DOCSLIB.ORG

LIN NUMARULDUSED EESTIS 2001.-2002. A. Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne Nr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
LIN NUMARULDUSED EESTIS 2001.-2002. A. Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne Nr LIN NUMARULDUSED EESTIS 2001.-2002. A. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 4 Margus Ots, Uku Paal Eesti Orni toloogiaiihing, pk. 227,50002 Tartu Kokkuv6te. K;iescdev nruanne r,n Ethsti linnuharulduste koniisjnn~ nrljns kokkuvilte meiE harva ja juhuslikult esincvate lindude kohtarn~sti,adptrsi,l.i)plik hinnang anti 2N teatele, ncist 171 aastatest 2(301-2002. l'radrtest kinnitnti 206 (YD'X,) ja lukati ta~lsi24 Eesti lindude nimekirja lisandus viis uut liiki, snmas kustutnt~nirnrklrja-~t kaks I~iki.Tcestati kahe uue lir~nulii~ipesikrmine Eestis. F~stitindude nim~kirjnson s~isuga31.12.20(72 kokku 344 lor>dusliku paritoluga vtii mejl (v6i naahrrmaadt.~) pusiva asurknnna mrjodustanud ci.;setalutud liiki, vijs liiki teadmata pisitolup ja kahek-<a liiki vnngistusrst piiasenud linde. Alljargnevaga ~atknb Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi IHK} kokkuvbtcte avaldamist meil I~arva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjeknrras neljas kjsrtleb pcr~oodi2001.-2002. a. Tiiendavalt an aruandes Sra toodud ka sen1 avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puud~~svoi millised alles niiud hilinemisega I-IK-lc Iabivaatam~seksesltati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avnldntnvate teadetc 1ibivaatami.x njal vils pbhlliiget ja neli varuliiget. Viimased asendasld vajadusel pdhiliikmeid vbi nsalesld komisjoni too5 liigi-/riihmaspetsiaI~stidena. Komisjoni llikmed vaatasid teated igauks eraldi Iibi ja andsid neile sdltumatu hinnangu. Kui kogunes vdhemalt neli heaksklitvat otsust ja v~icsotsus ci olnud tagasiliikkav, loetl tcade vastuvfietuks, ning kui vahemal t kolm ll~getotsustas teadet mitte tunnustada, loetl see tngasiIhkatu ks. Muudel puhkudcl aru tati teadet komisloni koosolekul ntng valadusel tchti Idplik otsus h;i;iletarnise teel. Arliandes avaldatavate teadet~kasitlemise ajal (111 HK koosseis jargmlne: pfih~lltkrned Margus Ellermaa, Aivo Klcin, Vdju Llllelcht, Margus Ots (esimees) la Uku Faal (sekrctar), varulirkmcd Mat1 Kose, Eerik Letbak, Hannes T'ehlak ja ijlo Val1 Yaatlusankeetide taitmisest HK-s kdsitlc~nisclc ku~~lurtnliiji~ vdi nl;~inliigiiscnrli kohtnmiscl tulub tii~ta v;latlusankcut. Nil kiisitlctavntc liikide nimekiri kui 1.aatlusanket.t on k;ittcsaadav Ecsti C3rnitaloogia~ihiny:u veebilehclt www.my.ce, kuid ornrtolonginiihi~lglrstvoih ankccdi saada ka palser~l.Vantlusankeet tuleb tiita vhin~alikiilt kiiresti, cnne kui iiksikasjad ~~nut~cvnd.T6itinisel {erinevnlt vaatlcrniscst) pole dige kirjaildust nbiks vfitta, pigem pcavnd hindajad tbepirascma kks lloopis ncid kirjeldusi, kus oma silmi ja kdrvu usnldades on kirja pandud ka selliscid tunnuscd, ~nislniiirajntcs puuduvad, vahek sealsc- tcpvast~~ollul3hevad vfii esmapilgul vaheolulistenn tunduvad. Suur abi on teadetele Iisaiud fotodest. Foto lisnmiscl ci tohi nga muutuda liooletuks ning arlkcct tulcb ikkngi vfiimalik~llt detailselt ja tiipselt laila. Sageli on nnkeet taidetud nii pinnapealselt, et liiki voi alamliiki ci ale vriimaltk uheselt rnaarata. Valicl pole viilistatud, et tegemist vfiib olla meil