UKRAINA POLIITIKA Kriis ähvardab kasvada Millal Ansip kohalt kodusõjaks

Ukrainas on vägivallalaine levinud tagasi astub? Kiievist kaugemale, mitmes oblas- tis on protestijad üle võtnud valit- Jutul peaminister ANDRUS ANSIPI pühapäevasest kohalt tagasiastumisestsiastumisest on nii kinnitajaid suse ja miilitsa hooneid. 8–9 kui ka kahtlejaid. “Ootame,” ütles selle kohta peaminister ise. 6

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Neljapäev, 20. veebruar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 35 (4929) 3 eurot 1,3742 0,7277 8,9399 36,87 0,386% Kõige kangem gasell

Äripäev tunnustas eile taas kiiresti arenevaid väikeettevõtteid ehk gaselle. Ettevõtjad pakatasid optimismist ja

teotahtest. 4–5, erileht Gaselli TOP

PARIMA gasellettevõtte, mootorrattafirma Bikepoint OÜ suuromanik Tarvo Kallas on just auhinna kätte saanud. FOTO: RAUL MEE

IDUFIRMAD PÕLLUMAJANDUS TÖÖSTUS KOLUMN Tšiili rahasüst Lambakasvataja Pagarikojad lükivad turgutab idufirmasid laiendas tegevust end suurte vahele Tunnuslause “Ettevõtlik Eesti” Mitu Eesti idufirmat on kasutanud Lambakasvatusega alustanud Väikeste pagarikodade tootmis- annaks signaali, et Eestis on ette- võimalust minna kasvama Tšiilis- Kopra Karjamõis OÜ on praegu- maht pole võrreldav suurtootjate se, mis pakub 29 000eurost raha- seks arvestatava tasemega mahe- omaga, kuid Kalamaja Pagarikoda võtlus on au sees. süsti. SportID juhi Marti Soosaare tootja. Peremees Jüri Koppeli sõ- pidava Karle Rahu sõnul jääb väi- sõnul sobib see neile, kes saavad nul toob raha kõige kiiremini taga- kestele suurte vahele alati ruumi. Dimela juht Kadri Kullman kirjeldab, missugune on tema unelmate ettevõtlik terve tiimiga Tšiilisse kolida. 10 si broilerikasvatus. 14–15 Tuleb kaubaga eristuda. 12–13 Eesti. 18 TEGIJA 2 TOIMETUS Viktor Janukovõtš ei hoidnud verevalamist ära Teisipäeval Kiievis Maidani väljakul traagi- se variantide vastu ning seda enam verevalamise liseks pöördunud sündmuste valguses kõ- vastu. Presidendi sõnul on see tema elupõhimõ- lab küüniliselt Ukraina presidendi Viktor te ning ükski võim ei ole väärt selle eest valatud Janukovõtši pöördumine rahva poole. Janukovõtš verd. Küll aga on võim tema jaoks ilmselt ikkagi lii- ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 väitis nimelt, et vastupidiselt oma nõuandjate soo- ga kallis, et sellest vabatahtlikult loobuda ja pin- toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] vitustele on ta olnud kategooriliselt jõu kasutami- geid riigis leevendada.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Kes võidab tänavu Bonnieri preemia?

Täna kell 16 Rootsi saatkonnas algaval pidulikul vastu- võtul avalikustatakse Eesti uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia võitja. 2013. aasta Bonnieri preemia no- minendid on Kärt Anvelt Eesti Päevalehest, Koit Brinkmann Äripäevast ning Margus Järv ja Dannar Leitmaa Eesti Eksp- ressist. Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja antava uuriva ajakirjanduse preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni. Kes tänavu preemia võitis, saab teada juba tä- na õhtul Äripäeva veebist aripaev.ee.

MÖÖDUNUD aastal võitis Bonnieri preemia Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan.

PÄEVA FAKT 31% ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA ELANIKKONNAST osales viimase 12 kuu jooksul ühes või tei- JUHTKIRI ses vabatahtlikus tegevuses, selgus Praxise tehtud uurin- gust. Enim motiveerib inimesi selleks võimalus saada oma tegemistest ja saavutustest emotsionaalset rahulolu. Vaba- tahtliku tegevuse valdkondadest oli mullu kõige populaar- sem keskkonnakaitse. Kõige levinum viis vabatahtlikuna te- Pssst! Ansip peab kõnet! gutseda on osaleda heakorratöödel, talgutel ning remondi- töödel. Menukad valdkonnad on ühtlasi kohaliku elu edenda- mine, osalemine külaliikumises ja tegutsemine linnade asu- el aastal oodatakse peaminister ne eeldaks kolme ülejäänud parlamendiera- miseltsides. Andrus Ansipi vabariigi aasta- konna kokkulepet koalitsiooniks. Pluss seda, päeva eel Tartus peetavat kõnet et president neile siis ka voli annab valitsust ilmselt suuremagi huviga kui Oleks pa- moodustada. Või siis keerukat sõjaplaani, mis AJALOO ILU president Ilvese oma järgmisel viiks läbi poliitilise ummikseisu lõppkokku- Späeval. rim, kui Delfile teadaolevalt on praegusel va- võttes erakorraliste parlamendivalimisteni. Tiigrihüppe sünnipäev litsusjuhil kavas selles kõnes teatada oma ta- valitsuse- Üsna ebatõenäolised variandid on mõlemad. gasiastumisest. Aga mitte võimatud. 1996. aasta 21. veebruaril kuulutas Eesti president Lennart Spekulatsioonide lõpetamiseks on kõige na jätkaks Meri ametlikult välja Eesti koolide arvutiseerimise kava ehk kiirem ja parem viis nende täideviimine. See- Liigne enesekindlus võib alt vedada. Just tiigrihüppe. Projekti olid algatanud mõni aeg varem too- ga kui valitsusjuhi vahetus on kavas, siis toi- senine pa- liigne enesekindlus ongi see, mis võib saada nane Eesti saadik USAs Toomas Hendrik Ilves ja haridusmi- metuse hinnangul peaks Andrus Ansip sellest Reformierakonna pealtnäha igati sujuvalt laa- nister Jaak Aaviksoo. Nimi “tiigrihüpe” on pärit aga tookord võimalikult kiiresti ka teada andma. rempool- buvale plaanile A saatuslikuks. Igatahes prae- haridusministeeriumis töötanud Kaarel Tarandilt. Aasta Küllap see nii ka läheb. Tõenäosus, et Ees- gu tundub küll, et oravad mingeid plaane B hiljem alustas tööd Tiigrihüppe Sihtasutus. ti valitsusjuht vahetub, on praegu juba üsna ne Refor- ja C üldse tagavaraks ei peagi. Liigne enese- Hetkeseis. Nn algsele tiigrihüppele lisandus hulk kõrval- ja suur. Esiteks on viimasel ajal ritta saanud vä- kindlus võib paraku alt vedada. Ning kui ülla- jätkuprojekte ning ettevõtmise raskuskese nihkus aja möö- ga palju tunnismärke selle kohta. Euro volinik mierakon- tust ei valmista välisvaenlased ehk kolm üle- dudes koolide arvutiseerimiselt ja internetiühenduste loo- Siim Kallase naasmine Reformierakonna et- jäänud parlamendierakonda, siis välistatud miselt õpetajakoolitusele, elektroonsetele õppematerja- teotsa ja seeläbi ka valitsusjuhi toolile (või na ja IRLi ei ole ka siseopositsiooni jõuline vastuhakk. lidele, rahvusvahelisele koostööle jms. Tiigrihüppe mõis- siis vastupidi) on ühiskonnas sisuliselt juba Mitte kõik reformierakondlased ei rõõmus- te ise on nüüdseks muutunud käibefraasiks ning viimasel omaks võetud. Positiivne foon on loodud. Kui koalit- ta kindlasti Siim Kallase naasmise üle erakon- ajal kasutatakse seda tihti ka sellises kontekstis, et Eesti tii- juba teatri NO99 korraldatud/lavastatud Üht- na ja valitsuse etteotsa. Kuigi see tundub iga- ger on uinunud, ei hüppa enam kuigivõrd jne. Senine isesei- se Eesti Suurkogu puhul pettuti mõnevõrra, et sioon. ti pragmaatiline ja erakonna mainele kasulik sev Tiigrihüppe Sihtasutus lõpetas tegevuse mullu ning tiig- seal uut erakonda ei sündinud, siis nüüd oleks samm, võivad jõujooned erakonna sees tule- rihüppe nimi elab edasi eeskätt Hariduse Infotehnoloogia pettumus ilmselt suuremgi. Siis, kui Reformi- must siiski muuta. Sihtasutuse digihariduse innovatsioonikeskuses. erakond Kallast valitsusjuhiks ei pane. Kas Ansip selle oma peatses (tagasiastumis) kõnes välja ütleb või mitte, aga tõenäoliselt Jõupositsioon mitmel rindel. Teiseks on Re- saab siiski Siim Kallasest Eesti järgmine pea- TSITAAT formierakonnal praegu hea olukord uut valit- minister. Toimetuse hinnangul oleks parim, sust teha. Jõupositsioon on neil nii valitsuses kui valitsusena jätkaks senine parempoolne Gaselliliikumine kätkeb endas ettevõt- kui ka parlamendis. Koalitsioonipartner Isa- Reformierakonna ja IRLi koalitsioon. maa ja Res Publica Liit on pandud keerulisse luse põhiolemust: kiire kasv, loovus, eris- sundseisu, sest nad võidakse iga hetk näiteks Kabineti värskendamine. Küll aga tuleks Re- tumine nn hallist massist – mis omakorda Keskerakonna vastu välja vahetada. Koos va- formierakonnal kindlasti ette võtta värsken- annab võimaluse turu arenemise suunda litsuse vahetusega on erakonnal hea võimalus dusremont valitsuse koosseisus. Praegu on ühtlasi plaanida vangerdust Euroopa Komis- seal nii selgeid väsimuse tundemärke kand- muuta oma reeglite kehtestamise kaudu. joni voliniku kohal, mille võiks nende arvates vaid kui ka skandaalidest räsida saanud mi- Äripäeva juhtkiri, 19.02.2014 saada Ansip. nistreid. On hea hetk anda (uus) võimalus Samuti on järgmiste riigikogu valimisteni värskematele ja teotahtelisematele tegijatele. jäänud aasta paras periood valitsuse värsken- Sama võiks mõistagi ka koalitsioonipartner HOMME damiseks. Ühelt poolt ei pea ette võtma radi- IRL oma ministrite ridu kaaluda. Mis võimalus on turundusel YouTube’i kaalseid samme ning saab valmistuda uuteks valimisteks. Samas on aega siiski piisavalt, et põlvkonna hinge pugeda? üht-teist meeldejäävat ära teha ja vahepeal Loe Äripäevast LOE ÄRIPÄEVAST närbunud reitingut turgutada. LUGU “Kas Ansip lahkub?” Reformierakonna valitsusest väljajäämi- tänases lehes lk 6 ÜTLES Oleg Ossinovski: Ei ole loogiline, et LÜHIDALT 3 see, kes töötab rohkem, peab rohkem maksma. Loogiline on, et kes rohkem

teenib, see peab vähem maksma. 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV Suurettevõtja peab tulumaksu ebamoraalseks. LOE LÄHEMALT LK 4–5 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

Saku asendas pakkijad liiniga

Saku Õlletehases alustas tööd Liin läks maksma üle 1,8 mil- vu hooajatöölisi enam otsima ei jooke kergetesse pappkasti- joni euro ning selle tasuvusaeg pea,” rääkis Saku Õlletehase juht desse pakendav liin, mis tõstab on ligi kolm aastat. Margus Kastein. tootlikkust 33 korda ja asendab “Joogitööstus on hooajalis- Viimase viie aastaga on Saku varem käsitsi tehtud töö. test kõikumistest sõltuv ala – su- Õlletehas investeerinud tootmis- Saksamaal valmistatud liin vel, kõrghooajal, kerkis meie töö- ja logistikavaldkonna arenda- teeb ühe käsipakendaja päeva- tajate arv mullu pea saja inimese misse 15 miljonit eurot. töö 15 minutiga. võrra. Sel aastal me nii suurt ar- ÄRIPÄEV.EE

TALLINKI Silja Serenade hakkas eel- misel nädalal uuendatud kujul Helsingi ja Stockholmi vahet sõitma. FOTO: ANDRES HAABU Tallink püüab noori laeva meelitada. Silja Serenade’ile kulus 10 miljonit

RAIVO SORMUNEN [email protected] nud nägema rohkem asju ning reisivad enam kui vanem gene- Tallink Grupp on alustanud Traditsiooniline ratsioon. Tallink Silja laevade ulatusliku kruiisilaevade kont- renoveerimisega. Pärast pool- Vikingil sama mure. Viking teist kuud kestnud värskendust septsioon võib olla Line’i kommunikatsioonijuht toodi möödunud nädalal Hel- ajale jalgu jäänud. See Christa Grönlund usub, et kruii- singi–Stockholmi liinile taga- ei ole aastakümneid silaevad suudavad ilusate saares- si 1990. aastal ehitatud MS Silja tike, meelelahutuse ja uute toi- Serenade, mida renoveeriti enam muutunud. dutrendidega ka noori inimesi kui 10 miljoni euro eest. Tallink Silja juht Margus võluda. Samas tunnistas ka te- Põhjalikult uuendati kogu Schults ma, et Kesk-Euroopa paelub noo- Serenade’i spaakeskus, laiendati ri inimesi praegu rohkem kui tax-free-kaubanduspindu ja ava- traditsioonilised kruiisid Bal- ti poetänaval uusi poode, kirju- on meelitada laeva noori, kes ti merel. tas Helsinki Times. eelistavad laevakruiiside ase- Viimastel aastatel on nii Tal- “Me uuendame järk-järgult mel umbes samal hinnatasemel link kui ka Viking Line hädas kogu laevaparki,” märkis Tallink Euroopasse lennata. Helsingi–Stockholmi liinil kas- Silja juht Margus Schults. “Traditsiooniline kruiisilae- vu saavutamisega. Kui Viking vade kontseptsioon võib olla Line suutis eelmisel aastal tänu Samaealisi veel kaks. Tallink ajale jalgu jäänud,” tunnistas uue aluse MS Viking Grace’i tõt- Silja kõige vanem alus, 1986. aas- Schults. “See ei ole aastakümneid tu Soome ja Rootsi vahel reisijate tal ehitatud Silja Festival prahiti muutunud. Samas on maailm arvu säilitada, siis Tallink vedas jaanuari lõpus aastaks ajaks Ka- edasi liikunud – meil on odav- aastaga 2,8 miljonit reisijat, mi- nadasse. Renoveeritud laevaga lennufirmad, Facebook ja päe- da on 8,6% vähem kui aasta eest. samas vanuseklassis on veel Sil- vaspaad.” 2012. aasta aruande järgi an- ja Serenade (ehitatud 1990. aas- Schultsi sõnul peaks kruiisi- dis Helsingi–Stockholmi liin Tal- tal) ja Silja Europe (1993). laevad olema paeluvamad, eri- linkile 39% kogukäibest ning Uuendusprogrammi eesmärk ti noorte jaoks, kes on harju- 15% kasumist.

Uus ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31 on oma 33+6 reisijakohaga avar Finantstehingute maks: ja mugav reisimiseks. Veetleva moodsa disainiga välimus koos mahuka 5 m³ pakiruumiga on leid- nud paljude reisihuviliste heaks- Eestile ei sobi mitu asja kiidu. Efektiivne WEBASTO konvek- torküte koos õhukonditsioneeri, klaaspakettide ja õhkvedrustuse- SIRJE RANK sest ülevaadet andes. “Üks on see, Ministri sõnul ei kavatse Ees- ga tagab reisijate maksimaalse [email protected] et kui algselt oli idee, et maksus- ti siiski veel n-ö rongilt maha as- mugavuse. TURQUOISE Eesti ei kavatse Euroopa tatakse eelkõige spekulatiivse- tuda. “Praegu see rong tupikus- bussil on töökin- finantstehingute maksu avan- maid instrumente, siis praegu se pole viimas, maha astumise- del ja säästlik 190 hj Euro 5 Turbo Diisel mootor ja turvalised ning gardist välja astuda, ehkki ra- seda vahet tunda ei ole.” ga pole häda,” ütles Ligi. “Proo- võimekad ABS-ASR õhkpidurid. handusminister Jürgen Ligi Teine meile sobimatu areng vime koostööd edasi arendada.” möönab, et asjad pole arene- on see, et ka pensionifondid Eurogrupi juht Jeroen Di- nud Eesti soovitud suunas. koormatakse uue maksuga. jsselbloem möönis rahandus- OÜ Renneks Kaubandus “Meile ei sobi seal mitu aren- Konkurentsivõime seisuko- ministrite kohtumise järel, et ISUZU TURQUOISE Suur-Sõjamäe 36, Tallinn gut,” ütles Ligi eile nädala algu- hast pole omakorda hea, et mak- finantstehingute maksu suhtes tel 646 5140 ses toimunud eurogrupi ja ELi suga kaalub liitumist vaid 11 valitsevad riikide vahel alles vä- Q-BUS 31 www.renneks.ee rahandusministrite kohtumi- riiki. ga suured erimeelsused. 4 KAANEL Kristo Käärmann: Gasell olla on väga tore, eriti dinosauruste pargis. Kui teil endal gaselli ei ole, ühinege mõne jooksvaga.

ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 Eduka idufirma TransferWise üks asutaja ja Äripäeva mullune aasta ärimees julgustas gasellettevõtteid toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] riskima ja ebaõnnestumise korral uuesti jalule tõusma.

GASELLI KONGRESS Mõtle suurelt, ole auahne! Gaselli elu on riskidest tulvil

Paljud praegused suured ja edukad on alusta- KAISA GABRAL, VILJA KIISLER, KADRI PÕLENDIK [email protected] nud gasellina. Eile toimus Äripäeva kiiresti are- nevete ettevõtete ehk gasellide kongress, kus tun- nustati viimaste aastate edukamaid gasellfirmasid. Sõnavõtjad jagasid soovitusi, kuidas gaselli- staatus seljataha jätta ja edasi liikuda, teinekord on kasu isegi pankrotist.

Jüri Mõis: ärist peab oskama ka edukalt välja tulla

Ettevõtja Jüri Mõis märkis Äri- damele, et kindlasti tuleb mõel- päeva Gaselli Kongressil, et pa- da ka turvalisele maandumisele. rim ettevõttest väljumise käik Gasell võtab ju suuri on avalik aktsiaemissioon, li- riske, kogu tema vara Pankrot võib lõbus olla. Kol- saks teeb see ka veel rikkaks. me pankrotti läinud ettevõtte- “Mina tean hästi, mis see gasell ja isiklikud käendu- ga seotud olnud Jüri Mõisa sõ- on. Hansapanga ajal oli kuus sed on panditud, tema nul võib pankrot olla päris lõbus. EILE pidasid kiiresti arenevate ettevõtete esindajad Äripäeva iga-aastast Gaselli Kongressi. Sõnavõttude kõrval kuud järjest nii, et iga kuu lõ- sõbrad ja lähedased, “Esimene pankrot oli Kodu- pus oli pank kolm korda suurem maja Kinnisvara. 2008. aastal al- tema töökoht ja kogu kui kuu alguses. See on tohutult gas majanduskriis, Leedus olid Edetabel kihvt tunne,” rääkis Mõis. elu on sellega seotud. suured riskid ja läkski, kurivaim, “Kui on selline tunne, et öö pankrotti. Esialgu tahad põge- 10 edukamat gaselli aastatel 2010–2012 on liiga pikk magamiseks, et ta- ettevõtja Jüri Mõis soovitas neda, kuid tegelikult tuleb ise koht nimi põhitegevusala põhiomanikud, koos osalusprotsendiga haks juba hommikut, et asjaga gasellidel hüpates mõelda ka sinna pankrotti sisse ronida. Ka- 1. BIKEPOINT OÜ mootorrataste müük Tarvo Kallas 66,67% edasi minna – see on õige tunne, turvalise maandumise peale hel järgmisel korral olin targem 2. Talum OÜ ehitus Aleksander Mihelson 100% siis te olete veel gasellid,” rääkis ja see oli päris lõbus,” rääkis ta. 3. Auricu OÜ isolatsioonitööd Rainis Rebane 50%, Tanel Tereping 50% Mõis Gaselli Kongressil. Mõis ütles, et on 34 ettevõt- 4. Legerotti OÜ ehitusmaterjalide müük Pavel Apykhin 56% rikkaks. Mina sain rikkaks, kui luses tegutsemise aasta jooksul 5. Reval Sport Agency OÜ spordiagentuur Arkadiusz Krygier 100% Riske tuleb osata maandada. Hansapank läks börsile,” mär- näinud palju kiirelt arenevaid 6. TMT Inseneering OÜ kliimaseadmete tootmine TMT Holding OÜ 100% Samas nentis ta, et gasell ei saa kis Mõis. gasellfirmasid. “Olen formaalselt 7. Baltfarma OÜ hulgikaubandus Euroapotheka UAB 100% olla igavesti, keegi ei jaksa seda. Samas lisas ta, et alati äri mui- asutanud umbes sada firmat,” 8. Rufter Ehitus OÜ ehitus Jaanus Runthal 100% Ja sellepärast peab Mõis oluliseks dugi ka ei õnnestu ja ärimaht po- märkis ta, kuid täpsustas, et on 9. Feliton Grupp OÜ kliimaseadmete paigaldus Eero Kikerpill 50%, Udo Salutamm 50% ka oskust ettevõttest väljuda. le samuti alati nii suur. ise asutanud kaheksa ettevõtet 10. ML Eeriksaare OÜ põllumajandus Märt Laansalu 100% “Gasell võtab ju suuri riske, Teine väljumise võimalus on ja ostnud kolm. Maha on Mõis kogu tema vara ja isiklikud käen- Mõisa sõnul müük või ühinemi- müünud kaks firmat, ühenda- dused on panditud, tema sõbrad ne. Kolmas võimalus on ettevõt- nud kaks ja pankrotti on läinud ja lähedased, tema töökoht ja ko- te pärandamine, kuid ise peab ta kolm firmat. Taust gu elu on sellega seotud. Kui juh- seda versiooni halvaks. “Päran- “Olen endaga seotud firma- Milline ettevõte pääses tänavu Gaselli TOPi tub mingi rike, siis sa võid kaota- damisega on probleeme. Laste dega väärteokahtlusi saanud da korraga kõik. Tahes-tahtmata eest ei tohi elu ära elada ja nende neli tükki. Kõik on põhimõtteli- 1,78 TEGUTSENUD vähemalt kolm jär- les 2011. aastal suurem kui 2010. hakkavad need mõtted ühel päe- elu ette määrata. Laps satub oma selt olnud samasugused. Me oli- jestikust majandusaastat (alates aastal ja 2012. aastal suurem kui val vaevama. Isikliku riskijuhti- isa või ema ärijuhiks pärandami- me aastal 1993 gasellid, arenda- miljardit eurot oli 2010, 12kuulised aastad) ja te- 2011. aastal. misega tuleb hakata varakult te- sega,” rääkis Mõis. Tema sõnul sime pangasüsteemid nii kor- edetabelis osalenud gutseb ka praegu. ÄRIKASUM kasvas aastatel gelema,” soovitas Mõis. pole ka otsustamine sellise va- da, et saime pangaautomaadid 1115 gaselli kogukäive MÜÜGITULU oli 2010. aastal üle 2010–2012 vähemalt 50%. Sa- Iga ettevõtja unistus ja parim riandi puhul kõige parem ja ob- panna esimesena Eestis tänavale. 0,1 miljoni euro (k.a) ning 2012. mas võis 2011. aasta ärikasum viis ettevõttest väljuda on tema jektiivsem. “Sisuliselt vanaema Meile tuli aga kõne Eesti Pangast, 2012. aastal, olles kaks aastal alla 13 miljoni euro. olla väiksem kui 2010. aastal, hinnangul just IPO. “IPO, börsi- kulmuliigutamise järgi võidak- et pangaautomaadid on ebasea- korda suurem 2010. 2012. aastaks pidi müügitu- kuid ühelgi aastal ei tohtinud le minek, see on alati kõige pa- se otsuseid teha,” tõdes ettevõtja. duslikud,” meenutas Mõis. aasta kogukäibest. lu võrreldes 2010. aastaga ole- olla kahjumit. rem ja see peaks olema ettevõtja Suurettevõtja nentis, et pole Neile heideti ette seda, et ma kasvanud vähemalt 50%, ol- ALLIKAS: ÄRIPÄEV unistus. IPO käigus saab küm- kunagi olnud Gaselli TOPis esi- automaadis pole kohta, kuhu Sama ajaga neljakor- ne aasta kõige optimistlikuma otsas, samuti pole ta kunagi tee- oma allkiri anda, sest sularaha- distunud koondäri- Loe veebist raha kohe kätte. Ettevõtja mõt- nemärke saanud. eeskirjade järgi pidi tol ajal ini- kasum oli 2012. aastal ÄRIPÄEVA TELLIJA sai Gaselli TOPi edetabelit leb alati, kas ta saab raha kät- Gasellidel soovitas ta lenna- mene raha saades allkirja and- 237 miljonit eurot. te dividendi või IPOga. IPO teeb ta kõrgelt, kuid pani kõigile sü- ma. veebis lugeda juba EILE KELL 15.30 KAANEL 5 ettevõtet osales tänavuses Äripäeva Gaselli TOPis, neist veerand tegutseb kaubanduses ning enam kui pooled on vähem kui kümne töötajaga. Keskmine gasell kasvatas aastatel 2010–2012 käivet 2,2 ning ärikasumit 3,5 korda. 1115 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

Käärmann: ärgake, gasellid!

