Harju-Risti Ja Altküla Arengukava Aastateks 2010-2015

Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015

Padise vald Harju-Risti SISSEJUHATUS

Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010- Arengukava koostamisel võeti aluseks Põllumajan- 2015 on kohalike elanike kokkulepe külade soovi- dusministeeriumi välja antud „Külade arengukava tavast arenguteest ja prioriteetsetest tegevustest koostamise käsiraamatu“ ja Vabariigi Valitsuse eesmärkide poole pürgimisel. 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste Käesolev dokument on külade tegevuse, eesmär- arengukavade liigid ning nende koostamise, täien- kide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks. damise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ toodud põhimõtteid ja soovitusi. Harju-Risti asub Harjumaa edelaosas Padise vallas, 55 km kaugusel Tallinnast Harju-Risti- Riguldi- Arengukava koostamine jagunes järgmisteks Nigula maantee ääres. Altküla paikneb Harju-Ristilt sammudeks: 1.5 km kaugusel ja seda rahvaarvult tagasihoid- likumat asumit võib sisuliselt pidada Harju-Risti I samm osaks. Ka ajalooliselt on tegemist ühtse, võrdlemisi tervikliku asundusega (vt peatükk „Ajaloost“) ning 2009. a juunis ja septembris toimusid külakoosole- piirid külade vahel on pigem tinglikku laadi. kud küla hetkeolukorra analüüsimiseks ja tulevi- Käesoleva arengukava väljatöötamisel osalesid kuvaate määratlemiseks. Jõuti arusaamisele Harju- mainitud kahe küla elanikud ja seega võib enamiku Ristit esindava eraõigusliku juriidilise isiku loomise arengukava punktide puhul pidada nime „Harju- ja arengukava koostamise vajalikkusest. Risti“ all silmas kahte küla tervikuna. Koosviibimistest võttis osa 19 inimest, üheskoos töötati välja külaelanike rahulolu ja soove selgi- Harju-Risti ja Altküla arengukava on vajalik, et tavad ankeedid, mis saadeti laiali posti teel. Algas parandada neis külades elukvaliteeti ning ise kogukondlik diskussioon Harju-Risti eluolu üle. tugevnedes ka naaberküladele lisaväärtusi pakkuda. Peamisteks arengueelisteks on küla elanikkonna II samm noorus, hea asukoht koos looduskauni ümbru- sega ning haruldane kultuuripärand. Vajaka jääb 2009. aasta oktoobris-novembris leidsid aset kolm ühtekuuluvustundest ning elementaarsetest arengukavale keskenduvat külakoosolekut. avalike teenuste tarbimise ja vaba aja sisustamise Tehti paiga SWOT-analüüs ning lepiti kokku esma- võimalustest. Küla vajadused on arvesse võetud tähtsad eesmärgid (külaseltsi asutamine, koostöö arengueelistuste ja eesmärkide püstitamisel, mis arendamine, Risti kiriku remont) ja n-ö teise ringi arengukava järgnevates peatükkides kajastamist eesmärgid (seltsimaja, külastuskeskuse rajamine). leiavad. Kokku osales nendel kolmel külakoosolekul 47 inimest erinevatelt elualadelt ja vanuserühmadest Arengukava koostamine on algatatud EELK Risti kellest osad olid Harju-Ristil sündinud ning mõni koguduse ja kujunemisjärgus oleva MTÜ Harju-Risti alles loetud kuud tagasi siia kolinud. Esindatud olid Külaseltsi initsiatiivil, rahastas Kohaliku Omaalga- nii Harju-Risti kui ka Altküla elanikud Aktiivsete tuse Programm ja EELK Risti kogudus. Ekspertidest mõttevahetuste tulemusena kerkis esile oma oli vabatahtliku nõustajana kaasatud Kultuuriminis- juhttuumik, kelle abi ja energia panustamine teeriumi arendusosakonna juhataja, laialdast aren- arengukava valmimisse on hindamatu. gukavade koostamise kogemust omav Ragnar Siil.

Sissejuhatus 1 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 III samm raamatukogus. See andis huvitatutele võimaluse protsessiga kursis olla ja ettepanekuid esitada ka Küla arengukava koostamisse ja tegevuste pla- väljaspool koosolekuid. neerimisse andsid oma osa noorema põlvkonna esindajad. Harju-Risti Põhikoolis kirjutasid 20 V samm õpilast essee oma arvamustest ja unistustest seoses Harju-Risti ja selle ümbruskonnaga. Panus on seda 13.01.2010 külakoosolekul valiti külavanem ning olulisem, et just see põlvkond mängib võtmerolli kinnitati käesolev arengukava. Harju-Risti jätkusuutliku arengu tagamisel. Külakoosolekute protokollid on toodud lisas 1. IV samm

Küla arengukava oli valmimisprotsessi vältel Harju-Risti arengusuunad on koostatud kindlas visandina kättesaadav Harju-Risti blogis, mis loodi usus koha väärtusesse ja arengupotentsiaali ning novembris veebilehe pilootprojektina, Risti kogu- sealsete elanike võimesse ja tahtesse oma kodu- duse kodulehel ning trükitud kujul ka Harju-Risti kohta jätkuvalt paremaks muuta.

Arengukava koostas külakoosolekute põhjal Evelin Niinemaa

Sissejuhatus 2 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 SISUKORD

SISSEJUHATUS 1 SISUKORD 3 AJALOOST 4 TÄNAPÄEVAST 5 Inimesed 5 Küla majanduslikud olud 6 Infrastruktuur ja ruumikasutus 6 Küla paiknemine ja looduslikud olud 7 Küla muutumine ja arengutendentsid 8 Harju-Risti Padise valla arengukava kontekstis 8 AINULAADSUS 10 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 11 TULEVIKUVAADE 14 ARENGUEELISTUSED 14 EESMÄRGID 14 ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA KORRIGEERIMINE 17 VIITED 17 AJALOOST

Harju-Risti ajaloost kõneledes võib alustada 1283. nö uuselamurajooni liitmisel. Lõplikult hävinud aastast, kui ajalooallikates mainitakse esmakordselt Risti mõisa ümbrus omandas tõenäoliselt samal ajal Külasalu küla (Cullensele). Külasalu naaberküladeks nimetuse Altküla. Seega pole Altküla näol ajaloo- olid Kalamatsu küla lõunas, Kõmmaste küla idas ja liselt olnud tegemist iseseisva külaga; praegugi Vilivalla küla läänes. on kahe küla vaheline piir pigem teoreetilist laadi. 13.-14. sajandil rajati Külasallu Padise kloostri Et sidemed kahe küla vahel on väga tihedad, on tsistertslaste poolt Risti kirik, millest tulenevalt kan- käesoleva arengukava loomisprotsessis aktiivselt navad nii kirik kui ka küla võõrkeelses kirjanduses ja osalenud ka Altküla elanikud ning arengukava võib kaartidel nimesid Crux või Kreuz. vaadelda kahe küla ühise töö viljana, mis loodeta- Veel 1725.-1726.a adramaarevisjoni ajal on juttu vasti mõjutab positiivselt mõlema küla elu. küll Risti mõisast (Creutzhoff), kuid küla nimena on Nõukogude ajal kuulus Harju-Risti kui Läänemere endiselt kasutusel Külasalu (Küllasall). 18. sajandi äärde viivate teede sõlmpunkt samuti kinnisesse jooksul vajub Külasalu nimi unustusse ning asen- piiritsooni. Niisiis on paik jäänud aastakümnete dub nimetusega Kirikküla, millega paralleelselt vältel laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale ja kasutatakse ka nimekuju Risti. selle põhjalikum tutvustamine, millele ka arenguka- Nimetus Harju-Risti pärineb entsüklopeedia vas tähelepanu pööratakse, on igati asjakohane. andmetel õige hilisest ajast, täpsemalt aastast 1977. Harju-Risti moodustati Kirikküla küla ja Risti Kasutatud kirjandus: asunduse, sealhulgas kolhoosikeskusesse rajatud ENE III; Heino Ridbeck ‘Padise läbi aegade’ Tln 2005

