Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames rakendatati Leader-meedet, mille eesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) eelarvest 10% (86 miljonit eurot) jagati Leader-meetme kaudu.

Eestis tegutseb 26 Leader tegevusgruppi, mille liikmete arv on üle 1,5 tuhande.

LEADER on üle-Euroopaline toetusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas kohalike inimeste algatuse ning koostöö kaudu. LEADER toetusprogramm sai alguse juba 1991. aastal ning on läbinud neli perioodi - LEADER I (1991–1994), LEADER II (1994–1999), LEADER+ (2000–2006), LEADER-meede (2007–2013).

LEADER strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks Mõiste LEADER tähendab seoseid erinevate on moodustatud partnerlusel põhinevad kohalikud maamajanduse arengu tegevuste vahel ja tegevusgrupid. Partnerlus tähendab koostööd see on tuletatud prantsuskeelsest terminist kohalikul tasandil avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Liaison Entre Action de Developpement Euroopa Liidus tegutses perioodil 2007–2013 kokku de l'Economie Rurale.

2 308 kohalikku Leader tegevusgruppi Kas teadsid? LEADER-lähenemist saab iseloomustada seitsme põhielemendi kaudu: Piirkonnapõhised Strateegiate väljatöötamine Need seitse põhielementi selgitavad, mida kohaliku arengu ja rakendamine LEADER-lähenemine endast kujutab. strateegiad alt-üles LEADERi eduks on vajalik nende kõikide Integreeritud elementide rakendamine. ja mitut Koostöö LEADER- valdkonda Täna loetakse LEADERit üheks edukamaks lähenemine hõimavad Euroopa Komisjoni algatuseks. meetmed Edu võti peitub kohalike inimeste kaasamises ja võimaluses kujundada ise oma piirkonna tulevikku. Tänu sellele on Uuendused Avaliku ja võimalik maaelu probleemidele leida uuenduslikke lahendusi ning tõsta piirkondade konkurentsivõimet. erasektori kohalik LEADER-lähenemine näitab pigem seda, kuidas toimida, partnerlus: kohalikud kui seda, mida oleks vaja teha. Võrgustikutöö tegevusrühmad Eesti maaelu arengukava 2007–2013 raames rakendatati LEADER-meedet, mille eesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) eelarvest 10% (86 miljonit eurot) jagati LEADER-meetme kaudu.

Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi, mille liikmete arv on üle 1,5 tuhande.

Saarte Koostöökogu on üks 26-st Eestis tegutsevast LEADER tegevusgrupist. Oleme ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vabatahtlik ühendus, mis tegeleb LEADER programmi raames Saare maakonna maapiirkondade arendamisega.

“SKK teevad eriliseks inimesed, kes siin Meie tegevuspiirkonna märksõnaks toimetavad. Inimestele on vaja lihtsalt on meri ja saared ehk saarelisus! meelde tuletada, kui võimekad ja suutlikud Tegevusgrupi eesmärgiks on toetada ning nad on. Senised tegevused annavad kindlust edendada piirkonnas arengualgatusi, mis ja indu vaadata tulevikku julgemalt, kui seda sai toetavad loodust ja keskkonda säästvat tehtud varem, lisaks on meil kaasa võtta rohkelt tootmist ning kohaliku tooraine ja kogemusi ja õnnestumisi. Need annavad alust kultuuripärandi väärtustamist ja uskuda, et tulevik toob head ja huvitavat ning kasutuselevõttu. seob meie inimesi veelgi tugevamalt.” Koit Kelder, SKK tegevjuht Väärtusta kohalikku toodet Lisandväärtuse andmine kohalikele toodetele muudab maa- ettevõtluse perspektiivikamaks ja loob seeläbi paremad eeldused kohalike loodus- ja kultuuriressursside tulemuslikumaks Maaelu arengukava 2007-2013 kasutamiseks. 4 projekti , lk 5, 6, 7, 8 LEADER-meetme raames on Saare maakonnas ajavahemikus 2008-2013 Väärtusta koostööd ja ühistegemist Koostöö võimaldab maakonna ettevõtjatel leida oma toodetele toetatud 291 projekti kogusummas 4 427 094 eur. ja teenustele uusi turge ning olla konkurentsivõimelisem. Samuti võimaldab rõhutada meie piirkonna identiteeti ja eripära. 4 projekti, lk 9, 10, 11, 12 Kogu eelarve 5 102 244 eur. Väärtusta pärandit See on meie maarahva tõekspidamised ja mõtteviis ning teadmised ja oskused, mida jagame oma kogukonnaga ja soovime edasi anda oma lastele. 4 projekti, lk 13, 14, 15, 16 Meede I kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine Meetmekoodid 121, 123, 124, 312, 313, 321, 322, 323, 331 Vana on uus - uued ajad, vanad kombed Väärtusta ajaloolisi töövõtteid – need on osa meie ajaloopärandist ja traditsioonidest. Meede II Uute turgude leidmine 2 projekti, lk 17, 18 Meetmekoodid 124, 313, 312, 321, 323, 331

Meede III Elukeskkonna kvaliteedi tõstmine Suuna tähelepanu noortele “Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ning ma ehk jätan Meetmekoodid: 321, 322, 323 meelde, kui osalen, siis saan kindlasti aru!“ (Confucius) Suurendame noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust. SKK Administreerimine ja arendus 5 projekti, lk 19, 20, 21, 22, 23

Meetmekoodid: 431 Muuda külaelu aktiivseks Ühine tegutsemine paneb külad elama, silmad särama ning muudab elukeskkonna meie ümber huvitavaks ja heaks.

3 projekti, lk 24, 25, 26 32% 42% Paku teenust kogukonnale Ise teame, ise teeme! Ise soovime, ise pakume! Kogukonnateenus on kogukonna liikmelt kogukonna liikmele pakutav teenus, mis lähtub kogukonna vajadustest. 4 projekti, lk 27, 28, 29, 30 15% 11% Hinda kogemustevahetust Piirkondlikud ja rahvusvahelised projektid. Kogemuste ja teadmiste vahetusel on oluline roll nii ettevõtluse kui ka kogukondliku tegevuse arengul. 3 projekti, lk 31, 32, 33, 34 Projekti kestus: 2010–2014 Projekti maksumus: 218 644 LEADER-toetus: 131 187 Meetme kood: 312 - Mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus Toetuse saaja: Saare Rätsep OÜ

Projekti taust: Saare maakond on Eesti suurima lammaste arvuga maakond. Seetõttu tekitabki imestust asjaolu, et siin edeneb küll lammaste realiseerimine lihaks, kuid paraku naha ja villaga pole loomapidajatel suurt midagi peale hakata. Vähesed entusiastid on otsinud võimalusi töödelda villa ja nahku mandril, mõni kaugemalgi. Seetõttu oli hädavajalik kohaliku villatöötlemisvabriku sisse- seadmine.  Kuidas seadistada masinad nii, et tagada töötlemisel villakiu ühtlane kõrge kvaliteet? Peamised tegevused: LEADER-programm toetas kaasaegsete  seadmete ostmist, millega saab valmistada kõrgekvaliteedilist Kuidas ja millega pesta villa nii, et villakiud ei kahjustuks? lõnga väikeste partiidena. Saagu iga lambakasvataja ikka lõnga  Kuidas villa kuivatada? oma lammaste villast või igalt lambalt kasvõi eraldi.  Kuidas õpetada lambakasvatajaid pügama lambaid õigel ajal ja õigesti? Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Projekti alguses oli probleeme ja lahendust vajavaid küsimusi Probleeme tekitas ka elekter – villaseadmete kasutamine on kuhjaga: energiamahukas. Selle lahenduseks saab aga tuulegeneraatori paigaldamine villatööstusesse. Projekti elluviimise käigus on palju suheldud lambakasvatajatega, andes neile nõu nii villa pesemise, kuivatamise kui ka lammaste õige pügamise asjus. Projekti tulemus on märkimisväärne: Saaremaal on taas igal lambakasvatajal võimalik oma lamba villa töödelda. Õnnelikud on ka käsitöölised: erinevaid tooteid saab nüüd valmistada kohalikust toormaterjalist.

“Saaremaa lambad toodavad aastas üle 20 tonni villa ja kui OÜ Saare Rätsep sellest üks viiendik meile Lepiku talu, Lõu küla, Salme vald villavabrikusse tuuakse, siis oleme [email protected] +372 55511181 juba täitsa rahul.” Egon Sepp, villavabriku omanik Projekti kestus: 2010–2012 Projekti maksumus: 409 548 LEADER-toetus: 200 000 Meetme kood: 123 – Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine Toetuse saaja: Kadastiku Õunaaed OÜ

Projekti taust: Õunakasvatus sobib saarelise kliimaga. Siin on palju väikeseid õunaaedu, kuid puudub võimalus sügisel õunu turustada ja töödelda. Talvel ei leia kaupluseriiulilt kohalikku õuna ega ka õunamahla. Õunakasvatajatel puudus motivatsioon ja huvi oma õunaaedu uuendada ja uusi rajada. Saaremaa Ettevõtjate Liit tunnustas ettevõtet tiitliga SAARE Kadastiku õunaaed on maakonna suurim – siin kasvab 10-hektarilisel NOKKIJA 2011 – see on tunnustus uudse lahenduse või ette- maa-alal 14 000 õunapuud. võtmise eest. Kadastiku Õunaaia peremees Riho Kadastik valiti Peamised tegevused: LEADER-programm toetas kaasaegse Saare maakonna 2014 aasta põllumeheks. õunamahlatehase ja õunte säilituslao rajamist ja sinna vajalike töötlemisseadmete hankimist. 300 ruutmeetri suurune tootmis- Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: pind remonditi, sinna soetati jahutid, mahlapress, villimisseade Kvaliteetse õunamahla saamiseks peab tooraine olema kvaliteetne. ja pastörisaator. Tööstuse tootmisvõimsus, kuni tonn päevas, Meie õunaaiad tuleb korrastada vastavalt tänapäeva nõudmistele. oli kavandatud Saaremaa õunatoodangut arvestades. Õunte säilitamiseks on ruumis tagatud kindel temperatuur ja õhuniiskus. Projekti tulemusel valmis kaasaegne mahlatehas. Õunaaia omanikele on loodud võimalus õunte turustamiseks ja õunamahla pressimiseks.