tnvalise~nntevfii vastupidi - haruldascmate liikidcgn, rnillc~avaatlcja arvestaddgi ei osnnud. Just ebapiisav kisjcldamine on peamiseks pdlljuqeks, miks vaatlusi ci tutlnustnta. Mtini Iiik on jantatud kalleks, kuid HK-s pole tenle i~~~clk5sitlcmiscl etlam vbimalik liiki miiiimta, sest vaadeldud li ndu polnud piisnvalt pohjnlikult kirjcldatitd. Iga linnurrjngastaja vastutab selle ccst, et tema ii-lSrgistatz~d harulduse kol~tatiiidetaks 1TK ankeet. Piiutud linnu kirjeldntniscl pcab olema isearanis hoolikas. I,is~kssulestiku detailsclc kirjeldamisele tuleb ka linnu mdiidud pfilijalikrllt kirja panna. Selline pdhjalik kirjeldnminc on sagcli ainukcscks voirnali~sckslinnu alamliigilise kuuluvuse maaramiscks. Linnu rdngastamisel tuleb anke~diska linnulc pandud rfinga number iira rnarkida. Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb anktreti kirja panna ka vnatluse tkpne acg ja koht ning kdigi vaatlcjate tiielikud nimed. Kui p~aleTeie vaatlesid samn lindu vccl tciscdki vaatlejad, siis Arge ;sage lootma nende peale. Kui ei oln~~dkokkulepet teate esitamisc kollta, siis esitage see igaks juhuks ise. HK-lc tccb cndisdt m~~rct,et paljud harulduste kohtnjad (eriti rdngasta- jad) ci ole siinni csitanud tcateid I~bivaatamEseks.Vantlejad perrvad nrvestama sellega, et kiiik HK poolt tunnustamnta linnuharuld~~stekohtamisteated jiisvnd vilja I~aruldustcandmebaas~st, neld ei avnldnta ja tlendega ei arvestatn vastdva ala linnustiku iilevaadctc koostamiscl. Palutne vaatIcjatel oma teated kindlnsti iim smta jonksva aastn lbpuks. Ka vanade teadete esitainisega pole k~113agiliilja, Lahivaadatud teadctc hulk Kokku vaarfnti Iiibi jn anti Idpltk I~innnng230 sen1 avaldarnatn tcatclc (tnbel I), millest 171 oltd pcr~oorltst2001-2002 IA 59 enne 2001. aaatat t~litud vantl~istekohta Tcadctest 206 (90'Y") kinnitati jn 24 (101%,)liikati tagasi. Kuna mitmete beadete kohta pole vccl ILipl~kkeots~lse~d telrtud ja osa kasitl~t~ 1 korduvalt, siis on I-IK poult 1Ab1 vatldatzlrl varttluste tegellk hulk suurern K~I~I I HK ponlt kisitlctnvate liiklde knik tunnustatud (hcaks ktidetud) vaatl~~scdon csi tntud Eesti Om1toloogiaulringu vecb~lehel Tabel 1. Linnuharuld~~stckoinisjonis Idbi vandntud j;l hinnnngii saanud tcndctc hulk. TabIe I. 7'17~IIIIIJI~CJ- t-rro~~~l.~~.(~n~i(Ievr(l [I! ~111, I:',~to~iinr~ Rn~,i!irr Cor~i~niircr. Muutused Eesti lindude nimekirjas KasitletnvaI perioodll lisnndusid loodusliku piritoluga lilk~dest (kategooria A) Eest~ I~ndudenimeklrjn 2001 aastal ameerika viupart Amls n~~irrirar~n,valgesaba-kiivitaja Vn~iellrrslerrc~rrtrs, alverudi e. ilverisla Cnlldrls aclrnri~lntnja kfinni~figlla Larr~trs fsnI~(>lli~irlsning 2002. aastal mongoolin kiur A~JIIIISrodle~i~5ki1 - kokku viis luki. Uue alamliig~nalisandus 1999. aastai 1, mustvares Corvrrs corotrc cnm~i~.Eestl lindude nlmekirjnst kustutnti agn kaks I Iilki - suurznn Stcrcnmrrrrs skrrn ja launaoobtk Lrrscr~tinnregarlry~rcl~rn. Selsuga 31.1 2.2002 on Eesti lindudc nimekirjas loodusliku pkiritoluga vbi mcil (vh naabermaades) piiava asurknnna moodustanud sissetalutud ltike (kategooriad A-C) 344, tcndmata pAritoluga (katcgooria U) 5 ja vangistusest piiiiscnud (kategnorta Fj 8 Il~ki'.Uuteks tfiestatud haudelindudeks Eestis on lammitilder Tt.