Ajaloost 4 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 TÄNAPÄEVAST

Harju-Ristil on kaks teineteisest 1.5 km kaugusel Haridustaseme kohta statistika puudub, kuid asuvat keskust, mille ümber paikneb enamik elu- tõenäoliselt on enamikul Harju-Risti elanikest majadest. Üks tsenter on kool ja teine kirik, viimase kutseharidus. ümbrust nimetatakse Kirikkülaks. Külas on grupp inimesi, kellel on tootmis- ja kor- raldustöö kogemus erinevatel aladel: ettevõtluse Inimesed alustamine ja koordineerimine, finantsjuhtimine, projektide kirjutamine ning ürituste korraldamine. Harju-Risti on Padise kõrval valla teine suurima rahvaarvuga küla. Harju-Risti ja Altküla rahvaarv aastatel 2004-2009. 1.01.2010 seisuga oli Harju-Ristile 2004 2005 2006 2007 2008 2009 registreeritud 360 ja Altkülasse 56 Altküla 64 64 61 61 62 56 inimest. Harju-Risti 407 404 397 382 371 360 Sooliselt moodustasid kahe küla elanikest ca 50% mehed ja 50% naised. Tegemist on noore (noore- Järgnev tabel annab ülevaate muutustest Harju-Risti ja Altküla neva) külaga, vt tabel allpool. elanikkonnast aastakümnete lõikes. Suur osa Harju-Risti elanikkonnast moodustub sinna nõukogude ajal 01.01 01.01 01.01 01.01 01.01 kolhoosi tekkega elama asunutest 1970 1979 1989 1999 2010 ja nende järeltulijatest, rohkem Altküla 90 71 67 74 56 põliseid kohalikke on Altkülas ja Harju-Risti 179 270 401 414 360 Harju-Risti Kirikküla osas. Enamus rahvastikust on paikne. Pendel- rännet esineb nt tööga seotud Harju-Risti ja Altküla elanike vanuseline koosseis 01.01.2010. asjaoludel ja ennekõike noorte 0-14 15-29 30-44 45-59 60-74 75-… Kokku seas, kes pärast põhikooli asuvad Altküla 2 17 13 19 3 2 56 mujale õppima ning nädalavahe- Harju-Risti 42 116 69 86 33 14 360 tustel ja koolivaheaegadel kodu külastavad.

Rahvaarv on viimastel aastatel on pisut kahanenud. Arengukava koostamise hetkel ametlik külaselts Selle on tinginud mitme asjaolu kokkulangevus: ja külavanema institutsioon puudub. Samuti jääb • lõpetasid suured klassid ja õpilased, kes läksid vajaka ühisüritustest ja traditsioonidest (selle kohta mujale õppima, registreerisid end kooliga vt hetkeolukorra analüüsist). samasse piirkonda • nagu Eestis üldiselt, on ka Harju-Ristil suremus suurem kui sündivus. • töökohtade vähenemine kohapeal • paljud noored pidid ennast välja registreerima, et lapsed linna lasteaia järjekorda panna

Tänapäevast 5 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Küla majanduslikud olud ratsutamne jne) Töötuse määra kohta külade kaupa info puudub. Harju-Ristil tegutsevad järgmised ettevõtted: Terves Padise vallas, kus hetkeseisuga elab kokku • Menalte OÜ - üld- ja tsiviilehitustööd, sõiduau- 2050 inimest, on registreeritud 76 töötut. tode, väikekaubabusside ja veoautode rentimi- ne ning tööjõu värbamine ja tööjõuga varusta- Lähim statsionaarne raviasutus asub Tallinnas. mine Kiirabiteenuseid osutab Keila kiirabi. Lähim pere- • KimmerEst - Harju-Risti kaupluse omanikfirma, arst on Padise külas; vastuvõtt toimub kaks korda mis tegeleb ka Padisel sõiduautode tehnohool- nädalas ka Harju-Ristil. duse ja remondi ning rehvide ja sisekummide Külas ei ole postkontorit (lähim 8 km kaugusel Padi- paranduse ning jaemüügiga. sel), tanklat (lähim 7 km kaugusel Padisel), apteeki • OÜ Laheotsa - kodumaise köögi- ja juurvilja kas- (lähim 15 km kaugusel Rummul) ega sularahaauto- vatamine ja töötlemine. Põhisortimendi moo- maati (lähim Rummul). dustavad kartul, porgand, punapeet ja kaalikas, mida müüakse Laheotsa ja Villeri kaubamärgi Ühistranspordiühendus valla keskuse ja lähimate all. Ettevõte tegutseb suurel maa-alal, millest linnade- Keila ja Tallinnaga- on heal tasemel. osa asub Padisel ja osa Altkülas. Inimesed, kes töötavad Harju Elektris või Keilas • OÜ Ronoton - teraviljakasvatus. laiemalt, võivad esimese sõidu teha juba enne kella • OÜ Ekoy Elektroonika - elektronlampide, kines- 5 hommikul. Buss väljub Harju-Ristilt valla keskuse koopide ja muude elektronkomponentide toot- poole tööpäeviti 11 korral päevas, lõpp-peatuseks mine. Pärast uue hoone valmimist kolis ettevõte on enamasti Keila (spetsiaalselt töötajate huvisid harju-Ristilt Altkülasse. arvestades peatus „Harju Elekter“ ), kahel korral • Rätsepa Turismitalu - lisaks puhkemajale ka jaa- päevas viib ühistransport pealinna. nalindude kasvatus. Müüakse jaanalinnu mune, Risti Põhikoolis õppivaid lähikülade lapsi teenindab jaanalinnu munakoorest tehtud kaelaehteid koolibuss. ning paabulinnu saba sulgi. Infrastruktuur ja ruumikasutus Kohapeal pakuvad tööd ka põhikool (12 pedagoogi + abipersonal), lasteaed (3 kasvatajat, 2 abiõpetajat Elulised vajadused (joogivesi, elekter jms) on +abipersonal) ja raamatukogu (1 töötaja). teadaolevalt rahuldatud igas majapidamises. 1995. aastal rekonstrueeriti Harju-Ristil puhastusseade ja Suur osa Harju-Risti elanikest töötab Keilas ja Padi- torustik. sel ning on ka neid, kes igapäevaselt Tallinna või Paldiski vahet sõidavad. Ka Harju-Ristil tegutsevates Harju-Risti asub asfaltiga kaetud maantee ääres, ettevõtetes leiba teenivad inimesed võivad töö mis on rahuldavas seisukorras. Ühendustee Alt- iseloomu tõttu (näiteks kui renoveerimistöö objekt külaga on aga kehvas seisundis. Puuduvad kerg- asub muus asulas/ transporditööd) täita tööülesan- liiklusteed ja tänavavalgustus Altküla, Kirikküla ja deid mujal kui Harju-Ristil. Harju-Risti keskuse vahel. Ei ole ka orientatsiooni infrastruktuuri: teeviitasid ja Lähiküladest on kohalikele suuremad tööandjad: kaarte. • Kemendro OÜ - Pae külas asuv ettevõte, mille Mobiilsidelevi ja e-küla on hästi arenenud ja laial- tegevusaladeks on auto-kaubavedu ning ehitis- daselt elanike seas kasutusel. te remont ja renoveerimine. • M.V.Wool AS - Vihterpalus tegutsev kala ja ka- Enamik Harju-Risti inimesest elab kahe- ja kol- latoodete töötlemise ja säilitamise ning nende mekorruselistes korterelamutes, mida on kokku hulgimüügiga tegelev firma. kaheksa. Moodustatud on üks korteriühistu. Kaarti • Pedase Külalistemaja - majutusettevõte Vihter- majade paiknemisest vt lisa 2. Majade ümbruses palus. on võimalus peenramaad harida. Harju-Ristil on • Vihterpalu mõis - turismindusettevõte (maju- ka individuaalelamuid, millest mõni on kasutusel tusteenused koos ajaveetmisvõimalustega: golf, suvilana.

