DOCSLIB.ORG

August Von Kotzebue Estofiilina

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
August Von Kotzebue Estofiilina Otto-Heinrich Elias_Layout 1 02.09.11 15:24 Page 643 AUGUST VON KOTZEBUE ESTOFIILINA OttO-HeinricH elias el aastal möödus 250 aastat august Friedrich Ferdinand von Kotzebue (1761–1819), unustusse vajunud suure saksakeelse literaadi, teatri- srajaja ja -juhi, näitekirjaniku, paljude romaanide autori, prantsuse val - gustusfilosoofia vahendaja, ajakirjaniku, anekdoodijutustaja, ajaloolase jne sünnist. saksamaa liitvabariigis ilmusid sel puhul õhuke biograafia (schrö - ter 2011) ja lavateoste leksikon (Birgfeld jt 2011), aga Kotzebuele pühenda - tud konverents korraldati ainult tallinnas. selleks on mitu põhjust. saksa ger - manistide silmis on Kotzebue tänapäevani ebapopulaarne Goethe kritiseeri - mise tõttu; lisaks peetakse teda tihtilugu ajaviitekirjanikuks. tallinnas kuju- tas Kotzebue endast tähtsat kohalikku suurmeest. Oma elu olulised aastad saatis ta mööda eestimaa provintsis, asutas siin esimese päristeatri ning kir - jutas suure hulga oma teoseid. siit läksid tema olulisimad teatritükid laia ilma ning tegid autorist globaalset mõõtu kuulsuse. Kotzebue austamise parim põhjus oleks tema meenutamine estofiilina, eesti rahva ja eesti keele ühe esimese eestkõneleja ning toetajana. siinkohal peetaksegi teda meeles just nende teenete eest. Kui Kotzebue nn asehalduskorra algusajal 1783. aastal tallinna jõudis, et asuda ametisse vastrajatud apellatsioonikohtu juures, ei teadnud ta arvata - vasti üldse, et selle maa põliselanikel on oma talupoeglik kultuur ja et nad räägivad oma keelt. tema tallinnas leitud sõprade seas tuleb eelkõige nime - tada parun Friedrich Gustav rosenit (1740 –1817; Wistinghausen 1996: 267), kes tegutses valitsusnõunikuna tallinna asehaldusvalitsuse ning hiljem kubermanguvalitsuse juures. ametist tingituna esindasid rosen ja Kotzebue tallinnas riiklikku reformipoliitikat, mille pädevusse oleks pidanud kuuluma ka eesti talupoegade õigusliku seisundi parandamine. talupoegadele kasuli - ku tegeliku maareformini poleks toona veel jõutud. Keisrinna ning tema põhi - korrajuristide ühiskonnamudeli järgi täitsid suurmaaomanikud endiselt riik - lust kandva ülemkihi rolli, kel tuli anda riigile haldusametnikke ning sõja - väelasi; linnakodanlust toetati tublisti kaubandusliku ning tööstuslikult tootva keskklassina, lihtsustati teenekate kodanike üleminekut aadliseisus - se. talupoegade õigusliku seisundi parandamine, nende käsitlemine riigi- kodanikena ning kaitsmine mõisnike omavoli eest oleks olnud Katariina ii reformide lukukivi. aga see kivi jäi panemata. sel pingerikkal ning vaidlushimulisel ajal, mil toimus suur Prantsuse revolutsioon, kirjutas Kotzebue oma näidendeid ja tõi need tallinna asja- armastajateteatri lavale andekate amatöörnäitlejate trupiga, mis koosnes peamiselt uute asehaldusasutuste ametnikest (rosen 1910: 91). Friedrich von rosenist sai selle teatri patroon, tema lähimasse tutvuskonda kuulusid mõned literaadid, kes huvitusid keelest ja kultuurist, üha enam aga ka koha - like talupoegade sotsiaalsest ja õiguslikust seisundist – ning keda hiljem nimetati estofiilideks. asjaolu, et estofiilide hulka arvatakse ka Kotzebue, 643 Otto-Heinrich Elias_Layout 1 02.09.11 15:24 Page 644 keda saksa kirjandusloos peetakse ju konservatiiviks või koguni reaktsionää - riks, põhines siiamaani eelkõige tema kahel kakskeelsel laulumängul: „isalik ootus” („Die väterliche erwartung”) ja „talgud” („Der talkus”; Hasselblatt 2006: 205 –206). siiski saab neid näidendeid, kus ta avaldab põhimõttelist arvamust seisuslike erinevuste või sotsiaalsete vastuolude kohta, antud seo - ses vaid täiendavalt kasutada, sest eestimaa olusid tuleb käsitada euroopa üldisema probleemistiku erivormina. lähemalt