltsi park, Avanduse mõisapark, Varangu park, Triigi park, Aavere park, Äntu park, Pudivere park ja Simuna parkmets.

Kaitstavaid looduse üksikobjektid: Nõmme allikad, Liivaallikad, Väljaotsa allikad, Simuna katkuallikas, Lindrehti allikas, Varangu Siniallikad, Järvepera pärnad ja Koonu pargi põlispuud.

Natura 2000 alad: Äntu, Varangu, Ebavere, Ilmandu, Haavakannu ja Jäola.

Kaitsealad on üldiselt heas seisukorras ning viitadega tähistatud. Ebavere maastikualale on rajatud kelgumägi ja 1,5 km pikkune valgustatud suusarada ning ca 10 km suusa- ja jooksuradasid. Äntu maastikukaitsealal asub Äntu looduse õpperada koos telkimisplatsi ja vaateplatvormidega. Varangu looduskaitseala on Eesti kirdeneljandiku üheks floristiliselt olulisemaks paigaks, kus kasvab kokku 17 kaitstavat liiki. Eesti Ornitoloogia Ühingu andmetel on Varangu looduskaitseala ja endine karjääriala soodne sügisrändeaegne sookurgede ööbimisala (2002. a suvel loendati üle 1000 isendi). 2005. a valmis õpperaja skeem koos tehnilise projektiga.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 66

14.1.2. Veekaitse

Väike-Maarja vald asub Pandivere Riiklikul Veekaitsealal ning Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus põhjavesi on reostuse eest looduslikult kaitsmata (arvukatel karsti- ja õhukese pinnakattega aladel) või nõrgalt kaitstud. Seega on siinne piirkond äärmiselt tundlik inimmõjule.

Salv- ja madalate puurkaevude vesi ei vasta tihti joogivee nõuetele ning ühtlasi põhjustavad need kaevud põhjavee ülemiste kihtide reostust. Kõikide kasutusest välja jäänud puurkaevude asukohad ja nende seisukord ei ole teada ning võib esineda kaevusid, mille olemasolust ei ole teadlikud ka hoone või krundi omanikud. Samuti on paljud puurkaevud kasutusest väljas, kuid jäänud tamponeerimata.

14.1.3. Jäätmemajandus

Olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegeleb Väike-Maarja vallas Ragn-Sells Eesti AS ja Cleanaway AS. Väike-Maarja prügila on 31.12.2001. aastast suletud ja kõik jäätmed viiakse Rakke või Rakvere prügilasse. Probleemiks on prügi ladustamine selleks mitte- ettenähtud kohtadesse (metsaalused, mahajäetud hoonete ümbrused jne). Paljud elanikud ei ole liitunud korraldatud jäätmekäitlusega ja seega ei oma prügi vedamiseks kogumisvahendit.

Seoses pakendiseaduse rakendumisega on pandipakendi kogumiseks avatud kokkuostupunktid Väike-Maarjas Pikk 14a hoovil ja Simuna, Triigi ning Kiltsi Liaani äri kauplustes. Pakendijäätmete kogumiseks on paigaldatud kogumiskonteinerid: Väike- Maarjas (5 tk), Kiltsis (1 tk), Vaos (1 tk), Triigis (2 tk), Simunas (5 tk) ja Käru külas (1 tk). Kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) toimub Väike-Maarja vallas ohtlike jäätmete kogumisreid. Mööda Väike-Maarja valda liigub ohtlike jäätmete kogumise auto, mis võtab vastu kõigi valla elanike ohtlikud jäätmed. Reide on läbi viinud AS Masp ja AS Epler & Lorenz. Kaks korda aastas toimub suuremõõtmeliste jäätmete ja olmeelektroonika kogumine Väike-Maarja alevikus endise EPT hoovis ja Avanduse mõisahoones. Elanikud saavad tasuta ära anda mööblit, külmikuid, telereid, elektroonikat, valamuid jm.

