DOCSLIB.ORG

Millal Ansip Kohalt Tagasi Astub?

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Millal Ansip Kohalt Tagasi Astub? UKRAINA POLIITIKA Kriis ähvardab kasvada Millal Ansip kohalt kodusõjaks Ukrainas on vägivallalaine levinud tagasi astub? Kiievist kaugemale, mitmes oblas- tis on protestijad üle võtnud valit- Jutul peaminister ANDRUS ANSIPI pühapäevasest kohalt tagasiastumisestsiastumisest on nii kinnitajaid suse ja miilitsa hooneid. 8–9 kui ka kahtlejaid. “Ootame,” ütles selle kohta peaminister ise. 6 AASTAT MAJANDUSLEHTE Neljapäev, 20. veebruar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 35 (4929) 3 eurot 1,3742 0,7277 8,9399 36,87 0,386% Kõige kangem gasell Äripäev tunnustas eile taas kiiresti arenevaid väikeettevõtteid ehk gaselle. Ettevõtjad pakatasid optimismist ja teotahtest. 4–5, erileht Gaselli TOP PARIMA gasellettevõtte, mootorrattafirma Bikepoint OÜ suuromanik Tarvo Kallas on just auhinna kätte saanud. FOTO: RAUL MEE IDUFIRMAD PÕLLUMAJANDUS TÖÖSTUS KOLUMN Tšiili rahasüst Lambakasvataja Pagarikojad lükivad turgutab idufirmasid laiendas tegevust end suurte vahele Tunnuslause “Ettevõtlik Eesti” Mitu Eesti idufirmat on kasutanud Lambakasvatusega alustanud Väikeste pagarikodade tootmis- annaks signaali, et Eestis on ette- võimalust minna kasvama Tšiilis- Kopra Karjamõis OÜ on praegu- maht pole võrreldav suurtootjate se, mis pakub 29 000eurost raha- seks arvestatava tasemega mahe- omaga, kuid Kalamaja Pagarikoda võtlus on au sees. süsti. SportID juhi Marti Soosaare tootja. Peremees Jüri Koppeli sõ- pidava Karle Rahu sõnul jääb väi- sõnul sobib see neile, kes saavad nul toob raha kõige kiiremini taga- kestele suurte vahele alati ruumi. Dimela juht Kadri Kullman kirjeldab, missugune on tema unelmate ettevõtlik terve tiimiga Tšiilisse kolida. 10 si broilerikasvatus. 14–15 Tuleb kaubaga eristuda. 12–13 Eesti. 18 TEGIJA 2 TOIMETUS Viktor Janukovõtš ei hoidnud verevalamist ära Teisipäeval Kiievis Maidani väljakul traagi- se variantide vastu ning seda enam verevalamise liseks pöördunud sündmuste valguses kõ- vastu. Presidendi sõnul on see tema elupõhimõ- lab küüniliselt Ukraina presidendi Viktor te ning ükski võim ei ole väärt selle eest valatud Janukovõtši pöördumine rahva poole. Janukovõtš verd. Küll aga on võim tema jaoks ilmselt ikkagi lii- ÄRIPÄEV 20. veebruar 2014 väitis nimelt, et vastupidiselt oma nõuandjate soo- ga kallis, et sellest vabatahtlikult loobuda ja pin- toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] vitustele on ta olnud kategooriliselt jõu kasutami- geid riigis leevendada. TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Kes võidab tänavu Bonnieri preemia? Täna kell 16 Rootsi saatkonnas algaval pidulikul vastu- võtul avalikustatakse Eesti uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia võitja. 2013. aasta Bonnieri preemia no- minendid on Kärt Anvelt Eesti Päevalehest, Koit Brinkmann Äripäevast ning Margus Järv ja Dannar Leitmaa Eesti Eksp- ressist. Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja antava uuriva ajakirjanduse preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni. Kes tänavu preemia võitis, saab teada juba tä- na õhtul Äripäeva veebist aripaev.ee. MÖÖDUNUD aastal võitis Bonnieri preemia Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan. PÄEVA FAKT 31% ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA ELANIKKONNAST osales viimase 12 kuu jooksul ühes või tei- JUHTKIRI ses vabatahtlikus tegevuses, selgus Praxise tehtud uurin- gust. Enim motiveerib inimesi selleks võimalus saada oma tegemistest ja saavutustest emotsionaalset rahulolu. Vaba- tahtliku tegevuse valdkondadest oli mullu kõige populaar- sem keskkonnakaitse. Kõige levinum viis vabatahtlikuna te- Pssst! Ansip peab kõnet! gutseda on osaleda heakorratöödel, talgutel ning remondi- töödel. Menukad valdkonnad on ühtlasi kohaliku elu edenda- mine, osalemine külaliikumises ja tegutsemine linnade asu- el aastal oodatakse peaminister ne eeldaks kolme ülejäänud parlamendiera- miseltsides. Andrus Ansipi vabariigi aasta- konna kokkulepet koalitsiooniks. Pluss seda, päeva eel Tartus peetavat kõnet et president neile siis ka voli annab valitsust ilmselt suuremagi huviga kui Oleks pa- moodustada. Või siis keerukat sõjaplaani, mis AJALOO ILU president Ilvese oma järgmisel viiks läbi poliitilise ummikseisu lõppkokku- Späeval. rim, kui Delfile teadaolevalt on praegusel va- võttes erakorraliste parlamendivalimisteni. Tiigrihüppe sünnipäev litsusjuhil kavas selles kõnes teatada oma ta- valitsuse- Üsna ebatõenäolised variandid on mõlemad. gasiastumisest. Aga mitte võimatud. 