Harju-Risti Ja Altküla Arengukava Aastateks 2010-2015

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Harju-Risti Ja Altküla Arengukava Aastateks 2010-2015 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Padise vald Harju-Risti SISSEJUHATUS Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010- Arengukava koostamisel võeti aluseks Põllumajan- 2015 on kohalike elanike kokkulepe külade soovi- dusministeeriumi välja antud „Külade arengukava tavast arenguteest ja prioriteetsetest tegevustest koostamise käsiraamatu“ ja Vabariigi Valitsuse eesmärkide poole pürgimisel. 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste Käesolev dokument on külade tegevuse, eesmär- arengukavade liigid ning nende koostamise, täien- kide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks. damise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ toodud põhimõtteid ja soovitusi. Harju-Risti asub Harjumaa edelaosas Padise vallas, 55 km kaugusel Tallinnast Harju-Risti- Riguldi- Arengukava koostamine jagunes järgmisteks Nigula maantee ääres. Altküla paikneb Harju-Ristilt sammudeks: 1.5 km kaugusel ja seda rahvaarvult tagasihoid- likumat asumit võib sisuliselt pidada Harju-Risti I samm osaks. Ka ajalooliselt on tegemist ühtse, võrdlemisi tervikliku asundusega (vt peatükk „Ajaloost“) ning 2009. a juunis ja septembris toimusid külakoosole- piirid külade vahel on pigem tinglikku laadi. kud küla hetkeolukorra analüüsimiseks ja tulevi- Käesoleva arengukava väljatöötamisel osalesid kuvaate määratlemiseks. Jõuti arusaamisele Harju- mainitud kahe küla elanikud ja seega võib enamiku Ristit esindava eraõigusliku juriidilise isiku loomise arengukava punktide puhul pidada nime „Harju- ja arengukava koostamise vajalikkusest. Risti“ all silmas kahte küla tervikuna. Koosviibimistest võttis osa 19 inimest, üheskoos töötati välja külaelanike rahulolu ja soove selgi- Harju-Risti ja Altküla arengukava on vajalik, et tavad ankeedid, mis saadeti laiali posti teel. Algas parandada neis külades elukvaliteeti ning ise kogukondlik diskussioon Harju-Risti eluolu üle. tugevnedes ka naaberküladele lisaväärtusi pak- kuda. Peamisteks arengueelisteks on küla elanikkonna II samm noorus, hea asukoht koos looduskauni ümbru- sega ning haruldane kultuuripärand. Vajaka jääb 2009. aasta oktoobris-novembris leidsid aset kolm ühtekuuluvustundest ning elementaarsetest arengukavale keskenduvat külakoosolekut. avalike teenuste tarbimise ja vaba aja sisustamise Tehti paiga SWOT-analüüs ning lepiti kokku esma- võimalustest. Küla vajadused on arvesse võetud tähtsad eesmärgid (külaseltsi asutamine, koostöö arengueelistuste ja eesmärkide püstitamisel, mis arendamine, Risti kiriku remont) ja n-ö teise ringi arengukava järgnevates peatükkides kajastamist eesmärgid (seltsimaja, külastuskeskuse rajamine). leiavad. Kokku osales nendel kolmel külakoosolekul 47 inimest erinevatelt elualadelt ja vanuserühmadest Arengukava koostamine on algatatud EELK Risti kellest osad olid Harju-Ristil sündinud ning mõni koguduse ja kujunemisjärgus oleva MTÜ Harju-Risti alles