peab aga sellest vaatenurgast silmas pidama nii Kotzebue proosatekste ja historiograafilisi töid kui ka tema isiklikke hoiakuid. Tallinna laulumängud laulumäng ehk operett „isalik ootus” kanti tallinnas ette aastal 1788. näi - dend kujutab endast mõisnike voorusepeeglit, kirjaniku ja tema sõprade moraalset seisukohavõttu talurahvaküsimuses. autor esineb näidendi esilehel kui „President v. Kotzebue”, viidates sellega oma autoriteedile kõrge ametni - kuna. näidendi sisu on järgmine: härra von sonderbruck, patriarhaalse mõt - teviisiga mõisnik, tahab oma härrasmehereisilt ( Kavaliersreise ) Pariisist naasvat poega proovile panna. ta laseb pojale teatada, et isa on surnud, ning maskeerib end teenriks. Poeg saab peagi hakkama kõige sellega, mida isa on kartnud. nii tahab ta oma võlgade katteks maha müüa osa talupoegadest; üle - jäänud talupoegade teokoormisi tahab ta tõsta – kes vastu hakkab, sellele tuleb naha peale anda. Metsa plaanib ta maha võtta, et selle asemele rajada moodne park. ta üritab ligi tikkuda oma õe toaneitsile jne. Kui isa aga poja - le paar tõsist sõna ütleb, parandab too kiiresti oma meelt ning kogu lugu lõpeb hästi. näidend ei propageeri esmajoones mitte valgustatud progressi ega tule - vast õiguskorda, vaid hea mõisniku traditsioonilis-kristlikku sõbralikku suhet oma talupoegadega. Vastutusvõimetu mõisnik käitub nii, nagu poeg seda oma plaanides kavatseb, kuid siiski ellu viimata jätab. Vahele on pikitud skeptili - si märkusi prantsuse kultuuri ja vabamüürluse kohta, ehkki Kotzebue maa - ilmavaade põhines prantsuse valgustusfilosoofidel ning ta ise oli mõnda aega vabamüürlane. noorhärrat manitsetakse oma talupoegi koheldes mõtlema sellele, et need saavad tulevikus vabaks: „ta ei tohi kunagi unustada, et kord saabub hetk, mis meid kõiki võrdseks muudab! Hetk, mil rõhutud talupoja pisar hakkab rohkem maksma kui tema aadlidiplom.” selline lähenemine pakub nii religioosseid kui ka riigiõiguslikke tõlgendusvõimalusi. tähenduse kahetisus teeb konservatiivsele publikule lihtsamaks sisu omaksvõtu: talupoe - gi nähakse riigikodanike, mitte pärisorjadena. talupoegade esindajaid tutvus - tab noorhärrale tema õde selle ameti järgi, mida nad mõisas peavad – kui „härra aidameest” või kui „härra kiltrit”. Härratamine selles seoses on mida - gi enamat kui poliitiline demonstratsioon, see on provokatsioon. tulevast õigusreformi ennetatakse keele tasemel, sakslaste ja eestlaste kultuurilist võrdväärsust eeldatakse juba eksisteerivat. näidend on kirjuta - tud kakskeelsena: eesti ja saksa keel esinevad tegelaste kõigist ühiskondlikest erinevustest hoolimata võrdõiguslikena. noorhärra õde ja tema toatüdruk Madli (Madly), kes on koos temaga kasvanud – ja on seega pigem sõbranna kui kammerneitsi –, räägivad omavahel nii eesti kui ka saksa keelt, talupoe - 644 Otto-Heinrich Elias_Layout 1 02.09.11 15:24 Page 645 gadega eesti keelt. 1 Kahes stseenis, kus talupojad on omavahel ning Madli oma eestlasest peigmehe Jüriga (Jürri), vesteldakse ainult eesti keeles, sak - sakeelset tõlget lisatud ei ole. noorhärra eestlasest toapoissi, kes oma isanda kombel kõneleb saksa keelt segamini prantsuse väljenditega, laidetakse sel - le pärast, et ta on ära unustanud oma emakeele – mittesaksa (eesti) keele. Osa aariatest ja kooripartiidest on saksa, osa eesti keeles. Vaid lõpukoor, kus talupojad laulavad isanda kiituseks, kes kunagi ei unusta, „et me samasugu - sed inimesed oleme kui nemad!”, esitatakse kahes keeles. Operett tuli järgmisel päeval suure menu tõttu kordamisele (rosen 1910: 105). On äärmiselt kahetsusväärne, et säilinud ei ole noodid. Ka tänapäeva lugejale on selge, et kõigest õpetlikkusest hoolimata on tegu väga amüsantse tekstiga. eesti uurijad peavad seda näidendit eestikeelse teatri alguseks (Val - gemäe 1995: 225). teise näidendi („talgud”) kohta, mille Kotzebue kirjutas kahasse oma sõb - ra ja kälimehe Johann ludwig von Knorringuga (1769–1837), on seni teada vaid, et see lavastati 1816 Pärnus sealse pastori ning estofiili Johann Hein - rich rosenplänteri (1782–1846) kutsel. tekst ja noodid on kaotsi läinud. säi - linud kavaleht seevastu kinnitab üht hilisemat etendust, mis toodi lavale „järelmänguna” nikolai i teisel valitsemisaastal keisri nimepäeva (6. Xii 1826) eelõhtul. 