Te olete surnud ja peate tege- PayPal, kuid keegi ei tea neist mi- idufirmasid, sest seal ei ole ini- ma midagi tõeliselt eepilist, et dagi ja nad ei jõua seetõttu kui- mesi, kes julgeksid riskida. Seal ellu ärgata, oli TransferWise’i gi kaugele. tähendab pankrot seda, et uut ühe asutaja Kristo Käärman- Käärmann meenutas ka teisi- äri enam ei tehta. Samas USAs ei ni soovitus eilsel Äripäeva Ga- päeval Äripäevale antud online- võta keegi ettevõtjat tõsiselt, kui selli Kongressil. Gasellina iga intervjuud, kus talt küsiti, kui- ta ei ole kolme äri teinud. Inves- kuu mitu korda kasvanud Trans- das teenida oma esimesed mil- toriga jutule ei saa, kui ütled, et ferWise laieneb nüüd Käärman- jon eurot. “Mõtlesin, et niimoodi see on su esimene ettevõte. “Kui ni sõnul umbes 20% kuus. Oma ei saa küll ühtegi ettevõtet alus- sa oled korra pankroti läbi tei- kogemuse põhjal jagas ta gasel- tada,” ütles ta. Tema soovitus on nud, midagi proovinud, on see lidele soovitusi, kuidas oma ette- mõelda, kuidas inimeste elu ja okei,” ütles Käärmann. Ta mee- võttega edu saavutada. maailma paremaks teha. Ta tõi nutas üht Apple’i tootearendajat, näiteks Skype’i ostu, mille puhul kes ütles, et idufirmad on sündi- Mõelge suurelt, aga tegelikult sageli räägitakse, kui mitme mil- nud ja surnud. “Te olete surnud mõelge veel suuremalt. Käär- jardi eest see osteti. Käärmanni ja peate tegema midagi tõeliselt mann kirjeldas, kuidas mõnd hinnangul tuleks selle asemel eepilist, et ellu ärgata,” pöördus probleemi lahendades paneb ta mõelda, kui palju see maailma- Käärmann gasellide poole. oma mõtte kirja, läheb mõneks le andis, et on võimalik teha oda- ajaks eemale, joob kohvi ja tuleb vaid videokõnesid. Minge sinna, kus on teie klien- seejärel probleemi juurde taga- did. Käärmann pidas seda soovi- si: “Okei, Kristo, nüüd mõtle veel Teil ei ole midagi kaotada. “Kui tust natuke poliitiliselt ebakor- suuremalt!” Tema sõnul on see panete oma hinge ja raha sel- rektseks, sest alles mõni aasta hea nipp, kuidas seada endale lesse, mida teete, on suur oht, et tagasi kutsuti Eestis talente ko- võimatuid eesmärke. te ei õnnestu ja mõne aasta pä- ju. Tema hinnangul peaks aga “Oleme kohas, kus tooted on rast Äripäev kirjutab, et oli ga- ettevõtja paar aastat elama ja hästi globaalsed. Selleks, et teha sell, mis tahtis saada maailma- olema seal, kus on potentsiaal- järgmist maailma parimat asja, kuulsaks, aga siis tegevjuht Ma- sed kliendid. peab see olema vaksa võrra pa- ri keeras kõik tuksi. Mis siis! See Ettekande lõpetas ta tõdemu- rem kui maailma parim,” rääkis ei ole asi, mille pärast muret- sega, et gasell on hea olla: “Ga- Käärmann. Ta tõi näiteks, kuidas seda. Mujal maailmas ei huvita sell olla on väga tore, eriti dino- maailmas on paar tuhat mobiil- see kedagi.” sauruste pargis. Kui teil endal ga- set rahakotti, mis on kõik sama Käärmann tõi võrdluseks selli ei ole, ühinege mõne jooks- head või natuke paremad kui Saksamaa, kus on väga vähe vaga: meil on 20 vaba töökohta.”

pakuti kuulajatele ka meelelahutust. FOTO: RAUL MEE Hea ettevõtja, SDLJDOGDRPDȴUPD Ossinovski: ebamoraalne maks autodele “Ettevõtte tulumaks on amo- Ossinovski paneb pahaks, et vastu. Minu meelest võiks dek- raalne asi,” leidis suurettevõt- riik ei suuda küllalt tulemusli- lareerida ka väiksemaid kui tu- ja Oleg Ossinovski eile Gaselli kult käibemaksu koguda. “See handeeuroseid arveid.” Kongressil. “See on ju efektiiv- tekitab ebaausa konkurentsi,” Tänavu kasumi vähenemist Hoiad kokku kulusid suse maks. Tulumaks on üldse lausus ta. “Ei saa konkureerida kogenud Ossinovski heidab rii- ebakõlbeline, sest maksustakse sellega, kes teeb kõik maksude gile ette, et see ei võimalda ette- Suurendad müüki efektiivsemat. Nii ei ole ju mõt- võrra odavamalt. Õppige käibe- võtjatel suurtes projektides osa- Parandad teeninduse kvaliteeti tekas olla tulemuslik.” maksu koguma!” leda: “Suured projektid on kõik Ossinovski hinnangul on näi- Ossinovski ütles end olevat omavahel seotud, riik Eesti et- teks maamaks loogiline. “Aga ei suur arvete deklareerimise toe- tevõtjal neist osa võtta ei lase.” ole loogiline, et see, kes töötab taja. “Iga arve tuleb deklareeri- Ossinovski tõi näiteks raudtee, rohkem, peab rohkem maksma. da, see on kõigile arusaadav. Aga kuhu Eesti ettevõtja ei saa raha Loogiline on, et kes rohkem tee- milline võitlus käib, isegi presi- paigutada, ainult alltöövõttu nib, see peab vähem maksma.” dent on arvete deklareerimise saab teha. TELLI PAIGALDUS 5699 0531 EAS: ära küsi raha, küsi teenuseid

Ettevõtluse Arendamise Siht- Lauri sõnul liigub EAS sinna- tab Laur väärtustada EASi vahen- asutuse juht Taavi Laur kum- poole, et ühel päeval on asutuse datavaid teadmisi ja kontakte. WWW.GSMAUTO.EE mutas Gaselli Kongressil ku- pakutav teenus nii kvaliteetne, et Gasellide rahvusvaheliste- jutluse EASist kui vaid pelgast klient on valmis konsultatsioo- le turgudele aitamine on Lau- rahajagajast. “Tihti pole küsi- nitasu maksma. “Kui raha jääb ri sõnul EASi oluline eesmärk. mus kapitali kättesaadavuses, vähemaks, kui 2020 pole Ees- Enim panustab EAS nimelt kas- vaid hoopis ambitsioonikuses,” ti enam mitte (Euroopa Liidus vuklientidele, kelle hulka gasel- ütles Laur, kutsudes ettevõtjaid – toim) netosaaja, vaid muutub lid kuuluvad, sest see annab suu- üles suuremale ambitsiooniku- netomaksjaks, siis peab riigis ik- rima efekti. “Eestist minnakse sele. “Ennekõike on EAS loodud kagi eksporti toetama, st teenus edukalt Soome või Lätti, aga eda- pakkuma teenuseid, mis on kau- peab ajas muutuma,” märkis ta. siminekul tekib sageli tõrge, sest gelt rohkem kui rahaline toetus,” Palju enam kui näiteks 5000 see maksab ettevõtjale üksjagu sõnas ta. euro suurust starditoetust soovi- raha,” rääkis Laur. 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV 6 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

POLIITIKA Kas Ansip lahkub? IRLi

2004. aasta 21. novembril liikmed valiti Andrus Ansip Refor- mierakonna suurkogul Siim Kallase asemel Refor- mierakonna esimeheks. kinnitavad FOTO: ANDRAS KRALLA

KATARIINA KRJUTŠKOVA, ELIISA MATSALU “Eks ma kuulan seda kõnet siis huviga, mis seal ik- [email protected], [email protected] Moment on sobiv ja Kes on kes ka. Muidugi võin ma enne Andruse käest küsida, Andrus Ansip mida ta öelda kavatseb, kuid ega ma teile seda ik- mida kiiremini saab sel- ka edasi ei ütleks.” REFORMIERAKONNA esi- Randpere sõnul on juba teada, et erakonnas toi- gust, seda parem. mees, peaminister muvad lähiajal muudatused. “On ju räägitud Siim JUHTINUD EESTI VALITSUST Kallase tulekust, sellest võib lihtsaid järeldusi te- haridusminister Jaak Aaviksoo Eile kirjutas Delfi uudisteportaal, et peaminister alates 2005. aasta aprillist, ha, et muudatused on kunagi tulemas. Mingitest Andrus Ansip teatab pühapäeval Tartus peeta- kui valimistevahelisel ajal kuupäevadest pole aga juttu olnud.” vas kõnes oma tagasiastumisest, IRLi kõrge po- moodustati uus koalitsioon. Reformierakonna juhatuse liige Kalev Lillo üt- Pane tähele liitik kinnitas Äripäevale, et Ansipi lahkumine Enne seda kuulus talle valit- les, et küsimus, kas väide Ansipi tagasiastumisest Tore, et mu kõnet oodatakse on kindel ja toimub lähiajal. suses majandusministri port- vastab tõele, on täiesti arusaamatu. “Praegu on era- ANDRUS ANSIP “Ootame,” kommenteeris peaminister Andrus fell. konna esimees Andrus Ansip. Nii kaua, kui ta pole peaminister, vastates riigikogus Priit Toobali Mida muud huvitavat selles Ansip väidet, et ta kavatseb 23. veebruaril teatada Ettepaneku moodustada va- midagi teatanud, on ta ka valitsusjuht. Mina ei tea, küsimusele kõnes tuleb või ei tule, sellest ametist lahkumisest. litsus sai riigikogu valimised millal ta tagasiastumise otsuse teeb,” märkis ta. Kõne on peaaegu valmis, aga rahvas saab teada 23. veebrua- Peaministri ametist lahkumine tähendab seda, võitnud erakonna juhina ka päris valmis saab ta siis, kui ril. Ma olen muidugi rõõmsalt et ametist lahkub kogu valitsus. 2007. ja 2011. aasta kevadel. Päev on peaministri valida. Reformierakonna ju- ta ette kantud on. Ma lugesin üllatunud, et minu kõnet ooda- Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit AASTAIL 1998–2004 töötas hatuse liikme Kaja Kallase sõnul on Reformiera- praegu siin istudes selle Del- takse. Kõned on kõik olnud vä- Toobal küsis eile riigikogus esinenud peaministrilt Tartu linnapeana. Tema eel- konnas juba mitu nädalat räägitud peaministri ta- fi artikli läbi. Kindlasti ei vasta ga head, kõik need kaheksa kor- tema lahkumise kohta: “Kas Teil see lõik kõnest on nev töökogemus pärineb gasiastumise soovist. “Millal ta seda teeb, on ikka tõele see väide, et Reformiera- da. Iseäranis hea oli kahe aasta valmis kirjutatud ja kas selline avaldus pühapäe- eraettevõtlusest kaubandu- täiesti tema otsus,” märkis Kallas. “Ma ei oska öel- konna üldkogul 2. märtsil va- tagune kõne, see leidis ka laial- val Tartus teie poolt tuleb või ei tule?” Ansip otsest ses ja panganduses, kuid ta da, kust tulevad jutud, et ta sel pühapäeval tagasi- litakse Reformierakonnale uus dast vastukaja. vastust ei andnud. kuulub ka näiteks Tartu Raa- astumisest teatab,” ütles Kallas. esimees. See põhimõtteliselt ei Möödunudaastane kõne oli dio asutajateringi. Haridusminister Jaak Aaviksoo arvates oleks ole võimalik. Reformierakonna tugev kõne, hästi kirjutatud kõ- Kinnitus IRList. Üks IRLi kõrge poliitik kinnitas HARIDUSELT keemik – Tar- Ansipi tagasiastumise teadaanne ootuspärane. protseduurireeglid näevad et- ne. No vahel ei tule välja, aga eile Äripäevale, et Ansipi ametist lahkumine on tu Riikliku Ülikooli lõpetas ta “Moment on sobiv ja mida kiiremini saab selgust, te seda, et päevakord teatatakse seekord tuli mul välja. Aga reso- otsustatud ja selles on ka valitsuspartneri IRLiga aastal 1979. Hiljem õppis ta seda parem. See ei tule üllatusena, see on mõistlik kuu aega enne üldkogu toimu- nants oli suhteliselt tagasihoid- kokku lepitud. mõned aastad Eesti Põlluma- ja seda tuleb tervitada,” teatas Aaviksoo. mist. Päevakorras uue esimehe lik. Tundub, et ei loetud või vä- Reformierakonna juhatuse liikme Valdo Rand- janduse Akadeemias agro- Aaviksoo ütles võimalikust koalitsioonist rää- või uue juhatuse valimist ei ole, hemalt ei resoneeritud, sest et pere sõnul pole teada ühtegi kindlat kuupäeva, mil noomiat. kides, et seni on Reformierakond ja IRL silma paist- seega Delfi vähemalt selles kü- kõne oli suhteliselt kriitiline, ja

Ansip tagasiastumisest teatab. “Mina ei oska öel- ALLIKAS: VALITSUSE KODULEHT nud hea koostöö ning võimekuse poolest. Ja lisas, et simuses on sattunud küll täieli- kriitiline ka mõnede ajakirjani- da, kas see vastab tõele või mitte,” ütles Randpere. oma ameti kaotamise pärast ta kindlasti ei karda. kult eksiteele. ke suhtes. Ootame. Kaitsja: kahju suurus pole teada

PIRET REILJAN Üks Bakuu-projekti suure- kujutusele ja uurimine on piir- [email protected] maid investoreid Hans H. Luik Tasub teada dunud tema valikuliselt esita- Bakuu-afääri süüdistatava Er- ütles Lubergi väite kohta, et SRB Keda süüdistatakse tud tõenditega. ki Piirsalu kaitsja Aadu Luberg võlakirjade ostjatel oli ainus või- Bakuu-afääris süüdistuse saanud Leppik heitis oma kaitsekõ- ütles eile Harju maakohtus malus midagi saada SRB pankro- nes projekti suurinvestoritele peetud kaitsekõnes, et investo- tiprotsess. Pankrotipesast laekus INVESTEERIMISKELMUS: Marcel Vichmannile ja Hans H. rite tsiviilhagi kohtualuste vas- Luige sõnul 139 000 eurot, mis Erki Piirsalu Luigele ette, et nad ei algatanud tu tuleks jätta läbi vaatamata, jaotati investoritele. “Kui kohus KELMUSELE KAASAAITAMINE: rikkumismenetlust, kui selleks kuna kahju suurus pole teada. süüalustelt midagi peaks välja Tõnis Haavel, Harles Liiv, oli õige aeg. “Lugupeetud suur- Luberg ütles suulistele alli- mõistma, on see ainus, mis võik- Šarunas Skyrius investorid, mida te tegite 2007. katele tuginedes, et lähipäevil sime oma 12,5 miljoni eurose in- SAMUTI on süüdistus esitatud aasta augustis või oktoobris? peaks investorite poolt Seasi- vesteeringu kompenseerimiseks aktsiaseltsile Gild Financial Või 2008. aasta alguses, kui oli de Residence Baku (SRB) pank- veel saada,” märkis Luik. Advisory Services selge, et planeeritud maad osta rotivarana omandatud Aser- Ta lisas, et kohus on peatanud ei saa? Keegi ei teinud mitte mi- baidžaani ettevõtte Delta Land emissiooni korraldaja Gild Fi- dagi,” rääkis Lepik eile kohtus. LLC omandusse vormistatama nancial Advisory Servicesi (prae- Ta tõi välja, et ka 2010. aasta su- nn asendusmaad, milleks teh- guse nimega GFAS) likvideeri- ti asju, kulutati raha, sinna vii- vel emitendi Seaside Residence ti kulutusi emissiooniga kogu- mise, kus on vist mingid väike- di investoreid maid vaatama jne. Baku esindaja Aivo Kuldmäe esi- tud rahast. sed varad veel. tatud pankrotiavalduse peale ei Lubergi sõnul pole eeltoodu Piirsalu kaitsja Luberg ei pi- Advokaat: uurimine oli puu- kutsunud investorid esile rik- valguses teada, kui suureks in- danud kohtus eluliselt usuta- dulik. Süüdistatava Tõnis Haa- kumismenetlust, vaid eelistasid vestorite kahju kujuneb, ja ta te- vaks, et Bakuu-afäär oli algusest veli kaitsja Jüri Leppik ütles eile emitendi pankrotti. gi kohtule ettepaneku jätta in- peale petukaup (nii arvas oma kohtus, et kohtueelne uurimine Riigiprokurör Steven-Hris- vestorite üle 12 miljoni euro ütlustes näiteks projekti suurin- viidi läbi puudulikult. Süüdis- to Evestus tegi eelmisel nädalal Teeme kiirelt ja soodsalt asfalteerimistöid ka talvel. ulatuv tsiviilhagi läbi vaatama- vestori Marcel Vichmanni esin- tuse versioon on tema hinnan- ettepaneku süüdistatavatelt ko- ta, olenemata kohtuotsusest kri- daja Henn Ruubel), sest Aser- gul üles ehitatud ühe süüdista- gu investoritele tekitatud kahju minaalasjas. baidžaanis palgati inimesi, ae- tava (Erki Piirsalu) loodud ette- välja mõista. ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 7