Ebavere külas töötab kogu Eestit teenindav loomsete jäätmete käitlemise tehas, mis tegeleb eri ja kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisega. Tehas on riikliku tähtsusega ning on ehitatud Euroopa Liidu rahadega. Tehase töötlemise koormuseks on planeeritud 10 000 t loomseid jäätmeid aastas. Tooraine kogutakse lihakombinaatidest (eri ja kõrge riskiastmetega loomsed jäätmed), suurematest farmidest (surnud loomad) ja talumajapidamistest (surnud loomad). Tehase tehnoloogia on läbinud keskkonnamõjude hindamise (17.05.2004. a), millest selgus, et tegu on parima võimaliku tehnoloogiaga.

14.1.4. Maavarad

Kõrgustiku nõlvadel olevad allikad on põhjustanud madalsoode ja rabade kujunemist. Valla Simuna piirkonda jääb ca 550 ha maad soode alla, mis loovad võimaluse turba

OÜ KT Europroject Management, 2006. 67

tootmiseks. Vallas asuvad maakonna ainsad suuremad alusturba varud ja siin asuvad OÜ Vestur kolm tootmisala: Simuna, Peedla ja Salla turbatootmisala.

Vallas on üks kasutuses olev kruusa-liiva karjäär – Meibaumi karjäär Vao külas. Kaevandamisluba on antud AS-le Antaares. Hetkel kasutusest väljas, kuid maavaravaru on olemas Uniküla karjääris (Avispea küla), Sandimetsa karjääris (Äntu küla) ning Ärina karjääris. Väike-Maarja valla edelaosas paikneb Varangu järvekriidi maardla.

14.1.5. Välisõhk

Peamised välisõhu kvaliteeti mõjutavad õhusaaste allikad vallas talveperioodil on transport ja hoonete kütmine. Väike- ja puitelamute piirkondades levivad peamiselt kütmisest tingitud saasteained. Vallas on mitu välisõhu saastajat, nendest olulisemad on Ebavere küla tööstusalal tegutsevad ettevõtted: Flex Heat AS, Loomsete Jäätmete Käitlemise AS, AS SF Pandivere sigala ja OÜ Müüriku Farmer suurfarm.

Seoses välisõhuga on järgmised üleüldised probleemid: • paiksete saasteallikate probleemide lahendamine nõuab aega ja suuri rahalisi vahendeid; • vead planeerimisel ja asukohavalikul; • ettevõtted ületavad neile kehtestatud välisõhku paisatavate saasteainete heitkoguste piirväärtusi.

14.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kaitsealade hea seisukord. • Korrusmajad ja suuremate • Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega külakeskuste eramud on hõlmatud ala – väga tundlik inimmõjule. korraldatud olmejäätmete veoga. • Salvkaevude veetaseme langus (kuivad • Kaks korda aastas ohtlike-, kaevud). suuremõõtmeliste jäätmete ja • Põllumajandusest lähtuv reostuskoormus olmeelektroonika kogumine. põhjaveele (põldude üleväetamine, sõnniku käitlemine, kogumiskaevud jne). • Ühisveevärgi arendamiseks vajalik eesvool kohati puudub (Pandivere, Aburi, Triigi, Pikevere, Avispea). • Heitveepuhastitest väljuvad veed ei vasta seadusega ettenähtud normidele (ületavad piirväärtusi). • Puudub korraldatud olmejäätmete vedu (jäätmeveoga hõlmamata majapidamised). • Palju isetekkelisi ebaseaduslikke prügiladestuskohti. • Taaskasutatavate jäätmete kogumiseks vajalike jäätmejaamade puudumine.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 68