Tänapäevast 6 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 rakendada külaelanike huvides (seltsimaja, noorte- Harju-Ristil tegutseb lasteaed „Tibupere“, mis keskus vms). kuulub Padise valla lasteaia koosseisu, asudes ühe Harju-Risti Risti kirik (www.ristikirik.ee) kuulub 1973. aastal ehitatud elumaja kolmest korterist EELK Lääne-Harju praostkonna Risti kogudusele, lasteaiaks kohandatud ruumides, mis vajab hädasti mille liikmete koguarv 640 inimest. Kirik ehitati remonti. Harju-Ristile algselt Padise kloostri kabelina 13. saj Padise valla lasteaed on Padise valla munitsipaalal- lõpul, pühakoja ehitus lõpetati 15.sajandi esimesel luvusega lasteasutus. poolel (Eesti Arhitektuur, 1997.) Arhitektuuriliseks Hetkeseisuga käib Harju-Risti rühmas 25 last, kellest vaatamisväärsuseks on Harju-Risti kiriku ainulaadne umbes 20 on Harju-Risti külast. Kasvatajaid on poolringikujuline torn. kolm, nende abisid kaks. Padise lasteaial on oma arengukava, mis on vastu Kiriku juures asub esimese Eesti Vabariigi ajal ehi- võetud 2006. aastal. tatud kihelkonnamaja, kus tegutsevad laulukoor ja pühapäevakool. Kihelkonnamajas toimub kogu- Harju-Risti Põhikool (http://ristipk.edu.ee) on duse õpetaja vastuvõtt ning maja on mitmetele Padise valla munitsipaalasutus, mille teeninduspiir- inimestele kooskäimise kohaks. Risti kogudus on kond hõlmab 30km suurust 13 külaga ala. Kool on kiiresti arenev ühendus, mis ei tegele kitsalt kultus- tegutsenud juba 1683./1684. aasta talvest. like toimingutega. Hetkeseisuga õpib seal 73 õpilast ja töötab 12 Koguduse eestvedamisel on Harju-Risti endise pedagoogi. Antud arvud on jäänud aastate lõikes ambulantsi ruumides avatud Sõbra Tuba, kus suhteliselt püsivaks. vähekindlustatud pered saavad sümboolse summa Kool kuulub B.G.Forseliuse Seltsi ning Eesti Peda- eest või tasuta riideid ja esmatarbekaupu soetada. googika Ajaloo Seltsi. Kogudus korraldab erinevaid laagreid (laste- ja 1930. aastal ehitati Harju-Ristile koolimaja, kus oli noortelaagrid, paarisuhte laager noortele peredele) kolm avarat klassiruumi, saal näitelavaga, õpetajate ning on kandvaks jõuks külaelu edendamises, olles tuba, riietehoid ja WC-ruumid. Mansardkorrusel ka Risti külaseltsi initsiaatoriks ning korraldades asusid kolm ühetoalist korterit õpetajatele ja kaks koolitusi piirkonna sädeinimestele suurt tuba õpilaste internaadi tarvis, mis kõik hiljem Viimased neli suve on osa võetud Teeliste kiriku klassiruumidena kasutusele võeti. Tänaseks on kool projektist, mille raames on ca 30 kohalikku suve ümber kolinud äsja renoveeritud ja ruumikaks, vältel kirikut kõigile avatud hoidnud. nägusaks kooliks kohandatud endisesse Kungla 2010. aastal koostatakse ja võetakse vastu EELK kolhoosi administratiivhoonesse küla keskel. Risti koguduse arengukava. Koolimajas asuvad ka raamatukogu, avalik inter- netipunkt, arvutiklass ja spordisaal. Tegutsevad Lisaks Risti kirikule asuvad Harju-Ristil järgmised mitmed huvialaringid: koduloo ja loodus-, laulu-, muinsuskaitsealused objektid: Harju-Risti külakooli spordi-, arvuti-, kandle- ja peotantsuring jne. hoone, Vabadussõja mälestussammas kirikuaias, Haridusasutuse ruumid on olulised sotsiaalsele Harju-Risti (EAÕ) kalmistu, Harju-Risti kirikuaed, infrastruktuurile: seal tegelevad huvitegevusega ka Harju-Risti vana kalmistu ja muistne asulakoht. täiskasvanud külaelanikud, näiteks käivad mehed võrkpalli mängimas. Ka Risti Põhikooli aastateks Harju-Risti külas asub ka TREVile kuuluv maja 2008-2011 koostatud arengukavas toodud (Harju-Risti meistripunkt), mis tänase seisuga seisab visioonis on muuhulgas märgitud, et kool peab tühjana. olema maksimaalselt avatud vabaaja- koolituse- ja koostööüritusteks õpilastele, vanematele ja ümb- Küla paiknemine ja looduslikud olud ruskonna elanikele. Harju-Risti paikneb Harjumaa edelaosas Padise Vallale kuuluv endine koolimaja seisab hetkel tüh- vallas 55 km kaugusel Tallinnast Harju-Risti - Riguldi jana, olles kasutamiseks liiga ohtlikus seisukorras. - Nigula maantee ääres. Üleriigilise tähtsusega Puudub selge tulevikuvisioon, mis ehitisest saab. teedest on lähim Tallinn - Vana-Haapsalu maantee, Ruumikat ja kena arhitektuuriga hoonet saaks mis jääb külast 6 km kaugusele kagu poole.

