Kultuurhariduslikud Seltsid Ning Nende Tegevus Mõniste Piirkonnas Aastatel 1920-1940“
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Ele Zilmer Kultuurhariduslikud seltsid ning nende tegevus Mõniste piirkonnas aastatel 1920-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Seltsiliikumine Eestis aastatel 1920–1940 ............................................................................. 7 2. Seltsitegevus Mõniste vallas ................................................................................................ 13 2.1. Mõniste Hariduse Selts .................................................................................................. 14 2.2. Näitemänguring ............................................................................................................. 18 2.3. Laulukoor ....................................................................................................................... 19 2.4. Puhkpilliorkester ............................................................................................................ 20 2.5. Muud seltsid ja nende kultuurhariduslik tegevus .......................................................... 22 3. Seltsitegevus Saru vallas ...................................................................................................... 24 3.1. Saru Raamatukogu Selts ................................................................................................ 24 3.2. Saru Haridusselts „Kalju“ .............................................................................................. 25 3.3. Muusika- ja tantsuringid ................................................................................................ 27 4. Seltsitegevus Vastse-Roosa vallas ....................................................................................... 29 4.1. Vastse-Roosa Raamatukogu Selts ................................................................................. 29 4.2. Laulukoor ....................................................................................................................... 30 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 32 Summary .................................................................................................................................. 34 Kasutatud allikad ja kirjandus .................................................................................................. 35 Lisa. Võrumaa 1926. aastal ...................................................................................................... 37 2 Sissejuhatus Seltsiliikumisel ja haridusel on olnud tähtis roll eestlaste rahvuslikul ärkamisel ning omariikluse saavutmisel. Läbi ühistegevuste tugevnes rahvustunne ning saadi kogemus tegutsemiseks ühise eesmärgi nimel. Seltsiliikumise säilitas oma olulisuse ka omariikluse perioodil. Tegevust jätkasid laulu- ja mänguseltsid, hulgaliselt tekkis juurde haridusseltse ja spordiseltse. Tegevuse ühtlustamiseks ning koordineerimiseks hakkasid seltsid koonduma suuremateks ühendusteks, nagu Eesti Haridusliit, Eesti Maanaiste Keskselts või teised. Suuremat tähelepanu pöörati noortele suunatud tegevusele, et kasvatada nendes austust oma rahva ja kultuuri vastu. Kultuurhariduslik tegevus maal oli põhiliselt haridusseltside korraldada. Seltside tegevuses oli kaks suuremat valdkonda: harrastustegevus ja vabahariduslik töö. Kuna seltside sissetulek tuli peamiselt pidude korraldamisest, siis harrastustegevuse käigus õpiti laulu, tantsu ning näitemängu, et pakkuda pidudel rahvale vaatamiseks meelelahutuslikku eeskava. Kuid samas oli oluline ka hariv pool. Korraldati loenguid, kursusi, vaidlusõhtuid ja muud sarnast. Lisaks haridusseltsidele tegelesid vabaharidusliku tööga ka teised ühendused. Omariikluse perioodil tõusis esile maanaiste seltside tähtsus. Nende poolt korraldati hulgaliselt kodumajanduslikke kursusi, mis aitasid kujundada uut eesti kodukultuuri. Olen valinud oma bakalaureusetöö teemaks „Kultuurhariduslikud seltsid ning nende tegevus Mõniste piirkonnas aastatel 1920-1940“. Teema valikule aitas kaasa isiklik seotus kodukandi haridus- ja kultuurieluga. Samuti soov anda oma panus kohaliku ajaloo jäädvustamisse, koondades Mõniste piirkonna kultuurielu puudutava materjali ühtseks tervikuks. Võib arvata, et kultuurhariduslik tegevus oli kogu Eestis suhteliselt sarnane. Ühe piirkonna tegevuse ülestähendamine ja kirjeldamine peaks välja tooma üldised arengujooned, mis võiksid iseloomustada seltsiliikumist ka teistes piirkondades. Ajaliseks perioodiks valisin ajavahemiku 1920-1940. Olulist seltsiliikumist omariikluse esimestel aastatel 1918-1920 ei toimunud kuna käimas oli Vabadussõda. 