Ökosüsteemiteenuste Teema Käsitlused Ida- Virumaa Linnade Üldplaneeringutes

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Mihhail Kisseljov

ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE TEEMA KÄSITLUSED IDA- VIRUMAA LINNADE ÜLDPLANEERINGUTES

APPLICATION OF THE CONCEPT OF ECOSYSTEM SERVICES IN THE COMPREHENSIVE PLANS OF THE TOWNS OF IDA- VIRUMAA COUNTY

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekava

Juhendaja: professor Kalev Sepp, PhD

Tartu 2018

Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Mihhail Kisseljov Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus (80407) Pealkiri: Ökosüsteemiteenuste teema käsitlused Ida-Virumaa linnade üldplaneeringutes Lehekülgi: 95 lk Jooniseid: 26 Tabeleid: 3 Lisasid: 2 Osakond: Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool Uurimisvaldkond: S240 Linna ja maa planeerimine Juhendaja: professor Kalev Sepp, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2018

Ökosüsteemiteenuseid alustati uurima esimest korda 1990-ndatel aastatel. Tänapäeval kolivad inimesed kogu maailmas aina rohkem linnadesse elama, selle tõttu on ohus ökosüsteemide poolt pakutavad teenused. Kui inimkond soovib ka edaspidi saada ökosüsteemide poolt pakutavaid kvaliteetseid teenuseid, tuleb hinnata olemasolevaid ökosüsteeme ja neid säilitada. Hetkeseisuga on umbes pool ökosüsteemidelt pakutavatest teenustest maakeral kas degradeerunud või neid kasutatakse jätkusuutmatult. Käesolevas töös uuritakse, milliste ökosüsteemide poolt pakutavate teenuste säilitamisega ja parendamisega on arvestatud Ida-Virumaa linnade üldplaneeringute koostamisel ning küsitakse kohalike omavalitsuste ja keskkonnaameti töötajate arvamust ökosüsteemiteenuste tähtsusest linnades. Üldplaneeringuid töötakse läbi, otsides otseseid või kaudseid seoseid ökosüsteemiteenustega. Küsitluse käigus uuritakse kui olulised on ökosüsteemiteenused linnades ning hinnatakse ökosüsteemiteenuste olulisust majanduslikust, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes. Ökosüsteemiteenused jagunevad kolme rühma: varustavad, reguleerivad ja kultuurilised teenused. Küsitluse käigus selgus, et varustavatest teenustest kõige olulisem on joogivee teenus, reguleerivatest teenustest õhukvaliteedi regulatsiooni teenus ning kultuurilistest teenustest tervise edendamise teenus. Järelduseks võib öelda, et ökosüsteemiteenuseid tuntakse veel vähe, kuid nende seisundi parendamisega juba aktiivselt tegeletakse ja rakendatakse vastavad meetmed ning seatakse piirangud.

Märksõnad: hüved, mitmekesisus, jätkusuutlik

Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Mihhail Kisseljov Specialty: Management of urban and industriaal landscape (80407)

Title: Application of the concept of ecosystem services in the comprehensive plans of the towns of Ida-Virumaa county Pages: 95 p Figures: 26 Tables: 3 Appendixes: 2 Department: Department of Environmental Protection and Landscape Management Field of research: S240 Town and county planning Supervisors: professor Kalev Sepp, PhD Place and date: Tartu 2018 Ecosystem services were first researched in the 1990s. Nowadays people are moving all around the world from cities to countrysides, this is why ecosystem services are under the bigger danger. If population wants to get good quality of ecosystem services from now on, it is crusial to estimate and maintain existing ecosystems. Current situation shows that about half of the services taht are offered by ecosystems on the planet, are either degraded or they are used unsustainably. Current work is being studied about what kind of ecosystem services are maintained and improved in the making of comprehensive plans of the towns of Ida-Virumaa county. Also people from local government and from environmental agency are asked for opinion about eosystem services importance in the towns. Comprehensive plans are being processed by searching for direct or indirect connecyions with ecosystem services.

During this research we look into how important are ecosystem services in towns and grade their importance in economy, life quality and nature environment aspect. Ecosystem services are divided in three groups: supply, regulated and cultural services. It turns out that most important service is drinking water, from regulatory side air and from cultural service side healcare promotion service. We can concure that ecosystem services are less known , but their sstate is being managed and improved upon by implementig appropriate measures and regulations.

Keywords: benefits, diversity, sustainable

SISSEJUHATUS ...... 6

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE ...... 8

1.1 Ökosüsteem ...... 8 1.2 Mis on ökosüsteemiteenused? ...... 9 1.3 Ökosüsteemide poolt pakutavad teenused ...... 11 1.3.1 Tugiteenused ...... 12 1.3.2 Reguleerivad teenused ...... 13 1.3.3 Varustusteenused ...... 14 1.3.4 Kultuurilised teenused ...... 15 1.3.5 Ökosüsteemi pahateenused ...... 16 1.3.6 Linnas tähtsamad ökosüsteemiteenused ...... 17 1.4 Ökosüsteemiteenuste hindamine. Kuidas hinnata ökosüsteemi? ...... 19 1.4.1 Hindamine ...... 19 1.4.2 Ökosüsteemiteenuste rahaline vääring ...... 20 1.4.3 Hindamismeetodid ...... 21 1.5 Esimesed uuringud ökosüsteemiteenustest ...... 23 2. MATERJAL JA METOODIKA ...... 24

2.1 Uurimustöö piirkond ...... 24 2.2 Analüüsitavavad üldplaneeringud ...... 27 2.3 Metoodika ...... 28 3. ANALÜÜS ...... 30

3.1 Üldplaneeringute sisuline analüüs ...... 30 3.2 Varustusteenused ...... 30 3.2.1 Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad ...... 30 3.2.2 Toidu teenus: põllumajanduskultuurid ...... 31 3.2.3 Joogivesi – pinnasevesi ...... 33 3.2.4 Tööstuslik vesi ...... 35 3.3 Reguleerivad teenused ...... 37 3.3.1 Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus ...... 37 3.3.2 Müra vähendamise teenus...... 38 3.3.3 Üleujutuste kaitse teenus ...... 40 3.3.4 Elurikkuse toetamise teenus ...... 42 3.3.5 Veeringluse regulatsiooni teenus (tulvaveed) ...... 45 3.3.6 Kliima regulatsiooni teenus ...... 46 3.3.7 Tolmeldamise teenus ...... 50

3.4 Kultuuriteenused ...... 51 3.4.1 Turismi ja vabaaja veetmise teenused ...... 51 3.4.2 Tervise edendamise teenus ...... 53 3.4.3 Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus ...... 55 3.4.4 Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus ...... 56 3.4.5 Keskkonnahariduse pakkumise teenus ...... 58 3.4.6 Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus ...... 59 4. ANALÜÜSI TULEMUSED ...... 61

4.1 Üldplaneeringute sisulise analüüsi tulemused ...... 61 4.2 Küsitluse tulemused ...... 63 KOKKUVÕTE ...... 83

SUMMARY ...... 85

KASUTATUD KIRJANDUS ...... 87 Lisa 1. Küsimustik...... 91 Lisa 2. Lihtlitsents...... 95

SISSEJUHATUS

Ökosüsteemiteenusteks nimetatakse hüvesid, mida pakkuvad inimkonnale ökosüsteemid. Ökosüsteemiteenuste teema muutus eriti aktuaalseks viimase kümne aasta jooksul. Esimesed teadusartiklid ökosüsteemiteenustest hakkasid ilmuma 1990-ndatel aastatel. Tänapäeval elab rohkem kui pool elanikkonnast linnades, ning linnaelanike arv aina kasvab. Näiteks Eestis elab ligi 70% inimestest linnades. Mida rohkem inimesi linnadesse kolivad, seda rohkem koormatakse ka ökosüsteeme, ei tohi unustada, et inimesed sõltuvad väga palju loodusest, ning kui on inimkonnal soov saada ka edaspidi kvaliteetseid ökosüsteemide poolt pakutavaid teenuseid, tuleb uurida ja säilitada olemasolevaid ökosüsteeme. Aastatuhande ökosüsteemide seisundi hindamise aruandes (MEA 2005) on toodud välja, et peaaegu pool ökosüsteemide poolt pakutavatest teenustest maakeral on degradeerunud või neid tarbitakse jätkusuutmatult. Sellest, et inimkonna heaolu sõltub väga palju looduse poolt pakutavatest hüvedest, saadi liiga hilja aru. Teadlaste kui ka tavainimeste teadmised loodusliku keskkonna toimimise kohta olid veel paarkümmend aastat tagasi liiga madalad. See tähendab, et nüüd on viimane aeg alustada aktiivsemaid ökosüsteemiteenuste uuringuid, see on ka väga oluline.

Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada välja milliseid linnaliste ökosüsteemiteenuste teemasid on käsitletud Ida-Virumaa linnade üldplaneeringutes ning teine osa tööst on linna ökosüsteemiteenuste olulisuse hindamine. Ida-Virumaa üldplaneeringutest valiti Kiviõli linna, Narva linna ja Jõhvi valla üldplaneeringuid, sest need üldplaneeringud olid tehtud pärast 2010 aastat. Seega on suurem tõenäosus, et nendes on käsitletud ökosüsteemiteenuse teemat. Küsitlus oli suunatud keskkonnaameti töötajatele ja Ida-Virumaa kohalikude omavalitsuste töötajatele.

Eesmärgi saavutamiseks on töös püstitatud järgmised uurimisülesanded:

1. Missugused on kõige olulisemad ökosüsteemiteenused linnades? 2. Milliseid ökosüsteemiteenuseid käsitlevad otseselt või kaudselt Kiviõli linna, Narva linna või Jõhvi valla üldplaneeringud? 3. Missugused ökosüsteemiteenused vajavad parendamise suunamist üldplaneeringutega? 4. Millised on kõige olulisemad linna ökosüsteemiteenused majanduslikust, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes?

Käesolev magistritöö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis on ökosüsteem, selgitatakse lahti ökosüsteemiteenuste mõistet, tuuakse välja ökosüsteemiteenuste erinevad klassifikatsioonid (MEA 2005 ja MAES 2016 järgi), ökosüsteemiteenuste hindamisest ja nende rahalisest vääringust ning uuringute ajaloos. Teises peatükis on ülevaade uurimispiirkonnast, rahvastiku arvust, valitud üldplaneeringutest ja metoodika. Kolmandas peatükis on üldplaneeringute sisuline analüüs, kus on eelnevalt valitud ökosüsteemiteenuste haaval Narva linna, Kiviõli linna ja Jõhvi valla üldplaneeringud läbi töötatud ja kirjutatud välja vastavad seosed ökosüsteemiteenustega, kas kaudselt või otseselt. Neljandas peatükis on näidatud üldplaneeringute ja küsitluse analüüsi tulemused.

Töö autor soovib tänada oma juhendajat Kalev Sepp’a, kes oli käesoleva magistritöö valmimisel suureks abiks. Samuti auto soovib tänada keskkonnaameti ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste töötajaid, kes olid aega leidnud küsimustele vastamiseks.

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE

1.1 Ökosüsteem

Ökosüsteem on paljude liikide füüsikalist ja keemilist keskkonda hõlmav funktsionaalne üksus. Sellest tulenevalt on ökosüsteemi põhi komponentideks anorgaanilisest ainest orgnaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taim- ja loomtoidulised loomad ning orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad seened ja mikroorganismid, aga ka eluta keskkonnad, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik materjal ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad (Sall et al. 2012).

Ökosüsteemiks saab nimetada niitu, metsa, merd, järve ja jõge, nendel ei ole lõplikuid piire.

Ökosüsteemi mõiste pärineb juba aastast 1935, sellel aastal ilmus esimene artikkel „The Use and Abuse of Vegetational Concepts and Terms“ mille kirjutaja oli Briti ökoloog Sir Arthur Georg Tansley ning tema kasutas esimest korda sellist mõistet nagu ökosüsteem. Seega ökosüsteemi mõiste on juba küllaltki vana mõiste, ning seda on erinevat moodi lahti seletanud mitmed teadlased, lähtudes erinevatest aspektidest. Tänapäeva maailmas on ökosüsteemi mõiste üks kõige sagedamini kasutatav termin ökoloogias (Tansley 1935).

Ökosüsteemi defineeritakse kui “funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku” (Masing 1992).

Eluta keskkonnal on ka oluline roll ökosüsteemis, sest just siit saadakse elusaine ehitamiseks vajalikud materjalid ja siis tagastuvad elutegevuse käigus tekkinud lõppsaadused (Masing 1992).

Ökosüsteemid liigitatakse päritolu, suuruse ja oleluskeskkonna järgi. Tekkimise järgi võib jagatakse looduslikeks ja antropogeenseteks ökosüsteemideks. Veekogud ja metsad on looduslikud ökosüsteemid ning need on inimtegevustest väga vähesel määral mõjutatud. Antropogeensed ökosüsteemid on tekkinud intensiivse inimtegevuse tagajärjel (nendeks on linnaalad ja põllumaad) (MEA 2005).

Kõik inimesed on ökosüsteemi osad ning inimestel on eetiline kohustus ja praktiline vajadus hoida ökosüsteeme, seda nii praegustel kui ka tulevastel põlvkondadel. Ökosüsteemi looduslik toimimine toetab inimkonna majandustegevust, elukvaliteeti aga ka sotsiaalset sidusust. On olemas ökosüsteeme, mis on puutumata inim- ja majandustegevusest, kuid pole olemas ühiskonda ning toimivat majandussektorit ilma loodusliku kapitalita. Ökosüsteemide säilimine on inimkonna heaolu ja eksistensi aluseks ja seda mitte vaid arengumaades vaid ka siinsamas Euroopas ja Eestis (Sall et al. 2012).

1.2 Mis on ökosüsteemiteenused?

Inimestele heaolu tagamiseks on vaja hästi toimivaid ökosüsteeme. Teisisõnu võib ökosüsteemiteenuseid nimetada hüvedeks, mida pakuvad inimkonnale ökosüsteemid. Ökosüsteemiteenused on joogivesi, toit, rekreatsioon, üleujutuste vastane kaitse, rekreatsioon, müra regulatsioon (MEA 2005).

Sellist terminit nagu ökosüsteem hakati kasutama juba 1970. Aastatele, kuid fookuse alla on see sattunud alles 2000. Aastatel. Sellel ajal kasvas hulganisti teadusartiklite ja uuringute väljaannete kogus, kus räägiti sellest teemast.

2001-2005 aastatel koostati aastatuhande ökosüsteemide hindamise aruanne – Millenium Ecosystem Assesment (MEA), mille koostamisel osales üle 1300 teadlase. Aruande koostamisel hinnati olemasolevate ökosüsteemide seisundit ja nende poolt pakutavaid teenuseid.

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud või sotsiaalsed hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad (MEA 2005).

Ökosüsteemiteenuste mõiste alla kuuluvad looduse saadused ja teenused, mida ökosüsteemid pakuvad. Saadusteks nimetatakse asju, mida inimesed saavad otseselt kasutada nagu näiteks vesi, puit, toorained. Teenusteks nimetatakse funktsioone, mis toetavad inimeste elu Maal näiteks müra regulatsioon, õhusaaste, kliimaregulatsioon (Barbier 2007).

Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest asjadest, vaid ka tervisest ja puhtast ning hoitud elukeskkonnast, headest sotsiaalsetest suhetest, turvatundest, samuti vabadusest iseseisvalt valikuid teha ja tegutseda, jagunevad ökosüsteemiteenused mitmeks hüveks, mis on toeks inimkonna heaolule. MEA (Aastatuhande ökosüsteemi aruanne) jagab ökosüsteemi teenused nelja rühma (Joonis 1) (MEA 2005):

1. Tugiteenused (supporting services) – teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees elupaigad 2. Reguleerivad teenused (regulating services) – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine 3. Varustusteenused (provisioning services) – teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena 4. Kultuuriteenused (cultural services) – teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks.

Joonis 1. Ökosüsteemiteenuste rühmad (Viva Grass 2018).

1.3 Ökosüsteemide poolt pakutavad teenused

Hästi hoitud looduskeskkond varustab inimesi erinevate teenustega, mis teevad elukvaliteeti rikkamaks. Teenused mida pakub ökosüsteem on väga mitmekülgsed – keerukad bioloogilised protsessid, mis kujundavad aineringet, mullateket ja puhta vee saamist kuni inimesi inspireerivate maastike või hämmastavate looduse vaatemängudeni. Allpool olevas tabelis (Tabel 1) on välja toodud ökosüsteemiteenused vastavalt millenniumi ökosüsteemide hinnangu aruande klassifikatsioonile (MEA 2005), tabelis jaotatakse teenused nelja rühma (Sall et al. 2012).

Tabel 1. Ökosüsteemi teenuste klassifikatsioon näidetega (MEA 2005)

Reguleerivad teenused Varustusteenused Kultuuriteenused Tugiteenused Rekreatsioon ja Kliima reguleerimine Toit ökoturism Mullateke Spirituaalsed ja religioossed Vee regulatsioon Joogivesi väärtused Fotosüntees Õhu kvaliteedi regulatsioon Energia Esteetilised väärtused Primaarproduktsioon Haiguste ja kahjurite regulatsioon Kiudmaterjalid Haridus Aineringed Biokeemilised ühendid, Kultuuriline Vee puhastamine looduslikud ravimid mitmekesisus Veeringe Jäätmete lagundamine Geneetiline ressurss Tolmeldamine Erosiooni pidurdamine

1.3.1 Tugiteenused

Tugiteenused on kõikide teiste ökosüsteemiteenuste aluseks, ilma nendeta ei ole võimalik pakkuda ökosüsteemil ka teisi teenuseid. Tugiteenused toetavad ökosüsteemiteenuste alaliike. Võib öelda, et tugiteenused on inimkonna heaolu ja eksistentsi vundamendiks.

Mullateke on ökosüsteemi toetav teenus. Tänu sellele, et mul olemas on, on võimalik inimkonnal kasvatada toiduks vajalike kultuure ja materjali kiudu. Mulda peab õigesti harima, kui seda valesti teha võib tekkida pinnase erosioon ja langeda mullaviljakus, kuumates kliimavööndites võib tekitada ka kõrbestumise (Sall et al. 2012).

Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus. Tänu sellele, et paistab päike ning looduses tekib CO2 toimub orgaaniliste ühendite tootmine ning taimede kasv. Primaarproduktsioonil on suur mõju toiduahelale. Seega sõltub primaarproduktsioon bioloogilisest mitmekesisusest. Kõiksugused muutused maakasutuses, kliimas, õhu ja pinnase kvaliteedis vähendavad bioloogilist mitmekesisust – kokkuvõttes mõjutab see taimetoodangu produktiivsust (Sall et al. 2012).

Aineringed osutavad üht olulisemad ökosüsteemiteenust. Aineringete katkemine igasuguste tegevuste tõttu võib põhjustada ainete kuhjumise ühes ökosüsteemis ja vaesumise teises. Biosfääri tähtsamateks aineringeteks on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-, fosfori-, lämmastiku-, väävli- ja hapnikuringe. Et toitainete ringlus säiliks on oluline hoida bioloogilist mitmekesisust. Õige aineringlus aitab säilida ka mullaviljakusel. Seened, mikroorganismid ja mullas elavad selgrootud on orgaanilise aine lagundajad, muudavad elutegevuseks vajalikud toitelemendid taimedele taas omastatavaks. Bakteriliigid fikseerivad õhus oleva lämmastiku ning muudavad selle taimede jaoks kättesaadavaks. Denitrifitseerijad bakterid redutseerivad nitraadid ja nitritid gaasilisteks ühenditeks. Maade ja põldude harimisel tuleb meeles pidada, et ebasobivad põlluharimisvõtted võivad põhjustada näiteks fosfori ja lämmastiku kandumise veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist ja vee kvaliteedi halvenemist (Sall et al. 2012).

1.3.2 Reguleerivad teenused

Reguleerivatest teenustest saab reeglina inimene kaudselt kasu. Reguleerivaid teenuseid võib käsitleda kui looduse poolt pakutud tasuta teenused, mis aitavad säilitada sobilikku keskkonda ühiskonna arenguks ning on baasiks varustusteenustele.

Võtmeökosüsteemid kliima regulatsioonis on metsad, rabad ja ookeanid, sest need on suurimad süsiniku talletajad. Kuivendatud soodest võib vabaneda atmosfääri aastas CO2 kogus, mis on võrreldav siselennuliikluse poolt emiteeritud kogustega Euroopas (EASAC 2009).

Linnades temperatuuri ja niiskuse reguleerijateks on rohealad – alandavad suvel kõrget temperatuuri tänu vee aurumisele lehepindadelt.

Haiguste ja kahjurite regulatsioon ökosüsteemise sõltub röövloomade, saakloomade ja parasiitide omavahelistest suhetest ja kaitsemehhanismidest. Õhutemperatuuri tõus on põhjustanud malaaria leviku piirkondadesse, kus malaariad varem ei elanud.

Samuti üks olulisematest rollidest on veeringe teenusel, kuna see reguleerib puhta vee koguse ja selle pakkumist maailmapildis. Tänu muldkatele ja taimedele on see vesi puhastatud, ning samuti maakate koos seal kasvavate taimedega kaitseb vee aurustumise eest. Kliimamuutused toovad endaga kaasa kõrbestumise, põud ja erosiooni. Samuti mõjutavad veeringeteenust ka ulatuslikud inimtegevused looduslike veekogude lähedal nagu kuivendamine, vee ületarbimine, mürkainete ja liigsete toitainete vette sattumine jne. Tuleb silmas pidada, et eelnevalt ülesloetletud tegurite põhjal, võib tõusta joogivee hind, ning see võib tekitada konflikte.

Elurikkad ökosüsteemid pakuvad kaitset mitmesuguste loodusjõudude eest, samas kui rikutud ökosüsteemid võivad loodusjõudude toimet isegi võimendada. Mitmekesiste ökosüsteemide tähtsus tõuseb esile just ekstreemsete olude korral, mis – nagu – teada – kliima muutudes pigem sagenevad, tuues kaasa märkimisväärseid kahjusid ja lisakulusid. Näiteks õgvendatud jõesängid ja vett mitte läbilaskvate pindadega linnad on abitud suurte sadude ja tulvavete korral. Metsad mägede ja küngaste jalamil kaitsevad aga erosiooni eest ning nõrgestavad muda- ja lumelaviinide purustusjõudu (Sall et al. 2012).

Veel üks reguleerivatest ökosüsteemi teenuste liigist on putukate tolmeldamine, tänu sellele saab kasvatada põllumajandussaadusi. Peaaegu kõik meie igapäevases tarbimises olevad ja põldudel kasvavad taimed vajavad tolmeldamist. Elupaikade hävimine ning pestitsiidide kasutamine viis mitmes Euroopa kohtades tolmeldajate putukate koguse ja mitmekesisuse languse (Sall et al. 2012). See on mõjutanud ka majandust, kuna vähenes saagikus ja tõusis turuhind.

1.3.3 Varustusteenused

Varustusteenused tagavad kaupade nagu toit, vesi, puit, kiud, maavarade olemasolu, mida kasutab inimene. Metsast saab raiuda ja töödelda puitu, mida kasutada hiljem ehitusmaterjalina või ahjus põletades kütte materjalina, kuid ökosüsteemi teenusena mets reguleerib mikrokliimat, säilitab süsiniku ringet ja veeringet.

Olulisim varustusteenus on toit, millega inimkonda varustavad ökosüsteemid. Maailmas on teada rohkem kui 6000 taimeliigi, mida kasvatatakse inimeste poolt, kuid nendest ainult umbes 30 kultuurtaime annavad 95% toidust saadavast energiast (EASAC 2009).

Kui looduslikud liigid kokku panna, siis saab aretada uusi sorte ja tõuge. Taimed ei ole ainult toiduks ja iluks vaid nendes peitub ka energia, mida saab ära kasutada. Puit on taastuv energiaallikas, aga näiteks turvas on taastumatu energiaallikas. Inimkond vajab riideid, riideid saab õmmelda kiudmaterjalidest, kiudmaterjalidega varustab inimkonda samuti ökosüsteem. Taimedelt ning loomadelt on saadud mitmesuguseid erinevaid biokeemilisi ühendeid, mille komponente kasutatakse ära ravimite ja näiteks ka kosmeetikatoodete tootmiseks.

1.3.4 Kultuurilised teenused

Kultuurilisteks ökosüsteemiteenusteks nimetatakse mitte materiaalseid hüvesid. Kultuurilised teenused on seotud inimeste hingeliste, religioossete ja esteetilise väärtustega. Kultuuriliste teenuste alla kuulub ilu, inspiratsioon ja lõõgastumisvõimalused, mis kõik mõjutavad inimeste rahulolu ja elukvaliteeti. Mitmed kultuurid on ökosüsteemide spirituaalsed ja religioossed väärtused.

Inimkonna probleemide lahendamisele, aitaks palju kaasa looduses toimivate protsesside tundma õppimine. Kaks miljonit last aastas sureb haigustesse, nagu rõuged, punetised ja läkaköha, mida saab tänapäeval ennetada vaktsiinidega (Ninan 2009). Seda teemat on ka uuritud, miks arenguriikide külades puuduvad ravimid, uuringud näitasid, et jahutussüsteemide puudumise tõttu.

Kesk- ja Lõuna Aafrikas kasvab taim nimega Myrothamnus flabellifolia. Eelpool nimetatud taime kude saab kuivatada kargeks nii hiljem uuesti elustada, ning sellega isegi ei kaasne taime raviomaduste halvenemist, seda vaid suhkru tõttu mida see taim põuaperioodil toodab. Arvestades selle taime eripärasid ja tema omadust hakati looma külmutamist mitte vajavaid

15 vaktsiine. Valmistamisel moodustatakse inertsed kerad või suhkrupiisad, pakitakse neid süstidesse ning neid saab hoida arsti apteegis kuid, kui mitte aastaid (Ninan 2009).

1.3.5 Ökosüsteemi pahateenused

Ökosüsteemi teenuste kohta võib teisisõnu öelda küll, et need on looduse poolt pakutavad hüved, kuid need ei pruugi olla alati positiivsed. Ühel hetkel võivad kõik need hüved olla ohtlikud inimese enesetundele, tervisele või varale. Näiteks hooldamata pargid kus kasvavad tihedad põõsad ja puud, tekitavad inimestel natukene rohkem ohutunnet kui hõredamad ja selgemad pargid. Häirib just inimeste turvatunnet ning vähendab piirkonna turvalisust. Teisest küljest on sellised pargid väga tähtsad ja head õhu puhastajad ja mikrokliima reguleerijad.

Ökosüsteemi talitlust, mida inimesed tajuvad negatiivsena, isegi kui tegemist võib olla vajaliku teenusega, nimetatakse ökosüsteemi pahateenusteks (Lyytimäki & Sipilä 2009).

Võib tunduda, et ökosüsteemi pahateenused on ökosüsteemi teenuste autonüümid, kuid see ei ole päris nii, kuigi mõned inimesele ebameeldivad teenused on samasugused. Näiteks ilusa loodusega ja mitmekesise keskkonnaga alad pakkuvad inimesele rahulolu, kuid teisest küljest vaadates seal võivad elada loomad, kes levitavad haigusi või kasvada taimed, mis põhjustavad inimestele allergiat. Sipelgakuhilad on metsas loomulikud asjad ja neid on lausa huvitav metsas vaadata, kuid näiteks enda hooldatud koduõues tekitavad need ainult pahandust ja nendeks inimesed üritavad lahti saada. Siilid, kes aias teostavad kahjuritõrjeteenust levitavad puuke ja nende haigusi (Sall et al. 2012).

Sellepärast tuleb ökosüsteemide kaitsmisel teada, mis hüvesid ja mis inimelu segavaid faktoreid või ühed või teised ökosüsteemid põhjustada. Eriti suurt tähelepanu tuleb sellele pöörata linnade planeerimisel, kus on oluline tagada tervisliku linnaökosüsteemi (Sall et al. 2012).

Linnakeskkonnas võib pahateenuseid jagada kahte rühma, nendeks on esteetilised ja heakonnaprobleemid, tervise ja turvatunde probleemid ning majanduslikeks probleemideks (Lyytimäki 2008)

Riisumata või korrastamata parke, ning kus on liiga palju alustaimeid peetakse üldiselt koledateks ja ebameeldivateks paikadeks, kus inimeste turvatunne on madal. Ringi hulkuvad kodutud koerad või muud metsloomad hirmutavad inimesi, kes jalutavad pargis. Võivad kaasneda ka majanduslikud kulud, näiteks auto klaasi väi värvkate rikkumine linnu väljaheidetega, mis ei olnud õigel ajal auto pealt ära koristatud. Majanduslik kahju on ka see, et võivad ilmneda hindade langused antud piirkonnas, kuna piirkond ei tõmba uusi inimesi juurde vaid peletab hoopis eemale (Lyytimäki & Sipilä 2009).

Pahateenused ei esine alati linnas, neid esineb hulganisti ka väljaspool. Mitmesugused kahjurid ning seen-, bakter- ja viirushaigused vähendavad põllumajandustoodangut või mõningatel juhtudel hävitavad selle. Pestitsiidide kasutamisega saab kahjuritest lahti, kuid see võib olla resistentsuse arenemise põhjuseks, tuleb võtta uued ja inimtervisele ohtlikumad kemikaalid kasutusele. Samas kasvav umbrohi põllul vähendab saagikust, sest kasutab mullas olevaid toitaineid ja konkureerib põllukultuuridega päikesevalguse ja vee pärast (Zhang et al. 2007).

Sellega peab kahjuks või õnneks leppima ning arvestama, et positiivsed kui ka negatiivsed ökosüsteemi teenused on ökosüsteemide loomulikud osad. Negatiivseid hüvesid peab käsitlema tervikpildi arvestades ning ei tohi ületähtsustada. Nende puhul on tegemist inimese vajadusest lähtuva hinnanguga ökosüsteemi teenustele, mitte kogu eluslooduse toimimiseks vajalike eeldustega (Sall et al. 2012).

1.3.6 Linnas tähtsamad ökosüsteemiteenused

Linnad võivad ruumiliselt piiritleda sõltuvalt riigi sotsiaalsest ja poliitilisest korraldusest, elanike arvust või tihedusest või neid saab kaardistada maakatte ja maakasutuse teabe abil. Igal

17 juhul on võimalikud mitmed piiritlemisskeemid, mis sõltuvad sisuliselt kontekstist ja eesmärgist. Linnade ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise sõltub linna ökosüsteemi piiritlemise hindamise poliitilistest küsimustest, erinevate sotsiaalökoloogiliste protsesside skaalast ning hindamiseks kättesaadavatest näitajatest. Euroopa komisjon on töötanud välja MAES ökosüsteemiteenuste klassifikatsiooni, mis põhineb CICES (2012) klassifikatsiooni taustal. CICES (2012) ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon erineb teistest klassifikatsioonidest selle poolest, et ökosüsteemiteenuste klassifitseerimisel lähtuti inimkonnale lõppteenustest, seetõttu on tugiteenused välja jäetud. Linnade ökosüsteemiteenuste näitajate raamistik MAES (2016) sisaldab peamisi näitajaid, mida saab kasutada piirkondade, suurlinnade ja linnakeskuste kaardistamiseks. Raamistik ei hõlma kõiki CICES’i ökosüsteemiteenuseid, vaid ainult neid teenuseid, mis on linnades asjakohased ja olulised. Tabelis 2 on esitatud CICES’i poolt klassifitseeritud põhilised linnaosade ökosüsteemiteenused. CICES on hierarhiline klassifitseerimissüsteem ja see võimaldab veelgi jagada klassid omakorda tüüpidesse, mis on mõne linna ökosüsteemiteenuste jaoks kasulik. Seega vajaduse korral lisatakse CICES’i klassi kohta üksikasjalikumad andmed. Toiduained ja vesi on linnades enim osutavad teenused. Muud varustavad teenused näiteks nagu biomass, puidust toodetud energia ei taastu nii kiiresti, seega neid tuleb rohkem säilitada. Linnade kõige tähtsamad ökosüsteemiteenused MAES 2016 järgi on reguleerivad ökosüsteemiteenused: õhukvaliteedi regulatsioon, müra regulatsioon, temperatuuri regulatsioon ning üleujutuste reguleerivad teenused. Kõige olulisemad kultuuriteenuste teenused on looduspärased puhkused, haridus, ning kultuuripärand (MAES 2016).

Käesolevas töös on kasutatud MAES (2016) linna ökosüsteemiteenuste klassifikatsiooni (tabel 2).

Tabel 2. Tähtsamad ökosüsteemiteenused linnas. Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon (MAES 2016)

TÄHTSAMAD LINNALISED ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED VARUSTUSTEENUSED REGULEERIVAD TEENUSED KULTUURITEENUSED Toidu teenus: köögiviljad, Turismi ja vaba aja veetmise puuviljad Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus teenused Toidu teenus - põllumajanduskultuurid Müra vähendamise teenus Tervise edendamise teenus Joogivesi - pinnasevesi Üleujutuste kaitse teenus Esteetika pakkumise teenus Kultuuri, kunsti, disaini Joogivesi - põhjavesi Tolmeldamise teenus inspireerimise teenus Spirituaalne kogemuse Tööstuslik vesi Elurikkuse toetamine pakkumise teenus Keskkonnahariduse Veeringluse regulatsioon (tulvaveed) pakkumise teenus Kliima regulatsiooni teenus: a) globaalne kliimaregulatsioon Teadustegevuse läbiviimise b) mikrokliima regulatsioon võimaldamise teenus

1.4 Ökosüsteemiteenuste hindamine. Kuidas hinnata ökosüsteemi?

1.4.1 Hindamine

Ökosüsteemiteenuste hindamise eesmärgiks on tähtsuse näitamine ühiskonnas. Samuti pakub see väärtusliku sisendit maakasutuse planeerimiseks kohaliku tasandi otsustajatele. Hinna andmine ökosüsteemiteenustele on väga keeruline ülesanne, mõnes mõttes ka võimatu, selle tegemisel tuleb võtta väga palju tegureid. Ökosüsteemiteenuste hindamine inspireerib kohaliku omavalitsust ning sellest huvitatuid isikuid veel rohkem tundma muret piiratud ressursside säästlikust kasutamisest ning bioloogilise mitmekesisuse säilimisest. Maaelu ja linnade arengut, saab vajadusel sättida nii, et oleks tagatud jätkusuutlik keskkond elu arenguks (Chen et al. 2009).

1.4.2 Ökosüsteemiteenuste rahaline vääring

Arvatakse, et rahaliselt hinnaga ökosüsteemiteenuseid ei ole päris õige ja see on praktikas teostamatu. Tavaliselt on need tavapärasele finantsmajandusele lisanduvad hüved, mida tihti peale ei märgatagi, et need olemas on, kui nad on olemas. Ökosüsteemi teenustega turul ja poes ei kaubelda, seega nendel puuduvad nii öelda turuhinnad, seetõttu teenused, millest me saame oma igapäevases elus ei kajastu meie igapäevases arvepidamises, ilmselt selle tõttu neid ka alahinnatakse (Euroopa Komisjon 2011).

Inimkond peab aru saama, et enam ei saa jätkata planeedi ekspluateerimist, ilma selleta, et selle eest maksta. Kui ökosüsteeme mitte kaitsta, muutuvad ökosüsteemide poolt pakutavad teenused haruldasemaks ja kallimaks (Euroopa Komisjon 2009).

Näiteks maksame praegu harva veevarustuse eest selle tegeliku hinda ja see ei pruugi jääda sellisena alatiseks (Euroopa Komisjon 2009).

Kuna ökosüsteemid on majanduslikult väärtuslikud, tuleks neid hinnata majandusmeetmega ning leida nendele rahaline väärtus (EASAC 2009).