“Kui oled proovinud saaremaist õuna, on meie mahla maitse sulle juba natuke tuttav – selles on tunda päikeseküllase Sõrve suve. Et aastad pole vennad, kannab iga saak oma ainulaadset varjundit. Kindel võid olla aga selles, et meie Kadastiku Õunaaed OÜ mahl on pressitud otse sügisestest Suurna küla, Salme vald õuntest ja on 100% naturaalne.” [email protected] Riho Kadastik, mahlatehase omanik Projekti kestus: 2012–2014

Projekti maksumus: 13 753 LEADER-toetus: 6 877 Meetme kood: 123 - Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine Toetuse saaja: OÜ A-Orbu

Projekti taust: Kadakas on Saaremaal sajandeid kasutusel olnud nii tarbe- ja küttepuu kui ka marjaandjana. See puu on Saaremaale igiomane ning meie saare üks sümbolitest. Projekti idee sai alguse ettevõtliku koka Anu ja tänase siirupi- emanda Mareti mõttest keeta kadakavõrsetest siirup. Saigi siirup valmis keedetud ning maitses hästi. Laborianalüüsid näitasid, et selles on palju kasulikke aineid, see annab energiat ja tugevdab Peamised tegevused: Kui siiani oli tootmine olnud puhtalt immuunsüsteemi. Sobib kasutada nii inimestel kui ka lemmik- käsitöö, siis nüüd tehti esimesed investeeringud – soetati siirupi loomadel. villimisseadmed. Paari aastaga arendati tootesortimenti ning suurendati märkimisväärselt tootmismahtusid. Tekkis vajadus Esimese suurema koguse kadakasiirupiga käidi Võhma külade- rajada taluõuele väike tootmishoone. LEADER-programm toetas päeval ning tagasiside oli väga positiivne. Nii saigi alguse ettevõtte soovi tootmist laiendada läbi suuremate tootmis- kadakasiirupi tootmine Lümanda vallas Leedri külas Orbu talus. seadmete soetamise. Juba esimene müügiaasta andis siirupiemandatele kindlust ja julgust jätkata, sest toode osutus väga populaarseks suveniiriks, Tulemus: Siirupitalu töölerakendamine on andnud tõuke kogu mida Saaremaalt meelsasti kaasa osteti. Leedri küla arengule, näidanud väikese külakogukonna arengu- võimalusi ja tutvustanud Lääne-Saaremaa külaelu traditsioone ja tänapäevaelu mitmetahulisust paljudele külalistele. Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel on öelnud, et kadaka- siirupit võib pidada üheks edukamaks nišitooteks maakonnas. “Saaremaa kadakasiirup on väga unikaalne ja iseloomuga toode, mis reklaamib kogu Saaremaad.” Saaremaa Arenduskeskus ja Ettevõtjate Liit tunnustasid ettevõtet 2012. aastal Saare Nokkija tiitliga – see antakse ettevõttele innovaatilisuse ja uute lahenduste eest.

“Orbu talu siirupiemandad soovivad kadakasiirupit keetes ausse tõsta esivanemate teadmise, A-Orbu OÜ et kadakal on vägi sees. Ja läbi Leedri küla, Lümanda vald siirupi jõuab see ka meieni.” www.saaremaakadakasiirup.ee Liisi Kuivjõgi, kadakasiirupiemand Projekti kestus: 2012–2014 Projekti maksumus: 163 105 LEADER-toetus: 97 863 Meetme kood: 312 - Mikroettevõtte rajamis- ja arendamistoetus

Toetuse saaja: Põldemulgu OÜ

Projekti taust: Õllepruulimisel on saarerahva pärandkultuuris kindel koht. Väikesemahuline tööstuslik õlletootmine oli meie piirkonnast kadumas, samas nõudlus õlle, kui Saaremaale iseloomuliku toote järele, oli selgelt olemas. Peamised tegevused: LEADER-programm toetas mikropruuli- koja seadmete soetamist – osteti sobivad seadmed, toimetati need Saaremaale, paigaldati ning viidi läbi koolitus seadmete kasutamiseks. tulekut õhutati oma kohalolekut sotsiaalmeedias ning tekitati huvi uue, peatselt turule jõudva toote vastu. Hästi läbimõeldud Investeeringuga sai loodud küll hea tehniline baas ja oskused õlle kommunikatsioon ning põhjaliku ettevalmistuse läbinud toode tootmiseks, kuid välja töötamist ootas ettevõtte kuvandi loomine. tagasid Pöide Rukkiõllele eduka stardipositsiooni. Toetust leidis ettevõtja idee luua sisule vääriline bränd kõrgel professionaalsel tasemel. Tulemus: Õllebrändi loomine kõrgel professionaalsel tasemel oli Loodi kuvand, mis on ehitatud nimele Pöide – see kannab endas ainuõige samm. Pöide õllest räägiti nii saarel kui ka mandril juba ajalugu, kuid seda kaasaegsel moel, viidates Pöide keskaegsele enne, kui see 2014. aasta kevadel turule jõudis. Juba paari esimese kirikule ja samal ajal saarerahva ürgomasele paganlikule hoiakule. kuuga tuli ettevõttel suure huvi ja nõudluse tõttu suurendada oma tootmismahtu poole võrra. Väikeettevõttel ei ole võimalust panustada suurele reklaamile. Seda enam on oluline, et toode räägiks iseenda eest ning seda Saaremaa Arenduskeskus ja Ettevõtjate Liit tunnustasid ettevõtet Saare toetaks läbimõeldud kommunikatsioon. Juba enne turule- Staarstartija 2014 tiitliga – tiitel anti tublile ettevõtlusega alustajale. 2014. aasta Eesti disainiauhindade konkursil hinnati Pöide õlle disaini pakendikategoorias pronksi vääriliseks. Saadud õppetunnid: Ettevõtja peab olema väga paindlik. Muutunud olukorrale tuleb koheselt reageerida – eesmärgid ja tegevusplaan üle vaadata ja neid vastavalt kohandada.

“Me tunneme uhkust selle üle, kui positiivselt on Pöide õlu nii kodu- saarel kui ka mandril omaks võetud. Juba pärast paari tegutsemiskuud Põldemulgu OÜ räägitakse Pöide õllest kui ehedast Uustalu, Ardla küla, Pöide vald Saaremaa õllest. ” [email protected] www.poidebeer.com Kristel Oinberg-Kelder, omanik Projekti kestus: 2009–2014 Projekti maksumus: 195 105 LEADER-toetus: 158 772 Meetme kood: 313 - turismi soodustamine 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Saarte Turismiarenduskeskus Saarte Koostöökogu MTÜ MTÜ Saaremaa Ettevõtjate Liit Projekti taust: Kui Saaremaale tulija parvlaevale jõuab, näeb ta selle vööri ja ahtrit ehtimas sinist märki tekstiga „Tehtud Saaremaal“. Saaremaa inimesed peavad oma kodukohta omanäoliseks ja eristuvaks, kuid ühest identiteeti meie ettevõtjatel seni ei olnud. Maakonna puhtas keskkonnas toodetud toidu- ja käsitöötooted peaksid aga olema tarbijale poeriiulilt lihtsalt leitavad ning Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: suunama nii saarlasi kui ka külastajaid neid eelistama. Projekti edukuse ja jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline, et märgi õiguspärane kasutamine ja ettevõtjate ühistegevus jätkuks ka pärast Peamised tegevused: LEADER-programm toetas kauba- väliste rahastusallikate lõppemist. Seega saab edaspidi projekti edukuse märgi väljatöötamist ja rakendamist ning Saarte Koostöökogu võtmeteguriks ettevõtjatevaheline koostöö märgi kasutamises. on registreeritud kaubamärgi omanik. Projekt on saanud teoks ettevõtjate ja mitmete arendusorganisatsioonide ühistegevusena. Märgikandjaid on maakonnas üle 50 kohaliku suur- ja väikeettevõtja. Koos korraldatakse toodete degustatsioone, müügiedendusi ning kaubamärki tutvustavaid üritusi. Registreeritud kaubamärk „Saaremaa ehtne toode“ annab tarbijale võimaluse kvaliteetne Saaremaa toode lihtsasti üles leida ja ära tunda. Märk tunnustab Saaremaa ettevõtjate toodangut, andes neile eheduse garantii!