2 Õhtu peamise tükina esitati saatustragöödiaid kirjutanud teisejärgulise saksa autori ernst von Houwaldi (1778–1845) näidendit „Vürst ja kodanlane”. 3 Kavalehelt võib lugeda, et „talgud” on kirjutatud saksa ja ees - ti keeles ning selles võib kuulda näitleja ning muusiku august ciliaxi (1775–1839) komponeeritud eestikeelset koori. rollid lasevad aimata, et sisu poolest oli tegu „isaliku ootuse” sarnase näidendiga. Kas ettekandel oli seoses keisri nimepäevaga ka mingi programmiline tähendus, jääb paraku lahtiseks. Tallinna menutükid Kotzebue on hiljem oma lavateoste eesmärgi kohta öelnud, et ta tahab publi - kut õpetada ja harida, ilma et publik sealjuures peaks pingutama. sellest vaa - tenurgast tuleks ka tema tekste hinnata. seega oli teoste puhul tegu meele - lahutusega, millele anti nagu muuseas kasvatuslik tendents. tegevuse kesk - mes on tihti armulugu või intriig. Vaatajaskond sai näidendeid vaadates meelt lahutada, toimuvale kaasa elada või hirmu tunda; et teda sealjuures ka poliitiliselt mõjutati, seda ei pruukinud ta endale üldse teadvustada. säära - ne kalduvus ideoloogiliselt suunatud meelelahutusse pole omane kõigile Kot - zebue näidenditele, kuid seda tuleb teada ning teostele hinnangu andmisel arvestada. Kotzebue kriitikud jätavad selle tihti kahe silma vahele. 1 Kotzebue ei vallanud eesti keelt, tõlke eest kandis hoolt Friedrich Gustav arvelius. Vennad Friedrich Gustav (1753–1806) ja Martin Heinrich arvelius (1760–1799) kuulusid roseni estofiilide ringi (rosen 1910: 93). 2 tänan Henning von Wistinghausenit kavalehe koopia eest, mille ta leidis tlÜ ar-i Baltika osakonnast. 3 Houwald oli 1820. aastail – biidermeieriaja algupoolel – saksamaal
Load more

Recommended publications
  • Germany from Luther to Bismarck
    University of California at San Diego HIEU 132 GERMANY FROM LUTHER TO BISMARCK Fall quarter 2009 #658659 Class meets Tuesdays and Thursdays from 2 until 3:20 in Warren Lecture Hall 2111 Professor Deborah Hertz Humanities and Social Science Building 6024 534 5501 Readers of the papers and examinations: Ms Monique Wiesmueller, [email protected]. Office Hours: Wednesdays 1:30 to 3 and by appointment CONTACTING THE PROFESSOR Please do not contact me by e-mail, but instead speak to me before or after class or on the phone during my office hour. I check the mailbox inside of our web site regularly. In an emergency you may contact the assistant to the Judaic Studies Program, Ms. Dorothy Wagoner at [email protected]; 534 4551. CLASSROOM ETIQUETTE. Please do not eat in class, drinks are acceptable. Please note that you should have your laptops, cell phones, and any other devices turned off during class. Students do too much multi-tasking for 1 the instructor to monitor. Try the simple beauty of a notebook and a pen. If so many students did not shop during class, you could enjoy the privilege of taking notes on your laptops. Power point presentations in class are a gift to those who attend and will not be available on the class web site. Attendance is not taken in class. Come to learn and to discuss. Class texts: All of the texts have been ordered with Groundworks Books in the Old Student Center and have been placed on Library Reserve. We have a systematic problem that Triton Link does not list the Groundworks booklists, but privileges the Price Center Bookstore.