loetud kuud tagasi siia kolinud. Esindatud olid Külaseltsi initsiatiivil, rahastas Kohaliku Omaalga- nii Harju-Risti kui ka Altküla elanikud Aktiivsete tuse Programm ja EELK Risti kogudus. Ekspertidest mõttevahetuste tulemusena kerkis esile oma oli vabatahtliku nõustajana kaasatud Kultuuriminis- juhttuumik, kelle abi ja energia panustamine teeriumi arendusosakonna juhataja, laialdast aren- arengukava valmimisse on hindamatu. gukavade koostamise kogemust omav Ragnar Siil. Sissejuhatus 1 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 III samm raamatukogus. See andis huvitatutele võimaluse protsessiga kursis olla ja ettepanekuid esitada ka Küla arengukava koostamisse ja tegevuste pla- väljaspool koosolekuid. neerimisse andsid oma osa noorema põlvkonna esindajad. Harju-Risti Põhikoolis kirjutasid 20 V samm õpilast essee oma arvamustest ja unistustest seoses Harju-Risti ja selle ümbruskonnaga. Panus on seda 13.01.2010 külakoosolekul valiti külavanem ning olulisem, et just see põlvkond mängib võtmerolli kinnitati käesolev arengukava. Harju-Risti jätkusuutliku arengu tagamisel. Külakoosolekute protokollid on toodud lisas 1. IV samm Küla arengukava oli valmimisprotsessi vältel Harju-Risti arengusuunad on koostatud kindlas visandina kättesaadav Harju-Risti blogis, mis loodi usus koha väärtusesse ja arengupotentsiaali ning novembris veebilehe pilootprojektina, Risti kogu- sealsete elanike võimesse ja tahtesse oma kodu- duse kodulehel ning trükitud kujul ka Harju-Risti kohta jätkuvalt paremaks muuta. Arengukava koostas külakoosolekute põhjal Evelin Niinemaa Sissejuhatus 2 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 SISUKORD 3 AJALOOST 4 TÄNAPÄEVAST 5 Inimesed 5 Küla majanduslikud olud 6 Infrastruktuur ja ruumikasutus 6 Küla paiknemine ja looduslikud olud 7 Küla muutumine ja arengutendentsid 8 Harju-Risti Padise valla arengukava kontekstis 8 AINULAADSUS 10 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 11 TULEVIKUVAADE 14 ARENGUEELISTUSED 14 EESMÄRGID 14 ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA KORRIGEERIMINE 17 VIITED 17 AJALOOST Harju-Risti ajaloost kõneledes võib alustada 1283. nö uuselamurajooni liitmisel. Lõplikult hävinud aastast, kui ajalooallikates mainitakse esmakordselt Risti mõisa ümbrus omandas tõenäoliselt samal ajal Külasalu küla (Cullensele). Külasalu naaberküladeks nimetuse Altküla. Seega pole Altküla näol ajaloo- olid Kalamatsu küla lõunas, Kõmmaste küla idas ja liselt olnud tegemist iseseisva külaga; praegugi Vilivalla küla läänes. on kahe küla vaheline piir pigem teoreetilist laadi. 13.-14. sajandil rajati Külasallu Padise kloostri Et sidemed kahe küla vahel on väga tihedad, on tsistertslaste poolt Risti kirik, millest tulenevalt kan- käesoleva arengukava loomisprotsessis aktiivselt navad nii kirik kui ka küla võõrkeelses kirjanduses ja osalenud ka Altküla elanikud ning arengukava võib kaartidel nimesid Crux või Kreuz. vaadelda kahe küla ühise töö viljana, mis loodeta- Veel 1725.