““Saaremaa ehtsa toote” märgiga kaupa ostes võib tarbija selle päritolu ehtsuses kindel olla. See on ehtne. Tehtud Saaremaal. Saarte Koostöökogu, Saaremaa Ettevõtjate Liit www.ehtne.ee [email protected] Puhtas keskkonnas. ” Ahti Kuris, projektijuht Projekti kestus: 2012–2013 Projekti maksumus: 29 280 LEADER-toetus: 24 192 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine

Toetuse saaja: Saaremaa Viljapuuaiad MTÜ

Projekti taust: Saaremaa talude vanad õunaaiad vajavad korrastamist. Nende omanikud sageli ei tea, et lihtsate võtetega on võimalik oma õunaaed panna tootma kvaliteetset saaki, tagades aiapidajale stabiilse sissetuleku. Projekti eesmärk oli jagada õunakasvatajatele teavet ja oskusi aedade korrastamiseks ning seeläbi elavdada väiketootmist Saaremaal. Peamised tegevused: Kahe projektiaastaga korraldati Saaremaa Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: eri paigus 15 infopäeva, kus tutvustati õunaaedade uuendamise Lahendamist vajavaid probleeme oli projekti algul küllaga: ja õunte turustamise võimalusi.  Valiti välja 30 vähemalt kahekümne õunapuuga taluaeda, mis Õunaaiad on vananenud – puud tagasi lõikamata, projekti käigus uuendati. Neist viies viidi kevadel läbi kõigile kasvatatakse sorte, mida tänapäeval ei saa turustada ega huvilistele avatud praktilised õpitoad. Õunapuude kevadist säilitada, puud on haiged. Lõikamata puudel on viljad hooldust tehti kogenud aiandusagronoomide juhendamisel. väikesed, nende eest ei maksta head hinda.  Aiaomanikel puuduvad teadmised viljapuude lõikusest ja pookimisest.  Õunaaedade omanikud ei tea, et õunu on võimalik müüa, sest aastaid see võimalus puudus.  Õpetada tuli ka seda, et müüa tuleb puu otsast korjatud õunu, mitte neid, mis on maha kukkunud. Vastasel juhul õunad ei säili.  Saadud teoreetilised teadmised ja praktiline kogemus julgustasid omanikke oma aias muutusi ette võtma.

“Õunapuude lõikusega on võimalik ka väga vanad Saaremaa Viljapuuaiad MTÜ õunaaiad taas tootma panna. ” Pikk tn 30, Kuressaare linn Taavi Põld +372 56664881 Madli Jalakas, aiandusagronoom Projekti kestus: 2010–2012 Projekti maksumus: 6 424 LEADER-toetus: 5 781 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Saare Mahe

Projekti taust: Saaremaa on üks enim arenenud mahepõllu- majanduspiirkondi Eestis. Siin on üle 150 mahetootja ning mahepõllumajandusliku maa pindala poolest ollakse Eestis liidrite hulgas. Ollakse kindlad, et meie loodus on liiga ilus, et seda rikkuda ning saarlasi liiga vähe, et end ebakvaliteetse toiduga välja suretada või seda saarekülalistele pakkuda. Peamised tegevused: LEADER-programm toetas Avatud Seni polnud huvilistel aga piisavalt võimalusi tutvuda mahe- Mahetalude kaardi koostamist, trükki ja levitamist. Võrgustikuga põllumajanduse ja selle tootjatega ning maitsta saadusi otse talust. ühines 22 maakonna mahetalu, mille pererahvas on nõus külalistele oma taluelu näitama ja olenevalt aastaajast talus kasvatatud Samas tarbijate huvi toidu ja selle päritolu vastu on olemas ja kasvab. saadusi kaasa müüma. Lisaks kanti kaardile koostööpartnerid, Samuti pakub mahetoidu ning talutegevustega tutvumine neile kes pole küll tunnustatud mahetalud, kuid peavad lugu mahe- ehedat ja vahetut kogemust ning jätab külalistele head mälestused põllumajandusest ning aitavad mahetaludel turustada nende Saare- ja Muhumaast. tooteid ja teenuseid. Nad pakuvad ka erinevaid loodusteemalisi Projekti eesmärk oli julgustada ja innustada mahetalusid avama ettevõtmisi. huvilistele oma uksed ning pakkuma omi tooteid ja teenuseid Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: koostöövõrgustikuna. Paberkandjal infomaterjali üks probleem on teabe võimalik muutumine, kui talu on oma töid ja tegemisi muutnud.

Projekti tulemusel on võimalik kõikidel huvilistel tutvuda mahe- põllumajandusliku tootmisviisiga Saare maakonnas, samuti tarbida selle tooteid ja teenuseid.

“Kaart on mõeldud nii turistidele kui ka kohalikele. Sellelt on hea vaadata, kus asub lähim koht MTÜ Saare Mahe millegi ostmiseks või kuhu minna Koplimäe talu, Pöide vald ilusal puhkepäeval lastega aega www.saaremahe.ee +372 55511664 veetma. ” Aivar Kallas, mahetalunik Projekti kestus: 2010–2011 Projekti maksumus: 2 708 LEADER-toetus: 1 354 Meetme kood: 123 - põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine Toetuse saaja: MTÜ Saare Mahe Projekti taust: Saaremaal on palju loomakasvatajaid, sh. mahe- liha tootjaid, kuid lihatöötlemise ja -turustamise areng on siiani olnud tagasihoidlik. Lisandväärtuse andmine talutoodangule muudab mahetootmise perspektiivseks ja tasuvaks. Lammas on kui Saaremaa sümbol ning erinevad lambalihatooted on eriti hinnatud ja nõutavad Saaremaad külastavate turistide hulgas. Projekti ideeks oli soetada ühingule mobiilne suitsuahi, millega läbi viia tarbijate teadlikkust tõstvaid üritusi ning seeläbi muuta Räägib Aivar Kallas, kokk ja mahetalunik: inimeste söömisharjumusi tervislikumaks. 2012. aasta augustikuusse oli planeeritud suur maheliha degustatsiooni- üritus Kuressaare Merepäevadel. Mis plaani võetud, sai ka ellu viidud. Peamised tegevused: LEADER-meede toetas ühingu algatust Lihatööstusse rändasid Riido Ökotalu lihaveise noorpull ja Lepiku seadme soetamisel. talu pooleaastased talled. Hirmsuure telgi alla paigutati lauad nagu Jaanus Sall, mahetalunik: restoranis ning telgi ette seati tööle Saare Mahe mobiilne suitsuahi. Liikuv suitsuahi aitas palju kaasa meie talu omatoodete välja- Ja nii me seal kaks päeva ja pooled ööd muudkui küpsetasime ja töötamisel. Suitsuahjul veiseliha toodete katsetamine ja teiste suitsutasime ja seletasime rahvale, et miks maheliha hea on ja mida mahetootjatega suhtlemine andis hulgaliselt teadmisi ja oskusi ning see mahepõllumajandus ikka täpselt tähendab!!!! julgustas meie talu astuma järgmist sammu - soetama statsionaarse suitsuahju ja külmutuskambri oma talusse ning pakkuma oma- Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: valmistatud suitsulihatooteid otse tarbijaile. Ahju kasutamine nõuab eelnevat seadme tundmist ja teadmisi lihakäitlemise tööprotsessist. See kitsendab ahjukasutajate hulka – alati peab ahjuga kaasas olema keegi, kes tehnoloogiat ja protsessi valdab. Suitsuahju planeerimisel pöörati suurt tähelepanu seadme väljapaistvusele ja mobiilsusele, mis kohati vähendab seadme kasutamismugavust.

“Järjest rohkem ja rohkem inimesi tunneb huvi toidu päritolu vastu ning järjest enam soovitakse tarbida kohalikke toidutooteid. MTÜ Saare Mahe Liikuv suitsuahi on parim viis Koplimäe talu, Pöide vald inimeste teadlikkuse tõstmisel ja www.saaremahe.ee +372 55511664 toitumisharjumuste muutmisel. ” Jaanus Sall, mahetalunik Projekti kestus: 2010–2013 Projekti maksumus: 119 650 LEADER-toetus: 107 686 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Väinamere Uisk

Projekti taust: Uisu näol on tegu Eesti vanima traditsioonilise purjelaevaga, mille esimesed mudelid valmisid kaheksandal sajandil. Kuigi paljudel läänemeresoomlaste asustusaladel hääbus traditsioon 16. sajandil, on muhulased ainulaadse laevakultuuri elus hoidnud. 16. sajandil hakkasid muhulased toimetama uisuga postisaadetisi üle Väinamere, hiljem lisandusid kaubalastid ja reisijad. Sadamatesse kerkisid kõrtsid ja uisumeeste öömajad (uisusaunoks). Peamised tegevused: Aastal 2010 taaselustati vana traditsioon ja alustati LEADER-meetme toel uisu kere ehitustöid. Kaubaveo eesmärgil kohandati uisk täielikult mereteede jaoks – 19. sajandi uisu kerepikkus oli Suurel väinal ligikaudu 18 meetrit Pärast kolm aastat kestnud laeva ajalugu käsitlevat uurimistööd, ja Väikesel väinal 12 meetrit. Suuremad laevad mahutasid kuni traditsioone kandvat ehitustööd ja tutvustavaid tegevusi veesati kümme hobusevankrit. uisk 2013. aasta 20. juulil ajaloolises Kuivastu sadamas. Purjelaeva ristinimeks sai Moonland. Viimane omaaegne uisk nimega Maria lammutati aastal 1925 Pädaste sadamas. Moonlandi kogupikkus on 15 ja laius 5,2 meetrit. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Laev pühitseti ja veesati üheskoos 700 inimesega 20. juulil 2013. aastal Kuivastu sadamas. Kuna uisuga seotud traditsioonid ja kombestik on olnud seotud nii kohaliku pärandi, loodususundite kui ka õigeusu kirikuga, võttis erinevate rituaalide läbiviimine aega kolm tundi. Uisk on tugevdanud Muhu saare turismialast ja majanduslikku konkurentsivõimet. Läbi elava ajaloopärandi on tekkinud uued võimalused levitada traditsioonilist oskusteavet ja edendada merenduskultuuri.