    [Show full text]
  • Kotzebue Und Die Kolonien
    Kotzebue und die Kolonien Konfigurationen des Fremden und Exotischen in der deutschen Unterhaltungsdramatik um 1800 am Beispiel von August von Kotzebue Dissertation zur Erlangung der Wu rde einer Doktorin der Philosophie vorgelegt der Philosophisch-Historischen Fakulta t der Universita t Basel von Martina Klemm von Basel Basel 2014 Buchbinderei Bommer GmbH Originaldokument gespeichert auf dem Dokumentenserver der Universität Basel edoc.unibas.ch 1 Genehmigt von der Philosophisch-Historischen Fakultät der Universität Basel, auf Antrag von Prof. Dr. Alexander Honold und Prof. Dr. Nicola Gess. Basel, den 11. Dezember 2013 Die Dekanin Prof. Dr. Barbara Schellewald 2 „What a charming amusement for young people this is, Mr. Darcy!–There is nothing like dancing after all.–I consider it as one of the first refinements of polished societies.“ „Certainly, Sir;–and it has the advantage also of being in vogue amongst the less polished societies of the world.–Every savage can dance.“ Jane Austen: Pride and Prejudice 3 Danksagung Diese Arbeit wurde am 11. Dezember 2013 von der Philosophisch-Historischen Fakultät der Universität Basel als Promotionsschrift angenommen. Die Referenten waren Prof. Dr. Alexander Honold und Prof. Dr. Nicola Gess. Finanzielle Unterstützung erhielt das Dissertationsprojekt von der Freiwilligen Akademischen Gesellschaft in Basel, vom Schweizerischen Nationalfonds und vom Forschungsfonds der Universität Basel. Ihnen allen sei herzlich gedankt. Meinem Betreuer, Alexander Honold, und meinen Kommilitoninnen und Kommilitonen danke ich für den fachlichen und kollegialen Austausch. Meinen Eltern, die mir immer den Rücken frei gehalten und mich bestärkt haben, danke ich ganz herzlich für die kontinuierliche Unterstützung während meiner Ausbildung bis zur Fertigstellung der Dissertation. Schliesslich danke ich meinen Freundinnen und Freunden sowie meinem Lebensgefährten für die geduldige, tatkräftige und krisenfeste Begleitung durch die Höhen und Tiefen meiner Doktorandenzeit.
    [Show full text]
  • Literary Clusters in Germany from Mid-18Th to Early-20Th Century
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kuld, Lukas; O'Hagan, John Working Paper Location, migration and age: Literary clusters in Germany from mid-18th to early-20th Century TRiSS Working Paper Series, No. TRiSS-WPS-03-2019 Provided in Cooperation with: Trinity Research in Social Sciences (TRiSS), Trinity College Dublin, The University of Dublin Suggested Citation: Kuld, Lukas; O'Hagan, John (2019) : Location, migration and age: Literary clusters in Germany from mid-18th to early-20th Century, TRiSS Working Paper Series, No. TRiSS-WPS-03-2019, Trinity College Dublin, The University of Dublin, Trinity Research in Social Sciences (TRiSS), Dublin This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/226788 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence.