-1726.a adramaarevisjoni ajal on juttu vasti mõjutab positiivselt mõlema küla elu. küll Risti mõisast (Creutzhoff), kuid küla nimena on Nõukogude ajal kuulus Harju-Risti kui Läänemere endiselt kasutusel Külasalu (Küllasall). 18. sajandi äärde viivate teede sõlmpunkt samuti kinnisesse jooksul vajub Külasalu nimi unustusse ning asen- piiritsooni. Niisiis on paik jäänud aastakümnete dub nimetusega Kirikküla, millega paralleelselt vältel laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale ja kasutatakse ka nimekuju Risti. selle põhjalikum tutvustamine, millele ka arenguka- Nimetus Harju-Risti pärineb entsüklopeedia vas tähelepanu pööratakse, on igati asjakohane. andmetel õige hilisest ajast, täpsemalt aastast 1977. Harju-Risti moodustati Kirikküla küla ja Risti Kasutatud kirjandus: asunduse, sealhulgas kolhoosikeskusesse rajatud ENE III; Heino Ridbeck ‘Padise läbi aegade’ Tln 2005 Ajaloost 4 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 TÄNAPÄEVAST Harju-Ristil on kaks teineteisest 1.5 km kaugusel Haridustaseme kohta statistika puudub, kuid asuvat keskust, mille ümber paikneb enamik elu- tõenäoliselt on enamikul Harju-Risti elanikest majadest. Üks tsenter on kool ja teine kirik, viimase kutseharidus. ümbrust nimetatakse Kirikkülaks. Külas on grupp inimesi, kellel on tootmis- ja kor- raldustöö kogemus erinevatel aladel: ettevõtluse Inimesed alustamine ja koordineerimine, finantsjuhtimine, projektide kirjutamine ning ürituste korraldamine. Harju-Risti on Padise kõrval valla teine suurima rahvaarvuga küla. Harju-Risti ja Altküla rahvaarv aastatel 2004-2009. 1.01.2010 seisuga oli Harju-Ristile 2004 2005 2006 2007 2008 2009 registreeritud 360 ja Altkülasse 56 Altküla 64 64 61 61 62 56 inimest. Harju-Risti 407 404 397 382 371 360 Sooliselt moodustasid kahe küla elanikest ca 50% mehed ja 50% naised. Tegemist on noore (noore- Järgnev tabel annab ülevaate muutustest Harju-Risti ja Altküla neva) külaga, vt tabel allpool. elanikkonnast aastakümnete lõikes. Suur osa Harju-Risti elanikkonnast moodustub sinna nõukogude ajal 01.01 01.01 01.01 01.01 01.01 kolhoosi tekkega elama asunutest 1970 1979 1989 1999 2010 ja nende järeltulijatest, rohkem Altküla 90 71 67 74 56 põliseid kohalikke on Altkülas ja Harju-Risti 179 270 401 414 360 Harju-Risti Kirikküla osas. Enamus rahvastikust on paikne. Pendel- rännet esineb nt tööga seotud Harju-Risti ja Altküla elanike vanuseline koosseis 01.01.2010. asjaoludel ja ennekõike noorte 0-14 15-29 30-44 45-59 60-74 75-… Kokku seas, kes pärast põhikooli asuvad Altküla 2 17 13 19 3 2 56 mujale õppima ning nädalavahe- Harju-Risti 42 116 69 86 33 14 360 tustel ja koolivaheaegadel kodu külastavad. Rahvaarv on viimastel aastatel on pisut kahanenud. Arengukava koostamise hetkel ametlik külaselts Selle on tinginud mitme asjaolu kokkulangevus: ja külavanema institutsioon puudub. Samuti jääb • lõpetasid suured klassid ja õpilased, kes läksid vajaka ühisüritustest ja traditsioonidest (selle kohta mujale õppima, registreerisid end kooliga vt hetkeolukorra analüüsist). samasse piirkonda • nagu Eestis üldiselt, on ka Harju-Ristil suremus suurem kui sündivus. • töökohtade