“Projektiga tutvustatakse Muhu saare ja kogu Väinamere merendus- traditsioone ja taastatakse rahva MTÜ Väinamere Uisk ajalooline mälu Väinamere kunagise Vanatoa küla, Koguva küla sümboli uisulaeva ehituskultuurist, Muhu vald meretranspordist ja ühiskondlikust www.uisk.ee +372 53452022 rollist.” Mihkel Jürisson, projektijuht Projekti kestus: 2012–2013 Projekti maksumus: 29 379 LEADER-toetus: 26 441 Meetme kood: 323 - kultuuripärandi säilitamine Toetuse saaja: MTÜ Leedri Küla Selts

Projekti taust: Lümanda vallas Leedri külas on hästi säilinud ajalooline Lääne-Saaremaa sumbküla struktuur ning palju piirkonnale omast arhailist arhitektuuri ja pärandkultuuri – kõrged paekiviaiad, vanad talumajad. Küla põhjaservas on Anetsi pukktuulik. Tegu on omanäolise tuulikuga, mille taastamist ja kasutuselevõttu pidas kogukond väga oluliseks, sest see on osa küla miljööväärtusest ning seostub paljudele külaelanikele lapsepõlve mängukohaga. Inimesed suhtusid igati kohusetundlikult ja austavalt vanadesse Peamised tegevused: töövõtetesse ning käitusid vastavalt spetsialistide suunistele. LEADER-meede toetas tuuliku restaureerimist. Üksikutes detailides kaldusid tuulikumeistrid küll kõrvale Anetsi tuuliku originaallahendustest, kuid laias laastus on tulemus siiski Restaureerimistöödel järgiti head restaureerimistava ja arvestati korrektselt välja peetud. Saaremaa tuulikute ehitamise traditsioonidega. Pukktuuliku kivijala taastamistööd tehti ära oma jõududega. Kümmekonnal Tuuliku taastamiseks korraldati ka heategevuslikke üritusi. talgupäeval osales üle 30 kohaliku elaniku. Tuulikuehitusse kaasatud kogukond õppis restaureerimise käigus palju uut. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Tööde käigus selgus, et tööd on tuulikujalaga märksa rohkem kui algul arvestatud. Appi tuli kogukond, kes midagi vastu küsimata õhtust õhtusse tuuliku jalga ladumas käis. Külaelanike jaoks on jälle kõik nii, nagu ta olema peab – Anetsimäel seisab uhke ja korras tuulik, kus uus põlvkond lapsi käib kodu ja jahujahvatamist mängimas.

“Saaremaa on pukktuulikute maa. Peame oskama ja tahtma oma MTÜ Leedri Küla Selts eripära väärtustada.” Leedri küla, Lümanda vald www.leedri.ee +372 56236402 Jaanika Tiitson, projektijuht Projekti kestus: 2011 Projekti maksumus: 11 676 LEADER-toetus: 10 508 Meetme kood: 323 - kultuuripärandi säilitamine Toetuse saaja: Lümanda Muuseum MTÜ

Projekti taust: Lümanda valla Mõisaküla piirkond on ajalooliselt tuntud lubjakivi kaevandamise ja lubjapõletuse alana, kus talude väikestes maa-ahjudes lupja põletati. 1994. aastal alustas siin tegevust ettevõtja, kes otsustas hakata esivanemate moel lupja tootma. Selleks taastati talumaadel endisaegsete lubjapõletajate oskusi ja teadmisi kaasates vana lubjaahju varemed. Nüüdseks on AS Limex Eestis ainus lubjatootmisel traditsiooniliste maa-ahjude kasutaja. Kõik tööetapid tehakse siin nii nagu vanasti – pae murdmine, ahjude täitmine, puudega kütmine, lubja käsitsi Selle tehnoloogia abil valmib väga kvaliteetne ja tööstuslikust kustutamine ja lubjaaukudes laagerdumine. tootmisviisist erinev ehitus- ja viimistlusmaterjal, mida kasutatakse peamiselt vanade hoonete restaureerimisel. Peamised tegevused: LEADER-programmi abil valmis film traditsioonilisest lubjapõletamisest. Seda on jagatud muuseumidele, koolidele, ehitusettevõtetele, arhitektidele ja teistelegi huvi- gruppidele. Samuti kasutatakse filmi esitlusmaterjalina ettevõtte rajatud Lubjakojas ja see on õppevahendiks asjahuvilistele noortele lubjapõletajatele.

Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Projekti peamine probleem oli nagu sageli filmide puhul – mida salvestatud materjalist sisse panna ja mida välja jätta, sest kõik tundus ühtmoodi oluline. Keeruline oli mahutada kolmenädalane lubjatootmise tsükkel professionaalse operaatori abiga võimalikult efektiivselt filmiaega.

“Lupja toota on kui rahvuskivi tuleriidal põletada ja siis külma veega karastada, selle tulemusel AS Limex valmib meile aga oma looga, Lümanda vald 93301 kasulik ja looduslik ehitusmaterjal.” [email protected] +372 5156165 Priit Penu, lubjatootja Projekti kestus: 2014 Projekti maksumus: 11 707 LEADER-toetus: 9 960 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ EELK Muhu Katariina Kogudus

Projekti taust: Saare maakonna 345st ehitismälestisest 3/4 asuvad Muhus. Vanim nendest on 13. sajandil ehitatud Muhu Katariina kirik. Muhu kiriku omaaegne majandusüksus oli Muhu kirikumõis, mille 1832. aastal ehitatud puidust peahoone ehk pastoraat on edukalt jõudnud juba 21. sajandisse. Praegu on see aga kasutuseta ja kohati avariilises seisukorras. Muhus on 52 küla, nendest 14 on miljööväärtuslikud. Pärand- kultuuriobjektidena on arvel üle 600 objekti. Kogu see pärandvara vajab teadvustamist, pidevat hoolt, vajadusel ka uuendamist ja Projekti käivitamine ei tekitanud suuremaid probleeme. Kui Muhus kaasajastamist. See vajab omakorda oskusi, teadmisi ja kogemusi. midagi koos ette võetakse, siis tehakse see ka ära. Peamised tegevused: LEADER-programm toetas kogukonna Tulemus: Antud projekt oli küll väike, kuid väga oluline samm ideed rajada kasutuseta pastoraadihoonesse Muhu pärandikool. vana pastoraadihoone uuele elule äratamisel. Lammutustalgud, Üheks esimeseks tegevuseks on tööle rakendada säästva kohalike ehitajate panus, õpitoad nii kogukonna kui ka külalis- renoveerimise ehitusteabekeskus. Põhitegevus on erinevate meistrite juhendamisel ja restaureerimishuviliste osavõtul õpetasid õpitubade abil õppida tundma ja kasutama ajaloolisi ehitus- kõiki osalejaid mõistma ja hindama ehituspärandi olemust ja materjale ja töövõtteid. selle vajadust.

“Me teame, et iga hoone säilimiseks peab tema sees MTÜ EELK Muhu Katariina Kogudus ja ümber olema elu.” Liiva küla, Muhu vald www.eelk.ee/muhu Inna Ligi, projektijuht Projekti kestus: 2010–2014 Projekti maksumus: 33 929 LEADER-toetus: 30 536 Meetme kood: 323 - kultuuripärandi säilitamine 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Saaremaa Vill

Projekti taust: Projekt sai alguse piirkonna käsitöömeistrite ja lambakasvatajate huvist kaasa aidata loodava villatööstuse käivitamisele. Villa kvaliteedis ja tootearenduses peitub villakasutuse ja sellest saadava ettevõtlustulu võti. Peamised tegevused: Projekti käigus katsetati uue tehase seadmetel Saaremaa lambavilla sobivust erinevate käsitöötoodete valmistamiseks. Viidi läbi erinevaid info- ja õpitubasid, et anda käsitöölistele ideid oma toodete arendamiseks. Samuti käidi Gotlandil õppimas villakasutuse uusimaid käsitöövõtteid ja trende.

Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Projekti tähtsaimaks tulemuseks oli omavahelise koostöövõrgustiku tugevnemine, samuti uute tehnikate kasutuselevõtt käsitöötoodete valmistamisel. Näitena võib tuua iidse Jaapani viltimistehnika Shibori, millega saab valmistada erinevaid rõivaesemeid, kasutada vilti kodudisainis jm. Gotlandil on väga populaarne ka kogu villaku ühes tükis viltimine näiteks põrandavaipade tegemisel. Väärt projekt, mille lõpp on kindlasti millegi veel suurema algus!

“Fantastiline kogemus, kuidas on võimalik siduda arhailisus ja nüüdisaeg ning panna silm MTÜ Saaremaa Vill särama ja teha käsitöölisi rikkaks Vanatalu talu, Mändjala vald nii hingeliselt kui ka rahaliselt.” [email protected] +372 55511664 Jaanika Rikko, käsitööline Projekti kestus: 2013 Projekti maksumus: 2 616 LEADER-toetus: 2 292 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Saaremaa Muinsuskaitse Selts

Projekti taust: Keeduvärv on vana traditsiooniline värv, mida laialdaselt kasutati enne Teist maailmasõda. Hiljem tõrjusid tööstuslikud värvid ajaloolised värvid tagaplaanile. Keeduvärvi kasutatakse puidust seinte, katuste ja aedade värvimiseks. Keskkonnasõbralik värv kaitseb puitu hallituse ja mädaniku eest.

