Ökosüsteemiteenuste Teema Käsitlused Ida- Virumaa Linnade Üldplaneeringutes

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ökosüsteemiteenuste Teema Käsitlused Ida- Virumaa Linnade Üldplaneeringutes EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mihhail Kisseljov ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE TEEMA KÄSITLUSED IDA- VIRUMAA LINNADE ÜLDPLANEERINGUTES APPLICATION OF THE CONCEPT OF ECOSYSTEM SERVICES IN THE COMPREHENSIVE PLANS OF THE TOWNS OF IDA- VIRUMAA COUNTY Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekava Juhendaja: professor Kalev Sepp, PhD Tartu 2018 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Mihhail Kisseljov Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus (80407) Pealkiri: Ökosüsteemiteenuste teema käsitlused Ida-Virumaa linnade üldplaneeringutes Lehekülgi: 95 lk Jooniseid: 26 Tabeleid: 3 Lisasid: 2 Osakond: Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool Uurimisvaldkond: S240 Linna ja maa planeerimine Juhendaja: professor Kalev Sepp, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2018 Ökosüsteemiteenuseid alustati uurima esimest korda 1990-ndatel aastatel. Tänapäeval kolivad inimesed kogu maailmas aina rohkem linnadesse elama, selle tõttu on ohus ökosüsteemide poolt pakutavad teenused. Kui inimkond soovib ka edaspidi saada ökosüsteemide poolt pakutavaid kvaliteetseid teenuseid, tuleb hinnata olemasolevaid ökosüsteeme ja neid säilitada. Hetkeseisuga on umbes pool ökosüsteemidelt pakutavatest teenustest maakeral kas degradeerunud või neid kasutatakse jätkusuutmatult. Käesolevas töös uuritakse, milliste ökosüsteemide poolt pakutavate teenuste säilitamisega ja parendamisega on arvestatud Ida-Virumaa linnade üldplaneeringute koostamisel ning küsitakse kohalike omavalitsuste ja keskkonnaameti töötajate arvamust ökosüsteemiteenuste tähtsusest linnades. Üldplaneeringuid töötakse läbi, otsides otseseid või kaudseid seoseid ökosüsteemiteenustega. Küsitluse käigus uuritakse kui olulised on ökosüsteemiteenused linnades ning hinnatakse ökosüsteemiteenuste olulisust majanduslikust, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes. Ökosüsteemiteenused jagunevad kolme rühma: varustavad, reguleerivad ja kultuurilised teenused. Küsitluse käigus selgus, et varustavatest teenustest kõige olulisem on joogivee teenus, reguleerivatest teenustest õhukvaliteedi regulatsiooni teenus ning kultuurilistest teenustest tervise edendamise teenus. Järelduseks võib öelda, et ökosüsteemiteenuseid tuntakse veel vähe, kuid nende seisundi parendamisega juba aktiivselt tegeletakse ja rakendatakse vastavad meetmed ning seatakse piirangud. Märksõnad: hüved, mitmekesisus, jätkusuutlik Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Mihhail Kisseljov Specialty: Management of urban and industriaal landscape (80407) Title: Application of the concept of ecosystem services in the comprehensive plans of the towns of Ida-Virumaa county Pages: 95 p Figures: 26 Tables: 3 Appendixes: 2 Department: Department of Environmental Protection and Landscape Management Field of research: S240 Town and county planning Supervisors: professor Kalev Sepp, PhD Place and date: Tartu 2018 Ecosystem services were first researched in the 1990s. Nowadays people are moving all around the world from cities to countrysides, this is why ecosystem services are under the bigger danger. If population wants to get good quality of ecosystem services from now on, it is crusial to estimate and maintain existing ecosystems. Current situation shows that about half of the services taht are offered by ecosystems on the planet, are either degraded or they are used unsustainably. Current work is being studied about what kind of ecosystem services are maintained and improved in the making of comprehensive plans of the towns of Ida-Virumaa county. Also people from local government and from environmental agency are asked for opinion about eosystem services importance in the towns. Comprehensive plans are being processed by searching for direct or indirect connecyions with ecosystem services. During this research we look into how important are ecosystem services in towns and grade their importance in economy, life quality and nature environment aspect. Ecosystem services are divided in three groups: supply, regulated and cultural services. It turns out that most important service is drinking water, from regulatory side air and from cultural service side healcare promotion service. We can concure that ecosystem services are less known , but their sstate is being managed and improved upon by implementig appropriate measures and regulations. Keywords: benefits, diversity, sustainable SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE .............................................................................................. 8 1.1 Ökosüsteem .................................................................................................................. 8 1.2 Mis on ökosüsteemiteenused? ..................................................................................... 9 1.3 Ökosüsteemide poolt pakutavad teenused ................................................................. 11 1.3.1 Tugiteenused ....................................................................................................... 