Jrk Maakond Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus Pindala (ha) SO* Kogumi nimetus Alghind Tagatisraha 1 Harju Anija vald Anija küla Mäe 14001:001:0699 22,66 (M) 20 390.- 2 030.- 2 Harju Anija vald Ülejõe küla Lõokese 14001:002:0802 3,93 (M) 15 720.- 1 570.- Avalik elektrooniline 3 Harju Kernu vald Hingu küla Metsasaare 29701:001:0237 40,55 (M) 85 150.- 8 510.- 4 Harju Kose vald Ardu alevik Koidu 36302:002:0493 1,86 (M) 9 300.- 930.- 5 Harju Maardu linn Vana-Narva mnt 9/5 44604:001:0168 0,256 (E) 16 380.- 1 630.- 6 Harju Maardu linn Vana-Narva mnt 9/6 44604:001:0166 0,9607 (E) 52 250.- 5 220.- enampakkumine 7 Harju Nissi vald Lepaste küla Kuiaru-Hansu 51801:001:0519 2,42 (M) 2 900.- 290.- 8 Harju Saku vald Tänassilma küla Valdmäe tn 3 71801:001:1305 2,27 (M) 567 500.- 56 750.- Maa-amet korraldab avalikul elektroonili- 07.11.2012 käskkirjadega nr 1051, 1059 ja 1061, 9 Harju Saue vald Laagri alevik Seljaku tn 6a 72703:001:0609 0,6575 (Ä) 197 250.- 19 720.- sel enampakkumisel riigi omandis Keskkon- 11.12.2012 käskkirjaga nr 1155, 17.12.2012 10 Harju Tallinna linn Kivila tn 24a 78403:310:0078 0,0632 (Ä) 69 520.- 6 950.- naministeeriumi valitsemisel olevate kinni- käskkirjaga nr 1182, 18.03.2013 käskkirjaga nr 11 Harju Tallinna linn Laine tn 17a // Pärnu mnt 188 78407:703:0037 0,5124 (S) 333 060.- 33 300.- sasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele 256, 06.05.2013 käskkirjaga nr 418, 07.05.2013 12 Harju Tallinna linn Linnamäe tee 55 78403:308:0067 0,1683 (Ä) 143 050.- 14 300.- ja keskkonnaministri 28.04.2010 määruse- käskkirjaga nr 430, 12.06.2013 käskkirjaga nr 13 Harju Tallinna linn Paljassaare tee 81a 78408:809:0058 0,0674 (E) 26 960.- 2 690.- le nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitse- 592, 28.06.2013 käskkirjadega nr 658, 680 ja 14 Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 64/5 25301:009:0144 0,0486 (E) Jõhvi_10 7 670.- 760.- misel oleva kinnisvara kasutamiseks andmi- 686, 11.07.2013 käskkirjaga nr 726, 05.09.2013 Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 64/2 25301:009:0129 0,0291 (E) se ja võõrandamise kord”. Pakkumisi saab käskkirjadega nr 887, 888 ja 889, 23.09.2013 Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 64/4 25301:009:0127 0,0296 (E) elektrooniliselt esitada Maa-ameti oksjo- käskkirjaga nr 938, 01.10.2013 käskkirjaga nr Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 64/3 25301:009:0126 0,0294 (E) nikeskkonnas aadressil www.maaamet. 969, 13.11.2013 käskkirjaga nr 1125, 23.12.2013 Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 64/1 25301:009:0125 0,0496 (E) ee/maaoksjon alates teate avaldamisest käskkirjaga nr 1216 ning 3.02.2014 käskkirja- 15 Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 62/4 25301:009:0136 0,0291 (E) Jõhvi_9 7 550.- 750.- kuni 6.03.2014 kella 11:00ni juhul, kui 15 dega nr 54 ja 59 langetatud riigivara müügi Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 62/3 25301:009:0134 0,0299 (E) minutit enne tähtaja saabumist ei ole laeku- otsustest müüakse riigi omandis Keskkonna- Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 62/2 25301:009:0133 0,0292 (E) Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 62/1 25301:009:0131 0,0485 (E) nud ühtegi uut pakkumist. Tulenevalt kesk- ministeeriumi valitsemisel olevad järgmised Ida-Viru Jõhvi vald Jõhvi linn Narva mnt 62/5 25301:009:0123 0,0466 (E) konnaministri 29.05.2012 käskkirjaga nr 457, kinnisasjad: 16 Ida-Viru Kohtla vald Peeri küla Ülasemetsa 32002:002:0223 20,03 (M) 40 060.- 4 000.- 17 Ida-Viru Narva linn P. Kerese tn 27a 51101:005:0056 0,15 (Ä) 12 000.- 1 200.- Enampakkumisel osaleja on enne pakkumi- maaoksjon kohe pärast enampakkumise võit- 18 Ida-Viru Narva linn P. Kerese tn 27c 51101:005:0058 0,0596 (Ä) 4 760.- 470.- se tegemist kohustatud tähelepanelikult: ja selgumist. Protokolliga saavad tutvuda ainult 19 Jõgeva Jõgeva linn Estakaadi tn 18a 24901:007:0033 0,3396 (T) 11 880.- 1 180.- 20 Jõgeva Jõgeva vald Ellakvere küla Sillametsa 24802:005:0113 10,35 (M) 6 700.- 670.- • tutvuma enampakkumise tingimustega, pakkumise teinud osalejad. 21 Jõgeva Jõgeva vald Jõgeva alevik M. Pilli tn 6 24802:005:0226 0,3374 (Üm) 1 340.- 130.- mis sisaldavad teavet enampakkumisel osa- Enampakkumisel osalejad on oma pakkumi- 22 Jõgeva Jõgeva vald Siimusti alevik Kiigemetsa tn 1a 24802:007:0051 0,1823 (E) 2 360.- 230.- lemise, tulemuste teatavaks tegemise, võitja sega seotud alates pakkumise tegemisest kuni 23 Jõgeva Jõgeva vald Õuna küla Vastla 24802:006:0749 3,98 (M) 19 900.- 1 990.- ja ostuõiguse selgitamise, lepingu sõlmimi- enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik 24 Jõgeva Põltsamaa linn Kaare tn 21 61701:005:0011 0,1161 (E) 3 480.- 340.- se ning muude müügitingimuste kohta. või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemu- 25 Jõgeva Põltsamaa linn Põhja-Kaare tn 21 61701:005:0009 0,1206 (E) 3 010.- 300.- • kinnisasja looduses üle vaatama, sed kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud 26 Jõgeva Põltsamaa linn Põhja-Kaare tn 22 61701:005:0008 0,1227 (E) 3 060.- 300.- • tutvuma müüdava objekti kohta Maa- kuni lepingu sõlmimiseni. 27 Jõgeva Põltsamaa linn Põhja-Kaare tn 23 61701:005:0007 0,1222 (E) 3 050.- 300.- ameti kodulehel avaldatud infoga, sh Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik ko- 28 Jõgeva Põltsamaa vald Kamari alevik Kana 61604:001:0162 0,9058 (T) 2 710.- 270.- kitsenduste kaardil kajastuva infoga ja hustub müügiobjekti ostma sellises seisundis 29 Jõgeva Põltsamaa vald Puiatu küla Muki 61601:001:0088 0,79 (E) 3 160.- 310.- kõigi lisatud dokumentidega. nagu see on müügilepingu sõlmimise hetkel. 30 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 27 25701:001:0230 0,1501 (E) 1 120.- 110.- Kinnisasjaga tutvumiseks võib asjast huvi- Müüja ei vastuta selliste varjatud puuduste ilm- 31 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 30 25701:001:0233 0,1847 (E) 1 380.- 130.- tatud isik selle looduses üle vaadata igal ajal, nemise eest, millest müüja ei ole lepingu sõlmi- 32 Järva Järva-Jaani vald Järva-Jaani alev Uus tn 32 25701:001:0234 0,2472 (E) 1 480.- 140.- kui enampakkumisteates ei ole eraldi määra- mise ajal teadlik. Ostja kohustub teatama ilm- 33 Järva Kareda vald Kareda küla Seksi 28801:001:0084 4,59 (M) 5 500.- 550.- tud konkreetse kinnisasjaga tutvumise aega ja nenud puudustest hiljemalt kolme kuu jooksul 34 Järva Kareda vald Öötla küla Võpsiku 28801:003:0096 3,13 (M) 3 440.- 340.- tingimusi. Kinnistu ja seda puudutavate and- müügilepingu sõlmimisest. 35 Järva Paide linn Joodi tn 46 56601:001:0042 0,1057 (E) 5 390.- 530.- 36 Järva Türi vald Lokuta küla Kaldapõllu 83601:002:0271 4,18 (M) 8 020.- 800.- metega tutvumata jätmise korral ei saa pak- Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik võib 37 Järva Türi vald Lokuta küla Kure tee 11 83601:002:0124 0,292 (E) 6 710.- 670.- kuja hiljem väita, et ta ei olnud teadlik kinnistu riigivara omandada, kui seadus ei sätesta va- 38 Järva Türi vald Lokuta küla Kure tee 12 83601:002:0247 0,2559 (E) 5 880.- 580.- seisukorrast. ra omandamisel kitsendusi. Põllumajandus- ja 39 Järva Türi vald Lokuta küla Kure tee 13 83601:002:0248 0,1598 (E) 3 670.- 360.- Enampakkumisest võivad osa võtta kõik metsamaad sisaldava kinnisasja saab osta vas- 40 Järva Türi vald Lokuta küla Kure tee 14 83601:002:0249 0,1326 (E) 3 040.- 300.- isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud tavalt kinnisasja omandamise kitsendamise 41 Järva Väätsa vald Aasuvälja küla Kraavi 93701:004:0076 0,56 (M) 2 800.- 280.- piiranguid. Teise isiku esindajana pakkumi- seaduse (KAOKS) §-s 4 sätestatud tingimustele. 42 Järva Väätsa vald Väätsa alevik Ülejõe tn 15 93701:004:0071 0,67 (E) 4 690.- 460.- se esitamisel palume jälgida esindusõigusele KAOKS § 4 lõikes 6 ja §-s 5 sätestatud juhul peab 43 Lääne Lihula vald Lihula linn Kalmu tn 6 41201:006:0047 0,2958 (E) 3 250.- 320.- kohalduvat regulatsiooni, sh juriidilise isi- ostja vastava maavanema loa esitama notarile 44 Lääne Lihula vald Lihula linn Kopli tn 6 41201:002:0029 0,2097 (E) 2 510.- 250.- ku esindamisel esindusõiguse kehtivust enne müügilepingu sõlmimist. 45 Lääne Lääne-Nigula vald Pälli küla Mõisarehe 77601:002:0057 2,3163 (M) 3 020.- 300.- elektroonilise äriregistri andmetes. Enampakkumise tulemusel ostuõiguse 46 Lääne Ridala vald Uuemõisa alevik Haudejaama tee 1 67401:009:0057 0,1556 (E) 7 620.- 760.- Enampakkumisel osaleja on enne pakkumi- omandanud isik kinnitatakse keskkonnaminist- 47 Lääne-Viru Kadrina vald Kadrina alevik Tööstuse tn 37 27304:002:0043 1,3846 (T) 16 610.- 1 660.- se tegemist kohustatud tähelepanelikult: ri käskkirjaga, arvestades riigivaraseaduse § 66 48 Lääne-Viru Kunda linn Aia tn 6a 34501:007:0044 0,1286 (E) 2 050.- 200.- • kinnisasja looduses üle vaatama, lõigetes 6 ja 7 ning § 105 lõikes 2 nimetatud isi- 49 Lääne-Viru Sõmeru vald Aluvere küla Katseaia 77003:001:0195 0,4094 (E) 4 910.- 490.- • tutvuma müüdava objekti kohta Maa- kute õigusi. 50 Lääne-Viru Tamsalu vald Tamsalu linn Raudtee tn 11 78801:002:0029 0,2341 (E) 1 870.- 180.- ameti kodulehel avaldatud infoga, sh Riigivaraseaduse § 66 lõike 6 kohaselt maatu- 51 Lääne-Viru Tamsalu vald Tamsalu linn Raudtee tn 13 78801:002:0031 0,1354 (E) 1 080.- 100.- Lääne-Viru Vihula vald Rutja küla 88703:003:0328 0,34 (M) 5 100.- 510.- kitsenduste kaardil kajastuva infoga ja lundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, 52 Liini 53 Lääne-Viru Viru-Nigula vald Samma küla Jänesekapsa 90202:003:0126 1,52 (M) 3 640.- 360.- kõigi lisatud dokumentidega. mis sisaldab metsamaa kõlvikut, on eelisõigus 54 Lääne-Viru Väike-Maarja vald Kiltsi alevik Turu tn 10 92701:002:0055 0,7011 (E) 2 100.- 210.- Kinnisasjaga tutvumiseks võib asjast huvi- müüdava kinnisasjaga piirneva maatulun- 55 Põlva Ahja vald Ahja alevik Tartu mnt 49 11701:003:0068 0,99 (Ä) 5 440.- 540.- tatud isik selle looduses üle vaadata igal ajal, dusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut 56 Põlva Mikitamäe vald Rõsna küla Haavasoo 46503:004:0234 3,0899 (M) 7 720.- 770.- kui enampakkumisteates ei ole eraldi määra- sisaldava kinnisasja omanikul. Kui mitu piir- 57 Põlva Mikitamäe vald Toomasmäe küla Kuresaare 46503:002:0141 1,03 (M) 2 060.- 200.- tud konkreetse kinnisasjaga tutvumise aega ja neva kinnisasja omanikku soovivad eelisõigust 58 Põlva Põlva linn Pärna tn 2a 62001:003:0001 0,3169 (E) 6 330.- 630.- tingimusi. Kinnistu ja seda puudutavate and- kasutada, eelistatakse nendest kõrgema pak- 59 Põlva Põlva vald Eoste küla Siilu 61902:001:0254 1,5184 (M) 3 790.- 370.- metega tutvumata jätmise korral ei saa pak- kumise teinud kinnisasja omanikku. 60 Põlva Räpina vald Rahumäe küla Sillasoo 70703:003:0055 0,57 (M) 270.- 20.- kuja hiljem väita, et ta ei olnud teadlik kinnistu Riigivaraseaduse § 66 lõike 7 kohaselt maa- 61 Põlva Räpina vald Räpina linn Meeksi mnt 11c 70501:002:0045 0,2585 (E) 1 300.- 130.- seisukorrast. tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müü- 62 Pärnu Audru vald Lindi küla Paadi tee 6 15905:004:0988 0,2098 (E) 3 350.- 330.- Elektroonilisel enampakkumisel osale- misel, mis sisaldab haritava maa või loodusliku 63 Pärnu Halinga vald Sõõrike küla Arutaguse 18801:001:0248 49,59 (M) 44 630.- 4 460.- miseks tuleb: rohumaa kõlvikut, on eelisõigus müüdavat kin- 64 Pärnu Sindi linn Rebase tn 1 74101:002:0138 0,4156 (E) 8 310.- 830.- 1) registreeruda osalejana Maa-ameti oks- nisasja õiguslikul alusel kasutaval isikul. Kui 65 Pärnu Sindi linn Põhja tn 3 74101:001:0287 0,1596 (E) 4 460.- 440.- jonikeskkonnas aadressil www.maaamet. õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, 66 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Pargi tn 5 26001:002:0005 0,1198 (E) 1 010.- 100.- ee/maaoksjon ID kaardi või internetipanga kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõranda- 67 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Saeveski tn 2 26001:001:0026 1,3824 (T) 11 050.- 1 100.- paroolidega, märkida registreerimise vormil tavat kinnisasja suuremas ulatuses. 68 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 1 26001:002:0011 0,1265 (E) 1 070.- 100.- 69 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 2 26001:002:0012 0,1223 (E) 1 030.- 100.- kõik nõutud andmed, sh esindajana osalemi- Riigivaraseaduse § 105 lõike 2 järgi, kui riik 70 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 4 26001:002:0014 0,1235 (E) 1 040.- 100.- sel andmed nii esindaja kui esindatava koh- müüb haritava maa või loodusliku rohumaa 71 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 6 26001:002:0016 0,1287 (E) 1 090.- 100.- ta ning kinnitada, et osaleja on tutvunud ja kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstar- 72 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 1 26001:002:0006 0,1196 (E) 1 010.- 100.- nõustub enampakkumise läbiviimise tingi- bega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud rii- 73 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 3 26001:002:0008 0,1213 (E) 1 030.- 100.- mustega; givaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on 74 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 4 26001:002:0009 0,1306 (E) 1 110.- 110.- 2) tasuda tagatisraha vastavalt oksjonikesk- selle omandamise eelisõigus isikul, kes kasu- 75 Rapla Kohila vald Pihali küla Anderi 31701:006:0159 19,76 (Ä);(M) 79 040.- 7 900.- konnas genereeritava makseteatises näi- tas võõrandatavast kinnisasjast enam kui 76 Rapla Kohila vald Vilivere küla Smilla 31701:001:0473 0,77 (M) 19 250.- 1 920.- datud andmetele (tagatisraha maksmisel poolt maa ajutise kasutamise lepingu alu- 77 Saare Kihelkonna vald Kuusiku küla Karumetsa 30101:004:0621 3,3 (M) 4 290.- 420.- ülekandega välisriigi pangast või sularahas sel selle maa riigi omandisse jätmiseni. 78 Saare Kihelkonna vald Vedruka küla Ubinaaia 30101:005:0396 2,32 (M) 1 460.- 140.- panka, tuleb registreerimisel märkida pank Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise 79 Saare Kuressaare linn Kalevi tn 9 34901:003:0249 0,6062 (T) 33 340.- 3 330.- ja arveldusarve number, kuhu tagatisraha lepingu koopia ja olemasolu korral kasutus- 80 Saare Kärla vald Kandla küla Liblika 37301:001:0854 2,78 (M) 4 440.- 440.- tagastatakse); ala asendiplaan. 81 Saare Kärla vald Karida küla Paasi 37301:005:0034 5,25 (M) 1 940.- 190.- 3) pärast tagatisraha laekumist makseteatises Kui riigi poolt müüdava maatulundusmaa 82 Saare Pihtla vald Nässuma küla Kingo 59201:004:0578 0,41 (M) 490.- 40.- näidatud kontole teha oksjonikeskkonnas sihtotstarbega kinnisasja suhtes soovivad oma 83 Saare Pöide vald Unguma küla Kingu 63401:003:0018 3,43 (M) 2 740.- 270.- elektrooniliselt pakkumine eurodes täi- eelisõigust samaaegselt kasutada nii piirneva 84 Saare Valjala vald Kõnnu küla Sepa 85801:001:0174 1,03 (M) 1 320.- 130.- sarvuna (ilma sentideta) ette antud sammu kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja 85 Tartu Alatskivi vald Haapsipea küla Talviku 12601:002:0165 3,57 (M) 4 990.- 490.- kaupa. Pakkumine ei tohi olla alla alghinna. (sh enam kui poolt müüdavast maast ajutise ka- 86 Tartu Alatskivi vald Torila küla Madaliku 12601:002:0163 4,65 (M) 6 510.- 650.- 87 Tartu Elva linn Lille tn 9 17005:007:0061 3,9897 (E) 79 790.- 7 970.- Soovi korral võib osaleja oma pakkumist tõs- sutuse lepingu alusel kasutanud isik), siis eelis- 88 Tartu Kambja vald Kambja alevik Saekoja 28203:005:0238 0,6943 (T) 3 810.- 380.- ta piiramatu arv kordi; tatakse maad õiguslikul alusel kasutavat isikut. 89 Tartu Luunja vald Sirgu küla Sonni 43201:002:0155 4,84 (M) 5 800.- 580.- 4) isiku esindamise puhul esitada esindaja vo- Kõiki eelnimetatud eelisõigusi on isikutel või- 90 Tartu Meeksi vald Parapalu küla Hansu 45401:003:0044 34,7 (M) 45 110.- 4 510.- litusi tõendav dokument müügi korralda- malik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik 91 Tartu Rõngu vald Käärdi alevik Rukki tn 2a 69403:004:0153 0,28 (E) 14 000.- 1 400.- jale enne oksjoni lõppu e-posti teel (maa- osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osu- 92 Tartu Tartu linn Ihaste tee 16b 79516:042:0026 2,1273 (E) 53 180.- 5 310.- [email protected]) või postiga (Maa-amet tu võitjaks, kuid soovib kinnisasja siiski osta 93 Tartu Tartu linn Pallase pst 2 79517:049:0001 0,7578 (E);(Ä) 49 250.- 4 920.- Akadeemia 4 Tartu 51003). enampakkumisel kujunenud hinnaga. Ee- 94 Tartu Tartu linn Pikk tn 47 79514:022:0054 0,0622 (E);(Ä) 68 420.- 6 840.- Pakkumisi müügiobjektidele saab teha vaid lisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isiku- 95 Tartu Tartu linn Pikk tn 47a 79514:022:0055 0,0239 (E) 23 900.- 2 390.- Maa-ameti oksjonikeskkonnas. Selgitavad ju- tel enampakkumise tulemuste teatavaks 96 Tartu Tartu linn Ravila tn 73b 79502:001:0079 2,4511 (T) 122 550.- 12 250.- hendid oksjonikeskkonna kasutamise kohta tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul 97 Tartu Tartu linn Tammetõru tn 1 79504:084:0027 0,0764 (E) 11 460.- 1 140.- on kättesaadavad oksjonikeskkonna avalehel. kinnitada kirjalikult Maa-ametile, et ta soo- 98 Tartu Tartu vald Vahi alevik Lammimetsa 79401:006:1518 1,28 (M) 6 400.- 640.- Osalejale antakse oksjonisüsteemis unikaalne vib kasutada seda õigust. 99 Tartu Ülenurme vald Lepiku küla Posti 94901:009:0487 2,5401 (M) 9 750.- 970.- kasutajanimi, mille all ta esineb enampakku- Notariaalne müügileping ja asjaõigusleping 100 Tartu Ülenurme vald Uhti küla Nõlvataguse 94901:009:0517 0,67 (E) 20 100.- 2 010.- mise lõpuni. Enampakkumisel osalejate arv, tuleb sõlmida 6 nädala jooksul alates tulemus- 101 Valga Hummuli vald Jeti küla Kase 20801:001:0029 2,01 (T) 5 020.- 500.- kasutajanimed ja osalejate poolt tehtud pak- te kinnitamisest. Müügilepingu projektiga tut- 102 Valga Valga linn Ilmajaama tn 2 85401:001:0008 0,2331 (E) 3 960.- 390.- kumised tehakse oksjonikeskkonnas reaalajas vumiseks tuleb enne müügilepingu sõlmimist 103 Valga Valga linn Ilmajaama tn 4 85401:001:0009 0,2513 (E) 4 270.- 420.- nähtavaks kõigile enampakkumisel osalejate- esitada vastav soov müüjale või notarile. 104 Valga Valga linn Ilmajaama tn 6 85401:001:0011 0,2567 (E) 4 360.- 430.- 105 Valga Valga linn Ilmajaama tn 8 85401:001:0012 0,3046 (E) 5 170.- 510.- le pärast tagatisraha laekumist makseteatises Hiljemalt notariaalse asjaõiguslepingu sõl- 106 Valga Valga linn Loode tn 2 85401:001:0021 0,1673 (E) 2 840.- 280.- näidatud pangakontole. Selleks, et vältida teh- mimise hetkeks peab olema kogu ostusumma 107 Valga Valga linn Loode tn 4 85401:001:0019 0,1928 (E) 3 270.- 320.- niliste tõrgete tekkimist, soovitab enampakku- laekunud müüja poolt näidatud arveldusarvele 108 Valga Valga linn Peetri tn 8a 85401:003:0015 0,1417 (E) 7 080.- 700.- mise korraldaja tasuda tagatisraha vähemalt või esitatud lepingu täitmise tagatised. Nota- 109 Valga Valga linn Pihlaka tn 8 85401:001:2220 0,1828 (E) 5 480.- 540.- 2 tundi enne enampakkumise lõppemist ning ritasu ja riigilõivu tasub ostja. Kui enampakku- 110 Valga Valga linn Pikk tn 23 85401:012:1080 0,338 (E) 8 450.- 840.- võimalusel kasutada automaatpakkumise piir- mise võitnud äriühingul on tulenevalt ärisea- 111 Valga Valga linn Raja tn 4 85401:003:3090 0,0345 (Ä) 2 410.- 240.- summa määramist. dustikust vaja tehingu tegemiseks nõukogu 112 Valga Valga linn Ravila tn 5 85401:001:0013 0,2059 (E) 3 500.- 350.- Enampakkumisel osalemisel ja pakkumiste nõusolekut, tuleb see esitada notariaalsel müü- 113 Valga Valga linn Ravila tn 7 85401:001:0014 0,2033 (E) 3 450.- 340.- tegemisel esinevatest tehnilistest takistustest gilepingu sõlmimisel. 114 Valga Valga linn Ravila tn 9 85401:001:0015 0,2002 (E) 3 400.- 340.- peab pakkuja viivitamatult teada andma enam- Pakkumisi müügiobjektidele saab teha vaid 115 Valga Valga linn Ravila tn 11 85401:001:0016 0,2127 (E) 3 610.- 360.- pakkumise teates või oksjonikeskkonnas aval- Maa-ameti oksjonikeskkonnas. Selgitavad ju- 116 Valga Valga linn Ravila tn 13 85401:001:0017 0,1999 (E) 3 390.- 330.- datud telefoninumbritel. hendid oksjonikeskkonna kasutamise kohta on 117 Valga Valga linn Ravila tn 15 85401:001:0018 0,2237 (E) 3 800.- 380.- Elektrooniline enampakkumine lõpeb kättesaadavad oksjonikeskkonna avalehel. 118 Valga Valga linn Ravila tn 17 85401:001:0022 0,1577 (E) 2 680.- 260.- 6.03.2014 kell 11:00 juhul, kui 15 minutit en- Müüdavate kinnisasjade või enampak- 119 Valga Valga linn Tolli tn 10 85401:002:0007 0,1545 (E) 2 310.- 230.- ne tähtaja saabumist ei ole laekunud ühtegi uut kumisel osalemise kohta tekkivad küsimu- 120 Viljandi Halliste vald Vana-Kariste küla Luhasoo 19201:002:0141 10,27 (M) 5 130.- 510.- pakkumist. Kui 15 minuti jooksul enne tähtaja sed tuleb esitada enne pakkumise tege- 121 Viljandi Karksi vald Hirmuküla küla Siilu 60001:004:0121 13,79 (M) 28 950.- 2 890.- saabumist laekub uus pakkumine, loetakse selle mist Maa-ametile telefonidel 665 0782, 665 122 Viljandi Karksi vald Karksi-Nuia linn Tartu mnt 63 28701:002:0086 0,1117 (E) 890.- 80.- pakkumise laekumise hetk pikeneva lõpu perioo- 0781, 675 0126, 665 0798, kirjalikult hilje- 123 Viljandi Karksi vald Karksi-Nuia linn Tartu mnt 65 28701:002:0087 0,0986 (E) 780.- 70.- 124 Viljandi Karksi vald Karksi-Nuia linn Tartu mnt 67 28701:002:0085 0,107 (E) 850.- 80.- di uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb 15 malt kaks tööpäeva enne pakkumiste esita- 125 Viljandi Mõisaküla linn Karjamaa tn 28a 49001:004:0009 0,495 (E) 1 480.- 140.- minuti võrra seni, kuni selle aja jooksul laekub mise tähtaega e-posti aadressil maaamet@ 126 Viljandi Mõisaküla linn Ringpuiestee 3 49001:004:0007 0,2665 (E) 1 060.- 100.- uus pakkumine. Enampakkumine kuulutatakse maaamet.ee või postiaadressil Akadeemia 4, 127 Viljandi Mõisaküla linn Õhtu tn 22 49001:004:0008 0,2222 (E) 880.- 80.- lõppenuks, kui viimase pikeneva lõpu perioodi 51003 Tartu. 128 Viljandi Tarvastu vald Kivilõppe küla Järvesoo 79703:003:0122 8,46 (M) 17 760.- 1 770.- jooksul ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist. Täiendavate küsimuste korral oksjonisüsteemi 129 Võru Vastseliina vald Indra küla Uibumäe 46002:001:0238 3,38 (M) 4 390.- 430.- Avaliku elektroonilise enampakkumise tu- kasutamise kohta helistada telefonil 665 0756. 130 Võru Vastseliina vald Külaoru küla Tsollimäe 87401:004:0159 12,47 (M) 32 420.- 3 240.- lemused fikseeritakse enampakkumise proto- Infot kinnisasjade ehitusõiguste ja planeeri- 131 Võru Vastseliina vald Vastseliina alevik Uus tn 12 87403:001:0056 0,2835 (E) 1 840.- 180.- kollis, mis on osalejatele kättesaadav oksjo- misvõimaluste kohta soovitame küsida enne 132 Võru Võru linn Kubja tee 32 91901:014:0064 0,1887 (E);(Ä) 8 490.- 840.- nikeskkonnas aadressil www. maaamet.ee/ pakkumise tegemist kohalikult omavalitsuselt. * SO - sihtotstarve, (E) – elamumaa, (Ä) – ärimaa, (T) – tootmismaa, (L) – transpordimaa, (M) – maatulundusmaa, (S) – sihtotstarbeta maa 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