Peamised tegevused: Projekti eesmärgiks oli tutvustada inimestele traditsioonilist värvitüüpi, mis on keskkonnasõbralik, mida on lihtne valmistada, kuid mille valmistamise oskused ja vesi keema, värvikomponendid sisse ja värv päevaga valmis. teadmised on Saaremaal kadumas. Värvikeetmise õpitoas selgitatati algusest lõpuni, kui lihtne on LEADER-programmi abiga korraldati maakonna eri paigus keeduvärvi tegelikult ise värvi keeta ning anti ülevaade värvi omadustest ja päevad, kus tutvustati kogu tööprotsessi. Mõte oli selles, et minna kasutusviisidest. Valminud värviga korrastas külakogukond küladele külla. Juba hommikul kohale, lõke püsti, tünn tulele, üldkasutatavaid objekte. Projekti tulemusel said kõik huvilised teadmised ja oskused keeduvärvi valmistamiseks. Ajalooline värv on taas Saaremaal rohkem kasutusel. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Keeduvärvi õpitoad toimusid piiratud ajaressursi tõttu kolmes Saaremaa külas. Huvi ja soov osaleda projektis oli aga märksa rohkematel küladel, mis tähendab, et traditsioonilisi töövõtteid tutvustavaid töötubasid tuleb korraldada ka edasipidi.

“Ökoloogiliselt laguneva ja kesk- konnasõbraliku värvina on keeduvärv väga vastupidav, Saaremaa Muinsuskaitse Selts puidu pinda kaitsev ja odav . Rootsi 1-19, Kuressaare Esivanemate oskused sobivad [email protected] +372 4557541 tänapäeva!” Rita Peirumaa, projektijuht Projekti kestus: 2012–2014 Projekti maksumus: 135 677 LEADER-toetus: 122 109 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Saaremaa Omavalitsuste Liit

Projekti taust: Huviharidusel on noorte arengus kanda väga oluline roll – see annab igale noorele inimesele tema individuaalsel kujunemisel õpikogemust ja oskusi enda positiivseks enesemääratluseks ja teostuseks. Seetõttu on huvihariduse arendamine ning selle kättesaadavuse ja kvaliteedi toetamine maapiirkonnas väga oluline. Bändikooli idee kasvas välja ühest hästirakendunud LEADER- projektist Kauhanjokis Soomes. Selle ideeks on anda noortele võimalus õppida muusikat tegema, kasutades erinevaid bändipille. Bändilaagrites said lapsed esineda oma bändiga teistele bändidele. Laste muusikalised eelteadmised ei ole olulised – juhendaja Kogenud juhendajate käe all sai õppida erinevaid tuntud pop-rock- ülesanne on leida piisavalt jõukohased laulud ning seaded, et muusika lugusid. Laagris moodustati ka ühine bändiorkester saaks kohe koos mängida. laagris õpitud lugude esitamiseks. Peamised tegevused: Projektiga ühines Saaremaal 12 valda. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Igale omavalitsusele soetati komplekt bänditehnikat (kaks elektri- Ühiselt lugusid õppida on keeruline, sest palju juhendajate energiat kitarri, basskitarr, süntesaator, trummid, mikrofonid, helivõimendi kulub vaikuse saavutamiseks. Igal bändiliikmel on pill või mikrofon, ja muu vajalik). Noortele muusikahuvilistele jagati kaks aastast millega saab valju müra teha. Iga juhendaja peab leidma ise õpet kogenud juhendajade käe all nii bändiringide kui -laagrite ajal. olukorrale lahenduse. Laste ja nende vanemate sooviks on Bändikooli jätkumine. Kas kõik omavalitsused leiavad piisavalt rahalisi vahendeid juhendajatöö tasustamiseks?

“Saaremaal on palju muusikahuvilisi noori. Kui neile suudetakse luua piisavad tingimused, siis sünnib Saaremaa Omavalitsuste Liit sellest palju muusikat, mis teeb Lossi 1, Kuressaare Saaremaa rõõmu nii tegijale endale kui ka www.saaresol.ee +372 4520561 kuulajatele.” Martti Nõu, Bändikooli juhendaja Projekti kestus: 2013–2014 Projekti maksumus: 12 895 LEADER-toetus: 11 090 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Kinobuss

Projekti taust: Tänapäeva maailma iseloomustab ülikiire tehnoloogia areng ning meedial on selles kanda oluline roll – sealt jõuab meieni teave maailmas toimuvast ja vastupidi. Kaasaaegseid tehnoloogiaid on võimalik suurepäraselt rakendada nii hariduse, kultuuri kui ka ettevõtluse teenistusse, aga selleks tuleb osata neid kasutada. Projekti idee oli anda 13 –16 aastastele noortele teadmisi ja oskusi Filmide tegemine on mänguline ja ega filmidki kõik hirmus tõsised audiovisuaalses valdkonnas. ole. Filmi põhiosaks on montaaž, aeg ja programmid, kus filmitud materjal ühtseks tervikuks kokku pannakse. Peamised tegevused: Kuue kuu jooksul toimusid teoreetilised ja praktilised koolitused – õpetati filmistsenaariumi kirjutamist, Projekti tulemusena on nüüd Saaremaal hulk noori, kes oskavad kaameratööd, piltide montaaži, helikujundust, eriefektide tegemist üle keskmise hästi kasutada foto- ja videokaamerat ning end selle ja dokumentalistika reegleid. Kõike omandatut said noored abil ka väljendada. Film pole mitte ainult kunstiliik, vaid ka praktilise filmitegemise juures rakendada. Filmide põhiteemaks kultuurikandja, ja filmikeel on kaasaegne sisuline infoedastusvahend. oli pärimusmotiiv ning laiendatud teemaks „Elu me ümber, nagu Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: noored seda näevad“. Vanema generatsiooni õpetajad on koolides üsna passiivsed ja traditsioonides kinni ega innusta eriti noori. Parim, mida sellisel juhul teha, on tagada, et antud tüpaaž ei segaks uute voolude esilekerkimist.

“Filmikeel on 21. sajandi keel ja seda peab igaüks oskama. Kaasaegne pliiats on kaamera ja kaasaegne paber ekraan. Olles väikesed rahva- arvult, saame neid kanaleid ära MTÜ Kinobuss kasutades palju enam rahvusvahelist www.kinobuss.ee kõlapinda, teeme end nähtavaks, [email protected] saame vaimult suureks.” Mikk Rand, projektijuht Projekti kestus: 2012-2014 Projekti maksumus: 16 638 LEADER toetus: 14 974 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Saaremaa Ettevõtjate Liit

Projekti taust: Iga piirkonna edukus sõltub sellest, kui palju on maakonnas ettevõtjaid. On väga oluline, et inimesed suudaksid ja sooviksid olla ise endale tööandjad. Samuti on tähtis, et ka noored tunneksid huvi Saaremaa majanduse arenguperspektiivide vastu, oleksid loovad ja ettevõtlikud. Peamised tegevused: LEADER-programm toetas Saaremaa Ettevõtjate Liidu projektialgatust ettevõtlusideede konkursi Aastal 2013 võitsid Mikk Kärner ja Mihkel Kristofer Vajak ideega “Saaremaa Päike” korraldamiseks koolinoortele vanuses 14–18. „Androidõpik“ peapreemia ja tõid oma toote ka turule. Õpik on äärmiselt kasulik nii õpilastele kui ka õpetajatele, muutes õppetöö Konkurss viidi läbi kolmel järjestikusel aastal. Igal aastal tutvustati atraktiivsemaks. osavõtjatele ettevõtluse aluspõhimõtteid, anti teadmisi ja oskusi oma äriidee kavandamiseks ning äriplaani koostamiseks. Võib öelda, et projekt oli väga edukas. Summad, mis on läinud ettevõtlusharidusse, tulevad edaspidi mitmekordselt tagasi. Projekt osutus noorte seas ülipopulaarseks. Näiteks 2014. aastal osales konkursil oma äriideega rekordiliselt 32 võistkonda pisut Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: üle saja noorega Saaremaa erinevatest koolidest. Kokku võttis Antud sihtgrupile sobib lähenemine „noortelt noortele“. Konkursi konkursile eelnenud ettevõtluskoolitustest ja külaskäikudest korraldamisse ja läbiviimisesse tuleb kaasata ettevõtlikke noori, erinevatesse Saaremaa ettevõtetesse osa ligi 700 noort. kes on juba midagi saavutanud.

Noortega tuleb tegeleda neile sobival ajal. Seega mitte kell 9–17, nagu sobiks tööinimesele/projektijuhile, vaid õhtuti pärast õppetegevust.

“Järgmine etapp äriideede konkursil peaks olema noore ettevõtja koolitus. Noored vajavad rohkem toetust ja julgustust, sest muidu jäävad paljud Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ head ideed teostamata. 4520557 Ettevõtlusega alustada ei ole www.seliit.ee kunagi vara!” Triin Arva, projektijuht Projekti kestus: 2012 Projekti maksumus: 27 561 LEADER-toetus: 24 805 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Oti Ralliklubi

Projekti taust: Pole vist nähtud poissi, keda autod ja tehnika ei huvitaks. Eriti põnevaks läheb aga siis, kui seda autot ise remontida ja tõelise rallimehena rooli taga kiiver pähe tõmmata. Eeltoodud mõtetest tiivustatuna tulid Kärla poisid 2011. aastal ideele luua oma ralliklubi. Kohalik põllumajandusühistu oli nõus klubi kasutusse andma hetkel tühjalt seisvad töökojaruumid. Need korrastati ning tehnikahuvilised poisid said seal ralliautosid Peamised tegevused: LEADER-projekti toel rekonstrueeriti ehitama ja parandama hakata. täiendavad töökojaruumid ning varustati tehnikaring auto- Huvi ringi tegevuste vastu oli poiste seas suur, kuid ruumid ja remondi seadmetega. tehnika võimaldasid ringi töös osaleda vaid tosinal noorel. Et Projekti tulemusel saavad ringi töös osaleda kõik piirkonna viia klubitegevust uuele kvalitatiivsele tasemele, otsustati töökoja tehnikahuvilised poisid. Tegevuse eesmärgiks on viia autod jaoks kasutusele võtta uued ruumid ning soetada autoremondiks võistluskorda. Samuti õppida ja täiendada oma sõiduoskust vajalik kaasagne remonditehnika. ning rallikaartide lugemist. Jätkuprojektina kavatseb klubi soetada neli bagi, ikka selleks, et haarata ringi tegevusse rohkem noori ja laiendada huvitegevuste ringi. Projektiga soovitakse kaasata vähemalt 20 uut noort, keda sõitma ja tehnikat tundma õpetada.