Tänapäevast 7 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Harju-Risti asetseb valla keskpaigas, keskuse Risti piirkonda on võimalik 150 uue ühepereelamu (Padise küla) ja Harju-Risti vahemaa on 8 km. rajamine3, ei ole ehitustegevuse elavnemist külas Lähim väikelinn on Keila, mis jääb 30 km kaugusele ette näha ning tõenäoliselt on ka viie aasta pärast kirdesse. Harju-Risti oma korterelamute ja individuaalela- Küla paiknemisest maakonnas ja vallas annab mutega samasugune küla kui täna. Ehitustegevus ülevaate lisa 3 küla tihehoonestusega piirkondades saab toimuda Harju-Risti asub tasase pinnamoega sisemaal, ainult üldplaneeringu alusel koostatud detailpla- veekogusid külas peale suhteliselt kinni-kasvanud neeringute järgi. metsatiigi ei ole. Maastikulistest muudatustest on märgata mõnin- Hoonestus on koondunud kahe keskuse - kiriku ja gast kasutusel mitteolevate põllumaade kinniskas- kooli - ümber. Ligi 50% küla piiridesse jäävast alast vamist. Kas selline tendents jätkub, on keeruline on kaetud okasmetsaga, mis kuulub peamiselt rii- prognoosida. gile. Ülejäänud maa-ala on suuresti kaetud ettevõt- Suurinvesteeringute prognoosist saab ülevaate jatele ja eraisikutele kuuluvate teraviljapõldudega. peatükis „Harju-Risti Padise valla arengukava Looduslikke kaitsealasid küla territooriumil ei ole. kontekstis).

Maastikulisi seoseid vt lisa 4. Harju-Risti Padise valla arengukava Harju-Risti küla näol on tegemist esmatasandi ehk kontekstis kohaliku keskusega. Antud mõistega tähistatakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis teatud piir- Padise valla visioon on sõnastatud järgmiselt: konna elanikele on esmaseks tõmbekohaks. Selles • PADISE VALD on atraktiivne, arenenud ja edu- keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt algkool, kas, vähemalt 4000 elanikuga omavalitsus; kauplus, sidejaoskond jt. Padise vallas on välja kuju- • PADISE VALD on säästva arengu põhimõtteid nenud kaks esimese taseme keskust - Harju-Risti ja järgiv omavalitsus, mille loodusmaastikud ja Padise, mille vahel jaotuvad valla väiksemad külad. rannikualad on hästi säilitatud ning kaitstud; • PADISE VALD on looduslähedast, tervislikku, Harju-Risti on esmatasandi keskuseks Padise valla turvalist ning kaasaegset elu-, õppimis- ja 24-st külast järgnevatele: Alliklepa, Altküla, Hatu, töökeskkonda võimaldav, atraktiivne elamu- ja Keibu, Kõmmaste, Pae, Pedase, Vihterpalu, Vilivalla, suvilapiirkond Tallinna läheduses; Vintse ja Änglema küladele1. Mitmed neist küladest • PADISE VALD on mereäärne paljude ajalooliste on populaarsed suvituskohad. Kokku elab selles huviväärsuste, kauni loodusega ja hästi toimi- piirkonnas ca 1000 inimest. vate sadamaga omanäoline vald, mis pakub mitmekülgseid puhkamise, vabaaja veetmise ning meelelahutuse võimalusi kohalikele elani- Küla muutumine ja kele ja külalistele; arengutendentsid • PADISE VALD on arenenud väike- ja keskmise ettevõtlusega; toetab turismi, teenindust ning Harju-Risti puhul on tegemist „äratamata küla“ kohalikul toorainel põhinevat keskkonnasõbra- arengutasemega, mida iseloomustab ühtekuulu- likku ja säästlikku tootmist; vustunde ja traditsioonide puudumine ning see, et • PADISE VALLA maanteed on heas korras, soo- ei ole välja kujunenud toimivat kogukonda. Küla vijail on võimalus kasutada kaasaegseid tele- arengukavade koostamise käsiraamatus on märgi- kommunikatsioonivahendeid. Paldiski ja Ämari tud, et selline olukord võib jääda püsima pikemaks rahvusvahelised transpordikeskused on piirkon- ajaks ning tuua vahepeal kaasa soovimatuid na majandusarengu stimulaatorid4 sotsiaalseid probleeme ja väljarännet2. Käesolevas arengukavas on püstitatud eesmärgid ja tegevused Neid suundi on arvesse võetud ka Harju-Risti sellise olukorra vältimiseks ja n-ö küla äratamiseks. arengukava koostamisel, jälgides et küla edenda- Küla on pigem nooreneva rahvastikuga. Sisse-ja mine oleks kooskõlas ja toetaks valla üldisi aren- väljaränne on enam-vähem balansis. Kuigi Harju- gusuundasid.

Tänapäevast 8 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Padise valla Harju-Ristit otseselt või kaudsemalt puudutavad olulisimad projektid aastateks 2006-20115

Hinnanguline Võimalik Tegevus Periood Kommentaarid eelarve rahastaja Vallaeelarve, riigi- Puhkealade, avalike supluskohtade Risti Põhikooli eelarve, rahvus- jm. avalikuks kasutamiseks mõeldud 2006-2011 50 000 esine heakorras- vahelised projektid, alade heakorrastamine tatud 2009. erakapital Ühistegevuse (näit: heakorra talgud 2006-2011 40 000 krooni/ vallaeelarve Toimib jms) edendamine (pidev) aastas Meetmete väljatöötamine ja raken- 2006-2011 20 000 krooni/ damine valla elanike kodutunde vallaeelarve Toimib (pidev) aastas süvendamiseks riigieelarve, valla- Kurkse tee katmine kõva kattega 2011 15 000 000 Tegemisel eelarve Oluliste riigi- ja kohalike teede 2006-2010 100 000 riigieelarve, valla- Toimib muutmine tolmuvabaks (pidev) krooni/aastas eelarve Harju-Risti kergliiklustee projekteeri- riigieelarve, valla- 2009 2 000 000 Edasi lükatud mine ja rajamine eelarve Kihelkonna ja küla suunaviidad olemas. asula- Viidamajanduse ja liiklus-infosüs- 2006-2011 300 000 vallaeelarve sisesed viidad teemi arendamine (kool, kirik, kauplus jms) veel puuduvad. Tarbijatele stabiilse pinge ja piisava võimsusega elektri-varustuse taga- 2007-2011 OÜ Jaotusvõrk Tegemisel misele kaasaaitamine (planeeringud) Autonoomsete elektri-toitesead- vallaeelarve, riigi- mete väljaehitamine Padisel ja Harju- 2008 1 500 000 Tegemisel eelarve, projektid Ristil (avarii toide ) Harju- Risti Põhikooli ja võimla vallaeelarve, riigi- 2006-2008 7 500 000 Valmis 2009 renoveerimine eelarve Padise valla lasteaia Harju-Risti vallaeelarve, riigi- 2008-2011 6 000 000 Edasi lükatud hoone ehitamine eelarve Spordiväljakute rajamine koolide vallaeelarve, eraka- 2011 500 000 Rajatud juurde pital, projektid 2006-2011 20 000 vallaeelarve, eraka- Laste suvelaagrite korraldamine Toimib (pidev) krooni/aastas pital Noorsootöö aktiviseerimine ja 2006-2011 300 000 vallaeelarve, eraka- Toimib huvihariduse toetamine (pidev) krooni/aastas pital vallaeelarve, eraka- 2006-2011 200 000 Täiskasvanute koolituse toetamine pital, struktuurifon- Toimib (pidev) krooni/aastas did