    [Show full text]
  • August Von Kotzebue Y La Guerra De La Independencia Española
    Saggi e ricerche AUGUST VON KOTZEBUE Y LA GUERRA DE LA INDEPENDENCIA ESPAÑOLA Remedios Solano Rodríguez WHU – Otto Beisheim School of Management Ricevuto: 26/08/2015 Approvato: 11/10/2016 La Guerra de la Independencia dejó su huella en la obra del escritor August von Kotzebue, a quien se recuerda hoy en día por las más de doscientas comedias que escribió, no tanto por su labor como periodista e historiador. Como a muchos de sus contemporáneos, la lucha de los españoles contra los franceses sirvió a Kotzebue para ponerla como modelo y animar así a los alemanes a romper con Francia. Desde las páginas de su revista “Die Biene”, claro ejemplo de prensa antifrancesa, el autor recurrió al conflicto peninsular para dar a los lectores una versión diferente. Esa labor de rectificación continuó con “Russisch-Deutsches Volks-Blatt”, un periódico de campaña de 1813, y “Politische Flugblätter”, de 1814. Tras su asesinato en 1819 a manos de un estudiante radical, que quiso vengar así los ataques del escritor contra el liberalismo universitario, el teatro alemán se quedó sin uno de sus autores más exitosos, un verdadero fenómeno de masas en aquel primer tercio del siglo XIX. Parole chiave: Guerra de la Independencia, Historiografía, August von Kotzebue, Alemania August Von Kotzebue and the Spanish Independence War The Peninsular War left its mark on the work of the writer August von Kotzebue, who is still remembered as the author of more than two hundred comedies, rather than for his work as a journalist and historian. As was the case for many of his con- temporaries, the struggle of the Spaniards against the French served von Kotzebue as a reference model, and thus encouraged the Germans to break away from France.
    [Show full text]
  • Bee Round 1 – Varsity/JV
    IHBB Alpha Bee 2017-2018 Bee Round 1 Bee Round 1 – Varsity/JV Regulation Questions (1) The victors oF these wars developed a boarding device called a corvus, allowing them to use their superior legionaries in naval combat. Cato the Elder called For the third oF these conFlicts by repeatedly demanding that an enemy city must be destroyed. For the point, name this series of ancient wars For control oF the Mediterranean between Rome and Carthage. ANSWER: Punic Wars (prompt on descriptions oF “wars between Rome and Carthage,” or partial descriptions thereof, beFore “Rome” is mentioned) (2) A racial slur For people originally From this country names a 1954 US operation that monitored these people, who were issued seasonal work passes in the Bracero Program. People From this country were the primary targets of violence during the Zoot Suit Riots in Los Angeles. For the point, identiFy these people who, aFter land reForms by PorFirio Diaz, began migrating north to the US. ANSWER: Mexican Americans (accept Mexico and other word Forms) (3) While this composer was exiled to Switzerland For his role in Dresden’s May Uprising, he wrote the essay Artwork oF the Future, laying out his idea oF the “total work oF art,” or Gesamtkunstwerk. King Ludwig II allowed this composer of Tannhauser and Tristan und Isolde to construct a theater For his “music dramas” at Bayreuth [bye-royt]. For the point, name this German opera composer who was inspired by Norse myth to write his Ring Cycle. ANSWER: Richard Wagner ([ree-kard vahg-ner], but be lenient) (4) In one speech, this man repeated the phrase “last night” Four times to highlight incidents in Guam and Hong Kong in that speech, which condemned an “unprovoked and dastardly attack” and called For Congress to declare war.
    [Show full text]
  • Appropriating the Past, Negotiating History: Kotzebue's Bela's Flucht
    Kotzebue’s BELA’S FLUCHT (1813) in I. K. Sakcinski adaptation (1841) APPROPRIATING THE PaST, NEGOTIATING HISTORY: KOTZEBUE’S BELa’S FLUCHT (1813) IN IVAN KUKULJEVIĆ SAKSCINSKI’S ADAPTATION (1841) Ana Mitić (Vienna) Abstract: This paper investigates the negotiation of history in Ivan Kukuljević Sakcinski’s translation of August von Kotzebue’s play Bela’s Flucht (1813). The original play, written for the opening of the new German theatre in Pest, deals with the exile of the medieval Hungarian King Béla IV (b.1206, r.1235–1270) one year after the Mongol invasion. In 1841 Kukuljević adjusted the historical context of the play and introduced a different perspective on this historical episode, creating a new set of references pointing to the national past. Kukuljević pursued this subject further in his dramatic and historiographical works, related increasingly to his own historical research. By negotiating history within a “dramatic frame” Kukuljević is also framing the collective memory. The cultural presence of theatre productions in vernacular languages of the Habsburg monarchy increased during the first half of the nineteenth century, reflecting the changing socio-political circumstances of this multicultural entity. The reception of German-speaking popular theatre induced the production of dramatic works in vernacular languages and encouraged the process of cultural appropriation. In the course of the period of the national revival, the re-creation of the (national) past became an important issue and it too was negotiated on the stage. In 1811 the popular German playwright August von Kotzebue (1761–1819) was commissioned to write a dramatic trilogy with a Hungarian subject for the opening of the new German theatre in Pest.1 It included the play Bela’s Flucht (‘Bela’s f light’) as well as two smaller pieces as a prelude and a postlude: Ungerns erster Wohlthäter (‘Hungary’s first benefactor’) and Die Ruinen von Athen (’The ruins of Athens’), both with music by Ludwig van Beethoven (1770–1827).