1920. aastaks oli sõda lõppenud, ning keskenduti riigi arengule, sealhulgas kultuuri ja hariduse arengule. Nõukogude võimu kehtestamine 1940. aastal katkestas omariikluse arengu ja rahvaalgatuslikud tegevused ei olnud uuele võimule meelepärased. 3 Oma töös keskendun Mõniste piirkonna kultuurhariduslikele seltsidele. Mõniste piirkonna all pean ma silmas Hargla kihelkonna osa, mis jäi Võru maakonda. Hargla kihelkond asub Valga- ja Võrumaa piiril, kihelkonnakeskus jääb Valgamaale Harglasse. Kihelkonna Võrumaa-poolses osas asusid 1920-1933 aastatel Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vallad (lisa 1). 1933. aastal jagati Vastse-Roosa vald Krabi ning Vana-Roosa valdade vahel, mis omakorda läksid 1938. aastal Varstu valla koosseisu. 1938. aastal liideti Mõniste vallaga suurem osa Saru vallast. Nõukogude võimu poolt korraldati haldusjaotus ümber ning 1945. aastal moodustati Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa külanõukogud, mis 1954. aastal ühendati Mõniste külanõukoguks. 1991. aastal nimetati külanõukogu ümber Mõniste vallaks, mis on ühtlasi ka Võrumaa ja Eestimaa kõige lõunapoolsem piirkond Lätimaa piiri ääres.1 Minu bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjeldada Mõniste piirkonna näitel kultuurharidusliku tegevuse arengut ajavahemikul 1920-1940. Tööga soovin saada vastused küsimustele: Millised olid seltsiliikumist toetvad ja kujundavad tegurid Mõniste piirkonnas; Kas kohaliku seltsiliikumise arengus võib näha kattuvusi üldiste vabaharidustöö ning harrastustegevuse arengusuundadega. Minu töö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis annan ma ülevaate seltsiliikumise ja vabaharidustöö arengust Eestis perioodil 1920-1940. Samuti on siin välja toodud riigipoolsed ootused seltsiliikumisele ning tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks. Teises peatükis keskendun ma kultuurhariduslikule tegevusele Mõniste vallas. Kõigepealt annan ülevaate valla üldistest oludest ning seejärel seltside tegevusest. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles on kirjeldatud Mõniste Hariduse Seltsi, näiteringi, laulukoori, puhkpilliorkestri ja teiste seltside kultuurhariduslikku tegevust. Kolmas peatükk räägib kultuurhariduslikust tegevusest Saru vallas. Peatükk algab valla üldisest kirjeldusest ning seejärel seltside tegevusest. Kolmas peatükk on jagatud kolmeks alapeatükiks, milles kirjeldan Saru Haridusseltsi „Kalju“, raamatukoguseltsi ja muusika- ning tantsuringide tegevust. Neljas peatükk annab ülevaate Vastse-Roosa valla üldistest oludest ja seltsitegevusest ning jaguneb kaheks alapeatükiks: Vastse-Roosa raamatukoguseltsi tegevus ja laulukoori tegevus. 1 Liivi Uuet. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn 2002, lk. 55,73-74,159 4 Kuigi seltsiliikumisel on olnud meie ajaloos oluline roll, tundub siiski, et seda on suhteliselt vähe uuritud. Kogu Eestit hõlmavaid uuringuid on mõned ning nende rõhuasetus on vabaharidustööle. Seltsiliikumise uurimine on rohkem toimunud ajaloohuviliste poolt kohalikul tasandil. Seltsiliikumist ja vabaharidustööd perioodil 1920-1940 on uurinud Jüri Uljas. Tema magistritöö teemal „Seltside vabahariduslik tegevus ja selle toetamispoliitika Eestis aastatel 1920-1940“2, mis on koostatud 1993. aastal ja kaitstud Tallinna Pedagoogikaülikoolis, on põhjalik ülevaade vabaharidustöö õiguslikust ja institutsionaalsest kujunemisest. Jüri Uljase magistritöö andis ülevaate riigipoolsest tegevusest kultuuripoliitika kujundamisel ning õiguslike raamide loomisest vabaharidustööle, mis aitas paremini mõista riigipoolset tegevust seltsiliikumise toetamisel ning näha seltsiliikumise kohta riigi kultuuripoliitikas. Samuti andis Jüri Uljase töö ülevaate erinevate organisatsioonide tekkest, mis hakkasid seltse ja ühinguid enda alla koondama, et olla abiks nende tegevuse toetamisel ja arendamisel. Vabaharidustöö arengut Eestis on uurinud ajaloodoktor Feliks Kinkar. Tema uurimus „Vabaharidus Eestis (1918-1940)“ keskendub haridusliidu tegevusele seltside ja ühingute arendamisel ja toetamisel.3 Minu töös oli Feliks Kinkari uurimusest palju kasu, kuna ka Mõniste Hariduse Selts kuulus alates 1932. aastast haridusliitu. Haridusliidu eesmärkide ning tegevussuundadega tutvumine aitas paremini mõista Mõniste haridusseltsi arengut ja valikuid. Mõniste ajaloo talletamisega on aktiivelt tegelenud Mõniste koduloomuuseum, mis loodi 1948. aastal. Muuseumi esimene juhataja Alfred Lepp on kogunud ning kirja pannud kooritegevust puudutavad mälestused. Mõniste koduloomuuseumi praegune juhataja Hele Tulviste on 1990. aastal koostanud ülevaate „Seltside ja ühingute tegevusest Mõniste ümbruses aastatel 1920- 1940“4. Ülevaade on koostatud muuseumis leiduvate materjalide alusel ning seltsitegevuses osalenud inimeste mälestuste põhjal. Hele Tulviste uurimus koosneb kahest osast. Esimeses