“Noored on saanud märkimis- väärseid teadmisi ja kogemusi, lisaks huvisüsti enesetäiendamise vastu – ollakse ju abiks ka Saaremaa Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ Ralli hooldustiimides. Tehnika 4520557 kõigile!” www.seliit.ee Villi Pihl , projektijuht Projekti kestus: 2012–2013 Projekti maksumus: 4 407 LEADER-toetus: 4 407 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Seltsing Kaseke

Projekti taust: Valjala lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku. See tähendab, et lasteaed on võtnud endale kohustuse viia läbi tervislikku toitu ja eluviisi propageerivaid tegevusi lastele ja lastevanematele. Asjahuvilised vanemad ja lasteaia töötajad on moodustanud seltsingu, mille tegevuse eesmärk on üheskoos kutsuda ellu ja viia läbi erinevaid tervislikku toitumist ja laste heaolu tõstvaid algatusi. Samuti viis lasteaia köögipersonal emadele-isadele läbi praktilisi töötubasid laste meelistoitudest. Kõikide nende toredate tegevuste Peamised tegevused: LEADER-programm toetas seltsingu tulemusena valmis retseptiraamat „Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks“. algatust projektile „Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks“, mille tegevuste Projekt sai 2013. aastal Saare Maavalitsuse ja SA Saaremaa Arendus- kaudu sai tõsta lastevanemate teadlikkust tervislikust toitumisest keskuse maakondliku tunnustuse. ning tutvustada lastele toidu tootmisega seotud talutegevusi. Külastati mitmeid Saaremaa talusid ja nähti oma silmaga, kuidas Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: toit põllult potti ja laudast lauale saab. Lastevanematele suunatud Projekti jooksul tekitas ebakindlust paberimajanduslik bürokraatia loengud olid osavõturohked ja ärgitasid ka pere kodust toidulauda kuludokumentide menetlemisel nii taotlejale kui ka teenuse osutajale. kriitilise pilguga hindama.

“Väga oluline on teadlikkuse tõstmine kohaliku toidu osas ning see, Valjala Lasteaed et lapsed ja vanemad hakkaksid Valjala alevik, Valjala vald rohkem kohalikku toitu sööma. ” [email protected] Marina Tamm, lasteaia juhataja Projekti kesvus: 2010–2013 Projekti maksumus: 22 643 LEADER-toetus: 20 378 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Leisi Vallavalitsus

Projekti taust: Saaremaa põhjarannikul asub kauni loodusega Leisi vald, mis on tuntud ka ühe meie saare mereväravana. Vallas väärtustatakse tervislikke eluviise ja hinnatakse maaelu. Peamised tegevused: Et parandada elanike vaba aja veetmise võimalusi, otsustas Leisi Vallavalitsus ehitada Leisi alevikku 1,4 kilomeetri pikkuse hakkepuiduga kaetud terviseraja koos 12 atraktsiooniga varustatud madalseiklusrajaga. Seiklusraja ehitamisel peeti eriti silmas Leisi Keskkooli õpilaste Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: kooliväliste mängu- ja sportimisvõimaluste parandamise vajalikkust. Alguse mure oli, kuidas kaitsta valveta objekti vandalismi eest. Nüüdseks on kujunenud sellest meelispaik piirkonna lastele ja Tuleb välja, et nii kohalikud inimesed kui ka piirkonda külastavad spordilembestele inimestele. turistid väärtustavad tehtut.

“Leisi madalseiklusrada pakub põnevust, seiklust ja algajatele tõelist eneseületust. Pakub rõõmu, et seiklus- ja terviseraja kasutajate Leisi vallavalitsus ealine vahemik on lai ning tänu Kooli tn 12, Leisi alevik, Leisi vald sellele investeeringust kasusaajate [email protected] +372 4573181 hulk suur. ” Andres Jalakas, projektijuht Projekti kestus: 2011–2014 Projekti maksumus: 31 045 LEADER-toetus: 23 244 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Pöide Spordiselts

Projekti taust: Saaremaa idarannikul asuvas väikeses Pöide vallas on sportimine alati au sees olnud. Juba aastakümneid on korraldatud koos naabervaldadega piirkondlikke spordiüritusi nii suvel kui ka talvel. Aastaringse spordiharrastuse edendamiseks on kohalik spordiselts koos vallavalitsusega rajanud iidse Pöide ordulinnuse nõlvadele ja selle ümbrusesse terviseraja. Talvel saab sellel nautida suusatamist, muul ajal aga sõita rattaga, harrastada kepikõndi või tervisejooksu. Ka suviti on terviserada atraktiivseks muutunud, nimelt toetas Peamised tegevused: Radade hoolduseks kasutati seni aegunud LEADER-programm taldrikugolfi- ehk disc-golfiraja ehitamist ja ebaefektiivset tehnikat. LEADER-projekti toel soetati mootorsaan terviserajale. ja suusaradade jäljepress. Nüüd on tagatud suusaradade hooldus Disc-golf oli Saaremaal seni suhteliselt tundmatu spordiala. See tänapäevasel tasemel ja traditsioonilist Pöide suusamaratonigi omab aga kogukonna vaba aja veetmise võimalusi silmas pidades saab läbi viia kvaliteetsetel radadel. päris suurt tähtsust, kuna annab liikumisvõimaluse, on atraktiivne, tervislik ja kõigile jõukohane. Samuti ei nõua disc-golf mängijalt suuri kulutusi, sest pole eririietust ega lisavahendeid. Tänu projektile on võimalik Pöide terviserajal tagada lumeperioodil nõuetekohane suusarada, ülejäänud ajal aga pakkuda kogukonnale liikumisvõimalusi jalgsi, rattaga, joostes või ketast lennutades. Pöide terviserada kuulub Eesti terviseradade võrgustikku.

“Terviserada korrastades tuleb palju mõtteid ja ideid, kuidas rada laiendada, täiendada, veelgi atraktiivsemaks muuta ning Pöide terviserada mitmekesistada spordihuviliste Malevamäe Pöide küla, Pöide vald liikumisvõimalusi igal aastaajal. www. terviserajad.ee/tervisekeskus/poide-terviserada Tervis terviserajalt! ” [email protected] +372 5015098 Jüri Linde, projektijuht Projekti kestus: 2012–2014 Projekti maksumus: 16 920 LEADER-toetus: 15 228 Meetme kood: 313 - turismi soodustamine Toetuse saaja: MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus Projekti taust: Merega ümbritsetud Saaremaal on olemas kõik eeldused, et end matkates ja loodust nautides hästi tunda. Paraku on paljud kaunid mererannad roostunud, vanad külateed aastakümnete jooksul metsade rüppe peitunud või võssa kasvanud ning neid on raske üles leida. Kaartidelt leiame vaid asfaltteed ja suured tolmavad kruusateed. Nutiseadmed ja teised elektroonilised abivahendid on kümne aastaga läbi teinud uskumatu arengu ja see ei peatu lähiaastatelgi – kaardimajandus on kolinud pihuseadmetesse ja internetti. õhtuhämaruses ja hommikuvalguses kümneid metskitsi, punahirvi GPS-funktsioon aitab ka kehva orienteerujat õigel teel püsida. ja põtru. Ka linnuhuvilistele on Sõrve säär üks liigirikkamaid Eesti on ainulaadne keskkond maailmas, kus enamik riigi ja huvitavamaid vaatluspaiku Eestis. territooriumist on kaetud interneti levialaga. Karujärve rada - kui rannikurada võib suure tormiga olla ka vilu Peamised tegevused: LEADER-projekt toetas GPS-matkaradade ja tuuline, siis Karujärve rada on metsade varjus ja torm tunnetatav loomise ideed. Kokku kaardistati maakonnas neli matkarada, mis vaid puulatvade mühinat kuulates. Suve lõpul ja sügisel saab kulgevad mööda metsateid ja sihte. Rajad on läbitavad jalgsi või siinsetest metsadest kaasa ka mustika-, pohla- või seenesaagi. jalgrattal ning need on erineva raskusastmega. Laimjala rajal on hea võimalus nautida tüüpilisi Lõuna-Saaremaa rannikulõukaid, vanu asulakohti ja kadastikega vahelduvaid Rannikurada teeb tiiru ümber maalilise Harilaiu ja väisab lehtpuusalusid. legendaarseks saanud viltust Kiipsaare tuletorni ning suundub sealt edasi Kihelkonnale. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Sõrve rada - Sõrve on Eesti päikselisemaid ja samas tuulisemaid Projekti elluviimise käigus oli suurimaks probleemiks ajalooliste teede piirkondi, mille loodus on lummav. Kui astud vaikselt, näed võsastumine ja metsaomanike hooletus, mistõttu teed on hävinud. Projekti tulemusel on nüüd võimalus juhendatud loodusretkele minna ilma giidita. Rada on märgitud loodust koormavat raja- tähistust kasutamata. Hulk paberit jääb kulutamata. Info vaatamis- väärsuste ja teenuste kohta on seotud rajaga nutiseadmes ja seda ei peagi mujalt otsima.