vähenemine kohapeal • paljud noored pidid ennast välja registreerima, et lapsed linna lasteaia järjekorda panna Tänapäevast 5 Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015 Küla majanduslikud olud ratsutamne jne) Töötuse määra kohta külade kaupa info puudub. Harju-Ristil tegutsevad järgmised ettevõtted: Terves Padise vallas, kus hetkeseisuga elab kokku • Menalte OÜ - üld- ja tsiviilehitustööd, sõiduau- 2050 inimest, on registreeritud 76 töötut. tode, väikekaubabusside ja veoautode rentimi- ne ning tööjõu värbamine ja tööjõuga varusta- Lähim statsionaarne raviasutus asub Tallinnas. mine Kiirabiteenuseid osutab Keila kiirabi. Lähim pere- • KimmerEst - Harju-Risti kaupluse
Recommended publications
  • Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve
    1 Ohtu Vihterpalu Keibu Lepaaugu Allikjärve Padise Nõva Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi 2 Metsanurme Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht Infotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Leevi Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit 3 Aegviidu Nikerjärve Krani Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi Aegviidu Nikerjärve 4 Mägede Noku Napu Kurisoo Rava Simisalu Matsimäe Tamme Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Suur Unistus Laulasmaa Kooli Spordihoonest Ja Laiendusest on Täitunud
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT OKTOOBER 2020 | NR 9 (31) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Erivajadustega inimesed Valla liikumisväljakud Valla infotahvlid pakuvad „Olin alati esimene, kellele teatati saavad turvalisemad kodud võimaldavad kõigile põnevat lugemist õnnetusjuhtumist. Vaja oli üles 8 Alustatakse Lääne-Harju valla erivajadustega aktiivset elustiili 8 Teoks on saanud ühisprojekt Saue leida alla kukkunud lennuki salajane elanike kodude mugavamaks muutmist, loe 8 Laulasmaa madalseiklusrada, Lehola kettagolfi- vallaga – üles on pandud 28 valdu aparatuur ja must kast,“ ütleb Ämaris lähemalt lk 3. tutvustavat infotahvlit, loe lk 8. rada ja Klooga jõulinnak ärgitavad liikuma, loe lk 4. teeninud eruohvitser Andres Eriks. Võimla valmimise pikka tud varustust hoidma hakatakse. ja okkalist teed selgitas Soetatud on rööbaspuu ja loomu- abivallavanem Erki Ruben likult peab ühes korralikus võim- las olema ka “kits”. Judomattide september 2017 jaoks paraku kohta ei olegi. Ar- vald esitab SA-le Innove vestama peab ka kooli korraliku taotluse Laulasmaa kooli suusapargi ladustamisega. Selle juurdeehituse tarbeks ühe võimalusena näeb Jüri ratas- tel suusahoidjaid. märts 2018 Innove nõue viia projekt Ootusärevus laste silmis vastavusse abikõlbliku Õpilased on samuti väga vaimus- ruumiprogrammi nõuetega tuses ja ootavad põnevusega saa- litunde. Esimeses proovitunnis aprill 2018 osalenud 5.a klassi õpilased olid vald kinnitab Innovele, elevil ja kiitsid saali ülivõrdes. et tõepoolest rajatakse Kõike sai proovida esimesena juurdeehitus mahus 545 m² ja mängulusti ning kilkeid jagus kõrge saali laeni. Õige pea pii- aprill 2018 lusid ukse vahelt juba järgmised vald püüab kontsessiooni korras leida partnerit esialgse jütsid, kes palusid luba jalaga suurejoonelise projekti teos- läikivat põrandat katsuda. Saali tamiseks, kuid kõik pakkumu- astuda lubati vaid sokkides.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Märts 2018
