Märjamaa Tunatoimkond

Vanad fotod ja lood

Toimetised nr 002 01. oktoober 2012

KUIDAS KÜLA OMA NIME SAI

lakaev oli viimasena al- Laukna külal polla kaua Muiste olnud Laukna les. Kuidas seda küla aega nime olnud. Üks- küla asemel põlislaas. nimetati – pole teada. kord küla rahvas tulnud Laas olnud nii tihe, et Aga Kullamaa kiriku kokku ja arutanud, mis praeguste Kurgessoo ümbruses olnud mitu külale nimeks võtta. heinamaade kohal pole küla. Nii olnud Kulla- Arutatud ja otsustatud hobusevankriga vastas- maa kiriku juurest Silla küla hakata nimetama tikku sattudes üksteisest poole Risti-Virtsu teele selle nime järgi, kes sel mööda pääsenud. Kui viiva tee ääres Tartu päeval esimesena külas- hobusevankriga metsa küla ja seda teed nime- se tuleb või sealt läbi mindud, puhutud enne tas kohalik rahvas Tartu läheb. sikusarve, et kui keegi maanteeks. Teise tee h o b u s e g a ääres, mis tuleb Risti- Oodatud ja vaadatud siis metsast tuleb, Virtsu teele Koluvere esimest küllatulijat või kuuleb ja vas- poolt, olnud Tondi küla. läbijat. Päike veerenud tab siis samu- Küla nimi on jäänud juba looja, aga näha pol- ti sikusarvega mõisa rehele, kus asusid nud veel kedagi. Küla ning metsami- kolhoosi töökojad – Ton- jääbki nimeta! Siis tul- neja teab di rehi. nud karjamaalt koju kü- oodata kuni la kari, ees lauk härg, ta metsast Kui Koluvere mõisa nimega Lauk. Härg jää- välja jõuab. omanik, kellele kuulus nud küla ees seisma, Ja alles siis ka Kullamaa, Kullamaa karjane karjunud talle : võinud metsa karjamõisa asutanud, „Lauk, naa! Lauk, naa!”. minna. Hiljem mets põ- siis paigutanud ta need lenud ära ja maa soostu- külad sealt ära. Tartu Külarahvas otsustanud nud. küla paigutanud ta endi- siis küla nimetada selle härja nime, õigemini Selles numbris: sesse Väike-Kullamaa Laukna küla aga asunud külasse ja ülejäänu karjase hüüu järgi Kullamaa kiriku ja Kalju Laukna külla. Külade ‚Lauknaa’ külaks. Hiljem küla vahelistel Kulla- lõpp lühenes, jäi lihtsalt Kuidas Laukna küla oma 1 põllud arvati mõisa põl- nime sai maa mõisa põldudel. Kü- dudeks. Laukna küla. J.Nurme vallategelasi 1 Luiste vallategelasi

Teenuse koolipildid läbi 2 aegade II

Luiste- piirkonna 2 seltsielu

Haimre mõisa väravad 3 läbi aegade II

Märjamaa kiriku üks 4 legend Kui Huugi küla ja kist “Loodna kool 150”, siis mist. Siinkohal Luiste kooli ajaloo uurija Maigi oli tal seintele väljapandud vallavolikogu ja –valitsus

Novek esitles Sipa mõisa- mitmeid huvitavaid fotosid, XX sajand algusest. hoones oma viimast trü- mis ootasid isikute tuvasta- LK 2 VANAD FOTOD JA LOOD TOIMETISED NR 002 Teenuse koolipildid läbi aegade II

Esimene pilt pärineb ajast, kui koolil oli oma maja, aga aasta jms on tead- nata.

Teine pilt on aastast 1927 (IV klass)

Kolmas pilt sanuti 20ndatest aasta- test, sest verandapiire on pulkadest - 30ndatel oli piire tihedast lauast.

Luiste-Teenuse piirkonna seltsielu

1921.aasta aadressraamatu järgi oli Luiste vallas

Luiste tulekahjujuhtumite korral vastastikuse abistamise selts ja Teenuse Turba Ühisus

1940.aastaks moodustatud kultuuri ja ühistegevuse seltsid olid:

Isamaaliidu Luiste osakond (esimees Eduard Arnover) Luistes , Luiste Haridusselts (esimees August Lillemägi) Luistes, Luiste Maanoortering (esimees August Mandel) Luistes, Teenuse Maanaiste Selts (esimees Elli Riive), Loodna Perenaiste Selts (esimees Elviine Parker) Luistes, ja Kaitseliidu Loodna kompanii (pealik Juhan Palumaa) Luistes. Ülemisel pildil (1930) Teenuse Perenaiste Seltsi korraldatud majapidamise kursusest osavõtjad; Vasakul pildil Luiste Haridusseltsi laulukoor J.Algma juhtimisel; Alumisel pildil (1934) Teenuse Perenaiste Seltsi laulukoor P.Maleini juhtimisel

TOIMETISED NR 002 VANAD FOTOD JA LOOD LK 3

Haimre mõisa väravad läbi aegade II

MÄRJAMAA TUNATOIMKON D

Tehnika 11 Märjamaa 78304 Märjamaa vald Rapla maakond Tõnu Mesila

489 8841 / 5305 7735

Ettevõte

Ettevõtte reklaamlause või moto

NB !

Märjamaa kiriku üks legend

Meie pool räägivad vanad inime- sed, et kirikud olevat kõik igaüks iseäralise vande all ehitatud. Kui see vanne täis saab täidetud, siis pidavat kirik kokku langema ehk otsa saama. Üks kahest kirikust, mille kohta ajakirjanik vande tea- da sai, oli Mihkli kõrval Märjamaa

Märjamaa kirik pidavat siis kokku langema, kui seitse venda ühest kangast tehtud riietega kirikusse lähevad Jumala sõna kuulama. Seal juures on tingimuseks, et kõik kuued, vestid, särgid, püksid, kapetad, (sokid-kapukad), pastlad ja mütsid ühest kangast peavad tehtud olema.

/Lääne Elu 07.07.1928 nr 13/

Piltidel kunagine kiriku välimus ja vanimad minule teada olevad fotod 1895-1906