1996. aasta 21. veebruaril kuulutas Eesti president Lennart Spekulatsioonide lõpetamiseks on kõige na jätkaks Meri ametlikult välja Eesti koolide arvutiseerimise kava ehk kiirem ja parem viis nende täideviimine. See- Liigne enesekindlus võib alt vedada. Just tiigrihüppe. Projekti olid algatanud mõni aeg varem too- ga kui valitsusjuhi vahetus on kavas, siis toi- senine pa- liigne enesekindlus ongi see, mis võib saada nane Eesti saadik USAs Toomas Hendrik Ilves ja haridusmi- metuse hinnangul peaks Andrus Ansip sellest Reformierakonna pealtnäha igati sujuvalt laa- nister Jaak Aaviksoo. Nimi “tiigrihüpe” on pärit aga tookord võimalikult kiiresti ka teada andma. rempool- buvale plaanile A saatuslikuks. Igatahes prae- haridusministeeriumis töötanud Kaarel Tarandilt. Aasta Küllap see nii ka läheb. Tõenäosus, et Ees- gu tundub küll, et oravad mingeid plaane B hiljem alustas tööd Tiigrihüppe Sihtasutus. ti valitsusjuht vahetub, on praegu juba üsna ne Refor- ja C üldse tagavaraks ei peagi. Liigne enese- Hetkeseis. Nn algsele tiigrihüppele lisandus hulk kõrval- ja suur. Esiteks on viimasel ajal ritta saanud vä- kindlus võib paraku alt vedada. Ning kui ülla- jätkuprojekte ning ettevõtmise raskuskese nihkus aja möö- ga palju tunnismärke selle kohta. Euro volinik mierakon- tust ei valmista välisvaenlased ehk kolm üle- dudes koolide arvutiseerimiselt ja internetiühenduste loo- Siim Kallase naasmine Reformierakonna et- jäänud parlamendierakonda, siis välistatud miselt õpetajakoolitusele, elektroonsetele õppematerja- teotsa ja seeläbi ka valitsusjuhi toolile (või na ja IRLi ei ole ka siseopositsiooni jõuline vastuhakk. lidele, rahvusvahelisele koostööle jms. Tiigrihüppe mõis- siis vastupidi) on ühiskonnas sisuliselt juba Mitte kõik reformierakondlased ei rõõmus- te ise on nüüdseks muutunud käibefraasiks ning viimasel omaks võetud. Positiivne foon on loodud. Kui koalit- ta kindlasti Siim Kallase naasmise üle erakon- ajal kasutatakse seda tihti ka sellises kontekstis, et Eesti tii- juba teatri NO99 korraldatud/lavastatud Üht- na ja valitsuse etteotsa. Kuigi see tundub iga- ger on uinunud, ei hüppa enam kuigivõrd jne. Senine isesei- se Eesti Suurkogu puhul pettuti mõnevõrra, et sioon. ti pragmaatiline ja erakonna mainele kasulik sev Tiigrihüppe Sihtasutus lõpetas tegevuse mullu ning tiig- seal uut erakonda ei sündinud, siis nüüd oleks samm, võivad jõujooned erakonna sees tule- rihüppe nimi elab edasi eeskätt Hariduse Infotehnoloogia pettumus ilmselt suuremgi. Siis, kui Reformi- must siiski muuta. Sihtasutuse digihariduse innovatsioonikeskuses. erakond Kallast valitsusjuhiks ei pane. Kas Ansip selle oma peatses (tagasiastumis) kõnes välja ütleb või mitte, aga tõenäoliselt Jõupositsioon mitmel rindel. Teiseks on Re- saab siiski Siim Kallasest Eesti järgmine pea- TSITAAT formierakonnal praegu hea olukord uut valit- minister. Toimetuse hinnangul oleks parim, sust teha. Jõupositsioon on neil nii valitsuses kui valitsusena jätkaks senine parempoolne Gaselliliikumine kätkeb endas ettevõt- kui ka parlamendis. Koalitsioonipartner Isa- Reformierakonna ja IRLi koalitsioon. maa ja Res Publica Liit on pandud keerulisse luse põhiolemust: kiire kasv, loovus, eris- sundseisu, sest nad võidakse iga hetk näiteks Kabineti värskendamine. Küll aga tuleks Re- tumine nn hallist massist – mis omakorda Keskerakonna vastu välja vahetada. Koos va- formierakonnal kindlasti ette võtta värsken- annab võimaluse turu