Tänapäevast 9 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Hinnanguline Võimalik Tegevus Periood Kommentaarid eelarve rahastaja vallaeelarve, riigi- Ajalooliste objektide heakorrasta- 200 000 2006-2011 eelarve, erakapital, Toimib mine krooni/aastas projektid Kontsertide korraldamise toetamine 30 000 vallaeelarve, projek- 2006-2011 Toimib kirikutes ja kloostris krooni/aastas tid erakapital Vallaeelarve, riigi- Harju-Risti raamatukogu ehitamine 2007-2008 2 700 000 Valmis eelarve, projektid Valla arenguks oluliste projektide ja 2006-2011 200 000 vallaeelarve Toimib planeeringute algatamine (pidev) aastas Mittetulundus-sektori toetamine ja 2006-2011 150 000 kaasamine vallale oluliste otsuste vallaeelarve Toimib (pidev) krooni/aastas tegemisse Padise valla - kui soodsa elukesk- 25 000 vallaeelarve, pro- konna tutvustamine (mainekujun- 2006-2011 Toimib krooni/aastas jektid dus) Puurkaevude ja lokaalsete veevõr- vallaeelarve, projek- 2007-2011 2 000 000 Rajamisel kude rajamine tid, erakapital Lokaalsete puhastusseadmete vallaeelarve, pro- rajamine ja nende rajamisele kaasa- 2007-2011 1 000 000 jektid, riigieelarve, aitamine erakapital Välispartnerite otsimine ja vastas- tikku huvitavates küsimustes ühistöö 2006-2011 100 000 valla eelarve, pro- Toimib arendamine ning uute sõprus-side- (pidev) krooni/aastas jektid, erakapital mete sõlmimine Aktiivne osalemine rahvusvahelistes 2006-2011 vallaeelarve Toimib projektides (pidev)

AINULAADSUS

Harju-Ristit võib täie õigusega pidada Eesti talu- linud tornikell. Seda unikaalse poolsilindrikujulise rahvahariduse hälliks. Aastatel 1683/84 asutasid torniga kirikut peavad kunsti- ja arhitektuuriloo- Risti pastoraadis, Aru (Arro) kirikumõisas esimese lased üheks Eesti kauneimaks ja omanäolisimaks talurahvakooli Risti koguduse diakon, Rootsist pärit pühakojaks, mis annab Harju-Ristile erilise väärtuse Gabriel Herlin, ja tema naisevend Johann Gottfried turismisihtpunktina. Inimeste huvi koha vastu on Forselius. Sellele kogemusele tugines Forseliuse ilmsiks saanud aastatel 2006-2009 vabatahtlike edasine tegevus Tartu lähedal koolmeistrite semi- abiga korraldatud Teeliste Kirikute projekti ajal, mil naris, mille tähtsust Eesti kultuuriloos on raske Risti kirikut on külastanud enam kui 6000 turisti, ülehinnata. Seda ajaloolist pärandit silmas pidades jalgratturit ja möödasõitjat. Kultuuri- ja ajaloo- võiks Harju-Risti pakkuda huvi kõigile, kes peavad huvilistele pakub omapärane Risti kirik jätkuvalt oluliseks nii Eesti koolielu ja selle ajalugu kui ka uurimis- ja avastamisrõõmu. rahvaharidust laiemalt. Kohalikele elanikele on Harju-Risti kordumatu elu- Harju-Ristil asub enam kui 700 aasta vanune Risti paik, millega neid seob kodutunne ja isiklik ajalugu. kirik, mille tornis asub Eesti teadaolevalt vanim säi-

Ainulaadsus 10 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

Meie tugevused 1. Küla elanikkonna moodustavad suures osas 4. Turvalisus. Kuritegevus külas on minimaalne. noored inimesed. See tekitab koha vastu usaldust ning võimaldab Harju-Ristil on kohapeal võimalik omandada häirimatult elukvaliteeti tõsta. alg- ja põhiharidust. Pärast seda jätkab enamus õpilasi oma haridusteed mujal. Ometi näib 5. Kaupluse ning äsja renoveeritud kooli ja raama- Harju-Risti olevat piisavalt atraktiivne, sest osa tukogu näol on välja kujunenud esmavajadusi noori naaseb siia pärast kooli lõpetamist või rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Nimeta- jääb muul viisil külaga kontakti. See annab tud asutused paiknevad lähestikku, pakuvad Harju-Ristile eeldused jätkusuutlikuks arenguks. võimalust ühistegevuseks (trennid, külakoos- olekud) ja on suuremale osale küla elanikest 2. Harju-Ristil on unikaalne kultuuripärand: hõlpsasti ligipääsetavad. Risti kirik ja Forseliuse kooli sünnipaik, mis on olulised kogu Eesti ajaloo seisukohast. Kultuuri- 6. Toimiv tehniline infrastruktuur. Harju-Risti pärandit on võimalik kasutada kohaliku identi- asub 55 km kaugusel Tallinnast asfaldiga kaetud teedi tugevdamiseks ja turismi edendamiseks. maantee ääres, olles aastaringselt kergesti Risti kirik ja sinna juurde kuuluv kihelkonna- ligipääsetav. Ühistranspordiühendus (bussi- maja on viimastel aastatel hakanud etendama liiklus) suuremate keskuste - Keila ja Tallinnaga ka sotsialiseerivat rolli, kuna selle ümber on - on maapiirkonna kohta pigem heal tasemel. koondunud laulukoor, pühapäevakool ja noor- Harju-Ristil on lisaks analoogtelefonivõrgule tetöö, toimuvad mitmed erinevatele vanuserüh- mobiilsidemast. Koolis ja raamatukogus levib madele mõeldud kultuuri- ja rahvahariduslikud Wifi, ka suur osa kodustest majapidamistest üritused. on varustatud internetiühendusega. Füüsiline ligipääsetavus ning erinevad infoedastamis- ja 3. Looduskaunis puhas keskkond. Harju-Risti suhtlemisvõimalused loovad soodsa baasi vahetus läheduses on rikkalikud seene- ja piirkonna arendamiseks. marjametsad, kus on võimalik tegeleda ka tervi- sespordiga ning lihtsalt vabas looduses jalu- tada. Külas puuduvad suuremad saasteallikad (tehased, tihe liiklus), mistõttu on õhk puhas ja tervislik. Kohalikud väärtustavad ümbritsevat keskkonda ning näevad selle arengupotentsiaali kujuneda veelgi enam kvaliteetse aja veetmise võimalusi pakkuvaks paigaks.