• Tootmisest tulenev õhusaaste emissioon on kõrge. Aeg-ajalt ebameeldiva lõhna esinemine (sõnniku ja läga laotamine, tootmine Ebaveres). Saasteainete heitkogused ja saastetasemed ületavad kehtestatud piirväärtusi. • Tamponeerimata salv- ja puurkaevud võivad põhjustada ohtlike ainete sattumise põhjavette. • Rekultiveerimata (metsastamata) omanikuta Uniküla kruusakarjäär. • Nõrk keskkonnaalane koostöö naaberomavalitsustega. • Pakendijäätmete kogumise nõrk korraldus. • Pideva efektiivse järelevalve puudumine. • Inimeste madal teadlikkus loodus- ja keskkonnakaitsest. • Taimestiku võõrliikide (sh Sosnovski karuputk) levimise üle puudub kontroll. VÕIMALUSED OHUD • EL soodsad direktiivid ja lepingud. • Inimeste vähene keskkonnateadlikkus ja • Mitmekesised võimalused valdkonna tarbimise tõus. arendamiseks riiklike ja Euroopa • Põlevkivi kaevanduste laiendamine. fondide poolt. • Kaugsaaste oht – tuulega kaasnev õhureostus (metsapõlengud jne). • Raudteetranspordi intensiivistumine. • Epideemia oht.

14.3. Visioon

Väike-Maarja vald on looduskeskne, loodusressursse säästvalt kasutav piirkond. Väike-Maarja vallas on piisavalt maapinnalähedast ja joogivee nõuetele vastavat põhjavett. On säilinud kaunis looduskeskkond koos kaitse- ja miljööväärtuslike aladega. Väike-Maarja vallal on toimiv ja keskkonnanõuetele vastav jäätmekäitlussüsteem.

14.4. Arengu eesmärgid

1. Puhas elu- ja looduskeskkond. 2. Saasteainete emissioon õhus vastab kehtestatud nõuetele. 3. Kaitsealade, kaitsealuste üksikobjektide kaitse. 4. Toimiv jäätmekäitlussüsteem. 5. Rakendatud tõhus keskkonnajärelevalve. 6. Toimiv loodushariduse süsteem. 7. Efektiivne keskkonnaarengu alane koostöö naaberomavalitsustega.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 69

15. HEAKORD JA HALJASALAD

15.1. Ülevaade olukorrast

Vallal on hooldatavaid haljasalasid ligikaudu 60 ha, sellest 19 hektarit hooldab suveperioodil eraettevõtja. Eraettevõtja ülesandeks suveperioodil on muruniitmine ning haljastuse ja korrashoiuga tegelemine (lahtise prügi korjamine). Talveperioodil tegeleb valla majandusosakond haljasaladel lumelükkamise ja libeduse tõrjega. Simuna aleviku heakorra tegevusi koordineerib osavallavanem. Väike-Maarja kalmistute ja Simuna kalmistu heakorra tegevusi koordineerivad kalmistumeistrid.

Üldkasutatavad haljasalad on järgmised: • haljasalad (pargid, haljakud, tänavahaljastus) – 26 ha; • kalmistud – 16 ha.

Erikasutusega haljasalad on järgmised: • haridusasutused (koolid, lasteaiad) – 16 ha; • tervishoiuasutused – 2 ha; • kultuuri- ja spordiasutused – 6 ha.

Hooldatavad haljasalad on osaliselt heas, osaliselt rahuldavas seisukorras. Üldkasutatavaid mänguväljakud on rajatud Vao külas, Triigi külas ja Väike-Maarja alevikus.

Vallas on kolm kalmistut – Väike-Maarja kalmistu, Simuna kalmistu ning Avispea kalmistu. Kalmistud on kaardistatud ning 1999. a jaanuarist toimub Väike-Maarja aleviku kalmistute ja 2006. aastast Simuna kalmistu hauaplatside registreerimine. Loomisel on kalmistute digitaalne register.