    Pärdi keskus sügisel valmis: lk 3 | Vald saab sümbolid: lk 3 | Kaitsevägi meie kandis: lk 4 | Haridus algas Ristilt:Ristilt: lk 6 Eesti 100: lk 4 “Plaan on liita kõik varasema nelja oma- valitsuse LÄÄNE-HARJU vee-ettevõtted.” Külli Tammur VALLA LEHT lk 2 NR 3 (03) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD MÄRTS 2018 Raamatukogu Ühendvald sai esimese eelarve pälvis aasta teo tunnustuse ~ Lääne-Harju vallavolikogu Teed ja tänavad võttis 20. veebruari istungil vas- Riiklike toetuste abil saab teoks ~ Kultuuriministeerium koos tu ühendvalla esimese eelarve. ulatuslik tänavavalgustuse re- Eesti Raamatukoguhoidjate Selle tuludeks on planeeritud li- konstrueerimine Paldiski linnas Ühinguga tunnustas 28. veeb- gi 17,5 miljonit ning põhitege- ning endise Keila valla asulates ruaril parimaid. Tiitli Aasta te- vuse kuludeks 16,4 miljonit eu- (vastavalt 854 000 ja 431 500 gu linnaraamatukogus 2017 päl- rot. Valla tulubaasist moodus- eurot). Üks suuremaid tee-ehi- vis Paldiski Linnaraamatukogu tavad maksutulud veidi üle 63 tusprojekte on tänavu valmiv direktor Reet Altma. Tunnustus protsendi. Üksikisiku tulumak- Keila-Lehola kergliiklustee. tuli panuse eest Paldiski Linna- su laekumises prognoositakse Padise piirkonna teedesse in- raamatukogu arendamisel uute tõusu 4,3 protsenti. Riigi tasan- vesteeritakse 100 000 eurot ning näitusepindade ja aktiivse ka- dus- ja toetusfond katab valla Vasalemma piirkonna tänavate sutajaskonnaga lugejasõbrali- põhitegevuse tuludest 30 prot- rekonstrueerimiseks kulub 52 kuks ning tänapäevaseks kul- senti. 000 eurot, millele lisanduvad tuuriasutuseks. Omavalitsuse väljamineku- jooksvad teehoiu- ja remondi “Ühtekokku jagati tunnustu- test moodustab silmapaistavalt summad. Kohalike teede reno- si kümnes erinevas kategoorias. suure osa haridusteenuste ku- veerimiseks on eelarves ka paar Meie olime nomineeritud kate- lu, millele läheb üle poole valla sellist projekti, milles kaasra- goorias “Aasta tegu Linnaraa- rahast.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Koostöökogu Strateegia 2014−2020
    ! ! ! LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA 2014−2020 ! ! ! ! ! ! 2015! !! ! ! ! SISUKORD ! SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KOHALIK TEGEVUSGRUPP JA LIIKMESKOND 2. TEGEVUSPIIRKONNA KIRJELDUS 2.1 Asend, territoorium ja rahvastik 2.2 Tööalane pendelränne 2.3 Ettevõtlus ja ettevõtlikkus 2.4 Puhkemajanduspotentsiaal 3. EELMISE STRATEEGIA (2011-2013) EESMÄRKIDE TÄITMINE JA KOGEMUSED 4. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS JA KAASAMINE 5. TEGEVUSPIIRKONNA OLUKORRA ANALÜÜS 6. STRATEEGIA 2014–2020 7. STRATEEGIA ELLUVIIMISE KAVA 7.1 Meetmete valiku põhjendus 7.2 Meetmed, toetatavad tegevused 8. STRATEEGIA UUENDUSLIKU JA INTEGREERITUD OLEMUSE KIRJELDUS 9. STRATEEGIA SIDUSUS TEISTE ASJAKOHASTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 10. VÕRGUSTUMINE JA KOOSTÖÖ 11. STRATEEGIA RAKENDAMISE JUHTIMINE JA SEIRE 11.1 Juhtimine ja töökorraldus 11.2 Projektide hindamine 11. 