Ökosüsteemi kaupade ja teenuste rahalisesse väärtusesse ümber arvutamine on keeruline ülesanne. On teostatud esialgseid arvutusi, ning need on näidanud, et selliste hüvede väärtused võivad olla triljonitesse eurodesse aastas. Costanza et al. (1997) viidud läbi uuring näitas, et ökosüsteemiteenuste väärtus biosfääris on hinnanguliselt 33 triljonit USD aastas, mis on 1,8 korda suurem kui globaalne sisemajanduse kogutoodang (SKT).

Ökosüsteemi teenuste rahalise hindamise jaoks on olemas kuus peamist meetodit:

1. Välditud kulud – arvutatakse välja, kui palju ühiskond peaks rahaliselt panustama jälgitava ökosüsteemi teenuse puudumisel (näiteks kui palju läheks maksma joogivee igapäevane filtreerimine juhul, kui looduslikud süsteemid seda teenust enam ei pakuks).

2. Asenduskulud – teenused, mida saab asendada tööstuslike teenustega (veepuhastusjaamade rajamised)

3. Kaudne kasu – teenused võimaldavad kõrgemat tulu mõnes majandustegevuses (puhtas vees kala kasvab paremini)

4. Reisikulu – teenuste tarvitamine võib olla seotud reisimisega, millega kaasnev kulu transpordile võib olla vaadeldav kui ökosüsteemi teenus. Näiteks puhkealadele jõudmiseks liigub tihti suur kogus hüvet ühest kohast teise just reisimise kulude näol.

5. Naudingu hinnad – inimesed maksavad tihti teatud toodete eest nende emotsionaalse väärtuse tõttu rohkem. Näiteks on ilusat vaatega kinnisvara tihtipeale kallim kui samaväärne maatükk ilma vaateta.

6. Ettemääramatud hinnangud – nõudlus ühe või teise teenuse järele võib tuleneda oletavate stsenaariumite põhjal, mis hindavad mingil määral ka alternatiive: kalatööstus võib olla valmis maksma näiteks suurema kalasaagi eest või külastajaid looduspargile suurema ligipääsu eest.

1.4.3 Hindamismeetodid

Ökosüsteemi hindamiseks on kasutusele võetud mitmed erinevad meetodit (joonis 2) (Viva Grass 2018).

1) biofüüsikaline 2) sotsiaalne lähenemine 3) majanduslik lähenemine

Iga nendest meetoditest täiendab üksteist, kuid analüüsimisel lähtutakse erinevatest teguritest, mistõttu võivad erineda ka analüüside tulemused. Majanduslik ja sotsiaalne lähenemine on seotud hüvedega, mida pakutakse ühiskonnale erinevaid sihtrühmi puudutades ning toetades otsuste tegemist, mis on seotud maakasutusega. Biofüüsikaline lähenemine aitab aru saada ökosüsteemide töötamist erinevate liikide, elupaikade ning pinnakate tähtsust ökosüsteemi teenustele. Ökosüsteemiteenuste hindamine on esmakorda vajalik hüvede kaardistamiseks, mis

21 on looduse poolt pakutud. See aitab kaasa loodusvarade ja maavarade kasutuse regulatsiooni määramisele, ning sellest edasi looduskaitse poliitika kujundamisele ning otsuste tegemisele (Viva Grass 2018).

Biofüüsikalise meetodiga hinnatakse ökosüsteemi suutlikust osutada inimestele ökosüsteemiteenuseid ja maa pealt saadava kasvava toodangu mahu hindamiseks. Kogutud andmeid koondatakse tabelitesse, ning neid on võimalik kasutada. Neid avaldatakse kui statistikat või vaatluse abil saadud andmeid. Selliste andme koguste miinuseks on rohkel aja vajadus ja tuleb teha rahalisi kulutusi. Sellele alternatiiv variant andmete kogumiseks on eksperthinnangute küsimine. Eksperdid annavad igale hinnatavale teenusele numbrilise tähenduse, need andmed koondatakse tabelitesse (Viva Grass 2018).

Nagu on teada siis turuhinna andmine ökosüsteemiteenustele on probleem. Kuna puudub turuhind, siis puudub ei ole võimalik välja arvutada ökosüsteemi teenuste pikaajalist väärtust ja arvestada sellega majandusarvestuses ja prognoosides. Inimestel on harjumus saada teenuseid tasuta ja keegi ei mõtle tagajärgedele. Vaatamata sellele ökosüsteemiteenuste kasutamine aina suureneb, ning see võib kaasa tuua mitmeid pöördumatuid muutusi (TEEB 2010).

Sellepärast on väga oluline mõista loodusliku algkapitali ja tagada ökosüsteemide jätkusuutlikus ja säilitada bioloogiline mitmekesisus (MEA 2005).

Joonis 2. Ökosüsteemi teenuste hindamisemeetodid (Viva Grass 2018).

1.5 Esimesed uuringud ökosüsteemiteenustest

Linnalistest ökosüsteemi teenustest hakati kirjutama artikleid esimest korda aastal 1990-ndatel aastatel. Näiteks Bolund ja Hunhammar (1999) tegid uuringu linna ökosüsteemide poolt pakutavatest teenustest. Artiklis on kirjutatud Rootsi riigis asuvas Stockholmi linna ökosüsteemiteenustest. Uuringus käsitleti seitse erinevat ökosüsteemi: vooluveekogud, järved, meri, märgalad, haritav maa, linnamets, puud tänavatel, pargid, muruväljakud. Uuringute käigus selgus, et eelpool loetletud ökosüsteemid pakuvad Stockholmis kuus erinevat teenust: õhu puhastamine, mikrokliima reguleerimine, sadevee reguleerimine, müra reguleerimine, reovee puhastamine, vaba aja veetmise võimalusi ja kultuurilisi teenuseid. Uuringud näitasid, et ökosüsteemi teenustel on väga oluline mõju inimeste elu parandusele ning ökosüsteemi teenustega tuleb arvestada juba üldplaneeringute koostamisega (Bolund & Hunhammar 1999).

2. MATERJAL JA METOODIKA

2.1 Uurimustöö piirkond

Uurimustöö piirkonna valikul tegin mugavusvaliku alusel, et olen ise Ida-Virumaal sündinud ja jäin Ida-Virumaale elama.

Ida-Virumaa asetseb Eesti kirdeosas piirnedes põhjast Soome lahe, lõunast Peipsi järve ja Jõgeva maakonnaga, idast Narva jõe ja Venemaaga ning läänesuunast Lääne-Viru maakonnaga. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, mis moodustab 7,4% riigi pindalast. Ida-Virumaad võib tinglikult jagada kaheks regiooniks: linnastunud ja tööstuslikuks põhjaosaks ning metsaseks ja soiseks lõunaosaks (Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020 2012).

Reljeef on tasane ning suures osas soine (Puhatu soostik, Selisoo matkarada ja Muraka raba). Iseloomulik on Soome lahe kaldal kõrguv Balti klindi osa (pankrannik). Põlevkivi on Ida- Virumaa olulisim loodusressurss, millest toodetakse valdav enamus Eestis tarbitavast elektrienergiast ning millest saadud tooted on maakonnale ja Eestile tervikuna olulisteks ekspordiartikliteks. Olulise osa Ida-Virumaast moodustavad põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud alad (Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020 2012).

Rahvastik

Ida-Virumaal on rahvaarvu dünaamika olnud viimastel kümnenditel selgelt negatiivne. Siiski on rahvaarvu languse trend näidanud viimastel aastatel raugemise märke. Praeguseks hetkeks on seisukord selline, kus viimase kahekümne aasta jooksul on Ida-Virumaa rahvastik vähenenud ca Narva linna elanikkonna mahus.

Seisuga jaanuar 2017 elab Ida-Virumaal 143 880 inimest (Eesti Statistika 2017).

Loodusressursid ja looduskeskkond

Ida-Virumaa keskkonna ja loodusressursside valdkonnas omab konkurentsitult olulisimat mõju põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine mõjutab maastikke, veeressurssi, põllumajanduslikku ja metsanduslikku ressurssi ning põlevkivi kasutamine omakorda õhukvaliteeti. Kaevandatud alade ning tööstuslikust kasutusest välja jäänud alade taaskasutuselevõtt peab olema aktiivne ja mitmekesine (Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020 2012).

Oluline on tagada maakonna elanikele puhta õhu ja joogivee kättesaadavus ka väljaspool suuremaid asulaid. Maakonna metsasus vajab säilitamist vähemalt praegusel tasemel. Väljakutseks on traditsiooniliste kõrvale uue energeetiliste ressursside kasutuselevõtmine maakonnas. Keskkonnavaldkonnas on oluliseks inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamine nii maa- kui linnapiirkondades (Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020 2012).

Omavalitsusüksused Ida-Virumaal

Pärast 2017 aasta toimunud liitusid Ida-Virumaa omavalitsusüksused. Hetkseisuga on Ida Virumaal 8 omavalitsusüksust (Joonis 3), milles on neli linna ja neli valda.

Omavalitsuslikud linnad on: Kohtla Järve, Narva, Narva Jõesuu, Sillamäe

Vallad: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald

Joonis 3. Ida-Virumaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi.

2.2 Analüüsitavavad üldplaneeringud

Käesoleva magistritööks vajalike analüüsitavaid omavalitsuste üldplaneeringuid valiti järgmiste kriteeriumite alusel:

1) üldplaneeringu koostamise aasta 2010 või hiljem 2) linna või valla elanike arv, eelistades suuremaid 3) linna või valla geograafiline paiknemine

Kontentanalüüs tehakse omavalitsuste üldplaneeringute põhjal. Kohaliku omavalitsuste kodulehtedel on saadavad järgmised linnade üldplaneeringud, mis on võetud käesoleva magistritöö analüüsitavateks materjalideks:

1. Kiviõli linna üldplaneering, 2014 2. Narva linna üldplaneering, 2012 3. Jõhvi valla üldplaneering, 2013

2.3 Metoodika

Käesoleva töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati kontentanalüüsi ja kvalitatiivset uurimismeetodit.

Kontentanalüüsis olid uurimise alla võetud Kiviõli linna, Jõhvi valla ja Narva linna üldplaneeringud. Eelnevalt olid kirjanduse abiga valitud välja linnades tähtsamad varustavad, reguleerivad ja kultuurilised ökosüsteemiteenused.

Varustusteenused: toiduteenus (köögiviljad, puuviljad, põllumajanduskultuurid), joogivee teenus (pinnasevesi, põhjavesi).

Reguleerivad teenused: õhukvaliteedi regulatsiooni teenus, müra vähendamise teenus, üleujutuste kaitse teenus, tolmeldamise teenus, elurikkuse toetamise teenus, veeringluse regulatsiooni teenus (tulvaveed), globaalse ja mikrokliima regulatsiooni teenus

Kultuuriteenused: turismi ja vaba aja veetmise teenused, tervise edendamise teenused, esteetika pakkumise teenus, kultuuri, kuntsi ja disaini inspireerimise teenus, spirituaalse kogemuse pakkumise teenus, keskkonnahariduse pakkumise teenus, teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus.

Kontentanalüüsi käigus otsitakse ökosüsteemi teenuse nimetust otsingusõnadega üldplaneeringutes, ning neid mida otsingusõnadega otseselt ei leitud interpreteeritakse. Interpreteerimise käigus otsitakse üldplaneeringutes loogilisi seoseid ökosüsteemiteenustega, ning tõlgendatakse need lahti. Näiteks: tolmeldamise teenust ükski üldplaneering ei käsitle, kuid kaudselt on pööratud väga palju tähelepanu üldplaneeringutes rohevõrgustike ja kaitsealade säilitamisele ja loomisele, mis soodustavad tolmeldamist. Üleujutuste kaitse teenust samuti ükski üldplaneering otseselt ei käsitle, kuid palju pööratakse tähelepanu sadevee juhtimisele õigetesse kohtadesse, vajalike kuivenduskraavide loomisele ning linnas sadeveetorustiku vahetusele ja paigaldusele. Tõlgenduse käigus selgub, et kui otseselt pole ökosüsteemi teenusega seost olemas, siis mõni teema võib sellega haakuda.

Teine analüüsi osa on küsimustiku koostamine (lisa 1) ja vastajate valiku tegemine keskkonnaameti ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste alusel. Küsimustik saadeti Jõhvi vallavalitsusse, Lüganuse vallavalitsusse, Toila vallavalitsusse, Narva linnavalitsusse, Narva- Jõesuu vallavalitsusse ja keskkonnaameti erineva osakondade töötajatele. Küsimustik koosneb neljast küsimusest, mis on vormistatud Word formaadis ja mõeldud arvutis vastamiseks, ning vastustega faili tagasi saatmiseks. Küsitletud oli kokku 25 inimest, kes pärinesid keskkonnaametist ja kohalikudest omavalitsustest. Küsitletavate valim moodustus vastavalt Ida- Virumaa piirkonnas asuvates kohalikudes omavalitustes töötavatest inimestest. Kuna oli tähtis ka keskkonnaameti töötajate arvamus, siis küsimustik oli saadetud ka keskkonnaameti töötajatele. Küsitlus oli teostatud emaili ja täiendavalt ka telefoni teel küsimuste täpsustamiseks. Küsitletavatele oli esitatud neli küsimust. Esimeses küsimuses paluti küsitletavatel hinnata linnaliste varustavate, reguleerivate ja kultuuriliste ökosüsteemiteenuste olulisust kolme pallise skaala järgi. Teises küsimuses oli vaja vastata valikvastustega „JAH“ või „EI“ küsimusele: „Milliste varustavate, reguleerivate ja kultuuriliste ökosüsteemiteenuste seisundit ja parendamist tuleks suunata üldplaneeringuga“. Kolmandas küsimuses paluti vastajatel hinnata linna varustavaid, reguleerivaid ja kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid majandusliku, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes. Neljandas küsimuses küsiti kas vastajad on varem kuulnud ökosüsteemiteenuste või looduse poolt pakutavate hüvede kontseptsioonist.

Tulemuste saamiseks koostati tarkvara Microsoft Office Excel’s vastavaid tabeleid, kus liideti erinevate inimeste ühesugused vastused kokku, mille tulemusel saadi ühesuguste vastuse protsent, ning selle põhjal koostati vastavaid diagramme. Küsimustele vastuste analüüsimiseks ja vastuste põhjal diagrammide koostamiseks kasutati arvuti tarkvara Microsoft Office Excel 2016.

3. ANALÜÜS

3.1 Üldplaneeringute sisuline analüüs

Järgnevalt analüüsitakse Jõhvi valla, Kiviõli ja Narva linna üldplaneeringuid, ning analüüsitakse kas nendes üldplaneeringutes on linna ökosüsteemide tähtsamaid teenuseid käsitletud otseselt või millised on linna ökosüsteemide teenustega haakuvad teemad.

3.2 Varustusteenused

3.2.1 Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad

Maa ökosüsteemid annavad inimkonnale mitmesuguseid hüvesid, neid nimetatakse veel ka kaupadeks. Üks olulisemaid teenuseid on ka toit (liha, kala, aedviljad). Toiduteenuste all keskendatakse käesolevas töös köögiviljadele ja puuviljadele. Kui inimeste käest küsida, kas teate kust tuleb toit, siis paljude esimene vastus oleks – poest. Suurema tõenäosusega arvatakse ka seda, et kui keegi midagi ise kodus kasvatab siis see peaks olema maitsvam ja kasulikum. Vee kohta sama küsimusele vastates ilmselt esimene vastus oleks – kraanist.

Otseselt käsitletud:

Toiduteenuseid ja täpsemalt köögivilja ja puuviljade kasvatust otseselt Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linna üldplaneeringutes ei käsitleta.

Interpreteerimine:

Kiviõlis asuv õunapuuaia park kujundatakse meeldivaks vabaaja veetmise ja ürituste korraldamise kohaks, arvestades erinevate sihtgruppide vajadusi ja ootusi. Pargiala kujundamisel arvestatakse vajadusega säilitada pargile nimeandvad elujõulised õunapuud (puuvili) (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

Narva linnas on suur rohealade osakaal. Narva linna üldplaneeringus on rohestruktuurina mõistetud linna siseste suuremate ja väiksemate haljasalade ehk rohealad võrgustiku, olenemata nende tüüpidest ning maakasutusest või maaomandist. Toiduteenuseid Narva üldplaneeringus ei mainita, kuigi selleks oleks võimalus olnud (Narva Linna Üldplaneering 2012).

3.2.2 Toidu teenus: põllumajanduskultuurid

Otseselt käsitletud:

Toiduteenuseid ja täpsemalt põllumajanduskultuuride kasvatust otseselt Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linna üldplaneeringutes ei käsitleta.

Interpreteerimine:

Põllumajanduskultuurid kasvavad põldudel ning, põllumajanduskultuuride saamiseks tuleb arendada ja hoida tegevuses põllumajandust või aiandusmaid.