KODUSÕDA Ukraina kriis süveneb. Euroopa Liit plaanib

Ukraina kriis süveneb – Lvovi oblast teatas, et ei Ukraina armee on teatanud, et ei plaani sõdu- Pariisis. Prantsusmaa president Francois Hollan- UKRAINA allu enam president Viktor Janukovõtši valitsu- reid meeleavaldajate vastu saata. Küll aga tugev- de ütles, et EL peab karistusmeetmeid rakendama valitsusvas- sele, ning veel vähemalt neljas oblastis võtsid Meie ees jätkub riigi dati järelevalvet relvaladudes. Protestijate kätte on võimalikult kiiresti. Kohtumisel Hollande’iga toe- taste meele- protestijad üle valitsuse ja miilitsa hooneid, va- hävitamine. Kui mee- sattunud üle 1500 relva ja hulgaliselt laskemoona. tas sanktsioonide kehtestamist ka Saksamaa kants- avaldajate hendas agentuur Bloomberg. ler Angela Merkel. ja miilitsa- “Võime olla tunnistajaks kodusõja esimesele leavalduste käigus Euroopa Liit jõudnud üksmeelele. Euroopa Liit Täna tulevad kokku ELi välisministrid, et kaa- üksuste vahel tunnile,” ütles Poola peaminister Donald Tusk eile inimesed hukkuvad ja astub samme Ukraina mõjukaimate tippametni- luda kõikvõimalikke abinõusid, sealhulgas sankt- puhkenud Poola parlamendis. “Meie ees jätkub riigi hävita- viga saavad, vastuta- ke välismaal asuvate varade külmutamiseks. Ise- sioone, ütles ELi välispoliitika kõrge esindaja Cat- kokkupõrkes mine. Kui meeleavalduste käigus inimesed hukku- gi need ELi liikmed, kes olid alguses sanktsiooni- herine Ashton. USA asepresident Joe Biden helistas on mituküm- vad ja viga saavad, vastutavad võimulolijad. Selles vad võimulolijad. de suhtes vastumeelsed, on nüüd Ukrainast tule- Viktor Janukovõtšile, et väljendada sügavat muret mend hukku- ei ole Kiievis mingit kahtlust,” ütles ta. Poola peaminister Donald Tusk va telepildi mõjul meelt muutnud. riigis toimuva pärast ja manitseda valitsust olukor- nut ja sadu Janukovõtš saatis teisipäeval miilitsa eriüksu- “On terve rida sanktsioone, mida saab raken- da leevendust tooma. haavatuid. sed meeleavaldajate vastu, et vastasseisule jõuga dada, sealhulgas üksikisikute vastu,” ütles Prant- Venemaa süüdistab vägivalla ägenemises ekst- FOTOD: REUTERS/ lõpp teha. Vähemalt 26 inimest on kokkupõrge- susmaa välisminister Laurent Fabius enne Prant- remiste ja radikaalseid elemente, ütles president STRINGER tes surma saanud, vigastatuid on sadu. susmaa ja Saksamaa valitsusliikmete kohtumist Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov. Te- “ Pro Kapital seadis sihiks Riskimisega seotud bioloogilised suurema käibekapitali mehhanismid võivad mõjutada meie mõtlemist Käivet kasvatanud Pro Kapitali Suurima rahakaasamise uu- ja otsuseid rohkem, kui me Tasub teada juht Paolo Michelozzi ütles, et disega tuli börsifirma välja aga Pro Kaptali majandus- arvame. Võidulainel kipume firma eesmärk on suurendada tänavu 13. veebruaril, kui teatas, käibekapitali. et Pro Kapitali tütarfirma Tallin- tulemused ebaratsionaalselt liialdama ja Ta teatas, et Pro Kapital püüab na Moekombinaat AB võib saa- TÄNAVU NELJANDAS KVARTALIS kaotuste perioodil muutume ettevõtte tegevuseks ja uute pro- da Araabia Ühendemiraatides ulatus käive 3 miljoni euroni, mis jektide arendamiseks leida ra- registreeritud investorilt Sum- on 5,7% suurem kui aasta eest. põhjendamatult hastusviise, kombineerides lae- mer Solstice Limited 28 miljo- Müük suurenes eriti Leedu turul ettevaatlikuks. Igaüks ne finantsasutustest, investorite nit eurot. Raha kuluks Tallinnas – varasemalt 0,36 miljonilt 0,72 hulga suurendamist ja erakapi- Peterburi tee alguses olevale kin- miljonile eurole. meist võib muutuda tali kaasamist. nistule kaubanduskeskuse püsti- MULLU NELJANDAS KVARTALIS koerast hundiks, tamiseks. oli kahjum 0,5 miljonit eurot, Samade tegevustega alustati Mullu neljandas kvartalis jät- sellele eelnenud aasta neljan- küsimus on vaid selles, klubihind juba mullu. Eelmisel aastal pi- kas Pro Kapital Grupp etteval- das kvartalis oli kahjum 1,2 mil- kendasid Pro Kapital Eesti ja Ton- mistusi tulevasteks kinnisvara- jonit eurot. kas me suudame mõista 29,50 di Kvartal laenulepinguid Swed- arendusteks. Tööd jätkusid Tal- MULLU AASTA ARVESTUSES jäädi tavahind 36,50 selle põhjuseid ja bankiga. linnas Peterburi mnt kauban- 2,8 miljoni euroga kahjumisse. Samuti pikendati 4,3 miljoni duskeskuse ja Tondi kvartaliga. ALLIKAS: PRO KAPITAL. tagajärgi. euro eest konventeeritavate võla- Riias ehitatakse edasi Talli- kirjade lunastustähtaega. Lisaks nase elamukompleksi ja Vilniu- emiteeriti täiendavalt 1,64 miljo- ses tehakse ettevalmistusi Salti- raamatupood.aripaev.ee ni eest võlakirju ning müüdi in- niu Namai uue korterelamu ehi- Äripäeva raamatuklubi vestoreile 1,66 miljoni euro eest tuseks. aktsiaid. ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 9 karistusmeetmeid passw rd

Kõigi aegade suurim turunduskonverents Eestis! TOTAALNE TURUNDUSSÜNDMUS PASSWORD 2014 27.-28. märtsil Saku Suurhallis

Hind Majandus rapub Grivna on kõvasti 27. märts: odavnenud Ukraina võlakirjade ja aktsiate hinnad reagee- euro kurss grivna suhtes risid kodusõja kaosele järsu langusega. Juunis VAADE TURUNDUSE TULEVIKKU 12,1 maksmisele tulevate valitsusvõlakirjade tootlus 12,08 hüppas 34,27%-le, 2023. aastal maksmisele tule- Strateegiline turundus: turundusjuhist tippjuhiks 19.02.2014 11,7 vate võlakirjade tootlus 11,45%-le. Börsil kukku- Mida on turundajatel õppida Hollywoodist? 20.08.2013 sid aktsiate hinnad päeva sees üle 4%. 10,9 Nick Meaney (UK) 11,3 Ukraina võimaliku maksejõuetuse vastu kind- lustamise hind kerkis kõrgeimale tasemele 2009. Kuidas ennustada uute toodete edu? Adhil Patel (LAV) aasta juulist. Grivna nõrgenes 1% võrra, ligi 9 griv- 10,900,,99 Uute toodete ja reklaamide edu ennustamine uuringute abil nale dollari eest. Euroopa Investeerimispank peatas reaktsioo- Innovatsioonid turunduses – Google Glass presentatsioon: 10,55 nina meeleavaldajate vastu kasutatud vägivalla- Nick Sohnemann (Saksamaa) ALLIKAS: BLOOMBERG le investeerimisprojektide rahastamise Ukrainas. Turundus tulevikutegijatele: Joeri Van den Bergh (Belgia)

GALAÕHTUSÖÖK ma sõnul oli Putinil teisipäeva õhtul Janukovõtši- Venemaa raha ei ole lahendus. “Olukord on kont- Aasta turundustegu, Aasta meediategu ja ga telefonivestlus, kuid mingit nõu, kuidas toimi- rolli alt väljas. Kardan, et tuleb veel verevalamist.” da, ta Peskovi väitel ei andnud. Vägivallalaine on levinud Kiievist kaugemalegi. Aasta suhtekorraldustegu finalistide esitlused ja auhindamine Protestijad ründasid miilitsa peakorterit Ternopi- Venemaa paneb vastutuse ELile. Venemaa välis- lis ja Ivano-Frankivskis, mis mõlemad asuvad Uk- ministeerium süüdistas vägivallas Ukraina opo- raina lääneosas. Lutskis pandi põlema võimupar- 28. märts: sitsiooni ja lääneriikide poliitikuid oma vaikiva teide kontorid. Kiievis on seisatud metroo, seatud heakskiiduga. ELi valitsused keelduvad tunnis- teedele kontrollpunktid ja võetud maha oposit- TURUNDUSE EDULOOD tamast, et kogu vastutus radikaalsete meetme- siooni telekanal TV5. Koolid ja lasteaiad Kiievi sü- Eesti brändide õppetunnid välisturgudel te eest lasub opositsioonil, teatas ministeerium dalinnas olid eile suletud. oma veebilehel. Ukraina opositsioon tahab tagasi pöörata muu- Soome brändide Lundia, Golla, Lappset, Fiskars ja Iittala Esmaspäeval teatas Venemaa, et jätkab kahe datused Ukraina konstitutsioonis, mis tugevdasid õppetunnid välisturgudel miljardi dollari ulatuses Ukraina võlakirjade ost- president Viktor Janukovõtši võimu, ning arendada IKEA õppetunnid: Anna Crona (UK) mist. Frankfurdis asuva Union Investment Privat- tihedamaid sidemeid Euroopa Liiduga. fondsi haldur Dmitri Barinov teatas seepeale, et ÄRIPÄEV Peaettekanne: Kuidas kasvatada brändi? 3URI%\URQ6KDUSWXUXQGXVEHVWVHOOHULࡐ+RZ%UDQGV*URZ´ autor (Austraalia). Elionil kavas konkurente Soodushind 28. veebruarini! osta. Turul ruumi ühineda Osalemine mõlemal päeval 449+km € (km-ga 538.80) (märtsis 499+km €). Hinnas sisaldub galaõhtusöök. Osalemine ühel päeval 349+km € (km-ga 418.80) (märtsis 399 €). Elion võib tänavu osta väikse- eelmise aasta lõpuks ühendatud maid IT-teenuste pakkujaid või 90% ärimajadest üle Eesti. LISAINFO JA REGISTREERIMINE: konkurentidelt teenusteäri. Siiri Same, [email protected], 50 69 639 Eesti IT-teenuste turul on ruu- Ilma kiire internetiühenduse- mi konsolideerumiseks, kinni- 7% ta hakkama ei saa. Kärsna üt- WWW.BEST-MARKETING.EE tas Elioni äriklientide üksuse KASVAS mullu Elioni IT-valdkon- les, et tulevikuvõrk on igale ette- juht Tarmo Kärsna pressiteates. na teenuste käive. IT-teenused võttele väga tähtis. “Internetipõ- Sellise koondumise näiteks moodustasid kogu ärikliendi histe teenuste arv jätkab kasvu ja Korraldajad: tõi ta mullu suvel tehtud tehin- teenuste portfelli käibest enam järjest rohkem kasvavad kasuta- gu, kui juulis omandas Elion IT kui 30%. jate ootused, et kõik interneti- Grupilt kaks tegevusvaldkonda ühendust vajavad toimingud – kaubamüügi ja IT-teenuste äri. käiksid silmapilkselt,” selgitas “Konsolideerumine on tähtis les 77% väikestest ja keskmistest Kärsna. Tema sõnul jätkab Elion märksõna ka 2014. aastal, näeme ettevõtetest märkis, et tehnoloo- tulevikuvõrgu väljaehitamist ka Toetajad: end selles protsessis osaleja ja ve- gia on nende kasvu jaoks kriitili- 2014. aastal. dajana,” kinnitas Kärsna. se tähtsusega,” lisas ta. Elion on Eesti turul suurim Äriklientide lairibaühendus- IT- ja telekomiteenuste pakku- Tehnoloogia on kasvu eeldus. te turust kuulub eelmise aasta ja, kelle tooteportfell ulatub ar- Kärsna sõnul on IT-teenused kas- lõpu seisuga Elionile konkurent- vuti töökoha ja e-posti teenusest vav valdkond, kuna infotehno- siameti poolt kinnitamata and- pilvepõhiste serverlahenduste- loogia mängib äris üha tähtsa- mete põhjal 79%. ni koos andmesideühenduste- mat rolli. Valguskaablil põhineva tu- ga. Elioni IT-teenuseid kasutab “Hea näide on Inteli ja Delli levikuvõrguga, mis võimaldab üle 600 ettevõtte ja riigiasutuse. tehtud uuring 2013. aastal, mil- ülikiiret internetiühendust, oli ÄRIPÄEV.EE 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

ÄRIKIIRENDI Tšiili meelitab 30 000 euroga Eesti idufirmasid. Rahasüst ei anna osalust firmas

RIVO SARAPIK [email protected] Mis on mis Startup Chile

IDUFIRMADE KIIRENDI, mis käivitus 2010. aastal. RAHASTAB Tšiili valitsus ANNAB idufirmale 40 000 dollarit ehk ca 30 000 eurot, Mitu Eesti idufirmat on kasutanud võimalust et firma oma toote- ja teenu- minna kasvama Tšiilisse, kuhu riik neid 29 searenduse Tšiilisse koliks. 000eurose rahasüstiga meelitab. OSALUST ettevõttes vastu Tšiili valitsuse programm Startup Chile peaks ei pea andma, kuid firmad endisest kaevandusriigist tegema juhtiva innovat- peavad panustama kohalik- sioonikeskuse Lõuna-Ameerikas, selgitas Start- ku ellu ning looma kontakte up Chile pressiesindaja Maitetxu Larraechea. Iga sealsete ettevõtjatega. kolme kuu tagant oodatakse programmis osale- EESMÄRK on muuta Tšiili La- ma sada uut ettevõtet, kellele antakse pooleaasta- dina-Ameerika innovatsiooni- seks kohalviibimiseks ja oma toote arendamiseks ja ettevõtluskeskuseks. 29 000 eurot. EESTIST on kiirendis osale- Kuigi enamasti tähendab rahasüst idufirmasse nud vähemalt kaks ettevõtet. investorile ka osalust ettevõttes, siis siinkohal seda ei eeldata. Kuid tiimidelt oodatakse panust koha- likku ellu – koolituste ja töötubade korraldamist ning suhtlemist kohalike ettevõtetega. Sel moel ot- Saad suh- sis mullu juulist tänavu veebruarini Tšiilist kasvu ka ettevõtetele spordikulude haldamise platvormi teliselt valu- välja töötav SportID, mille teenuseid kasutab 70 fir- mat. Äripäev kirjutas idufirma arendusest kui tark- tult 40 000 varast, mis teeb elu lihtsamaks. TŠIILIS SANTIAGOS kohtusid mullu Tallinnas idufirmade kiirendis Startup Wise Guys osalenud ettevõ- dollarit aren- tete SportID, Deltabid, Epiclist, Biletu, The Takes ja Brickflow esindajad. FOTO: MARTI SOOSAAR Eesti idufirma: valutu investeering. “Startup Chi- le on ideaalne inkubaator neile, kelle äri võimaldab duseks raha kogu tiimiga tulla siia,” arvas ettevõtte juht Marti ega pea isegi ei taganud. Lisaks on sealne turg mitu korda suu- seda siiski nõuda mõistlikkuse piirides ja arvesta- Soosaar. “Saad suhteliselt valutult 40 000 dollarit rem siinsest, näiteks pealinnas Santiagos elab seit- da, et tiimidel on vaja aega, et oma toodet arenda- arenduseks raha ega pea isegi väikest osalust oma väikest osa- se miljonit elanikku. Soosaare sõnul otsis ettevõ- da,” ütles Melo. ettevõttest loovutama. Samuti on siit suhteliselt te kohapeal äripartnereid, mitte kliente, ning koos SportID Tšiili tiimi liider, arendusjuht Miina kiviviske kaugusel Ladina-Ameerika suurimad tu- lust oma ette- plaanitakse SportID ka Tšiilis käivitada. Sikk ütles, et erinevalt ettevõtte senisest kiirendi- rud. Paaritunnise lennureisi kaugusel on Brasiilia kogemusest – Startup Wise Guys Eestis – oli prog- suurimad linnad, Buenos Airesesse saab ka bussi võttest loovu- Korraldaja: ootame palju. Startup Chile program- ramm Ladina-Ameerikas n-ö hõredam. Kui Eestis või rendiautoga.” mi tegevjuhi Horacio Melo sõnul on nende ootu- tegutseti mentoritega toote, äriplaani, turgude SportID jõudis Tšiilisse pärast Eestis kiirendi tama. sed meeskondadele suured. “Ootame, et nad suht- planeerimise ja ärialase enesetäiendamisega, siis Startup Wise Guys läbimist. Soosaare sõnul kas- leksid võimalikult palju kohalike ettevõtetega. Ku- Tšiili kiirendis kulus aeg tootearendusele. “Meie vas klientide arv iga nädalaga, kuid piisavat raha- SportID juht Marti Soosaar na raha on Tšiili maksumaksjate oma, siis kahtle- tiimile oli hea, et me need inkubaatorid just sel- voogu toote jätkusuutlikuks arendamiseks see veel mata on vajalik korralik aruandlus, kuid püüame les järjekorras läbisime, mitte vastupidi,” lisas ta.

56-&0)6564&
""45",0/7&3&/54
 
BQSJMM

t

.FSJUPO
(SBOE
$POGFSFODF

4QB
)PUFMMG

,POWFSFOUTJ
TJTTFKVIBUVT teenistuse juhataja kt KAUR KAJAK Konverentsi moderaator ALAR URM, 14.15 Kohvipaus Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Konverentsi  ,VJEBT FWBLVBUTJPPOJ LPSSBMEBEFT TàTUFFNTVT TPPEVTIJOE 24. märtsini  &OFTFLPOUSPMMJ
UVMFPIVUVTBSVBOEF
UÊJUNJOF
KB
TBBWVUBEB
 FVSPU
FOBNMFWJOVE
WFBE Storkson OÜ tuleohutusspetsialist RAIN KURG (km-ga 214,8 eurot), alates 25. märtsist 209  5VMFLBIKVSJTLJEF
WÊIFOEBNJOF FUUFWÜUUFT
 ,VJEBT
LPOUSPMMJEB
UVMFPIVUVTQBJHBMEJTUF
IPPMEVTU Tallinna Tehnikaülikooli turvatalituse tuleohutus- eurot (km-ga 250,8 eurot). Eesti Ohutus- ja Koolituskeskuse valdkonna juht KAUR TAMMEPUU spetsialist REEDIK LUKAS Registreerides korraga 12.00 Lõuna  5BSLWBSBQSPHSBNN
NJT
BJUBC
UVMFPIVUVTF ühest maksjaettevõttest FOFTFLPOUSPMMJ
BSVBOOFU
UÊJUB kaks või enam osalejat  .JEB
ÜQQJEB
TVVSQÜMFOHVUF
QÜIKVTUFTU Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ tuleohutusekspert PEETER MAHON kehtib lisasoodustus -10%. Storkson OÜ (esineja täpsustamisel)  ,POWFSFOUTJ
MÜQFUBNJOF Lisainfo ja registreerimine  ,VJ
TFBENFE
TàUUJWBE

QÜMFOHVUF
ÜQQFUVOOJE Moderaator ALAR URM telefonil 508 3285 või Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja- tööstusohutuse [email protected] ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 11

AUTOTURG Samost hüppab prominentide toel Iga kolmas sõiduk maastur või sportauto Iga kolmas uus sõiduk Eestis oli mullu maastur või sportauto, sel- gus Swedbanki Balti liisinguturu analüüsist. Eraklientide liisitavate uute autode pingerida juhivad Eestis väike- poliitikasse. Siht Euroopa Parlament autod ja väikesed keskautod, Lätis ja Leedus maasturid ja sport- autod. Väikeautode klassi liigituvad sõidukid olid mullu Eestis lii- singuga soetatud autode pingereas esikohal enam kui 40%ga. KEN ROHELAAN [email protected] Leedulased ja lätlased eelistasid liisida maastureid ja sportauto- ELIISA MATSALU sid, mis moodustasid Leedus veidi üle poole liisinguga soetatud [email protected] uutest autodest, Lätis üle 40%. Postimehe endine juht Anvar Samost liitub Isamaa ja Res HARIDUS Publica Liiduga ja kandidee- rib Euroopa Parlamendi vali- TTÜ soovib teha mereakadeemiast kolledžit mistel. Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu toetab mereakadeemia ühine- Samost teatas eile pressikon- mist TTÜga kolledži staatuses. verentsil, et ei kaalunud ühegi Lepingu kohaselt ühinevad TTÜ ja mereakadeemia 1. augustil. Sel- teise erakonnaga liitumist. lest päevast alates loetakse kõik akadeemia rakenduskõrghari- “Eestil pole suuri eesmärke. dus- ning magistriõppe üliõpilased ja täiendusõppurid TTÜ üliõpi- Võiks öelda, et Eesti on lausa sei- lasteks ja täiendusõppuriteks ning neile laienevad kõik TTÜ üliõpi- sakus,” ütles Samost. PRESSIKONVERENTSIL kinnitas Anvar Samost, et kõrvalistujad ei toeta teda kui IRLi liiget, vaid kui laste ning täiendusõppurite õigused ja kohustused, teatas TTÜ. Samosti kõrval istusid pres- poliitikasse värskete ideede viijat. FOTO: ANDRAS KRALLA sikonverentsil Andrus Kivirähk, JÄRELEVALVE Maris Lauri, Kalle Muuli, Mall Hellam, Erkki Raasuke, Marii Samost. “Kasutan mandaati Ees- tikat jälginud, võiks Samostil ol- Keskerakonna aseesimehe Finantsinspektsioon luubi all Karell ja Mihkel Raud. “Kõrval- ti poliitika muutmiseks ja mõju- la ehe tunnetus, mida ühiskond Kadri Simsoni arvates oli Samos- Krediidipanga väikeinvestorid saatsid Euroopa Pangandusjärele- istujad ei lähe poliitikasse muul tamiseks.” ootab. Ka nendest asjadest, kus ti liitumine IRLiga turvaline va- valvele (EBA) kirja, et see uuriks, kas finantsinspektsioon on rik- moel kui minu toetamisega,” üt- Kui Samostil ei õnnestu euro- võib-olla liiga kaua võimule jää- lik, sest kindlasti eelnesid teatud kunud Euroopa Liidu seadusi, lubades Moskva Pangal omandada les Samost. Tema kinnitusel ei parlamenti minna, jätkab ta sel- nud inimesed on oma kinnis- kokkulepped ja garantiid. “Sel- enamusosaluse Krediidipangas. toetanud kõrvalistujad teda kui legipoolest poliitikas. ideedesse sulgunud,” ütles Saar. liseid turvalisi tingimusi saab Postimehele teadaolevalt ongi EBA asunud finantsinspektsioo- IRLi liiget, vaid kui poliitikasse “Loodan, et Samost toob kõvasti anda parlamendierakond, uues ni tegevust uurima. EBA ega finantsinspektsioon ei kommentee- värskete ideede viijat. Kutsutute nimekiri pikk. “Olen värskendust, ka IRLi.” loodavas erakonnas oleks pida- rinud teemat, Krediidipanga nõukogu esimees Andrus Kluge aga IRLi värske liige Samost lubas, laua taga, sest Anvar (Samost – Samosti toetajana pressikon- nud edu tagamiseks palju tööd kinnitas, et väike aktsionärid EBA poole pöördusid. et kui ta peaks saama koha eu- toim) kutsus. Selles seltskonnas verentsil osalenud Mihkel Raud tegema,” ütles Simson. roparlamendis, kasutab ta oma kohtume esimest korda,” ütles ütles, et kaalub ka ise tõsiselt po- MAKSED mandaati Eestis. “Kavatsen ko- Erkki Raasuke. Samost ütles, et liitikasse minekut. Mõtteviis Keskerakonnale so- gu oma poliitilise tegevuse, nii peale Kalle Muuli ei tunne ta ke- “Kiusatus tema (Anvar Sa- bimatu. Simsoni sõnul poleks Eesti ettevõtja maksedistsipliin paranes palju, kui on mõistlik ja vajalik, dagi teist enda kõrval istuvatest most – toim) eeskujul on kau- Samost ilmselt Keskerakonna ni- Eesti keskmine maksehilinemine on praegu seitse päeva võrreldu- siduda Eestiga. Europarlamendi inimestest lähedalt. nis suur, aga seekord veel mitte. mekirja oodatud. “Samostil puu- na 9,4 päevaga eelmisel aastal. saadikul on palju rohkem või- Sotsiaaldemokraadist riigi- Elus esimest korda mõtlen selle dub sotsiaalne mõtlemine. Meie Tähtaegselt tasutud arvete osakaal on aasta-aastalt suurenenud malusi kui riigikogu saadikul, kogu liige Indrek Saar ütles, et peale tõsiselt, aga millal täpse- lähenemised sellest, mis on riigi ning moodustab 67% kõikidest väljasaadetud arvetest, selgus et oma mõju, ideid, soove ja vali- Samosti astumine IRLi toob po- malt minna, ei oska veel öelda,” kohustused oma kodanike ees, Krediidiinfo uuringust “Eesti ettevõtete krediidipoliitika 2014”. jate häält realiseerida. Ma kavat- liitikasse värsket mõtlemist. ütles peamiselt muusikuna tun- on suhteliselt erinevad,” mär- Kolme protsendipunkti võrra on suurenenud maksetega hilinemi- sen seda kõike Eestis teha,” ütles “Olles aastaid pingsalt polii- tud Raud. kis Simson. ne 1–7 päeva, vähenenud on pikemaajalised maksete hilinemised.