15.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Palju hooldatud haljasalasid. • Vaba maa olemasolu võimaldab • Palju lagunenud hooneid ja korrastamata planeerida perspektiivseid haljasalasid. maa-alasid, mis rikuvad maastiku • Kauni kodu konkursi kaudu üldilmet. väärtustatakse ja tunnustatakse • Vähene arendustegevus (uute heakorrastatud territooriume. haljasalade planeerimine ja rajamine). • Maaomanike vähene vastutus oma territooriumi heakorra eest. • Puudub haljastuse kontseptsioon – alevike- ja külamaastiku, parkide ning haljastuse arenguplaanid.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 70

• Mitmed 1980-ndatel aastatel Väike- Maarja kolhoosi poolt planeeritud haljasalad on jäänud pooleli või rajamata. • Lahendamata on tiheasustusega aladel kõnniteede ja jalgrattateede võrk. • Väike-Maarja alevikus vajavad korrastamist Liivi park, Vabadussamba park ning Keskväljak. • Simuna alevikus vajavad korrastamist Avanduse mõisapark, Simuna parkmets ning Simuna Kooli ümbrus. • Munitsipaliseerimata ja mõõdistamata kalmistud. VÕIMALUSED OHUD • Mitmekesised võimalused valdkonna • Keskkonnasaaste. arendamiseks riiklike ja Euroopa fondide poolt.

15.3. Visioon

Väike-Maarja vald on looduskeskne, mitmekülgse ja korrastatud haljastusega ning tuntud loodussõbralik piirkond.

15.4. Arengu eesmärgid

1. Heakorrastatud ja atraktiivsed haljasalad, pargid, kalmistud, looduskaitsealad ning eraomandis olevad alad. 2. Ettevõtjate kõrge tootmiskultuur. 3. Arenenud lastemänguväljakute võrgustik.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 71

16. ELEKTER, SIDE JA GAAS

16.1. Ülevaade olukorrast

16.1.1. Elektrivarustus

Väike-Maarja alevikus asub 110/10 KV alajaam. Alajaama võimsus on 2 x 25 000 KVA, millest aasta keskmisena on 2000. a koormatud 4% (1980. a – 80%). Simuna alevikus asub 35/10 KV alajaam. Alajaama võimsus on 2 x 1500 KVA, millest aasta keskmisena on koormatud 10-15%. Kõrgepingevõrgustik on välja arendatud ning on tihedam, kui paljudes teistes piirkondades (samal ajal võiks olukord parem olla Pikevere, Varangu, Aavere ja Ellivere piirkonnas). Madalpingeliinid on kohati amortiseerunud. AS Eesti Energia investeerimisprogrammis on kavas ehitada lähema 5 aasta jooksul vähemalt 12 uut alajaama valla küladesse.

16.1.2. Side

Valla territooriumil on kokku 3 automaattelefonijaama: • Väike-Maarja alevikus analoogjaam – 900 abonentnumbrit; • Triigi külas analoogjaam – 100 abonentnumbrit; • Vao külas digitaaljaam – 300 abonentnumbrit; • Simuna alevikus analoogjaam – 300 abonentnumbrit.

Kõik jaamad, välja arvatud Simuna on ühendatud kiudoptiliste kaablitega, kuid vanad telefonikaablid on suures osas amortiseerunud. Täiesti on amortiseerunud Väike-Maarja, Triigi ja Simuna analoogjaamad. Simuna telefonijaama ja EMT Laekvere masti vahel on õhulink, mille kaudu võimaldatakse Simuna piirkonnas interneti püsiühendust.

16.1.3. Gaas

Väike-Maarja alevikku läbib kõrgsurve maagaasitrass Rakvere – Tartu, millest on tehtud väljavõte ning ehitatud kesksurve alajaam 1 km kaugusele aleviku keskusest. Gaasitarbijad on AS-i Flex Heat tehas ja Loomsete jäätmete käitlemise tehas Ebavere külas ning AS-i Fortum-Termest katlamaja Väike-Maarja alevikus. Simuna osavallas maagaasitrassi ei ole.