~rr~ynslng~lnf~lic In \~a~ke-kansuInt~c I-lrppolors crllr~valn. Tea ted JArgncvalt on csitat~~dvarasemates EK arriannctes avaldamata tested Eestis kohatud haruldaste tinnuliikide kmta kunl aastant 2002. Kdik slin avaldatud tented on IHK poolt labi vaadatud la nende kohtn tchtud h~aksktitev v61 ta~asilukkavotsus. Pracgu vcel kasitluses olevaid vaatlusi ci nvaldatn. I,ligl nimetuse jarel on sulgudes esitatud neli asvu. Es~menearvupaar rndrgib vastavalt linnwleidude (-vnatluste) ja isendite hulka kun~aastan~ 2000 (kaasa arvatud), teine par linn~rle~dudeja ~send~tehulka nastnil 21301-2302. Arvudc ascmcl an X, ku~teateld vbi linde pole olnud vfiimalik talel~kult loendada (pesitsemine, andmete puudulrkkus, snmad iscndld erinevates kohtades vdi samas kohas erinevatel acpdcl jne.). Kui tcates on isendlte, paar~devms. arv ~narklrnata,on m6eldud uht lindu, paari vms. KUI vnatluse kohta on olemas tdestusmaterlnle (foto, video vbi hclilint), sils on see rnhrgi tud konkreetse vaatlusc jiirelc. Kuna Besti administratilvnc jaatus on viimastel negadcl pidevalt mulitunud ja haldusreformlga ei ole endisclt kuigi kaugele jdutud, siis andmete vrirreldavuse huvides kasutab MK kohanirnede es~tamiselpdhiliste haldusiiksustcna jatkuvalt ajaloolis~kihelkondi. Klhclkonnad on ornltoloo- gilisel t aktiivsest perioodist (1 840-2004) poole keskl ksibinud ka amet like haldusuksustena, ncid knsutatakse ka naltzks keele-, snhvn- jms. teadustes. Praegune vallasiisteem prihineb Nfiuitoguce Liidu kolhooside terri toortume jargivail kulandukogude piiridel, s.t. on ebaloomullk ning ei jiia ilmsclt pikemalt piisima. Kihelkondade kaart on esitatud kaesoleva aruande llsann (lk. 56) Kasutatud liihendid. is. = isend, khk. = kihelkond, 1. = linn, mk. = maakond (2002. a. jaotuse jargi, kul erineb pfillsest), s. = saas, IZh. = Iahedal, la = samal kalendrraastal siindinud, 2a = eelrnisel kalendriaastal sundlnud jne., la+ eelmisel kalcndriaastal sundlnud, 2a+ = cnne celmist kalendriaastat siindinud jne., ad. = adultne, vannlind, pull. = pesapoeg (poeg enne lennuvdimestumlst), c? = isaslind, ? = ernaslind, (?(? = par. Hirundo 17 (I), 2004 35 Tunnustatud teated. Kategooriad A, B ja C Accepted records. Categories A, B and C Jaakaur Gavia immer (3/3 - 2/2) 17.05.2000 Ristna, Reigi khk., Laanemaa = Hiiu mk. 2a (Jan Nordblad, Lauri Maenpaa). 20.10.2000 PKdsaspea neem, Noarootsi khk., Laanernaa (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen). 06.12.2001 Loode, Jamaja khk, Saaremaa ad. (Gustaf Nordenswan, Risto Larnrnin-Soila, Tuukka Kupiainen). 11.05.2002 Puhtu, Hanila khk., Laanernaa la+ (Markku Halonen, Pertti Mahonen) Jaakaur on PBhja-Ameerika haudelind, kes talvitub ka Loode-Euroopa rannikuil ning Laanernerele satub suhteliselt harva. Kaesolevas aruandes toodud vaatluste naol on tegemist esimeste toestatud vaatlustega parast esmasleidu 1884. aastal! Suurte kauride vaatlemisel ja maaramisel on hadavajalik hea optika olemasolu ning seetBttu on kAik jaakauri vaatlused tehtud Soome linnuvaatlejate poolt. TBenaoliselt on jaakaur rneil iga-aastane eksikiilaline, keda on aga rannalt vaadeldes raske tuvastada. 2000. a. oli ka Soomes parirn jaakauri aasta - kokku 13 vaatlust. Tundrakaur Gavia adamsii (15/20 - 7/10) 26.03.2000 Undva, Kihelkonna khk., Saaremaa la+ (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen). 20.10.2000 PoBsaspea neem, Noarootsi
Load more

Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Lähteseisukohad Üldplaneeringu Koostamiseks 1. Lähteandmed 2. Olemasolev Olukord
    Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsuse nr 117 lisa LÄHTESEISUKOHAD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Käesolevad Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad on aluseks valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimisel. Lähteseisukohad on pärast üldplaneeringu algatamist ja lähteseisukohtade kinnitamist aluseks planeerija ning keskkonnamõju strateegilise hinnangu koostaja leidmiseks korraldatava riigihanke läbiviimisel. Lähteseisukohtade muutmine on võimalik lähtuvalt riigiametite ja kaasatavate seisukohtadest, avalikustamisel laekuvatest seisukohtadest või muudest planeeringu koostamise käigus tekkinud vajadustest. 1. LÄHTEANDMED Planeerimisseadus Harju maakonnaplaneering 2030+ Üldplaneeringu algatamise otsus ….. Keila valla üldplaneering, mis on kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 Vasalemma valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 Padise valla üldplaneering, mis on kehtestatud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 Paldiski linna üldplaneering, mis on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15 Lääne-Harju valla arengukava Harju maakonnaplaneering teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Harju maakonnaplaneering teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“ Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava ning soojamajanduse- ja energeetika arengukavad. Paldiski Investorteeninduse Programm http://investinpaldiski.ee/paldiski-investorteeninduse-programm-2/ 2. OLEMASOLEV
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Ecuador & Galapagos
    Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 WILDLIFE TRAVEL v Estonia 2019 1 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 # DATE LOCATIONS AND NOTES 1 26th May Flight to Tallinn, travel to western Estoni and Matsalu National Park, nr Puise 2 27th May Matsalu NP, Puise peninsula, Silma nature reserve, Haapsalu 3 28th May Pusie, Pogari-Sassi, Lagleranna matkarada, Udruma meadows, Keemu reserve, Kasari River 4 29th May Puise Nina, Rame junction, Laelatu meadow, Tuhu, Virtsu, Muhu Island- Koguva 5 30th May Loona- Saaremaa island, Viidumae, Kogula, Loode, Hotell Saaremaa, Sorve Peninsula 6 31st May Loona, Kaali Krater, Laidevahe Nature Reserve, Puhtu-Laelatu, Pärnu Nature Reserve 7 1st June Klaara Manni, Sooma Rahuspark 8 2nd June Paljasaare Peninsula Tallinn LIST OF TRAVELLERS Leader and Guide Charlie Rugeroni Wildlife Travel Peeter Vissak NatourEst, Estonia Photos all by Charlie Rugeroni, unless marked PV (Peeter Vissak) and JR (Judith Robinson) Cover: Lady’s Slipper Orchid. Above: Laelatu 2 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 Day 1 Sunday 26th May Outbound to Lennart Meri Tallinn Airport; transfer to Puise Nina Guesthouse We were welcomed to Estonia by Peeter and once our bags were in the minibus we set off west to Puise peninsula and our first night’s guesthouse. The trip, on a Sunday afternoon, was straightforward and quiet. In the late-afternoon-early-evening northern light we were able to catch glimpses of Estonia’s Siberian-like natural forests, its peat bogs, coastal meadows, reed beds and fascinating coastline with innumerable inlets, glacial erratics and its flatness.