ÄRIPÄEVA AKADEEMIA it uudised seminar

27. veebruaril Meriton Grand Conference & Spa Hotel

Äripäeva ITuudiste ja UUS LEND advokaadibüroo LEXTAL ühisseminar: alustab 12. märtsil MILLINE ON EDUKATE TARKVARAHANGETE

,PPMJUBKBE
PO
*4$*
LPPMJUBKBE
VALEM? KAUPO SAUE ja SIGNE VESSO 9.30 Kogunemine ja hommikukohv 10.00 Tellija õiguste kaitse ja arenduslepingute olulised tingimused Advokaadibüroo LEXTAL partner KARL KASK MEESKONNA 10.45 Agiilne arendus avalikus sektoris – võimalused ja reaalsus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) strateegia- ja planeerimisosakonna juhataja MARGUS PÜÜA COACHING’U KOOL 11.30 Arutlusring: kui suhe ei suju ehk kuidas päästa projekti? KARL KASK, MARGUS PÜÜA ja TARMO KIIVIT Meeskonna arendav juhtimine 12.00 Lõuna 13.00 Case study: Arenduslepingud ja koostöö välispartneriga coaching’u meetodil CGI Eesti ärilahenduste divisjoni projektijuht PRIIT SIILABERG 13.30 Case study: Ühe projekti anatoomia läbi tellija pilgu Teemad: t
&GFLUJJWOF
LPNNVOJLBUTJPPO Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali Eesti.ee juht MIHKEL TIKK t
.FFTLPOOB
BSFOEBNJOF t
.PUJWBUTJPPOJ
MPPNJOF
KB
IPJENJOF 14.00 Case study: Ühe projekti anatoomia läbi teostaja pilgu t Coaching’u ABC t
4BBWVUBNJOF
NFFTLPOOBT Proeksperdi ärianalüüsiteenuste osakonna juht KALLE PUTK t
+VIJ
NÜKVKÜVE t
1SPCMFFNJMBIFOEVT
KB
ÜQQJNJOF
NFFTLPOOBT 14.30 Energiapaus 15.00 Olulised tingimused areduslepingutes läbi praktiku pilgu Täpsem programm aadressil AS Helmes avaliku sektori ärivaldkonna juht TARMO KIIVIT akadeemia.aripaev.ee 15.30 Riigihangete seaduse muudatused ja Euroopa Liidu uued riigihankedirektiivid Info ja registreerimine Advokaadibüroo LEXTAL advokaat PIIA KULM telefonil 667 0100, Koolitusprogrammi SOODUSHIND Hind 229 eurot (km-ga 274,8 eurot). 1649 eurot (km-ga 1978,8 eurot) elektronposti aadressil Mitme osaleja puhul küsi grupisoodustust. kehtib 3. märtsini. [email protected] Registreerimine veebis www.ituudised.ee või telefonil 667 0411. Tavahind 1899 eurot (km-ga 2278,8 eurot). või koduleheküljel Seminari projektijuht Marek Mühlberg, tel 667 0302. akadeemia.aripaev.ee NB! Kohtade arv on piiratud. www.ituudised.ee ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 12 TÖÖSTUS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

VÄIKEFIRMAD Kalamaja Pagarikoja tootmismaht pole võrrel- rikoja Pagar Võtaks! juhataja Reet Rumi sõnul on KALAMAJA dav tootjatega, kelle kaup poeriiuleid kaunistab, müük viimastel kuudel kindlalt kasvanud. “Iga PAGARIKOJA kuigi töö käib pagarikojas ööpäev läbi – päevases päev tuleb juurde püsikliente, kes eelistavad öko- omanik Karle vahetuses on tööl kondiiter ja pagar, öösiti toime- loogiliselt puhtast toorainest valmistatud tooteid,” Rahu ütles, et tab pagar üksi. Ettevõtte algusajal said leivad val- täheldas 14. veebruaril pagarikoja poe üheaastast käsitööleiva Pagarikojad mis küpsetatud ühe pagari jõul ja jäi veel aega üle- sünnipäeva pidanud Rum. vastu tunneb gi, et rahulikult tootearendusega tegeleda. Võrreldes möödunud aasta sügiskuudega on huvi palju Rahu meenutas, et esialgu loodi Kalamaja tänavused müüginumbrid tema sõnul umbes 20% restorane ja Pagarikoda eesmärgiga teenindada kohalikke ela- paremad. kohvikuid, mekivad menu. nikke, aga aja jooksul on nad hakanud tootma ka “Oleme leidnud oma koha leivaturul käsitöö- mistõttu on kohvikutele ja restoranidele. leibade segmendis,” ütles Rum, kelle pagarikojas siht toodan- Pagaritooteid tellivad neilt näiteks restoranid toodetakse mitut erinevat sorti mahe-rukkileiba. gut suuren- No99 ning Till ja Kummel, samuti CoffeeBar 10133 “Usume, et käsitööleibade osakaal suureneb iga dada. Ka poe Mahu asemel ja kohvik Manoly. Rahu lausus, et kogutoodangust päevaga ja seetõttu on meil ruumi kasvuks.” müüjal Tiina jõuab teiste käitlejateni 10–15% . Ahjusooja leiba müüb ettevõte otse pagari- Liivol on aina Ta lisas, et ettevõtte toodangu vastu on huvi kojast, aga küpsetisi leiab ka Biomarketi keti kaup- rohkem tööd. tundnud veel mitu kohvikut ja restorani, mistõt- lustest, Ökosahvri poodidest ning Tallinna ja Tar- FOTO: ANDRES tu üritatakse tootmist suurendada. tu Kaubamajast. HAABU tähtis kvaliteet Kalamaja Pagarikoda kasutab ainult naturaal- set toor ainet ja tooted valmivad käsitööna. “Oleme Kvaliteetsele tootele leidub alati ruumi. Sep- turuosalt Tallinna mõistes üsna pisikesed,” tunnis- ping lausus, et päris pisike tootja tavaliselt jaeketi INGA JAKOBSON [email protected] tas Rahu, kuid märkis, et seepärast on neil ka liht- müügiletile ei pääse. Kui aga toode on hea või pa- sam tooteid realiseerida. rem kui suuremate tehaste toodang, võtavad jae- ketid kohaliku väiketootja toodangu tema sõnul Käsitöö seab tootmismahule piirangud. Muhu rõõmuga vastu, ja kui letil ruumi pole, siis heale Pagarite juhatuse liige Martin Sepping ütles, et nii tootele see leitakse. nagu on tooteid igale maitsele, on ka tarbijaid iga- Muhu Pagarite peamine partner on Saaremaa le tootele. Seppingu Muhu leiva küpsetamise äri Tarbijate Ühistu. “Nende koostöövalmiduseta po- Käsitööleiba müüb aina rohkem ettevõtlikke sai alguse möödunud aasta jaanuaris. “Võin jul- leks me kaugele jõudnud,” ütles Sepping. Muhu lei- küpsetajaid, aga nende piiratud tootmismaht gelt väita, et olukord on ootuspäraselt hea,” hin- va suuremad edasimüüjad on Saaremaa Tarbijate ei ohusta suurtootjaid – tiheneb väiketootjate das ta hetkeseisu. Ühistusse kuuluvad kauplused, lisaks saab Muhu omavaheline konkurents. Tallinnas asuva Paga- Sepping ütles, et väikese töökoja eelis on võima- leiba osta Saare Selverist Kuressares ja Kuivastu– rikojad OÜ juhatuse liige Karle Rahu ütles, et suur- Loe veebist lus teha tööd mõnuga. Sealsed küpsetised maksa- Virtsu liinil käivatel parvlaevadel. Tallinnas on leib tootjate vahel jääb alati ruumi väiksematele, eriti vad küll rohkem kui masstoodang, aga panus kva- müügil Nop’i kohvikus ja ökopoes ning GoSpa res- kui kauba poolest kuidagi eristuda. liteeti on suurem, ja see annabki kokkuvõttes või- toranis. Suvel lisandub Muhu restoran, samuti ko- Tema Kalamaja Pagarikoja nime all tuntud pe- maluse masstoodetest märkimisväärselt erineda. halikud turismitalud. reäri alustas leiva ja saiakeste küpsetamist krooni ÄRIPÄEVA TELLIJA “Tarbija oskab head hinna-kvaliteedi suhet hinna- Praegu toodab Muhu Pagarid 1000–1200 leiba viimasel õhtul ehk 31. detsembril 2010. aastal. Kõik sai seda lugu veebis lugeda juba ta,” lausus Sepping. nädalas, tipphooajal peaks see number Seppingu kolm tegutsemisaastat on olnud edukad. EILE KELL 12.22 Kääritatud juuretisega ökoleiba tootva paga- sõnul vähemalt kahekordistuma. “Praegu saame ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] TÖÖSTUS 13

Kommentaar ENERGIA Väikesed pagarikojad Peame suureks tugevuseks tuuri osa, siis nüüd on tarbija- Sügavkülmutatud Rakveres avatakse uus koostootmisjaam käituvad nutikalt asjaolu, et oleme ära tabanud te suhtumine muutumas. Leib pagaritoodetel menu Eile avati Rakveres uus koostootmisjaam. Kohalikul puiduhakkel Eesti inimeste maitse-eelistu- konkureerib järjest rohkem töötava jaama võimsus on 10 MW soojust ja 1 MW elektrit. Sellest VEIKO VAARJA RIINA AAMISEPP Eesti Pagari juhataja sed ja küpsetame leiba-saia, teiste teraviljatoodetega, näi- Fazer Eesti juht piisab, et varustada soojusega Rakvere kaugküttevõrku ja katta mis inimestele maitseb. teks hommikusöögiküpsised, Rakvere piiritusetehase soojavajadus. Leivaturul on olukord sta- müsli batoonid ja pudrusegud, Pakendatud leiva-saiatoode- Kokku ligi 4,4 miljonit eurot maksvat investeeringut otsustas 1,7 biilne. Viimased viis aastat on Leivaturgu ootavad ning jogurtite, pähklisegude, te turul väheneb nii Eestis kui miljoni euroga toetada ka Eesti riik Keskkonnainvesteeringute meie turuosa üle kolmandiku. rasked ajad supertoiduainetega. ka lähiriikides tarbimine igal Keskuse vahendusel. Ettevõte on tugevamaks muu- aastal 2–3%. Väiketootjate too- tunud, ekspordimaht on kas- ASSO LANKOTS Leib peab leidma toidukul- teid on küll palju poeletil näha, Leiburi juhatuse esimees INNOVATSIOON vanud. tuuris uue koha. Leib pole ent kinnitust müügi kasvu koh- Tunda on siiski väikest kon- Pagaritoodete turul terviku- enam midagi iseenesestmõis- ta pole. Eestis arendatakse tarka päästevesti kurentsi suurenemist. Väikesed na on konkurents suurene- tetavat, mistõttu peab ta täna- 2012. aasta kohta esitas ma- Haapsalus tegutsev OÜ Lade hakkab koos ELIKO Tehnoloogia pagarikojad on aktiivsed ja käi- mas. Leivamüüjad ja -tootjad päeva toitumisharjumusi ja ini- jandusaruande umbes 80 paga- Arenduskeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooliga arendama Marine- tuvad nutikalt. Sageli spetsiali- on muutmas tordimüüjateks meste emotsionaalseid ootu- ritoodete tootjat. pooli uue põlvkonna tarka päästevesti, vahendas Tallinna Tehno- seerutakse kindlatele toodete- ning -tootjateks. Torditootjad si arvestades leidma uue ko- Sügavkülmutatud pagari- poli veebikülg. le, mis toob neile edu. on proovinud kätt leivatoot- ha ja rolli. Õnneks tarbivad lei- toodete turu andmed näita- Intelligentset päästevesti saab kasutada ekstreemsetes ja väga Juurde on tulnud uusi tegi- mises. ba endiselt suhteliselt palju ka vad selle segmendi kasvu – se- külmades tingimustes ning see annab raadioside kaudu teavet ka- jaid, kes on leidnud samuti oma Pagaritoodete valdkond on lapsed. da nii jaepakendis toodete kui sutaja tervise kohta. Projekti tulemuseks peaks olema toode, mida niši ja tarbijad. Väiksemate pa- atraktiivne nii väikeettevõtja- Meie turuosa pakendatud ka küpsetuspunktides müüda- saab kasutada külmas vees minimaalse riskiga. Päästevest so- garikodade aktiivsus mõjub tele kui ka koduküpsetajatele. leiva ja saia turul on viimastel va poolest. Viimane annab tun- bib nii avastusreisidele kui ka ekstreemspordivõistlustele, kindlas- positiivselt ka suurematele. See Pagaritooted võimaldavad nii aastatel suurenenud. nistust, et tarbijatel on suurem ti aga ohtlikele töödele Põhjamere naftaplatvormide juures. Kogu innustab meid veelgi rohkem koostiselt, maitsetelt kui ka väl- Kasvu on vedanud õnnes- huvi kallimate, aga värskemate projekt võtab osapoolte hinnangul aega paar-kolm aastat. panustama tootearendusele ja janägemiselt palju varieerimist tunud röstitooted, uuendus- ja kohapeal küpsetatud pagari- käituma targemalt. ning selle kaudu eristumist. lik saib, palaleivalised ehk koo- toodete vastu. See on valdkond, millel on suur rikleivad ja inimeste tervise- Nii väikese turu kohta nagu LEMMIKUD Tuleb tabada tarbija maitse. emotsionaalne tõmme ja posi- teadlikkuse paranemine. Usu- Eesti, kus põhimüük tarbijatele tööstusuudised.ee loetuimad uudised Meie oleme oma positsiooni tiivne aura. me, et terviseteadlikkus on jät- toimub ketistunud jaekauban- säilitanud tänu pidevale toote- Üldises plaanis on tradit- kuvalt tõusuteel. duses, on see väga tihe konku- Eesti Energia: Utah’ projekt pole seiklus riigi rahaga. Enefit arendusele. Oleme turule too- siooniliste leiva- ja saiatoode- Toidu kvaliteet on muutu- rents väikesel turul. American Oili tegevjuht Rikki Hrenko kirjutas, et Utah’ projekt nud uusi innovatiivseid tooteid, te tarbimine olnud viimastel mas olulisemaks kui kvantiteet. Fazer turustab nii värskeid pole riigi raha eest kinni makstud seiklus. näiteks rukkisepiku, mis on aastatel languses. Seda nii ab- Kindlasti käime aja ja vajaduste pakendatud leiva-saiatooteid Premia Foodsi kahjum kasvas. Premia Foodsi neljanda kvarta- leidnud tarbijate hulgas suure soluutmahus kui ka tarbimises muutustega kaasas. kui ka sügavkülmutatud saia- li koondkahjum kasvas aastaga 637 000 eurolt 1,023 miljonile. poole hoiu. Samuti oleme kaas- inimese kohta. Kui mõni aasta- Meie missioon on jätkuvalt kesi ja leibasid ning hoiab töös Eesti Energia kaotas suurelt turuosa. Eesti Energia turuosa ajastanud tootmisprotsessi ja kümme tagasi oli (rukki)leib leivakultuuri edasiviimine ja 10 kaubandusketis toimivat kukkus aastavahetusel märkimisväärselt ning oli jaanuari sei- -tehnoloogiaid. Eesti identiteedi ja toidukul- mitmekesistamine. küpsetuspunkti. suga 60 protsenti, võrreldes 72 protsendiga detsembris.

Mis on mis Pisike pagarikoda Pagarikojad OÜ ALUSTAS tööd detsembris 2010. tuleb partneri TOOTEID saab osta Kalamaja Pagarikojast, 10–15% toodan- gust läheb teistele käitleja- soovidele vastu tele, tellivad muu hulgas res- “Väiketootjad suudavad tihti kus koguses ja hea kvaliteediga Pakume lasereid ja laserprojekto- toran No99 ning Till ja Kum- pakkuda paremat kvaliteeti, leiba teha. “Hinnad on käsitöö- mel, samuti CoffeeBar 10133 on paindlikumad ja koostöö- leibadel muidugi kõrgemad, aga reid. Kindlad ja tõhusad abimehed ja kohvik Manoly. altimad,” ütles Tallinna vana- õige restoran peaks oma klien- täpsuse ja tootlikkuse tõstmiseks. linnas tegutseva kohviku Cof- tidele pakkuma isevalmistatud Laserid on komplekteeritavad erine- Muhu Pagarid OÜ feeBar 10133 juhatuse liige- leiba. Kui see võimalik pole, siis va optikaga. Võimalus projekteerida Kaspar Juhkam. Nende koh- spetsiaalselt enda jaoks valmis- materjali pinnale joont, punkti, risti ALUSTAS tööd jaanuaris 2013. vikus toetavad pagaritooted tatud tooteid,” ütles Oras. TOOTEID müüakse Saaremaa põhitoodete ehk kohvijookide Till ja Kummel tellib Kala- või mõnda muud kujundit. Tarbijate Ühistusse kuuluva- müüki. maja Pagarikojalt rukkileiba, Projektorid võimaldavad projekteeri- tes kauplustes, Saare Selve- Juhkami sõnul valisid nad mis muu toidu kõrvale lauale lä- da tööpinnale erinevaid jooniseid või ris, Kuressaares ja Kuivastu– koostööpartneri selle järgi, kas heb. Ta kiitis, et pisikesed pagari- Virtsu liinil käivatel parvlae- pagar tähtustab toorainet ja sel- kojad on paindlikud ja reageeri- aidata leida detaili õiget asukohta. vadel. le kvaliteeti. “Suurt rolli mängis vad alati kiiresti telliija vajadus- Küpsetisi müüakse ka Nop’i toodete imago , kvaliteet ja sisse- tele. “Nad on alati valmis välja kohvikus ja ökopoes, GoSpa ostuhind,” selgitas ta. pakkuma uusi lahendusi. Näi- MTG Eesti AS Hoidla tee 15, 75300 Vaida, [email protected], www.mtg.ee restoranis, Muhu restoranis Restorani Till ja Kummel teks meie burgeri kukleid teevad ja Muhumaa turismitaludes. omaniku Nele-Marit Orase sõ- nad meile välja töötatud retsepti nul ei jõuaks restoran ise vajali- järgi,” selgitas ta. Pagar Võtaks!

ALUSTAS tööd veebruaris 2013. TOOTEID müüakse pagariko- jas, Biomarketi keti kauplus- 1200 tes, Ökosahvri poodides ning Tallinna ja Tartu Kaubamajas. leiba toodab Muhu Pagarid nädalas, tipphoo- ajal pätside arv kahekordistub. hakkama kolme pagariga, töö käib ühes vahetu- vitakse osta ja mille müügihind katab tootmisku- ses, enamasti kuni kaks pagarit korraga.” lud. “Maapiirkonnas on märkimisväärselt suurem Kevadest sügiseni on Seppingu sõnul nõudlus tõenäosus, et mõni neist aspektidest jääb katmata. suurem. “Hooajal vajame kindlasti 2–3 inimest Ettevõtlus maapiirkonnas, kus pole tööjõudu ega juurde, kavatseme lisada ühe vahetuse,” lausus ta. turgu ja kus lisanduvad logistikakulud, on natuke Kalamaja Pagarikoja omanik Karle Rahu ütles, nagu mission impossible (võimatu missioon – toim) et ärilises mõttes on toiduainete käitlejad, sealhul- ja nõnda see tasapisi hääbuva maaelu juures ilm- gas pagarikojad, justkui riskigrupp. “Tarbija kohta selt jääbki,” ütles Sepping. võin öelda, et ilmselt nii teadlikku tarbijat kui tä- Ta lausus, et tema jaoks jääb selgusetuks, miks na on, pole varem olnud,” lisas ta. ei võiks regionaalarengu elavdamiseks luua soo- dustavaid maksueelistusi. Abiks oleks maksusoodustused. Seppingu sõ- Sepping märkis, et Saaremaa ja Muhumaa turg nul on konkurents väiketootjate vahel kasvamas ja on kindlasti tavapäratu – tegemist on väga väike- enam pole nii lihtne luua toodet, mis tarbijat hu- se piirkonnaga. “Juuretiseleibade turul on Muhu vitaks. Kui toode on välja mõeldud, on sama suur leib päris kindlasti Saare- ja Muhumaal suverään- väljakutse leida viis, kuidas seda efektiivselt val- ne turuliider,” ütles Sepping, kuid nentis, et ilm- mistada ja levitada. Tehniliste võimaluste leidmi- selt aitab edule kaasa asjaolu, et Saaremaa leivad ne pole tema sõnul kerge. on läbi aegade tuntud oma headuse poolest, mis- Sepping lausus, et äri ajamine tasub ennast ära tõttu ostetakse leiba kaasa mandrile meeneks kui vaid siis, kui on toode, mida saab toota, mida soo- midagi eriti erilist. ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 14 PÕLLUMAJANDUS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

LOOMA- JA TAIMEKASVATUS Mahetalu: töötame pidevalt kriisis. Lambakasvataja laiendas haaret