    [Show full text]
  • German Writers on German Opera, 1798–1830
    ! "# $ % & % ' % !"# $!%$! &#' !' "(&(&()(( *+*,(-!*,(."(/0 ' "# ' '% $$(' $(#1$2/ 3((&/ 14(/ Propagating a National Genre: German Writers on German Opera, 1798–1830 A Dissertation submitted to the Division of Graduate Studies and Research of the University of Cincinnati in partial fulfillment of the requirements for the degree of DOCTOR OF PHILOSOPHY In the Division of Composition, Musicology, and Theory of the College-Conservatory of Music 2010 by Kevin Robert Burke BM Appalachian State University, 2002 MM University of Cincinnati, 2004 Committee Chair: Dr. Mary Sue Morrow ABSTRACT Standard histories of Western music have settled on the phrase “German Romantic opera” to characterize German operatic developments in the early part of the nineteenth century. A consideration of over 1500 opera reviews from close to thirty periodicals, however, paints a more complex picture. In addition to a fascination with the supernatural, composers were drawn to a variety of libretti, including Biblical and Classical topics, and considered the application of recitative and other conventions most historians have overlooked because of their un-German heritage. Despite the variety of approaches and conceptions of what a German opera might look like, writers from Vienna to Kassel shared a common aspiration to develop a true German opera. The new language of concert criticism found from specialized music journals like the Allgemeine musikalische Zeitung to the entertainment inserts of feuilletons like the Zeitung für die elegante Welt made the operatic endeavor of the early nineteenth century a national one rather than a regional one as it was in the eighteenth century. ii Copyright 2010, Kevin Robert Burke iii ACKNOWLEDGEMENTS First, I would like to offer gratitude to all my colleagues, friends, and family who supported me with encouraging words, a listening ear, and moments of celebration at the end of each stage.
    [Show full text]
  • Lokales Wissen in Den Reisebeschreibungen Von Otto 6 Von Kotzebue Und Adelbert Von Chamisso1 Marie-Theres Federhofer
    Erschienen in Reisen an den Rand des Russischen Reiches: Die wissenschaft- liche Erschließung der nordpazifischen Küstengebiete im 18. und 19. Jahr- hundert, herausgegeben von Erich Kasten 2013, 111–145. Fürstenberg/ Havel: Kulturstiftung Sibirien. — Electronic edition LOKALES WISSEN IN DEN REISEBESCHREIBUNGEN VON OTTO 6 VON KOTZEBUE UND ADELBERT VON CHAMISSO1 Marie-Theres Federhofer „Verstand und Gefühl reifen nicht in diesem kalten Lande“ 1795 veröffentlichte August von Kotzebue (1761–1819) sein Schauspiel Graf Benjowsky oder die Verschwörung auf Kamtschatka. Der 34-jährige Schriftsteller hatte sich zu dem Zeitpunkt bereits einen soliden Ruf als erfolgreicher Dramatiker erworben. Mit der Wahl des Sujets zu seinem neuen Theaterstück bewies er einmal mehr, wie geschickt er Sehnsüchten und Fantasien des Publikums seiner Zeit entgegenzu- kommen wusste. Als Vorlage dienten ihm die damals ungemein populären Erin- nerungen des Abenteurers Moritz von Benjowski, Reisen durch Sibirien und Kam­ tschatka über Japan und China nach Europa (1790), 2 in denen der Held u. a. von sei- ner Verbannung nach Kamčatka, dem dort angezettelten Aufstand (1771) und seiner spektakulären Flucht mit der Gouverneurstochter Afanassia berichtet. Kotzebues Schauspiel wurde unter der Leitung August Wilhelm Ifflands 1796 allein in Berlin vierzigmal aufgeführt. Schauplatz der intrigenreichen Handlung, die allen Klischeevorstellungen von Liebe und Eifersucht, Rache und Vergebung mehr als Genüge leistet, ist die im Fer- nen Osten Russlands gelegene Halbinsel Kamčatka, die Ende des 17. Jahrhunderts von Kosaken erobert wurde und seitdem unter russischer Herrschaft stand. Nur wenig Vorteilhaftes weiß Kotzebues Theaterstück von diesem Ort zu sagen: „rauh und kalt“ sei das Land, „Blumen riechen nicht“, und „Früchte sind sauer“ (Kotze- bue 1795: 51).