Kiviõli linna üldplaneeringu neljandas peatükis tuuakse välja üldplaneeringu lahendus juhtotstarvete kaupa. Selles peatükis on esitatud Kiviõli linna olulisemad

31 maakasutustingimused juhtsotstarvete kaupa. Punktis 4.12 tuuakse esile aiandusmaa, kus on öeldud järgmine: „Aiandusmaa on maa-ala, mis on ette nähtud põllumajandussaaduste oma tarbeks kasvatamiseks. Ühtlasi on aiandusmaa kasutuses puhkeotstarbeliselt ja rohealadena.“ Aiandusmaad kavandatakse üksnes taimekasvatuslikul eesmärgil kasutamiseks linnavalitsuse poolt kehtestatud kasutuskorra kohaselt (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

Jõhvi valla üldplaneeringus on kirjutatud juhtotstarbeta maast. Juhtotstarbeta maa alla kuulub põhiliselt hajaasustuses olev maa-ala, millele ei ole üldplaneeringuga määratud konkreetset juhtotstarvet. Sellesse kuuluvad peamiselt põllu- ja metsamaad. Jõhvi vallas on mullad kõrgema viljakusega (keskmiselt 49 hindepunkti) kui Ida Virumaal tervikuna. Varasemalt oli ligi pool Jõhvi valla territooriumist on olnud põllumajanduse tarbeks kasutusel. Põllumajanduse tähtsus langes kui laiendati altmaakaevandused. Altmaakaevandustega rikutakse põldude niiskusereziimi, pinnas on liiga niiske või üldse soine. Eesti elukeskkonnastrateegia aastani 2030 seab metsa kasutamises eesmärgiks majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalusstatud rahuldamise pikaks perspektiivis. Mets peab pakkuma majanduslike hüvesid nagu puit, seened- marjad ja muud metsatooted (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Väärtuslikud põllumaad jaotatakse: 36…40 punkti - väärtuslik põllumaa ja 40 ja rohkem hindepunkte – kõrge väärtusega põllumaa. Kõrge väärtusega põllumaad tuleks heakorrastada ning leida uusi kasutamiseviise. Vajadusel võtta kasutusele meetmed, mis piiravad kaevanduste tegevusi kõrge väärtusega põllumaade läheduses. Tuleb võtta kasutusele abinõud viljaka põllumajandusmaa kui ressurssi taastamiseks ja säilitamiseks, näiteks tuleb vältida ehitamist viljakale põllumaale. Väärtuslikel põllumaadel on sihtotstarbe muutmine üldplaneeringu muutmine (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

3.2.3 Joogivesi – pinnasevesi

Joogivesi on joomiseks sobilik vesi. Joogivesi ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid. Pinnasevesi on praktiliselt sama, mis ka põhjavesi. Pinnasevesi on maapinnalähedasimal vettpidaval kihil lasuv harilikult surveta põhjavesi.

Otseselt käsitletud:

Joogivee- ega pinnaseveeteenust Narva linna, Jõhvi valla ja Kiviõli linna üldplaneeringud otseselt ei käsitle.

Interpreteeritud:

Narva linna üldplaneeringu rohevõrgustiku maakasutuse alade üheks suureks eesmärgiks on pinnase ja põhjavee kaitse. Joogiveena kasutatakse Narvas veepuhastusjaamas töödeldud pinnavett, kuna piirkonnas puudub piisav põhjavee varu. Kuna pinnasevesi saadakse Narva jõest Mustajõe veehaarde kaudu, siis on toorvee kvaliteet mitme näitaja osas selline, mis nõuab spetsiifilist puhastamist. Põhjaveevaru on lubatud kasutada vaid eriolukorras ja põhjavett ei jätku kogu Narva linna veega varustamiseks. Puurkaevud tuleb välja viia kesklinna tiheasustusalalt (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva linna tööstuspiirkonna kohta on koostatud eraldi linna osa üldplaneering, millega tööstuspiirkonna maa-alale on planeeritud rajada uued magistraal veetorustikud. Need on Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringus ette nähtud kõikidele olemasolevatele ja rajatavatele tänavatele, mille ääres asuvad või on planeeritud rajada ettevõtlus-, äri- või elamufunktsiooniga hooneid (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva joogivee kvaliteedi parendamiseks vee puhastamise tõhusamaks muutmiseks on kavas uue veepuhastusjaama rajamine. Pikaajalises plaanis on veevõrgu probleemile lahendamiseks kavas rekonstrueerida kogu ühisveevärk. Veevarustuse lahendamisel tuleb vastavalt Narva Vesi kirjale nr C/748 (04.06.2010) arvestada asjaoluga, et järgmise 20 aasta jooksul Narva linna veetarne on piiratud seoses uue veepuhastusjaama ehitamisega. Ei saa ületada veepuhastusjaama tootmise piiri, milleks on maksimaalselt 20500m3 ööpäevas ehk 860m3 tunnis. Seoses sellega

33 on piiratud Narva linnas suurte suure veevajadusega ettevõtete arendamise planeerimine. Juhul kui vastavaid ettevõtteid on linna siiski vaja rajada, siis ettevõtted saab ehitada võimalusega, et nad ehitavad endale ise puurkaevu enda veevajaduse rahuldamiseks või tuleb põhjalikult arutada uue rajatava linna veepuhastusjaama laiendamise vajadust ning rahastamises võimalusi. Viimases mõeldakse rahastamist kinnisvara arendaja poolt (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Mäetööstusaladel on problemaatiline tagada normidele vastav joogivesi ja kanalisatsioon. Altkaevandatud piirkonna elanikele tuleb rajada ühisveevärk ning tihe- ja kompaktselt asustatud aladel täiendavalt ühiskanalisatsioon. Jõhvi vallas on ühisveevarustuse või selle võimalusega kaetud praktiliselt kogu valla elanikkond (umbes 99%). Ühisveevärk on olemas nii Jõhvi valla kui ka suuremale osale Jõhvi valla külade elamutel. Ühisveevärgi rajamise põhjuseks hajaasustuspiirkondades on asjaolu, et seoses kaevandustegevusega on elamute joogiveekaevud jäänud kuivale või ei vasta veekvaliteedi normidele (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Jõhvi vallas planeeritakse ehitada Tammiku kaevandusvete regulaator koos Tammiku väljavoolukraavi süvendamisega. Seda saab üldplaneeringus täpsemalt kajastada siis kui on teada, milliseid meetmeid võetakse tarvitusele koos Viru Kaevanduse sulgemisega ja kaevandusvälja uputamisega, et vältida Tammiku kaevandusvälja Jõhvi valla maa-alade üleujutamist. Kui Viru kaevanduse käigud täidetakse veega, siis põhjavesi peaks tõusma kaevandamiseelsele tasemele (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Enamus Kiviõli linnast jääb kaitsmata põhjaveega alale, välja arvatud Graniidi tänava piirkond, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Looduskeskkonnakomponentide kvaliteedi hindamiseks on oluline läbi viia põhjavee regulaarne seire. Ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude vee kvaliteedi seiret saavad teostada erikasutusluba omavad ettevõtted (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.2.4 Tööstuslik vesi

Otseselt:

Otseselt Jõhvi valla, Kiviõli linna ning Narva linna üldplaneeringutes tööstuslikuvee teenust ei käsitleta.

Interpreteeritud:

Tööstuslik vesi on reeglina reostatud vesi, mis vajab järelpuhastust enne maailma veekogudesse „lahti laskmist“. Sademevesi võib olla samuti reostatud.

2005. aastal viidi läbi Narva linna heitvee puhastusjaama rekonstrueerimine, mille tulemusel suurenes puhastusjaama võimsus. Rekonstrueeritud Narva linna heitvete puhastusjaama võimsus on nüüd 38 500m3 ööpäevas olmereovett ja 7 200m3 tööstusreovett. Narva linna reoveepuhasti võimaldab olme- ja tööstuslike reovete eraldi käitlemist. Puhastusjaama saabuvad olmereoveed ja tööstuslikud reoveed eraldi ja nende töötlemine toimub erinevaid tehnoloogiaid kasutades. Veed liidetakse peale puhastusprotsesside läbimist ja suunatakse Narva jõkke. Narva linnas on ehitatud välja kogu linna hõlmav kanalisatsioonisüsteem. Kahjuks need on ehitatud aastatel 1950-1960 ning praeguseks ajaks vajavad enamus nendest väljavahetamist (ligi 220km torustikku). Tagamaks vee vastavust Vabariigi Valitsuse määruses nr 269 (RT I 2001, 69, 424, RT I 2003, 83, 565, RT I 2006, 10, 67), kehtestatud nõuetele tuleb, suurematele parklatele ning tööstusterritooriumitele näha ette sademeevee puhastid. Rangemad nõuded on esitatud ka näiteks uuselamu piirkondadele, ükskõik millises Narva linnaosas. Kui planeeritakse või rajatakse uuselamupiirkond, siis sinna tuleb rajada vajadusel ka reoveepumpla, mis on ühendatud Narva Vesi lähima ÜVVK kaevuga. ÜVK-s on tõdetud, et Narva elanikkonna reoveehulgad suurenevad nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. Seetõttu on kindlasti olemas suur vajadus laiendada Narva heitveepuhastusjaama.

Kanaliseeritav reovesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määruse nr 269 Heitvee veekogudesse või pinnasesse juhtimise kord ning Narva Linnavolikogu 03.08.2006. a määruse nr 30 viienda jao §32 kuni §42 toodud tingimustele. Tootmise rajamisel, kus ei suudeta tagada reovee vastavust VV määrusele nr 269 ning Narva Linnavolikogu 03.08.2006. a määruse nr 30

35 viienda jao §32 kuni §42 toodud tingimustele, tuleb ette näha kinnistul reovee (mehhaaniline, bioloogiline ja vajadusel keemiline) eelpuhastus (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi vallas on täiendavalt vajalik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine mäetööstusest kahjustatud hajaasustusega piirkondades, kus puudub nõuetele vastava põhjavee kasutamise võimalus ning kus ei ole võimalik reo- ja heitveekäitlemine muul moel. Vastavalt Jõhvi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2011 kuni 2024 on ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni puhul on üheks oluliseks näitajaks teenindatav elanike arv, milleks on vähemalt 50. Ühisveevarustus puudub Kotinuka ja Kose külades. Kotinuka külla ei ole lähiaastatel ühisveevärgi rajamist ette nähtud. Ühisveevärgist ja/või kanalisatsioonist saab rääkida juhul, kui asulate elamud on ühendatud mingi teise asula ühisveevärgi ja/või - kanalisatsiooniga (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Keskkonnaminister on kinnitanud oma 2. juuli 2009 käskkirjaga nr 1080 reoveekogumisalade nimekirja (reostuskoormusega alla 2000 IE). Keskkonnaminister on kinnitanud oma 2. juuli 2009 käskkirjaga nr 1079 reoveekogumisalade nimekirja reostuskoormusega üle 2000 ie (sh Jõhvi reoveekogumisala - Jõhvi linn ja Jõhvi küla, Pargitaguse küla, Pauliku küla, Kotinuka küla ja Linna küla – 13010 ie). Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisel on võetud aluseks nimetatud käskkirjas määratletud reovee kogumisalad43. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni areng määratakse ÜVK AKga ning arengukava kohased tegevused ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Reoveekogumisaladeks (reostuskoormusega alla 2000 IE) on Jõhvi vallas määratud Edise, Kose ja Tammiku. Reoveekogumisaladeks (reostuskoormusega üle 2000 IE) on Jõhvi vallas määratud Jõhvi linn. Jõhvi vallas paiknevad Kahula küla ja Sompa küla on Sompa kogumisala ning Puru küla ja Pargitaguse küla on Ahtme linnaosa koosseisus (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

3.3 Reguleerivad teenused

3.3.1 Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus

Otseselt käsitletud:

Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linnade üldplaneeringud õhukvaliteedi reguleerimise teenust otseselt ei käsitle.

Interpreteerimine:

Autor eeldab, et õhukvaliteedi reguleerimist tagab tööstuse asukoht, haljasalad, rohevõrgustik,

28.11.2011 a kehtestatud Narva linna üldplaneeringu kohaselt oli linna tasakaalustatud arenguks võetud vastu üks mitmest otsusest – tööstusterritooriumide järk-järguline väljaviimine linnast (lk 14). See mõjutab samuti õhukvaliteedi reguleerimist linnades. Narva linnas üheks asustuse suunaks on rohekoridoride olemasolu. Linna rohevõrgustik on puhverala, mis eraldab näiteks suurtootmist elamu rajoonidest õhu saastavatest tegevustest. Narva on tuntud kui Hea Energia linn, mis varustab Eestit suures koguses elektriga. Elektri tootmise tõttu on tekkinud suured tuhaväljad, nende mõistlikuks kasutamiseks on võimalik luua keskkonnasäästliku energiatootmine ja selleks oleks tuulikute rajamine tuuleenergiatootmiseks, mis vähendaks tootmisest tekkivaid saasteainete kogust. Uute tootmishoonete detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel tuleb anda hinnang keskkonna olukorra muutumisele, kus peab olema määratud ka õhusaaste koormuse piirang.

Rohevõrgustik omab väga suurt rolli linna õhu puhastamises. Kuid konkreetsemalt õhukvaliteedi reguleerimisest ei räägitud (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Ehituslubade väljastamisel ja hilisemal ehitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alal on kohustus säilitada kõrghaljastus: kuni 2500m2 suurusel elamukrundil vähemalt 20% ja üle 2500m2 suurusel elamukrundil vähemalt 30% planeeritud krundi pindalast. Muidugi, et on lubatud puude ja põõsaste hilisem juurde istutamine. Jõhvi valla üldplaneering räägib samuti

õhukvaliteedi parandamiseks tootmishoonete välja viimisest linnast eemale, mis mõjutab otseselt õhukvaliteeti. Käesoleval ajal on kavandatud tööstuspark, mis hakkab asuma Jõhvi valla põhja külje all. Tootmismaadel on samuti kohustus vähemalt 25% planeeritud tootmisalast haljastada (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linna üldplaneeringus on samuti kavandatud kõik tootmishooned viia linnast välja, mis oluliselt parandab õhukvaliteedi linnas. Tööstushoonetel ja näiteks Vabaduse pst läänesuunas kavandatud uutel tootmisaladel planeeritakse perspektiivis kasutada rohkelt vertikaalhaljastust müüridel ja piiretel. See mõjub positiivselt nii visuaalsele heaolule kui ka õhupuhastamisele. Kiviõli linnas asuvad kaitsehaljastuse maa-alad, need on eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega maaribad, milles eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest, nagu näiteks tööstuslikust tootmisest või transpordist tekkivate negatiivsete mõjude, üks nendest on ka lõhn, mis levib õhu kaudu. Kiviõli linnas asuvates kaitsehaljastuse maa-alades on keelatud hoonestamine. Kaitsehaljastuste funktsionaalsuse säilitamise eesmärgil tuleks vältida nende läbilõikamist teedega. Kaitsehaljastuse funktsiooni täidavad ka teede ja raudtee äärsetel aladel kasvav puittaimestik ja metsatukad, mille säilitamine on oluline maantee- ja raudteeliiklusest tuleneva müra ja summutamise eesmärgil.

3.3.2 Müra vähendamise teenus. Müra vähendamise võimalusteks on müraallikate, leviku tee, hoonete akustiliste omaduste, mürabarjääride, mürakaartide koostamise kaudu. Oskuslik ja õigeaegne planeerimine võimaldab vähendada elanikke häirivat müra. Oluline on kaasajal enne objektide ehitamist läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis peab sisaldama ka uue objekti (tööstusettevõtte, tee jne) poolt põhjustatava müra hindamist.

Otseselt käsitletud:

Narva linna üldplaneeringus on müra temaatika aktiivselt käsitletud. Tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri loomisel tuleb arvestada mürakaitsete ehitusega ja loomisega. Narva Linna rohevõrgustik mängib olulist rolli puhvrina tootmispiirkondade ja elamute vahel ja töötab

38 kaitsepuhvrina mürakaitse eest. Näiteks on seatud piirangud aia ehitamiseks, mis ei tohi olla kõrgem kui 1,5m, kuid vajaduselt müratõke ehitamisel võib olla see kõrgem kui 1,5m, kuid eelnevalt tuleb seda kooskõlastada linnavalitsusega. Müratõkkeaiad üldplaneeringus soovitatakse paigaldada võimalikult lähedale müraallikale. Võimalusel peab istutama müratõke ja elamu või avaliku tee vahele kõrghaljastus, mis varjaks müratõket. Tootmishoonete territooriumi projekteerimisel tuleb asendiplaani koostamisel arvestada hoone paigutusega nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad jääks tänava poolsesse külge või asuksid kavandatava tootmishoonestuse vahel. Narva linna üldplaneeringus on rohestruktuurina mõistetud linna siseste suuremate ja väiksemate haljasalade ehk rohealade võrgustikku, olenemata nendest tüüpidest, seda sellepärast sest nii avalikud pargid kui ka piiratud kasutusega elamute aiad omavad linnakeskkonnale ühesugust funktsiooni müra kahandajatena. Uute hoonete projekteerimisel, mis asuvad teedele lähemal tuleb kasutada uudsemaid insenertehnilisi lahendusi, näiteks kolmekordsed aknaklaasid jne. Tuleb pöörata tähelepanu ka transpordi kasutamise vajadusele, sellest tulenevalt tuleb tõsta inimesi teenindavad ühistranspordi kvaliteeti. Tootmishoonete ümber luua kaitsekuja, mis takistavad müra edasi levikut (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi valla üldplaneering viitab Eesti Keskkonnastrateegia dokumendile aastani 2030, mille üks eesmärk on ka müra vähendamine. Elamualade rajamisel soovitatakse samuti ehitada või kasvatada haljasriba, mis eraldaks elamualasid müratekke kohtadest (tootmismaad, teed jne). Jõhvis pargitaguse piirkonnas kavandatakse ehitada lasketiir, lasketiiru projekteerimisel tuleb arvestada mürauuringute tulemusi ning näha ette vastavad meetmed müra vähendamiseks normtaseme tagamiseks. Edaspidiste planeeringute koostamisel tuleb teha koostööd ka raudtee infrastruktuuri valdajaga, et planeeringu koostamise ajal võtta juba tarvitusele meetmed raudteest tuleneva müra vähendamiseks (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linn üldplaneeringus, et samuti nõuded tootmishoonete projekteerimisele. On öeldud, et detailplaneerimisel peab arvestama müra edasi levikut takistavate meetmetega. Suuremate parkimisalade puhul, peab arvestama projekteerimisel mürakaitsega, selleks peab olema vähemalt 1,5m laiusega ja kõrgusega põõsastatud eraldusriba. Tänavate haljastamise üks põhimõttest on, et summutada maanteest ja raudteeliiklusest tuleneva müra, tuleb säilitada teede

39 ja raudtee äärsetel aladel kasvav puittaimestik ning tekitada sõiduteeäärne mitmeastmeline kulisshaljastus (madalamad taimed sõiduteele lähemale) (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.3.3 Üleujutuste kaitse teenus

Üleujutusohuga seotud risk on oluline, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a) takistab operatiivteenuste, haiglate, lasteaedade, koolide ja avalike - õiguslike hoonete tööd b) ohustab keskkonnakompleksloa kohustlast käitist või üle 2000 ie puhastit c) vähendab I või II kaitsekategooria liigi levitut tuvastatud elukohal, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale. d) hävitab või kahjustab kultuuriväärtust e) esineb planeeringuga määratud tiheasustusalal f) seab reaalsesse ohtu inimese elu g) takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel

Üleujutused võivad tekkida näiteks merevee tõusmisest või suure hulga sademetest, mida ära juhtimissüsteemid ei suutnud vastavatesse kohtadesse ära juhtida või pumbata.