KAIRI OJA kaasautor

Meil on siin pidevalt üks kriis, alati on raha vaja mingi uue tegevuse jaoks, selgitab 10 aastat ta- Mis on mis gasi lambakasvatusega alustanud mahetootja OÜ Kopra Karjamõis Kopra Karjamõis OÜ peremees Jüri Koppel. TEGEVUSALA: liha- ja taime- Alul vaid lambakasvatusega tegelenud Kopra kasvatus. Eesti üks suure- Karjamõis OÜ on praeguseks arvestatava taseme- maid lambakarja pidajaid. ga mahetootja. Lõuna-Eesti ettevõte müüb oma ASUTATUD: 2004 toodangut üle kogu Eesti, ostjateks on suuremad ASUKOHT: Valgamaa toitlustusasutused ning HORECA sektor. Näiteks TÖÖTAJAID: 9 on Jüri Koppeli partneriks nii mõnedki nimekad OMANIKUD: Jüri Koppel ning pealinna restoranid. Raoul Raud “Praeguseks on ettevõtte loomade hingekir- KÄIVE 2012: 78 000 eurot jas paar tuhat põhikarja utte, 30 emist-kulti, sa- KASUM 2012: 110 000 eurot dakond põrsast ning neli ja pool tuhat lindu. On ALLIKAD: KOPRA KARJAMÕIS, ÄRIPÄEV lihatõugu, munakanad, broilerid, pardid, haned monella, sügisel jahivad neid aga kanakullid. “Esi- vaid aasta aega. “Sada kana oleks reaalne n-ö möö- ning kalkunid. Lisaks veel teravili, paar-kolm hek- mesel juhul võib hoobilt tervest karjast lahti saada, daminnes pidada, sada lammast saab põhitöö kõr- tarit köögivilja-maitsetaimi, marju ning puuvilja. kuna ravi on vastavalt ELi seadusele keelatud ja sü- valt samuti peetud, aga saja emisega on ikka juba Kõik see krempel on mahetoodang,” märgib Kop- gavallapanus on kõik see bakterioloogia esinda- natuke rohkem vaja tegeleda,” ütleb Koppel. ra talu pidav Jüri Koppel. tud – aitavad ainult spetsiaalsed desinfitseerivad Lambakasvatus on olnud Kopra karjamõisa põ- Kui tuurid mõneks ained,” selgitas ta. Teisel juhul kaob linnuparvest hitegevus aegade algusest saati, praegu on ette- Tasuta toitlustus röövlinnule. Kõige kiiremini ra- ajaks maha võtame, tema sõnul iga kümnes lind. “Kanakull on kaitse- võttel koos talledega päid karjas üle 4500, mille- ha tagasi toov ettevõtmine on Koppeli kogemuse võiksime oma ma- alune röövel, kelle mõrv tähendab 2000 euro suu- ga ollakse Eesti suuruselt teised lambakasvatajad. põhjal broilerite kasvatamine. “Nad kasvavad kii- rust trahvi,” räägib Koppel, kellele teadaolevalt on “Lambaliha müüme põhiliselt välismaale. Villa resti ja võib varakult ära müüa, kanad hakkavad jandamisega kenasti Eestis 500 paari kanakulle. “Nii siis tulebki lin- peseme puhtaks ja müüme teki- ja padjamaterja- viie-kuuekuuselt munema, pardid-haned ja kal- toime tulla. Praegu la- nukasvatajatel neile tasuta toitlustust pakkuda,” liks,” räägib Koppel. kunid on haruldus Eesti mõistes, pluss mahedana pime vanu auke, kuid märgib Koppel. sertifitseeritud,” loetleb ta linnupidamise eeliseid. Omalaadne tõuaretus - kodusea ja metssea ris- Ehkki kunded mune ja eluslinde nõuavad, varitse- üritame uusi mitte Kana peab möödaminnes, siga tahab pühen- tand. Lisaks on Kopra Karjamõisal karja jagu oma- vad linnukasvatust omad ohud. kaevata. dumist. Sigadega pole Koppel tänini veel äri teha laadseid sigu – metssea ja kodusea ristandeid. “Sain Näiteks kimbutab linde peaaegu aasta läbi sal- Jüri Koppel jõudnud, kuna neid on Kopra Karjamõisas peetud need isevärki loomad eelmiselt omanikult, Raivo Koppel: olen rohkem UUED TOOTED! www.same.ee pullivend, majandus jäägu teistele Integreeritud külgnihkeraamiga Jüri Koppel märkas Äripäe- “Nemad on haritud ja õppi- va teemaveebis pollumajan- nud põllumehed, mina aga ei KETT-VÕSANIIDUK dus.ee, et teda oli seal kõrvu- ole kunagi põllumajandusteoo- tatud tuntud põllumeestega, riat otseselt õppinud ja seetõttu tee- ja põlluäärte, kraavinõlvade niitmiseks nagu Enn Riisenberg ja Juhan on kohati raskusi enda paiguta- Särgava. misega selle valdkonna ettevõt- “Üks pool minust tükkis ni- jate hulka,” märgib ta. na püsti ajama ja uhkust tund- Kopra Karjamõis OÜ pere- ma, teine aga mõistis, et ma ei mees ütleb, et on rohkem na- passiks nagu hästi sinna selts- gu pullimees ning rentaablu- Suure tootlikkusega konda,” ütleb Koppel talle oma- se ning ökonoomika jätkaks ta LUMEPUHUR se tagasihoidlikkusega. heal meelel kellegi teise hooleks. 600 Loe veebist ÄRIPÄEVA TELLIJA hektarit rendimaad sai seda lugu veebis lugeda juba kuulub Kopra Karja- EILE KELL 18.14 mõis OÜ-le. Järgmisel aastal väheneb see number tuntavalt. ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] PÕLLUMAJANDUS 15

Kommentaar Talutoodang oluline osa restorani edust Eurorahaga nii ja naa,

JANNO LEPIK OÜ Leib Restoran osanik meestega, kes ei suuda oma lu- badustest kinni pidada. vahel läheb täppi, Meie teed ristusid Jüriga, kui Koostöö alguses olid poole- Eesti Mahe kaks aastat tagasi tunnised telefonikõned, mille oma sügisüritust meie juures käigus õpiti teineteist tundma, vahel aia taha korraldas. Meile meeldis Jü- osa igapäevatööst ning see lõi ri avatus uuele ning meil tekkis ka aluse usaldusväärseks koos- Euroliidu uue, peagi algava Ta räägib, et ELi toetustest on mõnus side. Sellele, et koostöö- tööks. 2014–2020 eelarveperioodi nad viimasel kahel eelarvepe- ni jõuda, eelnes aga päris põh- Praegu saame uhkusega öel- suhtes on Jüri Koppelil posi- rioodil taotlenud hektaripõhist jalik teineteise tundmaõppimi- da, et kasutame Kopra Karja- tiivne ootus. ning ka investeeringutoetust. ne, kuna mõlemal poolel olid mõisa mahetooteid, mille pu- “Kui nüüd tuurid mõneks “Hektaripõhisega on meil ke- põhjendatud kartused. has maitse mängib suurt rolli ajaks maha võtame, võiksime nasti läinud. Investeeringutoe- Jüril oli kogemusi restorani- meie restorani edukuses. Koos- oma majandamisega üpris ke- tustega on lood veidi kehvemad – pidajatega, kes oma sõna ei pea töö Jüriga on meie jaoks väga nasti toime tulla. Praegu lapi- õnnestunuks saame lugeda vaid ning lõpuks kokkulepitud te- hea näide sellest, kuidas väike- me vanu auke, kuid üritame uusi ehitusprojekti, ülejäänud on aia hingust taanduvad, meil samal tootja ning restoran moodusta- mitte kaevata,” ütleb mees rahu- taha läinud,” jutustab Koppel ajal oli jällegi probleeme talu- vad hea sümbioosi. liku muigega. oma elu õppetundidest.

Õismaalt Mahefarm OÜst. Seega ei saa ma para- LAMBAD ku nende loomade “loomise” au endale võtta,” üt- olid Kopra leb Koppel. Ta ei tea täpselt, kas sedalaadi ristan- Karjamõisa dit peetakse ka mujal Euroopas, kuid meil pidavat peremehe neid ikka leiduma. “See seatõug on aretatud vä- Jüri Koppeli litingimustes kasvama ning kui neil on piisavalt esimesed suur maa-ala käes, on ka tulemused kenad,” üt- hoolealused, leb Koppel. Ta plaanib kasvatada sigade põhikar- nüüd on kari ja 100 emiseni ning loodab, et kõik ei kujune nii kasvanud mastaapseks nagu 2000. aastal lammastega. “Noh, 4500pea- et ei jõuaks paari tuhandeni välja,” naerab mees. liseks. FOTO: Kopra Karjamõisa OÜ annab tööd üheksale ini- VEIKO TÕKMAN mesele. “Oma töötajateta ei oleks ma jõudnud iial- gi nii kaugele, kui olen, üksi ei oleks siin midagi ära teinud,” sõnab Koppel ning toonitab, et lojaalsed töötajad on ettevõttele suur väärtus.

Micron Bio-Systems Ltd., Geat Britain company, produces the highest quality biological products for livestock farms (silage preservatives, probiotic feed supplements, etc.).

The Company is looking for SALES REPRESENTATIVE IN ESTONIA.

http://www.micronbio-systems.co.uk [email protected], phone +37064055888

TÕLGE Micronbio-systems Ltd., Suurbritannia ettevõte, toodab tippkvaliteediga bioloogilisi tooteid farmidele (silo säilitusained, probiootilised toidulisandid jne). Ettevõte otsib EESTI REGIOONI MÜÜGIESINDAJAT http://www.micronbio-systems.co.uk, [email protected], telefon +370 6405 5888 ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 16 PÕLLUMAJANDUS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] Maaelu Edendamise Sihtasutus Maailmaturu valis parimad karjakasvatajad nõudlus kasvatas

Maaelu Edendamise Sihtasu- eksporti tus (MES) valis möödunud aas- ta parimaks piimakarjakas- vatajaks Ilmar Teeveti Vänd- Põllumajandussaaduste ja toi- ra OÜst ning parimaks lihavei- dukaupade eksport kasvas sekarjakasvatajaks FIE Jane aastaga 5%. Eestile olulisema- Mättiku. test põllumajandustoodetest MES valib parimaid karja- kasvas tänu suurele maailmatu- 100 kasvatajaid koostöös Eesti Tõu- ru nõudlusele enim piima ja pii- enamasse riiki eks- loomakasvatajate Ühistu, Jõud- matoodete eksport. portis Eesti mullu põl- luskontrolli Keskuse, Eesti Maa- Statistikaameti andmete ko- ülikooli veterinaarmeditsiini ja haselt oli Eesti põllumajandus- lumajandussaadusi ja loomakasvatuse instituudi, põl- saaduste ja toidukaupade eks- toidukaupu. lumajandusministeeriumi ning pordi rahaline väärtus möödu- veterinaar- ja toiduametiga. Pa- nud aastal 1,244 miljardit eurot, rimat piimakarjakasvatajat va- moodustades sellega Eesti ko- jäi 93 miljoni euroga 2012. aasta litakse 14. korda ning lihaveise- guekspordi rahalisest väärtu- tasemele. karjakasvatajat 8. aastat järjest. sest 10%. Köögivilja (sh toiduks kasuta- “Eestis on palju häid piima- Eesti eksportis möödunud tavad juured ja mugulad) ning ja lihaveisekarju. Piimatoodang aastal põllumajandussaadusi ja köögi- ja puuviljadest, pähkli- on viimastel aastatel jõudsalt toidukaupu rohkem kui sajas- test ning teistest taimeosadest kasvanud ning see saab toimu- se riiki. Suurimad eksporditu- toodete eksport kasvas aasta- da ainult tänu sihikindlale tõu- rud on endiselt meie naaberrii- ga 21% ja ulatus pea 22 miljoni aretusele ning pidamis- ja sööt- gid Läti, Soome ja Venemaa, nei- euroni. Nende toodete tootmis- mistingimuste parandamisele le järgnevad Leedu, Saksamaa ja ja ekspordimahud on olnud aas- – selle taga omakorda on tublid HALINGA piimafarmi hea väljanägemisega lehmad on omalt poolt teinud kõik, et parima piimakarja- Holland. tate lõikes väga kõikuvad, sõltu- inimesed,” rääkis MESi juhatuse kasvataja aunimetus koju meelitada. FOTO: ANDRAS KRALLA Maailmaturu suur nõudlus des ennekõike ilmastikust nii esimees Raul Rosenberg. “Suh- kajastus nii Eesti piimatööstus- meil kui ka naaberriikides. See- teliselt uus tegevus – lihaveiste Mis on mis te kasvanud ekspordis kui ka jät- ga võib ka eelmise aasta ekspor- kasvatamine – on võimaldanud kuvas toorpiima ekspordis Lee- dikasvu põhjusena näha enne- paljudel peretaludel maal põl- Kandidaatidele esitatavad nõuded tu. Kokku kasvas piima ja piima- kõike soodsaid ilmaolusid. lumajandusega tegelda. Mär- AUNIMETUS PARIM LIHAVEISE- TALU/ETTEVÕTTE arengut ja in- LEHMADE tõuaretust; toodete eksport aastaga 23%, ula- Põllumajandussaadusi ja toi- kimist vääriv on inimeste jul- KARJAKASVATAJA novaatilisust; KESKKONNA- ja loodussõbralik- tudes 209 miljoni euroni. Loo- dukaupu imporditi möödunud gus investeerida uude tegevusse ANTAKSE välja inimesele, kes JÄTKUSUUTLIKKUST; kust karja kasvatamisel; makasvatussaadustest kasvas ka aastal Eestisse 1,5 miljardi euro ning seeläbi oma tulevikku pla- aasta jooksul on häid tulemusi NÄITUSTEL ja konkurssidel osa- HEAKORDA tootmisüksuses; liha ja lihatoodete eksport (10%), väärtuses, mis moodustab Eesti neerida,” lisas ta. saavutanud lihaveisekarja kas- lemist ja seeläbi veisekasvatuse TALU/ETTEVÕTTE arengut ja in- ulatudes möödunud aastal 61 koguimpordi väärtusest 11%. Nii piima- kui ka lihaveise vatamisel. propageerimist. novaatilisust; miljoni euroni. Aastaga kasvas põllumajandus- kasvataja tunnustuse andmi- Võitja väljaselgitamisel arves- JÄTKUSUUTLIKKUST; Kala ja muude mereandide saaduste ja toidukaupade im- sel jälgitakse tootmisnäitajaid, tatakse: AUNIMETUS PARIM PIIMAKARJA- NÄITUSTEL ja konkurssidel osa- eksport kasvas 2%, ulatudes 166 port 9% võrra. tootmisüksuse heakorda, ette- KARJA suurust (minimaalselt 10 KASVATAJA lemist ja seeläbi veisekasvatuse miljoni euroni. Teravilja eksport ÄRIPÄEV võtte majandustulemusi ja jät- ammlehma); ANTAKSE välja inimesele, kes propageerimist kusuutlikkust. Aunimetuse väl- SÖÖTMIS- ja pidamistingimuste aasta jooksul on häid tulemu- jaandmise eesmärk on tunnus- nõuetele vastavust; si saavutanud piimakarja kasva- tada innovaatilist ja efektiivset PUHTATÕULISE pulli olemasolu; tamisel. tootmist ning avaldada tunnus- LOOMADE paaritamisel (nii puh- Võitja väljaselgitamisel arves- tust inimestele, kelle panus li- tatõulised kui ristandkarjad) või tatakse: Eesti kloonimise haveisekarjade kasvatamisel on kunstliku seemenduse kasuta- PIIMARASVA ja -valgu kogutoo- 14. olnud arvestatav vabariigi ula- mist; dangut aastalehma kohta; korda valitakse pari- tuses. TÕULOOMADE müüki teistesse KARJA somaatiliste rakkude keelustamise Sel aastal jäi pärast eelvalikut lihaveisekarjadesse; arvu piimas (aasta keskmisena mat piimakarjakasva- kandidaatide seast sõelale kolm ET kari oleks jõudluskontrolli- alla 450 000 raku milliliitris); tajat, lihaveisekarja- piimakarja- ja kolm lihakarja- alune; LEHMADE piimarasva ja -valgu- kasvatajat. KESKKONNA- ja loodussõbralik- toodangu suurendamist aasta- kasvatajat valitakse 8. poolt ÄRIPÄEV kust karja kasvatamisel; lehma kohta; aastat järjest. Eesti toetab Euroopa Ko- misjoni detsembris avalda- tud eelnõu, millega keelataks Euroopa Liidus toidu tootmi- OÜ FLINT KAUBANDUS, Viljandimaa, Kõo 70501, telefon 56 358 972 seks loomade kloonimine. En- info@À intkaubandus.ee, janar@À intkaubandus.ee, www.À intkaubandus.ee diselt jääks lubatuks põlluma- jandusloomade kloonimine tea- duslikel eesmärkidel. Põllumajandusminister TYM 233 HST 4WD TYM 433 ST Helir-Valdor Seederi sõnul on kloonimistehnoloogia praegu ƒ Varustatud ƒ Võimas rippsüsteem + 43hj Perkins mootor veel nii algusjärgus, et kõiki ris- HST-käigukastiga ƒ Standartvarustuses joystick- + 16 käiku, reeversiga ke ning loomade heaolu arvesta- ƒ Tunnustatud mootor juhtimine laaduritele käigukast des toetab Eesti toidu ja loomse- Mitsubishi 3SL ƒ Topeltvõimsusega + Joystick juhtimine te saaduste tootmise eesmärgil hüdrosüsteemhüdrosüsteem põllumajandusloomade kloo- ƒ Jõuvõtuvõlli lisaväljavõtelisaväljavõte + 4 paari nimise keelamist. Keeldu kohal- kõhu all muruniiduki jjaoksaok hüdroväjlavõtted dataks veiste, lammaste, hobus- ƒ GARANTIIGARANTII KUNIKUNI 5 AASTATAASTA + Esiraskused te, kitsede ja sigade puhul. Eesti toetab põllumajandus- loomade kloonimise jätkuvat SOODUSHIND lubamist teadusuuringute tar- vis. “Selliseid kõrgetasemeli- 8995 €* LISAKS VÄGA + km 20% si teadusuuringud tehakse näi- HEA VARUSTUS teks ka Eesti Maaülikoolis, kus + CD raadio otsitakse võimalusi, kuidas põl- *Hind ei sisalda pildil + Kliimaseade HIND lumajandusloomade abil too- olevat lisavarustust. Lisaks arendatakse + Teleskoopaisad 17 200 € ta odavamaid ja seega kättesaa- + Töötuled ees ja taga + km 20% davamaid ravimeid. Lisaks aren- edasi meetodeid, mis datakse edasi meetodeid, mis vä- + Pesuriga klaasipuhastajad vähendavad klooni- hendavad kloonimisest tulene- Põhja-Ameerikas 10 aasta statistikas suurimat müügikasvu ees ja taga tegevad TYMi traktorid on nüüd ka Eestis müügikasvu statistikas vaid riske loomade heaolule,” li- misest tulenevaid ris- esikohal. Traktorite võimsus 23–101 hj, saadaval lai valik lisa- + Reguleerivad sas Seeder. ke loomade heaolule. seadmeid ja tarvikuid. Masinad laos olemas. TULGE TUTVUMA! veljed jpm GARANTII KUNI 5 AASTAT ÄRIPÄEV põllumajandusminister Helir- Valdor Seeder ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 17 MOTIVATSIOONI KONVERENTS

OSTUJUHTIMISE AASTAKONVERENTS

Ostu- ja tarneahelate juhtimise 20 tippesinejad Eestis! 29. aprillil LISAKOHTA 27.märtsil kell 9.30-16.40 Hotell Meriton Grand Conference & Spa Kaval Antsu talu Tallinnas Töökeel: eesti-inglise-eesti (sünkroontõlge) Programm Eriti oodatud on spetsialistid ja juhid, kes 09.00 Registreerumine ja hommikukohv vajavad uusi teadmisi ja energiat enda ja teiste 09.30 Ostujuhtimise trendid ja hea praktika motivatsiooni käivitamiseks ning hoidmiseks. SOREN VAMMEN, ülemaailmse ostu- ja tarneahelate föderatsiooni (IFPSM) president, Taani ostu- ja logistika ühingu (DILF) 10.00 Motivatsioonikonverentsi käivitamine tegevdirektor 10.15 Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise evolutsioon EMÖKE SOGENBITS, éolane Tallinn ASi tarneahelajuht, Eesti ja TÖÖ 11.00 Kohvipaus 10.15 Miks tuntud motivatsiooniteooriad enam ei tööta? 11.30 Strateegilise ostutegevuse tulemuslikkuse maksimeerimine e-hanketehnikate toel Psühholoog ja füüsik ANU VIROVERE CHARLIE VILLASENOR, TransProcure Corporationi president, 11.00 Kogemuslugu: motivatsioon ja raha Aasia ostu- ja tarneahelate instituudi (PASIA) juhatuse esimees, Filipiinid 11.30 Test: töö ja MINA 12.15 Innovatsioon Euroopa ostu- ja tarneahelate juhtimises 12.00 Lõuna OLAF HOLZGREFE, Saksamaa materjalide-, ostu- ja logistika assotsiatsiooni (BME) rahvusvahelise äriarenduse juht ja MINA 13.00 Lõuna 14.00 Ostu- ja tarneahelajuhi teekond organisatsiooni 13.00 MINA, minu soovid ja minu toredam elu juhtimispüramiidi tippu Mentor Inspira treenerid RUTA PÜVI ja ANTI VALK CHERYL PARADOWSKI, Kanada tarneahelate juhtimise assotsiatsiooni (SCMA) president 13.45 Kogemuslugu: kuidas saada ja kasutada 14.45 Ostu- ja tarneahelajuhi areng ei tunnista piire käivitusenergiat? KERTTILY GOLUBEVA, Ensto kontserni hankejuht, Eesti Motivaator.ee treener ja tuntud blogija KAIDO PAJUMAA 15.15 Kohvipaus 14.15 Eksperiment: Mida meie keha räägib? 15.35 Juhised tulemuslikuks ostmiseks Indiast Bioresonantsidagnostika spetsialist KÄTRIN KARU S. SUBBAKRISHNA, India materjalide juhtimise assotsiatsiooni (IIMM) president 14.45 Energiapaus 16.20 Ülemaailmse Ostujuhtimise Standardi kasutamine praktikas lood MALCOLM YOUNGSON, IFPSMi tegevdirektor, Suurbritannia 16.50 Tulevik on saabunud: täisautomatiseeritud 15.15 Kaks rasket lugu ostujuhtimine KRISTJAN ANDERSON, finantsanalüütik, Kommenteerivad psühholoogiaprofessor MARE PORK, AX2012 juurutamise vastutav projektijuht, Selver, Eesti pastor ANDRUS MÕTTUS, Saku õlletehase juht MARGUS KASTEIN 17.30 Kokkuvõte moderaator ILLIMAR PAUL, Sensei juhataja, Eesti 16.00 Armastus ja üksindus Jääääre solist ja laululooja JAAN SÖÖT Märgi ennast osalejaks täna! Registreerumisel kuni 28. veebruar 2014 Registreerudes konverentsile hoiate kokku 25 eurot osaleja kohta. enne 1. märtsi, saadame lillekimbu Osavõtutasud: Ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt neli inimest – 250 eurot (km-ga 300 eurot) Sulle kallile inimesele. Ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt kaks inimest – 300 eurot (km-ga 360 eurot) Vaata kuidas www.bestsales.ee Ühe osaleja tasu – 350 eurot (km-ga 420 eurot)

Lisainfo ja registreerimine: Martin Kivimäe, tel 56667056, [email protected] Info: www.bestsales.ee www.logistikauudised.ee Registreerimine: [email protected], tel 502 5548 ÄRILAUSE 18 ARVAMUS Raigo Maandi: Mida kõrgemale ronid, seda kaugemale näed.

ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 OÜ Eesti Traat arendusjuht ja omanik mõistis esimest korda Norra kliendiga kohtudes, kui toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] pisike on tema ettevõte.