“Info ei ole enam linnas, kui sina oled maal, vaid on paari näpu- MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus liigutuse kaugusel! ” www.karutervis.ee [email protected] +372 5212836 Simmo Kikkas, projektijuht Projekti kestus: 2013 Projekti maksumus:16 396 LEADER-toetus: 14 755 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Eduka Elukorralduse Edendajate Ühendus

Projekti taust: Ehkki Vilsandil elab aastaringselt vaid kümmekond inimesi, on see Eestimaa läänepoolseim asustatud saar suve- hooajal üsna rahvarikas. Üheksa ruutkilomeetri suurusele saarele saab sõita paadiga kümne kilomeetri kaugusel asuvast Papisaare sadamast, matkata kohale kohati vööni vees sumbates üle laidude või kasutada suurte traktorite teenust. Vilsandit külastab aastas hinnanguliselt neli tuhat turisti. Paraku ei hüüa õnnetus tulles ja seda võib juhtuda nii merel kui ka saarel. soetati projekti abil ka päästetöödeks vajalikku väiketehnikat - Seni puudusid Vilsandil võimalused kiireks tegutsemiseks olgu tuletõrjepump, veemahuti, voolikud, päästeriietus ja muu vajalik siis tule- või mereõnnetuse korral. on nüüd saarel olemas. Peamised tegevused: LEADER-programmi abiga asus kohalik Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: kogukond olukorda parandama. Eelkõige keskenduti koolitustele. Projekti elluviimisel tekkis mitmeid lahendamist vajavaid Läbi viidi tuletõrje õppepäev koos Kuressaare päästekeskusega, küsimusi ja probleeme: korraldati kahepäevane esmaabikursus koostöös Saaremaa Punase  Millist varustust on mõistlik saarele soetada? Risti Seltsiga. Piirivalve lennusalk ja Kuressaare kordon aitasid  Kuidas korraldada, et ka talvel, kui saarel on vaid 2–3 korraldada merepäästeõppusi. Lisaks teadmistele ja oskustele inimest, suudetaks vajadusel reageerida? Lahendusi aitasid leida Vabatahtliku Päästeliidu ja Päästeameti inimesed. Terviserikke, merehäda või tuleohu korral on abi saarel olemas – turvalisus on tagatud nii külalistele kui ka saareelanikele. Lisaks turvalisuse ja päästevõime loomisele aitas projekt kaasa koostööle ja kogukondliku elu korraldusele.

“Merepääste, kuid samuti tuletõrje ja esmaabi peaks olema iga Eduka Elukorralduse Edendajate Ühendus MTÜ asustatud saare loomulik osa!” www.prosperousliving.eu [email protected] +372 5064579 Monika Salu, projektijuht Projekti kestus: 2013–2014 Projekti maksumus: 3 944 LEADER-toetus: 2 367 Meetme kood: 312 - Mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus Toetuse saaja: OÜ Liise Talu Ruhnu Saarel

Projekti taust: Ruhnu saar asub Läänemeres Riia lahes ja on Eesti lõunapoolseim saar. Siin kaunis looduses on säilinud ainulaadne kultuuri- ja ajaloopärand. Saarerahva üks oluline sissetulekuallikas on suvine turism. Püsielanikke on saarel umbes 60, kuid suviti külastab saart iga päev teist samapalju turiste. Tavaliselt jäädakse saarele puhkama paariks päevaks. Täna on saarel viis majutajat ja voodikohti ligi 100. Peamised tegevused: LEADER-programmi toel soetati Liise Seni veeti kõigi majutajate voodipesu pesemiseks laevaga 93 km turismitallu väikepesumaja seadmed - pesumasinad, kuivatid kaugusele Kuressaarde suurde pesumajja. Antud tegevus oli aga ja triikimisseade. ebamõistlik: kasutatud pesu tuli kõigepealt transportida Pesumaja avamisega kõrvaldati kitsaskoht saarel - pesumajas on Kuressaarde, sealt pesumajja ning siis puhas pesu sama teed võimalik iga päev pesta kuni 40 komplekti voodipesu. Rahul on pidi Ruhnu tagasi. turismitalud ja saarekülalised. Ka ilmataat võis vingerpussi visata ja siis jäi pesemine viibima. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Pesumaja käivitamise faasis oli probleemiks tööjõupuudus saarel. Toreda juhusena asus pesunaise ametit pidama suvepuhkusel olev õpetaja, kellele saar hakkas meeldima nii, et ta otsustas jääda. Tänaseks on ta Ruhnu põhikooli õpetaja ja koolis on juures kolm õpilast.

“ Ligi 50 kg pestavat pesu iga päev. OÜ Liise Talu Ruhnu Saarel Mis me küll teeksime www.liisetalu.ee pesumajata?!” [email protected] +372 5208756 Luise-Maria Jõers, Liise talu perenaine Projekti kestus: 2012–2013 Projekti maksumus: 189 417 LEADER-toetus: 119 052 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: MTÜ Metsküla Küla Selts

Projekti taust: Leisi vallas elab 2 300 inimest. See Põhja-Saaremaa piirkond on tuntud looduskauni kohana ja Saaremaa ühe mere- väravana. Põhja-Saaremaal asuvas 100 elanikuga Metsküla külas elab palju noori peresid. Küla keskel asuvas ajaloolises mõisahoones asuvad raamatukogu, seltsimaja ja lastehoid. Külakogukonnale meeldib koos toimetada ja seltsielu edendada. Lastehoiu idee sai alguse, kui vald pidas vajalikuks lõpetada Kui varem töötas Metsküla lasteaed Pärsama lasteaia filiaalina Metsküla lasteaia tegevus ja selle piirkonna lastel oleks tulnud vaid kolm poolikut päeva nädalas, siis nüüd muudeti päevahoid hakata käima Pärsama lasteaias 21 kilomeetri kaugusel. Olukord viiepäevaseks. tekitas lastevanematele tõsist muret ja külakogukond otsustas renoveerida mõisahoone teise korruse ja hakata pakkuma laste- Peamised tegevused: Remonditud ruumides on kohti 12 päevahoiu teenust. lapsele. Seal töötavad kaks kasvatajat ja kokk, kes teeb lastele kolm korda päevas süüa. Lastehoid sai 2013. aastal endale ka mänguväljaku (atraktsioonid, kiige, liivakasti) ja piirdeaia. Metsküla lastepäevahoid kuulutati Leisi valla aasta teoks 2013.

Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Alustamisraskustest võib ära tuua vajaminevate lubade aega- nõudva saamise ja köögi töösserakendamise keerukuse, mis kohati vajab lausa professionaalset abi.

“2014. aastal oli lastehoidu taotlusi rohkem kui kohti. Järgnevaks kaheks aastaks on samuti avaldused esitatud. MTÜ Metsküla Küla Selts Oleme loonud lahenduse, mis Arli Toompuu rõõmustab 12 last, 24 lapse- [email protected] +372 56577421 vanemat ja 48 vanavanemat.” Arli Toompuu, projektijuht Projekti kesvus: 2011–2014 Projekti maksumus: 272 900 LEADER toetus: 203 438 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Muhu Vallavalitus, Jööri Küla Selts, Tagavere Optimistid, Laimjala Jahiselts, MTÜ Meremaa, Salme Jahiselts, MTÜ Õiene, MTÜ Meremaa Leina Küla Selts Projekti taust: Kogukonnaköögid on projekt, mille eesmärk on edendada kohalikul toorainel ja traditsioonidel põhineva toidu töötlemist ja turustamist. Projekti idee sai alguse 2009. aastal Saarte Koostöökogu ja väike- tootjaid ühendava Saaremaa Turundusühingu poolt. Põhjuseks oli asjaolu, et käsitöötoidu väiketootmine Saaremaal praktiliselt puudus, samas oli vahepeal kehtima hakanud uus seadus, Peamised tegevused: LEADER-programm toetas erinevatesse mis võimaldas erinevatel tootjatel ühise köögi kasutamist. kogukonnale kuuluvatesse köökidesse seadmete soetamist ja Idee köökide loomiseks ei sündinud üleöö – ka meie naabersaarel investeeringuid, mis olid vajalikud köögi vastavusse viimiseks Gotlandil on ühisköök, tänu millele on tõusnud sealsete väike- Veterinaar- ja Toiduameti nõuetega. Gotlandil käidi tutvumas töötlejate arv ja paranenud kohaliku toidu kättesaadavus. ühisköögi võimalustega ning siin viidi köökide perenaistele läbi erinevaid koolitusi. Projekti tulemusel loodi eeldused ja võimalused väikeettevõtlusega alustajatele ja hooajalistele toidutootjatele. Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: Põhiline kitsaskoht, mis projekti elluviimise käigus ilmnes, oli see, et kogukonnaköökidel oli küll eeldus olla köögi operaator, puudub aga valmisolek olla toidukäitleja ning pädevus nõustada neid, kes sooviksid olla köögi kasutajad toidukäitlejana. Olukorra lahendamiseks loodi koduleht www.kogukonnakoogid.ee, kust alustav ja tegutsev ettevõtja saab teavet seadusandlusest ja köökides pakutavatest võimalustest.