Otseselt käsitletud:

Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linnade üldplaneeringud üleujutuste kaitse teenust otseselt ei käsitle.

Interpreteeritud:

Autor eeldab, et sadevee ära juhtimissüsteemid kaitsevad üleujutuste eest, viies liigse vee mööda torude linnast välja.

Üleujutusi võib põhjustada ka suurel hulgal sadevesi. Sadeveehulgad Narva linnas on aastate jooksul pidevalt suurenenud (9-15%) peamiselt tänu sõlmitud sadevee kogumise, ärajuhtimise ja puhastamise lepingule AS Narva Vesi ja klientide vahel. Sadevee hulga suurenemise tõttu on keelatud terves linnas täiendava sadevee suunamine ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Narva linna linnaosades Siivertsi, Sutthoffi, Vanalinna, Joaoru, Kreenholmi, Veekulgu Narva jõe äärsetes piirkondade sadevesi tuleb lahendada selliselt, et see suunatakse otse Narva jõkke, nähes ette väljalasul õli- ja liivapüüdurid ning kooskõlastades väljalasu asukoha Keskkonnaameti Viru regiooniga (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Uute elamupiirkondade planeerimisel ja projekteerimisel ning suvilaalade kasutuselevõtul elamualadena tuleb jälgida, et kinnistutel tekkiv sademevesi immutatakse kinnistu piirides. Kinnistute kõvakattega pindade osakaal võiks olla võimalikult väike, et sademevee imbumine ei ole takistatud. Aladel, kus suurte vihmade ja lume sulamisveed kogunevad maapinnale põhjustades ajutisi üleujutusi, tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave või rajades uusi kraave. Vajaduse korral võib kuivendussüsteeme rajada ka drenaaž süsteemidena (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Käesoleva Jõhvi valla üldplaneeringuga määratakse sajuvete kogumise ja ärajuhtimise rajatiste perspektiivne lahendus ning orienteeruv rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise järjekord. Sajuvee ära juhtimiseks on otstarbekas rajada puhastusrajatised, ning neid on otstarbekas rajada Jõhvi valla Ida osas Narva maantee ja Tallinn – Narva maantee vahelisele alale lõuna poole Pühajõge arvestusega, et samale territooriumile on võimalik rajada ka järelpuhastuse tiigid, kust puhastatud vesi juhitakse Pühajõkke (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Järgmiseks suureks teemaks Jõhvi vallas on Pühajõe õgvendus. Pühajõe iga-aastase üleujutuste negatiivse mõju vältimiseks kavandatakse koostatava Ida-Viru maakonna teemaplaneeringuga Pühajõe sängi õgvendamine Jõhvi vallas Tallinn-Narva maanteest põhja pool. Vastava ettepaneku tegi maakonnaplaneeringusse Jõhvi vald. Projekteerimise käigus on vajalik koostada keskkonnamõjude hindamine, võimalike riskide vältimiseks. Õige projekteerimise korral ei mõju see negatiivselt jõele tervikuna ega jõge ümbritsevale rohevõrgustikule (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linna üldplaneering soovitab parklate rajamisel, mis on vähem koormatud kasutada teekatteks asfaldi asemel vett läbi laskvaga kivisillutisega. Tagab vee loomuliku filtreerimist läbi pinnase. Kiviõli linnas on ainult kesklinnas sadevee kanalisatsiooni trassid. Sademeveed suunatakse torustike kaudu linnas ida poole lahtisesse kraavi, mis suubub Purtse jõkke. Ülejäänud linna territooriumil sadeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse nendes piirkondades haljasaladel, seetõttu sademeveed valingvihma kestvuse ajal kanalisatsiooni ei jõua (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

Sadevee ära juhtimiseks ja valinguvee tulemusena uputuste vältimiseks:

a) arendatakse välja kogu linna sadeveesüsteemid b) tagatakse olemasolevate sadeveesüsteemide piisav hooldus (setetest puhastamine) või vajadusel need rekonstrueeritakse, tagades torustiku piisav läbilaskevõime ning piisaval hulgal restkaeve ja rentsleid c) tagatakse sadevee pindmise äravoolu reguleerimine. Sademevee ärajuhtimisega ilmnevad probleemid tekivad enamasti sillutatud hoonestusaladel, kus hoonete katuseveed on juhitud asfalteeritud aladele (hoovid, väljakud, teed) millelt äravool on takistatud (vertikaalplaneerimine puudulik, sademevee kogumissüsteemid puuduvad). Sademevee pindmise äravoolu ebapiisav reguleerimine põhjustab valinguvee esimesel uputusi (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.3.4 Elurikkuse toetamise teenus

Elurikkus on teisisõnu bioloogiline mitmekesisus. See haarab suure hulga nii taime kui ka looma liike. Elurikkus on ohus kogu maailmas. Taime ja loomaliigid kaovad ning selle peamiseks põhjuseks on inimtegevus. Üks kord juba kadunud elurikkust enam taastada ei saa.

Otseselt:

Otseselt Jõhvi valla, Kiviõli linna ning Narva üldplaneeringutes elurikkuse toetamise teenust ei käsitleta.

Interpreteeritud:

Elurikkuse märksõnadeks on mitmekesisus, liigirikkas, looduskooslus, bioloogiline mitmekesisus, kaitsealused liigid, elupaigad, rohevõrgustik

Narva linna üldplaneeringus rohevõrgustiku aladel on maakasutuse üks eesmärkidest loodusliku mitmekesisuse kaitse. Narva linna rohevõrgustik peab looma eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatud linna arenguks. Rohekoridorid kuuluvad samuti erinevate taime- ja loomaliikide liikumise ühest kohast teisse soodustamiseks. Teisisõnu võib öelda, et peavad moodustuma koridorid, ehk ribastruktuurid, mis tagavad rohevõrgustiku sidususe. Rohevõrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega, ning väga mitmekesise koostisega. Üldplaneeringu koostamise perioodil on arvesse võetud sellele hetkel linna jaoks olulisi looduskooslusi ning väärtuslike maastikumiljööga alasid, et moodustuks terviklik nii maakondlikku kui ka linna seisukohalt tähtsaid alasid hõlmav võrgustik. Oluline on, et Narva linna läbiv rohevõrgustik oleks ühendatud Vaiavara valla läbiva rohevõrgustikuga. Lisaks tuleb arvestada Narva jõe väärtusliku kalastikuga. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 kohaselt on jõelõik Narva linna piirisillast kuni suubumiseni Narva lahte määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistus. Vastavalt looduskaitseseadusele paragrahv 51 lõike 1 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab vee taset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veereziimi muutmine (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva linnas asuvad ka II ja III kategooria kaitsealuste liikide elukohad. Väljaspool kaitsealasid rakendub neile looduskaitseseadusest tulenev isendi kaitse.

II kategooria kaitsealused liigid on:

a) tiigilendlane b) suurkõiv c) põhja nahkhiir d) veelendlane

III kategooria kaitsealustes liikidest elab Narvas harjus. Harjus on röövkala, esineb ainult põhjapoolkeral. Ta elab puhastes külmades jõgedes ning järvedes (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi valla üldplaneering viitab Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, et mets peab pakkuma majanduslikke hüvesid kui ka sotsiaal-kultuurilisi hüvesid, kuid samas peavad olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Jõhvi vallas asuv Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi valitsuse 19 mai 2005 määrusega. Kaitseala kaitse-eesmärk on Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva ala-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveelise järvedes (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Pühajõe üks lõik, mis asub Jõhvi vallast allavoolu on kaitse all. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuulub Pühajõgi Mägara oja suudmest suubumiseni Soome lahte (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Ehitustingimused hajaasustatud alal ei soovita ehitamiseks kasutada väärtuslikke põllu ja metsamaid, vääriselupaikasid ning liigirikaste biotoopidega alasid (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

3.3.5 Veeringluse regulatsiooni teenus (tulvaveed)

Looduses on vesi pidevas ringluses. On olemas väike veeringe ja suur veeringe. Väike veeringe on veeringlemine mere kohal ja see toimub maailmamere aurustamise tõttu ning hiljem vihmana alla sadamisel. Suur veeringe toimub maismaa ma maailmamere vahel, kus osalevad siseveekogud. Käesoleva töö vaatluse all on tulvaveed ning need kuuluvad suure veeringe juurde. Joonisel 4 on näidatud väikse veeringe skeem ning joonisel 5 suure veeringe skeem.

Joonis 4. Väike veeringe . Joonis 5. Suur veeringe.

Linnades on oluline suur veeringe. Kuna tulvavete või sadevee ära juhtimisele aitavad kaasa linna paigaldatud sadeveetorustik ja äravoolu kraavid.

Otseselt käsitletud:

Otseselt Jõhvi valla, Kiviõli linna ning Narva üldplaneeringutes veeringluse regulatsiooni (tulvaveed) teenust ei käsitleta.

Interpreteerimine:

Üheks veeringluse soodustamiseks on sademee ära juhtimine torude kaudu ja pinnasevee ära juhtimine kraavide või jõgede kaudu.

Narva linna üldplaneeringus kirjutatakse, et transpordist tulenevate mõjude leevendamiseks, tuleb uute tänavate rajamisel tagada olemasolevate kuivendussüsteemide toimimine ja liigvee ära juhtimine. Antud puhul seda saab reguleerida tee all paiknevate sadeveetorustikudega, mis 45 juhivad edasi sadevett õigetesse kohtadesse. Aladel, kus suurte vihmade ja lumesulamisveed kogunevad maapinnale põhjustades ajutisi üleujutusi, tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave või rajades uusi kraave. Vajaduse korral võib kuivenduskraave rajada ka drenaazisüsteemidena. Täpsemad sademeveekanalisatsioonid ja kraavide lahendused tuleb lahendada edasiste detailplaneeringute koostamisel (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi vallas üks peamisteks tulvavete ära juhtimiseks linnast on Pühajõgi. Arvestades sellega, planeeritakse rajada ka Jõhvi sajuvee puhastusrajatised võimalikult Pühajõe suubla lähedale, kuhu hiljem Juhtida puhastatud vett. Et vesi jõuaks kindlalt puhastusrajatistesse peavad olemasolevad ja projekteeritavad ning rajatavad sajuvee magistraaltorustikud ja kraavid olema pikendatud või pikendamise võimalusega. Tallinn-Narva maantee ääres kulgeva sajuveetorustiku ja Narva maantee (linnatänav) torustiku jätkuna paralleelselt Pühajõega voolav sajuvee kraav pikendada puhastusrajatisteni. Vajadusel tuleb Jõhvi kraav ühendada Tammiku kraaviga, et juhtida Jõhvi kraavi veed vangla territooriumist mööda raudtee alt läbi sajuvee puhastusrajatisteni (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linna üldplaneering tulvavete ära juhtimiseks kasutab sama süsteemi, mis on toodud käesoleva töö punktis 4.2.3 üleujutuste kaitse teenus.

3.3.6 Kliima regulatsiooni teenus

Globaalne kliimaregulatsioon

Globaalseks kliima muutuseks nimetatakse kliima muutust kui see on hõivanud kogu maad. Tänapäeval kliima muutuste peamiseks põhjuseks on inimtegevus. Kõige tihedamini kuuleb globaalsest kliima muutusest globaalsest soojenemisest. Kliima sõltub peamiselt looduslikest teguritest ja protsessidest: päikesekiirguse hulk, soojas ja külmad hoovused, mandrite ja

46 ookeanide paiknemine, atmosfääri läbipaistvus, õhumassid ja kõrgus merepinnast (Tarand et al. 2013).

Globaalset kliimasoojenemist mõjutab kasvuhooneefekt ja seda soodustavad kasvuhoonegaasid. Üks kasvuhoone gaasidest, mille tootmise kogust inimene saab linnas reguleerida on süsinikdioksiid (CO2) läbi rohevõrgustiku loomise või muul viisil.

Otseselt:

Otseselt Jõhvi valla, Kiviõli linna ning Narva üldplaneeringutes globaalset kliima regulatsiooni teenust ei käsitleta.

Interpreteerimine:

Autori eelduseks on, et suurimaks globaalse kliima mõjutajaks on kasvuhoone efekti tekkimine.

Üldplaneeringu rakendamisel tuleb toetada säästliku arengu põhimõtetele rajatud arengusuundi, nagu äri- ja tööstuspiirkondade arenduse kvaliteedi suurendamine, terviklahenduse lõpuni viimine, rajatavate äri- ja tootmisettevõtete energiakasutuse tõhususe tagamine, ajakulu vähendamine transpordis ning ratsionaalsem ressursi- ja energiakasutus (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva linna individuaalküttega piirkondades on soovitatav ennekõike kasutada soojusvahetuspumpasid, passiivset ja aktiivset päikesekütet, ökoloogilisi taastuvat tooret kasutavaid kütteviise. Võib kasutada ka puitkütet, elektrikütet, gaasikütet või õlikütet, kuid ei soovitata kasutada kivisöega kütmist, õlikütet ja ainult elektrikütte baasil lahendusi. See on selleks, et vähendada lisanduvat keskkonna saastekoormust, mis mõjutab ka kasvuhoone efekti tekkimist (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Eelnevalt on töös räägitud mitme ökosüsteemi teenuse juures Narva linna rohevõrgustiku arendamise kohta, mis samuti soodustab süsihappegaasi vähenemist ja selle sattumist atmosfääri (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Tänava ja muus välivalgustuses on soovitatav kasutada võimalusel säästulampe, LED- valgusteid, või päikeseenergial töötavat valgustust. Vähendab elektritarbimist ja see omakorda süsihappegaasi heiskamist atmosfääri (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi vallas energeetika arendamiseks tuleb koostada arengukava, mille kohased tegevused ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Jõhvi valda ei ole lubatud üle 100 kW-se võimsusega elektrituulegeneraatorite kavandamist (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Käesoleva töö eelnevates peatükkides ökosüsteemi teenuste analüüsides on kirjeldatud Jõhvi vallas asuva rohevõrgustiku olukorda, mis soodustab kasvuhoone effekti vähenemist (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linnas on planeeritud laiendada kaugkütte võrgu piirkond, selle käigus teostatakse ka soojakadude vältimiseks olesmasolevad soojatrassid. Kaugkütte on aktuaalne igal juhul, kuna kuum vesi tekib tootmisprotsesside soojuse eraldamisel ja seadmete veega jahutamisel (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

Mikrokliima regulatsioon

Mikrokliima mõiste on väga lai. Mikrokliima kujutab endast väikse piirkonna (näiteks linna) kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis. Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Käesolevas töös keskendutakse linna mikrokliima regulatsioonile. Autor eeldab, et linnades soodustab mikrokliimaregulatsiooni haljastus.

Otseselt käsitletud:

Otseselt Jõhvi valla, Kiviõli linna ning Narva üldplaneeringutes mikrokliima regulatsiooni teenust ei käsitleta.

Interpreteerimine:

Narva linna rohestruktuur on kujundatud rohelise võrgustikuna, mis koosneb linna rohelisest vööndist läänes, põhjast ümbritsevast linnametsadest ja piki Narva jõge suunduvatest puhkealadest ja promenaadist. Üks eesmärkidest millest juhindub maakasutus on mikrokliima kaitse (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva linna üldplaneeringu ehitistele nõuetes, ei soovitata kasutada puitmajades plastaknaid ja plekk- ja plastvoodrit. See võib rikkuda hoone niiskusreziimi ja tekitab haige maja sündroomi (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva linna üldplaneeringus on rohestruktuurina mõistetud linna siseste suuremate ja väiksemate haljasalade ehk rohealade võrgustikku, olenemata nendest tüüpidest ning maakasutusest või maaomandist. Kõik need soodustavad õhu puhastamist ja müra kahandamist, mis soodustab mikrokliima reguleerimist (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi vallas on autori arvates puudus rohe- ja haljasaladest, kuid need on ühed suurimad mikrokliima regulaatorid. Jõhvi valla üldplaneeringus pööratakse tähelepanu puudele, mis on mikrokliima soodustajad, näiteks vähendavad tuule kiirust. Planeeringus nähakse ette, et kõik üksikud või gruppidena kasvavad puud, mida ei käsitleta metsaseaduse mõistes metsana ja mille rinnasdiameeter on üle 43cm, on olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Jõhvi vallavalitsusega. Hinnata tuleb Narva maantee äärsete puude tervisliku seisundit. Haiged ja esteetiliselt väheväärtuslikud puud võib eemaldada või asendada (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linnas on haljasaladest olulisemal kohal Õunapuuaed ja rahvamaja ümbritsev pargiala, millede välja arendamine ja kasutuses hoidmine üldkasutatavate atraktiivsete haljasaladena on prioriteet. Tänu selle arendamisele püütakse säilitada elujõulisi õunapuid. Tulevikuperspektiivis on plaanis siduda linnavalituse vastas asuv nn Vabriku tänava roheala, ning see mõjutav väga positiivselt mikrokliima loomisele (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.3.7 Tolmeldamise teenus

Tolmeldamine võib olla kahte tüüpi kas tuultolmlemine või loomtolmlemine. Tuultolmlemine toimub tuule abil ja loomtolmlemine vajab selleks putukaid (putuktolmlemine). Kõige suuremad loomtolmendajad on linnud ja mesilased, sest mõlemad suudavad eristada värve.

Otseselt käsitletud:

Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linnade üldplaneeringud tolmeldamise teenust otseselt ei käsitle.

Interpreteerimine:

Kaitsealad ja rohealad soodustavad tolmeldamist ning loovad tolmeldajatele elupaikasid.