Hetkeolukorra analüüs 11 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Meie nõrkused 1. Kuigi Harju-Risti elanikevahelised suhted on 5. Harju-Risti ei räägi piisavalt kaasa kohaliku enamasti head, puudub ühtekuuluvustunne. omavalitsuse tasandil, mistõttu on küla huvid Seetõttu on paigast kujunenud sisuliselt valla tegevustes, sh ka valla arengukavas, vähe “magala”, millel puuduvad traditsioonid ning esindatud. Olukorra on tinginud vallaametnike mille elanikud ei ole harjunud ühisüritusi korral- ja elanike vastastikune passiivsus ja vähene dama ja koos külaelu edendama. lävimine. Põhjused võivad tuleneda ka eelmai- nitud punktidest, (üldine passiivsus ja tegevu- 2. Harju-Risti identiteedi nõrkus. Ei tajuta oma setus, nõrk identiteet ning ühtekuuluvustunde kodukanti kui väärtust ning tundmata piisavalt puudumine). uhkust oma elukoha üle, on paika raske ka teistele tutvustada ja atraktiivseks muuta. Ilma 6. Nõrk koostöö ümberkaudsete küladega. ajaloolise teadvuseta püsib juurteta inimese Harju-Risti on mitmele lähikülale esmatasandi hoiak ka aastakümneid Harju-Ristil elanute seas. ehk kohalikuks keskuseks, kus asub koolimaja, Nõukogude ajal kinnise piiritsoonina eksistee- kirik, suurim toidupood ja perearst. Ometi ei rinud küla ei ole piisavalt laiemale avalikkusele väärtusta ümberkaudsed, tugevama identitee- tuttavaks saanud. diga külad Harju-Ristit ega näe küla atraktiivse Nimetatud ajastu pärandiks võib pidada ka keskuse või potentsiaalse koostööpartnerina. seda, et küla uus keskus rajati ajaloolistest keskusest kaugemale ning küla sümbolid Risti 7. On vajakajäämisi infrastruktuuri osas: prae- kirik ja Forseliuse kool/Aru mõis on külaelanike guse Harju-Risti äärealal paikneva Kirikküla mõtlemisfookusest välja jäänud. Nii on tege- ning naabruses asuva Altküla omavahelised mist seni suuresti kasutamata potentsiaaliga ühendusteed on valgustamata ja puudub küla identiteedi leidmisel kui kogu kultuurielu kergliiklustee. edendamisel. Arvestades seda, et Eestis on suur osa aastast hämar, on näiteks Altküla elanikud sunnitud 3. Risti kirik kui Harju-Risti unikaalne pärl ning Harju-Ristile kooli või poodi minema läbi sotsiaalse elu üks keskusi on kehvas seisukor- pimeda metsa. Et pimedaga õue minek ei ras, vajades hädasti restaureerimist. Kirik on meelita, siis võib öelda, et valgustuse puudu- külm, talvel lausa miinuskraadides; puudub mine pärsib nii inimeste liikumist värskes õhus, igasugune küttesüsteem. Kiriku põranda pui- enesearendamist kui ka osavõttu sotsiaalsest tosa on seennakkuses; nakkus võib jalanõudega elust, sh külaelu ettevõtmistest. kanduda edasi nii kiriku sees kui ka väljaspool kirikut. 8. Sotsiaalse infrastruktuuri edasiseks väljaku- junemiseks jagub samuti arenguruumi: hetkel 4. Vabaaja sisustamisvõimaluste nappus, mille puuduvad väljas ajaveetmise kohad, sh tagajärjeks on üldine passiivsus ja inertsus, aga pargipingid, seltsimaja, söögikoht jmt. ka liigne alkoholitarbimine. Noorte alkoholitarbimine avalikes kohtades rikub elanike rahu 9. Töökohtade vähesus kohapeal, mis võib ras- ning risustab mängu-ja palliplatsisid ja keskuse kendada inimeste püsima jäämist Harju-Ristile. ümbruskonda. Muidugi on raske öelda, kas liigne alkoholitarbimine (seda ka täiskasvanute seas) on vabaaja sisustamisvõimaluste nappuse tagajärg või sügavamaid juuri omav nähtus, mis iseloomustab kogu Eestit. Olgu aga siinkohal need aspektid arengukava parema jälgimise huvides ühendatud.

Hetkeolukorra analüüs 12 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Keskkonna võimalused Keskkonna ohud

1. Linna lähedus: tendentsi jätkumine, kus paljud 1. Ebastabiilne regionaalpoliitika. Selle punkti inimesed eelistavad elupaigana vaiksemat alla kuuluvad kõikvõimalikud poliitilised piirkonda linna lähedal. Linnade laienedes otsused ja vastuvõetud seadused, mis võivad (eeskätt pealinna) kaotab ka kilometraaž aina maaelu arengut pidurdada. Samuti arengut enam oma senist tähendust. soodustavate aktide viibimine, segadused nende ümber jne. 2. Lähedalasuvate suvituspiirkondade arenemine. Vihterpalu, Alliklepa, Kibru jt 2. Töökohtade vähenemine ja elatustaseme rannaäärsete piirkondade areng, suvilate ehi- langus, mis võib põhjustada küla tühjenemist tamise hoogustumine ja turismi kasv tõstaksid ja üldise heakorra langust (lagunevad majad, Harju-Ristit rohkem inimeste teadvusesse, kuna kuritegevuse tõus). Ka inimeste motivatsioonile nendesse puhkekohtadesse sõitmiseks tuleb koostööd teha ja oma elupaigast rõõmu tunda, üldjuhul sõita läbi Harju-Risti. võib selline tendents halvasti mõjuda.

3. Maaelu arengu väärtustamine riiklikul 3. Riigieelarve pingelisus, sh fondide nõrgem tasemel: finantsvahendite eraldamine, soodsad rahastamine projektitaotluste rahuldami- õigusaktid, otsused ja strateegiad laiemalt. seks. Arengukavas ettenähtud küla arendavad tegevused nõuavad vähesel või rohkemal 4. EL fondide rahastamisvõimaluste jätkumine/ määral investeeringuid, milles on suuresti loo- kasvamine, st külaelu arendavate ettevõtmiste detud EL fondidele ning valla ja riigieelarvele. ühe olulise finantsallika olemasolu. 4. Võimalik haldusreform, mille tagajärjel võib 5. Majandusolukorra paranemine, mis võib avalike teenuste kättesaadavus külaelanikest tõsta välisinvesteeringute hulka, samuti ini- kaugeneda. Selline olukord võib vähendada meste motiveeritust tegeleda ühisürituste. elanike ja avalike institutsioonide vahelist suhtlemist ja koostööd, pärssides niimoodi 6. IKT areng, sh (avalike) e-teenuste laienemine, Harju-Risti arengut. Samuti võib taoline olude mis muudab inimeste suhtlemise avaliku sek- muutumine olla mõnele elanikule „viimaseks toriga lihtsamaks ning reaalsed vahemaad ei piisaks karikas“ ja põhjustada külast väljarännet. mängi enam olulist rolli. Soodustab inimeste külla paigale jäämist ja tõstab üldist rahulolu. 5. Pakri tuumajaama negatiivne imago. Kui Pakri tuumajaama projekt peaks käivituma ja 7. Paindlik tööhõive: selliste töökohtade arvu avalikkuse teavitamine sellega kaasnevast ning tõus, mis võimaldavad töötada n-ö distantsilt inimeste hirmude minimeerimine ei toimu heal arvutiga kodus. Vähendab väljarännet ja on tasemel, võivad nii mõnedki elanikud vallast (sh kasulik ka elanike gruppidele, kellele näiteks ka Harju-Ristilt) mujale kolida. Samuti mõjutaks traditsiooniline 9-st 17-ni töö ei sobi (lastega negatiivse mainega Pakri tuumajaam Harju-Risti emad, puudega inimesed). kui lähedalasuva küla imagot üldiselt (välisin- vestorid, turismindus jne). 8. Võimaliku loodava Pakri tuumajaama posi- tiivne maine ja uued töökohad suurendaksid Padise valla, sh Harju-Risti tuntust ja atrak- tiivsust nii elu- kui investeerimiskohana. see eeldab head suhtekorralduslikku tööd projekti algatajate ja elluviijate poolt ning võib olla pikemaajalisem protsess.