12 1.3.2 Reguleerivad teenused ........................................................................................ 13 1.3.3 Varustusteenused ................................................................................................ 14 1.3.4 Kultuurilised teenused ........................................................................................ 15 1.3.5 Ökosüsteemi pahateenused ................................................................................. 16 1.3.6 Linnas tähtsamad ökosüsteemiteenused ............................................................. 17 1.4 Ökosüsteemiteenuste hindamine. Kuidas hinnata ökosüsteemi? ............................... 19 1.4.1 Hindamine .......................................................................................................... 19 1.4.2 Ökosüsteemiteenuste rahaline vääring ............................................................... 20 1.4.3 Hindamismeetodid .............................................................................................. 21 1.5 Esimesed uuringud ökosüsteemiteenustest ................................................................ 23 2. MATERJAL JA METOODIKA ........................................................................................ 24 2.1 Uurimustöö piirkond .................................................................................................. 24 2.2 Analüüsitavavad üldplaneeringud .............................................................................. 27 2.3 Metoodika .................................................................................................................. 28 3. ANALÜÜS ........................................................................................................................ 30 3.1 Üldplaneeringute sisuline analüüs ............................................................................. 30 3.2 Varustusteenused ....................................................................................................... 30 3.2.1 Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad .................................................................. 30 3.2.2 Toidu teenus: põllumajanduskultuurid ............................................................... 31 3.2.3 Joogivesi – pinnasevesi ...................................................................................... 33 3.2.4 Tööstuslik vesi .................................................................................................... 35 3.3 Reguleerivad teenused ............................................................................................... 37 3.3.1 Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus .................................................................... 37 3.3.2 Müra vähendamise teenus. ................................................................................. 38 3.3.3 Üleujutuste kaitse teenus .................................................................................... 40 3.3.4 Elurikkuse toetamise teenus ............................................................................... 42 3.3.5 Veeringluse regulatsiooni teenus (tulvaveed) .................................................... 45 3.3.6 Kliima regulatsiooni teenus ................................................................................ 46 3.3.7 Tolmeldamise teenus .......................................................................................... 50 4 3.4 Kultuuriteenused ........................................................................................................ 51 3.4.1 Turismi ja vabaaja veetmise teenused ................................................................ 51 3.4.2 Tervise edendamise teenus ................................................................................. 53 3.4.3 Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus ................................................... 55 3.4.4 Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus .......................................................... 56 3.4.5 Keskkonnahariduse pakkumise teenus ............................................................... 58 3.4.6 Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus ............................................. 59 4. ANALÜÜSI TULEMUSED ............................................................................................. 61 4.1 Üldplaneeringute sisulise analüüsi tulemused ..........................................................
Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • Kukruse-Pajualuse KMH Aruanne Heakskiidetud 151209