3 Seire 11.4 Strateegia uuendamine 12. STRATEEGIA RAHASTAMISKAVA KASUTATUD MATERJALID Lisa 1. Strateegia kaasamise protsessi kirjeldus ! ! ! ! ! ! ! 2! ! Strateegias kasutatavad mõisted ! ! Elukeskkond – keskkond, kus elavad kohalikud elanikud ning tegutsevad ettevõtjad, vabaühendused ja omavalitsused.! EttevõteMJNTRKRTRMILLEKTTESSEUSJSETSRE! Ettevõtja ettevõtte omanik ja/või selle tegevuse organiseerija ning ettevõtte majandustulemuse eest vastutaja ehk riski kandja.! EttevõtlikkusRTTSLIKKTRNHPOLEEMEJNEIRPEISTUIUIMLTRIPRSISEERMKE ENEEEI IEI J NEI SEORS0 USS INISRISIIUI J URSTS LSST SEEUTRSE EERS SEHEERMKIESEORSTMIREKRKOORSSEIRSEINIMERSE! Ettevõtlus IREREIREU MJNTR UI KTSRESEEUTR MILLE EERMIKR ON STLT RMINE KT SOOSMIRERS
    [Show full text]
  • Avasta Lääne-Harjumaa Rannikuala! Ranniku Matkarada Ranniku Matkarada Kulgeb Mööda Lääne-Harjumaa Rannikut, Olles Osa Portugalist Narvani Ulatuvast Kaugmatkateest E9
    Avasta Lääne-Harjumaa rannikuala! Ranniku matkarada Ranniku matkarada kulgeb mööda Lääne-Harjumaa rannikut, olles osa Portugalist Narvani ulatuvast kaugmatkateest E9. Keila-Joa Lohusalu Türisalu Lääne-Harju valla matkatee osa on jaotatud kuueks päevateekonnaks – Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Foto: Egle Kaur  ® ³ Paldiski-Kersalu, Kersalu-Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu – kuid loomulikult võib igaüks matkata just temale sobiva Lohusalu 1 pikkuse ja asukohaga lõigu. Otsige valge-sini-valget tähistust ja nautige matka.  Pakri tuletorn 1 2 Tuletornid Foto: Visit Estonia  Kas teadsid, et lisaks Baltikumi kõrgeimale, 52 m kõrgusele Pakri tuletornile, on Lääne-Harju vallas ka teine töötav tuletorn? Meremõisa 7 3 2 Adra Selle võib leida Madise kiriku kellatornist. 12 13 9 4 3 Joad Laulasmaa  4 Lääne-Harjumaa on rikas jugade poolest. Keila juga, Treppoja ja Türisalu joastikud on tuntud kaugemalgi, 2 3 Keila juga kuid veerohkel ajal saab jugade ilu imetleda ka Uuga, Pakri, Leetse ja Kersalu pangal. Foto: Kalev Laast ® Kase Antsu võrgukuur 5 5 1  Käesalu Rannad  Ametlikku supelranda Lääne-Harju vallas küll pole, aga päikese käes mõnulemiseks  4 5 Pakri pank 6 ja enese vettekastmiseks on siiski hämmastavalt suur valik kauneid liivarandu: Foto: Juris Smalinskis 6 Keibu, Alliklepa, Vintse, Kurkse, Ristna, Laoküla, Leetse, Kloogaranna, PALDISKI 7 Laulasmaa, Lohusalu ja Meremõisa. Kes merele eelistab järvesid, 8 Laulasmaa rand neid ootavad Tänavjärv ja Klooga järv. 14 10 16 Klooga- Foto: Ede Teinbas Keelva 8 NB! Ujumine nendes kohtades toimub omal vastutusel, palun jälgige 15 8  ranna 9 7 ohutusnõudeid! 9   Sadamad  Tuulna Tõmmiku Lääne-Harjumaa väikesadamad Ristna, Kurkse, Vintse ja Lohusalu pakuvad 11 Kersalu ühelt poolt vanade kalurikülade hõngu, teisalt lubavad piiluda kauneid Illurma luksuslikke jahte ja kaatreid.