Narva linnas asub Narva jõe kanjoni maastikukaitseala, pindalaga 13,89 km2. See kaitseala on moodustatud veel 1959 aastal Narva joa astangu baasil. Käesolev kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Natura 2000 kuulub rohkem kui 25 000 kaitseala kogu ELis. Sellest saab sotsiaal- majandusliku kasu, kasu hulka kuuluvad ka teenused, ning üks nendest on tolmeldamine. Samuti on võetud 05.05.2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 93 kaitse alla ka Narva Jõe alamjooksu hoiuala (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi valla üldplaneeringus on viidatud Ida-Virumaa maakonna teemaplaneeringutele. Kehtiv maakonnaplaneering on aastat 1999. Maakonnaplaneeringut on ainult täpsustatud, ning on koostatud näiteks teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna tingimused, mis on kehtestatud 11.07.2003. Antud teemaplaneering käsitleb kahte teemat: väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. Jõhvi vallas planeeritakse ka Pühajõe õgvendust. Siiamaani on üleujutuste tõttu kannatada saanud jõejalamil kasvavad kaitstavad taimeliigid. Õige projekteerimise korral on võimalik nende taimeliikide kahjustamist vältida (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linnas üheks vähestest suurtest tolmeldamise aladest on linna keskel asuvad Õunapuuaed ja rahvamaja ümber asub pargiala. Nad mõlemad täidavad nii vabaõhu puhkekoha kui ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Nad kuuluvad ka Kiviõli linna haljasalade prioriteetide hulka. Kiviõli üldplaneeringus on konkreetselt öeldud, et põllumaade vahel paiknevad metsaga 50 kaetud alad tuleb üldjuhul säilitada, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides. Samuti täitab mets ka kaitsehaljastuse eesmärki. Teisest küljest vaadates võib öelda, et Kiviõlis on rohe- ja haljasalade osakool märkimisväärselt suur (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.4 Kultuuriteenused

3.4.1 Turismi ja vabaaja veetmise teenused

Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine või osutamine.

Otseselt käsitletud:

Lähtuvalt Narva linna soodsast geograafilisest asendist ning linna paiknemisest looduskaunil alal on Narva linna asukoht atraktiivne turismi arendamiseks. Narva linna arengukava 2008- 2012 kohaselt on Narva linna tunnuslause – Hea Energia Linn. Antud arengukava üks strateegilistest eesmärkidest on turismi areng, ehk linna külastajate jaoks meeldiva turismiinfrastruktuuri loomine. Samuti elukeskkonna infrastruktuuri parandamine, linna territooriumi heakorrastatuks ja meeldivaks loomine, tervislike eluviiside harrastamine ja kvaliteetsete vaba aja veetmine. Narva on oluline kultuuri- ja turismikeskus, mida iseloomustab hea tööstuslik potentsiaal. 28.11.2001 varem kehtestatud Narva linna üldplaneeringu järgi on Narva linna üldstrateegia – areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad nii teenindus- kui ka tööstusettevõtted. Hetkel läbivad kõik turistid Narva kesklinna, kuid tulevikus kui valmib võimalik Narva ümbersõit on vaja Narva linnal selget kontseptsiooni, mida turistidele näidata. Arvestades, et Narva-Jõesuu on turistidele atraktiivne koht on otstarbekas Narva linnal teha turismi arendamiseks koostööd Narva-Jõesuu ja Vaivara vallaga (loodusturism). Narva linnas on teadlik asustuse suunamine vajalik, et tagada vabaaja veetmise võimalused ja atraktiivne elukeskkond. Inimestel peab olema

51 rahulolu oma eluga. Selleks loovad eelduse lisaks heale töökohale omakorda mitmekesised vaba-aja veetmise võimalused (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi valla turismi edendamiseks on seatud eesmärgid maakonna arengukava aastani 2013. Vastavalt maakonna turismi arengukavale langeb Jõhvi vallale peamiselt äri- ja kultuuriturismi raskus. Valla tasandil on kavandatud ka loodusturismi osakaalu tõstmist, millele lisavad võimalusi matkarajad ja kergliiklusteed (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Jõhvi vallas asuv Edise külas asuv Edise mõisakompleksi territoorium. Eesmärgiks on Edise mõisakompleksi kui tervikliku miljööväärtusliku ala kasutuselevõtmine atraktiivse turismitootena, sh härrastemaja avamine turistidele, muuseumi rajamine, mõisaterritooriumi ümberkujundamine turismimajanduslikul eesmärgil, vabaõhuatraktsioonide rajamine keskaegse linnuse piirkonda. Selleks on juba koostatud plaan, mida tuleb teha Edise turismiobjekti saavutamiseks, mis on toodud välja ka Jõhvi valla üldplaneeringus (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linna üks olulisemast keskkonnaväärtusest on kõrget turismipotentsiaali omavad puhkepiirkonnad, rekultiveeritud aherainemäed ja ammendunud karjäärid. Kiviõli linna ettevõtlikut, areneva ja meeldiva elukeskkonnaga piirkonnakeskust iseloomustab rahvusvaheline spordi- ja seiklusturismi keskus, mis pakub väga mitmekesist vabaaja veetmise võimalust alates suusatamisest lõpetades mägiautodega sõitmisega. Kiviõli linna pikaajalistes arengueesmärkides on aretada välja erinevad turismiteenused ja turismitugiteenused. Äri ja teenindusmaade, sh puhkealade, kasutusotstarbe täpsustamisel ja arendamisel lähtutakse nii kohaliku elanikkonna kui turisti vajadusest. Toimiv seiklusturismikeskus toob Kiviõli linna turiste, kes meeleldi tarbiksid erinevaid tugiteenuseid kohapeal (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.4.2 Tervise edendamise teenus

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Eesti rahvatervise seadus defineerib tervise edendamist kui inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist.

Otseselt käsitletud:

Narva linna transpordisüsteemi võib hetkel hinnata keskkonna- ja inimsõbralikuks, sest kergliiklusteede ja ühistranspordi kasutatavus on suur ning autostumise tase madal. Planeerimistegevuse käigus on oluline praegust liikumisviiside jaotust hoida. Sel eesmärgil on vajalik parandada kergliikluse olukorda ja muuta antud liikumisviis mugavamaks ja ohutumaks. Üldplaneeringu eesmärgiks on kergliikluse osas on kergliiklusteede võrgustiku järkjärguline väljaarendamine. Kergliiklustee võrgustik ühtib rohekoridoride võrgustikuga ning ühendab omavahel vaja aja veetmise kohti, teenindus-, äri ning elamupiirkondi. Kergeliiklustee tagab jalgratturitele ohutu liikluse tööle ja kojusõidul, vabaaja sisustamiseks ning liikumisel tervisespordi jms eesmärkidel (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Narva linna üldplaneeringuga on kavandatud läbi Pähklimäe linnaosas asuva puhkeala rajada terviserada, mis ühendab omavahel Narva ja Narva-Jõesuu linnad läbi Vaivara valla territooriumi (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi vallas on aktiivselt arendamisel kergliiklusteede arendamine. Kergliiklustee on sportlike ja tervislike eluviiside propageerimiseks mõeldud tee, mis ei ole seotud liiklusohutuse tagamisega sõiduteel. Käesolevas üldplaneeringus käsitletakse kergliiklusvõrku kui tervikut, mis hõlmab kergliiklusteid aga ka jalg- ja jalgrattateid. Perspektiivsed arenguid kergliikluse hõlbustamisel kirjeldab 2008. aastal valminud teostatavustasuvusanalüüs koos teemakaartidega „Jalgrattamarsruutide väljaarendamise ettevalmistamine Jõhvi ning lähiümbruse omavalitsuses hoogustamaks turismialast arengut“. See koostati Jõhvi, Illuka ja Toila vallavalitsuste, Kohtla- Järve linnavalitsuste ning ERKAS Arendusteenuste OÜ koostöös. Dokument näeb ette Jõhvi ning selle lähitagamaa sidumist kergliiklusteedega, mis hõlbustaks nii kohalike elanike kui

53 turistide liiklust piirkonnas. Põhitähelepanu on suunatud Jõhvi ühendamisele peamiste ümbruskonna vabaõhu-rekreatsioonikompleksidega nagu Pannjärve tervisespordikeskus ja Kurtna järvistik Illuka vallas, Toila rand ning jahi/paadisadam Toila vallas ning Jõhvi – Kohtla- Järve linnastust paremale ühendusele Ahtme, Järve, Kukruse ja Kohtla-Nõmmega. Dokument määratleb marsruudid, millele tuleks edaspidi vastavat turismitaristut välja arendada ning tõstab esile kõige olulisemad teelõigud, mis tuleks välja ehitada eelisjärjekorras.

Jõhvi vallas kavandatakse spordiväljakute, mänguplatside ja – väljakute ehitamist. Jõhvi külas kavandatakse spordiväljak, Jõhvi linnas jalgpallistaadion, mänguväljakud ja platsid, Kose külas spordiväljak, ning Kotinuka küla on perspektiivne sportliku ajaviitmise koht (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Otseselt käsitletud:

Otseselt Kiviõli linna üldplaneering tervise edendamise teenust ei käsitle.

Interpreteerimine:

Kiviõli linna üldplaneeringus liikluskorralduse üldistes põhimõtetes pööratakse tähelepanu, et kavandatavatele uutele tänavatele tuleb näha ette liikumisvõimalus kergliiklejatele. Kiviõli linna üheks visiooniks ja pikaajaliseks arengueesmärgiks on ehitada lõplikult valmis rahvusvaheline spordi- ja seiklusturismi tõmbekeskus, mis annab võimalust tervise parandamiseks nii kohalike elanikele kui ka turistidele. Kiviõli linna keskväljakust alguse saav jalakäigutee-promenaad kujundatakse jalakäijate teena, mis ühes suunas ühendab linna keskväljaku õunapuuaia pargiala ja rekultiveeritud tuhamäega, teises suunas Kooli tänava ja perspektiivsete spordiväljakutega (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.4.3 Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus

Otseselt käsitletud:

Narva linna peatänava – Tallinna maantee ääres asub kesklinna polüfunktsionaalne ala, kuhu on koondunud teenindussfäär, kaubandus, kino, kultuurimaja, koolid, pargid jne. Ruumilisel planeerimisel on kultuuriline keskkond eriti oluline, sest maastik, millega planeerimine tegeleb, on eelkõige kultuurinähtus ja väärtus.

Linnaruumis peab olema toimiv sotsiaal suhete võrgustik ja mitmekesised võimalused vabaaja veetmiseks. Narvalste elukvaliteedi tõstmiseks on otstarbekas soosida kõiksuguste kultuuriürituste korraldamist, selleks sobivad Geneva keskus, kultuurimaja Rugodiv, Gerassimovi nimeline kultuurimaja, Narva kindluse ruumid ja lisaks näiteks ka olemasolevate koolide saalid. Lisaks juba nimetatud kohtadele on otstarbekas kujundada Joaorus ja Pähklimäe linnaosas sobilikud kohad vabaõhuürituste läbi viimiseks. Narva linna kohaspetsiifiline kultuur on tuginev traditsioonidele ja loob sotsiaalseid suhteid ning soodustab elanike sidumist kodukohaga. Kohaliku elu elavdamiseks tuleb korraldada kultuuriüritusi ja ergutada kohaliku kultuuriga seotud loovust. Omapärane kultuur ja traditsioonid võimaldab meelitada meelitada turiste ja võimaldavad viia sõnumi linna eripärast mujale. Üldplaneeringu tasandil on selleks ettenähtud üldkasutatava hoone maa, üldkasutatava hoone reservmaa ja erinevad avalikud haljastud, millest saab soovi korral kujundada erinevate kultuurisündmustega läbiviimiseks vajalike kohti (lavad, ajutise lava paigaldamise kohad, kontserdikohad, pargid, teemapargid, ajutised või püsivad näituste kohad jms) (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Interpreteeritud:

Kultuuri, kuntsi ja disaini inspireerimise teenuse eelduseks on üritused rahvale, puhkealad, vaatamisväärsused, kultuurimälestised

Jõhvi valla olulisim puhkeala on Jõhvi linnapark. Jõhvi valla puhkemajandusele on ka oluline riigimetsade areng. Riigimetsa pindala on vallas ca 5000ha. Kuigi riigimetsa aladel paiknevad valdavalt kaevandused ja kaevandusi toetav infrastruktuur, tuleks leida võimalusi riigimetsa puhkealade rajamiseks. Vabaõhuürituste ja rahvakogunemiste tarbeks kavandatakse Jõhvi

55 linnas, Jõhvi kontserdimaja ümbrus, Edise kabelimetsa park, Kahula küla kiigeplats, Tammiku aleviku laadaplats (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Mälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kiviõli linnas on neli muinsuskaitse all olevat kultuurimälestist:

a) ehitismälestiseks tunnistatud ja riikliku kaitse alla võetud 1936 – 1938 aastal ehitatud koolihoone Vabaduse pst 6, kus hetkel tegutseb Kiviõli Kuntside Kool. Koolihoone seisukord rahuldav, katuse seisukord avariiline. Ümbrus hooldatud. b) ajaloomälestistest asub Kiviõli linna territooriumil Teise maailmasõja terroriohvrite ühishaud Küttejõu karjääris. Juurdepääs mälestisele tagatud, ala hooldatud. c) arheoloogiamälestistena kaks lohukivi Irvalas tee ääres. Lohukivid on maastikus hästi märgatavad ja leitavad (ümber on hooldatud põllud).

Kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd laiusega 50m mälestiste väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistatud õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestisi ümbritseva kaitsevööndi mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kinnismälestiste kaitsevööndis ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud kõik mulla- ja ehitustööd ning puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.4.4 Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus

Otseselt käsitletud:

Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linnade üldplaneeringud spirituaalse kogemuse pakkumise teenust otseselt ei käsitle.

Interpreteerimine:

Eelduseks on elunauding, vaimne puhkus, hingerahu

Lähima 10 kuni 15 aasta perspektiivis on Narva linna eesmärgiks linna territooriumil elanikele, külalistele ja turistidele võimalikult soodsate elamis- ja puhketingimuste tagamine. Kõik selleks vajalikud funktsioonid peavad asuma linna piirides. Linnas peavad olema turvalised liikumisteed ja hõlpsad avalikud pääsud veekogude äärde ning puhke- ja haljasaladele ning hästi toimivad avalikud ja sotsiaalsed teenused.

Narva linna üldplaneeringud on toodud välja tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja haljastusele. Üldplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada üldplaneeringus määratud rohealadel ei ole lubatud arendada ehitustegevust va tehniliste kommunikatsioonide või haljas- või puhke alade sihipärase kasutamisega seonduvaid ehitisi ja kergliiklusteid (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi valla olulisemad lahendamist vajavad eesmärgid sotsiaalse arengu osas on puhke-, virgestus- ja haljasalade kavandamine (mänguväljakud, spordiväljakud, haljasalad). Pärast Tammiku mäeeraldise sulgemist on karjääri maa-alale sobilik kavandada puhke/rekreatsiooniala koos järvedega võimalusega kasutada kaevandusvete regulaatorina. Jõhvi valla olulisim puhkeala on Jõhvi linnapark, mis asub Jõhvi Kontserdimaja taga. Lisaks on Ida Virumaal eripäraks kasutada tehnomaastikut erinevate puhkekompleksite rajamisel. Eriti oluliseks teemaks on kaevanduste ja karjääride rekultiveerimine ja uute maastike loomine, ning sellega kaasnevad keskkonnaaspektid ja looduslikud protsessid. Perspektiivseteks puhkealadeks kavandatakse Jõhvi kiriku ümbrus, Pühajõe kaldaala, Tammiku alevikus aherainepuistangute ala (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linnas olevad halja- ja pargialad tuleb säilitada valdavalt looduslike aladena, tagades nende hooldus. Oluline osa on linnakeskuse avalikust ruumist moodustab õunapuuaia pargiala, mis pakub erinevaid puhke- ja ajaviitmisvõimaluseid. Kuna haljas- ja pargialade osatähtsus linnas on suhteliselt suur, tagatakse esmajärjekorras kesklinnas paikenvad haljas- ja pargialade hooldus ja heakord. Juhul, kui puhkeala väljaarendamisel kavandatakse rajada teenindus- ja

57 toitlustushooneid, pakkudes võimalusi ka aktiivseks puhkuseks, tuleb aia väljaarendamiseks koostada detailplaneering (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.4.5 Keskkonnahariduse pakkumise teenus

Keskkonnaharidus on inimese ja looduse seoste tundmaõppimine, inimtegevuse toime ökosüsteemidele, loodusressursside säästev kasutamine. Keskkonnaharidus on ühiskonnas käibivate looduskasutusse, üldökoloogiasse ja keskkonnaga seotud humanitaarharidusse puutuvate teadmiste, oskuste ja hoiakute ning väärtuste süsteemne edastamine.

Otseselt käsitletakse:

Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linnade üldplaneeringud keskkonnahariduse pakkumise teenust otseselt ei käsitle.

Interpreteerimine:

Keskkonnaharidust pakkuvad koolid, huviringid, näitused, muuseum, keskkonnahariduse keskused, looduses matkamine

Narva linna arengukava kohaselt luuakse 2020. aastaks Ida-Virumaal elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas, sest linnas toimub konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele tasemele ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi valla Edise külas oli 20 sajandi alguses väga võimas puukool, mis oli saanud ka korduvalt tunnustust. Puukooli tegevus lõppes II maailmasõjaga. Üheks arengukava eesmärgiks on Edise mõisakompleksis rajada muuseum. Valla tasandil on kavandatud ka loodusturismi osakaalu tõstmist, millele lisavad võimalusi matkaradade rajamine (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Kiviõli linna üldplaneeringus Keskkonnahariduse pakkumise teenuse kohta info puudub (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

3.4.6 Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus

Otseselt käsitletud:

Jõhvi valla, Kiviõli ega Narva linnade üldplaneeringud teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenust otseselt ei käsitle.

Interpreteerimine:

Teadustegevuse võimaldamise teenust võib pakkuda eriliste omadustega maastik, loodus, taimeliigid, kaitsealad, loomaliigid, kaevandatud alad, ökosüsteemi kahjustused tööstusest jne. Looduskaitseala on inimtegevusest puutumata hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.