    KÕRVALMAANTEE 13134 KUKRUSE- TAMMIKU KUKRUSE-PAJUALUSE LÕIGU EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE HEAKSKIIDETUD 15.12.2009 ARUANNE AS Pöyry Entec 2009 TÖÖ NIMETUS: KÕRVALMAANTEE 13134 KUKRUSE- TAMMIKU KUKRUSE-PAJUALUSE LÕIGU EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE HEAKSKIIDETUD ARUANNE TELLIJA: Toner-Projekt OÜ TÖÖ KOOSTAJA: AS Pöyry Entec Projektijuht: Mihkel Vaarik ............................................................ Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents nr: KMH 0001 HEAKS KIIDETUD: 15.12.2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................................................5 SISUKOKKUVÕTE ....................................................................................................................................................7 1 KESKKONNAMÕJU HINDAMINE .............................................................................................................11 1.1 TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ..............................................................................................................11 1.2 LIIKLUSSAGEDUS .......................................................................................................................................12 1.3 TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ....................................................................................................12 1.3.1 Alternatiivne trass A.............................................................................................................................13
    [Show full text]
  • Jõhvi Valla Üldplaneeringu Kehtestamine“ Jõhvi Vald
    Lisa Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusele nr 127 „Jõhvi valla üldplaneeringu kehtestamine“ Jõhvi vald JÕHVI VALLA ÜLDPLANEERING Algatatud: Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2006 otsus nr 67 Vastuvõetud: Jõhvi Vallavolikogu 18.12.2008 otsus nr 264 Kehtestatud: Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrus nr 127 Jõhvis 2013 Jõhvi valla üldplaneering EESSÕNA Üldplaneering algatati Jõhvi Vallavolikogu 20. juuni 2006 otsusega nr 67. Üldplaneeringuga koos algatati planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. Jõhvi valla tänane territoorium moodustus Jõhvi valla ja linna ühinemisel 2005. aastal. Nii linnal kui vallal on varem koostatud üldplaneeringud. Käesolev planeering ühildab varem koostatud planeeringud ja lähtub vajadusest kaasajastada arengusuundi vallale kui tervikule. Jõhvi valla üldplaneering valmis Jõhvi valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Tauno Võhmar Jõhvi vallavanem; Vello Juhkov Jõhvi abivallavanem; Andres Toome Jõhvi valla peaarhitekt (kuni 17.09.2010); Kristi Jõemets Jõhvi valla arhitekt; planeerija (alates juuni 2010); Liina Talistu Jõhvi valla geoinfo spetsialist; planeerija (alates juuni 2010); Hannes Kask Jõhvi valla keskkonna peaspetsialist; Reet Mendes Jõhvi valla maakorraldaja; Valdeko Palginõmm ERKAS Pärnu Instituut OÜ, projektijuht (kuni 12.02.2010); Raimo Klesment ERKAS Pärnu Instituut OÜ, maastikuarhitekt, projektijuht (15.02.2010- juuni 2010); Tuuli Veersalu ERKAS Pärnu Instituut OÜ, maastikuarhitekt-planeerija (kuni juuni 2010); Marek Lind ERKAS Pärnu Instituut
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Jõhvi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2011 Kuni 2024
    Kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 15.12.2011 määrusega nr 78 Jõhvi vald Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011 kuni 2024 Jõhvis, 2011 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ………………………………………………………………………………. 4 2 ÜLEVAADE …………………………………………………………………………………... 7 2.1 Asustus ja elanikkond ……………………………………………………………………... 7 2.2 Ettevõtlus ………………………………………………………………………………….. 8 3 VEEVARUSTUS ……………………………………………………………………………… 8 3.1 Ressursid ja veekvaliteet ………………………………………………………………….. 8 3.2 Ühisveevärgiga kaetav ala ………………………………………………………………… 12 3.3 Jõhvi piirkond ……………………………………………………………………………... 13 3.3.1 Olemasolev situatsioon …………………………………………………………. 13 3.3.1.1 Jõhvi linn, Linna küla, Jõhvi küla …………………………………….. 13 3.3.1.2 Edise ja Sompa küla …………………………………………………... 13 3.3.1.3 Pauliku küla …………………………………………………………… 13 3.3.1.4 Pargitaguse küla ………………………………………………………. 14 3.3.2 Perspektiiv ………………………………………………………………………. 14 3.3.2.1 Veetarbimine ………………………………………………………….. 14 3.3.2.2 Survetsoonid …………………………………………………………... 14 3.3.2.3 Tuletõrje veevarustus …………………………………………………. 15 3.3.2.4 Renoveerimise vajadus ………………………………………………... 15 3.4 Kose asum ………………………………………………………………………………… 16 3.4.1 Olemasolev olukord …………………………………………………………….. 16 3.4.2 Jaotusvõrk ……………………………………………………………………….. 16 3.4.3 Perspektiiv ………………………………………………………………………. 16 3.5 Ahtme piirkond …………………………………………………………………………… 17 3.5.1 Olemasolev olukord ……………………………………………………………... 17 3.5.1.1 Tammiku alevik ……………………………………………………….. 17 3.5.1.2 Puru ja Pajualuse külad ……………………………………………….. 17 3.5.1.3 Kahula
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Page 1 1 1 1 2 1 1 1 1 2 1 1 1 2 2 1 2 1 Tk Jõhvi Kr Tk Tk R a U Sve Re J
    Uuetalu Kivi kpl pl kool std 1 pl 4 K tk el r park Laane pl Hansu Raja tk Kohtla-Järve Sompa ja Ahtme linnaosade üldplaneering gar Tammiku P JÕHVI 4Kr pl Kalevi tk l-aed Pauliku kpl gar 6 K r Lepiku AHTME pl 1 6Kr gar r Tammemäe i k hv Jõ kpl Munitsipaliseeritavad maa-alad 1:10 500 Parginurga 4 K r 6Kr 25.02.2010 tk Liivaaku Raja 4 Kaasiku K j r 3 6Kr 3 re e v s u 4 K a r R r K 6 r K 4 A 2 Hallika 2 Pargitaguse Orliku tk el el K r ¤ KOSE 4Kr kpl K 2 r ammiku 4K el kpl P Nõmme vt el Kr pl tnk Kaasiku 6A SI gar s ¤ ja Atika ose o el K 1 tk Kose l-aed P S a n n i el kpl k pl u pl o 6 ja Kr P s vlm ¤ A P 3 2 Idla kpl l-aed kool Heki P 1 pl gar pl l-aed pl 1 4 K r std A ladu Nurga kpl tk 4Kr 4 K 6Kr r pl pl r 4K 4Kr P 6 Kr kpl Puru pl tk el el pl tk 6 K K r s pl biotk vph r 8K kpl Valli r l-aed 4K pl hgl kool LENNUVÄLILENNUVÄLILENNUVÄLILENNUVÄLI P bass 1 pl P 4A A el 6 s 1 std pl tk r std K 4 B ¤ A r 6 K 4 s tk std tnk pl pl¤ l-aed Taimaia mets tk l-aed 1 2 P P tk gar ¤ P pl Nurga ¤ pl hgl Triigi std Kopli 4 K pl r kool s A JõhviJõhvi idapoolneidapoolne ümbersõit,ümbersõit, ühendusühendus 1 r JõhviJõhvi idapoolneidapoolne ümbersõit,ümbersõit, ühendusühendus Näsu 4K Linna põhimaanteegapõhimaanteega nrnr 11 (E20)(E20) Tallinn-NarvaTallinn-Narva ¤ 4 K 4 r K Pajualuse r Uuatalu prügi 6Kr KOHTLA-JÄRVE V AHTME Aberoti 4A Soo Liivamäe Raja tk 4Kr 4Kr r K Vahtra 6 4Kr 1 Sepa Puru Kiltre Paju A 4 K r 1 Kadaka Eliase Paemurru pl r K 4 r K r 4 K 4 4Kr 4 K Aavaaluse r 1 Rikkakünka Sooserva 4A 1 alaj 31 02 el el 4Kr 4 K Türna r Rausvere tk ¤ Maakasutus