16.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Väike-Maarja alevikus asub 110/10 KV • Rekonstrueerimist vajav madalpinge alajaam – minimaalne elektrikatkestuste võrk; arv, piisav võimsus. • Metsi läbivad elektriliinid; • Kõrgepingeliinide hea seisukord. • 110/10 KV alajaama madal

OÜ KT Europroject Management, 2006. 72

• Automaattelefonijaamad ühendatud koormatus; kiudoptiliste kaablitega. • Amortiseerunud analoog- • Rekonstrueeritud Kiltsi ja Vao telefonijaamad; sidesüsteemid. • Gaasi harutrasside puudumine Väike- • Gaasitrassi olemasolu Väike-Maarja Maarja alevikus. alevikus. • Gaasitorustiku väljaehitamine uute • Olemasolevad gaasi võrgud on hooldatud tarbijateni on kallis. ja uuendatud, toimib häireteta gaasivarustus. VÕIMALUSED OHUD • Eesti Energia investeerimisprogramm. • Pidevad ümberkorraldused Eesti • Elioni investeerimisprogramm. Energia struktuuris. • Eesti Gaasi investeerimisprogramm. • Mobiilside teenuse areng.

16.3. Visioon

Kõik tarbijad on varustatud stabiilse elektri-, side- ja gaasiteenusega.

16.4. Arengu eesmärgid

1. Tagatud tarbijate ohutu varustuskindlus energiaga. 2. Gaasi harutrasside olemasolu Väike-Maarja alevikus. 3. Vallas on kõikjal digitaaltelefonijaamad. 4. Teadlik ja säästlik energiatarbimine. 5. Efektiivsed madalpinge elektriliinid.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 73

17. TURVALISUS

17.1. Ülevaade olukorrast

Väike Maarja vallas tegelevad laiemas mõttes turvalisusega kõik osakonnad ja ametnikud. Kitsamas mõttes mõistetakse turvalisuse all probleeme, millega tegelevad päästeteenistus ja politsei.

Väike-Maarja valda teenindab Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna Väike- Maarja Konstaabliosakond ja Ida-Eesti Päästekeskuse Lääne-Virumaa päästeosakonna Väike-Maarja ja Simuna tugikomando.

17.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Erinevad vaba aja veetmise võimalused. • Inimesed ei pööra piisavalt tähelepanu • Alevis asuv konstaablipunkt turvalisusele - puudub toimiv naabri- distsiplineerib elanikkonda. ja videovalve. • Väike-Maarja, Simuna, Vao, Triigi ja • Vallas pole analüüsitud turvalisuse Kiltsi on enamuses valgustatud. olukorda, puuduvad hindamise • Riigikaitse õpetus koolis. kriteeriumid ja riskianalüüs. • Olemas tuletõrjekomando Väike-Maarjas • Puudub töötaja, kes tegeleks ja Simunas. turvalisuse probleemidega. • Liiklusõnnetusi piirkonnas on suhteliselt • Ressursside vähesus turvalisuse vähe. tõstmiseks. • Puudub noorsoopolitsei. VÕIMALUSED OHUD • Soodsa infrastruktuuri loomine, mis • Suurlinnad ja meist atraktiivsemad soodustab aktiivsete inimeste asumist kohad meelitavad elanikke lahkuma valda elama. vallast. • Noored väärtustavad haridust, mis • Madal töötasu ja sobiva töökoha omakorda soodustab aktiivsete inimeste puudus. teket. • Politseinike arvu vähenemine • Koostöö sõprusvaldadega. tulenevalt üldisest tööjõupuudusest • Turvalisuse suurenedes paraneb inimeste politseis. elukeskkond. • Ümberkaudsete valdade turvalisuse • Piirkonda tulevad uued investorid. probleemid puudutavad ka meie valda. • Meedia positiivne mõju. • Meedia negatiivne mõju.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 74

17.3. Visioon

Väike-Maarja valla elukeskkond on turvaline ühtemoodi nii keskustes kui külades.

17.4. Arengu eesmärgid

1. Vald on tuntud turvalise vallana, kus toimib efektiivne turvalisuse tagamise süsteem 2. Toimiv naabrivalvesüsteem. 3. Elanikud on teadlikud turvalisuse riskidest ning oskavad käituda kriisisituatsioonides. 4. Kodanike seadusekuulekus on suurenenud, inimesed abistavad korrakaitseorganeid seaduserikkumiste avastamisel.

OÜ KT Europroject Management, 2006. 75