Narva linnas asub mitu erinevat maastikukaitseala, näiteks nagu Narva jõe kanjoni maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala. Viimase kaitseala eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 91/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase, tõugja, hingi, vingerja, merisuti, jõesilmu, vinträime ja lõhe elupaikade kaitse.

Samuti asuvad Narva linnas ka järgnevalt väljatoodud II ja III kategooria kaitsealuste liikude elukohad: tiigilendlane, suurkõiv, põhja-nahkhiir, veelendlane. III kategooriasse kuulub kaitsealustest liikidest Narva jões elav kala nimega harjus.

Narva linnas on väga hästi arenenud tööstus, elektri tootmine jne, siis see on kindlasti ka üks pidevalt uurimist ja andmete kogumist vajav teema (Narva Linna Üldplaneering 2012).

Jõhvi vallas asuvad kaitsealad (valitsejaks on Keskkonnaamet Viru regioon):

a) Jõhvi linna park ja allee: piiranguvöönd b) Jõhvi park: kavandatav kaitstav ala. c) Tammiku hiietammid: piiranguvöönd d) Tammiku puiestee: piiranguvöönd

Kurtna maastikukaitseala: Kaitseala eesmärk on Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübide kaitse ja säilitamine (Jõhvi valla üldplaneering 2013).

Jõhvi vallas asuvad ka kaitse alla võetud üksikud loodusobjektid, teaduslikul, esteetilisel või muul eesmärgil. Jõhvi vallas on järgmised kaitstavad looduskaitsealused üksikobjektid kaitsevööndiga 50m (piiranguvöönd):

a) Revino vaher, Edise külas b) Peri rändrahn, Kahula külas c) Riia-Võhma tamm, Puru külas

Kiviõlis võiks peaks teaduritele pakkuma huvi, endised kaevandatud alad. Kiviõli linn on omapärane selle poolest, et linna territooriumile ulatuvad altkaevandatud alad, kus kaevandamise tehnoloogiast on kasutatud kamberkaevandamist ja käsilaavaga kaevandamist. Käsilaavaga kaevandatud aladel peaksid maapinna vajumised olema valdavalt toimunud kaevandamise lõppemise ajaks. Kõige raskemini ennustatavad ja mis vajavad põhjalikumat uurimist on maapinna muutused kamberkaevandatud aladel, kus paamind võib olla nn kvaasistabiilne ja mappinna vajumised võivad toimuda veel aastate jooksul peale kaevanduste sulgemist. Oluline on seejuures teada kaevandamise sügavust – probleeme esineb eelkõige aladel, kus kamberkaevandamise meetodil on kaevandatud sügavamalt kui 35m. Varisemisohtlike alade paiknemine ei ole veel teada. Ehitussoovi korral altkaevandatud aladele tuleb välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja tervikute paiknemine (Kiviõli linna üldplaneering 2014).

4. ANALÜÜSI TULEMUSED

4.1 Üldplaneeringute sisulise analüüsi tulemused

Tabelis 3 on toodud Narva linna, Kiviõli linna ja Jõhvi valla üldplaneeringute analüüside tulemused. Analüüside käigus selgus, et Narva linna üldplaneeringus on otseselt käsitletud ainult nelja linna ökosüsteemi teenust (müra vähendamise, turismi ja vaba aja veetmise, tervise edendamise ja kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenuseid). Ülejäänud 15 ökosüsteemi teenustega oli ainult haakuvaid teemasid.

Varustusteenustest kolmes üldplaneeringus käsitleti kõige rohkem joogivee ja tööstuslikuvee teenust. Joogivesi on reeglina põhjavesi, mis peab olema kaitstud ja põhjavette ei tohi sattuda reostuvad ained. Põhjavee kogus ei ole nii suur, et seda piisaks kõikidele Ida-Virumaa elanikele, ning sellega seoses on seatud põhjaveele kasutuse piirangud. Tööstusliku vee ehk reovee kogumiseks ja puhastamiseks on kavas laiendada ja võimendada olemasolevaid reovee kogumis ja puhastusjaamasid. Samuti on vajalik uuendada või pikendada olemasolevad reovee (kanalisatsiooni) torustikud puhastusjaamadeni.

Reguleerivad teenused on omavahel kõik seotud suuremal või väiksemal määral rohevõrgustikuga. Kõigis kolmes üldplaneeringus on pööratud suurt tähelepanu rohevõrgustiku ja rohekoridoridele loomisele ja säilitamisele. Rohealad soodustavad suuremas osas õhukvaliteedi, tolmeldamise, elurikkuse toetamise ning kliima reguleerimise teenuseid. Rohevõrgustiku abil säilitatakse elurikkust, mis soodustab erinevate looma ja taimeliikide mitmekesisuse säilimist. Tööstuseid viiakse linnast välja, millega vähendatakse müra tekkimist. Tööstuste või sõiduteede läheduses on kohustuslik istutada või säilitada olemasolevat kõrghaljastust, mis töötab samuti müratõkkena.

Kultuurilistest teenustest on liidrid turismi ja vabaajaveetmise, kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise ja tervise edendamise teenused, mis on kõigis kolmes üldplaneeringus väga populaarne teema. Ida-Virumaal on omapärane maastik, vaatamisväärsused, matkarajad, vabaajaveetmise võimalused ja puhkealad. Need on üldplaneeringutega pidevas arenemises ja korrastamises. Ida-Virumaal on juba valmis ehitatud väga palju kilomeetreid kergliiklusteid, mida inimesed kasutavad tervisespordi harrastuseks (jooks, kepikõnd, rulluisutamine), ning neid ehitatakse ka kavandatakse aina rohkem juurde.

Tabel 3. Narva linna, Jõhvi valla ja Kiviõli linna üldplaneeringute ökosüsteemiteenuste käsitlus otseselt või kaudselt (O) või kaudselt (K)

Narva Jõhvi Kiviõli VARUSTUSTEENUSED O K O K O K Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad x x x Toorainete pakkumise teenus x x x Toidu teenus: põllumajanduskultuurid x x x Joogivesi - pinnasevesi x x x Tööstuslik vesi x x x REGULEERIVAD TEENUSED Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus x x x Müra vähendamise teenus x x x Üleujutuste kaitse teenus x x x Tolmeldamise teenus x x x Elurikkuse toetamine x x x Veeringluse regulatsioon (tulvaveed) x x x Kliima regulatsiooni teenus: a) globaalne kliimaregulatsioon x x x b) mikrokliima regulatsioon x x x KULTUURITEENUSED Turismi ja vaba aja veetmise teenused x x x Tervise edendamise teenus x x x Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus x x x Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus x x x Keskkonnahariduse pakkumise teenus x x - Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus x x x

4.2 Küsitluse tulemused

Küsimustele vastajatest moodustab 4% Jõhvi vallavavalitsuse vastajad, 16% Lüganuse vallavalitsuse, 8% Toila vallavalitsuse, 16% Narva linnavalitsuse, 16% Narva-Jõesuu linnavalitsusest ja 44% keskkonnaameti töötajatest (joonis 6).

Joonis 6. Küsimustikule vastajate protsent erinevatest kohalikest omavalitsustest.

Varustusteenused

Kõige olulisem varustav ökosüsteemiteenus on joogivee (põhjavee) teenus, mida arvas 84% vastajatest, ning teisel kohal on joogivee (pinnasevee) teenus, mida arvas 68% vastajatest. Keskmiselt kõige olulisemad teenused on toidu teenus (köögiviljad, puuviljad) ja tööstusliku vee teenus. Kõige ebaolulisemaks varustavaks teenuseks peeti toidu teenust (põllumajanduskultuurid), mida arvas 40% vastajatest (joonis 7).

Joonis 7. Varustavate ökosüsteemiteenuste olulisus.

Vastajad arvasid, et linna varustavatest ökosüsteemiteenustest üldplaneeringuga tuleb kindlasti suunata toiduteenust (põllumajanduskultuurid, 52%), joogivee (pinnasevesi, 88%), joogivee (põhjavesi, 96%) ja tööstusliku vee (80%) ökosüsteemiteenuste parendamist. Toiduteenust (köögiviljad, puuviljad) 52% vastajate arvates ei ole vajalik kajastada üldplaneeringutes (joonis 8).

Joonis 8. Varustavate ökosüsteemiteenuste seisundi parendamise vajadus üldplaneeringuga.

Majanduslikust aspektist lähtudes pidasid vastajad kõige olulisemaks linna varustavatest ökosüsteemiteenustest joogivee (põhjavee) teenust, mida arvas 56% vastajatest, samuti oli oluline ka joogivee (pinnasevesi) teenus, mida arvas 44% vastajatest. Keskmiselt kõige olulisem majanduslikust aspektist lähtudes on 72% vastajate arvates tööstusliku vee teenus (joonis 9)

Joonis 9. Varustavate ökosüsteemiteenuste olulisus majanduslikust aspektist lähtudes.

64% vastajatest pidasid kõige olulisemaks linna varustavatest ökosüsteemiteenustest joogivee (põhjavesi) ja joogivee (pinnasevesi) teenust elukvaliteedi aspektist lähtudes. Keskmiselt olulisemad teenused elukvaliteedi aspektist lähtudes on toidu teenus (põllumajanduskultuurid), mida arvas 56% vastajatest ja 60% vastajate arvates tööstusliku vee teenus (joonis 10).

Joonis 10. Varustavate ökosüsteemiteenuste olulisus elukvaliteedi aspektist lähtudes.

Looduskeskkonna aspektist lähtudes on kõige olulisemad varustavad ökosüsteemiteenused linnas on toidu teenus (köögiviljad, puuviljad, 44%), toidu teenus (põllumajanduskultuurid, 40%), joogivesi (põhjavesi, 72%), joogivesi (pinnasevesi, 72%) ja tööstuslik vesi, mida pidas 52% vastajatest (joonis 11).

Joonis 11. Varustavate ökosüsteemiteenuste olulisus looduskeskkonna aspektist lähtudes.

Majanduslikust aspektist lähtudes on varustavad ökosüsteemiteenused keskmiselt olulised, mida arvas 44% vastajatest. Elukvaliteedi aspektist lähtudes on varustavad ökosüsteemiteenused samuti keskmiselt olulised 42% vastajate arvates. Väga olulised on varustavad teenused looduskeskkonnaaspektist lähtudes, mida pidasid ka 56% vastajatest (joonis 12).

Joonis 12. Varustavate teenuste kokkuvõtlik tulemus majanduslikust, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes.

Reguleerivad teenused

Kõige olulisem reguleeriv ökosüsteemiteenus linnas on õhukvaliteedi regulatsiooni teenus, mida arvas 80% vastajatest. Üle keskmise olulise olid lisaks veel müra vähendamise teenus (52%), elurikkuse toetamise teenus (56%) ja mikrokliima regulatsiooni teenus, mida pidas 48% vastajatest väga oluliseks. Keskmiselt olulised ökosüsteemiteenused linnas on vastajate arvates üleujutuste kaitse teenus (48%), tolmeldamise teenus (56%), veeringluse regulatsiooni teenus (60%) ja globaalse kliima regulatsiooni teenus (48%) (joonis 14).

Joonis 14. Reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus.

Üldplaneeringuga tuleb suunata reguleerivatest linna ökosüsteemiteenustest vastajate arvates õhukvaliteedi regulatsiooni teenust (84%), müra vähendamise teenus (84%), üleujutuste kaitse teenust (76%), elurikkuse toetamise teenust (72%) ja veeringluse regulatsiooni teenust, mida arvas 80% vastajatest. Üldplaneeringutes ei ole vajalik suunata parendamist vastajate arvates reguleerivatest ökosüsteemi teenustest tolmeldamise teenust (52%), globaalse kliimaregulatsiooni teenust (52%) ja mikrokliima regulatsiooni teenust, mida pidas 56% vastajatest (joonis 15).

Joonis 15. Varustavate ökosüsteemiteenuste seisundi parendamise vajadus üldplaneeringuga

Majanduslikust aspektist lähtudes, ei ole ükski regulatsiooni teenus vastajate arvates väga oluline. Keskmiselt olulised reguleerivad ökosüsteemiteenused linnas on vastajate arvates õhukvaliteedi regulatsiooni teenus (52%), üleujutuste kaitse teenus (52%), tolmeldamise teenus (44%), elurikkuse toetamise teenus (52%), veeringluse regulatsiooni (tulvavesi) teenus (56%), globaalse kliimaregulatsiooni teenus (36%) ja mikrokliima regulatsiooni teenus, mida arvas 40% vastajatest. Kõige vähem olulisem reguleeriv ökosüsteemiteenus linnas majanduslikust aspektist lähtudes on müra vähendamise teenus, mida pidasid 48% vastajatest (joonis 16).

Joonis 16. Reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus majanduslikust aspektist lähtudes.

Elukvaliteedi aspektist lähtudes on kõige olulisemad reguleerivad ökosüsteemiteenused linnas õhukvaliteedi regulatsiooni teenus (76%), müra vähendamise teenus (92%), üleujutuste kaitse teenus (52%), elurikkuse toetamise teenus (48%), globaalse kliimaregulatsiooni teenus (52%) ja mikrokliima regulatsiooni teenus, mida arvasid 56% vastajatest. Keskmiselt olulised elukvaliteedi aspektist lähtudes on tolmeldamise teenus (48%) ja veeringluse regulatsiooni teenus, mida pidasid 52% vastajatest (joonis 17).

Joonis 17. Reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus elukvaliteedi aspektist lähtudes.

Looduskeskkonna aspektist lähtudes on kõige olulisemad reguleerivad ökosüsteemiteenused vastajate arvates õhukvaliteedi regulatsiooni teenus (60%), müra vähendamise teenus (44%), tolmeldamise teenus (72%), elurikkuse toetamise teenus (64%), globaalse kliima regulatsiooni teenus (68%) ja mikrokliimaregulatsiooni teenus, mida pidasid 44% vastajatest. Keskmiselt oluline reguleeriv ökosüsteemiteenus on veeringluse regulatsiooni teenus (tulvaveed), mida arvasid 48% vastajatest. Kõige vähem oluline reguleeriv ökosüsteemiteenus looduskeskkonna aspektist lähtudes on üleujutuste kaitseteenus, mida arvasid 48% vastajatest (joonis 18).

Joonis 18. Reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus looduskeskkonna aspektist lähtudes.

Majanduslikust aspektist lähtudes on reguleerivat ökosüsteemiteenused linnas keskmiselt olulised, mida pidasid 47% vastajatest. Väga olulisteks reguleerivateks ökosüsteemi teenusteks pidasid vastajad elukvaliteedi (56%) ja looduskeskkonna (52%) aspektist lähtudes (joonis 19).

Joonis 19. Reguleerivate ökosüsteemi teenuste kokkuvõtlik tulemus majanduslikust, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes.

Kultuurilised teenused

Kõige olulisem kultuuriline ökosüsteemiteenus linnas on tervise edendamise teenus, mida pidasid 80% vastajatest. Samuti on väga oluline ka keskkonnahariduse pakkumise teenus 52% vastajate arvates. Keskmiselt olulised kultuurilised ökosüsteemiteenused linnas on turismi ja vaba aja veetmise teenus (52%), esteetika pakkumise teenus (52%), kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise teenus (52%), spirituaalse kogemuse pakkumise teenus (52%) ja teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus, mida pidasid 64% vastajatest (joonis 20).

Joonis 20. Kultuuriliste ökosüsteemiteenuste olulisus.

Üldplaneeringuga parendamist kultuurilistest ökosüsteemiteenustest tuleks suunata vastajate arvates turismi ja vabaaja veetmise teenus (88%), tervise edendamise teenus (92%), esteetika pakkumise teenus (52%), kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise teenus (52%) ning keskkonnahariduse pakkumise teenus, mida arvasid 52% vastajatest. Üldplaneeringuga ei ole vajalik suunata kultuurilistest linna ökosüsteemiteenustest spirituaalse kogemuse pakkumise teenust (80%) ja teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenust, mida arvas 72% vastajatest (joonis 21).

Joonis 21. Kultuuriliste ökosüsteemiteenuste seisundi parendamise vajadus üldplaneeringuga.

Majanduslikust aspektist lähtudes on kõige olulisemad linna kultuurilised ökosüsteemiteenused turismi ja vaba aja veetmise teenused (48%) ning teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenused, mida arvas 40% vastajatest. Keskmiselt olulised majanduslikust aspektist kultuurilised linna ökosüsteemiteenused on tervise edendamise teenus (48%), esteetika pakkumise teenus (48%), kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise teenus (68%). Spirituaalse kogemuse pakkumise teenust pidasid 68% vastajatest vähem oluliseks kultuuriliseks linna ökosüsteemi teenuseks majanduslikust aspektist lähtudes. Keskkonnahariduse pakkumise teenuse kohta vastas 36% vastajatest vähe oluline ja 36% vastajatest väga oluline, kuna vastajate arv on võrdne, võib pidada spirituaalse kogemuse pakkumise teenust keskmiselt oluliseks kultuuriteenuseks majanduslikust aspektist lähtudes (joonis 22).

Joonis 22. Kultuuriliste ökosüsteemiteenuste olulisus majanduslikust aspektist lähtudes.

Elukvaliteedi aspektist lähtudes on linna kultuurilistest ökosüsteemiteenustest kõige olulisemad turismi ja vaba aja veetmise teenus (60%) ja tervise edendamise teenus, mida pidasid väga oluliseks 64% vastajatest. Keskmiselt olulised linna kultuurilised ökosüsteemiteenused elukvaliteedi aspektist lähtudes on esteetika pakkumise teenus (48%), kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise teenus (52%), spirituaalse kogemuse pakkumise teenus (40%), keskkonnahariduse pakkumise teenus (52%) ja teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus, mida pidasid 52% vastajatest (joonis 23).

Joonis 23. Kultuuriliste ökosüsteemiteenuste olulisus elukvaliteedi aspektist lähtudes.