ÜKS KÜSIMUS KOLUMN

Äripäev kirjutas, et Eesti kuulub tööjõu maksus- tamise suuruse poolest Euroopa ülemisse otsa. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul võiks sot- siaalmaks olla brutopalga osa. “Welcome to Estonia” asemele Kas sotsiaalmaksu liitmisest brutopalgaga oleks kasu? “Ettevõtlik Eesti” SVEN KUNSING SEB Varahaldus ASi juhatuse liige

esti ainus võimalus – arvestades les ta tugev on, oma põhitegevusega. Selleks va- meie perifeersust, väikest rahva- Edukas javad ettevõtjad riigilt ennekõike keskkonna sta- arvu ja suhtelist vaesust – on olla biilsust. Kui ettevõtlust reguleerivaid seadusi pi- Mida see parandaks? Vähemalt riigi sees tun- ettevõtlik riik. Me peame olema Eesti devalt muuta, on töö häiritud. Hea toon nõuab, et dub see tarbetu ja näiline tegevus. Tänapäeval E aktiivsed ja teistest tublimad, et mängu ajal reegleid ei muudeta. teavad niikuinii kõik töövõtjad, et tööandja ta- saavutada pikaajalised eesmärgid – kas või ol- Ettevõtlikkuse populaarsuse suurendami- sub nende palga pealt sotsiaalmaksu. Kui prae- la Euroopa Liidus keskmisest pisut paremal elu- ne on riigi võimalus. Andkem ühiskonnale sig- gu on olnud tavaks tööandjal seda maksta ja kui järjel. naal, et ettevõtjad on väärikad kodanikud ja et- selle olukorra muutmine ei tooks ettevõttele ku- Eesti inimesed on töökad ja targad, kuid tevõtmine on soositud! Et inimene, kes suudab ludes ega ka töötajale sissetulekus mingeid muu- võiksid olla veel ettevõtlikumad. Tunnuslause luua või pakkuda midagi, mis teda ja ta perekon- datusi, siis pole vaja muutma hakata. “Welcome to Estonia” võiks vahetada sisukama da toidab, on lugupeetud. Et töökohtade loomi- Kas tõesti annaks see mingisuguse vir- sõnumiga tunnuslause “Ettevõtlik Eesti” vastu. ne on hinnatav. tuaalselt parema positsiooni mingites rahvus- See annaks nii omadele kui ka võõrastele signaa- Koolides peaks õpetatama, mida ette võtlus vahelistes võrdlustes? Võimalik, kuid siis ilmselt li, et Eesti on see riik, kus ettevõtlus ja ette võtmi- endast kujutab. Muu hulgas seda, et vahendeid tuleks seda poliitikutel rahvale põhjalikumalt ne on au sees. valimata rikkaks saamist see ei tähenda. selgitada. See omakorda tähendab, et palju jõu- Üle poole Eesti inimestest ei arva ettevõtja- du kulub tegevusele, mis muudab riigi positsioo- test mitte üksnes halvasti, vaid ei pea neid vää- Vähem bürokraatiat. Ametnikud peaksid ni kuskil tabelis, loomata samas käegakatsutavat rikateks inimesteks. Ometi ei püsi tänapäeval mõistma ettevõtluse tähtsust. Iga “Ettevõtli- väärtust valijale. rohkem kui mõni aasta elus ükski ettevõte, mil- KADRI KULLMAN ku Eesti” ametnik teab, kui olulised on inime- le omanik tegeleks maksupettustega või rikas- Dimela juht sed, kes suudavad ette võtta. Teab, et nii teda kui tuks töötajate arvel. Selline ettevõtjaid halvustav ka institutsiooni, mida ta esindab, peavad üleval KRISTJAN TAMLA Swedbank Investeerimisfondi ASi juhatuse liige suhtumine võib pärineda riigivõimu kandjatelt. ette võtted. Selliste ametnike prioriteet on ette- Kahju, et varem progressiivsete ideede kandjana võtete aega hoida, anda nõu ja leida lahendusi. silma paistnud erakonnad on alla käinud ja ideo- Ühesõnaga, nad on ettevõtjate teenistuses. loogia minetanud. Tähelepanu mujale suunami- Ettevõtjad “Ettevõtlikus Eestis” on bürokraatia vähenda- sel osutuvad kergeks saagiks ettevõtjad, keda on mine eesmärk ja see toimub pidevalt. Kui kas või Eesti maksusüsteemi võimalikku arengut tu- lihtne kõiges halvas süüdi lavastada. on kas au üks äriidee ebamõistusliku määruse või nõude leks vaadata laiemalt kui lihtsalt mõne mak- tõttu ettevõtteks ei muutu, on see kuritegu. Edas- sumäära muutmine või maksukohustuse üle- Mida peaks tegema riik, mille tunnuslauseks sees või pidi peaks iga uue seaduse või maksu kehtesta- kandmine maksusubjektide vahel. sobib “Ettevõtlik Eesti”? Esiteks, usaldama ette- misel või vana muutmisel hindama, kas see toe- Eesti ja ka enamiku teiste Euroopa riikide ma- võtjat ja kohtlema teda kui partnerit. Kogu äri kahtlus- tab või pidurdab ettevõtluskeskkonda. Vastu võib janduse arengu seisukohalt on üks oluline küsi- püsib usaldusel. Me ostame kaupu nende käest, alused. See võtta ainult ettevõtlust toetavaid makse ja seadu- mus see, kuidas suudetakse toime tulla elanik- keda usaldame. Usaldame oma hamba- ja looma- si. Iga seaduseloojat saab perioodi lõpul hinnata: konna vananemisest tuleneva kasvava survega arsti, palkame kolleegiks inimese, keda usalda- on kultuuri mitu ettevõtluskeskkonda parandavat seaduse- sotsiaalkulutustele. Olukorras, kus suurt osa sot- me. Riigi arengu oluline eeldus on ettevõtete ja muudatust on vastu võetud? Maksusüsteem toe- siaalkulutusi (pensione ja arstiabi) rahastatak- riigi koostöö. Koostöö usalduseta tekitab frust- küsimus. tagu ettevõtlust. se tööjõu maksudest, tugevneb surve nende mak- ratsiooni ega ole viljakas. Ettevõtjad on kas au Riik peaks läbimõeldult tegelema nendega, sumäärade või maksubaasi tõusule. Seetõttu sees või kahtlusalused. See on kultuuri küsimus, kes ei soovi ühiste reeglite järgi mängida. Ees- oleks eelkõige tervitatavad sellised meetmed, mis ja kultuur ei teki üleöö. märgiks on välistada, et nende maine ei laieneks aitaksid tööjõumaksude iseloomu muuta roh- Ettevõtjal tuleb lasta teha seda, mida ta kõi- ausatele, kelle mõttelaadis puudub petmise, vale- kem maksetelaadseteks – kulutused, mille suhtes ge paremini oskab. Mõttetu töö ja ettevõtlik tamise ja vassimise geen. selle tasuja tajub otsest vastuteenet. See võimal- inimtüüp ei sobi kokku. Ettevõtjaks olemine on Ettevõtted on oma juhi nägu, ettevõtjad on rii- daks leevendada suurema maksukoormuse nega- mõtte laadi küsimus. Ettevõtmine nõuab tugevat gi nägu. “Ettevõtlikus Eestis” on ettevõtmine soo- tiivset mõju tööturule. mõtte tööd, analüüsivõimet ja riskijulgust. Mui- situd ja populaarne. Mida kiiremini sellise mõt- dugi ka valdkonna tundmist, professionaalsust teviisi juurutamisega alustame, seda kiiremini ja pidevat õppimist. jõuame ka jõukate riikide hulka. Sest riik on nii LUGEJA ARVAB Ettevõtja on see, kes paneb asjad toimuma. Ta rikas, kui rikkad on selle riigi ettevõtted. tegutseb, et luua keskkond, kus teised tunnevad ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMAJA, DANSKE BANKI, EMT, RAID- Selge, et riigil on vähe raha ja end motiveerituna ja julgevad realiseerida oma LA LEJINS & NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLINNA VEE JA ÄRI- seda püütakse igalt poolt kokku potentsiaali. Ettevõte peab tegelema sellega, mil- PÄEVA ARVAMUSKONKURSI “EDUKAS EESTI” RAAMES. kraapida. Saage aru, sellega ei tule raha juurde. Haldusreform ja ametnikkonna vähendamine on EDUKAS EESTI võlusõnad. Kommentaar Toomas Tamsari kirjutisele “Sven, töötukassas pole teie raha!” Ärme lase parteidel valetada LOE WWW.ÄRIPÄEV.EE Eestis on võim tugevalt koon- JAAK NIGUL OÜ Tarmeko KV juhatuse liige mavaks ja nende täitmine lüka- ses tegevuses piirduma vaid dunud erakondade juhtivliik- takse tulevikku euroraha saa- ametlikes valimisplatvormides mete kätte ja valimistevaheli- Edukas bumist ootama. Küll aga leitak- kirjapandud lubaduste täitmi- sel ajal pole valijal võimalust se raha võimuliitude tsemen- sega. Tegevused, mida valimis- Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Eesti Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja neid mõjutada. teerimiseks uute kõrgepalga- platvormides polnud (amet- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- Juhtivliikmed määravad, kas liste ametikohtadega ja palga- nike palgatõus, uued ameti- telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee erakonnad kindlustavad riigi tõusuks poliitametnikele. Raha kohad, parkimistasu tõus), on (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress kui terviku või oma juhtivliik- selleks tekitatakse kas või par- keelatud. Poliitikute ja ametni- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja mete heaolu. kimistasu tõstmisega. ke planeeritav palgatõus peab Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Ei olnud ju viimastel kohali- valimisplatvormis olema kirjas tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Tegevused, mida lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- kel valimistel Keskerakonna va- Täiendame erakonnaseadust. nii arvudena kui ka protsenti- Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega limisplatvormis kirjas, et Edgar valimisplatvormides Sellise olukorra vältimiseks dena senisest palgast. tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- Savisaare palka tõstetakse 35%, kirjas polnud, tuleb teen ettepaneku täiendada era- ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMA- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- palgatõusu pole seal üldse mai- konnaseaduse §4-s sätestatud JA, DANSKE BANKI, EMT, RAIDLA LEJINS & e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste keelata. tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- nitud. erakonna tegevuse piiranguid NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLIN- Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel Valimiste järel muutuvad järgmiste põhimõtetega: era- NA VEE JA ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI www.aripaev.ee/tellimine (372) 646 3363. paljud antud lubadused koor- konnad peavad valimistejärg- “EDUKAS EESTI” RAAMES. LUGEJA LEMMIKUD www.äripäev.ee

EASI KUMMALINE RAHASÜST LEEDO FIR- RAASUKE, RAUD JT AITAVAD SAMOSTI PO- MALE. EASi juhtide otsus toetada Vjatšes- LIITIKASSE. Postimehe endine juht An- ARVAMUS 19 lav Leedo firmat 200 000 euroga häm- var Samost liitub IRLiga ja kandideerib mastas riigikogu majanduskomisjoni. Euroopa parlamendi valimistel. PILVED EASI NÕUKOGU LIIKME KOHAL. Rii- JÜRI MÕIS: SAIN RIKKAKS, KUI HAN- gikogu majanduskomisjoni ees käinud SAPANK BÖRSILE LÄKS. Ettevõtja Jüri EASi juhid pidid vastama küsimustele Mõis rääkis Äripäeva Gaselli kongres- sihtasutuse nõukogu liikme Tea Varraku sil, et parimaks ettevõttest väljumise käi- 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV võimalike huvide konflikti kohta. guks on IPO, lisaks teeb see ka rikkaks. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

KOMMENTAAR Äriteenused reklaam Kasv nõuab reforme, TEL 667 0105, [email protected]

28. veebruar Original Sokos Hotel Viru reformid vajavad visiooni ÄRIPÄEVA SEMINAR

Eesti suurim mure ei seisne MARKO MIHKELSON valitsemisse terviklikult. Ees- riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit selles, kellest saab Reformi- ti miinimumeesmärk võiks ol- erakonna järgmine esimees. la majanduskasvu hoidmine Veel vähem läheb Eesti tulevik- püsivalt kõrgemal Euroopa Lii- Intellektuaalse ku silmas pidades korda, kes on du keskmisest. Rahvusvahelises järgmine eurovolinik. Isegi Ees- konkurentsis võiksime seada ti eesistumine ELis 2018. aastal ambitsioonika sihi jõuda aas- on selgelt ülehinnatud sünd- taks 2020 praegusest neljan- omandi mus. Hoopis olulisem küsimus dast kümnest vähemalt esika- on olematu majanduskasv ja hekümne riikide sekka. selle negatiivne mõju ühiskon- Miinimumeesmärk na arengule. võiks olla majandus- 0,7 protsenti on vähe. Eesti on seminar Majanduskasvu pidurdumi- kasvu hoidmine ELi liiga vaene, et rahulduda aas- sel on rohkem kui üks põhjus. tas vaid 0,7protsendise majan- Analüütikud räägivad soojast keskmisest kõrgemal. duskasvuga. Samal ajal kasvas talvest ja peamiste kaubandus- meiega hästi võrreldavas Lä- MIDA JUHAN partnerite madalseisust. Ome- tis majandus 4 protsenti. Mida- ti tundub, et suurimaks põhju- valitsemise reformimises ning gi rõõmustavat ei paku ka võrd- LOOB, seks on hoopis strateegilise vi- majanduskasvu soodustavate lus teiste eurotsooni riikidega. siooni hägusus ning reformi- seaduse muudatuste esilekut- Neljandas kvartalis tabas meid poliitika puudumine. sumises. Samas võib just vali- koguni majanduse 0,1protsen- SEDA JUKU INDREK EELMETS miskampaania anda võimalu- diline langus võrreldes varase- Pikk valimiskampaania. Vii- se sõeluda paremaid ideid ja lei- ma perioodiga. Samas tõusis mast mõjutab seegi, et eelmi- da vajalikeks reformideks suu- eurotsooni majandus terviku- KOPEERIB! sest hilissuvest elab Eesti püsiva rem ühisosa. na hoopis 0,3 protsenti. valimiskampaania tingimus- Uue visiooni pakkumisel on Majanduskasv ei ole mõis- tes ning nähtavasti lõpeb see al- kõige tähtsam raputada ennast tagi eesmärk omaette. Kuid on 9.30 Registreerimine ja hommikukohv les tuleva aasta kevadel. Nii pik- lahti poliitilistest tabudest ja päris selge, et eelarvesisese üm- ka perioodi annab lähiajaloos müütidest, mis pidurdavad Ees- berjagamise ning kärpesurve- 10.00 Intellektuaalse omandi (IO) meenutada. Kahjuks võib see ti rahvusvahelise konkurent- ga me riigi arengus uut kvali- kaitse ei pea olema võitlus kujuneda meile kaotatud ajaks. si kasvatamist. Pean silmas ees- teeti ei saavuta. Ohu märk on tuuleveskitega Mõistagi on raske eeldada, kätt suhtumist haldusreformi, seegi, et nullkasv esineb tingi- Advokaadibüroo SORAINEN et enne riigikogu valimisi tu- maksupoliitikasse, ettevõtlus- mustes, kus Euroopa Liidu toe- patendivolinik ja jurist INDREK EELMETS CARRI GINTER leval aastal saavutataks Ees- poliitikasse, võõrtööjõusse ja tusraha moodustab arvestatava tis poliitiline kokkulepe riigi- välisinvesteeringutesse, riigi- osa meie eelarvest. - Kuidas kõvasti ämbrit kolistada ehk ettevõtjate tüüpvead IO-ga seoses. - Olulised IO aspektid erinevates lepingutes EDUKAS EESTI (tööleping, töövõtt, teenuse osutamine jms). - Käitumisjuhised ettevõtjale IO rikkumise korral – ellujäämisnipid kriisiolukorras. Palk tööpakkumisse sisse - Kuidas oma töö ja vaev edukalt raisku lasta ehk mis juhtub, kui rikkumisele ei reageerita

Kutsun kõiki tööandjaid üles inimest töökuulutusele vastas. 11.30 Kohvipaus TÕNIS TEINEMAA palgavahemikku töökuulu- TTÜ majandusteaduskonna üliõpilasnõukogu Suurematel ettevõtetel on palga 11.45 Pragmaatilise praktiku pilt MIHKEL MIIDLA aseesimees tusse kirja panema, sest see määramiseks kasutada põhjali- intellektuaalse omandi vaidlustest aitab õppimisvõimelistel Ees- kud uuringud. Loomulikult po- Advokaadibüroo SORAINEN partner ja ti noortel pakkumist realistli- Edukas le see odav lõbu, kuid pidevalt vandeadvokaat CARRI GINTER kumalt hinnata. Eesti värbamisega tegelevatel ette- Ebaõiglane on süüdista- võtetel tasub see kulu teha. - Vali oma võitlusi! Millal IO kaitsmine kohtus da noori ebarealistlikes palga- on hea valik ja millal mitte? Seminari koostööpartnerid: ootustes, kui ratsionaalsete ar- Kasu on kahepoolne. Problee- - Kaubamärgivaidlused – miks viin ja gumentide loomiseks napib in- mi lahendamiseks ja motivee- pelmeenid on sarnased? formatsiooni. ritud töötajate saamiseks tasub Tööle kandideerijatel, eri- tööpakkumiste juurde lisada - Domeenivaidlused – kas mõttetu võitlus ti kogemusteta noortel, po- Ebaõiglane on süüdis- potentsiaalne palgavahemik. kolme peaga lohega? le võimalust enne tööinterv- tada noori ebarealist- Nii tekib ka noortel, kes töö- - Rikkuja rahakotirauad lahti! juud turgu laiemalt analüüsida kuulutustega tutvuvad, pa- ja palgaootusi realistlikumaks likes palgaootuses, rem ülevaade üldisest turu sei- 13.15 Lõuna muuta. kui infot napib. sust ja adekvaatsem ootus lei- 14.00 Ärisaladuse olematu kaitse? da oma võimalustele vastavat Advokaadibüroo SORAINEN Keskmine palk ja kõhutunne. tööd. Lisaks vähendaks see vale- vandeadvokaat MIHKEL MIIDLA Tööturul valitseb ühelt poolt tavate käest saadud teave nen- de ootustega kandideerijatega - Kas ärisaladuse kaitse on võimalik? t päev küll vastutustundlike, täpse- de palga kohta, statistikaame- kaasnevat ajakulu. s a a te, meeskonnavaimuga, muu- ti põhitegevusala järgi välja Kui me ise oma noori esi- - Kas konfidentsiaalsuslepingute sõlmimisel on mõtet?

m

s

tustega kohanevate, initsiatii- toodud keskmine brutopalk ja mestel kokkupuudetel Ees- i

- Kes on süüdi, kui mu ärisaladus pandi pihta ja i € o

o

vikate ja heade suhtlejate puu- kõhu tunne, et ma olen ikka pä- ti tööandjatega piisavalt ei aita V

d

vaidluse rikkuja vastu kaotasin?

! 179

dus (need on tüüpilised nõud- ris palju teinud ja võiks väärilist ning neid läbirääkimistel võrd- u

d s

h n mised ühele tööle kandideeri- tasu saada. se partnerina ei kohtle, po- - Ärisaladuse lekitaja vastutus. i jale), kuid teiselt poolt ei paku Seejuures ei ütle näiteks fi- le mõtet ka imestada, kui pea- tööpakkumised kandideerija- nants- ja kindlustustegevuse le välismaal õppimist siia naas- Seminaril osalemine maksab kuni 20. veebruarini 179 eurot (km-ga 214,8 eurot), le mitte mingisugust informat- keskmine brutopalk 1400 eurot ta ei soovita. alates 21. veebruarist 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga siooni selle kohta, mida vastu ühe ülikooli lõpetava noore ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMA- registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus. pakutakse. tööturule sisenemisel pakutava JA, DANSKE BANKI, EMT, RAIDLA LEJINS & Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0411, Tööläbirääkimistele min- töötasu kohta mitte midagi. NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLIN- projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107. nes on oma ootuste kujunda- Väikeettevõtjale on teada NA VEE JA ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI misele aluseks võtta vaid tut- oma töötajate palk ja see, mitu “EDUKAS EESTI” RAAMES. TÕUSJA LANGEJA Taani õlletootja teatas üle Austraalia kaevandusfirma ootuste heast kasumist. kasum ei meeldinud 20 INVESTOR investoritele. Carlsberg Fortescue Metals 582,0 DKK +6,59% 5,84 AUD -2,34% 620 6

590 5

560 4

530 3

ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 500 2 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

KARASTUSJOOGITÖÖSTUS Coca-Cola on jäänud edu lõksu. Buffetti hoiatus täide minemas

ROMET KREEK [email protected]

Mullu aprillis hoiatas investeerimisguru War- MYANMARIS ren Buffett Coca-Cola aktsionäride üldkoosole- valmivad kul, et karastusjoogitootja võib oma varasema pudeldatud edu tõttu liiga rahulolevaks muutuda. 10 kuud Coca-Cola ka- hiljem on need sõnad tõeks saamas. rastusjoogid. Maailma suurim karastusjookide tootja on FOTO: BLOOMBERG hädas – välismaal müügi kasvuga ja USAs too- dete tervislikkusega. Üleeile teatas ettevõte juba järjest neljandast kvartalist, mil käive vähenes. See saatis aktsia enam kui kahe aasta suurimas- se päevasesse langusesse (–3,8%, 37,47 dollarit). See oli halb uudis nii Coca-Colale kui ka ettevõt- käive te suurimale aktsionärile Warren Buffetti Berks- 11 040 hire Hathawayle. Miljardärist investor investeeris 12000 Coca-Colasse juba 1994. aastal. Selline jahtumine tekitab kahtlusi ettevõtte 9000 juhi Muhtar Kenti pikaajalise plaani suhtes, mis näeb ette 2020. aastaks suurt käibe kasvu. Ana- 6000 kasum lüüsimaja Sanford C. Bernsteini analüütiku Ali 1710 Dibadj sõnul ootavad investorid Kentilt hoogsa- Tulemused 3000 mat tegutsemist. Coca-Colal on raskusi 0 Kuigi ettevõte teatas eile miljardi dollari suu- 22,955 käibe kasvatamisega I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv rusest kulude kokkuhoiu kavast aastaks 2016, 2.01.20099 mln USD 2012 2012 ei ole see Dibadji sõnul piisav. “Nad peavad pal- ju rohkem kulusid kärpima,” ütles Dibadj Bloom- bergile. “Vaja on kiiremat innovatsiooni. Ettevõte Aktsia uusi konkurente, nende hulgas energiajookide ja Arenevatel turgudel – Hiinas, Indias ja osas La- peab tagastama aktsionäridele rohkem raha.” Coca-Cola mahlajookide tootjaid. dina-Ameerika maades – on ettvõtte toodete ko- Coca-Cola neljanda kvartali käive vähenes aas- aktsia Kent on sageli rääkinud, et ettevõte võib min- guseline müük vähenenud. Üleilmselt kasvas et- Peate tahtma rahul- taga 3,6%, 11 miljardile dollarile. Sellega ei suu- gis piirkonnas hätta sattuda, kuid suudab selle tevõtte oma brändi toodete müük kõigest 1%. olematust, tundma, detud täita analüütikute ootusi. Osaliselt vajutas tõus on võitudega mujal tasa teha, kuna tegutseb enam “Arenevate turgude kasvutempo aeglustub,” käibele pitseri pudeldamisäri müük eelmisel aas- taltunud kui 200 riigis. See edu võib kaduda, kuna üha ütles Edward Jonesi analüütik Jack Russo, kes soo- et keegi on alati teile tal Brasiilias ja Filipiinidel. Hinnad USA enam kliente loobub tervislikkuse kaalutlustel vitas Coca-Cola aktsiat osta. Ta lisas, et see ei ole kuklasse hingamas dollarites Puhaskasum vähenes 8,4%, 1,71 miljardile karastusjookidest, valuutakursside kõikumised Coca-Cola-spetsiifiline probleem. “Pea iga ettevõ- – see paneb teid pingu- dollarile ehk 38 sendile aktsia kohta. Mullu oli ALLIKAS söövad käivet ja konkurendid ei maga. te räägib meile sama juttu.” kasum aktsia kohta 41 senti. BLOOMBERG Russo sõnul peaks ettevõte selleks, et investo- tama. Eemaldumine suhkrujookidest. Arenenud rii- rid rõõmustaksid, ostma aktsiaid tagasi ja suu- Berkshire Hathaway juht War- Coca-Cola aktsial on läinud kehvasti. Aktsia kides, sealhulgas USAs, on ülekaalulisusevasta- rendama dividendi. Abiks oleks ka agressiivsem ren Buffett on tänavu langenud 9,3%, võrreldes USA S&P 500 sed kampaaniad suhkrujookide müügi keeru- kulude kärpimine. aktsiaindeksi 0,4% suuruse langusega. Konku- lisemaks muutnud. Eelmise aasta alguses tuli rendi PepsiCo aktsia on tänavu odavnenud 5,7%. Coca-Cola välja telereklaamiga, kus rõhutas, kui Aktsia kallivõitu. Coca-Cola finantsdirektor 83aastane Buffett soovitas Kentil olla aktiiv- tähtsad on sportimine ja kalorid. Reklaami ta- Gary Fayard ütles üleeilses esinemises analüüti- sem, et konkurentidest eespool püsida. bas kriitikatorm, kuna Coca-Cola joogid on USAs kutele, et juhtkond palub nõukogul suurenda- “Mulle meeldib läbikukkumisi uurida,” ütles ülekaalulisuse probleemi üks põhjustajaid. Li- da dividendiettepanekut 2014. aasta eest. Ta eel- Buffett mullu aktsionäride üldkoosolekul. “Me gi 36% Ameerika täiskasvanutest ja 17% lastest on dab, et ettevõte ostab tänavu aktsiaid tagasi 2,5–3 tahame näha, miks on äri nii kehvaks jäänud. ülekaalulised. miljardi dollari eest. Seda oleks vähem kui mullu, Peamine asi, mis ettevõtet hävitab, on enesega ra- Coca-Cola ja PepsiCo panustavad aina enam mil aktsiaid osteti tagasi 3,5 miljardi dollari eest. hulolu. Peate tahtma rahulolematust, tundma, et mahladele, teele, veele ja teistele nendetaoliste- Coca-Cola aktsia hinna-kasumi suhe on kõr- keegi on alati teile kuklasse hingamas – see pa- le jookidele. Coca-Cola ostis veebruaris 10% osa- gevõitu – 18. Aktsia dividenditootlus on ligi 3%. neb teid pingutama.” luse Keurigi kohvitootjas Green Mountain Coffee Analüütkud armastavad Coca-Cola aktsiat jät- Coca-Cola ja PepsiCo ümber seisab terve hulk Roasters. kuvalt. See on saanud 17 ostusoovitust, 9 hoia- NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpanga baas- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates intress on rekordmadalal 0,25 21 dub lepingus ka käibemaks. riikides. protsendil.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud

 36,87 +6,71% 1,3742 -0,12%  0,386% -0,000 100

1,345 10 80 0,375 1,310 60 0,350

1,275 miljonit BlackBerry aktsiat ostis riskifondi 40 0,325

1,240 Third Point juht Daniel Loeb. 20 0,300 02 1210080604 02 02 1210080604 02 1210080604

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Citadele Pank - - - - 0,10 0,40 0,50 1,00 1,30 1,30 150 Versobank 0,05 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,50 1,80 2,10 2,30 350 DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200 (4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,50 0,55 1,55 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 770 0000, faks 770 0001, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected] e-post: [email protected], www.dnb.ee Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, Citadele Pank - - 0,10 0,40 0,50 1,00 200 faks 737 7582, e-post: [email protected], tel 669 0941, faks 661 6037 Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500 www.bigbank.ee TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 680 2500, faks 680 2501

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS

Äripäeva uudisveeb Tallinn 19.02 aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus põllumeestele Arco Vara 1,360 -3,55 3 457 - -310,4% 1,31 0,0% Baltika 0,582 0,00 351 79,9 2,7% 2,18 0,0% Ekspress Grupp 1,080 0,00 414 9,4 8,0% 0,75 0,9% Harju Elekter 2,790 -1,06 279 9,5 8,1% 0,77 3,2% pollumajandus.ee Järvevana 0,700 -1,41 7 000 - 0,0% 0,84 0,0% Merko Ehitus 7,790 0,91 8 056 13,4 8,3% 1,12 5,3% Nordecon 1,040 0,97 3 162 6,2 14,7% 0,91 0,0% Olympic EG 1,910 1,60 36 924 11,9 28,8% 3,41 5,2% 337,477,47 Premia Foods 0,753 1,76 15 864 383,3 0,2% 0,83 1,3% Pro Kapital Grupp 2,280 1,33 23 136 - -1,4% 1,82 0,0% 18.02.201418.02.2014 Silvano FG 2,430 -1,22 163 124 7,9 21,1% 1,67 10,3% Tallink Grupp 0,871 0,23 13 504 14,7 5,4% 0,79 5,7% Tln Kaubamaja 5,400 0,56 32 482 6,1 21,5% 1,31 6,5% Tallinna Vesi 12,800 1,59 27 478 12,8 22,9% 2,94 6,6% Trigon PD 0,500 0,00 908 - 0,0% 1,03 0,0% AnalüütikuteAnalüütikute värsked soovitusedsoovitused Skano Group 1,270 4,96 15 - -7,4% 0,82 0,0% analüüsimajaanalüüsimaja soovitus hinnasiht soovituse VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kuukuupäevpäev kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Riia 19.02 JPMorganJPMorgan hoia 4433 19.02.201419.02.2014 EUR/SEK EUR/RUB SaSanfordnford C.C. BernsteinBernstein ostaosta 4343 19.02.201419.02.2014 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. HSHSBCBC osta 4343 19.02.201419.02.2014 hind, EUR eelm, % tootlus GabelliGabelli oostasta 19.02.201419.02.2014 8,9399 49,2757 Grindex 9,46 0,00 6,46 0,80 - Latvijas Gaze 9,95 -0,50 11,66 0,65 - Austraalia dollar AUD 1,522 Rumeenia leu RON 4,501 Olainfarm 8,00 -0,50 8,20 1,92 - ALLIKAS:ALLIKAS: BLOOMBERG Bulgaaria leev BGN 1,956 Singapuri dollar SGD 1,734 Hiina jüaan CNY 8,352 Suurbritannia nael GBP 0,825 Vilnius 19.02 Hongkongi dollar HKD 10,660 Šveitsi frank CHF 1,221 soovitust ja 2 müügisoovitust. Aktsia keskmi- India ruupia INR 85,530 Taani kroon DKK 7,462 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Jaapani jeen JPY 140,080 Tai baat THB 44,739 hind, EUR eelm, % tootlus ne hinnasiht oli 44,34 dollarit, mis teeks tootlus- Kanada dollar CAD 1,505 Tšehhi kroon CZK 27,430 Apranga 2,89 -0,34 - 4,0 5,5 potentsiaaliks hinnasihini 18,3%. Korea won KRW 1467,010 Türgi liir TRY 3,010 City Service 1,850 1,09 9,7 1,0 - Leedu litt LTL 3,453 Ungari forint HUF 313,260 Invalda 3,420 0,59 - 1,3 - Linas Agro 0,663 -0,30 4,7 0,8 - Monster Beverage. Kui otsida, kes Coca-Cola- Norra kroon NOK 8,319 USA dollar USD 1,375 Poola zlott PLN 4,173 Panevezio Statybos 1,110 -1,77 - 0,5 - le ja PepsiCo’le kannale astuvad, siis võiks mõel- Siauliu Bankas 0,313 -1,26 18,3 0,9 - da näiteks energiajookide tootjale Monster Beve- Snaige 0,448 0,00 - 1,6 - rage. Paraku on see aktsia väga kallilt hinnatud – BÖRSIKAUBAD TEO LT (Telekomas) 0,800 0,25 14,3 2,1 7,3 P/E 37 – ega maksa dividende. Helsingi 19.02 Jaanuaris spekuleerisid investorid, et kasvu- raskustes USA suured karastusjoogitootjad võik- Kütused 19.02 Värvilised metallid 18.02 aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus sid olla huvitatud Monster Beverage’i ülevõtmi- USD USD/t sest. Paraku uuritakse ka energiajookide seost Nafta IPE, bbl 110,29 Alumiinium LME 1736,5 Alma Media 3,03 -0,66 15,1 2,5 3,4 Nafta NYMEX, bbl 102,61 Vask LME 7171 Citycon 2,65 -0,38 11,9 0,9 5,6 tervisehädadega. Mootoribensiin, t 981,00 Plii LME 2150 Elisa Comm. 20,19 0,35 16,2 3,8 6,4 Coca-Cola käivet aitaks 16 miljardi dollariline Diislikütus, t 951,25 Nikkel LME 14455 Finnair 2,70 0,37 - 0,5 - ost siiski kasvatada, hindasid Bank of Montreali Kerge kütteõli, t 940,25 Tina LME 23070 Fortum 17,51 0,34 12,9 1,6 - analüütikud. Kuuldavasti uuris Coca-Cola Mons- Masuut (1% väävel), t 625,00 Tsink LME 2068 HKScan 3,76 0,00 23,4 0,5 2,7 Maagaas Henry Hub, btu, USD 5,551 Kesko 31,47 0,06 18,2 1,4 3,8 teri ülevõtmisvõimalusi 2012. aasta algul. Kõne- Neste Oil 15,27 2,48 - 1,3 2,5 lused lõppesid, kuna Coca-Cola leidis, et Monster Põllumajandus 19.02 Väärismetallid 19.02 Nokia 5,27 0,86 - 3,1 - Beverage’i küsitud hind on liiga kõrge. nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Olvi 28,00 -1,16 18,0 3,6 1,8 Lisaks karastusjookide tootjatele võib Monster Kohv NYBOT, USc/nael 157,55 Kuld COMEX 1320,83 PKC Group 22,40 0,90 35,0 2,5 3,1 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 459,10 Plaatina NYMEX 1426,40 Stockmann 12,01 -0,91 17,9 1,0 5,0 Beverage’ile silma visata ka Budweiseri õlle toot- Kakao NYBOT, USD/t 2888,00 Pallaadium NYMEX 738,60 Stora Enso 8,09 -0,12 - 1,2 - ja Anheuser-Busch InBev, kes selle energiajooke Nisu NYSE LIFFE, USD/t 153,00 Hõbe COMEX 21,83 UPM Kymmene 12,73 -0,55 - 0,9 4,7 nagunii turustab. Suur karastusjookide tootja on Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 388,25 YIT 8,60 -0,58 15,1 1,6 8,7 ka Austria Red Bull, kuid see ei ole börsiettevõte. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] investeerimisfondid INVESTOR 23

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

  16 130,40 -0,15% 1327,33 -0,13% 2899,49 -0,03% 156,71 +0,09% 17000 1400 2800 160,0

16000 1300 2550 157,5

15000 1200 2300 155,0

14000 1100 2050 152,5

ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 13000 1000 1800 150,0 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 18.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,741 0,749 0,749 6,42 0,79 2,00 -0,28 12 698 459,09 Avaron Asset Management 18.02 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,888 0,897 0,897 2,76 0,74 -1,17 1,77 3,85 55 594 218,85 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,831 0,839 0,839 3,43 0,66 1,26 1,62 6,14 15 264 938,13 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,971 0,981 0,981 4,30 0,82 2,62 1,15 6,98 301 798 144,76 Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 11,53 11,76 11,53 8,15 0,31 9,59 2,01 - 34 576 640 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,932 0,951 0,941 8,26 0,33 3,17 0,04 12,94 14 517 424,31 Avaroni Privaatportfell B, EUR 14,26 14,26 14,26 2,85 1,16 6,62 4,85 - 7 116 025 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,148 1,171 1,160 3,15 0,68 2,12 1,67 5,70 11 611 576,68 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,17 11,17 11,17 3,64 1,74 5,66 - 6 323 831 Vahendatavad Fondid * SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,521 1,521 1,521 2,29 1,060 1,470 5,050 6,960 386 560 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 106,131 107,192 106,131 - 2,780 2,590 - - 331 550 000,00 Compensa Life 18.02 SEB Strategy Defensive Fund 105,699 105,699 105,699 - 1,750 1,590 - - 329 420 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Growth Fund 108,738 109,825 108,738 - 5,900 5,510 - - 224 240 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Strategy Opportunity Fund 106,702 107,769 106,702 - 4,490 4,330 - - 335 280 000,00 Kasvuportfell, EUR - - 1,42 - 0,80 5,60 2,20 20,40 5 847 868 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.09.2013. Võlakirjaportfell, EUR - - 11,93 - 0,40 0,80 2,90 - 680 175 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Danske Capital AS 18.02 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.lhv.ee tel 680 2630, faks 680 2631, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia [email protected] aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension 25, EUR 0,99 1,00 1,00 2,70 1,07 4,24 2,75 4,53 11 481 503 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tal- AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Danske Pension 50, EUR 1,16 1,17 1,17 3,63 1,18 5,55 2,83 5,78 164 834 133 linn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,05 0,65 2,26 2,85 3,29 3 713 363 ergo.ee, www.ergo.ee seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,51 1,55 1,53 5,71 1,11 9,01 3,88 9,63 3 559 722 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 2,56 0,74 1,97 2,59 246 817 Maaklerifirmad Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, ERGO Funds 18.02 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,93 0,94 0,94 1,62 1,06 1,73 2,99 4,10 8 763 344,86 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,15 1,16 1,16 3,90 0,73 5,87 1,40 8,88 47 855 074,88 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,66 0,67 0,67 5,39 0,50 7,96 0,04 - 1 775 717,99 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,90 0,91 0,91 4,33 1,00 7,26 2,41 - 446 772,47 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,93 0,95 0,94 5,86 -0,36 7,02 1,43 - 350 358,42 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,90 0,92 0,91 7,58 -0,17 9,35 -1,62 - 334 298,78

LHV Varahaldus 18.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,43 1,44 1,44 3,51 1,54 4,54 2,65 10,37 227 859 581 Pensionifond M, EUR 1,13 1,14 1,14 2,42 1,38 3,59 3,54 9,33 33 842 385 Pensionifond S, EUR 1,19 1,20 1,20 1,86 0,90 1,58 3,58 7,58 43 094 041 Pensionifond XL, EUR 1,24 1,25 1,25 4,33 1,72 6,83 3,03 11,09 53 743 606 Pensionifond XS, EUR 1,10 1,11 1,11 1,74 0,98 1,65 3,82 7,55 9 332 836 Täiendav Pensionifond, EUR 1,38 1,39 1,39 4,68 1,66 7,44 3,28 11,98 5 734 993

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 13,39 13,52 13,52 12,77 10,25 49,81 22,43 24,32 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 8,55 8,64 8,64 12,83 10,24 49,80 22,42 24,31 37 486 137 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,84 8,93 8,93 13,33 2,42 8,15 -1,14 8,88 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,65 5,70 5,70 13,32 2,42 8,15 -1,15 8,87 1 653 489

Mandatum Life 17.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR 118,01 117,42 117,42 - 0,99 3,73 3,68 - - Konservatiivne, EUR 115,67 114,52 114,52 - 0,34 3,64 1,26 - - Tasakaalustatud, EUR 115,19 113,49 113,49 - -0,06 3,84 -0,05 - - Progressiivne, EUR 109,71 107,56 107,56 - -0,48 3,94 -1,96 - - Agressiivne, EUR 114,73 112,48 112,48 - -0,66 4,46 -1,95 - - Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 143,84 143,12 143,12 - 0,96 3,32 3,85 6,64 - Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 106,83 106,30 106,30 - 1,42 7,05 - - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 102,44 100,43 100,43 - -3,19 -3,97 -5,93 - - Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 143,49 140,68 140,68 - -1,74 -0,56 -7,29 7,14 - Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 159,12 156,00 156,00 - -0,57 4,29 -0,54 8,19 -

Nordea Pensions Estonia 18.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,97 0,98 0,98 5,66 0,37 5,68 3,73 8,57 65 949 070,35 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,80 0,81 0,81 6,91 0,19 6,85 3,59 7 717 592,02 Nordea Pensionifond B, EUR 0,90 0,91 0,91 4,21 0,55 2,66 3,33 6,84 13 401 049,83 Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 2,73 1,38 1,29 2,87 4,74 2 383 100,11 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,21 1,23 1,22 9,50 -0,18 9,67 4,03 13,01 4 589 557,79 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,73 0,72 3,99 0,9 1,8 657 856,83

Trigon Funds 18.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 83,36 85,91 85,06 17,55 2,48 -11,38 -23,56 1 198 482 Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 162,41 167,38 165,72 13,66 -4,42 -7,47 -4,58 4 154 667 Balti Fond, EUR 14,08 14,58 14,29 11,47 2,39 11,25 -4,89 11,58 1 774 224 Uus Euroopa Fond, EUR 25,18 26,08 25,57 10,46 1,77 23,84 10,99 25,88 59 870 047 Venemaa Top Picks Fond, EUR 16,96 17,56 17,22 16,82 -9,05 -17,50 -12,12 18,51 6 592 984 TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

Nr 35 (4929) 20.02.2014 Marc Faber: Ma ei usu, et on väga 827,85 -0,09%  sobiv aeg USA aktsiaid osta. 900

850

800

750

700 02 1210080604 USA aktsiate pulliturul võivad olla halvad tagajärjed, mistõttu soovitab tuntud investor sellest eemale hoida. Tema sõnul on praegu perioodi kõrgeim 855,25 liiga hilja USA aktsiaid osta. perioodi madalaim 748,83

TÕUSJAD MAAILM LANGEJAD Arenev Aasia möödub Šotimaa sai õiguse rikkuselt USAst võlakirju emiteerida Carlsberg Briti valitsus andis Šotimaale õiguse emiteeri- Gazprom OAO RAINER SAAD 581,00 DKK uigi Aasias elavad ühed maa- [email protected] da võlakirju, kuid hoiatas, et kuna Šotimaa ka- 8,25 RUB ilma vaeseimad inimesed, on vatseb Suurbritanniast lahku lüüa, ei oleks lae- sealne piirkond aastaks 2015 namiskulud väikesed. +6,41% möödumas rikkuselt Ameeri- Briti rahandusministeerium teatas, et Šotimaa -4,65% ka Ühendriikidest. Vähemalt nii suudab võlakirjaturult kaasata kuni 2,2 miljardit LinkedIn K väidavad Briti panga HSBC analüütikud. naela (2,6 mld eurot). See on sama palju, kui riik AstraZeneca 196,28 USD Vaatamata sellele, et mõni Aasia piirkond on suudab praegu laenata kapitaliinvesteeringuteks väga vaene, on jõukuse kasv nende piirkondades Suurbritannialt riikliku laenufondi kaudu. 430,40 GBp olnud HSBC andmetel tohutu. Aasia, mis hõlmab Šotimaa lahkulöömine Suurbritanniast otsus- +2,27% endast ka Jaapanit, on alates 2001. aastast kolme- tatakse septembris, kui šotlased hääletavad, kas -2,60% kordistanud oma jõukuse 80 triljoni dollarini. Eeldades, et prae- astuda liidust välja või mitte. Canon “Eeldades, et praegune trend jätkub, möödub gune trend jätkub, Briti peaminister David Cameron ütles hilju- Tesla Motors 3140 JPY arenev Aasia Ameerika Ühendriikidest 2015. aas- tises kõnes, et soovib näha Šotimaad Suurbritan- taks. Kui Hiinat mitte arvestada, kulub ülejäänud möödub arenev nia koosseisus. 198,555 USD regioonil ainult 10 aastat, et ületada USA finants- Aasia Ameerika Briti rahandusminister George Osborne hoia- +1,98% jõukuse tase,” ütles HSBC Aasia uuringute juht Ühendriikidest tas šotlasi, et kui nad peaksid Suurbritanniast Frederic Neumann. lahkuma, ei saa nad naela enda rahvusvaluutaks. -2,53% Pank arvutas finantsjõukust näiteks liites kok- 2015. aastaks. Ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Cramo OTP Bank 15,44 EUR ku riikide võlakirjade ja aktsiaturgude väärtu- HSBC Aasia uuringute juht Barroso hoiatas, et Šotimaal on äärmiselt keeru- se ja lahutades nendest välisinvesteeringud. Tege- Frederic Neumann line, kui mitte võimatu, ühineda iseseisva riigina 4130,00 HUF mist oli keerulise ülesandega, kuna olulist infor- Euroopa Liiduga. +1,78% matsiooni oli raske hankida. Praegu ei ole veel Šotimaa avalikustanud, kui palju või millal plaanib riik võlakirjaturult lae- -2,36% Jaapan suur langeja. Kuigi Jaapan on Aasia rik- nata. Kemira kaim riik, on Hiina rikkus kiiresti kasvamas. Neste Oil 11,26 EUR 2010. aastal möödus Hiina majandus Jaapanist, 15,00 EUR saades USA järel suuruselt teiseks majanduseks APPLE maailmas. Samas prognoosib HSBC finantsjõu- +1,72% kuse järgi, et Hiina möödub Jaapanist juba sel Analüütik: Apple ja -2,22% aastal. Nutreco Jaapan, mille finantsjõukus oli 1980. aastatel Tesla ei ühine OMV AG 32,40 EUR suurem kui Ameerika Ühendriikidel, nägi 2012. 32,99 EUR aastal enda osa kogu Aasia finantsjõukusest vä- Jefferies & Company tehnoloogiaanalüütik henemas 63 protsendilt 39 protsendile. Peter Misek ütles CNBC-le, et investoritel ei ta- +1,44% HSBC majandusanalüütikute sõnul oli selle suks panustada Apple’i ja Tesla Motori ühine- -2,19% põhjuseks jeeni kiire odavnemine teiste valuuta- misele. Ameeriklased laena- de suhtes. Miseki sõnul on Tesla juhi Elon Muski puhul Reitinguagentuur sid läinud kvartalis Kui Aasia tahab finantsjõukuselt USAst möö- tegemist geeniusega, keda Apple’il pärast Steve Moody’s hoiatas eile rohkem raha, et maks- duda, peavad praegused trendid maailma ma- Jobsi surma enam pole. Miseki kommentaar tu- Šveitsi, et 9. veebrua- ta autode, majade ja haridu- janduses jätkuma. “Edasine tee on ebakindel ja li kaks päeva pärast seda, kui San Francisco ril toimunud referendum, mis se eest. See viis tarbijate võla eks näis, kas sealne piirkond suudab navigeeri- Chronicle teatas, et Musk kohtus mullu Apple’i toetas sisserände piiramist, USAs rohkem kui kuue aasta da ilma suurte majanduslike õnnetusteta. Me ülevõtmiste osakonna juhi Adrian Pericaga. võib riigile maksta selle tipp- kiireima kasvuni, selgus New usume, et see on võimalik,” ütles Neumann. “Ühinemise võimalus on null,” ütles Misek. tasemel reitingu. Eile aval- Yorki Föderaal reservi värs- “Kui praegused majanduse kasvumäärad pea- “Aga ma pean suureks tõenäosuseks koostööd. datud teates ütles agentuur, kest uuringust. vad, on areneval Aasial järgmisel aastal rohkem Jobsi lahkumine on ettevõttesse jätnud suure tü- et sisserände piiramine võib finantsvara kui Ameerika Ühendriikidel. Luksus- himiku ja seda vaatamata kõikidele andekatele negatiivselt mõjutada Šveitsi kaupade poode on sinna kerkinud igale poole,” inimestele, kes Apple’is töötavad. Kindlasti nad majanduskasvu. kinnitas Neumann. loodavad koostööd ja Musk sobib selleks hästi.”

VABARIIGI SÜNNIPÄEVA KAMPAANIA ÄRIPÄEVA AKADEEMIAS!

13. märts “Arukas ajajuhtimine“ koolitaja Kristjan Otsmann 14. märts “Läbirääkimised välisturgudel“ koolitaja Jakob Saakks 26. märts “Meeskonna kaugjuhtimine - väljakutse juhilee“ kooollitaajaa Allgis Perrenns Hind HINNAD 272,84 € 27. märts “Arenguvestluste läbiviimine“ koolitaja Ivar Lukkk km-ga 327,41 23. aprill “Müügivõrgu loomine välisturgudel“ koolitaja Jaakoobb Saakks ALL* 30. aprill “Argumenteerimine juhtimises“ koolitaja Margo Looor

20. märts “Aavo Kokk - Inimeste juhtimise meistriklass“ kooollitaajaa Aavvo Kookkkk Hind -24 % KAMPAAMPA NIA 189,24 € 14. mai “Telefonimüük - kõnede analüüsi praktikum” kooolitaajaa Mihhkeel RReeinnsaalu km-ga 227,10 KEHTIB Koolituste 29. aprill “Igapäevakeele kasutamise näpunäiteid“ koolitaajaa Hellvee Hennnoostte Hind täpsed programmid ja JÄRGMISTELE 181,64 € registreerimine meie kodulehel 4. juuni “Kõnelemine - see on imelihtne!“ koolitaja Martin VVeinmmaannn km-ga 217,97 KOOLITUSTELE: 5. juuni “Mitterahaline motiveerimine“ koolitaja Kaido Paajuummaaa akadeemia.aripaev.ee Hind 10. aprill “Müügipsühholoogia“ koolitaja Aira Tammemäe 265,24 € * Kampaania tingimused: hind kehtib uutele km-ga 318,30 tellimustele 20. ja 21. veebruaril 2014.