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • Padise Kloostri Ootusärevad Päevad
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT APRILL 2020 | NR 4 (26) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD e­raamatukogud Vallas uued kontakti­ Lääne­Harju valla posti­ “Praegu võib öelda, et pooled laiendavad oma tegevust vabad teenused ja tooted teenuste korraldus muutub inimesed kardavad viirust, kuid teised 8 Kuna tavaraamatukogud on suletud, on 8 On koostatud loend Lääne-Harju toodete 8 Lääne-Harju valda jääb 18 kirjakasti ei karda üldse ja kutsuvad mind mitu korda suurenenud e-raamatute laenu- ja teenuste pakkujatest, kes toovad tooted asemel alles 14. Vaata oma lähima kirjakasti tuppa,“ on hooldustöötaja Margarita tamine. Tekkinud olukorrast loe lk 3 või teenused kontaktivabalt kohale. Loe lk 4 asukohta lk 7 Külmallik murelik. MarjeKüllaga Kidron avastamisrõõmu SA Padise Klooster juhataja 8 Padise klooster on nii vallaelanikele kui ka paljudele Eesti ini- mestele tuttav – kes seostab seda uljaste öiste torni ronimistega, kes laulukoori esinemistega, kes väljakaevamistega ja kes lihtsalt salapäraselt tontlike varemetega. Et varemed kunagi korda saavad ja paik leiab oma teenitud koha Eesti ja Euroopa kultuurimälus, sellest on paljud unistanud, kuid ettevõtmise mastaapi arvestades ka kahelnud. Unistused kipuvad aga täide minema ja nüüd ongi tänu väsi- matutele entusiastidele võimatuna tundunud võimalikuks saanud – piirkonna uhkus on valmis ja ootab pikisilmi külastajaid. Avastamisrõõmu pakub nii klooster kui vastrenoveeritud mõi- sa valitsejamaja küllaga. Kui klooster on rahu ja vaikuse koht, siis valitsejamajas hakkavad toimuma töötoad, kus saab nii laste, pere kui töökaaslastega mesilasvahast küünlaid teha, keskaegset kalligraafiat harjutada, maitse- ja ravimtaimi tundma õppida ja palju muud põnevat ette võtta. Maja teisel korrusel on suurepära- sed tingimused seminaride pidamiseks, raamatukogus teemako- hase kirjanduse uurimiseks või lihtsalt võrratu vaate nautimiseks.
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • Vihterpalu – Padise 54. PÄEV
    54. PÄEV COASTALHIKING.EU Vihterpalu – Padise Seitse sajandit püsinud kirik ja klooster Ranniku matkaraja Vihterpalu – Padise lõik keerab sisemaa poole, sest Kurkse väina lõunakaldal on palju märgalasid. Suurem osa sellest rajalõigust kulgeb läbi vähese asustusega metsamassiive (mööda RMK Peraküla – Aegviidu – Ähijärve matkateed), põigates vahel mõnda külasse või lagendikule. 2 4 PRAKTILINE INFO 25 km Peamiselt metsateed. Sellel rajalõigul, v.a Harju- Lühikesed asfaldi- ja Ristil ja Padisel, ei pakuta kruusalõigud. mingeid teenuseid. 8–10 tundi Keskmine Marsruudi võib jaotada kahele Vihterpalus, mõisa juures päevale, ööbides näiteks Harju-Risti kiriku juures, Padise keskuses, Puuduvad umbes poolel teel. Vihterpalu ja Padise vahel sõidab buss. Vihterpalu – Harju-Risti – Autoteid ületades tuleb olla Määra – Padise ettevaatlik! Teepervel liikudes tuleb järgida liiklusohutuse nõudeid. Enne Määra küla võib kohata hulkuvaid koeri. I 132 I Gulf of Finland POLAND VAATAMIST VÄÄRT! TEENUSED Poed Harju-Risti GPS: 59.226225, 24.143869, 1 Harju-Risti kirik. 700 aasta vanune, Majutus Padise GPS: 59.226219, 24.143830, Eesti vanima kirikukellaga ja massiivsete 1. Risti kogudusemaja, T: +372 55649256; Kasepere GPS: 59.227094, 24.163257 müüridega kirik, mille tornist avaneb GPS: 59.230126, 23.998774 vaade ümbruskonnale. T: +372 55649256; 2. Rätsepa turismitalu, T: +372 5299849; Avalik transport GPS: 59.230672, 23.999083 GPS: 59.225457, 23.997438 Bussiühendus (liin nr 146) Vihterpalu– 2 Padise klooster. Hästi säilinud 3. , T: +372 6087877; Padise tööpäeviti 4 korda päevas, Harju- keskaegse kloostri kirikusaal on tänu GPS: 59.228056, 24.142222 Risti–Padise 11 korda päevas. heale akustikale ja erilisele aurale 4. Kallaste Turismitalu, T: +372 5076138; GPS: 59.216944, 24.151111 hinnatud kontserdipaik.