    [Show full text]
  • Remarkable Records of Lichens and Lichenicolous Fungi Found During a Nordic Lichen Society Meeting in Estonia
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 57: 73–84 (2020) https://doi.org/10.12697/fce.2020.57.09 Where the interesting species grow – remarkable records of lichens and lichenicolous fungi found during a Nordic Lichen Society meeting in Estonia Ave Suija1, Inga Jüriado1, Piret Lõhmus1, Rolands Moisejevs2, Jurga Motiejūnaitė3, Andrei Tsurykau4,5, Martin Kukwa6 1Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Lai 40, EE-51005 Tartu, Estonia. E-mails: [email protected]; [email protected]; [email protected] 2Institute of Life Sciences and Technology, Daugavpils University, Parades 1A, LV-5401 Daugavpils, Latvia. E-mail: [email protected] 3Institute of Botany, Nature Research Centre, Žaliųjų Ežerų 49, LT-08406 Vilnius, Lithuania. E-mail: [email protected] 4Department of Biology, Francisk Skorina Gomel State University, Sovetskaja 104, BY-246019 Gomel, Belarus. E-mail: [email protected] 5Department of Ecology, Botany and Nature Protection, Institute of Natural Sciences, Samara National Research University, Moskovskoye road 34, RU-443086 Samara, Russia 6Department of Plant Taxonomy and Nature Conservation, Faculty of Biology, University of Gdańsk, Wita Stwosza 59, PL-80–308 Gdańsk, Poland. E-mail: [email protected] Abstract: In August 2019, the Nordic Lichen Society held its bi-annual meeting and excursion in south-western Estonia. The most remarkable findings of lichenized and lichenicolous fungi are recorded herewith, including nine new species (of them two lichenicolous), and one new intraspecific taxon for the country. Full species lists are provided for two notable locations, sandstone outcrop at the river Pärnu and an oak woodland in the Naissoo Nature Reserve, for which no previous data were available, to illustrate the importance of collective survey effort.
    [Show full text]
  • Komisjoni Koosseis Ja Töökord
    Hirundo 23: 3-20 (2010) LINNUHARULDUSED EESTIS 2009 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 8 Margus Ots & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, pk. 227, 50002 Tartu [email protected] Kokkuvõte. Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheksas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 113 teatele, neist 102 pärinevad 2009. aastast. Teadetest kinnitati 103 (91%) ja lükati tagasi 10. Eesti lindude nimekirja lisandus 4 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2009 kokku 370 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki ning 5 teadmata päritoluga liiki. Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvõtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Käesolev aruanne on järjekorras kaheksas ja käsitleb 2009. aastat. Täiendavalt on aruandes ära toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK‐le läbivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja töökord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja neli varuliiget, kes asendasid vajadusel põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes vähemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei olnud tagasilükkav, loeti teade vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilükatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik otsus hääletamise teel. Aruandes avaldatavate teadete käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: Margus Ots (esimees ja sekretär), Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Uku Paal, Ranno Puumets, Margus Ellermaa (varuliige), Mati Kose (varuliige), Eerik Leibak (varuliige) ja Aivar Veide (varuliige). 4 Ots ja Paal: Linnuharuldused Eestis 2009 Vaatlusankeetide täitmisest HK‐s käsitlemisele kuuluva liigi või alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita vaatlusankeet.
    [Show full text]