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Download Fulltext Pdf 3,5 MB
    Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž Keskkonnakaitse õppetool SETTEBASSEINIDE PUHASTAMISEFEKTIIVSUS ESTONIA PÕLEVKIVIKAEVANDUSE NÄITEL Magistritöö tööstusökoloogia erialal Merilin Keerme Juhendaja: Annely Kuu Kaasjuhendaja: Egge Haiba Tartu 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev magistritöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi taotlemiseks ja et selle alusel ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ........................................... .................................... Kuupäev Allkiri 2 Sisukord Kasutatud mõistete ja lühendite seletused .................................................................................. 5 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 7 1. Kaevandusvesi ....................................................................................................................... 9 1.1. Seadusandlus ....................................................................................................................... 9 1.2. Kaevandusvee päritolu ...................................................................................................... 12 1.3. Kaevandusvee füüsikalis-keemiline koostis ...................................................................... 13 1.4. Kaevandusvee mõju keskkonnale ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haljas- Ja Puhkealade Ning Neid Ühendavate Kergliiklusteede
    Haljas - ja puhkealade ning neid ühendavate kergliiklusteede ülevaade ja arengusuunad Jõhvi valla näitel Tööstusökoloogia Magistritöö Juhendaja: Maili Lehtpuu Kaasjuhendaja: Aija Kosk Üliõpilane Janar Aleksandrov 153535NAEM Üliõpilase meiliaadres s [email protected] Õppekava nimetus Tööstusökoloogia T artu 2017 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev magistritöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi taotlemiseks ja et selle alusel ei ole varem tao tletud akadeemilist kraadi. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste auto rite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ........................................... ................................ .... Kuupäev Allkiri 2 Sisukord Jooniste loetelu ................................ ................................ ................................ ............. 4 Tabelite loetelu ................................ ................................ ................................ ............. 5 Sissejuhatus ................................ ................................ ................................ .................. 6 1. Kirjanduse ülevaade ................................ ................................ .............................. 7 2. Materjal ja metoodika ................................ ................................ .......................... 14 2.1. Uurimisala ................................ ................................ ................................ .... 14 2.1.1. Jõhvi valla
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Jõhvi Valla Jäätmekava 2021-2025
    Lisa: Jõhvi Vallavolikogu määruse eelnõu „Jõhvi valla jäätmekava aastateks 2021-2025”, I lugemine JÕHVI VALLA JÄÄTMEKAVA 2021-2025 Jõhvi 2020 JÕHVI VALLA JÄÄTMEKAVA 2021-2025 eelnõu Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................4 1. JÕHVI VALLA ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................5 1.1 Asukoht......................................................................................................................................5 1.2 Rahvastik...................................................................................................................................5 1.3 Looduskeskkond........................................................................................................................5 2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED......................................................................6 2.1 Üleriigiline jäätmehooldusalane seadusandlus..........................................................................6 2.2 Riigi eesmärgid jäätmehoolduses..............................................................................................7 2.4 Omavalitsuse tasand..................................................................................................................8 Korraldatud jäätmeveoga liitumine...............................................................................................9 2.5 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale...........................................................................10
    [Show full text]