arenemise suunda litsuse vahetusega on erakonnal hea võimalus dusremont valitsuse koosseisus. Praegu on ühtlasi plaanida vangerdust Euroopa Komis- seal nii selgeid väsimuse tundemärke kand- muuta oma reeglite kehtestamise kaudu. joni voliniku kohal, mille võiks nende arvates vaid kui ka skandaalidest räsida saanud mi- Äripäeva juhtkiri, 19.02.2014 saada Ansip. nistreid. On hea hetk anda (uus) võimalus Samuti on järgmiste riigikogu valimisteni värskematele ja teotahtelisematele tegijatele. jäänud aasta paras periood valitsuse värsken- Sama võiks mõistagi ka koalitsioonipartner HOMME damiseks. Ühelt poolt ei pea ette võtma radi- IRL oma ministrite ridu kaaluda. Mis võimalus on turundusel YouTube’i kaalseid samme ning saab valmistuda uuteks valimisteks. Samas on aega siiski piisavalt, et põlvkonna hinge pugeda? üht-teist meeldejäävat ära teha ja vahepeal Loe Äripäevast LOE ÄRIPÄEVAST närbunud reitingut turgutada. LUGU “Kas Ansip lahkub?” Reformierakonna valitsusest väljajäämi- tänases lehes lk 6 ÜTLES Oleg Ossinovski: Ei ole loogiline, et LÜHIDALT 3 see, kes töötab rohkem, peab rohkem maksma. Loogiline on, et kes rohkem teenib, see peab vähem maksma. 20. veebruar 2014 ÄRIPÄEV Suurettevõtja peab tulumaksu ebamoraalseks. LOE LÄHEMALT LK 4–5 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] Saku asendas pakkijad liiniga Saku Õlletehases alustas tööd Liin läks maksma üle 1,8 mil- vu hooajatöölisi enam otsima ei jooke kergetesse pappkasti- joni euro ning selle tasuvusaeg pea,” rääkis Saku Õlletehase juht desse pakendav liin, mis tõstab on ligi kolm aastat. Margus Kastein. tootlikkust 33 korda ja asendab “Joogitööstus on hooajalis- Viimase viie aastaga on Saku varem käsitsi tehtud töö. test kõikumistest sõltuv ala – su- Õlletehas investeerinud tootmis- Saksamaal valmistatud liin
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Pöide Vallavolikogu 16.Oktoobri 2017.A Määruse Nr 18 „Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA
    Pöide Vallavolikogu 16.oktoobri 2017.a määruse nr 18 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure- Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju- Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru,
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Lisa 1 Kinnitatud Pöide Vallavolikogu 06.Detsembri 2004 Määrusega Nr 22 Pöide Valla Hoolduses Olevad Munitsipaalomandisse Taotletavad Teed
    Lisa 1 kinnitatud Pöide vallavolikogu 06.detsembri 2004 määrusega nr 22 Pöide valla hoolduses olevad munitsipaalomandisse taotletavad teed Jrk Tee nr Tee nimi Tee pikkus Märkus 1 6340001 Kübassaare 7800 Tika mäelt-Majaka värav 2 6340002 Pae tee 1010 Tika mäelt-Pae värav 3 6340003 Muraja tee 5560 Kõrkvere-Mõhksa 4 6340004 Kakuna 1250 Alajaama juurest-küla lõpuni 5 6340005 Kaldu sadama tee 2100 Jonna majast – sadamani 6 6340006 Kõrkvere küla tee 1260 Koorejaam – Sadam 7 6340007 Leisi tee 1300 Tornimäe- Kõrkvere teelt – Leisi 8 6340008 Kärneri II tee 1210 Allika – Tiidu talu 9 6340009 Kärneri I tee 530 Palu maja – Tornimäe kauplus 10 6340010 Välta tee 2920 Tooma väravast –Kiuduni 11 6340011 Tornimäe tee 420 Tornimäe-Kõrkvere teelt –Saareküla-Tornimäe teele 12 6340012 Välta harutee 310 Pihla värav-Vambola töökoda 13 6340013 Neemi tee 2070 Tiisu mägi-Vambola töökoda 14 6340014 Prügimäe tee 420 Tiisu mägi – Prügila 15 6340015 Unguma sadama tee 1440 Tornimäe-Saareküla teelt-sadam 16 6340016 Saaritsare tee 370 Tornimäe-Saareküla teelt-Tammiku talu 17 6340017 Ardla tee 1860 Surnuaia tagant-Uuemõisa 18 6340018 Ardla-Välta 940 Ardla küla-Välta küla 19 6340020 Uuemõisa tee 560 Pöide-Tornimäe teelt-Pöide-Tornimäe teele 20 6340021 Uuemõisa-Põlde 1430 Uuemõisa küla-Põlde talu 21 6340022 Metsara tee 1000 Tornimäe-Väikeväin teelt-Matsi talu 22 6340023 Tillikna tee 830 Tornimäe-Väikeväin teelt-Tillikna talu 23 6340024 Reina tee 1660 Kaunismäe –Reina mõis 24 6340025 Reina-Orissaare 1220 Reina-Orissaare valla piirini 25 6340026 Sundimetsa tee 2080 Kuivastu-Kuressaare
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]