    [Show full text]
  • Virtual Picnic – Celebrating Kotzebue on the Occasion of His 260Th Anniversary 3 May 2021, Online Event
    Virtual Picnic – Celebrating Kotzebue on the Occasion of his 260th Anniversary 3 May 2021, online event On the occasion of August von Kotzebue’s 260th Anniversary a festive event will take place online on the 3rd of May 2021 starting at 17h CET (Berlin & Paris; 18h in St. Petersburg & Moscow; 18h in Tallinn; 16h in London; 11 am in New York & Washington DC; 8 am in Los Angeles & Vancouver; midnight in Sendai). The Kotzebue Picnic aims to bring artists, curators, and academics together in order to celebrate his birthday and to catch up with the flourishing global Kotzebue community. The event is free and open to everyone. Come to the Kotzebue Picnic if you are curious about or interested in getting to know more about this celebrated figure of the Romantic Period. Just book a place via Eventbrite to be provided with a Zoom link and details of how to join the online forum: https://www.eventbrite.co.uk/e/kotzebue- picnic-celebrating-the-260th-anniversary-tickets-147392909159 Considering the nature of Kotzebue’s work & the academic research done on him, German and English will be probably the most agreeable languages to be used during the Picnic. Visit for more details the event website: https://kotzebue-international.org/ Einladung zum virtuellen Kotzebue-Picknick am 3. Mai 2021, online Zum 260. Geburtstag August von Kotzebues findet am 3. Mai ab 17 Uhr (MEZ) eine virtuelle Festveranstaltung – das Kotzebue-Picknick – online statt. Der historischen Form einer „Picknick- Gesellschaft“ folgend, tragen die Teilnehmer*innen mit ihren eigenen Gastbeiträgen zum geselligen Programm des Treffens bei.
    [Show full text]
  • The Critical Reception of Beethoven's Compositions by His German
    The Critical Reception of Beethoven’s Compositions by His German Contemporaries, Op. 112 to Op. 122 Translated and edited by Robin Wallace © 2020 by Robin Wallace All rights reserved. ISBN 978-1-7348948-3-7 Center for Beethoven Research Boston University Contents Foreword 8 Op. 112. “Meeresstille und Glückliche Fahrt” for Choir and Orchestra 112.1 Friedrich Rochlitz. 10 “Review.” Allgemeine musikalische Zeitung 24 (9 October 1822): col. 674–76. 112.2 “News. Königsberg (12 March).” 12 Allgemeine musikalische Zeitung 25 (3 September 1823): col. 579. 112.3 Adolf Bernhard Marx. 14 “Review.” Berliner allgemeine musikalische Zeitung 1 (17 November 1824): 391–96. 112.4 Allgemeiner musikalischer Anzeiger (Vienna) 2 25 (8 April 1830): col. 53–54. Op. 113. Incidental Music to August von Kotzebue’s Die Ruinen von Athen 113.1 M … s. 26 “Music; Collection of the Complete Overtures of Ludwig van Beethoven.” Zeitung f ür die elegante Welt 24 (7 November 1824): col. 1758–1759. 113.2 “News. Vienna. Overview of the Month of March.” 27 Allgemeine musikalische Zeitung 21 (21 April 1819): col. 271. 3 contents 113.3 “News. Leipzig.” 28 Allgemeine musikalische Zeitung 24 (25 December 1822): col. 849–50. 113.4 Allgemeiner musikalischer Anzeiger (Vienna) 1 29 (6 June 1829): 91. 113.5 “Evaluations.” 30 Berliner allgemeine musikalische Zeitung 6 (17 October 1829): 329–30. Op. 114. March with Choir from Die Ruinen von Athen 114.1 “Music. Overview of New Publications. L. in October 1822.” 34 Allgemeiner musikalischer Anzeiger (Frankfurt) 1 (1827): 333–34. 114.2 * * 7. 36 Allgemeiner musikalischer Anzeiger (Vienna) 1 (25 July 1829): 117–18.