“Kohalik toit on tervislik, toodetud keskkonnasäästlikult ja koduselt. Me teame, mis seal sees on, see on meie oma asi... ” Lisainfo [email protected] Urve Lillimägi, MTÜ Õiene Projekti kestus: August 2011 Projekti maksumus: 2 000 LEADER-toetus: 2 000 Meetme kood: 431 – SKK eriprojekt Toetuse saaja: Saarte Koostöökogu MTÜ

Projekti taust: Gotland on päikeseline ja roosidesse uppuv Läänemere saar, mille elanike peamiseks elatusallikaks on suvine turism. Gotland on hea näide sellest, kuidas ühendada loodus- ja kultuuri- pärand teeninduse ja teenustega, tehes saare külastusest turistidele meeldejääva mälestuse ning võimaldades kohalikel tegeleda turismiäriga.

Peamised tegevused: Kui Saaremaa LEADER-tegevusgrupp Tiia Alesmaa Saksa Talupoest, Triin Kivimaa Ohessaare Tuulikust Gotlandit külastas, tekkis idee väiketöötlemisega tegelevate ning Aivo Kanemägi Karja Pagariärist kaheks nädalaks Farö saarele pagarite saartevaheliseks koostööks. Saarte Koostöökogu ja omandama uusi teadmisi ja oskusi pagaritööst ning toodete Gotlandi Maamajandusseltsi LEADER-projekti „Pagarisellideks müügist. Lisaks ametialase taseme tõstmisele saadi kogemuse Gotlandile“ raames sõitsid Marju Müür Koplimäe Mahe Talust, võrra rikkamaks ka kohalike väikeettevõtjate elulaadi, töökultuuri ja traditsioonide osas. Kodusaarele naasnuna on pagarisellid paljudel üritustel seisnud ühise müügilaua taga ja tutvustanud ka siinsele rahvale naaber- saare pagaritooteid – nüüd aga juba enda küpsetatuna. Kuid meiegi sellid said gotlandlastele midagi õpetada, näiteks traditsioonilist juuretisega rukkileiva valmistamist. Nii et kasu oli kahepoolne ja tõdemus, et väiketöötleja eelis suure ees on kvaliteet ja paindlikkus, leiab kinnitust nii Rootsis kui ka Eestis.

“Gotlandil kogetu lisas enesekindlust, et väikesel pereettevõttel on võimalik kasvada suureks ja olla jätkusuutlik ka tasapisi arenedes. Hästi müüva toodangu puhul loeb kvaliteet, mitte Lisainfo [email protected] kvantiteet, ning kvaliteetne Pagarite blogi toidutoodang on väikeettevõtja pagaridgotlandil.wordpress.com peamine trump suurtööstuste ees.” Triin Kivimaa, Ohessaare Tuulik Projekti kestus: 2011–2012

Projekti maksumus: 4 783 LEADER-toetus: 4 305 Meetme kood: 322 - külade uuendamine ja arendamine Toetuse saaja: Saarte Koostöökogu MTÜ

Projekti taust: Veel paarkümmend aastat tagasi oli tavaline, et maakoolide kööke varustasid enamasti kohalikud tootjad. Oli mõeldamatu, et kartulit, köögi- ja puuvilju, samuti ka piima peaks kauplustest või hulgiladudest ostma. Lasteasutused tohtisid kasutada koduköögis tehtud hoidiseid ja neid ka ise valmistada. Paljudel koolidel oli oma aed, kus laste abiga kasvatati koolisöökla tarbeks köögivilja. 2010. aastal viidi läbi uuring kohaliku ja mahetoodangu kasutamisest mitmeid antud teemat käsitlevaid loenguid ja praktilisi töötubasid, meie lasteasutuste köökides. Saadi kinnitust tõsiasjale, et suurem samuti kohtumisi talunike ja tootjatega, et otsida lahendusi osa toidust meie laste söögilaual pole toodetud Saaremaal ja kitsaskohtadele tooteinfo kättesaadavuse ja logistikaprobleemide köögipersonali teadlikkus tervislikust toidust on madal. osas. Projekti ideega tulid eelkõige kaasa lasteaiad, kus laste- Peamised tegevused: Olukorra parandamiseks alustati vanemate makstav söögiraha on reeglina suurem koolidele LEADER-programmi toel Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa tegevusgruppide eraldatud riiklikest vahenditest. vahel koostööprojekti, mille eesmärk oli tõsta laste toidulaua eest vastutajate teadlikkust tervislikust toidust ning kohaliku ja mahe- Esilekerkinud probleemid/saadud õppetunnid: toodangu kasutamise vajalikkusest. Projekti käigus viidi läbi Sihtgrupi huvi ja teadlikkus kohaliku ja mahetoidu eelistest ja kasulikkusest tõusis märkimisväärselt, lasteaiad sõlmisid otse- kontakte talunikega ja ka omavahel. Mitmel lasteaaial tekkis huvi antud teemavaldkonnaga edasi tegeleda ning suunata saadud teavet lastele ja lastevanematele. Heaks näiteks on Valjala lasteaia projekt „Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks“.

“Pakkudes lapsepõlves parimat toidulauda kohaliku toidu näol, kujundame lapses käitumistavasid, mis muudavad tema elu täisväärtuslikumaks ja loodust väärtustavaks.” Lisainfo [email protected] Maiu Raun, Kärla lasteaia juhataja Projekti kestus: 2012–2014 Projekti maksumus: 35 000 LEADER-toetus: 31 500 Meetme kood: 322 - Elukeskkonna kvaliteedi tõstmine Toetuse saaja: Saarte Koostöökogu MTÜ

Projekti taust: Growing Gastronauts (Sirguvad Söögisellid) projekt on jätkuks juba elluviidud koostööprojektile „Kohalik toit kogukonna toidulauale“, milles osalesid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa LEADER-tegevusgrupid. Projekti ideeks on tutvustada koolilastele, õpetajatele ja kooli köögipersonalile erinevaid etappe toidutootmise tarneahelas „põllult potti“. Partneriteks said Prantsusmaalt LAG Pays Vallée du Loir, Inglismaalt Central Warwickshire Villages LAG ja Shropshire Koolide köögipersonalile korraldati tervisliku toitumise alaseid Hills AONB Partnership ning Eestist Saarte Koostöökogu ja koolitusi ja küllap andis koos tuntud telekokkadega toidu- Hiidlaste Koostöökogu. valmistamine meiegi kokkadele uusi ideid, kuidas toite tervis- Peamised tegevused: Et jõuda tervisliku ja maitsva toidu likumaks, maitsvamaks ja kaasaegsemaks muuta. Lisaks said nad valmistamise saladusteni, peab tundma kogu teekonda, mida üks oma silmaringi avardada ka Prantsusmaa ja Inglismaa partner- põlluand või laudasaadus läbib. Taludega tutvumine, oma kooli koolide külastamise käigus. köögiviljapeenarde rajamine ja hooldamine, seal kasvatatust Projekt võitis Põhja- ja Baltimaade LEADER-projektikonkursil hoidiste valmistamine ja SaareMaaPäeva Turupäeval nendega auhinna kategoorias „Kohalikud ressursid ja keskkond“. Sirguvad kauplemine, söögivalmistamine tippkokkade juhendamisel ja Söögisellid valiti 14 parima LEADER-projektinäite hulka Euroopas, koolisöökla muutmine üheks päevaks restoraniks – kõike seda neid kajastati ka Euroopa Maaeluarengufondi välja antud trükises said Sirguvad Söögisellid ise läbi teha. "EAFRD Project Examples 2007–2013". Kuigi projekti tegevused alles käivad, on selle mõju märkimis- väärne. Koolid pööravad senisest enam tähelepanu toodete tervislikkusele ja kohalikule päritolule, rajatud koolipeenardel kasvatatakse kooli jaoks ürte jm. Koolilaste huvi toidu kasvatamise, valmistamise ja müügi vastu on kõrge. Koolide ja talunike koostöö on kandnud samuti vilja – koos korraldati lastele kahepäevane toidulaager.

Sulvi Munk, projektijuht “Kool on väärtuste ja hinnangute kujundaja. Seega loob “põllult potti” valdkonnaga tegelemine koolile hea ja positiivse kuvandi ja annab lastevanematele kindluse.”

Sulvi Munk, projektijuht

Lisainfo: www.skk.ee Selles kogumikus on kajastatud väike osa Saare maakonnas aastatel 2008–2013 elluviidud 291 maaelu arengut toetavast projektist, mida on kaasfinanseerinud ELi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.

SAARE MAAKOND: Maakonnas on16 omavalitsusüksust, 1 linn ja 15 valda. Kahel väikesaarel – Muhu ja Ruhnu saarel on omaette valla staatus.

SAAREMAA: Pindala 2672 km2 Elanikke 32 800 Asustustihedus 12.3 inim/km2 MUHU SAAR: Saaremaa on kõige suurem saar Eestis, Läänemere Pindala 206 km2 suuruselt teine saar Gotlandi järel. Euroopa Liidu geograafiline keskpaik (arvestades sisse ka saared) Elanikke 1 697 2 asub Saaremaal Kärla vallas. Asustustihedus 8.2 inim/km RUHNU SAAR: Merelinn Kuressaare on Läänemere ääres asuv Pindala 11.9 km2 Saaremaa pealinn, mis sai linnaõigused 1563. aastal. Kuressaares on umbes 14 100 elanikku. Elanikke 100 2

Kas teadsid? Asustustihedus 8.4 inim/km

Väljaandja: Saarte Koostöökogu MTÜ Fotod: Alar Allas, erakogu Tekstid: Sulvi Munk, Aivar Kallas Kujundus: Enviz OÜ Keeletoimetaja: Triin Siiber Trükk: SYS Print OÜ Trükis on toetatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader meetme vahenditest © Saarte Koostöökogu 2014 Kuressaare