Ükski kultuuriline linna ökosüsteemiteenus ei ole vastajate arvates looduskeskkonna aspektist lähtudes väga oluline. Keskmiselt oluline linna kultuuriline ökosüsteemiteenus on vastajate arvates keskkonnahariduse pakkumise teenus, mida arvasid 56% vastajatest. Vastajad pidasid vähe olulisteks linna kultuurilisteks ökosüsteemiteenusteks turismi ja vaba aja veetmise teenuseid (44%), tervise edendamise teenust (44%), esteetika pakkumise teenust (44%), kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise teenust (60%) ja spirituaalse kogemuse pakkumise teenust (72%) (joonis 24).

Joonis 24. Kultuuriliste ökosüsteemiteenuste olulisus looduskeskkonna aspektist lähtudes.

Majanduslikust aspektist lähtudes on kultuurilised linna ökosüsteemiteenused 42% vastajate arvates keskmiselt olulised. Keskmiselt oluline ja väga oluline on saanud mõlemad võrdselt (42%) vastuseid, elukvaliteedi aspektist lähtudes. Looduskeskkonna aspektist lähtudes on linna kultuurilised ökosüsteemi teenused vähe olulised, mida arvas 46% vastajatest (joonis 25).

Joonis 25. Kultuuriliste ökosüsteemi teenuste kokkuvõtlik tulemus majanduslikust, elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes.

52% vastajatest on vastanud, et on varasemalt kuulnud ökosüsteemi teenuste või looduse poolt pakutavate hüvede kontseptsioonist, ning 48% vastajatest vastast, et ei ole varem midagi kuulnud (joonis 26).

Joonis 26. Ökosüsteemiteenuste või looduse poolt pakutavate hüvede kontseptsioonist teadvuse küsitlus.

KOKKUVÕTE

Käesolevas magistritöös uuriti, millisest linna ökosüsteemiteenused on käsitletud Kiviõli linna, Narva Linna ja Jõhvi valla üldplaneeringutes ja hinnati küsitluse kaudu erinevate linna ökosüsteemiteenuste olulisust ja nende tähtsust erinevatest aspektidest lähtudes.

Üldplaneeringute sisu analüüsis selgus, et Jõhvi valla, Kiviõli linna ja Narva linna üldplaneeringud käsitlevad otseselt ainult nelja ökosüsteemiteenust – müra vähendamise teenus, turismi ja vabaajaveetmise teenus, tervise edendamise teenus ja kultuuri, kunsti ja disaini inspireerimise teenust. Ülejäänutega 15 teenusega oli üldplaneeringutes ainult haakuvaid teemasid, mis on analüüsi peatükis lahti kirjutatud.

Varustavatest ökosüsteemiteenustest ei olnud ükski teenus üldplaneeringus otseselt käsitletud. Kõikide varustavate ökosüsteemi teenustega oli üldplaneeringutes haakuvaid teemasid. Varustavatest teenustest on kõige rohkem käsitletud üldplaneeringutes veega seotud teenuseid (põhjavesi, pinnasevesi, tööstuslik vesi). Puhas vesi on väga tähtis element inimkonna igapäeva elus, ning selle puhtana hoidmine on väga oluline ka kogu maailma looduse jaoks.

Reguleerivatest linna ökosüsteemiteenustest on otseselt käsitletud üldplaneeringutes ainult müra vähendamise teenus. Kõikide teistega on leitud haakuvaid teemasid. Müra tekkimisega seotud probleemid on linnades pidevas lahendamises ja tegeletakse müra tekkeallikate vähendamisega. Tööstused viiakse aina rohkem linnast väljapoole, sõiduteedel kasutatakse teisi materjale müra vähendamiseks, müraallikaid eraldatakse elamurajoonidest müratõkke seintega (kunstilise või kõrghaljastusega). Uute elamute projekteerimisel tuleb arvestada uudsemate insenertehniliste lahendustega ja kaasaegsete ehitusmaterjalidega, mis soodustavad müra vähendamist ja edasi levikut.

Kultuurilistest linna ökosüsteemiteenustest on otseselt käsitletud üldplaneeringutes kolm ökosüsteemiteenust – turismi ja vabaaja veetmise teenused, tervise edendamise teenus ja

83 kultuuri kunsti ja disaini inspireerimise teenus. Kõigis kolmes üldplaneeringus on pidevas ehitamises kergliiklusteed, mis võimaldavad inimestel harrastada tervisesporti.

Küsitluse käigus selgus, et kõige olulisem varustav ökosüsteemi teenus linnas on joogivee (põhjavee) teenus. Kõige vähem olulisem varustav ökosüsteemiteenus on toidu teenus (põllumajanduskultuurid). Varustavatest teenustest tuleb üldplaneeringuga parendamist kindlasti suunata veel rohkem joogivee (pinnasevesi, põhjavesi) teenust. Varustavate teenuste hindamisel kolmest erinevast aspektist lähtudes selgus, et varustavad teenused on kõige olulisemad looduskeskkonna aspektist lähtudes. Reguleerivatest linna ökosüsteemiteenustest on kõige olulisem õhukvaliteedi regulatsiooni teenus, ning selle parendamist tuleb kindlasti suunata edaspidi üldplaneeringutes. Samuti vastajate arvates tuleb suunata müra vähendamise, üleujutuste kaitse ja veeringluse regulatsiooni teenuste seisundi parendamist. Reguleerivad teenused on kõige olulisemad elukvaliteedi aspektist lähtudes. Kultuurilistest teenustest pidasid vastajad kõige olulisemaks tervise edendamise teenust, ning selle ja turismi ja vabaaja veetmise teenuse seisundi parendamist tuleb kindlasti suunata üldplaneeringutega. Kultuurilised teenused on vastajate arvates kõige olulisemad elukvaliteedi aspektist lähtudes, kuid vastuseid oli võrdselt keskmiselt olulisega, kuid autori arvates kultuuriteenused ei ole vähemtähtsad kui reguleerivad või varustavad teenused, ning igal juhul on see teenus väga oluline elukvaliteedi aspektist lähtudes.

SUMMARY

In this Master of Arts thesis I researched which of the ecosystem services were addressed in the following cities comprehensive planning: Kiviõli, Narva and Jõhvi county.

Also, through questionaire into consideration were taken different ecosystems of previously mentioned cities and importance aspects.

During analysis of comprehensive planning, it became clear that Jõhvi county, Kiviõli city and Narva city deal only with four different ecosystem services. These are service for reducing noise, tourism and leisure time activity service, healcare promotion and cultural, art and design inspiration service. With rest of the fifteen services there were only some overlaying themes, which are described in the analysis chapter.

Supply ecosystem services were not addressed in any of the comprehensive planning. Only some themes that had contact with each other or overlay. Mostly described were only water services like (groundwater and industrial water). Clean water is a very important element in our everyday life and it is important subject for the whole world.

From regulated city based ecosystem services were addressed only noise reduction service. With rest of the themes there were overlaying subjects. In most of the cities it is common trend to reduce noise source. Production complexes are taken further away from the town. Artificial or landscaping noise blocks are installed, less noisy materials are used in road construction and consumer merchandise like tires.

From cultural perspective there has been a trend of addressing three different type of services-

85 tourism and leisure time, healcare promotion and culture, art and design inspiration service. In all three categories we can see that light traffic roads for commuting or sporting activites are persistent.

From questionaire it appears that the most important service is clean drinking water. Least important is food service (argiculture). More emphasis should be on raising the quality of ground water service. It appears also that provision services are the most important from anture standpoint. From regulative and legistlative side most important is air quality service and it should be also addressed in comprehensive planning. From cultural side health was brought up by people who were questioned. Author thinks that culture services are not less important than regulated or supply services and these ecosystem services are good for raising the life expectancy.

KASUTATUD KIRJANDUS Barbier, E.B. (2007). Valuing ecosystem services as productive inputs. – Economic Policy. Vol. 22, No. 49, pp. 177-229. [online] http://gesd.free.fr/bw174.pdf (08.04.2018). Bolund, P., Hunhammar S. (1999). Esosystem services in urban areas. – Ecological economics. No. 29, pp. 293- 301. [online] http://www.fao.org/uploads/media/Ecosystem_services_in_urban_areas.pdf (10.04.2018). Chen, N., Li, H., Wang, L., (2009) A GIS-based approach for mapping direct use value of ecosystem services at a county scale: Management implications. - Ecological Economics. No. 68, pp. 2768— 2776. [online] https://pdfs.semanticscholar.org/80ef/b245b41df33a281731c79621020da5dc7e78.pdf (10.04.2018). CICES (2012). Common International Classification of Ecosystem Services. Consultation on Version 4, August- December 2012. Report to the European Environment Agency. UK, Nottingham: University of Nottingham. [online] https://unstats.un.org/unsd/envaccounting/seearev/GCComments/CICES_Report.pdf (11.04.2018). Costanza, R., Arge, R., Groot, R., Farber, S., Grasso, M., Hannon, B., Limburg, K., Naeem, S., O’Neill, R., Paruelo, J., Raskin, R., Sutton, P., Belt, M. (1997). The value of the world’s ecosystem and natural capital. Vol. 387, pp. 253-260. [online] https://www.biodiversity.ru/programs/ecoservices/library/common/doc/Costanza_1997.pdf (14.04.2018) Ninan, K., N. (2009). Conserving and valuing ecosystem services and biodiversity. Economic institutional and social challenges. USA, Sterling: Quicksilver Drive. 433 p. Eesti Statistika. (2018). [veebileht] https://www.stat.ee/ppe-ida-viru-maakond (16.05.2018) EASAC (2009). Ecosystem services and biodiversity in Europe. EASAC policy report 09. UK, Cardiff: Clyvedon Press Ltd. https://www.leopoldina.org/uploads/tx_leopublication/2009_EASAC_Statement_Ecosystem- services-biodiversity-Europe_ENGL.pdf (11.04.2018) Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020. (2018). http://foorum2014.sscw.ee/file.php?10981 [veebileht] (16.05.2018) Jõhvi valla üldplaneering. (2013) [veebileht] http://wd.johvi.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=54343&tid=1611&u=20180228133240&desktop=1017&r _url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D1611%26u%3D20180228133240 02.05.2018

Keskkonnaõiguse keskus. Kliimamuutus. [veebileht] http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/teemavaldkonnad/kliimamuutus (07.04.2018) Kiviõli linna üldplaneering. (2014). [veebileht] http://kivioli.kovtp.ee/documents/8737922/11308734/%C3%9CP+seletuskiri.pdf/25ac7177-35c4-4922-85f6- 940959687f99 29.04.2018 Lyytimäki, J., Sipilä M. (2009). Hopping on one leg – The challenge of ecosystem disservices for futuure green management. – Urban Forestry & Urban Greening. No. 8, pp. 309-315 Lyytimäki, J., Petersen L. K., Normander B., Bezak P. (2008). Ecosystem services and disservices to urban lifestyle. – Environmental Sciences. No. 5, pp. 161-172. Masing, V. (1992). Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 320 lk

MAES (2016). Mapping and Assesment of Ecosystems and their Services. Urban ecosystems. Luxemburg: Publications Office of the European Union. European Commision. [e-ajakiri] http://ec.europa.eu/environment/nature/knowledge/ecosystem_assessment/pdf/102.pdf 19.04.2018 MEA (2005) Millennium Ecosystem Assessmen. Ecosystems and Human Well-being - Synthesis. Washington: Island Press. [online] http://www.millenniumassessment.org/documents/document.356.aspx.pdf (07.04.2018). Narva linna üldplaneering. (2012). [veebileht] http://www.narvaplan.ee/docs/uplan/2012_10_22_850_Narva_linna_YP_Seletuskiri.pdf 01.05.2018 Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. (2012). Ökosüsteemi teenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus: SA Säästva Eesti instituut. [e-ajakiri] https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:102756 (07.04.2018) Tarand, A., Jaagus, J., Kallis A., (2013). Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Tartu Ülikooli Kirjastus. 632 lk Tansley, A. G. (1935) The Use and abuse of vegetational concepts and terms. Englaand: Oxford Universiry, pp. 284- 307. [online] http://www.esf.edu/cue/documents/Tansley_Use-Abuse-VegConcepts_1935.pdf (15.05.2018) TEEB (2010). The Econimics of Ecosystems & Biodiversity 2010. Mainstreaming the economics of nature a synthesis of the approach, conclusions and recommendations of TEEB. Malta: Progress Press. [online] http://www.teebweb.org/wpcontent/uploads/Study%20and%20Reports/Reports/Synthesis%20report/TEEB %20Synthesis%20Report%202010.pdf (15.05.2018) Ökosüsteemi kaubad ja teenused. (2009). Euroopa Komisjon. http://ec.europa.eu/environment/pubs/pdf/factsheets/Ecosystems%20goods%20and%20Services/Ecosystem_ ET.pdf (14.04.2018)

Viva Grass. (2018). Life+ VivaGrassi projekt.. Ökosüsteemiteenuste hindamine [veebileht] https://vivagrass.eu/ee/ecosystem-services/valuation-of-ecosystem-services/ (17.04.2018) Väärtustades bioloogilist mitmekesisust. (2011). Keskkond eurooplastele. Euroopa komisjon. Nr 41. https://ec.europa.eu/environment/efe/sites/efe/files/mag-efe-41-20110101_et.pdf (13.04.2018) Zhang, W., Ricketts, T. H., Kremen, C., Carney, K., Swinton, S. M. (2007). Ecosystem services and disservices to agriculture. – Ecological Economics. Vol. 64, No. 2, pp. 253-260.

LISAD

Lisa 1. Küsimustik. Hea küsitlusele vastaja!

Olen Mihhail Kisseljov, Eesti Maaülikooli linna- ja tööstusmaastike korralduse ja planeerimise ll kursuse magistrant ning kirjutan oma magistritööd teemal „Ökosüsteemiteenused Ida-Virumaa linnade üldplaneeringutes“.

Küsitluse eesmärk on tähtsamate linna ökosüsteemiteenuste välja selgitamine ja nende vajaduse hindamine linnade üldplaneeringute koostamisel.

Küsimustele vastamine võtab aega kuni 10 minutit.

Kinnitan, et käesoleva küsitluse käigus kogutud vastuseid ja andmeid kasutan ainult enda magistritöös akadeemilistel eesmärkidel.

1) Palun hinnake linna ökosüsteemiteenuste olulisust kolme pallisel skaalal.

Palun märkige vastavasse kasti linnuke (3 – väga oluline, 2 – keskmiselt oluline, 1 – vähe oluline)

1 2 3 VARUSTUSTEENUSED/MATERIAALSED HÜVED Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad Toorainete pakkumise teenus Toidu teenus: põllumajanduskultuurid Joogivesi - pinnasevesi Joogivesi - põhjavesi Tööstuslik vesi REGULEERIVAD TEENUSED Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus Müra vähendamise teenus Üleujutuste kaitse teenus Tolmeldamise teenus Elurikkuse toetamine Veeringluse regulatsioon (tulvaveed) Kliima regulatsiooni teenus: a) globaalne kliimaregulatsioon b) mikrokliima regulatsioon KULTUURITEENUSED/MITTEMATERIAALSED HÜVED Turismi ja vaba aja veetmise teenused Tervise edendamise teenus Esteetika pakkumise teenus Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus

Keskkonnahariduse pakkumise teenus Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus

2) Milliste ökosüsteemiteenuste seisundit ja parendamist tuleks suunata üldplaneeringuga?

Palun märkige linnuke vastavasse kasti.

JAH EI VARUSTUSTEENUSED/MATERIAALSED HÜVED Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad Toorainete pakkumise teenus Toidu teenus - põllumajanduskultuurid Joogivesi - pinnasevesi Joogivesi - põhjavesi Tööstuslik vesi REGULEERIVAD TEENUSED Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus Müra vähendamise teenus Üleujutuste kaitse teenus Tolmeldamise teenus Elurikkuse toetamine Veeringluse regulatsioon (tulvaveed) Kliima regulatsiooni teenus: a) globaalne kliimaregulatsioon b) mikrokliima regulatsioon KULTUURITEENUSED/MITTEMATERIAALSED HÜVED Turismi ja vaba aja veetmise teenused Tervise edendamise teenus Esteetika pakkumise teenus Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus Keskkonnahariduse pakkumise teenus Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus

3) Palun hinnake ökosüsteemiteenuste väärtust kolme pallise skaala järgi majandusliku, inimeste elukvaliteedi ja looduskeskkonna aspektist lähtudes.

Palun märkida igasse kasti number 1-3 (3 – väga oluline, 2 – keskmiselt oluline, 1 – vähe oluline)

VARUSTUSTEENUSED/MATERIAALSED Elukeskkonna HÜVED Majanduslik kvaliteet Loodus Toidu teenus: köögiviljad, puuviljad Toorainete pakkumise teenus Toidu teenus - põllumajanduskultuurid Joogivesi - põhjavesi Joogivesi - pinnasevesi Tööstuslik vesi REGULEERIVAD TEENUSED Õhukvaliteedi regulatsiooni teenus Müra vähendamise teenus Üleujutuste kaitse teenus Tolmeldamise teenus Elurikkuse toetamine Veeringluse regulatsioon (tulvaveed) Kliima regulatsiooni teenus: a) globaalne kliimaregulatsioon b) mikrokliima regulatsioon KULTUURITEENUSED/MITTEMATERIAALSED HÜVED Turismi ja vaba aja veetmise teenused Tervise edendamise teenus Esteetika pakkumise teenus Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus Spirituaalne kogemuse pakkumise teenus Keskkonnahariduse pakkumise teenus Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus

4) Kas Te olete kuulnud ökosüsteemiteenuste või looduse hüvede kontseptsioonist?

Palun märkige linnuke vastavasse kasti.

JAH EI OLEN KUULNUD

Suur tänu, et olete leidnud aega küsimustele vastamiseks.

Lisa 2. Lihtlitsents.

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Mihhail Kisseljov, (sünnipäev pp/kuu/aa 18.04.1990)

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Ökosüsteemiteenuste teema käsitlused Ida-Virumaa linnade üldplaneeringutes, mille juhendaja on professor Kalev Sepp, PhD, 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______allkiri

Tartu, 22.05.2018

Juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)