Hetkeolukorra analüüs 13 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 TULEVIKUVAADE Kokkuvõtvalt

Harju-Risti on tulevikunägemuses igati kodune ja kodukohta, säilitades kohalikku kultuuripärandit turvaline elukeskkond, kus inimestel on kooskõlas ja hoides korras looduskeskkonda. Harju-Risti on kauni loodusega hea elada. Harju-Risti on ühte ümberkaudsetele küladele esmaseks keskuseks, hoidev kogukond, kus ollakse harjunud koos aega kus on tagatud peamiste avalike teenuste kättesaa- veetma ning külaelu ja kohaliku kultuuri arengusse davus ning kvaliteetse ja kultuurse ajasisustamise panustama. Siinsed elanikud väärtustavad oma võimalused.

ARENGUEELISTUSED

Johtuvalt küla tulevikupildist, küla hetkeolukorrast Need on lühidalt: ja vajadustest, võib välja tuua neli arengueelistust, 1. ühtekuuluvustunne mis aitavad kõige kiiremini seatud visioonini jõuda. 2. vaba aja sisustamisvõimalused 3. avalike teenuste kättesaadavus 4. küla positsioneerimine

Arengueelistused on alljärgnevalt kokku võetud nelja eesmärgina ning nende elluviimise vajadust selgitatud alategevuste kommentaaride kaudu.

EESMÄRGID 1) Harju-Ristil on ühte hoidev kogukond, kes aktiivsust ning harjumust oma kodukohas ideid teeb koostööd kodukoha paremaks muutmisel. ellu viia, alates hariduslikest kuni meelelahutus- Välja on kujunenud tugev identiteet. like ürituste ja projektideni. Täiskasvanud külaelanikud, lapsevanemad ja Olulisemad tegevused eesmärgi teostamiseks ka omavalitsus vastutavad noortele/lastele või- koos mõõdikutega: maluste loomise eest, et oleks olemas keskkond enesearendamiseks, -harimiseks ja eneseteos- • Asutatakse aktiivsetest külaelanikest koosnev tuseks (inimõigused, lasteõigused). Oluline on külaselts (MTÜ Harju-Risti Külaselts), mille leida initsiatiivgrupp ja täiskasvanud, kes ette- liikmed korraldavad vähemalt kuus korda aastas võtmist toetavad ja suunavad ning luua kindel külaelu edendamise teemalisi koosolekuid. koostöö küla- ja noorteseltsi vahel.

• Noorte initsiatiivil asutatakse külaseltsi juurde • Luuakse veebilehekülg, mida täiendatakse noorteklubi/selts. Noorteklubi pakub kooskäi- vähemalt kord kuus küla puudutavate uudis- mise võimalust väljaspool kooli ning panustab tega. Sinna juurde toimiv foorum, kus inimesed noorte omaalgatusele, andes neile külas kindla saavad Harju-Ristiga seonduvaid küsimusi positsiooni. Klubi olemasolu ergutab noorte arutada ja mõtteid avaldada.

Tulevikuvaade 14 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 • Tagatakse internetiväline info liikumine, eriti 2) Harju-Ristil on loodud head võimalused veeta küla äärealadel (Altküla ja Kirikküla). Selleks tervislikult ja kvaliteetset vaba aega. Selleks on püstitatakse vähemalt kolm infostendi Harju- kaasatud maksimaalselt kohalikke inimesi ning Risti erinevatesse piirkondadesse. kasutatud säästlikult ja otstarbekalt loodus- likku ressurssi. • Harju-Ristil korraldatakse vähemalt neli ühis- üritust aastas,, millest võtab osa vähemalt 40 Olulisemad tegevused eesmärgi teostamiseks erinevas vanuses kohalikku elanikku. Näiteks koos mõõdikutega: talgud, laadad, jaanipäeva pidustused, jõulu- kontsert kirikus, vastlapäev jmt. • Asutatakse uusi huvialaringe (muusika/tantsu/ laulu, kunsti/käsitöö ja spordiringid, võimalusel • Harju-Risti küla huvide senisest suurem ka keeleõpe) erinevas vanuses inimestele. esindamine vallavalitsuses. Selleks hoitakse Harju-Risti elanikud hakkavad ütlema välja, vallavalitsuse inimesi Harju-Ristil toimuvaga millistest tegevustest konkreetselt nad vabal aktiivselt kursis, kaasatakse neid oma tege- ajal huvitatud on ning leiavad ka võimalusi mistesse ja parandatakse seeläbi omavahelist nende mõtete teostamiseks ja teiste inimeste suhtlemist. Külaseltsi esindajad edastavad kaasamiseks. vallavalitsusele infot iga ühisürituse ja küla Täna käivad mitmed Harju-Risti inimesed Padi- arendustegevuse kohta. sel laulmise ja tantsimisega tegelemas. Samas on piisavalt huvitatuid, et nende harrastustega • Motiveeritud inimeste olemasolu, kes oskavad ka Harju-Ristil kohapeal tegeleda. Lähima viie leida lahendusi Harju-Risti edendamiseks. aasta jooksul alustab tegevust vähemalt viis uut Külaseltsi liikmetele korraldatakse aastas vähe- huvialaringi. malt kaks koolitust või seminari, mille tulemusena kasvaks nende teadlikkus võimalustest • Korraldatakse laagreid- nii noortele kui täis- kohalikke huvisid ellu viia: näiteks EL fondidest kasvanutele: üldtervistavad puhkelaagrid ja finantsvahendite taotlemine, projektide kirju- temaatilised (keeleõpe, suhted jms). Risti kogu- tamine, naabrivalve sektori moodustamine jmt. duses juba aastaid toimuvate laste-, noorte- ja Vähemalt kord aastas leiavad aset ka meeskon- perelaagrite organiseerimine ning lõimumine natöö ja motivatsioonikoolitused/väljasõidud, külaeluga. tagamaks koostöö elujõulisust ja jätkusuutli- Vähemalt kolm laagrit aastas. kust. • Tõstetakse Risti kiriku ja kihelkonnamaja • Uute traditsioonide juurutamine. Vähemalt rolli kultuuri ja koostegevuse keskusena, ühest ühisüritusest või –tegevusest kujuneb nt kontserttegevuse jms näol. Korraldatakse kohalikele oluline traditsioon, millesse meelsasti vähemalt kaks kontserti aastas. Arvestada tuleb, aega ja energiat panustatakse ning mida korra- et Harju-Ristil ei ole ei rahva- või seltsimaja ega takse igal aastal. Selleks võib olla kas Harju-Risti saali, kus oleks võimalik kontserte korraldada. päeva tähistamine, jõululaat vms. Risti kiriku ja kihelkonnamaja näol on olemas tõmbekeskused, mis koondavad enda ümber • Kohalike ning ümberkaudsete inimeste väga eripalgelist, aktiivset ning erinevatele teadlikkuse tõstmine Harju-Risti ajaloost vanusegruppidele suunatud sotsiaalset tege- ning kultuuripärandist. Ülevaade Harju-Risti vust. Esialgu ei ole otstarbekas ehitada uusi minevikust esitatakse kodulehel, vastavalt hooneid /ruume küla tegevuse hoogustami- ürituste kontseptsioonidele ka vähemalt kahel seks, vaid tuleks keskenduda olemasolevate, ühisüritusel ning samuti külastuskeskuse läbi oma jätkusuutlikkust tõestanud hoonete (vt järgmise punkti 6. tegevus). (kool, kirik, kihelkonnamaja) multi-funktsio- naalsuse arendamisele. Risti kirik remondi- takse ja kihelkonnamajas ehitatakse välja teine korrus.