    [Show full text]
  • Franz Joseph Gall's Schädellehre in August Von Kotzebue's Comedy Die Organe Des Gehirns : Questioning and Satirising the (Pseudo-)Scientific Idea of Phrenology
    RILUNE — Revue des littératures européennes “Science et fiction” MARIA-CHRISTINA MUR No 11, 2017 (UNIVERSITÉ DE BOLOGNE) Franz Joseph Gall's Schädellehre in August von Kotzebue's comedy Die Organe des Gehirns : questioning and satirising the (pseudo-)scientific idea of phrenology Pour citer cet article Maria-Christina Mur, « Franz Joseph Gall's Schädellehre in August von Kotzebue's comedy Die Organe des Gehirns : questioning and satirising the (pseudo-)scientific idea of phrenology », in RILUNE — Revue des littératures européennes, n° 11, Science et fiction, (Fulvia Balestrieri, Eleonora Marzi, éds.), 2017, p. 75-94. (version en ligne, www.rilune.org). Résumé | Abstract FR Entre 1805 et 1808 Franz Joseph Gall, médecin et anatomiste, voyageait en Europe centrale avec ses conférences sur l’organologie et la cranioscopie. Basé sur ses conférences et ses recherches précédentes, Gall est devenu le fondateur de la (pseudo)science, plus tard nommée, phrénologie. En 1806, August von Kotzebue, l’un des dramaturges allemands les plus célèbres et influents du XVIIIe siècle, présente une comédie intitulée Die Organe des Gehirns. Herr von Rückenmark, le personnage principal, est obnubilé par l'idée de lire dans les crânes des gens. Kotzebue satirise l’approche phrénologique de son personnage principal et ridiculise les résultats obtenus à travers la phrénologie. Cet article vise à analyser la nature scientifique de la phrénologie, sa réception critique et son influence sur la culture aux XVIIIe et XIXe siècles. L’analyse textuelle de l'une des comédies de Kotzebue moins connue devrait mettre l'accent sur la popularité de la théorie de Gall dans la société et sur l’ambiguïté de sa réception.
    [Show full text]
  • Schaft Veränderten Sich Die Ansprüche, Die an Die Bewerber Um Die Nobilitierung Gestellt Wurden, Nur Geringfügig
    Besprechungen ZfO JECES 66 ı 2017 ı 4 611 schaft veränderten sich die Ansprüche, die an die Bewerber um die Nobilitierung gestellt wurden, nur geringfügig. Dies lässt sich vor allem anhand der niederen Adelstitel sehr gut erkennen. Um einen solchen verliehen zu bekommen, reichten den Bewerbern im 18. Jh. lediglich Belege ihrer Herkunft und ein standesgemäßer Lebensunterhalt. Von den Bewerbern um höhere Ränge in der adligen Hierarchie forderte man, ein gewisses Maß an persönlicher Vornehmheit nachzuweisen. Unklar bleibt, wieso das nicht überzeugende Kapitel zu den Nobilitierungen als einer Ausdrucksform der Ökonomie des sozialen Handelns unmittelbar hinter der grundlegenden Darlegung (S. 308-312) eingefügt wurde. Falls B. methodologisch auf die soziologischen Ausgangspunkte Pierre Bourdieus hätte Bezug nehmen wollen, hätte dieses tragfähige Darlegungskonzept der Sozialgeschichte seine ganze Arbeit durchziehen müssen. Die Studie basiert aber auf deskriptiven Fakten, die aus den Quellen erschlossen werden, und liegt weit entfernt von der Methodologie des französischen Soziologen. Einwände ließen sich auch in Hinblick auf B.s Darstellungsweise erheben, die sehr kompliziert und stellen- weise mit Fachterminologie überfrachtet ist. Zu einer besseren Leserbarkeit und leichteren inhaltlichen Erschließung des Textes hätte nicht nur dessen Kürzung, sondern auch ein stärkeres Bemühen um Kohärenz beigetragen. Eine Reihe von Belegen für die jeweilige Argumentation hätte in den Fußnoten untergebracht werden können. Eine sorgfältigere Redaktion hätten auch die nicht einheitlich verkürzten Zitierungen in den Literaturhinwei- sen verlangt. Trotz dieser Einwände methodologischen und formalen Charakters hat B. eine wissen- schaftlich seriöse Arbeit vorgelegt. Er präsentiert vor allem in der zweiten Hälfte seines Buches neue Erkenntnisse, die den bisherigen Wissensstand über die Wandlungen der So- zialstruktur des Adels im 18.
    [Show full text]