    [Show full text]
  • Paldiski Linnaväljakul Avanevad Pakri Poolsaare
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT JUUNI 2020 | NR 6 (28) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD 75 valla noort leiavad Suur suvesündmuste nõuandeid ja soovitusi „Ühist peakatet kandes tekib „meie“ tunne. suveks tegutsemist kalender Lemmikloomade pidamiseks Kui aktusel seisavad õpilased, kellel on müt- töömalevas 8 Suvi täis suveüritusi, suur ülevaade 8 Millised on lemmiklooma omaniku sid peas, raamatud, lilled ja tänukirjad käes, 8 Lääne-Harju valla õpilasmalev viiakse juunist septembrini Lääne-Harju vallas kohustused, vaktsineerimise ja kiibistamise jääb see kauaks meelde,“ kirjeldab Risti kooli toimuvast, loe lk 4. ajakava leiad lk 6 Paldiskis läbi juba 15. korda, loe lähemalt lk 3 direktor Jüri Alter pidulikke koolisündmusi. Paldiski linnaväljakul avanevad [email protected] poolsaare maastikud 8 Tuhanded silmapaarid on terve kevade jälginud Paldiski keskväljaku valmimist. Lõpuks on suuremad tööd tehtud ja jaa- ninädalal saavad vallakodanikud nautida rohelisel linnaväljakul puhkamist. Paldiski keskväljaku kõrval kortermajas elav Elena Maljutina räägib, et on igal õhtul jälginud ilusa väljaku kasvamist: „See töö oleks nagu minu poolt tellitud, kohe väga meeldivad nii viited pankrannikule kui ka ilu- sad suured puud.” Pärast ehitajate lahkumist alustati istutustöödega, mis oli vallavalitsuse avaliku ruumi spetsialisti ja väljaku idee autori Madis Vaikmaa sõnul suur ette- võtmine. Lisaks AS-i Lahevesi töötajatele on taimi istutama appi tõtanud vabatahtlikud, kel- lele töödejuhatajal jagub ainult kiidusõnu. Üks töödel abiks käi-
    [Show full text]
  • Uus Vaatenurk Padise Kloostri Asutamisele
    KÄSITLUSED Uus vaatenurk Padise kloostri asutamisele Kersti Markus adise klooster on saanud Eesti ajaloo- jäänud. Tegemist on regestiga Padise kloostri Pkirjutuses teatava müütilise aura. Ühelt asutamise ürikust.5 poolt seostub see Jüriöö ülestõusu sünd- mustega, teisalt Eesti keskaegse ehituskunsti Kaks uusaegset dokumenti Padise kultusobjekti staatusega. Jüriööd on vaetud kloostri asutamisest erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuid Padise kloostri nimeline esiletõstmine Johann Ren- Kopenhaageni ülikooli professor ja Taani neri kroonikas1 ülestõusu alguse puhul ning kuninglik antikvaar Thomas Bartholin noorem toimunu fataalsus nii kloostri elanikele kui ka (1659–1690) päästis koos oma kaastöölistega ehitistele on viljakaks pinnaseks igasugu spe- järeltulevatele põlvedele suure osa Taani ja kulatsioonidele. Kuni selleni välja, et Padise Norra reformatsioonieelsetest allikatest. Tema klooster olnuks nagu üks ülestõusu juhti- initsiatiivil andis kuningas korralduse kõigile jaid.2 Kunstiajaloolased on aga keskendunud piiskoppidele otsida oma piiskopkondades Padise kabeli otsingutele – ainsale tõestusele vanu ürikuid, raamatuid ja kroonikaid ning kloostri-eelsest perioodist. 1281. aastal alli- saata need siis antikvaarile. Bartholinil oli kates mainitud pühakoda jagasid vennad ligipääs ka Kopenhaageni kuningliku raama- ümberkaudsete elanikega. Ehkki kabel kuu- tukogu ja ülikooli raamatukogu käsikirjadele, lus Dünamünde (läti k. Daugavgrīva) tsis- samuti oli tal võimalus tellida dokumente eri- tertslaste majanduskeskuse juurde Pae külas nevatest
    [Show full text]