Tulevikuvaade 15 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 et selleks ei peaks sõitma mitukümmend • Harju-Ristit, Kirikküla ja Altküla ühendavate kilomeetrit kaugemale. Sularahaautomaati võib teede ning teiste olulisemate paikade varus- esialgu asendada Harju-Ristit korrapäraselt tamine tänavavalgustusega, et elanikud teenindav pangabuss. tunneksid turvalisust ja tahet oma kodudest välja tulla. • Harju-Ristil (taas)avatakse söögikoht, mis liht- sustaks nii inimeste elukorraldust kui ka täidaks • Luuakse paremad võimalused hobidega tege- sotsialiseerivat rolli. lemiseks, sh vähemalt esmaseid vajadusi Postkontori või alternatiivse asutuse/ teenuse rahuldav koht. Esialgu saab huvialaringide pakkuja olemasolu organiseerimine. tööd läbi viia renoveeritud kooli- ja kihelkonnamajas. Tegevuste laienedes on tarvis lisapinda, • Rajatakse kergliiklusteed Määralt Harju-Ristini pidades iseäranis silmas asjaolu, et noored ei (Kirikkülani) ning Harju-Risti ja Altküla vahel. soovi veeta kogu oma päeva neid kammitsevas koolimajas. Pikemas perspektiivis peab Harju- • Kortermajad saavad kauni välisilme remonti- Ristil olema noortekeskus. mise ja fassaaditööde läbi. Harju-Risti elanikud astuvad samme, mis on vajalikud elamute kor- • Arendatakse ja kaitstakse ümbritsevat rastamiseks: korteriühistute loomine, korterma- loodust, sh metsaalust, et see oleks meeldiv jade renoveerimiseks toetuste taotlemine ja/või ajaveetmiskoht nii tänastele kui järgnevatele eraviisiliselt remonditöödeks raha kogumine. põlvkondadele. Esmaseks prioriteediks on pargipinkide paigaldamine. 4) Harju-Risti on turistidele atraktiivseks sihtko- Tuleb teha ka lõkkeplats istumiskohtadega ja haks ja ümbruskaudsetele küladele arvestata- valgustatud kepikõnnirajad. Harju-Risti küla vaks keskuseks. puhke- ja mänguala rajamine. Antud eesmärk seostub suuresti identiteediga, • Korrastada ja arendatakse olemasolevaid seega on nende kahe punkti eraldamine tinglik spordirajatisi (jalgpalliplats, staadioni valgus- ning tehtud lihtsalt arengukava lugemise hõlbus- tamine jms), pikemas perspektiivis luuakse tamiseks. vastavalt vajadusele ning majanduslikele võimalustele ka uusi, nt ujula. Olulisemad tegevused eesmärgi teostamiseks koos mõõdikutega:

3) Harju-Ristil on laienenud avalike teenuste • Töötatakse välja Harju-Risti tunnuslause ja kättesaadavus. Seeläbi on paranenud ka logo, mida kasutatakse külaga seotud doku- ümberkaudsete külade elanike ligipääs elemen- mentides, sündmustel jms. taarselt vajalikele teenustele. • Korrastatakse olemasolevad kultuurimälesti- Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks sed, eeskätt Risti kirik, võimalusel EL struktuu- (ehk teenuste miinimumpakett) koos mõõdikutega: rivahendite abiga. Küttesüsteemi rajamine Risti kirikusse. • Parandatakse meditsiinilise abi kättesaada- vust. Elanikel peab olema võimalus pääseda • Luuakse küla viitade süsteem, mis annab kiirelt ja lihtsalt perearsti vastuvõtule ning võimaluse orienteeruda küla pakutavates või- soetada vajalikke arstimeid Harju-Ristilt kas arsti malustes. Viidad vähemalt kooli (raamatukogu), käest või apteegist. poe ja kiriku suunas.

• Organiseeritakse pangateenuste asutamise • Harju-Ristit esitletakse üleriiklikus ja/või võimalus. Internetipangast üksi ei piisa: ini- kohalikus meedias. Ühistegevuste kajastamine mestel on vaja ka sularaha välja võtta niimoodi, regionaalsetes ajalehtedes, kultuuripärandi tut-

Tulevikuvaade 16 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 vustamine valdkonnaspetsiifilistes väljaannetes, läbi palju jalgrattureid ja teisi puhkajaid, on võimalusel suuremate ja olulisemate ettevõt- perspektiivikas luua külastuskeskuse juurde miste jõudmine üleriiklikusse meediasse. Kokku kohvik, mida annaks esialgu siduda Teeliste vähemalt seitse kajastust aastas. Kiriku projektiga (Teeliste Teemaja)

• Luuakse Harju-Risti külastuskeskus. Selle • Tehakse eeltööd Forseliuse pärandi väär- üheks osaks saab olema kohalikku ajalugu tustamiseks; tuleb kaaluda koolituskeskuse tutvustav pidevalt täienev külamuuseum, kus või haridusmuuseumi loomist Aru kirikumõisa eksponeeritaks ja müüdaks ka siinset käsitööd aladele. Luuakse sidemeid vastavate instantsi- ja suveniire. Et Harju-Ristilt sõidab suvisel ajal dega Eestis ja mujal Euroopas.

ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA KORRIGEERIMINE

Arengukava elluviimise eest hoolitsevad külaelani- olekul ja vajadusel viiakse sisse korrektuurid. Samas kud ja määratud vastutajad; elluviimist koordinee- kinnitatakse ka järgneva perioodi tegevusplaan rib külaselts. koos eelarvega ning antakse hinnang eelmise Eesmärkide saavutamist hinnatakse nii kvantitatiiv- täitmisele. sete kui ka kvalitatiivsete mõõdikute põhjal, mis on nimetatud eelnevas peatükis. 2010.a tegevusplaan ja prognoositav eelarve on Arengukava vaadatakse üle kord aastas külakoos- esitatud lisas 5.

VIITED

1 Padise valla arengukava lk 10 2 “Küla arengukavade koostamise käsiraamat meetmest 3.5 toetuse saamiseks“ lk 41 3 “Padise valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2019” lk 9 4 Padise valla arengukava lk 30 5 Padise valla arengukava punkt 9 “Olulised tegevusprojektid aastateks 2006-2010”

Arengukava jälgimine ja korrigeerimine 17 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Käesolev arengukava on kinnitatud 13. jaanuaril 2010. a. külakoosolekul Harju-Risti raamatukogus

Harju-Risti ja Altküla külavanem*

/Allkiri/

* Külavanema volitused antud 13. jaanuaril 2010. a. külakoosolekul.